Eesti majandus 2010

SISUKORD
Sissejuhatus ........................................................................................................................................................................... 4 Kokkuvte............................................................................................................................................................................. 5 1.Globaalsed trendid............................................................................................................................................................ 7 1.1 USA ............................................................................................................................................................................ 7 1.2 Euroopa ..................................................................................................................................................................... 8 1.3 Arenevad turud....................................................................................................................................................... 10 1.4 Kesk- ja Ida-Euroopa ............................................................................................................................................ 10 1.5 Lti............................................................................................................................................................................ 11 1.6 Leedu ....................................................................................................................................................................... 13 2. Finantssektor .................................................................................................................................................................. 17 3. Kinnisvara ja ehitus ....................................................................................................................................................... 20 3.1 rikinnisvara ........................................................................................................................................................... 21 3.2 Ehitus ....................................................................................................................................................................... 22 4. Eratarbimine ja tturg................................................................................................................................................. 24 4.1 Jaekaubandus .......................................................................................................................................................... 24 4.2 Automk ............................................................................................................................................................... 25 4.2 Keskmine palk ........................................................................................................................................................ 26 4.3 Hinnad ..................................................................................................................................................................... 27 4.4 Tturg .................................................................................................................................................................... 27 5. Vlistasakaal .................................................................................................................................................................... 31 5.1 Eksport .................................................................................................................................................................... 31 5.3 Import ...................................................................................................................................................................... 33 5.4 Jooksevkonto .......................................................................................................................................................... 34 5.5 Otseinvesteeringud ................................................................................................................................................ 35 5.6 Tstustoodang ..................................................................................................................................................... 36 6. Valitsussektor ................................................................................................................................................................. 38 6.1 Kohalikud omavalitsused...................................................................................................................................... 39 6.2 Euro 2011.aastaks?................................................................................................................................................. 39 6.3 Vlistoetused ........................................................................................................................................................... 41 7. Makroprognoos.............................................................................................................................................................. 45 7.1 Eesti majanduse positiivsed ja negatiivsed mjutegurid 2010. aastal............................................................. 45 Positiivsed tegurid ........................................................................................................................................................ 45 Negatiivsed tegurid....................................................................................................................................................... 45 Pluss vi miinus? .......................................................................................................................................................... 45

7.2 Makroprognoos ...................................................................................................................................................... 46 Prognoosi riskid ............................................................................................................................................................ 46 Positiivne lisastsenaarium............................................................................................................................................ 47 Negatiivne lisastsenaarium .......................................................................................................................................... 47

SISSEJUHATUS
2008. aasta kriis oli erakordne. See ei ole vaid lv pealkiri. Kriisi kiirus, ulatus ja globaalsus on olnud midagi sellist, mida maailmas peale Teist maailmasda nhtud ei ole. Ka vitlus kriisiga on olnud erakordne, suurriikide stiimulprogrammid ja rahatrkk on toimunud mahus, mille kohta on ajaloost raske paralleeli leida. Seega elame ajal, mil on keeruline prognoosida, kuhu juab maailm majanduslikult ja poliitiliselt kolme aasta prast. Lisaks vimalikele trendidele tuleb prognoosida ka riikide reaktsioone. Kriis on oluliste muutuste aeg. Mngitakse mber globaalseid jujooni riikide vahel ning riikide sees. Kuigi suurriikide mngud kivad suuresti le Eesti pea, vime ritada prognoosida globaalseid muutusi ning nendega kohanduda. Kesolevas analsis vaatame Eesti majanduses toimuvat, tehes seda sna phjalikult olulisemate sektorite kaupa. 15% juurde jv majanduse langus on midagi sellist, mida lneriikides neb vaid sdade ajal, meie aga sellises keskkonnas praegu elame. Viksemas arenevas majanduses on muutused suurema amplituudiga - heal ajal kasv vga kiire ja halval ajal jahtumine samuti. Seda tpi keskkonna muutusega kohandumine peab toimuma kiirelt, pikalt tegevuse planeerimiseks aega ei ole. Vib elda, et Eesti ettevtjad on kohandunud hsti ning ka riik on 2009. aastal aktiivsemalt asunud reageerima. Kuidas edasi? Analsis otsimegi vastust ksimustele millised on Eestit mjutavad olulisemad trendid, milline on olulisemate sektorite edasine kekik ning milline viks olla Eesti jrgmise tskli majanduskasvu vedur. Tiendavalt oleme lisanud kolm artiklit Ekstra kastides, mis Eesti majanduse mber toimuvat paremini mista aitavad. Alustame analsi globaalse majanduse kajastamisega. Sealt saabuvad trendid on tenoliselt Eesti majanduse jaoks 2010. aastal kige mjukamad suunajad.

KOKKUVTE
1. Globaalsed trendid
Globaalselt on riiklik sekkumine kriisi vastu olnud vgagi ulatuslik. Riigid on toetanud majandust stiimulprogrammidega ning suurriikide keskpangad on oluliselt suurendanud rahapakkumist rahatrki abil. Selline sekkumine ei saa kesta pikalt ning praegu stiimulprogrammide tugi maailma majandusele juba vheneb. Kas maailma majandus suudab ilma riikliku toeta jtkata kasvu? See on maailma majanduse ja finantsturgude jaoks kige olulisem ksimus 2010. aastal. Vaadates ajalugu peame tenoliseks, et maailma majanduses tuleb 2010. aastal siiski tagasilke ning taastumine saab olema W-kujuline ehk heitlik. Kui keskmiselt oodatakse USA majanduskasvuks 2010. aastal 3,0%, siis meie prognoos on 1,0% ning Euroopa Liidu majanduskasvuks ootame 0,5%. Lti majanduslanguse tempoks prognoosime 4,5% ja Leedu languseks 4,0%.

2. Finantssektor
Finantssektor on olnud Eesti majanduse jaoks thtsaimaks sektoriks. Eesti majandusbuumi kiire kasvu peamine katalsaator Skandinaaviast tulev odav laenuraha, aitas kergitada ettevtete kasumeid, eraisikute sissetulekuid ning titis seelbi kaudselt ka riigieelarvet. 2007. aastast alates on laenukraane vaikselt kinni keeratud ning see on ka majandust pidurdanud. Eesti majanduse jaoks on seega oluline edaspidi, milliseks kujuneb pankade laenupoliitika. Praegu paistab, et pankade strateegiaotsus on siiski viksema portfelli suunas ning seetttu prognoosime, et pankade laenuportfell vheneb ka 2010. aastal, mis thendab jtkuvat survet majanduskeskkonnale.

3. Kinnisvara ja ehitus
Oleme olnud kinnisvarasektori suhtes juba mitu aastat negatiivsed ning suurt nudlust on raske ka 2010. aastal nha. Hinnalangus on samas olnud sedavrd suur, et edasine ulatuslik hinnalangus on vhetenoline. Seetttu muutume kinnisvaraturu suhtes positiivsemaks ning ootame elamispindade turul phja 2010. aasta kevadeks. rikinnisvara turu trendid on ajalooliselt liikunud elamispindade suhtes viitajaga, mistttu 2010. aasta paranemist kaasa ei too. Kinnisvarasektor oleks ks suuremaid vitjaid euro saabumisest, seetttu on kevadine eurootsus vimalikkuse kohta sektori jaoks vga thtis.

4. Eratarbimine ja tturg
Ttuse mr on liikumas majanduse suhtes viitajaga, paranemine saabub reeglina alles aasta prast majanduse paremuse poole pramist. Seega on tenoline, et 2010. aastal ttuse mr alanema ei hakka ning meie prognoosi jrgi tuseb 17-19%-ni. See survestab eratarbimist. Tarbija on jtkuvalt ettevaatlik ning prognoosime 2010. aastal eratarbimise languseks 4%. Peame oluliseks keskmise palga mtmise asemel mta palgafondi muutust, sest kui ttuse mr kasvab kiiresti, ei peegelda keskmise palga muutus adekvaatselt kogu elanikkonna sissetulekute vhenemist. Palgafond vhenes 2009. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga vrreldes 18%.

5. Vlistasakaal
Sisemaise tarbimise jtkuv madalseis tingib selle, et lhiaastatel on peamiseks majanduskasvu toetavaks teguriks eksport. Vliskeskkonna paranemine on alanud, kuid ekspordimahtude taastumine 2005. aasta tasemetelt ei saa olema kiire. Mitme olulise ekspordipartneri majandus jb madalseisu ka jrgmisel aastal. Samuti on ekspordinudlust lhiajal suunamas paljuski nn varude tiendamise tskkel. Kiiret vliskaubanduse elavnemist takistab vhenenud konkurentsivime eksporditurgudel. Ootame ekspordimahtude osas mdukat tusu, 2010. aasta eksport kasvab 3%. Peame positiivseks, et 2009. aastal on eksport letanud importi ning seetttu on tekkinud jooksevkonto saldo lejk. Prognoosime selle trendi psimist ka 2010. aastal.

6. Valitsussektor
Eesti lhiaja philine majanduspoliitiline prioriteet - eurokriteeriumite titmine kujundas 2009. aastal valitsuse olulisemaid tegemisi. Oleme Maastrichti kriteeriumite titmisele sna lhedal, kige kriitilisem tegur on valitsussektori eelarve defitsiidi piirang (kuni 3% SKP-st). Riigieelarve maksulaekumised 11 kuu seisuga lubavad oodata maksutulude kogumist planeeritud mahus. Kas valitsemissektori 2009. aasta eelarvepuudujk psib lubatud 3% piires, sltub aasta viimase kuu laekumistest, kulutustest ning sellest, kas riigiettevtete dividendide kasutamine on Eurostati hinnanguandjate poolt metoodiliselt aktsepteeritav. Meie hinnangul on 2011. aastal euroalaga hinemise tenosus 65%.

7. Makroprognoos
Majandust suunavad igal aastal erinevad positiivsed ja negatiivsed tegurid. Eesti majanduse kulgemine 2010. aastal sarnaneb ilmselt pildiga Krlovi valmist Luik, haug ja vhk mitmed positiivsed tegurid proovivad majandust lespoole vedada ning samuti leidub negatiivseid tegureid, mis majandust allapoole vajutavad. Kokkuvttes on mjurid sna tasakaalus ning majanduse jaoks on 2010. aasta kujunemas tenoliselt kohandumise aastaks. Julgeme prognoosida juba kerget 1,0% suurust majanduskasvu. Kuna mramatus globaalse keskkonna suhtes on jtkuvalt krge, oleme eraldi vlja toonud positiivse ja negatiivse lisastsenaariumi.

Globaalsed trendid Globaalsed trendid Globaalsed trendid

1.GLOBAALSED TRENDID
1.1 USA
Globaalse majanduse kige olulisemaks osapooleks ning kriisist taastumise indikaatoriks tuleb jtkuvalt lugeda Ameerika hendriike. Esiteks on USA majandus maailma suurim ning teiseks on just sealt paljud viimaste aastate kriisi katalsaatorid (niteks kinnisvarakriis) alguse saanud. Lisaks on USA kige agressiivsem kriisiga vitleja riiklike stiimulpakettide ning rahatrki nol. Kui krediidikriisist taastumine kujuneb oodatust kiiremaks, mjutab see positiivselt kogu lejnud piirkondade kasvu. Juhul kui praegused ootused USA suunal aga osutuvad liialt optimistlikeks, saab nii Euroopa kui ka Aasia kosumine mrkimisvrse tagasilgi. Aasias ning Euroopas jlgitakse vga thelepanelikult USA-s toimuvat ning samamoodi peaks kituma ka Eesti ettevtja. Kolmandas kvartalis suutis USA majandus nidata taas kasvunumbreid (SKP 2,8%). Neljandaks kvartaliks ootab konsensus SKP kasvuks 2,9%. USA ja mitmete teiste arenenud riikide majanduskasvu taastumisel on mnginud olulist rolli riiklikud stimulatsioonimeetmed. Abimeetmete hinnanguline mju SKP kasvule (joonis 1) kolmandas kvartalis oli 3,6 protsendipunkti, mis nitab, et valitsuse toe puudumisel oleks USA majandus jtkuvalt langenud.
Joonis 1. USA abimeetmete mju SKP-le
4% 3% 2% 1% 0% IVKV09 IIIKV09 -1% IIIKV10 IVKV10

USA valitsuses on kimas arutlused leidmaks vimalusi tiendava abipaketi kaasamiseks. Juhul kui ressursse piisavas mahus toetuste maksmiseks ei leita, tuleb USA majanduskasvul tenoliselt kogeda tagasilke. Ajalugu nitab, et peale sedavrd ulatuslikku kriisi, ei saa majandus ilma stiimulita kohese kiire taastumisega hakkama. Kesoleva kriisi mastaapsus on peamisi phjuseid, miks SKP langus on olnud suhteliselt jrsk. Vrreldes viimastel aastakmnetel arenenud riikides toimunud viit suurimat finantskriisi (Hispaania 1977, Norra 1987, Soome 1991, Rootsi 1991, Jaapan 1992) ning nelja viimast USA majanduslanguse perioodi, on ilmne, et viimase kriisi kigus on muutused toimunud oluliselt kiiremini. Ka esialgne taastumine on toimunud vrdlemisi tempokalt, mis aga ei anna alust eeldada, et hoogne taastumine jtkub. Nimetatud viie suurima finantskriisi ning USA viimase nelja majanduslanguse jrgsetel perioodidel, oli histeks kosumist toetavateks teguriteks mdukas inflatsioon, pankade laenuaktiivsuse taastumine, mrkimisvrne krediidimahtude kasv koos eratarbimise ning tootmistegevuse elavnemisega. Hetkel ei ole aga eeldused nimetatud tegurite peatseks taaskivitumiseks kindlad. Lhema kvartalipaari jooksul on pigem tenolisem deflatsioonilise surve jtkumine. Krediidimahtude kasvu kiiret taastumist piirab suur tpuudus ja krge laenukoormus. Kui senisest kiirema majandusaktiivsuse languse heks peaphjuseks oli suur tasakaalustamatus finantssektoris, siis praegune peamine taastumise katalsaator, riiklik abi, on toetanud peamiselt nudlust reaalmajanduses. Kriisist paranemiseks oleks vajalik finantssektoris lbi viia reform, kuid seda ebamugavat tegevust on USA pidevalt tulevikku lkanud, mistttu pangad on jtkuvalt liiga suured (too big to fail) ning risk ssteemi jaoks on kestvalt leval. Seega on abimeetmete lppedes kriisist tempokas iseseisev kosumine USA majanduse jaoks suur vljakutse. Paljud on valmis V-kujuliseks taastumiseks, kuid meie hinnangul on see ebatenoline. Ka ajalooliselt on enamasti sedavrd ulatuslikust kriisist taastumine olnud pikem protsess. Juhul kui finantssektorist vlja juurimata probleemid taas pevakorda kerkivad, kinnisvaraturu taastumine oodatust pikemaks venib ning dollari nrgenemine
Eesti majandus 2010

Allikas: Moody's economy.com

Oluliseks saab seega ksimus, kuidas suudetakse hakkama saada toetuste vhenemise vi lppemise korral. Praegusest abipaketist jtkub jrgmise aasta esimese pooleni, kuid seda ha viksemas mahus. Graafikult on nha, et alates neljandast kvartalist on stiimuli mju majandusele hakanud alanema.

IIKV10

IIKV09

IKV 09

IKV10

Globaalsed trendid

letab piiri, millega kaasnevad edasised negatiivsed kaasnhud, vivad USA majanduse kasvuvljavaated mitmeks aastaks tagasihoidlikeks jda. Risk tagasilkideks USA majanduses jrgmise aasta esimesel poolel on arvestatav. Mramatust suurendavad valitsuse stimulatsioonimeetmete ning USA Fderaalreservi (FED) poolt teostatava nn rahapakkumise ldvendamise (quantitative easing) enneolematu maht. Joonisel 2 toodud FED-i varad on viimase aastaga enam kui kahekordistunud. Suures osas on see tingitud FED-i poolt n- trkitud raha eest erinevate vlainstrumentide kokku ostmisest.
Joonis 2. Fderaalreservi varad kokku
2500 2000 1500 1000 500 0 Jul 16 2008 Dec 19 2007 Sep 24 2008 May 7 2008 Jul 1 2009 Mar 14 2007

1.2 Euroopa
Viimane majanduslangus on olnud ulatuslikem Euroopa Liidu (EL) senises ajaloos. Piirkonna SKP on olnud languses alates 2008. aasta teisest kvartalist. 2009. aasta esimeses kvartalis langes EL-i SKP 4,8% ning teises kvartalis 4,9%. Aasta kokkuvttes on SKP langus oodatav kikides liikmesriikides vlja arvatud Poolas. Saksamaal ja Itaalias ulatub oodatav SKP langus 4%5%-ni. 2009. aasta suurimad tagasilgid euroalal tulevad Soomes ja Slovakkias, kus SKP languseks kujuneb 6-7%. Peamiseks phjuseks on olnud sisemaise nudluse langus, suuremal mral investeeringute ning vhemal mral eratarbimise osas. Euroopas ning paljudes teistes piirkondades on riikide majandusaktiivsus langenud tagasi 2005. aasta tasemele. Joonisel 3 on Eesti olulisemate EL-i kaubavahetuspartnerite SKP mahtude indeksid alates tasemelt ks 2003. aastal. Neme, et SKP mahud on 2007. aasta krgtasemetelt mrkimisvrselt alla tulnud ning hetkel ollakse 2005. aasta tasemete lheduses.
Joonis 3. SKP maht 2003 = 1

Miljardit dollarit

Aug 1 2007

Oct 10 2007

Feb 27 2008

Dec 3 2008

Feb 11 2009

Allikas: USA Fderaalreserv

Toetusmeetmete psimine praeguses ulatuses ei ole vimalik ning USA majanduse suutlikkus iseseisvalt jtkusuutlikku kasvu saavutada on ksitav. Vga palju sltub sellest, millal hakkab FED intresse tstma (praegu ootavad turud seda 2010. aasta keskpaigas). Enamjaolt on tusvad intressid ka pidurdanud finantsturge ja majanduskasvu. Meie hinnangul majanduskasv USA-s aeglustub 2010. aasta esimeses pooles ning kokkuvttes ootame USA-s 2010. aastal SKP reaalkasvuks 1,0%. Toorainete hinnaliikumine on viimasel kahel aastal olnud vga volatiilne - 2008. aasta keskel tipnes toorainete hinnamull nafta hinnaga 147 dollarit barreli kohta. Korrektsioon oli seejrel jrsk, 2008. aasta lpuks oli nafta hind langenud 35 dollarini barreli eest. Sellest kevadest on ka toorained kosunud sna jrsult ning nafta barreli hind judnud 70 dollarini. Prognoosime jrgmiseks aastaks toorainetele mnevrra madalamaid tasemeid, deflatsiooniline surve ei ole ajalooliselt toorainetele hsti mjunud. Naftale ootame aasta keskmiseks hinnaks 60 dollarit barreli kohta.

May 23 2007

Apr 22 2009

Sep 9 2009

Jan 3 2007

1,6 1,5 1,4 1,3 1,2 1,1 1 2003 Q203 Q403 Q204 Q404 Q205 Q405 Q206 Q406 Q207 Q407 Q208 Q408 Rootsi Leedu Q209

Soome Eesti
Allikas: Eurostat

Saksamaa Lti

Aasta teisel poolel majandusaktiivsus siiski taastus.

Kolmandas kvartalis vljus EL-i majandus USA ning Jaapani krval ametlikult langusfaasist, kasvades 0,2% vrreldes teise kvartaliga. Paranenud on ettevtete ning tarbijate kindlustunde indikaatorid ning tstustoodang euroala suurriikides on kosumas (joonis 4).

Eesti majandus 2010

Globaalsed trendid

Joonis 4. Euroala kindlustunde indikaatorid

1,05 1,00 0,95 0,90 0,85 Jan-2008 Feb-2008 Mar-2008 Apr-2008 May-2008 Jun-2008 Jul-2008 Aug-2008 Sep-2008 Oct-2008 Nov-2008 Dec-2008 Jan-2009 Feb-2009 Mar-2009 Apr-2009 May-2009 Jun-2009 Jul-2009 Aug-2009 Sep-2009

Oluline mju esmaste kasvualgete tekkimisel on ettevtete poolsel laovarude tsklilisel ettetiendamisel. Lisaks valitsuste abimeetmetele toetab antud tegur mrkimisvrselt praegust euroala majandusaktiivsuse taastumist. Varude suurendamine majanduskasvu taastumise algfaasis on sageli ebapsiva iseloomuga kasvufaktor. Psivat positiivset mju omaks majanduste taastumisele varude tiendamine juhul, kui lhiajal kaasneks eratarbimise kiire kosumine. Tegelik olukord tarbimises on hetkel see, et paranenud nitajaid on arvestatavalt toetanud valitsuste abiprogrammid. Kuigi maailma suurriigid on hiselt vljendanud valmisolekut riiklike abimeetmete jtkamiseks, on selge, et sellises mahus toetuste jtkamine ei ole jtkusuutlik. Krge tpuudus ning suur laenukoormus on probleemid, mille leevenemine ei ole kiire protsess. Seetttu on lhiajal tarbimise tempokas taastumine vhetenoline. Samuti on tekkimas erisused Euroopa riikide vahel. Vaadates finantsseisu riikide tasemel, siis Saksamaa, Prantsusmaa ja Skandinaavia paistavad maailma keskmisega vrreldes ligi 3 aasta likes sna tervete majandustega. Samas niteks Luna-Euroopa (Kreeka, Hispaania, Itaalia, Portugal) majanduslik potentsiaal paistab sama perioodi likes kesisem, suuremad probleemid krge riigivlg ning jtkuv riigi tulude letamine kulutuste poolt.

Tootmisettevtted
Allikas: OECD

Tarbijad

Euroopa vljavaateid toetab finantsturgude taastumine ning vlisnudluse kasv globaalse majanduse stabiliseerumise toel. Samas mngivad sarnaselt USA ning Aasia juhtriikidega Euroopa kosumises suurt rolli valitsuste abimeetmed. Seetttu on majanduse taastumise ulatus lhikvartalitel otseselt sltuv globaalse majanduse iseseisvast kasvuvimest tingimustes, kus riiklikud stiimulid on vhenemas. Paljude Euroopa riikide valitsuste vlakoormus on ulatuslike toetusprogrammide tttu jrsult suurenenud, mis pikemaajaliselt lisab survet fiskaaltasakaalule. Kriisi kigus on Euroopa kitunud keskmiselt siiski tasakaalukamalt kui USA keskpank on hoidunud USA eeskujul intressimrade nulli langetamisest, rahatrkk on olnud mdukam ning enamike riikide eelarve defitsiit on psinud madalam (viksem stiimul).
Tabel 2. Olulisemate Euroopa riikide majanduskasv
Allikad: Euroopa Komisjon, TI

EL27 Euroala Soome Rootsi Saksamaa Leedu Lti Taani Norra

SKP muutus % YoY 2009 2009E Q3 Q4E -4,3 -2,2 -4,0 -4,1 -2,1 -4,0 Eesti olulisimad ekspordipartnerid -8,8 -6,0 -7,9 -5,2 -1,5 -4,9 -4,8 -2,3 -4,9 -14,3 -15,0 -15,7 -18,4 -17,4 -18,0 -5,1 -3 -4,7 -0,7 0,5 -1,0

2010E 0,6 0,7 1,0 1,4 1,0 -4,0 -4,5 1,6 2,0

Eesti majandus 2010

Globaalsed trendid Globaalsed trendid

Juhul kui USA, Hiina ning teiste Aasia riikide kekik kujuneb jrgmisel aastal oodatust paremaks, on Euroopas oodata hoogsamat kasvu. Praeguste eelduste kohaselt on tenosus selleks vike. Usume, et ehkki lhema paari kvartali jooksul vivad Euroopa Liidu juhtriikide majandused nidata kasvunumbreid, jb majanduskasv jrgneval aastal kokkuvttes pigem mdukaks. Ootame Euroopa Liidus 2010. aasta SKP reaalkasvuks 0,5%.

