MAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 20102012

Eesti Panga prognoos valmib rahapoliitika, finantsvahenduse ning rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna ekspertide koosts. Prognoosi koostamisel on kasutatud Eesti Panga majandusuuringute osakonnas vlja ttatud ja korrapraselt uuendatavat Eesti majanduse makromudelit. Kesolev prognoos kasutab sisendina informatsiooni, mis on kttesaadav seisuga 17. september 2010. Prognoos avaldatakse samal kujul ka Eesti Panga publikatsioonis Rahapoliitika ja Majandus nr 2/2010. KOKKUVTE Eesti majandus on langusest le saanud eksporditulude kasvu toel. Meie peamiste vliskaubanduspartnerite majanduskasv oli 2010. aasta esimesel poolel oodatust kiirem, mis aitas kaasa Eesti majanduse tusule. Praegune vliskaubanduse kasvuhoog on aga ajutine, sest prast kriisijrgset elavnemist maailmamajanduse kasvutempo aeglustub. lhiajal on phithelepanu sellel, kui palju kasv aeglustub, kui lhemaajaliste ja teiste kasvu ajutiselt toetanud meetmete mju juab lpule. Kriisi jrelmju prsib tugevasti paljude riikide kasvuvljavaadet, sest maailma majanduskasv sltub olulisel mral arenenud riikide vimekusest valitsussektori eelarve ja vlatase kontrolli alla saada. Vliskeskkonna inflatsioon on aastatel 20102012 vaoshoitud, kuigi erinevad toormed on kallinenud ja turuootused ei toeta toormehindade alanemist. Eestis on suudetud tootlikkust suurel mral tsta. langusjrgne kohandumine li aluse tootlikkuse tusul phinevale majanduskasvule ning 2012. aastal ulatub toodang ttaja kohta tenoliselt kigi aegade krgeimale tasemele. Sellegipoolest jb majanduse maht psihindades kriisieelsest tasemest allapoole isegi veel aastal 2012, sest hivatute arvu kiiret vhenemist ei suuda tootlikkuse kasv ties ulatuses korvata. Mnel tegevusalal pole majandusaktiivsus

languse madalseisuga vrreldes kuigivrd paranenud. Majanduskasvule vaatamata leidub endiselt ridamisi ebakindluse ilminguid. Nii niteks on tpuudus vga suur, investeerimistegevus pole taastunud ning laenuaktiivsus pole samuti veel hoogustunud. Ka vlisinvestorite huvi Eesti vastu on maksebilansi andmetel jnud seni tagasihoidlikuks, kuigi riigireiting on paranenud. Samas on ettevtjate ja majapidamiste kindlustunne mrgatavalt kasvanud, kuid ka nende alalhoidlikkus on kriisikogemuse tttu tenoliselt suurenenud. See aga prsib paranenud ootuste tielikku lekandumist reaalmajanduse nitajatesse. Majanduse aastakasv lhikvartalites veel kiireneb, kuid hakkab seejrel aeglustuma. Tootlikkuse tstmine ammendub kasvuallikana peagi ning edaspidi toetub kasv enam investeeringutele ja uutele tkohtadele. Tootlikkuse tusul phinev majanduskasv vimaldab hinnatususurvet ohjeldada, kui tjukulude kasv toodanguhiku kohta jb madalaks. See asjaolu koos mrkimisvrse hulga kasutuseta seisvate tootmisvahendite ning suure tpuudusega aitab hoida inflatsiooni Eestis madala. Kodumaise hinnatususurve ilmnemine vib olla mrk nrgast konkurentsist vi hoopis osade ettevtete ebapiisavast kohandumisest prast langust. Kui jtta vlja toormete kallinemine, siis vliskeskkonnast hinnatusu ohtu oodata ei ole. Kesolev prognoos vtab toidutoorme kallinemist juba osaliselt arvesse, mille tttu jrgnevatel kuudel hinnatus aasta arvestuses kiireneb. Samuti hoiavad lhiajal inflatsiooni krge eelarveseisu parandamiseks tehtud maksumuudatused, mille mju taandub 2011. aasta alguses. Sgisprognoosis on veel eeldatud tubaka aktsiisimaksu tusu, kuid selle panus hinnataseme kasvu on siiski vrdlemisi vike. Eesti tjuturg on alates 2009. aasta lpust tasapisi elavnenud. Sellele vaatamata polnud uute tkohtade loomine 2010. aasta esimesel poolel veel nii kiire, et ttus oleks mrgata-

valt vhenenud. Aasta teisel poolel vheneb tpuudus mrksa enam, ent pikaajaline ttus kasvab sellegipoolest ka 2011. aastal. Tpuudus jb Eestis lhiaastatel tsiseks probleemiks, sest majanduses ei suudeta ka kiirema kasvu korral piisavalt palju tkohti luua. Ttajate oskuste ja tandjate vajaduste vahel valitseb mittevastavuse probleem ja ttajate heitumise oht on samuti olemas. Palgalangus on praeguseks enamikul tegevusaladel lppenud ning ttasud tusevad ttundide arvu suurenemise ning osalise taja vhema kasutamise tttu. Usutavasti hakkavad palgatusu juba selle aasta lpus panustama ka tulemustasud. Sgisprognoosi kohaselt jb tunnipalga kasv aastatel 20102012 tagasihoidlikuks. Palga- ja hinnataseme langus on Eestis osutunud lhemaajaliseks ja viksemaks, kui sisemajanduse koguprodukti suurt kahanemist arvesse vttes vinuks oodata, jdes alla ka kevadel prognoositule. Senine palga- ja hinnalangus on majanduse stabiliseerumisele kll kaasa aidanud, kuid ei tenda esialgu veel seda, kuivrd kohandumine toetab pikemaajalise majanduskasvu jaoks vajalikke uusi investeeringuid ja tkohtade loomist. Ttute brutopalgasoovid on viksemad kui kiire kasvu aastatel, kuid kui need alaneksid veelgi, selgineks tturg ja vheneks tpuudus tenoliselt rutem. Riigieelarve tasakaalu parandamine 2009. aastal oli hdavajalik, sest see aitas taastada usaldust Eesti majanduse vastu. Selleks, et saavutada taas eelarve lejk, tuleks majanduskasvust laekuvate tiendavate maksutulude abil vhendada puudujki, mitte suurendada kulusid. Kui vlismajanduse kasv aeglustub eeldatust kiiremini, peab Eesti ilmselt kulusid veelgi krpima. Kuigi Eesti sisemajanduse koguprodukti maksurikkus vheneb, vib osutuda vajalikuks toetada majanduse kasvuvimekust maksukoormuse alandamise teel.

Eestis tegutsevad pangad on jtkuvalt alahoidlikud ega kipu veel kuigi aktiivselt uusi laene vljastama. Selleks, et laenamisaktiivsus kasvaks, peaksid Eesti majandusolukord ja sellega seotud riskihinnangud veelgi paranema ning mningal mral ka tagatisvaradega seotud riskid vhenema. Seda toetab kindlasti ekspordi ja ettevtete rahavoogude edasine kasv. Reaalsektori laenuintresside riskipreemia on psinud 2009. aasta alguse taseme lhedal. Arvestades praegust madalat laenunudlust, pole pankadel ajendit omavahel konkurentsi suurendada. laenude kttesaadavus ja tingimused vivad leeveneda siis, kui ldine majandusolukord paraneb. Seekordne prognoos sisaldab ka kaht taustinfot. Esimene neist tutvustab potentsiaalse sisemajanduse koguprodukti senisest ksikasjalikumat arvestust. Selle taustinfo kohaselt jb Eesti majanduse kasvuvimekus lhiaastatel senisest madalamaks. Teine taustinfo tugineb pangas valminud suure vlakoormuse mju uurimusele, mille phijreldus on, et vlakoormuse tase ja kasv enne majanduslangust ei avalda Eesti keskmise perspektiivi majanduskasvule mravat mju.

Rahapoliitika ja Majandus 2/2010

VlISKESKKOND Maailmamajanduse ja Eesti peamiste vliskaubanduspartnerite majanduskasv on kesoleva aasta esimesel poolel olnud oodatust hoogsam ning see on aidanud ka Eesti majandusel kiiremini kasvada. Sealjuures on kasvuerinevused piirkonniti suured. Kige kiiremini kosuvad Aasia riigid, kuid paljudes arenenud maades, sealhulgas osades Euroopa riikides, prsib kriisi jrelmju endiselt nii kasvu kui ka selle vljavaadet. Praegu nitavad mitmed mrgid, et maailmamajanduse kasvutempo on prast kriisijrgset ja prognoositud elavnemisperioodi aeglustumas. lhiajal on phithelepanu sellel, kui palju kasv aeglustub, kui lhemaajaliste toetusmeetmete ja teiste kasvu ajutiselt soodustanud tegurite mju lpule juab. Kaugemas ettevaates sltub maailma majanduskasv olulisel mral arenenud riikide vimekusest valitsussektori eelarve ja vlatase kontrolli alla saada. Pikemas perspektiivis loob vlakoormuse vhendamine usaldusvrsuse kasvu ja intressikulude alanemise kaudu soodsamad kasvutingimused. lhemas perspektiivis aga vib kriisimeetmetest tagant tugatud majanduskasv aeglustuda. Alates kevadest on riiklike vlakirjade turul lisapingeid tekitanud Kreeka eelarveprobleemidest alguse saanud usaldamatus mitme euroala riigi suhtes. Nende riikide riigivla rahastamise kulukuse mr on mrgatavalt kasvanud, mistttu usaldamatus on levinud edasi ka finantsturgudele laiemalt. See ti suvel muu hulgas kaasa euro ajutise nrgenemise. Maailmas tervikuna ei ole viimaste kuude areng seni siiski jtnud olulist jlge ei reaalmajanduse ega ka kindlustunde nitajatesse. Suurtest majanduspiirkondadest on kasv seni kige aeglasem olnud euroalal, kus eelarvepoliitika karmistamine vib kasvunitajad mneti madalamal tasemel hoida ka jrgnevatel aastatel. Samas elavnes majandus 2010. aasta

teises kvartalis, kui USA ja Jaapani majanduse kasvutempo juba aeglustus, oodatust kiiremini just euroalal (vt joonis 1). Eesti peamiste kaubanduspartnerite Rootsi ja Soome eksport ja tstustoodang tunduvad ndseks olema kindlamal kasvuteel. Paraku ei ole lhiaastatel oodata Soome majanduse kasvutempo taastumist kriisieelsete aastate tasemele. Venemaa majandus on seni riiklike abimeetmete ja toormehindade kasvu toel judsalt taastunud ning toormeeksport pakub naaberriigile piisavat tuge ka lhiaastatel. Kasvutempo silitamiseks vajaks aga Venemaa tstus investeeringuid, mille eelduseks on riigi vime meelitada ligi vliskapitali. lti ja leedu majandus on samuti ekspordi toel kriisist le saamas. Samas piiravad suure eelarvepuudujgi likvideerimiseks vajalikud meetmed ning krge tpuudus sisenudluse kasvu ltis ja leedus veel mitme aasta vltel. Maailmakaubanduse maht on vrreldes aastataguse madalseisuga tublisti kosunud ning kesoleva aasta suveks oli mrkimisvrne osa langu-

