Info4Migrants

SOOME
Riigi profiil
Projekti number: UK/13/LLP-LdV/TOI-615

PINDALA 337,030 km
RAHVAARV

5,4

mln

SKT inimese kohta

$36,395
VALUUTA
1 & 2-sendised mndid ei ole kasutusel

Keeled :SOOME, ROOTSI

RIIGI TAUST

Soome vapp, millel on krooniga lvi kelle esimene parem

kpp on asendatud mka
hoidva turvises kega ja kelle
tagajalad toetuvad saablile,
loodi algselt 1580 aasta paiku.

Soome
Helsingi

Rahvuslipp

12-19.sajandil oli Soome Rootsi kuningriigi lemvimu all

olev provints ja seejrel suurhertsogiriik ning alates 1809.a.
autonoomne suurhertsogiriik Venemaa keisririigi koosseisus. Soome sai iseseisvaks 1917 aastal. II Maailmasja ajal
nnestus Soomel kaitsta oma iseseisvust ja vltida Nukogude Liidu invasioooni - kuigi mningase oma territooriumi kaotuse hinnaga. Jrgneva poole sajandi jooksul suutsid
soomlased muuta oma riigi pllumajandusel jametsandusel
baseeruvast majandusest kaasaegseks mitmeklgseks tstusriigiks. Praeguseks on Soomes sissetulek inimese kohta
ks krgemaid kogu Lne-Euroopas. Soome on Euroopa Liidu liikmesriik alates 1995.a. Soome oli ainuke Phjamaa, mis
hines eurotsooniga selle asutamisel jaanuaris 1999 aastal.
21.sajandil on Soome heaoluriigis vtmethsusega krge haridustase, vrdne kohtlemine ja riiklik sotsiaalkindlustusssteem, millele hetkel on vljakutseks riigi vananev elanikkond
ja ekspordile suunatud majanduse kikumised.

Learnmera Oy www.thelanguagemenu.com

Riigi profiil SOOME

FAKTE SOOME KOHTA

Suomi

Soomlased kutsuvad oma maad Suomi ja see thendab soist

maad. Soomes on rohkem kui 60 000 jrve ja ainult 8% maast on
haritav.

Sisu

Soomlased kasutavad enda iseloomustamiseks sna

sisu, mille umbkaudne tlge vastab kombinatsioonile
julgusest, just ja sihikindlusest.

Toit

Soome toitudes kasutatkse palju tisteratooteid (rukis,

oder, kaer) ja marju (mustikad, pohlad, murakad, astelpaju marjad). Mnedes Soome piirkondades mngivad
kala ja liha soome rahvuslikes roogades olulist osa, samas kui teistes piikondades sisaldavad toidud traditsiooniliselt erinevaid juurvilju ja seeni.

Tango

Soome tango stiil on populaarne le kogu Soome. Igal

aastal kroonitakse tangokuningas ja-kuninganna, kes
valitsevad le kogu maa peetavatel erinevatel tangoga
seonduvatel ritustel.

Learnmera Oy www.thelanguagemenu.com

Riigi profiil SOOME

FAKTE SOOME KOHTA

Rahvuslik iseloom

Tpilised soomlased on vga patriootlikult meelestatud,

neil on tugev rahvusliku identiteedi taju ning nad vrtustavad krgelt iseseisvust. Soome koos Islandiga on pigem
Phjamaa kui Skandinaavia riik.
Soomlased on vga tagasihoidlikud ja pisendavad
omaenda saavutusi. Nad nevad alandlikku meelt ja
tagasihoidlikkust kui voorusi. Soomlased usuvad, et igas
situatsioonis leidub sobilik kitumisviis ning eeldavad alati
viisakat kitumist.

Etniline koosseis ja religioon

Soomlased 93%, rootslased 5%, saamid, romad, tatarlased vhem kui 1%

Enamus soomlasi kuulub evangeelsesse luterlikku kirikusse, kuid vike osa kuulub igeusu kirikusse. Evangeelne
luterlik kirik aktsepteerib naiste ordinatsiooni preestriteks.

