ET IAS 1

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 1 Finantsaruannete esitamine

Eesmrk
1 Kesoleva standardi eesmrk on kehtestada ldotstarbeliste finantsaruannete esitamise alused tagamaks vrreldavus nii (majandus)ksuse varasemate perioodide finantsaruannetega kui ka teiste (majandus)ksuste finantsaruannetega. Selle eesmrgi saavutamiseks kehtestatakse kesoleva standardiga finantsaruannete esitamise ldnuded, juhised nende struktuuri kohta ning miinimumnuded nende sisu kohta. Konkreetsete tehingute ja teiste sndmuste kajastamist, mtmist ning avalikustamist ksitletakse teistes standardites ja tlgendustes.

Rakendusala
2 3 Kesolevat standardit rakendatakse kigi ldotstarbeliste finantsaruannete suhtes, mis on koostatud ja esitatud koosklas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS). ldotstarbelised finantsaruanded on sellised aruanded, mis on meldud vastama nende kasutajate vajadustele, kes ei saa nuda aruannete koostamist konkreetselt oma teabe vajadustest lhtudes. ldotstarbelisi finantsaruandeid vib esitada eraldi vi mne teise avaliku dokumendi, nagu niteks majandusaasta aruande vi emissiooniprospekti, koosseisus. Kesolevat standardit ei rakendata koosklas IAS 34-ga Vahefinantsaruandlus koostatud lhendatud vahefinantsaruannete struktuuri ja sisu suhtes. Taoliste finantsaruannete suhtes rakendatakse aga paragrahve 1341. Kesolev standard on vrdselt rakendatav kigi (majandus)ksuste suhtes olenemata sellest, kas nad koostavad konsolideeritud vi konsolideerimata finantsaruandeid, nagu need on mratletud IAS 27-s Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded. Kehtetu Kesolevas standardis kasutatakse kasumit taotlevaile (majandus)ksustele, kaasa arvatud avaliku sektori riksustele, sobivaid misteid. Erasektori, avaliku sektori vi valitsuse mittetulundusksustel, kes soovivad kesolevat standardit rakendada, vib osutuda vajalikuks muuta finantsaruannete ja nende teatavate kirjete nimetusi. Sarnaselt vib (majandus)ksustel, kellel ei ole omakapitali, nagu see on mratletud IAS 32-s Finantsinstrumendid: esitamine (nt teatud avatud investeerimisfondid), ja (majandus)ksustel, kelle aktsiakapital ei liigitu omakapitaliks (nt teatud histud), osutuda vajalikuks kohandada finantsaruannetes liikmete vi osanike osaluste esitamist.

4 5

Finantsaruannete eesmrk
7 Finantsaruanded on (majandus)ksuse finantsseisundi ja -tulemuse struktureeritud esitus. ldotstarbeliste finantsaruannete eesmrk on anda (majandus)ksuse finantsseisundi ja -tulemuse ning rahavoogude kohta informatsiooni, mida lai ring aruande kasutajaid saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. Finantsaruanded nitavad ka juhtkonna ktte usaldatud ressursside kasutamise tulemuslikkust. Selle eesmrgi titmiseks annavad finantsaruanded informatsiooni (majandus)ksuse: a) b) c) d) e) varade; kohustiste; omakapitali; tulude ja kulude; omakapitali muude muutuste; ja

ET IAS 1

f)

rahavoogude kohta.

See informatsioon koos lisades sisalduva muu informatsiooniga aitab finantsaruannete kasutajatel prognoosida (majandus)ksuse tulevasi rahavoogusid ning eesktt nende ajastust ja kindlust.

Finantsaruannete komponendid
8 Finantsaruannete tervikkomplekt sisaldab jrgmisi komponente: a) b) c) bilanss; kasumiaruanne; omakapitali muutuste aruanne, mis nitab kas: i) ii) d) e) 9 kiki muutusi omakapitalis, vi muutusi omakapitalis, vlja arvatud need muutused, mis tulenevad sellistest tehingutest omanikega, kus viimased rakendavad oma omanikuigusi;

rahavoogude aruanne; ja lisad, mis koosnevad oluliste arvestusmeetodite kokkuvttest ja teistest selgitavatest lisadest.

Paljud (majandus)ksused esitavad lisaks finantsaruannetele ka juhtkonna koostatud finantslevaate, mis kirjeldab ja selgitab (majandus)ksuse finantstulemuse ja -seisundi kujunemist ning teda ees ootavaid peamisi ebakindlusi. Selline aruanne vib sisaldada levaadet: a) peamistest finantstulemust mjutavatest teguritest, kaasa arvatud muutused (majandus)ksuse majanduskeskkonnas, (majandus)ksuse reageeringud nendele muutustele ja nende mjud ning (majandus)ksuse finantstulemuste silitamisele ja parandamisele suunatud investeerimispoliitika, sealhulgas dividendipoliitika; (majandus)ksuse finantseerimisallikatest ning eesmrgiks seatud kohustiste ja omakapitali suhtarvust; ja (majandus)ksuse ressurssidest, mida koosklas IFRS-idega ei kajastata bilansis.

b) c) 10

Paljud (majandus)ksused esitavad lisaks finantsaruannetele ka selliseid raporteid ja aruandeid, nagu niteks keskkonnaraportid ja lisandvrtuse aruanded, ja seda eelkige sellistes tstusharudes, kus keskkonnategurid on olulised ja kus ttajaid loetakse thtsaks kasutajarhmaks. Finantsaruannetest eraldi esitatavad raportid ja aruanded ei kuulu IFRS-ide rakendusalasse.

Misted
11 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Teostamatu. Nude rakendamine on teostamatu, kui (majandus)ksus ei ole kigile mistlikele jupingutustele vaatamata vimeline seda rakendama. Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (International Financial Reporting Standards IFRS) on Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nukogu (International Accounting Standards Board IASB) poolt vastu vetud standardid ja tlgendused. Need hlmavad: a) b) c) rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (IFRS); rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid (IAS); ja Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tlgendamise Komitee (IFRIC) vi selle eelkija Standardite Tlgendamise Alalise Komisjoni (SIC) tehtud tlgendusi.

ET IAS 1

Oluline. Andmete puudumine vi vrkajastamine on oluline, kui see kas eraldivetuna vi summaarsena vib mjutada finantsaruannete kasutajate aruannete alusel tehtud majandusotsuseid. Olulisus sltub puudumise vi vrkajastamise summa suurusest ja olemusest, hinnatuna vastavas kontekstis. Mravaks asjaoluks vib olla kas andmete suurus vi olemus vi kombinatsioon mlemast. Lisad sisaldavad informatsiooni lisaks bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes ja rahavoogude aruandes toodud teabele. Lisades avaldatakse jutustav kirjeldus vi ksikasjalikum anals nendes aruannetes avaldatud kirjete kohta ning informatsioon objektide kohta, mis ei vasta neis aruannetes kajastamise tingimustele. 12 Hindamaks, kas andmete puudumine vi vrkajastamine vis mjutada kasutajate majandusotsuseid, ning olla seega oluline, on vaja vaadelda neile kasutajaile iseloomulikke tunnusjooni. Finantsaruannete koostamise ja esitamise raamphimtete paragrahvis 25 on eldud, et eeldatakse, et kasutajatel on piisavad teadmised ri- ja majandustegevusest ning raamatupidamise valdkonnast ning tahe saadud informatsiooni mduka hoolsusega analsida. Seetttu tuleb hindamisel arvestada, millist mju majandusotsuste tegemisel selliste tunnusjoontega kasutajatele eeldatavasti avaldatakse.

ldphimtted iglane esitus ja vastavus rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele (IFRS)

13 Finantsaruanded peavad kajastama iglaselt (majandus)ksuse finantsseisundit, finantstulemust ja rahavoogusid. iglane esitus nuab tehingute, muude sndmuste ja tingimuste mjude esitamist koosklas Raamistikus stestatud varade, kohustiste, tulude ja kulude mistetega ja kajastamiskriteeriumitega. Eeldatakse, et rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite asjakohane rakendamine koos vajadusel lisainformatsiooni avalikustamisega annab tulemuseks iglase esitusega finantsaruanded. (Majandus)ksus, mille finantsaruanded vastavad IFRS-idele, avalikustab selle vastavuse selgesnaliselt ja tingimusteta lisades. Finantsaruandeid ei tohi nimetada IFRS-idega vastavuses olevateks, vlja arvatud juhul, kui need finantsaruanded jrgivad kiki IFRS-ide nudeid. Asjakohaste IFRS-ide rakendamisega on (majandus)ksusel vimalik peaaegu kikides olukordades saavutada iglane esitus. iglane esitus nuab ka, et (majandus)ksus: a) valib ja rakendab arvestusmeetodeid koosklas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead. IAS 8-s stestatakse kindel juhiste hierarhia, mida juhtkond peab arvestama konkreetse objekti kajastamist reguleeriva standardi vi tlgenduse puudumisel. esitab informatsiooni, sealhulgas arvestusmeetodid, viisil, mis tagab asjakohase, usaldusvrse, vrreldava ja arusaadava esituse. avalikustab tiendavalt informatsiooni, kui rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite konkreetsed nuded ei ole piisavad, et vimaldada finantsaruannete kasutajatel mista konkreetsete tehingute, muude sndmuste ja tingimuste mju (majandus)ksuse finantsseisundile ja -tulemusele.

14

15

b) c)

16 17

Ebasobivate arvestusmeetodite kasutamist ei heasta kasutatavate arvestusmeetodite avalikustamine, lisad ega selgitav materjal. Sellistel rmiselt erandlikel juhtudel, kui juhtkond juab jreldusele, et mne standardi vi tlgenduse nude jrgimine vib olla selliselt eksitav, et see phjustaks vastuolu Raamistikus stestatud finantsaruannete eesmrgiga, kaldub (majandus)ksus krvale sellest nudest paragrahvis 18 toodud viisil juhul, kui vastav regulatiivne raamistik seda nuab vi sellist krvalekaldumist ei keela. Juhul, kui (majandus)ksus kaldub krvale mne standardi vi tlgenduse nudest koosklas paragrahviga 17, avalikustab (majandus)ksus: a) juhtkonna jrelduse, et finantsaruanded kajastavad iglaselt (majandus)ksuse finantsseisundit, -tulemust ja rahavoogusid;

18

ET IAS 1

b) c)

et (majandus)ksus on jrginud kehtivaid standardeid ja tlgendusi, vlja arvatud asjaolu, et ta on iglase esituse saamiseks teatud konkreetsest nudest krvale kaldunud; selle standardi vi tlgenduse, millest (majandus)ksus on krvale kaldunud, pealkirja, krvalekalde olemuse, sealhulgas selle standardi vi tlgendusega nutava ksitluse, phjuse, miks see ksitlus oleks antud tingimustes selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks vastuollu sattumine Raamistikus mratletud finantsaruannete eesmrgiga, ja valitud ksitluse; ja iga esitatud perioodi puhul krvalekalde finantsmju igale finantsaruande kirjele, mis oleks esitatud selle nude jrgmisel.

d) 19

Juhul, kui (majandus)ksus on eelneval perioodil mne standardi vi tlgenduse nudest krvale kaldunud ja see krvalekaldumine mjutab ka kesoleva perioodi finantsaruannetes kajastatud summasid, avalikustab (majandus)ksus informatsiooni, mis on nutud paragrahvi 18 punktides c ja d. Paragrahvi 19 tuleb rakendada niteks juhul, kui (majandus)ksus kaldus eelneval perioodil krvale mne standardi vi tlgenduse nudest varade vi kohustiste mtmisel ja see krvalekalle mjutab aruandeperioodi finantsaruannetes kajastatud varade ja kohustiste muutuste mtmist. Sellistel rmiselt erandlikel juhtudel, kui juhtkond juab jreldusele, et mne standardi vi tlgenduse nude jrgimine vib olla selliselt eksitav, et see phjustaks vastuolu Raamistikus stestatud finantsaruannete eesmrgiga, kuid vastav regulatiivne raamistik keelab nudest krvalekaldumise, vhendab (majandus)ksus selliseid tajutavaid, eksitavaid vastavusaspekte maksimaalselt, avalikustades: a) knealuse standardi vi tlgenduse pealkirja, nude olemuse ja phjuse, miks juhtkond on arvamusel, et nude jrgimine oleks antud tingimustes selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks finantsaruande vastuollu sattumine Raamistikus stestatud finantsaruannete eesmrgiga; ja iga esitatud perioodi puhul, iga finantsaruannete kirje korrigeerimised, mida juhtkonna hinnangul oleks vaja teha, et saavutada iglane esitus.

20

21

b) 22

Paragrahvide 17-21 thenduses satuks informatsioon vastuollu finantsaruannete eesmrgiga, kui informatsioon ei esita tehinguid, muid sndmusi ja tingimusi usaldusvrselt, mida selle informatsiooniga kas soovitakse esitada vi mida sellelt phjendatult oodatakse, ja jrelikult mjutab see tenoliselt finantsaruannete kasutajate poolt tehtavaid majandusotsuseid. Hinnates, kas standardi vi tlgenduse teatud nue on selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks finantsaruannete vastuollu sattumine Raamistikus stestatud finantsaruannete eesmrgiga, kaalub juhtkond jrgmist: a) b) miks ei saavutata finantsaruannete eesmrki konkreetses olukorras; ja kuidas knealuse (majandus)ksuse olukord erineb teiste antud nuet jrgivate (majandus)ksuste olukorrast. Juhul, kui teised (majandus)ksused sarnastes tingimustes jrgivad antud nuet, kehtib vaidlustatav eeldus, et (majandus)ksuse poolt nude jrgimine ei ole selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks vastuollu sattumine Raamistikus stestatud finantsaruannete eesmrgiga.

Tegevuse jtkuvus
23 Finantsaruandeid koostades hindab juhtkond (majandus)ksuse suutlikkust tegevust jtkata. Finantsaruanded koostatakse tegevuse jtkuvuse alusel, vlja arvatud juhul, kui juhtkond kas plaanib (majandus)ksust likvideerida vi selle tegevuse lpetada vi kui tal puudub muu realistlik alternatiiv ja ta on sunnitud seda tegema. Juhul, kui juhtkond on oma hinnangu andmisel teadlik sellistest olulistest ebakindlust phjustatavatest sndmustest vi asjaoludest, mis vivad anda phjust kahtlemiseks (majandus)ksuse vimes tegevust jtkata, avalikustatakse need ebakindlused. Juhul, kui finantsaruandeid ei koostata tegevuse jtkuvuse alusel, avalikustatakse see asjaolu koos finantsaruannete koostamise alusega ja phjusega, miks (majandus)ksust ei ksitleta jtkuvalt tegutsevana. Tegevuse jtkuvuse eelduse phjendatuse hindamisel arvestab juhtkond kogu kttesaadavat informatsiooni tuleviku kohta, mis peab hlmama vhemalt kahteteist kuud alates bilansipevast, kuid ei ole piiratud sellega. Hindamise phjalikkus sltub iga juhtumiga seotud asjaoludest. Kui (majandus)ksuse tegevus on olnud tulutoov ja tal on olnud raskusteta juurdeps finantsvahenditele, vib ka detailse analsita juda jrelduseni, et tegevuse jtkuvuse alus on asjakohane. Teistel juhtudel vib juhtkonnal osutuda vajalikuks kaaluda suurt hulka erinevaid tegureid olemasoleva ja prognoositava tasuvuse kohta, vlgade tagasimaksegraafikute ja vimalike

24

ET IAS 1

alternatiivsete finantseerimisallikate kohta, enne kui on vimalik veenduda, et tegevuse jtkuvuse alus on asjakohane.

Tekkephine arvestus
25 26 (Majandus)ksus koostab oma finantsaruanded, vlja arvatud rahavoogusid ksitlev informatsioon, tekkephisest arvestusest lhtudes. Tekkephise arvestuse kasutamisel kajastatakse objekte varade, kohustiste, omakapitali, tulude ja kuludena (finantsaruannete elemendid) juhul, kui need vastavad knealuste elementide Raamistikus toodud mratlustele ja kajastamiskriteeriumitele.

Esituse jrjepidevus
27 Objektide esitamise ja liigitamise phimtted finantsaruannetes silitatakse muutumatutena hest perioodist teise, vlja arvatud juhul kui: a) oluliste muutuste tttu (majandus)ksuse ritegevuses vi (majandus)ksuse finantsaruannete lbivaatamise tulemusena on ilmne, et teistsugune esitusviis vi liigitamine oleks sobivam, arvestades IAS 8-s esitatud arvestusmeetodite valiku- ja rakendamiskriteeriume; vi mni standard vi tlgendus nuab muutust esitusviisis.

b) 28

Oluline omandamine vi vrandamine vi finantsaruannete esitusviisi lbivaatamine vib viidata asjaolule, et finantsaruanded tuleks esitada senisest erineval viisil. (Majandus)ksus muudab oma finantsaruannete esitusviisi ainult juhul, kui muudetud esitusviis annab usaldusvrset ja finantsaruannete kasutajatele asjakohasemat informatsiooni ja uuendatud struktuuri kasutatakse tenoliselt ka tulevikus nii, et vrreldavuse phimtet ei rikuta. Selliste muudatuste tegemisel esitusviisis peab (majandus)ksus oma vrdlusinformatsiooni koosklas paragrahvidega 38 ja 39 mber liigitama.

Olulisus ja summeerimine
29 30 Kik sarnaseid objekte sisaldavad olulised rhmad esitatakse finantsaruannetes eraldi. Erineva olemuse vi otstarbega objektid esitatakse eraldi, vlja arvatud juhul, kui need on ebaolulised. Finantsaruanded valmivad suure hulga tehingute vi muude sndmuste ttlemise tulemusena, mille kigus need tehingud ja sndmused summeeritakse rhmadesse nende olemuse vi otstarbe alusel. Summeerimise ja liigitamise protsessi lppastmeks on summeeritud ja liigitatud andmed, mis moodustavad kirjed bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes ja rahavoogude aruandes vi lisades. Vheolulised objektid summeeritakse phiaruannetes vi lisades teiste objektidega. Objekt, mis ei ole piisavalt oluline phiaruandes endas eraldi esitamiseks, vib olla piisavalt oluline eraldi esitamiseks lisades. Olulisuse phimtte rakendamisest tuleneb, et mingi standardi vi tlgenduse konkreetset avalikustamisnuet ei ole vaja tita, kui saadav informatsioon ei ole oluline.

31

Saldeerimine
32 33 Varasid ja kohustisi ning tulusid ja kulusid ei saldeerita, vlja arvatud juhul, kui see on mne standardi vi tlgendusega nutud vi lubatud. On thtis, et varad ja kohustised ning tulud ja kulud esitatakse aruandes eraldi. Saldeerimine kasumiaruandes vi bilansis, vlja arvatud juhul, kui saldeerimine peegeldab tehingu vi muu sndmuse sisu, kahandab finantsaruannete kasutajate vimet mista aset leidnud tehinguid, muid sndmusi ja tingimusi ning hinnata (majandus)ksuse tulevasi rahavoogusid. Varade mtmist vhendatuna allahindluse vrra niteks iganenud varude allahindluse vi ebatenoliselt laekuvate nuete allahindluse vrra ei loeta saldeerimiseks. IAS 18-s Mgitulu mratakse tulu miste ja nutakse selle mtmist saadud vi saadaoleva tasu iglases vrtuses, arvestades kiki (majandus)ksuse poolt antud hinnaalandusi ja mahust tulenevaid hinnaalandeid.

34

ET IAS 1

(Majandus)ksus sooritab oma tavaprase tegevuse kigus ka selliseid tehinguid, mis ei loo otseselt tulu, vaid on phitegevuse seisukohast juhuslikud. Selliste tehingute tulemused esitatakse samast tehingust tulenevate tulude ja kulude saldeerimise teel juhul, kui selline esitus kajastab tehingu vi muu sndmuse sisu. Niteks: a) b) phivarade, sealhulgas investeeringute ja ritegevuses kasutatavate varade mgikasum ja -kahjum kajastatakse, lahutades mgitulust vara bilansilise (jk)maksumuse ja kaasnevad mgikulud; ning kulutusi, mis on seotud koosklas IAS 37-ga Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad kajastatud eraldisega ja mis hvitatakse kolmanda osapoolega saavutatud lepingulise kokkuleppe kohaselt (niteks tarnija garantiileping), vib saldeerida nendega seotud hvitistega.

35

Lisaks esitatakse sarnaste tehingute rhmast tulenevad kasumid ja kahjumid saldeerituna, niteks valuutakursi muutuste kasumid ja kahjumid vi kauplemise eesmrgil hoitavatest finantsinstrumentidest saadud kasumid ja kahjumid. Juhul, kui sellised kasumid ja kahjumid on olulised, esitatakse need siiski eraldi.

Vrdlusinformatsioon
36 Vrdlusinformatsioon eelmise perioodi kohta esitatakse kikide finantsaruannetes esitatud summade puhul, vlja arvatud juhul, kui mni standard vi tlgendus lubab vi nuab teisiti. Vrdlusinformatsioon tuleb esitada seletava ja kirjeldava informatsiooni kohta siis, kui see on kesoleva perioodi finantsaruannete mistmiseks asjakohane. Mningatel juhtudel on eelmis(t)e perioodi(de) finantsaruannetes esitatud seletav informatsioon jtkuvalt asjakohane ka kesoleval perioodil. Niteks avalikustatakse kesoleval perioodil ksikasjad igusvaidluse kohta, mille tulemus oli eelmisel bilansipeval ebakindel ega ole endiselt selgunud. Finantsaruannete kasutajal on kasulik teada, et see ebakindlust tekitav asjaolu oli olemas juba eelmisel bilansipeval ja milliseid abinusid on selle lahendamiseks kesoleval perioodil tarvitusele vetud. Juhul, kui finantsaruannete objektide esitusviisi vi liigitust muudetakse, liigitatakse vrdlusinformatsioon mber, vlja arvatud juhul, kui see on teostamatu. Vrdlusinformatsiooni mberliigitamisel avalikustab (majandus)ksus: a) b) c) 39 mberliigitamise olemuse; iga mberliigitatud objekti vi objektide liigi summa; ja mberliigitamise phjuse.

37

38

Juhul, kui vrdlusinformatsiooni mberliigitamine on teostamatu, avalikustab (majandus)ksus: a) b) summade mberliigitamata jtmise phjuse; ja selliste paranduste olemuse, mida oleks tulnud summade mberliigitamisel teha.

40

Perioodidevahelise informatsiooni vrreldavuse parandamine aitab finantsaruannete kasutajatel teha majandusotsuseid, eriti vimaldades finantsinformatsiooni trendide hindamist prognooside tegemise eesmrgil. Mnikord on vrreldavuse saavutamiseks eelneva perioodi vrdlusinformatsiooni mberliigitamine praktiliselt teostamatu. Niteks vib juhtuda, et eelmis(t)el perioodi(de)l ei ole andmeid kogutud selliselt, mis lubaks mberliigitamist ja informatsiooni taasloomine ei pruugi olla teostatav. IAS 8 ksitleb arvestusmeetodi muutusega vi vigade parandamisega seotud vrdlusinformatsiooni korrigeerimisi.

41

ET IAS 1

Struktuur ja sisu Sissejuhatus

42 Kesolev standard nuab teatavate kirjete avalikustamist bilansis, kasumiaruandes ja omakapitali muutuste aruandes ja teiste kirjete avalikustamist kas nimetatud phiaruannetes vi nende lisades. IAS 7 Rahavoogude aruanded stestab nuded rahavoogude aruande esitusviisile. Kesolev standard kasutab mnikord mistet avalikustamine laias thenduses, hlmates nii bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes ja rahavoogude aruandes kui ka nende lisades esitatavaid objekte. Ka teistes standardites ja tlgendustes nutakse teabe avalikustamist. Juhul, kui knealuses standardis vi mnes teises standardis vi tlgenduses ei ole stestatud teisiti, esitatakse avalikustatav teave kas bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes vi rahavoogude aruandes (mis iganes neist on asjakohane) vi nende aruannete lisades.

43

Finantsaruannete identifitseerimine
44 45 Finantsaruanded identifitseeritakse selgelt ja eraldatakse muust samas avaldatud dokumendis sisalduvast informatsioonist. IFRS-id kehtivad ainult finantsaruannete suhtes ja mitte aastaaruandes vi muus dokumendis esitatud muu teabe suhtes. Seetttu on oluline, et finantsaruannete kasutajad suudaksid eristada IFRS-ide kohaselt koostatud teavet muust teabest, mis vib aruannete kasutajatele kasulik olla, kuid mida standardid ei ksitle. Finantsaruannete iga komponent identifitseeritakse selgelt. Lisaks tuuakse alljrgnevad andmed selgesti ja juhul, kui see on vajalik esitatud teabe igeks mistmiseks, korduvalt vlja: a) b) c) d) e) 47 aruandva (majandus)ksuse nimi vi muud identifitseerimiseks vajalikud andmed ja mis tahes muutused sellises informatsioonis vrreldes eelmise bilansipevaga; kas finantsaruanded hlmavad ksikut (majandus)ksust vi (majandus)ksuste rhma; bilansipev vi periood, mida finantsaruanded ksitlevad, olenevalt kumb neist on asjakohane finantsaruannete knealuse komponendi suhtes; esitusvaluuta mratletuna IAS 21 Valuutakursside muutuste mjud kohaselt; ja tpsusaste, mida kasutatakse finantsaruannetes arvandmete esitamisel.

