MAI 1519 PRANTSUSMAA, CLOUX) Taevas jagab inimolendeile muidugi sageli rikkalikke ande, kuid laseb mõnikord ühele neist üliheldelt osaks saada ilu, sarmi ja andekust, nii et mida see inimene ka ei tee, on iga tegu nii jumalik, et ta eristub teistest inimestest ja kõigile on selgesti näha, kuidas tema geenius on Jumala and ja mitte inimese kätteõpitud oskused. Inimesed nägid seda Leonardo da Vincis... Vasari, “Kunstnike elulood”, 1550
Da Vinci oli teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom,
maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Da Vinci perekond
Leonardo isa oli Ser Piero da Vinci. Ta jõudis elus edasi,
abiellus lõpuks riigikantsleri tütrega ning määrati Firenze notariks. Ta elas 76-aastaseks, oli neli korda abielus ning tal oli kokku ligikaudu 15 last. Aga Leonardo sündimise ajal oli ta vallaline noormees. Leonardo ema Caterina kuulus madalamasse seltskonnakihti. Ta elas Vincis, kus Ser Piero perekonnal oli maavaldusi. Väljaspool abielu sündimine ei tekitanud raskusi võõrasemade ning seaduslikust abielust sündinud õdede- vendadega. Kuigi ka Leonardo ema abiellus ja sai teisi lapsi, elas ta vanavanemate juures Vincis ja hiljem isa juures Firenzes. Sisuliselt, oli Leonardo üksik laps. Noorus
Leonardo ei olnud eriti lähedane ei isa ega emaga, ja
poisipõlves sai ta kõige paremini läbi isa noorema venna Francescoga, kes tegi testamendis Leonardost oma ainsa pärija. Just Francesco võis ühistel hulkumistel ümbruskonnas äratada Leonardos innukat huvi looduse vastu. Paljud on seostanud Leonardo oletatava naistevihkamise ning küsitava suhtumise inimolendeisse tema lapsepõlvega. Ebaseaduslik päritolu ei pruukinud teda kahjustada lapsepõlves, aga sellest sai tõsine miinus, kui ta sirgus suuremaks. Noorus
Ta ei pääsenud ülikooli ning oli suuresti iseõppija.
Kui palju vormilist haridust tal oli, on vaieldav. Ta võis käia Vinci külakoolis ja mõned ütlevad, et ta õppis hiljem Firenzes samas koolis kui ta poolvennad, kuid selle kohta pole kindlaid tõendeid. Verrocchio ateljeest võis ta saada palju kasulikke teadmisi, mis ei piirdunud vaid praktilistega ja see oligi võibolla parim haridus, mis ta üldse sai. Ametlike õpetajate puudumisel oli ka eeliseid, üks neist see, et keegi ei püüdnud korrigeerida poisi vasakukäelisust. Kuna ma ei ole kirjamees, tajun ma, et mõned eelarvamustega inimesed tunnevad endal olevat õigust mind laita, sest ma ei oskavat kirjutada. Idioodid. Nad ütlevad, et ma ei oska õigesti käsitleda teemasid, millest ma soovin kirjutada, sest mul pole kirjanduslikku koolitust. Nad ei tea, et seda, mida mul on öelda, ei saa väljendada teiste inimeste kirjutatu, vaid kogemuste, kõigi heade kirjameeste õpetaja toel. Lõik ühest Leonardo da Vinci märkmikest. Noorus
Üks erakordne lugu tema varasest lapsepõlvest on
jõudnud meieni Leonardo enda sulest. Kui lamasin voodikeses, laskus minu juurde harksaba, avas sabaga mu suu ja peksis sabasulgedega vastu mu huulte sisekülgi. Leonardo pidas selle tähenduseks seda, et talle oli määratud tõlgendada maailmale loodusnähtusi. See näib olevat mu kutsumus. Noorus
Kuulus Vasari jutustatud lugu, mis räägib Leonardo
varaküpseist andeist ja tema eluaegsest kiindumusest loodusesse: Üks Vinci talupoeg andis Ser Pierole ümmarguse sileda viigipuutüki ja palus sellele lasta Firenzes midagi peale maalida. Ser Piero andis selle Leonardo kätte, kes töötas selle kallal omaette toas, kus oli sisalike, vesilike, vaklade, madude, nahkhiirte ja muude niisuguste loomade kollektsioon, millest ta kombineeris “hirmuäratava koletise”. Hiljem ostis Ser Piero teise ümmarguse puuplaadi, kuhu oli peale maalitud südame ja noole motiiv ja andis selle talupojale. Siis viis Ser Piero oma poja töö Firenzesse ja müüs seal 100 tukati eest. Ostja oli samuti rahul, sest müüs selle hiljem Milano hertsogile kolm korda kallimalt edasi. Noorus: Verrocchio
