Investeeringute anals Klle Laidme

Sisukord
Sisukord ______________________________________________________________ Sissejuhatus ___________________________________________________________ Vtmesnad ___________________________________________________________ Rahavoogude mtmine _________________________________________________ 1 4 4 4

Esialgsed rahavood ehk esialgsed kulud _________________________________________4 Juurdekasvulised rahavood ___________________________________________________4 Lpetavad rahavood ehk jkmaksumus ________________________________________ 5
lesanne 1 lesanne 2 lesanne 3 lesanne 4 lesanne 5 lesanne 6 lesanne 7 lesanne 8 ______________________________________________________________________ ______________________________________________________________________ ______________________________________________________________________ ______________________________________________________________________ ______________________________________________________________________ ______________________________________________________________________ ______________________________________________________________________ ______________________________________________________________________ 5 5 5 5 6 6 6 6

Projekti efektiivsuse hindamine____________________________________________ 7

Tasuvusaeg_________________________________________________________________ 7
lesanne 9 ______________________________________________________________________ 7 lesanne 10 _____________________________________________________________________ 7 lesanne 11 _____________________________________________________________________ 7

Arvestuslik rentaablus _______________________________________________________8

lesanne 12 _____________________________________________________________________ 8 lesanne 13 _____________________________________________________________________ 8 lesanne 14 _____________________________________________________________________ 8

Diskonteeritud tasuvusaeg ____________________________________________________ 8

Nide___________________________________________________________________________ 9

Ndispuhasvrtus _________________________________________________________ 9
lesanne 15 _____________________________________________________________________ 9 lesanne 16 _____________________________________________________________________ 9 lesanne 17 _____________________________________________________________________ 9

Kasumiindeks _____________________________________________________________ 10 Sisemine tasuvuslvi ________________________________________________________ 10

lesanne 18 lesanne 19 lesanne 20 lesanne 21 lesanne 22 lesanne 23 ____________________________________________________________________ ____________________________________________________________________ ____________________________________________________________________ ____________________________________________________________________ ____________________________________________________________________ ____________________________________________________________________ 10 10 10 10 11 11

Mitmiktulunormid _________________________________________________________ 11
lesanne 24 ____________________________________________________________________ 11

Tasakaalupunkti leidmine ___________________________________________________ 11

lesanne 25 ____________________________________________________________________ 11 lesanne 26 ____________________________________________________________________ 12 lesanne 27 ____________________________________________________________________ 12

Eri suurusega projektid _____________________________________________________ 12 Ebavrdsete eluigadega projektid _____________________________________________ 12

lesanne 28 ____________________________________________________________________ 13 lesanne 29 ____________________________________________________________________ 13 lesanne 30 ____________________________________________________________________ 13

Riskid _______________________________________________________________ 13
Nide: _________________________________________________________________________ 13

Investeeringute anals Klle Laidme lesanne 31 ____________________________________________________________________ 14 lesanne 32 ____________________________________________________________________ 14

Portfelliinvesteeringud ______________________________________________________ 14
Nide__________________________________________________________________________ 15 lesanne 33 ____________________________________________________________________ 15 lesanne 34 ____________________________________________________________________ 15

Riskide liigid ______________________________________________________________ 15

ririsk_________________________________________________________________________ Likviidsusrisk ___________________________________________________________________ Finantsrisk _____________________________________________________________________ Tururisk _______________________________________________________________________ Ssteemivline risk_______________________________________________________________ Ssteemi sisene risk ______________________________________________________________ 15 15 15 15 15 16

-kordaja _________________________________________________________________ 16
lesanne 35 ____________________________________________________________________ 16 lesanne 36 ____________________________________________________________________ 16

Projektide hindamine ebakindlates olukordades _____________________________ 17

Kindlustusekvivalendi meetod ________________________________________________ 17
Nide__________________________________________________________________________ 17 lesanne 37 ____________________________________________________________________ 17

Riski arvestavad diskontomrad _____________________________________________ 18

lesanne 38 ____________________________________________________________________ 18 lesanne 39 ____________________________________________________________________ 18

Tenosuspuu meetod_______________________________________________________ 19
Nide__________________________________________________________________________ lesanne 40 ____________________________________________________________________ lesanne 41 ____________________________________________________________________ lesanne 42 ____________________________________________________________________ 19 20 20 21

Vrtuste hindamine ___________________________________________________ 22

Varade hindamise phimudel_________________________________________________ 22 Vlakirjade hindamine ______________________________________________________ 22
Vtmesnad ____________________________________________________________________ 22 Nide__________________________________________________________________________ 23

Vlakirja tasuvus___________________________________________________________ 23
Jooksev kasuminorm _____________________________________________________________ 23 Kasuminorm kustutamiseni ________________________________________________________ 23

Eelisaktsiate hindamine _____________________________________________________ 24

Nide__________________________________________________________________________ 24

Lihtaktsiate hindamine ______________________________________________________ 24

lesanne 43 ____________________________________________________________________ 24

Dividendide kasvu arvestamine _______________________________________________ 24

0 kasvumr ____________________________________________________________________ Psiva dividendi kasvumr ________________________________________________________ lesanne 44 ____________________________________________________________________ lesanne 45 ____________________________________________________________________ lesanne 46 ____________________________________________________________________ lesanne 47 ____________________________________________________________________ lesanne 48 ____________________________________________________________________ lesanne 49 ____________________________________________________________________ Test ___________________________________________________________________________ lesanne 50 ____________________________________________________________________ lesanne 51 ____________________________________________________________________ lesanne 52 ____________________________________________________________________ lesanne 53 ____________________________________________________________________ 24 25 25 25 25 25 26 26 26 26 27 27 27

Investeeringute anals Klle Laidme lesanne 54 ____________________________________________________________________ 27 lesanne 55 ____________________________________________________________________ 27

Eurovlakirjad ________________________________________________________ 27 Tuletisvrtpaberid ehk derivatiivid _______________________________________ 27

Futuurid __________________________________________________________________ 27 Forward __________________________________________________________________ 28 Optsioonid ________________________________________________________________ 28 Tuletisinstrumendid Eesti turul _______________________________________________ 29
Ostuoptsioon selle ostja seisukohalt __________________________________________________ 29 Mgioptsioon selle ostja seisukohalt ________________________________________________ 29 Ostupotsioon selle vljakirjutaja seisukohalt ___________________________________________ 29

Rahvusvaheline rahandus _______________________________________________ 30

Misted ___________________________________________________________________ 30
Nide valuutakursipreemia kohta ____________________________________________________ lesanne 56 ____________________________________________________________________ lesanne 57 ____________________________________________________________________ lesanne 58 ____________________________________________________________________ lesanne 59 ____________________________________________________________________ 30 30 31 31 31

Rahvusvahelised firmad ja nende tegevuse eesmrk __________________________ 31

Vlisinvesteeringud _________________________________________________________ 32
lesanne 60 ____________________________________________________________________ 32 lesanne 61 ____________________________________________________________________ 32 lesanne 62 ____________________________________________________________________ 33

Intresside pariteetsuse teooria ____________________________________________ 33

lesanne 63 ____________________________________________________________________ 33

IMF_________________________________________________________________ 33
lesanne 64 ____________________________________________________________________ 34

Ostuju pariteetsus_____________________________________________________ 34
lesanne 65 ____________________________________________________________________ 35

Rahvusvaheline Fisheri efekt ____________________________________________ 35

lesanne 66 ____________________________________________________________________ 35

Rahvusvaheline kibekapitali juhtimine____________________________________ 35

Investeeringute anals Klle Laidme

Sissejuhatus
Investeering on raha paigutamine eesmrgiga tulevikus saadava kasu eesmrgil. Reaalinvesteeringud, mis suunatakse ehitistesse, siseseade ja kaubavaru soetamiseks Finantsinvesteeringud, mis on seotud teiste ettevtete ja asutuste vrtpaberite soetamisega ning ldse vrtpaberite ostmisega. Mitteainelised investeeringud nhtamatu kapitali soetamiseks (raha suunamine teadusesse, uurimistdesse ja koolitusse, samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad). Absoluutne valik peame otsustama, kas antud projekti tasub investeerida vi mitte. Vrdlev valik vrdleme erinevaid projekte, et valida endale sobiv rilised projektid rahaliselt tpselt mdetavad Sotsiaalsed projektid kulud ja tulud ei ole tpselt mratud Investeeringute valimisel arvestatakse: 1. Idee, eesmrgikesksus, 2. Tulu, 3. Tasuvusaeg, 4. Ndispuhasvrtus, 5. Kasumiindeks, 6. Sisemine tasuvuslvi. Strateegilised otsused kaugeleulatuvad otsused, mida teevad tavaliselt juhtkond vi omanikud. Taktikalised otsused lhiajalises perspektiivis.

Vtmesnad
Sltumatud projektid (Independent projects) on projektid, mille vastuvtmine vi tagasilkkamine ei sltu ksteisest. Prdumatud kulud (Sunk costs) on minevikus tehtud kapitalipaigutused, mida ei saa enam vltida ega vhendada. Neid ei arvestata projekti kulude hulka. Inkrementaarsed rahavood (Incremental cash flow) on tiendav laekumine, mis tekib uue investeeringi projekti vastuvtmisest ja on seotud just selle projektiga. Jrelaudit (Post audit) on investeeringu kasumi mramine prast selle kivitamist. Relevantsed rahavood (Relevant cash flow) on kapitali eelarvestamise spetsiifilised rahavood (vigade vltimisega seotud rahavood)

Rahavoogude mtmine
Esialgsed rahavood ehk esialgsed kulud
Vara soetamismaksumus Transpordikulud Paigalduskulud Tiendav vljape Tiendavate kibevarade soetamine Maksukilp

Juurdekasvulised rahavood
on terve projekti eluea jooksul lisanduvad rahavood, mis tulenevad konkreetsest projektist. Palgakulude kokkuhoid Amortisatsioonikulu suurenemine

Investeeringute anals Klle Laidme

Lpetavad rahavood ehk jkmaksumus

Lpetav rahavood on rahavoog projekti eluea lpus, mil ettevte saab positiivse rahavoogusid likvideerimishinna ja puhta kibekapitali teatud osa vabanemise nol. Tuleb vaadata, milline on seadme raamatupidamislik vrtus. + Likvideerimismaksumus Demontaa ikulud Tulumaksueelne likvideerimismaksumus Tulumaks (maksustatakse tulu, mitte rahavoogusid) + Puhta kibekapitali vabanemine Lpetav rahavoog

lesanne 1
Firma otsustas osta uusi seadmeid 100 000 eest. Transpordi- ja paigalduskulud on 5 000. Seoses tootmise kasvuga vajatakse tiendavat kibekapitali 25 000. Milline on esialgsete kulude summa?

