Morris L.

Venden

INIMSUHETE MEISTER
*******

Kuidas Jeesus suhtus rahavahetajatesse

Prast seda kui Jeesus oli vitud Jordani jes Messiaks, osales ta koos oma esimeste jngritega Kaana pulmas. Pulmad on alati perekondlik sndmus ja seekord olid osavtjad Jeesuse sugulased. Seal tegi Jeesus oma esimese ime muutes vee viinaks vastutasuks oma ema palvele ja usule. Ema oli rkinud talle pulmakorraldajate probleemist. Peale seda lks Jeesus koheselt Jeruusalemma oma esimese avaliku teo - templi puhastamise - jaoks, mis ratas suurt thelepanu tema tegevusele. See Johannese evangeeliumi 2. peatkis kirjeldatud juhtum avab huvitavaid vaatenurki sellele, kuidas Jeesus inimestesse suhtus. Pane thele seda, et peatkk algab Kaana pulmadega, millele jrgneb templi puhastamine ja siis kolmandas peatkis vestlus Nikodeemusega. Sndmuste jrjestus on vga huvitav. "Prast [Kaana pulmi] ta lks alla Kapernauma, tema ja ta ema ja ta vennad ja ta jngrid; ja sinna nad ei jnud kauaks ajaks. Ja juutide paasaphad olid ligidal. Ja Jeesus lks les Jeruusalemma." (Joh.2/12,13.) Teel Jeruusalemma kndis Jeesus koos suure rahvahulgaga. Sel ajal oli ta nii vhe tuntud, et ta vis teiste moodi rahvamassi sulada. Hiljem oli see juba vimatu. Kuid nd ned sa Jeesust kndimas rnnumehena teiste seas Kapernaumast Jeruusalemma ning rkimas inimestele, kes vestlesid tulevasest Messiast. "Seal ta [Jeesus] leidis phakojas neid, kes msid hrgi ja lambaid ja tuvisid, ja rahavahetajaid istumas. Ja ta tegi paelust piitsa ja ajas kik phakojast vlja, niihsti lambad kui hrjad, ja rahavahetajate raha ta puistas laiali ning kummutas nende lauad ja tles tuvimjaile: "Viige need siit ra! rge tehke minu Isa koda kaubakojaks!" Tema jngritele meenus, et on kirjutatud: "Pha viha sinu koja prast sb mind ra!" " (Joh. 2/14-17.)

Mis on kaubakoda? See on koht kus ostetakse ja makse. Seal hangitakse kaupa, mille saamiseks on td tehtud. See on paik, kus inimene saab vastavalt oma teenetele. Kaubakoda on vale koht kogudusele, sest kogudus peaks alati olema kingipood. Jeesus soovib, et tema kogudus oleks kingipood - mitte selline kust kinke ostetakse, vaid selline kust neid saadakse. Ta ei soovi et tema kogudus oleks kaubakoda. Seeprast tegigi Jeesus oma avaliku teenistuse esimesel peval nii okeeriva teo, et paljud oleksid tahtnud teda juba siis tappa, enne veel kui pev htusse juab. Kui mtiskleme, mida ta tegi tol peval, paneme alguseks thele inimesi, kellele ta rkis. Seal olid kaupmehed, kes msid lambaid, kariloomi ja tuvisid. Seal oli rahavahetajaid, kes aitasid inimestel osta ja ma vahetades valuutat. Seal oli ka vaimulikke juhte, kes teenisid Jumalat kasusaamise eesmrgil. Jeesuse pevil maksis lempreestri ametikoht miljoneid kroone. Loomulikult ei olnud see Jumala tahte kohane. Kui ametikoht maksis miljoneid, oli selle ostja sageli krvuni vlgades ning pidi kvasti pingutama, et taas jalule saada. Sageli slmis ta kokkuleppeid rahavahetajate ja kaupmeestega. Ta saaks teatud osa kaubavahetusest ja maksaks tagasi laenu, mille ta oli vtnud, et lempreestri ametikohta endale saada. Selliseid asju toimus Jeesuse ajal, niivrd laostunud oli religioon. Siis olid seal ka jngrid. Neid okeeris Jeesus kapitaalselt. Sinnamaani olid nad ninud Jeesust, kellel oli ilmselgelt tagasihoidlik ja madal profiil. Kuid sel peval nad vrisesid. ra arva, et Jeesus oli khn ja nrk, millesena on kunstnikud teda sageli kujutanud. Mitte keegi, kes on ttanud puussepatkojas ja saaginud oma ktega planke ja laudu, ei paista nii nrgana nagu tema paljudel piltidel. Kui ta tstis piitsa, paljastus varuka seest kindlasti lihastes ksivars. Kuid suurimat mju ei avaldanud inimestele mitte see asjaolu. Sel peval juhtus midagi muud. Nad ngid vlgatust jumalikkusest. Kui lrm ja segadus lppes kitselt surmvaikuses kui ta silmitses rahvamassi, mjus selles paigas selgelt mingi suurem vgi. Jngrid hmmastusid nhes seda sndivat. Meil tuleb siiski meeles pidada, et Jeesus ei karjunud raevus olles. Tema hl vrises liigutusest, kui ta lausus oma karmi noomitust. Siis oli templis kubisev rahvahulk - kaupmeeste ja omakasu peal vljas olevate templiteenrite ohvrid. Esimesel vaatamisel tundub sedamoodi, et Jeesus puhastas templi ajades vargad vlja. Tsiasi on aga siiski, et ta puhastas templi selleks, et lasta vaesed, haiged, vigased ja pimedad sisse. Neile oli mdud kaubanimekirja. Neile oli antud arusaamine, et taevasse psetakse tegude kaudu - et lambad ja tuvid tuli osta, ehkki Tall oli tasuta ja Tuvi samuti.

Kubisevas rahvamassis oli vaeseid, kel ei olnud raha lamba jaoks. Nad magasid rkvel olles vaadates lakke ja mteldes, kas nad ldse kunagi igavesse taevariiki saavad. Kui pstmist viks raha eest osta, siis rikkad elaksid ja vaesed sureksid. Siis tulid edukad inimesed - rikkad, kes suutsid hankida kike, et saada templist tispunktid. Nad magasid oma d hsti, sest nad tundsid enda olemist turvaliselt. Kuid see oli vale turvalisus, mis phines sellel mida nemad tegid, et ra teenida Jumala soosingut. Ja mingil moel pidi Jumal varem vi hiljem neid sellest suurest enesepettusest ratama. Jeesus soovis uuendada Jeruusalemma pidustustele tulijate mttelaadi. Ta soovis kohtuda nii kaitsetute kui ka vale turvalisust tundvate inimestega. Seeprast tahtis ta ajada vargad vlja. Matteuse jrgi tles ta: "Kirjutatud on: minu koda peab htama palvekojaks, aga teie teete ta rvliauguks!" (Mt. 21/13.) Inimesed ei varastanud mitte ainult raha, vaid varastasid au Jumalalt, rahu inimestelt ja turvatunde vaestelt. Jeesus ajas nad vlja. Kuid pane thele, et rahvahulgad trgisid sisse, selle asemel et oleksid koos rahavahetajate, pappide ja rabidega vlja jooksnud. Kaubakoja segadus vahetus paranenud haigete listuse ja tnuga. Poisid ja tdrukud kes nd olid terved, hdsid koos teistega listust Temale. Tnapeval vivad inimesed karjuda ja lrmata jalgpallimatil vi staadionil ja kik peavad seda tiesti normaalsena. Kuid kui keegi tleb kvasti "aamen" kirikus, peetakse teda kummalisena. Nd kui templist pgenenud valitsusmehed ja rahavahetajad lpuks oma tempot maha vtsid, peatusid, julgust kogusid ja tagasi templi poole lksid, kuulsid nad laadalrmi asemel listushli. Nad olid hmmastuses. Nad tundsid end mugavamalt laadalrmis kui Jumalat listavate inimeste keskel. Kuid hea uudis on see, et Jeesus ei vihanud vargaid. Jeesus ei pdnud neid hvitada. Ta armastas kaupmehi ja ta armastas ka rahavahetajaid. Ta armastas vaimulikke juhte. Hiljem pidas ta koos nendega pidu. Ta osales maksumaksjate koosolekutel. Ta seltsis pappide ja valitsusmeestega. Jeesusel oli neist kigist kahju nende hirmu ja teadmatuse prast. Ta soovis puudutada neid armastusega sama palju nagu ta soovis aidata ka kubisevat rahvamassi. Sel peval toimus midagi, mida selle loo juures tavaliselt ei mainita. Rahva hulgas - vahest ehk mne samba taga peidus - oli mees. ksik mees. Ta oli ks vaimulikest juhtidest - suurnukogu liige. Ta seisis ja vaatas ning toimunu avaldas talle suurt mju. Nikodeemus ngi kaupmehi minemas; ta ngi rahavahetajaid lahkumas. Ta tundis Jeesuse isiksusest sdelevat seletamatut vge. Ta ngi pisaraid; ta kuulis hlt, mis kustus ja purunes. Ta kuulis hoosianna-hdeid. Ta ngi haigete paranemist. Ta jlgis kike seda varjust. Ilmselt ta ei jooksnud koos teistega punuma. Ta vaatas.

Ja ta tles endale: Ma pean minema selle mehega kohtuma. Siin on midagi, mida inimmistus ei saa aru. Johannese 3.-s peatkis ned Nikodeemust tulemas Jeesuse juurde. See oli otsene tagajrg templi puhastamisest. Nikodeemus tuli et kuulda veel psteannist. Kuid nd tuleme probleemi juurde. Jeesus soovis et tempel oleks kingipood. Ta ei taha et see on kaubakoda. Siiski rgib Piibli viimane raamat tules puhastatud kulla, valgete riiete ja silmasalvi ostmisest. Jeesus ise tleb muudes thendamissnades, et meil tuleks osta, kuna oleme mnud kik et hankida kallihinnalist prlit; meil tuleks ma kik et saada pllusse peidetud aarde omanikeks. Millest ta rgib? Vhemasti vime olla kindlad selles, et ta ei rgi kullast ja hbedast. Kullal pole taevas mingit vrtust. Seda kasutatakse seal tnavate sillutamiseks! Taeva valuuta thendab seda, et me mme kik selle mida oleme vi arvame olevat - kik mida omame vi arvame omavat. See thendab oma thisuse taipamist, tahtlikkust loobuda ettekujutatud sltumatusest. See thendab tulemist Jeesuse juurde ja tema andide vastuvtmist. Nii toimib see valuuta. Kui Jeesus ksib meil ma ra kik ja osta pld, siis peab ta silmas seda: Loobu iseendast - loobu mttest, et sa vid psemist ra teenida. Kui sul on mjuvimu, lakka sellele lootmast. Kui sa oled rikas, ra looda oma rikkustele. Kui sa oled tark vi andekas ni kena vlimusega, ra looda nendele eelistele. Tunnistades oma suutmatust igeksmistmisele ja jttes iseennast tielikult tema juhtimisse, investeerime taeva valuutasse. Usaldus Jumalasse on vahest parim vimalik viis mratleda sageli kasutatud kristlikku sna alistuda. Usaldus thendab toetuda millelegi muule kui endale. Kuid enda ra andmine pole alati kerge. Vahel pame loobuda iseendast nii vga, et hakkame ha rohkem iseennast meenutama. Me unustame, et vaid Jeesus vib teha seda td. See on and. Usk on and. Armastus on and. Valged riided on and. Meeleparandus on and. Snakuulelikkus on and. Vit on and. Tuvi ehk Pha vaim on and - and, kes toob endaga kaasa kik muud nnistused. Jumala Tall on and - Jumala Tall, kes vtab ra maailma patud. Ja alistumine on and. On veel ks seik, mida meil tuleb selles loos thele panna. Kui rgime Phast Vaimust, kui rgime tst mida Jumal teeb meie sdames, tuletatakse meile meelde phamu puhastamisega seotud suurest test. Seal avaldas Jeesus oma lesannet Messiana ja alustas oma td mitte ksnes et psta inimest igaveseks ajaks, vaid et ka ellu viia plaani, mille kohaselt peaks iga loodolevus olema tempel, kus Looja elab. Patu tttu on inimkond lakanud olemast Jumala tempel. Paha pimestatud ja saastatud inimsda ei vljendanud enam Jumala auhiilgust. Jumala templi eesued, mida kasutati ebaphaks

kaubitsemiseks, kirjeldasid liigagi tabavalt meie sdame templit, mis oli saatatud meeleliste kirgede ja ebaphade mtete poolt. Puhastades templi selle maailma ostjatest ja mjatest vljendas Jeesus oma eesmrki puhastada sda patu saastast, maistest soovidest, isekatest himudest ja halbadest kommetest, mis rikuvad hinge. Oled ehk juba mrganud, et keegi ei suuda omal jul visata vlja seda rikutud hulka, kes on meie sdame vallutanud? Oled ehk mrganud, et vaid Kristus vib puhastada hinge templi? Ta ei tule siiski vgisi sisse. Seeasemel ta tleb: "Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan" (Ilm. 3/20). Ta kutsub sind teda vastu vtma mitte ainult Jumala Tallena vaid taeva lempreestrina, kes vib sallida kiki meie nrkusi ja kes oli kiges kiusatud nagu meiegi. Ta kutsub meid julgesti astuma armuaujrje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks igeks ajaks. Vaata Heebrea 4/ 15,16. Taeva ja maa kik vgi asub Jeesuse Kristuse isikus. Ilma temata ei vi keegi loota nnestumistele, kuna taas ebannestumine koos temaga on vimatu. "Jeesust austades Ta nime lista." E. Perronet *****

Kuidas Jeesus suhtus langenuisse

Vikses Betania klas, umbes 5 km kaugusel Jeruusalemmast, elasid kaks de, Maarja ja Marta ja nende vend Laatsarus. Ilmselt oli Laatsarus nende pere elataja. Isa ja ema olid ra, nii et Maarja, Marta ja Laatsarus elasid heskoos selles vikses klas. Sa vid nha kuidas Laatsarus lheb iga pev moonakotiga tle, saabub vsinuna koju, vahest kuuleb htul uudiseid ja poeb siis voodisse - selleks et jrgmisel peval taas otsast alata. Marta oli vga martalik! Ta suutis organiseerida lunaske, pulmalaudu ja koguduse piknikke. Ta polnud kunagi nnelikum kui kgis mnd uut retsepti proovides. Marta oli hea inimene. Ta pdis teha kike igesti. Ta oli vaimulik. Sellest ei saanud tol ajal ja seal paigas ka hoiduda. Igal sabatihommikul kndis ta mda sissekulunud teerada majast snagoogi. Maarja oli aga rohkem huvitatud seltskonnaelust. Ta armastas inimesi. Koguduse htutel ja retkedel paluti alati Maarjat inimesi tervitada ja nende olemist mugavamaks muuta. Ta oli veetlev vahest isegi thelepanu ratavalt kaunis. Kuid kellegi teadmata kandis Maarja salajast s- ja murekoormat. Sellega oli seotud ta onu Siimon, kes oli variser. Tol ajal hinnati varisere vga krgelt. Tnapeval ei peeta neist enam nii palju lugu, kuid siis kll. Kui kskik kellelt ksiti, mida

ta poeg teeb, oli kige rahulolevaim vastus: "Mu poeg on variser." Betaanias hinnati Siimonat krgelt. Ta oli koguduse juht. Inimesed austasid teda ka seeprast, et ta oli lhedalt seotud Maarja, Marta ja Laatsaruse perega. Nende lhima sugulasena oodati, et ta hoolitseb nende eest. Siimon hakkas vaatama Maarjat liiga pikalt ja oma positsiooni ra kasutades sai ta peagi Maarja oma nudmistele alluma. Ilmselt ei saanud keegi asjast teada. Siimon jtkas td snagoogi juhina. Maarja naeratas, lobises ja hurmas nagu varemgi. Kuid stunde koorem tundus peaaegu muserdavana. Ta pdis mnel korral onule rkida ja tema ve alt vabaks saada. Kuid naisi tol ajal eriti ei kuulatud ning onu snal oli tema sna vastu rohkem kaalu. Siimon hvardas teda avaliku hbiga ja isegi surmaga. Ta pani kogu probleemi Maarja sks. Nii loobus Maarja lpuks lootusest kunagi vabaks saada. Nagu nii sageli kui vaimulik inimene langeb salajasse pattu, hakkas ka Maarja iseennast karistama. Talled, veri ning hommmiku- ja htuohvrid meenutasid talle pidevalt sellest, et keegi pidi teo eest maksma. Ja kui inimene pab ise oma patu eest maksta ning ennast karistada, on parim viis teha sama pattu uuesti. See teeb aga enesetunde endisest veelgi viletsamaks ja toimib seega hea karistusmeetodina. Kui inimene jtkab enese karistamist, teeb ta sama pattu ha uuesti ja uuesti kuni jb jrele veel vaid ks asi: hpe sillalt thjusesse lpliku karistusena. Nii hakkas ka Maarja ennast karistama ning peagi tunti teda kergemeelse naisena. Emad plkutasid tagahoovides: "Oled sa Maarjast kuulnud?" "Jaa." "Hoidu Maarjast. Pea pere noormehed temast kaugemal." Kuulujutud levisid kuniks olukord lks Maarjale nii hulluks, et ta otsustas Betaaniast lahkuda. Ta pakkis oma asjad ja kndis teed mda alla seitsme-knka-melt kuni judis viksesse merersesse klla nimega Magdala. Hiljem piti teda tundma Magdala Maarjana ehk Maria Magdalenana. Nen kuidas ta lheb Magdalasse, et otsustavalt alustada seal uut elu. Ta otsib td. Ta kib ksimas kohalikus kangapoes, kuid seal ei vajata teda. Ta kib kohalikus kaubamajas, aga ka seal on piisavalt tlisi. Vib-olla kib ta ka Magdala peoteenistuses lootes ra kasutada Martalt pitud kogemusi. Kuid ka seal ei vajata tema abi. Kies nljasena piki Magdala tnavaid td otsides annab ta hel peval jrgi kiusatusele teenida pisut kerget raha. "Miks mitte? Olen sellega juba harjunud." Maarja leidis mehi, kes olid valmis talle maksma. Ja kummaline kll, ta sai ka vaikse heakskiidu osaliseks. Kuid skoorem muutus ha raskemaks. Tal oli ha raskem unustada nnelikku aega

Betaanias enne oma vanemate surma, enne Siimona aega - aega, mil tema sdames oli rahu. hel peval saabus klla rndjutlustaja. Ta ei linud rkima snagoogi. Rahvamass poleks sisse mahtunud. Ta jutlustas inimestele ues. Ta rkis neile sedasi: "Tulge minu juurde kik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise!" (Mat. 11/28). "Ja kes minu juurde tuleb, seda ma ei lkka vlja." (Joh. 6/37). "Sest ma pole tulnud kutsuma igeid, vaid patuseid!" (Mat. 9/13). Maarja seisis rahvahulga taga ja kuulas. Kunagi varem polnud ta sellistest asjadest kuulnud. Ta kuulas kuni ta sda kummaliselt soojenes. Ta ootas kuni rahvahulk laiali lks ning lks siis mehe juurde ja valas talle vlja oma sdame suure vajaduse. See rndjutlustaja plvitas ja palus oma Isal naist aidata. Maarja vttis vastu uue Meistri. Saatanat nuheldi. Selles paigas toimus Maarja prdumine. Milline kaunis jutustus! Oh viksin ma vaid elda, et jutustus siin lpeb ja Maarja elas nnelikuna oma elupevade lpuni. Kuid nii ei juhtunud. Jutlustaja lahkus linnast, kuid Maarja ji. Vahest oleks pidanud temagi lahkuma. Magdalasse jid samad inimesed, samad sbrad, samad hled, mis kutsusid teda turul. Maarja mrkas, et ehkki ta oli vastu vtnud jutlustaja pakutud rahu, oli tmme allapoole ha tugev. Ja nii Maarja langes. See lugu on Piibli ks kauneimaid niteid sellest, kuidas Jeesus suhtus langenuisse. Jeesus tuli taas linna. Jlle kogunesid inimesed teda kuulama. Ka Maarja seisis rahvahulga servas imestamas, kas see on ha tsi. Jah on. Mees tles taas: "Ja kes minu juurde tuleb, seda ma ei lkka vlja." Lubadus oli ha kehtiv. Ta lks mehe juurde ja mrkas, et ta vttis teda jlle vastu. Taas rkis ta nuttes oma vajadusest. Ning taas kummardus mees palvetama Isa poole tema prast. Ja taas Jeesus lahkus linnast ning Maarja ji. Oh viks ma ometi rkida, et jutustus sellega lpeb. Kuid Maarja langes taas ja taas. Kuid alati kui Jeesus tuli linna, oli Maarja kuulajate hulgas. Alati tundis ta klgetmmet mehe poole kes tles: "Ja kes minu juurde tuleb, seda ma ei lkka vlja." hel peval sai Maarja kutse minna Jeruusalemma. Vib-olla pakkusid teatetoojad suurt rahasummat tema teenete eest. Vib-olla tehti talle abieluettepanek. Vahest eldi talle, et kodused vajavad teda - et onu Siimon oli saatnud teda kutsuma. Nii vi naa, aga ta pandi spinki. Avalik hbistus, mida ta nii kaua oli kartnud, oli nd toimunud tsiasi. Tema kodu uks avati. Karmid hled mistsid ta patuseks, kes oli surma ra teeninud. Tugevad ked haarasid temast kinni ja rebisid ta tnavale. Maarja sulges silmad ja soovis oma surma.

Teda suruti lbi rahvahulga ja visati Jeesuse ette. Karjed ja sdistused titsid hu kui Maarja kssitas vrisedes maas, oodates lplike lkide algust. Kindlasti oli ta titnud nd kogu smra ning ega Jeesuski ei saa teda enam aidata. Maarja ootas hbi ja hirmu meelevallas, kui rahvahulga hled kki vaikseks jid. Kohe-kohe tabab teda esimene kivi. Kuid selle asemel kuulis ta hella hlt tlemas: "Naine, kus on need sinu sdistajad? Ega keegi ole sind hukka mistnud?" Maarja tstis oma pea. Kik ta sdistajad olid lahkunud. Kas ta kuulis igesti Jeesuse snu: "Ega minagi sind hukka mista; mine ja ra tee enam pattu!" Taas kord plvitas Maarja Jeesuse jalgade ette paludes talt andestust ja judu. Loe Johannese 8. peatkki. Ja sel peval ppis Maarja midagi uut - seda mida ka meie oleksime pidanud juba kaua aega tagasi ppima. Maarja ppis, et Jeesust vis leida tema sna kaudu - et tema poole vis palvetada kikjal. Ta ppis, et Jeesuse jalge ees vis olla ka siis kui teda ennast linnas ei olnud. Kas sina oled seda ppinud? Jeesuse jalge ees on raske pattu teha. Seal pakutakse sulle judu. Ja ehkki Jeesus lks mujale, oli Maarja valmis viibima tema jalge ees, otsides teda ja tema ligiolu. Ja siis sai Maarja hiilgava idee. Miks mitte minna koju Betaaniasse Marta ja Laatsasruse juurde? Vaevalt oli mte talle phe tulnud kui rm titis juba kogu tema olemuse. Jeesuse ves suudab ta kindlasti ka onu Siimona asju selgeks rkida. Nii pakkis ta oma asjad ja lks Betaaniasse. Lhenedes linnale kuulis ta ksildast het, mis oli tol ajal nii tavaline. Mida lhemale ta sellele tuli, seda selgemalt he kostis. Vljapool Betaania kla mre oli pidalitbine. Hl oli teisalt tavaline. Tol ajal kutsuti pidalitbe lgiks Jumala srmeks. Pidalitbe, tegelikult aga kiki haigusi, peeti patu karistusena. Kuid pidalitbi oli neist kige hullem. Ja vahet polnud kas oli tegu linnapea, snagoogo juht vi variser. Kui inimene haigestus pidalitppe, peeti teda roojaseks. Ta aeti linnast vlja. Ta pidi istuma teeservas ja teatama oma nnetusest hdes: "Roojane, roojane" ning kerjates mdujailt leivapalukesi eluspsimiseks. Kui Maarja klale lhenes, ei pranud ta hdeile enne thelepanu kui mrkas selles midagi tuttavat. Hdja oli Siimon, tema onu, kes oli teda patuteele viinud. Ja kui mina kuulsin seda, tlesin omaette: "Tore! See on sulle paras, Siimon! Mdane rahus!" See rgib midagi minu suhtumisest. Maarja tmbas loori no ette ja jtkas teed kla poole mteldes, et ta ei pea enam kartma Variser Siimonat. Ta oli innukas kohtama taas Marta ja Laatsarusega. Ta ruttas trepist les ja uksest sisse. Taaskohtumine oli rmus ning pisarad voolasid kuna pere sai taas koos olla. Kuid sna lks liikvele:

"Maarja on tagasi. Hoidke end Maarja eest." "Oled sa juba kuulnud mis Jeruusalemmas juhtus?" "Rgitakse et ta on muutunud." "See ei kesta kuigi kaua. Olen kuulnud ka tema varasematest muutustest, kuid kunagi pole see muutus psiv olnud." "Saata veel nha." Sedasi rkisid inimesed sellal. Sosistamised ja kuulujutud tegid Maarja elu raskeks, kuid ta ji klla, otsustades kindlalt rkida ka teistele leitud sbrast, kes teda alati armastas ja tunnustas, sbrast, kes teda hukka ei mistnud vaid andis ju elada pattu tegemata. Peale selle ootas ta aega, mil Jeesus tuleb ka Betaaniasse. Siis Jeesus tuli. hel peval saabus ta Betaaniasse koos oma kaheteist jngriga. Linnale lhenedes kuulis ta nagu Maarjagi het: "Roojane, roojane." Asja tundub olevat raske mista. Kuid Jeesusel oli raske minnas pidalitbistest lihtsalt mda. Nis nagu poleks tal vimalik minna neist mda isegi siis kui ka vaid kmnest ks teda tnama tuleb. Nii peatus ta kuuldes Pidalitbise Siimona het. Ta puudutas hljatut ja parandas teda - silmapilkselt. Ta ei nudnud Siimonalt teda esmalt Vabastajaks tunnustamast. Ta lihtsalt puhastas ta. Varem ma mtlesin, et vaid neid tehti terveks, kes olid juba peaaegu valmis taeva jaoks. Kuid Jeesus parandas Siimona - patuse, roojase, kahetsematu mehe - ehkki too polnud Jeesust Vabastajana tunnustanud. Jeesus parandas Siimona, sest tema oli selline nagu ta oli, mitte seeprast et Siimon oli selline nagu ta oli. Oled sa vahel mtelnud, mis tunne vis Maarjal olla, kui ta uudist kuulis? Vahest Jeesus kinnitas talle, et Siimonal ei ole enam meelevalda tema le. Kuid terveks saamine oli raske phkel variserile. Variser oli harjunud oma preemiat vlja teenima. Jeesuse antud kingitus oli Siimonale liig. Kui ta oli prdunud tagasi Betaaniasse ja saanud tagasi oma endise positsiooni, oli ta nutu. Ta vhkres siti voodis ja pevasel ajal kndis ta toas edasi-tagasi mteldes mida teha. Ta ei olnud ra teeninud terveks saamist. Kuid kki sai ta mtte. Ta polnud paranemist enne vlja teeninud, kuid kes takistaks teda seda tagantjrgi teha? Siimon tles oma mttes: "Tasun sellele mehele tema teo eest. Korraldan tema auks peo." Vaata Matt. 26 ja Joh. 12. Nd liikusid tema mtted krmelt. Marta hoolitseb peolaua eest - selles on ta osav. Kuid Maarja pole kutsutud. Siimon tundis oma enesetunnet ebamugavalt Maarja lheduses. Millest seda arvata? kki oli ta pidalitve saanud Maarjalt. Parem midagi mitte ra rikkuda. Kui peohtu saabus, istus Maarja kodus. Ta oleks ka rahvahulgast ja inimeste seltskonnast rmu tundnud, ehkki mitmed suhtusid temasse ha jahedalt. Eriti pettunud oli Maarja sellest, et ta ei ne Jeesust.

Maarja oli kuulnud kuidas Jeesus oli varem elnud, et ta lheb Jeruusalemma, kus ta reedetakse ja antakse patuste ktte. Ja nad tapavad ta. Oma raha eest oli Maarja hankinud alabasterpudelikese vga kalli salviga, et vida sellega Jeesust prast tema surma. Kuid Maarjale ei meeldi lillede kinkimine matustel. Ta soovib anda oma armastusandi Jeesusuele juba nd. Korraga haarab ta videli pudelikese ja kiirustab lbi Betaania vaiksete tnavate mteldes oma plaanile. Ta tormab uksest sisse ja lbi kgi. Marta pab teda peatada, kuid mitte miski ei saa Maarjat peatada. Ta knnib vaikselt Jeesuse juurde lbi pimeda toa, mida valgustavad nrgalt oliivlilambid. Ta soov on avada pudel, vida Jeesuse jalad ja lahkuda. Keegi ei mrkaks midagi. Kuid ta on he asja unustanud. Kui kallihinnalist salvi sisaldav alabasterriist katki murtakse, tekib sellest kva hl. Kikide pilgud prduvad tema peale. Laua otsas istub Siimon, kelle silmis shvivad sdemed. Seal on ka Juudas ja kik teised. Maarja kohmitseb salviga. Seda loksub maha. Maarja on unustanud rtiku kaasa vtta ning ta teeb andestamatu teo - tol ajal julges vaid tnavanaine juukseid valla lasta. Kuid ta ei mtle sellele. Ta paljastab oma juuksed ja hakkab nendega salvi phkima. Laua otsas istuv Siimon mtleb: "Kui see mees oleks teline prohvet, siis ta teaks milline naine see on." Nd kuuleb Maarja Jeesuse sbralikke snu: " "Miks teete vaeva sellele naisele? Ta on ju mulle heateo teinud! ... Testi ma tlen teile, et kus iganes seda evangeeliumi kuulutatakse kogu maailmas, seal rgitakse tema mlestuseks ka sellest, mis ta on teinud." Siis prdus Jeesus Siimona poole ja tles: "Siimon." Samas lksid Siimona ked higiseks. Jeesus tles: "Siimon, soovin sulle elda midagi." Siimon kogus julgust ja ootas, et mask ta nolt maha kistaks. Ta oli kuulnud, et Jeesus oskas lugeda inimeste mtteid ning valmistus halvimaks. Kuid Jeesus rgib kahest vlgnikust, kelledest ks oli vlgu suure summa raha, teine vikse summa. Mlemad said oma vla andeks. Loe sellest Luuka 7. peatkist. Keegi peale Siimona, Maarja ja Jeesuse ei saanud sellest loost aru. Kuid snum judis Siimonani. See judis teliselt kohale! Siimon oli selle mehe armastusest ja kaastundest okeeritud. Jeesus oleks vinud paljastada tema telise iseloomu, kuid selle asemel peitis ta selle thendamissnasse ja pstis sellega Siimona maine. Siimona sda purunes. Ta mistis, kui palju oli Jeesus teinud tema heaks ja et ta ei suuda seda temale mitte millegagi tagasi maksta. Sel hetkel, omaenda peol, vttis Siimon Jeesuse oma Meistriks, Vabastajaks ja Issandaks. Jeesus vitis ka Siimona enda poolele! Milline suureprane lugu!

