Paide Gümnaasium

Õpilaste tervisekäitumine ja selle kujunemine

Paide Gümnaasiumi ja Käru Põhikooli näitel

uurimistöö

Koostaja: Eliis Siitas

Juhendaja: Taimi Jürgenstein

Paide 2009
Sisukord

Sissejuhatus...................................................................................................................4
1. Tervisekäitumist mõjutavad tegurid............................................................................4
2. Tervislik eluviis............................................................................................................4
2.1 Kehaline aktiivsus.................................................................................................4
2.2 Toitumine...............................................................................................................4
2.3 Riskikäitumine.......................................................................................................4
3. Kooli osalus õpilaste tervisekäitumise kujunemisel...................................................4
4. Teised uurimused antud teemal.................................................................................4
5. Uurimuse analüüs......................................................................................................4
5.1 Meetod..................................................................................................................4
5.2 Valim......................................................................................................................4
5.3 Uurimuse tulemused ja analüüs...........................................................................4
5.3.1 Treeningu sagedus nädalas............................................................................4
5.3.2 Vaba aja veetmise eelistused.........................................................................4
5.3.3 ″ Millal viimati sportisid vabal ajal? Mida tehes?″ ........................................4
5.3.4 Puu- ja juurviljade tarbimise sagedus nädalas...............................................4
5.3.4 Teravilja- ja piimatoodete tarbimise sagedus nädalas....................................4
5.3.5 Toitumisharjumused........................................................................................4
5.3.6 Alkoholi tarvitamise sagedus..........................................................................4
5.3.7 ″Miks tarbid/ei tarbi alkoholi?″.........................................................................4
5.3.8 Tubakatoodete tarvitamise sagedus...............................................................4
5.3.9 ″Miks suitsetad/ei suitseta?″...........................................................................4
5.3.10 Uimastite tarvitamine....................................................................................4
5.3.11 Öise une pikkus.............................................................................................4
5.3.12 Tõesed ja väärad väited tervise teemal........................................................4
5.3.13 Hinnang iseendale........................................................................................4
5.3.14 Tervisekäitumise teadmiste omandamise allikad..........................................4
Kokkuvõte.......................................................................................................................4
Kasutatud kirjandus........................................................................................................4
Lisa 1. Ankeetküsitlus.....................................................................................................4
Sissejuhatus

Ühiskonnas on aina enam aktuaalsust kogumas tervisega seotud käitumine ning

tervisesse suhtumine, kuna terviseprobleemidega inimeste - eriti noorte ja laste arv,
kasvab iga aastaga. Teema valimisel saigi oluliseks huvi noorte tervisega seotud
arvamuste vastu ning soov olla rohkem informeeritud tervist soodustavatest
käitumisviisidest. Samuti peetakse tähtsaks ebatervislike eluviisiga inimeste arvu
kasvust lähtudes teavitada noori probleemi tõsidusest ning viia neid lähemale
tervislikule eluviisile.

Käesolevas töös käsitletakse Paide Gümnaasiumi ning Käru Põhikooli õpilaste

tervisekäitumist, sellega seonduvaid hoiakuid ja uskumusi ning tervisekäitumise
kujunemist. Töö eesmärkideks on välja selgitada 5., 7., 9., 11. ning 12. klasside tervist
väärtustavate õpilaste osakaal, tervisealaste teadmiste omandamise allikad,
teadmiste ja käitumise omavaheline suhe ning Paide Gümnaasiumi ja Käru Põhikooli
õpilaste erinevus. Uurimismeetodina kasutasin ankeetküsitlust, mille tulemusi
analüüsisin ning mille põhjal hiljem tegin võrdlused, üldistused ning järeldused.

Töö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis selgitatakse milliste faktorite mõjul
ning miks jõuavad erinevad inimesed sarnastes olukordades erinevate
resolutsioonideni; samuti inimesest lähtuvaid ning keskkonnast tulenevaid tegureid,
mis omavad olulist rolli tervisega seotud käitumise kujunemisel ja muutumisel. Teises
peatükis on lähemalt juttu tervislikust eluviisist - toitumisest, füüsilisest aktiivsusest,
riskikäitumisest. Kolmandas peatükis antakse ülevaade kooli mõjust tervisekäitumise
kujunemisel ning neljandas peatükis tutvustatakse teisi uurimusi antud teemal.
Viimases peatükis tuuakse lugejani töö uurimuse tulemused ning nende analüüs.
1. Tervisekäitumist mõjutavad tegurid

Tervisekäitumist saab käsitleda kui inimese tervist môjutavat käitumist, mis ei ole
otseselt suunatud tervise parandamisele, vaid väljendub meie igapäevases
käitumises ning erinevates otsustes. Tervisekäitumise alla kuuluvad näiteks:
harjumused;
osalemine terviseuuringutes;
arsti poolt väljakirjutatud ravimite kasutamine;
tervisesport.
(www.tai.ee)

Aluseks sellele, kuidas me käitume ja toimime, usutakse olevat hoiakud. Kuid selle
kohta leidub vastandlikke arvamusi. Ameerika professor LaPière on ühes kuulsas
uurimuses näidanud, et inimese käitumine ning hoiakud ei pruugi olla üldse
kooskõlas. Vaatamata faktile, et sellel ajal, kui LaPière oma kahe hiinlasest sõbraga
Ameerika Ühendriikides ringreisi tegi, valitses seal tugev hiinlaste vastasus, olid 90%
hotellidest valmis neid teenindama ilma vastuväideteta. Selle seisukohaga aga pole
nõus teadlane Icek Ajzen, kes arvab, et inimesed toimivad siiski üldiselt oma
hoiakute, arvamuste ja uskumuste kohaselt. Ta väidab veel, et hotellipidajate
käitumise korral sattusid konflikti kaks hoiakut, millest tuli valida üks - kas keelduda
teenindamast hiinlasi või teenida ärile kasumit. Mitmest vaatenurgast vaadelduna
võib järeldada, et hoiakud toimivad vastavalt olukordadele erinevalt. (Hayes 2002)

Ajzeni planeeritud käitumise teooria (joonis 1) kohaselt on inimese käitumine

mõjutatud kolme tähtsama faktori poolt: soodus või ebasoodus käitumise hinnang
(suhtumine sellesse); sotsiaalne surve käitumisele (subjektiivne norm) ning tajutud
võime käituda (käitumise kontrollimine). (people.umass.edu)
 Joonis 1. Planeeritud käitumise teooria

Samuti kirjeldas Leventhal tema arvamuse kohaselt tervisekäitumist mõjutavaid

faktoreid:
sotsiaalsed faktorid, nagu näiteks õppimise tugevdamine, kujundamine ning
sotsiaalsed normid;
geneetika;
emotsionaalsed faktorid, nagu näiteks rahutus, stress, pinge ja hirm;
tajutavad sümptomid, nagu näiteks valust hingetu olemine, väsimus;
patsiendi tõekspidamised;
terviseala professionaalide uskumused.
(www.garysturt.free-online.co.uk)

