Ööl oom a ja k a l l a l oom a

jutt
j u t t u Ü H E D S T V Ä I K S E S T L O O M A S T koh t
tiitli pööre

midagi siia ka
SISUKORD:

• ▼  2009 (1)

o ▼  November (1)

 öölooma uus algus Oli pime. Väga pime. Mittemiagi ...

• ►  2004 (2)

o ►  September (1)

 Kiusu tuju Ühel tuulisel õhtul sügisel.. kui sa...

o ►  July (1)

 Lahkumine Ühel õhtul kui kõik oli päris vaikn...

• ►  2003 (1)

o ►  January (1)

 Kuidas ööloom ja kallaloom uisutamas käisid võt...

• ►  2002 (13)

o ►  December (13)

 Ööloom ja kummalised olendid. Ühel unisel kesk...

 Kallaloom ja ööloom lähevad ujuma. Kord ühel k...

 Kallalooma sünnipäev Ööloom sai teada, et täna...

 Ööloom ja kallaloom tädipoja juures külas. Teg...

 Kallalooma ja öölooma seiklused Lätimaal Kord ...

 Ööloom igatseb kallalooma Üks kord kui ööloom ...

 Ööloom hakkab kirjanikuks Ega ööloom ei teadnu...

 Ööloom leiab kaabu ja sule. Kallaloom võttis Ö...

 Ööloom ja kallaloom mere ääres. Jälle kord ühe...

 Reisimine Ühel tavalisel öösel, kui kõik oli h...

 Kallaloom teeb pannkooke. Ööloom kutsus kallal...

 Tutvumine "Tere": sosistas kallaloom üle toa. ...

 Kohtumine Ühel öösel, kui kõik lapsed magasid ...

S a t urd a y , N o v e m b e r 2 8 , 2 0 0 9 ei viitcinud veel ärgata, sest pime oli veel terve

öö. Ööd on ilusad asjad. Vaiksed ja rahulikud.

Mittemidagi ei sega ja keegi ei komberda jalus

ka sul. Ainult öö hääled olid vahest natuke kum­

malised. Hirmutavad võibolla ka aga seda

öölooma uus algus

ööloom enam ei mäletanud, sest need ajad olid
Oli pime. Väga pime. Mittemiagi
juba möödas. Nüüd ta lihtsalt ärkas öösiti üles ja
polnud tegelikult ju näha, sest
käis ringi ja ei kartnud mittekedagi ega kusagil.
oli pime, nii pime et enam pime­

dam ei saanudki olla. ainult üks

31.detsember. 2008
väike pimedus oli ümberringi.
P os t ed b y dae t r i c at 6:51 A M
Ööloom tegi silmad lahti ja oli

rahul. Talle meeldis pimedus.

Pimedus on kõige parem asi mis

üldse juhtunud on. See tundus

turvaline ja vaikne ja rahulik.

Ööloom tegi silmad lahti ja pil­

gutas neid kergelt. Tunne oli hea. Aga


S und a y , S e p t e m b e r 0 5 , 2 0 0 4

Kiusu tuju

Ühel tuulisel õhtul sügisel.. kui sada akna taga märga vihma. Mõt­
les kallaloom oma pisikesi armsaid mõtteid. Vaatas vihma ja nukker
oli olla. Midagi polnud teha. Ööloom nahistas kusagil kaugel toa teises
nurgas. Ühesõnaga tal oli tegemist. Just nii ta oli kallaloomale öelnud.
Kallaloom sai aru küll et vahest peab kohe üleliia palju asju nahistama
midagi teises toa nurgas aga ta ei tahtnud tegelikult kuidagi sellega lep­
pida, sest nii oli üpris igav. Just. Ja sellepärast vaatas ta nüüd aknast
välja ja mossitas ka natuke. Aga ainult natukke sest rohkem ei olnud
vaja. Keda­­­gi polnud ju parajast vaatamas ka. Nijah. Nii istudes kerkis
Kallalooma pähe üks kaval plaan. Väga kaval. Ta ise oli ka üllatanud
et sellised asjad tal peas tekkivad. Tavaliselt ei tekkinud selliseid asju.
Aga ilmselt oli selles vihm ja igavus süüdi. Tal tuli kohe selline torise­
mise tuju ka peale. Mõtlemisest polnud abi ja kallaloom loobus sellest
igavast tegevusest üsna ruttu. Järsku lendas akna vastu üks vahtraleht.
Kallaloom tegi piiiks! ja hüppas päris kõrgele õhku. Ta nimelt ehmatas
pisut. Natuke rohkem kui pisut aga siiski ehmatas. Ja siis läks öölooma
kiusamise tuju üle. Ja igavus läks ka üle. Kallaloom liugles mööda kar­
dinaid päris osavalt alla ja sibas oma kapi poole. Tal tuli suur tahtmine
natuke suhkurt selle suure ehmatamise peale süüa. Suhkur tegi rõõm­
saks ja pealegi maitses ka hästi.

P os t ed b y dae t r i c at 2:0 4 PM



Mond a y , J a nu a r y 0 6 ,
2003
Kuidas ööloom ja kalla-
loom uisutamas käisid
võtsid siis kaks tibatillukest
olevust ennast kokku ja otsus­
tasid koos nina õue pista.
Ööloom oli sellega kohe päri
aga kallaloom oli natuke ette­
vaatlik. Ta oli ühe korra akna
juures käinud ja siis oli tal
hakkanud kole külm. Külm ei
meeldinud üldse kallaloomale
T h ursd a y , J u l y 2 2 ,
ta tahtis hoopis soojas istuda ja
2004
ei tahtnud üldse välja minna.
Lahkumine Aga kallaloomale meeldis veel
hirmsasti uisutada aga uisuta­
da ei saa üldsegi soojas toas.
Kallaloom ütles siis ööloomale,
Ühel õhtul kui kõik oli päris et ta tuleks temaga õue. Pane­
vaikne ja päike oli ammu kadu­ me soojalt riidesse ja lähme
nud istus ööloom kena klotsi õue ütles ta. Ööloom ütles talle
peal ja kõigutas jalgu ning oli et oota natuke, mul on tegemist
mõttes. Tegelikult ta ei mõelnud ja nokitses tikuga põrandaaugu
midagi sest ta ei osanud arvata sees. Kallaloom sai pahaseks ja
et ilma mõtlemata on vahest ka hakkas turtsuma ja läks oma
päris tore olla. Nõnda kiiguta­ kapi ja pani suhkrutoosi mürt­
des ja kõikudes ei tulnud ikka suga kinni. Ööloom hakkas
ühtegi head mõtet ja siis oli kõik jällegi kahetsema ja ta vudis
ikka nii vaikne et lausa hirm kallaloomale järgi. Puges tema
võis hakkata. juurde suhkrutoosi ja hakkas
P os t ed b y dae t r i c at 12:11 siis kallalooma lohutama, et
PM ta tahab küll tulla ja see tegi
kallalooma jälle kohe terveks.
Kohe väga terveks. Kallaloom
läks kohe väga õhinat täis. Aga
kallalloomal ei olnud uiske.
Ööloom ütles jällegi et tal on
kaks paari. Ühed sobivad just
Kallaloomale. See sobis tõesti
väga hästi kallaloomale ja nii
nad viskasid uisud üle õla ja
hiilisid üle põranda ukse poole.
Uks oli kinni. Ööloom nügis
julgelt seda varbaga aga mis on
kinni, see on kinni. Ei midagi
ei juhtunud. Kallaloom tegi
siis kavala näo pähe ja ütles
et ta teab võlu sõnu. Ööloom
tegi suured silmad. Ta ei oleks
seda eales uskunud, et kal­
laloom võib neid sõnu teada.
Tema ei teadnud ju. Imelik on
see kallaloom mõtles Ööloom.
Aga kallaloom ei teinud temast
välja ja ütles midagi salapärast,
millest ööloom aru ei saanud
ültse. Ja ennäe! Uks läks lahti.
Väike pragu tekkis tegelikult
aga just nii suur et Kallaloom
ja Ööloom sealt läbi mahuksid.
Nad lipsasid õue. Aga siis pu­
hus väike tuule hiil neile vastu
ja kallaloomal hakkas hirmus
külm kohe. Ööloom kallistas
kallalooma ja see tegi natuke
sooja ka. Nii nad sibasid siis
kiiresti lombi poole. Lombpi
aga ei paistnud kusagil. Vaa­
tasid siis ringi ja nägid midagi
läikivat ukse kõrval. See oli