Joonis 5. Suurimad USA valituse vlakirjade hoidjad

Venemaa 3,5% Hong Kong 3,6%

kik teised 27,3%

Hiina 23,1%

Jaapan 21,2%

1.3 Arenevad turud

Globaalse majandustasakaalu seisukohalt on vga oluline, milliseks kujuneb olukord arenevatel turgudel. Kige ldisemalt puudutab see thtsamaid Aasia riike, eelkige aga Hiinat. Eesti jaoks on oluline ka Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riikide seis. Hiina on SKP mahult kolmas riik maailmas omades mju maailma majandusele lbi kaubavahetuse 2008. aastal imporditi kaupu 94,4 miljardi dollari ulatuses. Hiina puhul on veelgi olulisem fakt, et riik on heks peamiseks USA valitsuse eelarvepuudujgi rahastajaks (joonis 5). Hiina on agressiivselt rakendanud riiklikke stiimulprogramme, mida paljudel viksematel arenevatel riikidel ei ole vimalik teha. Seetttu on arenevate riikide majanduste taastumine suuresti olnud sltuv sellest, et suuremad riigid on rakendanud stiimulprogramme, mis kaudse mjuga on judnud arenevate riikideni. Eesti 2009.aasta teise poolaasta stabiliseerumine tuleneb samuti meie hinnangul peamiselt vlisriikide abiprogrammide positiivsetest mjudest. Augusti lpu seisuga omas Hiina erinevates USA valitsuse vlakirjades reserve USD 797 miljardi ulatuses. See moodustas 23,1% kogu USA valitsuse vlakirjadest, mis tegi Hiinast USA suurima vlausaldaja (joonis 5). Arenevatest turgudest on olulise osathtsusega ka Brasiilia 4% ning Venemaa 3,5%. Seega on USA ja maailmamajanduse jaoks oluline, milliseks kujuneb edaspidi arenevate riikide soov paigutada reserve USA ja teiste suuremate riikide vlainstrumentidesse. Arvestades praegust liekspansiivset fiskaalpoliitikat ning sellest tulenevat survet dollarile, on olemas mrkimisvrne risk, et arenevate turgude huvi USA vla suhtes vheneb.

Brasiilia 4% 4% offshore 5,2%

Allikas: US Department of Treasury

naftat eksportivad riigid 5,3%

Suurbritannia 6,5%

1.4 Kesk- ja Ida-Euroopa

Eesti ja Balti riikide jaoks on oluline ka Kesk- ja IdaEuroopa (KIE) riikide kekik ning majanduslanguse perioodi pikkus neis riikides. Kuigi Eesti jaoks on KIE riikide hulgas olulisteks kaubanduspartneriteks vhem kui pooled, mjutab siinset majanduskliimat lisaks kaubavahetusele globaalne riskivalmidus arenevate turgude suhtes. See puudutab eelkige vlisinvesteeringuid ning ka laenuraha sissevoolu. Praegusel ebakindlal ajal mngib regiooni suhtes suurt rolli pshholoogiline meelestatus. Kui niteks Ungaris vi Rumeenias peaks olukord majanduslikult taas pingelisemaks muutuma, mjutab see kindlasti ka Eestit. Piirkonna suurima majanduslangusega riikides on tagasilkide peamiste phjuste hulgas olnud ulatuslik ebatasakaal vliskaubanduses. Suur sltuvus vlisrahast on globaalse krediidikriisi mjul seetttu muid sisemaiseid probleeme veelgi vimendanud. Balti riikide krval oli SKP langus teises kvartalis suurim Ukrainas 17,8%; Venemaal 10,9%; Sloveenias 9,0%; Rumeenias 8,3% ja Ungaris 7,3% (joonis 6). Nimetatud riikide langusnumbrid psisid krged sarnaselt Balti riikidele ka kolmandas kvartalis. Aastatagusega vrreldes kujunes SKP languseks Ukrainas 15,9%, Venemaal 8,9%, Sloveenias 8,3%; Ungaris 8% ja Rumeenias 7,1%. Seni on paremini hakkama saanud tugeva sisemajandusega Poola. Riik on suutnud majanduslangusest pseda, teise kvartali SKP kasvuks kujunes 1,3% ning kolmandas kvartalis 1,0%.

10

Eesti majandus 2010

Globaalsed trendid

Joonis 6. Q209 SKP reaalkasv KIE riikides

-4,8 -5,4 -5,5 -6,3 -7,0 -7,3 -8,3 -9,0 Poola Bulgaaria Slovakkia Tehhi Horvaatia Trgi Ungari Rumeenia Sloveenia Venemaa Eesti Lti Ukraina Leedu 0,0 1,1

Joonis 8. Laenud kohalikus valuutas vs vlisvaluutas - suhe SKP-sse (% 2007. a.)

Laenude suhe vlisvaluutas SKPsse 80 70 60 50 40 30 20 10 0 0 10 20 30 Leedu Rumeenia Poola Horvaatia Sloveenia Bulgaaria Ungari Slovakkia Tehhi 40 50 60 70 80 Lti Eesti

-15,8 -17,4 -17,8 -19,7 -20,0 -15,0

-10,9

-10,0

-5,0

5,0

Laenude suhe kohalikus valuutas SKP-sse

Allikas: Eurostat, IMF, OECD Allikas: IMF

Mitmetes KIE riikides on kriisi kaasnhuna paisunud eelarvedefitsiit ja suurenev valitsuste vlakoormus (joonis 7). Lisaks Ltile on maksutulude kokkuvarisemise tttu pidanud IMF-i poole prduma Ungari, Rumeenia ja Ukraina. Sel moel on IMF suutnud Ida-Euroopas ra hoida Aasia kriisi laadset regionaalset kokkuvarisemist. Sellele vaatamata kestab ebakindlus ja paljudes riikides kriisijrgse maailmaga kohandumine, mistttu ei ole tiendavate raskuste ilmnemine pevakorrast veel lplikult maas. Problemaatilisemate riikidena paistavad tna Ungari, Rumeenia, Bulgaaria.
Joonis 7. Valitsussektori vlg SKP-st, KIE riigid
Eesti Bulgaaria Rumeenia Leedu Lti Sloveenia Slovakkia Tshehhi Poola Ungari 0%
Allikas: Eurostat

Balti riikide olukord on fikseeritud kursi tttu kll mneti teine, kuid vrreldes lejnud KIE riikidega on nii Eesti kui Lti laenukohustustest eurolaenud lekaalukalt suurima osakaaluga. Vimalikud negatiivsed arengud regiooni mne riigi rahvusvaluutaga suurendaks oluliselt survet ka Eesti krooni suhtes. Kuigi tna on Eesti jooksevkonto lejgis, psib vajadus vliskapitali jrgi lhiaastatel endiselt. Vlisraha sissevool Eestisse sltub aga muuhulgas paljuski globaalsest riskivalmidusest ning sentimendist arenevate turgude suhtes. Seega on Eesti jaoks Lne-Euroopa kiirest vi mdukast kosumisest mnevrra isegi olulisemad Aasia ning KIE trendid.

1.5 Lti
Q209 Q208

Nidates buumiaastatel kiireimat majanduskasvu Euroopa Liidus, on Balti riikide majandused olnud samuti piirkonna suurimate tagasilkide kogejaks. Nii ajalooliselt kui ka tnapeval on Balti riike paljuski ksitletud htse majanduspiirkonnana. Samas on ha enam tekkimas erisusi, mis he vi teise riigi edasist arengut hakkavad mrama. Globaalseid uudiseid jlgides vib tdeda, et viimase poole aasta jooksul on hakatud Eesti teatavat eelist teiste Balti riikide suhtes esile tooma. 2008. aastal veel sellist eristamist praktiliselt ei toimunud. Kolmest riigist kige keerulisemad vljavaated on jrgnevatel aastatel Ltil. Kinnisvaramulli purunemine ning sellele jrgnenud sisemaise tarbimise ulatuslik langus on phjustanud eelarvetuludele jrsu kokkukuivamise. Samas oli Lti
Eesti majandus 2010

20%

40%

60%

80%

Paljude eeltoodud KIE riikide puhul on sarnaseks arenguks ka eurodes nomineeritud laenude suur osakaal pankade laenuportfellides (joonis 8). See on muutnud nii kohalikud pangad kui ka laenuvtjad valuutariskide suhtes vgagi tundlikuks, eriti kui ujuva kursiga valuutad on nrgenenud, kuid kohustused vlisvaluutades on psinud.

11

Globaalsed trendid

riigieelarve defitsiidis ka headel aegadel, mistttu reserve ei korjatud ja seega vib elda, et pinnas probleemide tekkeks loodi Ltis juba aastaid enne kriisi. Kokkuvtteks oli mdapsmatu riigi kohustuste titmiseks prduda Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) poole. IMF-i ja Euroopa Komisjoni poolt koordineeritud kolme aasta jooksul vimaldatav 7,5 miljardi euro suurune abipakett eeldab Ltilt laenuandjate poolt ettekirjutatud tingimuste tpset titmist. Esimesed osamaksed, mille saavutamiseks pidi Lti valitsus IMF-i dikteerimisel lbi suruma vgagi ulatuslikke kulude krpeid avalikus sektoris, on raskustega ktte videtud. Surve IMF-i poolt jtkub tenoliselt ka jrgmiste osamaksete eel. Poliitiline meeleolu ning nendest tulenev vime tita abipaketi tingimusi on edaspidi suurim Ltiga seonduv risk. Vttes arvesse, et Lti pangandust kontrollib Skandinaavia ning rahandust riigile laenu andnud IMF, Euroopa Komisjon ja Rootsi riik, vib igustatult ksida, kas Lti puhul on tegu majanduslikult iseseisva riigiga? Laenu- ja tarbimisbuum suurendas oluliselt eraisikute vlakoormust kigis Balti riikides. IMF-i abipakett on kiirelt kasvatanud ka Lti valitsuse vlakoormust 2009. aasta lpuks peaks see letama 30% SKP-st (joonis 9).
Joonis 9. Balti riikide valitsuste vlg SKP-st
50% 40% 30% 20% 10% 0% 2000 2002 2004
Lti Allikas: Eurostat

piiratuks. Maastrichti kriteeriumite jrgi ei tohi valitussektori vlg olla suurem kui 60% SKP-st. Lti vljavaated muudab raskemini prognoositavaks lbiviidud eelarvekrbete vimalik oodatust negatiivsem mju sisemaisele nudlusele (joonis 10). Siiani on Lti suutnud mitmed IMF-i poolt seatud laenutingimuste punktid tita. Samas on riigi kulude kohandamine vimalustega endiselt pooleli. Protsessi lplikku mju nii reaalmajandusele kui ka sotsiaalsele ja poliitilisele olukorrale on praegusel hetkel keeruline hinnata.
Joonis 10. Lti eratarbimise ja sisemaise nudluse aastane muutus jooksevhindades
40% 30% 20% 10% 0% -10% -20% -30% Eratarbimine
Allikas: Latvijas Statistika

Vimalikest arengutest oleks naaberriikide suhtes kige negatiivsemaks Lti lati devalveerimine. Nii IMF kui ka Lti valitsus on seni vljendanud selgelt seisukohta, et lati fikseeritud kurss silitatakse. IMF-i seisukohtade aluseks aga on eeldus, et Lti valitsus peab kinni ette kirjutatud juhtnridest. Viimasel ajal on IMF kasutanud retoorikat, millega on viidatud, et Lti lati kursi psimise surve on tulnud pigem ltlastelt ja Skandinaaviast. Ehk teisisnu, IMF on pdnud antud ksimuses end nidata neutraalsemana. Vib eeldada, et finantssektori vimalike kahjumite tttu on Rootsi lati psimist kige agressiivsemalt toetanud. Seega kasvatab poliitiliste erimeelsuste jtkumine devalveerimise riski. Samuti on vimalik, et tiendavad eelarvekrped koos maksude tstmisega toovad kaasa oodatust ulatuslikumad tagasilgid majanduse taastumisel. Ettevtjatega suheldes on mitmel korral esile kerkinud asjaolu, et Ltis on korruptsioon suurem probleem kui Eestis. Kodanike usaldus riigi suhtes on samuti madalam. Need tegurid raskendavad.Lti taastumist kriisist, vajalikud on strukturaalsemad muudatused. Kuigi karmikeline IMF on Lti jaoks sna ebamugav laenuandja, kiirendab nende tegevus suure tenosusega neid vajalikke reforme.
12
Eesti majandus 2010

2006
Leedu

2008
Eesti

2010F

Lti eelarvedefitsiidi finantseerimine laenu abil jtkub ka jrgneval paaril aastal. Arvestades, et SKP langus psib 2010. aastal, on valitsussektori vla suhe SKPsse judmas ligi 50%-ni. Niigi keerulises seisus riigi rahanduse jaoks thendab see lisaks laenuandjate tingimuste seadmisele ka suurt intressikoormat. Soovitav Maastrichti kriteeriumite titmine muudab vimalused laenukoormuse edasiseks kasvuks

Q104 Q204 Q304 Q404 Q105 Q205 Q305 Q405 Q106 Q206 Q306 Q406 Q107 Q207 Q307 Q407 Q108 Q208 Q308 Q408 Q109 Q209 sisemaine nudlus

Globaalsed trendid

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

Ebakindlus eelarvedefitsiidi, vahetuskursi ning sisemaise nudluse taastumise osas muudab Lti majanduse paranemise raskesti prognoositavaks. Eeldusel, et lati kurss psib ning sisenudlus taastub ootuspraselt, ootame mdukat SKP kasvu alates 2011. aastast. 2010. aasta SKP languseks ootame -4,5%.

Lti
Allikad: riikide keskpangad

Leedu

Eesti

Samas koormab eelarvedefitsiit ning maksutulude vimalik edasine alalaekumine jtkuvalt riigi olukorda ning jrgneva aasta vljavaated on pigem rasked. Kuigi vliskeskkonnast tulenev inflatsiooniline surve psib lhemal ajal madal, on Leedu puhul heks hinnatrende mjutavaks teguriks energiaga seonduv. Alates jrgneva aasta algusest on Leedu sunnitud tielikult lpetama energiatootmise Ignalina aatomielektrijaamas. Alternatiivina kaalutav uus tuumajaam viks valmida kige varem 10 aasta prast. Seega ollakse vahepeal sunnitud suurendama energia importi ning kasutama teisi alternatiivseid tootmisvimalusi. Leedu planeeritav elektrienergia vajadus aastaks 2010 on ligikaudu 9,1 TWh. Potentsiaalne tootmisvimsus lisaks Ignalina tuumajaamale on seevastu kuni 8 TWh. Olemasoleva kava kohaselt plaanitakse jrgmisel aastal ise toota kuni 4,5 TWh ning lejnud vajadus ehk ligi 4,6 TWh importida Ukrainast, Eestist, Valgevenest ja Venemaalt. Tegelik vahekord imporditava ja kohapealt toodetu vahel sltub siiski sellest, milliseks kujuneb energia sisseostuhind vrreldes ise toodetuga. Leedu Energiaministeeriumi prognooside kohaselt tuseb elektrienergia hind lppkasutajale ligikaudu 10 Leedu senti ehk ligi 28%. See on oluline muutus, kuna vrdub sisuliselt maksukoormuse tusuga ning toimib seetttu majanduse taastumist pidurdava tegurina. Sellest tulenevalt on inflatsiooniline surve Leedus lhiaastatel naaberriikidest tugevam, vhendades muuhulgas sealsete eksportijate konkurentsivimet vlisturgudel. Elektrienergia tootmismahtude ligi poole vrra plaanitav langus ning vajamineva koguse importimine mjutab negatiivselt jooksevkonto tasakaalu ning SKP lisandvrtuse kujunemist. Eeltoodut arvesse vttes vib meie hinnangul lhiaastatel energiaturu muudatuste mju Leedu SKP kasvu prssida 1-1,5% ulatuses.
13
Eesti majandus 2010

1.6 Leedu
2008. aasta alguses vis veel tunduda, et Leedu pseb majanduskriisist kergemalt. Eriti tugev paistis see usk olevat riigis kohapeal. 2009. aasta esimeses pooles halvenes olukord riigis siiski mrkimisvrselt. Teises kvartalis kujunes SKP languseks aastatagusega vrreldes 19,7%, mis oli suurim Euroopa Liidu riikide seas. Kolmanda kvartali esmase hinnangu phjal on SKP langustempo mnevrra pidurdunud, ulatudes 14,2%-ni aastatagusega vrreldes. Leedut Ltiga krvutades vib elda, et esimese seis on mnevrra parem. Seda eelkige valitsussektori eelarvedefitsiidi osas. Kui 2008. aastal ulatus eelarvedefitsiit 3,2%-ni SKP-st, siis 2009. aastal peaks see kujunema le 5% ning 2010. aastal 8% lhedusse (joonis 11).
Joonis 11. Valitsussektori eelarve tasakaal SKP-st
1% 2004 -4% Eesti Leedu Lti 2005 2006 2007 2008 2009E 2010E

-9%

-14%
Allikas: Euroopa Komisjon, Rahandusministeerium

Vrreldes Leedu valitsuse ja erasektori vlisvlga Eesti ning Ltiga (joonis 12) on nha, et Leedu kogu vlisvlg on Balti riikidest vikseim. Buumiaegsed arengud toimusid Leedus vrreldes Eestiga umbes 12-aastase viitajaga ning seega ei judnud laenubuum seal nii suureks kasvada.

2009Q1

Sisemaise nudluse suurt langust on lhiaastatel vimalik kompenseerida ksnes ekspordi abil. Konkurentsivime taastamine eksporditurgudel lbi sisemise deflatsiooni on selgelt pikaajalisem protsess kui sama saavutamine devalveerimise abil. Seega tstatub devalveerimine senisest enam pevakorda juhul, kui Lti ei suuda lhiaastatel ekspordimahte piisavalt kasvatada ning psib riigi suutmatus olemasolevaid kohustusi tita.

Joonis 12. Balti riikide koguvlisvlg SKP-st

150% 120% 90% 60% 30%

Globaalsed trendid

Tasub mrkida, et olukorrast likab kasu Eesti Energia, mis 2010. aastal alustab Leetu energiamki. Slmitud lepingu kohaselt eksporditakse 10% sealsest elektritarbimisest, mis thendab umbes 1TWh elektrit. Leedu jrgmise aasta arengute suhtes on thtis, kuidas saadakse hakkama eelarvedefitsiidiga. Kuna sarnaselt Ltiga ei soetanud Leedu valitsus kasvuaastatel reserve, on tenoline, et ollakse sunnitud prduma IMF-i poole. Vib elda, et riigifinantside poolelt on Leedu mnevrra paremas seisus kui Lti, kuid halvemas kui Eesti. Oluliseks teguriks on ka kohalike pankade tervis. Kohalikul kapitalil phinevaid viksemaid panku on Leedus rohkem kui Eestis ning probleemide tekkimisel, on tenoliselt vajalik riiklik sekkumine, sarnaselt Lti ja Parex pangaga. CDS (credit default swap) on instrument, mis mdab riigivlakirja vi mne muu finantsinstrumendi riskisust. Joonisel 13 on toodud Eesti, Lti, Leedu ja Kreeka vlakirjade CDS-de liikumine viimase kolme aasta jooksul. Jooniselt on nha, et 2008. aasta kriisi ja Lti probleemide tttu tusid Baltikumi CDS-de hinnad 2008. aasta lpus krgele. Lti CDS-de hinnatase 1200 juures nitas, et turgudel peeti Lti riske (riigivlakirjad ja valuuta) vga krgeks. Eesti ja Leedu liikusid Ltiga kaasa, kuid tasemed jid siiski madalamaks. 2009. aasta lpuks on Eesti Balti riikidest selgelt kige madalama riskiga.
Joonis 13. Krediidiriski maandamise instrumendid

Lisasime joonisele ka Kreeka CDS, Kreeka riigivlaga seotud probleemid on 2009. aasta lpus teravamalt les kerkinud ning neme, et kui 2008. aastal paistsid maailmale Eesti probleemid oluliselt hullemad, siis 2009. aasta lpuks on eurotsooni riik Kreeka Eestist juba riskisuselt mda linud. Uuesti Leedu juurde tulles on riigi seni jooksvat eelarvepuudjki rahastanud valdavalt vlakirjade abil. Sarnaselt plaanib Leedu 2010. aastal kapitalivajadust finantseerida peamiselt lbi vlakirjade. Planeeritavate emissioonide edukuse alusel saab anda hinnangu Leedu majanduskeskkonnale. Isegi olukorras, kus Leedu suudab ra hoida kige negatiivsemad sndmused, on jrgneval aastal vhetenoline, et riigi majandus kasvule prdub. Ootame Leedu 2010. aasta SKP reaalkasvuks -4%. Mdukat kasvu, mis taastub 2011. aastal, toetab paranenud vliskeskkond ning sisemaise tarbimise taastumine.

14

Eesti majandus 2010

Ekstra 1

EKSTRA 1 5 GLOBAALSET OLULIST TEEMAT AASTAL 2010

Eesti majandus sltub 2010. aastal tugevalt trendidest globaalses majanduses ja finantsturgudel. Jrgnevalt toome vlja viis vga olulist teemat.

1. Riigivlakirjade intressid
Riigieelarved on 2009. aastal le maailma suurelt defitsiidis. heks phjuseks asjaolu, et riigid le maailma vitlevad kriisiga ning riiklikud stiimulprogrammid ajavad paratamatult eelarve miinusesse. Teiseks phjuseks on lneriikide sna kesine paindlikkus - kui kriisi tttu tulud langevad, ei suudeta kulusid alla tuua. Tenoliselt just 2010. aastal lheb turgudel tugevalt thelepanu riikide finantsseisule. Riigieelarve finantseerimiseks ning vanade vlakirjade lerullimiseks on vajalik jrgmistel aastatel ha suuremas mahus emissioone ning globaalne kapital muutub riikide suhtes ilmselt ha valivamaks. Tenoliselt muututakse ettevaatlikumaks krge vlakoormusega riikide suhtes, mis thendab nende riikide vlakirjade hindade langust ning intresside tusu. Suuremaid probleeme on tusmas sellest riikidele, kus riigivlg SKP suhtes on krge ning riigieelarved suuremas defitsiidis. Eelkige paistavad siin silma Luna-Euroopa (Portugal, Itaalia, Kreeka, Hispaania), USA ning Jaapan. USA trendid on vga thtsad, kuna vlga on kiiresti suurendatud ning absoluutmahus nende emissioonid lhiaastatel kige suuremad.

