TALLINNA ÜLIKOOL

Kasvatusteaduste Teaduskond
Eelkoolipedagoogika osakond

Kadri Allikmäe EAL-1

Kasvatusfilosoofia: loetud artiklite

kokkuvõtted

Juhendaja: Ene-Silvia Sarv

TALLINN 2010
Loetud artiklite kokkuvõtted
Kuna minu fookus on käesoleva loengukursuse ja ka teiste ainete raames hetkel
alternatiivharidusel, olen kõik kodutööd kirjutanud vastaval teemal. Lugesin ka artikleid
autoritelt, kes on vastaval teemal kirjutanud.

Lugesin järgnevaid tekste:

1. Kuurme, T. „Muutunud väärtustest ülikooli ümber ja sees“. Õpetajate Leht.

19.06.2009. http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=1769

Autor tunneb muret ülikoolide staatuse allakäigu üle ühiskonnas ning toob välja, et

„Väline pilt räägib õitsengust ja pühade aegu põimitakse sammaste ümber kuldsed ning
hõbedased lindid. Ent miski on läinud, nimelt hingevärin ning tarkuse templi aupaiste.
Teiseks on saanud ülikoolide koht ühiskonnas ja inimeste teadvuses, teine on ülikoolides
paikneva tarkuse väärtus, ülikoolide eneste väärtus ja väärtused ülikoolide sees.
Asjaosalised ise ei usu, et see, mis juhtunud, on hea. Vähemalt need mitte, kes midagi
lugenud on ja mäletavad.“ Kuurme lisab, et ülikoole on paljuski mõjutanud ettevõtlusest
lähtuv mõtteviis kus kõike arvestatakse arvudes, sh tudendeid . Samuti valutab Kuurme
südant selle üle, et ülikoolides töötav haritlaskond aina vähem võtab sõna ühiskondlikult
olulistel teemadel meedias.

2. Kuurme, T; Tilk, M. "Esoteerikast akadeemilise patustamisena". Õpetajate

Leht. 08.09.2006 http://www.opleht.ee/Arhiiv/2006/08.09.06/dialoog/2.shtml

Käesoleva artikliga puutusin kokku, kuna otsisin infomaterjale Sathya Sai Baba koolide
kohta. Olen ise Sathya Sai liikumisega kokku puutunud ning olin üllatunud, et tema
humaansusele ja elu toetavatele väärtustele põhineva haridussüsteemi käsitleva
konverentsi kohta oli tulnud niivõrd palju kriitikat.

Sain aru, et Tilga ja Kuurme artikli kirjutamise tingis intriig, mil Tallinna Ülikoolis toimus
India pühamees Sathya Sai Baba koolisüsteemi käsitlev konverents väärtustest hariduses.
Selle peale oli üks konverentsi osaleja kirjutanud kriitilise artikli „Ususekti propaganda
TLÜ-s“ (Kaido Metsoja, Õpetajate Leht, 25.08).

Mõistan, miks olukord tekkis ning nõustun autoritega, et: „Väärtuste pluralismi ajastul võiks
olla enesestmõistetav välja kannatada ka erinevate väärtussüsteemide olemasolu, isegi kui sel
on seoseid religiooniga. Mitmeid õhtumaiseid filosoofilisi suundumusi, sh kasvatusteadust

2
oma väärtusõpetusega inspireerinud ning rohkeid uurimusi ja väitekirju pälvinud Martin
Buber ja Max Scheler on olnud sügavalt religioossed ning inimese arenguhierarhiates
aimanud (ka kogenud?) tasandeid, kus kõiksuse tunnetamine võimalik. Nad on ise töötanud
ülikoolides ja nende tööd on jätkuvalt akadeemilise tähelepanu all. Dalai laama, Tiibeti
usujuht on esinemisõiguse pälvinud paljudes ülikoolides ning on neist mitme (sh Tartu)
audoktor. Vaba maailma akadeemiline traditsioon on inimese religioossusega pigem huviga
tegelnud kui seda välistanud. Ent nagu öeldud, jumalast ja religioonist polnud konverentsil
kuigivõrd juttu, küll respektist ja aukartusest elava ees.“