väga suur ja kõrge. sinna ei saanud peale ka hüppata. Nii suur oli see ka. Keegi ei teadnud täpselt
et mis asi see küll olla võiks. Tuli välja et Ööloom teadis. Ööloomale tegi see natuke nalja, et Kalla­
loom ise selle peale ei tulnud. Kallaloom natuke jonnis selle peale. Ööloom jonnis ka, sest ta tahtis
ka kordki olla natuke tark. Kallaloomale läks pikapeale ja ka külma tõttu jonni tuju imekiiresti üle
ja siis nad hakkasid ronima mööda seina. See oli vaevaline. Kallaloomal ei õnnestunud kuidagi
kinni hakkata kusagilt. Ööloom aitas teda natuke. Ja lõpuks suure pusimise peale oli Ööloom üles
saanud ja viskan nööri jupi alla Kallalooma poole. Kallaloom ei saanud midagi aru. Milleks see
nöör mõtles ta. Ööloom sikutas nööri üles, nägi et Kallalooma polnud külge hakkanud viskas selle
jälle alla tagasi. Kallaloomale hakkas väike mõte pähe tulema ja ta pani nööri endale ümber keha.
Siputas jalgadega ja Ööloom tiris nii et higimull tuli otsaette. Lõpuks ta sai Kallalooma ka üles ja
tuli välja, et selle asja peal oli jää. Mitte väga suur lomp, mis oli lume alla jäänud vaid natuke pisem
aga siiski suur jää. Kallaloom võdistas ennast natuke külma käes ja puges Öölooma taha varju tuu­
le eest. Ööloom ei kartnd midagi. Ta võtis uisud ja pani jalga. Kallaloom istus ääre peale ja tema
pani ka uisud jalga. Öölooma uisud natuke pigistasid. Kallaloomal aga olid uisud väga parjad ja ta
sai kohe rõõmsaks. Tõusis püsti ja hakkas libisema, ise itsitas suurest rõõmust. Ööloomal oli jalga­
del natuke valus aga ta ei teinud midagi välja ja võttis ühed uisusammud ja tegi liuglemise teisele
poole ämbri otsa. Haaras äärest kinni ja jäi sinna kallalooma ootama. Kallal aga oli aega küll. Tema
tiirutas koha peal ja siis ta hakkas suuri tiire tegema. Suured tiirud ja hirmus kihutamine meeldis
Kallaloomale metsikult. .... mis aga edasi sai seda loe homme

P os t ed b y dae t r i c at 11:38 A M


T h ursd a y , D e c e m b e r 1 2 , 2 0 0 2

Ööloom ja kummalised olendid.

Ühel unisel keskpäeval, kui ööloom polnud veel päris magama jäänud ega
üles ärganud tekkisid ööloomal imelikud tunded. Ta tahtis tunda kedagi eriti kummalist, aga ke­
dagi polnud käepärast võtta. Nii ta läks välja jalutama. Raja peal aga hakkasid tol päeval juhtuma
igasugused imelikud lood… Üks olend sammus raskel sammul mööda teed ja talle tuli vastu teine.
Esimene naeratas ning teine naeratas ka, sest nad meeldisid teineteisele. Ööloom piilus neid puu
tagant ja imestas endamisi. Hõõrus siis silmi ja taipas, et selle nägemuse vastu see ei aidanud. Aga
olenditel oli arenenud ilu meel ning nad kandsid ühtemoodi lillesid oma
kõrva taga. Nad pistsid tervituseks ninad kokku ja siis nad jälle rõõmustasid. Öölooma nakkatas
see rõõmustamine ka. Siis möödusid teineteisest ning läksid siis kahjuks edasi ning ei kohtunud
samas kohas enam mitte kunagi. Aga nad olid vähemalt õnnelikud. Alati tuli üks varem või teine
hiljem ning nad ei kohanud enam. sellest oli
kahju sest esimene oli valmis kirjutanud kirja ja teine oli kirjutanud luuletuse ja kolmas joonistas
ilusa pildi. Neid oli neli. Nad kõik, kes nad ka polnud, liikusid maja suunas ja sujuvalt
kadusid sellesse. Taevas oli sinine kui esimene olend leidis ennast kappi otsast ning päike oli
juba kõrgel taevas. Teine magas alles kapis ning talle tundus et kogu aeg on öö ja pime oli ka. Kol­
mas ei maganud ültse. tema ei pidanudki magama vaid tema jalutas
neljandaga kahekesi vannitoas peegli ees ringi ning leidis teda üles. peegel läks katki
ning nad pidid mujale jalutama minema. nad läksid õue, kus oli päike ja meri ja maa ja palju muud
sellist imelikku kraami. Neljandal oli synnipäev ning ta leidis taskust hamba mille ta oli eelmisel
kolmapäeval ära unustanud ning nüüd oli see juba kollaseks läinud kuna ta oli taskus vedelenud
juba kolm p2eva. neljas rõõmustas koledal kombel. Viies piilus kapi tagant aga välja ei pääsenud. ta
oli sinna kinni jäänud ega
saanud ennast kuidagi lahti. ta oli proovinud juba kolm korda. Kuues oli taldriku juures ning vaatas
kuidas ülejäänud neli tükki mööda ilma
ringi olid. viiendat ta ei näinud, see oli kapi taga peidus. ja ta nuttis natukene. kurb oli tal ka, sest ta
oli sinna kinni jäänud. seitsmes oli lihtsalt olemas ning piilus kuuenda taskust maailma ning kuues
oli
seitsmenda juba täiesti ära unustanud kuni see köhatas hästi kõvasti ning kuues märkas seda ja ae­
vastas vastuseks. siis panid nad ninad kokku ning tervitasid teineteist. lihtsalt viisakuse pärast. neil
ei olnud ka arenenud ilu meelt ja ültse olid nad kuidagi sünge võitu. neljas märkas seda ning tuli ja
tervitas ka neid ning viies istus ikka veel seal
kus ta parajasti istus ja ei liikutanud ennast ültse. ainult vaatas. neljas pilgutas silmakesi ja ei ter­


