Variatsioone vimaluste vrava

julukuuklubist
29.12.2015
Mis? Kus? Talgujate virtuaalklubi 30. kokkusaamine Skypeis
Millal?

8.detsembril 2015 kell 21.00 23.30

Kes?
Valdo

Ene-Silvia, Agu, Mati, Jri, Margus, Juss, lar ja

Millest?

https://www.youtube.com/watch?v=SJGIIW_NOcs

Marcel Dupr (1886 -1971) Juluvariatsioonid op.20 , 1922

Pannes meie klubihtu salvestuse asemel kuulamiseks need
prantsuse orelivirtuoosi juluvariatsioonid tahan heade
julusoovide krval anda mrku sellest, et kui hingega kuulata
meie klubihtute helisalvestusi, siis on meie jutud samuti ks
voolav muusika. Sgavathenduslik muusika. Programmiline
muusika, nagu tleksid muusikateadlased.
Neis leiab ikka ja jlle korduvaid teemasid, iga kord mingis
uues variatsioonis, aga ka uusi ja ootamatuid prakuid,
klavrve ja rtmimuutusi.
Meie julukuisest isekomponeeruvast mttemngust jid mu
krvus seekord klama kolm peateemat:
Eneseteadvustuse teema: Kust me tuleme? Kuhu me
kuulume? Kes me oleme?
Tienduvuse teema: Kas meie arusaam vastastikusest
tiendamisest on muutunud?
Huvitavuse teema: Kuidas olla atraktiivne? Kuidas olla
mistetav?

Kik kolm on olnud meil vaata et igiplised teemad, mis ikka

ja jlle meid ktkestavad ehk ktkesse panevad. Sel julukuu
klubihtul tulid nad aga lagedale jlle uute vaatenurkade alt,
mistttu tuligi tahtmine panna neile hisnimetajaks
Variatsioonid. Olgu see muusikaline metafoor htlasi ka
meenutuseks, et 2015.aasta oli Eestimaal kuulutatud muusikaaastaks.
VARIATSIOONID ISELOOMA ENESETEADVUSTUSE
TEEMAL
Variatsioon 1:

Kronotoop

Meenutus sellest, kuidas 40 aastat tagasi likooli aulas Juss

oma vitekirja kaitses. November 1975. Viimane vimalus
kaitsta emakeeles kirjutatud dissertatsiooni. NSVL Krgema
Atestatsioonikomisjoni knte vahel. Nn. musta oponendi (st
anonmse kriitiku) nudmised. Brokraatia kadalipp. Ajastu
ahistavad asjad, mida tollal tajusime kui tavalisi,
normaalseid, paratamatult asja juurde kivaid. Mletan,
kuidas vanu, ajaloolisi fsikakateedri koosolekute protokolle
lugedes tajusin, kuivrd erinevad olid need meie
nukogulikest protokollidest: Neid vanu oli protokollija pannud
kirja kui ajalooliselt thtsaid, tulevastele plvedele mratud
dokumente. Meie protokollidest paistis aga selgesti vlja, et
nad olid tehtud vaid vormi titeks, et vajadusel oleks
kontrollidele vimalik neid ette nidata. Absoluutselt erinevad
kronotoobid, st elu organiseerimise vormid, aja ja ruumi
subjektiveeringud (Bahtin).
Aga kas oleme siis tnapeval vlja psenud aja ja koha
kammitsaist, veidratest ettekujutustest, mis on normaalne ja
mis mitte?
Aga pris paslik oleks talgujate 2015.aastat nimetada
Kronotoobi aastaks, sest aja ja ruumi ksimustega oli meil
lahkuval aastal palju rohkem pistmist kui varem.
Variatsioon 2: Lindvistika