Joonis 1. Majanduskasv aasta arvestuses arenenud riikides

euroala 4% 3% 2% 1% 0% -1% -2% -3% -4% -5% -6% 2005 2006 2007

Jaapan

USA

2008

2009

2010

Allikas: Reuters, Ecowin

Joonis 2. Maailmakaubandus

Eesti jaoks thtsad vahetuskursid prognoosiperioodil eelduste kohaselt ei muutu (vt tabel 1). Kuna Eesti on rahvusvahelistel turgudel hinnavtja, siis peegeldab laenukapitali hinda meie jaoks EURIBOR. Prognoos kasutab sisendina 3-kuulist EURIBORi, mille eeldus jrgnevateks aastateks on tuletatud tulevikutehingute phjal. EURIBOR on tulevikutehingute kohaselt kergel tusutrendil ning jb 2011. aastal 1,1% tasemele. Aastal 2012 on oodata tusu jtkumist ning EURIBORi judmist 1,4% tasemele. Majandusaktiivsuse suurenedes tusid esimesel poolaastal maailmaturul kikide peamiste toorainete hinnad. Nudluse kasv mjutas enim toidutoorme ja metallide hindu. Mitme toiduaine praegune maailmaturu hinnatase on vrreldav hindadega 2008. aastal. Tiendav riskitegur on halvad ilmastikuolud Ida-Euroopas, mis vhendasid teraviljasaaki eelkige Venemaal, Ukrainas ja Kasahstanis. See on phjustanud hinnatususurvet, kuigi teravilja tootmismaht on 2010. aastal maailmas tervikuna rekordilhedane ja suurem kui eelmisel viiel aastal keskmiselt.3 Nafta kallinemine maailmaturul algas 2008. aasta lpus 42 USA dollari tasemelt barreli eest ja stabiliseerus prast 2009. aasta oktoobrit 7080 dollari vahemikus. Eurodes arvestatuna jtkus nafta kallinemine kogu 2010. aasta esimesel poolel, sest euro nrgenes ligi 16%. Kuna tooret kasutatakse ka investeerimise alusvarana, vib toormehindade heitlikkuse taga olla ka finantsja valuutaturgudel toimuv. Turuootuste kohaselt psivad peamiste toormete hinnad prognoosiperioodil krged, olles kige enam mjutatud leilmsest majanduskasvust. Hoolimata toormete kallinemisest on inflatsioonisurve arenenud riikides praegu nrk, sest palju tootmisressursse on kasutamata ja tpuudus psib suur. Osades arenevates riikides seevastu inflatsioon kiireneb tootmisvimsuse piiratuse tttu. Eesti peamiste
3 Allikas: FAO/GIEWS Global Watch (http://www.fao.org/giews/ english/shortnews/GlobalSd_update_01092010.pdf, 1.9.2010).

maailmakaubanduse eksport arenenud riikide eksport trkavate turgude eksport 1,6 1,5 1,4

indeks (2005 = 1)

1,3 1,2 1,1 1,0 0,9 0,8 2005

2006

2007

2008

2009

2010

Allikas: CPB Netherlands Bureau for Economic Policy Analysis

sest juba tasa tehtud. Kui 2009. aastal vhenes maailmakaubandus 2008. aasta suhtes ligikaudu 14%, siis 2010. aasta esimesel poolel kasvas kaubandus aastataguse suhtes 18%1 (vt joonis 2). Vliskaubanduse oodatust kiiremast elavnemisest on kasu saanud kik eksportivad riigid, kuid enim need, kus ekspordis on lekaalus tarbekaubad vi toorained. Nudlus kapitalikaupade jrele on endiselt nrk. Mrkimisvrne roll maailmamajanduse kasvus on olnud laovarude taastamisel, kuid edaspidi on selle kasvuallika mju mrksa tagasihoidlikum. Vlisnudluse maht on peale 2009. aasta sgavat langust kesoleval aastal taas tusuteel, kui Eesti eksporditurud2 kasvavad keskmiselt 6,6%. lhiaastatel jb Eesti peamiste vliskaubanduspartnerite majanduskasv kriisieelsete aastate keskmisest madalamaks. 2011. aastal kasvavad eksporditurud 6,3% ja 2012. aastal 6,6%. Vliskaubanduse seisukohalt
1 2

Andmed 2010. juuni seisuga.

Eesti vljaveo peamised sihtriigid on lisaks euroala riikidele lhinaabrid Rootsi, lti, leedu ja Venemaa.

Rahapoliitika ja Majandus 2/2010

Tabel 1. Prognoosi vlismajandusest tingitud eeldused

2008 Vlisnudluse kasv* (%) Vliskaubanduspartnerite inflatsioon (%) Nafta hind (USd/barrel) Intressimr (3 kuu EURIBOR, %) USd/EEK vahetuskurss 3,7 6,8 97,7 4,6 10,7 2009 -18,5 3,0 61,9 1,2 11,3 2010 6,6 1,9 78,8 0,8 11,9 2011 6,3 2,1 84,0 1,1 12,0 2012 6,6 2,2 86,8 1,4 12,0

* Sisaldab peale euroala riikide ka teisi Eesti peamisi vliskaubanduspartnereid (sh Rootsi, lti, leedu).

kaubanduspartnerite kaalutud inflatsioon alaneb kesoleval aastal 1,9%ni. Eesti suhteline hinnatase (reaalne efektiivne vahetuskurss ehk REER) langes 2010. aasta esimesel poolel aasta arvestuses 3,7%. REERi praegune tase on vrreldav 2008. aasta alguse omaga, mis viitab ettevtete konkurentsivime paranemisele. Nominaalne efektiivne vahetuskurss (NEER) tusis 2009. aastal 4%, sest osade kaubanduspartnerite valuutad odavnesid. PROGNOOSI PHISTSENAARIUM Majandusaktiivsus Eesti majandus on saanud langusest le eksporditulude kasvu toel. Esimese poolaasta arvestuses osutus majanduskasv kevadel prognoositust mneti kiiremaks. 2010. aasta teises kvartalis ulatus majanduskasv aastatagusega vrreldes 3,1%ni. Esimese kvartaliga vrreldes kasvas majandus koguni 1,9%, mis on vrreldav kiire kasvu aastate tempoga. Siiski peab arvestama, et tempot on tstnud lhiajalised tegurid, mis on tulenenud tootmistegevuse taaskivitamisest ja tellimuste taastumisest ekspordile orienteeritud harudes. Kasvutempo aeglustub seetttu peagi. Buumiaastatega vrreldes vhenes tootmine kriisi ajal kige enam, ligikaudu poole vrra, ehituses. Nd on juba mrke aktiivsuse suurenemisest ning ehitussektori kasv taastub peagi. Ttleva tstuse majandustegevuse elavnemine oli selle aasta alguses viimase kmne aasta ks kiiremaid: tootmismaht suurenes aasta teises kvartalis aastataguse suhtes viiendiku vrra (vt joonis 3).

Joonis 3. Majanduskasv aasta arvestuses ehituses ja ttlevas tstuses

ttlev tstus 40% 30% 20% 10% 0% -10% -20% -30% -40% 2005 2006 2007 2008

ehitus

2009

2010

Allikas: statistikaamet

SKP arvestuse sissetulekute meetodi kohaselt on majanduskasvu phikomponent tegevuse lejk ja segatulu, mida suuresti mjutab ettevtete kasum. Ettevtlusstatistika andmetel suurenes kasum 2010. aasta teises kvartalis aastatagusega vrreldes 38%, judes 2004.-2005. aasta tasemele. Mrkimisvrselt panustas sellesse tstussektor. Kasvanud kasum on suurendanud ettevtete investeerimisvimekust. Konjunktuuriinstituudi andmetel oli tstussektoris tootmisvimsuse rakendatuse tase kolmandas kvartalis 69%, mis on vrreldav buumieelse ajaga (vt joonis 4). Tootmiseks kasutatava kapitaliolemi hoogne suurenemine toetas majanduse kasvuvimekust kuni kriisi puhkemiseni.

Joonis 4. Tootmisvimsuse rakendatuse tase ja ettevtete kasum

tootmisvimsuste rakendatuse tase tstuses (vasak telg) ettevtete kogukasum (parem telg) 85% 80% 75% 70% 8 65% 6 60% 55% 50% 2005 4 2 0 2006 2007 2008 2009 2010 16 14 12 10 mld krooni

Joonis 5. Kindlustunde nitajad ja tjukulude osakaal ettevtete mgitulus

tjukulude osakaal mgitulus (vasak telg) kindlustunne tstuses (parem telg) kindlustunne ehituses (parem telg) kindlustunne kaubanduses (parem telg) kindlustunne teenindussektoris (parem telg) 16% 80 60 40 14% 20 0 saldo mld krooni

15%

13%

12%

-20 -40

11%

-60 -80 2006 2007 2008 2009 2010

10% 2005

Allikad: konjunktuuriinstituut, statistikaamet

Allikad: konjunktuuriinstituut, statistikaamet, Eesti Pank

Aastatel 20102012 jb majanduse kasvuvimekuse tus varasemate aastate omale tenoliselt mitmekordselt alla, sest kriisiga kaasnes tugev tagasilk investeeringutes (vt taustinfo lk 11). Sealjuures tuleb silmas pidada, et arvestatav osa tootmisteguritest on sisenudlust teenindavates tegevusharudes endiselt kasutuseta. Majandusaktiivsuse suurenedes on ka kindlustunne ja ootused paranenud ning judnud varasemate aastate keskmisele tasemele. Samas on kriisikogemus suurendanud alalhoidlikkust, mis endiselt prsib paranenud ootuste tielikku lekandumist reaalnitajatesse. Kiire palgakasvu aastatel suurenes tjukulude osakaal ettevtete mgitulus mrkimisvrselt: 11%lt 2005. aastal 14%ni 2009. aastal. 2010. aasta teiseks kvartaliks oli tjukulude osakaal langenud tagasi 12%ni, olles normaliseerunud kiire kasvu aastate eelsel tasemel (vt joonis 5). Tnu sellele on mrkimisvrselt vhenenud ka ajavahemikul 20062008 tekkinud palga ja tootlikkuse ebakla ning ettevtete majandusseis on paranenud.