46

Paragrahvi 46 nudeid tidetakse harilikult nii, et finantsaruannete igal lehekljel esitatakse leheklje pealdis ja veergude lhipealdised. Sellise informatsiooni parima esitusviisi kindlaksmramine tugineb hinnangul. Niteks juhul, kui finantsaruanded esitatakse elektroonilisel kujul, ei kasutata alati eraldi leheklgi ja lalmainitud andmed esitatakse seetttu piisavalt tihti, et kindlustada finantsaruannetes sisalduva informatsiooni ige mistmine. Finantsaruanded on tihti paremini mistetavad, kui informatsioon esitatakse tuhandetes vi miljonites esitusvaluuta hikutes. Selline esitusviis on aktsepteeritav seni, kuni tpsusaste on avalikustatud ja oluline teave ei ole aruandest vlja jnud.

48

Aruandeperiood
49 Finantsaruanded esitatakse vhemalt ks kord aastas. Juhul, kui (majandus)ksuse bilansipev muutub ja aruandeaasta finantsaruanne esitatakse hest aastast pikema vi lhema aruandeperioodi kohta, avalikustab (majandus)ksus lisaks finantsaruannetega hlmatud perioodile ka: a) b) lhema vi pikema perioodi kasutamise phjuse; ja fakti, et kasumiaruande, omakapitali muutuste aruande, rahavoogude aruande ja nendega seotud lisade vrdlusandmed ei ole heselt vrreldavad.

ET IAS 1

50

Tavaliselt koostatakse finantsaruanded jrjepidevalt heaastase perioodi kohta. Siiski koostavad mned (majandus)ksused praktilistel phjustel aruande niteks 52-ndalase perioodi kohta. Kesolev standard ei vlista sellise perioodi kasutamist, sest tulemuseks olevad finantsaruanded ei erine tenoliselt oluliselt finantsaruannetest, mida esitataks heaastase perioodi kohta.

Bilanss
Lhi- ja pikaajaliste elementide eristamine
51 (Majandus)ksus esitab kibevarad ja phivarad ning lhi- ja pikaajalised kohustised paragrahvide 57-67 kohaselt bilansis eraldi liikidena, vlja arvatud juhul, kui likviidsusel phinev esitusviis annab usaldusvrset ja asjakohasemat informatsiooni. Sellise erandi rakendamisel esitatakse kik varad ja kohustised ldjoontes nende likviidsuse jrjekorras. Olenemata sellest, kumba esitusviisi kasutatakse, avalikustab (majandus)ksus iga vara ja kohustise kirje kohta, mis sisaldab summasid, mis eeldatavasti laekuvad vi tasutakse a) mitte hiljem kui kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva ja b) hiljem kui kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva, selle summa, mis eeldatavasti laekub vi tasutakse prast kaheteist kuu mdumist. Kui (majandus)ksus tarnib kaupu vi pakub teenuseid selgelt mratletava ritskli jooksul, siis kibe- ja phivara ning pika- ja lhiajaliste kohustiste eraldamine bilansis annab kasulikku informatsiooni, eristades kibekapitalina ringleva netovara (majandus)ksuse pikaajalise kasutusega objektidest. Samuti vimaldab see esile tuua varad, mis jooksva ritskli jooksul eeldatavasti realiseeritakse, ning kohustised, mis tuleb sama perioodi vltel arveldada. Mnede (majandus)ksuste puhul, nagu niteks finantsasutused, annab varade ja kohustiste esitamine kasvavas vi kahanevas likviidsusjrjekorras informatsiooni, mis on usaldusvne ja asjakohasem kui esitamine lhi- ja pikaajaliste elementide eristuse alusel, kuna (majandus)ksus ei paku kaupu vi teenuseid selgelt mratletava ritskli jooksul. Paragrahvi 51 rakendamisel on (majandus)ksusel lubatud esitada osad oma varad ja kohustised lhi- ja pikaajalise liigitatuse alusel ning teised likviidsusjrjekorras, kui selline esitus annab usaldusvrset ja asjakohasemat informatsiooni. Vajadus segaesituseks vib tekkida, kui (majandus)ksusel on erinevaid tegevusvaldkondi. Informatsioon varade ja kohustiste eeldatavate realiseerimiskuupevade kohta on kasulik (majandus)ksuse likviidsuse ja maksevime hindamisel. IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave nuab finantsvarade ja finantskohustiste maksethtaegade avalikustamist. Finantsvarad hlmavad nudeid ostjate vastu ja muid nudeid ning finantskohustised vlgnevusi tarnijatele ja muid vlgnevusi. Informatsioon mitterahaliste varade ja kohustiste, nagu varude ja eraldiste, realiseerumise ja arveldamise eeldatava thtaja kohta on samuti kasulik, olenemata sellest, kas varad ja kohustised on liigitatud lhi- ja pikaajalisteks vi mitte. Niteks avalikustab (majandus)ksus selliste varude summa, mis eeldatavasti realiseeritakse pikema aja jooksul kui kaheteist kuu mdumisel bilansipevast.

52

53

54

55

56

Kibevarad
57 Vara liigitatakse kibevaraks, kui see vastab vhemalt hele jrgnevatest kriteeriumitest: a) b) c) d) eeldatavasti see realiseeritakse vi on meldud mgiks vi tarbimiseks (majandus)ksuse tavaprase ritskli jooksul; seda hoitakse peamiselt kauplemise eesmrgil; eeldatavasti see realiseeritakse kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva; vi see on raha vi raha ekvivalent (nagu see on mratletud IAS 7-s), vlja arvatud juhul, kui vara kasutamine vahetamiseks vi kohustise arveldamiseks on piiratud vhemalt kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva.

Kik teised varad liigitatakse phivaradeks.

ET IAS 1

58 59

Kesolevas standardis kasutatav miste phivara hlmab pikaajalisi materiaalseid, immateriaalseid ning finantsvarasid. Standard ei keela alternatiivsete nimetuste kasutamist, kui nende thendus on selge. (Majandus)ksuse ritskkel on aeg, mis kulub protsessis kasutatavate varade omandamisest kuni nende realiseerimiseni raha vi raha ekvivalentide vastu. Kui (majandus)ksuse tavaline ritskkel ei ole selgelt mratletav, siis loetakse selle pikkuseks kaksteist kuud. Kibevarad hlmavad varasid (nagu niteks varud ja nuded ostjate vastu), mis makse, tarbitakse vi realiseeritakse tavaprase ritskli jooksul ka juhul, kui neid eeldatavasti ei realiseerita kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva. Kibevarad hlmavad samuti varasid, mida hoitakse peamiselt kauplemise eesmrgil (finantsvarasid liigitatakse selle kategooria raames kauplemise eesmrgil hoitavateks koosklas IAS 39-ga Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine) ja pikaajaliste finantsvarade lhiajalist osa.

Lhiajalised kohustised
60 Kohustis liigitatakse lhiajaliseks, kui see vastab vhemalt hele jrgmistest kriteeriumitest: a) b) c) d) eeldatavasti see arveldatakse (majandus)ksuse tavaprase ritskli jooksul; seda hoitakse peamiselt kauplemise eesmrgil; selle arveldamise thtaeg on kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva; vi (majandus)ksusel pole tingimusteta igust kohustise arveldamist edasi lkata rohkem kui kaksteist kuud prast bilansipeva.

Kik muud kohustised liigitatakse pikaajalisteks. 61 Mned lhiajalised kohustised, nagu vlad tarnijatele, ttajate palgakulude ja muude tegevuskuludega seotud viitvlad, on osa (majandus)ksuse tavaprase ritskli jooksul kasutatavast kibekapitalist. Sellised jooksva ritegevusega seotud objektid liigitatakse lhiajalisteks kohustisteks isegi siis, kui nende arveldamise thtaeg on hiljem kui kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva. Samasugune tavaprane ritskkel kehtib nii (majandus)ksuse varade kui ka kohustiste liigitamise puhul. Kui (majandus)ksuse tavaprane ritskkel ei ole selgelt mratletav, siis loetakse selle pikkuseks kaksteist kuud. On teisi lhiajalisi kohustisi, mida ei arveldata tavaprase ritskli kigus, kuid nende arveldamise thtaeg on kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva vi neid hoitakse peamiselt kauplemise eesmrgil. Selliste kohustiste nideteks on finantskohustised, mida liigitatakse IAS 39 kohaselt kauplemise eesmrgil hoitavateks, arvelduskrediidid ja lhiajaline osa pikaajalistest finantskohustistest, dividendivlad, tulumaksuvlg ja muud mitte jooksva ritegevusega seotud vlad. Finantskohustised, mida kasutatakse pikaajaliseks finantseerimiseks (s.t need, mis ei kuulu (majandus)ksuse tavaprases ritsklis kasutatava kibekapitali hulka) ja mida ei tule tasuda kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva, kuuluvad pikaajaliste kohustiste alla, mida ksitletakse paragrahvides 65 ja 66. (Majandus)ksus liigitab oma finantskohustised lhiajalisteks, kui need tuleb tasuda kaheteist kuu jooksul prast bilansipeva, isegi sellisel juhul kui: a) b) 64 esialgne thtaeg oli pikem kui kaksteist kuud; ja pikaajaline refinantseerimise vi maksegraafiku muutmise leping on slmitud prast bilansipeva ja enne finantsaruannete avaldamiseks heaks kiitmist.

62

63

Kui (majandus)ksus kavatseb ja ta omab igust omal rangemisel olemasoleva laenulepingu alusel kohustust refinantseerida vi pikendada vhemalt kaheteistkmneks kuuks prast bilansipeva, liigitatakse kohustus pikaajaliseks ka siis, kui see muidu tuleks tasuda lhema perioodi jooksul. Kui aga kohustuse refinantseerimine vi pikendamine ei ole (majandus)ksuse otsustada (niteks juhul, kui puudub refinantseerimise kokkulepe), refinantseerimisvimalust ei arvestata ja kohustus liigitatakse lhiajaliseks. Kui (majandus)ksus rikub bilansipeval vi enne seda pikaajalises laenulepingus stestatud tingimusi, mille tttu muutub kohustis nudmisel vljamaksmisele kuuluvaks, liigitatakse kohustis lhiajaliseks ka siis, kui laenuandja on prast bilansipeva ja enne finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmist nustunud rikkumise tttu laenu mitte vlja nudma. See kohustis liigitatakse lhiajaliseks, kuna bilansipeval ei ole (majandus)ksusel tingimusteta igust seda arveldust edasi lkata rohkem kui kaheteistkmneks kuuks alates nimetatud kuupevast.

65

ET IAS 1

66

Samas liigitatakse kohustis pikaajaliseks, kui laenuandja on bilansipevaks nustunud andma ajapikendust, mis kehtib vhemalt kaksteist kuud prast bilansipeva ning mille jooksul (majandus)ksus saab lepingurikkumist krvaldada ja mille jooksul laenuandja ei saa nuda kohest tagasimaksmist. Kui lhiajalisteks kohustisteks liigitatud laenude puhul toimuvad bilansipeva ja finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupeva vahelisel perioodil jrgmised sndmused, siis need kuuluvad mitte-korrigeerivate sndmustena avalikustamisele koosklas IAS 10-ga Bilansipevajrgsed sndmused: a) b) c) pikaajaline refinantseerimine; pikaajalise laenulepingu tingimuste rikkumise krvaldamine; ja laenuandjalt pikaajalise laenulepingu rikkumise krvaldamiseks ajapikenduse saamine, mis kehtib vhemalt kaksteist kuud prast bilansipeva.

67

Bilansis esitatavad andmed

68 Bilanss sisaldab vhemalt jrgmisi kirjeid, mis vljendavad summasid ulatuses, mis ei ole esitatud koosklas paragrahviga 68A: a) b) c) d) e) f) g) h) i) j) k) l) m) n) o) p) 68A materiaalsed phivarad; kinnisvarainvesteeringud; immateriaalsed varad; finantsvarad (vlja arvatud punktides e, h ja i toodud summad); kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringud; bioloogilised varad; varud; nuded ostjate vastu ja muud nuded; raha ja raha ekvivalendid; vlad tarnijatele ja muud vlad; eraldised; finantskohustised (vlja arvatud punktides j ja k toodud summad); tasumisele kuuluva tulumaksu kohustised ja varad koosklas IAS 12-ga Tulumaks; edasilkkunud tulumaksu kohustised ja edasilkkunud tulumaksu varad koosklas IAS 12-ga; vhemusosalus (esitatakse omakapitali koosseisus); ja emaettevtte omanikele omistatav emiteeritud kapital ja reservid.

Bilanss sisaldab ka kirjeid, mis vljendavad jrgnevaid summasid: a) varade, mis on koosklas IFRS 5-ga Mgiks hoitavad phivarad ja lpetatud tegevusvaldkonnad liigitatud mgiks hoitavaks, vi mis kuuluvad mgiks hoitavaks liigitatud mgigruppidesse, kogusumma; ja kohustised, mis kuuluvad mgiks hoitavaks liigitatud mgigruppidesse koosklas IFRS 5-ga.

b) 69

Bilansis esitatakse tiendavaid kirjeid, alapealkirju ja vahesummasid, kui nende esitamine on oluline (majandus)ksuse finantsseisundi mistmiseks.

10

ET IAS 1

70 71

Kui (majandus)ksus esitab oma bilansis kibe- ja phivara ning lhi- ja pikaajalised kohustised eraldi, ei liigita ta edasilkkunud tulumaksu vara (kohustisi) kibevaraks (lhiajalisteks kohustisteks). Kesolev standard ei tee ettekirjutusi kirjete esitamise jrjekorra ega formaadi kohta. Paragrahvis 68 ksnes loetletakse kirjeid, mille olemus vi otstarve on piisavalt erinevad, et igustada bilansis eraldi esitamist. Tiendavalt: a) b) lisatakse kirjeid, kui objekti vi samalaadsete objektide kogumi suurus, olemus vi otstarve on selline, et eraldi esitamine on oluline (majandus)ksuse finantsseisundi mistmiseks; ja vib objektide vi samalaadsete objektide kogumi nimetusi ja jrjekorda muuta sltuvalt (majandus)ksuse tegevuse ja tehingute olemusest, et anda (majandus)ksuse finantsseisundi mistmiseks olulist teavet. Niteks vib finantsasutus muuta laltoodud nimetusi, et anda edasi informatsiooni, mis on asjakohane finantsasutuse tegevuse jaoks.

72

Hinnang tiendavate kirjete eraldi esitamise vajalikkuse kohta phineb jrgmiste asjaolude hindamisel: a) b) c) varade olemus ja likviidsus; varade otstarve (majandus)ksuses; ja kohustiste summad, olemus ja arveldamise thtajad.

73

Erinevate mtmisaluste kasutamine vara erinevate liikide puhul viitab asjaolule, et nende olemus vi otstarve on erinev ja seetttu tuleb need esitada eraldi kirjetena. Niteks materiaalsete phivarade erinevaid liike vib koosklas IAS 16-ga Materiaalsed phivarad kajastada soetusmaksumuses vi mberhinnatud maksumuses.

Bilansis vi lisades esitatav informatsioon

74 75 (Majandus)ksus avalikustab kas bilansis vi selle lisades esitatud kirjete tiendavaid alajaotusi, mis on liigitatud sobival viisil (majandus)ksuse tegevusest lhtudes. Alajaotuste detailsus sltub IFRS-ide nuetest ja vastavate summade suurusest, olemusest ja otstarbest. Paragrahvis 72 vlja toodud tegureid kasutatakse ka alajaotustesse liigitamise aluse le otsustamisel. Avalikustatav teave erineb iga objekti puhul, niteks: a) b) c) d) e) 76 materiaalsete phivarade objektid jagatakse liikidesse koosklas IAS 16-ga; nuded jagatakse nueteks ostjate vastu, nueteks seotud osapoolte vastu, ettemakseteks ja muudeks nueteks; varud jagatakse IAS 2 Varud kohaselt sellistesse alajaotustesse nagu kaup, tootmisvarud, materjalid, lpetamata toodang ja valmistooted; eraldised jagatakse ttajate hvitistega seotud eraldisteks ja muudeks eraldisteks; ja sissemakstud omakapital ja reservid jagatakse erinevatesse rhmadesse, nagu niteks sissemakstud omakapital, lekurss ja reservid.

(Majandus)ksus avalikustab bilansis vi lisades jrgmised andmed: a) aktsiakapitali iga liigi kohta: i) ii) iii) iv) v) lubatud aktsiate arv; emiteeritud ja tielikult tasutud aktsiate arv ning emiteeritud ja mittetielikult tasutud aktsiate arv; aktsia nimivrtus vi asjaolu, et aktsiatel nimivrtus puudub; perioodi alguses ja lpus ringluses olevate aktsiate arvu vrdlus; antud liigiga seotud igused, eelised ja piirangud, sealhulgas dividendide jaotamise ja kapitali tagasimaksmise piirangud;

11

ET IAS 1

vi) vii) b) 77

(majandus)ksuse enda vi selle ttar- vi sidusettevtete valduses olevad aktsiad; optsioonide ja aktsiate mgilepingute alusel emiteerimisele kuuluvad aktsiad, sealhulgas tingimused ja summad; ning

iga omakapitali reservi olemus ja eesmrgi kirjeldus.

(Majandus)ksus, millel puudub aktsiakapital, niteks tis- vi usaldushing, avalikustab paragrahvi 76 punktis a nutavaga vrdvrse informatsiooni, mis nitab igas omakapitali liigis aruandeperioodil toimunud muutusi ja iga omakapitali liigiga seotud igusi, eeliseid ja piiranguid.

Kasumiaruanne
Aruandeperioodi kasum vi kahjum
78 79 Kik aruandeperioodi tulu- ja kuluobjektid kajastatakse kasumis vi kahjumis, vlja arvatud juhul, kui mne standardi vi tlgendusega nhakse ette teisiti. Kik aruandeperioodi tulu- vi kuluobjektid sisalduvad tavaliselt kasumis vi kahjumis. See hlmab arvestushinnangute muutuste mju. Siiski vib esineda olukordi, mil teatud objekte ei kajastata kesoleva perioodi kasumis vi kahjumis. IAS 8 ksitleb kahte sellist olukorda: vigade parandamine ja arvestusmeetodite muutuste mju. Teised standardid ksitlevad objekte, mis vivad vastata Raamistikus stestatud tulude ja kulude mistele, kuid mida tavaliselt ei kajastata kasumis vi kahjumis. Nideteks on mberhindluse kasumid (vt IAS 16), teatud kasumid ja kahjumid vlismaiste riksuste finantsaruannete mberarvestusest (vt IAS 21) ning kasumid vi kahjumid mgiootel finantsvarade mberhindlusest (vt IAS 39).

80

Kasumiaruandes esitatavad andmed

81 Kasumiaruanne sisaldab vhemalt jrgmisi kirjeid perioodi vastavate summade kohta: a) b) c) d) e) mgitulu; finantskulud; osa kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevtete ja hisettevtmiste kasumist vi kahjumist; tulumaksu kulu; koondsumma i) lpetatud tegevusvaldkondade tulumaksujrgsest kasumist vi kahjumist ja ii) lpetatud tegevusvaldkondadesse kuuluvate varade vi mgigruppide mberhindamisel iglasesse vrtusesse, millest on maha arvatud mgikulutused, vi nende mgil kajastatud tulumaksujrgsest kasumist vi kahjumist; ja kasum vi kahjum.

f) 82

Jrgmised kirjed avalikustatakse kasumiaruandes perioodi kasumi vi kahjumi jaotusena: a) b) vhemusosalusele omistatav kasum vi kahjum; ja emaettevtte omanikele omistatav kasum vi kahjum.

83 84

Kasumiaruandes esitatakse tiendavaid kirjeid, alapealkirju ja vahesummasid, kui see on oluline (majandus)ksuse finantstulemuse mistmiseks. Kuna (majandus)ksuse mitmesuguste tegevuste, tehingute ja muude sndmuste mjud erinevad sageduse, kasumi- vi kahjumipotentsiaali ja prognoositavuse osas, aitab finantstulemuse komponentide avalikustamine mista saavutatud finantstulemust ja prognoosida jrgmiste perioodide tulemusi. Kasumiaruandesse lisatakse tiendavaid kirjeid ning kirjete nimetusi vi jrjekorda muudetakse, kui see on vajalik finantstulemuse

12

ET IAS 1

komponentide selgitamiseks. Arvestatakse erinevate tulu- ja kulukomponentide olulisust, olemust ja otstarvet. Niteks vib finantsasutus muuta nimetusi, et anda teavet, mis on oluline finantsasutuse tegevuse suhtes. Tulu- ja kuluobjekte ei saldeerita, vlja arvatud juhul, kui paragrahvis 32 toodud kriteeriumid on tidetud. 85 (Majandus)ksus ei esita kasumiaruandes ega lisades mingeid tulu- ja kuluobjekte erakorralise tulu vi kuluna.

Kasumiaruandes vi selle lisades esitatav informatsioon

86 87 Kui tulu- ja kuluobjektid on olulised, avalikustatakse nende olemus ja summa eraldi. Tulu- ja kuluobjektide eraldi avalikustamist phjustada vivad olukorrad on: a) b) c) d) e) f) g) 88 89 90 varude allahindlused neto realiseerimisvrtuseni vi materiaalsete phivarade allahindlused kaetava vrtuseni, samuti ka selliste allahindluste thistamised; (majandus)ksuse tegevuste restruktureerimised ja mis tahes restruktureerimiskulusid puudutavate eraldiste thistamised; materiaalse phivara objektide vrandamised; investeeringute vrandamised; lpetatud tegevusvaldkonnad; kohtuvaidlustega kaasnevad arveldused; ja muud eraldiste thistamised.

(Majandus)ksus esitab kulude analsi, kasutades liigitust, mis phineb kas kulude olemusel vi nende otstarbel (majandus)ksuse tegevuses, olenevalt kumb neist annab usaldusvrset ja asjakohasemat teavet. (Majandus)ksustel soovitatakse paragrahvis 88 ettenhtud anals esitada kasumiaruandes. Kulud liigitatakse alajaotustesse, et tuua esile majandustulemuse elemendid, mis vivad erineda sageduse, kasumi- vi kahjumipotentsiaali ja prognoositavuse poolest. See anals esitatakse hel kahest vimalikust viisist. Esimene analsiviis on olemusphine kululiigitusmeetod. Kasumiaruandes kajastatavad kulud liidetakse vastavalt nende olemusele (niteks amortisatsioon, materjalide ost, transpordikulud, hvitised ttajatele ja reklaamikulud), jagamata neid mber vastavalt (majandus)ksuse erinevatele funktsioonidele. Seda meetodit vib olla lihtne rakendada, sest kulude jaotamine otstarvete phjal ei ole vajalik. Nide olemusphisest kululiigitusmeetodist: Mgitulu Muud tulud Valmistoodete ja lpetamata toodangu varude muutused Kasutatud tooraine ja kaubad X X X X X (X) X X X

91

Ttajate hvitiste kulud

Kulumi ja amortisatsioonikulu Muud kulud Kulud kokku Kasum

13

ET IAS 1

92

Teine analsiviis on kulude otstarbe vi mdud toodete maksumuse meetod ja selles liigitatakse kulud nende otstarbe jrgi mdud toodete maksumuseks vi niteks turustus- vi halduskuludeks. Selle meetodi kohaselt avalikustab (majandus)ksus vhemalt oma mdud toodete maksumuse teistest kuludest eraldi. See meetod vib finantsaruannete kasutajatele anda asjakohasemat teavet kui olemusphine kululiigitusmeetod, kuid kulude jaotamine otstarbe jrgi vib olla meelevaldne ja suurel mral hinnanguline. Nide otstarbephisest kululiigitusest: Mgitulu Mdud toodete maksumus Brutokasum Muud tulud Turustuskulud Halduskulud Muud kulud Kasum X (X) X X (X) (X) (X) X

93 94

Otstarbephist kululiigitusmeetodit kasutavad (majandus)ksused avalikustavad lisainformatsiooni kulude olemuse kohta, sealhulgas kulumi ja amortisatsioonikulu ning ttajate hvitiste kulud. Otstarbephise ja olemusphise kululiigitusmeetodi vahel tehtav valik sltub ajaloolistest ja tootmisharuga seotud teguritest ning (majandus)ksuse olemusest. Mlemad meetodid toovad esile need kulud, mis vivad otseselt vi kaudselt muutuda seoses (majandus)ksuse mgi- vi tootmistasemega. Kuna mlemal meetodil on erinevate (majandus)ksuse tpide puhul oma eelised, nutakse kesoleva standardiga, et juhtkond valib kige asjakohasema ja usaldusvrsema esitusviisi. Otstarbephist kululiigitust kasutades on siiski nutav lisainformatsiooni avalikustamine kulude olemuse kohta, sest see on kasulik tulevaste rahavoogude prognoosimiseks. Paragrahvis 93 on ttajate hvitised sama thendusega nagu IAS 19-s Hvitised ttajatele. (Majandus)ksus avalikustab kas kasumiaruandes vi omakapitali muutuste aruandes vi nende lisades dividendide summa, mis on perioodi jooksul kajastatud vljamaksetena omanikele, ning vastava summa he aktsia kohta.