lesanne 2
Firma kavatseb vana seadme vlja vahetada. Vana seadme vrtus on 43 740, uue seadme hind on 130 000, transpordi- ja paigalduskulud 5 000. Tulumaksumr on 26%. Arvutada tehingust tulenev maksukilp kui vana seadme mgihinnaks on: 1. 43 740 2. 30 000 3. 90 000 4. 120 000.

lesanne 3
Firma otsustas asendada vana seadme uuega. See ti kaasa jrgmise: 1. ttasu vhenemine 10 000 aastas. 2. Kaudsete kulude kokkuhoid 1 000 aastas. 3. Praagikulud vhenevad (8 000 3000) 5 000 aastas. 4. Hoolduskulud suurenevad 4 000 aastas. 5. Amortisatsioonikulud suurenevad (2 000 2 000) 5 000 aastas.

lesanne 4
Elektroonikafirma kavatseb asendada vananenud tootmisliini uue tielikult automatiseeritud masinaga. See vabastab he tlise, sstes sellega tema palgakulud. 1. Kesolev hetk (vana seade) 1.1. Tiskohaga ttav operaator palgakulu aastas 25 000 1.2. Ekspluatatsioonikulud 2 000 1.3. Praagikulu 6 000 1.4. Vana masina algvrtus 50 000 1.5. Amortisatsioonikulu 5 000 1.6. Oodatav eluiga 10 .a. 1.7. Praegune vanus 5 .a. 1.8. Jkvrtus 5 aasta prast 0 1.9. Mgihind 5 000 1.10. Tulumaksumr 34%

Investeeringute anals Klle Laidme

2. Vaadeldav projekt (uus masin) 2.1. Uue masina maksumus 60 000 2.2. Seadistamise tasu 3 000 2.3. Transpordikulud 3 000 2.4. Ekspluatatsioonikulud 3 000 2.5. Praagikulu 3 000 2.6. Oodatav eluiga 5 .a. 2.7. Likvideerimishind 20 000 2.8. Amortisatsiooni realiseerimine toimub sirgjooneliselt. Arvuta esialgsed, lisanduvad ja lpetavad rahavood. Kui suur on likvideerimisaasta rahavood kokku kui likvideeritakse aasta lpul? Milline on projekti tasuvusaeg?

Tasuvusaeg = lesanne 5

esia lg sed _ kulud aastas _ lisandunud _ rahavood

Firma kavatseb ma he oma vanadest tootmisliinisest, mis osteti 5 aastat tagasi hinnaga 30000. Oodatav eluiga on 10 aastat ja likvideerimishind 0. Amortisatsioonimeetod sirgjooneline ja igal aastal 3000. Seade kavatsetakse ma 35 000 eest. Tulumaksumr on 34%. Kui suured on selle tehinguga seotud maksud, a) Kui masina mgihind on 25 000; b) Kui masina mgihind on 15 000; c) Kui masina mgihind on 12 000.

lesanne 6
Firma kavatseb vahetada vana seadme uue vastu. On teada: Vana seade ttab 2 tiskohaga operaatorit, kumbki teenib 10 000 aastas. Ekspluatatsioonikulud on 5 000 aastas. Praagikulu on 5 000 aastas, masina algmaksumus 30000, oodatav likvideerimishind 0, amortisatsioonikulu 3 000 aastas ja mgihind 10 000. Oodatav eluiga 10 aastat, praegune eluiga 5 aastat. Uus seade palgakulu puudub, soetamishind 55 000, tasu seadistamise eest 5 000, ekspluatatsiooni kulud 6 000, praagikulu 2 000. Oodatav eluiga 5 aastat, amortisatsioonikulu 5 aastat, sirgjooneline meetod. Leida selle investeerimisprojekti tasuvusaeg.

lesanne 7
Kavatsetakse vlja vahetada seade, mille algmaksumus oli 50 000. Praegune raamatupidamislik vrtus on 25 000 ja masina vrtus 5 aastat. Seadme mgihind on 60 000 ja seade amortiseeritakse vrtuseni 0 viie aasta jooksul (amortisatsiooninorm aastas 5 000). Uus seade maksab 125 000, eluiga 5 aastat, oodatav jkvrtus 0. Kulude kokkuhoid tnu uuele seadmele on 45 000 enne amortisatsiooni ja tulumaksu. Tulumaksumr on 34%. Leida projekti tasuvusaeg.

lesanne 8
Firma soetab uue seadme, mille prognoositav kasutusaeg on 10 aastat ning planeeritav mgihind 10.a. lpus on 25 000, prognoositavad demontaaikulud 5 000. Puhast kibekapitali peaks vabanema 40 000.

Investeeringute anals Klle Laidme

Projekti efektiivsuse hindamine

Kasutatakse kahte diskonteerimata efektiivsuse hindajat: 1. Tasuvusaeg 2. Arvestuslik rentaablus (ARR) ja kolme diskonteeritud efektiivsusnitajat: 1. Ndispuhasvrtus NPV) 2. Sisemine tasuvuslvi IRR) 3. Kasumiindeks (PI)

Tasuvusaeg
Tasuvusaeg (PBP) on aeg aastates, mis kulub esialgse investeeringu tagasiteenimiseks tulevaste rahavoogudega.

Tasuvusaeg =

projekti _ esia lg sed _ kulud lisanduvad _ rahavood _ aastas

Saab kasutada, kui lisandunud rahavood on annuiteedid ehk hesugused.

lesanne 9
Esialgsed Puhaskasum kulud 1 2 3 4 A -1 000 500 500 100 100 B -1 000 400 400 400 400 Kumb projekt on efektiivsem tasuvusaega arvestades. Projekt

lesanne 10
Projektid 2 3 4 5 0 -300 -100 -200 -250 1 100 20 50 50 2 100 80 50 100 3 100 50 100 80 4 80 30 50 80 5 80 Milline projekt oleks sobivam arvestades jrgnevaid faktoreid: 1. Projekti tasuvusaeg ei tohi letada 3 aastat 2. Investeeringu maksumuse lempiir on 200. Aasta 1 -100 50 50 50

lesanne 11
Esialgsed kulud Rahavood: 1 2 3 4 5 A -10 000 6 000 4 000 3 000 2 000 1 000 B -10 000 5 000 5 000 0 0 0

Milline investeering on efektiivsem tasuvusaega arvestades?

Investeeringute anals Klle Laidme

Arvestuslik rentaablus
Arvestuslik rentaablus (tasuvustegur - ARR) on aasta keskmise puhaskasumi ja investeeringu keskmise summa jagatis.
n

ATE r n ARR = inveseering + jkvrtus 2

Keskmise kasumi leidmiseks liidetakse kokku kik investeeringu eluea vltel saadud puhaskasumid ja jagatakse aastate arvuga. Investeeringu keskmine vrtus on pool esialgsete kulude ja projekti oodatava likvideerimismaksumuse summast.

lesanne 12
Esialgsed kulud on 65 000, projekti kestvus on 20 aastat, prognoositav brutokasum on 70 000, tulumaksumr 26%. Arvuta ARR.

lesanne 13
Brutokasum A B C 0 -10 000 -10 000 -10 000 1 0 500 0 2 1 000 500 0 3 500 500 0 4 500 500 0 5 500 500 2 500 Millise projekti valid, kui minimaalne lubatav ARR on 8%. Aasta

lesanne 14
Kahte vastastikku vlistavat projekti hinnatakse ARR abil. Esialgsed kulud on kummalgi 200 000 ja jkvrtus 6 aasta prast 4 000. Aasta A B 1 2 000 10 000 2 2 000 10 000 3 2 000 10 000 4 13 000 5 000 5 13 000 5 000 6 14 000 5 000

Diskonteeritud tasuvusaeg
Diskonteeritud tasuvusaeg (DPBP) on aeg aastates, mis kulub esialgse investeeringu tagasiteenimiseks diskonteeritud rahavoogudega.

DPBP = tisaastad +

tielikuks _ tasuvuseks _ puuduv _ rahavoog tieliku _ tasuvusaasta _ diskonteeritud _ rahavoog

Investeeringute anals Klle Laidme

Nide
Puhtad rahavood Aastane Kumulatiivne 0 (100) (100) 1 10 (90) 100-10 palju on veel katmata 2 60 (30) 3 80 50 Kapitali hind on 10%. Leida diskonteeritud tasuvusaeg. Aastad Aastad 0 1 2 3 Puhtad rahavood Aastane Kumulatiivne (100) (100) 10/1,1=9 (91) 2= 10/1,1 50 (41) 3 10/1,1 =60 19

Tasuvusaeg on 2,38 aastat.

DPBP = 2 +

41 = 2,68 60

Ndispuhasvrtus
Ndispuhasvrtus on projekti eluea tulumaksujrgsete rahavoogude praeguse vrtuse summa ja investeeringu esialgsete kulude vahe.

NPV =

C1 C2 Cn + + ... + I 2 1 + i (1 + i ) (1 + i )n 0 RVt NPV = I (1 + i )t 0

Projekt on kasulik, kui ndispuhasvrtus on suurem kui 1.

lesanne 15
Firma kavatseb osta uusi masinaid ja projektist saadavad rahavood on jrgmised: Esialgsed kulud -40 000 1 15 000 2 14 000 3 13 000 4 12 000 5 11 000 Nutav tulunorm on 12%. Leida investeeringu ndispuhasvrtus.

lesanne 16
Investeerimisprojekt annab rahakivet 450 000 igal aastal 6 aasta jooksul ja esialgsed kulud on 1950000. Nutav tulunorm on 9%. Leida ndispuhasvrtus ja anda hinnang.

lesanne 17
Jtkub lesanne 5. Esialgsed kulud 54 000, lisandunud rahavood 20 608, eluiga 5 aastat, nutav tulunorm on 15%. Lpetav rahavoog on 33 808 (20 608+13 200), tasuvusaeg 2,63 aastat. Leia ndispuhasvrtus.