Ser Piero näitas kuulsale kunstnikule mõnd poja joonistust
ja Verrocchiole meeldisid need nii väga, et nõustus kohe poisi oma majja võtma. Leonardo jäi Verrocchio juurde peaaegu kümneks aastaks. Kunstniku stuudio oli ta ülikool. Ta hakkas eelistama õlivärve, tema õpetaja Verrocchio jäi ilmselt truuks temperale. Võib oletada, et kunstnik rippus poisi küljes nii kaua kui suutis, sest Leonardot hakati varsti pidama väga heaks maalijaks ja Verrocchio loobus viimaseil eluaastail maalimisest peaaegu täielikult. Varasem looming 1473-1482
Vanim dateeritud teos on maastikuvaadet kujutav
tindijoonis, üks varasemaid Euroopa kunstis, see kannab kuupäeva 5. august 1473, kui ta oli 21-aastane. Selle perioodi tuntud teoste vähesus tekitab oletust, et ka tema jooksis sarvi maha nagu enamik noormehi, või elas lõbusat elu. Paljud tema varased Verrocchio ateljees tehtud tööd pole säilinud. Õpipoisina alustas Leonardo kindlasti värvipigmentide ja pintslite ettevalmistamisest ning hiljem usaldati talle osade maalimine ateljees loodud maalidele, mille autoriks peeti Verrocchiot. Varasem looming 1473-1482 “Maarja kuulutus” on Leonardo esimene täielik säilinud maal, mida on restaureeritud ja ka ajuti muudetud. Mõned kohmakused kompositsioonis reedavad kunstniku kogenematust. Aga teised tunnusjooned on talle iseloomulikult mõjusad ja üldiselt teeb kompositsiooni puudusi tasa detailide ja meeleolu kaunidus. Varasem looming: Kaks Madonnat
Leonardo enda märkmeist on teada, et detsembris
1478 alustas ta kahe neitsi Maarja pildi tegemist. Üldiselt arvatakse, et kaks, millele ta kõige tõenäolisemalt vihjas, on “Benois’ madonna” ja kas “Kassiga madonna” visand või “Nelgiga madonna”. “Benois’ madonna” “Nelgiga madonna” Varasem looming 1473-1482 Samast perioodist pärineb ka noore naise Ginevra de’ Benci portree. Kaasaegsed imetlesid maali väga.
See pole ainult portree, vaid
looduspilt... David A. Brown Varasem looming 1473-1482 “Püha Hieronymus” – Monokroomne maal eraklikust pühakust kõrbes on midagi uut, eriti Hieronymuse enda jõuline, äärmises ahastuses figuur. See maal mõjutas niihästi Raffaeli kui Tiziani ning paljusid teisi hilisemaid kunstnikke. On oletatud, et pilt kajastas kunstniku enda hingeseisundit. “Tarkade kummardamine”
Leonardo varase Firenze perioodi tähtteos ja üks
suhteliselt väheseid katseid maalida monumentaalset maali, kus on palju inimfiguure ja sündmusi. Teos on täis vapustavalt loovaid ja uudseid ideid, suurepäraselt välja töötatud ja jääb vaid pead murda, kas ta ei lõpetanud maali sellepärast, et pärast kõigi teda enim huvitanud probleemide lahendamist oli tal aur otsas. Leonardot tunnustati mitte üksnes võluva ja galantse, kuigi veidi salapärase sellina, vaid ka väga andeka noormehena. Milano 1482-1499
On põhjust arvata, et 1481. a lõpuks oli Leonardo oma eluga
Firenzes väga rahulolematu ning elas läbi mingit isiklikku kriisi. Kuigi tema andeid imetleti, oli teda ka karmilt arvustatud, millesse ta eluaeg suhtus halvasti, ja ta võis olla solvunud, et pole valitud koos teiste Firenze maalijatega kujundama Sixtuse kabelit. Alles pärast Milanosse siirdumist hakkas ta omal käel ladina keelt õppima ja avas oma võimsa intellekti teadmiste varasalvele, mis ei olnud tollal kättesaadav üheski muus keeles. Milano: Sforza õukonnas