95

Omakapitali muutuste aruanne

96 (Majandus)ksus esitab omakapitali muutuste aruande, mis nitab: a) b) c) d) perioodi kasumit vi kahjumit; kiki perioodi tulu- ja kuluobjekte, mis teiste standardite vi tlgenduste nuete kohaselt on kajastatud otse omakapitalis, ja nende objektide kogusummat; perioodi kogutulu ja kulu (arvutatud a ja b summana), nidates eraldi emaettevtte omanikele ja vhemusosalusele kuuluvaid kogusummasid; iga omakapitali komponendi kohta arvestusmeetodite muutuste ja vigade parandamiste kajastamise mju koosklas IAS 8-ga.

Ainult neid kirjeid sisaldavat omakapitali muutuste aruannet nimetatakse kajastatud tulude ja kulude aruandeks. 97 Samuti esitab (majandus)ksus kas omakapitali muutuste aruandes vi lisades:

14

ET IAS 1

a) b) c) 98

tehingud oma omanikuigusi rakendavate omanikega, nidates eraldi vljamakseid omanikele; jaotamata kasumi (s.o akumuleeritud kasumi vi kahjumi) saldo perioodi alguses ja bilansipeval ja sellel perioodil toimunud muutused; ja kigi sissemakstud omakapitali liikide ja kigi reservide bilansiliste (jk)maksumuste vrdlus perioodi alguses ja lpus, avalikustades igat muutust eraldi.

Muutused (majandus)ksuse omakapitalis kahe bilansipeva vahel peegeldavad netovara suurenemist vi vhenemist selle perioodi jooksul. Vlja arvatud muutused, mis tulenevad tehingutest oma omanikuigusi rakendavate omanikega (nagu niteks omakapitali sissemaksed, (majandus)ksuse omakapitaliinstrumentide tagasiostmine ja dividendid) ja selliste tehingutega otseselt seotud kulutustest, peegeldab omakapitali kogumuutus (majandus)ksuse antud perioodi tegevusest tulenevaid tulusid ja kulusid (olenemata kas need tulud ja kulud on kajastatud kasumiaruandes vi otse omakapitali muutustena). Kesolevas standardis nutakse, et kik perioodi tulud ja kulud sisalduksid kasumis vi kahjumis, vlja arvatud juhul, kui mnes muus standardis vi tlgenduses nutakse teisiti. Teistes standardites nutakse mnede tulude ja kulude (nagu niteks mberhindamise kasumid vi kahjumid, teatud valuutakursside muutused, kasumid vi kahjumid mgiootel finantsvarade mberhindlusest ning nendega seotud tasumisele kuuluva tulumaksu ja edasilkkunud tulumaksu summad) kajastamist otse omakapitali muutustena. Kuna (majandus)ksuse finantsseisundi muutuste hindamisel kahe bilansipeva vahel on oluline vtta arvesse kiki tulu- ja kuluobjekte, nutakse kesolevas standardis omakapitali muutuste aruande esitamist, mis toob vlja (majandus)ksuse kogutulud ja -kulud, kaasa arvatud selle osa, mis on kajastatud otse omakapitalis. IAS 8-s nutakse tagasiulatuvaid arvestusmeetodite muutuste mjuga seotud korrigeerimisi mral, mil see on teostatav, vlja arvatud juhul, kui leminekustted mnes teises standardis vi tlgenduses nuavad teisiti. Samuti nutakse IAS 8-s, et korrigeerimised vigade parandamiseks tehtaks tagasiulatuvalt mral, mil see on teostatav. Tagasiulatuvad muudatused ja tagasiulatuvad korrigeerimised tehakse lbi jaotamata kasumi saldo, vlja arvatud juhul, kui mnes standardis vi tlgenduses nutakse mne muu omakapitali komponendi tagasiulatuvat korrigeerimist. Paragrahvi 96 punktis d nutakse omakapitali muutuste aruandes iga komponendi osas tehtud kogukorrigeerimise avalikustamist, kajastades eraldi arvestusmeetodite muutusest ja vigade korrigeerimisest tulenevad summad. Need korrigeerimised avalikustatakse iga eelnenud perioodi kohta ja perioodi alguse seisuga. Paragrahvides 96 ja 97 toodud nudeid vib tita mitmel moel. ks nide on veergformaat, milles vrreldakse omakapitali iga elemendi alg- ja lppsaldot. Teine vimalus on esitada omakapitali muutuste aruandes vaid paragrahvis 96 nimetatud elemendid. Sellise lhenemise korral nidatakse paragrahvis 97 kirjeldatud elemente lisades.

99

100

101

Rahavoogude aruanne
102 Rahavoogude informatsioon annab finantsaruannete kasutajatele aluse hinnata (majandus)ksuse vimet genereerida raha ja raha ekvivalente ning selle (majandus)ksuse vajadust neid rahavooge kasutada. IAS 7-s stestatakse nuded rahavoogude aruande esitamisviisile ja sellega seotud teabe avalikustamisele.

Lisad
Struktuur
103 Lisad: a) b) c) esitavad informatsiooni finantsaruannete koostamise aluste ja konkreetsete kasutatud arvestusmeetodite kohta koosklas paragrahvidega 108-115; avalikustavad IFRS-idega nutud informatsiooni, mis ei ole esitatud bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes ega rahavoogude aruandes; ja annavad tiendavat informatsiooni, mis ei ole esitatud bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes ega rahavoogude aruandes, aga mis on oluline nendest arusaamiseks.

15

ET IAS 1

104

Lisad esitatakse, niivrd kui see on teostatav, sstemaatiliselt. Bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes ja rahavoogude aruandes esitatud igas kirjes viidatakse lisades sisalduvale vastava kirjega seotud informatsioonile. Lisad esitatakse tavaliselt alljrgnevalt toodud jrjekorras, mis aitab kasutajatel finantsaruandeid paremini mista ja neid teiste (majandus)ksuste finantsaruannetega vrrelda: a) b) c) d) kinnitus aruannete IFRS-idele vastavuse kohta (vt paragrahv 14); kokkuvte olulistest rakendatud arvestusmeetoditest (vt paragrahv 108); toetav informatsioon bilansis, kasumiaruandes, omakapitali muutuste aruandes ja rahavoogude aruandes esitatud kirjete kohta nende aruannete ja kirjete esitamise jrjekorras; ja muu avalikustatav teave, sealhulgas: i) ii) tingimuslikud kohustised (vt IAS 37) ja bilansis kajastamata lepingulised siduvad tulevikukohustused; ja mittefinantsinformatsioon, niteks (majandus)ksuse finantsriskide juhtimise eesmrgid ja poliitikad (vt IFRS 7).

105

106

Mnes olukorras vib osutuda vajalikuks vi soovitavaks muuta objektide jrjestust lisades. Niteks vib informatsiooni finantsinstrumentide kasumiaruandes kajastatud iglaste vrtuste muutuste kohta esitada koos nende lunastusthtaegu ksitletavate andmetega, kuigi esimesed on seotud kasumiaruandega ja viimased bilansiga. Siiski silitatakse lisades sstemaatiline struktuur niivrd, kuivrd see on teostatav. Lisad, mis annavad informatsiooni finantsaruannete koostamise aluste ja konkreetsete arvestusmeetodite kohta, vivad olla esitatud finantsaruannete eraldi osana.

107

Arvestusmeetodite avalikustamine
108 (Majandus)ksus avalikustab kokkuvtte olulistest arvestusmeetoditest: a) b) 109 finantsaruannete koostamisel kasutatud mtmisalus (vi -alused); ja muud kasutatud arvestusmeetodid, mis on olulised finantsaruannete mistmiseks.

Kasutajatel on oluline teada finantsaruannetes kasutatud mtmisalust vi -aluseid (niteks soetusmaksumus, hetkemaksumus, neto realiseerimisvrtus, iglane vrtus vi kaetav vrtus), kuna finantsaruande koostamise alus mjutab oluliselt nende analsi. Kui finantsaruandes on kasutatud mitut mtmisalust, niteks kui teatud varade liike kajastatakse mberhinnatud vrtustes, piisab nende varade ja kohustiste liikide vlja toomisest, mille suhtes ht vi teist mtmisalust rakendatakse. Otsustades selle le, kas konkreetne arvestusmeetod tuleks avalikustada, kaalub juhtkond, kas see avalikustamine aitaks kasutajatel mista, kuidas tehingud, muud sndmused ja tingimused kajastuvad (majandus)ksuse finantstulemuses ja finantsseisundis. Konkreetsete arvestusmeetodite avalikustamine on kasutajaile eriti kasulik, kui need meetodid on valitud standardites ja tlgendustes lubatud alternatiivide hulgast. heks niteks on informatsiooni avalikustamine selle kohta, kas hisettevtja kajastab oma osalust hiselt kontrollitud (majandus)ksuses, kasutades proportsionaalset konsolideerimist vi kapitaliosaluse meetodit (vt IAS 31 Osalemised hisettevtmistes). Mnedes standardites nutakse spetsiifiliselt teatud arvestusmeetodite avalikustamist, kaasa arvatud juhtkonnapoolsed valikud erinevate lubatud meetodite vahel. Niteks nutakse IAS 16-s materiaalsete phivarade liikide mtmisaluste avalikustamist. IAS 23-s Laenukasutuse kulutused nutakse informatsiooni avalikustamist selle kohta, kas laenukasutuse kulutused kajastatakse koheselt kuluna vi kapitaliseeritakse tingimustele vastavate varaobjektide soetusmaksumuse osana. Iga (majandus)ksus otsustab oma ritegevusest lhtudes, milliste arvestusmeetodite avalikustamist viksid tema finantsaruannete kasutajad eeldada sellist tpi (majandus)ksuse puhul. Niteks tulumaksuga maksustatavate (majandus)ksuste puhul vib eeldada, et nad avalikustavad arvestusmeetodi tulumaksu, kaasa arvatud edasilkkunud tulumaksukohustise ja varade, kajastamise kohta. Kui (majandus)ksusel on olulisi vlismaiseid riksusi vi tehinguid vlisvaluutas, vib eeldada valuutakursi muutustest tekkinud kasumi ja kahjumi kajastamise arvestusmeetodite avalikustamist. Kui on toimunud rihendusi, avalikustatakse firmavrtuse ja vhemusosaluse arvestusmeetodid.

110

111

16

ET IAS 1

112

Arvestusmeetod vib olla oluline (majandus)ksuse ritegevuse olemusest tulenevalt isegi siis, kui aruandeperioodi ja eelnevate perioodide summad ei ole olulised. Samuti on asjakohane avalikustada kik olulised arvestusmeetodid, mis ei ole IFRS-ide poolt spetsiifiliselt nutud, aga mida (majandus)ksus on valinud ja rakendanud koosklas IAS 8-ga. (Majandus)ksus avalikustab oluliste arvestusmeetodite kokkuvttes vi muudes lisades lisaks hinnanguid sisaldavatele otsustele (vt paragrahv 116) ka arvestusmeetodite rakendamisel tehtud juhtkonnapoolsed otsused, mis omavad kige olulisemat mju finantsaruannetes kajastatud summadele. Arvestusmeetodite rakendamisel teeb juhtkond lisaks hinnanguid sisaldavatele otsustele mitmesuguseid otsuseid, mis vivad oluliselt mjutada finantsaruannetes kajastatud summasid. Niteks teeb juhtkond otsuseid, et mrata: a) b) c) d) kas finantsvarad on lunastusthtajani hoitavad investeeringud; millal kantakse sisuliselt kik finantsvarade ja renditavate varade omandiigusega seotud olulised riskid ja hved le teistele (majandus)ksustele; kas teatud kaupade mgid on sisult finantseerimiskokkulepped, mistttu nad ei tekita mgitulu; ja kas (majandus)ksuse ja eriotstarbelise (majandus)ksuse vahelise suhte olemus viitab sellele, et (majandus)ksus kontrollib eriotstarbelist (majandus)ksust.

113

114

115

Osa koosklas paragrahviga 113 avalikustatud teabest on nutud teiste standarditega. Niteks nutakse IAS 27-s, et (majandus)ksus avalikustaks phjused, miks (majandus)ksuse osalusega ei kaasne kontrolli investeerimisobjekti le, mis ei ole ttarettevte, kuigi (majandus)ksus omab otseselt vi kaudselt lbi ttarettevtete enam kui poolt investeerimisobjekti hleigusest vi potentsiaalsest hleigusest. IAS 40-s nutakse, et juhul, kui kinnisvara liigitamine on raske, avalikustataks (majandus)ksuses vlja ttatud kriteeriumid, mille alusel tehakse vahet kinnisvarainvesteeringute ja omaniku poolt kasutatava kinnisvara vi tavaprase majandustegevuse kigus mgiks hoitava kinnisvara vahel.

Peamised hindamisebakindluse allikad

116 (Majandus)ksus avalikustab lisades teabe tulevikku puudutavate peamiste eelduste ja muude peamiste hindamisebakindluse allikate kohta bilansipeval, millega kaasnev oluline risk vib phjustada olulisi varade ja kohustiste bilansiliste (jk)maksumuste korrigeerimisi jrgmisel majandusaastal. Nende varade ja kohustiste suhtes sisaldavad lisad alljrgnevaid andmeid: a) b) 117 nende olemus; ja nende bilansiline (jk)maksumus bilansipeval.

Mnede varade ja kohustiste bilansiliste (jk)maksumuste mramine nuab hinnanguid ebakindlate tulevikusndmuste mjude kohta nendele varadele ja kohustistele bilansipeval. Niteks hiljutiste jlgitavate turuhindade puudumisel, mida saaks kasutada alljrgnevate varade ja kohustiste mtmisel, on vajalikud tulevikku suunatud hinnangud mtmaks materiaalsete phivarade liikide kaetavat vrtust, tehnoloogilise iganemise mju varudele, kimasoleva kohtuasja tulemustega seotud eraldisi ja selliseid pikaajalisi ttajate hvitisi nagu pensionikohustused. Need hinnangud hlmavad eeldusi selliste andmete kohta nagu rahavoogude vi kasutatud diskontomrade riskikorrigeerimised, tulevased muutused palkades ja tulevased muutused teisi kulutusi mjutavates hindades. Peamised eeldused ja muud peamised hindamisebakindluse allikad, mis avalikustatakse paragrahvi 116 kohaselt, on seotud hinnangutega, mis nuavad juhtkonnalt kige raskemaid, subjektiivsemaid vi komplekssemaid otsuseid. Ebakindlate olukordade vimalikku tulevast lahendust mjutavate tegurite ja eelduste arvu kasvuga kaasneb otsuste muutumine subjektiivsemaks ja keerulisemaks, mistttu harilikult suureneb ka varade ja kohustiste bilansiliste (jk)maksumuste oluliste korrigeerimiste vimalus. Paragrahvis 116 nimetatud avalikustatav teave ei ole nutav varade ja kohustiste osas, mis kannavad olulist riski, et nende bilansilised (jk)maksumused vivad oluliselt jrgmisel majandussaastal muutuda, kui neid mdetakse bilansipeval iglastes vrtustes, mis tuginevad hiljutistel jlgitavatel turuhindadel (sellised iglased vrtused vivad oluliselt muutuda jrgmisel majandusaastal, kuid neid muutusi ei phjusta kasutatud eeldused vi muud hindamisebakindluse allikad bilansipeval).

118

119

17

ET IAS 1

120

Paragrahvis 116 nimetatud avalikustatav teave esitatakse viisil, mis aitab finantsaruannete kasutajatel mista juhtkonna poolt tehtud otsuseid tuleviku kohta ja muude hindamisebakindluse allikate kohta. Antud teabe olemus ja ulatus varieerub vastavalt eelduste ja muude asjaolude olemusele. Nited avalikustatavast teabest on: a) b) c) d) eelduste vi muude hindamisebakindluste olemus; bilansiliste (jk)maksumuste tundlikkus nende arvutuste aluseks olevate meetodite, eelduste ja hinnangute suhtes, kaasa arvatud tundlikkuse phjused; eeldatav ebakindla olukorra lahendus ja ebakindlusest mjutatud varade ja kohustiste bilansiliste (jk)maksumuste phjendatult vimalike tulemuste vahemik jrgmisel majandusaastal; ja seletus muutustele varem tehtud eeldustes vastavate varade ja kohustiste osas, kui ebakindlus jb lahendamata.

121 122

Paragrahvis 116 nutud teabe avalikustamisel ei ole vaja avalikustada eelarve informatsiooni vi prognoose. Kui peamiste eelduste vi muude peamiste hindamisebakindluste allikate vimalike mjude ulatuse avalikustamine bilansipeva seisuga ei ole teostatav, avalikustab (majandus)ksus asjaolu, et olemasolevate teadmiste kohaselt on phjendatult vimalik, et jrgmisel majandusaastal vib eeldatust erinevate tulemuste puhul osutuda vajalikuks korrigeerida oluliselt vastava vara vi kohustise bilansilist (jk)maksumust. Igal juhul avalikustab (majandus)ksus mingi eelduse poolt mjutatud konkreetse vara vi kohustise (vi varade ja kohustiste liikide) bilansilise (jk)maksumuse ja olemuse. Paragrahvis 113 nimetatud avalikustatav teave teatud juhtkonnapoolsete otsuste kohta (majandus)ksuse arvestusmeetodite rakendamisel ei ole seotud paragrahvis 116 nutud avalikustatava teabega peamiste hindamisebakindluste allikate kohta. Mningate peamiste eelduste avalikustamine, mis muidu oleks nutav koosklas paragrahviga 116, on nutud teiste standarditega. Niteks nutakse IAS 37-s, et teatud olukordades avalikustataks tuleviku sndmusi puudutavad peamised eeldused, mis mjutavad eraldiste liike. IFRS 7-s nutakse, et avalikustataks olulised eeldused, mida rakendati iglases vrtuses kajastatavate finantsvarade ja finantskohustiste iglaste vrtuste hindamisel. IAS 16-s nutakse, et avalikustataks olulised eeldused, mida kasutatakse materiaalsete phivarade mberhinnatud objektide iglase vrtuse hindamisel.

123

124

Kapital
124A 124B (Majandus)ksus avalikustab teabe, mis vimaldab tema finantsaruannete kasutajatel hinnata (majandus)ksuse kapitali juhtimise eesmrke, poliitikat ja protsesse. Paragrahvi 124A nuete titmiseks avalikustab (majandus)ksus jrgmise teabe: a) kvalitatiivne informatsioon kapitali juhtimise eesmrkidest, poliitikast ja protsessidest, sealhulgas (kuid mitte ksnes): i) ii) iii) b) kirjeldus sellest, mida ta juhib kapitalina; kui (majandus)ksus peab vastama vljastpoolt kehtestatud kapitalinuetele, nende nuete olemus ja viis, kuidas need nuded on rakendatud kapitali juhtimisel; ja kuidas ta tidab oma kapitali juhtimise eesmrke.

kokkuvtlikud kvantitatiivsed andmed selle kohta, mida ta juhib kapitalina. Mned (majandus)ksused peavad mningaid finantskohustisi (nt allutatud vla mned vormid) kapitali osaks. Teised (majandus)ksused ei pea kapitaliks omakapitali mningaid komponente (nt komponendid, mis tekivad rahavoogude riskimaandamisest). kik punktide a ja b muutused vrreldes eelneva perioodiga. kas ta perioodi jooksul vastas vljastpoolt kehtestatud kapitalinuetele, mida ta peab jrgima. juhul kui (majandus)ksus ei vastanud sellistele vljastpoolt kehtestatud kapitalinuetele, sellise mittevastavuse tagajrjed.

c) d) e)

18

ET IAS 1

Nimetatud avalikustatav informatsioonil. 124C

teave

tugineb

juhtkonna

vtmeisikutele

esitataval

(majandus)ksusesisesel

(Majandus)ksus vib kapitali juhtida mitmel erineval viisil ja temalt vidakse nuda vastavust mitmetele erinevatele kapitalinuetele. Niteks vivad segakontserni kuuluda (majandus)ksused, mis tegelevad kindlustus- ja pangandustegevusega ning need (majandus)ksused vivad tegutseda erinevates jurisdiktsioonides. Kui hine kapitalinuete ja kapitali juhtimisviiside avalikustamine ei anna kasulikku informatsiooni vi moonutab finantsaruande kasutaja arusaama (majandus)ksuse kapitaliallikatest, avalikustab (majandus)ksus eraldi informatsiooni iga (majandus)ksusele kehtiva kapitalinude kohta.

Muu avalikustatav teave

125 (Majandus)ksus avalikustab lisades: a) dividendide summa, mille kohta on tehtud jaotusettepanek vi mille jaotamine on vlja kuulutatud enne finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmist, aga mida ei ole kajastatud aruandeperioodi vljamaksena omanikele, ja vastav summa aktsia kohta; ja eelisaktsiate kikide mittekajastatud kumulatiivsete dividendide summa.

b) 126

(Majandus)ksus avalikustab jrgmise teabe, kui seda ei ole avalikustatud mujal finantsaruannetes: a) b) c) (majandus)ksuse alaline asukoht ja iguslik vorm, asutamiskohajrgne riik ja registreeritud asukoha aadress (vi peamine tegevuskoht, kui see erineb registreeritud asukohast); (majandus)ksuse ritegevuse ja phitegevusvaldkondade kirjeldus; ja emaettevtte ja kogu kontserni le lplikku kontrolli omava emaettevtte nimi.

Justumiskuupev
127 (Majandus)ksus rakendab kesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. (Majandus)ksused rakendavad paragrahvi 96 muudatust 1. jaanuaril 2006 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab IAS 19 Hvitised ttajatele muudatusi (aktuaarsed kasumid ja kahjumid, kontserni plaanid ja avalikustatav teave) varasema perioodi suhtes, rakendub selle varasema perioodi suhtes ka kesolev muudatus. (Majandus)ksused rakendavad paragrahvides 124A124C kirjeldatud nudeid 1. jaanuaril 2007 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav.

127A

127B

IAS 1 (muudetud 1997) tagasivtmine

128 Kesoleva standardiga asendatakse IAS 1 Finantsaruannete esitamine, parandatud 1997.

19

ET - IAS 2

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 2 Varud

Eesmrk
1 Kesoleva standardi eesmrk on kehtestada varude arvestuslik ksitlus. Varude arvestuse phiksimuseks on soetusmaksumuse suurus, milles vara kajastada ja edasi kanda kuni temaga seotud tulude kajastamiseni. Kesolevas standardis antakse juhiseid soetusmaksumuse mramise ning selle edasise kuluna kajastamise kohta, kaasa arvatud vimalikud allahindlused neto realiseerimisvrtuseni. Standardis antakse ka juhiseid soetusmaksumuse arvestusvalemite kohta, mida kasutatakse varude soetusmaksumuse mramiseks.

Rakendusala
2 Kesolevat standardit rakendatakse kikide varude suhtes, vlja arvatud: a) b) c) 3 lpetamata toodang, mis tekib ehituslepingute, kaasa arvatud nendega otseselt seotud teeninduslepingute raames (vt IAS 11 Ehituslepingud); finantsinstrumendid (vt IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine ja IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine); ja pllumajandustegevusega seotud bioloogilised varad ja pllumajandustoodang likuse hetkel (vt IAS 41 Pllumajandus).

Kesolevat standardit ei rakendata varude mtmisel, mida omavad: a) pllumajandus- ja metsandussaaduste, likuse jrgselt toodetud pllumajandustoodangu ning mineraalide ja mineraaltoodete tootjad sel mral, mil neid mdetakse neto realiseerimisvrtuses vastavalt nende majandusharude heale tavale. Kui neid varusid mdetakse neto realiseerimisvrtuses, kajastatakse nimetatud vrtuse muutusi muutuse toimumise perioodi kasumaruandes. kauba vahendajad-kauplejad, kes mdavad oma varusid iglases vrtuses, millest on maha arvatud mgikulutused. Kui neid varusid mdetakse iglases vrtuses, millest on maha arvatud mgikulutused, kajastatakse iglase vrtuse muutusi, millest on maha arvatud mgikulutused, muutuse toimumise perioodi kasumiaruandes.

b)

Paragrahvi 3 punktis a nimetatud varusid mdetakse teatud tootmisetappides neto realiseerimisvrtuses. See toimub niteks juhul, kui pllumajanduskultuurid on koristatud vi mineraalid kaevandatud ning nende mk on kindlustatud forvard-lepingu vi riikliku garantiiga, vi kui eksisteerib aktiivne turg ning mgi ebannestumise oht ei ole mrkimisvrne. Selliste varude suhtes ei kehti ksnes kesoleva standardi mtmisnuded. Kauba vahendajad-kauplejad on need, kes ostavad vi mvad kaupa teiste nimel vi omal kel. Paragrahvi 3 punktis b nimetatud varud on peamiselt omandatud mgi eesmrgil lhitulevikus ja kasumi saamiseks hinnamuutuste vi vahendajate-kauplejate juurdehindluse mra arvelt. Kui neid varusid mdetakse iglases vrtuses, millest on maha arvatud mgikulutused, ei kehti nende suhtes ksnes kesoleva standardi mtmisnuded.