Joonis 6. Majanduskasv ja SKP rahalises vringus

SKP tase (parem telg) SKP kasv (vasak telg) 20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% -15% -20% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 260 240 220 200 180 160 140 120 100

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Rahapoliitika ja Majandus 2/2010

Tabel 2. Majandusprognoos phinitajate kaupa

Erinevus eelmisest prognoosist 2007 SKP (miljard eurot) SKP muutus psihindades (%) htlustatud tarbijahindade inflatsioon (%) SKP deflaatori muutus (%) Jooksevkonto (% SKPst) Vlgnevus vlismaailma suhtes (jooksev- ja kapitalikonto, % SKPst) Eratarbimise muutus psihindades (%) Valitsussektori tarbimise muutus psihindades (%) Investeeringute muutus psihindades (%) Ekspordi muutus psihindades (%) Impordi muutus psihindades (%) Tpuudus (%) Hive muutus (%) SKP muutus ttaja kohta psihindades (%) Reaalpalga muutus (%) Keskmise brutopalga muutus (%) Rahapakkumise muutus perioodi lpus (%) laenumahu muutus perioodi lpus (%) Brutovlisvlg (% SKPst) Eelarve tasakaal (% SKPst) Eelarve tasakaal heitmekvootide tulude ja kuludeta (% SKPst) Allikad: statistikaamet, Eurostat, Eesti Pank 15.8 6,9 6,7 10,5 -17,2 -16,2 8,6 3,9 6,0 1,5 7,8 4,7 1,4 5,4 12,0 20,4 14,1 30,2 109,6 2,6 2,6 2008 16.1 -5,1 10,6 7,2 -9,7 -8,7 -5,6 3,8 -15,0 0,4 -7,0 5,5 0,2 -5,2 4,8 13,8 6,2 7,3 118,2 -2,8 -2,8 2009 13.9 -13,9 0,2 -0,1 4,5 7,3 -18,8 0,0 -33,0 -18,7 -32,6 13,8 -9,2 -5,1 -3,7 -4,6 0,8 -6,4 125,5 -1,7 -1,7 2010 14.2 2,5 2,4 -0,1 1,3 4,5 -0,9 -0,9 -7,1 14,3 17,8 17,8 -5,0 7,9 -0,8 0,6 5,6 -3,7 120,5 -1,2 -2,0 2011 15.1 4,2 2,7 1,8 -2,6 0,7 6,7 0,3 16,9 6,4 10,4 14,8 3,2 0,9 0,6 3,0 7,2 0,9 100,9 -1,1 -0,9 2012 16.1 3,8 1,7 2,7 -2,8 0,5 4,3 0,4 9,1 6,9 7,9 13,4 0,7 3,1 1,6 3,3 6,5 1,5 96,4 -1,3 -0,8 2010 0,5 1,5 1,2 1,5 -2,1 -2,1 4,7 0,1 -9,0 6,5 11,7 1,8 -2,3 4,1 3,4 4,4 5,4 -1,3 -4,2 1,1 0,2 2011 0.8 0,1 1,6 1,4 -4,1 -4,3 5,1 1,5 6,3 -1,7 1,4 0,3 1,8 -1,7 0,5 1,8 4,6 -1,4 -8,5 1,1 1,4 2012 1.1 0,5 0,4 1,4 -1,6 -1,8 0,5 -1,0 -0,5 0,1 -2,9 0,2 -0,4 0,9 -0,3 0,1 2,5 -2,4 -13,3 0,5 0,9

lhitulevikus on tenoline, et kvartalite arvestuses majanduskasv pidurdub, kuigi aasta arvestuses esialgu veel kiireneb. Kasv jb lhiaastatel viimase kmnendi keskmisest madalamaks ehk 35% vahemikku ning majanduse maht rahalises vringus juab prognoosiperioodi lpul kriisieelsega vrreldavale tasemele (vt joonis 6 ja tabel 2).

10

EESTI POTENTSIAAlNE SKP JA SEllE KASV Viimastel aastatel on statistikaamet SKP andmeid sna sageli ning olulisel mral korrigeerinud. Erinevused varem avaldatud SKP aegridade ning 08.09.2010 avaldatud aegrea vahel ulatuvad enam kui 8%ni (vt joonis a). Sstemaatiline erinevus nii tasemetes kui ka kasvumrades (vt joonis b) on tinginud vajaduse mber hinnata ka potentsiaalne SKP ning potentsiaalne kasv.
Joonis a. Varem avaldatud SKP aegridade taseme erinevus 08.09.2010 avaldatust (sesoonselt tasandatud)
2005 2008 (a) 4% 2% 0% -2% -4% -6% -8% -10% 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 protsendipunkti 2006 2008 (b) 2007 (a) 2009 3 2 1 0 -1 -2 -3 -4 -5 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2007 (b)

Joonis b. Varem avaldatud SKP aastakasvu erinevus 08.09.2010 avaldatust (sesoonselt tasandatud)
2005 2008 (a) 2006 2008 (b) 2007 (a) 2009 2007 (b)

Potentsiaalse SKP paremaks mistmiseks on selle tegurite detailsusastet varasemate meetoditega vrreldes mrgatavalt suurendatud. Kui aasta algul Eesti Panga toimetiste seerias avaldatud uuringus oli potentsiaalset SKPd selgitatud nelja teguri kombinatsioonina1, siis jrgnevalt esitatud edasiarendus eristab 13 sisendmuutujat. Need jagunevad tturu ning demograafiaga seotud indikaatoriteks, tootmiseks vajaliku fsilise kapitaliolemiga seotud nitajateks ning tootmistehnoloogiaks. Potentsiaalne SKP (Y* ) avaldub erasektori potentsiaalse SKP (Y p* ) ja avaliku sektori potentsiaalse SKP (Y g* ) summana, sealjuures eeldatakse, et avalik sektor toimib igal ajahetkel oma potentsiaalsel tasemel, Ytg*+ Ytg: (1) Vastav eeldus avaliku sektori kohta on tehtud kaalutlusel, et avaliku sektori toodangut ei mra turujud selliselt nagu erasektori puhul. Seega on ka tskli eristamine samadel alustel vimatu. Erasektori potentsiaalset SKPd kujundavad varasemate kapitalimahutustega seonduvalt majapidamiste hooned ja rajatised ( B ), ettevtete hooned ja rajatised ( S ), masinad ja seadmed ( M ), infotehnoloogiline kapital (T ) ja tootmisressursside hivatuse tase tasakaaluseisundis ( c* ). Iga kapitaliliigi osathtsus seejuures on vastavalt = 0,18, = 0,37, = 0,02 ja = 0,02:

Yt*=Ytp*+ Ytg*

Yt p* =A t* (c t*B t S t M t T t ) [(N t t t* (1-u t*) -L t g*) H t p*] (1-)

1

(2)

Potential Output and the Output Gap in Estonia A Macro Model Based Evaluation, Working Papers of Eesti Pank, 3/2010.

11

Rahapoliitika ja Majandus 2/2010

Tjusisendit kujundab kige laiemas plaanis rahvastiku hulk ( N ) ja tealiste inimeste osakaal ( ). Teisalt avaldavad mju peaasjalikult tturuinstitutsioonide poolt kujundatud tasakaaluline tjus osalemise mr ( * ) ning tasakaaluline tpuuduse mr NAWRU2 ( u*). Avaldis N*(1- u*) tervikuna thistab tasakaaluseisundile vastavat ttajate hulka terves majanduses. Kuna vrrand (2) vljendab erasektori potentsiaalset SKPd, siis on ttajate koguhulgast lahutatud avaliku sektori hive ( Lg* ). Tegelik tjupanus saadakse erasektoris hivatud isikute arvu korrutamisel he inimese ttatud ttundide arvuga ( Hp* ). Seejuures on tjupanuse osakaal potentsiaalses SKPs 54,4% ning kapitali panus vastavalt 45,6% ( = 0,456). Kiki kirjeldatud andmeid vrrandisse sisestades on vimalik eristada iga ksiku komponendi panust potentsiaalsesse kasvu. Enne kriisi, st kuni aastani 2007, varieerus potentsiaalne kasv 68% vahemikus, millesse kige enam panustasid masinad ja seadmed, keskmiselt 2,6 protsendipunkti. Olulisel mral panustas ka tootmistehnoloogia, ligikaudu 2,4 protsendipunkti.3 Ettevtete ning majapidamiste hooned ja rajatised panustasid keskmiselt kokku 2,5 protsendipunkti, kusjuures hoonete ja rajatiste osathtsus suurenes mrgatavalt pangalaenude kiire kasvu perioodil. Potentsiaalset kasvu on suurendanud ka NAWRU alanemine ning tealiste inimeste osakaalu suurenemine rahvastikus, kuigi kogurahvastik on vhenenud ning panustanud negatiivselt (vt tabel a). Tabel a. Potentsiaalse SKP kasv (%) ja kasvukomponentide osathtsus (pp)
2000 Tehnoloogia Ettevtete hooned-rajatised Ttunnid Majapidamiste hooned-rajatised IT kapital Avaliku sektori hive Masinad-seadmed NAWRU Rahvastik Tealised Avaliku sektori SKP Potentsiaalne SKP 2,38 1,33 -0,03 0,45 0,26 0,19 2,64 0,21 -0,39 0,37 -0,97 6,44 2001 2,38 1,40 -0,08 0,49 0,20 -0,05 2,75 0,52 -0,28 0,33 -1,05 6,62 2002 2,38 1,41 -0,10 0,56 0,16 -0,28 2,84 0,82 -0,32 0,31 -0,95 6,83 2003 2,38 1,62 -0,12 0,68 0,16 -0,44 3,56 0,83 -0,28 0,33 -0,88 7,83 2004 2,38 1,79 -0,10 0,84 0,21 -0,48 2,58 0,64 -0,27 0,28 -0,92 6,94 2005 2,38 2,02 -0,10 0,98 0,17 -0,44 1,98 0,39 -0,20 0,25 -1,06 6,36 2006 2,38 1,98 -0,11 1,23 0,24 -0,34 2,16 0,18 -0,16 0,19 -0,44 7,31 2007 2,38 1,95 -0,10 1,24 0,27 -0,21 2,09 0,07 -0,13 -0,06 -0,57 6,92 2008 2,38 1,65 -0,08 0,84 0,22 -0,11 1,64 0,00 -0,08 -0,18 -0,96 5,33 2009 2,38 0,99 -0,05 0,47 0,07 0,00 0,24 -0,06 -0,03 -0,26 -0,84 2,89

Globaalse kriisi ilmnedes vhenesid infotehnoloogilise kapitali ning masinate ja seadmete panused kiirelt, kuna mlemat liiki kapital amortiseerub suhteliselt kiiresti ning tiendavate kapitalimahutuste kokkutmbumine alandas mrgatavalt olemasoleva kapitalihulga kasvumra. 2009. aasta lpus vis theldada isegi masinate ja seadmete kogumahu kahanemist ning potentsiaalset kasvu vhendavat toimet. Avaliku sektori SKP kasv ji eelmisel kmnendil madalamaks kui erasektori SKP kasv, mistttu on ka selle panus potentsiaalsesse SKPsse psivalt negatiivne. Keskmiselt vhendas avaliku sektori aeglasem SKP kasv potentsiaalset kasvu 0,9%. Tjus osalemise mr ning ressursside hivatuse tase on tasakaaluseisundis konstandid ning seega on nende panus potentsiaalsesse kasvu kogu vaadeldaval perioodil null.
2 3

ingl k Non-Accelerating Wage Rate of Unemployment. Tootmistehnoloogia ise pole vahetult mdetav. See on filtreeritud vrrandi (2) alusel nn. Solow jkliikmena, rakendades vrdust

In(A t )=In(Yt p )-[In(c t )+In(B t )+In(S t )+In(M t )+In(T t )]-(1-){(N t t t (1-u t)-L t g)H t p}.