2. Riiklikud stiimulprogrammmid
Globaalsed finantsturud on tervitanud 2009. aastal riiklikke stiimulprogramme, kuna need on kriisi jrel tuntavalt majandust turgutanud. Raske 2008. aasta jrel lpetavad enamike riikide aktsiaturud 2009. aasta plusspoolel. Tasuta lunaid ei ole olemas ja stiimuli kaasmjudeks on defitsiidis riigieelarved ning kasvav riigivlg. Praegusel hetkel on riiklike programmide mju juba vhenemas ning kui sellega koos globaalne majandus taas jahtub, on tenoline riikliku ke ulatumine uute stiimulprogrammide jrele. Nende mahud sltuvad aga oluliselt esimesest punktist - kui ettevaatlikuks muutuvad sellise finantsilise lodevuse peale vlakirjainvestorid? Selge on, et 5% kuni 10% ulatuses riigieelarve defitsiidid ei ole jtkusuutlikud. Niteks Kreeka suhtes on investorid muutunud ha nrvilisemaks ning neil on riikliku stiimuli pakkumine juba vga keeruline, kuna riigi vlatase on niigi krge.

3. Uus normaaltase?
Buumi kigus tekkis maailma majanduses letootmine ning kriisi jrsu langusnurga tttu 2008. aasta lpus lereaktsioon allapoole. Kriisi madalpunktist on maailma majandus stiimulprogrammide toel kosunud, kuid globaalse majanduse maht on madalam kui 2007. aastal. Vib elda, et maailma majandus ldi kriisiga vahepeal oma normaalkohast vlja ning nd kriisi jrel otsitaksegi tasakaalu, kus maailma majandus oma tootmismahtudega lhiaastatel viks asuda. Oluline on mista, et kriis ei olnud nnetus, mis ootamatult saabus, vaid kriis saabus seetttu, et maailma majandus oli buumiga kreeni linud. Kriisi kigus tekkis kll lereaktsioon allapoole, kuid meie hinnang on, et maailma majandus on paratamatult lhiaastatel mnevrra viksem kui 2007. aastal. Niteks on globaalselt tarbija muutunud konservatiivsemaks, sstab rohkem ning tarbib vhem. Selline kitumuslik muutus ei prdu he kvartaliga, vaid on pigem mdetav aastates. Seega on vga paljudes sektorites ja riikides vajalik mnevrra viksemate mahtudega ning kuludega harjumine, mis on kll ebamugav ja tekitab pingeid (ka riikide vahel), kuid vajalik, et uueks kasvuks vundamenti luua. Paegu vib elda, et uue normaaltasemega veel harjutud ei ole ja riiklikud stiimulprogrammid on seda protsessi isegi pikendanud.

15

Eesti majandus 2010

Globaalsed trendid Globaalsed trendid

4. Chimerica - Hiina ja Ameerika majandusabielu

ks kige olulisemaid riikidevahelisi trende on Hiina ja USA vahel toimuv. Buumi ajal elas USA tarbija kvasti vlgu ning Hiina (USA suurim vlausaldaja) finantseeris seda. USA tarbija omakorda tarbis tugevalt Hiinas toodetut ning selle lbi toetas Hiina majanduskasvu. Kik toimis kenasti, kuni kriisini, mille kigus USA (ja ka teiste riikide) tarbimine jrsult vhenes ning maailma suurima allhankija Hiina teenuseid vajati vhem. Hiina on sellega agressiivselt videlnud, ritades seda tasakaalustada sisemaise tarbimisega, suurendades 2009. aasta algusest alates jrsult laenumahtusid. Kuid Hiina sisemaine tarbimine on veel liiga nrk, et vlisnudlust tasakaalustada. On hinnatud, et ligikaudu alles 10 aasta prast viks see praeguse kasvu jtkudes vimalik olla. Seega vajab Hiina jtkuvalt vga globaalseid turge. Tekkinud on risk protektsionismi tusuks globaalselt (iga riik kaitseb oma huvisid), mis oleks Hiina jaoks problemaatiline, kuna just allhankija on see, kelle arvelt kergem krpida. Seega majanduslikult on suhted USA ja Hiina vahel mnevrra pingestunud. Peame tenoliseks, et see trend on jtkuv, paljuski seetttu, et "uus normaaltase" on mnevrra viksem ja keegi peab jreleandmisi tegema. Hiina on kll USA riigivlakirjade suurim omanik, kuid kokkuvttes peame USA positsiooni siiski tugevamaks ning seetttu suhteliseks eduks on USA vimalused paremad. USA ja Hiina saavad aru, et majandusliku pinge eskaleerumisel oleks mlemad kaotajad. Samas sunnib viksem maailma majandus riike kohati siiski tegema lhemas perspektiivis kasulikke otsuseid, mis pikemas perspektiivis seda ei pruugi olla. Kik kokku suurendab oluliselt riski, et Hiina majandusime saab lhiaastatel tagasilke on tenoline, et globaalne kriis ei jta neidki puutumata.

5. Inflatsioon vi deflatsioon?
Vga paljud trendid on globaalselt praegu deflatsioonilise iseloomuga: a) ttuse mra kasv ja palkade alanemine; b) pankade laenamise vhenemine; c) tarbimise vhenemine ja sstmise kasv; d) avaliku sektori kulude krped riikides, kus stiimulit ei rakendata. Deflatsioon oli suur probleem niteks Jaapanis 1990ndate pika kriisi ajal. Need trendid muutusid lpuks sna psivaks ning toimus nihe tarbijakitumises ja ettevtjate suhtumises - harjutigi elama mtteviisiga, et varade vrtus ja ldine hinnatase riigis tenoliselt ei kasva. See on ks suuremaid USA keskpanga (FED) praeguseid muresid, millega nad on vga agressiivselt videlnud, kasutades selleks intresside langetamist ning rahatrkki (quantitative easing). Nende meetoditega on deflatsioonilist survet kll vhendatud, kuid praeguse riikliku toetuse vhenemisega kasvavab risk deflatsiooniks. Peame tenoliseks, et 2010. aasta esimeses pooles deflatsiooniline surve psib, kuid uute riiklike stiimulprogrammide ja rahapoliitiliste meetmete kasutamine viib sealt edasi tenoliselt juba inflatsiooni suunas.

Kuidas mjutavad need trendid Eestit?

Eesti majanduse avatuse tttu on need trendid ka meie jaoks vga olulised. Kui vtame deflatsiooni nite, siis Eestis on deflatsiooniline surve viimasel aastal olnud tugev ning tenoliselt jtkub see ka 2010. aastal. Deflatsioon on meie jaoks vajalik - tstame sellega oma konkurentsivimet. See on meie alternatiiv devalveerimisele. Riiklikke stiimulprogramme me rakendada ei saa, kuid teiste riikide stiimul juab kaudse mjuna ka meile. Oluline on riigivlakirjade teema - kui muu maailm thelepanu sellele jrjest rohkem lheb, on Eesti suhteline vitja - riigivlg meil pea puudub. Ka "uus normaaltase" mbritseb meid igalpool - sarnaselt maailmale on ka Eesti majandus viksem ning selle jrgi on vaja mber kujundada majanduse struktuur (eriti oluline riigi kulude vhendamine). Lisaks sltub globaalse "uue normaaltaseme" suurusest see, kuivrd on nudlust Eesti ekspordi jrele. Viimasena - Eesti vib saada kasu ka Hiina probleemidest. Suurenenud on tenosus, et Lne-Euroopa toob tootmist kodule lhemale ning KIE riigid on siin atraktiivsed allhankepartnerid.

16

Eesti majandus 2010

Finantssektor

2. FINANTSSEKTOR
Finantssektor on Eesti majanduse jaoks olnud thtsaimaks sektoriks. Kiire kasvu peamine katalsaator odav laenuraha, aitas kergitada ettevtete kasumeid, eraisikute sissetulekuid ning titis seelbi kaudselt ka riigieelarvet. Seega on pankade otsused mjutanud nii kriisi puhkemist kui ka selle ulatust. Joonis 14 vtab kokku suuresti kogu Eesti majanduse kekigu viimasel kmnendil. Eesti laenujk ja SKP on viimastel aastatel kitunud praktiliselt identselt. Pankade agressiivne laenumahtude kasvatamine pani majandusbuumile aluse ning tegevuse pidurdamisel prdus ka majanduskasv. Tegemist on ilmeka testusega, et Eesti edulugu phines peamiselt laenurahal.
Joonis 14. Laenujgi muutus vs SKP reaalkasv
15% 10% 5% 0% -5% -10% -15% -20% 50% 40% 30% Q100 Q300 Q101 Q301 Q102 Q302 Q103 Q303 Q104 Q304 Q105 Q305 Q106 Q306 Q107 Q307 Q108 Q308 Q109 Q309 20% 10% 0% -10% SKP reaalkasv
Allikas: Eesti Pank, Statistikaamet

Kriisile omaselt on kitunud ka hoiuste mahtude dnaamika (joonis 16). Rahapakkumise agregaat M1 (kibel olev sularaha ja nudmiseni hoiused) on aasta jooksul lbinud kiire languse. Samal ajal on aga rahaagregaat M2 (M1 + thtajalised, sstu- ja muud hoiused) silinud suhteliselt stabiilsena (2008. aasta tipptasemest kuni septembrini 1,6% langust). Seega on sularaha ja nudmiseni hoiuste puhul toimunud aktiivne liikumine thtajalistele, sstu- ja muudele hoiustele.
Joonis 16. Rahapakkumine, mln krooni
128 000 126 000 124 000 122 000 120 000 118 000 116 000 114 000 1 2 3 4 5 6 7 8 9 101112 1 2 3 4 5 6 7 8 9 2 008 M2
Allikas: Eesti Pank

80 000 75 000 70 000 65 000 60 000 55 000

2 009 M1 (parem telg)

Laenujgi muutus (parem telg)

Eesti sltuvus vliskapitalist jb psima ka edaspidi. Seetttu kujundab pankade tegevus jtkuvalt siinsete ettevtete ja eratarbijate otsuseid vga olulisel mral. Muutused laenuraha voogudes on olnud rmuslikud. Buumi ajal kasvas tippkuudel nii eraisikute kui ka ettevtete laenujk enam kui 3 miljardi vrra. 2009. aasta algusest on aga eraisikute ning ettevtete laenujk psivalt kahanenud. Eraisikute kuine laenujgi vhenemine on olnud keskmiselt 287 miljonit krooni kuus, ettevtetel keskmiselt 359 miljonit krooni kuus (joonis 15).
Joonis 15. Laenujgi muutus kuiselt (kr)
2300 Miljonit krooni 1300 300 -700 1 2 3 4 5 6 7 8 9 101112 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 2008 rihingud 2009 Eraisikud

Ka hoiuste liikide likes on mrgata, et thtajalisteja sstuhoiuste jk suurenes hoogsalt veel 2008. aastal ning on 2009. aastal psinud vrdlemisi stabiilne (joonis 17). Samal ajal kui nudmiseni hoiuste maht on olnud pikka aega languses, kuna euro-lootus on vhendanud krooni riskisust.
Joonis 17. Hoiuste jk
90 000 80 000 70 000 60 000 50 000 40 000 Q107 Q207 Q307 Q407 Q108 Q208 Q308 Q408 Q109 Q209 Q309

Nudmiseni hoiused
Allikas: Eesti Pank

Thtajalised, sstu- ja muud hoiused

-1700
Allikas: Eesti Pank

Pikemaajalise hoiustamise eelistamist on kahtlemata mjutanud kriisiga kaasnev inimeste ebakindlus tuleviku suhtes, samuti intressikeskkonna soodsad arengud. Samas on hoiuste intressimrad viimastel kvartalitel mrkimisvrselt alanenud (joonis 18).

17

Eesti majandus 2010

Finantssektor

Joonis 18. Hoiuste keskmised intressimrad

8%

Joonis 19. Laenud ja hoiused

300 250 Miljardit krooni 200 150 100 50 0 Q105 Q205 Q305 Q405 Q106 Q206 Q306 Q406 Q107 Q207 Q307 Q407 Q108 Q208 Q308 Q408 Q109 Q209 Q309 Laenud Kokku Hoiused kokku Laenude ja hoiuste suhe
Allikas: Eesti Pank

6% 4% 2% 0% 31.01.06 31.03.06 31.05.06 31.07.06 30.09.06 30.11.06 31.01.07 31.03.07 31.05.07 31.07.07 30.09.07 30.11.07 31.01.08 31.03.08 31.05.08 31.07.08 30.09.08 30.11.08 31.01.09 31.03.09 31.05.09 31.07.09 30.09.09

1,80 1,70 1,60 1,50 1,40 1,30 1,20 1,10 1,00

Thtajalised kroonihoiused
Allikas: Eesti Pank

Thtajalised EUR hoiused

Hoiuseintresside edasine suund sltub suuresti sellest kas Eesti suudab tita eurokriteeriumid. Juhul kui 2010. aastal peaks tulema euro suhtes positiivne otsus, jtkub krooni intresside langus ning 2011. aastaks htlustuvad need euro intressidega. Selline sndmuste kulg paneks osa hoiustel olevast rahast ilmselt mujalt atraktiivsemat tootlust otsima. Hoiuste maht lhikvartalitel stabiliseerub, eraisikute puhul aga tenoliselt vheneb, kuna ha suurem osa t kaotanud inimestest peavad appi vtma varasemad sstud. Mitmel pool on juttu olnud sellest, et Eesti jaoks positiivne on hoiustel olevad summad, eraisikute puhul 60 miljardit krooni ning ettevtete puhul 70 miljardit krooni. See likviidsus tepoolest on kriisi puhul toeks, kuid oluline on vrrelda hoiuste taset ka laenude tasemega. Vrreldes kogu Eesti laenujki ja hoiuseid on ilmne, et erasektori laenukoormuse kiire kasvu tttu on laenude ja hoiuste suhe liikunud tusvas joones (joonis 19). Ka see on ks tegureid, mis pankade laenamise aktiivsust lhiaastatel pidurdab. Viimastel kvartalitel on laenude ja hoiuste suhe kll mnevrra paranenud, kuid arenenud riikide tasemest on see siiski jtkuvalt krgemal ning ka KIE piirkonnas on see nitaja madalam, niteks Poola ja Tehhi puhul on see 90% juures ehk hoiused letavad laenude taset.

heks peamiseks phjuseks laenude vljastamise piiramisel on makseraskustes klientide suurenev hulk. Svenev tpuudus ning palgakrped on paljude eraisikute laenuteenindamisvimet mrkimisvrselt halvendanud. Samuti on makseraskustes ettevtted probleemlaenude mahtu kiirelt kasvatanud. Kui 2004 2006. aastatel psis viivislaenude (thtajaks tasumata laenude) osakaal kogu laenuportfellist 2,5-3% lhedal, siis kiire kasv algas 2008 ning alates 2009. aasta algusest letas nitaja juba 10%. Seega on enam kui kmnendik pankade laenuportfellist praegu seotud makseprobleemidega (joonis 20).
Joonis 20. Viivislaenude jk
40

12% 7% 2% -3% Q100 Q300 Q101 Q301 Q102 Q302 Q103 Q303 Q104 Q304 Q105 Q305 Q106 Q306 Q107 Q307 Q108 Q308 Q109 30 - 60 p. Thtajast mdunud kuni 30 p. % laenuportfellist (p-telg)

Miljardit krooni

30 20 10 0

Allikas: Eesti Pank

Hoogsalt on kasvanud ka pikaajaliste makseprobleemidega laenude osakaal. Kui aasta algul oli enam kui 60 peva maksethtajast mdunud viivislaenude jk 7 miljardit krooni, siis septembri lpuks juba enam kui 15 miljardit krooni. Siinsete pankade jtkuvatele probleemidele viitavad ka hiljutised majandustulemused. Suurima turuosaga Swedbank ning SEB teenisid kolmandas kvartalis
18
Eesti majandus 2010

Finantssektor Eesti majandus

vastavalt 323 ja 589 miljonit krooni kahjumit. Kokku oli Eestis tegutsevate pankade kahjum kolmandas kvartalis 1,9 miljardit krooni. Tuleb tunnistada, et 2008. aasta kriisi ajal tegi meile muret asjaolu, et Swedbank ja SEB olid Baltikumis esindatud ttarettevtete ja mitte filiaalidega. Filiaalid on niteks Nordea ja Sampo ning nende puhul vis vlistada sarnased probleemid, mis tekkisid Lti riigil Parexiga, kus riik oli sunnitud Parexi kohustused le vtma. Kuigi SEB ja Swedbanki puhul on tenosus sellisteks probleemideks vga vike, ei saa neid siiski vimatuks pidada. Kriisi kigus on olukord siiski paranenud Swedbank on mitmel korral tiendavat kapitali kaasanud ning kapitali on lisatud ka Balti ksustesse. See kik on vhendanud ka tenosust mainitud probleemide tekkeks. Pankade kahjumliku tegevuse taga on peamiselt vimalike laenukahjumite katteks tehtavad eraldised. Viimases kvartalis ulatusid need 2,5 miljardi kroonini. Pankade jaoks on probleemiks muutunud ka kodulaenude tagatiseks olevate elamispindade hindade suur langus. Suhtarv laenujgi suhe vara vrtusesse (loan-to-value, LTV), mis iseloomustab tagatise vrtust vrreldes olemasoleva laenukohustusega, on jtkuvalt halvenenud. Kodulaenude turust Eestis ligi 50%, Leedus ning Ltis vastavalt 26% ja 28% turuosa omav Swedbank teatas hiljuti, et 2009. aasta kolmandas kvartalis oli le 100%-se LTV vrtusega 73% kigist Ltis vljastatud eluasemelaenudest. le 100%-se LTVga oli Swedbanki Eesti laenude portfellis vastavalt 29% ning Leedus 35% kigist vljastatud eluasemelaenudest. Kuna Swedbanki turuosa kikides Balti riikides on mrkimisvrne, annavad panga LTV mrad tenoliselt vrdlemisi hea ldpildi kogu siinse turu kohta. Pankade tegevuse ks agressiivsemaid suundi on viimasel ajal olnud laenude riskimarginaalide korrigeerimine lespoole. Nii on Swedbank Balti riikides 2009. aasta 9 kuu jooksul riskimarginaale

kergitanud 7%-l eluasemelaenudest, tehes seda keskmiselt protsendipuntki vrra. rihingutele vljastatud laenude puhul on aga marginaale korrigeeritud 27%-l laenuportfellist. Sarnane praktika on kasutusel ka lejnud siinsetes pankades. Viimastel kvartalitel jtkuvalt langenud Euribor on seni kll laenude ldist intressikoormuse tusu leevendanud, kuid lhitulevik toob suure tenolisega kaasa Euribori kosumise. Seetttu on olemasolevate laenude teenindamise koormus pigem suurenemas ning see jahutab ka ldist laenuvtmise kasvu. Lisaks jahutab majanduse taastumist pankade poolne olemasolevate laenude marginaalide agressiivne tstmine. Keeruline situatsioon Balti riikides jb pankade jaoks psima ka aastal 2010. Arvestades mitmete pankade suuri kahjumeid ning jtkuvat probleemlaenude seedimist, samuti majanduse aeglast kosumist jrgneval paaril aastal, on selge, et pankade poolt kiireid muutusi laenumahtude taaskasvatamise osas niipea ei tule. Kuigi avalikult on ha rohkem juttu pankade laenuandmise olulisest aktiviseerumisest, ei kinnita seda statistika. Arvame, et tagatubade strateegiaotsuseks on pankade soov oma bilansside suurust lhiaastatel siin regioonis vhendada. Laenujgi vhenemist prognoosime ka jrgneva aasta jooksul. Olukorda viks muuta mne uue suurema panga tulek siinsele turule. Praegusel ajal, mil kriisi tttu kliendisuhted pankadega on leldiselt halvenenud ning suurimad pangad kaotustest toibuvad, oleks uuel tulijal lihtsam turgu haarata. See oleks Eesti majanduse jaoks positiivne uudis ning distsiplineeriks ka siin turul tegutsevaid Skandinaavia panku. Suuri muutusi laenukitumises lhiaastatel oodata ei ole. Buumiaastatel nhtud laenumahtude kasv niipea kindlasti ei kordu. See on ka ks phjus, miks kiire majanduskasv, mida toitis pankade turu hivamise soov, on lhiaastatel raskesti saavutatav.