Ja kui Jeesus vis vastu vtta Maarja ja Siimona, siis suudab ta kindlasti vastu vtta ka sind ja mind tna, andes meile andeks ja armastades meid kuni lpuni. *****

Kuidas Jeesus suhtus kartlikesse

Kas sa oled kunagi kartnud? Kui sa olid vike, kartsid sa kui piksed shvisid ja ku kmises? Kartsid sa kunagi, kui olid ksi kodus? Oled sa kunagi kartnud vananemist, operatsioonile minemist, tkoha kaotust? Oled sa kartnud muutusi, uute sprussuhete slmimist, vanade sprade kaotust? Oled sa kartnud, et ei pse taevasse ning et kaotad igavese elu? Hirm on sama vana kui patt. Esimesest Moosese raamatust vime lugeda, kuidas Aadam ja Eeva, olles snud keelatud puust, pugesid peitu. Ja Jumal tuli neid otsima ning hdis: "Aadam, kus sa oled? Miks sa pugesid peitu?" Ja ta vastas: "Ma kartsin." Miks ta kartis? Patu prast. Piibli viimane raamat, Ilmutusraamat, annab hirmule vga halva hinnangu. "Kes vidab, see prib selle, ja mina olen temale Jumalaks ja tema on minule pojaks. Aga argade ja uskmatute ja jlkide ja tapjate ja hoorajate ja nidade ja ebajumalateenijate ja kigi valelike osa on tule ja vvliga plevas jrves!" (Ilm.21/7,8). Tsi on et hirmu ei ole heas seltskonnas. Piibel annab sellele halva hinnangu, sest Jumal on oma rahva jaoks valmis pannud midagi paremat. Jeesuse elus on ks huvitav juhtum, mis eristub just selle asja poolest. Selle leiame Markuse 4. peatkist - jutustus tormist Galilea jrvel. "Ja samal peval, kui htu kes oli, tles ta neile: "Lhme le teisele poole." " (Mrk.4/35). Pane thele et jrve letamine tol htul oli Jeesuse ettepanek. Tegemist polnud jngrite mttega - nende meeletu ritusega. Ega nad ei soovinud ju ennast tahtlikult ohtu seada. Nad hakkasid jrve letama Jeesuse enda ksul ja leskutsel. Jeesus tles: "Lhme le teisele poole." "Ja kui nad rahva olid lasknud ra minna, vtavad nad tema paati, nnda nagu ta oli; ja ka teisi paate oli temaga. Siis tusis kange tuulispea ja li laineid paati, nnda et paat juba titus. Ja tema ise oli paadi pras magamas, toetudes peaalusele; ja nad ratasid ta les ja tlesid talle: "petaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?" " "Tema tusis les ja sitles tuult ning tles merele: "Ole vait ja vaga!" Ja tuul rauges, ja meri ji tiesti vaikseks. Ja ta tles neile: "Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?" Ja nad lid vga kartma ning tlesid ksteisele: "Kes see siis ieti on, et ka tuul ja meri

kuulevad tema sna?" " (Mrk.4/36-41). Selline kogemus ajaks sinulegi hirmu nahka. Kuid prdugem tagasi ja pdkem ette kujutada milline see pev oli. Pev oli olnud kiire. Jeesus oli rkinud mitmeid thendamissnu. Ta oli teinud haigeid terveks. Ta oli lohutanud murelikke sdameid. Nd oli ta vsinud. Nlg ja vsimus olid ta ra vintsutanud. Nii lksid nad le jrve rahulikku paika puhkama. Korraga, nagu sel jrvel oli nii sageli juhtunud, sstis tuul Gadara rinnetelt alla ja piitsutas vee keevaks niakatlaks. Ulguvad tuuled tstsid les raevukad lained, mis paiskusid gedasti le jngrite paadi hvardades seda uputada. Abituina tormimllus kaotasid jngrid juba lootust, nhes kuidas paat hakkas veega tituma. Nad pdsid nii vga iseendid psta, et unustasid et Jeesus oli ka paadis. Nd, kui nad ngid, et nende pingutused on asjatud ning surm on silme ees, tuli neil meelde kelle ksul olid nad jrve letama hakanud. Jeesuses oli nende ainus lootus. Nad hdsid abituina ja lootusetuina: "petaja! petaja!" Matteus kasutab seda lugu jutustades ka snu: "Issand, psta meid!" (Mt.8/25, RKK). Nad ei hdnud: "Issand aita meid!" Neil kahel asjal on suur vahe. Siin on ksimus Jumala vest ja inimese pingutustest. Mida said jngrid teha? Tdeda vaid, et nende omad pded on asjatud ning hda: "Issand, psta meid!" Temal tuleb teha kik. Nad olid teinud juba kik mida nemad suutsid. Nad olid sitked kalamehed ning olid kogu oma elu elanud selle jrve randadel. Nad tundsid Galilead. Nad tundsid selle knkaid ja tuuli ja torme. Nad tundsid suuri laineid ja teadsid kuidas tuli paati juhtida. Nad teadsid kuidas raskust jagada ja kuidas aerutada. See ei olnud testi Jeesuse ala. Tema oli olnud puusepp, mitte kalamees. Nd oli ta jutlustaja ja tema t oli rkida rahvahulkadele ning parandada haigeid. Ta oli terve peva td teinud. Nd pidid jngrid asjade eest hoolitsema. See oli nende eriala. Kuid lpuks nad tajusid, et ei saa tormiga hakkama. Nad olid proovinud kiki vtteid, kuid asjata. Nende paat oli uppumas. Lpuks prdusid nad tema poole ja hdsid: "Issand, psta meid! Me hukkume." Kunagi pole kski hing asjatult niimoodi hdnud. Jeesus rkas. Ta tstis oma ked, mida oli nii sageli kasutanud armu tegudeks, ja tles vihasele jrvele: "Ole vait ja vaga!" (Mrk.4/39). Torm lakkab. Lained hbuvad. Pilved hajuvad. Vlja ilmuvad thed. Paat tsub rahulikul jrvel. Siis prdub Jeesus jngrite poole ja ksib murelikult: "Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?" (salm 40). Mida sina teeksid sellises olukorras, kui sul oleks usku? Kui sinul on usk ja oled maanteel kokku prkamas vastutuleva autoga, mida sa teed? Vtad rahulikult ja naeratad? Lased ked roolist lahti? Imetled klgaknast mduvat maastikku? Mletad ehk meerlastest misjonre, kes olid samas laevas

koos John Wesleyga. Wesley oli linud Ameerikasse indiaanlasi usku prama ja tles lpuks tdinult: "Tulin Ameerikasse indiaanlasi usku prama, kuid kes praks John Wesleyd?" Nd tusis Atlandi ookeanil torm ning nis sedamoodi et varsti on nad merephjas. Kuid meerlased ei kartnud. See avaldas John Wesleyle sgavat mju. Ta ksis miks nad nii rahulikud on. Nad tlesid: "Me ei karda surma." See et sul on usku, ei takista sul just sattumast mere phja. Usk ei hoia sind sattumast tuleriidale koos Husi ja Hieronmusega. Usk ei thenda veel seda et sa vhist terveks saad. Selle asemel kaitseb sind usk surmahirmu eest. Ja sellega on veel midagi seotud. Inimesed, kellel on usku, ei prdu Jumala poole alles siis kui kik muu on osutunud tarbetuks. Kikides ootamatutes probleemides prduvad nad kohe Jumala poole sama loomulikult nagu lilled prduvad pikese poole. Kaks inimest rkisid oma sbrast, kelle tervis oli vga halb. ks rkis erinavatest ravidest ja rohtudest, mida arstid olid asjata proovinud. Lpuks lpetas ta oma jutu teldes: "Arvan, et nd vime veel vaid palvetada." Selle peale vastas teine sber: "Kas asjad on testi nii halvasti?" Inimene, kellel on usku, ei unusta kunagi, et Jeesus on ka paadis vaid prdub tema poole kigis hdaolukordades. Jngritel polnud siis usku. Jeesus manitses neid selle puudusest kuid sellest hoolimata pstis nad ra. See on hea uudis. Ta pstis nad, ehkki neil polnud usku. Meil on tnapeval palju hirmusid. Me kardame oma tervise, laste, kodu ja kodumaa prast. Me kardame mida teised meist mtlevad. Vaene kardab puudust, rikas kardab vaesumist. Meil on ka oma kogudusega, tulevikuga ja oma pstmisega seotud hirme. See, et ka Jeesus oli paadis, ei takista meil kartmast, nii nagu see ei takistanud ka jngreid kartmast. Ehkki Jeesus oli koos nendega paadis, unustasid nad ta ra kui torm tuli ja krged lained mssasid. See on ka tnapeval vimalik. Meil vib olla suhe Jeesusega, kuid sellest hoolimata me ei looda temale. Jngritel oli suhe Jeesusega. Nad kndisid koos, rkisid koos, palvetasid koos, ttasid koos. Nad olid Jeesusele vga lhedal. Kuid oli aegu, mil nad nitasid vlja, et hoolimata lhedasest suhtest Jeesusesse ei lootnud nad tema peale igal hetkel. Jeesus psis siiski nende juures. Ta oli kannatlik nende suhtes ja julgustas neid teda usaldama. Ja tuli aeg, mil samad jngrid ei kartnud keevaid likatlaid, mkasid, leeke vi pea alaspidi ristilmisi, sest nad olid ppinud selle usu ja usalduse ppetunde, mida Jeesus oli tahtnud neile petada. Armastus Jeesusesse krvaldab hirmu ja muudab kik. Piibel tleb, et tiuslik armastus ajab hirmu minema. Vaata 1.Joh.4/18.

Esimesel silmapilgul sa vib-olla ksid: Kas kellelgi on tiuslikku armastust? Ja kui meil ei ole tiuslikku armastust, kuidas saame siis hirmust hoiduda? Kuid tegemist ei ole mitte meie armastusega. ksnes Kristusel on tiuslik armastus. Tema tiuslik armastus ajab hirmu minema. Ma arvan et paljudel vanematel on komme visata oma vikseid hku, kui nad on kahe-kolmeaastased. Mina tegin nii ja vaatasin kuidas nad naersid ja naeratasid rahulikult, sest issi armastas neid ja paks neid kindlasti kinni. hel htul hakkasime mngima klaveritoolil. Poiss ronis toolile ja hppas mulle slle. See jtkus ja jtkus kuni olid titsa vsinud. Ja nii ma tlesin: "Nd aitab. Rohkem mitte." "ks kord veel, issi. ks kord veel." Et mngu lpetada lksin lpuks eemale, arvates et snum juab prale. Kuid poiss isegi mitte ei vaadanud. Ta ronis klaveritoolile ja hppas hku kui mina olin toa teises otsas ja vigastas ennast ra. Tundsin end kole sandisti! Kuid mitte miski pole vrreldav vikse lapse armastuse ja usaldusega. Jeesus vljendas seda nii: "Testi ma tlen teile, kui te ei prdu ega saa kui lapsukesed, ei saa te mitte taevariiki!" (Mt.18/3). Ja ta soovib, et me kik oma mured annaksime temale, sest tema kannab meist hoolt. Vaata 1.Peetr.5/7. Kui siisn on ks suur erinevus. Tema ei vsi kunagi ra. Ta on alati kohal. Ta on totanud: "Ma ei hlga sind ega jta sind maha!" (Heebr.13,5). Kuid keegi ei usalda end tielikult Jeesusele enne kui pole mistnud tema armastust ja tundnud, et enda pded enam ei aita. Pane thele kus Jeesus oli tormi ajal. Ta magas paadis. Ta ei kartnud. Tunneme ehk kiusatust mtelda, et see tuli sellest et ta oli Jumal. Laulutegija tleb: See on Jumal ja "pole hda, kui tulnud on laeva maa, mere ja taeva Meister" (M.A. Baker). Kuid hte asja ei saa me unustada - seda kuidas Jeesus elas oma elu. Kui Jeesust ratati tormile vastu vaatama oli ta tiesti rahulik. Tema snades vi noilmes polnud sugugi hirmu, sest tema sdames polnud hirmu. Kuid ta oli rahulik seeprast, et tema ksutuses oli Kikvelise vgi. Ta ei maganud rahulikult seeprast, et ta oli "maa, mere ja taeva Meister". Sellest vest oli ta loobunud. Ta oli telnud: "Mina ei vi iseenesest htki teha." (Jh.5/30). Ta usaldas oma Isa vge. Jeesus puhkas usus - usus Jumala armastusse ja vesse. Ja tormi vaigistanud sna vgi tuli pigem Jumalalt taevas kui Jumalalt tema sdames. Kui jngrid oleksid teda usaldanud, oleksid nad silitanud oma meelerahu. Hirm ohuhetkel paljastas nende uskmatust. Pdes psta iseennast unustasid nad Jeesuse ja alles siis kui nad oma suutmatust tajudes tema poole prdusid, vis ta neid psta. Pane thele tormi vaigistamises sisalduvat vaimulikku

petust. Kui sageli me muretseme selle eest, kas saame vaimulikult pstetud. See mure prab meie pilgu Jeesuselt, meie ainsalt veallikalt, krvale. Meil soovitatakse anda oma hing Jumala hoolde ja usaldada teda. Vaata 1.Peetr.4/19. Tema ei jta meid kunagi kui oleme teinud temast oma pste ja lootuse. Meie vime teda jtta, kuid tema ei jta meid iialgi. Aga kristlik elu? Mned inimesed vivad vastu vtta Jeesuse ohvrit ristil, kuid kui nad loevad Ilmutuse 3/5: "Kes vidab, see riietatakse nnda valgete riietega ja mina ei kustuta tema nime eluraamatust", on nad valmis vajuma lootusetusesse. Nad tlevad: Ma ei saa sellega hakkama. Minust ei saa kunagi vitjat. Ma langen ja ebannestun liigagi sageli ning liigagi kergesti. Kuivrd sageli saame me osa jngrite kogemusest! Kui kiusatuse tuuled hakkavad puhuma, kui karmid piksed shvivad ja lained meist le paiskuvad vitleme me tormi vastu ksi, unustades teda, kes vib meid aidata. Me loodame omale jule kuni kaotame lootuse ja oleme valmis hukkuma. Siis tuleb meile meelde Jeesus ja kui palume tal meid psta, ei ha me asjata. Ehkki meie uskmatus ja enesekindlus panevad teda muretsema ja ta noomib meid selle eest, ei keela ta meile kunagi oma abi. Kristlasel tasub karta vaid hte asja - lootmist omale jule. Meil tuleb hoiduda Kristuse kest lahti laskmast. Meil pole mtet pda taevateed ksi kia. Kuid nii kaua kui me usaldame Kristust, nagu tema usaldas oma Isa maa peal olles, oleme me kaitstud. Meil pole tarvis karta kui usaldame tema tiuslikku armastust. *****

Kuidas Jeesus suhtus hljatuisse?

See on jutustus mehest, kes tuli Jeesuse juurde lbi katuse! Loeme sellest Markuse 2. peatki algusest: "Mne peva prast lks ta jlle Kapernauma, ja saadi kuulda, et ta on kodus. Siis kogunes sinna palju rahvast, nii et neil vljas ukse eeski ei olnud enam maad. Ja ta rkis neile Jumala sna. Ja ta juurde tuldi ning toodi halvatut, keda kandsid neli meest. Ja kui nad rahva prast ei psenud teda tooma tema ligi, vtsid nad sealt kohalt, kus ta oli, katuse lahti, tegid augu ja lasksid alla sngi, millel halvatu lamas. Kui Jeesus nende usku ngi, tles ta halvatule: "Poeg, su patud antakse andeks! ..... Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda, siis - tleb ta halvatule - ma tlen sulle: tuse les, vta oma sng ja mine koju!" Ja sedamaid tusis ta les ja vttis oma sngi ja lks vlja kigi nhes, nnda et kik ehmusid ja andsid au Jumalale ning tlesid: "Niisugust asja me pole ilmaski ninud!" "

(Mark.2/1-12). Kes oli see mees, kellest saab selle loo peategelane? Ta oli vigane. Liigagi sageli ei pandud teda linnas thele, see on kindel. Kigele lisaks oli ta veel ka halvakspandud vigane. Igat kannatavat, nnetut ja haiget peeti suure patusena! Selles loos oli sdistustel tephi all. Teisalt tles Jeesus, et haigusel vi nnetusel ei ole midagi pistmist patuga. Seda tles ta Johannese 9. peatkis pimeda mehe kohta. Jngrid olid ksinud: "Kes tegi pattu, kas tema vi ta vanemad?" Ja Jeesus vastas: "Mitte kumbki!" Siiski peeti pimedat suure patusena, sest ta oli pime. Selle loo meest mitte ainult ei peetud suure patusena vaid ta ka oli seda. Faktid viitasid sellele, et tema nnetus oli patuse elu tagajrg ning paljud piibliuurijad arvavad, et tegemist vis olla suguhaigusega. Niisiis oli ta hljatu. ksteise jrel olid ta sbrad lahkunud, kik peale tema patustavate sprade. Vahest vime ehk arvata, et need kes tid ta Jeesuse juurde, olid vib-olla samasugused. See mees tundis mida thendavad sdametunnistuse piinad ja nende alla surumine. Ta tundis patu pahelisust mitte teoreetiliset vaid omast kogemusest. Ta teadis mida thendab olla hljatu. Ta teadis mis on stunne ja mida saatan teeb inimest stundega vasardades. Ta tundis patu jlkust, ehkki ta ha veel armastas seda. Ta tundis rahutust, rahuldamatuid kirgi, orjust, millest ta oli lootusetult vabaneda pdnud. Ta teadis, et isegi tema motiivid polnud iged. Miks ta tahtis abi otsida? Oled sa vahel mrganud, et mni tagasilk, nnetus vi valu paneb saatanat sind sdistama isekatest motiividest, kui sa prdud sel ajal Jumala poole? Seda nimetatakse lootusetuse teoloogiaks - seda et inimene huvitub Jumalast alles siis kui satub raskustesse. Neme siis kuidas see, mees tuleb Jeesuse juurde. Vaid sellega tegi ta igesti. Ta oli proovinud kikvimalikke muid vahendeid ning ta oli mitu korda pettunud. Nd oli ta haua rel, sest haigus oli nii kaugele judnud. Ta oli prdunud arstide poole, kuid need olid ta kuulutanud paranematuks haigeks. Ta oli kohtunud variseride ja kogudusejuhtidega, kuid asjata. Nad tlesid, et ta oli lootusetu juhtum, suur patune, Jumalast ja inimestest hljatu. Isegi sbrad ei saanud teda aidata. Nd ritas ta veel korra, kui sbrad lasid teda lbi katuse alla ning see osutus tema elu suurimaks hetkeks. Suur hulk inimesi mbritses Jeesust. Sel ajal ei olnud Kapernaum mingi pisike kla. Tnapeval on seal kllaltki vaikne, kui mitte arvesse vtta kaameraid plksutavaid turiste. Galilea jrve rannal on nha kll palju varemeid. Seal on ka Peetruse maja jnused, kus see sndmus toimus. Kui Jeesus oli templi puhastanud, lahkus ta Juudeast ja saabus

Galileasse, et alustada seal oma teenistust. Ta oli snagoogis vabaks teinud kurjast vaimust vaevatud poisi. Uudis sellest oli levinud terves linnas ja judnud nendenigi, kes muidu ei kinud kunagi kirikus. Ka see mees oli uudisest kuulnud. Peetruse mm oli terveks ravitud ja hiljem samal htul peale pikeseloojangut oli veel suur hulk inimesi terveks tehtud, enne kui Jeesus lpuks lahkus knkaile palvetama. Lisaks kigele muule oli juhtunud midagi, millest polnud Eliisa pevadest saadik midagi kuuldud. Pidalitbine oli terveks tehtud. Kui uudis sellest levis, kasvasid rahvahulgad nii suurteks, et Jeesusel tuli rahu saamiseks minna Kapernaumast krbe. Nd oli Jeesus jlle Kapernaumas, Peetruse majas. Rahvast oli nii palju, et sisse pseda oli lausa vimatu. Kuid mehe ettepanekul viivad sbrad ta katusele, lhuvad katusekivid lahti ja lasevad ta katusesarikate vahelt alla. See oleks olnud piinlik kellele tahes normaalsele inimesele. Kujutad ette kui sina oleksid nii teinud - pannes ennast pilkava rahvamassi ette? Kik jllitavad teda kui teda sealt levalt alla lastakse. Kuid tema oli kik oma vimalused ra kasutanud. Kui inimene on surma ees, pole millelgi muul enam thtsust. Seal oli kiksuguseid inimesi: innukaid, auvrseid, ebausklikke, uudishimulikke. Ka Jeruusalemmast tulnud nuhid on siin variserid ja saduserid, kes juba plaanisid Jeesuse tapmist. Vid nha kubisevat rahvamassi maja sees ja vljas, akende ees ja ukseaukudes. Vid kuulda kilist vaikust, kui katuse lhkumine lpeb ning tunda hus kihelevat pinget, kui ksik mees lastakse otse Jeesuse ette. Jutustuses eldakse, et Jeesus ngi nende usku. ra unusta et sellega oli seotud ka nende nelja mehe usk, kes halvatut kandsid. Me ei tea nende nimesid. Me ei laula neist ega rgi nende elulugusid. Kuid nemad tid mehe oma usu ktel Jeesuse juurde. Kuid nd tuleb sna, mis kivitab mehe elu suurima hetke. "Mu poeg." Poeg? Kas tahad elda, et universumi Jumal kutsub sellist inimest oma pojaks? Kas meile pole mitte rgitud, et Jumal on iglane? Kas tal pole mitte nimekiri, mida ta kaks korda lbi vaatab et takistada vimalikult paljudel Taevasse minemast? Kas Jumal kutsus tepoolest seda meest, kel oli nii must minevik, oma pojaks? Jah, siin rgib Jumal. Ta tleb: "Mu poeg!" Siis lisab Matteus vikse lause, mis Markuse jutustuses puudub: "Ole julge, mu poeg!" Vaata Matt. 9/2. Mulle meeldivad need snad. Kas on vimalik, et keegi vajab sellist julgustust tnapeval? Kas on vimalik, et stunne, enesetundepiinad ja patt vivad inimese vastu maad suruda? Kas vib tnapeva inimene nha selles loos enamat kui vaid ajaloolist jutustust, kas ta vib siin nha iseennast? Kas tnapeval on neid, kes esindavad kubisevat rahvamassi - uudishimulikke, innukaid, auvrseid, ebausklikke? On tnapeval neid, kes esindavad halvatud meest? Kui on, siis need snad kehtivad

ha: "Ole julge, mu poeg, sinu patud antakse sulle andeks!" Jeesus teadis, et kige enam vajas see mees rahu Jumalaga. Jeesus teadis ka, et see toob endaga kaasa ka kik muud nnistused. Seeprast ta tleski: "Mu poeg, sinu patud antakse sulle andeks!" See mees igatses nii vga rahu Jumalaga, et ta oli valmis kas elama vi surema - sel polnud enam mingit thtsust - kui ta vaid saaks oma patud andeks. Kik muu oli ta valmis jtma Jumala ktesse. Kooli ajal oli mul ks sber, rahulik noormees, meist teistest pisut vanem. Ta oli tagasi tulnud Koreast, kus ta teenis merejalaves. Ta oliolnud grupijuht. hel l olid nad pimeduse varjus, thistaeva valguses, linud teele hele mele, et vallutada seda liitlasvgedele. Neile oli rgitud, et nende taga olev kngas oli puhastatud, kuid keegi oli toiminud hooletult ja knkale ji ks kuulipildujaga vaenlase sdur. Kui nad hakkasid mkke tusma, avas kuulipildur kki nende pihta tule. Tulistaja niitis maha grupi alumise rea, tstis siis vhe sihikut ja jtkas teises suunas. Siis tstis veel pisut ja tulistas veel teises suunas. Ta oli vga osav laskja. Mu sber grupi eesotsas teadis, et tal pole palju aega. Ta kuulis kuidas ta mehed allpool oigasid, piinlesid ja surid. Kuid tema oli kasvanud kristlikus kodus. Ta oli kuulnud Jeesusest, Tema teisest tagasitulekust, Taevast ja igavikust. Ta oli kigele sellele selja pranud. Kuid nd vaatas ta valedest motiividest hoolimata taeva poole ja tles: "Mu Jumal, mul ei ole palju aega. Ma ei palu, et sa mu elu pstaks. Kuid kas sa viksid ratada mind igete lestusmisel?" Ta oli huvitatud ksnes sellest - rahust Jumalaga. Muul polnud thtsust. Kuid kummaline kll, ta tuli melt tagasi elusana alla. Ta tuli kolledisse selleks, et ppida jutlustajaks ning on toiminud armees kaplanina pdes aidata teisi temataoliseid. Miks ta tegi nii? Sest Jumal oli andnud talle he lisakingituse - mitte vaid andestust ja rahu ja igavese elu lootust, vaid ka elu siin ja nd. Ja kui nii snnib, siis inimene lihtsalt tahab rkida sellest ka teistele! Nii lamas see halvatud mees oma kanderaamil rmustades sellest heast uudisest: "Mu poeg, sinu patud antakse sulle andeks!" Uus sra valgustas tema ngu. Tema silmad, isegi kogu tema ihu hakks muutuma. On raske aru saada, millises punktis andekandmine ja paranemine teineteisega hte sulasid, kuid igal juhul ta on nd uus inimene. Ta lamab seal nnelikuna. Kuid rahva hulgas on alati mni rmu rikkuja. Kogudusejuhid mtlesid oma sngeid mtteid. Jeesus mrkas nende mtteid ja nende noilmet. Ta tles: "Kumb on kergem, kas elda halvatule: `sulle antakse patud andeks! vi: `tuse les ja vta oma sng ning knni? Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda, siis - tleb ta halvatule - ma tlen sulle: `tuse les, vta oma sng ja mine koju!

 " (Mark. 2/9-11). Kas halvatud mehel oli kerge Jeesuse snadele kuuletud - vi oli see raske? Kui Looja rkis alguses, kuulas maa prmgi sna! Tema ksu peale sndisid maailmad. Kas mehel oleks olnud kerge jda sinna maha lebama? Vahel me vime hakata arutlema, mis oleks juhtunud kui halvatu poleks uskunud. Kui ta oleks hakanud analsima, mtlema kumb tuleb enne, usk vi lihaste liigutamine? Millegiks sraseks polnud aega! Olen veendunud, et kui me seisame Eluandja ees ja kui ta tleb: "Tuse les, vta oma sng ja mine koju!" siis me teeme just nii nagu ta ksib! Me ei hakka vestlema vi vitlema! Jumala tohutu loomisvimsa sna mjul tuseme me kohe psti. Mees hppas jalule. Ta vttis oma voodi. Ja pane thele: Nd oli ta keegi! Ta ei pidanud lbi katuse lahkuma! Varem polnud ruumi kuid nd tegi rahvamass talle ruttu ruumi. Mees kndis voodit kandes uksest vlja ja lks kodu poole ngu nnest sramas. Miski ei viita sellele, et tema naine ja lapsed oleksid sel peval seal koos temaga olnud. Kindlasti olid nad ninud teda mitmel korral kodust lahkumas arstide, imetegijate ja uute posijate juurde. Mitmel korral olid nad ninud teda pettununa tagasi tulemas. Seeprast nad jidki koju. Nd ned neid aknast vlja vaatamas vi le eesue aia kiikamas. Nad ei usu oma silmi. Lhenev kogu pole kll isa moodi, aga isa ta on! Ta jookseb, hppab, peaaegu et tantsib, ta on nii hinas! Ta on saanud uue elu. Ta on kohtunud Vabastajaga. Nad kogunevad tema mber ja ta rgib mis juhtus. Ilmselt olid tema naine ja lapsed valmis sellest hetkest alates andma kasvi oma elu Issanda Jeesuse Kristuse eest. Miks Jeesus tegi seda? Miks ta tegi inimesi terveks? Sest ta tahtis, et kik teaksid, et temal on meelevald siin maa peal patte andeks anda. Jeesus tegi patused siin maa peal oma parimateks spradeks ja veel tnapevalgi on ta sama lahke, andestav ja veline. Paljudel tnapeva inimestel puudub turvalisus, kindlustunne ja rahu. Kuid mina tahan julgustada sind jrgima seda vaest halvatud meest, kes tunnistas, et sltumata sellest, kes sa oled, kust sa tuled vi mida oled teinud, Jeesus vtab sind alati vastu. Veel vid sa andeks saada. See teadmine vib kinnitada sinu samme ja anda sinu hinge uue elu, sest Jumalal pole vgi mitte ainult andeks anda, vaid ka parandada, uuendada ja teha sind suuteliseks uuele elule. Kik see snnib koos Jeesusega. Kui tnulikud vime olla tna selle eest, et vime ha tulla Jeesuse juurde ja et ta on lubanud vtta meid vastu, anda meile andeks ja puhastada meid. Psalmist vljendas seda jrgmiste snadega: "Kiida, mu hing, Jehoovat, ja kik, mis mu sees on, tema pha

nime! Kiida, mu hing, Jehoovat, ja ra unusta kiki tema heategusid! Tema annab andeks kik su pahateod, tema parandab kik su vigadused! Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu prjaga!" (Ps.103/1-4).

*****

Kuidas Jeesus suhtus murelikesse?

Oled sa kunagi olnud headel matustel? Kas arvad, et matuseid vib nimetada ldse "headeks"? Hoia see mte meeles kui vaatleme kolme Piibli jutustust, kus Jeesusel oli tegemist surmaks kutsutud asjaga. Sveneme neisse teemadesse et selgitada vlja, kuidas Jeesus suhtus murelikesse. Esimene lugu on Luuka 7. peatkis ja algab 11. salmist: "Jrgmisel peval lks ta linna, mida htakse Nainiks, ja temaga hes lksid tema jngrid ja palju rahvast. Kui ta linna vrava ligi judis, vaata, siis kanti vlja surnut, oma ema ainust poega; ja ema oli lesk. Ja suur hulk linna rahvast oli temaga. Ja kui Issand teda ngi, oli tal vga hale meel temast ja tles talle: "ra nuta!" Ja ta astus ligi ja puudutas puusrki; aga kandjad jid seisma. Ja ta tles: "Noormees, ma tlen sulle, tuse les!" Ja surnu tusis istukile ja hakkas rkima. Ja ta andis tema ta emale. Aga neid kiki valdas hirm, ja nad andsid au Jumalale ning tlesid: "Suur prohvet on meie seas tusnud ja Jumal on tulnud oma rahvast katsuma!" (Luuk.7/11-16). Kas need polnud mitte head matused? Minu meelest olid kll! Need ei alanud kll just kuigi hsti, aga see-eest lppesid rmsa tagasiprdumisega Naini linna. Pame nd aga hendada jutustuse osad heks tervikuks. Naini linn asus tubli 30 km kaugusel Kapernaumast Galilea rannal. Linn oli 8 km kaugusel Naatsaretist. Tol ajal ei kasutatud suletud surnukirste. Surnu mhiti linasesse riidesse ja asetati punutud kanderaamile. Ja kui pere oli vaene, olid kohal vhemalt kaks vilepillimngijat ja ks palgatud nutja. Kui pere oli rikas, oli pillimngijaid ja nutjaid rohkem. Ilmselt pidasid klaelanikud lesest lugu ja leinarongkigus oli pea terve kla rahvas. Kui nad klast vljusid, kohtasid nad teist suurt rongkiku, Jeesust jrgivat rahvahulka. Niisiis ned sa kuidas need kaks seltskonda saavad kokku kitsal teel vljaspool Naini kla. Kui vaatame kuidas Jeesus suhtus murelikesse, paneme esmalt thele tema sna lesele. Ta tles: "ra nuta!" Kui kummaline jutt. Eeldatakse ju et inimesed nutavad matustel. On siis vale matustel

nutta? Ei. Ka Jeesus ise nuttis Laatsaruse haual. Mida ta siis mtles? Ta mtles, et naise mure tundus tema meelest pahana. See piin puudutas tema sdant. Ta tundis lesele kaasa. "ra nuta!" Ta teadis, et tal polnud vaja nutta, sest ta teadis mis saab varsti juhtuma. Ja siis tegi Jeesus midagi ebatavalist. Ta lks ja puudutas kanderaami. hegi juudi meelest ei oleks tohtinud nii teha. Kanderaamikandjad seisid vaikselt ja nutjate hala lakkas. Kas tunned hus vrelevat pinget? Kanderaami mber olevas rahvahulgas rkas nrk lootus. Kohal oli tema, kes oli eemale peletanud haigusi ning vlja ajanud deemoneid. Kas ka surm on tema meelevallas? Selge, vrikas hl lausub snad: "Noormees, ma tlen sulle, tuse les!" (salm 14). See hl lbistab surnu krvad. Noormees avab oma silmad. Jeesus vtab tal kest kinni ja tstab ta les. Noormehe pilk kohtub emaga ja nad viskuvad teineteise embusse, rmsasse slelusse. Inimesed vaatavad vaikides toimuvat nagu lummuses. Nad seisavad hetke nii vaikselt nagu oleks Jumal ise kohal, nagu ta ka tegelikult oligi. Siis aga hakkavad Jumalat listama. Kas sina oleksid tahtnud seal olla? Need olid head matused! Teise loo leiame Markuse 5.-st peatkist ja nd on tegemist vikse tdrukuga. Kui noor 12-aastane tdruk lheb puhkama, tundub see teistmoodi kui sellise inimese surm, kes on elanud juba tervelt 70 aastat. Alustame Markuse 5 peatki 22 salmist: "Siis tuleb ks kogudusekoja lemaid, Jairus nimi, ja langeb teda nhes tema jalge ette maha ja palub teda vga ning tleb: "Mu ttreke on hinge vaakumas; ma palun, et sa tuleksid ja paneksid oma ked tema peale, et ta saaks terveks ning jks ellu!" Ja ta lks temaga. Ja palju rahvast kis tema jrel ja rhus ta peale." (Salmid 22-24). Kui Jeesus sammub kogudusekoja lemaga tema kodu poole, juhtus veel ks vahejuhtum. Tema kuuehlma puudutas ks naine, kes sai terveks ja sai kiitust oma suurest usust. Jutustus jtkub salmis 35: "Kui ta alles rkis, tulid mned kogudusekoja lema perest ja tlesid: "Su ttar on surnud, mis sa petajat veel tlitad?" " rgem jtkem thele panemata nende snade thtsust. Kas sa arvad, et surnute ellu ratamine on Jeesusele raske? Arvad sa, et teekonna jtkamine Jairuse kodu poole oli suur vaev Eluandjale temale, kes alguses li meid kiki ning kelle ves tuksuvad ka praegusel hetkel meie sdamed? Kuid snumitooja tleb: "ra enam vaeva teda." Pane ennast Jeesuse rolli. Oled just tulnud Kigekrgema vastuvtusaalist. Sul on Isalt saadud totus, et ta tegutseb sinu lbi ja et kik meelevald taevas ja maa peal on sinu ksutuses. Sa vid lausuda vaid sna ja vike tdruk rkab ellu. Kas on see suur vaev minna teda ratama? Ei! Vastupidi - minemata jtmine oleks hoopis

toonud endaga kaasa palju probleeme! Mletan he vikse koolipoisi matuseid. Kik tema klassikaaslased teadsid, et ta sureb. Ksimus oli vaid selles, millal see juhtub. hel peval Hank lkski puhkama ja meil olid kirikus matused. Kik koolipoisid ja -tdrukud tulid ja ksteise jrel astusid nad ette Hankiga hvasti jtma. Kui ma seisin seal ja vaatasin, mtlesin milline see sndmus oleks vinud olla Jeesuse ajal. Kui vga ma lootsin et ta astub siis ette, vtab Hankil kest kinni ja ratab ta les. Jeesus oleks vinud thelepanu endale prata. Kuid ta oli otsustanud nii kindlalt tuua au Isale, et ta vis minna surija tuppa, ratada inimese ellu ja siis lihtsalt minema minna. Tegelikult tles ta lpuks: "rge rkige sellest kellelegi." Vaata salmi 43. Kui meie suudaksime teha midagi sellist, kll me siis juba selle eest seisaksime, et sellest saaks tippsndmus. Ja just selleprast me ei suudagi seda teha. Enamusele meist ei saa Jumal anda oma vge, sest see hvitaks meid. Igatahes tlesid snumitoojad: "ra tee enam petajale tli!" Kohe kui aga Jeesus seda kuulis, tles ta Jairusele: "ra karda, usu vaid!" Vaata salm 36. Nii suhtus Jeesus murelikesse. Ta lausus lohutuse ja julgustuse snu. "Ja ta ei lasknud kedagi tulla hes enesega kui vaid Peetruse, Jakoobuse ja Johannese, Jakoobuse venna. Ja nad tulevad kogudusekoja lema majasse, ja ta neb kratsemist ja nutjaid ja ulujaid; ja sisse minnes tleb ta neile: "Mis te kratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!" " (Salmid 37-39). rgem unustagem seda, et see mida meie nimetame surmaks, kutsus Jeesus uneks. "Ja nad naersid teda." (Salm 40). Fldimngijad, palgatud nutjad, naabrid ja sbrad pilkasid Jeesust. Nad olid ninud tdrukut lamamas voodil vaikselt ja liikumatult. Nad tlesid: "rge pdke vita, et ta ei ole surnud." "Aga kui ta kik on vlja ajanud, vtab ta enesega lapse isa ja ema ja enese juures olijad ja lheb sisse sinna, kus laps maas oli. Ja lapse kest kinni hakates tleb ta temale: "Talitaa kuum!" see on tlgitult: neitsike, ma tlen sulle, tuse les!" (Salmid 40,41). Samas kib vrin lbi teadvusetu ihu. Elu tuksub taas. Huuled tmbuvad naeratuseks. Silmad avanevad nagu unest ja tdruk uudistab inimhulka, kes tema juures seisavad. Ta tuseb ja vanemad vtavad teda rmust nuttes oma embusse. Kas sa suudad seda kike ette kujutada? Tema, kes kohtles murelikke sel viisil, on totanud tulla tagasi. Tal on ha meelevald vaenlase ja tema vangla le. Tal on ha vge ratada les surmaunes puhkajaid ning lohutada leinajaid. Kolmas kord kohtus Jeesus surmaga Johannese 11. peatkis jutustuses Maarjast, Martast ja Laatsarusest. Jeesus viibis meeleldi oma

sprade kodus. Alati kui ta Betaanias oli, vttis ta aega et neile klla tulla. Kuid kui Laatsarus haigestus, polnud Jeesust linnas. See oli kohutav haigus. Arst oli algusest peale vga tsine. Asi ei paistnud hea olema. Ja nii saatsid Maarja ja Marta snumiviija Jeesust otsima. lesanne polnud kerge, kuid nad leidsid ta. Ja kui nad ta leidsid ning Laatsaruse olukorrast rkisid, tles ta: "See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala austuseks, et Jumala Poega selle lbi austataks!" (Salm 4.) Snumitooja tuli tagasi Betaaniasse ja tles: "Meil on hid uudiseid. Jeesus tleb, et Laatsaruse haigus ei ole surmaks." Nii tormasid siis ed Laatsaruse tuppa ja tlesid: "Laatsarus, sul pole tarvis karta. Saime Jeesuselt sna. Sa ei sure." "Tsi vi?" "Jaa, nii ta snumitoojale tles. Sina ei sure." "Vhemalt tundub kll nii!" Laatsarus ei loobunud lootusest, kuid sellest hoolimata tema tervis halvenes. Lpuks vajus ta kooma - ja suri siiski. Maarjal ja Martal oli kindlasti raske sellega leppida. Kuidas kll see juhtum nende usku Jeesusesse proovile pani! Samal ajal tles aga Jeesus oma jngritele: "Me lhme nd tagasi, sest Laatsarus magab." Vaata salm 11. Nemad vastasid: "Magab?" "Jah, ta magab." Nd hakkasid jngrid muretsema, sest olid kuulnud, et Jeruusalemma lheduses plaanivad inimesed Jeesuse surma. Tema pea pakule panekuks oli sepitsetud plaan ja nad mtlesid, et koos temaga tagasi minnes satuvad nemadki ohtu. Oma naha pstmiseks tlesid nad: "rme mine tagasi. Kui Laatsarus magab, olles olnud haige, siis on see ju hea asi. Las ta magab. Ta vajab und. Jme siia." Vaata salmid 8-12. Jeesus tles: "Ma lhen tagasi ja ratan ta unest." "ra tee seda!" Ja alles nd, vastumeelselt, kasutas Jeesus sama sna mida meiegi. Pane thele, et Jeesusele ei meeldinud sna surm. Ta ei kutsunud seda surmaks. Lpuks Jeesus siis tles: "Laatsarus, meie sber, on surnud." Kuid meelsamini kutsus ta seda uneks ja ka mulle meeldib see sna rohkem. Sest kui inimene magab, pole olukord nii hull. Kui ta magab, siis ta ka rkab. Vaata salmi 14. Kui ned armast inimest kes usub Jeesusesse, kuid kellel ei ole enam palju elupevi jrele jnud, vid elda koos Jeesusega: "See haigus ei ole surmaks." Usklikule on surm pisiasi. Mureaeg vib muutuda rmuhetkeks kui meie kallim on uinunud puhkama usus Jeesusesse. Me ei muretse nii nagu need, kelledel ei ole lootust, sest me teame, et Jeesuses puhkama linud ratatakse peagi. Kui vaatame sellest hetkest teisele poolele, ei tundu enam murede ajad nii hirmsatena. Me ootame aega, mil Jeesus tuleb ratama

magajaid. Laatsaruse loo lpuosast leiame jrgmised kuulsad snad: "Mina olen lestusmine ja elu; kes minusse usub, see elab, ehk ta kll sureb! Ja igaks, kes elab ja minusse usub, see ei sure igavesti. Kas sa usud seda?" (Salmid 25,26). Kas mina vin tna esitada sama ksimuse? Jeesus tles: "kski, kes minusse usub, ei sure igavesti." Kas usud seda? Neil, kes sellesse usuvad, vivad olla head matused, ehkki nad kll nutaksid. Sest meie ka ju nutame siis, kui saadame pikale reisile oma spru. Nutmises pole midagi valet. Meie vaid ei nuta samamoodi nagu need, kel pole lootust. Vaata 1.Tessal.4/13. (Aga me ei taha, et teil, vennad, oleks teadmata nende jrg, kes on linud magama, et teiegi ei lheks nnda kurvaks nagu teised, kellel ei ole lootust.) Jeesus lks surnuaiale koos Maarja ja Martaga ning rahvahulk jrgnes neile. Ta kndis kaljusse raiutud haua uksele ja tles: "Veeretage kivi eest ra!" Isegi Marta tmbus eemale ja tles: "Ei, nd sa lhed kll liiale." Jeesus oli telnud, et Laatsarus magab. Kuid kui kivi eest ra tsteti, oli ta maganud juba neli peva. Seekord ei saanud enam keegi kahelda selles, kas ta ikka oli surnud vi mitte. Kuid nad veeretasid kivi krvale ja vaatasid hinge kinni pidades, kuidas Jeesus palvetas lihtsa palve. Ja siis Jeesus kskis: "Laatsarus, tule vlja!" (Salm 43). Mned on arvanud, et kui ta poleks Laatsarust nimepidi kutsunud, oleks terve surnuaed ellu rganud! Vib-olla on see ka tsi. Kuid Laatsarus tuli vlja ja prdus tagasi oma pere ja sprade juurde. Milline jutustus! Me vime tunda tna rmu sellest heast uudisest, et surmaks kutsutud asi on vaid uni ja et Kristusel on ha meelevald ratada meid unest ja anda meile igavene elu. Me vime tunda rmu sellest, et temal on ha meelevald surma ja haua le. Samal ajal kui ta lohutab meid meie mures, julgustab ta meid ootama peva, mil ta tuleb tagasi ja surm videtakse. *****

Kuidas Jeesus suhtus avalikesse patustesse?