Lisaks üldistele teguritele on erinevate tervisekäitumise valdkondade spetsialistid

uurinud vastavalt spetsiifilisemaid tegureid, mis mõjutavad just kehalist aktiivsust või
toitumist jm.
2. Tervislik eluviis

″ Tervis on inimese täieliku kehalise, vaimse ja ühiskondliku heaolu seisund. Tervis

on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, rahuldada
vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla.″ ( EE nr. 9 1996)

Organism ei ole kõrvalseisev objekt, vaid see olemegi meie ise. Elamiseks on tähtis
käituda tervist säästvalt, silmas pidades erinevaid elu valdkondi. Ukraina akadeemik
Nikolai Amossov on sõnastanud enda arvamuse kohaselt tervisele vajalikud
tingimused. Olulisteks peab ta nelja aspekti - kehalist koormust, vaoshoitud toitumist,
karastamist ning puhkamisaega ja -oskust. Kaks põhifaktorit mis inimese
ainevahetuse kaudu tema tervisliku seisundi ja maksimaalse füsioloogilise heaolu
kindlustavad on normaalne söömine ja kehaline aktiivsus (Kokassaar jt. 2004). Allika
″ Tervishoiu käsiraamat õpilastele″ autor R. Silla peab samuti inimese enda
abinõudest tervise hoidmisel tähtsateks just neid faktoreid.

2.1 Kehaline aktiivsus

″ Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub

esile energia kulu üle rahulolekutaseme.″ (Harro 2004)

Kehalist aktiivsust iseloomustavad tegurid on:

ühekordse tegevuse intensiivsus ning sellega kulutatud energia hulk
sagedus (päevas, nädalas)
kestus (minutites, tundides)
sooritatud tegevuse liik
tegevuse eesmärk
ajaperioodi pikkus, mille vältel tegevust harrastatakse
(Harro 2004)
Vastavalt treeningu eesmärgile, muutub selle metoodika. Üks tegeleb liigese
operatsioonijärgse või lihase halvatusjärgse treeninguga, teine hingamisharjutustega
astma raviks, kolmas kehakaalu langetamisele ning ümbermõõtude vähendamisele
orienteeritud treeninguga jne. Siiski südant treenib igasugune kehaline koormus.
(Amossov 1985)

Kehakultuuri harrastamine parandab liigeste liikuvust, ainevahetust ning selle kaudu

mõjub kehakaalule, parandab seedimist ning loob tingimused paremaks
lõõgastumiseks, treenib ringeelundkonda ja hingamiselundeid. (Amossov 1985)

Kehalisel aktiivsusel on soodne mõju lapse kasvamisele, arenemisele ja küpsemisele

ning samuti mõjutab see täiskasvanueas kroonilisi haigusi kujundavaid riskitegureid.
Mõõdukas ning regulaarne kehaline koormus lapseeas on tähtis normaalse luustiku
kujunemiseks, suurema luukoe tippmassi saavutamiseks ja säilitamiseks ning luude
pikkusesse kasvamiseks. See soodustab sirgete jalgade, normaalsete pöiavõlvide
kujunemist, sirge rühi kujunemiseks vajalike lihaste arendamist ning lihaskoe arengut
ja lihasjõu suurenemist. Järjepidev treening aitab vähendada ülekaaluliste laste
rasvkoe hulka, aitab vältida sugulise küpsemise kiiret või aeglast arengut ja alandada
vererõhku kõrge vererõhuga noorukitel. Teadaolevalt aitab füüsiline tegevus ka
parandada meeleolu ja vältida stressi ning on seotud parema õppeedukusega. (Harro
2004)

″ Kõige olulisem lapseea kehalise aktiivsuse juures on see, et lastes kujuneb välja
harjumus olla kehaliselt aktiivne ja seda nautida. Sel moel on võimalik kujundada
välja kehaliselt aktiivne eluviis ka edaspidiseks eluks.″ (Harro 2004)

2.2 Toitumine

″ Toit on toiduaine või toiduainete segu, mis enamasti on kas taimse või loomse
päritoluga ja mida inimesed tarbivad kas töödeldud või töötlemata kujul.″ (Kokassaar
jt. 2004)

Toiduained koosnevad toitainetest, millest tarbijad ammutavad elutegevuseks

vajalikku energiat ning materjali rakkude ja kudede ehituseks. Toitained jagunevad
omakorda makro - ja mikrotoitaineteks. Makrotoitaineid on vajalik ööpäevas tarbida
suuremates kogustes kuna neil on organismis olulisi ülesandeid, näiteks energeetiline
ja ehituslik ülesanne. Makrotoitaineteks on vesi, süsivesikud, lipiidid ning valgud.
Mikrotoitainete ööpäevane vajadus on väike, kogus kõigest milli- või isegi
mikrogrammides. Neid kasutab organism näiteks geenide regulaatoritena,
bioprotsesside aktivaatorite või pärssijate rollis jne. Mikrotoitaineteks on vitamiinid
ning makro-ja mikromineraalid. (Kokassaar jt. 2004)

Tervisliku toitumisega on seotud inimorganismi normaalse ehk häireteta talitluse

tagamine, mis tuleneb toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk
plastiline, bioregulatoorne jne). Kuna inimene on evolutsiooni tulemusena kohastunud
segatoidulisusega, tähendab see seda, et tervisliku inimtoidu jaoks peab tugevalt
ülekaalus olema taimne toidukraam. Tasakaalustatud segatoidu moodustavad 75% -
85% taimsed ning 15% - 25% loomsed produktid. (Kokassaar jt. 2004)

Ühtedeks väärtuslikemateks ja tähtsamateks toiduaineteks on:

piim - sisaldab kõiki vajalikke komponente peale raua ja B1-vitamiini.
Päevane vajalik kogus laste ja noorukite jaoks on 0,3 - 0,5 liitrit. Piima tarbimine
takistab isegi vähkkasvaja arenemist. Samuti parandab välimust näonahka
silendades.
kanamunad - sisaldab samuti nagu piim kõiki vajalikke komponente.
Soovituslik päevane kogus on 1 - 2 kanamuna.
rasvavaene kohupiim - sisaldab mitmeid vitamiine, fosforit, valku ja kaltsiumit.
Tuleks süüa päevas 50 - 70g.
tailiha (lihased) ja siseorganid (maks, neerud, süda) - valgu, mitmete
vitamiinide, mineraalainete (eriti fosfori) allikas. Päevane kogus peaks olema
 150 - 300g tailiha, millest 1/3 peaks olema kala.
köögiviljad (porgandid, peedid, kaalikad, kapsad, tomatid, kõrvitsad jm.) -
sisaldavad süsivesikuid, mineraalained ja vitamiine. Päevas peaks toiduks
tarvitama 300 - 400g köögivilju.
värsked puuviljad või marjad - annavad mineraalaineid, vitamiine ja
süsivesikuid, päevas peaks tarbima 100g.
leib - 250 - 350g päevas (vitamiinide, mineraalainete ja süsivesikute allikas).
taimeõli - annab küllastumata rasvhappeid ehk F-vitamiini. Päevane
soovituslik kogus on 10 - 15g.
(Silla 1975)