vitanud viisakuse pärast, vaid südamest. ta oli hea. tal oli ka hea süda. igapäev oli neil olenditel üks
kord päevas vaja teine teist tervitada ning siis
nad võisid jälle omaette olla. sest siis oli jälle kõik hästi ning sellepärast nad ei saanud üksteisest
kaugele minna. nad oleksid lihtsalt kõik otsa saanud. kaheksas olend kellest siin juttu polnud oligi
läinud üks päev omaette ja hästi
üksinda kaugele teistest ja ta saigi otsa. see ei olnud tema ega ka teiste olendite jaoks kerge, kuid
pikkapeale nad siiski harjusid ja toibusid sellest. ja kui nad kolmandal päeval kaheksandat olendit
enam ei otsinud, nad said aru, et ta neil meelest ära ununenud. tooli jala ümber oli seotud pael. esi­
mene ärkas esimesena ja hakkas sellega
mängima. ta mängis niiviisi mittu tundi ja tundis sellest kohutavat rõõmu. siis ta läks ja tervitas
teist. teine magas alles. talle tundus, et ei ole veel vaja ärgata. sest oli öö ja pime.
ta oli kapis. aga kui esimene tuli ja valguse sisse lasi siis ta tervitas esimest. nad läksid iseäranis
rõõmsaks ja hakkasid koos palliga mängima mis siin samas vedeles. kapi ukse taga olid ka klotsid
aga need asjad esimest ja teist ei huvitanud. kolmas ärkas kell kolm ja haigutas. nüksas neljandat ja
see lendas selja peale
ja hakkas jalgadega sipputama. ta tundis ennast suht ebamugavalt. see ei meeldinud talle. ta sai pa­
haseks. kolmas aitas ta jalgadele ja nad tervitasid. siis jalutasid nad ümber külmutus kapi esimest
ja teist tervitama ning seejärel alustasid nad neljakesi mängimist. mäng tuli naljakas. siis tundsid
nad kuuendast, viiendast ja seitsmendast puudust. see kurvastas neid natukene. Kaheksanda olid
nad ära unustanud. Viies ja kuues ja seitsmes istusid laual ja sõid. neil oli kõht väga tühi. nad
hõikasid ka mängijatele ja need läksid kohe väga rõõmsamaks ja ronisid ka sööma. söök oli hea. see
maitses kõigile. Lõpuks viiendal sai kõht täis ja ta läks raamatuid uurima,
lihtsalt ajaviiteks, et ei hakkaks igav. Mingit tagamõtet sel polnud. ta ei osanud ju ültse lugeda. Kui
oleks, poleks ta nähtavast seda asja teinud mida ta parasjagu tegi. Ta oleks siis hakkanud raama­
tuid lugema ja ilmselt ei oleks enam kunagi söömisega vaeva näinud. Esimene, teine ja kolmas ning
ka neljas jätkasid oma mängu. Nad kutsusid ka
kuuenda ja seitsmenda aga nemad ei hoolinud mängimisest. Neil olid teised huvid. Nad uurisid
maailma. Seitsmes uuris seda kuuenda tasku seest ja kuues vaatas niisama ringi ja ruudu ning va­
hel ka kolmnurga sisse mis vedelesid just parasjagu ligidal maas. ruudu sisse oli kuuenda meelest
väga naljakas vaadata, sest sealt vaatas keegi vastu ka. Ja siis kadusid kõik olendid väga järsku ära.
Ööloom ohkas ja kõndis muretult
edasi.

P os t ed b y dae t r i c at 2:26 PM


Kallaloom ja ööloom lähevad ujuma.

Kord ühel kaunil suvisel päeval tahtsid nad minna ujuma. Ööloom oli sellst
palju rohkem vaimustuses, kuigi ta ei osanud ujuda. Kallaloomale meeldis ka väga ujuda ga ta ei
armastanud vett nii palju. Niisiis, said nad kokku ja võtsid käest kinni ja hakkasid mere äärde mi­
nema. Kõigepealt küsis kallaloom, et kas ööloom ikka võttis kaasa rätiku ja muud vajalikud asjad.
Ööloom vaatas kotti ja ei leidnud rätikut ja tegi mossitavat nägu ning jooksis seepeale koju rätiku
järele. Kallaloom ootas ja tegi varbaga ringe tee peale. Kui lõpuks ööloom tagasi oli hakkasid nad
edasi minema ja läksid kuni jõudsidki mere äärde. Ööloom oli oma hea tuju tagasi saanud ja hak­
kas lauluviisikest vahepeal ümisema. Kallaloom seda laulu ei osanud ja ööloom pidi talle seda õpe­
tama. Kallaloomal oli väga ilus lauluhääl. Kallaloomal läks sellepeale ka meel palju rõõmsamaks.
Ja ööloom tundus ka armsam. Ööloom õpetas, et kõige tähtsam on suu hästi lahti teha ja küll siis
juba häält ka tuleb. Niimoodi kallaloom ka tegi. Lõpuks, kui päike oli juba kõrgel taevas jõudsid
nad päris vee juurde. Meri oli hästi sinine ja ilus oli olla ka. Kallaloom pani rätiku maha ja hakkas
kohe päevitama, see meeldis talle kõige rohkem. Ööloom päevitas ka natuke tema kõrval aga tal ei
olnud sellist päevitamise tuju nagu kallaloomal. Ta ei püsinud üldse ühe koha peal. Siis kallaloom
pahandas temaga natuke, kuna ööloom oli talle liiva silma ajanud. Ööloom vabandas viisakalt ja
siis nad kallistasid ja leppisid ära. Olid isegi jälle õnnelikud. Ööloomale see meeldis ja siis rohkem
ta ei tahtnud päevitada ja nad läksid koos vette. Meri oli jahe ja kallaloom piuksus armsalt ja võdis­
tas ennast. Külm oli ju ka. Ööloom aga sulpsas pea ees vette ja kui ta peanupp jälle vee alt paistis
siis kutsus kallaloom teda enda juurde, sest üksi oli tal üsna kõhe hakkanud. Ööloom natuke pritsis
kallalooma ka. Kallaloom piuksus nüüd palju rohkem ja ta pahandas ka natuke aga nad naersid ja
lõpuks võttis kallaloom oma julguse kokku ja sulpsas vette. Ja siis ujus kallaloom veel kohe päris
palju. Ta tundis sellest rõõmu. Nad ullasid ja pritsisid üksteist veega ja neil oli väga lõbus. Selle üle
oli ööloomal ka hea meel. Ööloom ujus vee alt kallalooma juurde ja kõdistas teda. Kallaloom hüp­
pas hopsti kõrgele õhku ja ööloomale tegi see palju nalja. Ta pidi oma kõhust kinni võtma, sest nii
naljakas oli tal. Kallaloom uuris teda oma kulmude alt ja ta ei olnud sellega üldse rahul, et ööloo­
mal nii palju nalja oli. Aga eriti pahane ta ka ei olnud. Lõpuks väsisid nad ära ja hakkasid merest
välja minema. Nad tegid seda
hästi aeglaselt, sest mida rohkem kalda poole nad jõudsid, seda soemaks ka vesi läks. Soe vesi oli
hästi mõnus ja kalda juures nad olid hästi madalas vees pikali mõnda aega. Siis hüppas ööloom
püsti ja nad jooksid võidu liiva peale. Kallaloom kuivatas ennast ruttu ära aga ööloom lasi päikesel
ennast kuivatada, sest ta oli ikkagi enda rätiku maha unustanud. Kallaloom kuivatas siiski öölooma
selga ja ööloom kuivatas kallaloom selga ka. Kõik see sahmerdamine oli teinud nad väga uniseks.
Nõnda nad pikutasid rätikute peale ja jõid magama. Ööloom võttis kallalooma kaissu ka natuke.