Keel

Soome kahest ametlikust keelest kneleb soome keelt

emakeelena 93% riigi 5.4 miljonist elanikust. Erinevalt
skandinaavia keeltest ei ole soome keel germaani keel,
vaid asub omaette kategoorias. Teoreetiliselt on soome
keel seotud ungari keelega, kuid klab veidi nagu eesti
keel.
Teist ametlikku keelt, rootsi keelt, kneleb umbes 5%
rahvastikust kellest enamus elab riigi edelaosas ja nad
rgivad ka soome keelt. Saami keel on Skandinaavias
vhemuskeel ning seda rgib umbes 2000 inimest, kes
elavad Soome phjaosas ja moodustavad umbes 0,03%
Soome rahvastikust.

Learnmera Oy www.thelanguagemenu.com

Riigi profiil SOOME

FAKTE SOOME KOHTA

Aeg

Soomlased on tpsed inimesed ning mnes mttes aja

vangid. Nii nagu ka mujal maailmas, on neil kellel on kige
vljakutsuvamad ametid ka kige pingelisem pevakava;
kohtumiste mahamagamine vib phjustada lausa ahastust. Koosklastatud kohtumisaegu jlgitakse pedantselt
- kui vimalik, siis minuti pealt - ning le 15-minutilist
hilinemist peetakse ebaviisakaks ja selle kohta oodatakse
lhikest vabandust vi selgitust. Kontserdid, teatrietendused ja teised avalikud ritused algavad igeaegselt ning
viivitused riigisiseste rongide vi -busside sidugraafikus
on harvaesinevad.

Iseseisvuspev

6. detsember on Iseseisvuspev, seda sndmust

thistatakse pidulike tseremooniatega. See on pev
mlestamaks neid, kes langesid sdades kaitstes
Soome iseseisvust, mis saavutati aastal 1917. htul
vrustab Vabariigi president vastuvtul umbes 2000
klalist - sealhulgas ka Soome akrediteeritud diplomaatilise korpuse esindajaid - ning televisiooni vahendusel vastuvtu vaatamisest on saanud kogu rahva
lemmikajaviide.

Julud

Julud, eriti juluhtu, on Soomes perepidustus, mis tavaliselt veedetakse kodus vi koos sugulastega. Kadunud
pereliigete haudadel knalde stamine kuulub juluhtu tavade hulka. Soomlased soovivad ksteisele Rmsaid Jule, vi samatihti ka Rahulikke Jule. Esimene
julupha on ldiselt vaikne pev ning seltsielu ei alga
uuesti enne teist julupha.

Learnmera Oy www.thelanguagemenu.com

Riigi profiil SOOME

FAKTE SOOME KOHTA

Liiklus

Siduki esituled peavad alati plema. Soomes phinevad liiklustrahvid kahel teguril: vrteo tsidusel ning
juhi sissetulekul. Kige suurem kiiruseletamise trahv,
170 000 eurot, vljastati 2003 aastal 40km/h alas
80km/h sitmise eest.

Talisuplus

Talisuplus on Soomes kllaltki populaarne spordiala,

mida harrastatakse siis, kui vesi on jga kattunud.
Selleks on vaja jsse auk lhkuda, et moodustuks
bassein. Korraldatakse ka talisupluse vistlusi. Paljud
talisuplejad ujuvad pigem tavalistes ujumisriietes kui
kalipsodes vi muudes termoriietes.

Jalanud

Sisenedes mnda soome koju vetakse alati vlisjalanud jalast ra.

Learnmera Oy www.thelanguagemenu.com

Riigi profiil SOOME

FAKTE SOOME KOHTA

Telefonid

Soomes ei ole avalikke taksofone! Soomes on 5,4

miljoni inimese kohta le 5 miljoni mobiiltelefoni.

Phjapdrad

Kigil, kes elavad Soomes phjaptrade kasvatamise alal ja kes on Euroopa Liidu kodanikud, on
igus pidada phjaptru. Kogu phjaptrade pidamise ala Soomes moodustab umbes 33% riigi
pindalast. Soomes on le 200 000 phjapdra.

