VANAS THJAS VAKSALIS

Pealkiri on luuleline ning vanadest vaksalitest on laulegi loodud. Ja rongisit on saanud nii
mnelegi meist nostalgiaks mlestustemaal. Veel nukaajal mindi teele enamasti vedurivile saatel,
nd istume bussis vi keerame autorooli. Siiski tundub, et rongiga sitmine hakkab justkui jlle
popiks saama. Raudrbastel veerevatel porganditel kulgeb teekord mistagi mugavamalt kui
loksutavas autobussis. Vid istmete vahel sammukesegi astuda. Samal ajal vuhiseb rongiaknast
mda kaunis Maarjamaa, raudtee rsete majade hulgas ka vanad kaduvikku vajuvad vaksalid.
Mned nii luitunuks pleekinud, et ei oska enam otstarvet ragi arvata.
Pikame korraks tagasi algusesse. Raudrbastel hakkasid vedurid ja vagunid vurama 19. sajandi
esimese pooles, kuid alles poole sajandit hiljem judsid raudruunad ka meie maile. Kui juba Riia
ja Daugavpils olid hendatud, pani Balti aadlikke hendava Eestimaa Rtelkonna peamees,
Palmse misa omanik Alexander von der Pahlen, oma tahtmise maksma. Ja nii sndiski armsa
Tallinna ja tsaaririigi pealinna vahele raudtee. 1870. aasta 24. oktoobril tehti Paldiski-TallinnPeterburi liinil esimene sit, et thistada lpetatud ehitustid, mis olid kestnud vaid poolteist aastat.
Pranduseks saime kaasa kodumaine vaksaliarhitektuuri ja palju muudki.
Raudtee toob uue ajaarvamine: lbi majanduse kasvu muutub ka inimeste elamine-olemine.
Sellise arenguimpulsi ti siia Balti Raudtee Selts. Terve sajandi liikus enamik kaupadest ja
reisijatest just mda raudteed. Tallinna elanikkonna arv kasvas hppeliselt ning linn muutus
paarikmne tuhandelisest provintsilinnast arvestatavaks tstuslinnaks. Raudtee ti keskuste
keulatusse ka remaa: teel Paldiskist Peterburi sai mnestki uue raudteel seisvast vikesest
klast midagi palju suuremat. Kehrasse rajati enne Teist Maailmasda tselluloositehas ning tnu
raudteele arenesid ka Raasiku, Arukla, Aegviidu ja teised. Teivasjaamadest said klad, alevitest
linnad. Ja vastupidi. Raudteeliikluse katkemisega kaotab mnigi raudteerne asula oma elumtte.
Eks ole aeg toonud konkurente ka rongiliiklusele.
Raudteejaama koos jaamahoone ehk vaksaliga vis nimetada linna sdameks, mis pumpas liiklust
keskusest vlja ja imes sinna kokku. 19. sajandil linna perifeeriasse ehitatud vaksalist sai sna pea
midagi palju enamat kui lihtne transpordikeskus, sest tema juurde nihkus linna raskuskese ka
muudes valdkondades. Raudteejaam oli kohtumispaigaks erinevatele hiskonnakihtidele ja
-kudedele. Raudteejaam oli esindushooneks, kus korraldati pidulikke ritusi ja peeti suuri knesid.
Rgin siin minevikuvormis, sest aeg on muutnud tavasid. Kuid thtsaks peetava hoone
arhitektuurne vljangemine oli ja on siiani niisama olulised kohal. Arhitektuurimaailm tunneb
mitmeid kuulsaid ja samas ka kurikuulsaid raudteejaamu, sajanditetaguseid ja vrskelt valminuid.
Rongijaamad annavad mtteainet, nendega nhakse vaeva. Maailmamtmes eksemplaride
taustal jvad kodukandi vaksalid pigem aga tagasihoidlikeks, kuid ehk kodukootud asjakesed on
sdamelhedased sellegipoolest.
Millised nad siis on, need meie vaesed vaksalid? Kuni Teise Maailmasjani kujundasid
vaksaliarhitektuuri suuresti tpprojektid. Tsaariajal vene inseneride, iseseisvuse ajal eesti
insenerid tehtud projektide jrgi ehitati les pea kik raudteejaamade hooned, nii peamaja ise kui
selle abiehitised. Paldiski-Tallinn-Peterburi raudteel said kolmanda klassi jaamad kahekorruselised
kroonuhistoritsistlikud hooned. Tartust Valka ja Valgast Petserisse rajati viksematesse