Kaua lapsena ma nutsin tunni vi ehk kaks, kui vikeveli, vigurvnt, sai mokad magusaks. Mu isal oli kombeks korrutada seda salmijuppi minule ja mu vennale. Teisalt me testi ka vajasime seda! Kord andsid mned sbralikud koguduseliikmed meile mlemale kotitie julukomme, sellisesid kvasid, mis psivad suus

tunde. Meie vanematele tegi see muret. Nad ei tahtnud, et me oma hambad ja khud ra rikuksime. Nii tegid nad he reegli. Vaid ks karamellkomm korraga - ja sedagi koos smaajaga. Ei ei htegi kommi sgikordade vahel. Viksele poisile oli see liig mis liig. Kisin siis oma kommikoti kallal ka sgikordade vahel. Mu isa sai sellest teada ja likvideeris mu kommikoti ra. Siis hakkasin mina oma venna tervisest nii vga muret tundma, et thjendasin tema kommikoti vetsupotti! Miks me teeme sedasi? Miks me pame nii vga teistest ees olla, oli siis ksimus kas rmuslikust ilmnemismoodusest, sjast vi stust seltskonnamngust? Mis teeb jalgpalli - ja teised spordiliigid niivrd populaarseks meelelahutuseks? Miks oleme huvitatud sellest, kes vidab, kes on tipus ja kes saab esimeseks? Kik algas peale patust, kas pole? Kik algas sellest kui Lucifer tahtis olla suur. Paistab sedamoodi, et see hoiak on juurdunud sgavale meie iseloomu. Isegi Jeesuse jngrid said ksteise jrel sdlasteks soovis olla suurim. Kui vaatleme nende kogemust, neme kaunist eeskuju sellest, kuidas Jeesus suhtus avalikesse patustesse. Kas phad vivad teha pattu? Kuidas Jeesus suhtub phadesse, kes teevad pattu? Kas on vimalik teha teadlikult pattu, jtkata vale tegemist, ja sellest hoolimata olla kristlane?Minu meelest on see vga praktiline ksimus. Pealegi see on ksimus, mille vastus on nii pnev, et ma ei suuda ra kannatada, millal saan seda ksimust esitada! Kuid alustagem algusest ja vaatame Piiblist, kuidas Jeesus suhtus sellistesse inimestesse. "Ja nad tulid Kapernauma. Ja koju judes ta ksis neilt: "Mille le te teel vaidlesite?" Aga nad jid vait; sest nad olid teel isekeskis vaielnud selle le, kes on suurem." (Mark.9/33,34). Oli saabunud hetk, mil Jeesus pras oma pilgu Jeruusalemma suunas. Jngrid olid veendunud, et nd ta rajab oma kuningriigi - maapealse kuningriigi. Ja neil oli asju, mis tuli enne selgeks rkida. Ksimus oli selles, kes saab grupi juhiks, kellest tuleb peaminister, kellest kuningriigi mjuvimsaim mees. Jngrid jtkasid vestlust teel Jeruusalemma ning pdsid asja ra lahendada. Kuid nad teadsid, et nad teevad valesti ja seeprast kndisidki Jeesuse jrel aeglaselt. Kui Jeesus letas Kapernauma linna knnise, olid tema jngrid jnud juba nii kaugele maha, et ta ei kuulnud isegi millest nad rkisid. Olukord tundub kllaltki huvitav. Jngrid olid olnud koos Jeesusega kolm aastat. Nad olid jtkuvalt tunnistanud, et usuvad temasse, Jumala Pojasse. Kuid nd pdsid nad vestelda nii vaikselt, et Jumal neid ei kuuleks! See rgib meile midagi vga huvitavat patu kohta. On raske teha pattu Jeesuse seltskonnas. Kas sina oled seda juba mrganud? Isegi kige nrgematel inimestel on raske pattu teha, kui kohal on keegi, keda nad armastavad ja keda nad austavad. Mingil phjusel

tuleb meil tunda, et oleme kaugel Jumalast ja Jeesusest, enne kui vime jtkata patu tegemist. Kuid lpuks saabusid ka jngrid Kapernauma ja lksid koos Jeesusega majale. Sobiva hetke saabudes ksis Jeesus: "Mille le te teel vaidlesite?" Jngrid tammusid jalgadega maad ja kohmitsesid rahutult. Nad ei vastanud talle. Piibel tleb: "Aga nad jid vait". See oligi ige hetk vait olla. Kui minu vanemad ksisid, mis oli mu venna kommikotist saanud, olin minagi vait! Kuid Jeesus ei andnud jrele ja lpuks keegi jngritest tles: "Seda et - me arutasime, kellest saab suurim kuningriigis." Jeesus oli elanud alandlikku elu. Ta oli thjendanud iseennast, tleb Filipi kirja teine peatkk. Tema, keda kik taevahulgad olid austanud ja teeninud, sndis inimeseks loomalaudas. Tema, kes oli olnud rikas, sai vaeseks, et meie viksime tema vaesusest rikkaks saada. ha uuesti oli ta pdnud nidata jngritele, et teline suurus phineb alandlikkusel. Nemad vaid ei olnud mistnud seda. Siinkohal oleks Jeesus vinud vgagi elda: "Kaduge mu silmist, te kurjad. Andke mulle teised 12, et viksin uuesti otsast alata." Selle asemel istus ta hoopis nende keskele ja tles: "Kui keegi tahab olla esimene, siis olgu ta kikidest viimne ja kikide teenija!" Ja ta vttis lapse ja pani selle nende keskele, ja kaisutas teda ja tles neile: "Kes iganes he niisuguseist lapsist vastu vtab minu nimel, see vtab mind vastu, ja kes iganes mind vastu vtab, see ei vta mind vastu, vaid teda, kes mind on lkitanud!" " (Mark.9/35-37). Jeesus kasutas alati vikseid lapsi et nidata, milline on taevariik tegelikkuses. Jeesus oli jngrite vast sbralik. Ta ei mistnud neid hukka. Ta pdis neile kannatlikult petada asju, mida nad pidid kindlasti ppima. Ja eelkige jtkas ta rnnakut ja suhtlemist koos nendega. Ta jtkas ttamist ja reisimist koos nendega, ta usaldas nendele oma t ja misjonilesande. See piiblisalm nitab meile, et jngrid said sdlasiks patus. Millises patus? Uhkuse patus. Aga mis siis, tleme meie, igahel on oma uhkus. Aga just sellel phinebki meie maailm. Just see teeb monopolimngu nii vahvaks! Peale selle on phitsus kogu elu kestev protsess. Vib-olla vidame selle vikese probleemi pisut enne oma surma. Kuid kui sa uurid asja lhemalt, mrkad et Jumala silmis on uhkus ks halvimaid patte. Uhkus solvab Jumalat eriliset palju just selleprast, et see on tiesti vastupidine Jumala enda iseloomule. Pealegi algasid maailma raskused just uhkusest. Jngrid said sdlasteks siis mitte ainult patus, vaid halvas patus. Nad teadsid, et see oli vale, nad teadsid mida nad tegid ja siiski jtkasid mad selle tegemist. Nad jtkasid selle tegemist kogu see aeg mil nad rndasid koos Jeesusega. Tegelikult nad jtkasid seda isegi

viimasel htusmaajal lemises toas just enne ristilmist. Seda ma nimetan avalikuks patuks, jtkuvaks patuks, harjumuseks saanud patuks, salapatuks, jrjekindlaks patuks. See piiblikoht petab meile, kuidas Jeesus suhtub pattu tegevatesse patustesse - neisse kes teavad et nad teevad pattu ja sellest hoolimata jtkavad selle tegemist. Keegi on arvanud, et jngrite probleem oli selles, et nad polnud veel prdunud. Siiski oli neid aga saadetud vlja ajama kurje vaime, puhastama pidalitbiseid ja ratama surnuid. Kas prdumata inimesed teevad midagi sellist? Nad olid need, kellele Jeesus tles, kui nad tulid tagasi misjonireisilt koos nende 70-ga: "Ometi rge rmutsege, et vaimud teile alistuvad, vaid rmutsege palju enam sellest, et teie nimed on taevasse kirja pandud!" (Vaata Luuka 10/20) Kuid Joh.3/3 tleb, et keegi ei vi Jumala riiki nha, kui ta ei ole uuestisndinud. Ma ei saa siis heaks kiita oletust, et jngrid polnud prdunud. Kus siis oli viga? Kuidas Jeesus suhtub jngritesse, kes on sdi teadlikus patus? Matteuse 12/31 sisaldab endas klassikalist tlust: "iga patt ja jumalapilge antakse inimestele andeks." Kas see pole mitte hea uudis? Kui iga patt antakse andeks, siis sellega seoses ka teadlik, jrjekindel, harjumuseks saanud patt. Sellesse on ktketud ka halvimate pattude, nagu uhkus, mrvad ja abielurikkumised andeksandmine. Jeesus pakkus andestust kigile patustele ja jtkas teekonda koos oma jngritega, tasapisi neile petades seda mida ta tahtis neile petada. Viks ehk jreldada, et lppude-lpuks polegi patt nii paha asi. kki patu tegemine ei olegi nii ohtlik. Vahest snakuulmine ja vit polegi vajalikud ega vimalikudki. Me peame siiski meeles pidama Jeesuse snu Maarjale, kui viimane Jeesuse ette toodi. Jeesus tles: "Ega minagi sind hukka mista!" See on hea uudis. Kuid ta ei lpetanud sellega. Mida ta veel tles? Ta tles: "Mine ja ra tee enam pattu." See on tpselt samahea uudis! (Vt. Joh.8/11). See on tsi, et Jumal armastab patuseid. Kuid pattu ta vihkab. Ta on andnud ve patu vitmiseks. Ta on andnud ju snakuulelikkuseks - ve vidukaks eluks. Lisaks on ta pakkunud andestust nrkadele, kpsematuile, kasvavatele kristlastele - ja ta jtkab teekonda koos nendega. Meie keulatusse on antud vgi mitte teha pattu. Selle ve me saame Jeesuse armust ja armastusest kui meil on pidev suhe temasse. Seeprast tuleb igal pattu tegeval patusel ppida usaldama Jeesuse armu ja andestust ning kogema seda keulatuses olevat vge. Eksimustest pseb lahti vaid see, kes teab et teda armastatakse ja vetakse vastu ka siis, kui ta eksib. Kas see viib snakuulmatusse? Ei! Just see suhe Jeesusesse viib vidule. Selle piibliliku jutustuse phjal vime jreldada, et inimesel

vib olla pidev suhe Jumalaga ehkki ta teeb samaaegselt teadlikult pattu. Jngritel oli pidev suhe Jumalaga samal ajal kui nad tegid teadlikult pattu - ige vi vale? Kuid ehkki on vimalik olla suhtes Jumalaga ja samaaegselt teha ka teadlikult pattu, tuleb emmast-kummalt siiski varem vi hiljem loobuda. Juudas oli kaval. Tema sai sellest phimttest aru. Tema otsustas, et ta ei taha loobuda patust, ja nii ta siis rikkus teadlikult oma suhte Jeesusesse. Nd oleme judnud lemmikpatu, avaliku patu, teadliku patu tuumani. Juudas mistis, mida patu vitmiseks tuli teha ja ta otsustas teadlikult seda mitte teha. Ja kui keegi rikub ra oma suhte Jeesusesse et jtkata patuelu, satub ta vga ohtlikule pinnasele. Vahest oled kohanud inimesi, kes ei taha saada liiga usklikeks, sest nad kardavad et see vib muuta nende eluviisi. Nii oli ka Juudase olukord. Kuid teised jngrid tahtsid kigest hoolimata jda Jeesuse juurde. Niteks Johannes. See jnger oli alati kohal. Mitte miski ei saanud teda Jeesuse juurest eemale viia. Siiski kestis veel kolm aastat enne kui ta ppis vastu vtma Jeesuse pakutavat vitu. Hoolimata probleemidest, mis olid sama halvad nagu Juudasegi omad, jtkas ta teekonda koos Jeesusega. Kulusid aastad. Johannes on viimane jnger, kes veel on jrel. Kik teised on kannatanud mrtrisurma. Vahest kivad sbrad teda Roomas vaatamas. Nad kuulevad kuidas ta kneleb sellisel viisil: "Armsad, armastagem ksteist, sest armastus on Jumalast" (1.Joh.4/7). Ja nad tlevad: "Johannes, sa oled muutunud." Johannes vaatab neid ja ksib: "Kes, mina vi?" Sest inimesed, kes muutuvad, mrkavad seda kige viimasena - ja nemad on ka kige viimased kes seda kella klge riputavad. Kuid Jumala arm oli teinud oma td Johanneses. Ta oli tuntud kui "piksepoeg", kuid nd ta tleb: "Armsad, me oleme nd Jumala lapsed ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme; aga me teame, et me tema ilmudes oleme tema sarnased, sest me neme siis teda nagu tema on." (1.Joh.3/2). Kas tohiks sulle meenutada, mu sber, et kui sa hoiad Jeesust oma sbrana igal peval - palvetades ja lugedes tema sna - ja kui mitte miski ei vii sind tema juurest eemale, siis saad ka armastatud Johannese moodi kogeda sellist iseloomumuutust. Mistahes patu vastu sa ka vitleksid, sa saavutad vidu. Vahel me oleme krsitud ja pame panna oma kasvule ajagraafikut. Parem kui me seda ei teeks. See on Jumala asi. See on Pha Vaimu lesanne. Kristliku kasvu phimte on: "esmalt orast, prast pid, siis tit nisu pea sees" (Mrk.4/28). Vilja kasvatamine vtab aega. Kuid armastusel on oma sisemine kaitseviis snakuulmatuse vastu. Mida rohkem me armastame, seda vhem tahame mngida

Jumala armuga. Ja kui me kasvame, kui me jngrite moodi pime armastama ja lootma tiesti Jumalale, siis vime olla tnulikud selle eest, kuidas Jeesus suhtus avalikesse patustesse. *****

Kuidas Jeesus suhtus kurjast vaimust vaevatuisse?

Koor oli just lpetanud hommikuse hmni. lerde pehmes kahinas prdusid lauljad tagasi kooripoodiumile ja vtsid istet. Kostis vaikset kohinat, kui inimesed nihelesid toolidel ostides jutluse kuulamiseks mnusamat asendit. Kirik oli tol hommikul tis ja summutatud pinge titis hku, sest hommikusel knelejal oli vaieldav kuulsus. Teda ei kutsutud sageli avalikult esinema oma arusaamadest ning kuulu jrgi lppes ks selline koosolek mssuga. Koosoleku juhataja oli mistagi pisut nrveeriv vaadates klasolevale klalisele ja noogutades kergelt mrgiks sellest, et oli aeg alustada. Vaevalt oli ta poodiumile astunud ja suu avanud kui phakoja tagauksed lahti paiskusid. Karjudes ja tuigerdades sstis ette Jeesuse juurde mees, kelles oli kuri vaim. Vaata Luuka 4/33-36. "Ja kogudusekojas oli mees, kellel oli rveda pahareti vaim, see kisendas suure hlega." Kirjeldus on pisut humoorikas - rveda pahareti vaim! Kui mitu puhast pahareti vaimu olemas on? Igatahes vime oletada, et see kuri vaim oli erandlikult paha. Kurjast vaimust vaevatu "kisendas suure hlega: "Oeh, mis on meil sinuga tegemist, Jeesus Naatsaretlane? Oled sa tulnud meid hvitama? Ma tunnen sind, kes sa oled, Jumala Pha!" ". Pane thele asesnu - need on vga huvitavad. "Mis on meil sinuga tegemist." "Oled sa tulnud meid hvitama?" Ilmselt rkis kuri vaim nii enda kui ka ohvri eest. Kuid lpuks ta tles: "Ma tunnen sind." Vib-olla mees ei teadnud kelle ette teda nii vimsalt oli toodud. Kuid kuri vaim teadis kll, kellega tal oli tegemist. See oli kindlasti kllaltki jhker deemon. Vahest tundis ta end tol peval erandlikult metsikult, et otsustas katkestada jumalateenistust, kus rkis Jeesus - tema looja. Kuid jhker vi mitte, eriti nutikas ta kll ei olnud. Ta oleks ju pidanud teadma, et ees seisab kaotus - nii nagu deemonitel alati, kui nad kohtuvad Jeesusega. Sest "Jeesus sitles teda ning tles: "Ole vait ja mine temast vlja!" Ja kuri vaim viskas ta maha nende keskele ja vljus temast ega teinud talle htki kahju. Ja kohkumine valdas kiki, ja nad rkisid isekeskis ning tlesid: "Mis lugu see on, et ta meelevalla ja vega ksib rvedaid

vaime, ja need vljuvad?" ". Piibel rgib seitsmest juhtumist, kus Jeesusel oli tegemist kurjade vaimudega. Enne kui vaatame jrgmist juhtumit, ole hea ja pane thele jrgmised 3 seika: Jeesuse ja deemoni kokkupuude oli lhike. Deemonil ksti viivitamatult oma ohvrist vlja minna. Vhemalt selles loos polnud htegi vahemeest. Keegi ei aidanud seda vaest meest Jeesuse juurde toomisel vi ei palunud Jeesust teda aidata. Ta tuli ksi. Tegelikult ta isegi ei suutnud abi paluda, sest kui ta ritas rkida, rkis deemon tema kaudu. Siiski suutis Jeesus teda vabastada ja psta. Teise juhtumi kirjeldus Matteuse 9/32-34 on vga lhike. "Kui need olid vlja linud, vaata, siis toodi ta juurde keeletu mees, kes oli seestunud. Ja kui kuri vaim oli vlja aetud, rkis keeletu. Ja rahvas imestas ja tles: "Seda pole veel iialgi nhtud Iisraelis!" ". Selles loos olid vahendajad, sest kirjutatud on: "Kui need olid vlja linud, vaata, siis toodi ta juurde keeletu mees, kes oli seestunud." Jlle oli kokkupuude lhike. Faktid viitavad sellele, et kurjad vaimud lahkusid viivitamatult prast Jeesuse snu. Mehe Jeesuse juurde toonud inimesed ei saanud teha midagi tema aitamiseks. Siiski mistsid nad tuua teda Jeesuse juurde, ja seda nad tegid igesti, kas pole? Igaks, kes ka tnapeval tunneb kedagi piinatut, ahistatut vi raskustes olevat inimest, viks jrgida nende inimeste eeskuju ja tuua teda Jeesuse juurde. ksnes tema suudab parandada ja uuendada. Kolmanda juhtumi leiame Matteuse 12/22. "Siis toodi tema juurde seestunu, kes oli pime ja keeletu. Ja ta tegi tema terveks, nnda et keeletu rkis ja ngi." Jutustus jtkus Jeesuse ja variseride snavtuga, kuid Jeesuse tegelik kokkupuude deemonitega oli lhike ja taas nende tieliku lasaamisega. Usujuhid sdistasid Jeesust selles, et ta ajas kurje vaime vlja "kurjade vaimude peamehe abil". Jeesus omakorda esitas neile mningaid raskesti mberlkatavaid vastuviteid ja rkis thendamissna thjast majast - mis oli puhastatud ja kaunistatud - ja kuhu tulid hulk deemoneid he pagendatud deemoni asemele. Me prdume veel selle loo juurde tagasi, kuid jtkakem nd neljanda looga. See on ks tuntumaid juhtumeid - kurjast vaimust vaevatu vabastatakse ja deemonid aetakse vlja sigadesse, kes sstavad kaljurinnatiselt alla merre. Sellest loost rgivad Matteuse 8. ja Luuka 8. peatkk. Selles loos vestles Jeesus deemonitega natuke aega. Luuka 8/30 ksis Jeesus: "Mis su nimi on?" Tema vastas: "Leegion!" Kristuse ajal oli Rooma armee jagatud leegionideks. Igasse leegioni kuulus 3-5000 inimest. Ilmselt oli saatanal piisavalt leliigseid

deemoneid, et raisata 3-5000 neist he vi kahe inimese peale! Tuntud kurjade vaimude vljaajamise arusaama kohaselt tuleb iga deemoniga rkida isiklikult ja ajada need vlja kshaaval. Vaid Piibel rgib, et inimest vivad valitseda mitmed deemonid ja miski ei viita sellele, et neid peaks kshaaval vlja ajama. Kui Jeesus andis ksu, lahkusid kik. Vib-olla soovib keegi nimetada seda hulklahenduseks. Kurjad vaimud lksid sigadesse, sead jooksid jrve ja inimesed palusid Jeesust, et ta maalt lahkuks, enne kui neile veel mingeid majanduslikke raskusi tekib. Selles loos ei olnud vahendajaid. Taas kord nitasid deemonid hindamisvime vi ehk enesevalitsemise puudulikkust tulles vabatahtlikult Jeesuse lhedusse. Siiski olid nad piisavalt targad, et telda, nagu Matteuse 8/31 on kirjas: "Kui sa meid vlja ajad, siis lheta meid seakarja sisse!" Nad teadsid kindlasti, mis tagajrg sellel saab olema. Viienda jutustuse leiame Matteuse 15. peatkist, salmid 2128. Siin on jutustus kaana naisest, kellel oli suur usk. Ta ei andnud jrele, vaid psis Jeesuse lhedal, et saada mingeidgi raasukesi isanda laualt. Tema probleem oli see, et kuri vaim vaevas vga tema ttart. Vestluse lpuks Jeesus tles: "Oh naine, su usk on suur! Sulle sndigu nnda, kuidas sa tahad!" Matteus lpetab jutustuse sellest imest snadega: "Ja tema ttar sai terveks sestsamast tunnist." Selles loos oli vahendaja, kuid kurjast vaimust vaevatud ttart ennast kohal ei olnud. Vime elda, et teda vabastati eemalolevana. Kuid ehkki ta ise ei olnud Jeesuse vahetus lheduses, vabastas Kristuse sna teda viivitamatult. Kuuenda jutustuse leiame Markuse 9. peatki salmidest 1429. See on pikk lugu. Jeesus oli tulnud alla muutmise melt. Sellele erilisele teekonnale oli ta kaasa vtnud kolm jngrit. Teised 9 olid kadedad ja vitlesid selle le, kes neist on suurim. Sellises meeleolus pdsid nad saada vitu deemoni le, kuid selle asemel vitis deemon neid. Ehkki Jeesus ei kaotanud kunagi, jngrid kaotasid. Kui Jeesus saabus kohale, selgitas poisi isa olukorda temale ja tles: "Aga kui sa kuidagi vid, siis olgu sul meist hale meel ning aita meid!" Jeesus vastas: "Kik on vimalik sellele, kes usub!" Siis mees vastas: "Ma usun, kuid ilmselt ei usu ma piisavalt palju. Aita sina mu uskmatust!" Jeesus tstis poisi les ja sel peval toimus suur vabanemine. Kui rahvas oli laiali linud, ksisid jngrid Jeesuselt, miks nemad ei saanud deemonit vlja ajada. Ja Jeesus tles: "See sugu ei vi teisiti vlja minna kui vaid palvega!" Kuid Jeesus, kes deemoni vlja ajas, ei olnud meie teada paastunud. Sellest on kerge teha tht-theline tlgitsus ja mtelda, et Jumalale avaldab muljet see, et me keeldume toidu smisest. See aga pole koosklas sellega, mida Jeesus tles Jumala tahtlikkuse kohta

anda oma lastele hid ande. Jumala ande ei teenita ra - neid antakse tasuta. Mida Jeesus siis sellega mtles? Jeesus rkis pidevast suhtest Isaga. Ta ei pdnud saavutada mingit erilist vaimulikku tundepuhangut just selle olukorra jaoks. Ei, vaid ta vttis hoopis iga pev aega suhtlemiseks Isaga. See oli temale thtsam kui smine. Selle suhte vahendusel psis ta Isa juhtimises ja oli valmis millal iganes kohtama kiki kuradi salasepitsusi. Teisalt polnud tema jngrid veetnud d vi varajast hommikut koos taevaga nagu tema. Nad olid uinunud vaieldes ja arutledes selle le, kellest saab suurim. Omal valikul olid nad eraldanud ennast taeva vest ja sattusid nii vastamisi vaenlasega nende omas nrgas jus. Millal iganes me pame seista pimeduse jududele vastu ksi, kannatame kaotust. Kui meil ei ole Jeesuse vge, on laushullus pda saatanale vastu hakata. Tema on meist tugevam ja jb alati vitjaks. ksnes Jeesus suudab vita vaenlast ja tema vge pakutakse meile kigile, kui elame pevast peva koos temaga. Me pole mitte ksnes suutmatud vabastama saatana meelevalla alla sattunuid vaid oleme ka vimetud vastu seisma kiusatustele ja salasepitsustele meie omas elus. Me ei suuda vita pattu meie omast just, vaid ksnes taeva jus, kui tuleme Jeesuse juurde ja laseme temal videlda meie eest. Viimaks puudutame ka seitsmendat juhtumit - Markuse 16/9. Siin pole ksimus jutustusest vaid ksnes viitest mdunud sndmusele. "Aga kui tema ndala esimesel peval vara oli les tusnud, ilmus ta esiti Maarja Magdaleenale, kellest tema oli vlja ajanud seitse kurja vaimu." Vime kindlast arutleda selle le, kas Jeesus ajas need 7 kurja vaimu vljakorraga vi ajas hte kurja vaimu 7 korda vlja. Matteuse 12. peatki thendamissna valguses mina valin viimase variandi. Loeme sealt salmid 43-45. "Kui rve vaim on inimesest vljunud, kib ta kuivi paiku mda ja otsib hingamist, aga ei leia. Siis ta tleb: ma lhen tagasi oma kotta, kust ma vljusin! Ja kui ta tuleb, leiab ta selle thja olevat, phitud ja ehitud. Siis ta lheb ja vtab enesega kaasa teist seitse vaimu, kes on temast kurjemad; ja kui nad sisse tulevad, elavad nad seal. Ja selle inimese viimne lugu lheb pahemaks kui esimene. Nnda kib ka selle kurja suguplve ksi." Mida Jeesus sellega mtleb? Et on midagi thtsamat kui vabaneda kurjast vaimust. On thtis hoida neid endast vljaspool. Kas pole tsi? Maarjal tuli seda ppida - ilmselt oma kogemuse kaudu. Inimene vib vabaneda patust suurepraselt - isegi saatana meelevalla alt - kuid kui temal ei ole elavat hendust Jumalaga, kui ta ei suhtle pevast peva temaga Piibli ja palve vahendusel, siis sellest ei piisa.

Pattu ei hvitata meist kunagi. See aetakse vlja, kui Jeesus tuleb sisse. Me vime teha mitmeid jreldusi nende jutustuste alusel. Esiteks, kui Jeesus ajas kurja vaimu vlja, tegi ta seda he hetkega. Teiseks ajas ta kik kurjad vaimud kohe vlja, mitte kshaaval. Kolmadaks oli vahel kohal vahendaja, vahel aga ka mitte. Ilmselt pole vahendaja roll oluline. Ja neljandaks pole kurja vaimu vljaajamine mingi trikk vi silmamoondus! Luuka 10. peatkis, kui need 70 tagasi prdusid ja tlesid: "Issand, ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime tttu!", siis Jeesus vastas neile vabalt tlgituna nii: "No ja mis siis? Saatan visati taevast vlja kaua aega tagasi. Ta on ldud vaenlane." (Vaata salmid 17-20). See kuidas Jeesus suhtus kurjast vaimust vaevatuisse, on hea uudis. See oli hea uudis Palestiinas; see on hea uudis ka tnapeval. Jeesus ei kaotanud kunagi. Deemonid palusid armu tema ees. Seeprast pole vaja neid karta, sest Jeesuse vgev nimi on ha suurim vgi maa peal. Tema ve abil vime me vabaneda vaenlase meelevallast. *****

Kuidas Jeesus suhtus vaestesse?