Investeeringute anals Klle Laidme

Kasumiindeks
Kasumiindeks (PI) on tulevaste rahavoogude ja esialgsete kulude suhe. Kui kasumiindeks on le he, siis on projekt tasuv.
n

PI =

(1 + i )
t =1

CFt

I0

NPV + I 0 diskonteeritud _ rahavoog = I0 investeeringu _ kulud

Sisemine tasuvuslvi
Sisemine tasuvuslvi (IRR) on intressimr, mille puhul esialgse investeeringu suurus vrdub tulevaste rahavoogude ndisvrtusega. Tuleb valida suurema IRR vrtusega projekt. Sisemine tasuvuslvi on diskonteerimismr, mis vrdsustab projekti tulevaste netorahavoogude ndisvrtuse esialgsete kuludega ehk sisemine tasuvuslvi on tulunorm, mida projekt teenib. Kui sisemine tasuvuslvi on krgem kui nutav tulunorm (tkkenorm), tuleb projekt vastu vtta. Kui sisemine tasuvuslvi on madalam kui tkkenorm, tuleb projektist loobuda. Kui sisemine tasuvuslvi on vrdne nutava tulunormiga, siis ei too see kaasa projekti vastuvtmisel firma aktsiakursi tusu. Peamine puudus on see, et peame oskama prognoosida kaugeid tuleviku rahavooge.

lesanne 18
Kas on otstarbekas investeerida varasse, mille kasutamine toob sisse igal aastal 120 000 8 aasta jooksul, kui vara maksumus on 620 000. Tulunorm 10%. Leida ndispuhasvrtus, kasumiindeks, sisemine tasuvuslvi.

lesanne 19
Projekti maksumus on 52 125. Raha kive 8 aasta jooksul 12 000. Tulunorm on 12%. Leida tasuvusaeg (diskonteerimata), kasumiindeks, sisemine tasuvuslvi, ndispuhasvrtus.

lesanne 20
Firma kavatseb osta uue masina, mille esialgsed kulud on 100 000, lisanduvad rahavood 10 aasta jooksul 18 000. Leida ndispuhasvrtus, kui tulunorm on 10% ja kui 15%. Kas projekt tuleb vastu vtte tingimusel A vi B. Milline on sisemine tasuvuslvi.

lesanne 21
Ettevte kavatseb osta uue seadme. Vahetamisele kuuluv 5.aastane seade, mille esialgne oodatav eluiga oli 10aastat. Amortisatsiooni arvutatakse sirgjoonelise meetodiga, kuni 0 20 000lt. Amortisatsioonisumma aastas on 2 000. Mgihind 25 000. Vanal seadmel ks tline, kes sai 15 000 aastas, tiendavad kulud aastas 2 000. Vana masina ekspluatatsioonikulud 7 000, praagikulu 3 000. Uue seadme ostuhind on 50 000. 5 aasta prast likvideerimishind 10 000. Seade amortiseerub 5 aasta jooksul nullini. Uue seadme seadistuskulud olid 3 000 ja transpordikulud 2 000. Lisaks sellele tuleb 5 000 vrra suurendada investeeringuid tooraine ja lpptoodangu varudesse. Uue seadme ekspluatatsioonikulud on 2 000 ja praagikulud 4 000. Uue seadme kasutamiseks on vaja vljapet 5 000. Tulumaksunorm 34%. Projekti nutav tulunorm on 20%. Leida esialgsed kulud, lisandunud rahavood, lpetav rahavoog, joonistada rahavoogude diagramm. Kas tasub projekti ellu viia, kui tasuvusaja piirang on 3 aastat. Arvutada arvestuslik rentaablus, ndispuhasvrtus, kasumiindeks ja sisemine tasuvuslvi.

10

Investeeringute anals Klle Laidme

lesanne 22
Firma kavatseb jrgmiseks aastaks osta he kahest vetisest. Neist kallim peaks andma suuremat saaki. Projektid on vastastikku vlistavad. Tulunorm on 10%. Rahavood: Aasta A B 0 -500 -5 000 1 700 6 000 Arvuta praegune puhasvrtus, ndispuhasvrtus, kasumiindeks, sisemine tasuvuslvi. Kumb projekt tuleks valida, kui: 1. Kapitaalmahutused ei ole piiratud; 2. Kapitaalmahutused on piiratud.

lesanne 23
A B C Esialgsed kulud -10 000 -10 000 -10 000 1 3 362 1 000 2 3 362 3 000 3 3 362 6 000 4 3 362 13 605 7 000 Leia sisemine tasuvuslvi kui kasuminorm on 10%.

Mitmiktulunormid
Vaadatakse, mitu korda projekt muudab mrki. Kui ks mrgimuutus, siis tegemist he IRR. Nide: Esialgsed kulud: 1 600 1 1 000 2 10 000 Siin kaks mrgimuutust ehk kaks IRR. IRR=25% IRR=400%. Kokkuvtteks vib elda, et kui rahavoogude jadas on rohkem kui ks mrgimuutus, siis vib elda, et on mitu IRR ja nende tavaprane tlgendamine kaotab mtte.

lesanne 24
0 A -1 000 B -11 000 Tulunorm 10% 1 505 5 000 2 505 5 000 3 505 5 000

Tasakaalupunkti leidmine lesanne 25

Firmal on vimalus investeerida 100 milj. Projekti y vi z. Mlema projekti eluea pikkus on 2.a. Esimesest projektist tekkinud rahavood: 1.a. 20 miljonit 2.a. 120 miljonit Teisest projektist: 1.a. 100 miljonit 2.a. 31,25 miljonit Leida projektide IRR, NPV (diskontomr on 5%) ning nende projektide kskiksuspunkt ja kujutada see joonisel. Selgitada, missuguse kapitali hinna juures on ks vi teine projekt firmale sobivam.

11

Investeeringute anals Klle Laidme

lesanne 26
Testage arvutustega, et projektil esialgsete kuludega 200 ja rahavoogudega: 1.a. +1 200 2.a. 2 200 3.a. +1 200 on tegemist mitmiktulunormiga. IRR=0% IRR=100% IRR=200%

lesanne 27
Tekst lehelt (lisa 7).

Eri suurusega projektid

A 200 300 B 1 500 1 900

NPV=72,7 NPV=227,1 PI=1,36 PI=1,15 IRR=50% IRR=27% Kui on piiramatud tingimused, siis otsustame NPV jrgi. Kui valime projekti A, siis peame 1 3000 paigutama lisaprojekti, mis peaks andma ndispuhasvrtuse 227,1-72,7=154,4.

Ebavrdsete eluigadega projektid

500 1 000 NPV=234,5 PI=1,2435 IRR=23-24% 500 500 1 000 NPV=306,5 PI=1,3065 IRR=20% 300 300 300 300 300 300

Otsustades lhema projekti vastu kasuks vib firma selle lppemisel seadme vlja vahetada ja saada tiendavat kasumit. Ajaliselt pikema projekti puhul seda vimalust ei ole. Vtmeksimuseks on seega, kas tna tehtud investeerimisotsus arvestab analsis kiki tulevasi kasulikke investeerimisvimalusi. Kui ei, siis projektid ei ole vrreldavad. Antud nites otsustades projekti B kasuks loobume automaatselt projektist, mille oleksime vinud ette vtta projekti A lppedes prast 3 aastat. Seega ei vlista projekti B vastuvtmine mitte ainult projekti A, vaid ka loobumist uuendamisprojektist aastateks 4-6. Probleemi lahendamiseks on mitu vimalust: 1. tuleb eeldada, et raha juurdevool lhema kestvusega investeeringust reinvesteeritakse kapitali hinna jrgi kuni pikemaajalise projekti lppemiseni. See ei anna vastust ksimusele, kuidas arvestada teist vimalikku positiivse ndispuhasvrtusega renoveerimisprojekti. igeks lahenduseks oleks selle asemel renoveerimis-investeeringute projekteerimine tulevikus, kuid see oleks vga keeruline. ks vimalus selle lahendamiseks oleks, et reinvesteerimisvimalused tulevikus oleks samad, mis praegu. Kige tavalisem viis selleks oleks jtkata vljavahetamisahelat, et vrdsustada projektide kestus. Kesolevas nites tuleks projekti A jaoks luua kaheahelaline tskkel, s.t. me eeldame, et projekti A vib 3 aasta prast samasuguse investeeringu vlja vahetada. Seega tuleb vaadata projekti A kahe jrjestikuse projektina. Selle vljavahetamisahela praegune puhasvrtus on 426,5, mis on vrreldav projekti B praeguse puhasvrtusega. Jrelikult tuleks vastu vtta projekt A, sest selle ahela praegune puhasvrtus on suurem.

12

Investeeringute anals Klle Laidme

500 1 000

500

500 1 000

500

500

500 1 000

500

500 500

500

500

500

lesanne 28
Seade maksumusega 10 000 ja elueaga 5 aastat toob kaasa puhtaid rahavoogusid 5 000 igal aastal. Firma seisab probleemi ees: kas oodata seadme amortiseerumist ja siis asendada uuega vi ma seade varem. Vastavalt aastatele on seadme mgihind jrgmine: 1.a. 8 000 2.a. 7 000 3.a. 6 000 4.a. 2 000 5.a. 0 Kapitali hind 10%, vaadata 4.a. seisukorrast, arvesse vtta mgihind.

lesanne 29
On vaja kaaluda kaht vimalust. Projektid on teineteisest vlistavad, peame valima he neist. Lisanduvad Algkulud Projekti eluiga rahavood Projekt A 20 000 3.a. 12 590 Projekt B 20 000 9.a. 6 625 Nutav tulunorm on 9%.

lesanne 30
Algkulud 200, projekti eluiga 2.a. Rahavood: 1.a. +448 2.a. -250 Leida IRR.

Riskid
Risk on varieerumine ndispuhasvrtuse mber. Ndispuhasvrtus sltub tenosusest.

Nide:
Aasta Tulu Tenosus 1.a. 6% 0,2 2.a. 7% 0,2 3.a. 5% 0,2 4.a. 3% 0,2 5.a. 4% 0,2 Selle lesande lahendamiseks lbime neli sammu: 1. kaalume tenosusega kik tulemid, liidame kokku ja saame keskmise tulu. 2. Leiame iga ksiku tulu hlbe keskmisest tulust 3. Vtame ruutu hlbe keskmisest tulust ja korrutame lbi tenosusega (saame variatsiooni) 4. Leiame standardhlbe, s.t. ruutjuure variatsioonist.

(x x ) f

13

Investeeringute anals Klle Laidme

lesanne 31
Aasta Tulu Tenosus 1.a. 5 000 0,10 2.a. 7 000 0,25 3.a. 8 000 0,30 4.a. 9 000 0,25 5.a. 11 000 0,10 Milline on riskimt?

lesanne 32
Tulu A B Tugev 0,2 700 550 Normaalne 0,5 400 400 Nrk 0,3 200 300 Leida keskmine tulu, standardhlve, variatsioon ja . Majandusolukord Tenosus

Portfelliinvesteeringud
Tavaliselt ptakse investeerimisotsuste vastuvtmisel risk hajutada ehk vhendada. Seda saavutatakse diversifitseerimise abil s.t. investeeringud jaotatakse mitme objekti vahel, moodustades kogumi, mida nimetatakse investeeringute portfelliks. Hajutatud riskiga investeeringuportfell sisaldab erinevaid vrtpabereid, nt. vlakirjad, aktsiad, pangahoiused. Selline investeerimisportfell on riskide eest hsti kaitstud, sest nii majanduses kui poliitikas ei toimu muutused hekorraga. Investeerimisportfelli moodustamisel tuleb jlgida eesmrki, et vikseima riskitaseme juures oleks vimalik saavutada maksimaalse kasuminormi. Portfelli keskmine kasuminorm kujutab erinevate investeeringute kasuminormide kaalutud keskmist. Kovariatsiooni arvutamiseks korrutame hlbed keskmisest tulust omavahel ja leitakse korrutiste keskmise (korrutades lbi tenosusega). Korrelatsiooni arvutamiseks jagatakse kovariatsioon kummagi vrtpaberi standardhlbega (mlema korrutisega e. riskimdu korrutisega).

