Professional Documents
Culture Documents
mecnierebis
reforma
saqarTveloSi
2004-2007
Sefasebebi ganaTlebis da mecnierebis reformis Sesaxeb
“saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis saministrom masStaburi sistemuri re-
formebi ganaxorciela rogorc skolis marTvisa da finansuri uzrunvelyofis, aseve swav-
lebisa da swavlis praqtikis gaumjobesebis TvalsazrisiT. Tavisi moculobiTa da ganx-
orcielebis vadebiT aRniSnuli reformebi SeiZleba uprecedento movlenad miviCnioT.
reformebis zogadi mimarTuleba da konkretuli midgomebi zustad Tavsdeba im CarCoSi,
romelic efuZneba Tanamedrove kvlevebs da keTilsaimedo saswavlo garemos ganviTa-
rebis saukeTeso saerTaSoriso gamocdilebas, dReisaTvis arsebul konsensuss skolis
reformirebis Sesabamis miznebze.
Catarebuli Sefaseba cxadyofs, rom reformis winaswari Sedegebi moicavs mniSvnelo-
van warmatebebs, iseve rogorc nebismieri Zireuli reformisTvis damaxasiaTebel garkveul
problemebs da mosagvarebel sakiTxebs.
reformaSi monawile yvela mxarem mniSvnelovani Zalisxmeva unda gaiRos imisaTvis,
rom reformebi gagrZeldes, gaumjobesdes da gaaumjobesos saboloo sasurveli Sedegi -
saqarTvelos saganmaTleblo dawesebulebis kursdamTavrebulebi, da mTeli saqarTvelo, sul
ufro konkurentunarianni iyvnen konkurentul saerTaSoriso bazarze”.
ganaTlebis da
sakonsultacio organizacia PADECO, iaponia
zogadi ganaTlebis gardaqmnisa da ganmtkicebis proeqt
”ilia WavWavaZis” Sefasebis daskvna, 2008
mecnierebis
www.padeco.co.jp; www.reform.edu.ge
reforma
resursebis mqone skolebi, sxva epoqasa da yavlgasul ideologiaze morgebuli samarT-
lebrivi sistema _ misasalmebelia mTavrobismier miRebuli gadawyvetileba, romelic miznad
isaxavs saganmanaTleblo procesisadmi TandaTanobiTi, etapobrivi midgomis nacvlad, radi-
saqarTveloSi
kaluri sistemuri reformis maqsimalurad swrafad ganxorcielebas.…ukanaskneli wlebis
ganmavlobaSi Cven SeviswavleT araerTi qveynis ganaTlebis reforma, magram iSviaTad, Tuki
saerTod gvinaxavs amdenad mwyobri da kargad dasabuTebuli reformis programa. Cvenze,
aseve, Rrma STabeWdileba moaxdina iman, Tu rogor uZRvebian saqmes ministri da misi gundi...
ganaTlebisa reforma Tanmimdevruli da dasabuTebulia.“
”aSkaraa, rom Zalze didi progresi iqna miRweuli umaRlesi ganaTlebis sistemaSi
boloniis reformebis ganxorcielebis procesSi. samsafexuriani struqtura araTu dai
nerga, aramed ganxorcielda umaRlesi ganaTlebis miznebis kargad gaanalizebisa da gansjis
safuZveze. saqarTvelo gvTavazobs imis magaliTs, Tu rogor SeiZleba boloniis procesis
efeqturad gamoyeneba umaRlesi ganaTlebis sistemaSi mimdinare reformis mxardasaWerad”
q. goris III sajaro skolis moswavleebi
samarTlebrivi baza
2004-2007 wlebSi swored farTo sazogadoebis aqtiuri CarTu-
lobiT momzadda is ZiriTadi kanonebi, romlebmac ganaTlebis sistemis
samarTlebrivi CarCo Seqmna.
axalma kanonebma, erTi mxriv, saganmanaTleblo da samecniero dawe-
sebulebebis saqmianoba daafuZna demokratiulobis, pasuxismgeblobis
da samarTliani konkurentulobis erTian principebze, meore mxriv ki
maT kanonierebis CarCoSi moqmedebisTvis sruli avtonomia mianiWa.