Aasta tagasi sitis ks mu sber koos oma pojaga piki kuuma maanteed Californias ning mrkas teeveerel jtisekioskit. Mu sber mtles, et kllap kuluks 10-aastasele pojale ks jtisetops ra. Nii peatas ta auto, andis pojale 10-sendise ja kskis tal siis endale jtist osta. Hetke prast tuli poiss jtisekioski juurest tagasi nutt kurgus. Tal oli 10-sendine ikka npus ja tles, et mees ei olnud nus talle jtisetopsi mma. Nii tusis siis isa autost, lks mehe juurde ja ksis: "Milles probleem? Miks te ei m mu pojale jtist." Jtisekioski omanik kostis: "Me ei m 9-sendiseid jtisetopse. Teie poeg tahab 9-sendist jtisetopsi." Siis mu pastorist sber sai asjale pihta, et tema poeg oli kndides auto juurest kioski juurde phendanud 10-sendisest kmnise Jumalale. Ta rahunes, selgitas kioski omanikule mis tegelikult oli juhtunud ja palus valearusaama prast vabandust. Mees tles pastori pojale: "Vi annad sina osa 10-sendisest Issandale? Mul tuli mte. Anna kogu raha Temale, siis mina annan sinule jtise." Ja nii pani ta topsi kulbitie, kaks kulbitit, kolm kulbitit - kuni rohkem enam ei mahtunud - ja ulatas selle poisile. Jlle sai teks totus, et Jumal avas taevaluugid ja valas vlja oma nnistuse. Jumal austab heal meelel neid, kes Teda austavad. Markuse 12. peatkis on jutustus sellest, kuidas Jeesus suhtus

vaestesse - nendesse, kellel oli vga vhe, kuid kes otsustasid anda esmalt Jumalale. Jutustus algab salmist 41: "Ja kui Jeesus ohvrirahakirstu kohal istus, vaatas ta, kuidas rahvas ohvriraha kirstu pani." Vahest mletad, et Kristuse pevil oli ilmselt kombeks koguda ohvriannid eeskojas asetsevasse kirstu. Kui inimesed lahkusid kirikust, poetasid nad oma annetused kirstu. Mina isiklikult sooviksin, et me vtaksime taas kasutusele selle viisi ohvriande koguda! Igatahes sedasi tehti Jeesuse pevil. Jeesus siis vaatas seal eeskojas ja vaatas. "Ja paljud rikkad panid sinna palju. Siis tuli ks vaene lesknaine ja pani sisse kaks leptonit, see on ks veering." (s.41, 42). Lepton oli oma vrtuselt vaid murdosa meie sentidest. Pealegi see sendine, mida mu sbra poeg Jumalale phendas, maksis rohkem kui lese annetus. Kuid lesk andis oma anni ja Jeesus ngi teda. "Ja ta kutsus oma jngrid enese juurde ning tles neile: "Testi, ma tlen teile, see vaene lesk pani rohkem ohvrikirstu kui kik, kes panid! Sest need kik panid oma kllusest, ent tema pani oma vaesusest kik, mis tal oli, kogu oma elatise!" " (sd.43, 44). Lesk oli vaene, kuid minu meelest oli ta rikas vaene. Piibel rgib meile neist, kes on rikkad usu poolest. Kui sina peaksid valima usu rikkuse vi selle maailma rikkuse vahel, kumma sa valiksid? Kiire vastuse andmine on vib-olla kerge. Kuid kumba sa tegelikult paremaks pead? See oli rikas vaene lesk, ja ta sai hea hinnangu Jeesuselt endalt ning kindlasti ta ka kuulis seda. Ilmselt oli Jeesus talle nii lhedal, et ta kuulis kui Jeesus ja jngrid omavahel vestlesid. See juhtum leidis aset Jeesuse elu viimase ndala keskel, vaid mned pevad enne ristilmist. Kindlasti julgustas selle naise usu ngemine Jeesuse sdant. Ja naine sai kinnitatud Jeesuse snadest. Jeesus rkis sageli julgustavaid snu. Juba lapseplvest alates tunti teda tema julgustavate, innustavate snade poolest. Kindlasti lahkus see lesk templist kergel sammul, lootus sdames, vastu uuele pevale, kuna sel peval oli ta kohtunud Jeesusega. See jutustus sisaldab endas mitmeid petusi andmisest ja selle piibellikest phimtetest. Esiteks meie suutlikkus anda sltub kolmest asjast: meie finantsidest, meie omandist ja meie sissetulekust. Vahel lhevad kik inimese rahad omandi kindlustamiseks. Matteuse 19/21 tles Jeesus rikkale noormehele: "Mine m oma varandus ja anna." Loobu oma mnedest investeeringutest. Andmise piibelliku mudeli leiame Malakia raamatust, kus tutvustatakse Jumala meetodit. Ta palub meil anda ra teatud osa oma sissetulekust. Tegelikult on see ainus iglane viis hinnata oma andmisi. Vahel vime endale ette kujutada, et me anname palju vaid selle prast, et oleme andnud rohkem kroone vi dollareid kui keegi teine. Kuid jutustus lesest ktkeb endas teist phimtet: Jumal ei mda

meie ande kroonides vaid hoopis selle jrgi, kui palju meile jrele jb prast seda kui oleme oma anni andnud. Ja tema mdupuu jrgi andis see lesk rohkem kui kik teised, sest ta andis kik mis tal oli. Vtame siia niteks tnapevasema vrdluse. Oletagem, et siin on ks tudeng, kes pab td tehes oma pinguid finantseerida ning tal nnestub teenida kuus kasumina 500 krooni. Piibli kmnisephimtte kohaselt, mis thendab 10% tuludest, tuleks tal anda Jumalale tagasi 50 krooni. See ei ole veel mingi kingitus vaid see on mrk tema aususest. Tegemist ei ole siis heldekelisusega. Piibel petab, et 10% meie tuludest kuulubki Jumalale. Ja kui seesama tudeng poetab sellele kmnisele lisaks korjanduskasti kroonise, vib ta melda, et ta on vga palju andnud. Teine isik, kellel on psiv tkoht ja regulaarne sissetulek, vib teenida kuus 8 000 krooni, maksab kmnisena 800 krooni ja poetab annetuskasti 20 krooni. Tegelikkuses oli ta andnud tpselt sama palju kui meie eelpool kirjeldatud tudeng. Ja kui 40 000 krooni kuus teeniv rimees annab kmnisena 4 000 krooni ja paneb korjandusse 100 krooni, annab ta oma tuludest samasuguse osa nagu tudeng, kes andis 1 krooni. See kneleb meile midagi Jumala iglusest, kas pole? On vimalik mista valesti jutustust lesest ja telda: "Me peaksime andma ra kogu oma vara kogudusele." Ei, Jeesus ei telnud nii - ja ta ka ei oota seda. On tiesti ige asi see, et ka meile jb midagi. Ka Aabrahamile ji midagi. Ta oli rikas. Ta sai hea hinnangu. Ka teistel Piibli isikutel oli suuri rikkusi, mainigem siin mningaid nagu niteks Iiobil, Taavetil ja Saalomonil. Raha teenimine on tiesti lubatud nii kaua kuni varanduse kogumine ei saa meile takistuseks meie telise vajaduse ngemisel, ega saa meile thtsamaks taevastest aaretest. Taavet vljendas seda hsti Psalmis 62/11: "rge pange oma lootust vale ja riisumise peale, rge lootke thja; kui jukus kasvab, siis rge pange seda mikski!" Teises tlkes tleb veel et "ra kinnita oma sdant selle klge". Vaadakem aga nd ka teist juhtumit rikkast meeletust mehest. Selle jutustuse leiame Luuka 12 peatkist salmid 16-21: "Ja ta rkis neile ka thendamissna, eldes: "he rikka mehe pllumaa oli hsti vilja kandnud. Ja ta mtles iseeneses nnda: mis ma teen? Sest mul ei ole, kuhu ma koguksin oma vilja. Ja ta tles: seda ma teen: ma kisun maha oma aidad ja ehitan suuremad, ja sinna ma kogun kik oma vilja ja oma vara, ja tlen oma hingele: hing, sul on palju vara tagavaraks mitmeks aastaks; ole nd rahul, s, joo ja ole rmus! Aga Jumal tles temale: sina meeletu! Selsamal l nutakse sult sinu hing; kellele saab siis, mis sa oled soetanud? Nnda on selle lugu, kes enesele kogub tagavara ja ei ole rikas Jumalas!" ". Milline kontrast vaesele lesele. Viimane andis ra kogu omandi - mees aga hoidis kike enesele. Milline erinevus!

Inimloomusele on omane see, et mida rohkem raha tuleb, seda rohkem seda ka lheb. Me ehitame suuremaid aitasid. Aitasid? No ega aidad meid kiki huvita. Kuid kui kerge on kulutada lisatulusid suuremale kodule, paremale autole, kallimale puhkusele - ja unustada vaeste vajadusi, jtta unarusse Issanda t, unustada, kes annab meile ju rikkusi hankida. Jeesuse seisukohast lese suhtes vime ppida ka seda, et kige vaesem, tagasihoidlikum ja mrkamatuim inimene maailma mdupuu jrele on Jeesuse silmis vga vrtuslik. Tol ajal olid naised teise klassi inimesed. Naine, kes oli kaotanud oma abikaasa, oli kaotanud ka palju muudki - ta oli kaotanud oma hiskondliku positsiooni. Ja naine, kes oli lesk ja vaene, kuulus kige alamasse klassi. Kristuse aja inimesed mtsid vaimulikkust rikkuse ja saavutustega. Isegi Kristuse jngrid ksisid: "Kes siis vib ndsaks saada?" kui Jeesus rkis, kuivrd raske on rikkal Taevariiki pseda. Vaata Matt.19/23-25. ldiselt usuti, et mida rikkam inimene oli, seda thtsam oli ta nii Taeva kui ka inimeste silmis. Kuid see jutustus nitab, et maapind risti jalamil on tasane. See vaene ja tagasihoidlik lesk suutis anda rohkem kui kik teised, rohkem kui kik rikkad, austusvrsed ja thelepanuvrsed inimesed. See ei puudutanud ksnes tema anni suhtelist vrtust vaid ka selle tagajrgi. Tema viksest annist saadud tunnustus on julgustanud paljusid teisi tooma oma tagasihoidlikku, muidu ehk liiga vikseks peetud andi Issandale. Rikaste variseride annid on juba kaua aega tagasi unustusehlmas, kuid selle lese leptoneist sai algus vikeste andide tulvale, mis on kasvanud kuni tnase pevani. Ta andis, sest ta armastas ning just see muutis kik. Jeesuse armastus teeb kik meie annid, nii suured kui viksedki, Taeva silmis hinnalisteks. Meie annid peavad olema vastusena Jeesuse annile. "Sest te tunnete meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et tema, kuigi ta oli rikas, sai vaeseks teie prast, et teie tema vaesusest saaksite rikkaks." (2.Kor.8/9). Kuivrd tnulikud vime olla rikkuste eest, mis Jeesuses Kristuses meile kuuluvad. Ja kuivrd tnulikud vime olla viisi eest, kuidas ta kohtles vaest leske, andes talle igavesed rikkused. *****

Kuidas Jeesus suhtus tlneritesse ja maksukogujatesse?

Luuka 19. peatkist leiame jutustuse Sakkeusest, kes oli vga vike mees. Jutustus on pnev. See on tis tegeliku elu draamat. See on ka vahva. Lisaks kigele ktkeb see endas ka tsist vaimulikku kutset siirale Jumala otsijale. "Ja ta [Jeesus] tuli Jeeriko linna ja lks sealt lbi. Ja vaata, seal oli mees, Sakkeus nimi, ja see oli tlnerite lem ja oli rikas. Ja ta pdis nha saada Jeesust, kes ta on, aga ei saanud rahva prast, sest ta oli vikese kasvuga. Ja ta jooksis ettepoole ja ronis metsviigipuu otsa, et teda nha; sest Jeesus pidi sealtkaudu minema. Kui nd Jeesus sinna paika judis, vaatas ta les ja ngi teda ning tles temale: "Sakkeus, tule usinasti maha, sest tna ma pean jma sinu kotta!" Ja ta tuli usinasti maha ja vttis teda vastu rmuga. Seda nhes nurisesid kik ning tlesid: "Tema on he patuse mehe juurde linud jalgu puhkama!" Aga Sakkeus astus Issanda ette ning tles: "Vaata, Issand, poole oma varandusest ma annan vaestele; ja kui ma kellelegi olen lekohut teinud, annan ma neljakordselt tagasi!" Siis Jeesus tles temale: "Tna on sellele kojale nnistus tulnud, sest ka tema on Aabrahami poeg; sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja pstma, mis on kadunud!" " (Luuka 19/1-10). Jeeriko oli huvitav linn. See on kitnud mitmete poiste ja tdrukute fantaasiaid, sest Joosua ajal peeti seal vitlus, mil mrid langesid. Tollal Jeerikole kuulutatud needus phjustas selle, et vana linna ei ehitatud enam kunagi uuesti les. Kuid hiljem ehitati teine linn, kaasaegne linn, mis oli Sakkeuse koduks Jeesuse ajal. Jeeriko oli kaunis linn, kuid oli kuulus ka tlnerite ja maksukogujate poolest. Seal vis juudi soost mehest saada oma rahva reetur, hakates roomlaste teenistusse ja teenides sedasi kergelt elatist. Seal vis mees rikastuda, sest ta sai osa maksudest endale. Mida rohkem ta maksu kogus, seda suurem oli tema teenistuse osa. Sakkeus polnud mitte lihtsalt tlner, ta oli tlnerite lem. Ta oli Jeeriko piirkonna maksuameti juhataja. Kuid ta oli pisike. Oma vikesest kasvust hoolimata oli ta tusnud positsioonile, kus ta vis kndida piki Jeeriko tnavaid ja panna inimesi vrisema tema ametiseisuse ja vimu tttu. Taevariigi jaoks polnud ta kll mingi kandidaat, vhemasti mitte meie mdupuu jrgi. Kuid ta oli kuulnud Jeesusest. Pha Vaim oli teinud td juba tema sdames. Nd soovis Sakkeus lootusetuna Jeesust nha. Piibel tleb, et Sakkeus tahtis nha kes ta oli - kes ta oli. Ta ei tahtnud nha mida Jeesus tegi vi kuulda mida ta tles. Ta tahtis nha kes see Jeesus oli. Ta tahtis juda otse asja tuumani. On ks asi teada midagi sellest, mida Jeesus tegi ja mida ta tles. On aga hoopis teine asi teada kes ta oli. On tde see, et suur osa sellest, mida Jeesus tles, oli ette kirjutatud juba rabiinlikus kirjanduses. Ja imesid oli sndinud juba Eelija, Eliisa ja teiste prohvetite pevil. Naatanael ja Filippus, kaks Jeesuse jngrit, uskusid juba, et Jeesus oli rohkem kui naatsaretlase Joosepi poeg. Ta oli Jumala Poeg taevast. Ja see muutis

kik. See on tde ka tnapevalgi. Abraham Lincoln tegi mitmeid hid asju. Me vime ppida palju Konfutsiuse ja teiste tarkadest tlustest. Vaimulikud juhid on kigil aegadel rkinud Jumalast. Kuid Jeesuse snade ja tegude vgi peitus selles kes ta oli. Sakkeus, nii vike kui ta ka oli, paistis mistvat seda ja ta tahtis ise nha, kes Jeesus oli. Kuid rahvahulkade tttu ei suutnud ta Jeesust nha. nii juhtus sageli Kristuse ajal. Markuse 2. peatkis mrkame jutustust halvatust, kes tahtis saada terveks ja patte andeks. Ta ei psenud Jeesuse juurde rahvahulkade tttu. Lpuks tegid nad augu katusesse ja lasksid ta sealt alla Jeesuse ette. Markuse 5. peatkis on lugu haigest naisest, kes soovis ksnes puudutada tema riidehlma ning ta ritus oleks peaaegu et ebannestunud rahvahulkade tttu, sest trgimine oli nii meeletu. Luuka 8. peatkis soovisid Jeesuse enda ema ja vennad teda nha, kuid ei psenud lbi rahvahulkadest. Ka tnapeval vib nii juhtuda, kas pole? Me vime olla nii innukad, nii entusiastlikud pdes tita teiste vajadusi, pealegi tehes koguni Issanda td, et unustame ra t Issanda. On vimalik, et isegi omas koguduses ei ne me Issandat rahvahulkade tttu. Ja siin ned sa siis Sakkeust, kes tavaliselt kndis vrikalt piki Jeeriko tnavaid, lippamas poisikestega lhima puu suunas. Ilmselt oli ta Jeesust otsides unustanud kes ta ise oli. Tema vajadus oli nii suur, et abi otsides kadusid tal tavaprased kompleksid. Nii juhtub sageli. Kuulsin kord maavrinast, mis juhtus Kalifornias mitmeid aastaid tagasi. Vrina ajal pdis ks mees lohutada oma hsteerias naabreid. Ta seisis oma eesues aia otsas ja kskis naisel ja lastel karjumist lpetada - mingit hda enam ei olnud. Siis aga mrkas ta, et tal endal polnud rohkem riideid kui vaid kingad jalas. Ta jooksis tagasi majja ja ngi et vrk-uks oli ha seestpoolt lukus ning et selles oli auk, millest ta oli lbi tormanud. Ka tema oli unustanud kik oma kompleksid, kui ta elu oli ohus. Sakkeusel oli vaid ks suur eesmrk. Jeesus oli tulemas linna. Ta pidi ngema Jeesust. Ta pidi ngema kes ta oli. Kui on olemas vhimgi lootus leida lahendust unetutele dele, stundele ja hingepiinadele, ei jtaks ta seda kll kasutamata. Nii ta ronibki puu otsa, millest mda Jeesus knniks. Kui Jeesus peatus puu all ja vaatas les, koges Sakkeus oma elus suurt llatust. Jeesus mitte ainult ei ninud teda seal lehtede vahel vaid kutsus teda otse nimepidi: ""Sakkeus, tule usinasti maha." (s.5). Sellest episoodist oleks vinud kujuneda vgagi piinlik situatsioon. Mul on isiklikke kogemusi pisut sarnastest olukordadest. Kui me elasime mitmed aastad tagasi Grand Junctionis, Colorado osariigis, tuli meie linna rodeo. Meie poeg, kes oli tollal umbes 10-12 aastane, oli vaimustuses. Ta tahtis nha rodeod. Grand Junctionis, Colorados on rodeo aasta suurim sndmus.

Kik lhevad seda vaatama, isegi mitmed minu koguduse liikmed. Ma ei olnud kindel, et kik koguduseliikmed sooviksid, et nende pastor sinna lheks. Kuid minu poeg tahtis sinna minna. Nii me siis lpuks otsustasime minna koos rodeovljakule ja ronida mne aia taga kasvava puu otsa etteastet vaatama. Ma ei oodanud et nen puu otsas ka teisi oma koguduse liikmeid! Jahmusin vga, kui les judes kuulsime kuidas krvaloleva puu otsas mned poisid tlesid: "Aga see on ju pastor Venden...!" Hoolitsus oma pojast ja tema soovist rodeot nha pani mind oma komplekse unustama. Kuid korraga olid mu kompleksid tagasi ja tundsin end vga ebamugavalt. Sakkeus oli nii hinas Jeesust ngema, et ilmselt ei tundnud ta piinlikkust koos poisikluttidega puu otsast alla ronides. Piibel rgib meile, et rahvahulkadest hoolimata vastas ta rmsasti kutsele ja tuli kiiresti alla. Tema elu suur vimalus oli saabunud. Ta tuli kiiresti alla. Jumal tles: "Ma elan ... rhutute ning vaimult alandlike juures" (Jes.57/15). Jeesus vljendas seda nii: "ndsad on vaimust vaesed, sest nende pralt on taevariik." (Matt.5/3.). Sakkeus oli puu otsas enam kui hel phjusel. Ta ei olnud seal mitte ainult fsiliselt vaid ka hingeliselt. Jeesus palus tal alla tulla, kummarduda sgavasti risti jalamile ja tunnistada siis oma suurt vajadust. Sakkeus tuli alla. Tema koht ei olnud puu otsas. Seal oli kellegi teise koht ning varsti prast seda ldigi teda naeltega ristipuule. Sakkeus vttis Jeesuse rmsalt vastu. Ja kui see juhtus, hakkasid inimesed nurisema ja kaebama. Nad tlesid, et Jeesus on linud patusele mehele klla. Miks pidi ta valima seda lurjust lunakaaslaseks? Kas Jeeriko linnas polnud auvrseid ja mjuvimsaid inimesi, kellele oleks Jeesus vinud klla minna? Inimesed kaebasid samast asjast ka teisel korral, kui nad tlesid: "See vtab patuseid vastu ja sb hes nendega!" (Luuka 15/2). Kuid see on hea uudis. See vljendab evangeeliumi hes lauses. Kui Jeesus ei vtaks vastu patuseid ja ei sks koos nendega, ei oleks sinul ja minul mingisugust lootust. Kas sa ei tunneks rmu sellest, et ta tahab tulla patusele klla? Nd toimub jutustuses aga imelik pre, mis on mningaid meist vahel vaevanud. Ilmselt hakkas Sakkeus oma moraalist kra tegema. Ta "astus Issanda ette ning tles: "Vaata, Issand, poole oma varandusest ma annan vaestele; ja kui ma kellelegi olen lekohut teinud, annan ma neljakordselt tagasi!" " (Luuka 19/8). Mida ta ieti tegi? Mni viks vita, et ta pdis pstmist tegudega ra teenida. Kuid pane thele Jeesuse vastust. Jeesus tles: "Tna on sellele kojale nnistus tulnud." (s.9). Sakkeusel polnud vaja oodata, kuni ta oleks saanud ra anda

50% ja maksnud lekohtu eest tagasi neljakordselt. Ei, selles ei olnud pstmine. Pstmine tuli siis, kui ta vttis Jeesuse oma koju ja oma sdamesse. Pste tuleb hinge siis, kui Kristus vetakse vastu isikliku Vabastajana. Sakkeuse soov heastada oma lekohus ja anda vajajatele on vaid mrk sellest, et ta oli juba pste vastu vtnud - see ei olnud viis pstmise rateenimiseks. On sellel mingit erinevust? Ksimus oli pstmise tagajrjest, mitte selle phjusest. Sel peval - peval, mil Sakkeus vttis vastu Jeesuse - tuli pste tema kojale. Aga jrgmisel peval? Jutustuses on teinegi vtmepunkt. Jeesus tles: "Tna ma pean jma sinu kotta!" (s.5). Kui sa oled vtnud vastu pstmise, kui oled laskunud alla krgelt oksalt, kui oled lasknud Jeesusel saada lendatuks, siis tuleb sul siiski kuulda iga pev uuesti neid tuttavaid snu. Tule kiiresti alla tna, tule kiiresti alla homme, tule kiiresti alla iga pev ja lase Jeesusel tulla sinu koju klaliseks. Ei piisa sellest, et vtame teda korra vastu. Jeesus tahab olla elada - meie juures. Ta tleb: "Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan: kui keegi mu hlt kuuleb ja ukse avab, selle juurde ma lhen sisse ja sn htust hes temaga ja tema minuga!" (Ilmut.3/20). Jeesus tleb ha: Tna tahan ma jda sinu kotta, sinu sdamesse, sinu ellu. *****

Kuidas Jeesus suhtus vljaspoolsetesse?

"Ja he sjapealiku (teises tlkes eldakse ka "sajapealiku") sulane oli haige ning suremisel; ja ta oli kallis tema meelest. Aga kui ta Jeesusest kuulis, lkitas ta juutide vanemad tema juurde ja palus teda, et ta tuleks ja teeks tema sulase terveks. kui need saabusid Jeesuse juurde, palusid nad teda livga ning tlesid: "Ta on seda vrt, et sa temale seda teed; sest ta armastab meie rahvast ja tema on meile ehitanud kogudusekoja." Jeesus lks nendega. Aga kui ta enam ei olnud majast kaugel, lkitas pealik oma sbrad talle tlema: "Issand, ra tee enesele vaeva, sest mina ei ole vrt, et sina mu katuse alla tuled. Selleprast ei ole mina ennast arvanud vrt tulema sinu juurde, vaid tle aga sna, siis mu sulane paraneb. Sest minagi olen inimene, kes on pandud valitsuse alla, ja minu all on sjamehi, ja kui ma tlen hele: mine! siis ta lheb, ja teisele: tule! siis ta tuleb, ja oma sulasele: tee seda! siis ta teeb." " (Pane thele, et see sjapealik oli telnud ka juutide vanematele: minge, ja nad olid linud!) "Kui Jeesus seda kuulis, imetles ta teda ja prdudes rahva poole, kes jrel kis, tles ta: "Ma tlen teile, ei ole ma Iisraelistki leidnud nii suurt usku!" Ja kui need, kes olid lkitatud, jlle koju said,

leidsid nad sulase terve olevat." (Luuka 7/2-10). Jeesus pani imeks selle sjapealiku usku. Evangeeliumid mainivad ra kahte juhtumit, kus Jeesus imestas - ja mlemad vastupidistel phjustel. Siin imestab ta sjapealiku usu le. Teisel juhul paneb ta imeks tolle aja usklike uskmatust. Sa oled kindlasti kuulnud maailma seitsmest imest. Vaadelgem aga seekord selle jutustuse seitset imet - seitset asja, mis panevad meid selles loos imestama. Esimene ime on seotud selle sajapeamehega, kes saatis Jeesusele sna oma sulase haiguse kohta. Kas pole ime, et paganal, keda tolle aja usklikud simasid lausa koeraks, oli julgust selliseks teoks? Paganad olid vljaspoolsed. Neid ei peetud Jumala thelepanu, nnistuse vi pste vrilisteks. Tal pidi siis olema imekspandaval mral usku, kui ta pab juutide hoiakust lbi murda. Ta polnud ka mitte ksnes tavaline pagan; ta oli roomlane. Kristuse ajal olid roomlased sellised inimesed, kes visid klma ilma korral tnaval kellegi peatada ja nuda talt tema palitut. Kui roomlasel oli raske kandam kanda, vis ta sundida juudil seda enda eest kanda. Rooma sdurid ei olnud tuntud oma sbralikkuse, viisakuse vi headuse poolest. Ja see mees polnud mitte ksnes rooma sdur, vaid kogunisti sajapealik. Kui ebatenoline, et sellisel mehel oleks olnud suurt usku. Teine imekspandav seik selles loos on see, et seda sjapealikut tunti uskliku mehena. Ilmselt phines tema usk isiklikul kogemusel Jumalaga ning ta teadis midagi Jumalast juba enne, kui ta kohtus Jeesusega. Tegelikult ta teadis Jumalast nii palju, et ta mistis, et Jeesus on Jumal. Isegi tolle aja juudid ei saanud sellest aru. Nad pingutasid nii usinalt, et elada vlispidiselt head elu, et neil polnud mahti taibata, kes oli see galilealane. Kuid sajapealik teadis. Ta tles: "Mul on meelevald." Ja siis ta kirjeldas oma vimu piire. Kuid ta ngi ennast vaid hmase varjuna Temast, kelle kes oli kik vim taevas ja maa peal. Ta mistis, et see vgi oli Jeesusel; usus vttis ta vastu Jeesuse Jumala saadikuna. Ilmselt polnud tal asjast mingeid kahtlusi ning kik tolle aja usklikud oleksid vinud temaga hineda, kui nad vaid oleksid tahtnud. Kolmas imeline asi, mis on seotud sjapealikuga, on see, et ta ei palunud tunnusthte. Tolle aja inimesed olid alati palumas mingit tunnusthte. "Nita meile tunnusthte, siis me usume." Jeesus tles neile kord: "Te ei usu ka siis kui keegi surnuist les tuseks." Hiljem Jeesus kinnitas ka oma videt, ratades Laatsaruse surnuist ning inimesed mitte ksnes ei tahtnud seda uskuda vaid koguni plaanisid nii Jeesuse kui ka Laatsaruse tapmist. See tunnustht ei muutnud midagi. Tema juurde tulnud juudi soost aadlikule tles ta: "Kui te ei ne tunnusthti ega imetegusid, siis te ei usu!" (Joh.4/48). Kuivrd lihtne on rajada oma usku Jumalasse sellele, kas me saame oma

palvetele vastuseid vi ei saa. Juudi aadliku sdames ngi Jeesus tingimuslikku usku, mis sltus mrkidest ja imedest. Rooma sjapealikuga oli aga teine asi. Tema uskus Jeesuse jumalikkusesse juba enne mrke ja imesid. Neljas imestamise phjus selles loos on teenija olukord. Ta oli suremas. Sjapealik ei palunud Jeesusel teda lihtsast klmetushaigusest terveks ravida. See mees oli telistes raskustes. Ta oli surivoodil. Siiski oli sjapealik valmis esitama vimatuna tunduvat palvet. Ta uskus, et maailmauniversumi Looja vib lausuda sna, mis teeb ta sulase terveks. Kas sina soovid paluda Jumalalt midagi suurt? Vi kardad sa, et kui palud midagi suurt, siis see ehk ei titugi? Kas sinu usust piisab vaid pisikeste palvete esitamiseks? Vi tood koos sajapealikuga Jumala ette ka vimatud palvesoovid? Viiendaks vime vaid imestada selle le, et sajapealik lks oma usus isegi nii kaugele, et ta tles Jeesusele: "tle vaid sna." Kujuta ette et sa lhed arsti juurde rkima oma kalli lhedase raskest terviseprobleemist. Kas sa ei sooviks, et arst teda isiklikult lbi vaataks vi sa tled: "tle vaid sna. tle mis rohi aitab ja sellest piisab." Sel mehel oli valida, kas Suur Arst tuleb tema juurde koju koduvisiidile vi mitte ning ta keeldus, teldes: "Seda pole vaja. tle vaid sna." See asi nuab vga suurt usku, kas pole? Just selles seisnebki selle jutustuse vaimulik petus. rgem laskem ihulikul paranemisel takistada meil seda nha. Me kik teame, et mitte igaks, kes palub fsilist paranemist, ei saa tnapeval oma vaevadest lahti. Ka kige phamad inimesed kannatavad ja surevad selles patuses maailmas. Kuid lemaailmne ja igavene tde on see, et Jumal annab patud andeks. Ainuke tingimus selleks on, et me tuleme tema juurde ja palume seda. Oma tarkuses on Jumal otsustanud, et kik ei saa ihulikult terveks oma haigustest. Muidu oleks maailm juba mni aeg tagasi titunud "riisikristlastest" - inimestest, kes teenivad Jumalat vaid isikliku kasu saamise eesmrgil. Jumal soovib inimesi, kes on ustavad kuni surmani, tunnistades maailmale et armastavad ja usaldavad Teda, juhtugu nende endiga mida tahes. Ta ravib terveks ka kik meie hingelised haigused. Me lheme Suure Arsti ette ka muu kui vaid andestuse prast. Me lheme sinna, et saada terveks. Ja tema plaan on, et me alustaksime rnnakut uues elus. Vit ja snakuulelikkus - mitte ksnes andestus - on pakutud igahele, kes tuleb. Kuues imestamise phjus sjapealiku juures on tema alandlikkus. Juudi vanemad, kes tid tema palvesoovi Jeesusele, tlesid: Ta on seda vrt. Ta vrib sinu abi. Kui sa otsid kedagi, kes oleks vrt saama head kingitust, siis siin on ks selline. Ta on ehitanud meile snagoogi. Seeprast on ta ra teeninud sinu erilist nnistust.

Kuid sjapealik saatis sna: Ma ei ole seda vrt. Ma pole isegi seda vrt, et sa mu kotta tuleksid. tle vaid sna, siis mu sulane saab terveks. Inimese vrtuse ja vrtuslikkuse vahel vahel on suur erinevus. Vahel tunneme ennast tiesti vrtusetuina. See on tnapeva maailma suurimaid probleeme. Paljud tunnevad ennast vrtusetuina. Ristil kinnitas Jeesus, et me oleme hindamatult vrtuslikud. Kuid see ei tee meid vrtuslikeks. Kui sjapealik tles, et ta ei ole vrt, vljendas ta oma telist usku. Teline usk on usaldus kellessegi teisse, ja kui me usaldame kedagi teist, siis me tunnistame, et me vajame teda. See kes tunnistab, et vajab iga pev Jeesust, nitab les alandlikkust. Kuid vaid see, kes kummardub piisavalt sgavale risti jalamile, vib kogeda risti nnistusi. Seitsmendaks me ehk paneme imeks sjapealikku selles suhtes, et ehkki ta oli vljaspoolne - pagan juudi juhtide silmis - oli Jumal muutnud teda sedavrd, et ta siiralt hoolitses oma sulase eest. Ta tles: "Ole hea ja tee ta terveks, sest ta on mulle vga kallis." Kas sa kujutaksid endale ette, et armee ohvitser tleks sedasi? Kas sul on kedagi, keda sa armastad? Sa vid tulla Jeesuse juurde ja telda: "Ole hea ja tee midagi sellele inimesele. ta on mulle vga kallis." Siis oled sa testi lhikondne, kui nitad les Jeesuse vaimsust ja kaastunnet ja oled huvitatud inimestest rohkem kui millestki muust. Kas sa suudad endale ette kujutada jutustuse lppu? Kui Jeesus kuulis selle sjapealiku sulase olukorrast, tles ta viivitamata: "Ma tulen. Ma tulen ja teen ta terveks." Aastasajad on mdunud ja me elame igaviku knnisel. Ma vin tna nha Jeesust - Jeesust, kes on Isa paremal kel, Jeesust, kellel on kik vgi nii taevas kui maa peal. Ta vaatab alla maailma, mis on raskustes, maailma, mis on tis piina, surma ja pisaraid. Ja vin kuulda, kuidas ta tleb taas: "Ma tulen. Ma tulen ja teen ta terveks." Vga varsti tuleb see pev, mil ta prdub tagasi ja teeb terveks kik oma teenijad, kes on talle vga kallid. Varsti lpetatakse vitlus. Ksimus Jumala armastusest ja iglusest lahendatakse igaveseks. Ja Jeesus tuleb tegema seda, mida ta on soovinud kogu aeg teha. Ta tuleb parandab kiki meid, kes oleme vastu vtnud tema armastuse. Jumal ise tuleb elama meie juurde ja tuleb ra phkima kiki meie pisaraid. Milline vrratu vaade. Milline auline lootus. Nii vga armastab Jumal meid! *****

Kuidas Jeesus suhtus naistesse?