12

Tegeliku SKP ning arvutatud potentsiaalse SKP alusel leitud SKP lhe on ajavahemikus 19982009 varieerunud sna ulatuslikult. Oma tipptasemelt 8,1% 2007. aasta esimeses kvartalis langes lhe hinnanguline vrtus 2009. aastal 21%ni (vt joonis c).

Joonis c. SKP lhe kohandamata hinnang

Joonis d. SKP lhe kohandatud hinnang

10% 5% 0% -5% -10% -15%

10%

5%

0%

-5% -20% -25% 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

-10% 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Arvukad uuringud on samas testanud, et kriisisituatsioonid vhendavad riikide potentsiaalset SKPd ning seega ka negatiivse SKP lhe hinnangut. Sama vib uskuda ka viimati kogetud globaalse kriisi mju kohta. Paraku on iga konkreetse riigi puhul aset leidnud korrektsiooni potentsiaalses SKPs vimalik hinnata ksnes tagasiulatuvalt ehk aastaid hiljem. Siiski on vimalik esialgseid jreldusi teha varasemate uurimistde phjal. Cerra ja Saxena (2008) vaatlesid 190 riiki perioodil 1960 2001 ning leidsid ulatusliku valimi alusel, et keskmisest jukamad riigid kogesid pangandussektorit puudutavate kriiside jrel keskmiselt 12% langust potentsiaalses SKPs.4 Selle alusel oleks Eesti SKP lhe korrigeeritud hinnang aastal 2009 keskmiselt 8,3% ning majanduse langusfaas smmeetriline sellele eelnenud tusufaasiga (vt joonis d). Ka Rahvusvahelise Valuutafondi 5 ja Euroopa Komisjoni 6 hinnangud Eesti 2009. aasta SKP lhe kohta jvad samasse suurusjrku, olles vastavalt umbes 8% ja 10%. Viimane tskli langusfaas on siiski ka korrigeeritult mnevrra sgavam kui Aasia ja Vene kriiside jrgne madalseis, mil lhe oli ligikaudu 6%.

4 5 6

Cerra&Saxena (2008), Growth dynamics: The Myth of Economic Recovery, American Economic Review, 98, 439457. Rahvusvaheline Valuutafond (2010), Republic of Estonia: Staff Report for the 2009 Article IV consultation, Country Report No. 10/4. Euroopa Komisjon (2010), Cyclical Adjustment of Budget Balances.

13

Rahapoliitika ja Majandus 2/2010

Sisenudlus Eratarbimine Viimaste aastate jooksul Eestis aset leidnud eratarbimise langus on olnud ks sgavamaid Euroopas. 2009. aastal oli eratarbimine psihindades Eestis ligikaudu 23% madalam kui 2007. aastal. Eratarbimise langus on aasta arvestuses viimastes kvartalites kiiresti aeglustunud ning vib juba lhiajal kasvuks prduda. Majapidamiste sissetulekute kiire alanemine on lppenud. Palkade langus peatus 2010. aasta teises kvartalis ning sesoonselt ja tpevade arvuga korrigeeritud hive Eesti residentide hulgas suurenes vrreldes esimese kvartaliga isegi rohkem kui 3%. Sissetulekute ja eratarbimise edasine areng on seotud ldise majandusaktiivsuse taastumise ning eksporditulude laekumisega. Majapidamiste sissetulekute kasvutempo jb lhiaastatel aeglasemaks kui kriisile eelnenud aastatel, ulatudes 6,5%ni. Sellest lhtuvalt on ka eratarbimise kasv vaoshoitum, jdes 47% vahemikku (vt joonis 7).

Joonis 8. Majapidamiste tarbimiskalduvuse muutus

eratarbimine suhtena palgafondi (vasak telg) tpuuduse mr (parem telg) 1,3 20% 18% 16% 1,2 14% 12% 1,1 10% 8% 6% 1,0 4% 2% 0,9 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 0%

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Joonis 7. Eratarbimise ja investeeringute kasv

phivarainvesteeringute reaalkasv eratarbimise reaalkasv 30% 20% 10% 0% -10% -20% -30% -40% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Eratarbimise taastumises mngib olulist rolli majapidamiste sstumra edasine muutus (sstude suhe kasutatavasse tulusse), kuna see on viimasel ajal teinud lbi vga suure tusu. Sellest tegurist lhtuvalt vib eratarbimine osutuda prognoositust nii krgemaks kui madalamaks. Majanduskriisile eelnenud aastatel oli Eesti majapidamiste sstumr ks madalamaid Euroopas. Kesised sstud on kindlasti ks phjus, miks majapidamistel ei piisanud kriisi puhkedes raha varasemate tarbimisharjumuste jtkamiseks (vt joonis 8). Majanduskriisiaegne mramatus muutis majapidamised ettevaatlikumaks ja suurendas sstmiskalduvust. Seeprast jb majapidamiste sstumr jrgmistel aastatel krgemaks kui surutisele eelnenud kiire kasvu aastatel. Majandusliku turvatunde taastumine vhendab ettevaatusmotiivist tulenevat sstmist mustade pevade tarbeks ning aitab kaasa tarbimise taastumisele. Sstmiskalduvuse alanemise poolt rgib ka Eesti Konjunktuuriinstituudi avaldatav tarbijate kindlustunde indikaator, mis on vrreldes aastatagusega tunduvalt tusnud ning on kiire kasvu aastate tasemete lhedal.

14

Joonis 9. Ettevtete investeeringud vara liigi jrgi

Joonis 10. Ettevtete investeeringute kasv aasta arvestuses

ttlev tstus 80% 60% 40% 20% 0% -20% -40% -60% -80% 2004 teised ettevtted

hooned, rajatised ja maa arvutid, masinad jm seadmed 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% -10% -20% -30% -40% -50% 2005 2006 2007 2008

transpordivahendid investeeringud kokku

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2009

2010

Allikas: statistikaamet

Allikas: statistikaamet

Investeeringud Investeeringud suhtena SKPsse vhenesid 2009. aastal vrreldes 2006. aastaga 34%lt 22%le. Ehkki investeeringute langus on olnud suur, seisab mrkimisvrne osa tootmisvahenditest mitmes tegevusharus endiselt jude. Majanduses tervikuna on tootmisvimuse rakendatuse tase vrreldes 2009. aastaga kasvanud, ent vrdluses pikema perioodiga on see endiselt madal. Vrreldes kiire majanduskasvu aastatega on muutunud investeeringute struktuur. Investeeringute langust vedasid 2010. aasta teises kvartalis jtkuvalt kinnisvaraga seotud investeeringud: hoonete ja rajatiste soetamine, ehitamine ning rekonstrueerimine ja maa ostmine. Samal ajal on hakatud aastatagusega vrreldes rohkem investeerima muud liiki phivaradesse (vt joonis 9). Paljudes ettevtetes piisab lisanduvate tellimuste titmiseks esialgu olemasolevast tootmisvimsusest ning suuri investeeringuid pole tootmismahu kasvatamiseks tingimata tarvis. 2009. aastal letas kulum mitmel tegevusalal investeeringuid. See thendab, et tootmisvimsus vheneb ning mned ettevtted peavad praeguse potentsiaali

silitamiseks hakkama investeeringuid suurendama. Kriisijrgse madala tegevusmahu tingimustes vib ka vike kasv phjustada 2010.2011. aastal enneolematult krgeid kasvunitajad aasta arvestuses. Nii niteks suurenesid ehitusettevtete investeeringud 2010. aasta teises kvartalis statistikaameti andmetel aasta arvestuses ligi 69%! Madala vrdlustaseme tttu ei tohiks seda kasvu siiski le thtsustada, sest niteks 2007. aasta teise kvartali investeeringutest moodustavad need vaid 23%. Erinevad tootmisharud on kriisist le saamas erineva kiirusega. Ekspordile suunatud ettevtete tootmismaht on lhenemas kriisieelsele tasemele ja need vajavad jtkusuutlikuks kasvuks peagi uusi investeeringuid. Ttleva tstuse ettevtted reageerisid majanduskriisile teistest kiiremini ning on ka uue tusu ajal teistest mnevrra ees (vt joonis 10). 2010. aasta teises kvartalis kasvasid ttleva tstuse ettevtete investeeringud aasta arvestuses 43%. Investeeringute kasvuks on vaja pankade tuge. Ehkki eelmise aastaga vrreldes on majandus elavnenud, on ettevtete laenukibed endi-

15

Rahapoliitika ja Majandus 2/2010

Joonis 11. Tstuse vlisinvesteeringute ja laenude jk

laenud 30 vlisinvesteeringud

Joonis 12. Eesti kaupade turuosad Euroopa Liidus

kapitalikaubad tarbekaubad 0,20% vahetarbimiskaubad mujal spetsifitseerimata kaubad