Eelkõige on tervislik toitumine vajalik lastele ja noorukitele:

suurendab õpiedukust ning vaimset potentsiaali. Väga oluliseks on
hommikune toit, mis seostub verega ajju toodavate süsivesikute hulgaga. See
omakorda seostub meeldejätmisvõime ning erksusega.
täiskasvanueas väheneb terviseprobleemide esinemine.
tütarlaste liigne muretsemine saleda figuuri pärast võib põhjustada tõsiseid
toitumishäireid - näiteks anorexia nervosa; raua vähene sisaldus toidus võib
neidude sugulise küpsemise perioodil soodustada kehvveresuse ehk aneemia
teket; ülekaalulisust põhjustavad liigne maiustamine ning magusate gaseeritud
jookide tarbimine. Pere toitumistraditsioonide kandjana on tütarlastel eriti oluline
tervislikult toituda.
säilitab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste vastu, takistab südame-
veresoonkonnahaiguste ning kõrgvererõhutõve kujunemist.
(Lepp, Maser 2002)
Ebaõige toitumine põhjustab mitmeid häireid, näiteks lihaste ja kaitsesüsteemide
nõrgenemist, vaimse võimekuse langemist, haavade paranemise pidurdumist jne
(Kokassaar jt. 2004).

2.3 Riskikäitumine
″ Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel
omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju.″
(www.tartu.ee)
Riskikäitumist käsitletakse käitumisena, mille korral on tõenäosus saada kahjustada
ning mis on vabatahtlik ehk lähtub inimese vajadustest ja hoiakutest. Sellise
käitumise tagajärgedeks on kahju erinevatele eluaspektidele - füüsilisele ja
psüühilisele tervisele, sotsiaalsele positsioonile jne. (www.tallinn.ee)

Riskikäitumise liigid:
suitsetamine
alkoholi (liig)tarvitamine
uimastite proovimine/tarvitamine
kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga
liikluseeskirjade eiramine
ohutusvahendite kasutamise eiramine
ohutusreeglite eiramine jm.
(www.tartu.ee)

Kiiresti laienevad noorte seas tubaka suitsetamine ja alkoholi tarvitamine (Silla 1975).
Suitsetamist peetakse teiste riskikäitumise liikideni viijaks; suitsetajast saab
tõenäoliselt mitu korda kiiremini narkomaan, kui mittesuitsetajast. Samuti on viimastel
aastatel kiirelt kasvanud uimastite tarvitamine. (Lepp, Maser 2002)
3. Kooli osalus õpilaste tervisekäitumise kujunemisel

″ Tänapäeval valitseb otsene seos noorukite ja neist hiljem sirguvate täiskasvanute

tervise ning nende valitud tervist mõjutavate harjumuste vahel.″ (Lepp, Maser 2002)

Ühiskonnas valitsevad ning riskialti või tervislikku eluviisi puudutavad hoiakud ja

seaduseraamistik loovad elutingimused, mis propageerivad laste ja noorte seas kas
tervislikku või ebatervislikku elustiili. Kuna lapsed ja noorukid veedavad suure osa
oma igapäevaelust koolis, mitte vanemate juures, kujuneb nende seas välja
noortekultuur, mis seisneb omaenda reeglite ja elustiili kujundamises. Noorte
elutingimuste muutumise perioodil tunnevad nad huvi täiskasvanuliku elulaadi vastu
ning tänapäeva meedia ja tarbimisvõimaluste tõttu astuvadki noored juba väga
varases eas täiskasvanute maailma. Sellega jõuavad riskikäitumisele omased faktorid
nagu suitsetamine, alkohol ja suguelu nendeni kiiremini. Seetõttu on oluline, et
ülemineku perioodil oskaksid noored haigusi ennetada ja riskikäitumist vältida ning
selleks on vajalikud teadmised terviseõpetusest ning kokkupuuted
terviseedendusega. (Lepp, Maser 2002)

Kool on lisaks perekonnale üheks peamistest paikadest, kus noor areneb nii
individuaalsel kui ka ühiskondlikul tasemel. Kooli peaeesmärk on hariduse andmine ja
teadmistebaasi loomine; sealt saab õpilane ka sügavamad teadmised tervisest ja
selle hoidmisest. (Lepp, Maser 2002)

Koolikeskkonnas tervise edendamine on soodus mitmel põhjusel.

Tervisliku eluviisi propageerimist saab alustada juba lapsepõlves ja
noorukieas, kus on veel võimalik vältida tervist kahjustavate harjumuste
kujunemist.
Alates algklassidest kuni keskkoolini välja on võimalik rääkida
riskikäitumisega seotud ohtudest.
Koolides saab parandada teismeliste tervist ning ennetada erinevaid
terviseprobleeme.
Terviklik koolitervise mudel koosneb kaheksast komponendist ehk grupist või
valdkonnast, millel on mõju noorte tervisekäitumise kujunemisele.
1) Tervisekasvatus: seisneb 1-12. klassi läbimõeldud kestvas õppekavas, mis
on koostatud innustamaks õpilasi hoidma ja parandama oma tervist, aitamaks
ennetada haigusi ning vähendamaks riskikäitumise esinemise võimalusi.
Käsitleb isiklikku ja perekonna tervist, vigastuste ja haiguste ennetamist ning
turvalisust, toitumist, meelemürkide tarvitamist ning kuritarvitamist jne. Õpetust
annavad kvalifitseeritud õpetajad.
1) Kehaline kasvatus: 1-12. klassi õppekava, mis hõlmab mitmeid
tegevusalasid - rütmitunnetust ja tantsu, akrobaatikat ja võimlemist, kehalist
vormisolekut, põhiliikumisoskuseid jne. Tagab õpilase optimaalse füüsilise,
vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu. Kehalist kasvatust annavad
kvalifitseeritud õpetajad.
1) Tervishoiuteenused: õpilastele osutatavad teenused, mis aitavad neil oma
tervist hinnata, kaitsta ning edendada. Õpetatakse tervisliku eluviisi ning
tervislike harjumuste kujundamist. Teenuseid pakuvad tervishoiutöötajad.
1) Toitlustamisteenused: õpilastele ja õpetajatele pakutavad eined, mis on
vaheldusrikkad, tervislikud, toitvad ja maitsvad. Teenuseid pakuvad väljaõppega
spetsialistid.
1) Terviseedendus koolipersonalile: personali võimalused tervise
edendamiseks motiveerivad töötajaid järgima tervislikku elustiili, mis omakorda
annab hindamatut eeskuju õpilastele.
1) Nõustamine ja psühholoogilised teenused: eesmärgiks on osutada abi
õpilaste emotsionaalse, sotsiaalse ja vaimse tervise parandamiseks. Teenuse
vormideks on individuaalne või rühmaviisiline tervisekontroll, vajadusel
sekkumine ja edasisuunamine. Teenuste pakkujateks on sotsiaalpedagoogid,
sotsiaaltöötajad, psühholoogid jm.
1) Tervislik koolikeskkond: seisneb kooli materiaalses (koolihoone, kooli
haljasala) ja esteetilises (temperatuur, müratase, valgustus) ümbruses ning
psühho-sotsiaalses kliimas (füüsilised, sotsiaalsed ja emotsionaalsed
tingimused).
1) Vanemate/kogukonna kaasamine: lapsevanemate kaasabil jõutakse
kiiremini efektiivsete võimalusteni lahendamaks õpilaste terviseprobleeme.
(Lepp, Maser 2002)
4. Teised uurimused antud teemal

Teadaolevalt on Eestis antud teemal läbi viidud ainult kaks uurimust. On tehtud ja
tehakse uuringuid küll täiskasvanute tervisekäitumise kohta ning samuti eraldi
mitmesuguste valdkondade (näiteks noorte uimastite tarbimise, seksuaalkäitumise
jne.) kohta, kuid nõnda laiahaardelisi nagu alljärgnevad, ei esine.