Agu kis Valdur Mikita kolmanda raamatu Lindvistika ehk

metsa see lingvistika esitlusel. Ka Juss kneles
esmakokkupuutest selle raamatuga. Nd, kus ma olen ta lbi
lugenud, kuulen tast rkimist kui kronotoobi liini jtkumist.
Millest rgib Mikita vrske raamat? Eestlase aja ja ruumi
subjektiveerimisest. Mtoloogilise maailmapildi iseloomast
siin mere, metsade, soode ja rabade maal. Phadest kohtadest
ja phade ajast. Tsklilisest ajast, mis knnul aastaringidena
kirjas seisab. Ja ehk sestap ka selle iselooma edasikestmise
vimalikkusest vaatamata sellele, millises kronotoopide
muutuste voos sel iseloomal on tulnud elada ja olla.
26.detsembril pani Agu oma noraamatusse jrgmised read:
"Ja ikkagi ma tlen, et see aasta oli Valdur Mikita aasta. tlen nii Hvostovi kui Rohtlaanena.
Mikita Lingvistiline mets viib meid mttele, et pole thtis, kas on siin vabariik vi oblast, sest
impeeriumid tulevad ja lhevad, liidud tekivad ja lagunevad, ka krgkultuuri psiminemittepsimine pole midagi sellist, mille prast muretseda. Eestlasel on tema mets. Eestlane lheb
istub mtta peale. Haagib varbad puujuure taha ja lihtsalt on. Aastatuhandeid. Haldjarahvana,
Metsaisa ja Murueide ttardega heskoos. Globaliseerumine, Euroopa Liit, solidaarsus,
inimigused, limumine mida need snad veel peaks thendama?! Plislaane krval on see
kik thine ja ebaoluline.
Mikita tohutu populaarsus (Lavastajate Liidu suvekoolis ta rkis, et suutis see aasta vastu vtta
vaid iga teise loengukutse, ja ikkagi esineb ta kolmsada korda!) nitab, kui vga ihaldatakse
kuulda mnda eskapistlikku petust. Tahetakse kusagile peitu pugeda.
Kas hulluse eest vi vastupidi olles juba ise veits metsa poole."

Variatsioon 3: WEIDRikud
Lubasin endale vikese vallatuse: originaalis on kll WEIRD,
sest ainult kahe viimase the mberpaigutamine annab eesti
keeles sama thenduse - imelik, veider.
Aga millest jutt ldse kib? hest 2010.aastal avaldatud
artiklist, mille julukuuklubi eel avastasin ja kus paljastatakse
inimkonna thise vhemuse ambitsioon laiendada oma
iselooma kogu inimkonna kohta kehtivaks. Mis oleks autorite
arvates sama totter kui suruda peale seisukohta, et
pingviinide uurimisel saadud tulemused on laiendatavad kigile
lindudele.

Joseph Henrich, Steven J. Heine , Ara Norenzayan .The weirdest

people in the world? BEHAVIORAL AND BRAIN SCIENCES (2010),
Page 1 of 75 http://www2.psych.ubc.ca/~henrich/pdfs/WeirdPeople.pdf
NB! Vaid 23 leheklge on artiklit ennast ja 52 lk erinevate autorite pikki
kommentaare.
Intervjuu autoritega http://www.psmag.com/books-and-culture/joe-henrichweird-ultimatum-game-shaking-up-psychology-economics-53135
Intervjuu tlge vene keelde: http://sputnikipogrom.com/science/47430/theweird/#.Vmfm2NKLTIX
Selle venekeelse tlke tlkisin suuliselt ja salvestasin omakorda Dropboxi
https://www.dropbox.com/s/uob68oov9hypkxi/m%C3%B5tlemise%20ja
%20kultuuri%20seosest.wma?dl=0

OLGEM TSIBIHRBLASED, AGA SAAGEM KA PINGVIINIDEKS!