10
Kui nad lõpuks ärkasid, siis oli juba päike väga madal. Peaaegu oli ära kadunud. Ainult natukene
oraanzi tükki oligi veel näha. Kõht oli ka jube tühi neil ja nõnda nda otsustasid, et hakkavad ruttu
koju tagasi minema. Ööloom pakkis kõik asjad kokku ja tassis kallaloma asju ka, sest kallaloom nii
palju ei jaksanud tassida. Kallaloom andis ööloomale musi põse peale selle eest ja ööloom oli õnne­
li. Ta saatis kalla tema kapi ukseni ja siis läks ise oma põranda prakku ja jäi mõnusalt magama. Aga
öösel ärkas ta üles, et oma öölooma asju ajada.

P os t ed b y dae t r i c at 2:26 PM

11
Kallalooma sünnipäev

Ööloom sai teada, et täna on kallaloomal sünnipäev ja otsustas, et ka tema

peab viima kallale kingituse. liilli ja õhupalle. Ta läks ja muretses endale kõik vajalikud asjad - isegi
õhupalli sai ta ningsiis hiilis kapi poole kus kallaloom elas oma suhkrutoosis, mille ta oli täitsa üks­
inda tühjaks söönud. Kallaloomadele nimelt meeldib väga suhkrut süüa. Ööloomal oli väike ärevus
tunne sees ja sünnipäevad tegid teda kohe eriti rahutuks, kuigi talle meeldis väga sünnipäevadel
käia. Siis ta hingas sügavalt siisse ja tegi :” Hmm” ning koputas uksele. Vaikus. Midagi ei juhtunud.
Ta koputas ettevaatlikult veel ja siis kostis kallalooma hele hääl, mis hõikas :”Sisse!”
Ööloom läks sisse ja andis kallaloomale põsemusi ja siis ulatas häbelikult talle
lilled, õhupallju ja siis veel ka kingituse, mis oli pakitud kollase paberi sisse (Ööloomal nimelt ei
olnud muud värvi paberit pärast seda kui ta oli värvilisi pabereid kleepinud oma köögi seinale, et
lõbusam oleks) aga ta lootis ka et kallaloomale meeldib kollane värv. Kallaloom punastas ja loomu­
likult meeldis talle kõik. Ta oli isegi väga meelitatud, et nii palju asju korraga toodi. See meeldis ka
ööloomale ja ta kohe kallistas kallalooma. Nüüd punastasid nad mõlemad ja olid üsna kohmetud.
Aga kallaloom sai elu varem tagasi ja kutsus
öölooma enda poole külla ka. Nad seisid ju kogu selle aja suhkrutoosi kõrval ja ööloom polnud ku­
nagi kallaloomal veel külas päriselt käinud. Kui nad olid sisse roninud siis nägi ööloom et teda oli
oodatud. See oli väga vahva. Väike laud oli keset toosi ja väikesed toolid ka. Laual olid tassid, kohvi
ja tee ning väike tort oli seal ka ja võileibu oli ka. Nad istusid lauda ja kallaloom kallas öökale teed
ja endale muidugi ka. Nad sõid kõike mis maitses väga hästi ja kooki ja torti ka
mille oli kallaloom täitsa ise küpsetanud. Kallaloomale meeldis väga küpsetada ja ta küpsetas iga­
päev natuke midagi. Tal oli selleks väike küpsetamise vorm isegi endal. Ööloomale maitses kook
väga ja ta oli ka väga rahul kõigega. Lõpuks olid nad saanud kõhu täis ja siis tegi kallaloom oma
kingituse lahti ja tegi väikese :”Oih!”-i. Ta oli nimelt ülimalt õnnelik, et sai endale roosa
sabalehvi. Just sellist oli ta alati tahtnud ja nüüd oli tal see käes. Ööloom ütles, et ta võib aidata
seda talle ka saba külge siduda. Nii ta tegigi ja siis sai kallaloom eriti ilusaks. Ta läks kohe peegi
ette ja imetles ennast ja oli näost natuke punane ka ja meelitatud ka muidugi. Ta oli ülimalt rahul ja
mõnus ning võdistas natuke lahedalt ennast selle nimel. Ta kallistas öölooma veel natuke ja siis nad
hakkasid mängima. Neile meeldis igasugu asju mängida. Kõigepealt hakkasid nad kaarte mängima
ja ööloom ültse ei torisenud kui kallaloom võitis, sest oli ju ometi kallalooma sünnipäev ja siis ei
kõlvanud joriseda ega toriseda, sest siis pidi olema kallal hea meel. Kallal oligi väga hea meel, sest
ta polnud kunagi varem nii palju võitnud ja see tegi sünnipäeva veelgi rõõmsamaks. Lõpuks nad
väsisid ära ja hakkasid natuke puhkama. Ööloom võttis oma flöödi ja mängis kallaloomale mõned