M. Maser viis 2004. aastal läbi uurimuse ″ Kooliõpilaste terviskäitumine″ , mis võtab
kokku 2001/2002 õppeaasta Eesti koolilaste tervisenäitajad. Töö on osa Maailma
Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt koordineeritavast rahvuvahelisest koolilaste
tervisekäitumise uuringust, mida viiakse läbi iga nelja aasta tagant 11-, 13- ja 15-
aastaste õpilaste seas ligi 40-s riigis. Uuringus osales Eestist 4402 õpilast.

Sama programmi raames viisid 2007. aastal K.Aasvee, A.Poolakese jt. läbi teise
″ Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise″ uuringu, mis koosnes 2005/2006 õppeaasta
Eesti koolilaste tervisenäitajatest. Uuringu tulemuste põhjal sai hinnata näiteks
õppetööd pingeliseks pidavate, alkoholi tarbivate, suitsiidimõtteid mõlgutavate jt.
õpilaste osakaalu. Selles uuringus osales Eestist 4791 õpilast.

Mõlemad noorte tervisekäitumise uuringud on kättesaadavad Eesti Tervise Arengu

Instituudi interneti koduleheküljel – www.tai.ee#.
5. Uurimuse analüüs

Eesmärkideks on valitud klassides välja selgitada tervist väärtustavate õpilaste

osakaal, tervisealaste teadmiste omandamise allikad, teadmiste ja käitumise
omavaheline suhe ning Paide Gümnaasiumi ja Käru Põhikooli õpilaste erinevus.

5.1 Meetod

Õpilastele koostati küsitlusleht, milles paluti vastata 15 küsimusele, millest 10 oli

valikvastusega, 2 pikemat vastust nõudvat ning 3 veel erinevat (vt. lisa 1). Küsimused
käsitlevad õpilaste tervisekäitumist ning jagunevad järgmistesse teemagruppidesse:
kehaline aktiivsus
tervislik toitumine
riskikäitumine (alkoholi, uimastite ja tubakatoodete tarvitamine)
magamine
iseenda käitumise objektiivne hinnang
tervisliku eluviisi omandamise allikad

Ankeetküsitlus viidi Paide Gümnaasiumis läbi veebruaris ning Käru Põhikoolis

märtsis.

5.2 Valim

Valimi kogumiks olid Paide Gümnaasiumi 5., 7., 9., 11. ja 12. klasside ning Käru
Põhikooli 7. ja 9. klasside õpilased. Küsitlusele vastas kokku 125 õpilast (tabel 1),
kellest 108 õppisid Paide Gümnaasiumis ning 17 Käru Põhikoolis.
 Tabel 1
Küsitluses osalenud õpilased soo järgi
Kool Poisid Tüdrukud Kokku
Paide 51 57 108
Gümnaasium
Käru Põhikool 5 12 17
Kokku 56 69 125

Küsitletavatest 56 olid meessoost isikud (tabel 2), seega 44,8% vastanute

koguarvust. Kõige enam poisse oli 7. ja 9. klassides, mõlemas 14.

Tabel 2
Küsitluses osalenud poisid klassiti
Kool Poisid Kokku
5.klass 7.klass 9.klass 11.kla 12.kla
ss ss
Paide 11 12 11 10 7 51
Gümnaasium
Käru Põhikool - 2 3 - - 5
Kokku 11 14 14 10 7 56

Küsitletavatest 69 olid naissoost isikud (tabel 3), kes moodustavad 55,2% vastanute
koguarvust. Kõige enam naisvastanuid oli 9. klassides.

Tabel 3
Küsitluses osalenud tüdrukud klassiti
Kool Tüdruku Kokku
d
5.klass 7.klass 9.klass 11.kla 12.kla
ss ss
Paide 9 14 16 11 7 57
Gümnaasium
Käru Põhikool - 6 6 - - 12
Kokku 9 20 22 11 7 69

Küsitluses osalenud õpilased jäid vanusevahemikku 11-19 aastat (joonis 2). Kõige
rohkem vastanuid oli vanuses 13-aastat. Koguarvust moodustasid nad 20%. 19-
aastaseid noori oli kõige vähem - ainult 5 õpilast.

100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
11.a. 12.a. 13.a. 14.a. 15.a. 16.a. 17.a. 18.a. 19.a.

Mehed Naised

Joonis 2. Vastajate vanuseline ja sooline koosseis (protsentides)

5.3 Uurimuse tulemused ja analüüs

5.3.1 Treeningu sagedus nädalas

Vaadeldes kehalise aktiivsuse sagedust (joonis 3) võib näha, et väga suur osa
noortest on füüsiliselt aktiivsed ainult 1-2 korda nädalas - tervelt 42,4% vastanutest.
Ainult 16% õpilastest on kehaliselt aktiivsed 5 või enam korda nädalas. Treeninguga
mittetegelejaid oli vähe, kõigest 9,6%. 9.klassis oli siiski see protsent suur. Tervelt
19,4% vastanutest ei ole nädalas peale kehalise kasvatuse kordagi füüsiliselt
koormatud. Kui võrrelda tulemusi 2007. aasta Kooliõpilaste Tervisekäitumise
Uuringuga on rohkem kui 5 korda nädalas kehalise koormusega tegelevate õpilaste
arv langenud ning väheaktiivsete noorte arv suurenenud. Ilmselt võib väita, et selles
on oma osa arvutimängude ning Interneti pideval arengul ja televisiooni
mitmekülgsusel. Samuti võib üks faktoritest olla ka vanemate poolne vabakasvatus,
kus lastel on voli teha kõike endale meelepärast ilma vanemate soovituste ja
mõjutuste arvestamisega.