Kuidas srane Gustav Suitsu kuulsa leskutse 1
parafraseering meeldib?
Ma ei taha siinkohal kuidagi Gustav Suitsu 110 aastat tagasi,
21-aastase noormehena kirja pandud leskutset
naeruvristada. Seda lauset ei tohiks muust tekstist vlja
rebida, toonast kronotoopi arvestamata jtta.
Kll aga tahaksin praegu, kus sellest leskutsest le sajandi
mdas, kutsuda les uue aasta knnisel peatuma ja ennast
teadvustama: Kelleks oleme jnud ja kes on meist saamas
vi juba prdumatult saanud? On meis enam vi veel alles
vilgast linavstrikku-tsibihrblast? Vi oleme lejnud
linnuriigi esindajatega vrreldes vga veidraks pingviinide
liigiks saanud? Kui tpselt peab meie puhul paika J.Henrichi,
S.Heine ja A.Norezayani iseloomustus - WEIRD
(Western, Educated, Industrialized, Rich, Democratic).
Kas thendab see eurooplaseks saamine, et jumalaga
tsibihrblase paradigma? Vi hoolimata sellest, et praegu siin
linnakorteris arvutiklahve toksides esinen kui pesuehtne
1

Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. Almanahh Noor-Eesti 1905.

http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=725

weird-pingviin, jn oma Mrdimetsa maakodus mu spradest

linavstrikega sbralikult suheldes tsibihrblase paradigma
raamides eestlaseks edasi?
Kllap vist (See Kllap vist! O Mikita poolt eestlaslikemaks
kinnituseks tituleeritud vljatlemine!) on asjalood srased,
et nneks vi nnetuseks eestlasest ikka pris pesuehtsat
weirdi saanud ei ole. Kah-eurooplased on meist saanud, seda
kll! Aga selle kultuurikihi olemasolu ei tohiks meid
kurvastada. Samamoodi nagu ksitletava artikli autorite
kinnitusel ei tohiks ehtsad weirdid-pingviinid end tunda sdi
olevat selle, et nad srased on vlja kukkunud. Enese
teadvustamisega ei peaks kaasnema ala- vi
levrsuskompleksid, kll aga meie maailmapildi
avardumine, mitmekesisemaks muutumine. Ja ehk ka meie
eneste mistvamaks muutumine teiste teistsuguse suhtes.
Prast seda, kui meie kolm kangelast olid tutvunud 14 vikese
inimkoosluse iseloomadega Tansaaniast kuni Indoneesiani,
said nad tugevasti kinnitust oma kahtlustele, et lviosa
inimese pshika uurimistulemusi ei kannata kriitikat, kuna
uurimused on lbi viidud valdavalt lne kultuuri esindajate,
eriti palju USA ja pealegi enamasti sealsete tudengite peal
(kuus juhtivat pshholoogiaajakirja aastatest 2004 -2007
kajastasid tid, mille katsealustest 96% kuulusid lne
kultuuri, neist 70% olid USAst ja neist omakorda enamus
vanemate kursuste lipilased). Kolm autorit testasid oma
aruandes veenvalt, et ei pea paika vited, justkui oleks neil
puhkudel olnud tegemist kultuurist sltumatute inimmistuse
uuringutega. Kuna inimese aju on ju geneetiliselt vrreldav
mistahes teise inimese ajuga millises tahes maailma nurgas,
pidavat sraste katsete korraldajate arvates saama ka
rkida inimese kaasasndinud taju, kitumise ja mtlemise
atituudide universaalsusest ning
ldistuste tegemiseks
sobiva kontingendi saab uurija vaevata ktte lausa omaenda
loenguauditooriumist.