Mood

Marimekko on soome moes ks phitegijaid. ks

nende mrkimisvrsemaid tid oli Unikko, mis sisaldas suuri, seitsmekmnendate stiilis lille-ja retro
mustreid. Marimekko on esindatud rohkem kui 20s
riigis le maailma ning tal on le 800 edasimja.

Learnmera Oy www.thelanguagemenu.com

Riigi profiil SOOME

FAKTE SOOME KOHTA

Leibjuust

Soome leibjuust on vrske juust mida valmistatakse

ternespiimast, hiljuti poeginud lehma rammusast
piimast. Kasutada saab ka phjapdra vi isegi kitsepiima. Kaubanduslikult kttesaadavad versioonid on
enamasti valmistatud tavalisest piimast ning seetttu ei kndi nad traditsioonilise leibjuustu vrvi ega
maitseni. See juust on algselt prit luna Pohjanmaalt,
Phja-Soomest ning Kainuust. Seda sakse soojalt
ning tihti ka magustoiduna koos murakamoosiga.

Karjala pirukad

Kige tavalisema retsepti jrgi valmistatakse neid pirukaid hukesest rukkikoorikust, mis tidetakse riisiga.
Enne smist mritakse kuumadele pirukatele vid,
mis on tihti segatud hakitud keedumunaga.

Kohv

Soomlased on maailma suurimate kohvitarbijate

hulgas. Soomlased tarbivad keskmiselt 12 kilo kohvi
inimese kohta aastas, mis on kaks korda rohkem kui
teised eurooplased. Peale selle, et soomlased joovad
rohkem kohvi, kui teised rahvused, nad ka valmistavad
seda teistmoodi. Soomes rstitakse kohvi heledamalt,
kui Luna- ja Kesk-Euroopas. Soome kohvi peetakse
kige heledama rstiga kohviks maailmas. Keskmine
soomlane joob umbes 4-5 tassi kohvi pevas.

Learnmera Oy www.thelanguagemenu.com

Riigi profiil SOOME

RIIGIPHAD

1. jaanuar: Uusaastapev
Uudenvuodenpiv,
Nyrsdagen
Traditsiooniliselt peab president keskpeval kodanikele
kne.

Liikuv esmaspev kevadel:

lestusmisphade 2. pha
2. psiispiv,
Andra pskdagen
lestusmisphade 2. pha
on 1. phale jrgnev pev.

Laupev (20. juuni 26. juuni): suvine pripev

Juhannuspiv,
Midsommardagen
Maal toimuvad mitmed suvise pripeva pidustused.

6. jaanuar: Jordanipha
Loppiainen, Trettondedagen
Jordanipha thistatakse, et
meenutada kuidas jumalus
ilmutas end vastsndinud
Jeesusele.

1 Mai: Maipha
Vappu, Valborgsmssoafton
Maipha on mitmethenduslik thtpev: thistatakse
kevadet, noorust ja td.

Laupev (31. oktoober 6. november): Kikide

phakute pev
Pyhinpiv,
Alla helgons dag
Phakute peval austatakse
phakuid ning lahkunud
lhedasi.

Liikuv reede kevadel:

Suur Reede
Pitkperjantai,
Lngfredagen
Suurel Reedel mlestatakse
Jeesus Kristuse ristilmist.

Liikuv neljapev kevadel:

Taevaminemispha
Helatorstai,
Kristi himmelfrds dag
Taevaminemispha on
kristlik thtpev millega
thistatakse lestusnud
Jeesuse taevasseminekut.

6. detsember:
Iseseisvuspev
Itsenisyyspiv,
Sjlvstndighetsdagen
Soome kuulutas vlja oma
Liikuv phapev kevadel:
iseseisvuse 6. detsembril
lestusmisphade 1. pha Reede (19. juuni - 25. juuni): 1917.
Psiispiv, Pskdagen
suvise pripeva eelht
Kevadphadel thistatakse
Juhannusaatto,
24.-26. detsember: Julud
Jeesuse lestusmist.
Midsommarafton
Joulu, Jul
On suvise pripeva aeg.
Julud on perepha mis veehtul teevad inimesed trad- detakse koos pere ja lheitsiooniliselt lket.
dastega.