100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
5. klass 7.klass 9. klass 11. klass 12. klass

1-2 korda 3-4 korda

5 või enam ei teegi

Joonis 3. Treeningu sagedus nädalas

5.3.2 Vaba aja veetmise eelistused

Õpilaste eelistused vaba aja veetmiseks kõnelevad nende aktiivsest või ebaaktiivsest
eluviisist. Antud küsitluses oli igas klassis väljas aktiivset liikumist eelistavaid õpilasi
rohkem kui muid tegevusi eelistavaid (joonis 4). Täpsemalt 42,4% noortest eelistavad
liikumist toas istumisele. Siiski sportimisele pühendaks oma vaba aega kõigest 12%
vastanutest. Vähim eelistatud tegevus on lugemine - 8% õpilastest. ″ Muu″ alla
läksid kõikide ankeetide vastused, kus oli ühe vastusevariandi asemel ära
märgistatud rohkem või oli kirjutatud lehele oma vastus. Erinevusi on ka Käru
Põhikooli ja Paide Gümnaasiumi vahel. Kui Käru Põhikooli 7. klassis eelistab kodus
teleri vaatamist 12,5%, siis Paide Gümnaasiumi 7. klassis eelistab seda tervelt 30,8%
noortest. Sellist tulemust võib põhjendada sellega, et maal on noortel paremad
võimalused ja sobivam keskkond vabategevuseks, samas kui linnas tuleb arvestada
tiheda liikluse ning sagivate inimestega.

100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
5. klass 7. klass 9. klass 11. klass 12. klass

kodus tv/arvuti ees aktiivselt liikudes sportides

lugedes muu

Joonis 4. Vaba aja veetmise eelistused

5.3.3 ″ Millal viimati sportisid vabal ajal? Mida tehes?″

Küsimusele ″ Millal viimati sportisid vabal ajal?″ oli mitmeid erinevaid vastuseid
alates ″ eilse″ ning lõpetades ″ aasta tagasi″ variantidega. Väga paljudel
ankeetidel oli antud küsimusele vastamata jäetud. Ilmselt ei viitsitud vaeva näha paari
pikema lause kirjutamise ning ammuse unustatud tegevuse meenutamisega. Samuti
esines ankeete, kus ei oldud küsimust korralikult läbi loetud, kuna vastuseks olid tihti
kehalise kasvatuse tundide tegevused ja ajad. Kõige enam oli noori, kes olid vaba aja
pühendanud spordile päev enne küsitlusele vastamist ehk siis enim esines vastust
″ eile″ . Eelmisele küsimusele oli lisaks esitatud veel üks - ″ Mida tehes?″ .
Sarnaselt eelnevale oli vastusevariante väga seinast seina. Näiteks esinesid sellised
tegevused nagu lumelaua sõit, saalihoki, sulgpall, maadlemine, uisutamine jm. Kõige
populaarsem spordiala oli jooksmine - seda mainisid 24 inimest 125-st - 19,2%.
Esinemissageduselt olid järgmised erinevad pallimängud 11 õpilase ning ujumine 10
õpilasega. Kõige üllatavama ja imestama paneva vastuse tervele küsimusele andis
üks Paide Gümnaasiumi 9.klassi õpilane: ″ Selle jaoks on mõeldud koolis kehaline
kasvatus!″ Sellisest vastusest võib järeldada, et kehalisel kasvatusel on õpilaste
füüsilise vormi treenimises suur roll. Selle puudumise korral oleks tõenäoliselt mitte
mingit füüsilist tegevust harrastavate noorte arv suur. Seega ei ole kehalise kasvatuse
õppekavast eemaldamine või vabatahtlikuks muutmine mõeldavgi.

5.3.4 Puu- ja juurviljade tarbimise sagedus nädalas

Kuna puuviljad sisaldavad väga suures koguses organismile vajalikke vitamiine, tuleb
nende söömine tervisele kasuks. Suur osa vastanutest tarbib puu- ja juurvilju 3-4
korda nädalas (joonis 5) - 48,8% õpilaste koguarvust. 5 või enam korda nädalas
tarbijaid on 28% ning 1-2 korda nädalas tarbijaid 22,4%. Ainult üks Paide
Gümnaasiumi 5. klassi poiss oli märkinud küsimustikule, et tema puu-ja juurvilju ei
söö. Sellest võib järeldada, et ollakse teadlikud puu- ja juurviljade kasulikkusest.

100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
5. klass 7. klass 9. klass 11. klass 12. klass

1-2 korda 3-4 korda

5 või enam korda ei söögi

Joonis 5. Puu- ja juurviljade tarbimise sagedus nädalas

5.3.4 Teravilja- ja piimatoodete tarbimise sagedus nädalas

Tervelt 95,2% vastanud õpilastest tarbivad iga päev teravilja- ning piimatooteid (joonis
6). Kõigest kaks õpilast Käru Põhikoolist ning neli õpilast Paide Gümnaasiumist on
märkinud, et nemad iga päev või üldse ei tarbi. Ilmselt võib see hea tulemus olla
tingitud kooli ja kodu tervislikust ning läbimõeldud menüüst.

100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
5. klass 7. klass 9. klass 11. klass 12. klass

jah ei

Joonis 6. Teravilja- ja piimatoodete tarbimise sagedus nädalas

5.3.5 Toitumisharjumused

61,6% vastanutest omab hommikul, lõunal ja õhtul söömise harjumust (joonis 7). Kuid
palju on ka neid, kes söövad ainult lõunal ja õhtul ning jätavad ära hommikusöögi.
Kogu õpilaste arvust moodustavad nad 21,6% - 27 õpilast - 5 noort Käru Põhikoolist
ning 22 Paide Gümnaasiumist. ″ Muu″ järele kirjutati väga palju erinevaid täiendusi.
Näiteks, iga kahe tunni järel, kuidas isu on, kuidas aega on, 5 korda päevas jm. Antud
tulemustest saab järeldada, et õpilastel on väga erinevad toitumisharjumused.
Mõjutavateks faktoriteks on tõenäoliselt aja olemasolu ning suurel määral terve pere
harjumused.
 100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
5. klass 7. klass 9. klass 11. klass 12. klass

hommikul, lõunal ja hommikul ja õhtul

lõunal ja õhtul muu

Joonis 7. Õpilaste toitumisharjumused

5.3.6 Alkoholi tarvitamise sagedus

39,2% vastanud õpilastest ei tarvita alkoholi (joonis 8), kuid on proovinud seda
erinevatel põhjustel. Enamus selle vastusevariandi valijaid olid 5., 7. ja 9. klassi
õpilased. 12. klassis ei valinud ″ jah, olen proovinud″ varianti mitte keegi. Kõige
väiksem oli ″ jah, kord kuus″ valinud õpilaste hulk - 7,2% vastanute koguarvust. 5.
klassis pole ühtki õpilast, kes tarvitaks alkoholi kord kuus või kord nädalas. Kord
nädalas alkoholi tarvitavaid õpilasi oli 12 - 9,6% vastanute koguarvust. ″ Muu″ alla
lisati jälle mitmeid erinevaid variante. Näiteks, kuidas kunagi, tähtpäevadel, mõne kuu
jooksul korra, kord poole aasta jooksul, harva jm. Võrreldes tulemusi 2007. aasta
Kooliõpilaste Tervisekäitumise Uuringuga on täheldada kord nädalas alkoholi
tarvitavate ning samas ka mitte kunagi alkoholi tarvitanud noorte hulga langust.
Kasvanud on kord kuus või harvem alkoholi tarvitavate noorte osakaal. Sellest võib
järeldada, et aina rohkem hakatakse proovima alkoholi, kuid enam ei toimu
regulaarset meelemürgi tarvitamist.
 100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
5. klass 7. klass 9. klass 11. klass 12. klass