19

Eesti majandus 2010

Kinnisvara ja ehitus

3. KINNISVARA JA EHITUS
Kinnisvara ja ehitus on finantssektori krval viimastel aastatel Eesti kekiku enim mjutanud majandussektoriteks. Oluline on aga eristada phjust ja tagajrge finantssektori tegevus tekitas kinnisvaramulli ning hiljem selle lhkemise. Seetttu on kinnisvara- ja ehitussektori trendid lhiaastatel suuresti sltuvad finantssektoris tehtud otsustest. Mahtude vhenemine buumi aegadest alates on olnud ulatuslik ning see on jtnud jlje kikjale, kus nimetatud sektoritega tegemist. Eluasemeturu hinnalangus on tnaseks kestnud enam kui kaks ja pool aastat. Kogu Eesti korteritehingute ruutmeetri mediaanhind saavutas senise krgtaseme 2007. aasta keskel, judes 19 337 kroonini. 2009. aasta kolmanda kvartali lpuks oli mediaanhind 8991 krooni, mis teeb languseks tipust 53,5%. Sarnaselt paljudele teistele valdkondadele, kujundab ka Eesti kinnisvaraturgu Tallinna piirkonnas toimuv. Tallinna turumaht ning aktiivsus on vrreldes teiste Eesti piirkondadega suurim, kujundades ka nende hinnaliikumised.
Joonis 21. Tallinna korteritehingute m2 hind, prognoos

25 578 kroonini. Kvartaalselt oli ruutmeetri mediaanhinna krgtase 2007. aasta teises kvartalis ulatudes 24 862 kroonini. 2009. aasta kolmandas kvartalis oli Tallinna korteritehingute mediaanhinnaks 11 300 krooni (korrigeeritud hind arvestamata suviseid alla turuhinna tehtud plokktehinguid). Seega kvartaalses arvestuses on langus turu tipust 54,5%. Kuna meie poolt kasutatav Maa-ameti statistika ei erista tehingute puhul objektide vanuselist struktuuri, ei ole vimalik elda, kas kuised muutused tehingute mediaanhindades kajastavad tingimata hinnaliikumisi. Mediaanhindade kujunemist mjutab paljuski see, milline oli perioodi jooksul tehinguobjektide vanuseline struktuur. Kui niteks kuu jooksul teostati tehinguid suures osas kasutusel olevate korteritega, mjutab see vastavalt keskmiste hindade kujunemist. Seetttu vaatleme erisuste vhendamiseks pigem kvartaalseid hinnaarenguid. Samuti oleme pdnud vimalusel identifitseeritavaid suurtehinguid elimineerida ning seelbi hinnastatistikat korrigeerida. Tehingu ajaloo jlgimisel tuleb arvestada, et pankrotihaldurite ja kohtutiturite poolt mdavate objektide tehingud ei lhe avaliku Maa-ameti statistika hulka. Kuna viimase aastaga on kasvanud oluliselt selliste tehingute maht, ei anna Maa-ameti statistika tit pilti turul toimuvast. Kuna enamasti on selliste tehingute hind madalam keskmisest hinnast, nitab Maa-ameti statistika tegelikust turutasemest veidi paremaid numbreid. Kahe aastaga enam kui poole vrra odavnenud eluasemete hinnataset vib tna pidada juba suhteliselt mistlikuks. Edaspidiste arengute suhtes on aga olulise thtsusega needsamad faktorid, mis olid ka peamised hinnaralli kivitajad. Samuti nagu muude varade puhul, on kinnisvarahindade kujunemine puhtalt nudlusepakkumise tasakaalust kinni. Buumi ajal tekkis pankade laenuraha toel suur nudlus, pakkumine ei suutnud sellele jrgi tulla ning hinnad kihutasid les. Kui pakkumine turul jrgi judis ja nudlus ra vajus, sitsid hinnad jllegi alla. Seega ka edasine elamispindade hinnaliikumine on kinni nudluse ja pakkumise tasakaalust. Buumi ajal toodeti sedavrd palju, et pakkumise lejk rhub hindasid tnaseni. 2007. aastal oli meie arvutuste jrgi mgis ligikaudu 7000 uut objekti (korterid pluss ridaelamud), 2009. aasta lpuks on see number langenud 3200 juurde. Kogus on kll oluliselt
Eesti majandus 2010

25 000 20 000 15 000 10 000 5 000

Q105 Q405 Q306

24 862 Prognoos 10800

Q207 Q108 Q408 Q309 Q210E Q111E

Allikas: Maa-amet., TI prognoos

Tallinna suur osakaal kogu Eesti kinnisvaraturust mjutab seega ka ldist statistikat - nii on niteks 2009. aasta kolme kvartali jooksul kogu Eestis ilma Tallinna arvestamata korteritehingute mediaanhind psinud praktiliselt samal tasemel (5300-5400 kr m2). Samas on Tallinna linnas teostatud korteritehingute ruutmeetri mediaanhind kolmandas kvartalis esimese kvartaliga vrreldes langenud 26,5% (joonis 21). Seega peame kogu Eesti kinnisvaraturu arengute jlgimisel paremaks mdikuks Tallinna hindu. Pealinna korterituru langus on kestnud samuti enam kui kaks ja pool aastat. Korteritehingute ruutmeetri mediaanhind oli krgeim 2007. aasta aprillis, ulatudes
20

Q411E

Kinnisvara ja ehitus

vhenenud, kuid kuna ka nudlus on vhenenud, on see praeguse mgitempo jrgi ligi 12-18 kuu varu. Kinnisvaraturu jaoks on olnud positiivne, et pangad viimastel aastatel ei ole enam elamuarendust finantseerinud uusi projekte ei ole peale tulnud ning seega on turg saanud rahulikult leliigset pakkumist absorbeerida. Samas on viimasel ajal kuulda mitmetest uutest elamispindade arendusprojektidest. Hoolimata, et pangad jtkuvalt pigem ei taha selliseid projekte finantseerida, on ehitades omahind sna madal tnu tugevalt langenud sisendite hindadele (maa ja ehitushind). Mitmetel arendajatel on maa juba olemas ning selle nulli hindamisel (alternatiivne kasutus lhiaastatel ebatenoline) on vimalik korterelamu ruutmeetri omahind alla 10 000 krooni viia. Paljude arendajate puhul on omanikul ka ehitusfirma, seega lisandub kasutegur, et saab anda ehitajatele td. See omakorda thendab, et 15 000 17 000 kroonise ruutmeetri hinnaga saab arendaja juba arvestatava marginaali ning see on tenoliselt madalam paljude mgis olevate uute objektide omahinnast. Seega lisanduvad uued arendused mjutavad turu kosumist mnevrra negatiivselt, kuna toovad turule uut pakkumist ning survestavad hindasid. Lisaks pakkumise dnaamikale on lhiaastatel oluline nudlusega seonduv. Euribor on kll langenud 5% juurest 1% juurde, kuid vrreldes 2007. aastaga on pangad oluliselt karmistanud laenutingimusi (tstnud nii omafinantseeringu mra kui ka pangapoolset marginaali), nullides sellega uute laenajate jaoks Euribori langusest tekkinud efekti. Teine nudlust nrgestav tegur on eraisikute laenuvime kriis on muutnud tarbijat konservatiivsemaks ning seetttu on vhenenud ka soov laenu vtta. Tegemist on tervitatava nhtusega arvestades liiga kiiret laenude kasvutempot buumi ajal ning Eesti sna krgele judnud eraisikute laenukoormust, kuid kinnisvaraturu suhtes on selle mju negatiivne. Ebasoodsalt mjub ka asjaolu, et paljud kinnisvara omanikud on praegu lksus kui laenujk on le kinnisvara vrtuse, on elamispinna vahetamine vimalik ksnes tiendavate finantside puhul. See vhendab turul vimalikke ostjate hulka, kes tavaprases olukorras oleks suuremat elamispinda otsimas.

Kige positiivsemaks teguriks kinnisvaraturul on langenud hinnad, mis on toonud vlja ostjaid, kelle jaoks 2007. aasta hinnad jid liiga krgeks. Seega tekkis 2009. aasta teisel poolaastal koos majanduse stabiliseerumisega uusi ostjaid. Kinnisvarasektorist on kuulda, et ha rohkem on ostjaid, kes laenu ldse ei kasuta ja seega pankadest ei sltu. Arvestades, et hinnad on tipust pea 60% langenud, on selline tegevus mistetav. Arenenud riikides on ajalooliselt vrreldud korteri ruutmeetri hinda keskmise palgaga ning kinnisvara hinnalanguse jrel on need kaks nitajat ka Eestis vrdsustunud. Buumi tipus oli keskmine palk veel le 2,5 korra madalam keskmisest ruutmeetri hinnast. Kui nudluse ja pakkumise erinevad tahud kokku vtta, prognoosime, et elamispindade turul on phi sna lhedal, ajaliselt peame tenoliseks 2010. aasta kevadet. Ootame kvartaalses arvestuses Tallinna korteritehingute ruutmeetri mediaanhinna judmist 10 800 krooni juurde 2010. aasta esimeses kvartalis. Olemaolev statistiline baas ei kajasta hindade liikumisi vga tpselt, seega on keeruline hinnata tegeliku phja saabumist. Lisaks takistavad nudluse kiiret taastumist mitmed tegurid, mistttu on meie hinnangul phi pigem protsess kui konkreetne hetk. Phja moodustamine vib vtta aega ligikaudu aasta ning phjast taastumine saab olema aeglane. Oleme olnud kinnisvaraturu suhtes negatiivselt meelestatud juba mitmeid aastaid ja kuigi turu taastumine ei saa meie hinnangul olema kiire, on hinnalangus muutnud elamispindade hindu ndseks oluliselt atraktiivsemaks. Vtame seega kergelt positiivse vaate. Taastumine kinnisvaraturul tuleb ilmselt erinev Tallinna kesklinna korterite puhul juhtub see varem ning paljude viksemate piirkondade puhul lheb taastumiseni aega rohkem. Kindlasti tekib erisus ka kvaliteedis viletsa infrastruktuuriga pllupealsete arenduste likviidsus jb tenoliselt viletsaks ka lhiaastatel.

3.1 rikinnisvara
rikinnisvara segmendi trendid on ajalooliselt liikunud elamispindade suhtes viitajaga, mis oli ka phjus, miks 2007. aasta lpus vtsime rikinnisvara suhtes negatiivse hoiaku. Seni on viitajaga liikumine paika pidanud ka Eestis, lepakkumine rikinnisvara puhul on suureks kasvanud ning tekitanud sektorisse probleeme. Vakants on sektoris oluliselt kasvanud,
21
Eesti majandus 2010

Kinnisvara ja ehitus

rijate vimalused tusnud ning see kik avaldab pidevat survet rendihindadele. Sarnaselt elamispindadele vtab lepakkumise seedimine turul aega ning kuna ripindade puhul algas korrektsioon hiljem, algab tenoliselt hiljem ka taastumine. Seetttu on 2010. aasta ripindade turul raske ja olulist paranemist ei pea me tenoliseks. Vakantsi vhenemist ja rihindade kosumist ootame alles 2011. aastaks. ripindade puhul mngib olulist osa globaalne trend. Vakantsi suurenemine ja rendivoo alanemine toimub lemaailmselt ning paljudes riikides (sh USA) on risk, et rikinnisvaraga seotud laenud ja vlakirjad tekitavad peatselt uue probleemide ringi. Finantssektor ja vlisinvestorid jlgivad neid sndmusi hoolega, mistttu mjutavad need sndmused kindlasti ka Eestis arenevaid trende. Kuna ripindade puhul arvutatakse tootlust aastase rahavoo suhtes (yield) ja tehingute arv on sna madal ning info piiratud, on raske hinnata turu phja parimate yielddega tehingud vivad toimuda oluliselt varem, kui niteks vakants paranema hakkab. Juba praegu on Eesti yielddes sna palju hirmu sees. Kuigi elamispindade puhul oleks euroalaga liitumisel oluline tugi, oleks see veelgi thtsam rikinnisvara puhul. Sellega kaoks hirm krooni suhtes ning tenoliselt toimiks see yielde alandava protsessina.

aastase muutuse trend prdus negatiivseks 2008. aasta esimeses kvartalis. 2009. aastal on mahtude langus eelmise aastaga vrreldes psinud 30% juures, kolmandas kvartalis ehitasid ehitusettevtted aastatagusega vrreldes 28,5% vhem (joonis 22). Peamiseks turu languse phjuseks on mahtude vhenemine elamuehituses. Kolmandas kvartalis lubati kasutusse 689 uut eluruumi (hepereelamu, kahepereelamu ja ridaelamu sektsioon vi korter), mis on 33% vhem kui aasta tagasi samal ajal. 2009. aasta kolme kvartali kokkuvttes on uusi eluruume kasutusse lastud 48% vhem kui eelmisel aastal samal perioodil. Eluruumide ehituseks vljastatud ehituslubade hulk on vhenenud veelgi enam. Kolmandas kvartalis vljastati vaid 359 ehitusluba, mis on 65% vhem vrreldes aastatagusega. 2009. aasta kolme kvartaliga kokku on eluruumide ehituslube vljastatud 70% vhem kui eelmisel aastal samal perioodil (joonis 23).
Joonis 23. Ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud eluruumid
4000 3000 2000 1000 0 Q105 Q205 Q305 Q405 Q106 Q206 Q306 Q406 Q107 Q207 Q307 Q407 Q108 Q208 Q308 Q408 Q109 Q209 Q309 Ehitusluba Kasutusluba
Allikas: Statistikaamet

3.2 Ehitus
Ehitusturu kekik viimastel kvartalitel on olnud omane kinnisvaramulli jrgsele perioodile. Iseloomulikeks mrksnadeks sektoris on tna ehitusmahtude vhenemine, suurenenud varud, samuti ehitusettevtete pankrotid.
Joonis 22. Ehitusmahuindeksi aastane muutus

Ehitusaktiivsuse taastumist piirab mrkimisvrne mmata eluruumide varu. Senikaua, kuni nitaja psib krge, on ehitusettevtted elamukinnisvara arenduse suhtes ettevaatlikud. Kuuldavasti on esimesed arendajad taas alustamas uute elamuarenduse projektidega, kuid on selge, et buumi tipus ehitatud mahtudeni lhiaastatel lootust juda ei ole. Uute projektide puhul mngivad arvestatavalt kukkunud sisendite hinnad olulist rolli nii maa hinna kui ka ehitushinna langus tingivad olukorra, kus uusehituse saab valmis ligikaudu 50% odavamalt kui 2007. aastal. Seega niteks elamispindade puhul on vimalik toota paljude mgis olevate buumi ajal toodetud objektide omahinnast odavamalt. Jtkuv ehitushindade langus on ehitussektori arengute osas kindlasti positiivseks kljeks. Alates 2009. aasta esimesest kvartalist on ehitushinnaindeks
Eesti majandus 2010

50% 35% 20% 5% Q202 Q402 Q203 Q403 Q204 Q404 Q205 Q405 Q206 Q406 Q207 Q407 Q208 Q408 Q209 -10% -25% -40%
Allikas: Statistikaamet

Ehitusmahuindeksi (arvestab omal jul tehtud ehitustde maksumuse muutust psivhindades)

22

Kinnisvara ja ehitus

aastatagusega vrreldes langenud. Peamiseks teguriks langusel on olnud tjukulu odavnemine. Kolmandas kvartalis langes tjukulude indeks 18,4% vrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Aasta algusest alates on aga tjukulude indeks langenud 16,1%.
Joonis 24. Ehitushinna indeks ja selle komponentide aastane muutus
40% 30% 20% 10% 0% -20% -30% Ehitushinnaindeks
Allikas: Statistikaamet

Vttes arvesse, et 2009. aasta esimese poolaasta omal jul teostatud ehitustde maht oli 10,5 miljardit krooni, on euroraha sektori jaoks mrkimisvrselt stabiliseeriva mjuga. Samas toetab euroraha peamiselt infrastruktuuriobjektide ehitust, ning ka see on heks phjuseks, miks meie hinnangul ripindade ja mitteeluruumide ehituse aktiivsus jb pikemaks perioodiks madalaks.
Joonis 25. Kasutusse lastud mitteeluruumid, hoonete kasulik pind 1000 m2
350 300 250 200 150 100 50 0 Q105 Q305 Q306 Q107 Q307 Q308 Q109 Q309 60% 40% 20% 0% -20% -40% -60%

Q105 Q205 Q305 Q405 Q106 Q206 Q306 Q406 Q107 Q207 Q307 Q407 Q108 Q208 Q308 Q408 Q109 Q209 Q309 Tjud Ehitusmaterjalid

-10%

Q106

Aastane muutus (parem telg)

Allikas: Statistikaamet

Tjukulude suur langus kajastub lisaks palkade alandustele ka ehitusega seotud tkohtade ulatuslikus vhenemises. 2009. aasta esimese kahe kvartali jooksul langes ehitussektoris hivatute arv aastatagusega vrreldes 32,1% ehk 26 000 vrra (joonis 24). Eluasemeturul vib juba teatud piirkondades mrgata mningast hinnatusu, mille heks phjuseks on varude vhenemine ja piiratus. Isegi kui tegemist on esimeste mrkidega stabiliseerumisest, on kogu turu kosumine ja nudluse arvestatav kasv elamuehitusturul siiski pikemaajaline protsess. heks takistavaks teguriks on pankade napp soov elamuehitusprojekte finantseerida. See vimaldab arendusega tegeleda vaid vhestel hsti kapitaliseeritud ettevtetel, mis suudavad projekti finantseerida omavahenditest. Samas, ehitusturu korrastumise seisukohalt, on see positiivne. Vljaspool elamuehitust stabiliseerib olukorda jrgnevatel aastatel suurenev eurotoetuste maht. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt on nii 2010. kui ka 2011. aastal oodata vlistoetusi kokku enam kui 15 miljardit krooni. Keeruline on tpselt hinnata kui suur osa sellest juab ehitussektorisse, kuid koos teedeehitusega on see tenoliselt sna suur hulk.

Mitteeluruumide ehituse mahtude olulist vhenemist on mrgata alles kolmandas kvartalis (joonis 25). Seega on ilmselt rikinnisvara puhul varude probleem pikaajalisem ning see vhendab nudlust veel pikema aja vltel, tenoliselt ka uute objektide ehitus sektoris taastub elamispindadest hiljem. Kokkuvtteks ootame ehitusturul jrgnevate aastate jooksul vgagi mdukaid arenguid. Kuigi olemasolev eluruumide varu kahaneb, jb krge laenukoormuse ning pankade kasvanud konservatiivsuse tttu nudlus uuselamute jrgi mdukaks. Tenoliselt jtkub ka ehitussektoris konsolideerumine, suuremad ja tugevamad kasvavad veel tugevamaks. Mitteeluruumide ehituse kosumist hoiab tagasi madal nudlus, kuna olemasolev varu on suur ning paljude ettevtete seis jtkuvalt keeruline, mistttu tegevuse laienemine vi uutele pindadele kolimine on vga harv nhtus. Eurorahade toel psib tugevamana infrastruktuuri ehitus.

Q108

23

Eesti majandus 2010

Eratarbimine ja tturg

4. ERATARBIMINE JA TTURG
Eesti majandus on viimastel aastatel toetunud suuresti eratarbimisele. Kiiretel kasvuaastatel arenenud tarbimisbuumile on tavaprase jtkuna jrgnenud tagasilgi periood. Kui tarbimispeo peamiste vallapstjate hulgas olid rekordmadalad intressid, pankade vidujooks klientide prast ning eraisikute suhteliselt madal laenukoormus, siis tnases peojrgses meeleolus on neist kolmest teatud mral alles vaid esimene. Arvestades globaalse finantskriisi mjul toimuvat pankade strateegianihet konservatiivsuse suunas, vib suure tenosusega elda, et lhiaastatel psib krediidi tugi tarbimisele tagasihoidlik. Ettevtete jaoks soodne olukord tjuturul paari aasta jooksul kestab, seetttu ei ole phjust oodata ka palgakasvu kiiret taastumist. Tarbimise aktiivsust pidurdab jtkuvalt tpuuduse krge tase. Seega lhiaastatel tarbimise panus sisemajanduse koguprodukti varasemaga vrreldes vheneb. Eelmainitut kinnitab hiljutine statistika, mis nitab, et varasem eratarbimise osakaal SKP-s on psivalt olnud le 54%, kuid 2009. aasta kolme kvartaliga on osakaal langenud 51% juurde (joonis 26).
Joonis 26. Eratarbimise osakaal SKP-st
58% 56% 54% 52% 50% 48% 46% Q109 Q209 Q309

tegevusest ja d) tarbijausaldusest. hegi nimetatud teguri poolt mrkimisvrset toetavat mju tarbimisele lhiajal oodata ei ole. Tulenevalt krgest tpuudusest ning nrgast laenuaktiivsusest ootame eratarbimise langust ka 2010. aastal (-4,0%). Tnaste eelduste kohaselt ootame mdukat kasvu (3,0%) alles 2011. aastal (joonis 27), mis ei ole ainult Eesti trend. Tarbijad le maailma on muutunud kriisi jrel konservatiivsemaks.
Joonis 27. Eratarbimise reaalkasv, prognoos
15% 10% 5% 0% -5% -10% -15% -20% 2005 2006 2007 2008

3,0

-4,0

-17,0 2009E

2010E

2011E

Allikas: Statistikaamet, TI kalkulatsioonid

4.1 Jaekaubandus
Kaubandus moodustab kaaluka osa eratarbimisest, mistttu on tegemist he peamise sisemaist tarbimist iseloomustava sektoriga. Eesti tarbimisbuumi dnaamika kajastub ilmekalt jaemgimahtude muutustes - kiire majanduskasvu perioodidel oli jaemgi kasvutempo enamasti kiirem kui SKP reaalkasv. Eriti judsalt edestas kaubanduse kasvutempo kogu majanduse kasvu aastal 2007 (joonis 28). Esmakordselt langesid jaemgi mahud eelmise aastaga vrrelduna negatiivseks 2008. aasta mrtsis. Sealt alates on langus olnud svenev ning jrginud ldist sisemaise tarbimise trendi. Kui 2007. aastal, jaemgi krgperioodil, toimus suurim nudluse kasv tstuskaupades, siis langusperioodil on nudlus nimetatud sektoris vhenenud kige vhem (joonis 28). Tstuskaupade krgem tundlikkus majandustskli suhtes lubab majanduskeskkonna paranemisel nimetatud segmendis oodata mgimahtude kiiremat taastumist. Lhiaastatel psib jaemgi kasvutempo sellest hoolimata eeldatavalt sarnane kogu majanduse arengutega, jdes SKP kasvumra lhedale. Seda ka juhul kui majanduskeskkonna kosumine peaks kujunema oodatust mnevrra kiiremini. Peamiseks

1997

1996

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

Allikas: statistikaamet

Eratarbimise suur langus viimaste kvartalite jooksul on teravamalt pevakorrale toonud ka Eesti maksupoliitika. Tarbimismaksude (kibemaks, aktsiisimaksud, hasartmngumaks) osakaal eelarve maksutuludest on suur, jdes vahemikku 43-46% kogumaksutuludest. Seetttu on valitsussektori eelarve tulude tundlikkus majandustsklite suhtes suur. Valitsuse eelarvestrateegia jrgnevateks aastateks peaks kindlasti arvestama asjaoluga, et tarbijate konservatiivsus jtkub ning seetttu saab olema tagasihoidlikum ka tarbimismaksude panus eelarvetuludesse. Eratarbimise dnaamika sltub peamiselt a) palgatrendidest; b) olukorrast tturul; c) pankade
24

2008

Eesti majandus 2010

Eratarbimine ja tturg

teguriks on siin taas eraisikute krge laenukoormus ning olukord tjuturul.

Joonis 28. Jaemk ja SKP
24% 14% 4% Q102 Q302 Q103 Q303 Q304 Q105 Q305 Q106 Q306 Q107 Q307 Q108 Q308 Q109

autosektorile toetusprogrammid.

suunatud

suurriikide

-16%

Jaemgi mahuindeksi aastane muutus SKP reaalkasv

Q104

-6%

Automk Eestis saavutas oma tipu 2007. aasta teises kvartalis, mil Eestis registreeriti 9107 uut siduautot. Sellele ajale langes ka ligikaudne tarbimisbuumi haripunkt Eestis. Sealt edasi hakkasid lisaks automgi kahanemisele langema kinnisvara hinnad, vhenesid laenumahud ning mrkimisvrselt aeglustus eratarbimise kasv. Juba 2007. aasta lpus andsid aastases vrdluses negatiivsed mginumbrid mrku autoturul alanud kokkutmbumisest. Mgimahtude vhenemine hoogustus 2008. aasta lpus, mis on jtkunud nii 2009. aasta esimesel kui ka teisel poolel. 11 kuu kokkuvttes on 2009. aastal uute autode esmaste registreerimiste arv langenud 66% vrreldes eelmise aasta sama perioodiga (joonis 30). Tegemist on vga ulatusliku turu kokkukuivamisega.
Joonis 30. Uute siduautode esmased registreerimised
3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 1 6 11 4 9 2 7 12 5 10 3 8 1 6 11 4 9 2 7 12 5 10 3 8 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 60% 40% 20% 0% -20% -40% -60% -80%

Allikas: Statistikaamet

Kaubandusettevtete mgipind Eestis on lbinud kiire kasvu. Kui 2001. aastal oli Tallinnas kaubanduspindu kokku vhem kui 200 000 m2 ja 2005. aastal le 300 000 m2, siis 2008. aasta lpuks oli mgipindu juba enam kui 430 000 m2. Elaniku kohta teeb see keskmiselt 1,05 m2 kaubanduspinda. Vrreldes Lti ja Leedu vastavaid nitajaid on Eesti lunanaabritest kaubanduspindade osas kaugel ees (Riias 0,74 m2 ja Vilniuses 0,78 m2 elaniku kohta). Kas suur erinevus vrreldes lunanaabritega on mrk Eesti leinvesteerimisest vi hoopis Lti ja Leedu mahajmusest? Kui, siis pigem viimane variant (elatustase on Eestis veidi krgem). Suuresti vib pidada olukorda siiski buumi ajal toimunud lereageerimiseks. Kaubanduspindade edasine juurdekasv on pidurdumas. Arvestades, et tarbimise taastumine ei saa olema kiire, vib oodata vakantsi suurenemist, seda eriti vanemate ja vhem atraktiivsemate kaubanduspindade osas. Vakantsi edasise dnaamika suhtes saab mravaks tarbimise taastumise tempo. Madalseisu oodatust pikemaks osutumine, seab jtkuva surve alla paljud jaemjad, kes on sunnitud poodide arvu vhendama.