10

Learnmera Oy www.thelanguagemenu.com

Riigi profiil SOOME

OLULISED NUANDED
Vaikus

Soomlased vrtustavad suuresti snu, seda nitab komme vhe rkida ning ebavajaliku
vestluse vltimine. Nad on kuulamises paremad kui rkimises.
Soomlased laskuvad harva vrastega vestlusse kui just mni eriliselt mjuv phjus seda
ei ajenda. Soomlased on metroos, bussis vi trammis omapraselt vaiksed. Liftides taluvad nad samasugust tumma piinlikkust nagu kik teised inimesed maailmas. Siiski, kaarti
hoidval klalisel pole mingit probleemi abi leidmisel tnavanurgal ega heski teises avalikus kohas, sest soomlaste klalislahkus letab nende tavaprase vaoshoituse.

Enda tutvustamine

End tutvustades tlevad soomlased kigepealt oma eesnime, millele jrgneb perekonnanimi. Naised, kes kasutavad nii oma neiuplvenime kui ka abikaasa perekonnanime,
tlevad need selles jrjekorras. Kuigi soomlased on teadlikud oma tiitlitest ja nende le
uhked, mainivad nad neid ennast tutvustades harva. Ametlikes olukordades eeldavad nad
aga vastupidiselt, et nende poole prdutakse ametinimetust vi tiitlit kasutades.

Jootraha jtmine

Jootraha jtmine pole kunagi vga hsti soome eluviisiga sobinud. See vib algselt olla
prit religioossetest traditsioonidest, mis panid rhku kokkuhoidlikusele. Tnapeval on
jootraha mitte jtmiseks lihtne phjus: hinnad sisaldavad endas juba kiki teenuseid vi
ebaharilikke viisakusi, seega on suhtumine selline, et teenindus on hinna sees. Siiski,
keegi ei ole vastu, kui talle jootraha jtta; vga vhesed panevad pahaks jootraha mitte
jtmist.

11

Learnmera Oy www.thelanguagemenu.com

Riigi profiil SOOME

OLULISED NUANDED
Einestamine ja meelelahutus

Vestlus vib kesta umbes ks-kaks tundi

prast htuski. Kunagi ei lahkuta enne,
kui kohv/magustoit/konjak on lpetatud.
ri vib arutada terve lunasgi vltel,
kuid htusgi ajal vaid prast kohvi.

Kik soomlased kivad saunas alasti. Saunas ei ole kohustuslik kia alasti, kuid seda
mitte teha peetakse imelikuks. Endale vib
rtiku mber mhkida vi kanda ujumisriideid.

Restoranides ei tehta kunagi arvet

pooleks. See inimene kes kutsub maksab
ka arve.

Saun on lugupeetud soome traditsioon. Saunas vidakse pidada rivestlusi,

rilunale vib eelneda vi jrgneda saunaklastus.

Soomlased eeldavad seltskondlikel ritustel tpsust.

Kingitused

Kui oled kellegi koju kutsutud, siis tuleb

alati vrustajale vike kink viia.
Mida kinkida: lilli (paaritu number on
parim; valge ja kollane on ainult matuste
jaoks; tulbid on eelistatuimad), vein, okolaad.
Mida mitte kinkida: potililli
Tavaliselt rikohtumistel kingitusi ei anta,
seevastu lbirkimiste eduka lpu puhul
vib vike kink olla sobilik.
Mida kinkida: raamatud, konjak, kohalikud/rahvuslikud kingitused, plaadid, kunst,
klaasesemed, kange alkohol (Soomes vga
kallis).

Kasulikud npunited

Avalikus kohas ei tasu emotsioone vlja

nidata.
Mitte kunagi ei ksita isiklikke ksimusi,
mis on seotud niteks kellegi religiooni,
t vi poliitilise kuuluvusega.