Aga jrjepanu kummutavad autorid meis juurdunud

pettekujutlusi inimloomusele omastest moraalsetest
tekspidamistest, enesemratlusest teiste inimeste suhtes,
ruumilistest illusioonidest jms ja toovad vlja nende
kultuurajaloolise tingituse, seose meie esivanemate eluviisiga
ja isegi eluruumide konstruktsiooniga.
Jah, me kehitame selle peale lgu ja kinnitame, et eks me ole
alati tunnistanud, et igaks meist neb maailma omamoodi
ning see on tingitud kultuurist ja sootsiumist. Jah, me kiidame
heaks maailma mitmekesisuse, oleme pluralismi tulihingelised
pooldajad. Aga niipea, kui juame kasvi vraste riikide vi
hiskondade manu, hakkab nende teistsugusus meile vastu ,
siin me ei taha kuidagi leppida, et erineva etnokultuurilise
prandiga inimestel on mingid iseralikud atribuudid, mis
nende hiskonnas vi riigis vlja lvad ning hakkame
seletama, et oma sisemuses oleme ju tegelikult kik
hesugused. Siin on kolme autori meelest omamoodi
kukerpalli vi karuteene teinud sjajrgse antropoloogidest
pshholoogidest ppejudude plvkonna resoluutne
lahtitlemine oma eelkijate rassismist ja eurotsentrismist,
millega seoses paljud antropoloogid heitsid krvale
ratsionaalsuse ja teadusliku meetodi kui kultuuriimperialismi
triistad, aga pshholoogid (ja ka konomistid) pikasid
probleemist krvale mugava mtte abil, et nende tks ongi
inimmistuse uurimine lahus kultuurist.
Variatsioon 4: Enesetunnetus
Eelmises variatsioonis kemplesid omavahel kaks poolt ,
kellest ks oli end mratlenud kui inimeses tema ldinimlike
omaduste kaitsja, teine aga lhenes inimesele kui
kultuuriliste ja sotsiaalsete iserasuste vljendajale.
Neljandas juluvariatsioonis saavad aga kokku kaks
teineteisest veelgi kaugemalt tulnud poolt: ks tuleb lausa
taevast levalt ehk kosmosest ja teine inimese ajus aset
leidvate mikrovngete tasandilt. Viimane nimetatuist on
Tartu likooli aju-uuringute keskuse juht Jaan Aru, kelle vga

huvitavat vestlust 31.novembri Plekktrummi saates soovitan

soojalt kigil talgujail kuulata
http://etv2.err.ee/v/kultuur/plekktrumm/saated/b27c83aa-8c3c-4500-81f2a6e7890f25f3/plekktrumm-jaan-aru

Kosmose poolt tulijaiks aga oleksime seekord meie, talgujad,

ise. Meie kokkusaamise kohaks on aga Suur Ksimus: Mis on
teadvus? Ning hoolimata sellest, et ks tuli helt poolt ja teine
hoopis teiselt poolt, on vastus selline, mis rahuldab mlemaid
pooli: TEADVUS ON TUNNE. INIMTEADVUS ON INIMESE TUNNE
OLLA INIMENE. Kllap vist vib nustuda isegi sellega, et
kohaks, kus selle tunde olemasolu tunnuseid fikseerida saab,
on aju. Hoopis teine ksimus on aga, millest vi kellest ja kust
ja kuidas see tunne ratust on saanud vi sinna saadetud.
Kolm ndalat enne seda Plekktrummi saadet sai Scribdi les
pandud meie arusaam selle inimesena olemise tunde
koosluslikust pritolust:
https://www.scribd.com/doc/291649361/ERITI-ERILISELTERINEVAD
Aga see pole veel piisav meie eriti teistest erineva erilisuse
esiletstmiseks. Selleks on vaja juda meist igahe unikaalsuseni. Ja
nende uunikumide kui erinevate maailmade ansambli erilise koosolu,
erilise koosluse tunnetamiseni. Ja ehk ka selle tunnetamiseni, et srases
koosluste erilisuses, ainulaadsuses pole midagi iseralist, et samuti nagu
iga inimene siin maamunal on ainulaadne, ainuke selline kooslus, nii on
ja peabki see olema ka mistahes sraste koosluste kooslustegi korral.
Seega, kui eelmisel, eneseteadvustuse tasemel, on tegemist enese
kuuluvuse leidmisega kellegi hulka, sekka, seltsi, liiki, perekonda,
jreltulijaks, edasiviijaks, siis enesetunnetuse tasand ongi tunnetele
tuginev eristumise tasand, kus lihtsalt hoomatakse, tunnete rajale
judnuna leitakse see miski, milles mina ja sina eristume, erineme,
lahkneme, vlja paistame, silma torkame, krvu kostame, meelde jme,
teisiti mtleme, teeme, tunneme. Kige puhtamal kujul saabki srane
eristav vrdlus aset leida ks teise suhtes.