25

0,18% 0,16%

20 mld krooni

0,14% 0,12%

15

0,10% 0,08% 0,06%

10

0,04% 0,02%

0 2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

I pa 2010

0,00% 2005

2006

2007

2008

2009

2010

Allikas: Eesti Pank

Allikad: Eurostat, Eesti Pank

selt mdunud aasta lpu tasemel. Ettevtted peavad ahenenud laenuvimaluste ning teiste riikidega vrreldes krgema intressimarginaali tingimustes toetuma investeerimisel varasemast enam teistele rahaallikatele. Finantskonto andmete phjal oli mittefinantsettevtete aktsiate ja muude osakute suhe kigisse finantskohustustesse 2010. aasta esimeses kvartalis ligikaudu 53,7%, mis on lhedane kiire kasvu aastatele eelnenud stabiilsema perioodi tasemele. Tnu kriisist toibumisele on paranemas ettevtete kasumlikkus, mis tiendab investeerimiseks vajalikke rahalisi vahendeid. Euro kasutuselevtt annab tunnistust Eesti majanduspoliitika jtkusuutlikkusest ja tugevdab usaldust siinsete ettevtjate vastu. Suurem usaldus soodustab rahvusvahelist koostd ning loob paremad eeldused vlisinvesteeringute sissevooluks Eestisse (vt joonis 11). Varud Vrreldes 2009. aasta keskpaigaga on ettevtete varude ja kibe suhtarv alanenud, kuid psib krgem kui mne aasta eest. Ttleva tstuse varude jk moodustas 2010. aasta teises kvartalis statistikaameti andmetel kibest

ligikaudu 51%, aasta varem 59% ja 2006. aasta teises kvartalis 45%. Varud hakkavad suurenema ettevtetes, mis taaskivitavad ja laiendavad tootmist. Suurem tootmismaht tingib mahukamate toorme- ja toodanguvarude vajaduse. Vlistasakaal ja konkurentsivime Eesti ekspordi turuosa4 Euroopa liidu histurul suurenes 2010. aasta esimeses kvartalis. Aastatagusega vrreldes nnestus turuosa vita nii vahetarbekaupade kui ka tarbekaupade turul. Kapitalikaupade turul vhenes Soome kapitalikaupade ekspordi turuosa ning suurenes Rootsi oma. Eesti kapitalikaupade ekspordi turuosa histurul selle mjul oluliselt ei muutunud. Vahetarbimiskaupade turuosa on psinud stabiilsem, tarbekaupade ning mujal spetsifitseerimata kaupade turuosade puhul vib alates mdunud aasta keskpaigast mrgata mningast tusutrendi (vt joonis 12). Kui veel 2009. aasta alguses panustas vljaveo kasvu philiselt transiidilaadne tegevus, siis alates aasta teisest poolest hakkas kasvama
4

Ekspordi osathtsus sihtturu koguimpordis.

16

enamiku kaubagruppide vljavedu. Kaubaeksport suurenes jooksevhindades 2010 esimesel poolaastal aastatagusega vrreldes ligi 23% ehk rohkem kui kevadprognoosis eeldasime. Osaliselt on see tingitud leilmse kasvu paranemisest, mille tulemusel taastuvad laovarud prognoositust mnevrra kiiremini. Edasine ekspordikasv toob kaasa lisainvesteeringute vajaduse, et jrk-jrgult taastada ja laiendada tootmisbaasi. Teises kvartalis aset leidnud impordikasv annab mrku ennekike laovarude ning ekspordisektori taastumisest. Kaupade import kasvas teises kvartalis aastatagusega vrreldes juba ligi 28%. Eratarbimise ja investeeringute panus importi on jtkuvalt tagasihoidlik. lhiaastatel on siiski oodata, et sisenudlus taastub ning kaubandusbilansi puudujk hakkab taas suurenema. See toimub investeerimiskaupade impordi kasvu ning taastuva eratarbimise koosmjul. Samas jb jooksevkonto defitsiit eelmiste perioodide keskmisest mrksa tagasihoidlikumaks, ulatudes 2012. aastal ligi 3%ni SKPst (vt joonis 13).

Teenuste eksport on leilmse kriisi ajal osutunud oluliselt stabiilsemaks kui kaubaeksport. Kuna ekspordimaht kriisi ajal eriti ei kahanenud, siis on nd ka aastakasvu nitajad tagasihoidlikumad. 2010. aasta esimesel poolel kasvas teenuste eksport kvartaalse maksebilansi andmetel aastatagusega vrreldes ligi 4%. Kaubavahetuse kahanedes toimusid mningad muutused teenuste ekspordi struktuuris. Kuna vliskaubanduskive alanes, vhenes ka transporditeenuste eksport, kuigi mnevrra viksemal mral. Seega suudeti transpordisektoris kahanevast kibest hoolimata leida uusi ekspordivimalusi, ennekike transiidi teenindamise vallas. Teenuste import kasvas 2010. aasta esimesel poolel esialgsetel hinnangutel aastatagusega vrreldes 8%. Teenuste impordi kasvu mjutas kaubaimpordi suurenemine, mis ti kaasa transporditeenuste impordi kasvu. Kaubaimpordi kiiret kasvu on oodata ka lhiaastatel (vt joonis 14). Eesti eksportride konkurentsieelised seisnevad madalates tjukuludes ning vimes muutustega

Joonis 13. Vlistasakaal

Joonis 14. Ekspordi ja impordi kasv aasta arvestuses

kaupade eksport kaupade import 30% 20% 10% teenuste eksport teenuste import

tulukonto jooksevkonto 10%

kaupade ja teenuste konto jooksevlekannete konto

5%

% SKPst

0% 0% -5% -10% -10% -20% -30% -40% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

-15%

-20%

Allikas: Eesti Pank

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

17

Rahapoliitika ja Majandus 2/2010

kiiresti kohaneda. Et kulude kokkuhoid on globaalses tarneahelas muutumas jrjest olulisemaks, siis on meie eksportride konkurentsieelised neid soosinud. Tulenevalt mitmekordsest palgaerinevustest Phjamaadega on sealsed ettevtted teatanud plaanidest oma tootmisksusi Eestis laiendada. Investeeringud ekspordisektorisse toovad lhiaastail kaasa ekspordikasvu tasemeni, mis letab kriisieelset tipptaset. Eesti koguvlisvlg vheneb 2011. aastal ligikaudu 13%. Selle ks phjus on pankade kohustusliku reservimra vhendamine Eestis kehtivalt 15%lt euroala 2%le. Selle muudatuse tulemusel liigub ilmselt suurem osa pankade vabanenud vahenditest esmalt Eestist vlja. Vlismaalt kaasatud ressurssi vimaldab tagastada ka kasvav hoiusebaas ning veel kesolevalgi aastal vhenev laenuportfell. Nimetatud tegurite koosmjul vheneb koguvlisvlg 2011. aastal 96%ni ning 2012. aastal 90%ni SKPst. Tturg Tturg kohandus majanduskriisiga juliselt mitmel erineval viisil. Nii hivatute arv kui ka ttundide arv he hivatu kohta vhenesid mrgatavalt, ka palk he ttatud tunni kohta alanes mnevrra. 2009. aastal kahanes palgafond aastaga 14,5% ning 2010. aasta esimesel poolel veel 10,1%. See on mrksa kiirem kui SKP langus jooksevhindades, vastavalt 13,8% ja 0,0%. Kohandumine vhendas kiire kasvu aastatel tekkinud palkade ja tootlikkuse lhet. Kriisist lesaamisel on majandusel esialgu vimalik toetuda languse kigus tekkinud puhvritele (niteks on vimalik suurendada ttundide arvu ttaja kohta), mistttu phineb lhiaja majanduskasv varasemast enam tootlikkusel. Uute tkohtade loomine jb puhvrite olemasolul tagasihoidlikuks. Krge ttus on sotsiaalselt raskesti talutav ning sellega kaasneb suur tju stagneerumise oht. Seetttu tuleb tturupoliitikas erilist rhku panna ttute kutseoskuste silitamisele vi tstmisele.

Hive ja tootlikkus Majanduslanguse perioodile oli omane tootlikkuse kiire kahanemine. 2009. aastal vhenes tootlikkus ttaja kohta 5%. Kuna tjukulusid ei saanud nii kiiresti kokku tmmata, ti see kaasa tju erikulu 1,3% kasvu. Nd on olukord tpselt vastupidine: tootlikkuse hoogsat tusu saadab tju erikulu vhenemine. 2010. aasta teises kvartalis oli tootlikkuse kasv kogumajanduses 9,3% ning tju nominaalne erikulu alanes 9,3% aastataguse suhtes. Kuna osa ttajatest ning tootmisvimsusest on endiselt alarakendatud, suureneb 2010. aastal majanduse taastudes ttundide arv he ttaja kohta, kuid uusi ttajaid eriti juurde ei palgata. Selle tttu jb hivatute arv aasta keskmisena viksemaks kui 2009. aastal, kuigi aasta sees hivatute arvu vhenemise suundumus prdub. Tootlikkuse kasv ei ole jrgnevatel kvartalitel enam nii kiire ning tipneb seetttu tenoliselt juba sel aastal. Aastatel 20112012 hivatute arv suureneb, kuid jb kriisieelsest tasemest siiski mrksa madalamaks. Teiste riikide kogemuse phjal vib majanduskasv kuni kahe aasta jooksul taastuda, ilma et tkohtade arv kuigi palju suureneks.5 See viitab pikaajalise ttuse jtkuvale kasvule Eestis. Tpuudus Tpuudus jb prognoosiperioodil suureks, sest hivesse liigub vrdlemisi vhe inimesi ning raske majandusliku olukorra tttu ei loobuta totsingutest tenoliselt kuigi kergekeliselt. Heitumise oht on suur, sest pikaajaline ttus prsib t otsimise huvi ja vhendab konkurentsivimet sobilikele kohtadele kandideerimisel. 2010. aasta teises kvartalis tusis vhemalt aasta tta olnud totsijate arv statistikaameti andemetel 58200ni. Pikaajaliste ttute arv kasvab veel vhemalt pooleteise aasta jooksul, vaatamata sellele, et ttute koguarv vheneb 2010. aasta kolmandas kvartalis judsamalt.
5 Allikas: OECd Economic Outlook 87, juuni 2010; OECd Employment Outlook, 2010.