jah, kord nädalas jah, kord kuus jah, olen proovinud

ei tarbi muu

Joonis 8. Alkoholi tarvitamise sagedus

5.3.7 ″Miks tarbid/ei tarbi alkoholi?″

Küsimusele ″ Miks tarbid/ei tarbi alkoholi?″ jättis vastamata 9 õpilast ning 9 ei olnud
küsimust korralikult läbi lugenud. ″ Miks?″ asemel hakati rääkima kohtadest, kus
alkoholi tarvitatakse. Põhjusteks, miks ei tarvitata alkoholi, olid: ″ rikub tervist″ - 17,
″ ei meeldi″ - 17, ″ ei taha″ - 15, ″ olen alaealine″ - 5, ″ segab sportimist″ ja
″ see on tobe″ - 1 õpilane. Enim alkoholi tarvitamise põhjusteks toodi: ″ meeleolu
tekitamiseks″ - 8, ″ (kooli)pingetest lõõgastumiseks″ - 8, ″ tahtsin proovida″ - 7,
″ meeldib″ ning ″ ei tea″ - 6 õpilast. Üllatavateks põhjusteks olid näiteks:
″ vanemad ei keela″ , ″ põhjus on ilmselge″ , ″ ei tee halba″ , ″ ema ostab″ jm.
Sellised vastused jätavad mulje, et alkoholi tarvitamisse ei suhtuta mitte mingi
ettevaatusega - kas ei olda siis kursis tarvitamisega kaasnevate ohtudega või
uudishimu keelatu vastu ning soov paista teiste omavanuste seast silma, ületab need.
Ohumärgina mõjus põhjuse ″ (kooli)pingetest lõõgastumiseks″ rohkus. See näitab,
et õpilased ei saa või ei oska oma pingeid muud moodi välja elada.
5.3.8 Tubakatoodete tarvitamise sagedus

6,4% vastanud õpilastest suitsetavad iga päev (joonis 9). Kõige rohkem on neid 9.
klassis - 6 õpilast. Igapäeva suitsetajad puuduvad näiteks 5. ja 11. klassist. Ilmselt on
5. klasside õpilased liiga noored - valdav enamus neist ei ole suitsudega kokku
puutunud ning 11. klasside õpilased on teadlikult vältinud tervist saastava harjumuse
tekkimist. Harvem kui iga päev suitsetab 10,4% õpilastest. Ülejäänud 83,2% ei
harrasta tubakatoodete tarvitamist. Järjekordselt võrreldes tulemusi 2007. aasta
Kooliõpilaste Tervisekäitumise Uuringuga on märgata mittesuitsetajate protsendi
langust ning suitsetajate protsendi tõusu. Suitsetajate protsendi tõus tekitas üllatust,
kuna viimasel ajal on vastupidi täheldada tubakatoodetest hoidumise harjumuse
levikut. Ilmselt on valim liiga väike, et selles küsimuses tegelik õpilaste jagunemine
saada. Siiski oli näha alkoholi ja tubakatoodete omavahelist suhet. Enamus nendest,
kes tarvitavad tubakatooteid, on ka regulaarsed alkoholitarvitajad.

100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
5. klass 7. klass 9. klass 11. klass 12. klass

jah, iga päev jah, harvem ei tarbi

Joonis 9. Tubakatoodete tarvitamise sagedus

5.3.9 ″Miks suitsetad/ei suitseta?″

Küsimusele ″ Miks suitsetad/ei suitseta?″ jättis vastamata 10 inimest ning lisaks 4

ei olnud järjekordselt küsimusesse korralikult süüvinud. Suitsetamise põhjusteks
toodi: ″ harjumus″ - 5, ″ tahtsin proovida″ - 3, ″ sõltuvus″ , ″ aitab rahustada″ ,
″ ei tea″ ning ″ vesipiip″ - 2 õpilast jne. Põhjused, miks ei suitsetata, olid
järgmised: ″ kahjustab tervist″ - 37, ″ ei meeldi (lõhn, maitse)″ - 23, ″ ei taha″ -
22, ″ raha raiskamine″ - 5 õpilast jne. Vastustest järeldub, et mittesuitsetamise
põhjuseid on lisaks kahjulikkusele veel palju ning teatud arv õpilastest ei pea seda ka
primaarseks põhjuseks. Samuti on tulnud välja tõenäoliselt kõige levinum põhjus
suitsetamisele - 5 noort 6-st, kes suitsetavad igapäevaselt, vastasid küsimusele, et
tegemist on harjumusega.

5.3.10 Uimastite tarvitamine

Paide Gümnaasiumis on tarvitanud uimasteid 9,6% vastanutest - 12 õpilast (joonis

10). 4 neist õpib 11. klassis. 5. klassis tarvitajad puuduvad. Uimasteid ei ole
tarvitanud ka ükski Käru Põhikoolis küsitlusele vastanud õpilane. Selle põhjuseks võib
olla Käru kooli õpilaste noor vanus, kuna sellises vanuses enamjaolt puuduvad lastel
üldse mingisugused kokkupuuted uimastitega. Samuti on valim liiga väike, et saada
tegelikku pilti antud valdkonnast.

100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
5. klass 7. klass 9. klass 11. klass 12. klass

jah ei

Joonis 10. Õpilaste uimastite tarvitamine

5.3.11 Öise une pikkus

Noortele vajalikuks unetundide arvuks peetakse 8 - 10 tundi. Natuke üle poole

vastanutest - täpsemalt 50,4% - magavad tavaliselt vähem kui 8 tundi (joonis 11). 9.
klassis lausa 22 õpilast 36-st. 7. klassis aga on 8-9 tundi magajate hulk suurem, kui
vähem kui 8 tundi magajate hulk. ″ Muu″ alla läksid need vastused, kus vastanu
kirjutas oma unetundideks rohkem kui 9 tundi. Õpilaste protsendid on suhteliselt
võrdsed, millest saab järeldada, et vajalikke unetunde magavaid õpilasi on antud töö
valimi põhjal sama palju, kui neid, kes natukene vähem magavad.

100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
5. klass 7. klass 9. klass 11. klass 12. klass

vähem kui 8 tundi 8-9 tundi muu

Joonis 11. Õpilaste öise une pikkus

5.3.12 Tõesed ja väärad väited tervise teemal

Õpilastele esitatud väited pidid andma võimaluse hinnata nende teadmisi ning
võimaluse võrrelda teadmiste ja käitumise omavahelist suhet.

Väidetele vastati valdavalt õigesti. Esines väiteid, kus keegi valesti ei vastanud,
samas kui mõnel oli märgatavalt rohkem valesid vastuseid kui teisel.