peatustesse hekorruselised madala poolkelpkatusega jaamahooned. Mlemad tbid on

dekoreeritud priiskava puitdekooriga. Sajandivahetuse paiku rajati aga Tallinn-Viljandi, Valga-Prnu
ja Misakla-Viljandi raudteele arhitektuurselt veidi askeetlikumad he-, aga ka kahekordsed
tpjaamahooned. Mni vaksal ehitati ka eriprojekti jrgi. Kadrinasse, oma Palmse misa
lhedusse tellis Balti Raudtee seltsi esimees von der Pahlen misahrrale sobivamate ruumidega
rongijaama. Haapsalu jaamahoones on keistri puhkeruum ja keistrinna buduaar. Keiser kll ise
sinna ei judnud, kuid tsaariperekonna teisi liikmeid vis kuurortlinnas kohata kll.
Kui iseseisvusaastate alguses jrgiti veel vanamoodsat stiili, siis 20ndate keskel vis nha juba
krge kelpkatusega ning suurte tihedaruuduliste akende ja triipvoodriga puitjaamahooneid. Insener
Leon Johanson kavandas heimat-stiilis tphooneid. 30ndate alguses aga leidis oma tee
raudteearhitektuuri ka juba funktionalism kui Tartu-Petseri ja Rapla-Virtsu liinile ehitati silikaadist ja
tellistest vaksalid ning veetornid. Sjajrgsel ajal pstitati hvinud hoonete asemele uued juba
stalinistlikus stiilis. Viiekmnendatel rajati leliidulise tpprojekti jrgi klassitsistlikuid
jaamahooneid nagu Jgeval, Sondas ja Viljandis. Jrgnevatel aastakmnetel sai Eesti
vaksaliarhitektuur tiendust modernistlikus vtmes rekonstrueeritud Tallinn-Balti jaama nol, ning
lisaks tekkiks ka viksemaid raudteejaamu ja ootepaviljone nagu Orul, Jnedal, Kloogarannas jm.
Hetkel seisab oma kunagise otstarbe kaotanud jaamahoonetest suur osa thjadena, vaid
mningad on kasutusel. Seetttu pole ka ehitiste tehniline seisukord ja hooldus ldjuhul kiiduvrt.
Mni omavalitsuse halduses hoone tidab juba aga uut otstarvet - raamatukogu, kaupluse vi
koguni palvelana. Tri jaamast on saanud uus raudtee- ja bussitranspordi slm, Nmmel politsei ja
postkontor, Prnus Raekla jaamas on nd kohvik. Sindis ja Kivimel on jaamahoonesse kolinud
noortekeskused. Variante leidub. Jaamaelamud on siiski suutnud suuresti silitada oma algse kuju
ja kasutuse, ning nende saatus on kraadi vrra soojem.
Miskiprast on see pilt siiski nukravitu. Raudtee areng ja ka taandareng pole ainuksi kitsalt
transpordi ksimus, vaid vihjab samuti muudele suundadele hiskonnas. Pea poolteist sajandit
tagasi oli meie philiseks kultuuri- ja majanduskeskuseks Vene tsaaririigi pealinn Peterburi ning
see hendus oli lithtis. Peale Balti Raudtee kimalkkamist sai Peterburist tolle aja suurim
eestlaste kogukonnaga linn ja tema mju meie kultuuriloole on vaieldamatult suur. Nd on tuul
prdunud ja meie elujrjele on olulisemaks saanud hendatus lnega. Euroopasse oleme
tahtnud ammuilma ja sinna on pilgud ka pratud. Kuid veel on mni lli vajaka ning ks neist on
raudtee. Nii ongi tusnud pevakorda rongiliiklus Tallinna ja Euroopa vahel ning esimestest
sammudest on jutud ka esimeste verstapostideni. Balti Raudtee vajub vaikselt unustusse ja
asemele kerkib jrjekorras alles teine rahvusvaheline raudteeliin - Rail Baltic. Ja nii ongi ajapikku
muutunud Tallinn-Peterburi raudtee jaamahooned tavalisteks argihallideks ehitisteks, mille eest
keegi eriti hoolt kanda ei soovi.
Muidugi on just muinsuskaitsjad need, kes oma sdant valutavad. Ehkki ajad on muutunud ja vanu
jaamahooneid vikekohtades sellisel kujul enam keegi ei vaja, leiab pranditeadlik inimene meie
raudteearhitektuuri kogumikust palju vrtuslikku ja kaitsmist vrivat. 2004. aastal valmis
Muinsuskaitseameti tellimusuuring, millele pani la alla ka AS Eesti Raudtee. Phjaliku
raudteehoonete inventeerimise koostasid kaks kunstiteaduse tudengit, Martin Jnes ja Urmas Oja,
kes sitsid suve jooksul lbi kik tol hetkel veel psti seisvad jaamahooned Eestis ja isegi need
paigad, millest oli alles vaid mni vana foto arhiivis vi punkt kaardil. Nad kirjeldasid, pildistasid ja