18

Joonis 15. Tjus osalemine

Joonis 16. Hive ja tpuudus

tjud (vasak telg) tjus osalemise mr (parem telg) 700 690 680 tuhat inimest 670 660 650 640 630 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 68% 67% 66% tuhat inimest 65% 64% 63% 62% 61% 500 700 680 660 640 620 600 580 560 540 520

hive (vasak telg) ttuse mr (parem telg) 20% 18% 16% 14% 12% 10% 8% 6% 4% 2% 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Koos tpuuduse kasvuga suureneb tenoliselt ka struktuurne tpuudus, kuigi ksnes krge tpuuduse mra phjal ei tohiks jreldada struktuurse tpuuduse kasvu, sest majandus vajab prast suuri mberkorraldusi taastumiseks aega ning uusi tkohti ei hakata kohe looma. Kriisi ajal vhenes ehitussektori osakaal koguhives vrreldes 2007. aastaga peaaegu kaks korda. Sealt vabanenud ttajate kutseoskused ei pruugi vastata tturu nudmistele. Sel juhul ahenevad tandjate vimalused sobilikke ttajaid leida ning palgapakkumised suurenevad. Majanduse struktuurimuutused soosivad struktuurse tpuuduse teket. Sellises olukorras on hdavajalik pakkuda ttutele mberpet ja tiendkoolitust. Praeguses majandusseisus on heks riskirhmaks tenoliselt ka ttlevast tstusest languse ajal vabanenud ttajad. Suure tpuuduse prognoos tugineb ka eeldusele, et lhiaastatel ei ole oodata tealise elanikkonna majandusaktiivsuse ulatuslikku langust (vt joonis 15). Selle taga on muutused tealiste vanusestruktuuris, pensioniea jtkuv tstmine

ning vaesuse risk. Kokkuvttes vheneb ttute arv vaid veidi rohkem, kui suureneb hivatute arv (vt joonis 16). Tpuuduse vhenemist vib pidurdada ttute krge brutopalga soov. Vrreldes kiire kasvu aastatega on see siiski tuntavalt vhenenud, kuid vib olla takistuseks madalama lisandvrtusega tkohtade loomisel. Palgad ja tjukulud Palgad reageerivad majanduslangusele viitajaga, kuid on varasemate prognooside valguses sellegipoolest llatavalt jigaks osutunud. Palgakulud on kohandunud philiselt ttajate arvu ning ttundide arvu vhendamise teel. 2009. aastal alanes brutotunnipalk ksnes 3%, 2010. aasta esimesel poolel 2,2%. Seda on vrdlemisi vhe, arvestades SKP peaaegu 15% langust rahalises vringus. Brutokuupalk vhenes enam kui brutotunnipalk, sest seda mjutasid 2009. aastal lisaks tunnipalga vhenemisele ajutiselt rakendatud palgata puhkused ja osaline taeg. Brutokuupalk langes

19

Rahapoliitika ja Majandus 2/2010

Joonis 17. Palgad ja tootlikkus

Joonis 18. Sise- ja vlismaised inflatsioonitegurid

nominaalsed tjuhiku kulud htlustatud tarbijahinnaindeks kaupade ja teenuste impordi deflaator 20% 18% 14% 10% 6% 2% -2% -5% -6% -10% 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 -10% 15%

keskmine brutokuupalk (vasak telg) reaalse tootlikkuse kasv (parem telg) reaalpalga kasv (parem telg) 14 000 12 000 10 000 8 000 krooni 6 000 4 000 2 000 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

10%

5%

0%

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

2009. aastal 4,6% ja 2010. aasta esimesel poolel ksnes 0,6%. Majanduse taastumisel kaob ettevtete poolt languse ajal vetud ajutiste meetme mju kiiresti ning keskmine brutokuupalk hakkab aasta arvestuses taas kasvama juba 2010. aasta teisel poolel (vt joonis 17). Tturu hstereesi 6 ilmnedes esineb majanduse taastumisel peale sgavat ja pikaajalist langust teatud asmmeetria keskmine palk hakkab tusma, kuigi hive veel ei suurene. Palgafond taastub aeglasemalt kui majanduse nominaalkasv, mis toob kaasa palgakulude osathtsuse vhenemise SKP suhtes ja tju erikulu alanemise. Need protsessid on julisemad 2010. aastal, hiljem nende mju vheneb. Hinnad Eesti majanduse nominaalne kohandumine osutus 2009. aastal viksemaks kui majanduslanguse phjal eeldasime nii palgad kui ka hinnad langesid oodatust vhem (vt joonis 18).
6 Hsterees on tturu eripra, mille avaldumise korral ei pruugi kiiresti kasvanud ttus sama kiiresti alaneda ja reageerib majanduste taastumisele palju suurema viitajaga.

Kohandusid peamiselt tstuskaupade ja toiduainete hinnad, mis jrgivad maailmaturu suundumusi, sest Eesti ettevtted on vlisturgudel hinnavtjad. Hinnad olid jigemad eelkige vliskonkurentsile suletud teenindussektoris. 2010. aastal lhtub inflatsioonisurve peamiselt leilmsetelt toormeturgudelt. Eesti sisenudlus psib nrk ning palgakasvu taastumise mju hindadele jb tootlikkuse kiire tusu tttu piiratuks. 2010. aasta keskmine inflatsioon on prognoosi kohaselt 2,4% ja 2011. aastal 2,7% (vt joonis 19). Inflatsioonitempo kiirenemine jtkub lhikuudel ja saavutab krgpunkti aastavahetuse paiku (rohkem kui 4% aasta arvestuses). 2011. aasta lpuks aeglustub hinnakasv jrk-jrgult ligikaudu 2% tasemele. Inflatsiooniriskid on toormete jrsu kallinemise tttu maailmaturul lespoole.

20

2012

Joonis 19. htlustatud tarbijahinnaindeksi kasv aasta arvestuses

toit 14% 12% 10% 8% 6% 4% 2% 0% -2% -4% 2004

energia

alusinflatsioon

THI

hinnad langenud tavaprasele tasemele, kuid teraviljad on maailmaturul mrkimisvrselt kallinenud. Teravilja hinnatus maailmaturul kandub le liha-, pagaritoodete ja alkoholihindadesse. Juustu ja vi eksport on suurenenud nudluse toel kasvanud ning surve piimatoodete hindadele on tugevnenud. Toiduainete kallinemise ulatus sltub mneti ka Euroopa liidu pllumajanduspoliitikast. Seeprast ei pruugi maailmaturu hindade lekandumine Eesti hindadesse olla ks-hene. Teine oluline tegur on nrk konkurents Eesti siseturul. Prognoosis eeldame, et tdeldud toiduainete kiire hinnakasv kuises arvestuses jtkub kuni 2010. aasta lpuni. Aasta arvestuses tuseb tdeldud toiduainete inflatsioon 2011. aasta esimeses kvartalis ligikaudu 6%ni. Energia Nafta kallinemine maailmaturul algas 2008. aasta lpus ning euro nrgenemine tegi naftaimpordi kesoleva aasta esimeses pooles veelgi kallimaks. lisaks kiirendas mootoriktuse hinnatusu aktsiiside tstmine 2009. aasta juulis ja 2010. aasta jaanuaris, mis moodustas inflatsiooni aastakasvust ligikaudu 0,4 protsendipunkti. Nafta kallinemise ja euro nrgenemise jrelmju ei ole Eestisse veel tiel mral kohale judnud. See mjutab niteks Venemaalt imporditava maagaasi hinda, mis omakorda tstab soojusenergia hinda algaval ktteperioodil 78%. Nafta tulevikutehingute hindade kohaselt ei muutu hinnatase kuni jrgmise aasta lpuni olulisel mral. Prognoosi eeldus elektri 6% kallinemise kohta aasta arvestuses tugineb varasemate aastate kogemusele. Tstuskaubad Tstuskaupade inflatsioon on prognoosiperioodil vike, jdes aasta arvestuses alla 1%. Tstuskaupade hindade muutlikkuses mngib peamist rolli riiete ja jalatsite hinnataseme hooajalisus. Eestis mdavate riiete ja jalatsite hinnatase letab juba Euroopa liidu keskmist, mistttu edasist kallinemist me ei prognoosi.

2005 2006 2007

2008 2009

2010 2011

2012

Allikad: Eurostat, Eesti Pank

Administratiivsed hinnad Inflatsiooni on soodustanud kaudsete maksude tusud, mis 2010. aastal suurendavad inflatsiooni ligikaudu 1 protsendipunkti vrra. Peamine tegur oli kibemaksu tus eelmise aasta juulis 18%lt 20%ni, kuid 2010. aasta suvel kandus selle teguri mju vrdlusbaasist vlja. lisaks tsteti kesoleva aasta jaanuaris mootoriktuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiise. Kuna ettevtetel on suured laovarud, siis juab tubakaaktsiisi tusu mju tarbijateni alles teisel poolaastal. Praeguste andmete kohaselt vheneb administratiivsete tegurite panus hinnatusu 2011. aastal. Prognoosis ei arvestata monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadusest tuleneva vimaliku mjuga.
7

Toiduained Ilmastikutingimused polnud ei eelmisel aastal ega ka tnavu pllumajanduse jaoks soodsad. Vrskete kgiviljade hinnatus kiirenes aprillis aasta arvestuses kogu Euroopas klma talve tttu isegi 28%ni. Praeguseks on kgivilja7 Administratiivsete hindade all on silmas peetud riigi poolt otseselt vi kaudselt reguleeritud hindasid vi hviseid, mille hinnas on suur osathtsus aktsiisimaksudel (kokku 30% tarbija ostukorvist). Siia kuuluvad muu hulgas soojusenergia, elekter, alkohol, tubakatooted ja mootorktus.

21

Rahapoliitika ja Majandus 2/2010

Psikaupade (autod, kodutehnika jms) hinnatususurvet vhendab jrgnevatel aastatel muu hulgas euro nrgenemise lpp. Tarbekaupadest kallinesid eelmistel aastatel peamiselt vesi ja ravimid. Ka nende komponentide panus hinnatusu prognoosiperioodil vheneb. Teenused Hinnalangus teenustesektoris on lppenud ning augustis kiirenes hinnatus aasta arvestuses 1%ni. Eraldi tuleb esile tuua rihindade languse peatumist 2010. aasta alguses ning mobiil-sideteenuste hindade ebatavaliselt suurt muutlikkust. Paljude teenuste philine toomissisend on tjud, mistttu nende teenuste hinnad sltuvad peamiselt palgamuutustest. Palgakasvu mju teenuste inflatsioonile on kogu prognoosiperioodil suure tpuuduse tttu piiratud. Valitsussektor Valitsussektori kulud Nii vikese ja avatud majanduse puhul kui Eesti on valitsuse vimalused majanduskasvu muutlikkust tasakaalustada vga piiratud. Ka vivad sellesuunalised katsed pikemas ettevaates osutuda vga kulukaks. Kriisi haripunktis kasvasid valitsussektori kulutused 45%ni SKPst, mis on Eesti jaoks harvanhtavalt suur suhtarv. Selle arengusuundumuse pramiseks rakendas valitsus 2009. aastal ulatuslikke kokkuhoiumeetmeid. Vhendati kiki peamist liiki kulusid, erandiks olid sotsiaalsed tulusiirded elanikele. Need meetmed hoiavad valitsuse tarbimiskulud enam-vhem muutumatuna ka 2010. aastal. Prognoosis on eeldatud, et valitsus hoiab kulude kasvu aastatel 20112012 maksutulude omast aeglasema, et taastada koondeelarve tasakaal. Uuendatud konvergentsiprogrammis ja 2011. aasta riigieelarve kavas on valitsus seadnud eesmrgiks saavutada eelarvetasakaal 2013. aastal.