1. ″ Tervislik on olla kehaliselt aktiivne/sportida vähemalt 3 korda nädalas.″

Väide on tõene. Vääraks pidas väidet ainult üks inimene. Kui siduda antud
väidet küsitluse esimese küsimusega, saab järeldada, et vaatamata teadmisele,
et kehaline aktiivsus on efektiivne vähemalt 3 korda nädalas harrastatavana,
tegeleb 52% küsitletutest treeninguga vähem kordi nädalas.
1. ″ Uni ei ole tervise hoidmisel tähtis.″ Väide on väär, kuna kasvava
organismi puhul on energia saamine ehk magamine väga oluline. Tõesena
esitlesid väidet 5 inimest. Sellest saab järeldada, et suurem enamud noortest on
teadlikud unetundide tähtsusest, kui mingitel põhjustel ei saa siiski normaalseks
peetavaid tunde täis magatud. Ilmselt on selles suur tegur aja puudujääk.
1. ″ Alkohol ei kahjusta tegelikult tervist. See on väljamõeldis alaealiste
alkoholist eemal hoidmiseks.″ Väide on väär, kuna alkoholi tarvitamine on
tervisele kahjulik, eriti maksale. Samuti võib tekkida sõltuvus - alkoholism. Väite
märkisid tõesena 4 inimest. Sidudes antud väite küsitluse 7 küsimusega, saame
järeldada, et vaatamata alkoholi kahjulikkusest teadmisele, alustatakse siiski
alkoholi tarvitamist. Tõenäoliselt mängib rolli uudishimu ning keelatud vilja
magusus.
1. ″ Puuviljad sisaldavad rohkelt organismile olulisi vitamiine.″ Väide on
tõene. Väide märgiti 100%-lt tõeseks. Küsitluse 4 küsimuse tulemuste põhjal
võib järeldada, et noored ka käituvad vastavalt sellele teadmisele, kuna puuvilju
mittesöövaid õpilasi oli ainult üks.
1. ″ Kui süüa lõunal ja õhtul, pole hommikusöök vajalik.″ Väide on väär, kuna
hommikusööki peetakse päeva olulisemaiks söögikorraks, sest annab energia
päeva alguses. Tõeseks märkisid väite 8 inimest.
1. ″ Suitsetamine soodustab kopsuvähi ja südamehaiguste teket.″ Väide on
tõene. Vääraks pidasid väidet 3 inimest. Vaatamata suitsetamise kahjulikkuse
teadmisele on küsitluse 9 küsimuse tulemustes suitsetajaid rohkem kui 3. Ilmselt
on antud juhtudel tekkinud juba nii füüsiline kui ka vaimne sõltuvus, kus
harjumuse ohtudest teadlik olemine enam mingit rolli ei mängi.
1. ″ Uimastite tarvitamine tekitab sõltuvust.″ Väide on tõene. Vääraks pidasid
väidet 4 inimest. Seega, suurem enamus noortest on teadlik sõltuvuse
tekkimisest. Võib oletada, et väidet vääraks pidanud vastanud kas ei ole ohust
 teadlikud või siis eiravad tõestatud fakti.
1. ″ Leiba on tervislikum süüa, kui saia.″ Väide on tõene. Vääraks pidasid
väidet 9 inimest.Tõenäoliselt ei olnud need 9 vastanut lihtsalt saia
kahjulikkusest teadlikud.

5.3.13 Hinnang iseendale

Küsitluse 14 osas tuli ankeeditäitjal anda hinnang iseendale. Alljärgnevalt tulemused

(tabel 3).
Tabel 3
Küsitluses osalenute hinnang iseendale
Ei ole Pigem ei Ei tea Pigem Täiesti
nõus nõustu nõus nõus
Liigun 4 18 27 31 45
piisavalt
Toitun 1 7 37 64 16
tervislikult
Oman 3 6 38 52 26
teadmisi
tervise
hoidmise
kohta
Olen terve 4 5 16 56 44
Jälgin 4 14 51 43 13
teadlikult
tervisega
seotud
käitumist

Tervelt 60,8% vastanud õpilastest on pigem või täiesti nõus sellega, et nad liiguvad
piisavalt, et tervislik olla. Seda toetab vaba aja tegevuste juures väljas liikumist
eelistanud õpilaste arv. Samuti ka tervisliku toitumisega. Teravilja- ja piimatoodete
ning puu- ja juurviljade laialdane tarbimine toetab neid 64% õpilastest, kes enda
meelest pigem või täiesti nõustuvad faktiga, et nad toituvad tervislikult. Üle poolte -
täpsemalt 80% - noortest peavad end terveks. Kõhklusi tekitas vastanutes viimane
kriteerium, kus 40,8% õpilastest ei tea, kas nad jälgivad teadlikult tervisega seotud
käitumist. Sellest saab järeldada, et noored pigem käituvad nii nagu neile juba
väiksest peale ette näidatakse ja kuidas neid harjutatakse.

5.3.14 Tervisekäitumise teadmiste omandamise allikad

Uurimuse üheks eesmärgiks oli välja selgitada noorte teadmiste allikad. Alljärgnevalt
on järjestatud küsitluses olnud variandid selle järgi, kui mitu õpilast pidasid seda oma
teadmiste pärinemise kohaks (igal vastanul oli õigus valida kaks allikat):
kõige enam valiti kool tervisliku eluviisi õpetuse edasi andjaks - valis 70
õpilast 125-st (56%)
vanemad, kui õpetajad, valis 58 õpilast 125 seast (46,4%)
ajalehed/ajakirjad tervisliku eluviisi allikana valis 45 noort 125-st (36%)
järgmise allikana valiti Internet - 40 õpilast 125-st (32%)
27 noort 125-st valis teadmiste edasiandjateks ka oma sõbrad/kaaslased
(21,6%)
muu alla tuli kokku 5 erinevat allikat: raamatud - 2, treener - 2, arst - 2, ise
tean - 2 ning koolitus - 1 õpilane (4%)

Antud tulemustest võib järeldada, et kool täidab oma ülesannet noore

tervisekäitumise kujundajana, kuna tervelt 56% õpilastest oli märkinud oma teadmiste
allikaks just tolle. Kooli terviseõpetuse õppekava võib seega pidada oma eesmärki
täitvaks.

5.4 Kokkuvõte uurimuse tulemustest

Kokkuvõte

Käesolev töö käsitles õpilaste tervisekäitumist ning selle kujunemist kahe kooli -
Paide Gümnaasiumi ning Käru Põhikooli näitel. Jõuti vastusteni, kui suur on tervist
väärtustavate õpilaste osakaal, milline on teadmiste ja käitumise omavaheline suhe
ning milline on Paide Gümnaasiumi ja Käru Põhikooli õpilaste erinevus.