uurisid arhiivides leiduvaid materjale. Koostati sstematiseeritud andmebaas.

Sellest praeguseks veidi iganenud infokogumist on vlja kasvanud nii mnedki tektsilised llitised.
Sndis raudteehoonete arhitektuuristiile liigitav tpoloogia. Selgemaks sai ka see, millised jaamad
viksid veel muinsuskaitse alla kuuluda. Lisaks anti Eesti Raudtee 140. snnipevaks vlja
illustreeritud ajalooraamat. Muinsuskaitseamet publitseeris brori, kuidas vanu raudteejaamu
remontida ja millele thele osutada. 2011. aastal kirjutas Leele Vlja Eesti 20. sajandi vrtusliku
arhitektuuri kaardistamine projekti kigus (seni avaldamata?) alusuuringu ka raudteejaamadest.
Viimasest leidsin taas tabelid, mida olin varem ninud inventeerimisdokumentides. Iga jaama
juures on lahter selle seisukorra kohta. Seda teavet ei saa nukrustundeta lehitseda, sest hinnang
raudteearhitektuuri prandile klab tihtipeale masendavalt. Siinkohal mned nited.
Kabala - Vaevu rahuldav, seisab pikemalt kasutuseta, suhteliselt perspektiivitu.
Aegviidu - Remondiga autentsust kaotanud. Rahuldav. Alakasutuses, asukoht vimaldaks avalikku
teenust, kohviku vms nol.
Lehtse - Rahuldav, kasutuseta.
Tapa - Rahuldav, kasutuseta kuid rstamata.
Jhvi - Stalinistlik tpprojekt. Identiteedivrtus, linnaruumiliselt krvalises kohas. Autentselt
silinud. Mitte rahuldav. Lammutamisoht.
Vaheldust pakub aga niteks Kehra - Rahuldav, kasutusperspektiiv olemas, kohalik selts on
alustanud restaureerimist.
Miks peaks neid vaksalihooneid hoidma?
Et sellele ksimusele vastata, pean tegema siinkohal vikese - loodetavasti igustatud krvalepike. Paar pgusat sna kohtadest, mlust ja ajast.
Kunagi videti, et kui suruda kellegi ktt, kes on surunud ktt paavstiga, on peaaegu sama hea, kui
ise paavsti ktt suruda. Ja polegi thtis, kui palju neid kepigistajaid on sinu ja paavsti vahele
jnud. Suure inimese kejlg pidavat justkui jtma jlje ka teise inimese klge ning seda
prandatakse edasi. Sedamoodi vib sellest suurest inimesest osa saada. Vi umbes niimoodi.
Kuid vibolla ei tasu taolisi jutte uskuda.
Kas selline omadus vib olla ka kohtadel? Et toimunud sndused jtavad oma jlje, mitte ainult
inimesesse ja ajalooraamatutesse, vaid ka kohtadele on aga vast lihtne common sense. Miks
muidu kime me kuningapaleedes ja aegunud sjatandritel ringi tatsamas, vi siis vaatame pingsa
pilguga museaale ja prandehitisi? Eks neis ikka midagi talletub. Ma ei rgi siinkohal ainult
muinsuskaitsevrtusega hoone arhitektuurilisest stiilipuhtusest vi mingi eseme vrtusest, kuna
ta on ainulaadne vi lihtsalt vga vga vana. See on midagi muud ja midagi nhtamatut. See on
pigem tunne, et kapinurgast tuleb vlja seesama tadrik tantsiva karuga, millelt sa lapsena sid
hommikuputru, vi siis kogemata sattusid tagasi tnavanurgale, kus prkasid kokku selle
raeksinud kutsikaga, kellega hiljem sai veedetud pikki aastaid. Vi siis sattus teele ette paik, kus
tihtipeale kohvitasid su lemmikraamatu peategelased. See on tundmus, et siin, just siin, olen ma
miskitpidi, srmepidi, oma aja looga vi meie hise ajalooga henduses.
Kohad on mlu. Ja kohtadel on mlu. Itaalia arhitekt ja mtleja Aldo Rossi nentis, et he paiga
olulisus ei ktke mitte tema funktsioonis, ega mitte ka vormis, vaid mlestustes, mis on temaga