Aastane muutus (p.telg)

Allikas: ACEA

Sedavrd suure kukkumise taga on asjaolu, et numbrites kajastub mk nii eraisikutele kui ka ettevtetele - mlemad sihtturud on automjate jaoks sgavas madalseisus. Kui jaemk tervikuna on paaril viimasel kvartalil stabiliseerumise mrke nidanud, siis automgi kohta seda veel elda ei saa. Ettevtete ning tarbijate kindlustunne on vaatamata mningasele paranemisele madal. Rolli mngib siin see, et auto vahetus ei ole sageli hdatarvilik, olemasolevat autot on vimalik ka kauem kasutada. Kuivrd auto on ks kallimaid kestvuskaupu, on tnases ebakindlas keskkonnas suurem konservatiivsus igati ratsionaalne. Sarnaselt kinnisvaraturule on automgi puhul peamiseks finantseerimisvimaluseks pankade tugi.
25
Eesti majandus 2010

4.2 Automk
Krediidivimaluste jrsk vhenemine viimaste aastate jooksul on vga tugevalt langetanud autode mgimahte. Kuna Eestis oli laenuga ostetavate autode osakaal krge, mjutab liisingu tingimuste halvenemine tugevalt turgu. Tegemist ei ole siiski vaid Eestile omase protsessiga - tarbimise ulatusliku languse tttu on ka globaalselt autosektori kekik olnud kesine. 2009. aasta teisel poolel on globaalselt sektoris toimunud kosumine, mille on tinginud siiski

Eratarbimine ja tturg

Seetttu on ka autoturu taastumine tugevalt sltuv pankade tegevusest. Kui kinnisvaraturul toetab hindade taastumist varude vhenemisest tulenev pakkumise langus, suurenevad hinnatusu ootused ning spekulatiivne ostuhuvi, siis autoturu kosumist need tegurid ei toeta. Seega vib eeldada, et autoturu taastumine kujuneb kinnisvaraturust hilisemaks. Kuna lhema aasta jooksul krediiditurul kiireid muudatusi oodata ei ole, pidurdavad vhese kindlustunde tttu lisaks eratarbimise madalseisule automki ka ettevtted, esindades olulist osa nudlusest. Seega usume, et kosumine autoturul saab olema aeglane. Turu elavnemist ja mgimahtude kiiremat paranemist ootame alles 2011. aastal.

vljamaksete summaarne langus on olnud mrkimisvrselt suurem kui keskmise palga muutus. Seega on ttasuna laekuvate sissetulekute vhenemise tegelik mju eraisikute tarbimisvimele suurem, kui keskmise palga muutus seda peegeldab. Fsilistele isikutele tehtud vljamaksete summa ulatus 2009. aasta kolmandas kvartalis 16,7 miljardi kroonini, samal ajal kui aasta tagasi oli see 20,45 miljardit krooni. Palgatulud kokku vhenesid seega aastatagusega vrreldes 18,3% ehk 3,7 miljardi krooni vrra. Palgafondi aastase langusega samas suurusjrgus on olnud ka jaemgi ning eratarbimise vhenemine. Seega keskmisest palgast olulisem on vaadata palgafondi muutusi. Andmed viitavad, et Eesti ttajatel on eelmise aastaga vrreldes 3,7 miljardit krooni ehk 18,3% vrra viksem kvartaalne sissetulek (joonis 32).
Joonis 32. Ttajatele tehtud brutovljamaksed
23 22 21 20 19 18 17 16 15 Q107 Q307 Q407 Q108 Q208 Q308 Q408 Q109 Q209 Q309 25% 20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% -15% -20% -25%

4.2 Keskmine palk

Eesti majanduskasvu osaks olnud kiire palgakasv on praeguseks peatunud. Veelgi enam selle aasta esimeses kvartalis langes keskmine brutokuupalk vrreldes eelmise aasta vastava kvartaliga viimase 16 aasta jooksul esimest korda. Langus on jtkunud ka teises ning kolmandas kvartalis. Ulatuslik kulude krpimine ettevtete poolt ning valitsuse korduvad eelarvekrped on sissetulekuid vhendanud nii erasektoris kui ka riigittajatel. Kolmandas kvartalis langes brutokuupalk aastatagusega vrreldes kige enam ehitussektoris (13,8%), keskmiseks languseks kujunes aga 5,9% (joonis 31).
Joonis 31. Brutokuupalga aastane muutus
20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% Q101 Q301 Q102 Q302 Q103 Q303 Q104 Q304 Q105 Q305 Q106 Q306 Q107 Q307 Q108 Q308 Q109 Q309

Miljard krooni

Q207

Aastane muutus (parem telg)

Allikas: Maksu-ja Toliamet

Allikas: Statistikaamet

Tarbimise kosumise eelduseks on just palgafondi langustrendi peatumine ja edasine vimalik prdumine. Samas sunnib buumiajaga vrreldes viksem tegevusmaht paljusid ettevtteid palgakuludes jtkuvaid korrektuure tegema. Kuna thive vhenemine jtkub meie prognoosi jrgi 2010. aastal, vib kogu palgafondi languse stabiliseerumist oodata alles 2011. aasta esimesel poolel. Nii 2009. kui ka 2010. aasta sisemajanduse koguprodukt tuleb lhedane 2006. aasta tasemele. Samas on keskmine palgatase 2006. aastaga vrreldes endiselt enam kui 30% krgem. Seega on vaatamata toimunud krbetele tjukulude koomale tmbamine nii era- kui ka avalikus sektoris jtkuvalt phjendatud. Eesti konkurentsivime seisukohast on palgakulude langus mistagi positiivne. Eelmise majanduslanguse
26
Eesti majandus 2010

Keskmise palga langus aastatagusega vrreldes on psinud suhteliselt mdukas, seda eriti vrreldes SKP languse ulatusega. heks phjuseks on asjaolu, et riigisektoris on palku aeglasemalt krbitud kui erasektoris. Lisaks veel see, et palgastatistika arvestab vrdlusena eelmise aasta palgataset. Oluliselt on vhenenud hivatute ehk palgasaajate hulk, mis thendab, et kogu palgafondi ehk tehtud

Eratarbimine ja tturg

jrgselt oli heks peamiseks kiire majanduskasvu taastumise toetajaks eksport, mille puhul olulist rolli mngis siinne madal tjukulude tase. Tnaseks on nimetatud kulueelis suurel mral kadunud. Samas vimaldavad palgakasvu peatumine ning vimalik edasine langus ettevtetel tasapisi oma tootlikkust taas tstma hakata. Ootame 2010. aastal languse jtkumist nii keskmise palga kui ka palgafondi mahu osas. Olukord tturul jtab ettevtjaile jtkuvalt vimaluse palgakulusid optimeerida. Samuti jtkub mdukas tjukulude krpimine avalikus sektoris. Keskmise palga languseks ootame 2010. aastal 5%.

negatiivseks juba 2009. aasta jaanuaris. Samuti on THI transpordihindade komponent juba 2008. aasta detsembrist languses, kuigi inflatsioonilise keskkonna asendumine deflatsioonilisega toimus alles 2009.aasta mais, mil esmakordselt THI aastases vrdluses langes (0,3%). Kodumaine kriis on hoogustanud sisemaiste hinnategurite prdumist, alandades reaalpalka ning vhendades oluliselt sisemaist tarbimist ja elanike ldist ostuvimet. THI langes 2009 oktoobris aastatagusega vrreldes kuuendat kuud jrjest, nidates senise deflatsiooniperioodi suurimaks kuiseks languseks 2,2%. Seni on suuremat THI langust ra hoidnud sisemaised administratiivsed hinnad. Valitsuse kibemaksu ja aktsiisimrade tstmisele lisaks on niteks eluasemekulud ldisest hinnalangusest hoolimata sel aastal psinud aastatagusega vrreldes plusspoolel (oktoobris siiski langus 5,6%) (joonis 34).
J,oonis 34. Tarbijahinnaindeksi komponentide aastane muutus
19% 14% 9% 4% -1% 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 -6% -11% THI
Allikas: Statistikaamet

4.3 Hinnad
Eesti avatud majanduse hinnataset kujundavad olulisel mral vliskeskkonnast tulenevad mjud. Nii toetas siinset buumiaastate kiiret hinnatusu globaalne toorainete ralli ning muude vlissisendite jrsk kallinemine. Mistagi on siinsed hinnatrendid paljuski sltuvad sisemaistest teguritest. 2006. aastal kiirenenud inflatsioonile lisas hoogu vlismaisel laenurahal tuginenud nudlusokk. Thive krgseisund ning tjupuudus lisasid survet kiirele palgatusule.
Joonis 33. Tarbijahinnaindeksi aastane muutus
15% 12% 9% 6% 3% 0% -3% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Toidukaubad THI Tstuskaubad
Allikas: Statistikaamet

2008 Toit Eluase

2009 Transport

Teenused Kaubad

Tarbijahinnaindeksi (THI) osakomponentide dnaamika viitab, et 2007.-2008. aastatel letas toidukaupade ja teenuste hinnakasv tstuskaupade hinnakasvu (joonis 33). See viitab sisemaiste hinnategurite suuremale osale THI kasvus. Maailmamajanduse jrsk langus 2008. aasta lpus ti kaasa vlise hinnasurve vhenemise, mis sai peamiseks phjuseks hinnakasvu pidurdumisele ning edasisele alanemisele. Vliste tegurite osathtsusele viitab asjaolu, et impordi hinnaindeksi aastane kasv muutus
27

Riiklike abiprogrammide toel on varade ning toorainete hinnad globaalselt kosumas, mistttu nrgeneb lhiajal vlismaiste hinnategurite deflatsiooniline mju ning kasvab risk inflatsiooni taastekkeks. Sisemaiste teguritena soosivad inflatsiooni teket jrgmisel aastal justuvad maksutusud. Tasakaalustavalt mjub siin keskmise palga langus ning sisemaise tarbimise vhenemine. Ootame 2010. aastal tarbijahinnaindeksi mdukat langust, mis jb 0,2% piiresse.

4.4 Tturg
Muutused tturul on viimase aasta jooksul olnud ulatuslikud. Kui 2008. aasta teises kvartalis judis ttuse mr viimase aastakmne madalaimale tasemele (4,0%), siis aasta hiljem ulatus tpuudus
Eesti majandus 2010

Eratarbimine ja tturg

13,5%-ni, 2009 kolmandas kvartalis aga juba 14,6%ni. Viimastel kvartalitel on ttute juurdekasv siiski aeglustunud. Kui esimeses kvartalis suurenes ttute arv eelmise kvartaliga vrreldes 26 000 vrra, siis teises kvartalis 13 000 vrra ja kolmandas kvartalis 10 000 vrra. Thive krgperiood langes ajale, mil majandusaktiivsus eelneva aastaga vrreldes oli juba languses. Tturu ja reaalmajanduse trendide nihkesoleku heks phjuseks on see, et esmase reaktsioonina vhenenud tegevusmahtudele rakendati tandjate poolt pigem osalist taega ja palgakrpeid. Tingituna asjaolust, et alles hiljaaegu oli probleemiks tjupuudus ning keerukus ttajate vrbamisel. Majanduskeskkonna jrsk halvenemine 2008. aasta lpul nitas, et tjukulude krpimiseks on lisaks palkade langetamisele vltimatu ka ttajate arvu vhendamine. Ndseks vib elda, et vrrelduna niteks 2007. aastaga on tturg 180kraadise prde teinud kui siis oli kuningaks ttaja, siis tna on tandja.
Joonis 35. Suurima thivega sektorite osa koguhives
25% 20% 15% 10% 5% Q109 Q308 Q108 Q307 Q107 Q306 Q106 Q305 Q105 Q304 Q104 Q303 Q103 Q302 Q102 Q301 Q101 Q300 Q100

2008. aasta lpus alanud vliskeskkonna jrsk halvenemine ning Eesti majanduses svenev kriis tid kaasa kiire thive languse. 2008. aasta kolmandas kvartalis oli hivatuid 660 500, jrgneva kolme kvartaliga ehk 2009. aasta teise kvartali lpuks aga 67 900 vrra vhem ehk 592 600. 2009 kolmandas kvartalis thive suurenes, kasvades kvartaliga 5500 vrra ning ulatudes kokku 598 100ni.
Joonis 36. Muutused thives 2008 - Q309
Ttlev tstus Hulgi- ja jaekaubandus

118,9 116,1 101,8 80,7 74,6 59,2

50 70 90 110 130 Tuhat hivatut 2008 Q209 Q309

Ehitus

Allikas: Statistikaamet

Hive on suhteliselt stabiilne viimastel kvartalitel psinud koguhives suurima osakaaluga tegevusalal ttlevas tstuses (joonis 36). Tootmisettevtetes on suuremad tjukulude krped tnaseks seljataga ning edaspidised arengud sltuvad paljuski sellest, kas nudluse taastumine kujuneb ootuste kohaselt. Tegevusaladest suurenes kolmandas kvartalis hive enim kaubanduses ja ehituses, mis viitab, et suur osa koguhive paranemisest toimus sesoonselt iseloomulike hooaja- ja juhutde suurenemise tttu. Seega lhiajaline hive tus liigseks optimismiks veel phjust ei anna. Kiire muutus tkohtade arvus nitab hest kljest tturu paindlikkust ja suutlikkust olukorraga kohaneda, teisalt aga kajastab Eesti majanduse struktuurseid kitsaskohti. Hoolimata sellest, et majanduse uude kasvufaasi sisenemine toob kaasa tpuuduse alanemise, jb suuresti kinnisvara- ja ehitusbuumile toetunud hive krgtase pikaks ajaks kttesaamatuks. Majanduse edasise arengu suhtes on oluline, kuidas toimub tju mberpaigutumine. Kuna ehitusturg lhiajal buumiaegsete mahtudeni ei jua, peab vabanenud tjud leidma rakendust mujal. Sisenudluse jtkuvalt madal aktiivsus nuab tju suunamist sektoritesse, mis tegelevad rohkem ekspordiga. Samuti on vtmethtsusega, et thives kasvaks suurema tootlikkusega sektorite osakaal, mis
28
Eesti majandus 2010

Ttlev tstus
Allikas: statistikaamet

Ehitus

Hulgi- ja jaekaubandus

Suurimad muutused thives on toimunud sektorites, kus krgkonjunktuuri ajal kige enam hive kasvas (joonis 35). Kinnisvara- ning tarbimisbuum toetasid tkohtade arvu kiiret kasvu ehituses, kaubanduses ja muudes seotud valdkondades. Eriti ulatuslikud muutused on toimunud ehitussektori hives. Kui 2002. aastal ttas sektoris keskmiselt ligi 40 000 inimest, siis 2007. aasta keskel oli hive sektoris kahekordistunud, ulatudes krgajal 87 400-ni. Buumieelsel perioodil ttas ehitussektoris keskmiselt 7-8% kigist hivatutest, tippajal judis sektori osathtsus aga 13%-ni koguhivest. Otsides jtkusuutlikumat majanduskasvu, on selge, et selline ehituse osakaal on liiga krge.

Eratarbimine ja tturg

eeldab muu hulgas tju ldise kvalifikatsiooni taseme tusu. Pikemas perspektiivis on Eesti tjuturu arengusuunad oluliselt mjutatud demograafilistest protsessidest. Eesti rahvaarv on alates 2000. aastast vhenenud keskmiselt 0,4% aastas, loomulik iive on psinud negatiivne kogu iseseisvusperioodi vltel. Viimastel aastatel on loomuliku iibe negatiivne trend siiski judsalt lhenenud nullile ning plusspoolele judmisele ollakse juba pris lhedal (2008. aasta loomulik iive -647). Iibe krval tturgu otsesemalt puudutav rahvastiku vanuseline struktuur on probleem, mille aktuaalsus lhiaastatel suureneb jrsult. Eesti rahvastiku kiirenev vananemine laste ja noorte arvukuse vhenemise tttu thendab lisaks tervishoiu- ja pensionissteemi kasvavale koormale tealiste inimeste arvu langust.
Joonis 37. Demograafiline tturusurveindeks
1,4 1,1 0,8 0,5 2009*

selle vrra lisandujaid.

rohkem

kui

aktiivselt

tturule

Lisaks eelnevale mjutab olukorda tturul ttajate vljavool vlisriikidesse. Ttajate arv vlisriikides on viimastel aastatel olnud ligi 20 000 juures ning edaspidi on Eesti tturult lahkujate arv pigem kasvamas. Nimetatud protsessid vhendavad tju kogumahtu Eestis. Seega, kuigi vhenev ttajate arv pikas perspektiivis ei ole positiivne, aitab see kriisi jrel ttuse mra alandada. Tegemist on aga pikemaajalise protsessiga, mistttu kiiret olukorra paranemist ei ole oodata. Kuigi majanduse madalseisust tulenevalt on tju vajaduse probleem lhiaastatel vrreldes viimase paari aastaga vhem pevakorras, on uude kasvufaasi suundudes tegemist ha teravama probleemiga. Eesti majandusmudeli tulemuslik mberkujundamine eeldab htlasi tsist tegelemist tju ksimustega. Oskustliste ning spetsialistide suurenev puudus nuab riigilt vastavate hariduspoliitiliste sammude astumist, sealhulgas kutseharidusele tugevamat panustamist. Seega mjutavad tturu edasisi suundumusi oluliselt ka poliitilised arengud.

2004

1989

2000

2001

2002

2003

2005

2006

2007

Allikas: Statistikaamet

2008

Demograafiline tturusurve indeksi (514-aastaste ja 5564-aastaste vanusrhmade suhe, nitab tturule saabujate osathtsust vrreldes tturult lahkujatega) vrtus on alates 2004. aastast olnud viksem kui 1 (joonis 37). Indeksi langus on olnud psiv kui aastal 2005 oli vrtus esmakordselt viksem kui 1, siis 2009. aasta vrtus kujuneb eeldatavalt 0,82 juurde. Tturule saabujate vhenemine on jrgnevate aastate jooksul veelgi kiirenemas, kuna avalduma hakkab heksakmnendatel jrsult vhenenud sndivuse mju. Riigikorra muutus ja majanduslik ebakindlus olid ilmselt peamisteks phjusteks, miks iive sel perioodil oli tugevalt negatiivne ning hakkas paranema alles kmnendi lpus. Konkreetsemalt avaldub probleem siiski alates aastast 2012. Kui jrgneva kahe aasta jooksul on vanusevahemikus 18-65 elanike lekaal nooremate pralt, siis alates 2012. aastast suureneb iga jrgneva viie aasta jooksul 65-aastaste hulk 18 aastastega vrreldes kokku enam kui 20 000 vrra. Seega on pensionile suundujaid nimetatud perioodil

Sotsiaalne kriis tturu negatiivne stsenaarium?

Majanduse vimalikku kosumist jrgmisel aastal ohustavad mitmed sisemaised riskid, mis oodatavaid arenguid negatiivselt mjutada vivad. Tpuuduse kasvust ning palgakrbetest tingitud sissetulekute langus jtkub 2010. aastal. Suureneb jrsult inimeste hulk, kellel lppeb vi on peatselt lppemas ttukassa toetus. Samuti on paljudel kahanemas vi juba lppenud senised sstud. Ttuse mr hakkas jrsemalt tusma 2009. aasta alguses. Kuna ttu abiraha makstakse 6-9 kuu jooksul, oleme judnud perioodi, kus jrsult suureneb nende hulk, kelle abiraha saamise periood hakkab lppema. Tegemist on seega n- sotsiaalsete riskidega ning philiseks probleemiks on ha suurem hulk elanikke, kes ei suuda toime tulla olemasolevate kohustustega. Kohustuste suurus pankade ees psib, samal ajal kui Eesti palgafond on vhenenud viiendiku vrra. Muuhulgas suurendab see nende hulka, kes peavad loobuma buumiajal krge hinnaga soetatud eluasemetest.

29

Eesti majandus 2010

Eesti majandus

-5% -10%

Esmaseks on siinkohal ttuse vastu vitlemise vimalikud meetmed. Samuti ei saa alahinnata elanike suurenevat vljarnde ohtu, mis lisaks tturu negatiivsetele mjudele pingestaks samuti rahvastiku ksimust. Valitsuse senised tegevused eelnimetatud riskide rahoidmiseks on olnud pigem tagasihoidlikud. Euroalaga liitumiseks tehtavate jupingutute krvalt tuleks leida vimalusi, et rohkem eelnimetatud ksimustega tegeleda. Vimalikud meetmed peaksid senisest enam toetama tturu mberorienteerumist ja thive kasvu, samuti pakkuma makseraskustesse sattunutele teatud tingimustel n- pehme maandumise vimalust. Lisaks tuleks leida tiendavaid toetusmeetmeid inimestele, kelle ttu abiraha periood hakkab lppema. Spetsialistide hinnangul on pikema kui 12-kuise ttuks olemise jrel ha raskem aktiivselt tturule naasta.

Tpuudus jtkab kasvu jrgnevate kvartalite jooksul ning saavutab krgtaseme 2010. aasta esimesel poolel (joonis 39). Ootame ttute arvu kasvu 125 000-ni ning ttuse mra krgtasemeks 17-19%. Edasine tpuuduse langus saab olema mdukas alanedes 2011. aasta lpus 14% juurde.
Joonis 39. Ttuse mr, ttud
140 120 100 80 60 40 20 0 0% 15% 10% 5% 20%

Ttuse kasv jtkub

Tturgu jb lhiperioodil jtkuvalt mjutama keeruline olukord ettevtete majandustegevuses. Ka juhul kui majanduse elavnemine kujuneb oodatust mnevrra kiiremaks ei kiirustata uute ttajate vrbamisega. Sellest tulenevalt neme Eestis tavaprast viitaega majanduse kasvutsklisse prdumise ja tturu reageerimise vahel. Paralleeliks vib tuua Soome tturul toimunu 1990ndate alguses "lama" ajal. Ttuse mr tusis toona Soomes 17,7%-ni. Tpuuduse tipptase saavutati 11 kvartalit peale SKP suurimat kvartaalset langusnitu ning 3 kvartalit peale seda, kui SKP kasv oli positiivseks oli pranud (joonis 38).

Allikas: Statistikaamet

30

Q100 Q400 Q301 Q202 Q103 Q403 Q304 Q205 Q106 Q406 Q307 Q208 Q109 Q409E Q310E Q211E
Ttuid kokku Ttuse mr (parem telg) Prognoos Prognoos

Q1-1990 Q1-1991 Q1-1992 Q1-1993 Q1-1994 Q1-1995 Q1-1996 Q1-1997 Q1-1998 Q1-1999 Q1-2000 Q1-2001 Q1-2002 Q1-2003 Q1-2004 Q1-2005 Q1-2006 Q1-2007 Q1-2008 Q1-2009 SKP reaalkasv
Allikas: OECD

Erinevalt lunanaabritest ei ole Eestis seni suuremaid rahva rahuolematuse ilminguid olnud. Sotsiaalsete pingete eskaleerumine ja probleemide svenemine on aga riskistsenaarium, millega valitsus peaks arvestama. Seni on valitsus kriisi vastumeetmete osas keskendunud peamiselt avaliku sektori kulude krpimisele. Lisaks sellele, peaks senisest mrksa enam thelepanu prama inimeste igapevaelu ja toimetulekut puudutavatele ksimustele.