Me ei ole veel ninud naisi kasutamas suruhupori, kuid neid ttab juba veoautojuhtidena, bensiinijaama-abilisena ja politseinikena. Paljud on kulutanud aega mtisklemisele ja keskustelule naiste positsioonist koguduses. Kui kord juba naistest on kasu muudel elualadel, kas nad ei viks siis tegutseda ka koguduse pastoritena? Viimastel aastatel on rohkem kui ks kirjanik kirjeldanud Jeesust kui naiste iguste eest vitlejat. Kas see on aga tde nelja evangeeliumi valguses? Ja kui Jeesus oli testi naiste iguste kaitsja, siis mil mral ta oli seda ja kuidas ta naiste eest vitles? Kui vaatleme Kristuse aja kultuuri ja hiskondlikke olusid, mrkame, et rabid, kui koguduse juhid olid kike muud kui naiste iguste eest vitlejad. Teisalt leiame rabiinlikust kirjandusest palve, mis oli kasutusel ka Jeesuse ajal ja klab jrgmiselt: "nnistatud oled sina, Issand meie Jumal, maailmauniversumi kuningas, kes sa ei teinud minust paganat. nnistatud oled sina, Issand meie Jumal, maailmauniversumi kuningas, kes sa ei teinud minust maaorja. nnistatud oled sina, Issand meie Jumal, maailmauniversumi kuningas, kes sa ei teinud minust naist." Aastate jooksul on palve muutunud ja seda on pisut lihvitud, kuid sraseid asju tlesid ja mtlesid mehed Kristuse pevil. Teine katkend rabiinlikust kirjandusest klab jrgmiselt: "nnelik on see, kelle lapsed on pojad. Kahju sellest, kelle lapsed on ttred." Need ei ole siis minu snad! Ma pan anda vaid pisut lisavalgust Kristuse ajast. Tol ajal ei olnud populaarne seista naiste iguste eest. Oma jutustustes ja thendamissnades viitas Jeesus sageli naistele. Me kik teame thendamissna naisest, kes pani pisut haputaigent jahu sekka. Vrdkuju selgitas taevariigi iseloomu. Oleme kuulnud thendamissnu kadunud lambast, kadunud pojast ja kadunud drahmirahast - rahast, mille kaotas naine ja mis tenoliselt oli osa tema kaasavarast. Me oleme kuulnud thendamissna kmnest neitsist, mis puudutab lpuaega. Jeesus rkis hest jrjekindlast lesknaisest et kirjeldada lakkamatu palve thendust. Ta rkis nii ka Loti naisest kui ka Seeba kuningannast. Varasemas peatkis vaatlesime, kuidas kuidas ta templis tunnustas oma viimaseid rahasid annetanud leske. Matteuse 21. peatkis tles Jeesus, et isegi hoorad saavad tolle aja vaimulikest juhtidest ennem Jumala riiki. (s.31) Oma esimeses jutluses Naatsareti snagoogis viitas ta Sarepta lesknaisele Eliisa pevil. Kui ta rkis oma jngritele oma teisest tagasitulekust, mainis ta ra ka kahte naist, kes jahvatavad veskil. Jeesus rkis sageli naistest ja viitas nendele oma petusi kirjeldades. Vaadakem nd mningaid niteid Jeesuse ja naiste vahelistest suhetest. Keegi kirjanik on rhutanud seda jrgmiselt: "Oma suhtumises naistesse oli Jeesuse eluviis thelepanuvrne, nii et seda ei saa kutsuda muud moodi kui "hmmatav". Ta kohtles naisi tisvrtuslike inimestena, igas suhtes meestega vrdsetena. le tema

huulte ei tunud kunagi halvustavaid mrkusi." Uurides Jeesuse suhet naistesse vaadelgem esmalt tema suhtumist omaenda emasse. Kaheteistaastasena, oma esimesel reisil Jeruusalemma, sattus ta oma vanematest lahku. Viimased jtkasid oma teekonda ega mrganudki, et poega polnud hes nendega. Kui nad prast kolme peva otsimist ta lpuks leidsid, noomisid nad teda. Ja ehkki ta oli alles 12 aastane, tles ta: "Miks te mind otsite? Eks te teadnud, et ma pean olema selles, mis on mu Isa oma?" (Luuka 2/49). Esmapilgul vib tunduda, et ta oli vis-olla natuke hbematu. Kuid tegelikult ei olnud see nii. Sest evangeelium rgib meile, et ta prdus koos oma vanematega koju tagasi ja oli neile jrgmised 18 aastat snakuulelik poeg. Kuid see piiblitekst annab selgesti mista, et Jeesus oli (vahest koguni esimest korda elus) tajunud, et perele snakuulelikkuse ja Taevasele Isale snakuulelikkuse vahel on oma kindel suhe ja kord. Teine viide Jeesuse ja ta ema vahelisest suhtest on kirjas jutustuses Kaana pulmadest. Nagu sa mletad, vajati seal rohkem viina. Jeesuse ema tuli tema juurde ja rkis murest. Ja Jeesus vasta: "Mis sul minuga asja, naine?" (Joh.2/4). Mned on mtelnud, et see oli kll ige jrsk tlemine. Kuid tolle aja knepruugi uurimine on nidanud, et see ei olnud seda. Tegelikult oli see vga austusvrne vastus. Vastus annab siiski mista, et ehkki Jeesus tundis austust oma ema suhtes, tuli tal alati asetada teisele kaalukausile t, mida oli Isa saatnud teda sooritama. Kolmas viide on seotud Kapernaumaga, kus Jeesuse ema ja vennad pdsid temaga kokku saada kuid ei saanud, sest rahvast oli nii palju. Selle asemel et oma juttu katkestada, tles Jeesus: "Kes iganes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas, see on mu vend ja de ja ema!" (Matt.12/50). Taas ta rhutas, et Jumala teenimine ei saa jda teisele kohale - isegi mitte peresuhete prast. Ja et tema oma ema, nii nnistatu naiste seast kui ta ka oli, ei saanud pseda taevasse vaid selle tttu, et ta oli Jeesuse ema. Ka ta ema vajas isiklikku suhet Jumalaga. Neljanda viite Jeesuse ja ta ema suhetest leiame risti sndmustest, kui ta vaatas ristilt alla ema peale ja ngi Johannest seismas ema krval - Johannest, kes oli alati kohal. Ja ta tles: "Naine, vaata, see on su poeg!" Prast ta tleb jngrile: "Vaata, see on su ema!" (Joh.19/26,27). Nii nitas ta kuni lpuni les hella hoolitsust oma ema suhtes. Teise grupi moodustavad Jeesuse suhted naistesse, kes kuulusid tema jrgijate hulka. "Prast seda aega rndas tema linnast linna ja klast klla ning jutlustas ja kuulutas evangeeliumi Jumala riigist. Ja need kaksteist olid temaga, ja mned naised, keda tema oli terveks teinud kurjadest vaimudest ja tbedest: Maarja, keda htakse Magdaleenaks, kellest seitse kurja vaimu oli vlja linud, ja Johanna,

Heroodese varahoidja Kuusa naine, ja Susanna ja palju muid, kes teda toetasid oma varaga." (Luuka 8/1-3). Tema jngrid moodustusid 12-st apostlist ja hulgast galilea naistest. Miks nad teda jrgisid? Oli neil palutud kaasas kia? Kord tles Jeesus oma jngritele: "Mitte teie ei ole mind valinud, vaid mina olen teid valinud." (Joh.15/16). On vimalik, et Jeesus oli ka need naised valinud. Mida nad tegid? Nad jrgisid teda. Vid vga hsti arvata, milliseid probleeme see tekitas, kui nad saabusid kuhugi linna, et maja leida. Nad toetasid teda materiaalselt. Ilmselt olid osad naised rikkad. Nad jrgisid teda lpuni; kui 12 jngrit laiali jooksid, et oma nahka psta, jid need naised paigale. Just nemad kuulsid ka esimestena lestusmisest. Teine nide Jeesuse suhetest naistesse on tema sprus Maarja ja Martaga. Sa tunned seda lugu. Leiad selle Luuka 10. peatkist. Seal eldakse, et Maarja istus Jeesuse jalgade juures. Mida see thendab? Kristuse pevil istusid pilased oma petaja jalgade ees. Pealegi nimetab Joh.11.pt-s Marta Jeesust petajaks, kui ta kutsus Maarja enese juurde teldes: "petaja on siin ja kutsub sind!" (s.28). Jeesuse ajal oli ennekuulmatu, et rabi petaks naist. Rabidel oli kneknd, et parem on petada samaarlast kui naist ning me teame, kuidas nad samaarlastesse suhtusid! Kuid Maarja istus Jeesuse jalgade ees ning Marta huulilt klas ks suurimaid Jeesuse isikut puudutavaid tunnistusi. See juhtus, kui Laatsarus oli surnud ja Jeesus oli just saabunud Betaaniasse. Marta tles: "Jah, Issand, mul on see usk, et sina oled Kristus Jumala Poeg, kes maailma on tulemas!" (Joh.11/27). Kuidas on vimalik nuda veel suuremat usku kui see siin? Teine juhtum, mis ilmestab Jeesuse suhtumist naistesse, oli tema vidmine. Sellest rkisime juba teises peatkis. Kik neli evangeeliumi rgivad sellest ning see toimus Siimona majas korraldatud peol. Juhtum oli ratanud halvakspanu kigis tolle aja juutides - Jeesus lasi naisel end puudutada. Ta lasi naisel, kelle juuksed olid lahtipstetud, puudutada end. Tol ajal kisid vaid lbunaised lahtiste juustega. Ja see pole veel kik, ksnes Jeesus tles teadmiseks tulevastele suguplvedele, et naine oli teinud hea teo. Siis on veel Jeesuse ja samaaria naise kohtumine. Jeesuse ajal oli reegel, mil tles: "Mees ei tohi olla koos naisterahvaga hes majas kahekesi, isegi mitte oma e vi ttrega, sest inimesed vivad hakata kaksipidi mtlema. Mees ei vi ka tnaval naisterahvaga juttu ajada, sest inimesed vivad hakata mtlema igasugu asju." Millised siis mehed visid tol ajal olla! Kuid Jeesus rkis naisega kaevu res juttu, rikkudes kiki juutide tehtud kombeid. Rkisime ka varem juhtumist, kus abielurikkumiselt tabatud naine heideti Jeesuse ette. Jeesus asus naist kaitsma nende ees, kes tahtsid teda innukalt hukata. Paistab sedamoodi, et on vga palju jutte

Jeesuse suhetest naistega! Aga lood, kus Jeesus naised terveks ravis? Ta tervendas Peetruse mma - pealegi veel hingamispeval. Luuka 13/10-17 rgib naisest, kes oli olnud haige 18 aastat. Ka tema tehti terveks hingamispeval ning Jeesus pani avalikult oma ke tema peale, mis oli absoluutselt vastu igasugustele juudi kommetele. les on kirjutatud ka lugu lese pojast, kes ratati ellu Naini klas. Kui Jairuse ttar ellu ratati, rikku Jeesus taas juutide kombeid, puudutades vikest surnud tdrukut ja ratades teda ellu. Teel Jairuse juurde pressis lbi rahvahulga keegi naine selleks et puudutada tema kuuehlma. Jeesus peatus ja ksis: "Kes mind puudutas?" Ta kutsus ara naise peidust vlja ja tles, et ta oli vrt seda, et saada terveks. Ta kohtles naist vrdvrse kodanikuna. Viimane kogemus, mis on seotud Jeesuse ja naiste vahelise suhtega, juhtus teel Kolgatale. Naised nutsid. Vib-olla polnud neil varem olnudki kokkupuudet Jeesusega, kuid nd olid tema kannatused puudutanud nende sdameid. Oleks meil vaid rohkem selliseid mehi nagu Siimon Kreenest, kes ei saanud psida vakka nhes, kuidas Kristus kannatas risti all. Kuid naised nutsid ja Jeesus pani seda thele. Evangeeliumites pole ainustki kohta, kus keegi naine oleks olnud vihane Jeesuse vastu. Jeesus suhtles vabalt kikidega. Ta kuulutas oma snumit nii meestele kui ka naistele. Ta kohtles naisi igas suhtes vrdvrsete olenditena. Ta valis oma lhedasteks spradeks nii naisi kui ka mehi. Ta vttis vastu nende kiindumust ja hindas seda krgelt. Ta ei khelnud kunagi naisi aidata. Ja ta nitas, et on vimalik suhelda naistega krgel vaimulikul tasemel. Kuna ta tunnustas neid sel viisil, vime phjendatult kutsuda teda naiste kaitsjaks. *****

Kuidas Jeesus suhtus lootusetutesse?

Jeruusalemma oli hvitatud mitu korda. Paljusid Kristuse aegseid Palestiina linnu ja klasid pole enam olemas. Aastate jooksul on inimesed ehitanud uusi linnu vanade peale. Kui kisime koos mnede teistega paar aastat tagasi Phal maal, kisime vaatamas ka Betsata tiiki. See asetseb tnapevasest linnast 30 m allpool. Piki keerdtreppe vib laskuda tasemele, kus asetses tiik Jeesuse pevil. Viie sammastik-koridori tasemelt viib teine trepp veelgi sgavamale pimedasse, tiigi praegusele veetasemele. ks meie grupi liikmetest kukkus kogemata tiiki, pdes pimedas piki treppi alla

laskuda. Betsata tiik on siis ha olemas ja see annab mingisuguse pildi sellest, milline see ngi vlja Jeesuse ajal. Jutustuse mehest Betsata tiigil leiame Johannese 5. peatkist: "Prast seda oli juutide pha ja Jeesus lks Jeruusalemma. Aga Jeruusalemmas on Lambavrava ligi tiik; seda htakse heebrea keeli Betsataks. Sellel on viis vlvitud hoonet. Neis lamas hulk haigeid, pimedaid, jalutuid, khetuid, [kes ootasid vee liikumist. Sest aeg-ajalt tuli ingel alla tiiki ja segas vett. Kes siis esimesena prast veesegamist sisse astus, sai terveks, olgu mis tahes haiguses ta oli.] Aga seal oli inimene, kes oli kolmkmmend kaheksa aastat haige olnud. Kui Jeesus teda ngi seal lamavat ja teada sai, et ta juba kaua aega oli maas olnud, tles ta talle: "Kas sa tahad terveks saada?" Haige vastas temale: "Isand, mul ei ole seda inimest, kes mind aitaks tiiki, kui vett segatakse; seni, kui ma tulen, astub teine minu eel sisse!" Jeesus tles temale: "Tuse les, vta oma voodi ja knni!" Ja inimene sai kohe terveks, vttis oma voodi ja kndis! Aga see pev oli hingamispev." (Joh.5/1-9). Peatki lpuosa rgib selle sndmuse tagajrgedest. Jeesust kutsuti kohtu ette. Teda, hingamispeva Issandat, sdistati hingamispeva rikkumises. See viks pnev olla, kui see poleks nii traagiline. Jeesus - Looja, kige teadja, tema, kes hoidis ka tema sdistajate sdameid tuksumas. teliselt huvitav vaatepilt. Kuues erinevas situatsioonis sdistati Jeesust hingamispeva rikkumises. Kui vaatleme neid juhtumeid, neme, et Jeesus asetab alati inimese esimesele kohale, kui taas vaimulikud juhid peavad ksku inimesest thtsamana. Kuid Matteuse 12. peatkis tles Jeesus: "Selleprast snnib kll teha head hingamispeval!" (s.12). Jeesus siis "rikkus" hingamispeva, et seda pidada. Ja juudi vanemad, kes pdsid hingamispeva pidada, lpuks ometi rikkusid seda. Kui Jeesus asetas inimese esikohale, siis tegelikult asetas ta ka ksu esikohale. Need kaks asja ei ole omavahel vastuolus. Hingamispeval on luba head teha. Jeesus tuli, et nidata hingamispeva telist thendust. Ta vttis hiigelsammu kikide rituaalide ja traditsioonide vastu ja nitas, mida thendab phitseda teliselt hingamispeva. Sellel knealusel hingamispeval oli Jeesus liikunud ringi viies vlvitud hoones. Sealsed inimesed olid lootusetud juhtumid. Nende sbrad ja pered olid neid sinna toonud, sest muud lootust ei olnud. Mned lausa elasid tiigi mber pstitatud algelistes varjualustes, teised toodi kohale igal hommikul. Kik ootasid millal vesi kobrutaks, et siis saaks esimesena tiiki juda. Kikjal oli ootamas haigeid ja vigaseid ja nnetuid ning lootusetuid. Jeesus kndis ksi ja mrkamatuna kannatavate keskel. See juhtus tema avaliku teenistuse algperioodil. Hiljem kogunesid tema mber rahvamassid ja jrgnesid talle kikjale. Kuid tol peval ei

jrginud teda veel keegi, kski naine ei pressinud lbi rahvamassi, et kasvi tema kuuehlma puudutada. Jeesus kis ringi viies vlvhoones vaadates nnetuid haigeid ja oleks tahtnud hea meelega neid terveks teha. Ta soovis tervendada igahte neist! Kui mina oleksin olnud seal ja tundnud teda ja tema vge, oleksin hdnud: "Mida sa ootad, Jeesus? Tee nad kik terveks!" Kuid ta ei saanud teha seda. Tema elutga oli seotud palju asju ning kui ta oleks nad kik terveks teinud, oleks tema missioon vga kiiresti lppenud. Kuid tehes terveks ka vaid he inimese, astus ta pika sammu risti suunas. Seeprast ta ei parandanud kiki pidalitbiseid. See oleks takistanud tema kige thtsamat lesannet kogu inimkonna pstmist. Samal phjusel ei hvitanud Jumal pattu kohe kaua aega tagasi. Samal phjusel ei saa ta ka tna kiki terveks teha - kiki haigeid ja veteid haiglates, vanadekodudes ja raviasutustes. Tark Jumal teab, et ta peab laskma patul minna oma teel lpuni, nii et kik neksid selle telist iseloomu. Ja kui patu lpp viimaks saabub, ei soovi keegi enam kunagi seda teha. Aga siis kui Jeesus kis ringi viies vlvhoones soovides neid kiki terveks teha ning vib-olla mteldes ka pevale, mil patt hvitatakse lplikult ja kik saavad terveks, ngi ta ht erandlikult viletsat juhtumit. Ja nii pses siiski temas kaastunne valla. See mees oli olnud haige 38 aastat. Tema sbrad olid linud, perekond lahkunud ja tema ainuke kodu oli siin tiigi kaldal. Jeesus peatus, vaatas temale ja esitas rumalasti klava ksimuse: "Soovid sa saada terveks?" "Mida? Mis sa arvad miks ma siin ldse olen?" "Kas sa tahad saada terveks?" Ilmselt soovis Jeesus, et mees vljendaks oma tahet. Sa tead tema vastust. "Jah, seeprast olen ma siin. Kuid keegi ei aita mind. Ise ma pole piisavalt tugev et tiigini juda. Keegi juab alati ette. See on lootusetu." Jeesus ei raiska aega. Ta ei pea pikka iluknet. Ta vaatab mehele otsa ja vega, mis tuleb elu andjalt, Loojalt, temalt, kes tegi maailmauniversumi - vega, mis pani maaprmu loomises Jumalat listama - ksib ta: "Tuse les, vta oma voodi ja knni!" Nd paneme thele toimunu huvitavat jrjekorda. Jutustuse kohaselt (1) sai mees kohe terveks, (2) vttis oma voodi ja (3) kndis. Kui kerge on meil prata pilku iseendale. Me tahame vaid pisut kiitust, vaid pisut tnu endale. Ja nii me tleme: Jumal aita neid, kes aitavad iseennast. Me sooviksime, et Jumala annid sltuksid mingil mral meie enda tegudest. Viks ju arvata, et see mees suutis kndida, sest ta pigistas oma hambad kvasti kokku ja otsustas kindlalt teha nii nagu Jeesus tles. Ja kui ta pingutas, et seda teha, ta paranes ja suutis kndida. Kuid see ei toimunud nii. Jeesus tegi ta kohe terveks. Esmalt ta tehti terveks; siis ta tusis, vttis oma voodi ja

kndis. Kndimine ja voodi kandmine olid paranemise tagajrjed mitte selle phjus. Ja nii ned sa seda meest kndimas - vi pigem karglemas tiigi juurest kodu poole. Mida kujutab endast tiik? See kujutab endast asju, mida meie pame teha selleks et terveks saada, asju mida pame teha, et pseda vi saavutada vitu vi igeksmistmist. Aga mned, kelle haigus oli hingelist laadi, paranesid selle tttu, et nad said kinnitatud. Kuid see mees oli nrk. Tal polnud isegi judu tiigini judmiseks. Ta oli lootusetu juhtum. Kas sina oled tema seisukorras? rgem jtkem selle loo vaimulikku petust tagaplaanile. Mis on sinu tiik? Oled sa pdnud taevasse psemist ra teenida - pdnud olla kllalt hea, et prale juda? Kas see on sinu tiik? Omal jul ei jua sa kunagi prale. Oled sa pdnud saada vitu mne salapatu le? Ei ole leidnud sdamerahu? Oled sa vajumas lootusetusesse? On see sinu tiik? Meil on igasuguseid tiike, kuhu me pame pseda. Oled vib-olla juba 38 aastat vi rohkemgi pdnud juda omasse tiiki, kuid asjata. Mul on sulle hid uudiseid! "Ma tean ht sva allikat, mis psta igahte saab. See kahetsevat lohutab ja patust puhastab." Alatiolijaile on valmis pandud riided, kus pole ainustki inimese poolt kerdatud niiti. Seda pakutakse sinule tna kingiks. See on Jeesuse ve riie, mis vib katta kinni sinu ebannestumised. Kas sa tuleksid siis koos minuga hte neisse viiest vlvkambrist? Jeesus knnib mda. Ta kummardub ja ksib sinult: "Kas sa soovid saada terveks?" Nd juame kohta, mida mned kutsuvad subjektiivseks evangeeliumiks. Nad tlevad: "ra rgi terveks saamisest. Olgem objektiivsed. rgem vaadakem iseendale." Kas sa suudad endale ette kujutada, kuidas Jeesus kummardub seal tiigi juures selle mehe kohale ja ksib: "Kas sa soovid saada terveks?" Ja mees vastab: "See on liiga subjektiivne. Pane mu taevasele arvele natuke igeksmistmist, siis sellest saab kll." Me vime olla tnulikud selle eest, mida Jeesus tegi ristil, kuid me vime olla sama tnulikud selle eest, mida ta tahab teha meie igahe elus tna. ks vgev jutlustaja Charles Spurgeon vljendas seda nii: "Ja nd, kallid kuulajad, esitan teile ksimuse. Kas sa tahad saada terveks? Kas sa tahad saada pstetud? Kas sa tead mida thendab saada pstetud? Sa tled, et psemist prgutulest. Ei, ei, ei. See on pstmise tagajrg. Pstmine on tiesti teine asi. Tahad sa pseda patu meelevallast? Soovid sa vabaneda kadedusest, maailmalikkusest, ebapuhtusest, pahameelsusest, valelikkusest,

jumalatusest, dikteerivast meelelaadist, alkoholismist, ebaphadest asjust? Tahad sa saada vabaks oma kige armsamast patust? Ei, tleb keegi, ma ei vi siiralt elda, et ma seda kike sooviksin. Siis sa ei ole see, kellele ma tna rgin. Kuid keegi tleb: Jah, ma tahan vabaneda patust, koos juurte ja okstega. Soovin saada Jumala armust kristlaseks just nd ja pseda oma pattudest. Tuse siis, vta oma voodi ja knni." Kas sa ei sooviks siis vtta vastu parimat spra, Jeesust Kristust ennast, kes knnib viies vlvkambris? Ta ei tulnud kutsuma meeleparandusele mitte igeid vaid patuseid. Ja ta tleb: "Prduge minu poole ja laske endid psta, kik maailma red, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole!" (Jes.45/22). Ta oli valmis kike mngu panema sinu prast. Kaastunne pseb temas alati esile. Tna pakub ta sulle hingelist paranemist, mida oled kaua igatsenud. *****

Kuidas Jeesus suhtus oma jngritesse?

Oled sa kunagi mtelnud surra Kristuse eest? Kas sa tahaksid seda? Ja kui sa sooviksid, kas sa suudaksid? Kindlasti need inimesed, kes on oma elu andnud Kristuse eest, on saanud abi levalt. Boksari-mssu ajal Hiinas viisid maanteervlid he misjonri oma mgedes asuvasse peidupaika ja pdsid sundida teda oma usust loobuma. Ta keeldus. Nad likasid temalt ra kik srmed ja varbad. Peale seda ksisid nad temalt taas: "Kas sa nd loobud juba oma usust?" Kuid ta keeldus. Nad purustasid tema randme- ja pahkluud ning sundisid tal lahti telda oma usust Kristusesse. Mees ikkagi ei nustunud. Lpuks murdsid nad tema ked ja jalad ning kui mees oli veritsedes suremas, ksisid nad: "Kas sul pole midagi elda?" Ta tles: "On kll. Paluge minu pojal jtkata minu td Hiinas." Oleme kuulnud sellistest juttudest kikidest maadest kikidel ajastutel. Mrtrite veri on voolanud Aabeli pevist tnapevani. Oleksime hoolimatud, kui selles Jeesuse inimsuhete raamatus ei puudutaks Tema suhtumist oma jngritesse - mitte ksnes spruses vaid ka kannatustes. Kristus tles oma jrgijatele: "Ole ustav surmani, siis ma annan sulle elukrooni!" (Ilmut.2/10). Apostel Peetrus ppis kannatuse vrtust. Oli aeg kus ta kartis seda. Vahest mletad tema vestlust Jeesusega, kui Jeesus oli rkinud oma jngritele temale lhenevast surmast. Peetrus tles: "Jumal hoidku, Issand! rgu seda sulle sndigu!" Ja Jeesus noomis teda. Vaata Matt.16/22,23. Kuid Peetrus ppis tundma nnistust, mis saab osaks Kristuse

kannatustest: "Armsad, rge pidage vraks tulekuumust enestes, mis teile on saanud katsumiseks, otsekui snniks teile midagi vrast, vaid sedamda nagu teil on osa Kristuse kannatamistest, olge rmsad, et viksite rmustuda ning hisata tema au ilmumisel." (1.Peetr.4/12,13). Pole siis ime, et kristlased kannatavad. Leiad samasuguse snumi ka apostel Pauluselt, kes kirjutas: "Sest teile on armust antud Kristuse prast mitte ainult uskuda temasse, vaid ka kannatada tema prast." (Fil.1/29). On eesigus, and ja au - ks suurimaist taeva nnistustest saada osaks Kristuse kannatustest ja olla ustav kuni surmani. Inimmistusele on see arusaamatu, kuid hel vi teisel viisil pakub Jeesus oma jngritele osalust tema kannatustest. Seeprast vaadakem nd hte Jeesuse lhimate jrgijate hulka kuuluvat meest, kelle kohta Jeesus ise tles: "Testi, ma tlen teile, ei ole naistest sndinute seast tusnud suuremat." (Matt.11/11) Tema nimi oli Ristija Johannes. Paljud on imestanud tema surma le. Ristija Johannes oli imelaps, snnist saadik phitsetud Issandale. Ta veetis oma aega krbes, riietus kummalistesse riietesse, si johanneseleivapuu vilju ja metsmett. Ta ppis armastama krbe ja avaraid lagendikke. Alustades oma avalikku teenistust ja kuulutades Messia peatsest tulekust ei hoidnud ta snadega kokku. Ta noomis isegi kuningas Heroodest tema abielu prast. Heroodese naisele tema jutt ei meeldinud ja nii keelitas ta oma meest Ristija Johannest vangi panema. Enamus inimesi ootas, et Johannest varsti vabaks lastaks. Nad olid kindlad, et rahva ja isegi Heroodese enda aukartus garanteeriksid Johannese turvalisuse. Kuid Ristija Johannes ootas, ootas ja ootas. Prast krbe mgedel veedetud elu tundus kitsas vangikong ahistavana. Tusis ksimusi. Tal oli ka vimalus kahelda oma lesandes - kahelda Jeesuse messialikkuses. Saabus aeg, mil ta ei kannatanud enam rohkem ja saatis Jeesusele raskeid ksimusi sisaldava snumi. Ja Jeesuse vastus rahustas teda. Siis saabus pev, mil Heroodese naine suutis oma tahte lbi suruda. Oma ttre abil meelitas ta oma mehe lksu ja nnda hukati Ristija Johannes - niliselt Jumalast hljatuna, Jeesuse poolt unustatuna, tiesti ksikuna. Kas nii suhtus Jeesus oma jngritesse? Meil on raske mista, et osa saamine Kristuse kannatustest thendab suuremat usaldust ja austusavaldust kui miski muu taevastest andidest. Mil viisil on Ristija Johannes, Hiina misjonr ja kikide aegade mrtrid saanud osa Kristuse kannatustest? Mis on Kristuse kannatused? Esiteks teame seda, et Kristus kannatas oma iguse prast. Ta ei kannatanud oma pattude prast. Ta kuulutas nnistust kigile, kes on lbi ajaloo kannatanud iguse prast.

Jumalatud inimesed on alati tundnud end ebamugavalt igete seltskonnas. Pahad inimesed vihkasid Jeesust tema veatu elu prast ja pdsid teda selle prast hukata. Kristuse iguse vastuvtnuid hoiatatakse, et nad ei saa olema kunagi populaarsete inimeste seas ning et mned peavad oma igeksmistetuse prast kannatama tagakiusu ja isegi surma. Ka Jeesus kannatas teiste eest. Ta andis parima eeskuju valmidusest surra sprade eest ja paljud on kikidel aegadel jrginud tema eeskuju. Me oleme kuulnud neist jutustusi. Me teame ka, et Jeesus kannatas, kuna ta oli nustunud enne maailma loomist koostatud plaaniga, et kui patt peaks ilmnema, pakub tema ise inimkonnale psetee. Jeesus ei astunud sellest plaanist tagasi vaid psis Isa juhtimises kogu oma maapealse elu. Kuid ta oleks vinud psta iseennast. Kui preestrid ja kirjatundjad tlesid : "Muid ta on aidanud, iseennast ta ei saa aidata!" (Mark.15/31), siis tlesid nad igesti. Ehkki ta oleks vinud psta ennast, ei oleks ta saanud psta ennast ja ka teisi. Jeesuse jrgijad on mrganud sama asja. Nii kaua kui nad psivad Jumala juhtimises, ei saa nad iseennast psta. Hiinas tegutsenud misjonr oleks ilmselt vinud ennast psta, kui ta oleks salanud maha usu Kristusesse. Kuid kuna ta oli otsustanud psida Jumala juhtimises ja tunnistada oma usku Kristusesse, ei saanud ta iseennast psta. Kristuse jrelkijal on siis vimalik kannatada iguse prast, teiste prast ja tal on vimalik kannatada ka seeprast, et laseb ennast Jumalal juhtida. Ristija Johannes koges seda kannatust. Jeesus oleks meeleldi vabastanud oma armsa ja ustava jngri, kuid Johannesel tuli juua mrtrite karikast nende tuhandete prast, kes hilisemal ajal lksid vangla kaudu surma. Ristija Johannes rajas teed teistele jngritele, kes kik peale he surid mrtrisurma. Ja jngrid maksid krgeima hinna, rajades teed neid jrgivatele mrtritele. Ja mrtrid rajasid teed meile, kes me elame veel selles kannatuste, sdamevalu, lahutuse ja surma maailmas. Vahest vime mista, et Johannes suri tulevaste mrtrite tttu - kuid miks pidid siis mrtrid surema? Me teame, et Jumal li maailma selliseks, et vihma langeb nii igele kui ka lekohtusele. Pikest paistab nii headele kui ka kurjadele. Kui headele juhtub vaid head ja halbadele ksnes halba, oleks maailm varsti tis inimesi, kes teeniksid Jumalat ksnes omakasu prast. Kuid Jumal soovib vaid armastuses teenimist. Ta ei totanud oma jngritele "igavest pikesepaistet". Ta ei totanud vabastust raskustest, mida elu patuses maailmas endaga kaasa toob. Selleks on kahtlemata mitmeid phjusi. ks on vast se, et ka Kristuse jrgijad peaksid meeles pidama patu kohutavust, et me ei unustaks selle hvitavat iseloomu ega langeks sellesse taas. Jumala plaan on see, et kui kogu universum on puhas, kui pattu ja patuseid ei

ole enam, jks se kik nii ka igavesti. Ta on totanud, et patt ei ilmu enam teist korda. Et see viks sndida, tuleb meil nha selgesti patu telist iseloomu, nii et see ei ktkestaks meid enam kunagi. Kuid on ka teine phjus, mille le peaksime mtisklema. Me teame, et kurat on Jumalat pidevalt sdistanud ebaigluses. Ta vidab, et inimesed teenivad Jumalat ksnes omakasu tttu. Sa tunned jutustust Iiobist. Kuradi sdistus klas: Iiob teenib sind seeprast, et sina alati nnistad teda. Vaata Iiobi 1/9-10. Ja Iiobi kogemus vib korduda meie kigi eludes. Jumala totus on see, et saatan ei saa selles patumaailmas teha meile midagi sellist, millest Jumal ei suudaks meid lbi viia, kui me vaid teda usaldame. Ja Jumal vajab elavaid eeskujusid nitamaks, et see on tde. Nd pame uurida lhemalt, kuidas see phimte toimib suures vitluses Kristuse ja saatana vahel. Piibel petab meile seda, et viimsel kohtupeval saavad kik maa peal elanud inimesed esimest ja viimast korda kokku. Osad on vljaspool Jumala pha linna ja vaatavad sisse - teised on linnas sees ja vaatavad vlja. Vljaspool Uut Jeruusalemma saab olema inimesi veeuputuse ajalt, mil inimeste mtted olid ksnes halvad. Nad hakkavad raputama Jumala poole rusikaid ja tlevad: "See on ebaaus. Sinu teenimine oli minu eluajal liiga raske." Viksid ehk ette kujutada, kuidas hl linnast hab: "Noa, ole hea ja astu mri peale." Ja kui Noa astub mri peale, pole veeuputuseaegsetel inimestel enam midagi kosta. Vid nha vljaspool linna rhma inimesi, kes elas Iisraeli allakigu ajal. Nad andsid survele jrele ja hakkasid teenima Paali. Nad viibutavad rusikaid Jumala poole ja tlevad: "Oli liiga raske sind teenida, kui mina elasin maa peal. Mitte keegi ei teeninud sind." Ja Jumal palub Eelial tusta mrile ning neil inimestel pole enam midagi elda. Vid nha inimesi algkoguduse pevilt, mil tagakius oli kige rngem ja nad raputavad Jumala poole rusikaid ning tlevad: "Minu ajal oli liiga raske sind teenida. Mind oleks tapetud, kui oleksin avalikult tunnistanud Jeesust Kristust." Siis saadab Jumal mrile Stefanose ja neil pole enam midagi kosta. Nen keskajal elanud inimesi, kes vibutavad Jumala poole rusikaid ja Hus ja Hieronmus lhevad mrile. Nen kedagi Hiinast, boksari-mssu pevilt ning mrile kutsutakse peatki alguses mainitud misjonr. Nen mnda oma kaasaegset - vhihaiget, kes kannatas mitu kuud ja lpuks suri. Enne oma surma vihastus ta Jumala vastu, sdistas Teda kikides kannatustes, needis teda ja suri. Sellise vljaspool mri oleva inimese jaoks vajab Jumal vib-

olla sissepoole mri kedagi, kes on lbi teinud samasuguse katsumuse, kuid on sellest hoolimata silitanud armastuse ja usalduse Jumalasse. Kas see thendab seda, et Jumal phjustab kiki kannatusi? Ei, ei. Kannatuste phjustaja on hingevaenlane, kuid Jumal kasutab seda armu eesmrkide elluviimiseks. Jngrid ksisid kord Jeesuselt: "Kes on pattu teinud, kas tema vi ta vanemad, et ta on sndinud pimedana?" Jeesus vastas: "Ei ole tema pattu teinud ega ta vanemad, vaid et Jumala teod saaksid temas avalikuks." (Joh.9/3). Tuleb kord pev, mil Jumala auhiilgus vidab ja Kristuse prast kannatanud teenijad, kes on teda omakasupdmatus armastuses teeninud, saavad oma tasu. Jeesus on totanud hvitada mitmekordselt kik raskused, mida peame selles patumaailmas kogema. Jumala plaan viib lpuks selleni, et isegi vljaspool linna olevad inimesed - ja saatan koos nendega - tunnistavad, et Jumal on iglane. Milline suureprane pev see saab olema, kui patu probleem on lahendatud lplikult ning vime olla koos Kristusega ikka ja igavesti! Sa ju soovid olla sel peval seespool linnamre?! Tna on sinu pev otsustada ja valida ige tee! Jeesus ootab sind ja ta annab sulle judu, et saada ja jda vitjaks, ikka ja igavesti! *****

Kuidas Jeesus suhtus naabritesse?