12
ilusad lood ja kallaloom naeratas armsasti selle peale, sest talle meeldis naeratada ööloomale. Öö­
loom oli nüüd jälle
meelitatud ja natuke punasemaks läksid ka tema põsed. Siis nad jäid tukkuma natuke diivanil ja
lõpuks kui õhtu oli juba käes ärkasid nad üles ja tegid teed ja sõid veel natuke võileibu, sest neil oli
sellisest suurest tukkumisest kõhud
tühjaks saanud. Ööloomale maitsesid kõik võileivad aga suhkruga ja hapukoorega jättis ta alles,
sest ta teadis, et neid meeldib rohkem kallaloomal süüa väga hea meelega. Nad kallistasid ja siis oli
neil veelgi väga hea meel ja nad jalutasid natuke kapis ringi. Selles kapis oli igasuguseid huvitavaid
asju. Oli suuri kausse, kus sees polnud midagi ja mõne väiksema sees olid kommid. Neid näidates
oli kallaloom eriti uhke. Talle nimelt maitsesid kommid ka hästi. ÖÖloomale maitsesid ka mõned
kommid ja nad proovisid komme ka natuke, sest kommidest ei saa kunagi mööda minna, kui sa
neid suhu ei pistnud. Nad jagasid ühe suure kommi kahepeale ära ja siis jalutasid edasi. Tasside va­
hel mängisid nad peitust ja taldrikutel tagaajamist. Nii et kalla jooksis ees ja ööloom jooksis natuke
aeglasemalt järel. Lõpuks olid nad väga väsinud ja oli juba väga hilja ka ning ööloom otsustas koju
minna, sest kalla juba haigutas. Ta kallistas õrnalt kallalooma ja hakkaski minema. Ööloom tegi
talle pai ja vupsas kapi uksest välja. Kalla lehvitas talle ukse vahelt. Kalla oli väga õnnelik, et tal
oli olnud selline tore sünnipäev. Ta läks koju, jõi natuke teed ja jäi magama. Unes nägi ta kuidas ta
oma roosa lehviga jookseb mööda lillelist aasa ja kuidas ööloom on ka seal. Nad keerutasid üksteist
ja lendasid siis lilledesse ja see kõik lõhnas väga imeliselt. Päike paistis soojalt ja kallale meeldisid
päikesepaistelised päevad ka väga hästi. Kalla käis ühe lille juurest teise juurde ja nuusutas neid,
siis liigutas oma nina armsalt ja ööloomale tundus see ka väga armas. Kallaloom piuksus kui ta
mesilast nägi ja ääloom pidi teda kallistama, et ta ei kardaks ja kalla enam ei kartnudki. Mesilased
olid nii suured aga nad ei teinud midagi paha. Nad olid isegi väga sõbralikud... Siis ärkas kallaloom
üles ja oli järgmine hommiks ja tema oli jällegi unine,
kuid väga rahul. Ta jõi teed ja sõi võileibu ning mõtles, et mida ta täna küpsetab.

P os t ed b y dae t r i c at 2:25 PM

13
Kallalooma ja öölooma seiklused Lätimaal

Kord ühel imelikul õhtul, kui midagi jälle teha ei olnud ja kallaloom ja ööloom mööda Tartu linna
ringi tuiskasid mõtlesid nad järsku, et peaks õige läti maal ära käima. Mõeldud tehtud. Ööloom
kallistas kallalooma ja ütles talle et too olevat kole armas. Kallaloom natukene punastas ja oli väga
meelitatud. Siis ronisid nad ühe reisija taskusse, kes istus Valga rongi peale. Rong sõitis siuh Valga
linna. Kallaloom ei julgenud aga taskust enam alla hüpata. Niisiis võttis ööloom kallalooma oma
kaissu ja hüppas koos temaga. Nii ei saanud Kallaloom haiget ega midagi. Kallaloomale isegi natu­
ke meeldis niiviisi Öölooma kaisus õhus hõljuda. Niisiis jõudsid nad lõpuks maa peale ja hakkasid
aga valga linnast läti maale minema, nad olid nii tuhinat täis, et ei vahetanud raha ega ka ei söön­
ud. Läksid piiri punkti ja ületasid lihtsalt piiri ja siis tuli neile meelde, et nad ei oska rohkem edasi
kuhugi minna. Hüppasid ühte väiksesse poodi sisse aga seal müüdi ainult läti raha eest ja nad ei
teadnud et eesti raha saab ka tegelikult võibolla kasutada aga nad ei uurinudki pikemalt ja kõndisid
vaikselt mööda maanteed edasi, et järsku avaneb võimalus Riia linna jõuda. Nad jõudsid läti lin­
nast välja ja hakkasid hääletama aga oh häda, ühtegi autot ei tulnud ega midagi. Ja nad siis läksid
küsisid, et kas siit sõidab ka mõni auto ja bensiini müüa ütles et ei sõida laupäeviti. Nüüd ei saanud
ööloom ega kallaloom enam midagi aru aga müüa ütles, et kui nad jooksevad siis ehk jõuavad rongi
peale mis viib neid Riia linna. Nii siis hakkasid Ööloom ja kallaloom tagasi jooksma ja imekombel
jõudsidki rongi jaama ja said piletid ka ning rongi peale said nad ka ja puha. Ning siis hakkaski
pihta sõit Riia linna. Väljas oli juba kole pimedaks läinud ja kallaloom pelgas ning puges hästi öö­
looma kaissu vagunis. Ööloom ütles küll et ära karda midagi aga kallaloom oli ikka väga hirmul ja
isegi natuke nuttis. Aga siis jäi ta magama ja Ööloom tegi kallaloomale pai. Kallaloom naeratas ise­
gi natuke unes selle peale. Ja ümises midagi läbi une, millest Ööloom mitte midagi aru ei saanud.
Küllap oli lihtsalt tal niiviisi hea. Rong aina sõitis ja sõitis aga midagi ei juhtunud ning pikapeale jäi
ka ööloom
magama ja ei ärganud enne kui väljas oli juba täitsa pime ja mitte midagi näha ei olnud rongi ak­
nast. Ööloom tundis nälga ja võttis kotist saia ja nosis natuke seda ja jõu natuke vett ka peale. Kal­
laloom ärkas ka selle peale ja küsis : “kus me oleme?” Ööloom vastas talle et rongis ja siis nad sõid
ja jõid jälle natuke ja siis hakkas kallaloom jälle kartma ja siis jäi ta jälle magama. Ööloomale tun­
dus kallaloom nii väga kallis ja ta hakkas muretsema, et küll see Riia sõit võib olla paha mõte. Nad
sõitsid ja sõitsid aga midagi ei juhtunud ja ööloom jäi ka magama. Siis ärkasid nad lõpuks jälle üles,
kell oli juba palju ja varsti pidid nad juba
jõudmagi Riia linna. Ja hakkasidki tuled paistma ja Kallaloom muretses, et kus me nüüd magama
lähme. Ööloom mõtles et otsime hotelli ja nii nad siis hakkasid üksteise võidu muretsema. Lõpuks

14
rong siiski peatus ja rongi juht ütles “Riia” ja ööloom ja kallaloom hüppasid pingipealt üles ja kihu­
tasid välja ja uudistasid kõike enda ümber. Kallalooma silmad läksid hästi suureks ja armsaks ja
ööloomale tegi see natuke nalja. Kallaloom natuke pahandas ja siis ööloom enam ei naernud ja siis
nad võtsid teineteise käest kinni ja läksid hotelli otsima. Kõndisid ja kõndisid aga ühtegi hotelli
näha ei olnud. Ööloom tegi kallaloomast pilti ja puha. Lõpuks ostsid nad telefoni kaardi ja siis he­
listasid kusagile ja küsisid, et kus teil siin hotell on? Tädi ütles, et vaksalis. Ja siis nad läksid rongi
jaama tagasi aga ikka ei leidnud ja kui nad lõpuks juba otsisid ja otsisid siis lõpuks väga hilja õhtul
nad leidsid ka. Kirjutasid ennast siis ja läksid siis kohe magama, sest see oli üks väga väsitav päev
olnud ja Kallaloomal oli nii uni. Siiski nad natuke sõid ka veel. Ja jõid ja pesid ennast puhtaks ka ja
siis ronisid voodisse ja võtsid teineteist hästi kaissu ja nii oli väga hea magada. Soe oli neil niiviisi
ka. Siis enam ei olnudki Lätimaa kallaloomale hirmus vaid tore hoopis