3. Maie Kitsing: „Design down – õpikeskkonna loomise uus meetod:

http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/7_82008/27-30.pdf

Autor toob välja Islandi näite, kus on hakatud õpikeskkonnas kasutama metoodikat design
down – kavandamine alla, on õppemeetod, mis kaasab kõik asjasse puutuvad ja lähtub
lõppeesmärgist. Seda võib nimetada uueks lähenemiseks koolimaja kavandamisel, sest maja
arhitektuuris on võetud arvesse ka õpilaste soove ja vajadusi. Sama kehtib õppekava
koostamise puhul: kokku kutsutakse kõik, kes on asjasse hõlmatud, sh lapsed. Kitsing toob
välja, et „Design down meetodi puhul alustataksegi kooli õppekava koostamist „ülevalt”.
Nagu koolimaja projekteerimisel, nii kutsutakse ka kooli õppekava koostamisel kokku kõik
kooliga kokku puutujad – kohaliku kogukonna esindajad, lapsevanemad, kohalikud
tööandjad, õpilased ise – ning arutatakse ühiselt läbi, missugune kodanik, lapsevanem,
töötaja, kohalikus elus osaleja jne peaks selles koolis õppijast kujunema.“ Seejärel otsustati
ühiselt milliseid väärtusi peaks koolis edendama ning valiti ka vastavad vahendid eesmärgi
saavutamiseks. Seda võib nimetada kollektiivse otsustusprotsessi alguseks koolis,
kogukonnapõhiseks koolimudeliks.

4. Ron Milleri artiklid: „Four Essentials for green society“:

http://www.pathsoflearning.net/articles_Four_Essentials_For_Green_Society.ph
p

Ron Miller käsitleb oma artiklis viise, kuidas luua nn rohelisemat ühiskonda ning toob oma
praktikast näiteid, kuidas alternatiivkoolides on edendatud nn rohelisi väärtusi. Nendeks on
tema sõnul:

• Kogemustepõhine õppimine: aias töötamine, taimedega kokkupuude, õuesõpe ja

vabadus oma isiklikke huve edendada.

3
 • Kogukonna areng. Alternatiivkoolides valitseb taoline kogukonnatunne loomulikult:
enamik lapsi, lapsevanemaid ja õpetajaid hoiab kokku ning teeb omavaheli koostööd.
Miller viitab ajaloolane Riane Esilerile ja ütleb, et „partnerluse väärtused“ annavad
võimaluse juhtimissüsteemiks mida võiks kutsuda aktualiseerimise hierarhiaks, mis
väestab iga kogukonna liiget leidma oma enda potentsiaali, selle asemel, et põhineda
traditsioonilisel domineerimise hierarhial.
• Hoolimine sisemisest elust: alternatiivkoolides lähtutakse holistilistest põhimõtetest,
mis käsitlevad elu ühtse ja teineteist toetava ja vastasmõjuna oleva süsteemina. Selle
tõttu on lastel võimalik paremini mõista ka looduse ja inimese vahelisi seoseid. Tänu
erinevatele praktikatele nagu jooga, meditatsioon, päevikupidamine, kunstid ning ka nt
aeg-ajalt vaikimine saavad õpilased sügavama mõistmise elu tähendusest. Taoline
lähtekoht tagab avatuma isikliku teekonna õpilastele
• Ökoloogiline kirjaoskus: holistiline õpikeskkond tähendab Milleri arvates
tähenduslikku seost looduskeskkonnaga.. Autori väitel saab „ökoloogiliseks
kirjaoskuseks“ (David Orr’i termin) pidada taolisi printsiipe, mis võimaldavad
taotluslikult seda seost suurendada, tuues looduse klassiruumi, õppides tundma kooli
ümbritsevat ökosüsteemi, luues aedu ja tehes matku, mida saab ju tegelikult teha ka
linnakeskkonnas

Ron Milleril on käesoleval veebiaadressil nii mitmeid holistilist haridust puudutavaid

artikleid kui ka online raamatuid.

1. Ruus, V.-R. „Loova inimese poole“. Ajakiri „Haridus“: 1-2. 2009:

http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_22009/6-9.pdf

„Koolis on silmapaistva loovusega inimesed vägagi tülikad. Nad ei anna kellelegi rahu, vaid
kurnavad oma ammendamatu energiaga ümbritsevaid. See kõik võib õpetaja kannatuse
tõsiselt proovile panna.” (Ruus 2009). Olen V-R. Ruusile selle artikli eest väga tänulik, kuna
leidsin sealt otsapidi ka iseenda. Ruus kirjeldab, et „[…]loomingulise tegevusega hõlmatud
inimene tunnebend sellesse sedavõrd haaratuna, et kaotab ajataju. Ta läheks justkui kaasa
mingi suure hoovusega, tundes samas energia tugevat juurdevoolu ja tajudes end virtuoosina,
kes rakendab oma võimeid täiel määral ja suudab hoida olukorda kontrolli all.“ Viimasega ei
ole ma küll täielikult nõus. Tihti võib ajataju kaduda ka sellisel määral, et enam ei tulegi
meelde, mida esialgu pidi tegema. Aga üldiselt olen Ruusi käsitlusega suhteliselt samadel
seisukohtadel. Artikkel on hea, sest toob välja erinevad loominguliste inimeste omadused ja