seotud.1 Filosoof ja kultuurikriitik Walter Benjamin tdes samuti, et poogime oma mlestused
kindlate kohtade klge, ja need kohad saavad meie mlestusi salvestavaks anumaiks. Ning
geograaf David Lowenthal tles kokkuvtvalt, et ajaloolised paigad on peamiseks sillaks varasema
ja praeguse vahel, sest nad smboliseerivad ja mlestavad seda, mis on tihtipeale paigutatud meie
hisesse mllu.2
Kohad ligunevad ajas. Kohad ja paigad on tunnistajaks, kuidas aeg ei peatu (ei, ei!), samas ei
liigu nad ise kuhugi. Aeg liigub peatumata, ruum ehk kohad ehk paigad on staatilised, nad
peatuvad liikumata. Ja inimesed on kuskil seal vahepeal. Liiguvad ja vahel ei liigu ka.
Raudteejaamad on hed sellised kohad, mis talletavad hulganisti mlestusi, nii isiklikke kui ka
kogukonna omi. Vibolla isegi rahvuslikke. Keegi saadeti jaamast teele suurde linna nne otsima.
Keegi kditati Siberisse. Jaama lhedal kauplesid ehk kunagi lillemjad ja muud turulised. Ja
see, kuidas ikka phade ajal sideti sugulastele klla, vi siis kui rong lks kskord katki. Kui aga
hvineb see koht, mille klge taolised mlestused on poogitud, siis kaovad sna pea ka
mlestused ise. Vist. Juhul, kui nad just raamatusse kirjutatud pole. Vi kui neid mlestusi plvest
plve edasi ei jutustata.
Kirjutamisest ja kirjatkkidest on ldjuhul vhe abi, kui jutt kib reaalsete kohtade psimajmisest.
Kuid kes on vi viksid olla need, kes tegutsevad?
Rkides hoonete taaskasutusest tuleb tihitpeale jutuks ka kohaliku initsiatiiv ja kasutegur. Kuidas
viksid just kohalikud elanikud sellest thjana seisvast lobudikust kuidagi kasu saada? Kehra on
siinkohal piltlikuks niteks. Teotahtelised kohalikud lid 2008. aastal kodanikualgatuse raames
MT, et taastada lagunev jaamahoone ning luua sinna muuseum. Sellest ajast saati on
korraldatud talgusid ja muid ritusi, mitmed neist iga-aastased. Kirjutatakse rahataotlusi ja
ttatakse hise eesmrgi nimel. See hekorruseline krohvimata tellishoone, tumepunaste
seinade, valgete lubjatud nurgaliseenidega ja segmentkaarsete akna-ukseavadega, on ilus nide
kuid kahjuks saatuselt ainulaadne. Eeskujuks teistele kogukondadele.
heks kljest vivad saada hbuva raudteejaama pstjateks kohalikud algatused, teisest kljest
vib saabuda ka mujalt. Sihtasutus Unitase algatatud projekt Kogu me lugu hendab mlestuse
kogumise ja mletatava ajastu uurimisega tegelevaid organisatsioone ning keskendub ja kogub
Nukogude ja/vi Saksa okupatsiooni ajal Eestis elanud, nimetatud vimude eest Eestist
pgenenud vi nende tegevuse tulemusena Eestisse sattunud inimeste mlestusi. Reissr
Anna Hintsi li sellest materjalist Kilomeeter Skulptuuri 2015 programmi raames heliinstallatsiooni.
Rkivad raudteejaamad pandi les Vru mahajetud raudteejaamas, kus pea terve 2015. aasta
1 The significance of a place, for Rossi, lay not in its function, or even in its form, but in the
memories associated with it.