Uurimuse tulemustest selgus, et tervist hoidvate ja säästvate noorte osakaal on

suurem, kui tervisest mitte hoolijate osakaal. Näiteks puu- ja juurvilju ei söönud 125-st
õpilasest kõigest 1 noor. Samuti sai järeldada, et alati ei aita riskikäitumise
ohtlikkusest teadmine ennetada alkoholi ja tubakatoodete tarvitamist, kuna uudishimu
tundmatu vastu saab võitu. Tulemustest järeldus ka Käru ja Paide koolide erinevus.
Näiteks Käru Põhikooli vastanute seas ei olnud ükski isik uimasteid proovinud, samas
kui Paide Gümnaasiumis oli nende arv 12 õpilast.

Kuna tubakatoodete ja samuti alkoholi tarvitamise üheks põhjustest oli lõõgastumine,

tuleks nii vanematel kui ka koolil hakata välja töötama efektiivsemaid viise aitamaks
noortel pingetest vabaneda või aidata neid vähemalt teel sobiva lõõgastumisviisini.

Taolises vormis uuringu võiks Paide Gümnaasiumis teatud ajavahemike järel

regulaarseks teha. Kool saaks tagasisidet nende loodud keskkonna kohta ning leiaks
ehk rohkem võimalusi seda veel edasi arendada.
Kasutatud kirjandus

1. Aasvee, Katrin, Angela Poolakese, Anastassia Minossenko, Aljona

Kurbatova. (25.10.2008) Eesti Kooliõpilaste Tervisekäitumise Uuring (2005/2006
õppeaasta). http://www2.tai.ee/uuringud/Rahva_tervis/Eesti_
kooliopilaste_tervisekaitumise_uuring_2007.pdf
1. Ajzen, Icek. (08.11.2008) Changing health related behaviours.
http://people.umass.edu/aizen/ajzen_manstead.html
1. Amossov, Nikolai 1985. Mõtisklusi tervisest. Tallinn: kirjastus ″ Eesti
Raamat″
1. Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996. Eesti Entsüklopeedia nr. 9. Tallinn:
kirjastus ″ Eesti Entsüklopeediakirjastus″
1. Eik, Ellu. (22.02.2009) Riskikäitumisega noor - tema probleemide taust ja
mõistmine. http://www.tallinn.ee/est/g3494s30652
1. Harro, Maarike 2004. Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise
võimekuse mõõtmise käsiraamat. Tartu: kirjastus ″ Tartu Ülikooli kirjastus″
1. Harro, Maarike. (22.02.2009) Riskikäitumine Eesti noorte hulgas; olukord,
ennetamine: teooria ja praktika. http://www.tartu.ee/data/Maarike%20 Harro.ppt
1. Hayes, Nicky 2002. Sotsiaalpsühholoogia alused. Tallinn: kirjastus
″ Külim″
1. Kokassaar, Urmas, Mihkel Zilmer, Tiiu Vihalemm 2004. Kirjastus ″ Avita″
1. Lepp, Kädi. (18.01.2009) Kooliõpilaste tervis. http://www.tai.ee/failid/
Koolitervise_ anal__s_ja_soovitused__lisamaterjal.doc
1. Lepp, Kädi, Mai Maser 2002. Terviseedendus koolis. Tallinn: kirjastus
″ Tartumaa″
1. Maser, Mai. (25.10.2008) Kooliõpilaste terviskäitumine.
http://www2.tai.ee/uuringud/Rahva_tervis/Kooliopilaste_terviskaitumine.pdf
1. Silla, Raiot 1975. Tervishoiu käsiraamat õpilastele. Tallinn: kirjastus
″ Valgus″
1. Sturt, Gary. (08.11.2008) Health and ill-health attitudes and behaviours.
 http://www.garysturt.free-online.co.uk/healthat.htm

Lisa 1. Ankeetküsitlus

Tere! Olen Eliis Siitas Paide Gümaasiumi 11 klassist. Teen uurimistööd teemal
″ Õpilaste tervisekäitumine ja selle kujunemine″ . Palun Sul vastata küsimustele
täiesti ausalt ringitades Sinu jaoks sobivaima variandi. Vajadusel täienda vastust.
Küsimustik on anonüümne.

Sugu: M / N Vanus: Klass:

Mitu korda nädalas teed sporti/osaled treeningul? (v.a. kehalise kasvatuse tunnid)
- 1-2 korda - 3-4 korda
- 5 või enam korda - ei teegi

Kas eelistad vaba aega veeta…

- kodus televiisori/arvuti ees? - väljas aktiivselt liikudes?
- sportides? - lugedes?

Millal viimati sportisid vabal ajal? Mida tehes?

___________________________________________________________________

Mitu korda nädalas puuvilju/juurvilju sööd?

- 1-2 korda - 3-4 korda
- 5 või enam korda - ei söögi

Kas sööd iga päev teravilja-(nt. leib, sai, puder)/piimatooteid(nt. juust, piim, jogurt)?
- jah - ei

Millised on Sinu toitumisharjumused? Sööd Sa tavaliselt…

- hommikul, lõunal ja õhtul - hommikul ja õhtul
- lõunal ja õhtul - muu ______________________________

Kas sa tarbid alkoholi?

- jah, korra nädalas - jah, korra kuus
- jah, olen proovinud - ei tarbi
- muu_________________________

Miks tarbid/ei tarbi?

____________________________________________________________________
__________________________________________________________________

Kas tarbid tubakatooteid/suitsetad?

- jah, iga päev - jah, harvem (täpsustage)_____________
- ei tarbi
Miks suitsetad/ei suitseta?
____________________________________________________________________
__________________________________________________________________

Kas tarbid/oled tarbinud uimasteid?

- jah - ei

Magan tavaliselt…
- vähem kui 8 tundi - 8-9 tundi
- muu________________________

Kas väide on vale või õige? Märgi vastavalt V või Õ väite lõppu.
- Tervislik on olla kehaliselt aktiivne/sportida vähemalt 3 korda nädalas
- Uni ei ole tervise hoidmisel tähtis.
- Alkohol ei kahjusta tegelikult tervist. See on väljamõeldis alaealiste alkoholist
eemal hoidmiseks.
- Puuviljad sisaldavad rohkelt organismile olulisi vitamiine.
- Kui süüa lõunal ja õhtul, pole hommikusöök vajalik.
- Suitsetamine soodustab kopsuvähi ja südamehaiguste teket.
- Uimastite tarbimine tekitab sõltuvust.
- Leiba on tervislikum süüa, kui saia.

Vasta küsimustele ringitades enda jaoks sobivaima numbri.

ei ole nõus … ei tea … täiesti nõus

Liigun piisavalt 1 2 3 4 5
Toitun tervislikult 1 2 3 4 5
Oman teadmisi tervise
hoidmise kohta 1 2 3 4 5
Olen terve 1 2 3 4 5
Jälgin teadlikult tervisega
seotud käitumist 1 2 3 4 5

Tervisliku eluviisi kohta olen kõige rohkem saanud teadmisi … (vali 2 varianti)
- koolist (ainetundidest) - ajalehtedest, ajakirjadest
- sõpradelt/kaaslastelt - vanematelt
- Internetist - muu_______________________

Suur tänu abi eest!