Misted
6 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Varud on varad:

20

ET - IAS 2

a) b) c)

mida hoitakse mgiks tavaprase ritegevuse kigus; mida parajasti toodetakse niisuguse mgi eesmrgil; vi mis esinevad materjalide vi tarvikutena, mida tarbitakse tootmisprotsessis vi teenuste osutamisel.

Neto realiseerimisvrtus on tavaprases ritegevuses kasutatav hinnanguline mgihind, millest on maha arvatud toote lpetamiseks ja mgi sooritamiseks vajalikud hinnangulised kulutused. iglane vrtus on summa, mille eest on vimalik vahetada vara vi arveldada kohustist teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus. 7 Neto realiseerimisvrtus viitab netosummale, mida (majandus)ksus loodab saada varude mgist tavaprase ritegevuse kigus. iglane vrtus peegeldab summat, mille eest samu varusid viks vahetada teadlike, ja huvitatud ostjate ja mjate vahel turul. Esimene on (majandus)ksusespetsiifiline vrtus; teine ei ole. Varude neto realiseerimisvrtus ei pruugi vrduda iglase vrtusega, millest on maha arvatud mgikulutused. Varud hlmavad ostetud ja edasimgiks hoitavaid kaupu, kaasa arvatud niteks jaemja poolt ostetud ja edasimgi eesmrgil hoitav kaup vi edasimgi eesmrgil hoitav maa ja muu kinnisvara. Samuti kuuluvad varude hulka (majandus)ksuse poolt toodetud valmistoodang vi tootmises olev lpetamata toodang ning ka materjalid ja tarvikud, mis ootavad kasutamist tootmisprotsessis. Teenuse osutaja puhul hlmavad varud teenuse kulutusi, nagu kirjeldatakse paragrahvis 19 ja mille puhul (majandus)ksus ei ole veel kajastanud nendega seotud tulu (vt IAS 18 Mgitulu).

Varude mtmine
9 Varusid mdetakse kas soetusmaksumuses vi neto realiseerimisvrtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam.

Varude soetusmaksumus
10 Varude soetusmaksumus sisaldab kiki ostu-, ttlemis- ja muid kulutusi, ilma milleta varud ei oleks olemasolevas asukohas ega tseisundis.

Ostukulutused
11 Varude ostukulutuste hulka kuuluvad ostuhind, imporditollimaksud ja muud maksud (vlja arvatud need, mida maksuhaldur (majandus)ksusele hiljem ei tagasta) ning transpordi-, kitlemis- ja muud valmistoodangu, materjalide ja teenuste omandamisega otseselt seotud kulutused. Kaubanduslikud allahindlused, hinnaalandid ja muu sarnane arvatakse ostukulutuste mramisel maha.

Ttlemiskulutused
12 Varude ttlemiskulutuste hulka kuuluvad toodanguhikutega otseselt seotud kulud, nagu otsesed tjukulud. Need sisaldavad ka materjali valmistoodanguks muutmisel tekkivaid sstemaatiliselt toodetele jaotatavaid tootmise psivaid ja muutuvaid ldkulusid. Tootmise psivad ldkulud on need toodangu kaudsed kulud, mis olenemata toodangu mahust jvad suhteliselt muutumatuks, niteks tehase hoonete ja seadmete kulum ja hooldus ning tehase juhtimis- ja halduskulud. Tootmise muutuvad ldkulud on need kaudsed toodangu kulud, mis muutuvad otseselt vi peaaegu otseselt koos muutustega toodangu mahus, niteks kaudsed materjalikulud ja kaudsed tjukulud. Tootmise psivate ldkulude jaotamine ttlemiskulutustele phineb tootmisseadmete normaalvimsusel Normaalvimsus on teatud ajaperioodide vi aastaaegade jooksul normaalsetes tingimustes keskmine eeldatavalt toodetav toodang, arvestades plaanilisest hooldusest tekkivat vimsuskadu. Tegelikku tootmisvimsuse taset vib kasutada juhul, kui see on ligilhedane normaalvimsusele. Igale toodanguhikule jaotatud psivate ldkulude maht ei suurene madala tootmistaseme vi tootmisseisakute tttu. Jaotamata ldkulusid kajastatakse kuludena nende tekkimise perioodil. Ebatavaliselt krge tootmismahuga perioodidel vhendatakse igale

13

21

ET - IAS 2

toodanguhikule jaotatud psivate ldkulude mahtu nii, et varusid ei mdeta soetusmaksumusest krgemas maksumuses. Tootmise muutuvad ldkulud jaotatakse igale toodanguhikule tootmisseadmete tegeliku kasutamise alusel. 14 Tootmisprotsessis vidakse toota samaaegselt mitut toodet. See toimub niteks kui he ja sama tootmisprotsessi tulemusena valmivad samaaegselt mitut toodet vi juhul, kui vljundiks on phi- ja krvaltoode. Kui iga toote valmistamiseks tehtud kulutusi ei ole vimalik tpselt eristada, jaotatakse need toodetele phjendatud ja jrjepideval alusel. Jaotamine vib niteks phineda iga toote suhtelisel mgivrtusel kas tootmisprotsessi etapis, mil tooted muutuvad ksteisest eristatavaks, vi tootmise lppjrgus. Enamik krvaltooteid on oma olemuselt ebaolulised. Sellisel juhul mdetakse neid enamasti neto realiseerimisvrtuses ning see maksumus lahutatakse phitoote soetusmaksumusest. Selle tulemusena ei erine phitoote bilansiline (jk)maksumus oluliselt tema soetusmaksumusest.

Muud kulutused
15 Muid kulutusi kajastatakse varude soetusmaksumuse koosseisus ainult sel mral, mil neid tehakse varude olemasolevasse asukohta ja tseisundisse viimisel. Niteks vib olla kohane lisada varude soetusmaksumusele mittetootmislikud ldkulud vi spetsiifilistele klientidele meldud toodete kujundamisega seotud kulutused. Kulutused, mida ei arvata varude soetusmaksumuse hulka ning mida kajastatakse nende tekkeperioodi kuludena, on niteks: a) b) c) d) 17 18 ebatavaliselt suured materjali-, tju- vi muud tootmiskulude kaod; laokulud, vlja arvatud juhul, kui need on vltimatud tootmisprotsessis enne jrgmist tootmisetappi; ldhalduskulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja tseisundisse; ja mgikulutused.

16

IAS 23 Laenukasutuse kulutused mratleb need piiratud asjaolud, mil varude soetusmaksumusse arvatakse ka laenukasutuse kulutused. (Majandus)ksus vib osta varusid tavaprasest pikemate maksethtaegadega. Kui kokkulepe sisaldab sisult finantseerimise komponenti, kajastatakse seda komponenti, niteks tavaprase maksetingimustega ostuhinna ja makstud summa vahet, finantseerimisperioodi jooksul intressikuluna.

Teenuse osutaja varude soetusmaksumus

19 Kui teenuse osutajad omavad varusid, mdetakse neid selle tootmiskuludes. Antud kulutused sisaldavad peamiselt tjukulusid ja muid teenuse osutamisega otseselt seotud personalikulusid, kaasa arvatud kulutused juhtivpersonalile ning seotud ldkulud. Mgi- ja ldhalduspersonaliga seotud tjukulusid ja muid kulutusi ei lisata soetusmaksumusele, vaid neid kajastatakse vastava tekkeperioodi kuludena. Teenuse osutaja varude soetusmaksumus ei sisalda kasumimarginaali ega mitteseotud lisakulusid, milliseid teenuse osutajad on sageli hinnakujundusel arvestanud.

Bioloogilistest varadest saadud pllumajandustoodangu soetusmaksumus

20 Koosklas IAS 41-ga Pllumajandus mdetakse (majandus)ksuse bioloogilistest varadest saadud pllumajandustoodangu varusid nende esmasel kajastamisel iglases vrtuses, millest on maha arvatud hinnangulised mgikohaga seotud kulud likuse hetkel. Seda loetakse kesoleva standardi mistes varude soetusmaksumuseks antud kuupeval.

Varude soetusmaksumuse mtmise meetodid

21 Varude soetusmaksumuse mtmise meetodeid, nagu normkulutuse meetod vi jaehinna meetod, vib kasutada praktilistel kaalutlustel, kui tulemused on ligilhedased soetusmaksumusele. Normkulutuste puhul vetakse

22

ET - IAS 2

arvesse materjali ja tarvikute, tju, efektiivsuse ja tootmisvimsuse kasutamise normtasemed. Neid vaadatakse regulaarselt le ning vajadusel korrigeeritakse vastavalt tegelikele tingimustele. 22 Jaehinna meetodit kasutatakse sageli jaekaubanduses, et mta varusid, mis sisaldavad suurt arvu kiiresti muutuvaid sarnaste marginaalidega objekte, mille suhtes on ebaotstarbekas kasutada teisi soetusmaksumuse mtmise meetodeid. Varude soetusmaksumus mratakse, vhendades varude mgivrtust vastava brutorentaablusmra protsendi vrra. Kasutatav protsent vtab arvesse varud, mis on hinnatud nende esialgsest mgihinnast madalamaks. Tihti rakendatakse iga jaemgi osakonna suhtes keskmist protsenti.

Soetusmaksumuse arvestusvalemid
23 Juhul, kui ksikud varude objektid on ksteisest selgelt eristatavad ning konkreetsete projektide raames toodetud ja eraldatud, lhtutakse kaupade ja teenuste soetusmaksumuse kindlaksmramisel iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest. Iga varuobjekti soetusmaksumuse kindlaksmramisel lhtutakse konkreetselt antud objektile tehtud kulutustest. See on asjakohane ksitlus mingi kindla projektiga seotud objektide puhul, olenemata sellest, kas need on ostetud vi toodetud. Samas kui objektide hulk on suur ning objektid ei ole ksteisest selgelt eristatavad, on iga objekti soetusmaksumuse kindlaksmramine otstarbetu. Sellisel juhul vib kasutada varudesse allesjvate objektide valikumeetodit, et leida eelnevalt kindlaksmratud mju kasumile vi kahjumile. Varude soetusmaksumus, vlja arvatud paragrahvis 23 kirjeldatud varude puhul, mratakse kindlaks kasutades lihtjrjekorra (FIFO) vi kaalutud keskmise soetusmaksumuse arvestusvalemit. (Majandus)ksus kasutab kigi samalaadsete ja ksuses sama kasutusega varude suhtes sama soetusmaksumuse arvestusvalemit. Erinevat laadi ja kasutusega varude suhtes vivad erinevad soetusmaksumuse arvestusvalemid olla phjendatud. Niteks (majandus)ksuse hes risegmendis kasutatud varudel vib olla teises risegmendis kasutatud sama tpi varudest erinev kasutus. Samas ei ole varude geograafilise asukoha (vi vastavate maksureeglite) erinevus iseenesest piisav, igustamaks erinevate soetusmaksumuse arvestusvalemite kasutamist. FIFO valemi rakendamisel eeldatakse, et esimeses jrjekorras ostetud vi toodetud varuobjektid makse esimesena, mistttu perioodi lpus jvad varudesse need objektid, mis on ostetud vi toodetud viimasena. Kaalutud keskmise soetusmaksumuse arvestusvalemi rakendamisel loetakse iga ksiku objekti soetusmaksumuseks sarnaste objektide perioodi alguse soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud vi toodetud objektide soetusmaksumuse kaalutud keskmist. Keskmist vib arvutada perioodiphiselt vi iga tiendava partii saabumise jrel, sltuvalt (majandus)ksuse tingimustest.

24

25

26

27

Neto realiseerimisvrtus
28 Varude soetusmaksumus hinnatakse alla juhul, kui varud on kahjustatud, tielikult vi osaliselt kasutusklbmatud vi kui nende mgihind on langenud. Varude soetusmaksumus hinnatakse alla ka siis, kui toote eeldatavad kulud vara valmistamiseks vi eeldatavad mgikulud on suurenenud. Varude soetusmaksumuselt neto realiseerimisvrtuseni allahindamise praktika on koosklas seisukohaga, et varasid ei tohiks kajastada suuremas vrtuses, kui on nende hinnanguline mgi- vi kasutusvrtus. ldjuhul hinnatakse varud alla neto realiseerimisvrtuseni ksikobjektide kaupa. Siiski vib teatud asjaoludel osutuda otstarbekaks rhmitada sarnaseid vi omavahel seotud objekte. Selline olukord vib esineda he ja sama tootegrupiga seotud varude objektide puhul, millel on sarnane otstarve vi lppkasutus, mida toodetakse ja turustatakse samas geograafilises piirkonnas ning mida ei ole otstarbekas hinnata eraldi teistest sama tootegrupi objektidest. Ei ole asjakohane hinnata varusid alla nende liigituse alusel, nagu niteks valmistoodang vi kik teatud tegevussegmendi varud. Teenuse osutajad mravad tavaliselt kindlaks kulutused iga teenuse kohta, mille eest vetakse eraldi mgihinda. Seetttu ksitletakse igat sellist teenust eraldiseisva objektina. Neto realiseerimisvrtuse hinnangud phinevad kige usaldusvrsematel tenditel, mis on kttesaadavad hinnangute tegemise ajal varude eeldatava realiseerimisvrtuse kohta. Nendes hinnangutes vetakse arvesse prast perioodi lppu aset leidnud sndmustega otseselt seotud hinna vi kulude kikumisi sel mral, mil need sndmused kinnitavad perioodi lpus ilmnenud olukorda. Neto realiseerimisvrtuse mramisel vetakse arvesse ka varude hoidmise eesmrki. Niteks phineb siduvate mgi- vi teeninduslepingute titmiseks hoitavate varude neto realiseerimisvrtus lepinguhinnal. Kui

29

30

31

23

ET - IAS 2

mgilepingud ei kata hoitavate varude kogust, phineb lejgi neto realiseerimisvrtus ldistel mgihindadel. Eraldised vivad tuleneda laoseisu letavatest siduvatest mgi- vi ostulepingutest. Selliseid eraldisi ksitletakse IAS 37-s Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad. 32 Varude tootmiseks hoitavaid materjale ja tarvikuid ei hinnata alla juhul, kui neist valmistatavad valmistooted suudetakse eeldatavasti ma soetusmaksumuses vi sellest krgemas vrtuses. Kui aga materjalide hinnalangus viitab sellele, et valmistoodangu soetusmaksumus letab neto realiseerimisvrtuse, hinnatakse materjalid alla nende neto realiseerimisvrtuseni. Sellisel juhul vib materjalide asendusmaksumus olla nende neto realiseerimisvrtuse parimaks olemasolevaks mtmisaluseks. Igal jrgneval perioodil hinnatakse neto realiseerimisvrtust uuesti. Kui asjaolud, mis eelnevalt phjustasid varude soetusmaksumuse allahindamise, ei eksisteeri enam vi kui esineb selgeid tendeid neto realiseerimisvrtuse tusu kohta muutunud majandustingimuste tttu, thistatakse allahindlus (s.o thistamine on piiratud esialgse allahindluse summaga), nii et uus bilansiline (jk)maksumus on kas soetusmaksumus vi korrigeeritud neto realiseerimisvrtus, olenevalt sellest, kumb on madalam. Selline olukord leiab aset niteks siis, kui varuobjekt, mida mgihinna languse tttu kajastatakse neto realiseerimisvrtuses, on jrgneval perioodil endiselt alles ning selle mgihind on vahepeal tusnud.

33

Kuluna kajastamine
34 Varude mmisel kajastatakse nende bilansilist (jk)maksumust kuluna samal perioodil, mil kajastatakse nendega seotud tulu. Varude allahindlusi neto realiseerimisvrtusele ning kiki varude kadusid kajastatakse kuluna sel perioodil, mil leiab aset allahindlus vi kadu. Varude neto realiseerimisvrtuse tusust tulenevad thistatud allahindluse summad kajastatakse varude kulu summa vhendamisena perioodil, mil thistamise toimub. Mned varud vib jaotada teistele varakontodele, niteks varud, mida kasutatakse omatoodetud materiaalsete phivarade koostisosadena. Sellisel viisil muu vara hulka arvestatud varud kajastatakse kuluna antud vara kasuliku tea jooksul.

35

Avalikustamine
36 Finantsaruannetes avalikustatakse: a) b) c) d) e) f) g) h) 37 varude mtmisel kasutatud arvestusmeetodid, kaasa arvatud kasutatud soetusmaksumuse arvestusvalem; varude bilansilise brutomaksumus ja (majandus)ksuse asjakohaste liigituste bilansiline (jk)maksumus; varude, mida kajastatakse iglases vrtuses, millest on maha arvatud mgikulutused, bilansiline (jk)maksumus; perioodi jooksul kulusse kantud varude summa; perioodi jooksul kulusse kantud mahakantud varude summa koosklas paragrahviga 34; varasemalt allahinnatud varude allahindluse thistamise summad, mille tttu on perioodi kuludena kajastatud mahakantud varude summat vhendatud koosklas paragrahviga 34; asjaolud vi sndmused, mis on phjustanud varude allahindluse thistamise koosklas paragrahviga 34; ning kohustiste tagatisena panditud varude bilansiline (jk)maksumus.

Informatsioon varude erinevate liikide bilansilise (jk)maksumuse ning nende varade muutuste ulatuse kohta on finantsaruande kasutajatele kasulik. Varud liigitatakse tavaliselt kaupadeks, tootmistarvikuteks, materjalideks, lpetamata toodanguks ja valmistoodanguks. Teenuse osutaja varusid vib kirjeldada kui lpetamata toodangut. Varud, mis on perioodi jooksul kajastatud kuluna, millele sageli viidatakse kui mdud toodangu kulule, koosnevad ndseks mdud varuobjektide soetusmaksumusse eelnevalt llitatud kulutustest ning jaotamata

38

24

ET - IAS 2

tootmise ldkuludest ja ebaharilikult suurtest varude tootmiskuludest. (Majandus)ksuse eriprad vivad tingida ka muude summade kaasaarvamist, nagu niteks turustamiskulud. 39 Mned (majandus)ksused kasutavad teistsugust kasumiaruande vormi, avalikustades aruandeperioodi jooksul kuluna kajastatud varude soetusmaksumuse asemel muid summasid. Kesoleva vormi kohaselt esitab (majandus)ksus kulude analsi, kasutades kulude sisul phinevat liigitust. Sellisel juhul avalikustab (majandus)ksus kuluna kajastatult tooraine ja tarvikute, tjukulude ja muude kulude maksumuse koos perioodil toimunud varude netomuutustega.

Justumiskuupev
40 (Majandus)ksus rakendab kesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Teiste avaldatud materjalide tagasivtmine

41 42 Kesoleva standardiga asendatakse IAS 2 Varud (muudetud 1993). Kesoleva standardiga asendatakse SIC-1 Jrjepidevus erinevad varude soetusmaksumuse arvestusmeetodid.

25

ET IAS 7

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 7 Rahavoogude aruanded

Eesmrk
Informatsioon (majandus)ksuse rahavoogude kohta on kasulik, kuna selle alusel saavad finantsaruannete kasutajad hinnata (majandus)ksuse vimet teenida raha ja raha ekvivalente ning (majandus)ksuse vajadust neid rahavooge kasutada. Majanduslike otsuste langetamiseks peavad kasutajad hindama (majandus)ksuse vimet teenida raha ja raha ekvivalente ning nende teenimise ajastust ja kindlust. Kesoleva standardi eesmrk on nuda (majandus)ksuse raha ja raha ekvivalentide ajaloolisi muutusi kajastava informatsiooni esitamist rahavoogude aruande nol, milles aruandeperioodi jooksul tekkinud rahavood liigitatakse phi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.

Rakendusala
1 2 3 (Majandus)ksus koostab kesoleva standardi nuetele vastava rahavoogude aruande ja esitab selle finantsaruannete lahutamatu osana iga perioodi kohta, mille kohta finantsaruanded esitatakse. Kesoleva standardiga asendatakse 1977. aasta juulis kinnitatud IAS 7 Finantsseisundi muutuste aruanne. (Majandus)ksuse finantsaruannete kasutajad on huvitatud sellest, kuidas (majandus)ksus teenib raha ja raha ekvivalente ning neid kasutab. Selline huvi ei sltu (majandus)ksuse tegevuse laadist ega asjaolust, et raha vib, niteks finantsasutuse puhul, ksitleda (majandus)ksuse tootena. (Majandus)ksused vajavad raha phimtteliselt samadel eesmrkidel, olenemata tulutoovate phitegevusalade erinevustest. Raha vajatakse tegutsemiseks, kohustuste titmiseks ning investoritele (majandus)ksusesse tehtud investeeringutelt teenitud tulu vljamaksmiseks. Sellest tulenevalt kohustab kesolev standard kiki (majandus)ksusi esitama rahavoogude aruannet.

Rahavooge ksitlevast informatsioonist saadav kasu

4 Kui rahavoogude aruannet kasutatakse koos lejnud finantsaruannetega, annab see informatsiooni, mis vimaldab kasutajatel hinnata muutusi (majandus)ksuse netovaras, kapitalistruktuuris (sh likviidsust ja maksevimet) ning vimet mjutada rahavoogude summasid ja ajastust, et kohaneda muutuvate tingimuste ja vimalustega. Rahavooge ksitlev informatsioon on kasulik (majandus)ksuse raha ja raha ekvivalentide teenimise hindamiseks ning see vimaldab kasutajatel ttada vlja eri (majandus)ksuste tulevaste rahavoogude ndisvrtuse hindamise ja vrdlemise mudelid. Samuti parandab see erinevate (majandus)ksuste phitegevuse tulemuste vrreldavust, kuna sellega krvaldatakse hesugustele tehingutele ja sndmustele rakendatavate erinevate arvestuslike ksitluste kasutamise mju. Rahavoogusid ksitlevat ajaloolist informatsiooni kasutatakse tihti tulevaste rahavoogude summa, ajastuse ja usaldatavuse nitajana. Samuti on see kasulik tulevaste rahavoogude varasemate prognooside paikapidavuse kontrollimisel ning kasumlikkuse, neto rahavoogude ja hinnamuutuste mju omavahelise suhte analsimisel.

Misted
6 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Raha hlmab sularaha ja nudmiseni hoiuseid.

26

ET IAS 7

Raha ekvivalendid on lhiajalised lilikviidsed investeeringud, mida saab kergesti muuta teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille vrtuse muutumiste risk on vike. Rahavood on raha ja raha ekvivalentide laekumised ja vljamaksed. Phitegevus hlmab (majandus)ksuse philisi tulutoovaid ja muid tegevusi, mis ei ole investeerimis- ega finantseerimistegevus. Investeerimistegevus on phivara ja muude investeeringute (v.a raha ekvivalentideks liigitatud investeeringud) omandamine ja mk. Finantseerimistegevus on tegevus, mille tulemusena muutub (majandus)ksuse sissemakstud omakapitali ja laenukohustuste suurus ja koosseis.

Raha ja raha ekvivalendid

7 Raha ekvivalente hoitakse lhiajaliste rahaliste kohustuste titmiseks, mitte investeerimise vi muul eesmrgil. Investeeringut saab ksitleda raha ekvivalendina, kui seda on lihtne muuta teadaoleva suurusega rahasummaks ja selle vrtuse muutumise risk on vike. Seetttu saab investeeringut tavaliselt ksitleda raha ekvivalendina ainult juhul, kui sellel on lhiajaline lppthtaeg, niteks kuni kolm kuud alates omandamise kuupevast. Omakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringuid ei ksitleta raha ekvivalentidena, v.a juhul, kui need on oma olemuselt raha ekvivalendid, niteks eelisaktsiad, mis on omandatud pisut enne lunastusthtpeva ja millel on kindlaksmratud lunastusthtaeg. Pangalaene ksitletakse tavaliselt finantseerimistegevusena. Mnedes riikides moodustavad nudmisel tagasimakstavad arvelduslaenud (majandus)ksuse rahavoogude juhtimise lahutamatu osa. Sellistel juhtudel ksitletakse arvelduslaene raha ja raha ekvivalentide komponendina. Selliseid panganduskorraldusi iseloomustab pangakonto saldo sage kikumine positiivse ja negatiivse jgi vahel. Rahavood ei hlma raha vi raha ekvivalentide komponentide vahelisi liikumisi, kuna knealused komponendid on pigem (majandus)ksuse rahavoogude juhtimise, kui phi-, investeerimis- vi finantseerimistegevuse osa. Rahavoogude juhtimine hlmab kasutamata raha investeerimist raha ekvivalentidesse.