2 He said that historical sites remain essential bridges between then and now. They confirm or
deny what we think of it, symbolize or memorialize communal links over time, and provide
archaeological metaphors that illumine the process of history and memory.

juulikuu jooksul said klastajad seda kuulamas kia. Nii anti vanale vaksalile ajutiselt uus ja
intrigeeriv funktsioon ning toodi ta inimestele jlle lhemale, tekitati huvi. Miks ei viks teisedki
hljatud jaamad vahetevahel saada osa taolisest thelepanust? Ei teeks vast paha.
Raudteeliiklus judis Eestisse 1870. aastal ja on sest ajast saati jtnud maha tugeva jlje rikkaliku
ja omanolise arhitektuuriprandi nol. Ja mitte ainult, raudteejaamad talletavad nii individuaalset
kui ka kollektiivset mlu. Suurem osa sellest prandist on aga seisus, mis pole just kiita. See kaduv
prand on tmbamas viimaseid hingetmbeid, kuid veel on vimalik htteist psta.
Arhiveerimisest, dokumenteerimisest ja kirjeldamisest ksi ei piisa. Kui leiduks rohkem neid
omanikke, aktiviste, kunstnikke ja heategijaid, kes vtaksid he vi teise neist ksildatest ja
kurbadest kinnildud akendega vaksalitest oma hoole alla ning annaks talle veidi thelepanu, siis
viks rkida jrgmine kord juba selle prandi silitamisest ja kasutamisest, mitte prandi
suikuvast kadumisest.

Viiteid:
1. Muinsuskaitseameti tellikud raudteejaamade inventeerimise teave http://muinas.ee/muinsuskaitsetegevus/malestised/ehitismalestised/raudtee
2. Leele Vlja alusuuring ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteear
hitektuur.pdf
3. MT Kehra Raudteejaam - http://www.kehrajaam.ee/
4. Kogu me lugu projekt Vru raudteejaamas http://calvertjournal.com/news/show/4389/estonian-train-station-shared-memory-art-projectstation-talks-voru; http://kogumelugu.ee/

Sonda pildikommentaar:
Sonda raudteejaam ehitati stalinistlik tpprojekti jrgi.Sarnased jaamas on veel ka Vaivaras ja
Viljandis. Tahelepanu vrib kesktelge kaunistab klaasitud kaarava. Krval seisab ansamblisse
kuuluv kimla. Hetkel on jaamahoone kasutuseta ja aknad on kinni ldud.
Kabala pildikommentaar: Kabala raudteejaam on autentseimalt silinud III-IV klassi
tpraudteejaam, mille kasutusperspektiiv ja elujulisus on ksitav. Seisab ta kaunis kohas kla
pervel plipuude all.