Argielu keemia –

PUIT
Siim Kornel
Valga Gümnaasium
9c klass
2006
Puu on...
• Puitunud tüvega pikaealine kõrge
taim

• Maismaa taimkatte peamine

fotosünteesiv ja biomassi moodustav
osa
Puit on...
• Looduslik orgaaniline materjal
• Puude ja põõsaste varre põhiosa

• Üks vanimaid ja tänapäevani kasutatavaid

materjale
• Odav, küllaltki tugev, väga poorne, hüdrofiilne
(veesõbralik), kerge, hästi töödeldav, värvitav ja
liimitav materjal

• Halbadeks omadusteks võib lugeda põlevust ja

tundlikust mikroorganismide suhtes, samas ka
seda, et niiskuse käes kipub mädanema.
• Kuivades tingimustes võib püsida sajandeid.
Puidu ehitus
• Puidu välimist elusaist
rakkudest koosnevat osa
nimetatakse
MALTSPUIDUKS.
• Puidu sisemist, elutuist
rakkudest koosnevat ja
enamasti tumenevat osa
nimetatakse LÜLIPUIDUKS.
• Puidu ristlõikel võivad olla
nähtavad kodarjad,
kooreosast säsini ulatuvad
ja elusatest rakkudest
koosnevad ribad ehk
SÄSIKIIRED.
• Okaspuu puitu läbivad
püstised VAIGUKÄIGUD.
Puidukeemia
• Keemia haru, mis uurib puidu keemilist koostist, keemilisi
omadusi, keemilist ja termilist töötlemist ning puidukeemia
saadusi
• Puidu keemilise töötlemise meetoditest kuuluvad
puidukeemia valdkonda ekstraheerimine, hüdrolüüs ning
suhteliselt iseseisva alana tselluloosi ja paberi saamise
menetlused.

• Puidu termilise töötlemise – utmise, korral on peamised saadused puidusüsi,

etaanhape, puidutõrv, metanool ja vaigurikka tooraine korral ka tärpentin.
• Okaspuuvaiku fraktsioneerides ja puitu (peamiselt kände) bensiiniga ekstraheerides
saadakse tärpentin ja kampol.
• Puitmaterjali kuuma veega ekstraheerides saadakse parkaineid.

• Tähtsaim puidu keemilisele töötlemisele rajanev

tootmisharu on tselluloosi tootmine, mis põhineb
väävlishappe soolade või leeliste vesilahuste abil ligniini
kõrvaldamisele puidust.
Puidu keemiline koostis
Puidu kuivaine
• Puidu koostises esineb
koostis kolme liiki ühendeid:

• POLÜSAHHARIIDE
• AROMAATSEID
ÜHENDEID
• EKSTRAKTIIVAINEID
ehk LAHUSTUVAID
Süsinik (48%-50%)
AINEID
Hapnik (üle 43%)
Vesinik (üle 6%) • Puidu 2 kõige
Mineraalained (kuni 1%)
tähtsamat komponenti
Lämmastik (alla 0,5%)
on TSELLULOOS ja
LIGNIIN.
Polüsahhariidid

• Tüüpiline polüsahhariid on TSELLULOOS.

• Tugev ja painduv
• Polümeerne
• Lineaarsete molekulidega
• Kiuline
• Okaspuupuidu kuivaines 35%-53%
• Lehtpuupuidu kuivaines 31%-47%
• Lisaks on puidus veel hemitselluloose ja pektiinaineid.
Aromaatsed ühendid
• Peamine puidus leiduv
aromaatne ühend on
LIGNIIN.
• Koos tselluloosiga
moodustatakse üpris kõva
ja jäik materjal
• Väga keerulise koostisega
ebakorrapäraste hargnenud
ja ruumiliste polümeeride
segu
• Sisaldab rohkelt
aromaatseid tuumi
• Okaspuupuidu kuivaines 25%-31%
• Lehtpuupuidu kuivaines 19%-22%
Ekstraktiivained ehk
lahustuvad ained
• Tunnuseks on nende lahustuvus vees ja/või
orgaanilistes lahustites
• Kuuluvad väga erinevatesse orgaaniliste ühendite
klassidesse