Corr =

Cov D S

Investeerimisportfelli riski suurust mdetakse portfelli standardhlbe kaudu.

2 P = w12 12 + w2 22 + 2 w1 w2 p1, 2 1 2

w1 esimese vrtpaberi osakaal portfellis w2 teise vrtpaberi osakaal portfellis 1 esimese vrtpaberi riskimt (standardhlve) 2 teise vrtpaberi riskimt (standardhlve) p1, 2 korrelatsioonikordaja
Risk vheneb siis, kui kombineeritakse vrtpaberiportfell nii, et sinna kuuluvad vrtpaberid erineva risk ja tasuvusega. Kigi investeeringute koosmju nimetatakse portfelliefektiks. Kui palju nnestub portfellist riski vhendada sltub ksikute investeeringute vastastikustest seostest. ks seos kannab nime korrelatsioon. Korrelatsioonikordaja (p) vib olla vahemikus 1 kuni +1. Kui korrelatsioonikordaja on +1, siis on vrtpaberite tasuvus omavahel tihedalt seotud ja liiguvad hes suunas, seega korrelatsioon nitab suunda ja tugevust. Kui vrtpaberiportfelli korrelatsioon on 1, siis nitajad liiguvad erinevates suundades ja risk on hajutatud, saavutades maksimaalse taseme. Kui p=0, siis puudub nitajate vahel igasugune seos.

14

Investeeringute anals Klle Laidme Nii nagu korrelatsioon iseloomustab nhtuste vahelisi seoseid, nii teeb seda kovariatsioon. Kuid ta mrab ainult seose suunda, kuid ei hinda nende vahelist tugevust.

Nide
Majandusolukord Langus Normaalne Tus Tenosus 0,3 0,4 0,3 Tulu B S 10% -10% 20% 20% 30% 40%

lesanne 33
Oodatav tulu Variatsioon Standardhlbe Cov Corr A 50% 12,5% 0,01685 0,1298 -0,01375 -0,95 M 50% 5% 0,0125 0,1118

lesanne 34
Tasuvus Riskimt Corr A B 24% 8% 16% 2% 1. +0,5 2. +0,1 3. 0,4

Osakaalud: 1. A 60% ja B 40% 2. A 20% ja B 80%

Riskide liigid ririsk

ririski iseloomustavad mitmesugused probleemid, mis on seotud tooraine hindadega, tehnoloogia valikuga ja nudluse muutusega.

Likviidsusrisk
Likviidsusrisk on seotud hinna kahanemise probleemidega.

Finantsrisk
Finantsrisk on seotud intressidega ja laenu phiosa tagasimaksetega.

Tururisk
Tururisk on seotud kikide muutustega, mis toimuvad turul.

Ssteemivline risk
Ssteemivline risk on seotud ainult antud investeeringuga. Teda ei mjuta ei poliitilised otsused ega majanduskriisid jne. Niteks ririsk, likviidsusrisk, finantsrisk.

15

Investeeringute anals Klle Laidme

Ssteemi sisene risk

Ssteemi sisest riski ei saa juhtide riski hajutamise teel. Sltub niteks majandusmuutustest, inflatsioonist, rahanduspoliitikast. Niteks tururisk.

-kordaja
-kordaja nitab vrtpaberi tundlikkust turu tulude muutuste suhtes. Turu portfell esindab kiki turul pakutavaid vrtpabereid ning turu -kordaja vrdub alati hega. -kordajat kasutatakse finantsvarade hindamise mudeli (CAMP) juures.

2 pi ,m
i m

cov(ri rm ) p i ,m i m = 2 2
variatsioon investeeringu i ja turuportfelli m vaheline korrelatsioonikordaja investeeringu i standardhlve ehk riskimt turu portfelli m riskimt ehk standardhlve

lesanne 35
Tulu A B 1991 -10,00% 3,00% 1992 18,50% 21,29% 1993 38,67% 44,25% 1994 14,33% 3,67% 1995 33,00% 28,30% 1. Leida A ja B keskmine tulu 2. Arvestada portfelli tulu, kui osakaalud on vrdsed 3. Arvestada A ja B riskimt 4. Arvestada portfelli riskimt 5. Koostada aktsiatest A ja B portfell osakaaludega A-90% ja B-10% 6. Arvutada aktsiate A ja B -kordajad Aastad

lesanne 36
B Langus 25% -20% Seisak 25% 10% Vike kasv 25% 30% Tus 25% 50% Leida: 1. Vrtpaberite oodatava tulu standardhlve ja variatsioonikordaja 2. Mlema vrtpaberi keskmine tulu 3. Aktsiate -kordajad, kui on teada, et turu tulukus on 10% ja riskivaba intressmr on 5%. 4. Koostada portfell proportsioonis 90% ja 10%, leida selle portfelli keskmine tulu, standardhlve 5. Ja selgitada tulemusi Majandusolukord Tenosus Tulu A 5% 20% -12% 9%

16

Investeeringute anals Klle Laidme

Projektide hindamine ebakindlates olukordades

Kindlustusekvivalendi meetod
Nutavat tulunormi kasutatakse sel juhul, kui meie investeeringu riskimr oleks sama kui firma projektidel tavaliselt.

kindel _ rahavoog riskantne _ rahavoog

Nide
Nutav rentaablus on 10%. Firma kavatseb valmistada uued uurimisseadmed, mille oodatav eluiga on 5.a., esialgsed kulud 120 000. Oodatav raha juurdevool ning on: Aasta Oodatav rahavoog 1 10 000 0,95 2 20 000 0,90 3 40 000 0,85 4 80 000 0,75 5 80 000 0,65 Riskivaba intressimr on 6%. Milline on selle projekti praegune puhasvrtus?

10000 0,95 = 9500

20000 0,90 = 18000 40000 0,85 = 34000 80000 0,75 = 60000 80000 0,65 = 52000
See on riskivaba rahavoog, neid tuleb taandada riskivaba intressimraga.

9500 0,9434 = 8962,3

18000 0,8900 = 16020 34000 0,8396 = 28546,4 60000 0,7921 = 47526 52000 0,7473 = 38859,6 NV = 8962,3 + 16020 + 28546,4 + 47526 + 38859,6 = 139914,3 NPV = 139914,3 120000 = 19914,3 lesanne 37
Aasta Projekt A Projekt B 0 -1 000 000 1,0 -1 000 000 -1,0 1 500 000 0,95 500 000 0,90 2 700 000 0,90 600 000 0,70 3 600 000 0,80 700 000 0,60 4 500 000 0,70 800 000 0,50 Riskivaba intressimr on 5% ja ldine intressimr 15%.

17

Investeeringute anals Klle Laidme

Riski arvestavad diskontomrad

Riski arvestavate diskontomrade arvestamine phineb sellel, et investeerijad nuavad riskantsematelt projektidelt suuremat tulu. Kui antud investeeringuga seotud risk on suurem kui tavaliselt, siis diskontomra tstetakse et seda riski kompenseerida. Seejrel kui firma on kindlaks mranud antud riskitasemega projektilt nutava tulunormi, diskonteeritakse rahavood ndishetke riski arvestavate diskonteerimismradega.

NPV =
t =1

(1 + i )

ACFt

* t

I0

ACFt rahavoog ajaperioodil t i* n I0

riski arvestav diskonteerimismr projekti eluiga esialgsed kulud

Riski arvestava diskontomra kasutamine tuleneb sellest, et kui mingi projekti riskitase erineb firma tpiliste projektide omast, peab juhtkond otsustamisprotsessis arvestama aktsionride vimalike reaktsioonidega. Kui seda ei tehta, hakkavad uued projektid alandama firma aktsiate hinda, st. omanike rikkust. Phjuseks on see, et turg tstab nutava tulunormi reaktsioonina suurema riskiga projektide lisandumisel (kui riskitase tuseb, peab nutav tulunorm langema). Kindlustusekvivalent Riski arvestav diskontomr 1. Kohandame oodatavad rahavood 1. Suurendame vastavalt riskile koosklas riskiga viksemaks korrutades diskonteerimismra neid kindlustusekvivalendi kordajatega 2. Taandame kindlustusekvivalentsed 2. Taandame rahavood praegusesse rahavood praegusesse hetkesse riskivaba hetkesse riskiga kohandatud intressimraga diskonteerimismra jrgi 3. Kasutame tavalise ndispuhasvrtuse 3. Kasutame otsustamiseks tavalise otsustamise kriteeriumit, kus tulunormi ndispuhasvrtuse kriteeriumi, kus asemel on tkkenormiks riskivaba tkkenormiks on riski arvestav intressimr diskonteerimismr

lesanne 38
Firma kavatseb vlja lasta uue toote. Projekti oodatav kestus on 5.a., nutavad esialgsed kulud on 500 000. Rahavood, mis lisanduvad on 100 000 igal aastal. Tulunormiks kavandatakse 15% ja see on ka diskonteerimismraks. Riskivaba tulunorm on 6%. Arvuta vlja ndispuhasvrtus ning langeta otsus kasutades kindlustusekvivalendi meetodit ja riski arvestava diskontomra meetodit.

lesanne 39
Kahe projekti eluiga on 5.a. Projekt A on vljavahetamise projekt. Projekt B pole seotud kesoleva tegevusega. Ettevte kasutab projektide hindamisel riski arvestava diskontomra meetodit. Projekti oodatavad tulud on: Aastad A B 0 250 000 400 000 1 30 000 135 000 2 40 000 135 000 3 50 000 135 000 4 90 000 135 000 5 130 000 135 000 Vljavahetatava projekti A tulunorm on 12%. Projekti B, mis pole seotud kesoleva ritegevusega, on nutav tulunorm 18%. Leida ndispuhasvrtus.