12

Learnmera Oy www.thelanguagemenu.com

Riigi profiil SOOME

INIMESED SOOMES
Sltumatud & Usaldusvrsed
Lojaalsust, usaldusvrsust, iseendaga hakkamasaamist ja sltumatust hinnatakse
krgelt. Soomlased on uhked oma ajaloolise prandi ja praeguse hiskonna le
(Soome on juhtiv rahukonverentside ja rahvusvaheliste rahuinitsiatiivide organisaator). Soomlased naudivad looduses viibimist ja kaitsevad uhkusega oma mbritsevat
keskkonda mis on ks puhtamaid kogu maailmas. Soomlased hindavad krgelt oma
privaatsust ja on tnulikud kui teised seda mistavad.

Kohumine ja tervitamine

Kttpidi tervitatakse kiki kohalviibijaid mehi, naisi ja lapsi - nii ri kui ka seltskondlikul koosviibimisel. Lahkumisel surutakse
jlle ktt.

Kehakeel

Hoia soomlastega fsilist distantsi. Austa

nende tagasihoidlikkust ja privaatsussoovi.
Bussis, restoranis vi mnes muus avalikus
kohas vestluse alustamisse vivad soomlased suhtuda umbusuga.
Soomlasi on parem mitte kaisutada,
puudutada vi musitada vlja arvatud juhul
kui tegu on vga hea tuttavaga.
Vesteldes tuleks silitada silmside.

13

Firmakultuur

Soomlased on rikohtumistel litpsed ja

eeldavad teistelt sama;
Helista kui hilined rohkem kui 5 minutit.
Otsused vtab vastu tegevdirektor.
Soomlased asuvad kohe asja juurde; sissejuhatavat seltskondlikku vestlust (small
talk)nad ei arenda.
ri ajamine Soomes vtab aega ja nuab
kannatlikkust.
Kahe-kolme minutilised vaikusemomendid on tavaprased; neid pole vaja pda
katkestada.

Learnmera Oy www.thelanguagemenu.com

Riigi profiil SOOME

HISKOND

UNICEF-i (hinenud Rahvaste

Organisatsiooni Lastefond)
andmetel on Soome maailmas
neljandal kohal laste heaolu
osas (Madalmaade, Rootsi ja
Taani jrel).

1906.a. oli Soome esimene riik maailmas

mis andis valimisiguse (iguse hletada
ja saada valituks) kikidele tiskasvanud
kodanikele, k.a. naised.

kasvatamise osas, olid naised saavutanud

mrkimisvrseid vite seadusandluses
mis omakorda ti neid lhemale tielikule
vrdiguslikkusele meestega.

Soome naised said esimesena Euroopas

valimisiguse ja 1980-teks aastateks moodustasid naised reeglipraselt he kolmandiku parlamendi (Eduskunta) liikmetest ning
mitmed ministriportfellid kuulusid naistele.
1980-tel ttas orienteeruvalt 75%
tiskasvanud naistest kodust vljaspool;
nad moodustasid umbes 48% kogu Soome
tjust.

1987.a. justunud Vrdiguslikkuse Seadus

kohustas riiki saavutama tielikku vrdiguslikkust naistele.

Soome naistel oli meestega vrdne haridustase ja mningatel juhtudel oli likoolis
naisi ppimas isegi pisut rohkem kui mehi.
Lisaks arenevale sotsiaalhoolekande ssteemile, mis alates II Maailmasjast oli naisi
thusalt abistanud laste snnitamise ja

14

2012.a positsioneerus Soome lemaailmses

soolise ebavrdsuse aruandes teisel kohal.
Soome on vga viljaks teaduslike uurimustde osas. 2005.a. oli Soome OECD (Majanduskoost ja Arengu Organisatsioon)
maade hulgas neljandal kohal teaduslike
uurimustde arvu poolest inimese kohta.