Rahavoogude aruande esitamine

10 11 Rahavoogude aruanne kajastab aruandeperioodi rahavoogusid, liigitades need phi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. (Majandus)ksus esitab phi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood oma ritegevusele kige asjakohasemal viisil. Tegevusphine liigitamine annab informatsiooni, mis vimaldab kasutajatel hinnata knealuste tegevuste mju (majandus)ksuse finantsseisundile ning selle raha ja raha ekvivalentide summale. Seda informatsiooni vib kasutada ka knealuste tegevuste omavaheliste suhete hindamisel. Mni tehing vib hlmata ka rahavoogusid, mida liigitatakse erinevalt. Niteks kui laenu tagasimakse summa sisaldab nii intressi kui ka laenu phiosa, vib intressi liigitada phitegevuse alla ja laenu phiosa kajastatakse finantseerimistegevuse all.

12

Phitegevus
13 Phitegevusest tulenevate rahavoogude summa nitab, kas (majandus)ksus on oma ritegevuses teeninud piisavalt raha, et maksta tagasi laene, silitada (majandus)ksuse tegevusvime, maksta dividende ja teha uusi investeeringuid kasutamata (majandus)ksusevliseid finantseerimisallikaid. Phitegevuse ajalooliste rahavoogude teatud komponente ksitlev informatsioon on koos muu informatsiooniga kasulik ka phitegevusest tulenevate tulevaste rahavoogude prognoosimisel. Phitegevuse rahavood tulenevad eelkige (majandus)ksuse peamistest tulutoovatest tegevustest. Seetttu on need ldjuhul rahavood tehingutest ja muudest sndmustest, mis mjutavad puhaskasumit vi -kahjumit. Phitegevuse rahavood on niteks:

14

27

ET IAS 7

a) b) c) d) e) f) g)

rahalaekumised kaupade mgist ja teenuste osutamisest; litsentsi-, teenus- ja komisjonitasude ning muu tulu rahalaekumised; rahamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest; rahamaksed ttajatele ja ttajate eest; kindlustusandja rahalaekumised ja -maksed seoses kindlustuspreemiate, nuete, aastamaksete ja muude kindlustushvitistega; tulumaksuga seotud rahamaksed vi -tagastused, v.a juhul, kui neid on vimalik konkreetselt seostada investeerimis- vi finantseerimistegevusega; ja rahalaekumised vi -maksed, mis on seotud kauplemiseesmrgil hoitavate lepingutega.

Mne tehinguga, niteks phivahendi mgiga, vib kaasneda kasum vi kahjum, mis vetakse arvesse puhaskasumi vi -kahjumi kindlaksmramisel. Siiski liigitatakse selliste tehingutega seotud rahavood investeerimistegevuse rahavoogudeks. 15 (Majandus)ksus vib omada vrtpabereid ja laene kauplemiseesmrgil, mis sel juhul sarnanevad spetsiaalselt edasimgiks omandatud varudega. Seetttu liigitatakse kaubeldavate vrtpaberite ostu ja mgiga seotud rahavood phitegevuse alla. Samuti liigitatakse phitegevuse alla finantsasutuste poolt tehtud ettemaksed ja antud laenud, sest need on seotud knealuste (majandus)ksuste peamise tulutoova tegevusega.

Investeerimistegevus
16 Investeerimistegevuse rahavoogude eraldi avalikustamine on oluline, kuna knealused rahavood nitavad, kui suuri kulutusi on tehtud tulevaste tulude teenimiseks ja rahavoogude tekitamiseks kavandatud ressurssidele. Investeerimistegevuse rahavood on niteks: a) rahamaksed materiaalsete phivarade, immateriaalsete varade ja muude phivarade soetamiseks. Knealused maksed hlmavad ka kapitaliseeritud arendusvljaminekuid ja omavalmistatud materiaalseid phivarasid; rahalaekumised materiaalsete phivarade, immateriaalsete varade ja muude phivarade mgist; rahamaksed teiste (majandus)ksuste omakapitali- vi vlainstrumentide ning hisettevtmistes osaluste omandamise eest (v.a maksed raha ekvivalentidena ksitletavate vi kauplemise eesmrgil hoitavate instrumentide eest); rahalaekumised teiste (majandus)ksuste omakapitali- ja vlainstrumentide ning hisettevtmistes osaluste mgist (v.a laekumised raha ekvivalentidena ksitletavate ja kauplemise eesmrgil hoitavate instrumentide mgist); teistele osapooltele tehtud rahalised ettemaksed ja antud laenud (v.a finantsasutuste poolt tehtud ettemaksed ja antud laenud); teistelt osapooltelt saadud rahalaekumised, mis on seotud tehtud ettemaksete ja antud laenudega (v.a finantsasutuste ettemaksed ja laenud); rahamaksed futuur-, forward-, optsiooni- ja swap-lepingute eest, v.a juhul, kui knealuseid lepinguid hoitakse kauplemise eesmrgil vi kui maksed liigitatakse finantseerimistegevuse alla, ja rahalaekumised futuur-, forward-, optsiooni- ja swap-lepingute eest, v.a juhul, kui knealuseid lepinguid hoitakse kauplemise eesmrgil vi kui laekumised liigitatakse finantseerimistegevuse alla.

b) c)

d)

e) f) g) h)

Kui lepingut ksitletakse kindlaksmratava positsiooniga riskimaandamislepinguna, siis liigitatakse knealuse lepinguga seotud rahavood samal viisil nagu maandatava positsiooniga seotud rahavood.

28

ET IAS 7

Finantseerimistegevus
17 Finantseerimistegevuse rahavoogude eraldi avalikustamine on oluline, sest see vimaldab prognoosida (majandus)ksuse rahastajate nudeid tulevastele rahavoogudele. Rahavood finantseerimistegevusest on niteks: a) b) c) d) e) rahalaekumised aktsiate ja muude omakapitaliinstrumentide emiteerimisest; rahamaksed omanikele (majandus)ksuse aktsiate omandamiseks vi lunastamiseks; rahalaekumised obligatsioonide, laenude, vekslite, vlakirjade, hpoteekide emiteerimisest ja muudest lhi- vi pikaajalistest vlakohustustest; laenusummade rahalised tagasimaksed; ja rentniku poolt tehtud rahamaksed kapitalirendi kohustise vhendamiseks.

Phitegevuse rahavoogude kajastamine

18 (Majandus)ksus kasutab phitegevuse rahavoogude kajastamisel kas: a) b) otsemeetodit, mille kohaselt avalikustatakse rahaliste brutolaekumiste ja -maksete philiigid; vi kaudmeetodit, mille kohaselt kasumit vi kahjumit korrigeeritakse mitterahaliste tehingute, varasema vi tulevase phitegevusega seotud tekkephiselt kajastatud rahamaksete ja laekumiste ning edasilkatud maksete ja laekumiste ning investeerimis- vi finantseerimistegevuse rahavoogudega seotud tulude vi kulude mjuga.

19

(Majandus)ksustel soovitatakse phitegevuse rahavoogusid kajastada otsemeetodil. Otsemeetodi rakendamine annab informatsiooni, mis on kasulik tulevaste rahavoogude hindamisel ning mis ei ole kttesaadav kaudmeetodi rakendamisel. Otsemeetodi korral on vimalik saada informatsiooni rahaliste brutolaekumiste ja -vljamaksete philiikide kohta kas: a) b) (majandus)ksuse arvestusregistritest, vi korrigeerides mgitulu, mdud toodete ja teenuste maksumust (finantsasutuste puhul intressitulu ja kulu ning muid sarnaseid tulusid ja kulusid) ning kasumiaruande muid kirjeid jrgnevaga: i) ii) iii) varude ning phitegevusega seotud nuete ja vlgnevuste muutused aruandeperioodil; muud mitterahalised kirjed; ja muud kirjed, mille rahalisteks mjudeks on investeerimis- vi finantseerimistegevuse rahavood.

20

Kaudmeetodi kohaselt mratakse phitegevuse neto rahavoog kindlaks korrigeerides kasumit vi kahjumit jrgmiste mjude suhtes: a) b) c) varude ning phitegevusega seotud nuete ja vlgade muutused aruandeperioodil; mitterahalised kirjed, nt kulum, eraldised, edasilkkunud tulumaks, realiseerimata kasumid ja kahjumid valuutakursi muutustest, sidusettevtete jaotamata kasum ja vhemusosalused; ning kik muud kirjed, mille rahalised muutused liigitatakse investeerimis- vi finantseerimistegevuse rahavoogudeks.

Teise vimalusena vib kaudmeetodit kasutades phitegevuse neto rahavoogu esitada nidates kasumiaruandes kajastatud tulusid ja kulusid ning aruandeperioodi jooksul varudes ning phitegevusega seotud nuetes ja vlgades toimunud muutusi.

29

ET IAS 7

Investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogude kajastamine

21 (Majandus)ksus kajastab investeerimis- vi finantseerimistegevusega seotud rahaliste brutolaekumiste ja -vljamaksete philiike eraldi, v.a paragrahvides 22 ja 24 kirjeldatud juhtudel, mil rahavoogusid kajastatakse netosummana.

Rahavoogude kajastamine netosummana

22 Netosummana vib kajastada jrgmisi phi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogusid: a) b) 23 klientide nimel tehtud rahalaekumised ja -maksed, kui rahavood kajastavad pigem klientide kui (majandus)ksuse tegevust; ja rahalaekumised ja -maksed selliste objektide eest, mida iseloomustavad kiire kibesagedus, suured kogused ja lhikesed lppthtajad.

Paragrahvi 22 punktis a osutatud rahalaekumised ja -maksed on niteks: a) b) c) nudmiseni hoiuste vastuvtmine ja vljamaksmine panga poolt; investeerimisettevtte klientide vahendite haldamine; ja rendimaksete kogumine kinnisvaraomanike nimel ja nende vljamaksed.

Paragrahvi 22 punktis b osutatud rahalaekumised ja -maksed on niteks need, mis on seotud: a) b) c) 24 krediitkaardi phisummadega; investeeringute ostu ja mgiga; ja muude lhiajaliste, niteks kuni 3-kuuliste vlakohustustega.

Netosummana vib kajastada finantsasutuse kigi jrgmiste tegevustega seotud rahavoogusid: a) b) c) kindla lunastusthtajaga hoiuste vastuvtmise ja vljamaksmisega seotud rahalaekumised ja maksed; hoiuste paigutamine teistesse finantsasutustesse ja nende vljavtmine sealt; ning klientidele rahaliste ettemaksete tegemine ja laenude andmine ning knealuste ettemaksete ja laenude tagasimaksmine.

Vlisvaluutaphised rahavood
25 Vlisvaluutas toimunud tehingutest tulenevaid rahavooge kajastatakse (majandus)ksuse arvestusvaluutas, rakendades vlisvaluuta summa suhtes maksepeval arvestus- ja vlisvaluuta vahel kehtinud valuutakurssi. Vlismaiste ttarettevtete rahavood arvestatakse mber vastavalt maksepeval arvestus- ja vlisvaluuta vahel kehtinud valuutakursile. Vlisvaluutaphiseid rahavoogusid kajastatakse koosklas IAS 21-ga Valuutakursside muutuste mjud. See lubab kasutada tegelikule valuutakursile ligilhedast kurssi. Niteks vib vlisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel vi vlismaise ttarettevtte rahavoogude mberarvestamisel kasutada aruandeperioodi kaalutud keskmist vahetuskurssi. Samas ei luba IAS 21 vlismaise ttarettevtte rahavoogude mberarvestamisel kasutada bilansipeval kehtivat vahetuskurssi. Vlisvaluuta kursimuutustest tulenevad realiseerimata kasumid ja kahjumid ei ole rahavood. Siiski kajastatakse rahavoogude aruandes kursimuutuste mju vlisvaluutas hoitavale vi maksmisele kuuluvale rahale ja raha ekvivalentidele, et koosklastada raha ja raha ekvivalente aruandeperioodi alguses ja lpus. Knealune summa

26 27

28

30

ET IAS 7

kajastatakse phi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudest eraldi ning see sisaldab (vimalikke) erinevusi, mis oleksid tekkinud juhul, kui nende rahavoogude mberarvestamisel oleks kasutatud aruandeperioodi lpul kehtinud valuutakursse. 29 30 Kehtetu Kehtetu

Intressid ja dividendid
31 32 Laekunud ja vljamakstud intressidest ja dividendidest tulenevad rahavood avalikustatakse eraldi. Iga kirje liigitatakse jrjepidevalt perioodist perioodi phi-, investeerimis- vi finantseerimistegevuse alla. Aruandeperioodi jooksul makstud intresside kogusumma avalikustatakse rahavoogude aruandes, olenemata sellest, kas see summa on kajastatud kasumiaruandes kuluna vi kapitaliseeritud vastavalt IAS 23-is Laenukasutuse kulutused lubatud alternatiivksitlusele. Finantsasutuste puhul liigitatakse makstud intressid ning laekunud intressid ja dividendid tavaliselt phitegevuse rahavoogudeks. Muude (majandus)ksuste puhul puudub nende rahavoogude liigitamise suhtes ksmeel. Makstud intressid ning laekunud intressid ja dividendid vib liigitada phitegevuse rahavoogudeks, kuna need mjutavad kasumit vi kahjumit. Teise vimalusena vib makstud intresse ning laekunud intresse ja dividende liigitada vastavalt finantseerimis- ning investeerimistegevuse rahavoogudeks, kuna need on finantsvahendite saamisega seotud kulutused vi investeeringutelt laekunud tulud. Vljamakstud dividende vib liigitada finantseerimistegevuse rahavooguks, kuna need on finantsvahendite saamisega seotud kulutus. Samuti vib makstud dividende liigitada phitegevuse rahavoogude alla, aitamaks kasutajatel hinnata (majandus)ksuse vimet maksta dividende phitegevusest teenitud rahast.

33

34

Tulumaks
35 36 Tulumaksuga seotud rahavood avalikustatakse eraldi ning liigitatakse phitegevuse rahavoogudeks, v.a juhul, kui need on konkreetselt seotud finantseerimis- vi investeerimistegevusega. Tulumaks tekib tehingutelt, millest tulenevad rahavoogude aruandes phi-, investeerimis- vi finantseerimistegevuseks liigitatud rahavood. Kuigi tulumaksukulu vib teatud juhtudel seostada investeerimisvi finantseerimistegevusega, on sellekohaseid tulumaksu rahavoogusid tihti vimatu kindlaks teha ning need vivad tekkida vastava tehinguga seotud rahavoogudest erineval perioodil. Seeprast liigitatakse tasutud tulumaks tavaliselt phitegevuse rahavoogudeks. Juhul kui tulumaksuga seotud rahavooge on otstarbekas seostada he kindla tehinguga, millest tulenevad rahavood liigitatakse investeerimis- vi finantseerimistegevuseks, liigitatakse ka tulumaksuga seotud rahavood vastavalt vajadusele investeerimis- vi finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Kui tulumaksu rahavood jaotatakse rohkem kui hele tegevusliigile, avalikustatakse tasutud maksude kogusumma.

Investeeringud ttar- ja sidusettevtetesse ning hisettevtmistesse

37 Investor piirdub rahavoogude aruandes kapitaliosaluse vi soetusmaksumuse meetodil kajastatud sidus- vi ttarettevttesse tehtud investeeringu arvestamisel ainult enda ja investeerimisobjekti vaheliste rahavoogude, niteks dividendid ja ettemaksed, esitamisega. (Majandus)ksus, mis esitab oma osaluse hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses (vt IAS 31 Osalemised hisettevtmistes) rakendades proportsionaalset konsolideerimist, kajastab konsolideeritud rahavoogude aruandes oma proportsionaalse osa hiselt kontrollitava (majandus)ksuse rahavoogudest. (Majandus)ksus, mis esitab knealuse osaluse kasutades kapitaliosaluse meetodit, kajastab rahavoogude aruandes hiselt kontrollitavasse (majandus)ksusesse tehtud investeeringutega ja sealt saadud dividendidega ning muude enda ja hiselt kontrollitava (majandus)ksuse vaheliste vljamaksete ja laekumistega seotud rahavoogusid.

38

31

ET IAS 7

Ttarettevtete ja muude riksuste omandamine ja mk

39 40 Ttarettevtete ja muude riksuste omandamise ja mgiga seotud rahavoogude koondsummad esitatakse eraldi ning liigitatakse investeerimistegevuseks. (Majandus)ksus avalikustab aruandeperioodi jooksul toimunud ttarettevtete ja muude riksuste omandamise ning vrandamise kohta summeeritult jrgmise informatsiooni: a) b) c) d) 41 ostu vi mgi kogutasu; ostul vi mgil rahas ja raha ekvivalentides tasutud osa; raha ja raha ekvivalentide summa omandatud vi mdud ttarettevttes vi muus riksuses; ning omandatud vi mdud ttarettevtte vi riksuse varad ja kohustised, v.a raha vi raha ekvivalendid, summeerituna philiikide kaupa.

Ttarettevtete ja muude riksuste omandamise ja mgiga seotud rahavoogude kajastamine he kirjena, koos tiendava informatsiooni avalikustamisega omandatud vi mdud varade ja kohustiste summa kohta, aitab eristada neid rahavoogusid muudest phi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudest. Omandamisega seotud rahavoogusid ei korrigeerita mgiga seotud rahavoogudega. Rahavoogude aruandes esitatakse ostu- vi mgihinnana vljamakstud vi laekunud raha koondsumma, millest on maha arvatud omandatud vi mdud raha ja raha ekvivalendid.

42

Mitterahalised tehingud
43 Rahavoogude aruandest jetakse vlja need investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud tehingud, mis ei nua raha ega raha ekvivalentide kasutamist. Knealused tehingud avalikustatakse finantsaruannete muudes osades nii, et on esitatud kogu asjakohane informatsioon knealuste investeerimis- ja finantseerimistehingute kohta. Paljud investeerimis- ja finantseerimistehingud ei mjuta otseselt jooksvaid rahavoogusid, ehkki need mjutavad (majandus)ksuse kapitali ja varade struktuuri. Mitterahaliste tehingute vljajtmine rahavoogude aruandest on koosklas rahavoogude aruande eesmrgiga, kuna kesoleval perioodil ei kaasne nendega rahavoogusid. Mitterahalised tehingud on niteks: a) b) c) vara omandamine selle varaga otseselt seotud kohustiste levtmise teel vi kapitalirendiga; (majandus)ksuse omandamine aktsiate emiteerimise kaudu; ja vla konverteerimine omakapitaliks.

44

Raha ja raha ekvivalentide komponendid

45 46 (Majandus)ksus avalikustab raha ja raha ekvivalentide komponendid ning esitab rahavoogude aruandes kajastatud summade ja samavrsete bilansis kajastatud kirjete vahelise vrdluse. Arvestades maailmas kasutatavate erinevate rahavoogude juhtimistavade ja panganduskorralduste mitmekesisust ning jrgimaks IAS 1 Finantsaruannete esitamine nudeid, avalikustab (majandus)ksus raha ja raha ekvivalentide koosseisu mramise metoodika. Raha ja raha ekvivalentide komponentide mramise metoodika iga muutuse, niteks varem (majandus)ksuse investeerimisportfelli koosseisus ksitletud finantsinstrumentide liigitamise muutuse, mju kajastatakse vastavalt IAS 8-le Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead.

47

32

ET IAS 7

Muu avalikustatav teave

48 49 (Majandus)ksus avalikustab koos juhtkonna kommentaaridega (majandus)ksuse valduses olevad olulised raha ja raha ekvivalentide summad, mis ei ole meldud kontserni poolt kasutamiseks. Esineb mitmeid olukordi, kus kontsern ei saa kasutada (majandus)ksuse valduses olevat raha ja raha ekvivalente. Nitena vib tuua olukorra, kus raha ja raha ekvivalendid kuuluvad ttarettevttele, mis tegutseb riigis, kus kohaldatakse valuutavahetuse vi muid juriidilisi piiranguid, mistttu emaettevttel ega teistel ttarettevtetel ei ole vimalik knealuseid summasid ldotstarbel kasutada. Tiendav informatsioon vib olla kasutajate jaoks vajalik, aidates mista (majandus)ksuse finantsseisundit ja likviidsust. Sellise informatsiooni avalikustamine koos juhtkonna kommentaariga on soovitatav ja see vib sisaldada jrgmist: a) b) c) d) kasutamata laenulimiidid, mis on kasutatavad tulevases phitegevuses ja kapitalikohustuste titmiseks, mrkides ra knealuste laenulimiitide kasutamise vimalikud piirangud; hisettevtmistes osalemisega seotud phi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogude koondsummad, kasutades proportsionaalset konsolideerimist; toimimisvimsuse suurenemist kajastavate rahavoogude toimimisvimsuse silitamiseks vajalikest rahavoogudest; ja koondsumma, esitatuna eraldi

50

kigi aruandes esitatud avalikustatavate segmentide phi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogude summad (vt IFRS 8 Tegevussegmendid).

51

Toimimisvimsust suurendavate rahavoogude avalikustamine eraldi toimimisvimsuse silitamiseks vajalikest rahavoogudest aitab kasutajatel otsustada, kas (majandus)ksus investeerib piisavalt oma toimimisvimsuse silitamisesse. (Majandus)ksus, mis ei tee piisavalt investeeringuid oma toimimisvimsuse silitamiseks, vib lhiajalise likviidsuse ja omanikele tehtavate vljamaksete nimel ohustada tulevast kasumlikkust. Rahavoogude avalikustamine segmentide likes aitab kasutajatel paremini mista (majandus)ksuse kui terviku ja selle koosseisu kuuluvate osade rahavoogude vahelisi suhteid ning raha kasutusvimalusi ja rahavoogude varieeruvust segmentide likes.

52

Justumiskuupev
53 Kesolevat standardit rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hlmavad 1. jaanuaril 1994 vi hiljem algavaid aruandeperioode.

33

ET IAS 8

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead

Eesmrk
1 Kesoleva standardi eesmrk on kirjeldada arvestusmeetodite valimise ja muutmise kriteeriume, koos arvestusmeetodite muutuste, arvestushinnangute muutuste ning vigade korrigeerimise arvestusliku ksitluse ja avalikustamisega. Kesolev standard on meldud (majandus)ksuse finantsaruannete asjakohasuse ja usaldusvrsuse ning nende finantsaruannete nii aja jooksul kui koos teiste (majandus)ksuste finantsaruannetega vrreldavuse tstmiseks. Arvestusmeetodite avalikustamise nuded, vlja arvatud arvestusmeetodite muutusi ksitlevad avalikustamise nuded, on kirjeldatud IAS 1-s Finantsaruannete esitamine.

Rakendusala
3 4 Kesolevat standardit rakendatakse arvestusmeetodite valimisel ja rakendamisel, arvestusmeetodite muutuste, arvestushinnangute muutuste ja eelneva perioodi vigade korrigeerimise arvestamisel. Eelneva perioodi vigade korrigeerimisest ja tagasiulatuvalt rakendatud arvestusmeetodite muutustest tulenevaid maksumjusid arvestatakse ja need avalikustatakse koosklas IAS 12-ga Tulumaks.

Misted
5 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Arvestusmeetodid on kindlad phimtted, alused, lepped, reeglid ja tavad, mida (majandus)ksus rakendab finantsaruannete koostamisel ja esitamisel. Muutus arvestushinnangus on vara vi kohustise bilansilise (jk)maksumuse vi vara perioodilise kasutamise mju korrigeerimine, mis tuleneb hinnangust vara vi kohustise hetkeseisundi ja vara vi kohustisega seotud eeldatava tulevase kasu ja kohustuste kohta. Muutused arvestushinnangutes tulenevad uuest informatsioonist vi uutest arengutest ja ei ole seega vigade korrigeerimised. Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRS-id) on Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nukogu (International Accounting Standards Board IASB) poolt vastu vetud standardid ja tlgendused. Need hlmavad: a) b) c) rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid; rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid; ja tlgendusi, mis on koostatud Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tlgenduste Komitee (IFRIC) vi selle eelkija Standardite Tlgendamise Alalise Komisjoni (SIC) poolt.

Oluline. Andmete vljajtmine vi vrkajastamine on oluline, kui see kas eraldi vi koosvetuna vib mjutada kasutajate poolt aruannete alusel tehtud majanduslikke otsuseid. Olulisus sltub andmete vljajtmise vi vrkajastamise suurusest ja olemusest, hinnatuna vastavas kontekstis. Mravaks asjaoluks vib olla kas andmete suurus vi olemus vi nende kombinatsioon.

34

ET IAS 8

Eelnevate perioodide vead on vljajtmised vi vrkajastamised (majandus)ksuse he vi enama eelneva perioodi finantsaruannetes, mis on tekkinud sellise usaldusvrse informatsiooni mittekasutamisest vi vrkasutamisest, mis: a) b) oli kttesaadav nende perioodide finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise hetkel; ja mille hankimist ja arvesse vtmist nende finantsaruannete koostamisel ja esitamisel oleks vinud phjendatult eeldada.