dafinansebis axali modeli
dafinansebis axal model-
ze gadasvlis da, amavdroulad,
dafinansebis gazrdis Sedegad
ganaTlebis sistema gaxda gam-
Wvirvale, saganmanaTleblo dawe-
sebulebebs Soris ki Seiqmna
samarTlianobis princi pze da-
fuZnebuli konkurentuli gare-
mo. amgvarad, gaizarda gana-
Tlebis xarisxze orientaciac.
dafinansebisa da marTvis ax-
ali modelis pirobebSi yoveli
sagranto konkursSi gamarjvebul saganmanaTleblo Tu samecniero
mecnierTa dajildoeba, 2007 dawesebuleba Tavisi biujetis gan-
kargvisas sakuTari prioritetebiT xelmZRvanelobs, xolo infrastruqturuli
ganviTarebisTvis saxelmwifosgan damatebiT programul daxmarebas iRebs.
zogadsaganmanaTleblo sistema gadavida erT moswavleze gaTvlil,
vauCerul modelze, sadac rogorc sajaro, ise kerZo skolebi moswavleTa
raodenobis Sesabamisad iReben Tanxas saxelmwifo biujetidan.
umaRlesi saganmanaTleblo sistema aseve finansedeba erT studentze
gaTvlili modeliT. am SemTxvevaSi, saxelmwifo saswavlo grants moi pove-
ben is studentebi, romlebic saukeTeso Sedegebs aCveneben erTian erovnul
gamocdebze an socialuri niSniT saWiroeben
saxelmwifos mxridan xelSewyobas.
mecnierebis sistemis dafinansebis axa-
li modeliT saqarTveloSi samecniero pro-
eqtebis miukerZoebeli saeqsperto Sefaseba
daiwyo. amis Sedegad, mecnierebTa jgufebi
saukeTeso proeqtebis gansaxorcieleblad
samecniero grants iReben. amasTan, kvleviTi
institutebi ganagrZoben sabazo dafinansebis
miRebas. saukeTeso samecniero proeqtebis ga-
mosavlenad da saxsrebis samarTavad Seiqmna
erovnuli samecniero fondi da rusTavelis
fondi (qarTvelologiur, humanitarul da
sazogadoebriv mecnierebaTa fondi). am fond-
ebis mTavari amocanebia: saukeTeso proeqtebis
gamovlena, maTi dafinanseba da proeqtebis Ses- erovnulma samecniero
fondma da CRDF-ma
rulebaze monitoringi. saxelmwifom sagran-
biomravalferovnebis
to dafinansebis Sedegad 2006-2007 wleb- Seswavlis centrs samecniero
Si ukve daafinansa 222 samecniero proeqti kvlevebisTvis uaxlesi
(saerTo biujetiT 29 mln. laramde). aparatura gadasca
dafinansebis zrda
zogadsaganmanaTleblo sistemis marTvisa da dafinansebis re-
formirebis Sedegad, 2004-2007 wlebSi zodadi ganaTlebis sabiujeto
dafinanseba daaxloebiT 114%-iT gaizarda da Seadgina 295 mln. larze
meti. reformis dawyebamde, 2004 wlis monacemebiT zogadi ganaTlebis
dafinansebas adgilobrivi TviTmarTveloba axorcielebda da gankar-
gadva daaxloebiT 138 milion lars, xolo ganaTlebis saministro _
daaxloebiT 159 aTas lars.
2004-2007 wlebSi umaRlesi ganaTlebis sabiujeto dafinanseba
146%-iT gaizarda (20,1 mln. laridan 49 milion laramde), xolo
profesiuli ganaTlebis dafinanseba 249%-iT (3,7 milioni laridan
13 milion laramde).
2004 wels, mecnierebis sistemis reformirebamde saministros biu-
jetSi mecnierebaze gansazRvruli iyo daaxloebiT 4 milioni lari.
mecnierebis marTvisa da dafinansebis sistemis reformirebis Sedegad,
ukve 2004 wlis bolos saministrom gaistumra am sferoSi arsebuli
davalianeba (6 milion larze meti), xolo 2007 wels mecnierebis
sabiujeto dafinansebam Seadgina 22,5 milion larze meti.
ganaTlebis da mecnierebis dafinansebis xvedriTma wilma mTlian
Sida produqtTan mimarTebiT 2007 wels Seadgina 2,7 %, xolo naerT
biujetTan mimarTebiT 7,5%.
