astus on universaalne miste afiinsust inimeste vahel, mratletakse erinevalt vastavalt

erinevate ideoloogiate ja vaatenurki (kunstiline, teaduslik, filosoofiline, religioosne). Regulaarselt

ning peamiselt Lne-, seda tlgendada kui tulemuseks seotud tunne kiindumust ja kinnitust,
produtsent ja komplekt hoiakuid, emotsioone ja kogemusi. Filosoofiline taust, armastus on
voorus esindatud kik armastust, lahkust ja kaastunnet inimestega. Samuti vib kirjeldada
meetmeid teiste suhtes ja phineb kaastunnet, vi kui meetmed, mis on suunatud teistele (vi
iseendale) ja phineb afecto.1

Hispaania sna armastus (ladina armastus, -oris) katab palju erinevaid tundeid, alates kirglik
soov ja intiimsust romantiline armastus mittesugulist emotsionaalne lhedus perekondliku
armastust ja platooniline armastus, 2 ja up sgav kiindumus vi armastus religioso.3 ksus
Viimases valdkonnas, letab tunne ja siis pidada ilming riigi hinge vi vaimu, mnedel usundite
Jumal ise vi jud, mis hoiab universumis koos.

Emotsioonid on seotud armastus vib olla vga vimas, sageli saada vastupandamatu.
Armastan oma erinevates vormides toimib oluliselt lihtsustada inimestevahelised suhted ja tnu
oma kesksele pshholoogilist thtsust, see on ks levinumaid loovate kunstide (film, kirjandus,
muusika) ksimusi.

Alates seisukohast teaduse, mida me teame kui armastus tundub olevat arenenud riik
primitiivne ellujmise instinkt, et hoida inimeste Ameerika ja kangelaslik ohtude ja hlbustada
jtkamine liikide lbi reproduccin.4

Mitmekesisus kasutust ja thendust ja keerukust tundeid, mis hlmab armatsema see eriti
keeruline mrata hetaoliselt, kuid phimtteliselt Armastus on tlgendada kahel viisil: alla
altruistlik kontseptsiooni, mis phineb kaastunde ja koost ja mne teise isekas, mis phineb
omakasu ja rivaalitsemine. Isekus on tavaliselt seotud keha ja materiaalse maailma; altruism,
hing ja vaim maailmas. Mlemad phinevad praegune teadus, vljendeid aju protsesside areng
andis inimestele; idee hing, vi midagi sellist hinge, ilmus tagasi ilmselt ks kuni mitusada tuhat
years.5

Sageli juhtub, et isikute, rhmituste vi ettevtete inimese varjata oma isekat kitumist altruism;
See on see, mida tuntakse silmakirjalikkus, ja leidis palju niteid sellisest kitumisest reklaami.
Samas vib juhtuda, et isekas keskkond, altruistlik kitumine on isekus varjatud Oskar Schindler
oli hea nide.

Lbi ajaloo on nad on vljendatud ka kultuuride ole teada nendevahelist kontakti, misted, et
variatsioonidega, sisaldavad duaalsuse mees: naiselik ja mehelik, hea ja kurja, yin ja yang,
Anaximandros Apeiron.

Sisukord [peida]
1 Kaks vimalust mistmise armastus
1.1 Teaduslik lhenemine egoismi ja altruismi
1.2 altruistlik Concepcin
1.2.1 kaastunnet alates teaduslikust vaatepunktist
1.3 isekas Concepcin
1.3.1 Love kapitalistlikus hiskonnas
2 armastusevljendus
3 Smbolid
Cupid 3.1
Heart 3.2
4 ebausk
5 perspektiivid Love
5.1 populaarne Outlook
Mstiline ja esoteeriline Perspective 5.2
5.3 vaimse perspektiivi
5.3.1 Judaism
5.3.2 kristlus
5.3.3 Araabia Islam ja teised uskumused
5.3.3.1 Viies ring: armastus poole mitte-moslemi
5.3.4 budismi
5.3.5 Hinduism
5.3.6 Kinnitus ja soov Ida usundid
5.3.7 religioon homoseksuaalsete armastus
5.3.7.1 kristluse, judaismi ja homoseksuaalsus
5.3.7.2 Islam ja homoseksuaalsus
5.4 Philosophical Perspective
5.5 teaduslikust aspektist
5.5.1 Bioloogilised aspektid