Teda tervitati soojalt. Leonardo oli vaevalt 30-
aastane ja ikka veel kena, loomupärase viisakuse ja sarmiga, millele lisandus salapärane vaoshoitus. Ta andis palju juurde Milano õukonnale, mis oli Medici omast uhkemgi. Milano 1482-1499
“Daam hermeliiniga” – peetakse Leonardo
parimaks naisportreeks (peale “Mona Lisat”) ja on järjekordne tõend tema sümpaatiast kujutatavate naiste vastu. “Muusiku portree” – ainus mees Leonardo maalitud portreede seas on sellel maalil. “Madonna kaljukoopas” – salapärane, veidi müstiline pilt, väga kaunilt maalitud. Maali on nimetatud altarimaaliks, silmapaistva kvaliteediga tööks ja Vasari, kes ei olnud seda näinud, uskus, et see kujutas Kristuse sündi. Plaanid ja projektid 1482-1499 Milano katedraal – selle laternat risttorni kohal, milleks Leonardo koostas plaane koos paljude teistega, on nimetatud renessanssiaegse insenerikunsti triumfiks. On teada, et Leonardo töötas Sforza lossi ehitamisel aastail 1495-1498 ja kindlasti varemgi. “Ideaalse linna” arhitektuurikavand – Leonardo plaan ehitada Milano ümber kahetasandiliseks linnaks. Gattamelata ratsamonument, Donatello – mälestusmärk suurele väepealikule. “Püha õhtusöömaaeg”
Maal, mille mõõtmed on ligikaudu 9x4,6m
nõudis Leonardolt kolm aastat. See sai tema loomingus keskse koha. Maali kompositsiooni on ülistatud kui “kindlasti kõige andekamat... kunsti ajaloos”. “Püha õhtusöömaaeg” on jõuline ja pühalik maal. Kõik on keskendunud figuuridele ja torkab silma igasuguste ilustuste puudumine. Leonardo tegi oma meistriteose tarvis lugematuid ettevalmistavaid visandeid.Ta joonistas figuurid alasti, et kindel olla nende anatoomilises õigsuses, ning arvestas isegi maalil kujutatud inimeste kaalu. Rännuaastad
1499 lahkus Leonardo Milanost ja veetis mõnda
aega Mantovas ja Venezias, tegeledes peamiselt leiutamisega, ning asus siis tagasi Firenzesse, kuhu jäi 1506. aastani. 1503. aasta oktoobris sai Leonardo Firenze linnalt oma tähtsaima teose: maalida patriootlik stseen Palazzo Vecchiosse Suure Nõukogu saali seinale. Tema teema oli “Anghiari lahing”, Firenze võit Milano üle 1440. aastal. Pärast kuudepikkust tööd tekkis maalimisse paus ning teos jäigi lõpetamata. Sellest hoolimata hindasid tolleaegsed kunstnikud, muuhulgas ka Raffael tehtut kõrgelt. 1560. aastatel maalis Giorgio Vasari, tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning teave sellest tugineb tööst tehtud koopiatel ning säilinud skitsidel. Kunst ja anatoomia 1502-1508
Leonardo võis olla esimene kunstnik, kes tegeles
lahkamisega. Ta seadis uued mõõdupuud tehniliste illustratsioonide kvaliteedile oma kaunite viimistletud anatoomiliste joonistustega. Leonardo võrdles hästi projekteeritud maja terve kehaga, väites, et Jumala loodud inimkeha vastab inimese loodud hoonele. Kuulus “Vitruviuse mees” illustreerib inimkeha proportsioone ruudu ja ringi suhtes vastavalt proportsioonide kaanonile, mille pani kirja Vana-Rooma arhitekt Vitruvius. “Mona Lisa” “Mona Lisa”, ilu mis on sepistatud seestpoolt väljapoole kuni nahapinnani tillukeste rakkude haaval, mis mahutab lugematuid kummalisi mõtteid ja kujutlusi. Walter Pater Kütkestav maal on juba ammu tõusnud kõrgemale objektiivsest kriitikast. Võiks öelda, et on sadu teisi renessanssportreesid, mis on paremad või vähemalt samaväärsed, mis põhjustab siis selle pisikese tahvelmaali erilise staatuse? Miski teeb seda—või tegi. Kuigi see on nii tuttav, peaaegu kulunud ja kuulub nii väga “kultuuri” juurde, on selle salapärasel, kummituslikul universaalsusel hoolimata kõigist miinustest ometi võimas lumm. Milano 1508-1513