Selliste vigade hulka kuuluvad matemaatiliste vigade, arvestusmeetodite rakendamisel tehtud vigade, faktide ignoreerimise vi vrtlgendamise ja pettuse mjud. Tagasiulatuv rakendamine on selline uue arvestusmeetodi rakendamine tehingute, muude sndmuste ja olukordade suhtes, nagu seda meetodit oleks kogu aeg rakendatud. Tagasiulatuv korrigeerimine on finantsaruannete komponentide summade kajastamise, mtmise ja avalikustamise selline korrigeerimine, nagu eelneva perioodi viga ei oleks kunagi tehtud. Teostamatus. Tagasiulatuv korrigeerimine on teostamatu kui (majandus)ksus ei ole kigile mistlikele jupingutustele vaatamata suuteline seda rakendama. Konkreetse eelneva perioodi suhtes on teostamatu tagasiulatuvalt rakendada arvestusmeetodi muutust vi korrigeerida tagasiulatuvalt viga, kui: a) b) c) tagasiulatuva rakendamise vi tagasiulatuva korrigeerimise mjusid ei saa kindlaks mrata; tagasiulatuv rakendamine vi tagasiulatuv korrigeerimine nuab oletusi selle kohta, millised oleksid olnud juhtkonna kavatsused sellel perioodil; vi tagasiulatuv rakendamine vi tagasiulatuv korrigeerimine nuab mrkimisvrseid hinnanguid summade kohta ja on vimatu eristada objektiivselt informatsiooni selliste hinnangute kohta, mis: i) ii) esitavad tendeid olukordade kohta, mis eksisteerisid sel (neil) kuupeva(de)l, mil antud summasid tuli kajastada, mta vi avalikustada; ja oleksid olnud kttesaadavad selle eelneva perioodi finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise hetkel

muust informatsioonist. Edasiulatuv rakendamine on selline arvestusmeetodi muutuse ja arvestushinnangu muutuse mju kajastamine, mille puhul vastavalt: a) b) 6 uut arvestusmeetodit rakendatakse tehingute, muude sndmuste ja olukordade suhtes, mis toimuvad prast meetodi muutmise kuupeva; ja arvestushinnangu muutuse mju kajastatakse muutusest mjutatud kesoleval perioodil ja tulevastel perioodidel.

Hindamaks, kas andmete vljajtmine vi vrkajastamine visid mjutada kasutajate majandusotsuseid ning olla seega olulised, on vaja vaadelda neile kasutajaile iseloomulikke tunnusjooni. Finantsaruannete koostamise ja esitamise raamphimtete paragrahvis 25 on eldud, et eeldatakse, et kasutajatel on piisavad teadmised rija majandustegevusest ning arvestusest ning tahe saadud informatsiooni mduka hoolsusega analsida. Seetttu tuleb hindamisel arvestada, millist mju majandusotsuste tegemisel selliste tunnusjoontega kasutajatele eeldatavasti avaldatakse.

Arvestusmeetodid Arvestusmeetodite valimine ja rakendamine

7 Kui mingit standardit vi tlgendust rakendatakse konkreetselt mingile tehingule, muule sndmusele vi olukorrale, siis mratakse sellele objektile rakendatav arvestusmeetod vi meetodid kindlaks

35

ET IAS 8

rakendades vastavat standardit vi tlgendust ja vttes arvesse kiki asjakohaseid IASB poolt vlja antud rakendusjuhiseid antud standardi vi tlgenduse suhtes. 8 IFRS-id stestavad arvestusmeetodid, mille kohta IASB on judnud jreldusele, et nende rakendamise tulemuseks on finantsaruanded, mis sisaldavad asjakohast ja usaldusvrset informatsiooni tehingute, muude sndmuste ja olukordade kohta, mille suhtes neid rakendatakse. Neid meetodeid ei ole vaja rakendada juhul, kui nende rakendamise mju on ebaoluline. Samas ei ole kohane tekitada vi jtta korrigeerimata ebaolulisi erinevusi IFRS-idest, saavutamaks teatavat (majandus)ksuse finantsseisundi, finantstulemuse vi rahavoogude esitust. IASB poolt vlja antud standardite rakendusjuhised ei moodusta osa nendest standarditest ja seega ei sisalda nudeid finantsaruannetele. Kui puudub standard vi tlgendus, mida konkreetselt rakendatakse mingile tehingule, muule sndmusele vi olukorrale, kasutab juhtkond oma hinnangut ttamaks vlja ja rakendamaks arvestusmeetodit, mille tulemusena saadakse informatsioon, mis on: a) b) asjakohane kasutajate majanduslike otsuse tegemise vajaduste suhtes; ja usaldusvrne, kuna seda rakendades finantsaruanded: i) ii) iii) iv) v) 11 esitavad usaldusvrselt rahavoogusid; (majandus)ksuse finantsseisundit, finantstulemust ja

9 10

peegeldavad tehingute, muude sndmuste ja olukordade majanduslikku sisu, mitte ainult juriidilist vormi; on neutraalsed, st objektiivsed; on konservatiivsed; ja on tielikud kigis olulistes osades.

Paragrahvis 10 kirjeldatud hinnangu andmisel lhtub juhtkond ja vtab arvesse jrgmiste allikate rakendatavust thtsuse kahanemise jrjekorras: a) b) nuded ja juhised standardites ja tlgendustes, mis ksitlevad sarnaseid ja seotud ksimusi; ja varade, kohustiste, tulude ja kulude misted, kajastamise kriteeriumid ja mtmise misted Raamistikus.

12

Paragrahvis 10 kirjeldatud hinnangu andmisel vib juhtkond vtta arvesse ka muude raamatupidamisstandardite vljattamisega tegelevate organisatsioonide kige uuemaid seisukohti, kui nad lhtuvad standardite vlja ttamisel sarnasest kontseptuaalset raamistikust, muud raamatupidamisalast kirjandust ja ldtunnustatud tstusharu praktikat sel mral, mil need ei ole vastuolus allikatega paragrahvis 11.

Arvestusmeetodite jrjepidevus
13 (Majandus)ksus valib ja rakendab oma arvestusmeetodeid jrjepidevalt samalaadsetele tehingutele, muudele sndmustele ja olukordadele, vlja arvatud siis, kui mni standard vi tlgendus konkreetselt nuab vi lubab objektide, millele vivad sobida teistsugused meetodid, liigitamist. Kui mni standard vi tlgendus nuab vi lubab sellist liigitamist, valitakse sobiv arvestusmeetod ja rakendatakse seda jrjepidevalt igale vastavale objekti liigile.

Muutused arvestusmeetodites
14 (Majandus)ksus muudab arvestusmeetodit ainult juhul, kui: a) muutus on nutav mne standardi vi tlgenduse poolt; vi

36

ET IAS 8

b)

muutuse tulemusena annavad finantsaruanded usaldusvrset ja asjakohasemat informatsiooni tehingute, muude sndmuste ja olukordade mju kohta (majandus)ksuse finantsseisundile, finantstulemusele vi rahavoogudele.

15

Finantsaruannete kasutajad peavad olema suutelised vrdlema (majandus)ksuse finantsaruandeid aja jooksul, et teha kindlaks suundi selle finantsseisundis, finantstulemuses ja rahavoogudes. Seega, samu arvestusmeetodeid rakendatakse iga perioodi jooksul ja perioodist perioodi, vlja arvatud juhul, kui muutus arvestusmeetodis vastab hele paragrahvis 14 mainitud kriteeriumitest. Jrgnevad ei ole muutused arvestusmeetodites: a) b) arvestusmeetodi rakendamine tehingute, muude sndmuste ja olukordade suhtes, mis erinevad sisult eelnevalt asetleidnutest; ja uue arvestusmeetodi rakendamine tehingute, muude sndmuste vi olukordade suhtes, mis varem ei ole esinenud vi mis olid ebaolulised.

16

17

Varade mberhindluse meetodi esmakordne rakendamine koosklas IAS 16-ga Materiaalsed phivarad vi IAS 38-ga Immateriaalsed varad on muutus arvestusmeetodis, mida tuleb ksitleda kui mberhindlust koosklas IAS 16-ga vi IAS 38-ga, mitte koosklas kesoleva standardiga. Paragrahve 1931 ei rakendata arvestusmeetodi muutuste suhtes, mida on kirjeldatud paragrahvis 17.

18

Arvestusmeetodite muutuste rakendamine

19 Vttes arvesse paragrahvist 23 tulenevaid piiranguid: a) (majandus)ksus kajastab muutust arvestusmeetodis, mis on tingitud standardi vi tlgenduse esmakordsest rakendamisest, koosklas konkreetsete leminekustetega (kui neid esineb) antud standardis vi tlgenduses; ja kui (majandus)ksus muudab arvestusmeetodit tulenevalt sellise standardi vi tlgenduse esmakordsest rakendamisest, mis ei sisalda konkreetseid leminekustteid antud muutuse suhtes, vi muudab arvestusmeetodit omal soovil, rakendab ta muutust tagasiulatuvalt.

b)

20 21

Kesoleva standardi mistes ei loeta standardi vi tlgenduse ennethtaegset rakendamist arvestusmeetodi vabatahtlikuks muutuseks. Kui puudub standard vi tlgendus, mida konkreetselt rakendatakse mingi tehingu, muu sndmuse vi olukorra suhtes, vib juhtkond koosklas paragrahviga 12 rakendada mne teise standardeid vljaandva organisatsiooni kige uuemal seisukohal tuginevat arvestusmeetodit, kui see lhtub raamatupidamisstandardite koostamisel sarnasest kontseptuaalsest raamistikust. Kui sellise seisukoha muutmisele jrgnevalt otsustab (majandus)ksus muuta arvestusmeetodit, kajastatakse ja avalikustatakse selline muutus kui vabatahtlik arvestusmeetodi muutus.

Tagasiulatuv rakendamine
22 Vttes arvesse paragrahvist 23 tulenevaid piiranguid, kui arvestusmeetodi muutust rakendatakse tagasiulatuvalt koosklas paragrahvi 19 punktidega a vi b, korrigeerib (majandus)ksus varaseima avaldatud perioodi kigi mjutatud omakapitali komponentide algsaldosid ja teisi kigi eelnevate perioodide kohta esitatud vrdlusandmeid nii, nagu oleks uut arvestusmeetodit kogu aeg rakendatud.

Tagasiulatuva rakendamise piirangud

23 Kui tagasiulatuvat rakendamist nutakse paragrahvi 19 punktide a ja b alusel, rakendatakse arvestusmeetodi muutust tagasiulatuvalt, vlja arvatud juhul, kui on teostamatu mrata kindlaks perioodispetsiifilisi mjusid vi muutuse kumulatiivset mju. Kui on teostamatu mrata kindlaks arvestusmeetodi muutuse perioodispetsiifilisi mjusid he vi enama esitatud eelneva perioodi vrdlusandmete suhtes, rakendab (majandus)ksus uut arvestusmeetodit varade ja kohustiste bilansilistele (jk)maksumustele alates varaseima perioodi algusest, mil tagasiulatuv

24

37

ET IAS 8

rakendamine on teostatav (milleks vib olla kesolev periood), ja korrigeerib vastava perioodi kigi muutusest mjutatud omakapitali komponentide algsaldosid. 25 Kui kesoleva perioodi alguses on teostamatu mrata kindlaks uue arvestusmeetodi rakendamise kumulatiivset mju kikidele eelnevatele perioodidele, et korrigeerida (majandus)ksuse vrdlusandmeid, rakendatakse uut arvestusmeetodit edasiulatuvalt alates varaseimast teostatavast kuupevast. Kui (majandus)ksus rakendab uut arvestusmeetodit tagasiulatuvalt, rakendab ta uut arvestusmeetodit eelnevate perioodide vrdlusandmetele nii kaugele ajas tagasi, kui see on teostatav. Tagasiulatuv rakendamine eelnevale perioodile ei ole teostatav, vlja arvatud juhul, kui on teostamatu mrata kindlaks muutuse kumulatiivset mju summadele nii selle perioodi alg- kui ka lppbilansis. Finantsaruannetes esitatud perioodidele eelnevate perioodidega seotud korrigeerimise summa kajastatakse varaseima esitatud eelneva perioodi kigi mjutatud omakapitali komponentide algsaldode korrigeerimisena. Tavaliselt kajastatakse korrigeerimine jaotamata kasumis. Samas vib korrigeerimine olla seotud muu omakapitali komponendiga (niteks, et olla koosklas mingi standardi vi tlgendusega). Igasugune muu informatsioon eelnevate perioodide kohta, nagu mitme aasta finantsandmete kokkuvtted, korrigeeritakse samuti nii kaugele ajas tagasi, kui see on teostatav. Kui (majandus)ksuse jaoks on teostamatu rakendada uut arvestusmeetodit tagasiulatuvalt, kuna ta ei suuda mrata kindlaks meetodi rakendamise kumulatiivset mju kigile eelnevaile perioodidele, siis rakendab (majandus)ksus koosklas paragrahviga 25 uut meetodit edasiulatuvalt alates varaseima teostatava perioodi algusest. Seega ei vta ta arvesse enne seda kuupeva tekkinud varade, kohustiste ja omakapitali kumulatiivse korrigeerimise osa. Arvestusmeetodi muutmine on lubatud isegi siis, kui on teostamatu rakendada meetodit edasiulatuvalt eelnevate perioodide suhtes. Paragrahvid 5053 annavad juhiseid, millal on teostamatu rakendada uut arvestusmeetodit hele vi enamale eelnevale perioodile.

26

27

Avalikustamine
28 Kui standardi vi tlgenduse esmakordne rakendamine mjutab kesolevat perioodi vi mnda eelnevat perioodi, mjutaks kesolevat vi mnda eelnevat perioodi, kuigi korrigeerimise summa mramine on teostamatu, vi vib mjutada tulevasi perioode, avalikustab (majandus)ksus: a) b) c) d) e) f) standardi vi tlgenduse pealkirja; kui asjakohane, siis asjaolu, et muutus arvestusmeetodis on tehtud koosklas leminekustetega; arvestusmeetodi muutuse olemuse; kui asjakohane, siis leminekustete kirjelduse; kui asjakohane, siis leminekustted, mis vivad mjutada tulevasi perioode; kesoleva ja kigi esitatud eelnevate perioodide suhtes korrigeerimise summa ulatuses, mil mral see oli teostatav: i) ii) g) h) finantsaruande iga mjutatud kirje kohta; ja kui (majandus)ksusele rakendatakse IAS 33 Aktsiakasum, siis baas- ja lahjendatud aktsiakasum;

esitatud perioodidest varasemate perioodidega seotud korrigeerimise summa sel mral, mil see oli teostatav; ja kui paragrahvi 19 punktidega a ja b nutud tagasiulatuv rakendamine on teatud eelneva perioodi vi perioodide, mis toimusid enne esitatud perioode, jaoks teostamatu, asjaolud, mis viisid selle olukorra tekkimiseni ja kirjelduse sellest, kuidas ja mis ajast alates on arvestusmeetodi muutust rakendatud.

Jrgnevate perioodide finantsaruannetes ei pea neid avalikustamisi kordama. 29 Kui vabatahtlik muutus arvestusmeetodis mjutab kesolevat perioodi vi mnda eelnevat perioodi, mjutaks seda perioodi, kuigi korrigeerimise summa kindlaksmramine on teostamatu, vi vib mjutada tulevasi perioode, avalikustab (majandus)ksus: a) arvestusmeetodi muutuse olemuse;

38

ET IAS 8

b) c)

phjused, miks uue arvestusmeetodi rakendamise tulemusena saadakse usaldusvrset ja asjakohasemat informatsiooni; kesoleva ja kigi eelnevate esitatud perioodide korrigeerimise summa sel mral, mil see oli teostatav: i) ii) finantsaruande iga mjutatud kirje kohta; ja kui (majandus)ksusele rakendatakse IAS 33, siis baasaktsiakasum ja lahjendatud aktsiakasum;

d) e)

esitatud perioodidest varasemate perioodidega seotud korrigeerimise summa sel mral, mil see oli teostatav; ja kui tagasiulatuv rakendamine on teatud eelneva perioodi vi perioodide, mis toimusid enne esitatud perioode, jaoks teostamatu, asjaolud, mis viisid selle olukorra tekkimiseni ja kirjelduse sellest, kuidas ja mis ajast alates on arvestusmeetodi muutust rakendatud.

Jrgnevate perioodide finantsaruannetes ei pea neid avalikustamisi kordama. 30 Kui (majandus)ksus ei ole rakendanud uut standardit vi tlgendust, mis on vlja antud, aga ei ole veel justunud, avalikustab (majandus)ksus: a) b) selle fakti; ja teadaoleva vi phjendatult hinnatava informatsiooni, mis on asjakohane uue standardi vi tlgenduse vimaliku mju hindamiseks (majandus)ksuse finantsaruannetele esmakordse rakendamise perioodil.

31

Koosklas paragrahviga 30 kaalub (majandus)ksus jrgmise informatsiooni avalikustamist: a) b) c) d) e) uue standardi vi tlgenduse pealkiri; eelseisva arvestusmeetodi muutuse vi muutuste olemus; kuupev, mis ajast on standardi vi tlgenduse rakendamine nutud; kuupev, millal ta kavatseb standardit vi tlgendust esmakordselt rakendada; ja kas: i) ii) selgitus standardi vi tlgenduse esmakordse (majandus)ksuse finantsaruannetele; vi rakendamise eeldatavast mjust

kui see mju ei ole teada vi phjendatult hinnatav, siis vastav selgitus.

Muutused arvestushinnangutes
32 ritegevusele omaste ebakindluste tulemusena ei saa mitmeid objekte finantsaruannetes tpselt mta, vaid ainult hinnata. Hindamine hlmab otsuseid, mis phinevad kige hilisemal kttesaadaval usaldusvrsel informatsioonil. Niteks vivad hinnangud osutuda vajalikuks jrgneva puhul: a) b) c) d) e) ebatenoliselt laekuvad nuded; iganenud varud; finantsvarade vi finantskohustiste iglane vrtus; amortiseeritavate varade kasuliku tea vi neist saadava tulevase majandusliku kasu eeldatav tarbimismudel; ja garantiikohustused.

39

ET IAS 8

33 34

Phjendatud hinnangute kasutamine on finantsaruannete koostamise oluline osa ja ei vhenda nende usaldusvrsust. Hinnangu muutmine vib osutuda vajalikuks, kui toimuvad muutused olukordades, millel hinnang tugines, vi uue informatsiooni vi uute kogemuste phjal. Oma olemuselt ei ole hinnangu muutus seotud eelnevate perioodidega ja see ei ole vea parandamine. Muutus rakendatud hindamisalustes on muutus arvestusmeetodis ja mitte muutus arvestushinnangus. Kui on keeruline eristada muutust arvestusmeetodis muutusest arvestushinnangus, ksitletakse muutust kui muutust arvestushinnangus. Muutuse mju arvestushinnangus, vlja arvatud muutus, mille suhtes rakendatakse paragrahvi 37, kajastatakse edasiulatuvalt kasumiaruandes: a) b) perioodil, mil muutus toimub, kui muutus mjutab ksnes seda perioodi; vi perioodil, mil muutus toimub ja tulevastel perioodidel, kui muutus mjutab ka tulevasi perioode.

35

36

37

Sel mral, mil muutus arvestushinnangus phjustab muutust varades ja kohustistes vi on seotud mingi omakapitali kirjega, korrigeeritakse vastava vara, kohustise vi omakapitali kirje bilansilist (jk)maksumust muutuse perioodil. Arvestushinnangu muutuse edasiulatuva mju kajastamine thendab, et muutust rakendatakse tehingutele, muudele sndmustele ja olukordadele alates hinnangu muutuse kuupevast. Muutus arvestushinnangus vib mjutada ainult kesoleva perioodi kasumit vi kahjumit vi nii kesoleva perioodi kui ka tulevaste perioodide kasumit vi kahjumit. Niteks muutus ebatenoliselt laekuvate nuete summa hinnangus mjutab ksnes kesoleva perioodi kasumit vi kahjumit ja seega seda kajastatakse kesoleval perioodil. Samas mjutab muutus amortiseeritavate varade kasulikus teas vi neist saadava tulevase majandusliku kasu eeldatavas tarbimismudelis amortisatsioonikulu kesoleval perioodil ja kigil tulevastel perioodidel vara jrelejnud kasuliku eluea vltel. Mlemal juhul kajastatakse kesoleva perioodiga seotud muutuse mju tuluna vi kuluna kesoleval perioodil. Vimalikku mju tulevastele perioodidele kajastatakse tuluna vi kuluna nendel tulevastel perioodidel.

38

Avalikustamine
39 (Majandus)ksus avalikustab arvestushinnangu muutuse olemuse ja summa, mis mjutab kesolevat perioodi vi mis eeldatavasti avaldab mju tulevastele perioodidele; eeldatavat mju tulevastele perioodidele ei ole vaja avalikustada, kui selle hindamine on teostamatu. Kui eeldatava mju summat tulevastele perioodidele ei ole avalikustatud, kuna selle hindamine on teostamatu, avalikustab (majandus)ksus selle asjaolu.

40

Vead
41 Vead vivad tekkida seoses finantsaruannete komponentide kajastamise, mtmise, esitamise vi avalikustamisega. Finantsaruanded ei ole vastavuses IFRS-idega, kui nad sisaldavad kas olulisi vigu vi ebaolulisi vigu, mis on tehtud tahtlikult, et saavutada (majandus)ksuse finantsseisundi, finantstulemuse vi rahavoogude teatud esitusviisi. Vimalikud kesoleva perioodi vead, mis avastatakse sellel perioodil, korrigeeritakse enne finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmist. Samas ei avastata mnikord olulisi vigu enne jrgnevat perioodi ja sellised eelnevate perioodide vead korrigeeritakse jrgneva perioodi finantsaruannete vrdlusandmetes (vt paragrahvid 4247). Vttes arvesse paragrahvist 43 tulenevaid piiranguid, korrigeerib (majandus)ksus olulised eelnevate perioodide vead tagasiulatuvalt esimestes finantsaruannetes, mis kinnitatakse prast vigade avastamist: a) b) korrigeerides selle (nende) eelneva(te) perioodi(de) vrdlusandmeid, mil viga esines; vi kui viga esines enne varaseimat esitatud eelnevat perioodi, korrigeerides varaseima esitatud perioodi varade, kohustiste ja omakapitali algsaldosid.

42

40

ET IAS 8

Piirangud tagasiulatuvale korrigeerimisele

43 44 Eelneva perioodi viga korrigeeritakse tagasiulatuvalt, vlja arvatud mral, mil on teostamatu kindlaks mrata kas vea perioodispetsiifilisi mjusid vi kumulatiivset mju. Kui on teostamatu kindlaks mrata vea perioodispetsiifilisi mjusid he vi enama esitatud eelneva perioodi vrdlusandmetele, korrigeerib (majandus)ksus varaseima perioodi varade, kohustiste ja omakapitali algsaldosid, mille suhtes tagasiulatuv korrigeerimine on teostatav (milleks vib olla kesolev periood). Kui kesoleva perioodi alguse seisuga on teostamatu mrata kindlaks vea kumulatiivset mju kigile eelnevatele perioodidele, korrigeerib (majandus)ksus vrdlusandmeid parandamaks viga edasiulatuvalt alates varaseimast teostatavast kuupevast. Eelneva perioodi vea korrigeerimist ei kajastata selle perioodi kasumis vi kahjumis, mil viga avastatakse. Igasugust muud eelnevate perioodide kohta esitatud informatsiooni, kaasa arvatud mitme aasta finantsandmete kokkuvtted, korrigeeritakse nii kaugele ajas tagasi, kui see on teostatav. Kui on teostamatu mrata kindlaks vea summat kikide eelnevate perioodide suhtes (niteks viga arvestusmeetodi rakendamisel), siis korrigeerib (majandus)ksus koosklas paragrahviga 45 vrdlusandmeid edasiulatuvalt alates varaseimast teostatavast kuupevast. Seega ei eralda ta enne seda kuupeva tekkinud varade, kohustiste ja omakapitali kumulatiivse korrigeerimise osa. Paragrahvid 5053 annavad juhiseid, millal on teostamatu korrigeerida viga he vi enama eelneva perioodi suhtes. Vigade korrigeerimist eristatakse muutustest arvestushinnangutes. Arvestushinnangud on oma olemuselt ligikaudsed vrtused, mida vib vajadusel muuta tiendava informatsiooni teatavaks saamisel. Niteks tulu vi kulu kajastamine seoses ebakindla sndmuse tulemuse selgumisega ei ole vea korrigeerimine.

45

46

47

48

Eelneva perioodi vigade avalikustamine

49 Rakendades paragrahvi 42 avalikustab (majandus)ksus jrgneva: a) b) eelneva perioodi vea olemuse; iga esitatud perioodi kohta korrigeerimise summa mral, mil see on teostatav: i) ii) c) d) finantsaruande iga mjutatud kirje kohta; ja kui (majandus)ksusele rakendatakse IAS 33, siis baasaktsiakasum ja lahjendatud aktsiakasum;

korrigeerimise summa varaseima esitatud eelneva perioodi alguse seisuga; ja kui tagasiulatuv korrigeerimine on teatud eelneva perioodi jaoks teostamatu, siis asjaolud, mis viisid sellise olukorra tekkimiseni ja kirjeldused, kuidas ja mis ajast alates on viga parandatud.