• Osad neist kaitsevad puitu mädanemise ja

kahjurite eest
• Mõned neist, näiteks vaigud, võivad takistada
puidu keemilise tootmise põhimeetodeid
• Enamus neist on väärtuslikud töötlemise
kõrvalsaadused

• Tavaliselt on neid puidus vähe ~2%-4%

• Leidub ka puuliike, kus nende hulk ulatub 40%-ni, näiteks Lõuna-Ameerika kebratšo
Ekstraktiivaineid
• Tanniidid
• Fenoolhapped ja nende derivaadid, mis on head parkained
• Eesti puudest on tamme puit ja koor väga tanniidirikkad,
kuusel ja pajul sisaldab tanniide vaid koor
• Mitmed neist on värvilised: punased või pruunid, neid
kasutatakse vesi- või etanoollahuste kujul puidupeitsidena
puidu värvimiseks
• Lihtsaim tanniid on gallushape
• Vaikhapped ja terpeenid
• Struktuurilt sarnased
• Esinevad enamasti koos, nimelt vaigus
• VAIK on vaik- ja rasvhapete, rasvade, terpeenide,
fenüülpropaanide ja paljude muude ühendite vees
lahustumatu, enamasti poolvedel segu
• Vaiku sisaldavad peamiselt okaspuud
• Näited: viiruk, mürr, bensoe, dammaravaik, draakoniveri,
levopimaarhape, abietiinhape
 • Puudest saadakse kiud-, park-, vaik-,
värv- ja raviaineid ning palavvöötmes
on puude viljad inimesele oluliseteks
toiduaineteks (mujal maailmas on nad

Puidu kasutamine suhteliselt toidukõrvased)

• Tarbeesemete, tselluloosi ja paberi valmistamiseks

• Mööbel, nõud, dekoratiivesemed
• Vineer
• Puitplokk-, puitlaast- ja puitkiudplaadid
• Ehitusmaterjalina
• Saematerjalina
• Kütteks (kuiva puidu kütteväärtus on keskmiselt 7100-13000 kJ/kg)

A - ümarpalk
B – kahetahulinepruss
C - poomkantpruss
D - poomkantpruss
E - teravkantpruss
F - poolpalk
G – kahetahuline
(pinnatud) poolpalk
H – servatud laud
I – servamata laud
J - pindlaud

• Peale eelnenud traditsiooniliste kasutusalade kõlbab puit ka

kümnete kasulike ainete tootmiseks.
Puidutehnoloogia
• Puitmaterjali puittooteiks või
–detailideks töötlemise
tehnoloogia, mis hõlmab
puidu mehaanilise ja
keemilise tootmise ning ka
paberi- ja tselluloositootmise
tehnoloogia.
• Ühiskonna arenedes on puidu
käsitsitöötlemine asendunud
tööstusliku
masintöötlemisega.
• Tööstuslikule
puidutehnoloogiale on üles
ehitatud saematerjalide,
ehituskonstruktsioonide,
puitplaatide, liimtoodete,
puittaara, mööbli ja muude
puittoodete valmistamine.
• Põhilised tehnoloogilise
töötlemise järgud:
• Materjali ettevalmistamine
(puidu kuivatamine)
• Toorikute valmistamine ja
pealistamine
• Liimimine
• Avade, pesade, tappide ja
profiilide töötlemine
• Pinna ettevalmistamine
viimistlemiseks (lihvimine,
termovaltsimine, kaabitsnoaga
silumine)
• Montaaž ja viimistlemine
(peitsimine, lakkimine,
poleerimine, värvimine)
• Puit on vanim konstruktsioonimaterjal.
Kasutatud allikad:
• “Eesti Entsüklopeedia 7. köide” Eesti
Entsüklopeediakirjastus, 1994
• Lembi Tamm, Heiki Timotheus “Keemia IX
klassile: Keemilistest reaktisoonidest
argieluni” Avita, 2001
• Heiki Timotheus “Praktiline keemia II”
Avita, 2003
Tänan kuulamast!
2006