5.5.1.1 kolmepoolse mudel romantiline armastus

5.5.2 Human aspekte
5.5.3 Pshholoogilised aspektid
6 erinevat ajaloolist ja kultuurilist vaated
6.1 Prsia Kultuur
6.2 snicas Hiina kultuuri ja teiste kultuuride
6.2.1 Qi Xi rakendusala: "Valentine" hiina
Jaapani 6.3
6.4 Kreeka kultuur
6.4.1 Brief mtoloogilise armastuse: mt Androgn
6.5 araabia kultuuri
Turkish Culture 6.6 (shamaani ja islami)
6.7 Vana-Rooma (ladina)
6.8 Anglo-saksi kultuuri
7 Vaata ka
8 Mrkused ja viited
9 Seotud viited
10 Vlislingid
Kaks vimalust mistmise armastus
Inimesed vivad areneda sisuliselt kahte tpi suhtumist: helt oleme altruistlik ja kaasttajate
ja all teine on isekad ja konkurendid. On inimesi tiesti polariseerunud suunas ks kahest
hoiakud vabatahtlikult; niteks buda mungad on tielikult pratud altruism, -objektivismi ja
praktikud, poole isekus. Ja on inimesi, kes hendada nii eluviiside, tegutsedes, mnikord,
omakasupdmatult ja kaastline, mnikord isekalt, konkurentsivimelise ja teised nii osaliselt
altruistlik ja konkurentsivimeline. Mnel pool maailmas domineerivad altruism (Tiibeti), nii et
isekus peetakse enamasti negatiivne. Ja seal on inimgrupid, kus olukord on vastupidine. Kik
sdade ajalugu sndinud isekuse kohta osa vhemalt ks kaks klge; kik inimlik
konfliktiolukorras prit isekus.

Teaduslik lhenemine egoismi ja altruismi

Lihtsustatud kujutis teooria Dawkins umbes "isekus" geneetilise informatsiooni. Kik geenid, kui
ellujmine hikut, on ise "isekas", konkureerides omavahel ja teisi isikuid. Kui teatav
organisatsioon saavutanud evolutsiooni kigus liikide geneetiline informatsioon toota isekas

fenotp on lpuks ennasthvitav tasandil inimrhm, samas toodavad altruistlik fenotpi

(altruistlik isekus on geeni ) ellujmist soodustavate sellist informatsiooni. Geenid tegutseb
irrationally ja all "looduslik Nokkimisjrjestys" paratamatult toota lemvimu "altruistlik geeni
isekus." Vahetada sigimiseks omakorda jagada geneetilise informatsiooni kikide population.6
Richard Dawkins tlgendab nii hoiakuid ja vljendeid enesesilitamise ksikisiku (isekas) ja
liikide (altruism). Ta selgitab, et nimetatud teooria poolt aktsepteeritud mned bioloogid, pritud
geenid vastutavad selliste hoiakute eelkijad liigid, ning et enne meie saabumist, bioloogilise
evolutsiooni oli ilmselt kontrollib mehhanism "rhm valik"; knealuse mehhanismi, isikute
rhmad, kus kohal olid valmis ohverdama oma elu lejnud oleks tenolisem, et ellu jda,
kui neid, mis koosneb isekas isikud; Selle tulemuseks oleks maailma peopled altruistlikud
ksikisikute lppes. See on teooria, et kui anda selgitus, et altruism valitseb tna maailmas
loodud palju poleemikat teadusmaailma poolt otseses vastuolus darvinistlik; Seega, autori enda
selgituse ellujmise altruism Darwini raames ksikisiku isekust, et seade ellujmise ei ole
individuaalne, kuid geen; see thendab, et sellest seisukohast, inimeste ja gruppide inimesed
on "ellujmise masinad" "loodud" geenid oma beneficio.6