Sna levis kiiresti, et Jeesus oli saabumas linna. Mitte just nii et ta oleks vga kaua ra olnud. Tervelt 30 aastat oli ta olnud ks Naatsareti elanikest. Vhem kui kaks aastat tagasi oli ta oma triistad kooku pannud, jtnud emaga ngemiseni ja linud sooritama oma kummalist missiooni. Kuulujutte oli tulnud Jordanilt, pealinnast Jeruusalemmast ja ka teistest Galilea linnadest ja kladest. Jeesus oli teinud mistatuslikke asju. Kla kaevul ja turul rkisid Naatsareti mehed ja naised sageli Jeesust puudutavatest uuematest uudistest. Enamus jutte ei paistnud ldse mitte kokku sobivat selle Jeesusega, keda nemad tundsid. Naatsareti linnas oli Jeesus olnud usin tmees, sbralik kuulaja ja hea naaber. Ta oli olnud pisut omamoodi, eriliselt huvitatud Jumala asjadest ja rmuslikult innukas naabreid aitama. Kuid ta tundus mingi fanaatiku vi radikaalina. Prast tema lahkumist oli linnarahvas kuulnud kuidas ta oli Jeruusalemma templi puhtaks teinud. Midagi sellist polnud ta kunagi Naatsareti snagoogis teinud! Kuid vib-olla Jeruusalemm vajas sellist

suhtumist. Rahvuspealinn oli mneti mandunud - vhemalt nii rgiti. Jeesus oli kinud palju ringi maakohtades ja kasvavad rahvamassid jrgnesid talle igale poole. ha rohkem rkisid inimesed imedest, tervekstegemistest ja kurjade vaimude vljaajamisest. Keegi ei teadnud, millesse uskuda, kuid kik tahtsid teada kodukla poisi headest tegudest - vi phjustas ta siiski vaid tli? Nd saaksid nad rohkem asjasse selgust, sest Jeesus oli tulemas Naatsaretti. "Ja Jeesus lks tagasi Vaimu ves Galileasse; ja kuuldus temast levis kogu mberkaudsele maale. Ja ta petas nende kogudusekodades, ja kik andsid temale au. Ja ta tuli Naatsaretti, kus ta oli les kasvanud, ja lks oma harjumust mda hingamispeval kogudusekotta ja tusis les lugema." (Luuka 4/14-16). Naatsareti elanikud jlgisid ndsaina ja uhketena, kuidas Jeesus sai kirjarulli lugemise au osaliseks tollel hingamispeva hommikul. Oli nii tore, et ta oli jlle kodus. Oli nii hea, et snagoogi vanemad andsid talle eesiguse astuda poodiumile. Kas sa ei kuulegi kuidas keegi sosistab: "See on Joosepi poeg. Ta elas samal tnaval kus meiegi." Ristija Johannes oli kuulutanud Jeesuse Jumala Pojaks. Tema jngrid uskusid, et ta oli Messias. Rahvahulga meelest oli ta suur petaja vi prohvet. Kuid siin Naatsaretis oli ta Joosepi poeg. Ja kui siis tema mujal tehtud imeteod ldse paika pidasid, kas polnud tal siis mitte kohustust korraldada siin Naatsaretis eriliselt suur etteaste? Kas neil polnud mitte eesigus esirea kohtadele? Kas nemad ei tundnud siis teda juba sellest ajast alates, kui ta polnud veel mitte keegi? Nad njatusid ettepoole, et kuulda igat tema sna. "Ja tema ktte anti prohvet Jesaja raamat. Ja kui ta raamatu avas, leidis ta koha, kuhu oli kirjutatud: "Issanda Vaim on minu peal; seeprast on ta mind vidnud kuulutama evangeeliumi vaestele; ta on mind lkitanud kuulutama vabakssaamist seotuile ja ngemist pimedaile, laskma rhutuid vabadusse, kuulutama Issanda meeleprast aastat!" Ja kui ta raamatu oli kokku keeranud, andis ta selle kojasulase ktte ja istus maha; ja kikide silmad kogudusekojas olid sihitud tema peale." (Luuka 4/17-20). Enamus naatsaretlastest ei saanud ilmselt aru, mida Jeesus sellega elda tahtis. Nad teadsid, et see oli messiaanlik piiblitekst ja nad mtlesid tulevasele Messiale. Vib-olla mned liitsid 2+2 kokku ja tundsid end ebamugavalt. Kuid miski takistas jumalateenistuse jtkumist, sest piibel tleb, et kik vaatasid temale otsa, ehkki ta oli juba oma kohale tagasi istunud. Siis avas taas Jeesus oma suu. Salm 21: "Ta hakkas neile knelema: "Tna on see kiri tide linud teie kuuldes!"" Nd kikide palged kahvatusid. Jeesus oli tegelikult telnud vlja: "Mina olen Messias." Sellist videt oli raske kuulda, eriti kui see tuleb naabri suust. Kuid ta oli telnud midagi, mida oli veelgi raskem kuulda. Kui Jeesus tles: "Mina olen Messias", tles ta samas ka: "Te olete vaesed. Te

olete orjad. Te olete pimedad vangid." Milline viis kohelda oma naabreid! Kas nad polnud ra teeninud Jeesuse austust ja lugupidamist? Kas nemad ei olnud suhtunud temasse viisakalt? Kui imelik kitumine! Kui ta kord tahtis, et nad temasse usuksid, miks ta ei alustanud oma vanade sprade ja naabrite haiguste ja vaevade parandamisega? Kui ta oli Messias, siis miks ta ei alustanud vtmepositsioonide jagamisega sellesse uude taevariiki, millest nad olid kuulnud? Miks alustas ta nende solvamisega, jdes siis ootama nende toetust ja heakskiitu? Hoolimata huvist oma kodukla poisi suhtes, kes oli olnud edukas Jeruusalemmas ja Kapernaumas, hoolimata tema kaunitest snadest, hoolimata Pha Vaimu vimsast mjust sel peval idanes vastupanu seeme kiiresti. Inimesed tlesid: "Eks see ole Joosepi poeg?" (s.22). Mida nad tlesid? Nad tlesid: "Ta on ks meie hulgast." Lase aga edasi, Jeesus, vitle Jeruusalemma rikutuse vastu. Rgi kigile paganate ja samaarlaste patususest. Noomi hoorasid ja tlnereid. Kuid see siin on Naatsaret! ra kohtle oma naabreid sedasi. Sina oled ju ks meie seast. Meie aitasime sul saada selliseks nagu sa nd oled. ra nitle suursugust meie juures - meie tunneme sind. Me tunneme su vanemaid ja su peret. Me teame, et sa oled vaid puusepp Joosepi poeg. Kuid Jeesus ei olnud veel elnud, mida tal elda oli. "Siis ta tles neile: "Kllap te mulle tlete selle vanasna: arst, aita iseennast! Neid suuri asju, mida me oleme kuulnud Kapernaumas sndinud olevat, tee ka siin oma kodukohas!"" (s.23). Siis meenutas ta neile Eeliat, mil maal ei sadanud kolm ja pool aastat ja kuidas Eelia kigist Iisraeli leskedest hoolimata oli saadetud lese juurde Sareptasse, Siidoni maale - vramaalase juurde. Jumal oli tollal oma rahva krvale lkanud ja linud paganate juurde. Lisaks meenutas Jeesus neile ka pidalitbist Naamanit, kelle Eliisa terveks tegi, kuigi htegi iisraellasest pidalitbist terveks ei tehtud. Ja nd andis Jeesus mista, et nii juhtuks ka Naatsaretis. See oli liig mis liig. "Seda kuuldes said kik kogudusekojas tis viha" (s.28). Kik! Oota ks hetk - need olid inimesed, kelle keskel Jeesus oli les kasvanud. Need olid inimesed, kellega koos ta oli tnaval mnginud - sellal kui mngud olid veel tema ea kohased. Need inimesed olid ninud teda noore poisina, kes varasel hommiku- vi hilisel htutunnil oli linud kirjarull kaenlas Naatsareti lhedastele kngastele veetma vaikset hetke koos oma Taevase Isaga. Need olid inimesed, kes olid ninud temas tiuslikku elu, need kes olid saanud tema kest kruusitit jahedat vett, kes olid snud temaga ta teemoona, kui neil oli nlg. Markus rgib meile, et ka tema oma pere oli kohal ja me testi loodame, et nemad oleksid temasse teistmoodi suhtunud. Kuid Piibel tleb lakooniliselt, et kik said tis viha. Nad "tusid ning tukasid tema linnast vlja ja viisid ta les

mernkale, millele nende linn oli ehitatud, et teda kukutada lepeakaela alla. Aga tema sammus nende keskelt lbi ja lks oma teed." (salmid 29, 30). Kas sa kujutad ette, kuidas ta Naatsaretist ksinda lahkub? Kas sa suudad nha tema norgus pead, pisaraid tema silmis? Need inimesed olid olnud tema sbrad juba varajasest lapseplvest. Kindlasti armastas ta neid lausa erilisel viisil. Kuid nad olid ta eemale trjunud olid pdnud teda koguni tappa! Taas on tabanud uus purustav lk valude meest ja haigustega tuttavat. Tema omad naabrid ja sbrad, vib-olla isegi mned tema omad pereliikmed, olid ta eemale trjunud. Miks nad ta eemale trjusid? Phjused on sgavamad kui vaid sama linna elanike ja naabrite kadedus. Nad trjusid ta minema, kuna tema oli puhas, nemad aga patused. Jumalatud inimesed on end alati iglaste inimeste seltskonnas ebamugavalt tundnud. Nad lkkasid ta eemale selle prast, et tema petuste vastu vtmine thendaks prdumatuid muutusi nende endi eludes. Nad trjusid teda, kuna nende rahvuslik uhkus oli saanud tubli obaduse. Nad ei tahtnud mtelda Vana testamendi kirjeldustele ajast, mil paganad ja vrrahvad oli eelistatumas seisukorras valitud rahva asemel. Nad trjusid tema, kuna ta ei osutanud piisavat lugupidamist nende vaimuliku elu suhtes, nende religioossete kommete suhtes vi vhemasti nende poolt austatud usujuhtide suhtes. Nad trjusid ta eemale, sest ta oli samasugune nagu nad isegi - ja siiski niivrd eriline. Nii pidigi Jeesus lahkuma naatsaretlastest naabrite juurest ja kaduma nende silma alt piinava teadmisega sellest, et mitmetegi inimeste poolt oli see eemaletrjumine lplik. Ta teadis, et kui inimesed on kord Jumala eemale lkanud, jtkavad nad prdumatult sama teed kuni lpuni. Inimlik uhkus ei tunnista kuigi kergesti oma eksimusi. Kui oleme kord seisukoha vtnud, ei tagane me enam meeleldi. Enamus Jeesuse naabritest ei muutnud enam oma seisukohta Jeesuse suhtes. Kuid Naatsaretis oli siiski mningaid vheseid. Markuse 6. peatkk rgib meile, et mningaid ta suutis terveks ravida. Valitud rahva seas, Jumala omandrahva hulgas, oli mningaid vheseid. Alati on olnud mningaid ksikuid, kes on teda vastu vtnud, ja mina tahan tna kuuluda nende hulka. Kas ka sina? Jeesus tuli kuulutama evangeeliumi vaestele. Mned vaesed kalamehed vtsid teda vastu. Kas ka sina ei tahaks liituda nende sekka? Mned, kel oli purustatud sda nagu Maarjal ja Martal, ppisid istuma tema jalgade juures. Jeesus tuli kuulutama vangisolijaile vabadust. Mned kuulsid Jeesuse hlt deemonite poolt pimendatud mistuses ja vtsid vastu vabastuse. Jeesus tuli andma pimedaile ngemist. Mned, nagu pime Bartimeus, palusid abi, mida ta soovis anda. Mned vaimulikult pimedad tajusid oma vajadust ja prdusid Jeesuse poole ning ta andis ka neile ngemise. Samuti ka mned vaenlase poolt rusuks pekstud tulid Jeesuse juurde, said temalt

vabaduse ja hdsid talle listust. Kuid neid ei olnud palju. Kui sa ned Jeesust lahkumas nende poolt minemaaetuna, kes on tema armastust trjunud, siis ra lase tal minna ksinda. ra lase tal tna minna ksinda, vaid knni tema krval ja tle: "Kallis Jeesus, mina olen sinu poolt. Mina ei taha sind eemale trjuda." Ka tna otsib Jeesus veel neid vheseid, kes sooviksid vtta vastu tema pakutavaid nnistusi. *****

Kuidas Jeesus suhtus vaimulikesse juhtidesse?

Kas sa oled variser? Vi oled saduser? Kui sa oled pisutki kursis Piibli jutustusega Kristuse elust, ei taha sa vast kuuluda kumbagi gruppi! Kuid Kristuse pevil oli vga hea olla kas variser vi saduser. Isegi apostel Paulus rkis variseridest austavas knepruugis. Kuid tnapeval suhtume me variseridesse ja saduseridesse peamiselt negatiivselt, ehkki mned nende probleemid vivad olla ka meie probleemid. Vaadelgem nd nende mttemaailma, siis ehk saaksime hoiduda mnedest nende vigadest. Kes olid variserid? Nad olid konservatiivid. Nad olid jreleandmatud legalistid. Nad hoidsid kinni traditsioonidest. Nad ngid palju vaeva, et hoida lal koguduse nudmisi, petusi ja kombeid. Nad olid tpilised tolle aja vrpetuse ohvrid - nad uskusid et psevad oma tegude kaudu. Nad pdsid psta ennast omaenda pingutuste abil. Nad moodustasid vaimulike juhtide enamiku ja nende turvalisus phines koguduse normidel, mida nad lal hoidsid. Religioossete juhtide teise grupi moodustasid saduserid. Nemad olid Jeesuse aja liberaalid. Kuid ka nemad olid legalistid, sest ka nemad arvasid, et inimene vib pseda oma tegude abil. Kuid nende turvalisus phines sellel, et nad jtsid krvale koguduse normid. Saduserid vitsid uskuvat "ksnes Piiblit" vastupidiselt variseridele, kes avalikult rajasid osa oma petustest traditsioonidele. Kuid tegelikult olid ka saduseridel omad traditsioonid. Ja koguni Piiblit rhutades valisid nad hoolega, mida vtta ja mida jtta. Jeesuse kige halvemad vaenlased olid just saduserid. Oma grupina olid nad kll vhemuses kuid mjuvimsamad. lempreestri amet anti sageli saduserile, ja nad valitsesid suurt nukogu. Kristlaskonna hulgas tehtud arvamusksitluse tulemused nitavad, et suur osa nii vaimulikust juhtkonnast kui ka lihtliikmetest pab ha pseda taevasse enda tegude abil. See puudutab kiki kristlikke kirikuid. See on kaua aega olnud kikide muude maailmausundite hiseks nimetajaks ning nd on see saanud ldiseks ka kristlaskonnas.

Iga teine kirik vitleb "oma tegudega psemise" nime kandva haiguse vastu. Nndanimetatud kristlastest enamusel ei ole aega Jumala jaoks, ei ole aega palvetada, ei ole aega tema sna uurimise jaoks. Igaks, kes elab pevast peva lahus Jumalast ja loodab siiski pseda lpuks taevasse, usub oma tegudega psemisse. See thendab, et vga tenoliselt om meiegi seas varisere ja sadusere. Variseridel ja saduseridel oli muudki hist kui vaid oma pigutustel phinev lootus pstmisele. Mlemad rhmitused tlgitsesid Piiblit valesti. Nad tlgitsesid valesti ksuseadust, selle eesmrki ja lesannet. Nad tlgendasid valesti ennustusi, kaasa arvatud Messia tulekut puudutavaid ettekuulutusi. Nad mistsid valesti Jumala kuningriigi ja seda puudutava hea snumi thendust. Siiski olid nad igeksmistmise ajatundjad! Nende usutseremooniatel voolas veri ojadena. Nad vtsid osa igapevasest tallede, kariloomade ja tuvide ohverdamisest. Kuid histest arusaamadest ja huviobjektidest hoolimata puudus neil ksmeel. Nad vitlesid ja jagelesid pidevalt. Sageli oli vaidlusksimuseks surnute lestusmise teema. Kui Jeesus tuli, ei kohelnud ta neid nende meelest piisavalt hsti. Lisaks sellele, et ta neid ega nende kombeid ei austanud, kitus ta otse solvavalt! On raske mista, kuidas ta vis neile rkida nii nagu ta rkis ja samal ajal nutta nende prast; kuid nii on kirjas. Ta nimetas varisere ja sadusere silmakirjatsejateks (Luuka 12/1). Mlemad liikumised olid valel teel. Mlemad pdsid olla vliselt teistsugused, kui nad tegelikult olid. Matteuse 23. peatkis kasutas Jeesus nende probleemi kohta huvitavat vrdkuju. Ta rkis karikast ja vaagnast, mis olid vljastpoolt puhtad, aga seest tis kiksugu saasta. Veelgi rngem oli tema viide prohvetite haudade kohta (Matt.23/27-30). Ta tles: "Hda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te olete lubjatud haudade sarnased, mis kll vljastpoolt on ngusad, aga seestpoolt on tis surnute luid ja kike rpasust! Nnda olete ka teie kll vljastpoolt nha iged inimeste ees, kuid seestpoolt te olete tis salalikku meelt ja lekohut. Hda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te ehitate prohvetite haudu ja kaunistate igete hauasambaid ja tlete: kui me oleksime elanud oma esiisade ajal, ei meie kll nende osalised oleks olnud prohvetite verd valamas!" Nad olid siis vlise vagaduse ohvrid. Nad tundsid kll teed kodust kirikusse ehk snagoogi. Kuid Jeesus tles oma mejutluses, et "kui teie igus pole palju parem kirjatundjate ja variseride omast, siis te ei saa taevariiki." (Matt.5/20). Need silmakirjateenrid sooritasid innukalt omi hid tegusid eriti just selliseid, mida ka teised visid nha. Nad oskasid paastuda ja esitada pikki palveid. Nad sooritasid detailselt oma pesemisrituaale ja armastasid esimesi istekohti snagoogis. Kuid nad nad panid teiste lgadele koormaid, mida oli raske tstagi ning kui neil nnestus kedagi

ra prata, tegid nad "temast prgulapse, kaks korda hullema" kui nad ise olid (Matt.23/15). Jeesus tles: "Ja mina tahan, kui mind maast les tstetakse, kik tmmata enese juurde!" (Joh.12/32). Kuid vaimulikud juhid tlesid: "Kui me tmbame kik enda juurde, siis meid lendatakse." Just nii nad pdsidki teha. Neil vaimulikel juhtidel oli mitu phjust, miks Jeesus neile ei meeldinud. Esiteks vttis Jeesus patuseid vastu, nemad aga mitte. Variserid ja saduserid suhtusid halastamatult patu tegemisse ja patustesse. Nad viskasid neid snagoogist vlja, pdsid neid kividega surnuks visata, nad ei tahtnud nendega lbi kia. Kuid Jeesus vttis vastu patuseid - ja see on hea snum tnapevalgi, kas pole? Kas sa pole rmus selle le, et Jeesus vtab patuseid vastu? Teiseks ei meeldinud neile Jeesus selleprast, et nende arusaama kohaselt rikkus ta hingamispeva. Nad pidasid teda liberaalina, kuna ta ei pidanud nende reegleid ja traditsioone. Neile ei meeldinud see, et Jeesus petas rahvast ilma tunnustatud volitusteta. Neile ei meeldinud, et Jeesus suhtus nende krgesse positsiooni aukartuseta. Neile ei meeldinud nimetused, millega ta neid nimetas, ega ka karmid noomitused, mis kisid nende pihta. Neile ei meeldinud tema imeteod ega ka see, et lihtrahvas kis tema kannul ja listas teda. Nad tlesid: "Vaata, maailm jookseb tema jrele!" (Joh.12/19). Peale selle kartsid nad kaotada oma positsiooni ja mjuvimu rahva silmis. Lhidalt elduna olid nad kadedad ja pahatahtlikud ning kui nende jrjekindel viha Kristuse suhtes siis risti pstitamiseni, tulid nad kohale, vangutasid pid ja tlesid: "Teisi ta on aidanud, iseennast ta ei vi aidata." Nad olid kasutanud oma elu iseenda pstmisele ja see, et Jeesus ei tulnud pstma ennast vaid teisi, thendas neile lki vastu ngu. Jeesus ei saanud ennast psta, ta ei tulnud selle jaoks. Ta tuli pstma teisi, kaasa arvatud sind ja mind, ja see plaan takistas tal iseennast psta. Enda rasalgamine oli Jeesuse petuse tuum ja see solvas vaimulikkonna juhte eriliselt. Nad olid kllalt pdevad hoolitsema oma elu eest. Nad said omal jul hakkama. Eriliselt solvusid just saduserid, sest nemad ei uskunud Jumalasse, kes mjutas isiklikult oma laste elu. Seeprast solvaski neid Jeesuse petus ja eeskuju. Paulus rgib neist vaimulikest juhtidest jrgmist: "Me kuulutame Jumala salajas olevat ja varjatud tarkust, mis Jumal on ette mranud enne maailma-ajastute algust meie auks, mida kski selle maailma lemaist ei ole tundnud; sest kui nad seda oleksid tundnud, ei oleks nad au Issandat risti lnud" (1.Kor.2/7-8). Jeesus esitas sama mtet oma palves ristil: "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" (Luuka 23/34). Ilmselt oli teadmatusel oma koht, sest kui nad oleksid teadnud, et ta on Jumala Poeg, poleks nad teda risti lnud.

Kuid miks nad ei teadnud? Karjased teadsid ja hommikumaa targad teadsid. Lihtsad kalamehed teadsid, isegi kurjad vaimud teadsid ja tlesid: "Me tunneme sind." Kuid vaimulikud juhid ei teadnud. Vibolla pakub Matteuse 11/25 meile selgitust: "Sel ajal Jeesus hakkas rkima ja tles: "Ma listan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mistlike eest ja oled selle ilmutanud vetitele!" Jeesus oli tnulik selle eest, et need asjad olid pandud varjule tarkade eest. Miks? Mida targad teevad tega? Nad vtavad au endale. Meil on kalduvus vtta kogu au endale, kui selleks on vikseimgi phjus. Kas Jumal istus oma troonil ja tles: "Andke tde kalameestele ja karjustele, kuid jtke variserid ilma!"? Kas leiame Piiblist asja kohta lisavalgust? Lugegem Piiblist Matteuse 13/9-16: "Kellel krvad on, see kuulgu!" Siis jngrid astusid ta juurde ja tlesid temale: "Misprast sa rgid neile thendamissnadega? Tema kostis ning tles: "Teile on antud mista taevariigi saladusi, neile aga ei ole antud. Sest kellel on, sellele antakse, ja tal on kllalt; aga kellel ei ole, sellelt vetakse ka see, mis tal on! Selleprast ma rgin neile thendamissnadega, et nad nhes ei neks ja kuuldes ei kuuleks ega mistaks! Ja nende kohta lheb tide prohvet Jesaja ennustus, mis tleb: kuuldes te kuulete ega mista, ja nhes te nete ega taipa! Sest selle rahva sda on tuimaks linud ja nad kuulevad raskesti oma krvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei neks ja krvadega ei kuuleks ja sdamega ei mistaks ega prduks, et mina neid parandaksin! Aga ndsad on teie silmad, et nad nevad ja teie krvad, et nad kuulevad!" Nad olid ise oma krvad kinni toppinud. Nad olid ise oma silmad kinni pigistanud. Jumal ei andnud siis meelevaldselt mnele mistmist ja teisele mitte. Erinevus on inimestes. Pike paistab vahale ja paistab savile. Vaha lheb pehmeks, savi muutub kvaks. Miks? Sama pike paistab mlema peale. Miks nad sulgesid oma krvad ja silmad? Jeesus ohustas oma tegevusega nende juhtpositsiooni. Ta jttis krvale vaimulikud autoriteedid ja kuulutas oma snumit lihtsatele talupoegadele ja vlismaalastele. Juhtide reputatsioon oli ohus. Teiseks oli nende rahvuslik uhkus saanud kva obaduse. Nad olid uskunud, et Messias tuleb sjahulkade eesotsas ja kukutab Rooma lemvimu. Selle asemel tuli ta aga vgagi tagasihoidlikuna ja pakkus oma ande nii juutidele kui ka paganatele. Kolmandaks oli solvatud nende isiklikku uhkust. Patused ja hoorad ja vargad vtsid Jeesuse vastu ja tema vttis neid vastu. Kuid kuidas on see vimalik, et vaimulikud juhid tundsid ennast tema seltskonnas ksnes piinarikkalt? Nad sulgesid oma silmad ja prasid talle selja. Ja Naatsareti elanike sarnaselt olid nad liiga uhked, et oma seisukohta muuta, olles selle kord juba vlja elnud.

Erimeelsustest hoolimata variserid ja saduserid lpuks hinesid. Nad oleksid vinud leida ksmeele Jeesuses, kui nad oleksid soovinud loobuda oma uhkusest ja tulla tema juurde, sest tulles Jeesuse juurde lheneme me ka ksteisele. Selle asemel nad aga heskoos trjusid tema ja osalesid ksmeelseina Pilaatuse kohtusaalis ja ka ristilmisel. Mis oleks kui sina oleksid olnud ks Kristuse aja vaimulikest juhtidest? Kas see thendaks seda, et sinu olukord oleks lootusetu? Ei, sest sa vid olla nende seas, kes olid erandid reeglis. Nikodeemus, variser ja suure nukogu liige, oli liiga uhke, et Jeesusele pevavalges ligineda. Ta tuli Jeesuse juurde pimeduse varjus. Siiski vttis ta vastu uussnni, mida Jeesus nii tsiselt rhutas ja lpuks sai temast ustav jnger. Siimon, kes oli samuti variser, kis lbi pika tee Jeesuse juurde. Pidalitvest terveks saamine ei pannud teda veel prduma, kuid tuli hetk, mil Jeesus suutis puudutada tema sdant - tema omal peol - ja nii andis Siimon jrele armastusele, mis ei jtnud teda rahule. Ja Joh.12/42 tleb meile, et "siiski uskus ka palju lemaid temasse". Paljud olid mrganud, et enese pstmine on lootusetu ritus ja sellised inimesed vtsid vastu Jeesuse pakutava pste. Nad mistsid, et ei suuda ise puhastada oma sdame templit ning kutsusid Jeesuse sisse. Ja mitte ainult heks korraks, vaid igal peval. Jeesus pakub sama pstet meile igalehele ja me vime seda vastu vtta. Me vime valida elava suhte temaga, kui pime teda paremini tundma oma Vabastajana, Issandana ja Sbrana. *****

Kuidas Jeesus suhtus tavalistesse inimestesse?

Oled sa kunagi mnginud mngu "jrgi juhti", kui olid vike? Kui sa mngisid, siis kas sa hppasid koos kigi oma riietega basseini, kahlasid porilompides ja hppasid garaai katuselt alla? Kui sa vastad jaatavalt, siis oled vast ppinud kahtlema selle mngu meeldivuses! Lambaid tuntakse selle jrgi, et nad jrgivad juhti. hes New Yorki lihakombinaadis oli ks vljapetatud kits, kes toimis juhina. Selle kitse nimi oli Juudas. See lks sisse kohe kui vravad lahti tehti ja lambad lksid talle pimesi jrele. Viimasel hetkel lipsas kits viksest krvalvravast vlja ja lks uue lambakarja jrele, et ka neid hukatuse teele juhtida. ks Jeesuse lhemaid thendamissnu puudutab vaimuliku "jrgi juhti"-mngu ohtusid. "Aga ta tles neile vrdumi: "Egas pime vi pimedat talutada? Eks nad mlemad kuku auku? Ei ole pilane lem oma petajast, ent iga tiesti petatu on samasugune kui ta petaja." (Luuka 6/39-40).

Sageli vrdleb Jeesus oma jrelkijaid lammastega ja meid kutsutakse jrgima tema juhtimist. Probleem pole siis mitte jrgimises vaid selles, kes meid juhib. Kristuse ajal tunnistas enamus rahvast varisere ja sadusere oma juhtideks. Eelmises peatkis panime thele, et variserid olid traditsionalistid ja konservatiivid ning saduserid olid liberaalid. Mlemad rhmitused olid legalistid, sest nad pdsid pstmist ra teenida oma pingutustega. Rahvas grupeerus oma juhtide - pimedate juhtide - mber ning koos nendega lpuk hlgas Jeesuse. On kurb tsiasi, et harva tusevad inimesed oma pastorist, petajast vi juhist krgemale vaimulikule tasemele. Juudid hvinesid rahvana, sest nad jrgisid eksinud juhte. Nad ei uurinud iseseisvalt Piiblit ega teinud endale selgeks, mis on tde. Kas see pole mitte just ka meie suur oht? Meil on palju kergem jrgida teisi kui uurida ja palvetada iseseisvalt, et ppida tundma ige Karjase hlt. Teine samalaadne juhtide jrgimist puudutav piiblikoht on Matt.15/13-14. Jeesus oli just lausunud karme snu oma kaasaegsete vaimulike juhtide kohta ja jngrid ksisid siis, et kas Jeesus sai ikka aru, et variserid solvusid tema kne peale. Siis Jeesus "kostis ning tles: "Iga taim, mida mu taevane Isa pole istutanud, kistakse vlja. Jtke nad! Nad on pimedate pimedad teejuhid. Aga kui pime pimedat juhib, langevad mlemad auku!"" Ilmselt on ka vaimulikes ringkondades juhte, keda Issand pole istutanud. Ja kik need, kes vliselt on Kristuse ihu liikmed, pole veel iguse puud. Kord tuleb aeg, mil sellised taimed kistakse koos juurtega vlja. Inimesed valivad endale juhid selle jrele, kuidas nad elada tahavad. Alati leidub keegi, kes juhib sind sinule sobivas suunas. Jumal on seadnud juhid oma t ja koguduse juhtimiseks. Juhtidel on oma thtis lesanne. Asja tuum on selles, et on vga ohtlik kedagi pimesi jrgida. Uurimuste ja statistika kohaselt kasutab vaid ks neljast vi viiest koguduse liikmest natukestki aega isiklikule palveelule ja Jumala sna uurimisele. Kui see tele vastab, siis on meil vga suur hulk pimedaid sabassrkijaid. rgem pidagem seda vaid ajaloo ppetunnina vaid pdkem endale selgeks teha, mis kasu me viksime saada petustest, mida Jeesus esitas lihtrahvale. Seda seika silmas pidades esitas siis Jeesus piltliku petuse sellest, et juhti jrgides on vimalik ka auku kukkuda. Miks see nii oli? Miks oli vimalik tavalisi inimesi nii kergesti petta? Esiteks selle prast, et nad ei olnud prdunud. Nad polnud kunagi kogenud Pha Vaimu leloomulikku mju inimsdamele. Nende hoiakud Jumala suhtes polnud muutunud. Nad polnud nus vtma Jumalalt vastu neil endil puuduvat andi Tema tundma ppimiseks. Nad kasutasid sna pisut aega Jumala otsimisele, sest neil polnud selleks andi. Kristuse pevil sidusid inimesed Piibli katkendeid endale mber pea ja randmete klge selle asemel, et oleksid need talletanud oma

sdamesse. Kogu nende vline tegevus tiirles nende endi mber. Nad rahuldusid vlispidise religiooniga ja titsid kombeid ja tseremooniaid, kuid Jumala arm ei olnud saanud nende sdant puudutada. Neil inimestel ei olnud suhet Jumalaga. Nad olid oma tegude abil psemise ohvrid ja nende usupraktika ja reeglite motiiviks oli ajalike nnistuste kindlustamine. Neile meeldis mte, et rohutirtsud peatuvad kmnist maksva mehe aia taha. Nad olid huvitatud taevast ja igavese elu pakkumisest. Leivad ja kalad avaldasid neile tohutut muljet, samamoodi nagu ka need Jeesuse snad, mis ajasid vlja haigusi. Aga kui Jeesus rkis eluleivast, hakkasid nad muretsema ja tlesid: "See kne on kva, kes vib seda kuulda?" (Joh.6/60). Jeesuse aja inimesed tunnustasid teda vaid teatud tingimustel. Nad olid valmis vtma teda vastu kui suurt petajat. Nad olid valmis tunnustama teda kui imetegijat. Nad oleksid teda heaks kiitnud ka prohvetina. Kuid nad keeldusid teda vastu vtmast Vabastajana, Issandana ja Jumalana. See tingimuslik heakskiit vahetus aga resoluutse tagasilkkamisega. Pealegi ei soovinud inimesed teda prohvetina tunnustada. Sellest rgib meile Luuka 16/19-31, kus Jeesus kasutas tuntud jutustust, et petada mitmeid tdesid. Nagu sa mletad, kannatas rikas mees suures vaevas. Nii ta siis palus, et kerjust, Laatsarust, saadetaks rkima tema viiele vennale, et neid hoiatada nende saatuse suhtes. "Kuid Aabraham tles: neil on Mooses ja prohvetid; kuulaku nad neid! Aga tema tles: ei mitte, isa Aabraham, vaid kui keegi surnuist lheks nende juurde, siis nad parandaksid meelt. Siis Aabraham tles talle: kui nad ei kuula Moosest ja prohveteid, ei nad veenduks ka, kui keegi surnuist les tuseks!" (sd. 29-31). Varsti prast seda ratatigi tepoolest ks isik surnuist les ja tema nimi oligi Laatsarus! Ning inimesed mitte ksnes ei vtnud seda imethte vastu vaid plaanisid hoopis nii Jeesuse kui ka Laatsaruse, kelle ta surnuist ellu ratas, tapmist. Rahval oli siis probleeme nii Moosesega kui ka prohvetitega. Matteuse 23. peatki kohaselt kaunistasid nad prohvetite haudu, kuid sellest hoolimata olid nad prohvetite tapjate jreltulijad, nii vaimselt kui ka fsiliselt. Pauluski rgib samal teemal hes jutluses: "Mehed, vennad, Aabrahami soo lapsed ... Sest Jeruusalemma elanikud ja nende lemad, Jeesust mitte tundes, saatsid hukkamistmisega tide prohvetite snad, mida igal hingamispeval loetakse." (Ap.t.13/26-27). Igal hingamispeval lugesid nad prohvetite kirjutisi, kuid nad kas ei mistnud seda vi ei vtnud seda vastu. Stefanos vljendas asja selliselt: "Te kangekaelsed ja mberlikamatud sdamest ja krvust! Te panete ikka vastu Phale Vaimule! Nnda nagu teie esiisad, nnda teete teiegi. Keda prohvetitest teie esiisad ei ole taga kiusanud? Nad tapsid need, kes ennustasid selle ige tulemist, kelle raandjaiks ja tapjaiks nd olete

saanud teie, kes saite ksupetuse inglite teenistuse kaudu ega pidanud seda mitte." (Ap.t.7/51-53). See oli inimestele liig mis liig ja nad tungisid Stefanosele kallale, ajasid ta linnast vlja ning sellal kui noor Sauluse nimeline mees nende riideid valvas, hakkasid teda kividega loopima. Kuid Stefanos vaatas taeva poole ja ngi Jeesuse seismas Isa paremal poolel. See jutustus on mulle alati meeldinud. Jeesus ei jlginud toimuvat istudes! Ta seisis Stefanose krval ja Stefanos suri rahus, palvetades oma vaenlaste eest. Kuid ta oli telnud ttt nende inimeste kohta. Nad tunnistasid, et usuvad ja austavad prohveteid, kuid tegelikult nad lkkasid eemale nii prohvetid kui ka tema, kellest nad olid ette kuulutanud. See tuli ilmsiks juba ka nende suhtumisest Ristija Johannesesse. Vaimulikud juhid tundsid, et nad on surutud vastu seina, kui Jeesus ksis, mida nad mtlevad Ristijast Johannesest. Nad keeldusid vastamast, sest nad teadsid, et rahvas pidas teda prohvetiks. Nad ei vtnud Johannest vastu selleprast, et nad ei vtnud vastu tema tunnistust Jeesusest. Kas pdis Jeesus telda lihtrahvale, et neil pole vaja juhti? Ei. Juhtidel on oma lesanne. Kuid kas on nende lesanne anda rahvale tde, palumata neil selle tesuses ise veenduda? Ei iialgi! Juhtide, petajate ja jutlustajate lesanne on julgustada ja motiveerida rahvast leida tde isikliku Piibliuurimise kaudu. ks vanasna tleb nii: "Sa vid anda inimesele kala ja toita teda sedasi he peva. Vi vid petada teda kalu pdma ja anda talle sellega toidust elu lpuni." See vrdpilt vib-olla ei sobi taimtoitlaste kohta, kuid ilmekas on see kll! Kas Paulus petas tde? Kindlasti. Kas Jeesus petas tde? petas kll. Kas jngrid petasid tde? Jah ja beroialased "vtsid sna vastu kige hea meelega ja uurisid iga pev Kirjast, kas see on nnda, nagu kuulutati" - ja said selle eest veel ka kiita (Ap.t.17/11). Jeesus ei palunud inimestel Teda pimesi jrgida. Ta ei palu kedagi pimesi jrgima. Selle asemel palub ta neil jrgida teda ennast, Kristust. Enamus lihtrahvast ei vtnud Kristust vastu. Oli siiski erandeid ja nendest vime meie, tnapeva inimesed saada jugustust ja indu. Kik rahvamassi liikmed ei olnud ulpivad. Kik ei kuulunud nende hulka, kes hel peval kooris laulsid talle listust ja paar peva hiljem karjusid: "Lge ta risti!" Naine kaevul otsis rahuldust oma hingele. Ta vttis Jeesuse vastu kui Messia ja veenis sellega tervet linna. Laatsarus, tavaline mees, keda snagoogis eriti ei hinnatud, nitas esmakohtumisest alates Jeesuse vastu armastust, mis ei hbunud kunagi. Varas ristil pras piinast ja hbist hoolimata oma pea Jeesuse poole ja hdis: "Jeesus, mtle minule!" Mina tunnen erandite prast heameelt, kas ka sina? Meiegi vime liituda tna erandite hulka, nii nagu jngrid tegid seda prast Jeesuse jutlust Johannese 6. peatkis. Rahvahulgad

olid lahkumas ja Jeesus ksis: "Kas ka teie tahate ra minna?" (s.67). Kas ka sina ei tahaks telda koos jngritega: "Issand, kelle juurde me lheme? Sinul on igavese elu snad, ja me oleme uskunud ja tundnud, et sina oled Jumala pha!" (s.68). Jeesusesse uskumine ei ole populaarne. Tema jrgimine ei ole moes, ei tollal kui ta maa peal elas ega ka tnapevalgi. Kuid mina soovin kutsuda sind topeltkogemusse, mis takistab sul kedagi pimesi jrgida, sattudes eksitusse. Esiteks peab sul olema isiklik suhe Jeesusega. Teiseks sa pead mistma tde, millel see suhe phineb. Mlemad asjaolud on vrdselt thtsad. hest ilma teiseta ei piisa. Kuid tna on meie eesigus ppida tundma nii Jeesust kui ka tde, kui me otsime teda Piibli ja palve abil. Ja me vime jtkata tema otsimist nii kaua kuni ta tuleb tagasi. *****

Kuidas Jeesus suhtus kogudusse mittekuulujaisse?

