/Kas on tegemist vana arusaamaga lne hiskonna kollektiivsest neuroosist (Freud, Jung ja teised pshhoanaltikud), Iga ksikisiku elust

on saanud (saamas) vgevam impeerium kui kik, mis maailma ajaloos on eksisteerinud (Emerson), millega kaasneb ego piiritu laienemine ehk li-nartsissism (ksiti esinevad kollektiivsed neuroosid rmuslikud religioossed liikumised) (samuti Freud). Viimase aja ilmekamaid niteid on kollektiivsed enesetapud jm, miskoosklastuvad selle aimdusega./ - minu juhumte A.-L. E.

Mis puutub haridusvalda, siis on inimesi ilmsesti vallanud nende endi kibestumine vi hiskonna tnamatus tehtud vi alles loodava t suhtes. Vralt hinnati Sokratest ning maksti selle eest tema jumalikustamise nol. Vidan, et htedele on haridus eluteel t, teistele kohus, kolmandatele ks paljudest kuluallikatest.

Eeldus: olen koolipetaja. Olla keegi identiteedilt, samas esitades selle identiteedi kohaselt nudmisi, oleks vr arusaamine. Maailmas on tnavuse seisuga erinevate allikate vitel umbes seitse miljardit inimolendit, kel kigil on erinevad ametid ehk hiskondlikud rollid, mis peavad leiva lauale tooma. Igahel meist on vljakujunenud, enamasti ajalooliselt ja riigiti erinevalt tema t hind, mis kleepub inimese klge nagu hinnasilt ikka, eriti kui on tegu palgatga ja mitte muude tuluallikatega. tleme siis, et inimesel on mingi kindel eriala. Kui kik need inimesed hakkakasid kki eriala omandusest tulenevalt mssama, ei tekiks hiskondlik kriis enam poliitilise usalduskriisi (majanduskriisi) nol, vaid pshholoogilise Mina ehk ego omandi laiendamise katsete tulemusel. Nende rollide omamise le kestvad vaidlused nivad kuuluvat tnapeva inimeseks olemise juurde, mis snnitavad omandi hinna le diskuteerides aina kaeblemist ja hala.

Ksimusele Kes sa oled? vastab enamik inimesi oma eriala kohaselt nii nagu pdlik pilane, kes saab hinde, saab seega mingi numbriga mratletud. Mnedes pilastes tekitab see saluse tunde, alavrsustunde, seega mssumeelse

reageeringu nende kohustavate suhete vastu. Niisama kannatavad hindajad, petajad ise, kolleegide, juhtkonna, lapsevanemate kohustavate ja hindavate tluste all, mis paradoksaalsel moel loovad vastastikku ebameeldivaid, ehkki seega vrdseid suhteid alatasa. petajaks olemine eeldab kiindumust erialasse, mitte aga erilisi igusi t ja tasude osas. petajaks olemise seoses rgin vajaduste ksimuse suhtes, mida eelmises EP artiklis ei ole esitatud. Mistagi on petaja t ja reageeringud sellele esmathtsad lapse arengus ning ks suurem vline mjutaja, mille mjukuse paremuse vi halvemuse suunas mrab vltimatult vrikas ttasu.

Eeldus: Selleks, et olla petaja, pean ma olema omandanud (kaks) krgharidust, lbinud vimalikult palju (tiend)koolitusi ning soovitavalt vlismaal ttamise ja/vi ppimise kogemust.

Meil hetkel kehtiv petajate tle vrbamine lbi likoolide keskendub peaasjalikult parimatele hinnetele/hinnangutele, mitte praktilistele oskustele pilastega toime tulla. Ksigem: kuidas saavad inimesele olla kasulikud need lugematud akadeemilised koolitused, kui nende tarbevrtus on antud juhul laste vaimselt vgivaldne distsiplineerimine ige/vale skaalal? See skaala mjutab paratamatult hilisemate tiskasvanute arusaamu, tema enesehinnangut ja vrikust. See skaala tunnistab luuseriteks vhem haritud vi mitteformaalselt haritud inimesed, alavristades nende panust hiskonna toimimises. ldjuhul rvib see skaala erinevate huvidega inimestelt hiskondliku surve tulemusena tahtmise minna kasvi osaltki vastuvoolu sotsiaalselt tingitule. Viimane olukord aga ongi enamasti meie paljuloodetud innovatiivsus, loovus vi mni muu igatsetav. Teaduse reeglite jrgi ei ole thtis mitte see, kes teeb, vaid kuidas ta teeb. Ideaalis nhtuna viks kool selleks tagada huvitatutele vahendid ja teadmised. Ajaloolise paralleelina viks mrkida 17. sajandi Euroopa salonge, kus uudsuse arendajad peavarju leidsid. Peaaegu lugematud akadeemilised vimalused on

petamiseks vajalikud ainult siis, kui esmaseks on pilastega toimetulek, kuna ilma selleta kaotab ppet oma vrtuse ja nimelt vrate inimsuhete tttu.