Jrgnevate perioodide finantsaruannetes ei pea neid avalikustamisi kordama.

Tagasiulatuva rakendamise ja tagasiulatuva korrigeerimise teostamatus

50 Mningates olukordades on teostamatu korrigeerida he vi enama eelneva perioodi vrdlusandmeid, saavutamaks vrreldavust kesoleva perioodiga. Niteks vib olla ei kogutud eelneva(te)l perioodi(de)l andmeid viisil, mis lubaks kas uue arvestusmeetodi tagasiulatuvat rakendamist (kaasa arvatud paragrahvides 5153 nimetatud eelnevatel perioodidel edasiulatuva rakendamise eesmrgil) vi tagasiulatuvat korrigeerimist, et parandada eelneva perioodi viga, ja sellise informatsiooni taasloomine vib olla teostamatu. Arvestusmeetodi rakendamisel finantsaruande osadele, mis on kajastatud vi avalikustatud seoses tehingutega, muude sndmustega vi olukordadega, on sageli vaja kasutada hinnanguid. Hinnangutele on omane subjektiivsus ja hinnanguid vib anda prast bilansipeva. Hinnangute andmine on potentsiaalselt keerulisem, kui seda tehakse arvestusmeetodi tagasiulatuva rakendamise vi eelneva perioodi vea tagasiulatuva korrigeerimise kontekstis,

51

41

ET IAS 8

kuna mjutatud tehingust, muust sndmusest vi olukorrast vib olla mdunud pikem ajavahemik. Samas jb eelnevate perioodide suhtes tehtud hinnangute eesmrk samaks nagu kesoleval perioodil tehtud hinnangutel, nimelt, et hinnang peegeldaks asjaolusid, mis eksisteerisid tehingu, muu sndmuse vi olukorra toimumise ajal. 52 Seega nuab uue arvestusmeetodi tagasiulatuv rakendamine vi eelneva perioodi vea tagasiulatuv korrigeerimine sellise informatsiooni, mis a) b) annab testust asjaoludest, mis eksisteerisid kuupeva(de)l, millal tehing, muu sndmus vi olukord toimus, ja oleks olnud kttesaadav selle eelneva perioodi finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise hetkel

eristamist muust informatsioonist. Mningate hinnangute tpide (niteks iglase vrtuse hinnang, mis ei phine jlgitaval hinnal vi jlgitavatel sisenditel) puhul on teostamatu eristada neid informatsiooni tpe. Kui tagasiulatuv rakendamine vi tagasiulatuv korrigeerimine nuaks mrkimisvrse hinnangu andmist, mille puhul ei ole vimalik eristada neid kahte informatsiooni tpi, on teostamatu rakendada uut arvestusmeetodit vi korrigeerida eelneva perioodi viga tagasiulatuvalt. 53 Eelnevale perioodile uue arvestusmeetodi rakendamisel vi summade korrigeerimisel ei tohi kasutada tagantjrele tarkust, kas oletuste tegemisel selle kohta, millised oleksid olnud eelneval perioodil juhtkonna kavatsused, vi eelneval perioodil kajastatud, mdetud vi avalikustatud summade hindamisel. Niteks juhul, kui (majandus)ksus korrigeerib eelneva perioodi viga seoses finantsvarade hindamisega, mis eelnevalt liigitati lunastusthtajani hoitavateks investeeringuteks koosklas IAS 39-ga Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine, ei muuda ta nende hindamisalust antud perioodil, isegi kui juhtkond otsustas hiljem neid mitte hoida lunastusthtajani. Samuti, kui (majandus)ksus korrigeerib eelneva perioodi vea arvestades vlja ttajate akumuleeritud haiguspuhkuse kohustuse koosklas IAS 19-ga Hvitised ttajatele, ei vta ta arvesse informatsiooni ebatavaliselt rnga gripihooaja kohta jrgneval perioodil, mis saab kttesaadavaks peale seda, kui finantsaruanded olid selleks eelnevaks perioodiks avaldamiseks heaks kiidetud. Asjaolu, et eelnevate perioodide kohta esitatud vrdlusandmete muutmisel osutub sageli vajalikuks oluliste hinnangute kasutamine, ei takista vrdlusandmete usaldusvrset kohandamist vi korrigeerimist.

Justumiskuupev
54 (Majandus)ksus rakendab kesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Teise avaldatud materjalide tagasivtmine

55 56 Kesoleva standardiga asendatakse IAS 8 Perioodi puhaskasum vi kahjum, rngad vead ja muutused arvestusmeetodites, mis on parandatud 1993. Kesoleva standardiga asendatakse jrgmised tlgendused: a) b) SIC-2 Jrjepidevus laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine ja SIC-18 Jrjepidevus alternatiivsed meetodid.

42

ET IAS 10

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 10 Bilansipevajrgsed sndmused

Eesmrk
1 Kesoleva standardi eesmrk on mrata: a) b) millal peab (majandus)ksus korrigeerima oma finantsaruandeid seoses bilansipevajrgsete sndmustega; ja millist teavet peab (majandus)ksus avalikustama finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupeva kohta ja bilansipevajrgsete sndmuste kohta.

Standardis nutakse samuti, et (majandus)ksus ei tohi koostada oma finantsaruandeid tegevuse jtkuvuse phimttest lhtuvalt, kui bilansipevajrgsed sndmused viitavad sellele, et tegevuse jtkuvuse eeldus ei ole asjakohane.

Rakendusala
2 Kesolevat standardit rakendatakse bilansipevajrgsete sndmuste arvestamisel ja avalikustamisel.

Misted
3 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Bilansipevajrgsed sndmused on sellised soodsad vi ebasoodsad sndmused, mis toimuvad bilansipeva ja finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupeva vahel. Eristatakse kahte tpi sndmuseid: a) b) 4 5 need, mis kinnitavad bilansipeval eksisteerinud asjaolusid (bilansipevajrgsed korrigeerivad sndmused); ja need, mis viitavad prast mittekorrigeerivad sndmused). bilansipeva tekkinud asjaoludele (bilansipevajrgsed

Finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise protsess varieerub sltuvalt juhtimisstruktuurist, seadusel phinevatest nuetest ning finantsaruannete koostamisel ja lplikul vormistamisel jrgitavatest protseduuridest. Mnedel juhtudel nutakse (majandus)ksuselt finantsaruannete esitamist aktsionridele kinnitamiseks prast finantsaruannete avaldamist. Sellistel puhkudel loetakse finantsaruanded avaldamiseks heakskiidetuks avaldamise kuupeval, mitte kuupeval, mil aktsionrid finantsaruanded kinnitavad. Nide 28. veebruaril 20X2 saavad (majandus)ksuse juhtkonnal valmis esialgsed finantsaruanded 31. detsembril 20X1 lppenud aasta kohta. 18. mrtsil 20X2 vaatab direktoraat finantsaruanded lbi ja kiidab need avaldamiseks heaks. 19. mrtsil 20X2 teatab (majandus)ksus oma kasumi ja valikuliselt muu finantsinformatsiooni. Finantsaruanded tehakse aktsionridele ja teistele huvilistele kttesaadavaks 1. aprillil 20X2. Aktsionrid kinnitavad finantsaruanded oma aastakoosolekul 15. mail 20X2 ja 17. mail 20X2 esitatakse kinnitatud finantsaruanded registreerimiseks jrelevalveasutusele. Finantsaruanded on heakskiidetud avaldamiseks 18. mrtsil 20X2 (pev, mil direktoraat on need avaldamiseks heaks kiitnud).

43

ET IAS 10

Mnedel puhkudel nutakse (majandus)ksuse juhtkonnalt finantsaruannete esitamist nukogule (mille koosseisu kuuluvad ksnes mitte-tidesaatvad direktorid) kinnitamiseks. Sellistel puhkudel kiidetakse finantsaruanded avaldamiseks heaks siis, kui juhtkond kiidab need nukogule avaldamiseks heaks. Nide 18. mrtsil 20X2 kiidab (majandus)ksuse juhtkond finantsaruanded heaks tema nukogule avaldamiseks. Nukogu koosneb ksnes mitte-tidesaatvatest direktoritest ning sinna vivad kuuluda ttajate ja muude huvirhmade esindajad. Nukogu kinnitab finantsaruanded 26. mrtsil 20X2. Finantsaruanded tehakse aktsionridele ja teistele huvilistele kttesaadavaks 1. aprillil 20X2. Aktsionrid kinnitavad finantsaruanded oma aastakoosolekul 15. mail 20X2 ja 17. mail 20X2 esitatakse finantsaruanded registreerimiseks jrelevalveasutusele. Finantsaruanded on avaldamiseks heaks kiidetud 18. mrtsil 20X2 (kuupev, mil juhtkond need nukogule avaldamiseks heaks kiidab).

Bilansipevajrgsete sndmuste hulka kuuluvad kik kuni finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupevani toimunud sndmused, isegi kui need sndmused toimuvad prast seda, kui kasum vi muu valikuline finantsinformatsioon on avalikult teada antud.

Kajastamine ja mtmine Bilansipevajrgsed korrigeerivad sndmused

8 9 (Majandus)ksus korrigeerib oma finantsaruannetes bilansipevajrgseid korrigeerivaid sndmusi. kajastatud summasid, et arvesse vtta

Alljrgnevad sndmused on nited bilansipevajrgsetest korrigeerivatest sndmustest, mis nuavad (majandus)ksuselt finantsaruannetes kajastatud summade korrigeerimist vi varem kajastamata objektide kajastamist: a) bilansipevajrgne kohtuotsus, mis kinnitab, et (majandus)ksusel oli bilansipeval eksisteeriv kohustus. (Majandus)ksus korrigeerib igat selle kohtuasjaga seotud eelnevalt kajastatud eraldist koosklas IAS 37-ga Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad vi kajastab uue eraldise. (Majandus)ksus ei avalikusta seda lihtsalt kui tingimuslikku kohustist, kuna kohtuotsus annab tiendavaid tendeid, mida arvestada koosklas IAS 37 paragrahviga 16; prast bilansipeva teatavaks saanud informatsioon, mis viitab sellele, et vara vrtus oli bilansipeval langenud vi, et varasemat selle vara vrtuse langusest tuleneva allahindluse summat tuleb korrigeerida. Niteks: i) prast bilansipeva vlja kuulutatud kliendi pankrot tavaliselt kinnitab, et bilansipeval sisaldasid nuded ostjate vastu kajastamata allahindlust ja, et (majandus)ksus peab korrigeerima vastavate nuete bilansilist (jk)maksumust; ja varude mk prast bilansipeva vib anda tendeid nende neto realiseerimisvrtuse kohta bilansipeval.

b)

ii) c) d)

enne bilansipeva ostetud varade soetusmaksumuse vi mdud varade mgitulu kindlaksmramine bilansipevajrgselt; kasumi jaotamise vi preemia vljamaksete summa kindlaksmramine prast bilansikuupeva juhul, kui (majandus)ksusel oli bilansipeval selle kuupeva eelsetest sndmustest tulenev juriidiline vi faktiline kohustus teha selliseid makseid (vt IAS 19 Hvitised ttajatele); pettuse vi vigade avastamine, mis nitab finantsaruannete ebakorrektsust.

e)

44

ET IAS 10

Bilansipevajrgsed mittekorrigeerivad sndmused

10 11 (Majandus)ksus ei tohi korrigeerida oma finantsaruannetes kajastatud summasid, et arvesse vtta bilansipevajrgseid mittekorrigeerivaid sndmusi. Bilansipevajrgse mittekorrigeeriva sndmuse niteks on investeeringute turuvrtuse langemine bilansipeva ja finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupeva vahelisel ajal. Tavaliselt pole turuvrtuse langemine seotud investeeringute seisundiga bilansipeval, vaid peegeldab hiljem tekkinud asjaolusid. Selleprast ei korrigeeri (majandus)ksus oma finantsaruannetes kajastatud investeeringute summasid. Samamoodi ei ajakohasta (majandus)ksus bilansipeva seisuga avalikustatud summasid investeeringute kohta, siiski peab ta paragrahvi 21 kohaselt avalikustama tiendavat teavet.

Dividendid
12 Kui (majandus)ksus kuulutab vlja dividendid omakapitaliinstrumentide omanikele (nagu on mratletud IAS 32-s Finantsinstrumendid: esitamine) prast bilansipeva, ei tohi (majandus)ksus kajastada neid dividende kohustisena bilansipeval. Kui dividendid kuulutatakse vlja (s.t dividendid on kinnitatud ja ei kuulu enam (majandus)ksuse poolt muutmisele) prast bilansipeva, kuid enne finantsaruannete avaldamiseks kinnitamist, ei kajastata dividende kohustistena bilansipeval, kuna nad ei vasta IAS 37-s mratletud eksisteeriva kohustuse kriteeriumile. Sellised dividendid avalikustatakse lisades koosklas IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine.

13

Tegevuse jtkuvus
14 (Majandus)ksus ei tohi koostada oma finantsaruandeid tegevuse jtkuvuse phimttest lhtuvalt, kui juhtkond otsustab prast bilansipeva kas (majandus)ksuse likvideerida vi lpetada kauplemine vi ritegevus, vi kui ei ole htegi muud realistlikku alternatiivi peale eelnimetatute. ritegevuse tulemuste ja finantsseisundi halvenemine prast bilansipeva vib viidata vajadusele kaaluda, kas tegevuse jtkuvuse eeldus on endiselt asjakohane. Kui tegevuse jtkuvuse eeldus ei ole enam asjakohane, siis loetakse selle asjaolu mju niivrd oluliseks, et kesolev standard nuab phimttelist muudatust majandusarvestuse alustes, mitte lihtsalt seniste aluste raames kajastatud summade korrigeerimist. IAS 1 tpsustab informatsiooni avalikustamise nudeid, kui: a) b) finantsaruanded ei ole koostatud tegevuse jtkuvuse phimttest lhtudes; vi juhtkond on teadlik olulistest ebakindlust phjustavatest asjaoludest, mis on seotud sndmuste vi olukordadega, mis vivad seada mrkimisvrse kahtluse alla (majandus)ksuse tegevuse jtkuvuse. Avalikustamist vajavad sndmused vi olukorrad vivad tekkida prast bilansipeva.

15

16

Avalikustamine Avaldamiseks heakskiitmise kuupev

17 (Majandus)ksus avalikustab finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupeva ja isiku(d), kes on selle heakskiidu andnud. Kui (majandus)ksuse omanikel vi teistel isikutel on igus finantsaruandeid muuta prast nende avaldamist, avalikustab (majandus)ksus selle asjaolu. Kasutajatel on oluline teada, millal finantsaruanded avaldamiseks heaks kiideti, kuna finantsaruanded ei peegelda prast seda kuupeva toimunud sndmusi.

18

45

ET IAS 10

Bilansipeva asjaolude kohta avalikustatud teabe ajakohastamine

19 20 Kui (majandus)ksus saab prast bilansipeva teavet asjaolude kohta, mis eksisteerisid bilansipeval, siis ajakohastab (majandus)ksus nende asjaolude kohta avalikustatud teabe uue teabe valguses. Mnedel puhkudel peab (majandus)ksus ajakohastama oma finantsaruannetes avalikustatud teabe, et arvesse vtta prast bilansipeva saadud teavet, isegi kui see teave ei mjuta finantsaruannetes kajastatud summasid. Avalikustatud teave tuleb ajakohastada niteks juhul, kui prast bilansipeva saadakse tendeid bilansipeval eksisteerinud tingimusliku kohustise kohta. Lisaks kaalumisele, kas bilansis tuleks kajastada eraldis vi selle summat muuta koosklas IAS 37-ga, ajakohastab (majandus)ksus nende tendite valguses ka tingimuslike kohustiste kohta avalikustatud teabe.

Bilansipevajrgsed mittekorrigeerivad sndmused

21 Kui bilansipevajrgsed mittekorrigeerivad sndmused on olulised, siis vib nende avalikustamata jtmine mjutada finantsaruannete kasutajate majandusotsuseid, mis on tehtud finantsaruannete phjal. Seeprast avalikustab (majandus)ksus jrgmise teabe bilansipevajrgsete mittekorrigeerivate sndmuste iga olulise kategooria kohta: a) b) 22 sndmuse laad; ja hinnang selle finantsmju kohta vi mrge, et sellist hinnangut pole vimalik anda.

Allpool on nited bilansipevajrgsetest mittekorrigeerivatest sndmustest, mida ldiselt tuleks avalikustada: a) b) c) oluline rihendus prast bilansipeva (IFRS 3 rihendused nuab sellistel puhkudel teatud teabe avalikustamist) vi olulise ttarettevtte vrandamine; (valdkonna) ritegevuse lpetamise plaani teatavaks tegemine; suured varade soetamised, varade liigitamine mgiks hoitavaks koosklas IFRS 5-ga Mgiks hoitavad phivarad ja lpetatud tegevusvaldkonnad, muud varade mmised vi suuremad varade sundvrandamised valitsuse poolt; olulise tootmisksuse hvimine tulekahju tagajrjel prast bilansipeva; olulise restruktureerimise vljakuulutamine vi selle teostamise alustamine (vt IAS 37); olulised tehingud lihtaktsiatega ja potentsiaalsed tehingud lihtaktsiatega prast bilansipeva (IAS 33 Aktsiakasum nuab (majandus)ksuselt selliste tehingute kirjelduse avalikustamist, vlja arvatud, kui sellised tehingud hlmavad kapitaliseerimist vi fondiemissiooni, aktsiatkeldamist vi aktsiate hendamist, mille kigi korrigeerimine on nutud IAS 33 alusel); ebatavaliselt suured varahindade vi valuutavahetuskursside muutused prast bilansipeva; prast bilansipeva justunud vi vlja kuulutatud muutused maksumrades vi maksuseadustes, mis oluliselt mjutavad tasumisele kuuluvaid ning edasilkkunud tulumaksu varasid ja kohustisi (vt IAS 12 Tulumaks); oluliste siduvate kohustuste vi tingimuslike kohustiste vtmine, niteks oluliste tagatiste andmise kaudu; ja olulise kohtuprotsessi, mis tuleneb ksnes prast bilansipeva toimunud sndmustest, algatamine.

d) e) f)

g) h)

i) j)

Justumiskuupev
23 (Majandus)ksus rakendab kesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

46

ET IAS 10

IAS 10 (parandatud 1999) tagasivtmine

24 Kesoleva standardiga asendatakse IAS 10 Bilansipevajrgsed sndmused (parandatud 1999).

47

ET IAS 11

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 11 Ehituslepingud

Eesmrk
Kesoleva standardi eesmrk on kehtestada ehituslepingutega seotud tulu ja kulu arvestuslik ksitlus. Tulenevalt ehituslepingute raames toimuva tegevuse iseloomust langevad lepingulise tegevuse alustamise ning lpuleviimise kuupevad ldjuhul erinevatesse arvestusperioodidesse. Seeprast on ehituslepingute arvestuse puhul phiprobleemiks lepingulise tulu ja lepinguliste kulutuste jaotamine arvestusperioodidele, mille kestel ehitustid tehakse. Kesolevas standardis kasutatakse Finantsaruannete koostamise ja esitamise raamphimtetes stestatud kajastamiskriteeriume, et mrata kindlaks, millal kajastatakse lepinguline tulu ja lepingulised kulutused vastavalt tuluna ja kuludena kasumiaruandes. Lisaks on standardis esitatud praktilised juhised nende kriteeriumite rakendamiseks.

Rakendusala
1 2 Kesolevat standardit rakendatakse ehituslepingute arvestuses tettevtjate finantsaruannetes. Kesoleva standardiga asendatakse IAS 11 Ehituslepingute arvestus, mis kinnitati 1978. aastal.

Misted
3 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Ehitusleping on leping, mis on spetsiaalselt slmitud teatud vara vi omavahel konstruktsiooniliselt, tehnoloogiliselt ja funktsionaalselt vi lppeesmrgi vi kasutusotstarbe kaudu tihedalt seotud vi vastastikku sltuvate varade kogumi rajamiseks. Fikseeritud hinnaga leping on ehitusleping, kus tettevtja nustub kindlaksmratud lepingulise hinnaga vi fikseeritud tasuga tehtud t hiku eest, mille suhtes kehtivad teatud juhtudel hinnatusu puudutavad stted. Kulud pluss leping on ehitusleping, mille puhul tettevtjale hvitatakse lubatud vi muul viisil mratletud kulutused, millele lisandub teatav protsent neist kulutustest vi fikseeritud tasu. 4 Ehituslepingu vib slmida ksiku vara, niteks silla, hoone, tammi, torustiku, tee, laeva vi tunneli ehitamiseks. Ehitusleping vib ksitleda ka mitme vara rajamist, mis on konstruktsiooniliselt, tehnoloogiliselt ja funktsionaalselt vi lppeesmrgi vi kasutusotstarbe kaudu omavahel tihedalt seotud vi vastastikku sltuvad; sellised lepingud on niteks lepingud rafineerimisettevtete ja muude, keerukate tehaste vi seadmete rajamiseks. Kesoleva standardi kohaselt hlmavad ehituslepingud muu hulgas: a) b) 6 selliste teenuste osutamise lepinguid, mis on otseselt seotud vara rajamisega, niteks projektijuhtide ja arhitektide teenuseid ksitlevad lepingud; ja lepinguid varade lammutamiseks vi taastamiseks ning keskkonna taastamiseks prast varade lammutamist.

Ehituslepinguid snastatakse mitmel moel, mis kesoleva standardi rakendamisel liigitatakse kas fikseeritud hinnaga lepinguteks vi kulud pluss lepinguteks. Mningatel ehituslepingutel vib olla nii fikseeritud hinnaga lepingu kui ka kulud pluss lepingu tunnuseid, niteks kulud pluss lepingu puhul, milles on kokku lepitud maksimumhind. Sellistel juhtudel peab tettevtja lepingulise tulu ja kulude kajastamise momendi kindlaksmramisel arvesse vtma kiki paragrahvide 23 ja 24 tingimusi.

48

ET IAS 11

Ehituslepingute hendamine ja ositamine

7 Kesoleva standardi nudeid rakendatakse ldjuhul iga ehituslepingu suhtes eraldi. Teatavatel juhtudel vib siiski tekkida vajadus standardi rakendamiseks ksiklepingu eraldi mratletavate komponentide vi lepingute kogumi suhtes, et kajastada lepingu vi lepingute kogumi sisu. Kui leping hlmab mitut vara, ksitatakse iga vara ehitust eraldi ehituslepinguna juhul, kui: a) b) c) 9 iga vara osas on esitatud eraldi pakkumised; iga vara osas toimusid eraldi lbirkimised ning tettevtjal ja kliendil oli vimalik heaks kiita vi tagasi lkata lepingu see osa, mis seondub konkreetse varaga; ja on vimalik kindlaks teha iga varaga seotud kulutused ja tulud.

he vi mitme kliendiga slmitud lepingute kogumit ksitatakse he ehituslepinguna, kui: a) b) c) lepingute kogum on slmitud he paketina; lepingud on sedavrd tihedalt vastastikku seotud, et sisuliselt moodustavad need osa hest ldise kasumimraga projektist; ja lepinguid tidetakse samaaegselt vi ksteise jrel.

10

Lepinguga vib ette nha tiendava vara ehitamise kliendi soovi korral vi lepingut vib muuta, lisades tiendava vara ehitamise. Tiendava vara ehitust ksitatakse eraldi ehituslepinguna, kui: a) b) see vara erineb konstruktsiooniliselt, tehnoloogiliselt ja funktsionaalselt oluliselt algse lepinguga hlmatud varast vi varadest; vi selle vara hind lepitakse kokku algset lepingulist hinda arvesse vtmata.

Lepinguline tulu
11 Lepinguline tulu hlmab: a) b) lepingus kokku lepitud tulu esialgset summat; ja muudatusi lepingulistes tdes, hvitisnudeid ja preemiaid: i) ii) 12 mral, mil on tenoline, et nendega kaasneb tulu; ja neid on vimalik usaldusvrselt mta.

Lepingulist tulu mdetakse saadud vi saadava tasu iglases vrtuses. Lepingulise tulu mtmist mjutavad mitmed tingimuslikud asjaolud, mis sltuvad tulevikus toimuvate sndmuste tagajrgedest. Hinnanguid on sageli tarvis muuta prast sndmuste toimumist ja tingimuslike asjaolude selgumist. Seeprast vib lepingulise tulu suurus periooditi suureneda vi vheneda. Niteks: a) b) c) d) tettevtja ja klient vivad algse lepingu slmimise perioodile jrgneval perioodil kokku leppida muudatustes vi hvitisnuetes, mis suurendavad vi vhendavad lepingulist tulu; fikseeritud hinnaga lepingus stestatud tulu vib kulutuste suurenemise stetest tulenevalt suureneda; lepinguline tulu vib vheneda trahvide tttu, mis tulenevad tettevtja hilinemistest lepingu titmisel; vi kui fikseeritud hinnaga lepingus sisaldub fikseeritud hind thiku kohta, suureneb lepinguline tulu hikute arvu suurenemisel.