18

Investeeringute anals Klle Laidme

Tenosuspuu meetod Nide

Projekti esialgsed kulud on 300, vimalused esimesel aastal: 1. Lisanduvad rahavood 150, tenosusega 0,5 2. Lisanduvad rahavood 180, tenosusega 0,3 3. Lisanduvad rahavood 190, tenosusega 0,2 Teise aasta tegelikud rahavood: Kui ACF1=150 ACF1=180 ACF1=190 ACF2=125*0,5 ACF2=200*0,3 ACF2=245*0,25 240*0,3 160*0,7 250*0,5 280*0,2 270*0,25
-300

0,5

0,3

0,2

150

180

190

0,5

0,3

0,2

0,3

0,7

0,25

0,5

0,25

125

240

280

200

160

245

250

270

125 = 300 + ,36 + ,31 ,3 ,5 ,5 = ,1 1, 1 12 150 240 + + 2 + 136, 198, = 34, 0, 0, = 5, 11 ,1 150 300 + = 300 + 136 36 + 231 40 67 8 0 5 0 2 6 8 ,1 1, 2 200 300 + = 300 ,64 + ,29 = ,9 ,3 ,3 = ,6 1, 1 12 180 160 + + 2 + 163, 132, = 4, 0, 0, = 0, 11 ,1 190 300 + = 300 172 73 + 202 48 = 75 2 0 2 0 25 = 3 8 ,1 1, 2 250 + 2 300 + 300 + ,73 ,61 = ,3 ,2 ,5 = ,9 1, 11 190 270 + 2 = + 172, + 223, 95, 0, 0, 4, 11 ,1 15, + 5, 6, + 2, + ( 0 9) + ,8 + ,9 ,8 = ,1 300 +

19

Investeeringute anals Klle Laidme

lesanne 40
Joonista tenosuspuu. Leia NPV, liittenosus, oodatav NPV. Esialgsed kulud on 1200000, riskivaba tulunorm on 15%. Tulemused esimesel aastal: ACF tulemus ACF tulemus ACF tulemus 700 000*0,6 850 000*0,3 1 000 000*0,1 Tinglikud tulemused teisel aastal: ACF1=700 000 ACF1=850 000 ACF1=1 000 000 ACF2=300 000*0,3 ACF2=400 000*0,2 ACF2=600 000*0,1 700 000*0,6 700 000*0,5 900 000*0,5 1 100 000*0,1 1 000 000*0,2 1 100 000*0,4 1 300 000*0,1

lesanne 41
Kaalutakse investeeringu projekti, mille oodatav eluiga on 2 aastat. Riskivaba tulunorm on 12%. Projekti esialgsed kulud on 600 000. ACF1=300 000*0,4 ACF1=350 000*,04 ACF1=450 000*0,2 ACF2=200 000*0,3 ACF2=250 000*0,2 ACF2=300 000*0,2 300 000*0,7 450 000*0,5 500 000*0,5 700 000*0,2 650 000*0,3 1 000 000*0,1 1. Koostage vimalik tulemuste tenosuspuu 2. Mrake liittenosus 3. Milline on projekti vimalike puhasvrtuste vahemik (kige neg ja pos) 4. Milline on projekti oodatav keskmine NPV?

600 000

0,4

0,4

0,2

300 000

350 000

450 000

0,3

0,7

0,2

0,5

0,2

0,1

0,2

0,5

0,3

200 000

300 000

250 000

450 000

700 000

1 000 000

300 000

500 000

650 000

20

Investeeringute anals Klle Laidme

lesanne 42
Kavatsetakse investeerida arvutimngude tootmise projekti, mille kestvuseks prognoositakse 3 aasta. Esialgsed kulud on 100 000. Arvatakse, et edu, st 100 000lise rahavoo tenosus 1l aastal on 60% ning kbikukkumise vimalus rahavooga 0 on 40%. Kui projekt kukub lbi 1 aastaga, on tenosus 60%, et 2 ja 3 aastal suudetakse tasuda ainult kulud, mille puhul raha juurdevool on 0. Samuti on 40% tenosus, et projekt testi lbi prub, nudes kulutusi 40 000 teisel aastal selleks, et tootmist mber hlestada. 3 aastal projekt lppeks ja rahavoogu poleks. Kui projekt on esimesel aastal edukas, siis oleks 2.a. oodatav rahavoog 200 000, 175 000 vi 150000 vastavate tenosustega 0,3; 0,5; 0,2. Kui projekt on kolmandal aastal edukas, siis on oodatavad rahavood vrdse tenosusega kas 30 000 rohkem vi 20 000 vhem kui teisel aastal. Riskivaba tulunorm on 10%. Joonista tenosuspuu, mra liittenosus ja leia projekti oodatav keskmine NPV.

100 000

0,6

0,4

100 000

0,3

0,5

0,2

0,6

0,4

200 000

175 000

150 000

-40 000

0,5

0,5

0,5

0,5

0,5

0,5

230 000

180 000

205 000

155 000

180 000

130 000

21

Investeeringute anals Klle Laidme

Vrtuste hindamine
Vrtuste liigid: 1. Tegutseva firma vrtuse kindlaksmramisel vetakse arvesse nii reaalset kui ka mttelist vara. Siin ei lhtuta bilansilisest maksumusest, vaid kibe ja tasuvuse suurendamise potentsiaalist. Tegutseva firma vrtusega tuleb tegemist siis, kui ks firma tahab teist ra osta (Goodwill mgihinna ja neto aktivate vahe). 2. Likvideerimisvrtus on summa, mis jb jrgi firma likvideerimise korral prast seda kui varad on mdud ja vlad on tasutud. Likvideerimisvrtus tuleb kne alla siis, kui tegemist on pankrotiga. Sellest on huvitatud omanikud ja kreeditorid. 3. Bilansiline vrtus on bilansis kajastatud varade maksumus. Kuna bilanss tehakse eelmise perioodi kohta, siis kajastab eelmise perioodi varade seisu. Kasutatakse finantsnitajate vljatoomisel. 4. Turuvrtus on ettevtte mgihind, mis vib olla ettevtte varade vrtusest kas suurem vi madalam. Tootmisvarasid makse tavaliselt kallimalt kui on nende bilansiline vrtus. 5. Kapitaliseeritud vrtus kujutab endast investeeringu tulevaste oodatavate rahavoogude ajastatud vrtust, mis on diskonteeritud investeerija poolt nutava kasuminormiga. See kasuminorm eks kapitaliseerimise mr sltub riski astmest.

Varade hindamise phimudel

Varade hindamise phimudel arvestab vrtpaberite ja teiste investeerimisprojektide vrtust ja tasuvust mjutavaid tegureid. See mudel nitab, et finantsvarade vrtust mjutavad sellised tegurid nagu thtaeg, loodetav tulu ja riskimr. Seega on vrtpaberi vrtus vrdelises sltuvuses tulevastest rahavoogudest ja prdvrdelises sltuvuses laekumise ajast ja riskimrast.

P0 =
t =1

Ct (1 + r ) t

, kus

P0 Ct r n

finantsvarade ndisvrtus ajamomendil null ehk praegusel hetkel loodetav tulu ehk rahavoog perioodil t nutav tulunorm ehk keskmine tulu ajaperiood

Vlakirjade hindamine
Vlakiri on pikaajaline vlakohustus, milles laenaja kohustub maksma vlakirja omanikule kustutusthtaja mdudes vlakirja summa ja tegema perioodilisi intressimakseid.

Vtmesnad
Nominaalvrtus (nimivrtus) algsumma, mis kuulub kustutamisele vlakirja thtaja mdumisel. Kupongi intressimr intressimr, mis kehtestab nominaalvrtuse alusel makstava intressi suuruse. Vlakirju, millelt ei maksta intresse nimetatakse kupongita vlakirjadeks ja nendelt saadakse kasumit nominaalvrtuse allahindamisel. Kustutamise thtaeg vlakirja nominaalvrtuse vljamaksmise thtaeg. Vlakirja tasuvus vlakirja tegelik intressimr, mis saadakse kui iga-aastased vljamakstavad intressid jagatakse vlakirja jooksva hinnaga. Tasuvuse aste erineb kupongi intressimrast sel juhul, kui vlakiri osteti alla nominaalvrtust st. osteti diskontoga ehk allahindlusega. Siis on tasuvuse aste krgem kui kupongi intressimr. Tasuvuse aste on kupongi intressimrast madalam siis, kui ostuhind on nominaalvrtusest krgem. Siis eldakse, et vlakiri osteti preemiaga.

22

Investeeringute anals Klle Laidme

Nide
Kmneaastase kustutamisthtajaga vlakirjal on kupongi intressimr 8% ja nominaalvrtus on 1000. Investeerija loodab saada vlakirjalt kasumit 10%. Intresse makstakse kord aastat. Igal aastal protsent intresside nol: 8% 1000st = 80.

P0 =
t =1

10

80 1000 + 10 = 492,1 + 385,5 = 877,6 10 (1 + 0,1) 1,1

vib kasutada annuiteedi tabelit, vt. 10.a. 10% s.o. 6,145

1000 kustutatakse ksainus kord ja 10ndal aastal. 1,110 n C1 C2 C3 Cn Cn =(72,7+66,1+60,1+54,6+49,7+45,2+41,1+ + + + ... + = 2 3 n n 1 + i (1 + i ) (1 + i ) (1 + i ) t =1 (1 + i )

37,3+33,8+30,8)+385,5=492,1+385,5=877,6

Vlakirja tasuvus Jooksev kasuminorm jooksev _ kasu min orm = vljamakstud _ int ressid vlakirja _ turuhind

Jooksva kasuminormi puudus on see, et ta ei arvesta vlakirja kustutusaega. Nide Vlakirja kupongiintressimr on 12%, nominaalvrtus on 1000 ja turuhind 960.

jooksev _ kasu min orm =

1000 0,12 960

Kasuminorm kustutamiseni

jooksev _ kasu min orm _ kustutamiseni =

I M P0 n

I+

M P0 n M + P0 2

iga-aastased vljamakstavate intresside summa vlakirja nominaalvrtus vlakirja turuhind

perioodide kestvus Nide Oletame, et meil on vimalus osta 877,60 eest vlakiri, mille kustutamisthtaeg on 1.a. Kupongi intressimr on 8% ja nominaalvrtus 1000. Milline on kasuminorm kui hoida vlakirja kuni kustutamisthtajani. Kui ostame vlakirja diskontoga, siis kasuminorm peab olema krgem kui kupongi intressimr.

877,6 =
t =1

10

80 1000 + 10 (1 + i ) (1 + i )10
raha ndisvrtus

annuiteet Kui i=9%, siis 935,44 Kui i=9%, siis 877,60

23

Investeeringute anals Klle Laidme

Eelisaktsiate hindamine
Selle vrtus vrdub lpmatult kestvate dividendivoogude ndisvrtusega.

P0 = P0 D r

C , kus r
eelisaktsia hind iga-aastased vljamakstavad dividendid kasuminorm

Nide
Firma maksab eelisaktsialt igal aasta dividende 400, investeerija poolt loodetud kasuminorm on 16%.