4
loovuse tekke eeldused. Ruus võtab kokku Ameerika psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi
teooria, mille kohaselt on loovuse tekke eeldused: kokkupuute kulturivaldkonnaga (võimalus
midagi teha muusikas või kunstis), mõttekaaslus (toetav keskkond, sarnaselt mõtlevate ja
mõistvate inimeste keskkond. Nt luuletajal teised luuletajad, kes on temaga samal lainel) ja
loomulikult andekus: selle avastamine on siiski raskem, kuna inimese andekus võib ilmneda
erinevatel eluperioodidel ja sageli ka hiljem, kui oleks arvata võinud.
Loova inimese tunneme autori järgi ära järgnevate tunnuste järgi: nad armastavad oma tööd,
oskavad kombineerida erinevaid eluvaldkondi uueks tervikuks, on ammendamatu energiaga
oma eesmärkide elluviimisel (koguaeg nö soone peal), tihti võivad olla ka naiivsed
elutargutajad selle osas, et maailma saab paremaks muuta (isiklikust kogemusest võin öelda,
et kui targutamisega kaasnevad teod, võib juhtuda imesid), vanameelsed uuendajad (austus
vana vastu aga samas ka mäss nende vastu), ekstravertsed introverdid (inimene, kes suudab
sügavalt endasse minnes tulla pärast endast väljapoole, et esitleda midagi väga ilusat ja
isiklikku), tagasihoidlikult häbematud (loovad inimesed on väga ambitsioonikad, teisalt on
nad väga isetud, tihti kannatavad nad teiste inimeste kannatusi), mehelikud ja naiselikud ,
kirglikud ja kained (esimest eelkõige oma loomingu kaitsmisel), magus piin (kui loomingu
alus: proovitud, kogetud, loova inimese olukorda kirjeldab hästi). Viimase kohta ütleb Ruus
hästi „Pedagoogile on tõeline väljakutse luua selline keskkond, mis on üheaegselt
nii mänguline kui ka distsiplineeriv, kus austatakse traditsiooni, aga ühtlasi ka purustatakse
seda, kus saab aktiivselt suhelda, kuid on võimalik ka eralduda ja omaette olla.“

6. Kanika al Diges. „A vision for a pre-school/kindergarten“. Ajakiri „Education

Revolution“. Nr 4, 2009. http://lib.store.yahoo.net/lib/educationrevolution/55edrev.pdf

Autor kõneleb Sapoorna lasteaiast Indias ning toob välja, kuidas igale lapsele tuleb läheneda
erinevalt ja individuaalselt. Sapoorna lasteaed lähtub aja jooksul toimunud jälgimise
tulemusel sündinud 12- samba põhimõtetest: käsitöö, kunst, muusika ja liikumine, keeleline ja
numbriline kirjaoskus, peretraditsioonid ja kultuur, lapse ja lapsevanema vaimne areng,
osalemine kogukonnapõhistes projektides, isiklik teenimine, mäng kõigis oma vormides,
muinasjuttude rääkimine, aasta tähtpäevade tähistamine, seotus loodusmaailmaga.

Näha on, et väga tugeval kohal on Indias laste eetiline areng. Seda artiklit on sellepärast
huvitav lugeda, et näha, mida teevad kolleegid teisel pool Maakera. Väga huvitav on samuti
see, et India kultuur, mis põhineb väga paljus hinduismile ja vedadele annab lasteaiale ka
tugeva vaimse baasi. Huvitav ongi see, kuidas neil see lahendatud on.

5
Tänu artiklite otsimisele leidsin, et Internetis on suurepärane alternatiivset haridust
puudutavate artiklite varamu ning kui ma ei leidnud niivõrd palju raamatuid Tallinna Ülikooli
Akadeemilisest Raamatukogust, siis leidub külluslikult artikleid ja nii tasuta kui tasulisi
ajakirju internetist. Oma suureks üllatuseks nägin, et üks minu õppejõud Tartu
waldorfkususelt (Peter Lang, Stuttgarti waldorfseminarist) on kirjutanud
alternatiivpedagoogikast ning riskilastest ka veebiraamatukogust „Questia“ kättesaadavas
raamatus, mis on kahjuks küll tasuline aga siiski märkimisväärne allikas, mida tulevikus oma
õpingute kavandamisel kasutada. http://www.questia.com/read/35343211?title=A%20School
%20for%20Healing%3a%20Alternative%20Strategies%20for%20Teaching%20at-Risk
%20Students