Eeldus: petaja taeg on x tundi ja palka saab vastavalt kvalifikatsioonile ja erivajadustega tegelemisele. Niteks lihtpetaja ilma lisatingimusteta, alates 1. jaanuarist 2011. a: noorem-pedagoog 608,18 , pedagoog 644,04 ja vanempedagoog 736,07 ja pedagoog-metoodik 888,88 kuus.

Majandus on ks silmahakkavamaid valdkondi, kus vaimne iseseisvus ja loovus on oodatavad kvaliteedid. Avaliku sektori heks suurimaks tuluallikaks on erakapitalil phinevad ettevtted, millest 1% ettevtetest annab 40% SKPst (Teadus - ja Arendusnukogu 2010 aasta mrgukiri), mis nuab petajatelt phjalikumat majanduse ja inimtegevusega arvestamist ja vimaldab lahendada palga probleemi diplomaatiliselt. Uskumus, et tkkide andmine on ppemeetodina vga kasulik ja vajalik, rikub kige enam karjriredeli enese loojate, tippude mainet ja vrtust, st teadlaste kvaliteeti oma erialal, kuna vga vhestel jtkub snteesivimet vga killustatud informatsioonist luua terviklik ppeaineksitus. Lihtne on jagada tlehti vi simuleerida petamist mahalugemisega, mille pilased reeglina kohe lbi nevad, igavlema hakkavad ja huvi kaotavad. Kui oma kooliaastatele kuni lasteaiani tagasi vaatan, nen justkui algselt thja klassitahvlit, mis ajapikku titub kribukrabuga, millel sisulist katet reaalset kontakti nagu polegi. Protsessuaalne ppet oleks minu arust analoogia diskussioonile, kus mlemal osapoolel on igus eksida. Vastastikuse arusaamise kigus juame soovitud eesmrgini. Ainepetajad, kes vanemate klasside laste suuremat inimlikkust eeldades sellele tle asuvad, tavaliselt kukuvad lbi, kuna tunnistavad oma saamatust massipedagoogikapshholoogia kasutamisel. Efektiivsuse tus ainepetuses leevendaks tkoormust, aga ka palkade vahelist ebavrdsust. kehtivat petajate (thja)

***

Meile oleks meeltmda, kui kigil meie probleemidel leiduks ks ja ainus tekkephjus, mida krvaldades saaksime eluga edasi minna. Kik me aga snnime ajavoolu sisse, kus peatusi teha vime ainult hiljem ja meelevaldselt. Isegi kui mtlemine on minevikus, ei pse inimesed edasi liikumisest. Masenduse phjuseks oli ramrgitud Eesti Pevalehes tvahendite puudus, stressirohkus ja vhene palk. Artiklis tin vlja mned olulised nansid, kuidas oleks vimalik tasakaalustada palkadest tulenevaid ja tkoormuse probleeme. Inimese isiksusest tulenevaid probleeme ei saa aga keegi peale tema enese lahendada. pilastega hakkama saamist ei korva brokraatiseerimine, ebamrased tulevikulootused ega muud trikid. Teiste kolleegidega lbisaamine samuti ei saa olla midagi erinevat lapseplve kooliajal klassisisene gruppideks jaotumisest, sest tegemist on inimestele loomuprase instinktiga otsida turvalisust meeldimise jrgi. Uue ja kogenematu inimese tulek lihtsalt ohustab stabiilset hkkonda ja vanemaealiste tjtkamise vimalusi. Jrelikult ei ole meil mtet elada kahetsusega minevikus tehtu le, vaid ppida sellest tuleviku jaoks. Pannes paika edaspidise hiskondliku ksimusena tegelikult, kui suur on majanduslik (palkade) seos pilase-petaja kontaktil.