Joonis 38. Soome SKP vs tpuudus

20% 15% 10% 5% 0%

Ttuse mr

Eesti majandus 2010

Eesti majandus Vlistasakaal

5. VLISTASAKAAL
5.1 Eksport
Globaalsest kriisist tingitud vlisnudluse langus on kaasa toonud Eesti ekspordimahtude olulise vhenemise. Kaupade vljavedu oli viimati samal tasemel 2005. aastal. 2009. aasta algusega vrreldes on olukord mnevrra paranenud - teises kvartalis kasvas kaupade vljavedu esimese kvartaliga vrreldes 8,5%; kolmandas kvartalis aga letati teise kvartali maht napi 1,8% vrra. Mningane stabiliseerumine on seega ilmne, kuid lhiajaline paranemine ei anna veel phjust oodata kiiret taastumist. Ehkki Euroopa riikides on tnaseks mrgata majanduse elavnemist, suunab ekspordinudlust lhiajal paljuski nn varude tiendamise tskkel. Teisisnu, kui kriisi kigus viivad paljud ettevtted oma varud miinimumi, siis tusu ootuses kivitub protsess taas vastupidi. See on majandustsklite vaheldumisele iseloomulik ning phjuseks ettevtete soov olla nudluse taastumiseks tielikult valmis. Seetttu on sageli kosumise algfaasis tootmise mahud ning tegelik lpptarbimisest tulenev nudlus omavahel nihkes.

Vlisnudlus Eesti kaupade jrgi on paljuski seotud allhankega, mis thendab, et siinsete eksportijate tundlikkus majandustsklite suhtes on keskmisest suurem. Suuremate vljaveetavate kaubagruppide hulgas on niteks metallid ja metallitooted, puit ja puittooted. Nimetatud sektorid on nii absoluutmahtudes kui ka protsentuaalselt enim kannatada saanute hulgas. Seega sltub allhankele tuginev Eesti eksport ka varude tiendamise tsklist rohkem, mis takistab kaupade vljaveo edasist kiiret taastumist. Mningaseks takistuseks kiirele kosumisele on ka konkurentsivime langus lhinaabritega vrreldes. Nii on niteks Ltis sisendite hindade langus Eestiga vrreldes olnud ulatuslikum ning Poola ja Rootsi omanud eelist kohaliku valuuta nrgenemise lbi. heks kriisiga kaasnevaks tavapraseks arenguks on ka allhankijate survestamine globaalsete ettevtete poolt. Seega on hankeahela alumises osas riskid suuremad. Peamiste kaubavahetuspartnerite hulgas oli 2009. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga vrreldes suurim ekspordimahtude langus Rootsi (-34,4%), Venemaale (-34%) ja Leetu (33,8%). Jtkuvalt keerulised ajad on Ltis ning Leedus, samuti Venemaal. Majandusaktiivsuse vimalik kiirem taastumine Soomes, Rootsis ja Saksamaal peaks vlisnudluse kasvu positiivselt toetama.

Tabel 2. Kaupade eksport peamiste kaubavahetuspartnerite likes

Maht (mln kr) Q3 2008 6 404 4 528 3 514 3 991 1 699 1 965 1 019 11 925 35 046 Q2 2009 4 451 3 039 2 376 2 166 1 589 1 313 848 9 685 25 467 Q3 2009 4 592 2 973 2 776 2 634 1 567 1 301 973 9 102 25 917 Q3 2008 18,3 12,9 10,0 11,4 4,8 5,6 2,9 34,0 100,0

Osathtsus (%) Q2 2009 17,5 11,9 9,3 8,5 6,2 5,2 3,3 38,0 100,0 Q3 2009 17,7 11,5 10,7 10,2 6,0 5,0 3,8 35,1 100,0

Soome Rootsi Lti Venemaa Saksamaa Leedu Taani lejnud riigid KOKKU

Muutus (%) Q3 2009 vs Q3 2009 vs Q2 2009 Q3 2008 3,2 -28,3 -2,2 -34,4 16,8 -21,0 21,6 -34,0 -1,4 -7,8 -0,9 -33,8 14,7 -4,5 -6,0 -23,7 1,8 -26,0

31

Eesti majandus 2010

Vlistasakaal

Olulisemate kaubagruppide osas langes 2009. aasta kolmandas kvartalis kige enam metalli ja metallitoodete vljavedu, mis vhenes 49,9% eelmise aasta sama perioodiga vrreldes. Masinate ja seadmete vljavedu kahanes 35,2% ning sidukite ja muude transpordivahendite vljavedu 36,3% aastatagusega vrreldes. Vaadates Eesti krgtehnoloogiliste toodete ekspordimahtude viimaste aastate dnaamikat on rahuloluks vhe phjust. Kuigi krgema lisandvrtusega ekspordi poole pdlemine peaks olema heks oluliseks eesmrgiks, on krgtehnoloogiliste toodete osakaal koguekspordis viimastel aastatel mrgatavalt langenud.
Joonis 40. Eesti krgtehnoloogiliste kaupade osathtsus koguekspordis
12% 10% 8% 6% 4% 2% 0% 2004
Allikas: Statistikaamet

Euroopa Liidus oli nitaja keskmiselt 10% ning krgtehnoloogiliste toodete suurem osakaal ekspordis oli vikeriikides (Malta, Luksemburg, Kpros). 2008. aasta andmete phjal oli Eesti Euroopa Liidu riikide pingerea tagumises otsas, meist tahapoole jid vaid Poola, Belgia, Portugal ja Slovakkia. Madala lisandvrtusega toodete domineerimine kaupade ekspordis on Eesti kiiretel kasvuaastatel olnud svenev probleem. hest kljest on sellele hoogu andnud tjukulude kiire ennakkasv vrreldes tootlikkusega ning teisalt Eesti ettevtete madal investeeringute tase teadusja arendustegevusse. Phjused tulenevad seega peamiselt teguritest, mis puudutavad Eesti ettevtete konkurentsivimet eksporditurgudel. Jtkusuutliku majanduskasvu tagamiseks on hdavajalik suunata nii riigi kui ka erasektori jupingutused nimetatud probleemide lahendamiseks. Teenuste ekspordi kekik kriisi ajal on olnud viksemate tagasilkidega. 2009. aasta kolmandas kvartalis vhenes teenuste eksport 12,6%, teises kvartalis 9,5% ning esimeses kvartalis 10,1% aasta tagusega vrreldes. Eesti Panga poolt avaldatud vrskeim teenuste ekspordi statistika teenuste liikide likes prineb 2009. aasta teisest kvartalist, seetttu on tpsemad andmed nimetatud perioodi seisuga. Teenuste liikidest (tabel 3) on suurima osakaaluga veoteenused, mis teises kvartalis moodustasid 35,9% teenuste koguekspordist. Veoteenustest omakorda 41,4% moodustasid teises kvartalis kaubaveod; 25,4% reisijatevedu ning lejnud muud veoteenused.
Osathtsus (%) Q2 2009 vs Q1 2009 6,8 0,2 61,1 -9,2 53,6 2,2 9,0 9,4 1,4 30,2 18,4 Muutus (%) Q2 2009 vs Q2 2008 -15,9 -27,2 -8,7 -3,0 -3,5 -31,0 7,5 -5,4 -7,2 2,5 -9,5 1H 2009 vs 1H2008 -15,2 -25,5 -16,7 2,5 -5,5 -26,3 8,1 -4,8 -5,7 -2,6 -9,8

2005

2006

2007

2008

Kui 2004. ja 2005. aastal moodustasid krgtehnoloogilised tooted koguekspordist ligi 10%, siis jrgnevatel aastatel on osathtsus psivalt kahanenud ulatudes 2008. aastal vaid 4%-ni (joonis 40).
Tabel 3. Teenuste eksport olulisemate teenuseliikide likes
Allikas: Eesti Pank

Maht (mln kr) Q2 2008 5 383 2 576 1 259 1 548 3 478 780 468 2 724 134 955 13 922 Q1 2009 4 239 1 870 714 1 655 2 186 527 462 2 355 123 752 10 643 Q2 2009 4 527 1 875 1 150 1 502 3 357 539 503 2 576 124 979 12 604 Q2 2008 38,7 18,5 9,0 11,1 25,0 5,6 3,4 19,6 1,0 6,9 100,0

Veoteenused kaubavedu reisijatevedu muud veoteenused Reisiteenused Ehitusteenused Arvuti- ja infoteenused riteenused Valitsusteenused Muud Teenused kokku

Q1 2009 39,8 17,6 6,7 15,6 20,5 5,0 4,3 22,1 1,2 7,1 100,0

Q2 2009 35,9 14,9 9,1 11,9 26,6 4,3 4,0 20,4 1,0 7,8 100,0

32

Eesti majandus 2010

Vlistasakaal

Suurim mahtude vhenemine oli kaubaveo teenustes, mis kahanesid 27,2% aastatagusega vrreldes. Kaubaveoteenuste dnaamika peegeldab mistagi otseselt kaubavahetuse mahtude langust. Seega mjutab Eesti kaupade nudlus vlisturgudel oluliselt kogu teenuste eksporti. Erinevalt kaubavahetusest on teenuste eksport psivalt letanud teenuste importi ning seega on teenused tasakaalustanud buumi ajal suureks paisunud jooksevkonto defitsiiti. Teenuste bilansi lejk oli 2009. aasta teises kvartalis lbi aegade suurim, ulatudes 6 miljardi kroonini, kolmandas kvartalis oli teenuste bilansi lejgiks 5,7 miljardit krooni. Nii halvenenud konkurentsivime kui ka aeglaselt taastuv vlisnudlus tingib meie hinnangul ekspordi taastumise pigem mdukas tempos.Ootame 2010. aastal ekspordimahtude kasvu 4%.

Medaleid selle pingerea eest siiski ei jagata. Riigi heaolu seisukohast on pikas perspektiivis olulisem ekspordi ja impordi vahekord ning jooksevkonto tasakaal. Ekspordi suur osathtsus Eesti majanduses nitab, et integreeritus rahvusvahelisesse kaubandusesse on krge, mistttu oleme vlisnudlusest rohkem sltuvad kui niteks Lti vi Leedu. Eksport on oluline ka thive seisukohast. Vliskeskkonna vimalik paranemine on lhiajal Eesti jaoks heks peamiseks majanduskasvu toetavaks teguriks. Iseksimuseks on, kuidas suudetakse konkurentsivimet vlisturgudel hoida vi paranda. Deflatsiooniline keskkond on sisendite hindu langetanud nii meil kui ka mujal (meil on languse ulatus keskmisest siiski suurem). Seega ksnes kulueelisele lootma jdes edu ei tule. Suurema kulueelise saavutamine lbi devalveerimise annaks kll hekordse efekti, kuid rohkete negatiivsete krvalmjude tttu ei ole see ekspordi turgutamiseks mistlik lahendus. Ekspordi vimalik pstev roll pikemas perspektiivis sltub suuresti sellest, kui edukalt suudetakse lisandvrtuse ahelas krgemal paiknevate suurema tootlikkusega harude poole suunduda. Tegemist ei ole lhiajalise protsessiga, riigil ja ettevtetel on siin suur t ra teha. Tegevus peaks sellel suunal vga aktiivne olema juba tna.

Kas eksport pstab Eesti majanduse?

Viimasel ajal on palju rgitud Eesti ekspordist kui vimalikust majanduse psterngast ja kimatmbajast. Kindlasti ei saa pimesi ekspordi suunas tormata, edu toob siiski see, kui pikaajalist nudlust osatakse vlisturgudel prognoosida ning kui edukalt suudetakse vastavalt nudlusele konkurentsivimelist toodet pakkuda. Eesti on vike ja avatud majandusega riik ning seetttu on ekspordil meie majanduskliima kujundamisel oluline osa. Ekspordi osathtsuse jrgi SKP-s oleme lhimate naabrite ja olulisemate ekspordipartneritega vrreldes krgel kohal. Suure siseturuga Saksamaa ning Poola puhul on ekspordi viksem osa riigi majanduses mistetav. Samas on naabrite Lti ja Leedu puhul ekspordi osa Eestiga vrreldes mrgatavalt viksem (joonis 41).
Joonis 41. Ekspordi osakaal SKP-s

5.3 Import
Sisemaise tarbimise langus on vhendanud oluliselt kaupade impordimahte. Sarnaselt ekspordimahtudega on impordimahud viimastel kvartalitel psinud tasemel, kus oldi 2005. aastal. Kaupade sisseveo vhenemine on vrreldes kaupade vljaveoga olnud ulatuslikum. 2009. aasta kolmandas kvartalis vhenes kaupade import 33,2% aastatagusega vrreldes. Suurimat impordimahtude langust nidanud kaubagruppideks on masinad ja seadmed, metalltooted ning sidukid ja transpordivahendid, mille import langes 2009 teises ja kolmandas kvartalis aastatagusega vrreldes poole vrra vi enam (tabel 4). Sidukite ja transpordivahendite sisseveo langus kolmandas kvartalis ulatus 64%-ni vrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Suurimat mju avaldas siin vhenenud siduautode sissevedu Rootsist, Saksamaalt ja Soomest. Selliseid arenguid kajastab ilmekalt siduautode mgimahtude jrsk langus.

Saksamaa Leedu Soome Rootsi Eesti Norra 25%

Allikas: Eesti Pank

2008 2007

45%

65%

33

Eesti majandus 2010

Vlistasakaal

Tabel 4. Kaupade sissevedu peamiste kaubagruppide jrgi

Allikas: Eesti Pank

Maht (mln kr) Q3 2008 7 253 9 397 3 189 5 201 2 769 2 276 2 291 3 982 7 304 43 662 Q2 2009 5 709 5 105 2 636 2 074 2 069 1 519 1 332 2 157 5 204 27 805 Q3 2009 6 831 5 026 2 725 2 281 2 124 1 690 1 586 1 433 5 485 29 180

Osathtsus (%) Q3 2008 16,6 21,5 7,3 11,9 6,3 5,2 5,2 9,1 16,7 100,0 Q2 2009 20,5 18,4 9,5 7,5 7,4 5,5 4,8 7,8 18,7 100,0 Q3 2009 23,4 17,2 9,3 7,8 7,3 5,8 5,4 4,9 18,8 100,0

Muutus (%) Q3 2009 vs Q2 2009 19,6 -1,6 3,4 10,0 2,7 11,3 19,1 -33,6 5,4 4,9 Q3 2009 vs Q3 2008 -5,8 -46,5 -14,5 -56,2 -23,3 -25,8 -30,7 -64,0 -24,9 -33,2

Mineraalsed tooted Masinad ja seadmed Keemiatstuse tooted Metallid ja metalltooted Valmistoidukaubad Plast-ja kummitooted Tekstiil ja tekstiiltooted Sidukid ja muud transpordivahendid Muud Kokku

Suurima osakaaluga kaubagrupp impordis on viimastel aastatel olnud mineraalsed tooted, mis 2009 kolmandas kvartalis moodustasid 23,4% koguimpordist. Mineraalsetest toodetest omakorda enamiku (ligi 80%) moodustab ktuste sissevedu. Osathtsuselt jrgmine kaubagrupp impordis on masinad ja seadmed (kolmandas kvartalis 17,2% koguimpordist). Kuna suurima languse on lbinud masinate ja seadmete sisseveo mahud, on tegemist absoluutmahtudes impordi kahanemist enim mjutanud kaubagrupiga. Nii vhenes 2009. aasta kolmandas kvartalis kaupade siseveo maht aastatagusega vrreldes 14,5 miljardit krooni, millest omakorda 4,4 miljardit ehk 30,2% hlmasid masinad ja seadmed. Olulisel mral on siin kindlasti tegemist ettevtete poolse phivarainvesteeringute tulevikku lkkamisega. Sarnaselt teenuste ekspordiga on teenuste impordi mahtude langus olnud viksem kaupade impordi langusest. Aastataguse perioodiga vrreldes kahanes teenuste import teises kvartalis 19% ning kolmandas kvartalis 23%. Nii teenuste kui ka kaupade impordi mahtude arengud viimastel kuudel trendi prdumisele veel ei viita. Sisemaise tarbimise madalaseis psib ning seetttu on ootusprane, et lhiajal jtkub kaupade ja teenuste ekspordi lekaal vrreldes impordiga.

Kokkuvttes on impordi ulatuslikum vhenemine ekspordiga vrreldes hea majanduse struktuurile. Positiivset saldot oleks oluline hoida ka peale majanduse taastumist, kuid majandusaktiivsuse aktiveerumisel kujuneb see keeruliseks. Ootame 2010. aastal impordi langust 3%, 2011. aastal aga mdukat kasvu.

5.4 Jooksevkonto
Maksebilansi jooksevkonto saldo on viimastel kvartalitel psivalt paranenud ning esmakordselt peale 1999. aasta kolmandat kvartalit asendus 2009. aasta teises kvartalis puudujk lejgiga. lejk psis ka kolmandas kvartalis ulatudes 3,5 miljardi kroonini. Saldo plussi judmist on toetanud eelkige eratarbimise languse tttu vhenenud kaupade import, samuti teenuste bilansi arengud. Kolmandas kvartalis letas kaupade import eksporti 2,2 miljardit krooni. Veel aasta tagasi oli kaubavahetuspuudujk samal perioodil 7 miljardit krooni. Jooksevkonto saldo positiivseks prdumine on tingitud eelkige kriisi kigus toimunud sisemaise nudluse vhenemisest. Kuigi nii vlis- kui ka sisenudlus on vhenenud mrkimisvrselt, on impordi langus olnud ulatuslikum. Vlistasakaalu suhtes on tegemist positiivse arenguga Eesti sltuvus vliskapitalist on praegu
34
Eesti majandus 2010

Vlistasakaal

mrkimisvrselt vhenenud ning loodetavasti parandab see fakt ka Eesti kuvandit vlisinvestorite silmis. Kui ldjuhul vaadatakse jooksevkonto saldot erinevate perioodide likes, siis meie arvates on olulisem vaadata kumulatiivset nitajat. Tna ei ole oluline, milline oli jooksevkonto puudujk 2006. aasta novembris, vaid pigem, milliseks kujunes jooksevkonto defitsiit buumi jooksul kumulatiivselt kokku (joonis 42).
Joonis 42. Jooksevkonto komponendid kumulatiivselt
20

Arvestades, et maksebilansi tasakaalu tagamiseks on kumulatiivselt Eestisse paigutatud samas suurusjrgus vlisvahendeid, on oluline ksimus, milline on vahekord sisemaise tarbimisse kulunud laenude ning tootlikult paigutatud vlisinvesteeringute vahel. Eesti ettevtete tootlikkuse nitajate mahajmus muude Euroopa Liidu riikidega vrreldes on viimastel aastatel psinud. Samuti on selge, et hiljutine tarbimisbuum toetus peamiselt laenukapitalile. Seega on phjust elda, et riiki voolanud vlisraha on ulatuslikult liikunud tarbimisse ning madala tehnoloogilise tasemega sektoritesse. Kuigi jooksevkonto saldo on paranenud, mjutab aastate jooksul Eestisse paigutatud vliskapitali hulk jtkuvalt siinseid majandusarenguid. Seega vajab peamiselt vliskapitalil phinev erasektori suur laenukoormus teenindamist, mis on kahtlemata ks Eesti edasist arengut pidurdavatest teguritest. Ekspordimahtude kiirem taastumine impordiga vrreldes jtkub meie hinnangul ka 2010. aastal. Hinnanguliselt kujuneb jooksevkonto lejk samasse suurusjrku 2009. aasta lejgiga, ulatudes 5,2%-ni SKP-st. Elavnev majandus viib suurenevate vlisinvesteeringute ning kasvava sisenudluse tttu jooksevkonto saldo 2011. aastal taas nulli piirimaile.

-80 Miljard krooni -130 -180 -230

Allikas: Eesti Pank

Vaadates jooksevkonto kaupade ja teenuste ekspordi-impordi saldot kumulatiivselt, neme, et kokku on kaupu ja teenuseid praeguseks imporditud 137 miljardi vrra enam kui eksporditud (joonis 43). Jooksevkonto puudjki on mrkimisvrselt suurenenud ka tulukonto defitsiit, mis nitab, et kumulatiivselt on investeeringutelt ja tjult tulusid Eestist vlja liikunud 88 miljardit krooni rohkem kui sisse tulnud.
Joonis 43. Jooksevkonto kumulatiivselt
40000 -10000 -60000 -110000 -160000 -210000
Allikas: Eesti Pank

III/1992 III/1993 III/1994 III/1995 III/1996 III/1997 III/1998 III/1999 III/2000 III/2001 III/2002 III/2003 III/2004 III/2005 III/2006 III/2007 III/2008
Kaubad ja teenused - saldo kumulatiivselt Tulukonto saldo kumulatiivselt

-30

5.5 Otseinvesteeringud
Kui alates 2007. aastast kuni 2008. aasta esimese kvartalini tehti otseinvesteeringuid Eestisse keskmiselt 8 miljardit krooni kvartalis, siis majanduskeskkonna jahenemine ti kaasa investeerimisaktiivsuse languse. 2009 esimeses kvartalis tehti Eestisse vlisinvesteeringuid 2,9 miljardit krooni, teises kvartalis vaid 82 miljonit krooni ning kolmandas kvartalis kujunes otseinvesteeringute voog 55 miljoni krooniga juba negatiivseks (joonis 44). Selle phjuseks on helt poolt vlisinvestorite raha vljavtmine siinsetest ettevtetest ning teisalt ettevtete pool teenitud kahjumid (sh finantssektor).

Jooksevkonto defitsiiti kumulatiivselt ksitledes neme, et kuigi tna on kuiselt mtes jooksevkonto saldo judnud positiivsele poolele, on pikema ajahorisondi likes tegemist vikese muutusega.
Joonis 44. Otseinvesteeringud

III/1992 III/1993 III/1994 III/1995 III/1996 III/1997 III/1998 III/1999 III/2000 III/2001 III/2002 III/2003 III/2004 III/2005 III/2006 III/2007 III/2008 III/2009

35

Eesti majandus 2010

Eesti majandus Vlistasakaal Vlistasakaal

Miljard krooni

20 15 10 5 0 -5 -10 Vlismaale
Allikas: Eesti pank

buumiaegne tormiline turuvitlus. Lhiaastad peaks siiski finants- ja kinnisvarasektorisse tehtud otseinvesteeringute osathtsust mrkimisvrselt langetama. Peamiseks phjuseks saab taaskord olema pankade suurem konservatiivsus.