marTvis axali modeli
marTvis axali modeli, romelic arCeviTobis princi ps daefuZna,
aseve uzrunvelyofs saganmanaTleblo da samecniero dawesebule-
bebis avtonomiuro-
basa da saqmianobis
gamWvirvaleobas.
dawesebulebebma,
SeiZines ra sa-
jaro samarTlis
iuridiuli piris
statusi, miiRes
marTvis organoe-
bis arCevisa da
saxsrebis gankarg-
vis Tavisufleba,
kanonis farglebSi didube-CuRureTis ganaxlebuli
sakuTari wesdebisa zogadsaganmanaTleblo resurscentri
da debulebebis Tanaxmad moq-
medebis ufleba.
sajaro skolis marTvaSi
axali struqtura, sameurveo
sabWo CaerTo, romelic skolis
marTvisa da biujetirebis
ZiriTadi sakiTxebis gadawyve-
tisas pedagogebis, moswavlee-
bisa da mSoblebis nebis ga-
momxatvelia. skolis marTvaSi
19 aTasamde adamiania CarTuli.
marTvis aseTi modeli saxelmwi-
foSi demokratiuli kulturis
ganviTarebis mniSvnelovan niS-
nad Sefasda. 2006 wlis ivnisSi
sameurveo sabWoebis arCevnebSi
750 aTasamde moqalaqe monawil-
eobda.
swored sameurveo sabWoebs
miecaT sajaro skolis direq-
skolis TviTmmarTvelobis arCevnebi. 2006 toris arCevis ufleba. 2007
wels direqtoris Tanamdebobis
dasakaveblad konkurenciaSi 5,5 aTasamde saqarTvelos moqalaqe Caeba,
ganaTlebisa da mecnierebis saministroSi testirebisa da gasaubrebis
Semdeg skolebs kandidatebi waredginaT. sameurveo sabWoebis gadaw-
yvetilebiT 1 166 sajaro skolas (skolebis saerTo raodenobis 53%)
dRes demokratiuli wesiT arCeuli direqtori marTavs, xolo vakan-
turi skolebisTvis 2008 wlidan konkursebisa da arCevnebis axali
cikli daiwyeba.
umaRlesi saganmanaTleblo dawesebulebebic marTvis axal mod-
elze gadavidnen. saswavlo procesze da reqtoris arCevaze akade-
miuri sabWoa pasuxismgebeli, warmomadgenlobiTi sabWo ki, romlis
30 %-s studentebi Seadgenen, administraciul gadawyvetilebebs
iRebs. administraciis ufross - kanclers sakonkurso komisia
irCevs da amtkicebs akademiuri sabWo.
samecniero kvleviTi institutebis marTvas uzrunvelyofs Tanam-
Sromlebis mier arCeuli samecniero sabWo da am sabWos mier arCeuli
direqtori.
zogadsaganmanaTleblo sistemis teritoriuli marTvis model-
ic decentralizaciis principiT Seicvala. es niSnavs, rom nacvlad
ganaTlebis ganyofilebebisa, qveynis yvela raionSi ganaTlebisa da
mecnierebis saministros teritoriuli organoebi - 72 saganmanaTle-
blo resurscentri Seiqmna, romelTac, nacvlad kontrolisa, daekisraT
skolebisa Tu profesiuli swavlebis centrebis saqmianobis xelSewyo-
bis, informaciis Sekrebisa da gavrcelebis, konsultirebis funqcia.
umaRlesi ganaTleba
umaRlesi saganamanTleblo sistemis reformirebisas upiratesi amo-
canebia Cveni umaRlesi ganaTlebis Sinaarsis misadageba saerTaSoriso
umaRlesi ganaTlebis SiraarsTan, kursdamTavrebulTa swavlis Sedegebisa
da kompetenicebis, profesiuli kvalifikaciis daaxloeba saerTaSoriso
moTxovnebTan, akademiuri xarisxebis Tavsebadoba, swavlebisa da kvlevebis
integracia, studentTa da profesorTa mobiloba.