P os t ed b y dae t r i c at 2:24 PM

15
Ööloom igatseb kallalooma

Üks kord kui ööloom oli väga haige, pidi kallaloom ära minema aga ööloom
üldse ei tahtnud et ta ära läheks ja siis ta hakkas kallalooma metsikult igatsema. Nad kallistasid
kohe hästi kaua ja siis kallaloom läkski, kuigi lubas ruttu tagasi tulla, hakkas ööloom teda ikkagi
metsikult igatsema. Mitte midagi ei tahtnud teha ja lugeda ka ei viitsinud ega midagi. Ta piilus na­
tuke kapi ja põranda prakku ja telefoni taha ja istus natuke number nulli peal ja sibas siin ja seal.
Sõi isegi natuke suhkrut aga ikkagi ei olnud hea. Ta isegi vaatas paar korda aknast välja ja mõned
korrad käis ka väljas aga kallalooma ikka ei olnud. Siis läks ta oma koju ja istus voodile ja hakkas
igatsusest kallaloomale kirjutama ja kui ta niiviisi oli kirjutanud siis lõpuks hakkas ta ka luuletusi
kirjutama ja siis ta kirjutas kohe hästi palju luuletusi ja ööloom mõtles et ei tea kas kallaloomale
need ikka meeldivad. Ta lootis küll. Ta kirjutas need ilusasti ümber ja mõtles, et kingib need kal­
laloomale. See peletas natuke igatsust eemale ja varsti oli ta nii ähmi täis, et ei märganud kui kal­
laloom oli juba tagasi ja siis ta jälle rõõmustas ja enam nii väga ei igatsenudki. Nad kallistasid ja
siis oli jälle kõik hästi. Ööloom tegi kavalat nägu aga kallaloom üldse midagi aru ei saanud ja siis
ta küsis, et miks sul nii kaval nägu on. Ööloom aga ei vastanud ja ulatas kallaloomale hoopis ühe
pisikese paki ja kallaloom rõõmustas, et ta saab kingituse ja oli väga meelitatud ja õhevil ka. Ta tegi
paki ruttu lahti ja kui ta nägi mis seal sees oli siis ta hüppas ja piuksus rõõmust ja kallistas öölooma
ja siis hakkas luuletusi lugema. Kui ta need kõik läbi oli lugenud kaks korda siis ta andis ööloomale
musi ja ütles, et need on maailma kõige ilusamad luuletused mida ta lugenud on. Ööloom oli sellest
kohe metsikult meelitatud ja ta ütles et kallaloomast ainult saab nii ilusaid luuletusi kirjutada. Siis
nad istusid jälle maha ja sõid natuke suhkrut ja kallistasid jälle ja kallaloom muudkui vadistas ja
vadistas ja ööloom muudkui kuulas teda, kallalooma oli ilus kuulata.

P os t ed b y dae t r i c at 2:24 PM

16
Ööloom hakkab kirjanikuks

Ega ööloom ei teadnud täpselt et mis see kirjanikuks hakkamine peaks õige
tähendama aga kuna ta oli leidnu sule ja kunagi ammu ammu kusagilt kuulnud, et sellega peab
kirjutama, siis mõtles, et juu see kirjanik siis kirjutab. Noh mõeldud tehtud. Ööloom otsis endale
vana ajalehe tüki ja hakkas sinna kirjutama ja kirjutas hästi palju igasugu pisikesi vigureid. Ise ta
nendest midagi aru ei saanud aga kui Kallaloom tuli ja küsis, et mis ta teeb? Siis Ööloom ütles, et
kirjanik olen ja ma olen väga tähtis tegelane ka veel. Vott. Kallaloom tegi hmm hmm ja läks jaluta­
ma aga ööloom istus edasi ja lõpuks ta tüdines kritseldamisest ära ja mõtles et peaks midagi põne­
vamat tegema. Nii ta siis hakkas kallalooma joonistama. Ja kirjanikuks olemine talle ikka hästi ei
meeldinud. Joonistaja meeldis talle rohkem olla siis ta joonistas ja joonistas ja Kallaloom hakkas
juba mõtlema, et küll see ööloom on veider. Kui ööloom tuli ja näitas kallaloomale pilti siis kalla­
loom punastas ja oli meelitatud. Pilt küll ei meenutanud üldse teda aga sellest polnud lugu, sest see
ei lugenud midagi. Kallaloomale lihtsalt meeldis, et ööloom ei olnudki teda ära unustanud. Ööloo­
male meeldis kallaloom ja siis ta hakkaski lõpuks ainult kallaloomast pilte tegema ja nii sai ööloo­
mast hoopis kunstnik, mitte kirjanik. Hiljem kaotas ta sule ära ja siis oli ta mõnda aega kurb aga
igakord kui kallaloom teda kallistas siis läks see jälle üle, sest kallaloom on nii hea mõtles ööloom
igakord kui ta teda jälle nägi või kui nad midagi ette võtsid.

P os t ed b y dae t r i c at 2:24 PM

17
Ööloom leiab kaabu ja sule.

Kallaloom võttis Öölooma käpast kinni ja nad läksid edasi jalutama. Vahepeal
Ööloom natuke pritsis kallalooma, et lõbusam oleks. Siis nad vadistasid üksteise kõrvadesse ja si­
kutasid üksteist sabast ja üldse oli neil väga tore olla. Korraga märkas neid muuseumi valvur ja siis
nad hakkasid valvuri eest ära kihutama. Jooksid hästi kähku üle talu alla ja värisesid hirmsasti.
Ööloom natuke vähem, sest temas oli natuke rohkem julgust. Siis ta võttis kallalooma oma kaissu
ja Kallaloomal ei olnud siis ka enam üldse nii jube ega hirmus. Valvur ei leidnudki neid üles ja siis
oli ööloomal hea meel ja itsitasid natuke seal talu all. Kallaloom natuke vähem, sest ta ei julgenud
eriti itsitada. Ja nõnda käibki ööloom nüüd ringi kaabuga ja sulega. Sulg on juba vana ja räsitud aga
ööloom kannab seda erilise uhkusega, ega anna kellegile luba seda puudutada ega midagi.

P os t ed b y dae t r i c at 2:24 PM

18
Ööloom ja kallaloom mere ääres.