Learnmera Oy www.thelanguagemenu.com

Riigi profiil SOOME

SOOLINE VRDIGUSLIKKUS
Naiste ja meeste vaheline vrdiguslikkus mngib olulist osa Soome
heaoluhiskonna mudelis.
Eesmrgiks on naiste vrdsed igused,
kohustused ja vimalused kikidel elualadel. On ldtunnustatud, et hiskond saab
areneda positiivsemas ja demokraatlikumas
suunas kui nii naiste kui ka meeste kompetents, teadmised, kogemused ja vrtused
saavad seda arengut mjutada ning sellele
arengule kaasa aidata.
Naiste ja meeste Soolise Vrdiguslikkuse
Aktil (609/86), mis justus 1987, on kolm
peamist eesmrki:
seksuaalse diskrimineerimise rahoidmine
naiste ja meeste vahelise vrdiguslikkuse edendamine
naiste staatuse, eriti talase, parandamine

ama meetmeid soolise vrdiguslikkuse

edendamiseks iga-aastastes personali (vljappe) vi tkaitse programmides. 1995
aastal justunud seaduseparandus sisaldab
kvootide ssteemi: ametlikes komiteedes
ja nukogudes peab kummagi sugupoole
esindajaid oleme vhemalt 40%.
Talase diskrimineerimise keeld hlmab
tle vtmist, palka,teisi ttingimusi (s.h.
seksuaalne ahistamine) ja tlepingu lpetamist.
Soolise vrdiguslikkuse volinik jlgib
Soolise Vrdiguslikkuse Akti elluviimist,
eriti diskrimineerimise ja diskrimineerivate
t-ja koolituskuulutuste osas.

Soolise Vrdiguslikkuse Akti ei kohaldata:

Eelpool nimetatud Akt paneb vrdigus Religioossete kogukondadega seondulikkuse eesmrgikindla ja sstemaatilise
vatele religioossetele praktikatele
edendamise kohustuse nii kikidele vimu- Perekondade siseasjadele vi inimeste
organitele ja tandjatele kui ka haridusele, eraelule
petamisele ja teadusele. Alates 1992
aastast on keelatud diskrimineerimine
2004 hakati ette valmistama uut soolise
raseduse vi perekonna eest hoolitsemise
vrdiguslikkuse akti. Uus akt baseerub
kohustuste tttu.
olemasolevale seadusandlusele miIlele
lisanduvad EL seadusandlikud aktid ja direkAlates 1995 aastast on 30-e vi enama
tiivid.
ttajaga ettevtted kohustatud rakend-

15

Learnmera Oy www.thelanguagemenu.com

Riigi profiil SOOME

SOBILIK VI KOHATU
igasugused negatiivsuse ilmingud solvavad
sinu soome kolleege.
KOHATU
ra solvu kui sinu soome kolleegid
tunduvad liigagi otsekohesed. See on
tpiline soomlaste suhtlusviis - soomlased
eelistavad te otse vlja telda ning on
selle le uhked.

SOBILIK
Klaline peaks vabandama isegi kui ta
jb ainult mne minuti hiljaks. Pikem
hilinemine nuab tavaliselt lhidat
selgitust. 15 minutit on see piir mis eristab
vastvetavat hilinemist lubamatust
hilinemisest. Mned soomlased lhevad
peale 15-minutilist ootamist lihtsalt ra.
Saada tekstisnum kui jd vaid mne
minuti hiljaks. Isegi ainult 1-2 minutilist
hilinemist rikohtumisele peetakse halvaks
tooniks.
KOHATU
ra jaga thje lubadusi. Kui sa tled
soomlasele Lhme lunat sma, siis ta
usub tsimeeli, et plaanid hist lunaski
ja ootab sinult kutset.
KOHATU
ra mine klla ilma ette helistamata.
Eelneva teavituseta vib uks jda
suletuks, eriti ndalavahetustel.
KOHATU
ra kaeble vi kritiseeri. Ei ole sinu
huvides olla kriitiline vi jrapine, sest

16

KOHATU
ra kiitle. Soomlased on tagasihoidlikud ja
kipuvad omaenda saavutusi vhendama
ning millegi le palju snu eriti ei tee.
Soomes juad sa kaugele alandliku meele
ja kombekusega kuna soomlased peavad
tagasihoidlikust suurimaks vooruseks.
SOBILIK
Hoia soomlastega fsilist distantsi. Austa
nende tagasihidlikkust ja privaatsussoovi.
pi ra mned soomekeelsed snad
kuigi see vib raske olla. Soomlaste egole
mjub vga turgutavalt kui nad kuulevad
vlismaalast oma keelt rkimas.