Q100 Q300 Q101 Q301 Q102 Q302 Q103 Q303 Q104 Q304 Q105 Q305 Q106 Q306 Q107 Q307 Q108 Q308 Q109 Q309

5.6 Tstustoodang
Tstustoodangu mahtude langus hoogustus 2008. aasta lpul ning madalseis jtkus 2009. aastal. Tulenevalt Eesti siseturu viksusest, mjutab siinse tstuse kekiku olulisel mral eksport. Seetttu on mahtude suure languse heks peamiseks phjuseks vlisnudluse tugev vhenemine Eesti kaupade jrele. Tstuse sltuvusele ekspordist viitab ka mahtude dnaamika tegevusalade likes. 2009. aasta teises kvartalis oli suurim langus absoluutmahtudes metalli ja metalltoodete tootmises ning puiduttlemisel ja puittoodete tootmises, kus aastatagusega vrreldes vhenes toodang vastavalt 45,8% ja 35,7%. Nimetatud tegevusalad olid kolmandas kvartalis ka kaupade ekspordis viie absoluutmahtude poolest suurima languse lbinud tegevusala hulgas. Viimastel aastatel on tehtud ulatuslikke investeeringuid tootmisvimsuste laiendamiseks ning seetttu on ettevtetes hetkel mrkimisvrne tootmisvimsuste lejk. Seega viks vlisnudluse oodatust kiirema taastumise korral tstustoodangus tugevat kosumist nha. Tstustoodangu mahuindeksi kuine muutus viitab, et viimasel kahel kvartalil on tootmismahtude tase olnud suhteliselt stabiilne. Seega on phjust sarnaselt muu majanduskeskkonnaga rkida stabiliseerumisest.
Joonis 46. Tstustoodangu mahuindeksi muutus
20% 10% 3,0% 2,0% 1,0% 0,0% -1,0% -2,0% -3,0% -4,0% -5,0%

Eestisse

Saldo

Likviidsuskriis on sundinud vlisinvestoreid senisest enam siinsetest ettevtetest vahendeid kodumaale suunama. Kui varem aitas Eestisse tehtavate otseinvesteeringute saldot positiivsena hoida finantssektor (emaettevtete laenud siinsetele ttarettevtetele), siis laenukraanide koomale tmbamine on seda mju vhendanud. Vaadeldes Eestisse tehtud otseinvesteeringute struktuuri hakkab silma kinnisvara- ja finantssektori suur osathtsus. See kinnitab ilmekalt, et siia liikunud vlisraha on suurel mral toetanud tarbimisbuumi.
Joonis 45. Vlisriikide otseinvesteeringute positsioon
100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

MUUD Veondus, laondus ja side Hulgi- ja jaekaubandus Ttlev tstus Kinnisvara, rentimine ja ritegevus Finantsvahendus

Allikas: Eesti Pank

Eestisse tehtud otseinvesteeringute kogumahust on viimastel aastatel finantssektor hlmanud kolmandiku vi enam. Suuruselt teise osathtsusega on olnud kinnisvarasektor. Nimetatud kahe valdkonna osa kogu otseinvesteeringute positsioonist on viimasel viiel aastal psinud 60% mber. Mrkimisvrselt viksem osa (15%) on otseinvesteeringutest tehtud ttleva tstuse ettevtetesse ning 12% hulgija jaekaubandusettevtetesse (joonis 45). Seega on paljurgitud Eesti edulugu vlisinvesteeringute ligimeelitamise osas krvalmaitsega, milles domineerib vlispankade
36

0% -10% -20% -30% -40% Aastane muutus

Allikas: Statistikaamet

Konjunktuuriintsituudi poolt koostatav tstusettevtete kindlustunde indikaator on aasta algusest alates prdunud tusule ( joonis 46). Samas on viimastel kuudel mrgata korrektsiooni
Eesti majandus 2010

Jaan Mai Sept Jaan Mai Sept Jaan Mai Sept Jaan Mai Sept Jaan Mai Sept Jaan Mai Sept 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Kuine muutus (parem telg)

paranemistrendis. Mnevrra paranenud tulevikuootused viitavad, et hullemad ajad tstuses vivad olla selja taga, kuid ilmselt ei oota tstusettevtted olukorra kiiret paranemist.
Joonis 45. Tstusettevtete kindlustunde indikaator
40 30 20 10 0 -10 -20 -30 -40 -50

01 04 07 10 01 04 07 10 01 04 07 10 01 04 07 10 01 04 07 10 01 04 07 10

Kuna sisemaise tarbimise madalseis lhiajal psib, sltub tstustoodangu taastumine veelgi rohkem vliskeskkonna arengutest. Nii Aasias kui ka USA-s on selgelt mrgata valitsuste abiprogrammide toe positiivseid mjusid. Ka mitmetes Euroopa Liidu riikide majandustes on kosumine ilmne. Euroopa puhul on taastumist samuti toetanud stiimulmeetmed ning iseseisva kiire kasvu saavutamine on tnaste eelduste kohaselt vhetenoline. Seega on enamike ekspordipartnerite nudluse paranemine pigem aeglane. Kuna tstusettevtted on lhiaastatel silmitsi kogu Eesti majanduse struktuursete probleemidega, saavad vtmeksimusteks olema tootlikkus ja konkurentsivime. Nimetatud tegurite osas on vimalikud arengud pikem pikaajalised. Seega on meie hinnangul tstussektori mahtude taastumine jrgnevatel aastatel mdukas. Hdavajalikuks struktuurseks muutuseks tstuses on liikumine vrtusahelas lespoole, suurema lisandvrtusega tootmisharude suunas.

2004

2005

2006

2007

2008

2009

Allikas: Eesti Konjuktuuriinstituut

37

Eesti majandus 2010

Valitsussektor

6. VALITSUSSEKTOR
Eesti viimaste aegade arenguid on mrkimisvrselt mjutanud valitsuse tegemised. On ka mistetav, et kriisi ajal riigi thtsus majandusprotsesside mjutamisel kasvab. Erinevalt paljudest riikidest ei ole Eesti majanduse elavdamiseks otsustanud riikliku toe kasuks. hest kljest on seda prssinud vhesed reservid, teisalt aga piiratud vimalused laenuvtmisel. Seevastu on valitsus krpinud kulusid ning eelarvepositsiooni parandamiseks tehti 2009. aastal muudatusi kokku 19,1 miljardi krooni ulatuses. Krpe number on suur, kuid peamiseks phjuseks selle juures oli asjaolu, et 2008. aasta sgisel kinnitatud 2009. aasta eelarve lhtus vgagi optimistlikest tuluprognoosidest. Seega vib valitsuse tegevuse aktiivsust 2009. aastal hinnata positiivseks, kuid eelnev tegevus (eelkige kriisi hiline tunnistamine) oli valitsuse aasta alguseks pannud sna raskesse olukorda. Tpsema hinnangu saame valitsuse tegevusele anda 2010. aasta lpus, mil selgub, kas euro saamise lakmustest on lbitud. Sisemaise nudluse ulatuslik langus ning seetttu kannatanud maksulaekumised on phjuseks, miks valitsusega seotud keskseimaks teemaks on olnud riigieelarve. Vrreldes lejnud Balti riikidega oli Eesti eelarvepoliitika buumiaastatel vrdlemisi konservatiivne, ent suur vlisraha sissevool ning seelbi tekkinud jooksevkonto ulatuslik ebatasakaal mjutas valitsuse fiskaalpoliitikat.
Joonis 47. Valitsussektori kulud
100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 25% 20% 15% 10% 5% 49,8 54,0 61,6 75,1 91,5 93,3 92,0 0% -5% 2009F 2003 2004 2005 2006 2007 2008

probleemiks, et peamiseks kasvuallikas oli vlisraha. Majanduskeskkonna jrsk halvenemine ti kaasa vlisraha sissevoolu peatumise ning liigne optimism eelarvetulude prognoosimisel oligi saanud probleemiks. Alates 2005. aastast on riigi kulude tase sisemajanduse koguprodukti suhtes psivalt tusnud. Eriti suur hpe on toimunud 2009. aastal, mil valitsussektori kulude suhe peaks ulatuma enam kui 43%-ni SKP-st. Arvestades 2010. aasta riigieelarve eelnus plaanitud kulude mahtu, psib sarnane tase ka 2010. aastal. Vrreldes valitsussektori kulude suhet SKP-sse lejnud Euroopa riikidega on Eesti nitaja poolest seni olnud pingerea tagumises osas. 2009. ning 2010. aasta kulude psimine suhteliselt samal tasemel 2008. aastaga vrreldes toob SKP languse tttu kaasa suhtarvu mrgatava kasvu.
Joonis 48. Valitsussektori kulude osakaal SKP-s
45% 42% 39% 36% 33% 30% 2009F 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 43,7%

Allikas: Statistikaamet

2008. aastal ulatusid enam kui pooltel Euroopa riikidel valitsussektori kulud le 45% SKP-st, seega ei ole Eesti kulude tase niliselt probleem. Samas on tnased riigi rahalised vimalused oodatava SKP mahu nol 2006. aasta tasemel, kuid kulutuste tase ligikaudu samal tasemel kui majandustskli tipus. Kuigi jrgnevatel aastatel on abi tulu poolele tulemas Euroopa Liidu toetusrahade nol, ei saaks elda, et eelarve planeerimisel oleks lhenemine konservatiivne. Valitsuse pdlused euroalaga liitumiseks on riigi rahanduse seisukohalt tervitatavad, aidates kaasa fiskaaltasakaalu parandamisele. Samas piiravad Maastrichti kriteeriumide titmiseks vajalikud muudatused oluliselt sisemaist nudlust, mis on omakorda vhendanud maksutulusid. Maksutulude prognoosi korrigeeriti 2009. aasta kahe lisaeelarvega algselt plaanitud 77,1 miljardilt kroonilt
Eesti majandus 2010

Miljard krooni

Valitsussektori kulud
Allikas: Statistikaamet

Aastane muutus (parem telg)

Kui 2005. aastal olid valitsussektori eelarve kulud veel 61 miljardit krooni, siis 2008. aastaks ulatusid need juba 93 miljardi kroonini (joonis 47). Kuigi kulude mahu ulatuslikku kasvu (2006. 2007. aastal enam kui 20%) toetas SKP kiire nominaalkasv, oli

38

Valitsussektor

63,4 miljardile kroonile. See on 9,8% vhem kui 2008. aasta maksulaekumised. Novembri seisuga laekus makse kokku 57,4 miljardit krooni ehk 90,5% planeeritust. Seega on maksutulud aasta kokkuvttes algselt planeerituga vrreldes laekunud mnevrra viksemas mahus, kuid peaks jma soovitud defitsiidi piiridesse. Mittemaksuliste tulude osas on valitsus eelarvedefitsiidi soovitud piires hoidmiseks teinud jupingutusi erinevate hekordsete tulude kaasamisel. Meetmete hulgas olulisemateks on riigiettevtete dividenditulude maksimaalne rakasutamine. Kui seni oli Riigieelarvesse planeeritud omanikutulusid 1,389 miljardit krooni, siis Eesti Energia, Tallinna Sadama ning Eesti Panga 2008. aasta majandustulemuste alusel oleks vimalik dividenditulusid koguda enam kui 3 miljardit krooni. Lisaks on Eesti Telekomi mgitehingu tttu makstavatest lisadividendidest vimalik eelarvetulusid kasvatada 518 miljoni krooni vrra. Tegelik summa selgub ilmselt siis, kui on selge, kas eelarvedefitsiidi nutud piiresse jmine on teostatav.

hulka vi mitte, sltub tlgendamisest. Linn on seni kajastanud PPP-projekte kasutusrendi mitte kapitalirendina, nidates seega perioodilisi makseid jooksva kuluna ning psedes seelbi kohustuse kajastamisest bilansis. Samas on meie hinnangul olemuslikult tegemist pigem pikaajalise vlakohustusega. Seega on linna vlakoorem reaalselt ligi 10,8 miljardit krooni ehk 154% eelarvest. Summaarselt on see samas suurusjrgus Eesti riigivlaga. Arvestades ka teisi fikseeritud kulusid on Tallinnas eelarve krpimine muutumas ha raskemaks. See on ka ks phjuseid, miks tnaseks on teatatud Tallinnas uute kohalike maksude kehtestamisest. Sarnaste raskete valikute ees on ka teised kohalikud omavalitsused ning ha suuremaks on kasvanud tenosus, et 2010. aastal tuleb uudiseid selle kohta, et mned kohalikud omavalitsused ei suuda enam kohustusi rahavooliselt teenindada.

6.2 Euro 2011.aastaks?

Eesti euroalaga liitumise osas on viimasel ajal lisandunud mitmeid toetavaid arvamusi rahvusvahelisel tasandil. Samas on eurokriteeriumite titmine 2010. aastal jtkuvalt suur vljakutse. Tpuuduse kasv suurendab maksude alalaekumise riske. Lisaks jlgitakse Maastrichti kriteeriumite puhul mitte ainult riigieelarve, vaid kogu valitsussektori eelarve tasakaalu, mistttu on tiendavaks riskiks ka kohalike omavalitsuste ja muude valitsussektori institutsioonide ning asutuste rahaline seis. Laenude ning riigi reservide abil on probleemid kll jooksvalt lahendatavad, kuid eurokriteeriumite suhtes on oluline, et valitsussektori eelarvepositsiooni hinnatakse valitsussektori sissetulekute ja vljaminekute vahe kaudu. Thtis ei ole, kas eelarvepuudujgi korral finantseeritakse seda reservide vi tiendavate laenude abil. Seega on vaatamata 2009. aasta fiskaaleesmrkide vimalikule titmisele aasta 2010 tulemas taas keeruline. Kuigi valitsus on seni nidanud vimet vajalikke otsuseid vastu vtta, ei sltu peaeesmrgi titmisel kik vaid kohalike poliitikute tegemistest. Oma osa saab olema vastavate institutsioonide poliitilisel valmisolekul Eesti euroalasse vastuvtmisel. Meie hinnangul on euro saamise tenosus aastaks 2011 hetkel ligikaudu 65%. Paistab, et vlisinvestorid hindavad seda tenosust madalamalt ning Eestis
Eesti majandus 2010

6.1 Kohalikud omavalitsused

2009. aastal raskenes kohalike omavalitsuste finantsseis, mille taga oli peamiselt kasvav tpuudus ning sellest tulenev maksutulude alalaekumine. Kuna need trendid on jtkumas ka 2010. aastal, vib tenoliseks pidada kohalike omavalitsuste finantsseisu jtkuvat halvenemist. Lisaks on probleemiks see, et on mitmed omavalitsusi, mis headel aegadel on vtnud rohkelt kohustusi. heks niteks on siin Tallinna linn. 2010. aasta planeeritud eelarvetuludeks on 7 miljardit krooni. Linna senine laenukohustuste maht on ligi 3,5 miljardit krooni. See on ligi 50% eelarve mahust ehk lhedane seadusega kehtestatud 60% piirmrale. Samas on tegelikkuses Tallinna pikaajaliste kohustuste seis oluliselt pingelisem. Seda tulenevalt linna poolt algatatud nn avaliku sektori partnerlusprojektidest (PPP-projektid). Pealinna PPP-projektid on suuremahulised ning pikaajalised koostprojektid eraettevtetega koolide renoveerimiseks ning munitsipaalkorterite ehituseks. Nimetatud projektide maht kokku ulatub 7,3 miljardi kroonini ning 2009. aastal ulatusid projektidega seotud kohustused 1,1 miljardi kroonini. Kas nimetatud kohustusi lugeda linna vlakohustuste
39

Valitsussektor Valitsussektor

peetakse tenosust suuremaks. Inflatsioonikriteerium on tidetud, kuid selle titmine ei olnud suure kahtluse all. Kriitiline punkt on eelarve defitsiidi hoidmine alla 3% SKP-st, mida ohustavad meie hinnangul kaks suuremat riski: 1) Kuna eelarve defitsiit on kujunemas 3% lhedusse, on olemas risk, et mne teguri tttu vidakse minna le 3% piiri. heks selliseks teguriks on kohalike omavalitsuste liigne kulutamine aasta lpus. 2) Kevadel hindab Eesti vastavust kriteeriumitele Eurostat. Kuigi risk ei ole vga suur, eksisteerib vimalus, et teatav osa valitsuse hekordsetest tuludest hinnatakse erakordseks tuluks. Oluline on eelarve puhul just jtkusuutlikkus. Seega mngib siin vga suurt rolli t tagatubades thtis on otsuse juures Euroopa poliitiline meelestatus Eesti europdluste suunal. Euro kasutuselevtmine vi selle edasilkkumine on oluline tegur, mis siinseid majandusarenguid lhiaastatel kujundab. Peamisteks euroga seonduvateks mjuteguriteks on. 1) Vlisinvestorite usaldus euro tulek mjub positiivselt vlisinvesteeringuile; 2) Maastrichti kriteeriumite titmine vimaldab edaspidi valitsuse kulude suurendamist vlisfinantseerimise abil. Vlisvahendite kaasamine tulevase kasvu finantseerimiseks on mdapsmatu. Siin on Eesti atraktiivsus vlisinvesteeringute ligimeelitamiseks peamiseks teguriks. Euroalaga hinemise edasilkkumine jtab endiselt pevakorda devalveerimisriski ning vliskapitali tee siia jrgneva paari aasta jooksul kujuneks tunduvalt vaevalisemaks. Rkides Skandinaavia investoritega, usuvad neist paljud, et devalveerimisest ei ole Baltikumist psu. Olulist rolli sellise arvamuse tekkimise juures mngib ilmselt see, et Skandinaavia puhul devalveerimine 1990ndatel aitas, mistttu kiputakse seda ks-hele Baltikumi le tooma. Baltikumis on aga suur hulk laene vlisvaluutas, mistttu ei ole antud vrdlus pris hene. Kuna valitsuse vlakoorem on hetkel Euroopa madalaimate hulgas, annaks Maastrichti kriteeriumide titmine Eestile vabamad ked ka vlislaenude kasutamisel.

Juhul kui vastus Euroopa Komisjoni poolt 2011. aastal eurotsooniga liitumiseks on eitav, kaotab Eesti mrkimisvrselt vlisvahendite sissevoolus. Tnaste eurosuunaliste jupingutuste nurjumine kergitaks suure tenosusega ka intressitasemeid, mis omakorda prsiks sisemaist nudlust. Seega on euro kasutuselevtul Eestile vhemalt kaks selgelt positiivset mjutegurit, mille mitterealiseerumine vib majanduse kasvufaasi judmist olulisel mral edasi lkata. Euro vimalik saabumine mjutab vga konkreetselt majanduse taastumise kiirust, meie hinnangul ulatub euroalaga liitumise positiivne mju lhiaastatel suurusjrguni 2% SKP-st aastas.

40

Eesti majandus 2010

Valitsussektor

6.3 Vlistoetused
heks oluliseks vimaluseks lhiaastatel majanduskasvu elavdada on vlistoetused. Esialgsetel hinnangutel kasutas Eesti esimese EL programmiperioodi jooksul toetusi 5,8 miljardi krooni ulatuses. Jrgnevatel aastatel on EL vahendite kasutamisel oodata olulist kasvu EL uuel eelarveperioodil 2007-2013 peaks Eestil olema vimalik struktuuritoetusi kasutada 53,3 miljardit krooni, millest vljamakseid tehakse 2015. aasta lpuni. Praeguseks on sellest erinevatele projektidele eraldatud 22 miljardit krooni. Vastavalt Rahandusministeeriumi prognoosidele on nii 2010. kui ka 2011. aastal oodata vlistoetusi kokku enam kui 15 miljardit krooni, moodustades seega koguni 7% SKP-st.

Eurotoetuste mahu mrkimisvrne suurenemine lhiaastatel on Eesti jaoks hea vimalus tita thimik, mida arenenud riikidel on vimalik tita stimulatsioonimeetmetega. Sel viisil saab Eesti pehmendada kriisi mju ning kiirendada majanduse taastumist. Riigi lesandeks peaks olema aidata igati kaasa, et abiraha kasutatakse ra maksimaalselt. Oluline on, et eurotoetuseid ei suunataks ksnes infrastruktuuri, vaid ka edasise majanduskasvu toetamiseks. Asfalt ja betoon on vajalikud, kuid majanduskasvu edaspidi ei tekita.