Meile, talgujatele, on aga lppev aasta ehk ka selle poolest

mrkimist vrt, et just tnavu hakkas kokku klama
enesemratluse, eneseteadvustuse ja enesetunnetuse akord.
Vahva on mrgata, et meie noor ajuuurija paikneb selgelt selle

kolmiku kahe viimase liikme vahelisel alal (teadvus on tunne) ,

aga mitte nende hulgas , kes defineerivad teadvust kui vimet
informatsiooni tdelda.

VARIATSIOONID TIENDUVUSE TEEMAL kivitas Jri

repliik eelmise klubihtu kokkuvtte sabas: Eelnevaga
seonduvad sellised misted nagu osadus (me tunnetame
ennast ja teisi osana tervikust) ja tienduvus (oleme erinevad ja
tiendame sellega ksteist)
Mulle tundub, et kauaaegse tarvitamise kigus on
tienduvuse miste meil kuidagi maha kinud, tema nurgad
mmarguseks muutunud ja vrv ra pleekinud. Mletan hsti,
et kaheksakmnendatel aastatel mistsime erinevuste all,
MIS ksteist tiendavad :
1. erinevate nurkade alt lhenemist keeruliste objektide
tundmappimisel ja saadud tulemuste ksitlemist ksteist
tiendavatena (TUNNETUSE komplementaarsusprintsiip , Bohri
printsiip).
2.nn metodoloogilist ja ontoloogilist kaksikmtlemist
mttetalgulises PROJEKTEERIMISES
http://conflictmanagement.ru/myishlenie-po-sheme-dvoynogoznaniya
3. erinevaid teadmisi ja oskusi, erinevaid vahendeid, mille
hendamine vimaldab PRAKTIKAS edukamalt hist pingutust
nudvaid lesandeid lahendada (talgut ehk koopereerumise
printsiip).
Vide, et erinevused rikastavad , mitmekesistavad maailma
vib kll tunduda kokku langevat vitega, et oleme erinevad
ja tiendame sellega ksteist. 2009.aasta ODI ajal tienduvuse
kohta joonistatud puzzle pilt klbaks eeldusel, et algse
tervikpildi on keegi (paha vaim?) tkikesteks likunud. Aga
hea vaim teab, et iga tkikese jaoks on olemas teda ideaalselt
tiendavad naabrid ja tervikpildi taastamiseks on vaja vaid
kujutlusvimet ja kannatlikkust.
Ometi demonstreerib tnapeva maailm pigem vastupidist:
oleme erinevad ja hvitame seetttu ksteist. Mitte mistahes

erinevused ei anna summa summarum kokku vastastikku

ksteist tiendava ssteemi. Ehk teisiti eldes: Erinevused
iseenesest ei ole piisav tingimus konstruktiivseks
vastastikkuseks tiendavuseks. Kui Bohri printsiibi korral , st
tunnetusprotsessis on asjade mistmisel vimalik ksteist
vlistavate formaatide koosklla viimine, siis
tegelikus
elus vib ksteist vlistavate formatsioonide vastastikune
toime viia kokkuprkeni, plahvatuseni, katastroofini.
Samasuste erinevus ja koost, positiivne dialektika ei asenda
vastandite htsust ja vitlust. Jaatuse jaatus ei llita vlja
eituse eitust. Pilt on veelgi kirjum: ka eituse jaatamisel ja
jaatuse eitamisel on Vimaluste Vraval oma koht.
Seega on vaja loobuda thjast lootusest, et kuna me igaks
oleme siin ilmas unikaalsed ja seega kik ksteisest erinevad,
siis me ju tiendame kenasti ksteist. Vib-olla suures plaanis
tiendaksimegi, kuid konkreetselt vib juhtuda, et mitte sugugi
kenasti .
Novembri klubihtu kokkuvttes vlja pakutud multiversumlik
lhenemine viks olla ks tee, kuidas le kavaldada n
monoversumi katastroof. Kui mul see monoversum sna
phe turgatas, guugeldasin ruttu, et kki olengi uue sna
leiutanud. Aga vta npust! Sain vastuseks: About 2.980
results , mis ju iseenesest sna vhe. Aga nende hulgast sain
pihta hele vga huvitavale himuvennale, ungarlasest
teadus- ja tehnoloogiaajaloolasele, kirjanikule ja
futuristile
PhD Zoltn Galntaile (snd. 1964), kelle ingliskeelsest blogist
leiab ka talgujatele huvipakkuvat materjali:
http://monoversum.blogspot.com.ee/