Cveni qveynis umaRlesi ganaTlebis reformam saerTaSoriso ganzo-
mileba SeiZina saqarTvelos gawevrianebiT evropuli sauniversiteto
sivrcis harmonizaciis farTo procesSi - boloniis procesSi (maisi,
2005). evropis universitetebis erTiani miznebis Sesabamisad saqarT-
velo ukve dainerga samsafexuriani umaRlesi ganaTleba - bakalavriati,
magistratura, doqtunantura; kreditebis dagrovebisa da transferis
evropuli sistema. saganamnaTeblo struqturebis urTierTSewyobisa
da kurukulumis reformirebis mizniT amoqmedda evropuli programa
”Tuningi”. muSavdeba erovnul kvalifikaciaTa CarCo.
profesiuli ganviTareba
profesiuli ganviTareba reformis ganxorcielebis erT-erTi xelSem-
wyobi faqtoria. ganaTlebis sferos muSakebis gadamzadebisTvis sxvadasxva
programis farglebSi ramdenime wlis manZilze 7 milionamde lari daixar-
ja. treningebi Cautarda 67 aTasamde adamians. maT Soris, saganmanaTleblo
resurscentrebis TanamSromlebs, sameurveo sabWoebis wevrebs da direq-
torebs - skolis marTvisa Tu biujetirebis sakiTxebSi; skolis pedago-
gebs - swavlebis moTodologiebSi, erovnuli saswavlo gegmis danergvaSi,
informaciul teqnologiebSi, saxelmwifo da mSobliuri enebis swavlebaSi
(araqarTulenovani skolebisTvis);
profesiuli swavlebis centrebis
pedagogebs da ostatebs - Taname-
drove saxelobo programebis Sed-
genasa da swavlebis axal meTo-
debis dauflebaSi.
pedagogTa profesiuli gan-
viTarebis uzrunvelyofisa da
serTificirebis mizniT Seiqmna
maswavlebelTa profesiuli gan-
viTarebis centri.
ganaxlebuli profesiuli centri `speqtri~ TbilisSi
10
erTiani erovnuli gamocdebi
samarTliani, konku
rentuli garemos Seqmna
da korufciis daZleva
reformis erT-erTi mniS-
vnelovani amocana iyo,
romelic sauniversite-
to misaRebi gamocdebis
centralizebuli model-
is SemoRebiT gaxda Sesa-
Zlebeli. amisTvis Seiqm-
na gamocdebis erovnuli
q. baTumis sagamocdo centri 2007
centri.
erTiani erovnuli gamocdebis Sedegad umaRles saganmanaTleblo dawe-
sebulebebSi Caricxva gamWvirvale da moqnili gaxda, aRmoifxvra korufcia.
2005 wlidan erovnulma gamocdebma momavali Taobis warmodgenebi sruliad
Secvala da daafuZna codnis, samarTlianobis, jansaRi konkurentulobis Ri-
rebulebebze.
arasamTavrobo organizaciis `saerTaSoeiso gamWvirvaloba~ (,,Transpar-
ence International“) SefasebiT: „am gamocdebma naTlad dagvanaxa, rom saqarT-
veloSi aris imis SesaZlebloba, rom mTeli qveynis masStabiT Catardes Ria
da samarTliani SesarCevi konkursi. es kargad organizebuli procesi unda
gaxdes magaliTi saxelmwifoSi mimdinare sxva reformebisTvisac, iqneba es sa-
jaro samsaxuris reforma, saarCevno administraciis dakompleqteba, Tu sxva
cvlilebebi” (www.transparency.ge).
arasamTavrobo organizaciis ,,Freedom House” 2007 wlis yovelwliur
SefasebaSi weria, rom `korufciis daZlevaSi gansakuTrebuli roli miuZR-
vis ganaTlebisa da mecnierebis saministros mier administrirebul erTian
erovnul gamocdebs. am gamocdebma Seamcira korufcia da daamvidra xalxis
ndoba umaRlesi ganaTlebis sistemisadmi. aRniSnuli refeormis warmatebad
SeiZleba CaiTvalos is faqti, rom umaRles saganmanaTleblo dawesebulebebSi
misareb gamocdebSi gaRali qulebis misaRebad studentebi Tanxas aRar ix-
dian”. (www.mes.gov.ge)
centralizebuli wesiT yovelwliurad 30-dan 40 aTasamde axalgazr-
dis codna da unarebi gamoicdeba. amaTgan 15-dan 18 aTasamde studenti xdeba,
saukeTesoni ki saxelmwifosgan saswavlo grants iReben. erTianma erovnulma
gamocdebma saerTaSoriso aRiareba moipova, rogorc qveyanaSi korufciis da-
Zlevis efeqturma meqanizmma.
mimdinareobs muSaoba magistraturaSi saerTo misaRebi gamocdebis
dasanergad. erTiani samagistro gamocdebi, savaraudod 2009 wels Cat-
ardeba.