Koormaautotis pilasi oli teel kolleist koju kevadpuhkusele. Sitsime mda sildist, millele oli kirjutatud: "ra loe selle sildi teist poolt!" Keegi ei telnud midagi, kuid kikide pead prdusid vaatama, mis on kirjas teiselpool silti! Negatiivne reklaam vib olla vga thus reklaamiviis. Ehk viks ka Jumal seda vahetevahel kasutada. Kui Jeesus lhenes oma elu ja maise tegevuse lpule, ei paistnud asjad kuigi headena. Ta oli saanud vga palju halba reklaami. Paljud prasid talle selja, isegi sellised, keda ta oli terveks teinud. Kmnest pidalitbisest vtsid 9 vastu ainult fsilise nnistuse ning keeldusid osa saamast vaimulikest nnistustest. Mnd aega olid inimesed tulnud hulkade kaupa teda vaatama ja kuulama. Aga kui tema maapealne tegevus hakkas lhenema lpule, paistis ka tema tegevus lppevat kibeda lasaamisega. Kik tundus lootusetuna. Nis nagu poleks Jeesus oma ts judnud algusest sugugi kaugemale. Nilisest lasaamisest hoolimata vis ta istuda lime tipul, vaadata pealuukujulist mge teisel pool lagendikku ja telda: see evangeelium lheb kikjale maailma. Inimlikult vaadates polnud sellel mingeid vimalusi. Tal olid vaid mned jngrid ja kputis naissoost jrelkijaid ning isegi jngrid lasid jalga kui saabus otsustav hetk. Kigile oli selge, et koguduse juhid ei vta teda iialgi omaks. Edu saavutamine nis vimatuna. Kuid meie oleme ninud kuidas tema ettekuulutused tituvad - vi vhemalt on selle titumine vimalik meie pevil. Tnapeval saab ka kogudus palju negatiivset reklaami. Kuid Jumal vib prata kik paremuse poole, nii nagu ta tegi trstitule olukorrale Jeesuse esimese advendi pevil. Ka negatiivne

reklaam on reklaam. Kui inimestel keelata sildi teise poole lugemine, siis saavad nad ehk just hoogu juurde et seda ikkagi teha. Jeesuse ristilmisele eelnev ebann ktkeb siis endas petusi just meie ajastule. Alguseks lugegem juhtumist, mis julgustas Kristuse sdant. "Aga nende seas, kes olid tulnud phiks palvetama, leidusid mned kreeklased." (Joh.12/20). Jeesus oli ka peol ning seisis templi eesues teisiti eldes kiriku eeskoridoris - olles valmis prduma ja viimast korda ra minema. Nad "tulid nd Filippuse juurde, kes oli Betsaidast, Galilea linnast, ja palusid teda, eldes: "Isand, me tahame Jeesust nha!" Filippus tuleb ja tleb seda Andreasele, ja Andreas ja Filippus tulevad ning tlevad seda Jeesusele. Aga Jeesus vastab neile ning tleb: "Tund on tulnud, et Inimese Poega austataks!"" (salmid.21-23). Siis jrgneb osa, mis esmapilgul nib olevat asjaga seoses kuid igal jrgneval uurimisel osutub vga thendusrikkaks. "Testi, testi ma tlen teile: kui nisuiva ei kuku mullasse ega sure, jb ta ksi; aga kui ta sureb, siis ta kannab palju vilja!" (s.24). Jeesus andis teada, et teda austatakse, kuid esmalt tuleb tal surra. Siis kohaldab ta selle snumi oma jngritele. "Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab siin maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks. Kui keegi mind teenib, see jrgigu mind, ja kus mina olen, seal peab olema ka minu teenija; ja kes mind teenib, seda tahab Isa austada." (salmid 25,26). Nii andis Jeesus mista, et enne kui meid kirgastatakse, peame teda jrgima ristile. "Nd on mu hing ehmunud! Ja mis ma pean tlema? Isa, psta mind sellest tunnist!" Me mistame, et hea meelega ei oleks Jeesus ristile linud. Kuid kohe ilmutas ta oma alistuvust Isa tahtele ja plaanile: "Aga selleprast ma olen tulnud sellesse tundi! Isa, austa oma nime!" Siis tuli hl taevast: "Mina olen juba austanud ja austan veel!" Siis rahvahulk, kes seal seisis ja seda kuulis, tles pikse olevat mristanud. Aga teised tlesid: "Ingel rkis temaga!" Jeesus kostis ning tles: "See hl ei sndinud minu prast, vaid teie prast." (sd.2730). Jumal andis neile veel he vimaluse, veel viimase vimaluse kuulata. Kuid pane thele, et mnede meelest klab Jumala hl pikse hlena. "Nd kib kohus le selle maailma; nd tugatakse vlja selle maailma vrst. Ja mina tahan, kui mind maast les tstetakse, kik tmmata enese juurde!" (sd.31,32). Kui vga julgustatud sai Jeesuse sda, kui need lnemaa mehed tulid ja tlesid: "Me tahame Jeesust nha." See oli tema elu viimaste pevade vheseid positiivseid asju, sest nd elas ta risti varjus. Ta oli ette kuulutanud oma surma, ehkki tema jrelkijatele see mte ei meeldinud. Nd aga viis nende kreeklaste tulek osaliselt tide he teise ettekuulutuse, millest rgib meile Matteuse 8/11,12. Jeesus oli just sja terveks teinud sjapealiku teenija ja kiitnud sjapealikut

tema suure usu tttu. Ja siis oli ta lausunud snad: "Ent ma tlen teile, et paljud tulevad idast ja lnest ja istuvad lauas Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga taevariigis, aga kuningriigi lapsed heidetakse vlja kige rmisemasse pimedusse; seal on ulumine ja hammaste kiristamine!" Jeesus kuulutas ette vahetuskaupa, aega, mil ta oma rahvas jtab ta maha ning idast ja lnest (ja phjast ja lunast, lisab Luukas) tuleb teine rahvas ja istub Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi seltsi. Just Jeesuse tuleku alguses tulid targad idamaalt ja ksisid: "Kus on see sndinud juutide kuningas? Sest me oleme ninud tema thte hommikumaal ning oleme tulnud teda kummardama." (Matt.2/2). Kui tema tegevus lhenes nd lpule, tuli see rhm lnest. Kas panid thele Filippust ja Andreast? Nende krvad olid thelepanelikud, et kuulata otsivate hingede juttu ning nad mrkasid templi eesue tulnud kreeklasi. Kaua aega tagasi oli Andreas toonud oma vend Peetruse Jeesuse juurde. Vid ehk ette kujutada Andreast snagoogi tagapingis kui Peetrus on ees knet pidamas. Ja Andreas mtleb: "Oli see vast imeline pev kui ma tin Peetruse Jeesuse juurde." Andreasele meeldis olla tagaplaanil. Ta polnud alati snarohke ega tahtnud esineda. Kuid ta ti pidevalt inimesi Jeesuse juurde kasvi ainult vikse poisi, kel oli viis leiba ja kaks vikest kala. Filippus, ks Jeesuse esimestest jngritest, oli kutsunud Naatanaeli Jeesuse juurde snadega "tule ja vaata". Siin on nad nd taas. Filippus ja Andreas, toomas inimesi Kristuse juurde. Kreeklastel oli kindlasti ige motiiv - "me tahame nha Jeesust". Nad ei palunud jutustada 70 jngri misjonireisi tulemustest. Nad ei palunud tutvumist snagoogiga vi et vestelda teoloogilistel teemadel. Nad tahtsid nha Jeesust. Ja nende palvetele vastati. See piiblikoht sisaldab ka Jeesuse klassikalist tlust: "Ja mina tahan, kui mind maast les tstetakse, kik tmmata enese juurde!" Jeesuse lendamine tmbab inimesi tema juurde. Ristile lendatud Jeesus solvas tema kaasaegseid inimesi - ja see solvab ka mningaid meie aja inimesi. Varakristlik kogudus sai palju negatiivset reklaami, kuna nende Jumal oli risti ldud. Selle ajastu jumalatele ei sobinud snad "Teisi ta on aidanud, iseennast ta ei vi aidata". Paulus kneles Korintoses ristist jutlustamise hullusest (1.Kor.1/18). Kuid selles peitub Jumala vgi. Need kreeklased lksid otse asja tuuma juurde. Nad palusid ja said ilmutuse Jeesusest ajal mil paljud teised olid enda ees psteust sulgemas. Apostel Paulus kirjeldab seda olukorda, mis sobib ka meie ajastule: "Mis me siis nd tleme? Seda, et paganad, kes igust ei taotlenud, on ktte saanud iguse, ent iguse, mis tuleb usust. Aga Iisrael, kes taotles iguse ksku, ei ole ksku ktte saanud! Misprast? Selleprast et taotlus ei olnud usust, vaid otsekui tegudest; nad tukasid endid vastu komistuskivi, nnda nagu on kirjutatud: "Vaata,

ma panen Siionisse komistuskivi ja pahanduskalju; ja kes usub temasse, ei j hbisse!" "Vennad, minu sdame hea meel ja palve Jumala poole nende eest on, et nad ndsaks saaksid! Sest ma annan neile tunnistuse, et nad on vga agarad Jumala suhtes, kuid mitte iget tunnetust mda; sest kui nad ei mista Jumala igust ja pavad les seada oma igust, siis ei ole nad alistunud Jumala igusele." (Rooma 9/30-33 ja 10/1-3). Nad ei olnud veel ristile jrginud Jeesust, kes ei tahtnud ennast psta. Nad ei mistnud veel, et iseennast nad psta ei suuda. Paulus lpetab oma mttekigu jrgmiselt: "Sest ksu lppsiht on Kristus iguseks igahele, kes usub." (s.4). Usu lbi pstmisel ja oma tegude abil pstmise vahel on piir, mis lahutab need kaks rhma teineteisest: need kes vtavad koos kreeklastega Jeesuse vastu ja need, kes koos juudi juhtidega ta eemale trjuvad. Oma pingutustega edu saavutanud inimesed tahavad tnu ja au endale ja neile on Jeesus komistuskivi ja pahanduskalju. Legalist solvub Jeesuse prast ja trjub ta lpuks eemale samal phjusel. Kuid me kik vime prale juda koos Aabrahami, Iisaki, Jaakobi ja suure hulga rahvaga, keda keegi ei suuda ra lugeda ja kes tulevad kikidest rahvahimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest. Vaata Ilmut. 7/9. On vaid ks viis hoiduda komistamast ja pahandumast pahanduskivi suhtes - vabatahtlik murdumine vastu Kristus-kaljut. Me vime valida tna Jeesuse, jrgida teda ja endale tunnistada, et ise me ennast psta ei suuda. Me vime hineda kreeklastega ja minna tna koos nendega otsima Jeesust. *****

Kuidas Jeesusesse suhtuti Ketsemanis?

Kui ma elasin lapseplves Michiganis, meeldis meile vga uisutamine. hel htul, siis kui olin umbes 12-aastane, oli mu pastorist isa minemas teisele poole linna piiblitundi pidama. Teadsin, et ta lheb pargi lhedusse, kus asus hea, uisutamiseks sobiv jrv. Nii palusin ma siis ennast kaasa, et isa viks mind piiblitunni ajaks jrvele uisutama jtta. Sel htul uurisid nad vist tuhandeaastast ajastut! Isa oli nii kaua ra, et park pandi kinni ja kik lksid koju, tuled kustusid ja mina jin enda soojendamiseks ksinda pimedale jle uisutama. Lpuks arvasin, et isa oli mind unustanud ja linud ksi koju. Mul oli nii klm, et ma ei saanud enam uisutada. Ja nii ma siis kkitasin he puu taga, mis tuule eest pisut kaitset pakkus. 12-aastased poisid ju ei nuta - ainult vahel! Minu sees mssas tunnete torm, kuid just enne seda kui arvasin et ma suren, ngin piki teed lhenemas isa auto sbralikke tulesid. Ma pole kunagi nii rmus

olnud! Kuid sead peatkki kirjutades tuli mul meelde, mis tunne on, kui arvad, et isa on sind maha jtnud. Selles peatkis me ei analsi enam Jeesuse suhtumist inimestesse vaid inimeste suhtumist Jeesusesse. Siiamaani oleme pannud thele mitmeid erinevaid inimgruppe, kellega Jeesus lbi kis ja tegi koostd - ja kuidas ta kohtles igat inimest tingimusteta armastavalt ja sbralikult. Nd kui sveneme tema elu viimastesse sndmustesse, neme kuivrd okeerivalt suhtusid inimesed tema ellu ja tegevusse. Vaadakem kirjeldust sellest, kuidas inimesed suhtusid Jesusesse Ketsemanis. "Siis tuli Jeesus nendega paika, mida nimetatakse Ketsemaniks, ja tles oma jngritele: "Istuge siin niikaua, kui ma lhen sinna ja palvetan!" Ja ta vttis enese juurde Peetruse ja kaks Sebedeuse poega, ja hakkas kurvaks minema ning ahastust tundma. Siis ta tles neile: "Minu hing on vga kurb surmani." Meie tleksime vib-olla: "Ma arvan et ma suren." "Jge siia ja valvake minuga!" Ja ta lks pisut eemale, heitis silmili maha, palvetas ning tles: "Minu Isa, kui on vimalik, siis mingu see karikas minust mda! Ometi mitte nnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas sina tahad!"" (Matt.26/36-39). Tuleta need sndmused meelde. Jeesus oli olnud koos oma jngritega lemises toas. Nad olid pidanud paasaphi. Ta oli pakkunud neile julgustavaid petusi, snu viinapuust ja okstest ja siis oli veel vimsalt nende eest palvetanud - ja mitte ksnes nende prast (neid oli nd vaid 11) vaid ka kigi tulevaste jrelkijate prast. Koos olid nad lahkunud lemisest toast ja linud Ketsemani aia suunas, kus Jeesus kis meeleldi palvetamas ja Isaga vestlemas. Kui nad kndisid aia poole, lasus Jeesuse peale rhuv raskus. Jngrid mrkasid, et ta kikus kndides just nagu oleks ta kandnud rasket koormat. Nad kogunesid ta mber pledes soovist teda aidata, ehkki nad ei mistnud tema hinge piina. Kui nad judsid aia vravasse, valis Jeesus kolm jngrit endaga kaasa, jttes teised ootama. Siis lks ta tuttavasse palvekohta ja kaasa kutsutud jngrid ootasid pisut eemal. Kui sageli oleme vaadanud pilte sellest episoodist - Jeesus Ketsemani aias plvili palvetamas. Tna htul oli Jeesuse hing sgavalt murelik ja talle tundus nagu ta sureks. Kui vaatleme seda Ketsemani aia kogemust, siis prame thelepanu sellele, kuidas erinevad isikud temasse suhtusid. Mtelgem esmalt tema Isale. Enne maailma loomist seatud plaanis olid Jeesus ja Isa valinud tee, millelt nd Jeesus, piinast hoolimata, ei tahtnud krvale astuda. Inimlikult vaadates kohutasid teda eesseisvad katsumused. Oli saabunud aeg mil Isa, nagu tleb Piibel, asetab tema peale kogu inimkonna patud. See oli kohutav koorem. Meie ei suuda kuidagi mista selle koorma raskust. Kuid

meenuta hetke mningaid enda ebannestumisi, hetki, mil langesid ja vaenlane tuli sind vajutama sgavale stunde sohu. Tuleb sul meelde hetk, kui sa tundsid end olevat rmiselt kaugel Jumalast - temast tiesti lahus - ja kahetsesid kibedasti oma pattu? Olen kohanud inimesi, kes oma eluviiside tagajrjel kandsid nii rasket koormat, et soovisid oma elu lpetada. Stunne ja piin olid rvinud neilt eluisu. Vta siis oma kogemus ja lisa sellele kik teisedki korrad kui sa oled langenud ja kogenud stunnet. Korruta see summa maakera elanike arvuga ja nende stundekoormaga. Kui oled seda teinud, siis lisa sellele koormale veel mineviku aegade inimeste skoorem ja ebann. Siis sellise skoorma vttis Jeesus oma lgadele. Seeprast me ei suudagi kunagi mista selle koorma raskust, mida tundis Jeesus, kui Jumal asetas kikide inimeste patud tema peale. Kige hmmastavam on see, et Jeesus ise koostas selle plaani koos Isaga. Jumal Isa ei asetanud seda koormat Jeesuse lgadele vastu tema enda tahtmist. Piibel rgib meile, et Isa ja Poeg teostasid lepituse heskoos. Ja ehkki Jumal on alati patuseid armastanud, vihkab ta pattu. Maailma pattude koorem hvardas teda ra tappa, kuid ta vttis meeleldi selle koorma enda kanda, et Jumal viks olla iglane ja mistaks igeks igahe, kes usub ja pakutud ohvri vastu vtab. Sel katsumushetkel Ketsemanis sattus Jeesus niliselt Isast eraldatusse. Sama lahusolekut saab kogema ka patune, kui ta jtkab mssamist Jumala vastu ja satub igavesse hukatusse. Vahel me mtleme, et Jeesus oli sel hetkel sltuv omaenda just. Me neme, et kogu oma elu aja oli ta olnud lhedases sltuvuses oma Isaga. Kuid nd nib sedasi, et Isa on lahkunud ja Jeesust on jetud ksinda patu vastu vitlema. Kuid ehkki Jeesus tundis ennast hljatuna, ei olnud Jumal teda hljanud. Jeesus oli ju ise oma ahastusehetke ette kuulutanud: "Vaata, tund tuleb ja on juba tulnud, et teid hajutatakse igaks ise kohta ja te jtate mind ksi! Ja mina ei ole ometi mitte ksi, sest Isa on minuga." (Joh.16/32). Jeesus teadis et ta on kuni lpuni koos Isaga, kuid ta teadis ka, et kriisi saabudes tunneb ta ennast tiesti ksikuna, hljatuna. Tunded olid nii vimsad, et nad tegid thjaks tema mistuse poolt pakutava julgustuse. Jeesus tundis, et patt oli eraldamas teda Jumalast, lahutamas teda oma Isast. Ta tundis nii vimsalt Isa viha patu vastu, et hendus tema ja Isa vahel katkes. Kuid Isa oli tema juures. Isa oli kohal: "Sest Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma iseenesega" (2.Kor.5/19). Jeesus kartis. Ta tundis udust. Ta kartis et ei suuda lesannet lpuni sooritada kui tundis et oli Isast lahutatud. Ta tundis ennast tiesti ksikuna. Ta teadis et ta on vaid inimene. Me viksime kasutada palju aega Kristuse inimliku iseloomu le mtisklemisele. hte asja aga me teame siiski: Ta tundis ennast ksikuna ja mahajetuna, ja pole ime et ta klammerdus maa klge ega tahtnud liikuda sammugi Jumalast kaugemale. Pole siis ime et ta nuttis ja higistas verd. Pole ime, et Jeesuse surmaheitlust Ketsemanis vib

kirjeldada ksnes selliste snadega nagu lootusetus, udus ja pimedus. htegi ahastust pole vimalik vrrelda Jeesuse ahastusega. Kuivrd rake oli see Jeesusele - ja samuti tema Isale. Vaadelgem nd veel ka ht teist olendit, saatanat. Kuidas tema tegutses sel pimeduse hetkel? Saatana otsustav hetk lhenes ja kaalukausil oli kik. Kogu Jeesuse elu jooksul oli saatan pdnud teda vita - panna teda komistama. Kik algas juba enne tema sndi. Kui Jeesus oli veel beebi, kaotasid kik Petlemma poisslapsed oma elu selle prast, et saatan ritas Jeesust hvitada. Saatan puutus Jeesusega kokku ka krbes ning peaaegu nnestus tal vtta temalt ta elu, kuid ingel tuli surevat Jeesust kinnitama sinna kiusatuste krbe. Saatan koos oma ksilastega oli hvardanud Jeesust mitu korda ja hdnud talle: "Me teame kes sa oled, sina Jumala Pha." Nd kiusas saatan Jeesust mtetega, et Isa on teda lplikult maha jtnud. Jeesus oli telnud: "Isa ei ole mind hljanud," kuid saatan tles: "On kll! Sa oled tiesti ksi. Lahutus mida sa tunned on teline. Sa ei ne oma Isa enam kunagi. Lahusolek saab olema igavene, nii et mis kasu on jtkata seda piina? Sa pidid pstma maailma, kuid maailm on sind eemale lkanud. Ka sinu oma rahvas tahab sind hvitada. ks sinu jngritest on reetur. Miks sa ei loobu? Miks sa ei prdu Isa juurde ja raiskad siin ksnes oma pingutusi!?" Jeesus tundis kiusatust prduda tagasi oma Isa juurde. Kui huvitav. Meie suurim kiusatus on elada lahus Jumalast. Aga Jeesuse suurim kiusatus Ketsemanis oli prduda tagasi Isa juurde. Milline tiuslik vastand meile. Saatan tegi kik selleks, et Jeesus jtaks selle maailma tema ktte. Ta teadis, et mngus on tema enda tulevik. Siis mtelgem veel inglite peale. Mida tegid inglid kui Jeesus aias vitles? Nad olid vait. Inglid teadsid, et oli saabunud maailmauniversumi suurim hetk. Taevas ei lauldud. Harfid ei mnginud. Inglid jlgisid sndmusi suures aukartuses. Nad vaatasid ja nad teadsid millega on tegu. Kogu nende elu oli omanud mtte teenimise rmust - ja sel htul seisid nad vaikselt. Kas sa suudad ette kujutada kuidas nad knnivad edasi-tagasi, vaadates kordamda toimuvaid sndmusi, aeg-ajalt eemale minnes, olles siiski kohemaid valmis Jeesusele appi ruttamas ja siiski teades et nad ei saa seda teha. Nad vaatavad Jeesust Ketsemanis. Nad vaatavad Isa. Kui ta viks anda mrgi, viksid nad minna appi. Lpuks katavad nad oma palged, et mitte nha seda kohutavat vaatepilti. Psteplaan puudutab ka teisi kui vaid maa elanikke. On olemas langemata maailmu. Usud, et mujal maailmas on teisi elanikke? Oled sa viimasel ajal lugenud Ilmutuse raamatu 12 peatkki? "Seeprast olge vga rmsad, taevad, ja teie, kes seal sees elate!" (s.12). Piiblis on palju kohti mis rgivad teiste maailmade elanikest. Vime vast arutleda, kui teraselt suudavad teiste maailmade elanikud jlgida meie maailma tegemisi. Vib-olla on neil samasugune

ngemise and nagu inglitel. Kuid kui maailm loodi, kui hommikuthed heskoos hiskasid ja kik Jumala pojad tstsid rmukisa. Vaata Iiobi 38/4-7. Nemad teadsid, mis toimub. Sellele lisaks panid nad imeks seda, kuidas kik lpeb. Kui saatan alustas mssu, esitas ta Jumala vastu kaks sdistust. Esiteks, et ksu titmine on vimatu ja teiseks et kui ksku ei tideta, on andestus vimatu. Ja kui tema sdistused pidasid paika, oli ohus kogu universumi saatus. Seeprast jlgisid ka langematute maailmade elanikud hinge kinni pidades Ketsemanis toimuvat. Jrgmiseks vaadakem jngreid. Nad magasid. Oled sa kunagi neid selle eest kritiseerinud? Jeesus igatses nende kaastunnet, sest ta oli ksnes inimene ja kannatuste keskel olles vajab inimene teiste kaastunnet. On tiesti loomulik igatseda lohutust, kui on halb enesetunne. Pole vale oodata et keegi tleks: "Olen sinu juures - olen siin." Nii lks ka Jeesus otsima jgritelt julgustust. Kuid nad magasid. Nad vaatasid talle hetke aega otsa, suutmata midagi kosta ning jid uuesti magama. Kuid pane thele mida Piibel tleb nende une liigi kohta. On mitmesugust und. On inimliku vsimuse und mida inimene magab peale pikka rnnuteed piki Galilea tolmuseid radu. On igavlemise und. Siis on veel und, millest rgib Luuka 22/45: "Ja ta tusis les palvetamast ning tuli oma jngrite juurde ja leidis nad magamast kurbuse prast." Mure-uni. Mis on mure-uni? Inimmistust uurivad psholoogid rgivad inimestest, kes pgenevad une abil mnest suurest murest. Enamus meist on on kunagi sellist und maganud. Jngrid olid sellise une meelevallas. Nad teadsid kuidas Jeesus kannatas. Nad olid kuulnud, kuidas Jeesus rkis oma kannatustest ja surmast. Nad pdsid seda mitte kuulata, kuid nad kartsid siiski. Nad olid kuulnud tema ohkeid ja ahastusehdeid Ketsemanis. Nad kannatasid, sest nende armastatud petaja kannatas ja uni ti igatsetud vabastuse liiga suurest piinast. Jngrid magasid mure-und. Jeesus teadis seda ja ka meil tasuks seda meeles pidada. Jeesus teadis, et nende vaim oli valmis kuid liha oli nder. Omamoodi ei pdnud nad mitte Jeesust unes unustada, vaid olid samastunud koos temaga nii tugevalt, et pinge kasvas liiga suureks. Seeprast nad ka uinusid. Nii prdus Jeesus kolmandatki korda ksindusse ja hdis Isa poole veel kord: "Aba Isa! Sinul on kik vimalik; vta see karikas minult ra! Siiski mitte, mida mina tahan, vaid mida sina tahad!" (Mark.14/36). Loodus oli ainuke Jeesuse kaaslane tol hetkel. lipuud nutsid, langetades lehtedelt kasteseid pisaraid ja kannatava Vabastaja hded lhestasid vaikust. Jeesus vitles viimse hetkeni, niliselt ksi, taeva ja maa poolt hljatuna. ra krvuta kunagi Jeesuse vitlust Ketsemanis

meie katsumustega. Neid pole vimalik vrrelda meie kogemustega. Neid ei saa vrrelda Vabastaja kannatustega tollel htul. Meil ei paluta kunagi kanda kogu maailma patukoormat. Kuid kui Jeesus vitles, nuttis ja palvetas ning lpuks surevana maha langes, pilt muutus. Gabriel - kes oli vtnud Lutsiferi koha Jumala ees - oli kndinud edasi-tagasi ja vaadanud aeg-ajalt kord Isa poole, kord Ketsemani suunas. Korraga Isa noogutab Gabrielile! Ja Gabriel lheb leloomuliku kiirusega - universumi kiireimaga - biljonite kilomeetrite kaugusele ja juab kohale alla 3 minuti! Sa vid kuulda kuidas inglitehulgad havad: "Kiirusta Gabriel!" Gabriel kiirustab. Ta saabub Jeesuse juurde. Ta tstab Jeesuse pea maast ja toetab selle oma la vastu. Siis viipab ta avatud taeva suunas, kust ta on tulnud. Ta on tulnud kinnitama Jeesust Isa armastusest. Ta rgib hingedest, kes saavad igavikku pstetud tnu Jeesuse ohvrile. Ta kinnitab, et Isa on suurem ja vimsam kui saatan ja et selle maailma kuningriigid videtakse Kigekrgema phadele. Ta rgib, et selle tohutu ohvri vrtus saab ulatuma igavikku, sest pstetud saavad kord olema koos Kristusega Taevas ikka ja igavesti. Ja Jeesus tuseb oma palvepaigast. Pea psti knnib ta aiast vlja rvlijugu vastu. Sellest hetkest kuni ristini knnib Kuningas pea psti. Kui inimesed togivad ja ngivad teda teel Kolgatale, kitub ta leloomulikult rahulikult ja vaikselt. Ta on ksnes usus vastu vtnud Isa armastuse ja ve. Ehkki ta tunneb ennast mahajetuna ristil ja hab: "Miks sa mind oled maha jtnud?", ei ole ta ksi. Ja lpuks lausub ta: "Isa, sinu ktte ma annan oma vaimu!" (Vt. Luuka 23/46). Oled sa rmus Jeesuse prast? Oled sa rmus selle prast, et ta kannatas? Oled sa tnulik selle prast, et tema ohvri tttu vid sinagi saada igavese elu? Miks mitte tnada teda uuesti tema imelise armastuse eest? *****

Kuidas Peetrus suhtus Jeesusesse?

Kas anda rihma vi mitte, on ksimus, millele peavad vastama kik lapsevanemad. Uurimused on nidanud et pole niivrd thtis karistuse moodus kui see, et karistusest hoolimata teab laps, et teda armastatakse ja temast hoolitakse. Minu isa valis vitsa! Kui ma olin vike, kasutas ta midagi kerget. hel peval peale koslepit tulin naeratades ema juurde ja tlesin: "See ei teinud ldsegi haiget!" See oli ks mu rngimaid eksitusi. Ema rkis isale, mida ma olin telnud ja sellest pevast alates tegi isa oma td korralikult. Kuid kige rngema karistuse sain siis kui isa isegi mitte ei puutunud mind. Olime puhkusel hel Kajakajrve saarel Michiganis. Nagu alati

mina ja mu vend tlitsesime pidevalt. See oli meie suurim lbu. Alati rikkusime ra nii enda kui teiste puhkuse. Me isa pdis meid igat moodi lpetama sundida. Ta proovis magustoidu rakeelamist. Ta proovis meid ilma htusgita magama saata. Ta proovis jtta meid ka meie majakesse koduaresti. Ta proovis vitsa. Mitte miski ei aidanud. Lpuks kutsus ta meid taas majakesse ja mtles uusi karistusviise. Kuid ilmselt olid tal kik ideed otsa lppenud. Ja nii ngin ma kuidas tema silmist hakkasid voolama pisarad. Pisarate ngemine suure, tugeva isa nol oli minu jaoks midagi uut. Tajusin, et olin phjustanud pettumust ja sdamevalu inimesele, kes mind armastas ning ma ei suutnud tema pisaraid vlja kannatada. Oleksin suutnud vlja kannatada kskik millist karistust, kuid mitte seda. Korraga soovisin tepoolest muutuda. See oli kige hullem ihunuhtlus, mida olen iialgi saanud! Ka Peetrus sai samasuguse ppetunni. Eelmises peatkis vaatlesime Matteuse 26 peatkis Jeesuse kogemust Ketsemani aias. Ingel prdus tagasi taevasse ja Jeesus lheb oma magavate jngrite juurde ning pab neid ratada. "Ja kui ta alles rkis, vaata, siis tuli Juudas, ks neist kaheteistkmnest, ja temaga hes suur juk mkade ja nuiadega lempreestrite ja rahva vanemate poolt." (s.47). "Sel tunnil tles Jeesus hulgale: "Otsekui rvli peale olete te vlja tulnud mkade ja nuiadega mind kinni vtma! Ma olen iga pev istunud teie juures phakojas ja petanud, ja te ei ole mind kinni vtnud." Aga see kik on sndinud, et lheksid tide prohvetite kirjad. Siis jtsid kik jngrid tema maha ja pgenesid ra." (sd.55,56). Korraga olid jngrid les rganud. Juudas oli juhtinud kurja jugu Jeesuse juurde ja reetnud teda suudlusega. Peetrus oli haaranud oma mga ja raius ra lempreestri sulase krva. Kui Jeesus rkis lhidalt sellele jugule, astus ingel nende vahele ning hetkeks nis nagu oleksid kinnivtjate plaanid luhtunud. Kuid ingel lahkus peagi ja jngrid, kes olid vandunud, et psivad Jeesuse juures, pagesid kabuhirmus pimedusse. Isegi Peetrus pgenes - tema, kes oli nii innukalt kinnitanud: "Kui ma sinuga peaksin ka surema, ei salga ma sind mitte!" (Matt.26/35). Vehulk viis Jeesuse Kaifase paleesse. Kohale toodi valetunnistajaid sdistusi esitama, et nende tunnistuste alusel Jeesust surma mista. Kuid valetunnistajad rkisid ksteisele risti vastu. Jeesus ootas kannatlikult snagi lausumata kuni Kaifas vajus lootusetusse. Ta vannutas Jeesust tlema, kas ta on tepoolest Kristus, Jumala Poeg. Enam Jeesus ei vaikinud. Ta vastas: "Olen." Kik kuulasid teraselt tunnistust, mida ta andis vande all lempreestri ees ja kik ngid kuidas tema ngu hiilgas taevalist valgust. Aga siis lisas Jeesus midagi, mida Kaifas ei olnud ksinud. Ta tles: "Ometi ma tlen teile: sellest ajast te nete Inimese Poega istuvat Jumala ve paremal pool ja tulevat taeva pilvede peal!" (s.64).

