Lehtpuude ja -psaste okste mramine

Vastakute pungadega liigid

Tunnused

Eesti keeles

Ladina keeles

Leherootsudega, peenike pikkade slmevahedega liaan. Phipungast allpool

vib olla abipung.

elulng

Clematis

Pungad piklikud, hoiduvad oksast eemale. Phipungast lalpool vib olla

abipungi.

kuslapuud

Lonicera

Oksal kokkukasvanud abilehed. Pungad paljad. Phipungast

lalpool sageli 1-2 abipunga. Koor pruun. Ssi valge.

sinine kuslapuu

L. caerulea

Pungad paljad. Koor hall. Pruun ssi vi varres.

tatari kuslapuu

L. tatarica

Pungatipud krsuskarvased.

harilik kuslapuu

L. xylosteum

Pungad soomusteta, pikad, oksale liibuvad, viltkarvased.

villane lodjapuu

Viburnum lantana

Pungad likivad, nivalt he kattesoomusega. Vars sooneline.

harilik lodjapuu

Viburnum opulus

Tipp-pung suur ja kleepuv, lehearmid vga suured.

hobukastan

Aesculus

Kolmnurkse lehearmi keskel pung terava khmuna.

ebajasmiin

Philadelphus

Hobuserauakujulisel lehearmil kolm juhtsoonte kimpu. Pung

tumedam pruun.

korgipuu

Phellodendron

kontpuud

Cornus

Koor punane, paljas. Pungad liibuvad oksale.

siberi kontpuu

C. alba

Koor rohekaspruun, veidi karvane. iepungad suured

mmargused.

kirss-kontpuu

C. mas

Pungad lehearmi keskel. Oksa tipus pungapaar.

Piklikud teravatipulised pungad hoiduvad vastu oksa.

Mustad pungad, suured mmargused lehearmid.

saar

Fraxinus

Tunnused

Eesti keeles

Ladina keeles

Oksalatv kehvalt puitunud, sageli kuivanud. Suur ssi. Pungad hoiduvad oksast leeder
eemale.

Sambucus

Pungad mmargused, violetsed. Ssi roostevrvi

punane seeder

S. racemosa

Pungad munajad. Ssi valge.

must leeder

S. nigra

Peenike oks pikkade slmevahedega. Pungad ovaalsed, phipunga krval on

vikseid abipungi. Vars nes.

harilik lumimari

Symphoricarpos
albus

Pungad vastakud vi mnnaseliselt. Suur kolmnurkne lehearm 3 juhtsoonega.

aedhortensia

Hydrangea
paniculata

Vastakud pungad likivad, koor tuhm. hujuurtega ronitaim.

roniv hortensia

Hydrangea
petiolaris

Peenike oks kareda koorega. Vastakud lehearmid hendatud sirgjoonelt.

kare deutsia

Deutzia scabra

Vastakud lehearmid otseselt hendatud teravnurga all.

osa vahtraid

Acer

Koor likiv vahel sinaka kirmega, pungad siidkarvased.

saarvaher

A. negundo

Pungad paljad.

harilik vaher

A. platanoides

Puit ja ssi roheline.

Oksad peened. Vastakud kitsad lehearmid hendatud renniga.

osa vahtraid

Pungad viksed, hekaupa.

ginnala vaher

A. ginnala

Phipunga klgedel vib olla abipungi.

tatari vaher

A. tataricum

Vastakud lehearmid pole hendatud.

Koor ja mmargused pungad rohekad. Varrel pungaalustest algavad ribid.

kikkapuu

Euonymus
europaea

Tipus 2 eemale hoiduvate soomustega helepruuni punga.

amuuri sirel

Syringa amurensis

Tipus 2 rohekat punga.

harilik sirel

Syringa vulgaris

ksik tipupung pruunide soomustega, mille serv heledam.

ungari sirel

Syringa josikaea

Pungad piklikud, pruunid. Koorel leskummunud lved. Vars nes.

forstia

Forsythia

Mustad oksale liibuvad pungad pikvastakud. Oksa tipus astel.

harilik trnpuu

Rhamnus cathartica

Eelmisest viksemad oksale liibuvad pungad (kohati pikvastakud).

liguster

Ligustrum

Liigid pungade asetusega

Tunnused

Eesti keeles

Ladina keeles

Pungad pikad, terava tipuga ja hoiduvad oksast eemale.

harilik pk

Fagus sylvatica

Suured lehearmid 3 juhtsoonega. Oks vnklik.