Valitsussektori tulud Kuna majanduskasvu taastumine tugineb kaupade ekspordile, siis on SKP aastatel 2010 2012 keskmiselt vhem maksurikas kui enne kriisi. Samas hoiavad aastatel 20092010 tehtud maksutusud ldise maksukoormuse suhteliselt stabiilsena 3435% tasemel SKPst. Aastal 2010 on erakorraliste ja ajutiste meetmete, nagu vara mk ning dividenditulu vljavtmine, mju veel endiselt suur. Hiljem hakkab tulusid suurendavate erakorraliste meetmete mju kiiresti vhenema. Keskvalitsuse eelarvetulusid toetavad jtkuvalt suured laekumised Euroopa liidu eelarvest. Eelarve tasakaal ja vlg8 Valitsus on seadnud eesmrgiks taastada koondeelarve lejk vimalikult kiiresti. Prognoosiperioodil ei ole selle eesmrgi saavutamine ilma lisameetmeid vtmata siiski vimalik. Tulusid suurendavate erakorraliste meetmete
Joonis 20. Eelarve tasakaal

tulude kasv kulude kasv koondeelarve tasakaal 25%

20%

15% % SKPst

10%

5%

0%

-5% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

8 Sgisprognoosis on kasutatud uut metoodikat, mis vtab arvesse rahvusvaheliste heitmekvootide kaubandusest saadud tulud ja kulud. Heitmekvootide mgi tulu parandab 2010. aasta eelarvetasakaalu 0,8 protsendipunkti vrra SKP suhtes, halvendab aga 2011. ja 2012. aasta oma vastavalt 0,2 ja 0,6 protsendipunkti vrra.

22

Joonis 21. Eelarvepositsiooni muutus

tskliline eelarvekomponent eelarve jooksev tasakaal eelarvepositsiooni muutus 6% 4% 2% % SKPst 0% -2% -4% -6% -8% 2005 2006 2007 2008

hekordsed meetmed eelarve struktuurne tasakaal

mju jrkjrguline lppemine hoiab koondeelarve nominaalse puudujgi aastatel 20102012 vahemikus 12% SKP suhtes (vt joonis 20). Struktuurne (majandustskli mju ja erakorralisi tulusid arvesse vttev) eelarvetasakaal paraneb aga pidevalt ning juab prognoosiperioodi lpuks lejki (vt joonis 21). Kuigi koondeelarve puudujki on seni rahastatud peamiselt headel aegadel kogutud reservidest, hakkas 2009. aastal kasvama ka valitsussektori vlakoormus. Selle phjus on soov hoida ebakindlas majandusolukorras suuremaid likviidsusreserve. Reservijuhtimise strateegia phjal jtkub vla kasv kogu prognoosiperioodi jooksul. Rahvusvahelises vrdluses vib aga Eesti vlakoormust selle kiirele kasvule vaatamata pidada vikseks. 2010. aasta keskel moodustas valitsussektori vlg ligikaudu 7% SKP suhtes ning keskvalitsus oli endiselt (neto)laenuandja.

2009

2010

2011

2012

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

VlAKOORMUSE MJU KESKMISE PERSPEKTIIVI MAJANDUSKASVUlE Enne lemaailmset majandus- ja rahanduskriisi iseloomustas Eesti majandust laenumahu kiire kasv, mille tulemusena suurenes oluliselt Eesti ettevtete ja eraisikute vlakoormus. Seda kinnitab tsiasi, et Eesti ettevtete laenukoormus (laenud pankadelt ja teistelt ettevtetelt) letas euroala keskmist ja Eesti eraisikute laenukoormus judis euroala riikide keskmisele tasemele sna lhedale1. Mitmes uurimuses on leitud, et vlakoormuse krge tase ja/vi vlakoormuse kiire kasv muudavad majanduslanguse sgavamaks ja pikemaks2. Samamoodi on ettevtteid puudutavates uurimustes leitud, et krge vlakoormus prsib ettevtete kibe ja investeeringute kasvu ning uute ttajate palkamist. Krge vlakoormusega ettevtted on sunnitud majanduslangusele kiiremini reageerima. Niteks mgi vhenedes krbivad krge vlakoormusega ettevtted investeeringuid ja ttajate arvu kiiremini kui madala vlakoormusega ettevtted 3. Samas on ebaselge, millisel mral avaldab majanduslangusele eelnenud vlakoormuse kasv ja selle tase mju majanduskasvule prast majanduslanguse lppu. Majandusteooriast vib esile tuua kaks protsessi, mille kaudu vib krge vlakoormus mjutada majanduskasvu negatiivselt: 1) vla lekoormus (ingl k debt overhang) ja 2) vladeflatsioon (ingl k debt deflation). Ettevtte vla lekoormuse all meldakse olukorda, kus ettevtte vlad on sedavrd suured, et
1 Eurostati andmetel ulatus Eesti ettevtete laenukoormus 2007. aastal 110%ni SKPst (euroalal 82%) ja Eesti eraisikute laenukoormus 48%ni SKPst (euroalal 61%). 2 3

Vt nt King (1994), Claessens, Kose ja Terrones (2008) ning Uuskla, luikmel ja Kask (2005). Vt nt Sharpe (1994).

23

Rahapoliitika ja Majandus 2/2010

uutest investeeringutest teenida loodetav kasum lheb varem vetud kohustuste tasumiseks. Sellest tulenevalt ei ole rahastajad huvitatud selle ettevtte uute kasumlike investeeringute finantseerimisest. Majanduse jaoks tervikuna thendab investeeringute vhenemine majanduskasvu aeglustumist. Vla deflatsiooni vib kirjeldada kui spiraali, kus hindade langus (deflatsioon) tstab majapidamiste ja ettevtete reaalset laenukoormust. Et krget laenukoormust vhendada, peavad ettevtted ja eraisikud vhem investeerima ja tarbima ning mma oma varasid. Vhene investeerimine ja tarbimine ning varade mk svendavad hinnalangust veelgi, mis omakorda suurendab reaalset vlakoormust. Vla deflatsiooni oht ja selle negatiivne mju majanduskasvule on seda suurem, mida krgem on vlakoormus. Selleks, et paremini mista vlakoormuse taseme ja kiire kasvu vimalikku mju Eesti keskmise perspektiivi majanduskasvule, viidi Eesti Pangas 2010. aastal lbi uurimus, milles vaadeldi seost majanduslanguse-eelse vlakoormuse ja selle kasvu ning langusfaasi lpule jrgneva perioodi majanduskasvu vahel. Analsis kasutati andmeid 31 OECd 4 ning 20 areneva 5 riigi kohta ajavahemikul 1960. aasta I kvartal kuni 2007. aasta IV kvartal. Mratleti riikide majanduslanguse episoodid ning vaadeldi vla kasvu ja taset nelja aasta jooksul enne majanduslangust ning majanduskasvu langusele jrgnenud 220 kvartali jooksul. Vlanitajana vaadeldi kodumaiste finantsasutuste antud laene mittefinantsettevtetele ja majapidamistele.

Joonis a. Vla tase enne langust ning SKP keskmine kasv prast langust

Joonis b. Vla keskmine kasv enne langust ning SKP keskmine kasv prast langust

12%

7%

SKP keskmine kasv prast langust

SKP keskmine kasv prast langust 20% 40% 60% 80% 100% 120% 140% 160% 180% vla tase enne langust (% SKPst)

10%

6%

5%

8%

4%

6%

3% 2%

4%

2%

1%

0% 0%

0%

0%

5% 10% 15% 20% vla keskmine kasv enne langust

25%

30%

4 Ameerika hendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Jaapan, Kanada, Korea, Kreeka, luksemburg, Mehhiko, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, veits, Taani, Tehhi, Trgi, Ungari, Uus-Meremaa ja hendkuningriik. 5 Argentiina, Brasiilia, Egiptus, Filipiinid, Hiina, Iisrael, India, Indoneesia, Jordaania, Kolumbia, lAV, Malaisia, Maroko, Pakistan, Peruu, Tai, Taiwan, Tiili, Venemaa ja Venetsueela.

24

Uurimusest selgus, et vlakoormuse tase ja selle kasv enne majanduslangust mjutavad majanduskasvu prast langust vhesel mral. Joonisel a on nha, et mida suurem on olnud vla tase enne kriisi (horisontaaltelg), seda aeglasem on majanduskasv peale kriisi (vertikaaltelg). Riikide kasvupotentsiaali arvesse vtvast regressioonanalsist ilmneb, et 50 protsendipunkti vrra suurem vlakoorem SKP suhtes enne langust phjustab 0,3 protsendipunkti vrra viksema keskmise majanduskasvu. Joonisel b on horisontaalteljel vla kasv enne kriisi ja vertikaalteljel majanduskasv peale kriisi. Vastupidiselt ootusele on vlakasvu ja majanduskasvu vahel (nrk) positiivne seos. Mida kiirem on olnud vlakasv enne, seda kiirem on majanduskasv peale kriisi. Isegi kui vtta arvesse riikide kasvupotentsiaali, siis positiivne seos kll vheneb, kuid ei kao. Tulemused viitavad sellele, et majanduskasvu mravad eesktt muud tegurid peale vlakoormuse vi selle kasvu. Riigid, kes kasvasid kiiremini enne majanduslangust, kasvavad ka peale majanduslanguse lppu rohkem. Samas on vlakoormuse taseme negatiivne mju eratarbimisele peaaegu kaks korda suurem kui mju majanduskasvule. Eesktt tuleneb see asjaolust, et vlakoormuse vhendamiseks tuleb piirata tarbimist. Teiste riikide kogemus viitab seega sellele, et vlakoormuse tase ja kasv enne majanduslangust ei avaldada mravat mju Eesti keskmise perspektiivi majanduskasvule. Kasutatud kirjandus Claessens, S., Kose, M. A., Terrones, M. E., (2008). What Happens during Recessions, Crunches and Busts? IMF Working Paper, 08/274, detsember. King, M., (1994). debt deflation: Theory and evidence. European Economic Review, 38, 419445. Sharpe, S. A., (1994). Financial Market Imperfections, Firm leverage, and the Cyclicality of Employment. The American Economic Review, 84. aastakik, 4, september, 10601074. Uuskla, l., luikmel, P., Kask, J., (2005). Critical levels of debt? Working Papers of Eesti Pank, 3.