Sa vid vid visata nalja enda ja

oma maa le aga ra kunagi tee
nalja teiste le. Soomlased hindavad
kuiva huumorit ja enese le nalja
viskamist. Neile meeldib ldiselt
iroonia ja neil on kllalt peen
huumorimeel.

Learnmera Oy www.thelanguagemenu.com

Riigi profiil SOOME

SOBILIK VI KOHATU
SOBILIK
Soomlased on vga otsekohesed suhtlejad.
Ole valmis, et sinu kolleegid tlevad otse
vlja mida nad arvavad selle asemel, et elda seda mida sina neilt kuulda loodad.
KOHATU
Kohatu on klla minnes vlisjalanud jalga jtta. Kui lhed kellegi juurde klla, siis
esimese asjana vta majja vi korterisse
sisenedes vlisjalanud ra.
SOBILIK
Jrjekorras knelemine on reegel - st. kuula
kneleja ra ja alles seejrel vasta. Knelejale vahele segamist peetakse ebaviisakaks.
SOBILIK
Kui sind kutsutakse kellegi juurde koju
klla, siis vii alati perenaisele vike kingitus.
Viia vid lilli (paaritu arv on parem; valgeid
ja kollaseid lilli viiakse ainult matustele; tulbid on kigi lemmikud), veini, shokolaadi.
ra vii potililli.
KOHATU
ra khkle bussis vi rongis sinu krval
oleva inimesega juttu alustamast. Nende
peaaegu vaenulik ilme on petlik, enamikul
juhtudel saad vastuse mis vib olla teliselt
sisuka vestluse alguseks. Soomlased jlgivad nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelisi
uudiseid ja neil on maailma asjade kohta
oma kindel arvamus. Ei ole sellist mida
iganes suhtumist.

17

SOBILIK
On tavaline, et Soomes tarbitakse arutud
kogused alkoholi, nii et ole valmis selles
osas valitsevasse leebesse suhtumisse.
SOBILIK
Rgi tagasihoidliku tooniga ja ra tee midagi sellist mis thelepanu sinule tmbaks.

ra llatu kui ned inimesi keppidega kndimas isegi siis kui lund maas
ei ole. Seda kutsutakse kepiknniks
ja see on vga populaarne kikides
vanusegruppides.

Learnmera Oy www.thelanguagemenu.com

Riigi profiil SOOME

SOOME SAUN
Juduandev kmblus mille juured ulatuvad
Soome ja mille kigus saunaline saab tunda
kuuma auru, millele tavapraselt jrgneb klm
suplus vi kaseokstega vihtlemine
Collinsi snaraamat
Soomes on 5,4 miljonit inimest ja 3,3 miljonit sauna, mida vib leida kodudes, kontorite, vabrikute,
spordisaalides, hotellides, laevadel ja sgaval maa
all kaevandustes.
Erinevad sunade tbid Soomes:
Suitsusaun (savusauna), 80-160C: Suitsusauna
teatakse kui algset sauna ja peamiselt leidub suitsusaunu maapiirkondades. Suits tidab ruumi kui
suures ahjus pletatakse puitu. Kui saun on kuumaks ketud lastakse tulel kustuda ja suits vlja
laes asuva augu kaudu.
Puukerisega saun 70-130C: Kige levinum sauna
tp maapiirkondades. Kivid pannakse metallist
ahjule mida ketakse eelistatult kuivade kasehalgudega - kask annab hea lhna ja kauapsiva leili.

Sauna on ainus soomekeelne sna mis on judnud igapevasesse inglise

knekeelde.