VARIATSIOONID ATRAKTIIVSUSE TEEMADEL

Variatsioon 1: Huvitab? Ei huvita?
Huvitavuse teema kivitas Jri, kes pris klubihtu lpus
vttis ette Jussi ja minu meenutused selles valguses, et ega
niteks sellistele pllumajanduses tegutsenutele nagu Mati ja
tema, Jri, tarvitse muusikapedagoogi juhtumised huvi
pakkuda. See on variatsioon samal, atraktiivsuse teemal,
mille Jri tstatas juba Mttekojas ja mille ta siis snastas
ksimusena: Miks inimesed loobuvad huvitumast?

Auditooriumiga arvestamine on muidugi hdavajalik. Meil on

ammuaegne ja vankumatu konsensus selles, et igasuguse
vastastikuse mistmise esmaseks eelduseks on lhtumine n
rohujuure tasandilt, inimeste eneste probleemidest ja huvidest.
See aga ei thenda sugugi mingit lhenemistasandi alandamist,
vaid selle arvestamist, et inimene ise on tema enese
probleemide osas parim infoallikas ja asja sisuline tundja.
Samuti oleme ksmeelsed, et lahendusteede otsimisel ei saa
le ega mber nn lhiarengu tsoonist, st neist vahendeist, mis
meiega koos tegutsejatel parasjagu kasutada on. See aga ei
thenda, et niteks talgujad vi kes iganes muud petajad,
koolitajad, konsultandid vi mentorid peaksid nurka viskama
oma teadmised ja oskused, et laskuda auditooriumiga
samale tasemele.
Mul on alatiseks meelde sbinud tnaseks manalameheks
saanud vrratu petaja ja mu koolivenna Jaak Tamme snad
Helme maratonmttetalgute lpuhtul, kus ta oma ppejudu
ja talgurhma kaaslast, teoreetilise fsika kateedri juhatajat
tnades snas: Ta tstis mind enesega samale krgusele!
Kllap sama tegi ta ka oma pika petajaelu jooksul Viljandis
oma pilastega, sest kuidas muidu oleks ta veidi enne surma
elutpreemiat vastu vttes saanud rmustada selle le, et
tal on olnud head pilased. Snum ja enese krvale tstmise
rm. Kui sul neid pole, siis oled sa igav ja sul on igav. Fsik
Nikita Tolstoi, kirjanik Aleksei Tolstoi poeg rkis pnevusloo
hgustest keskkondadest, mida ta parasjagu uuris. Millest
tpselt? Sellest, mis juhtub, kui piima vette kallata! Aga kui
pnev! Nii et tegelikult tee mida iganes, aga kui sa teed seda
plemisega, tundes huvi ja pnevust sellest, mis kohe saama
hakkab, siis nakatad sellega ka end mbritsejaid. Vhemalt
neid, kes sinuga samal lainel asuvad. Resonants, nagu ei vsi
kordamast klubimeister Juss. Ja eks ju nii tekigi head pilased.
Variatsioon 2: Kuidas tlkida tunnet?
ks suuri ksimusi, mis Agut juba pikka aega nib vaevavat, on
see, kuidas panna mber tavakeelde seda, mis on mttetalgute
puhul kige olulisem. Hiljuti lugesin he vene mehe kirjatkki,
kus ta sama probleemiga maadeldes orgtegevusliku mngu
ehk ODI puhul kasutas vrdlust saunaga. Et kuna saunas
kinuid on palju rohkem kui ODI elamuse saanud inimesi, siis
vttis ta kasutusele miste saunaline olek (bannoje

