Kellest ja kuidas võib sirguda hea inimene

Maailmas elab palju inimesi- erinevad nad üksteisest rahvuse, iseloomu,

harjumuste ja tavade poolest. Aga üks olulisemaid asju on, et inimene oleks hea, sõbralik
ja abivalmis- sest headusega saavutab palju. Ma kirjutan nüüd oma arvamuse sellest,
kuidas algab hea inimese elutee. Öeldakse, et heaks inimeseks ei sünnita, selleks
kasvatakse. Seda kõike mõjutab meid ümbritsev keskkond.
Kõige tähtsamad asjad, mis määravad meie käitumist ja suhtumist ellu on: kodu,
sõbrad, lasteaed ja kool.
Kodu on kõige algus- siin pannakse kõik paika- kuidas käituda, mis on õige ja mis
vale. Laps näeb, kuidas suhtlevad vanemad üksteisega ja lastega. Kui peres on mitu last,
siis oluline on vanematel õpetada neile omavahelist läbisaamist ja sõbralikkust. Nüüd peab
laps aga ise aru saama, milline on hea käitumine. Alati ei ole kõigil lastel vanemaid, aga
see ei sega neid olemast korralikud ja head. Nad peavad endale ise selgeks tegema, mis
on õige.
Sõbrad on tavaliselt iga inimese elus tähtsal kohal. Tihtipeale öeldakse, et vaata,
kes on sinu sõbrad, siis saad teada ka, kes oled sina. Sõbrad on need kellega üsna tihti
suheldakse, võetakse üle käitumis ja -suhtlemis kombed. Sõbrad tuleks otsida endale
sellised, kellega tunned ennast hästi.
Kodust edasi minnakse lasteaeda. Seal on koos palju võõraid lapsi, nad on väiksed
ja kõik peavad endale selgeks tegema, kuidas omavahel läbi saada, mänguasju jagada,
sõpru leida, ei tohi riidu minna. See on väga oluline etapp väikelapse elus- kuidas suhelda
teiste lastega.
Koolis ollakse juba piisavalt suured, et aru saada, mis on hea ja mis halb. Saad
teada, kuidas suhtuda endast vanematesse inimestesse ja kuidas arvestada klassi- ja
koolikaaslastega. Kool on kindlasti koht, kus tuleb ennast teiste seas kehtestada.
Kõigepealt peab saama selgeks, et tunnis tuleb olla tasa ja kuulata mida õpetaja räägib,
see juba näitab austust vanema inimese vastu. Kui sa oskad tunnis tasa olla ja kuulata,
siis sealt saab ka teadmisi. Koolis leiad endale ka veel mõned sõbrad.
Nüüd ma kirjutan, mis ma arvan enda kohta. Kas ma olen hea inimene või on mul
veel vaja palju vaeva näha selle eesmärgi nimel. Õnneks on mul vedanud, mul on
mõlemad vanemad, õde ja veel 2 lemmiklooma. Vanemad on mulle õpetanud, kuidas
käituda viisakalt. Kindlasti seda, et teistele ei tohi liiga teha, vaid parem teisi aidata.
Öeldakse ju sageli, et mida teed teistele, tuleb sulle endale tagasi. Õde on mulle õpetanud
seda, et teistega tuleb arvestada. Ja kui oled kellelegi midagi lubanud, siis ei tohi teda alt
vedada, vaid lubadus tuleb täita.
Olulisel kohal meie peres on ka lemmikloomad. Kui ma koju jõuan on kõige
rõõmsamad just kutsud, sest nad hakkavad hüppama, limpsima ja ümber minu tiirutama.
Sellest olen ma aru saanud, et nad on ühed minu kõige suuremad sõbrad ja nad hoolivad
minust. Veel olen aru saanud ,et loomi tuleb hoida, sest nemad armastavad inimesi väga.
Nad on inimese kõige paremad sõbrad, kui sa oskad seda vaid hinnata ja sellest aru
saada.
Ma arvan, et ma olen hea inimene, sest ma ei tee meelega küll kellegile liiga.
Proovin aidata sõpru kui saan ja tean, et sõbrad võivad minu peale loota.Kindlasti on mul
veel palju areneda, et saada veelgi paremaks inimeseks, aga eks eluteel õpin veel
mõndagi.
Veel tuleb mulle meelde, et heal inimesel on oskus andestada. Andestada on vahel
väga raske, aga ainult väga hea südamega inimene suudab ka oma vaenlasele andeks
anda. Sest mulle tundub küll, et vahel andeks anda kellegile on nagu allaandmine. Ja ka
seda omadust pean mina endas edasi arendama.
Eks kõik inimesed arenevad ja õpivad, et saada paremaks ja heaks inimeseks. Aja
jooksul paistab kes on täitnud oma eesmärgid.