Elektrikerisega saun 80-105C: Kige levinum

sauna tp kodudes kuna see on kige ohutum ja
lihtsam kuumaks ajada. Elektrikerise saab kuumaks
he nupulevajutusega. Mnedes kortermajades
on keldris saun mida saab erakasutuseks broneerida.
Ujumisriideid pole tarvis. Mehed ja naised kivad
saunas eraldi, vlja arvatud juhul kui nad on he
perekonna liikmed.

18

Learnmera Oy www.thelanguagemenu.com

Riigi profiil SOOME

RITEGEMINE SOOMES
Inimesele kes on
Soomes uus ja
tahaks siin ri ajada
on eluliselt vajalik
teada kuidas Soomes
efektiivselt tegutseda. Allpool toome
vlja mned asjad
mida peaks teadma
kui kohtute esmakordselt soomlasega.

Kontakt

Vajadusel soomlased tlevad, et tuleksite

nende juurde. Fsilist kontakti ldiselt
vlditakse, seega tuleks teiste inimeste
puudutamisega ettevaatlik olla.

Kepigistus

Kepigistus on tavaprane kui kohtutakse

kellegiga esimest korda.

Riietumisstiil

Soomes tehakse ri peamiselt inglise ja/vi

saksa keeles.

ra riietusega le pinguta, soomlased vtavad seda kui lbuse tunnusmrki. Kui paned
ked risti, siis ka seda vidakse mista lbust vljendava mrgina.

Seltskondlik vestlus (Small talk)

Tiitlid

Keel

Soomlased on oma olemuselt vgagi reserveeritud ja neile ei meeldi rkida lihtsalt rkimise enda prast. Soomlased
vaatavad neid kes vga palju lobisevad
kahtlustava pilguga.

Tpsus

Oluline on prdumisel kasutada inimese

perekonnanime ja juhul kui perekonnanime
ei tea, siis prdumist hrra, proua
vi preili. Soomlase poole prdumisel
eesnime kasutamist peetakse ebaviisakaks,
tuleks ra oodata kuni inimene ise selleks
loa annab.

Tpsust peetakse nii ritegemises kui ka

seltskondlikus suhtluses vga oluliseks.

19

Learnmera Oy www.thelanguagemenu.com

Riigi profiil SOOME

EBATAVALISED VISTLUSED

hukitarri meistrivistlused

Sipelgapesas istumise vistlused

Alates 1996 aastast on Soomes, Oulus

peetava Muusika ja Video Festivali osaks
hukitarri maailmameistrivistlused.
Algselt olid hukitarri meistrivistlused
meldud naljanumbrina mis annaks vrtsi
Muusika ja Video Festivalile aga ndseks
on sellest saanud festivali oluline osa.

Palja tagumikuga sipelgapesas istumise

vistlus selgitamaks vlja kes kauem vastu
peab.

Mobiiliviske
maailmameistrivistlused
Soome on mobiilitootja Nokia kodumaa ja
sndmus toimub igal aastal augustikuus
Savonlinnas.

Ssetapmise meistrivistlused
Proovi 5 minuti jooksul lmastada nii palju
sski kui juad.

Naisekandmise meistrivistlused
Naisekandmise meistrivistlused said
alguse 1992.a. Sonkanjrvil. Pidevalt
kasvab paaride arv kes maailmas tuntust
koguva rituse vastu huvi tunnevad;
kvalifikatsioonivistlused kus testitakse
nii fsilist seisundit kui ka huumorisoont
toimuvad paljudes riikides le maailma.

Mudajalgpalli
maailmameistrivistlused
Mudajalgpalli MM eeldab head fsilist
vormi ja koordinatsiooni. Sndmus toimub
Phja-Soomes, Hyrynsalmis.

Lpsipingi viskamise vistlused

Farmides peetavad lpsipingi viskamise
vistlused toimuvad varasuvel.

20

Learnmera Oy www.thelanguagemenu.com

Riigi profiil SOOME

Veronica Gelfgren
Yulia Bazyukina
Tallinn Language Centre

Learnmera Oy
www.thelanguagemenu.com

Research
Research, layout
Translation