sostojanije). Midagi selles vrdluses tepoolest on, leidis ka

mttetalguveteran Ene-Silvia.
Meie mnusate vestluste sarjas Vladislav Redjuhhiniga oleme
koos Aguga pisitasa jrjest lhemale judnud sellele, et mitte
kik siin ilmas ei ole, ei saagi olla ega peagi olema tlgitav,
skematiseeritav, normeeritav , transleeritav. See aga ei
thenda, et koos selle arusaamaga kaoks inimlik pd seda
ikkagi teha, kasvi veidigi sinnapoole nihkuda, veidigi oma
snadega seda snastamatut snastada.
Sestap ei vsi ka Agu seda ikka ja jlle ksimast. Nagu ta seda
ka julukuuklubis Jussilt taas pris muusika kohta. Ta just tuli
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika preemia annetamiselt
noorele kriitikule Johanna Rossile, kes plvis selle ajakirjas Keel ja
Kirjandus ilmunud arvustuse eest Andrus Kasemaa romaanile "Minu viimane
raamat".http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/2221d6da-0030-43e2-87f9b39bf0b4fc8d/esimese-ants-orase-kriitikapreemia-palvis-johanna-ross
"rii tervikuna hindas Johanna Rossi teksti asjatundliku elegantse ja vaimuka ksitluse eest,
mis on htaegu loetav nii erialainimestele kui laiadele hulkadele," selgitas rii liige Pille-Riin
Larm AK-s. "Kui tekstide mass ha kasvab ja toimib turuloogika, siis kriitiku lesanne on
varasemast rohkem sellele loogikale vastu astuda ja valida teoseid mingite teistsuguste
printsiipide alusel," arvas kriitikapreemia laureaat Johanna Ross. "Ja tutvustada lugejale,
pakkuda neid vlja lugejale. See muidugi eeldab et kriitikat ka loetakse."

Nende noore kirjanduskriitiku snade peale uuriski Agu Jussilt,

kuidas asjalood on sel puhul, kui kriitik ei tee kriitikat mitte
kirjandusteose autori tekstide kohta, vaid peab end snades
vljendama hoopis teises keelekoodis loodud teoste kohta.
Meil Jussiga tulid mlemale meelde Jussi mma, teenelise
kultuuritegelase ja muusikakriitiku kaebamised selle le, et ta
enam pole vimeline saama seda vahetut muusikalist elamust,
mis tal lootusetult kaotsi linud
seoses elukutseliseks
muusikakriitikuks saamisega. Selle asemele oli end tema phe
asutanud teise ajupoolkeraga ttav analtik.
Agule muusika ajaloost vastusevariante otsides sattusin
juluaega sobivatele J.S.Bachi (1685 -1750) kanoonilistele
variatsioonidele jululaulule Ma tulen taevast levalt. 1747.
https://www.youtube.com/watch?v=Q0OAK3vNtjc
J.S. Bach -

BWV 769 (2) - Canonic variations on: Vom Himmel hoch, da

komm ich her .
Nende variatsioonide kohta on Bachi kapitaalse eluloo
kirjutamisega kuulsaks saanud Philipp Spitta 2 kirjutanud
jrgmised read:
These [variations] are full of passionate vitality and poetical feeling. The heavenly hosts soar up
and down, their lovely song sounding out over the cradle of the Infant Christ, while the multitude of
the redeemed "join the sweet song with joyful hearts." But the experiences of a fruitful life of sixty
years have interwoven themselves with the emotions which possessed him in earlier years ... The
work has an element of solemn thankfulness, like the gaze of an old man who watches his
grandchildren standing round their Christmas tree, and is reminded of his own childhood. Philipp
Spitta, Johann Sebastian Bach : his work and influence on the music of Germany, Vol. III, 1880 .

Kenasti eldud, aga Bachi tunnet ei tekita, nagu snad

saunast saunatunnet ja snad mttetalgutest talgutunnet ka
mitte.

Ph.Spitta (1841 -1894) oli muide 1864 - 67 Tallinna Rtli- ja Toomkooli

vanakreeka ja ladina keele petaja.