Ulmus

Pungad hevrvilised. Oks karekarvane.

harilik jalakas

U. glabra

Pungad kirjud, teravatipulised.

knnapuu

U. laevis

Koor kare, tuhm.

harilik sarapuu

Corylus avellana

Koor ja pungad paljad, likivad, siledad.

harilik prn

Tilia cordata

Lehearmid viksemad.

Liigid ogadega ja leheasteldega vartel

Tunnused

Eesti keeles

Ladina keeles

Slmel 2 astelt, mlemal pool lehearmi.

suur ltspuu

Caragana arborescens

Astlad ksikult vi mitmekaupa.

kukerpuu

Berberis

Leheastlad pungade all.

Astlad mitmeharulised, lamedad.

harilik kukerpuu B. vulgaris

Astlad kshaaval.

thunbergi
kukerpuu

B. thunbergii

kibuvits

Rosa

Ogad sirged, tihedalt, koor tuhm.

kurdlehine
kibuvits

R. rugosa

Ogad sageli allapoole kverdunud, hredalt, koor likiv.

koer-kibuvits

R. canina

Ogad slmevahedes.

lejnud vahelduvate pungadega lehtpuud

Tunnused

Eesti keeles

Ladina keeles

Koor pruunikarvane. Ssi suur, kollane.

dikapuu

Rhus

Koor paljas. Lehearmid suured 3 juhtsoonega.

phklipuu

Juglans

Pungad ja lehearmid suured.

harilik pihlenelas

Sorbaria sorbifolia

Pungad ja lehearmid viksed.

enelas

Spiraea

harilik
metsviinapuu

Parthenocissus
quinquefolia

viinapuu

Vitis

Pung peidus kooreplaadikese all.

sdajas aktiniidia

Actinidia kolomikta

Lehearm he juhtsoonega. Sdajad pungad hoiduvad

oksast eemale.

hiina sidrunvndik Schisandra chinensis

Oksad jmedad.

Oksaladvas isikujnuseid.

Ronitaimed pikkade slmevahedega.

Suur lehearm asub tugevalt arenenud pungaalusel.

Vntaimed.

Jme oks suure ssiga.

nutka vaarikas

Rubus parviflorus

Oksa tipus suured iepungad. Klgpungad viksed, ilma pungaalusteta

ja ovaalsete lehearmidega. On ka igihaljaid liike.

rododendron

Rhododendron

Peenike oks kohevil pungadega.

tuhkpuu

Cotoneaster

Koor roheline. Pungad karvased, asuvad leherootsu alumise osa

kaenlas.

alpi kuldvihm

Laburnum alpinum

Pungad kaetud leherootsu alumise osa ja abilehtede jnustega.

harilik
psasmaran

Dasiphora fruticosa

Varrestunud pungad.

lepp

Alnus

hall lepp

A. incana

sanglepp

A glutinosa

Tunnused

Eesti keeles

Ladina keeles

Pungad mmargused, rhmiti. Lehearm he juhtsoonega. Koorel

nsad.

vike mandlipuu

Amygdalus nana

Pungad mmargused. Lehearmi pole nha.

viirpuu

Grataegus

Pungad nivalt he kokkukasvanud kattesoomusega.

paju

Salix

lodjap- pisenelas

Physocarpus
opulifolius

pappel

Populus

Tipp-pung karvane, slmevahed pikad.

pihlakas

Sorbus

Pungasoomuste servad karvased. Lehearmi

pole nha.

thk-toompihlakas

Amelanchier spicata

Lehearm mmargune. Oks lhnav.

harilik toomingas

Padus serotina

sstar

Ribes

magesstar

R. alpinum

kuldsstar

R. rubrum

Koor tuhm.

Pungad piklikud, terava tipuga, oksale liibuvad..

Pungaaluse klgedelt laskuvad ribid pikalt allapoole.

Pungad piklikud, terava tipuga, hoiduvad oksa lhedale.

Koor rohekaspruun. Pungad sageli kleepuvad.
Koor tumepruun.

Koor hall.
Varrel lehearmidest algavad laskuvad ribid.

Pungad ovaalsed kuni munajad.

Pungad hoiduvad oksast eemale.

tamm

Quercus

Pungad hoiduvad oksa lhedale.

kask

Betula

arukask

B. verrucosa

sookask

B. pubescens

Koor nsadega.

28.01.2007
Tiendatud 17.02.2008