P0 =

400 = 2500 0,16

Lihtaktsiate hindamine
Lihtaktsia tulu koosneb dividenditulust ja kapitalilt saadavast tulust. Thtajalise lihtaktsia puhul: Thtajatu lihtaktsia puhul:
n n

P0 = Dt Pn r n t

Dt (1 + r ) t

Pn (1 + r ) n

P0 =

t =1

Dt (1 + r ) t

, kus

t =1

dividendide summa aktsialt perioodil t lihtaktsia hind ajamomendil n prognoositav kasuminorm ajaperiood arvestusperiood (mitu korda ajaperioodi n jooksul arvestatakse dividende)

lesanne 43
Viis aastat tagasi emiteeris firma vlakirju kustutusthtajaga 20 aastat, nominaalvrtus 1000, kupongiintressimraga 14% ja eeldatava kasuminormiga 10%. Kui suur on iga-aastane vlja makstav intressisumma, kui suur jooksev kasuminorm ja kui suur on firma turuvrtus kui intressi arvestatakse ks kord aastas.

Dividendide kasvu arvestamine 0 kasvumr

Dividendide suurus on fikseeritud, aja jooksul jb muutumatuks. Lihtaktsia hind vrdub sellisel juhul eelisaktsia hinnaga. Nide Dividendide summa aktsialt on 25 krooni ja kasuminorm on 10%, dividendi kasvumr on 0. Arvesta luhtaktsia hind.

25 = 250 0,1

24

Investeeringute anals Klle Laidme

Psiva dividendi kasvumr Dt = D0 (1 + g ) P0 = Dt D0 g

D0 (1 + g ) t , kus (1 + r ) t

t =1

selle aasta dividend baasaasta dividend

kasvumr Kui kasuminorm on dividendide kasvutempost suurem, siis aktsiate hindamisel kasutatakse Gordoni mudelit.

r g Nide Eeldame, et lihtaktsia eelmise aasta dividendid olid 30 krooni ja nende kasvutempo oli 10% ja see on psiv. Leida lihtaktsia hind kui eeldatav kasuminorm on 12%. (kasum arvestades dividende) 30 (1 + 0,1) = 33 P0 = 33 33 = = 1650 0,12,01 0,02

P0 =

Dt

lesanne 44
Vlakiri Kupongi intressimr Kasutamisaeg A 6% 10.a. B 10% 15.a. C 14% 20.a. Arvuta tegelik intressimr, vlakirjade turuvrtus. Kas vlakirjad tuleb ma nominaalvrtusega, preemiaga vi diskontoga? Iga vlakirja nominaalvrtus on 1000 krooni, nutav kasuminorm on 10% ja intresside vljamaksmine toimub kord poolaastas (s.t. kaks korda aastas).

lesanne 45
Eelisaktsia turuhind on 752 krooni ja iga-aastane dividendi tulu on 67 krooni. Arvuta nutav kasuminorm.

lesanne 46
Viimase 8.a. jooksul on firma aktsiatelt vljamakstavate dividendide suurus 26 krooni aktsialt aastas. Firma kavatseb jtta dividendid lhitulevikus samale tasemele. Kui palju on investeerijad nus maksma nende aktsiate eest siis kui nutav kasuminorm on 13%.

lesanne 47
Ettevtte eelisaktsia annab iga-aastast dividenditulu 45 krooni. Kui suur on he aktsia vrtus siis kui kasuminorm on: a) 8% b) 10% c) 12%

25

Investeeringute anals Klle Laidme

lesanne 48
Kavatseme osta 100 lihtaktsiat, mille on 1,65 ja turulisa (riskipreemia) keoleval momendil on 5,6%. Leia: 1. milline on nutav tulunorm, kui riskivaba tulunorm on praegu 12%; 2. kui suureks hindame selle aktsia vrtuse arvutatud tulunormi jrgi, kui oodatav dividend on 8,5$ ja dividendide kasvutempo on 5%.

R = RF + ( Rturg RF ) lesanne 49
Aktisa o 0,765. Milline on kohane nutav tulunorm kui oodatav tulu on 11,5% ja riskivaba norm on 7,5%?

Test
1. Kui intressimr tuseb, siis kas P/E suhtarv: Vheneb ( P / E _ suhtarv =

turuvrtus . Murru nimetaja suureneb, siis tulu _(int ressid )

2.

3.

4.

5.

6.

7.

murru vrtus vheneb. Suureneb Pole mjutatud Kui nutav tulunorm suureneb, siis kas P/E suhtarv Suureneb Vheneb (tulunorm on nimetajas) Pole mjutatud Aktsia hind muutub vastupidiselt Intressimraga Dividendidega Turu riskiga Lihtaktsia ja riskivaba vara tulude vahet nimetatakse Kogutulu Sstemaatiline risk Omakapitali riskipreemia Duratsiooni mdetakse Protsentides Aastates Rahas Kupongi summa ja turuhinna suhet nimetatakse Jooksvas tuluks Kupongituluks Tuluks thtajani Nutav tulunorm on Minimaalne realiseeritud tulu Garanteeritud tulu Minimaalne oodatav tulu Tenoliselt saavutatav maksimaalne tulu

lesanne 50
Arvutage vlakirja vrtus, mille kustutusthtaeg on 12 aastat ja nominaal on 1000$. Nutav tulunorm on 12% ja kupongiintress 8%.

26

Investeeringute anals Klle Laidme

lesanne 51
Eelisaktsia turuhind on 42,16 ja sellelt makstakse 1,95 dividende. Milline on oodatav tulunorm kui ostame vrtpaberi selle hinnaga.

lesanne 52
On 200 eelisaktsiat, mille hind on 40$ ja millelt makstakse 3,4$ dividende aastas. Milline on oodatav tulunorm? Kui oodatav tulunorm on 8%, kas peaksite siis mma vi ostma rohkem aktsiaid?

lesanne 53
Lihtaktsia mgihind on 22,5$. Firma juhid planeerivad dividendide pidevaks kasvuks 10% ja kesoleva aasta lpuks on dividendid 2% aktsialt. Milline on oodatav tulunorm?

lesanne 54
Lihtaktsia annab jrgmisel aastal oodatavalt dividende 1,85$ ja turuhinnaks planeeritakse 42,5$. Milline on selle aktsia ndisvrtus kui investeerija nutav tulunorm on 11%?

lesanne 55
Lihtaktisa andis mdunud aastal dividende 1,32$, dividendi kasvuks oodatakse 8% aastas. Milline on oodatav tulunorm kui aktsia jooksev turuhind on 23,50$?

Eurovlakirjad
Eurovlakirjad on vrtpaberid, mis on emiteeritud teises riigis, antud juhul mnes Euroopa riigis. Need on vlakirjad, mis on vlja antud Euroopas mne Ameerika ettevtte poolt ja mille intressid ja phivlg makstakse laenuandjale vlja dollarites. Eurovlakirjade turg tekkis 50ndatelja 60ndatel aastatel, mil USA dollar kui reservvaluuta muutus eriti populaarseks. Viimastel aastatel on dollar kui stabiilne valuuta muutunud eritu populaarseks ja sellest ka nudlus Eurovlakirjade jrgi on tusnud. Eurovlakirjad on populaarsed selleprast: 1. Kllaltki soodsad intressmrad 2. Temaga on seotud suhteliselt vikesed piirangud (nt. Eurovlakirju ei ole vaja ldse registreerida). Vib isegi olla, et USA kodanikele ja pidevalt vlismaal elevatele ameeriklastele Eurovlakirju ldse ei pakuta.

Tuletisvrtpaberid ehk derivatiivid

Futuurid
Futuur on leping, mis nuab, et selle valdaja ostaks vi mks vara varem kindlaks mratud hinnaga ja kindlaks mratud ajal. Niteks kui ettevte kavatseb lhimas tulevikus emiteerida vlakirju ja arvab, et intressimrad vivad emissioonini jnud aja jooksul tusta, siis vib ta ma USA Riigikassa obligatsioonide lepingu, mille nimivrtus on sama, mis kavatsetaval obligatsioonide emissioonil ja titmise kuupev on sama, mis emissiooni kuupev. Futuuride turg sai alguse jube keskajal. Turud olid Inglismaal, Prantsusmaal ja Jaapanis. Ameerikas vib lugeda futuuride turu alguseks Chicago viljabrsi loomist 1848.aastal. kaua aega kaubeldi nendel turgudel ainult pllumajandussaadustega. Alates 1970ndatest aastatest hakati kauplema ka finantsfutuuridega. Futuuri leping on tehing, mida iseloomustavad: Organiseeritud ost-mk Leping nudmisega garantiimaksu kohta Lepingute igapevane lbivaatamine.

27

Investeeringute anals Klle Laidme Futuuri turu kaitsevahenditeks on garantiisummade nue. See koosneb garantii sissemaksust ja garantiimaksust, mis lheb kiku kui lepingu vrtus langeb. Lihtaktsiate garantiisumma thendab neid varasid, mida investeerija on aktsiatesse investeerinud. Forwardlepingu puhul ei ole investeeritud mingeid varasid, sest midagi ei ole ostetud. Seega termin futuuride garantiisumma thendab usaldusraha, mille ostja paneb lauale, et tagada lepingu teokssaamine. Garantii sissemaksu asemel vib maksta ka riigikassa obligatsioonidega. Garantii sissemaksu puhul vetakse obligatsioonide vrtuseks 90% nende tegelikust vrtusest.

Forward
heks kige levinumaks tulevikutehinguks on forward. Forward tehingu korral lepitakse eelnevalt kokku kas kauba koguse vi mne finantsinstrumendi tulevikuhinnas ning selle hinna alusel toimub forwardtehingus mratud ajal ostu- vi mgitehing. Nide. Kaks panka vivad tna kokku leppida, et 20ne peva prast sooritavad nad marga/dollari ostu-mgitehingu kursiga 1,65. Antud juhul on see kurss forward kursiks ning seda ei ole vimalik vastava forwardi tingimustele enam muuta. Rahanduses kasutatakse forwardtehinguid eelkige intressimrade, brsiindeksite ja valuutakurssidega seonduvateks tehinguteks. Forwardtehingutest vtavad erinevatel motiividel osa erinevad huvigrupid: 1. Spekuleerijad orienteeritud spekulatiivsetele eesmrkidele. Forwardtehingu titmine toimub tegelikult tulevikus. Forwardtehinguga on vimalik soetada vara ning selleks ei ole vaja piisavalt vahendeid. Sellisest vimalusest kujuneva riski vltimiseks ritavad pangad mitte lasta investorite spekulatiivsetel positsioonidel kasvada. Selleprast nuavad pangad, et investeerijad deponeeriksid tehingu tagatiseks teatud rahasumma, mis kataks forwardtehingust tekkida viva kahju. 2. Arbitraatorid loodavad tulu ligata turgudevahelisest hinna erinevusest. Kui niteks mne finantsinstrumendi hind forwardturul on ldisest turuhinnast krgem, siis ostab arbitraator selle turuhinnaga ja ritab selle forwardturul kallimalt realiseerida. Riski ei ole mingisugust, kuid vimalik on teenida kasumit. 3. Riskimaandajad (kige suurem grupp) niteks investeerijad, kes teavad, et neil tuleb 3 kuu jooksul teha suuri investeeringuid ja nad kardavad, et selle aja jooksul intressimrad langevad. Sellist riski aitab forwardtehing vltida. Sest forwardtehinguga fikseerib investeerija ette oma intressimrad.