Pangandussektor ja majanduse rahastamine Laenupakkumine Rahvusvaheline finantskeskkond on kll kriisist taastumas, kuid Euroopa panganduse haavatavus pole veel lplikult taandunud. Kevadsuvine Kreeka vlakriis andis Euroopa finantsturgudele tiendava tagasilgi, mistttu tekkisid turgudel uued kartused Euroopa pangandussektori riskipositsioonide suuruse ja olemuse suhtes. Euroopa Pangandusjrelevalve Komitee (CEBS) tehtud pangandussektori tugevusanalside

tulemuste avalikustamine siiski leevendas neid kartusi mnevrra. lisaks usaldamatusele ja reaalsektori krgele krediidiriskile mjutavad Euroopa panganduse vljavaateid jrelevalvereeglite jtkuv karmistamine, laenukahjumite ulatuslik mahakandmine pankade bilanssidest nii 2010. kui ka 2011. aastal, aga ka vimalik erasektori vlakirjade vljatrjumine finantsturgudelt valitsussektori vlakirjade poolt. Seega psib pankade likviidsus- ja rahastamisolukord pingeline ning soosib ettevaatlikku lhenemist ja finantsvimenduse vhendamist, ehkki keskpankade leebe rahapoliitika toetab likviidsust.

25

Rahapoliitika ja Majandus 2/2010

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

Nagu kevadprognoosis eeldasime, on siinsed pangad jtkanud konservatiivse joone hoidmist ega kipu veel kuigi aktiivselt uusi laene vljastama (vt joonis 22). Selleks, et laenamisaktiivsus kasvaks, peaksid Eesti majandusolukord (ekspordi ja ettevtete rahavoogude kasv) ja sellega seotud riskihinnangud veelgi paranema ning mningal mral ka tagatisvaradega seotud riskid vhenema. Reaalsektori laenude riskipreemia on psinud 2009. aasta alguse taseme lhedal. Arvestades praegust madalat laenunudlust, pole Eesti pankadel eriti ajendit omavahel konkurentsi suurendada. laenude kttesaadavus ja tingimused vivad leeveneda siis, kui ldine majandusolukord paraneb. Samuti vivad riskipreemia alandamist mnevrra pidurdada Eesti seadusandluse (nt vlakaitseseadus) muudatused. Laenunudlus laenunudluse areng vastab kevadel prognoositule. Ehkki kolmandas kvartalis on uute laenude kibe maht pisut kasvanud, osaliselt suuremate hekordsete sndikaatlaenude toel, on laenuturu aktiivsus ldiselt vga madal. laenunudluse taastumise kiirus sltub ennekike majandusaktiivsuse ning ettevtete ja majapidamiste ootuste paranemisest.

Allikas: Eesti Pank

Ettevtete kindlustunde paranemise ilmingud on juba olemas. Samuti on pangad theldanud ettevtjate suurenenud huvi kinnisvara arendamise ja ehitamise vastu, mis vib lhiaastatel moodustada taas mrkimisvrse osa pankade laenukibest. Samas suudavad ettevtted investeeringuid osaliselt rahastada ka oma siseressurssidest. Niteks on ettevtete finantsvarade maht viimase poole aasta jooksul majandusaktiivsuse elavnedes ja kasumite kosudes suurenenud. Samuti vib mnes, eelkige sisenudlusele suunatud majandussektoris, olla rakendamata tootmisvimsuse nol veel sisevarusid. Seetttu vib eeldada, et riettevtete laenunudlus ei taastu prognoosiperioodil jrsult, vaid pigem jrk-jrgult. Kuigi 2010. aasta lpus vib ettevtete laenukive mnevrra kasvada, kahaneb nende vlakoormuse tase SKP suhtes eelkige tehniliste tegurite toel veel ka sel aastal. rihingute laenunudluse puhul tuleb lisaks kodumaisele rahastamisele arvestada otselaenamisega vlismaalt. Nimelt viitab vrskeim maksebilansistatistika sellele, et ettevtted on hakanud taas rohkem laenuvahendeid kaasama

26

2012

Phjamaade pangandussektor on Kesk- ja luna-Euroopaga vrreldes mnevrra paremas olukorras ning see on aidanud rahvusvahelisi pingeid siinsest regioonist eemal hoida. Grupi tasandil on meie pangagruppidel kapitali praegu piisavalt, mida nitavad ka CEBSi tugevusanalside tulemused. Samuti on vlisinvestorite ja -institutsioonide hinnangud Eesti riskide suhtes 2010. aasta teisest kvartalist alates paranenud. Seda mitte ksnes euro tuleku, vaid ka kardetust viksemate laenukahjumite ja majandusaktiivsuse taastumise tttu. Seega pole Eesti pankadel grupisiseselt riigispetsiifilisi piiranguid laenunudluse rahastamisel, samas kui nrgema kapitalipositsiooniga emapankadel vib rahvusvahelist konteksti arvestades olla keerulisem tiendavat krediidiriski vtta.

Joonis 22. Laenujgi muutus aasta arvestuses

eluasemelaenude jgi muutus majapidamiste muude laenude jgi muutus ettevtete laenujgi muutus erasektori kogu laenujgi muutus 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% -10% -20%

otse vlismaalt vi emaettevtete rahastamisskeemide kaudu. Kui reaalsektori laenude riskipreemia kahaneb Phjamaades jtkuvalt kiiremini kui Eestis, on tenoline, et vlisrahastamise osakaal, mis laenubuumi ajal mrkimisvrselt vhenes, hakkab lhiaastatel taas kasvama. Milliseks kujuneb eelseisva perioodi vlisrahastamise osathtsus sisemaise laenamise suhtes, sltub eelkige sellest, milliseks kujuneb suhteline (intressi)eelis emaettevtte kaudu laenamisel vrreldes Eestist laenamisega. Kindlustunde taastumine hakkab suurendama ka majapidamiste laenunudlust. Seda pidurdab aga tturu keeruline olukord ja sissetulekute aeglane kasv. Kui kindlustunne suurenebki, ei kiirene laenumahu kasv ruttu, sest kriisikogemus on teinud majapidamised ettevaatlikumaks ning sstetakse rohkem kui buumiaastatel. Teisalt tuleb arvestada, et viimaste aastate ebakindlas olukorras on edasi lkatud mitmeid tarbimis- ja investeerimisotsuseid, mida kindlustunde kasvades vidakse ellu viima hakata. Nii nagu ettevtete puhul, vib ka majapidamistelt eeldada laenamisaktiivsuse mningast kasvu juba selle aasta teisel poolel. lhiaastate laenukive jb aga kindlasti tunduvalt madalamaks kui buumiaastatel. PHIPROGNOOSI OHUD Maailmamajandus on kll tagasi kasvuteel, kuid finants- ja eelarvekriisi (jrel)mju annab endiselt tunda. Seetttu on vliskeskkond endiselt aldis uutele tagasilkidele, mis vivad soodustada mitme ohu ilmnemist. Eesti majanduse vljavaade on aastatagusega vrreldes paranenud, kuid ebakindlus pole veel kadunud. Vliskeskkonna riskid on jtkuvalt seotud oodatust aeglasema majanduskasvuga jrgnevatel aastatel, mis suure tenosusega thendab ka viksemat vlisnudlust Eesti jaoks. Selle ohu lhtekohaks on paljudes riikides valitsussektori eelarve ohjamise probleemid. Samas ei saa

vlistada, et lhiajal, eelkige just lhikuudel, vib vlisnudlus ajutiselt olla oodatust hoopis krgem. Kevadest saadik mitu korda tusnud ja taas langenud toormehinnad vivad samuti prognoositust kiiremini kasvada. Selle tulemusel vib vliskeskkonna inflatsioon osutuda krgemaks, mjutades paratamatult hinnatusu ning majandusaktiivsust ka Eestis. Vlismajanduskasvu oodatust kiirem aeglustumine vib Eesti jaoks kaasa tuua vajaduse kulusid krpida, et pidada kinni 2013. aastal eelarvetasakaalu judmise eesmrgist 9. Meie praeguse hinnangu kohaselt vib ekspordikasvu aeglustumine 1 protsendipunkti vrra tuua kaasa eelarvepositsiooni halvenemise ligikaudu 0,2 protsendipunkti ulatuses SKPst vrreldes prognoosi phistsenaariumiga. Eesti majanduse jaoks oleks turvalisem eelarvepuudujgist vimalikult kiiresti vabaneda, eriti arvestades, et rahvusvahelise eelarvekriisi kigus on turgude sallivus ldva eelarvekorra suhtes mrgatavalt kahanenud. Ka Eesti majandus ktkeb mitut ohtu, mis vivad viia prognoosi ekslikkuseni. Kevadel eeldasime palkade ja hindade jtkuvat alanemist 2010. aastal, kuid viimased andmed viitavad hoopis vastupidisele. Seeprast peame sgisprognoosis heks ohuilminguks majanduse piiratud nominaalset kohandumist. Senine palgaja hinnalangus on majanduse stabiliseerumisele kll kaasa aidanud, kuid ei tenda esialgu veel seda, kuivrd see toetab majanduskasvu jaoks tarvilikku uute investeeringute ja tkohtade juurdevoolu. Pealegi on mrkimisvrne osa varasematel aastatel sisenudlust teenindanud tootmisteguritest endiselt kasutuseta. 2010. aasta teises kvartalis lppes pikka aega kestnud palgalangus. Kogumajanduse tasandil ji palgamuutus tootlikkuse kasvust siiski kaugele maha. Arvestades vga suurt ttust, vib ometi kahtluse alla seada, kuivrd igustatud on osades
9

Uuendatud konvergentsiprogramm 2010, lk 37.

27

Rahapoliitika ja Majandus 2/2010

sektorites 10%ni ja isegi krgemale ulatuv palgakasv ning kas see ei vi olla struktuurse tpuuduse ilming. Mida rohkem suureneb struktuurne tpuudus, seda madalamaks osutub majanduse kasvuvimekus, sest sobilike ttajate leidmine on ha raskem, mis omakorda avaldab survet palkade tstmiseks. Palgakasv ei kahjusta ettevtete konkurentsivimet lhiajal, kll aga vib seda teha kaugemas tulevikus. Eesti jooksevkonto lejk muutub prognoosiperioodil vikeseks puudujgiks. Kui kriisikogemus ununeb kiiresti ja sstumr langeb majanduses oodatust enam, suudab Eesti sisenudlus majanduskasvu hoogustada. Kiirem majanduskasv toimub vlistasakaalu halvenemise hinnaga ning jooksevkonto puudujk vib osutuda prognoosi phistsenaariumis toodust mrksa suuremaks. lisaks omavad praeguses majandusolukorras jtkuvalt thtsust varasemad prognoosistsenaariumid ulatuslikum laenukoormuse vhenemine ning vlisinvesteeringute sissevool.

28