Igal juhul vidab Dawkins, fakt olla esimene ratsionaalne liigid, meil on ka esimene liikide
evolutsiooni ajalugu vimalik valida kahte tpi kitumist vabatahtlikult, seega tegutseb nii
"sltumatu", et meie enda programmeerimise gentica.6

Areng tundub toimuda osaliselt ksteise progresseeruvalt rafineeritud protsesse. On kohe

tasandil, see toimib lbi lihtsa, suur ja irratsionaalne protsessi katse-eksituse meetodil; edu
teatud riigi organisatsiooni hlbustada selle jtkamist. Kuid kuna organisatsioon areneb ha
ilmuvad spontaanselt strateegilise ennustus meetodeid, valides kaudse vimalusi, et
lhiajaliselt vib isegi tunduda viga, kuid heskoos moodustavad edu ; Sellise "kitumine" on
theldatud virtuaalne mudelid evolutsiooni programmeeritud arvuti; agressiivne ja isekas
kitumine on esimese taseme superorganization, mille alusel iga "mistab", et nende
ellujmine peab "rnnak" oma rivaalid enne lheb otse tasu ja altruistlik kitumine on teine
tase See tekib ajal, et inimestel arendada vimet ksteisega suhelda; arvuti mudelid on
theldatud tiesti spontaanse arengu kombinatsioone mlemad mehhanismid, nii et isik peab
sidet teiste mitme ja "asub" kasuks lejnud grupist. Isekus nib seega vaatenurgast grupi kui
taktikaline kitumine ja altruism strateegilise kitumist.

Intelligence loodi tiendav tase superorganization et vimaldab analsida ldist olukorda ja

prognoosib parim viis minna, asendades fsilise suuresti katse-eksituse meetodit,
paralleelseid ttlemise ja "virtuaalne", samuti teema evolutsiooni, mis toimub ties ajus
ksikisikute ja edastatakse vrdselt "virtuaalne" tulevaste plvkondade hariduse kaudu.
Vastavalt teooria tehniline singulaarsus koos miste Transhumanism, on soovitatav, et varsti
saab programmeerida selliseid "kunstlik" oma evolutsiooni kige kasulikum vimalus kigile 7,
kuid siiski on kriitika 8. september 10

Omakasupdmatu kontseptsiooni

Abi ttaja medicating lapse Leogane (Haiti) prast maavrinat.

Altruism vib mista kui puhas altruism, kus ei manusena vi soov, nagu niteks budismi vi
"altruistlik egoism", nagu niteks kristlus, mis on seotud suurema heaolu ja soov pstet.
Praktikas on kinnitamise ja kire nii religioonide ja budismi on pre-valgustus viimases etapis
loobumine kik saavutused midagi, mille eesmrk on hvitada ego tielikult. Sest nn "puhas
altruism", ei ole vimalik lbirkimiste; seosed ei ole konkurentsivimeline, kuid koostl, ks
pab teiste heaolu ootamata midagi vastutasuks, ja teised pavad heaolu ks.

Budism seisab manusena ja soov ja negatiivseid emotsioone toodavad ka viha ja

lppkokkuvttes kannatavad. Kinnitus, soov, viha, hirm ja teadmatus (nt mistmatust kannatusi
teistega) aitab tugevdada ego. In budistliku filosoofia, teline armastus on kaastunne ja
armastus ja ego on incompatibles.11 Viimased teaduslikud uuringud on nidanud, et
meditatsiooni toodab suurenenud aktiivsus ajupiirkonnas, mis on seotud positiivseid emotsioone
ja langus tegevus seotud valdkondades viha ja depression.12 13

NN "altruistlik egoism" on filosoofia inimsuhetes kuulutas Jeesus Kristus ("armastada Jumalat

le kigi asjade ja oma ligimest nagu iseennast").

Altruism on, kuidas mista armastust Leibniz, kes usub, et kui sa testi aru ja otsin
armastust, et te saate alati rm nne othe