Optsioonid
Optsioonid on tuletisinstrument, mille puhul tuleb meeles pidada, et ta kujutab endast igust, mitte kohustust ma/osta teatud kindlaks mratud hinnaga tulevikus. Oma olemuselt jagunevad optsioonid kahte suurde rhma: Ostuoptsioonid Mgioptsioonid Igal optsioonil on selle vljakirjutaja ja hilisem ostja. Optsiooni nimetus (kas see on mgi- vi ostuoptsioon) kujuneb vlja selle omaniku s.t. optsiooni osta seisukohalt. Optsioonipreemia optsiooni lepingulise lubaduse eest maksab optsiooni saaja optsiooni valjakirjutajale teatud preemiat. Optsiooni hinna mramisel on aluseks selle vljakirjutaja uskumus tehingu objekti tulevase hinna suhtes. Optsioone kasutatakse tehinguks aktsiate, vlakirjade, futuuridega. Pangad pakuvad veel valuuta- ja intressipotsioone. Optsioonidega nagu forwardidegagi kaubeldakse vastavatel brsidel. Ka seal on omad arbitraatorid, spekuleerijad ja riskimaandajad.

28

Investeeringute anals Klle Laidme

Tuletisinstrumendid Eesti turul

Eesti turul on kige rohkem tegemist forwardite ja swapidega. Optsiooniturg on alles algstaadiumis. Selle phjuseks on: 1. Firmade vike teadlikkus optsioonitehingutest. 2. Nende eest tuleb maksta. Swapi puhul otsustavad kaks osapoolt omavahel ra vahetada kaks tulevikus toimuvat rahavoogu. Niteks intressi - swap. Oletame, et firmal A on vetud 5-aastane fikseeritud intressimraga laenukohustus. Firmal B on aga ujuva intressimraga 5-aastane vlakohustus. Kui nd firma A peaks mingil phjusel eelistama ujuva intressimraga vla tasumist ning firma B sobib rohkem fikseeritud ajaga maksmine, siis vivad need osapooled oma kohustused swap tehinguga lihtsalt ra vahetada.

Ostuoptsioon selle ostja seisukohalt

Optsiooni enda hind on 5 rahahikut ja optsiooniga fikseeritud vara hind on 100 rahahikut. Kui tehingu objektiks oleva vara turuhind peaks optsiooni realiseerimispeval olema madalam kui 100 rahahikut, siis kaotab optsioon ostja seisukohalt igasuguse mtte, sest antud juhul muutub optsioon vrtusetuks ning ostja on saanud optsiooni hinna suuruse kahju osaliseks (5 rahahikut). Kui tehingu objektiks oleva vara turuhind muutub optsioonis fikseeritud hinnast krgemaks, siis on optsioonil ostja jaoks vrtus. Kui optsiooni vara hind peaks tusma le 105 hiku, siis saab optsiooni omanik tehingust kasu. Kui vara hind on 105 rahahikut, siis ei saa optsiooni omanik ei kahju ega kasu, sest optsiooni realiseerimisest saadud 5 hikut kasu on vrdne optsiooni hinnaga.

Mgioptsioon selle ostja seisukohalt

Optsiooni enda hind on 5 rahahikut ja optsiooniga fikseeritud vara hind on 100 rahahikut. Mgioptsiooni ostja arvab, et optsiooniga kaetud vara hind peaks tulevikus langema. Mgioptsioon annab talle iguse oma vara maha ma fikseeritud hinnaga, vltides seega tururiski. Kui tehingu objektiks oleva vara turuhind peaks optsiooni realiseerimispeval olema krgem kui 100 hikut, siis on optsiooni ostmine mgi jaoks kahjulikuks tehinguks. Kui aga kauba hind kujuneb alla 10 hiku, siis on selle omanikul mttekas see optsioon realiseerida. Kui kauba turuhind peaks langema alla 95 hiku, siis on juba optsiooni soetamine kauba mjale igati kasulik.

Ostupotsioon selle vljakirjutaja seisukohalt

Optsiooni vljakirjutamisest saadud tulu (optsiooni hind) on 5 hikut ja optsiooniga fikseeritud vara hind on 100 hikut. Et optsioonide puhul kehtib n.. null kasumi ssteem optsiooni vljakirjutaja kasum vi kahjum on alati tpselt vrdne optsiooni ostja kasumi kahjumiga. Seejuures saab optsiooni vljakirjutaja maksimaalne kasum olla vrdne vaid optsiooni hinnaga. Kui optsiooniga kaetud tehingu hind peaks tusma optsioonis fikseeritud hinnast krgemale, on mja kohustatud oma kaubast loobuma optsioonis fikseeritud hinnaga, mis on tema jaoks kahjulik. Kui tehingu hind peaks optsiooni realiseerimispeval olema 105 rahahikut, siis katab mja oma kahju optsiooni hinnaga.

29

Investeeringute anals Klle Laidme

Rahvusvaheline rahandus
Misted
Valuutakurss on he valuuta hind teise valuuta suhtes. Otsene noteering nitab, mitu hikut koduvaluutat on vaja he hiku vlisvaluuta ostmiseks. Kaudne noteering nitab, mitu hikut vlisvaluutat on vaja he hiku koduvaluuta ostmiseks. Mgikurss on alati krgem kui ostukurss ja seda vahet nimetatakse kursivaheks ehk spreadiks. Punkt on valuutaturul 1/10 000 rahahikut Ristkurss on valuutakurss, mis on leitud kahe erineva valuuta jrgi. Hetke- ehk thtajakurss on kurss millega antud peval ostetakse ja makse valuutat. Thtaja- ehk forwardkurss on kurss, millega slmitakse etteostu/-mgitehingut. Psivkurss on kurss, mis on jigalt seotud mne teise valuutaga. Ujuvkurss on kurss, mis kujuneb vabalt. On veel selline variant, kus valuuta hind kigub teatud piiride vahel. Valuuta interventsioon kui riigi keskpank tstab valuutakurssi, ostes seda kokku vi siis langetab kurssi mes koduvaluutat.

Nide valuutakursipreemia kohta

Thtaeg Ostuhind Mgihind Hetkekurss 13,6010 13,7165 1 ndal 13,6074 13,7288 1 kuu 13,6288 13,7805 3 kuud 13,6792 13,9424 Leida thtajakursi ja hetkekursi vahe preemiana.

Forward preemia =

E forward E spot E spot

12 100 forwardtehingu _ thtaeg _ kuudes

panga forwardpreemia

1. USD ettemmine heks kuuks:

13,6288 13,6010 12 0,0278 = 12 = 0,0245 2,45% s.o. 13,6010 1 13,601 13,7805 13,7465 12 = 0,056 5,6% 13,7165

USD ettemmisel 1 kuuks. 2. USD etteostmisel heks kuuks:

lesanne 56
USD ja FRF vaheline kurss oli 1 USD=5,6 FRF ja USD ja GBP vaheline kurss oli 1 GBP=1,79 USD. Milline on FRF ja GBP vaheline kurss nende andmete phjal?

Ristuv _ kurss =

FRF USD = 5,6 1,79 = 10,024 USD GBP

Vastus: 1 GBP=10,024 FRF

30

Investeeringute anals Klle Laidme

lesanne 57
veitsist okolaadi importiv USA firma peab 6 kuu prast maksma 100000 CHF jrjekordse saadetise eest. Praegu on teada jrgmised andmed: 1 CHF=0,7692 USD (hetkekurss) 1 CHF=0,7660 USD (30 peva forwardkurss) 1 CHF=0,7594 USD (90 peva forwardkurss) 1 CHF=0,7504 USD (180 peva forwardkurss) Leida: 1. Kas CHFe makse preemiaga vi diskontoga USD suhtes 180 peva forwardi puhul? 2. Kas USA firma peaks kasutama kohemakse vi thtajalist kurssi? 1. 180 peva forwardi puhul:

0,7504 0,7692 12 = 0,04888 4,89% 6 0,7692

(makse diskontoga) 2.

100000 0,7692 = 76920 USD 100000 0,7504 = 75040 USD

Tuleks kasutada forwardkurssi, sest see on odavam.

lesanne 58
USA investor ostis 1000000 USD eest Jaapani firma aktsiaid, mis olid noteeritud Tokyo brsil. Ostu peval oli spot-kurss 1 USD=120 JPY ning he aktsia hind oli 6250 JPY. Aasta mdudes ms investor aktsiad hinnaga 7000 JPY tkk ning sai tulu, mille paigutas USAsse nd juba spot-kursiga 1 USD=100 JPY. 1. Millise kogutulu teenis investor (vastus anda USDdes) 2. Millise tulu protsentides teenis investor kogutuluna, sealhulgas eraldi vrtpaberituluna ja eraldi kursituluna.

lesanne 59
01.06 soetasime hoiusertifikaadi, mille nimivrtus on 100000 EEK ja maksime 97838 EEK (ostsime diskontoga). Sertifikaadi lepinguline intressimr on 11% ning kustutusthtaeg peab saabuma 90 peva prast. 20 peva prast (20.06) te otsustasite selle vrtpaberi maha ma. Kui suure summa te teenite. Laenusertifikaate mb meil Eesti Pank, nominaalvrtus on 100000 EEK. Selle eesmrgid: Sertifikaadi mgist laekuvaid summasid kasutatakse pankade likviidsuse korrigeerimiseks. Tagada teisese turu tehingud, Makse oksjoni korras, kuhu lubatakse kik Eesti vabariigi pangad.

Rahvusvahelised firmad ja nende tegevuse eesmrk

Viis phjust, miks firma lheb rahvusvahelisele turule: 1. Uutele turgudele vljaminek 2. Toote kulude alandamine 3. Uus tehnoloogia 4. Tooraine hankimine 5. Kaubandusbarjride vltimine Rahvusvaheline firma peab arvestama: Erinevad kultuurid ja poliitikad Valuutakursi risk

31

Investeeringute anals Klle Laidme Rahvusvahelise firma kapitali hind on tunduvalt madalam, sest neil on parem juurdeps finantsturgudele. Investeerimisprojektide sisemine rentaablus on tavaliselt krgem kui kodumaistel ettevtetel.