Jälle kord ühel ilusal pärastlõunal kui pilvi taevas ei olnud ei olnud ööloomal ja
kallaloomal enam midagi põnevat toas teha ja nad hakkasid mõtlema, et mis küll teha võiks. Nad
olid just rändamast tagasi ja välja ka puhanud ja siis nad mõtlesid, et läheks õige merele tere ütlema
ja siis kallaloomale meeldis see mõte ka ja nõnda siis otsustatigi võileivad kaasa võtta ja jälle väik­
sele rännule minna. Ööloom oli küll vahest üksikutel öödel vahel rannas käinud aga see ei olnud
ikkagi nii tore kui koos kallaloomaga minna. Kallaloom alguses ei tahtnud üldsegi minna aga kui
ööloom talle ninale musi andis siis oli ka Kallaloom kohe kõigega nõus. Noh võtsid siis võileivad
kaasa ja hakkasid aga astuma. Nad trolliga ei osanud
veel sõita ja läksid jala. Pealegi oli kell ka juba nõnda palju, et ükski aus kodanik enam linnas ringi
ei kõndinud aga ööloom ja kallaloom olid nii õhinal ja ähmi täis, et neid ei peatanud enam küll mit­
temiski. Nad vadistasid rõõmsalt maast ja ilmast, nii et ööloom pärast küll midagi sellest juttuaja­
misest ei mäletanud.

P os t ed b y dae t r i c at 2:23 PM

19
Reisimine

Ühel tavalisel öösel, kui kõik oli hästi vaikne, kohtusid ööloom ja kallaloom
jälle oma lemmik kohas. See koht on ainult öölooma ja kallalooma teada, nii et mittekeegi teine
seda kunagi teada ei saa. Nad said kokku ja kallistasid. Kallistamine meeldis nii kallaloomale, kui
ka ööloomale väga. Nad ajasid pisut isekeskis juttugi ja lõpuks otsustati minna matkama. See oli
öölooma ammune unistus. Ta sai väga rõõmsaks, kui kuulis sellest. Naeratas säravalt ja andis kal­
laloomale nina peale musi. Hüppas ümber kallalooma ja kallistas kallalooma kah veel kolm korda.
Lepiti kokku, et järgmise päeva õhtul kohtutakse suure ukse juures. Ööloom unistas unes koguaeg
matkamisest ja magas väga see ööse rahutult. Koguaeg tuli talle meelde, mida ta peaks veel kaa­
sa võtma ja nii ta ei saanudki päeval üldse magada. Kui õhtu kätte jõudis oli ööloomal kõik asjad
valmis. Matkakott oli hästi suur ja raske. Seal sees oli väikene lusikas, üks kausike, pisikene nuga,
kahvel ja sooja pidav tass. Termost ööloom ei viitsinud võtta ja mõtles, et küllap kallaloom võtab.
(Kallaloom võttis ka, aga sellest saad teada kui edasi loed.) Siis olid veel kotis kaks magamiskotti
(ööloom ajas koguaeg sassi teki ja magamiskotti ja tal oli üpris raske otsustada, et mida ta siis nüüd
kaasa peab võtma),üks endale ja teine kallaloomale, siis oli lisaks veel üks tekk ja telk ka. Ööloom
täpselt ei teadnudki, et kuhu nad lähevad ja võttis kaardi ka kaasa. Rohkem eriti midagi ei olnud­
ki, ainult veel mõned sokid ja särgid ja püksid ja muidugi natuke nööri ka. Ööloom tahtis kaabu ka
kaasa võtta aga tal ei olnud veel päris sellist kaabut, mida ta väga hea meelega kanda oleks tahtnud.
Üks roheline oli aga see oli natuke liiga väike ja kõrvad ei mahtunud ka sinna sisse kuidagi ära. Kui
tal oli kõik valmis siis hakkas ta ennast oma kodust välja uppitama aga tal ei õnnestunud see kuida­
gi ja lõpuks ta viskas ennem oma seljakotti välja ja siis ronis ise järele, niimoodi läks palju ladusa­
malt ja ta jõudis just täpseks ajaks, ka kallaloom oli juba kohale tulnud.

P os t ed b y dae t r i c at 2:23 PM

20
Kallaloom teeb pannkooke.

Ööloom kutsus kallalooma enda juurde külla. Kuna kallaloom veel koju ei
tahtnud minna, siis otsustatigi üheskoos põranda prakku minna. Ööloom ronis praost sisse ja ula­
tas kallaloomale käpa. Kallaloom aga vastas, et ta saab ise ka väga hästi ja ööloom võttis käpa ära ja
kallaloom hüppas alla. See meeldis kallaloomale. Kallaloom ronis kohe üles tagasi ja hüppas uuesti
ja tegi jälle ühe imetabase piuksatuse veel. Ööloomale meeldis see ja ta ütles, et kallaloom võiks
veel piuksuda ja siis kallaloom piuksus päris mitu korda kohe. Ööloom jäi nendega igati rahule. Siis
läks ta oma pisikese kodukese köögipoolele ja hakkas pannkoogi tainast
tegema. Kuna kallaloomal oli igav siis ta vaatas veidi ringi. Siis leidis ta väikese tükki kommi ja joo­
ksis sellega öölooma juurde kööki ja küsis kas ta tohib selle ära süüa. Ööloom lubas. Kallaloom läks
väga rõõmsaks ja ütles ööloomale. Sa oled nii kalla. Ööloom vastas talle ka et tema on veel kallam.
Kohe vihmametsikult kalla. Kallaloom punastas ja hakkas kommi tükki nosima. Kui tainas valmis
sai hakkas ööloom pannkooke tegema. Suur auru ja suitsu pilv tungis köögist välja. Ja ööloom jook­
sis kah. Kallaloom, küsis, et kas ta võib ise siis pannkooke küpsetada ja kuna ööloom oli natuke eh­
matanud sellest suitsust ja kõigest siis oli ta sellega päri. Kallaloom läks kööki ja hakkas pannkooke
küpsetama. Ööloom tuli siis ka kööki ja vaatas ja imestas kui hästi kallaloom oskab pannkooke
küpsetada. Üldse ei tulnud tossu ega midagi. Seda ta ütles kallaloomale ka ja oli väga rahul. Lõpuks
sai tainas otsa ja hästi palju pannkooke sai selle asemel. Ööloom tõi
sahvrist moosi ja nad istusid suure ümmarguse nööbi ümber ja hakkasid pannkooke sööma. Öö­
loom kiitis kallalooma pannkooke ja kallaloom oli sellest väga meelitatud.