11
akreditacia
umaRlesi saganmanaTleblo dawesebulebebis instituciurma akred-
itaciam daaregulira umaRlesi saganmanTleblo dawesebulebebis
saqmianobis procesi da gaamkacra ganaTlebis xarisxis saxelmwifo
kontroli. akreditaciis procesis dawyebamde saqarTveloSi regis-
trirebuli iyo 247 umaRlesi dawesebuleba, dRes ki qveyanaSi 52
sajaro da kerZo samarTlis iuridiuli piri umaRlesi saganmana-
Tleblo dawesebulebaa. saswavlo garemosa da swavlebis xarisxis
gaumjobesebis mizniT igegmeba zogadsaganmanaTleblo dawesebulebebis
akreditacia. TviTSefasebisa da gare-eqspertizis meqanizmebi skolebs
saSualebas miscems sworad Seafason da gaaumjobeson TavianTi sas-
wavlo procesi.
samoqalaqo integracia
da saxelmwifo enis swavleba
saqarTvelos eTnikur umciresobaTa samoqalaqo integraciis amo-
cana moqalaqeTa socialur gaaqtiurebs, sazogadoebriv-politikur
cxovrebaSi CarTulobas, saxelmwifo enis dauflebas da, amave dros, sa-
kuTari kulturul-lingvisturi identobis SenarCunebas gulisxmobs.
2004 wlidan amoqmedda programebi, romlis daxmarebiTac umcireso-
bebis warmomadgenlebs saxelmwifo da mSobliuri enebis ukeT Seswav-
lis, profesiuli da samoqalaqo ganviTarebis SesaZleblobebi gaufar-
TovdaT. erTiani erovnuli gamocdebisaTvis mosamzadebelma programebma
da socialurma vauCerebma gazarda umaRlesi ganaTlebis xelmisawvdomoba.
sajaro moxeleTa kvalifikaciis amaRlebis mizniT quTaisSi gaixsna zurab
Jvanias saxelobis saxelmwifo administrirebis skola. qarTulenovani da
araqarTulenovani skolebis damegobrebisTvis mimzidveli pirobebis Seqm-
nisTvis grZeldeba saskolo partniorobis programa.
araqarTulenovan skolebSi saxelmwifo enis swavlebis xarisxis
amaRlebisTvis, SemuSavda qarTuli enis swavlebis axali standartebi,
gadamzadda qvemo qarTlisa da samcxe-javaxeTis qarTuli enisa da
literaturis, iseve, rogorc mSobliuri - azerbaijanuli da somxuri
enebis yvela maswavlebeli. sabazo da saSualo safexurze inergeba
qarTulis, rogorc aramSobliuri enis xuTdoniani, Tanamedrove tipis
saxelmZRvanelo „TavTavi“. saxelmwifo dafinansebiT ”TavTavis” ori
donis saxelmZRvanelos kompleqti (sul 150 aTasze meti egzemplari)
ukve miewoda 35 000-ze met moswavlesa da 1 000-mde maswavlebels.
12
inkluziuri ganaTleba
inkluziuri
ganaTlebis dan-
ergviT Sedegad
2007 wels,deviz-
iT ”viswavloT
erTad”, 200-mde
gansakuTrebuli
saganmanaTleblo
saWiroebis mqone
moswavle Seudga
swavlas Tbili-
sis 10 sajaro
samodelo skola-
Si. inkluziuri
inkluziur skolebs 4 saskolo avtobusi gadaecaT ganaTlebis dan-
ergvis Sedegad
yvelasTvis xelmisawvdomi iqneba inkluziuri zogadi ganaTleba, miuxe-
davad moswavlis Taviseburebebisa Tu saWiroebebisa. momdevno wlebSi,
inkluziuri ganaTleba dainergeba baTumSi, quTaisSi, gorSi, zugdidsa
da rusTavSi.