Vlisinvesteeringud
Otsesteks vlisinvesteeringuteks nimetatakse he riigi poolt firma asutamist teises riigis vi teise riigi ettevtte omandiigusest olulise osa ostmist. Eesti Vabariigi vlisinvesteeringute seaduse kohaselt on vlisinvesteering igat liiki vara ja varalised igused sealhulgas ka intellektuaalne omand, mille vlisinvestor on paigutanud Eestis asuvasse ettevttesse. Otseinvesteeringuga tagatakse objekti juhtimisigus. Kapitali voog loetakse vlisinvesteeringuks kui vlismaine firma omab 10 vi rohkem % firmast olenemata sellest, kas kapital on paigutatud seadmete ostmisesse vi omaniku positsiooni saavutamiseks juba olemasolevas firmas. Otseinvesteeringu eesmrgiks on saavutada kontroll firma le.

lesanne 60
USAs asuvale ettevttele tehti ettepanek investeerida veitsi 1 miljon CHFi, millest tekivad rahavood 3 aasta jooksul 500000, 600000, 700000 CHF. Analoogiliste investeeringute tulunormiks USAs on 14% ja intressimr USAs 4% ja veitsis 8%. Leida investeeringu ndispuhasvtus USDdes ja CHFides kui spot-kurss on 1 CHF=0,7692 USD. Kige esmalt tuleb leida oodatavad vahetuskursid:

E=

1 + iUSD spotkurss 1 + iCHF 1,04 0,7692 = 0,7407 1,08

2

E1 =

1,04 E2 = 0,7692 = 0,7133 1,08 1,04 E3 = 0,7692 = 0,6869 1,08

Rahavoog (CHF) Oodatav kurss Rahavood (USD) Diskontomr 14% Puhasvrtus (USD) Ndispuhasvrtus (USD) Puhasvrtus (CHF) Ndispuhasvrtus (CHF) 0 -1000 0,7692 -769,2 1 -769,20 209,56 -1000 372,8 1 500 0,7407 370,35 0,8772 324,87 438,6 2 600 0,7133 427,98 0,7695 329,33 461,7 3 700 0,6869 480,83 0,675 324,56 472,5
3

lesanne 61
USAs asuv ettevte soovib laenata 1 aastaks 800000 USDd, mida vajatakse kibekapitali finantseerimiseks. Laenamiseks on kaks vimalust: - Laenata USA pangalt 8% aastaintressiga - Laenata veitsi pangalt 5% aastaintressiga. Samas on teada, et CHF kallineb USD suhtes 4% laenuperioodi jooksul. Kelle kasuks otsustab USA firma?

800000 1,08 = 86400

800000 1,05 1,04 = 873600

Tuleks valida USA pank.

32

Investeeringute anals Klle Laidme

lesanne 62
GBP kohene ja 90pevane thtajaline kurss on vastavalt 1,1380 ja 1,1355 USD. Leida GBP thtajaline lepingupreemia vi diskonto.

1,1355 1,1380 12 = 0,0088 0,88% 3 1,1380

Vastus: GBP tuleb ma diskontoga, sest vastus on miinusega.

Intresside pariteetsuse teooria

Intresside pariteetsuse teooria jrgi peab lepingu preemia vi diskonto olema sama suur, kuid vastupidise mrgiga kui sama maksethtajaga vrtpaberite intressimrade erinevus eri maades.

Ik Iv LviD = 1+ I k lepingu preemia L lepingu diskonto D k kodumaine intressimr I v I vlismaine intressmr lesanne 63
Valuutakaupmees kasutab investeerimisstrateegiat, mille kohaselt ta laenab 600 USD intressi mraga 10% aastas, vahetab selle raha GBPdeks ning investeerib selle 8% aastas, kuid slmib kohe ka thtajalise lepingu GBPde mgiks kursiga 1,56 USD/GBP kohta. GBP kurss perioodi alguseks oli 1,5 USD/GBP kohta. USA vlakirjade intressmr on 10% ja GBP vlakirjadel 8%. Kui palju valuutakaupmees teenib? Millistel tingimustel see vimalus puudub?

IMF
IMFile panid aluse 40ndate aastate alguses White ja Keynes. Nemad panid paika organisatsiooni phialused. Rahvusvaheline Valuutafond asutati rahvusvahelisel rahanduskonverentsil 1944.a. Bretton Woodsis. Asutamisleping justus 27.12.1945.a. ja tegevust alustas ta 01.03.1947.a. Keskus on Washingtonis. Hetkel on liikmeid 182, eesti veti liikmeks 25.mail 1992.a. IMF on rahvusvaheline krediidi ja valuutaorganisatsioon. Krgem organ on juhatus, jooksvad td juhib direktorite nukogu, kuhu kuulub 24 direktorit, nendest 5 kohta hlmavad suurema kvoodiga riigid (USA, Jaapan, Saksamaa, Inglismaa ja Prantsusmaa). Kaks kohta on reserveeritud riikidele, kes on olnud IMFis suurimad kreeditorid kahe valimiseelse aasta jooksul). Direktorid valitakse iga kahe aasta jrel IMFi aastakoosolekutel. Direktorid valivad samasuguste huvidega riikide rhmad. Eesti kuulub samasse rhma Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Leedu ja Ltiga. Direktoraat koguneb tavaliselt kolm korda aastas. IMFi juhatusse kuulub igast riigist kaks esindajat, kelledest ks on tavaliselt keskpanga juht vi rahandusminister. Juhatus kib koos tavaliselt ks kord aastas ja siis hinnatakse aasta jooksul tehtut ja juhatusel on igus vastu vtta uusi liikmeid, muuta kvoote jne. IMF kvootide kogumaht on umbes 146 miljonit SDRi ( 204 10 USD). 25% tuleb tasuda mne teise riigi rahvusvaluutas. Maksude suurust korrigeeritakse iga 5 aasta jrel vttes arvesse majanduse kasvu ja liikmesriikide majanduse muutust. Igale IMFiga hinenud riigile antakse sltumata kvoodi suurusest 250 phihlt, millele lisandub 1 hl iga 100 000 SDRi eest. Eestil on 715 hlt, USAl le 265 000 hle.
11

33

Investeeringute anals Klle Laidme

Riik Eesti Lti Leedu Rootsi Saksamaa USA Venemaa Soome

Kvoodi suurus mln. SDR 46,5 91,5 103,5 1614,0 8241,5 26526,8 4313,1 861,8

% kvootide kogusummast 0,03 0,06 0,07 1,11 5,64 18,2 2,95 0,59

IMFi eesmrkideks on: Valuutade konverteeritavuse taastamine Multilateraalse maksessteemi loomine Korrastatud valuutasuhete loomine, et tagada stabiilne vahetuskursside ssteem Maksebilansi defitsiidiga riikide finantsilise toetusssteemi loomine, et neid maksebilansi tasakaalustamiseks ja valuuta stabiliseerimiseks lhiajaliselt krediteerida Rahvusvahelise kaubavahetuse ja valuutapoliitika korraldamine.

lesanne 64
Impordifirma on nus ostma 15 00 kasti prantsuse veini 16 000 000 FRFi eest tnase kohekursi alusel. Kursside noteering on jrgmine: USD/FRF FRF/USD Hetkekurss 0,17748 5,6344 30 peva forwardkurss 0,17699 5,6499 90 peva forwardkurss 0,17612 5,6779 Samal peval nustus firma finantsjuht ostma veel 15 000 kasti veini 3kuulise maksethtajaga 16000000 FRF eest. Mis maksab vein USDdes, kui ost sooritatakse tna kohekursi alusel Mis maksavad tiendavad 15 000 kasti veini, kui maksmine toimub 90 peva prast. Et finantsjuht tunneb muret USD languse prast FRF suhtes jrgneva 90 peva jooksul. Mida ta peaks tegema, et vhendada kursiriski.

16000000FRF = 2839680USD 16000000FRF = 2817920USD

Sst oleks 21760USD . Tuleks slmida 90 peva forward.

Ostuju pariteetsus
Vahetuskursside pikaajalised muudatused tekivad inflatsiooni tempode ning rahvuslike valuutade ostuju erinevuse tttu. Krge inflatsiooniga maade vahetuskurssidel on kalduvus alaneda. Vastavalt ostuju pariteetsuse teooriale muutuvad vahetuskursid valuutade ostuju htlustamise suunas. Niteks kui Inglismaal on teatud ajahetkel inflatsioonitempo 10% ja Saksamaal ainult 6%, siis on oodata GBP alanemist ligikaudu 4% DEM suhtes. Aasta alguses 1 DEM=0,40 GBP. Leida DEM vrtus aasta lpus.

34

Investeeringute anals Klle Laidme

S t +1 = S t St PV n PK S t+1

(1 + PV ) (1 + PK )n

, kus

otsene vahetuskurss ajahetkel t (kodumaise valuuta hulk he vlisvaluutahiku kohta) vlisriigi inflatsioonitempo ajaperioodide arv kodumaine inflatsioonitempo valuuta vrtus aasta lpus

Lahendus:

S t + 1 = 0,40

(1 + 0,10) (1 + 0,06)1

0,4151

lesanne 65
Oletame, et EEK vrtus aasta alguses oli 0,45 FIMi, aasta jooksul oli Soomes inflatsioonitempo 10% ning Eestis 8%. Kui suur on EEK vrtus aasta lpus FIMides? (1 + 0,10) S t + 1 = 0,45 = 0,4583 (1 + 0,08)1

Rahvusvaheline Fisheri efekt

Fisheri efekt seisneb selles, et intressimrad peegeldavad oodatavat inflatsioonitempot (P) ja reaalset kasumimra (K). 1 + I = (1 + P )(1 + K )

1 + I = 1 + K + P + PK I = K + P + KP lesanne 66
Eestis ja Soomes on pikema perioodi jooksul kasumimr 3% ning inflatsioonitempo on Eestis 8% ja Soomes 10%. Aasta alguses 1 EEK=0,45 FIM. Leida: EEK kohese vahetuskursi muutus Aasta lpul vahetuskurss EEK ja FIM vahel. Leiame intressmrad lhtudes kasumimrast: I S = (1 + 0,10)(1 + 0,03) 1 = 13,3%

I E = (1 + 0,08)(1 + 0,03) 1 = 11,24%

Vahetuskursi muutus: 0,133 0,1124 = 1,85% 1 + 0,1124 Thtajaline vahetuskurss EEK ja FIM vahel. 0,45 (1 + 0,0185) = 0,4583

Rahvusvaheline kibekapitali juhtimine

35