Kaifas hdis selle peale: "Tema on Jumalat pilganud!" Ja gestunud rahvamass hakkas tuklema, lma ja Jeesuse peale slitama. Meeleolu tol l Kaifase kohtusaalis oli kohutav. Nad panid vana kaltsu tema silmade peale, lid teda ja tlesid: "tle, Kristus, meile kui prohvet, kes see on, kes sind li!" Nad slitasid talle nkku. Jeesust koheldi sama julmalt ja ebaiglaselt nagu keda tahes kurjategijat on eales vanglas koheldud. Kuid Jeesusel seisis sel l ees veelgi suurem ahastus. Nd pramegi oma thelepanu sellele, sest see puudutab ht tema lhimat jrelkijat. Jngrid olid pgenenud lbi aia minema, kui inimjuk Jeesuse ra viis, kuid vhemalt kaks neist prdusid tagasi ja jrgnesid jugule vikese vahemaa tagant kuni Kaifase paleeni. Need kaks olid Peetrus ja Johannes. Nad ei saanud kuigi kaua eemal olla. Kui nad saabusid paleesse, liikus Johannes nii lhedale Jeesusele kui vhegi vimalik, kuid Peetrus liitus eesuel lkke mber olevate inimestega, sest oli klm. See on tuttav lugu. Alati me ei analsi piisavalt teraselt neid samme, mida Peetrus astus enne kui judis nii kaugele, et salgas Jeesuse. Esimese sammu vttis Peetrus siis, kui Jeesus pdis neid hoiatada eesseisva ohu eest. Jeesus oli telnud: "Sel l te kik taganete minust; sest kirjutatud on: ma ln karjast ja karja lambad pillutatakse!" Kuid Peetrus vastas: "Kui ma sinuga peaksin ka surema, ei salga ma sind mitte!" Jeesus tles: "Testi ma tlen sulle, tna sel, enne kui kukk on laulnud, salgad sa mind kolm korda!" (Matt.26/34). Markus kirjutab koguni: "...enne kui kukk on kaks korda laulnud, salgad sina mind kolm korda!" (Mark.14/30). Peetrus vitis vastu: "Issand, ma olen valmis sinuga minema niihsti vangi kui surma!" (Luuka 22/33) ja "Kui ka kik sinust taganevad, siis mina mitte!" (Mark.14/29). Ta oli iseendas kindel. Ta tundis ennast hsti tugevana. Ta oli kindel, et tal on piisavalt palju tahtejudu ja jrjekindlust teha iget otsust ja hoida sellest kinni. Ta pidas ennas distsiplineeritud inimesena - mehena, keda Jeesus vis usaldada. Ta ei teadvustanud ohtu. See on alati esimene samm, kui inimene salgab Jeesust. Teine samm Jeesuse salgamise suunas mille peetrus astus, oli see, kui ta andis jrele kiusatusele natuke tukastada, ehkki ta oleks pidanud palvetama. Enesekindlal inimesel on seda sammu kerge vtta. Milleks veel palvetada kui saa ka ise asjaga hakkama? Kes vajab krgemalt poolt tulevat abi kui oled ise piisavalt tugev ja vgev? Ma usun, et ks olulisemaid phjusi kristlastest enamiku nrgale palveelule on selles, et nad ei tunne psivat vajadust Jumala abi jrele. Nad saavad edukalt ka omal jul hakkama. Neil on kerge prata hommikul klge ja magada tunnikese kauem kui et kasutada seda

aega osaduseks Jeesusega, sest nad ei tunne palvevajadust. Ja see viib juba jrgmisele sammule. Kolmanda sammu astus Peetrus kui hakkas vitlema omi vitlusi. Ta uskus, et on piisavalt tugev astumaks vaenlasele vastu oma juga. Ta rndas juku ksinda, mk kes, kuid sai oma vaeva palgaks vaid he krva - ja isegi seegi polnud thtsa inimese krv, kigest lempreestri sulase oma! Kui me oleme lahutanud ennast ve allikast, unustame ra, et me ei peaks vitlema vaenlase vastu oma juga. Unustame, et vaid Jumal vib videlda meie eest. Vaid Tema on piisavalt tugev. Ja kui me hakkame oma mka lehvitama, saame kindlasti kaotuse osaliseks. Neljanda sammu astus Peetrus sel l pdes psta iseennast. Jeesus ei hakanud aitama Peetrust tema soovitud vitluses ja nii ta siis pgenes. Kui Jeesus ei suuda teda psta, tuleb tal seda endal teha. Ja nii jooksis Peetrus pimedusse. Viienda sammu astus Peetrus jrgides Jeesust vahemaa tagant. Tema usaldus Jeesusesse oli kikuma lnud. Ta ei olnud valmis Jeesuse juurest lplikult lahkuma, kuid nd oli ta ettevaatlik. Ta ei tahtnud olla liiga lhedal. Ta hoidis teadlikult Kristusest distantsi. Ja nii jrgnes ta Krsitusele teatud vahemaa tagant. Kuid oli klm. on alati klm, kui oleme eemal Jeesusest. Oled sa seda juba mrganud? Nii vttis Peetrus kuuenda sammu, otsides soojust ja lohutust sealt, kust otsib seda maailm. Ta liitus lkketule mber seisva rahvahulgaga ja pdis end soojendada. Kuid seal seltskonnas tundis ta end olevat kimbatuses, mis viis selleni, et ta vttis jrgmise, seitsmenda sammu, vttes enesele teise olemuse. Kuid ta ei sobinud teistega kokku. Kui teised seal naersid Jeesuse kannatuste le, tahtis Peetrus nutta. Kuid see oleks teiste thelepanu temale tmmanud ja nad oleksid mrganud, et ta ei ole ks nende seast. Nii sundis ta ennast naerma valjemini kui kski teine. Kui rahvahulk ropendas ja viskas nalja, kannatas Peetrus oma hinges. Ta nitles oma rolli halvasti, sest varsti prdusid inimeste pilgud tema peale. Siis tajus ta, et on vaid sammu kaugusel Jeesuse lplikust mahasalgamisest. Kui inimene lheb eemale Jeesusest ja otsib soojust ja tunnustust maailmast ning kui siis keegi ksib: "Kas mitte sinagi pole ks nende hulgast?", vastab ta: "Ei, kindlasti ei ole!" Nii juhtub selle asjaga. Kui ajujaht algas ja inimesed nitasid srmega Peetruse poole, vttis ta viimase sammu, hakates ropendama ja vanduma, et pole kunagi Jeesust tundnud. Just sel hetkel Jeesus prdus ja vaatas Peetrusele otsa. Jeesus prdus kohal kus ta oli, kus teda togiti, ngiti ja ldi. Jeesus peas kibuvitstest kroon, nol verepiisku - prdus ja vaatas Peetrusele otsa. Pilke on mitmesuguseid. Kui Jeesus vaatas Peetrusele otsa, ei olnud tema pilgus viha vi plgust. Selles oli kaastunnet ja armastust selle nnetu jngri vastu.

Meie vaevalt vidaksime, et Peetrus oleks sel hetkel olnud Jeesuse jnger. Ka Peetrus isegi ju eitas seda. Kuid Jeesus ngi, et Peetrus oli ha tema oma. Peetrus ei olnud silmakirjalik. Kui ta oli kinnitanud, et on valmis koos Jeesusega surma minema, siis ta tepoolest mtleski seda. Kuid Peetrus oli nrk. Ja ta oli samm-haaval triivinud Jeesusest eemale, ta ei usaldanud ennast jgitult Temale. Alles nd mrkas Peetrus, mis oli juhtunud. Kurat tegutseb alati samamoodi. Ta ei meelita meid kuristikku hppama he suure hppega. Ta teab, et me tajume ohtu ning palume kohe Jeesuselt abi. Seeprast juhib ta meid krvale vimalikult stuina tunduvate vikeste sammudega, nii et me ei tajuks hvardavat ohtu. Jeesus suunas Peetrusele pilgu, mis rkis armastusest, pettumusest ja murest. Kui Jeesus oleks iialgi vajanud spra, siis see hetk oli nd. Kui ta oleks ealeski vajanud julgustust, et keegi oli ha tema krval, siis see hetk oli nd. Seeprast tegi sel l tema sdamele kige rohkem haiget see, et ks tema kige lhedasemaid spru pras talle selja ja tles et ei tunnegi teda. Kui Peetruse pilk kohtus Jeesuse omaga, titis tema meeli mlestuste tulv. Ta mletas kutset jrve rannal, kui Jeesus oli lubanud teha neist inimeste pdjaid. Ta mletas d jlvel, kui ta oli oma hulljulguse prast peaaegu et uppunud, kuid Jeesus sirutas talle oma ke ja pstis ta. Ta mletas, kuidas Jeesus oli tulnud talle appi templiraha loos. Ta mletas, kuidas vaid mned tunnid tagasi oli Jeesus pesnud tema jalgu ning kannatlikult tegi tema vastuvited thjaks. Ta mletas, kuidas Jeesus oli talle telnud: "Siimon, Siimon, vaata, saatan on vga pdnud seluda teid nagu nisu! Aga mina olen sinu eest palunud, et su usk ra ei lpeks, ja kui sa prast prdud, siis kinnita oma vendi!" (Luuka 22/31-32). Ja kui Peetrus ngi Jeesuse kahvatut, kannatavat ngu, vrisevaid huuli ja verepisaraid, ei kannatanud ta enam. Ta lahkus areenilt, jooksis eesuelt ra ja minema piki pimedaid linnatnavaid. Ta judis kuldvravani, jooksis rinnatiselt alla ja letas Kedroni oja. Siis jooksis vastasrinnatisest les Ketsemani aeda ja kobas maad mda, kuni leidis koha kus Jeesus oli palvetanud, nutnud ja higistanud verepisaraid sel l. Peetrus viskus maha ja soovis surra. Ta teadis, et kigist Jeesuse kannatustest tol l likas tema tegu kige sgavama haava. Ja see teadmine likas Peetrusele otse sdamesse.Prast sel aias veedetud d ei olnud Peetrus enam samasugune. Tema elu suurim kriis oli mdunud. Jeesuse armastus ja andestus stasid tema hinges lootuse ning prast seda oli ta alati valmis kindlalt ja veenvalt rkima sellest, mida Jeesus tahab teha ka oma kige nrgema lapse heaks. Ka ks teine isik soovis sel l oma surma, ja kahjuks tema soov titus. Mehe nimi oli Juudas. Juudas oli ilmselt targem teistest jngritest. Ta oli mistnud Jeesuse petusi tulevase kuningriigi loomisest ja nd - olles teinud oma viimase lootusetu rituse, et

suunata Jeesust tegutsema tema tahte kohaselt - pras talle selja. Seoses rahvahulkade toitmisega oli Juudas pdnud suunata Jeesust looma oma kuningriiki maisel moel. Ka nd proovis ta sundida Jeesust troonile istuma. Kas sina oled kunagi videlnud, et asetada Jeesust oma elu troonile? Juudas oli sepitsenud kavala plaani. Seal oli tegemist palju enamaga kui vaid juudi-juhtide makstavast 30-st hbeseeklist. Tema teline eesmrk oli sundida Jeesust rajama oma maapealset kuningriiki - asetada teda troonile. Juudas mtles, et Jeesuse ra andmine juudijuhtide ktte sunnib teda sooritama ime enda vabastamiseks ning see viib omakorda Jeesuse, kui uue Messia, kuningriigi loomiseni. Juudas oli kindel, et austusest tema kavala plaani suhtes nimetaks Jeesus siis teda peaministriks. Kik lks hsti kuni sinnamaani, kui Juudas reetis suudlusega oma Issanda. Siis tles ta preestritele ja valitsusmeestele: "Vtkle ta kinni." Ta ootas tepoolest, et Jeesus sunnib vaenlased plvili, vabastab ennast ja oma jngrid ning tuseb Iisraeli troonile. Kuid selle asemel sai Juudas krvalt vaadata, kuidas Jeesust ra viidi nagu talle, keda viiakse tappa. Ta ngi kuidas Jeesuse ked kinni seoti. Ta ngi kuidas Jeesust piinati Kaifase juures valekohtus. Ja kui kohtupidamine lhenes lpule, tuli tema mtetesse kohutav kahtlus, et ta oli mnud Jeesuse surma. Sina tead, kuidas jutustus Juudasest lpeb. Kui lrmav rahvahulk oli hiljem minemas Kolgatale, peatas inimesi okeeriv vaatepilt. he puu all vedeles Juudase elutu keha. Kis, millega ta oli end les poonud, ei olnud ta raskust vlja kannatanud. Kohtuprotsess Kaifase juures lppes peagi prast seda kui Juudas oli tunnistanud, et reetis Jeesuse. Tunnistus pani lempreestri piinlikku olukorda ja Kaifas tahtis minema saada imestavate pilkude ja kiuslike ksimuste eest. Oli varajane hommikutund ja nd tuli kiiresti tegutseda. Oli reede - paasaphade esimene pev - ja rahvajugu viha, mis oli asjad siiamaani toonud, hakkas juba rahunema. Kui nad peavad ootama le sabbati, siis vaevalt nad oma eesmrki saavutavad. Nii lppes siis kohtuprotsess Jumala valitud rahva usujuhtide juures. Tema enda templi preestrid ja tlised olid teda uurinud ja ta hukka mistnud. Nd tdesid nad vaid, et Ta on surma vrt. Imesta, oh taevas, ja hmmastu, oh maa! *****

Kuidas suhtuti Jeesusesse Pilaatuse kohtusaalis

"Siis nad viisid Jeesuse Kaifase juurest kohtukotta; aga see oli puhteajal. Ja nad ise ei linud kohtukotta, et nad ei rvetuks, vaid viksid sa paasatalle." (Joh.18/29). Millise vaatepildi tunnistajaks sai kogu universum! Kogu maailma Kohtunik viiakse kohtu ette. Just tema oli loonud taeva ja maa. Tema oli loonud ka need, kes teda seal ngisid ja tukasid teel Pilaatuse kohtusaali. Tema ves tuksusid nende sdamed ka sel hetkel kui nad teda sdistasid. Ja ta seisis vaikselt omal kohal tiesti teadlikuna sellest, et hel peval seisavad needsamad inimesed tema ees ja kuulevad kuidas tema, maailmauniversumi Kohtunik, kuulutab neile igavest kohtuotsust. Kas sina oled kunagi muret tundnud kohtupeva prast? Oled sa vahest seda kartnud ja pdnud vltida kogu teemat, sest juba sellele mtlemine ajab hirmujudinad peale? Kui ootad tulevast kohut, tuleb sul meeles pidada kolme asja. Esiteks pea meeles, et sinu le mistetakse kohut iglaselt. Kui Jeesust tiriti kohtu ette, teadis ta, et et tema le ei misteta iglaselt kohut. Ta teadis, et tema sdistajad tahavad ta hukka mista kskik millise s eest. Ja kui nad ei leia kohtule piisavalt veenvaid phjusi, mistavad ta igal juhul sdi kasvi valetunnistajate abil. Kohus, mille ees ta seisis, oli lbinisti korrumpeerunud ja mda. Ja ehkki lppude-lpuks ei olnud neil tema vastu muud kui see, et tema patuta elu pani teisi paistma veelgi patuseimaina, ei tusnud kski hl teda kaitsma. Tal polnud ainustki vimalust saada vabastavat kohtuotsust nende tingimustel toimuvas kohtuprotsessis. Kui sind tuuakse kohtu ette, tuuakse sind iglaselt. Kas see on hea vi halb uudis? Oled sa sta vi sdi? Oled sa patune vi mitte? Kui sind tuuakse iglase kohtuniku ette ja kohus uurib, kas sa oled olnud patune vi mitte, siis mis sa arvad milline saab olema kohtu otsus? Pole ime et me nii sageli ootame kohtuid hirmu ja murega. Me teame, et kui kohus on iglane, mistab ta meid sdi! Meil pole mingitki vimalust saada vabastavat kohtuotsust kui meid mdetakse Jumala ksuga, tema kohtu mdupuuga. Kuid ra j siia seisma! Kohtust tuleb meeles pidada ka hte teist asja. Kui Jeesust toodi kohtu ette, seisis ta ksinda. Tema krval ei olnud mitte kedagi. Keegi ei kaitsnud teda sdistuste eest, mida tema vastu esitati. Sdistajad olid tis hoos - kuid kummaline kll, kaitsjat ei olnudki. Kui meie hel peval seisame Jumala kohtujrje ees, esitatakse ka meie vastu sdistus. Kuid meil on ka advokaat, kaitsja Isa juurest, Jeesus Kristus, kes on ige. Me ei pea vaenlase sdistustele ksi vastu seisma. Kristus saab seisab meie krval. Ja teda pole mitte ainult kiusatud sama moodi nagu meidki, vaid ka tema on kohtu ees seisnud. Ka teda on sdi mistetud. Ta kannatas karistust, mida polnud ra teeninud, et asetada oma igust meie

arvele, nii et meie viksime saada vabastava kohtuotsuse, mille tema oli ra teeninud. Tema oli kohtu ees meie eest. Teda misteti meie eest sdi. Ja teda ka karistati meie eest. Lpuks tuleb meil tulevasele kohtupevale mteldes meeles pidada, et seesama Jeesus, kes on meie kaitsja ja kes misteti sdi ning keda ka karistati meie eest, saab olema meie kohtunik. Mida muud ta viks veel teha selle heaks, et meile pakutaks kik vimalused armusaamiseks? Kuid temal endal ei olnud Pilaatuse ees mingit vimalust oma osaks saada vabastavat kohtuotsust, armu vi iglust. Juudi juhid, kes ta Pilaatuse ette tid, ei tahtnud ise kohtusaali tulla. Nad tahtsid olla tseremoniaalselt puhtad algavate paasaphade jaoks. Seeprast nad nudsid, et teda mistetaks surma vljas eesues, nii et nad juaksid veel igeks ajaks koju paasaphasid alustama. Patt teeb meie vrtushinnangutega kummalisi asju, kas pole? "Siis lks Pilaatus vlja nende juurde ja tles: "Mis teil on kaebamist selle inimese peale?" Nemad vastasid ning tlesid temale: "Kui see ei oleks kurjategija, me ei oleks andnud teda sinu ktte!"" Teisiti eldes: "ra kuula meid le! Meie vastutame siin korra le. Meie oleme selle rahva juhid. Kas sa ei tea kellega sa rgid?" "Siis tles Pilaatus neile: "Vtke teie ta ja mistke oma ksupetuse jrgi kohut tema le!"" Ta tles sellega, et kui teie vastutate siin korra le, siis miks te teda siia tite? "Juudid tlesid temale: "Meil ei ole luba kedagi tappa!" - et tide lheks Jeesuse sna, mis ta oli elnud, kui ta thendas, millist surma ta sureb. Siis lks Pilaatus jlle kohtukotta ja kutsus Jeesuse ning tles temale: "Oled sina juutide kuningas?" Jeesus vastas: "Rgid sa seda iseenesest vi on sulle teised seda minust elnud?" Pilaatus vastas: "Egas ma juut ole! Sinu oma rahvas ja lempreestrid on sind andnud minu ktte. Mis sa oled teinud?" Jeesus kostis: "Minu riik ei ole sellest maailmast; oleks mu riik sellest maailmast, kll mu sulased oleksid videlnud, et mind ei oleks antud juutide ktte. Ent nd ei ole mu riik mitte siit!" (Joh.18/29-36). Pane thele eriti lauset "Minu riik ei ole sellest maailmast; oleks mu riik sellest maailmast, kll mu sulased oleksid videlnud." Juudas oli otsustanud sundida Jeesust troonile astuma - videlda, et teda sinna saada. See oli tema viis. Ta uskus et juab videldes eesmrgile. Ta uskus oma pingutusse, asjade enda kasuks pramisse. Ta ei tahtnud oodata, et Jumal tegutseks. Ta tahtis teha seda ise. Kuid Jeesus tleb: "Minu riik ei ole sellest maailmast; oleks mu riik sellest maailmast, kll mu sulased oleksid videlnud." Kuna tema riik ei olnud sellest maailmast, ei pidanud tema jngrid vitlema eesmrgi saavutamiseks. Kas vib ka nii olla et meil ei tule vidu nimel videlda ka vaimulikus kuningriigis? Kui uurid sna kuningriik kasutamist evangeeliumites, siis mrkad, et Jeesus rgib kas armuriigist vi kirkuse riigist. Ta kasutas korduvalt vljendeid kuningriik vi taevariik. Sageli alustas ta

thendamissnu snadega: "Ja taevariik on..." Armuriik ktkeb endas nii Jumala andestust kui ka tema vge. Ja Jumala lastel pole vaja videlda kummagi anni eest. Me ei saa taevasse psemist ra teenida. Me ei saa ka videlda selle prast et saavutada vitu ja elada snakuulelikult. Kui Jeesuse kuningriik oleks sellest maailmast, tuleks tema teenijatel videlda patu ja saatana vastu, videlda, et olla snakuulelikud, videlda et alla anda, videlda et saavutada vitu. Kuid Jeesus tles: "Minu riik ei ole sellest maailmast." Selle kuningriigi nnistused tuleb vtta vastu annina. andestus on and. Kahetsus on and. Vit on and. Snakuulelikkus on and. Me ei pea vitlema, et neid ktte saada. Peetrus mistis asja valesti. Ta oli vehkinud mgaga ja siis Jeesuse juurest pgenenud, mrgates et tegemist polnudki vitlemisega. Nd oli ta otsapidi Ketsemani aias ja soovis oma surma. Ka Juudas oli mistnud asja valesti. Nd lamas ta surnukeha Kolgata teeveeres. Ka Pilaatus mistis asja valesti ning otsustas anda suuremat kaalu lrmava rahvahulga hetele kui nendele vaiksetele snadele mida esitas Jeesus, pakkudes talle kingiks kuningriiki, kus pole enam vitlusi. Ja siis pdis ta vltida raske otsuse langetamist saates Jeesuse Heroodese juurde, kes samamoodi mistis valesti Kristuse kuningriiki. Pilaatus otsustas lkata vastutuse Heroodesele. "Kui siis Heroodes Jeesust ngi, sai ta vga rmsaks, sest ta oli hea meelega tahtnud teda juba ammugi nha, kuna ta oli temast palju kuulnud; ka lootis ta nha saada mnd imethte, mida ta ehk teeb. Ta ksis temalt palju asju, aga tema ei vastanud talle midagi." Jeesus ei vastanud Heroodesele snagi. "Aga lempreestrid ja kirjatundjad seisid ja kaebasid vga valjusti tema peale. Kui siis Heroodes oma sjameestega teda oli halvaks pannud ja pilganud ning riietanud toreda riidega, saatis ta tema tagasi Pilaatuse juurde." (Luuka 23/8-11). Kui ma lugesin seda jutustust esimest korda, tundsin rmu. Just Heroodes oli tapnud Ristija Johannese, olles joomapeol andnud mtlematu lubaduse Saloomele. Pikka aega tundsin lausa kristlikku rmu selle klma suhtumise eest, mida Jeesus Heroodese vastu tol peval vlja nitas. Nii ma mtlesin. See on paras Heroodesele, Issand! ra tee temast vljagi! Alanda teda! Maksa talle ktte! Olin rmus kui mistsin, et tielik hoolimatus oli Heroodesele kige rngem hoop. Kuid siis hakkasin mistma, et Jeesus ei ole selline. Jeesus tuli surema nii Heroodese, kui ka sinu ja minu eest. Me ei ne siis Jeesust lug psti seismas ja arveid klaarimas. Selle asemel neme vrisevat, vaikselt pisaraid valavat Jeesust muretsemas selle eest, et taas on ks tema loodud spradest talle selja pranud. Me neme Jeesust, kes murtud sdamega vtab vastu otsuse, mille Heroodes on juba teinud. "Kui nad ei kuula Moosest ja prohveteid, ei nad veenduks ka, kui keegi surnuist les tuseks!" (Luuka 16/31). Heroodes oli trjunud eemale prohveti kuulutatud te ning talle ei antud teist sna. Jeesus

aktsepteeris Heroodese valikut, sest polnud enam muud vimalust tema sdame ktte saamiseks. Vihasena ja alandatuna saatis Heroodes Jeesuse tagasi Pilaatuse lossi. Prdume tagasi jutustuse juurde Matteuse 27. peatkis. Nd neme kuidas sndmustesse sekkub Pilaatuse naine. "Aga kui maavalitseja istus kohtujrjel, lkitas tema naine ta juurde tlema: "rgu sul olgu htki tegemist selle igega; sest ma olen tna unes palju kannatanud tema prast!"" (Matt.27/19). Vib-olla oli see toimunud juba ndalaid vi isegi kuid varem. Pilaatus ja ta naine olid hommikusgilauas. Pilaatus si saiakest ja ji samal ajal kohvi kui proua Pilaatus luges talle hommikust ajalehte "Jeruusalemma Snumid"! Eriliselt pras ta oma mehe thelepanu Jeesus Naatsaretlasest knelevatele pealkirjadele ja artiklitele. Kindlasti oli ta Jeesusest varemgi kuulnud ja tundis tema vastu kaastunnet. Ilmselt oli ta te otsija. Ta oli inimene, keda Jumal sai puudutada ja nii ngigi ta ahastavat und. Ta ngi Jeesust sdistatuna kohtusaalis. Ta ngi et ta mees ei lasknud teda vabaks nii nagu oleks pidanud. Ta ngi Kolgata risti ja Jeesuse verd voolavat ihu riputatuna maa ja taeva vahele. Ta kuulis Kristuse hdu: "See on lpetatud!" Siis aga ngi ta veel kaugemale tulevikku, aega, mil Jeesus prdub tagasi maa peale aus ja hiilguses. Just siis ta rkas ja saatis kiire snumi oma mehele, et hoiatada teda eksituse eest. Kuid Pilaatus ei peatunud, vaid pdis leida mingit viisi nii Jeesuse vabastamiseks kui ka vihase rahvamassi rahustamiseks. Kuid lpuks ta andis jrele ja ohverdas Jeesuse, et saada omale rahva heakskiitu. See viib meid tagasi Johannese 18. peatkki. Pilaatus ritab viimast lootusetut vimalust olukorra leevendamiseks. Ta tleb: "Aga teil on kombeks, et ma paasaphal lasen he teile vabaks. Kas tahate nd, et ma teile vabaks lasen juutide kuninga?" Siis nad kisendasid jlle kik ning tlesid: "Mitte teda, vaid Barabas!" Aga Barabas oli rvel." (Joh.18/39,40). Oma raamatus "The Greatest Story Ever Told" kirjeldab Fulton Oursler Barabast seloodiks - Rooma-vastaseks odameheks. Ta oli kuulus varas ja rvel. Kuid usujuhid valisid Barabase, mis tegelikkuses thendas leastumise valimise. Valides Barabase valisid nad mehe, kelle meelest polnud vaja ksku pidada. Kui nad oleksid valinud Jeesuse, oleksid nad valinud austuse Jumala kskudele ja snakuulelikkusele. Kui huvitav, et samad ksimused on pevakorral ka tnapeva koguduses. Ka meil tuleb valida Kristuse ja Barabase vahel. Kumma sina omas elus valid? Kas sa valid oma eluviisiks osaduse Kristusega, vttes vastu andestuse ja vidu annid mida ta sulle annab? Vi valid sa Barabase, vitled omi vitlusi ja usud et kske pole vaja pidada? Iisraeli rahvas oli teinud oma valiku. Ta valis Barabase. Seda

valikut ei vetud kunagi tagasi. "Siis vtsid maavalitseja sjamehed Jeesuse enestega kohtukotta ja kogusid tema juurde kokku kik oma jugu. Nad vtsid ta riidest lahti ja panid temale selga purpurmantli, ja punusid kibuvitstest krooni ning panid selle temale phe, andsid ta paremasse ktte pilliroo, heitsid ta ette plvili maha, naersid teda ja tlesid: "Tere, juutide kuningas!" Ja nad slitasid tema peale ja vtsid roo ning lid sellega temale phe. Ja kui nemad teda olid naernud, vtsid nad mantli ta seljast ra ja panid ta omad riided temale selga ja viisid ta ra risti la." (Matt.27/27-31). Ja Jeesus, kes universumi Loojana oleks vinud hetkega kohale kutsuda 10 000 inglit teda kohutavast olukorrast vabastama, astus alandlikult surma, ristisurma - sinu ja minu prast. *****

Risti tee
Kujuta ette et sa oled Siimon. Sa oled lbinud pika rnnutee et juda Palestiinasse. Sinu kodu on Phja-Aafrikas, kuid nd sina, su naine ja teie kaks poega, Alexander ja Rufus, elate Jeruusalemma lhistel. On varajane hommik ning oled tulemas maalt linna. See on kllaltki erandlik nhtus. Nagu sa tead, ttavad siinsed inimesed peval vljaspool linnamre asuvatel pldudel ja prduvad seks tagasi linna. Ehk oled sa tna unustanud kas kpla vi mingi muu triista maha. Igatahes saabud sa linna just sel hetkel kui seal on imelik rongkik. Sa ned sdureid, kes pavad ohjeldada rahvast, ned pikkades rdes preestreid ja valitsusametnikke ning inimesi kikidest hiskonnakihtidest. Ned ka heksat meest, kes hbist ja murest murtud ngudega knnivad kaugemal. Vaatad terasemalt kolme meest, kes on ilmselt sdi mistetud. Kaks neist on rvlid. Nad on tugeva kehaehitusega, tsedad ja panevad vastu kui sdurid neid edasi ajavad. Nad suudavad vaevata kanda koormat, mis nende lgadele on asetatud. Ka kolmas mees on tugev, julise kehaehitusega ja lihaseline. Ta on suurima osa oma elust ttanud puussepatkojas, kus pole elektrilisi triistu. Siiski on ta teistsugune kui teised. Tema nol on ilme, mis tmbab thelepanu. Ta on tis vigastusi ja sinikaid. Teda on koheldud teistmoodi kui kahte lejnut. Eelmisest pevast saadik on ta ilma sgi ja joogita. Ta on ksinda videlnud pimeduse judude vastu Ketsemani aias. Koguni seitse korda on ta olnud kohtu ees. Teda on vga pekstud. Kaks korda on teda piitsaga pekstud. Ja enam ta inimlik loomus ei pea vastu. Ta kukub meelemrkuseta oma risti all sinu silme ees maha.

Kindlasti astub sel otsustaval hetkel ks tema heksast jngrist ette. Esialgsest 12-st on kolm puudu. Esimene lamab surnuna natuke eemal puu all maas. Teine on ha murdunud sdamega ngupidi Ketsemani aia mullas, sest ta reetis oma parima sbra. Ja kolmas ilmub varsti meie rmuks ja llatuseks kohale. Kuid need heksa meest ei tee midagi. Nad on murest murtud, knnivad kummargil lootusetuina. Nad hoiavad distantsi. Nad tunnevad kll Meistri kannatustele kaasa, kuid hbi ja hirm ei lase neil tema juurde tulla. kski neist pole valmis talle appi tulema. Ja sina, Siimon oled hmmastunud ja ehmunud. Sina ei ole krvaletmbuvat sorti mees. Sina ei varja oma tundeid vaid had: "See on uskumatu! Miks keegi ei aita seda meest?" Sdurid kuulevad sinu snu. Nad pole teadnud, mida teha. Kik nevad selgesti, et Jeesus ei suuda risti enam sammugi kaugemale kanda. Ka ta ise seisab vaevalt jalgel - isegi ilma raske puust koormata. Seeprast vtavad sdurid kohe juhusest kinni ja sunnivad sind kandma kolmanda mehe risti. Sinu esimene mte on vib-olla selline: "Tee veel suu lahti kohe saad." Kuid kui sa vtad risti ja hined rongkiguga, kuuled kaastunde ratanud isiku nime. See on Jeesus. Jeesus! Sinu pojad Alexander ja Rufus on rkinud sulle sellest mehest. Nad on teda varem ninud. Nad on kuulnud teda petamas. Nad tulid koju nod innust srades ja tlesid, et usuvad, et tema on Messias. Sa oled tahtnud asjas selgusele juda, kuid pole vtnud aega plaani teoks teha. Ja nd sunnitakse sind kandma Tema risti. Kandes risti kolgata poole vaatad sa samal ajal inimesi rahvamassis. Preestrid ja valitsusametnikud on hinenud hiskonna phjakihiga ja simavad Jeesusele nkku. Nad karjuvad ja uluvad koos alamrahvaga. Sdurid pavad piitsade ja mkadega hoida rongkiku kontrolli all. Sa mrkad, et ks neist vaatab korduvalt pikka aega Jeesuse poole. Rahvamass moodustub enamasti nendest, kellele meeldivad ekstreemsed sndmused, olgu need siis millised tahes. Sellised inimesed vivad hineda rongkiguga ja hda: "Hoosianna kuningale" ning varsti prast seda karjuda koos teistega: "Lge ta risti!" - sest ka kik teised teevad niimoodi. Sellised inimesed triivivad alati koos massiga. Nad ei mtle iseseisvalt vaid jrgivad teisi ja uluvad koos nendega, kes hetkel valjemini uluvad. Jeesus on neist mitmeid terveks ravinud, mis omakorda nitab seda, etpelgalt ime ei tee inimest veel usklikuks. Mned on viinud oma armsamad Jeesuse juurde ja saanud abi, millest ta kunagi ra ei telnud. Kuid nd on nad koos alamrahvaga ja neid ei tunne enam sellest massist ra. Rongkik peatub. Lhedal on hulgake naisi - rnatundelisi naisi. Naised, kes nii kergesti puhkevad muret ja piina nhes nutma. Need naised on ainsad, keda Jeesus paistab mrkavat. Ta peatub, et

neile rkida. Oleks tore mtelda, et need naised uskusid Jeesusesse, et nad pidasid teda Messiaks ja nutsid teda taga kui Issandat ja Vabastajat. Kuid ilmselt nutsid nad vaid selleprast, et see hetk oli tunnetest les ketud. Inimene suudab nutta, kui nrvissteemi puudutab vastav erutus. Pisarad vivad voolata vi lakata voolamast, kuid inimene jb endiseks. Vib-olla selleprast Jeesus tleski: "Jeruusalemma ttred, rge nutke mind, vaid nutke iseendid ja oma lapsi! ..." (Luuka 23/28...). Ta pab prata nende pilku hetkemeeleolust sgavama vajaduse juurde. Korraga mrkad sa puuduvatest jngritest kolmandat. See on Johannes - jnger, kes oli alati seal kus Jeesuski. Tema ei ole Jeesust hdahetkel hljanud. Ta toetab selles kriisis Maarjat, Jeesuse ema. Kindlasti oleks Johannes hakanud kandma Jeesuse risti, kui ta poleks juba enda peale vtnud seda thtsat lesannet. Nd sammub ta Maarja krval, kes jrgneb oma pojale nii lhedalt kui vhegi vimalik. Sa vaatad Maarjat hetke vrra. Tema ngu on pisaratest mrg. Ta toetub Johannesele, kuid jrgneb otsustavalt oma armastatud pojale. Ehk meenutab ta peva, kui ingel tuli tema juurde rkima talle peagi sndivast pojast. Vib-olla neb ta oma silme ees vikest 8aastast poissi, kes kirjarull kaenlas lks varajasel hommikutunnil mgedele veetma rahulikku hetke koos taevase Isaga. Vahest meenutab ta peva, mil Jeesus pani puussepatkoja kinni, suudles teda hvastijtuks ja lks sooritama oma salaprast missiooni. Vibolla tulevad talle sdamevrinal meelde snad, millega Jeesus seda kike ette kuulutas. Vahest klavad tema krvus vana Siimeoni snad, mis ta templis tles: "Vaata, see on seatud langemiseks ja tusmiseks paljudele Iisraelis ... ent sinu omastki hingest peab mk lbi tungima." (Vt. Luuka 2/34...). Just nd tunneb ta kuidas mk torkab ja likab. Kuid terve tee ajal jlgid sa terasemalt teda, kelle risti sa kannad. Su sdames on ngistus, kui ned tema phjatut ahastust. Nd ned tema komistavaid samme, kahvatut ngu, lakkamatult tilkuvaid verepisaraid. Lbi piina ned aga tema alistuvust. Nd ned temas soovi pingutada siiski Kolgata suunas. Rvlid rabelevad ja pavad pgeneda. Sdurid peavad neid pidevalt jlgima. Kuid tema, kelle risti sa kannad, on teistsugune. Ta knnib sihikindlalt, ehkki ta vaevalt juab samm-haaval astuda. Sa vaatad ja imestad, kuni olete lpuks judnud prale. Suure lemvega sundisid sdurid need rvlid ristidele. Kuid Jeesus alistub alandlikult ja ulatab oma ked, kui tuuakse naelad ja haamer. Sa kuuled Jeesuse ema nuukseid, rvlite ja sdurite simu, rahvamassi kirumisi. Ja siis kuuled sa Jeesuse hlt ja nihkud ligemale et tema snu kuulda. "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" Korraga murrab armastus selle mehe vastu sinu sdame. Ja ka sina had: Isa, anna ka minule andeks. Anna andeks, et ma olen

viivitanud. Palun anna andeks, et olen lkanud edasi otsust tulla selle mehe juurde. Anna andeks minu kahtlused, kui ma kuulsin oma poegi Jeesusest rkivat. Ja anna andeks minu tahtmatus kanda tema risti. Ja kui vaatad Jeesust lbi oma pisarate, siis tleb ta sinule: "Aith, Siimon. Aith, et sa kandsid minu risti." Ja sina vaatad teda ja tled: "Aith. Aith, Issand." ***** Sa oled siin raamatus ninud hetki, kuidas Jeesus suhtus inimestesse. Oled ninud ka kuidas inimesed suhtusid Jeesusesse. Valikuid on lppeks siiski vaid kaks. Sa vid liituda sduritega ja Jeesuse taas risti la. Vi vid liituda Siimoniga ja kanda koos temaga Jeesuse risti. Valikuid on vaid kaks - ja valik on sinu.

LPP
(Valmis 14 jaan 2005. 23.29. AT)