Tabel 5. Vlistoetuste oodatav maht (mln kr)

Allikas: Rahandusministeerium

Vlistoetused sh fondide likes: Euroopa Sotsiaalfond Euroopa Regionaalarengu Fond htekuuluvusfond EAGGF Tagatisrahastu / EAGF Maaelu arengu Euroopa pllumajandusfond Euroopa Kalandusfond

2010 15 023 1 108 6 036 3 935 1 319 1 710 222

2011 15 620 1 422 6 635 3 963 1 564 1 667 173

2012 13 261 1 035 4 626 3 670 1 732 1 695 173

2013 10 794 921 3 378 2 444 1 876 1 674 194

41

Eesti majandus 2010

Ekstra 2

EKSTRA 2
KUIDAS EDASI EESTI MAJANDUS?
Kriitilised tegurid

Praegu kulub nii ettevtete kui ka riigi thelepanust suur osa kriisi mjudega tegelemisele. Samas on aeg sealmaal, et seada sihte uueks kasvufaasiks. Nii valitsusel kui ka erasektoril on valikuid tehes hea vimalus viimaste aastate kogemustest ppida. Kriis on globaalselt ajaks, millal riikide ning ettevtete vahel jujooni mber mngitakse, seega on tegutsemine kriisi ajal olulise thtsusega. Eesti on ka varem silma paistnud kriitilistel hetketel ige kursi valimisega, peame targalt tegutsema, et praeguse kriisi jrel saaks sama elda. Pikemaajalise ige kursi jaoks on vajalikud Eesti majanduse strukturaalsed muutused, mis lhiajaliselt ei pruugi olla mugavad otsused. Edasise majandusliku arengu seisukohast vib philiste pikemaajaliste kriitiliste teemadena vlja tuua: 1) Erasektori krge laenukoormus sisemaine nudlus psib nrk; 2) Madal tootlikkuse tase, madala lisandvrtusega tootmise suur osakaal; 3) Madal konkurentsivime eksporditurgudel; 4) Hariduspoliitika ja tjuturg. Erasektori krge laenukoormus. Eraisikute ja ettevtete aktiivne laenamine headel aegadel on tegur, mis eelnevatest buumiaastatest kaasavetuna pikaks ajaks majandust koormama jb. Buumi kigus oli laenukasv kiire ning Eesti erasektori laenukoormus SKP suhtes on kasvanud Kesk- ja IdaEuroopa keskmisest krgemaks. Kui ettevtete puhul on probleemi osaliselt vimalik heade majandustulemuste lbi leevendada, siis eraisikute puhul vib elda, et nimetatud vimaliku majanduskasvu katalsaatori potentsiaal on mneks ajaks ette ra kasutanud. Madal tootlikkus ja tviljakus. Eesti majanduse heks peamiseks probleemiks on madal efektiivsus. See vljendub madala tootlikkusega ettevtete ning vastavate sektorite ja tootmisharude domineerimises. Seelbi on tootlikkuse ning lisandvrtuse mrkimisvrne kasv raskendatud. Viimaste aastate majanduskasv tulenes suuresti laenurahal phinenud nudluse hperkasvust, mis vhendas ettevtete motivatsiooni tootlike investeeringute tegemiseks. Probleemiks kujunes tsiasi, et suur osa ettevtete investeeringutest moodustas kinnisvara soetamine, mitte aga panustamine ettevtte tootlikkuse taseme tstmiseks. Investeeringud arendus- ja teadustegevusse (R&D) on enamasti pikema tasuvusperioodiga ning seega krgema riskiga, kuid samas luues eeldused teenida tulevikus suuremat tulu. Madal konkurentsivime eksporditurgudel. Lhiaastatel eeldatav sisemaise tarbimise madalseisu psimine on phjus, miks viimasel rgitakse ajal ha enam ekspordist ning selle vimalikust rollist majanduskasvu elavdamisel. Erinevate osapoolte thelepanu koondumine ekspordi suunal on kindlasti positiivne, kuid see on alles pika protsessi algus. Senised valitsuse poolsed sammud on jnud pigem pealiskaudseteks. Hariduspoliitika ja tjuturg. Eesti hariduspoliitikas on iseseisvuse ajal tehtud erinevaid pisiremonte. Samas on nii phi- kui ka krghariduse tasandil palju teha, et muuta haridusssteem kaasaegseks ning eelkige kohalikust tturu vajadusest lhtuvaks. Tjuturg, selle paindlikkus ja suutlikkus kohanduda majanduse struktuursetele vajadusele, on tihedas seoses hariduses toimuvaga. Eelnevas kahes punktis toodud probleemide lahendamine ei ole vimalik ilma tjuturu ja hariduspoliitika vastavate toetvate muutusteta.
42
Eesti majandus 2010

Ekstra 2

EKSTRA 2
Vimalikud arengud Erasektori krge laenukoormus. Eratarbija laenuvime oluline taastumine saab toimuda ainult lbi laenujgi vhenemise ja palgataseme tusu. Lhiaastatel need arengud aga soosivas suunas kiirelt liikumas ei ole. Laenukoormuse vhendamine on lhiaastatel heks mrksnaks ka ettevtetele ning see mjub prssivalt investeerimisaktiivsusele. Seega jb nii eratarbijate kui ka ettevtete panus majanduse elavnemisse lhiaastatel tagasihoidlikumaks kui eelneval kasvuperioodil. Head ja lihtsat lahendust krge laenukoormuse alandamiseks ei ole, kuid probleemi aitab leevendada tulemuslik tegelemine lejnud kriitiliste teguritega. Madal tootlikkuse tase, madala lisandvrtusega tootmise suur osakaal. Tootlikkuse ja tviljakuse kasvu eelduseks laiemas mistes on muutused majandusstruktuuris. Suundumine krgema lisandvrtusega majandusmudeli suunas eeldab muuhulgas olulisi tehnoloogilist arengut tagavaid investeeringuid ja panustamist inimkapitali arengusse. Ei ole phjust vita, et praegu sellesuunaline tegevus oleks olematu. Selleks on aga vajalikud investeeringud, mis ettevtete sna suure laenukoormuse tttu on raskendatud. See on koht, kus riik saaks ja peaks erasektorit toetama. Madal konkurentsivime eksporditurgudel. Siseturu nrkus jrgnevatel aastatel sunnib ettevtteid ha enam vlisturgude poole vaatama. Tegemist on positiivse trendiga, mida on nha paljude ettevtjatega suheldes. Kujunenud olukord sunnib senisest enam efektiivsusse ja tootlikkuse kasvu panustama. Seetttu vib pikemas perspektiivis tootlikkuse nitajates positiivseid muudatusi oodata ka ksnes majandusliku iseregulatsiooni tulemusel. Samas on just eelnenud punktis kajastatud madal tootlikkus ja tviljakus eksporti raskendav tegur. Hariduspoliitika ja tjuturg. Soovitud suundumine teadmistephise majandusmudeli suunas suurendab veelgi enam hariduspoliitika reformimise vajadust teadmistephisuse heks alustalaks on krgelt spetsialiseeritud teadmiste ja oskustega inimkapital. Selle arendamine peab olema edaspidi senisest oluliselt prioriteetsem. Ilma tugeva kaasaegsete teadmiste ja oskusteta tju olemasoluta ei ole kasu investeeringutest ega muudest tootlikkuse tstmiseks tehtavatest meetmetest. Palju on ksitud, mis viks olla Eesti majanduse uus edumudel? Rgitud on Nokia otsingutest, kuid meie arvates on sellega latt seatud ebarealistlikult krgele. Nokia ei snni thjalt kohalt Soomes hakati selleni judmiseks vundamenti looma juba aastakmneid varem. Olulist rolli selles mngis haridusreform. Sarnase vundamendi ladumist peaks alustama juba praegu, et tekitada kmne vi kahekmne aasta prast vimalus Eesti Nokia leidmiseks.

43

Eesti majandus 2010

Ekstra 2

EKSTRA 2
Meie arvates viks Eesti uus edumudel olla allhange Lne-Euroopale. See ei ole kahtlemata nii atraktiivne loosung kui Eesti Nokia, kuid lhemalt vaadates peitub selles suur vimalus. Eesti Nokia lootusetus seisneb juba selles, et meie vime konkureerida vrtusahela kige lemises osas on nrk. Positsiooni parandamiseks on peamine vimalus liikuda vrtusahelas jrkjrgult lespoole tehes algselt niteks BMW-le lihtdetailide ning kogemuste saades liikuda edasi keerulisemate elektroonikalahenduste juurde. Seotus Ida- ja Lne-Euroopa riikide vahel on tihenenud, seda nii finantssektori kui ka erinevate abiprogrammide kaudu. See tstab Lne-Euroopa riikide huvi IdaEuroopa majanduste parema kekigu suhtes ning suurendab muuhulgas Lne-Euroopa riikide soovi tellida allhange Aasia asemel Ida-Euroopast. See vib olla meie vimalus, peame oskama seda lihtsalt teistest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest paremini ra kasutada. Kokkuvttes sltuvad Eesti tulevikuperspektiivid paljudest sise- ja vlismaisetest pisiasjadest. Samas mrab konvergentsi tempo pikemaajaliste kriitiliste edutegurite ige valik ja nendele keskendumine. Praegu on ldine konsensus seisukohal, et lhiaastate peamisi majanduspolitiilisi suundi peab olema riigi tasakaalustatud arengut tagava jtkusuutliku majandusmudeli otsimine ja vljattamine. Sellesuunalist konstruktiivset sihiprast tegevust siiski pigem napib. Kindlasti on heks oluliseks phjuseks valitsuse praegune keskendumine eurokriteeriumite titmisele ning kriisi mjude leevendamisele. Samas on hdavajalik tulevasi arengueeldusi kindlustavaid tegevusi aktiviseerida juba nd. Seda selleks, et edasises heaoluvidujooksus kujundada pragusest kriisist oma vimalus.

44

Eesti majandus 2010

Makroprognoos Eesti majandus

7. MAKROPROGNOOS
7.1 Eesti majanduse positiivsed ja negatiivsed mjutegurid 2010. aastal
Majandust suunavad erinevad positiivsed ja negatiivsed tegurid vivad sageli muutuda. 2010. aasta arengute prognoosimiseks vaatame, millised on peamised lhiajaliselt olulised tegurid ning milline on nende vimalik mju majandusele.

Negatiivsed tegurid
1) Pankade laenumahu vhenemine. Finantssektori thtsus on jtkuvalt Eesti jaoks krge ja pankade madal laenuaktiivsus ning tenoline laenumahu vhenemine pidurdab majanduskeskkonda. 2) Madal konkurentsivime. Eesti liigub konkurentsivime paranemise suunas, kuid kriisiga tekkinud konkurentsivime nrgenemine oli ulatuslik, mistttu ei ole 2010. ja 2011. aastal olulisi muutusi selles osas toimumas. 3) Tturu probleemid. Ttuse mra kasv ning jtkuv surve palkadele rhub 2010. aastal jtkuvalt tarbijat, survestades eratarbimist ja tarbijausaldust. 4) Vimalikud erasektori probleemid laenude teenindamisel. Seotud eelmise punktiga. Tenoliselt suureneb ettevtete ja eraisikute arv, kellel on probleeme laenude teenindamisega - see mjutab majanduskeskkonda negatiivselt.

Positiivsed tegurid
1) Jooksevkonto positiivne saldo. Jooksevkonto plusspoolele judmine viitab, et praeguse majandusaktiivsuse juures ei ole riik vlisfinantseerimisest liiga sltuv. Muuhulgas mjub see positiivselt vimalike vlisinvestorite sentimendile. 2) Varahindade ja palkade langus. Kuigi kohaliku majanduskeskkonna jaoks on varahindade ja palkade langus olnud negatiivse mjuga, parandab see Eesti konkurentsivimet. Siinsed tootmissisendite hinnad on oluliselt langenud ning see muudab ka vimaliku vlisinvestori jaoks Eesti taas atraktiivsemaks. 3) Potentsiaal euro saamiseks. Hindame, et euro vimalik tulek thendaks lhiaastateks tiendavat majanduskasvu 2% ulatuses. 4) Eesti madal riigivlg ja mdukas eelarvedefitsiit. Kui globaalselt tuseb ha rohkem pevakorda riikide eelarve defitsiit ja krge riigivla tase, siis Eesti tugevus nendes nitajates toob meile positiivset thelepanu. 5) Euroopa Liidu struktuurifondidest laekuv raha. Kuni 15 miljardit krooni euroraha tasakaalustab 2010. aastal mrkimisvrselt kriisi negatiivseid mjusid. Ilma mrgitud abisummata oleks Eestil raske iseseisvalt fiskaalpoliitilise eesmrke tita.

Pluss vi miinus?
Globaalne majandus. On veel ebaselge, kas globaalse majanduse mju on 2010. aastal Eesti jaoks negatiivne vi positiivne, see sltub maailma majanduse trendides. Peame tenoliseks, et pigem on globaalsete trendide mju negatiivne. Kokkuvtvalt on meie hinnangul positiivsete ja negatiivsete tegurite mjud vrdlemisi tasakaalus. Seetttu kujuneb aasta 2010 kohandumise aastaks. Majanduse tugevat kosumist veel oodata ei ole ning jtkub vundamendi ladumine uueks kasvufaasiks.

45

Eesti majandus 2010

Makroprognoos

7.2 Makroprognoos
Lisaks phiprognoosile toome vlja ka vimaliku positiivse ja negatiivse stsenaariumi. Maailmamajanduse peamise suunakujundaja USA majanduskasvuks ootame phistsenaariumi phjal 1,0%. Sisemaiste eelduste puhul on meie hinnangul thtsaimaks eelduseks Eesti eurokriteeriumite titmine vi mittetitmine. Phistsenaariumis hindame tnaste eelduste juures Eesti vimalust tita eurokriteeriumid 65% tenosusega. Phistsenaariumi kohaselt ootame 2010. aastal Eesti SKP reaalkasvuks 1,0%. Kasvav tpuudus ning pankade konservatiivsus tingib madala sisenudluse psimise. Sisemaise tarbimise madalseis psib, eratarbimise aastane langus aeglustub 2009. aasta 17%-lt 4%-ni. Ettevtete investeerimisaktiivsus on samuti madal. Phjusteks on vabad olemasolevad tootmisressursid, raskendatud finantseerimisvimalused ja aeglaselt taastuv nudlus. Sisenudluse taastumist on oodata 2011. aastal, mil ootame eratarbimise kasvuks 3%. Lisaks toetab omalt poolt kosumist varahindade mdukas kasv, mida toetaks lisaks ka eurokriteeriumite vimalik titmine. Kuigi majandusaktiivsuse taastumine on phistsenaariumi korral mdukas, aitab 2010. aastal positiivseid kasvunumbreid saavutada vga madal vrdlusbaas 2009. aastast. Edasise kasvutempo osas saavad mravaks globaalse majanduskeskkonna arengud. Lisaks oodatavale vlisnudluse paranemisele aitavad 2011. aastal kiiremaid kasvunumbreid saavutada eratarbimise ja ettevtete investeeringute kasv. Investeeringute puhul oleks vimalikuks positiivseks lisateguriks eurokriteeriumite titmine.

globaalse majandusssteemi vimalikku mju Eesti peamistele kasvuteguritele. Usume, et lhiaastail on globaalselt suurimateks riskideks: 1) majanduste iseseisev kasvuvime toetusmeetmete vhenemisel/lpetamisel; 2) inflatsiooni ja varamullide tekke oht vs deflatsiooni psimine; 3) finantsssteemi tegelik tervis; 4) riikide suurenev laenukoormus ning fiskaaltasakaal; 5)valuutakursside liikumine; 6) finantsturgude kitumine. Lhiregioonis on peamisteks riskideks olukord KIE regioonis, Ltis ning Leedus. Viimaste puhul on eelkige mrav valuutakursside dnaamika. Oluline on ka sealne ldine makrokeskkonna stabiilsus ning selle mju ekspordinudlusele. Sisemaiste riskide hulgas on phithelepanu all eurokriteeriumitega seonduv, tturu arengud, vlisnudluse ja ekspordimahtude dnaamika, pankade tegevus ning laenumahtude kujunemine. Phistsenaariumi tenosuseks hindame 70%. Kui vaadata lhivaates mikroskoobiga, vib elda, et Eesti ettevtete tervis on kindlasti nrgem kui 2007. aastal. Phjuseks see, et kriisi mju on olnud vga ulatuslik enamikes sektorites. Kriisil on kindlasti ka tervendav efekt ja seeprast on paljud Eesti majanduse pikema perioodi trendid liikumas iges suunas. Headeks nideteks on siin jooksevkonto saldo plusspoolele judmine, ettevtete efektiivsemaks muutumine vi senisest enam pevakorda tstatuv ekspordile mberorienteerumine. Vaadates aga olukorda laiemalt, vib elda, et Eesti majandus on tna tervem kui 2007. aastal, buumi tipus. Tsi, kriisiga kaasnev kohandumisprotsess on veel kimas. Paljud tegurid, mis positiivsemalt mjuvad, on vga pikaajalised ning 2010. aastal veel eriti mjule ei pse. Seetttu julgeme tna olla viie aasta likes Eesti majanduse suhtes positiivsemad, kui saime seda olla 2007. aastal.

Prognoosi riskid
Globaalses majanduses on erakordsed ajad nii kriis kui ka riikide sekkumine on erakordse ulatusega. Kuna ajaloost on seetttu vrreldavate olukordade leidmine keeruline, on prognoosimise aluseks olevate eelduste vimalik varieeruvus tavaprasest suurem. Lisaks phiprognoosile oleme koostanud lisastsenaariumid, mis vtavad arvesse praegusel hetkel vhetenolisemaid sndmusi. Prognoosis arvestame tingimuslikke muutusi oluliste makrotrendide ning seelbi hindame
Eesti majandus 2010

46

Makroprognoos

Positiivne lisastsenaarium
Globaalne kasv oodatust kiirem. Aasta teises pooles on maailmamajandus oodatust mnevrra kiiremini kosunud. heks peamiseks teguriks selle taga on riiklike abimeetmete seniolematu ulatus. Millises mahus maailma juhtriigid stiimulmeetmeid jtkavad, on tna keeruline prognoosida. Paljuski sltub see sellest, kuidas lhikvartalite jooksul ldine majanduskeskkond kitub. Samavrses mahus toetusmeetmete kasutamine ei ole jtkusuutlik ning phiprognoosis lhtume eeldusest, et toetuste maht 2010. aastal on vhenemas. Juhul kui stiimulmeetmete krge tase psib ka 2010. aastal, on suurriikidel paremad kasvuvimalused. Selline sndmuste kik on meie hinnangul vhetenoline. Juhul kui maailmamajanduse taastumine kujuneb siiski Vkujuliselt, on vimalik, et USA majanduskasv 2010. aastal ulatub 5%-ni. Eesti jaoks thendaks see oodatust suuremat vlisnudlust. Positiivse lisastsenaariumi phiosa on ka eurokriteeriumite titmine. Juhul kui rakenduvad mlemad peamised positiivsed eeldused, ootame Eesti 2010. aasta majanduskasvuks 4%. Hindame kokku positiivse stsenaariumi tenosuseks 10%.
Tabel 6. Majandusprognoos phinitajate likes
Allikad: Tark Investor prognoosid, Eesti Pank, Statistikaamet

Negatiivne lisastsenaarium
Maailmamajanduse taastumine oodatust aeglasem, eurolootus luhtub. Sarnaselt positiivse stsenaariumiga on negatiivse stsenaariumi vtmeksimuseks maailmamajanduse kekik. Lisaks stiimulmeetmete jtkumise vimaliku ulatusega seonduvale ebakindlusele on oluliseks ksimuseks, milliseks kujuneb majanduste iseseisev kasvuvime. Hiljutised sndmused Dubais ja Kreekas nitavad, et finantsturgudel vib olla varuks tiendavaid negatiivseid llatusi. Negatiivse lisastsenaariumi puhul ootame 2010. aasta SKP reaalkasvuks USA-s -2%. Eesti jaoks thendaks see oluliselt tagasihoidlikumat ekspordinudlust. Samuti psivate riskide tttu tagasihoidlikumaid krediidivimalusi. Meie hinnangul olulisima sisemaise riskitegurina oleks eurokriteeriumite mittetitmine siinsele majanduskeskkonnale negatiivse mjuga. Juhul kui Eestil ei nnestu 2010. aastal positiivset eurootsust saada ning titub maailmamajanduse negatiivne stsenaarium, ootame Eesti SKP reaalkasvuks 2010. aastal -5%.

A
2004 SKP (mlrd krooni) SKP muutus psihindades (%) Tarbijahinnaindeksi muutus (%) Jooksevkonto (% SKPst) Eratarbimise muutus psivhindades (%) Ekspordi muutus jooksevhindades (%) Impordi muutus jooksevhindades (%) Ttuse mr (%) Keskmise brutokuupalga muutus (%) Valitsussektori eelarve tasakaal (%) 151,5 7,2 3,0 -11,3 9,6 19,1 17,3 9,7 8,4 1,6 2005 175,0 9,4 4,1 -10,0 9,9 30,1 22,8 7,9 10,8 1,6 2006 207,0 10,0 4,4 -16,9 13,0 24,5 30,2 5,9 16,5 2,3 2007 244,5 7,2 6,6 -17,8 6,6 4,1 6,8 4,7 20,5 2,6 2008 251,5 -3,6 10,4 -9,4 -4,8 5,4 -5,0 5,5 13,9 -2,8 2009 213,0 -14,5 -0,1 5,0 -17,0 -25,0 -34,0 15,7 -4,1 -2,9 2010 212,0 1,0 -0,2 5,2 -4,0 4,0 -3,0 18,0 -5,0 -3,0

47

Eesti majandus 2010

Ekstra 3

EKSTRA 3 Eesti konkurentsivime ja krooni reaalne efektiivne vahetuskurss (REER)

Konkurentsivime heks nitajaks on riigi ja ettevtete suutlikkus tagada oma toodetele ja teenustele nudlus vlisturgudel. Muuhulgas mjutab seda olulisel mral pakutava hinnatase. Hinnataseme heks vliseks mjutajaks on vahetuskursside dnaamika. Seetttu saab riikide konkurentsivime muutust mta reaalse efektiivse vahetuskursi (Real Effective Exchange Rate REER) kaudu. REER vrdleb nominaalseid vahetuskursse ning inflatsiooni riigi peamiste kaubanduspartneritega. REER-i tus kaasneb juhul kui kodumaise inflatsiooni kasv on kiirem vrreldes kaubanduspartnerite keskmise mraga. REER-i dnaamikat mjutab ka nominaalse vahetuskursi muutus. Kodumaise valuuta tugevnemine toetab REERi tusu ning nrgenemine vastavalt REERi langemist. Eurostati poolt arvestatav REER kajastab lisaks vahetuskursside ja hindade muutustele tju hikukulu muutusi. Sellise metoodika abil kajastub konkurentsivime dnaamika eksporditurgudel laiemalt ning nitajat mjutab lisaks tjukulude suhteline muutus. Joonisel 49 on toodud Eesti ning olulisemate EL ekspordipartnerite REER dnaamika. Indeksite baasaastaks on valitud aasta 1999. Eesti krooni REER on viimastel aastatel lbinud mrkimisvrse tusu judes 2008. aasta lpul tasemeni 161,1. Sarnaselt on REER kitunud ka mitmete teiste Ida-Euroopa riikidel ning ka meie Balti naabritel. Seega oleme nimetatud riikide suhtes REER arengute phjal konkurentsivime silitanud. Samas on olukord meie kahjuks jrsult halvenenud vrreldes niteks phjanaabrite Soome ja Rootsiga, samuti vrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Seega on Eesti positsioon langenud eelkige arenenud riikide eksportturgudel, kus edu saavutamine eeldab suurema lisandvrtusega konkurentsivimelisi tooteid.
Joonis 49. Vrdlusgrupi REER 1999=100
Allikas: Eurostat

160 140 120 100 80

Lti Eesti Leedu Soome Rootsi Saksamaa

EU

REER-i kiire tusu peamiseks phjuseks on enamiku EL riikidega vrreldes kiirem inflatsioon ning tjukulude kasv. hest kljest on REER-i tus siirderiikidele omane ning seda vib pidada konvergentsi paratamatuks kaasnhtuseks. Samas viitab nitaja ulatuslik kallinemine, et seni majanduskasvu toetanud tootmissisendite madal hinnatase on oma positiivset mju olulisel mral kaotanud. Lisaks on mrkimisvrne, et nitaja jrsk tus algas 2005.-2006. aasta paiku. Seega on konkurentsivime halvenemine olnud kige jrsem just buumi viimases faasis, mil palkade ja varahindade tus oli siis kige jrsem.

2007

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

Paaril viimasel aastal kiirelt tusnud REER viitab, et vlisrahal tuginenud buum samavrset kasvu tootlikkuses kaasa ei toonud. Kuigi praegune deflatsiooniline keskkond on nii tjukulusid kui ka teiste tootmissisendite hindu alandanud, ei ole hindade langus omane ainult meile. Sarnased arengud on toimunud enamikes konkurentriikides. Seega ei taga siinne deflatsioon veel automaatselt kiiret konkurentsivime kasvu vlisturgudel. Eesti REER peaks siiski lhiaastatel mdukalt paranema, seda peamiselt just tnu tjukomponendi odavnemisele. Eesti lhiaastate peamine eduvti on konkurentsivime eksporditurgudel selle kekik kajastub paljuski ka REER-i dnaamikas. Nitaja psimine tnaste tasemete lhedal oleks mrgiks sellest, et meie eksportijate efektiivsus ei ole konkurentriikidega vrreldes oluliselt paranenud.

2008

48

Eesti majandus 2010

Analsi koostasid: Kristjan Lepik Kalle Kose 18.detsember 2009

Kontaktid: Tark Investor O Telefon: (372) 712 0091 E-mail: info@tarkinvestor.ee www: www.tarkinvestor.ee

Disclaimer
Kesolev anals on koostatud Tark Investor O analtikute poolt. Anals phineb avalikel infoallikatel, lisaks on kasutatud ettevtjate arvamusi majanduskeskkonna kohta. Anals ja analsis toodud prognoosid on koostatud analtikute parima teadmise jrgi, kuid sisendite muutusel tulevikus vivad arvamused muutuda. Analsis toodud informatsioon ei ole ksitletav soovitusena vrtpaberitesse investeerimiseks ehk investeerimissoovitusena. Anals on informatiivse iseloomuga. Anals on tasuline ning analsi kasutamine on lubatud vaid analsi ostja poolt. Analsi levitamine ja/ega kopeerimine ei ole lubatud. Kogu analsis esitatud informatsiooni igused kuuluvad Tark Investor O-le.

49

Eesti majandus 2010