Leonardo huvi arhitektuuriprobleemide vastu, mida tema
ja teised renessanssiaegsed õpetlased pidasid anatoomiaga tihedalt seotud valdkonnaks, on ilmne juba tema esimestest aastatest Milanos. Kuid tema ulatuslikumad kirjutised sellel teemal pärinevad 1508. aastast, teisest Milano perioodist. Peale huvi linnaplaneerimise vastu tegeles ta ka paljude praktiliste asjadega, sageli rohkem inseneritöö kui arhitektuuriga, enamasti konsultandi või nõunikuna. Teadaolevalt ei ole ehitatud ühtki maja täielikult Leonardo jooniste järgi, kuid on palju tõendeid tema osalemise kohta arhitektuuri praktikas ja teoorias. Rooma 1513-1516
Roomas hakkas Leonardo pärast pikka pingelist elu
kannatama tervisehädade käes. Mõned biograafid peavad Leonardot Roomas kurvaks kujuks, kes hulgub mööda Vatikani kaikuvaid koridore, liiga vanaks jäänud, eiratud, tegevusetu. See on täiesti vale pilt. Leonardo ei olnud kunagi tegevusetu ja nagu ta ütles nurisejaile Milanos, töötas ta sageli kõige viljakamalt siis, kui ta pealtnäha mitte midagi ei teinud. Tema üliarvukad intellektuaalsed huvid hõivasid teda tema elu lõpuni. Huvi taimede vastu sai hoogu Vatikani botaanikaaiast. Ta konstrueeris ikka uusi aparaate, kaasa arvatud müntimispress, jätkas anatoomia-, matemaatika- ja füüsikauuringuid. Autoportreed
Leonardost pole jäänud ühtki portreed, ei enda ega
mõne teise kunstniku tehtut, mida võiks täiesti kindlalt nimetada tema autentseks näopildiks, kuid mitut pilti peetakse tema portreeks. Leonardo tuttavaim autoportree on punase kriidiga tehtud võrratu joonistus Torino kuninglikus raamatukogus. See pärineb ligikaudu 1513. aastast, mil kunstnik siirdus Milanost Rooma. Neid, kes ei pea Torino joonistust autoportreeks, toetab asjaolu, et pilk ei ole suunatud otse vaatajale— viimast põhjustab peegelpildi maalimine. Aga teatavasti tegeles Leonardo sel ajal palju peeglitega, ka kaheksatahulisega, mille abil ta võis saavutada soovitud nurga. Amboise 1516-1519
1515. aastal sai Prantsuse kuningaks Francois I,
Leonardo viimane ja võib-olla heldeim patroon. Ta kutsus kunstniku Prantsusmaale ning kui Leonardo senine patroon Giuliano de’ Medici suri, vastas ta kuninga kutsele. Leonardo oli jälle imetlejate hulgas ja ilma rivaalideta, ent keegi ei käinud peale uute teostega. Näib, et Francois ei soovinud muud kui seltskonda ja vestluskaaslast. “Ristija Johannes” Leonardo viimne ja vist kõige vaieldavam maal. Kuigi see maal on lõpetatud arvatavasti Prantsusmaal, pidi töö selle kallal olema Roomas jõudnud juba üsna kaugele. Leonardo kujutlus pühakust on kutsunud esile teravaid kommentaare isegi ta kõige õpetatumailt imetlejailt. On esitatud kaugeleulatuvaid teooriaid: et Leonardo püüdis jagu saada sügavast antagonismist homoseksuaalsusega või et ta pilkas kristlust. Viimased eluaastad
Ta aitas kaasa 1518. a Amboise’is troonipärija ristimise auks
korraldatud pidustustel, samuti Leonardo surnud patrooni Giuliano vennapoja pulmades. Mõni nädal hiljem juhtis ta “Planeetide maskietenduse” lavastust, mille oli loonud 28 aastat varem. 23. aprillil 1519 tegi ta haigevoodis testamendi. Leonardo da Vinci suri veidi rohkem kui nädala pärast, 2. mail. Kasutatud kirjandus; muusika
“Leonardo da Vinci” D.M. Field
http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci Pjotr Tšaikovski - Pidulik avamäng "1812" Tänan tähelepanu eest!