`bavSvi saxlSi da ara bavSvTa saxlSi~
socialuri inkluziis miznebis Sesabamisad, mimdinareobs bavSvTa
saxlebis aRsazrdelTa deinstitucionalizacia.
programis mizania bavSvTa saxlebidan aRsazrdelebis gadayva-
na ojaxur garemoSi (Svilobiloba), SesaZleblobis SemTxvevaSi ki
sakuTar ojaxSi dabruneba (reintegracia). deistucionalizaciis
Sedegad saaRmzrdelo dawesebulebebSi bavSvebis raodenoba erTi
mesamediT Semcirda da Tu 2004 wels bavSvTa saxlebSi 5 600
bavSvi cxovrobda, 2007 wlis monacemebiT maTi raodenoba 3500-ia.
deinstucionalizaciis Sedegad daxmareba gaewia 2470 bavSvs. aqedan
85%-ze meti ojaxur garemoSi swored 2004-2007 wlebSi dabrunda
(Svilobilobis progarmiT 350, reintegraciis Sedegad 780, preven-
ciis Sedegad _ 1000). bavSvTa keTildReobis reformis farglebSi,
saministros partniori organizaciebi arian saqarTvelos Sromis,
janmrTelobisa da socialuri dacvis saministro, saerTaSoriso da
qarTuli sazogadoebrivi organizaciebi.
13
infrastruqturis ganaxleba
infrastruqturis ganaxleba Tanamedrove saganamnaTleblo garemos
Seqmnis erT-erTi winapirobaa, Sesabamisad, didi odenobiT saxelmwifo
saxsrebi am amocanis gadasaWrelad miimarTa da daiwyo prezidentis
nacionaluri programebis ganxorcieleba. es programebi amoqmedda pre-
zidentis rwmunebulebTan, qalaqebisa da raionebis municipalitetebTan
mWidro TanamSromlobiT.
saskolo avtobusi
14
q.Tbilisis 189-e sajaro skolis sportuli moedani
l programa „giorgi nikolaZis“ farglebSi mimdinareobs spor-
tuli moednebisa da darbazebis reabilitacia. aRdgenili da keTilm-
oewyobilia 40 xelovnursafariani sportuli moedani TelavSi,
gorSi, martvilSi, Coxatauris raionis sofel xidisTavSi, lentexSi,
cageris raionis sofel bardnalaSi da sxv. skolebs gadaecaT spor-
tuli inventaris kompleqtebi.
l programa „irmis
naxtomis“ ganxorcieleba
zogadsaganmanaTleblo
sistemaSi kompiuteriza-
ciis da internetizaciis
mizniT daiwyo. amJamad
20 000-ze meti kompiuteri
Setanilia uklebliv yvela
sajaro skolaSi. programis
dawyebamde (2004 w) yovel
200 moswavleze 1 meoradi
kompiuteri modioda. ”ir-
mis naxtomis” meSveobiT
maCvenebli yovelwliurad
umjobesdeba: 2005 wels
_ 147/1, 2006 wels _ 59/1,
2007 wels _ 30/1. 2008
q. Tbilisis 189-e sajaro skolis kompiuteruli klasi wlis bolosTvis yovel 20
15
xanZris Sedegad damwvari tirZnisis skola megaprogramis farglebSi aSenda
16
ganaTlebasa da mecnierebaSi sistemuri re-
formebis inicirebiT dasrulda cvlilebebis
pirveli etapi.
momdevno amocana reformirebuli sistemis
mdgradobis uzrunvelyofaa, risTvisac aucile-
belia viTarebis mudmivi Sefaseba da koreqtire-
ba.
rogorc es ganviTarebuli demokratiebis
gamocdilebam cxadyo, saxelmwifos warmatebas
misi moqalaqeebis konkurentunarianoba ganapi-
robebs, rac, Tavis mxriv, swored Tanamedrove
ganaTlebisa da mecnierebis sistemis nayofia.
17
saqarTvelos ganaTlebis da mecnierebis saministro mad-
lobas uxdis Tavis partniorebs, saerTaSoriso da qarTul
samTavrobo da arasamTavrobo organizaciebs ganaTlebisa da
mecnierebis sistemis reformirebaSi Setanili wvlilisTvis.
18
ganaTlebis da
mecnierebis
reforma
saqarTveloSi
2004-2007
ozurgeTis meore sajaro skolis fanjrebi
2004 weli
2007 weli