P os t ed b y dae t r i c at 2:23 PM

21
Tutvumine

“Tere”: sosistas kallaloom üle toa. Ööloom pööras pead paremale ja vasakule
ega saanud alguses midagi aru. “Tere õhtust!”: sosistas kallaloom natuke valjemalt. Ööloomal
hakkas imelik ja ta läks telefoni taha peitu. “Kes sa oled?”: küsis ta väriseva häälega. “Ma olen see
nimeta loom kes kapis suhkru tükki sõi”: vastas kallaloom ja tuli ettevaatlikul sammul telefoni
juhtme juurde. Ööloom mõtles hoolega järgi. See julgustas teda ja ta oli suuteline ümisema midagi
vastuseks. “Tore oleks sinuga tuttavaks saada.”: ütles kallaloom veidi väriseval häälel natukese aja
pärast. Ööloom kergitas kulmu. “Mis see tutvumine teeb?”: küsis ta uudishimust lõhki mineva hää­
lega. “Noh, Ma tahaks et oleme sõbrad!” : ei osanud kallaloom midagi enam öelda. “Oleme,”: vastas
ööloom ja lisas, “Kas ma pean välja ka tulema?” “See oleks väga tore.”: ütles kallaloom veidi lõbus­
tatult. Ööloom tuli telefoni tagant välja ja ronis mööda juhet alla. Ta ei märganud, et
kallaloom oli sinna tulnud ja kui ta ümber keeras siis nad põrkasid kokku ja lendasid uppi. Mõle­
mad piuksusid ehmatuses aga ka rõõmu pärast natuke. Nad olid ju tuttavaks saanud. Ööloom enam
ei kartnud kallalooma ja kallaloom ei kartnud nii väga öölooma ka. Natuke tegelikult veel kartis
kah. Siis hammustas Ööloom Kallalooma sabast ja kallaloom tegi ühe hirmsa
piuksatuse ja siis Ööloom ütles oih, ma ei tea. Kallaloom põrnitses oma ette ja siis ööloom tõmbas
ta pikali nii, et kallalooma püksid katki läksid ja siis arvas kallaloom, et küll see ööloom on ikka
veider olevus. Just just väga veider. Ja nii ta ütleski sa oled üks veider olevus ja ta muutus juba na­
tukene julgemaks ka. Siis ütles ööloom, et sul on nii pikad ripsmed. Need on tädi omad ütles
kallaloom. Hm hm, tegi ööloom. Khm khm tegi kallaloom vastu ja siis sellest hetkest nad mõistsid
teineteist täielikult. Tead sa hakkame põnevat ronimismängu mängima ütles ööloom. Millist.
Sellist et sina ronid mööda telefoni juhet üles ja siis mina ka või et mina ronin ennem ja siis tirin
sinu ka üles. Eks ole vahva. no jah jõudis kallaloom vastuseks pomiseda kui ööloom juba tal sabast
kinni hoidis ja sikutas meeleheitlikult. Oh ohkas kallaloom ja leppis oma saatusega. Lõpuks jõudsid
nad üles ja kallaloom tahtis just natuke hinge tõmmata kui
ööloom ta uuesti alla lükkas. eks ole põnev? Ja jah, kahtlemata ütles kallaloom aga ise mõtles kui
kohutav. Ja siis ei jõudnud kallaloom enam midagi mõelda. Siuh ja säuh. Üles ja alla. Oh. Eks ole
vahva. Ja jah. Üles ja alla ja üles. Appi, mõtles kallaloom, küll oleks tore kui ma siit ka eluga pää­
seksin. Oh. See oli ka ta viimane mõte lähema tunni aja jooksul. Siis ei tahtnudki järsku ööloom
enam ronida, sest talle hakkas tunduma, et
see kallaloomale eriti ei meeldi. Ööloom tahtsin teada, et mis siis kallaloomale

22
teha meeldib. Nii ta küsis siis. Mulle meeldib hästi palju suuri komme süüa vastas kallaloom. Öö­
loomale meeldisid ka suured kommid ja nad otsustasid koos kommi otsingutele minna. Kallaloom
läks ees ja ööloom jooksis talle järele. Kallaloom jooksis väga kiiresti, nii et ööloomal oli väga raske
temale järele jõuda. Korraga kallaloom peatus ja jäi seisma. Tal tuli nimelt hoopis parem mõte.
Nimelt tahtis ta väga hoopis pannkooke süüa. Ööloomale meeldisid pannkoogid kohe hirmsasti ja
see mõte tundus üsna hea. Ka öölooma kõht oli nimelt kole tühjaks läinud ronimisega.

P os t ed b y dae t r i c at 2:23 PM

23
Kohtumine

Ühel öösel, kui kõik lapsed magasid tegi ööloom oma suured silmad täitsa lahti ja vaatas enda üm­
ber. Ta oli pisut segaduses ja unine oli ta ka veel natuke. Aga peagi sai ta aru, et ta on põranda all,
kus on tema kodu. Päeval ta sealt välja küll ei tule, sest talle ei meeldi eriti päikene. Tema armastab
pimedat ja sellepärast tal ongi hästi suured silmad, sest muidu ei saa pimedas midagi aru, kui suu­
ri silmi pole. Igal juhul toibus ööloom ehmatusest ja ronis praost välja. Pragu oli natuke kitsas ja
ööloom jäi sinna kinni. Ta tegi mõned abitud piuksud aga see ei aidanud ega midagi. Korraga pani
keegi tule põlema ja tatsas mööda koridori. Ööloom ehmatas koledasti ära ja vupsas põranda alla
tagasi ning isegi värises natuke. Uksed tegid suurt müra ja siis värises kõik öölooma ümber. See ei
meeldinud talle eriti. Lõpuks pandi tuled kustu ja kõik jäi siiski meeldivalt vaikseks jälle, kui öö­
loom oli peaaegu kõik oma lootuse juba kaotamas. Ööloom ronis praost välja, kuulatas hästi tera­
selt. Keegi sahistas kapis. Ta tegi väga üllatunud ägu ja väga põnevil oli ta ka. Temas kasvas uudis­
himu ja kui ta kartusest võitu oli juba saanud siis hiilis ta ettevaatlikult ja hääli tegemata kapi juur­
de. Ööloom piilus ukse alt sisse ja nägi ühte väikest armast olevust, kes istus lusika peal ja maitses
üht uhkrutükki, mis oli karbi seest välja kukkunud. Ööloomale hakkas see loom kohe meeldima.
Aga ta ei julgenud piuksugi teha. Ta vaatas, kuidas väikeloom sõi suhkrut ja nii oli väga hea seda
kummalist elukat piiluda, sest üle pikka aja juhtus midagi põnevat. Korraga pööras kallaloom (sest
nii oli ööloom teda mõttes nimetama hakanud) pead ja märkas teda. Mõlemad ehmatasid koledasti
ära ja kallaloom lippas tassi taha peitu ja tegi ehmatuse tõttu ühe armsa piuksu kah veel. Kõige ilu­
sama piuksu mida ööloom eales oli kunagi kuulnud. Sellest hetkest ta teadis, et peaks ige kallaloo­
maga tuttavaks saama. Ta läks ukse juurest ära, et mitte olla tüliks kallaloomale ja kõmpis telefoni
juhtme juurde. Ta oli natuke kurb ka. Siis ronis ta mööda traati ülespoole natuke ja kui pool teed oli
läbi, siis lasi ta lahti ja liugles mööda kaablit allapoole. See rõõmustas teda pisut aga mitte palju. Ta
ei märganudki, et pisikesed silmad teda ukse vahelt piilusid. Kallaloomale oli ööloom ka üks ütle­
mata huvitav olevus ja armas ka. Ööloom liugles veel paar korda ja ronis siis lõpuks telefoni peale.
Seal ei osanud ta midagi targemat teha, kui istus number kahe peale ja mõtles natuke järele. Tele­
fon hakkas sellepeale vaikselt piuksuma. Kallaloom hiilis ukse juures natuke eemale, kus seisis üks
tool ja kallaloom peitis ennast selle taha. Ööloom tegi nagu ta ei oleks seda märganud.

P os t ed b y dae t r i c at 2:20 PM

24
25