49

ET IAS 11

13

Muudatus on kliendipoolne juhis lepingu alusel tehtava t ulatuse muutmiseks. Muudatuse tulemuseks vib olla lepingulise tulu suurenemine vi vhenemine. Nited muudatustest on vara tehniliste tingimuste vi projekti muutmine vi lepingu kestuse muutmine. Muudatused vetakse lepingulise tulu mramisel arvesse juhul, kui: a) b) on tenoline, et klient kiidab muudatuse ja sellest tuleneva tulu suuruse heaks; ja tulu suurust on vimalik usaldusvrselt mta.

14

Hvitisnue on summa, mille tasumist tettevtja nuab kliendilt vi kolmandalt isikult hvitisena lepingu hinnas mittesisalduvate kulutuste eest. Hvitisnue vib tekkida niteks kliendi phjustatud viivitustest, vigadest spetsifikatsioonides vi konstruktsioonis ning lepingujrgse t muudatuste vaidlustamisest. Hvitisnuetest saadava tulu mtmise osas valitseb suur ebakindlus ning sageli oleneb see lbirkimiste tulemustest. Seeprast lisatakse hvitisnuded lepingulisele tulule ksnes juhul, kui: a) b) lbirkimised on judnud sellisesse etappi, et hvitisnude tunnustamine kliendi poolt on tenoline; ja summat, mida klient tenoliselt tunnustab, on vimalik usaldusvrselt mta.

15

Ergutustasud on tiendavad summad, mida tettevtjale makstakse kindlaksmratud tulemusnitajate saavutamise vi letamise korral. Niteks vib leping stestada tettevtjale ergutustasu lepingu ennethtaegse titmise eest. Ergutustasud kaasatakse lepingulise tulu arvestusse, kui: a) b) lepingu titmine on judnud sellisesse faasi, et kindlaksmratud tulemusnitajate saavutamine vi letamine on tenoline; ja ergutustasu suurust on vimalik usaldusvrselt mta.

Lepingulised kulutused
16 Lepingulised kulutused hlmavad: a) b) c) 17 konkreetse lepinguga otseselt seotud kulutusi; kulutusi, mis on seostatavad lepingulise tegevusega ldiselt ning mida on vimalik lepingule jaotada; ja selliseid muid kulutusi, mis konkreetsete lepingutingimuste kohaselt kuuluvad kliendi poolt hvitamisele.

Konkreetse lepinguga otseselt seotud kulutused on muu hulgas: a) b) c) d) e) f) g) h) objekti tjukulud, sealhulgas objekti jrelevalve; kulutused ehituses kasutatavatele materjalidele; lepinguga seoses kasutatavate seadmete ja masinate kulum; kulutused seadmete, masinate ja materjalide transportimiseks lepingulisele ehitusobjektile ja tagasi; kulutused seadmete ja masinate rentimiseks; kulutused lepinguga otseselt seotud projekteerimisele ja tehnilisele abile; hinnangulised kulutused ehitusvigade parandamisele ja garantiitdele, sealhulgas eeldatavad garantiikulutused; ja hvitisnuded kolmandate isikute poolt.

Neid kulutusi vib vhendada mis tahes ettengematu tulu arvelt, mis ei kuulu lepingulise tulu alla, niteks tulu lejnud materjalide ning seadmete ja masinate realiseerimisest prast lepingu lppu.

50

ET IAS 11

18

Kulutused, mis on seostatavad lepingulise tegevusega ldiselt ning mida on vimalik konkreetsetele lepingutele jaotada, hlmavad muu hulgas: a) b) c) kindlustust; kulutusi konkreetse lepinguga otseselt mitteseotud projekteerimisele ja tehnilisele abile; ja ehituse ldkulusid.

Need kulutused jaotatakse sstemaatiliste ja ratsionaalsete meetodite alusel, mida rakendatakse jrjepidevalt kikide helaadsete kulutuste suhtes. Jaotamisel lhtutakse ehitustegevuse tavalisest mahust. Ehituse ldkulud hlmavad niteks kulutusi ehitusttajate palgaandmestiku koostamiseks ja ttlemiseks. Kulutused, mis on seostatavad lepingulise tegevusega ldiselt ning mida on vimalik jaotada konkreetsetele lepingutele, hlmavad ka laenukasutuse kulutusi, kui tettevtja kasutab IAS 23-ga Laenukasutuse kulutused lubatud alternatiivksitlust. 19 20 Kulutused, mis konkreetsete lepingutingimuste kohaselt kuuluvad tasumisele kliendi poolt, vivad sisaldada mningaid ldisi haldus- ja arenduskulutusi, mille hvitamine on stestatud lepingutingimustes. Kulutused, mida ei ole vimalik seostada lepingulise tegevusega vi lepingule jaotada, jetakse ehituslepingu kulutustest vlja. Sellised kulutused hlmavad: a) b) c) d) 21 ldisi halduskulutusi, mille hvitamine ei ole lepinguga ette nhtud; mgikulutusi; uurimis- ja arendustegevuse kulutusi, mille hvitamine ei ole lepinguga ette nhtud; ja nende (leliigsete) seadmete ja masinate kulumit, mida ei kasutata seoses konkreetse lepinguga.

Lepingulised kulutused sisaldavad kulutusi, mis on seostatavad lepinguga alates lepingu slmimise kuupevast kuni lepingu lpliku titmise kuupevani. Samas kulutused, mis on lepinguga otseselt seotud ning tehakse lepingu slmimiseks, arvatakse samuti lepinguliste kulutuste hulka, kui neid on vimalik eraldi mratleda ja usaldusvrselt mta ning lepingu slmimine on tenoline. Kui lepingu slmimiseks tehtud kulutused kajastatakse kuluna perioodil, mil need tehakse, ei arvata neid lepinguliste kulutuste hulka, kui leping slmitakse hilisemal perioodil.

Lepingulise tulu ja kulude kajastamine

22 Kui ehituslepingu tulemust on vimalik usaldusvrselt hinnata, kajastatakse ehituslepingust tulenev lepinguline tulu ja lepingulised kulutused vastavalt tulu ja kuluna lhtuvalt lepingulise tegevuse valmidusastmest bilansipeval. Ehituslepingust eeldatavalt tulenev kahjum kajastatakse koheselt kuluna koosklas paragrahviga 36. Fikseeritud hinnaga lepingu puhul on ehituslepingu tulemust vimalik usaldusvrselt hinnata, kui on tidetud kik jrgmised tingimused: a) b) c) d) 24 lepingulise tulu kogusummat on vimalik usaldusvrselt mta; on tenoline, et (majandus)ksus saab lepingust tulenevalt majanduslikku kasu; bilansipeval on vimalik usaldusvrselt mta nii lepingu titmise lpuleviimiseks vajalikke kulutusi kui ka lepingu titmise staadiumi; ja lepinguga seostatavad lepingulised kulutused on selgelt mratletavad ning usaldusvrselt mdetavad nii, et tegelikke lepingulisi kulutusi on vimalik vrrelda varasemate hinnangutega.

23

Kulud pluss lepingu puhul on ehituslepingu tulemusi vimalik usaldusvrselt hinnata, kui on tidetud kik jrgmised tingimused: a) on tenoline, et (majandus)ksus saab lepingust tulenevalt majanduslikku kasu; ja

51

ET IAS 11

b)

lepinguga seostatavad lepingulised kulutused on selgelt mratletavad ja usaldusvrselt mdetavad, olenemata sellest, kas need kuuluvad konkreetsete stete alusel hvitamisele vi mitte.

25

Tulu ja kulu kajastamist lhtuvalt lepingu titmise staadiumist nimetatakse sageli valmidusastme meetodiks. Selle meetodi kohaselt viiakse lepinguline tulu vastavusse valmidusastmeni judmiseks tehtud lepinguliste kulutustega, mille tulemusena esitatakse tulu, kulud ja kasum proportsionaalselt tehtud t mahuga. Meetod annab kasulikku teavet perioodi jooksul toimunud lepingulise tegevuse ja saavutatud tulemuste kohta. Valmidusastme meetodi kohaselt kajastatakse lepinguline tulu nende arvestusperioodide kasumiaruannetes, mille kestel t tehakse. Lepingulised kulutused kajastatakse ldjuhul kuluna nende arvestusperioodide kasumiaruannetes, mille kestel asjaomane t tehakse. Samas kajastatakse eeldatavad lepingu kogutulu letavad lepingulised kulutused koheselt kuluna koosklas paragrahviga 36. Tettevtja vib olla teinud lepingulisi kulutusi, mis on seotud tulevase lepingujrgse tegevusega. Sellised lepingulised kulutused kajastatakse varana, kui on tenoline, et need kaetakse. Knealused kulutused vljendavad kliendi poolt tasumisele kuuluvat summat ning liigitatakse sageli pooleliolevaks lepingujrgseks tks. Ehituslepingu tulemusi on vimalik usaldusvrselt hinnata ksnes juhul, kui on tenoline, et (majandus)ksus saab lepingust tulenevalt majanduslikku kasu. Kui aga juba lepingulise tulu hulka arvatud ning kasumiaruandes kajastatud summa laekumine on ebakindel, kajastatakse mittelaekuv summa vi summa, mille katmine ei ole enam tenoline, kuluna, mitte lepingulise tulu korrigeerimisena. (Majandus)ksusel on ldjuhul vimalik teha usaldusvrseid hinnanguid prast seda, kui ta on slminud lepingu, milles stestatakse: a) b) c) kikide osapoolte titmisele pratavad igused seoses ehitatava varaga; makstav tasu; ja arveldusviis ja -tingimused.

26

27

28

29

ldjuhul peab (majandus)ksusel olema ka thus sisemine eelarvestus- ja aruandlusssteem. Lepingu titmise edenedes vaatab (majandus)ksus lbi ning vajadusel muudab lepingulise tulu ja lepinguliste kulutuste hinnanguid. Taaslbivaatamise vajalikkus ei ole tingimata mrgiks, et lepingu tulemusi ei ole vimalik usaldusvrselt hinnata. 30 Lepingu valmidusastet vib kindlaks mrata mitmel erineval viisil. (Majandus)ksus kasutab meetodit, mis vimaldab tehtud td usaldusvrselt mta. Olenevalt lepingu iseloomust vivad meetodid tugineda: a) b) c) tehtud kulutuste osathtsusele hinnangulistest lepingulistest kogukulutustest; teostatud tde levaatamisele; vi lepingujrgse t tegelikule valmidusele.

Klientidelt saadud valmidusastmeline tasu ja ettemaksed ei kajasta sageli tehtud td. 31 Kui valmidusaste mratakse kindlaks seni tehtud lepinguliste kulutuste jrgi, arvatakse viimaste hulka ksnes tehtud td peegeldavad lepingulised kulutused. Vlja jetakse niteks jrgmised lepingulised kulutused: a) lepingulised kulutused, mis seonduvad tulevase lepingujrgse tegevusega, niteks lepinguobjektile toimetatud vi lepinguga seoses kasutamiseks ettenhtud materjalid, mida ei ole veel lepingu titmise raames paigaldatud, kasutatud vi rakendatud, vlja arvatud juhul, kui materjalid on toodetud spetsiaalselt selle lepingu jaoks; ja ettemaksed alltvtjatele alltvtulepingute alusel tehtava t eest.

b) 32

Kui ehituslepingu tulemust ei ole vimalik usaldusvrselt hinnata: a) b) kajastatakse tulu ksnes sel mral, mil tehtud lepingulised kulutused on tenoliselt kaetavad; ja kajastatakse lepingulised kulutused kuluna sellel perioodil, mil need on tehtud.

52

ET IAS 11

Ehituslepingust eeldatavalt tulenev kahjum kajastatakse koheselt kuluna koosklas paragrahviga 36. 33 Lepingu titmise varajastes staadiumides ei ole sageli vimalik lepingu tulemusi usaldusvrselt hinnata. Siiski vib olla tenoline, et (majandus)ksuse tehtud lepingulised kulutused kaetakse. Seeprast kajastatakse lepinguline tulu ksnes nende kulutuste ulatuses, mis on tenoliselt kaetavad. Kuna lepingu tulemusi ei ole vimalik usaldusvrselt hinnata, kasumit ei kajastata. Kuigi lepingu tulemusi ei ole vimalik usaldusvrselt hinnata, vib siiski olla tenoline, et lepingulised kogukulutused letavad lepingulist kogutulu. Sellistel juhtudel kajastatakse eeldatavad lepingulist kogutulu letavad lepingulised kulutused koheselt kuluna koosklas paragrahviga 36. Lepingulised kulutused, mille katmine ei ole tenoline, kajastatakse koheselt kuluna. Nited olukordadest, kus tehtud lepinguliste kulutuste kaetavus vib olla ebatenoline ning vib osutuda vajalikuks lepinguliste kulutuste kohene kajastamine kuluna, on muu hulgas lepingud: a) b) c) d) e) 35 mis ei ole tielikult titmisele pratavad, st nende kehtivus on tsiselt vaieldav; mille titmine oleneb kimasoleva kohtuvaidluse vi seadusandliku tegevuse tulemustest; mis seonduvad varaga, mis kuulub tenoliselt arestimisele vi sundvrandamisele; mille puhul klient ei suuda oma kohustusi tita; vi mille puhul tettevtja ei suuda lepingut lpuni tita vi tita oma lepingujrgseid kohustusi.

34

Kui ebakindlaid asjaolusid, mille tttu ei olnud lepingu tulemusi vimalik usaldusvrselt hinnata, enam ei ole, kajastatakse ehituslepinguga seotud tulu ja kulud koosklas paragrahviga 22, mitte paragrahviga 32.

Eeldatava kahjumi kajastamine

36 37 Kui on tenoline, et lepingulised kogukulutused letavad kogutulu, kajastatakse eeldatav kahjum koheselt kuluna. Knealuse kahjumi summa kindlaksmramisel ei veta arvesse: a) b) c) kas lepinguline t on alanud vi mitte; lepingulise tegevuse valmidusastet; vi sellistest teistest lepingutest eeldatavalt teenitavate kasumite summat, mida ei ksitata he ehituslepinguna paragrahvi 9 kohaselt.

Hinnangute muutused
38 Valmidusastme meetodit rakendatakse kumulatiivselt igal arvestusperioodil lepingulise tulu ja kulutuste jooksvate hinnangute suhtes. Seeprast loetakse lepingulise tulu vi lepinguliste kulutuste hinnangu muutuse mju vi lepingu tulemuste hinnangu muutuse mju arvestushinnangu muutuseks (vt IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead). Muudetud hinnanguid kasutatakse muudatuse tegemise perioodi ja jrgnevate perioodide kasumiaruannetes kajastatava tulu ja kulude summa kindlaksmramiseks.

Avalikustamine
39 (Majandus)ksus avalikustab: a) b) perioodi tuluna kajastatud lepingulise tulu summa; perioodil kajastatud lepingulise tulu kindlaksmramiseks kasutatud meetodid; ja

53

ET IAS 11

c) 40

pooleliolevate lepingute valmidusastme kindlaksmramiseks kasutatud meetodid.

(Majandus)ksus avalikustab bilansipeva seisuga pooleliolevate lepingute kohta jrgmised andmed: a) b) c) bilansipevaks tehtud kulutuste ja kajastatud kasumi (miinus kajastatud kahjum) kogusummad; saadud ettemaksete summa; ja kinnipidamiste summa.

41

Kinnipidamised on valmidusastmeliste arvlemiste summad, mida ei maksta enne lepingus selliste summade maksmiseks stestatud tingimuste titmist vi vigade parandamist. Valmidusastmeliste arvlemiste summad on summad, mis esitatakse arvetena lepingulise t titmise eest, olenemata sellest, kas klient on need tasunud. Ettemaksed on summad, mille tettevtja on saanud enne vastava t tegemist. (Majandus)ksus avalikustab: a) b) klientidelt lepingulise t eest saadaoleva brutosumma varana; ja klientidele lepingulise t eest vlgnetava brutosumma kohustisena.

42

43

Klientidelt lepingulise t eest saadaolev brutosumma sisaldab jrgmist: a) b) tehtud kulutused pluss kajastatud kasum; millest lahutatakse kajastatud kahjumite ja valmidusastmeliste arvlemiste summa

kikide pooleliolevate lepingute kohta, mille puhul tehtud kulutused pluss kajastatud kasumid (miinus kajastatud kahjumid) letavad valmidusastmelist arvlemist. 44 Klientidele lepingulise t eest vlgnetav brutosumma sisaldab jrgmist: a) b) tehtud kulutused pluss kajastatud kasum; millest lahutatakse kajastatud kahjumite ja valmidusastmeliste arvlemiste summa

kikide pooleliolevate lepingute kohta, mille puhul valmidusastmeliste arvlemiste summad letavad tehtud kulutuste ja kajastatud kasumite summat (miinus kajastatud kahjumid). 45 (Majandus)ksus kajastab kik tingimuslikud kohustised ja tingimusliku vara koosklas IAS 37-ga Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad. Tingimuslik kohustis ja tingimuslik vara vivad tekkida niteks garantiikulutustest, hvitisnuetest, trahvidest vi vimalikest kahjumitest.

Justumiskuupev
46 Kesolevat standardit rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hlmavad 1. jaanuaril 1995 vi prast seda algavaid perioode.

54

ET IAS 12

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 12 Tulumaks

Eesmrk
Kesoleva standardi eesmrk on kehtestada tulumaksu arvestuslik ksitlus. Tulumaksu arvestamise puhul on phiksimuseks, kuidas arvestada jrgmiste juhtudega kaasnevat tasumisele kuuluvat ja tulevast tulumaksu: a) b) (majandus)ksuse bilansis kajastatud varade (kohustiste) bilansilise (jk)maksumuse katmine (arveldamine) tulevikus; ja kesoleva perioodi finantsaruannetes. tehingud ja muud sndmused, mis on kajastatud (majandus)ksuse

Vara vi kohustise olemusest tuleneb, et aruandev (majandus)ksus kavatseb selle vara vi kohustise bilansilise (jk)maksumuse kas katta vi arveldada. Kui on tenoline, et sellise bilansilise (jk)maksumuse katmine vi arveldamine suurendab (vhendab) (majandus)ksuse tulevast tulumaksu vrreldes sellega, kui bilansilise (jk)maksumuse katmise vi arveldamisega maksukohustusi ei kaasneks, nuab kesolev standard, et (vlja arvatud vhestel erandjuhtudel) kajastaks (majandus)ksus edasilkkunud tulumaksu kohustist (edasilkkunud tulumaksu vara). Kesolev standard nuab, et (majandus)ksus arvestaks tehingute ja teiste sndmustega kaasnevaid maksumjusid samamoodi nagu tehinguid ja teisi sndmusi endid. Seega kajastatakse kasumiaruandes kikide seal kajastatud tehingute vi teiste sndmustega kaasnevad maksumjud. Kikide otse omakapitalis kajastatud tehingute ja teiste sndmuste puhul kajastatakse otse omakapitalis ka tehingute ja muude sndmustega seotud maksumjud. Sarnaselt mjutab edasilkkunud tulumaksu varade ja kohustiste kajastamine rihenduste puhul sellest rihendusest tekkivat firmavrtust vi omandaja osaluse lejki omandatava eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto iglases vrtuses vrreldes rihenduse soetusmaksumusega. Kesolevas standardis ksitletakse ka kasutamata maksukahjumitest vi kasutamata maksukrediitidest tulenevate edasilkkunud tulumaksu varade kajastamist, tulumaksu esitamist finantsaruannetes ja tulumaksuga seotud informatsiooni avalikustamist.

Rakendusala
1 2 Kesolevat standardit rakendatakse tulumaksu arvestamisel. Kesolevas standardis ksitatakse tulumaksuna kiki kasumi kasutamisel phinevaid kohalikke ja vlismaised makse. Tulumaks hlmab ka selliseid makse nagu niteks kinnipeetavad maksud, mida ttar- vi sidusettevte vi hisettevtmine tasuvad aruandvale (majandus)ksusele jaotatavatelt dividendidelt. Kehtetu Kesolevas standardis ei ksitata valitsusepoolse sihtfinantseerimise (vt IAS 20 Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine) ega investeeringu maksusoodustuste arvestusmeetodeid. Sellegipoolest ksitletakse kesolevas standardis sellistest sihtfinantseerimistest ja investeeringu maksusoodustustest tuleneda vivate ajutiste erinevuste arvestust.

3 4

Misted
5 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Arvestuslik kasum on perioodi kasum vi kahjum enne tulumaksu kulu mahaarvamist.

55

ET IAS 12

Maksustatav kasum (maksukahjum) on perioodi kasum (kahjum), mis on kindlaksmratud maksuhaldusasutuse kehtestatud reeglite kohaselt ja mille alusel makstakse (kaetakse) tulumaks. Tulumaksu kulu (tulumaksu tulu) on tasumisele kuuluva ja edasilkkunud tulumaksu kogusumma, mida vetakse arvesse perioodi kasumi vi kahjumi kindlaksmramisel. Tasumisele kuuluv tulumaks on perioodi maksustatavalt kasumilt (maksukahjumilt) makstava (kaetava) tulumaksu summa. Edasilkkunud tulumaksu kohustised on tulevastel perioodidel seoses maksustatavate ajutiste erinevustega makstavad tulumaksusummad. Edasilkkunud tulumaksu varad on tulevastel perioodidel seoses jrgmiste asjaoludega kaetavad tulumaksusummad: a) b) c) mahaarvatav ajutine erinevus; edasikantud kasutamata maksukahjumid; ja edasikantud kasutamata maksukrediidid.

Ajutine erinevus on vara vi kohustise bilansilise (jk)maksumuse ja tema maksustamisbaasi vahe. Ajutine erinevus vib olla kas: a) maksustatav ajutine erinevus, mis on ajutine erinevus, mille tulemuseks on maksustatavad summad nende tulevaste perioodide maksustatava kasumi (maksukahjumi) kindlaksmramisel, millal vara vi kohustise bilansiline (jk)maksumus kaetakse vi arveldatakse; vi mahaarvatav ajutine erinevus, mis on ajutine erinevus, mille tulemuseks on summad, mis arvatakse maha tulevaste perioodide maksustatava kasumi (maksukahjumi) kindlaksmramisel, kui vara vi kohustise bilansiline (jk)maksumus on kaetud vi arveldatud.

b)

Vara vi kohustise maksustamisbaas on selle vara vi kohustise maksustamisel aluseks vetav summa. 6 Tulumaksu kulu (tulumaksu tulu) koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksu kulust (tasumisele kuuluvast tulumaksu tulust) ja edasilkkunud tulumaksu kulust (edasilkkunud tulumaksu tulust).

Maksustamisbaas
7 Vara maksustamisbaas on summa, mis arvatakse maksustamisel maha kikidest (majandus)ksusele vara bilansilise (jk)maksumuse katmisega kaasnevatest maksustamisele kuuluvatest majanduslikest kasudest. Kui majanduslikud kasud ei ole maksustatavad, siis on vara maksustamisbaas vrdne selle bilansilise (jk)maksumusega. Nited 1 Masina soetusmaksumus on 100. Maksustamise eesmrgil on maha arvatud kulum kesoleva perioodi ja eelnevate perioodide eest kokku summas 30, seega lejnud maksumus arvatakse maha tulevastel perioodidel kas kulumina vi mmise korral vhendusena. Masina kasutamisest tulenev mgitulu on maksustatav, masina mmisest saadav kasum on maksustatav ja masina mmisest saadav kahjum arvatakse maksustamisel maha. Masina maksustamisbaas on 70. Saadaolevate intresside bilansiline (jk)maksumus on 100. Intressitulu kuulub maksustamisele kassaphiselt. Saadaolevate intresside maksustamisbaas on null. Ostjate vastu esitatud nuete bilansiline (jk)maksumus on 100. Vastav mgitulu on juba maksustatavas kasumis (maksukahjumis) arvesse vetud. Ostjate vastu esitatud nuete maksustamisbaas on 100. Ttarettevttelt saadaolevate dividendide bilansiline (jk)maksumus on 100. Dividendid ei kuulu maksustamisele. Sisuliselt on kogu vara bilansiline (jk)maksumus majanduslikust kasust mahaarvatav. Jrelikult on saadaolevate dividendide maksustamisbaas 100a.

56

ET IAS 12

Nited 5 Saadaoleva laenu bilansiline (jk)maksumus on 100. Laenu tagasimaksmisega maksukohustusi ei kaasne. Laenu maksustamisbaas on 100.
Kesoleva analsi kohaselt puudub maksustatav ajutine erinevus. Teise vimalusena vidakse eeldada, et saadaolevate teenitud dividendide maksustamisbaas on null ja et tulumaksu nullmra rakendatakse tuleneva maksustatava ajutise erinevuse 100 suhtes. Mlema analsi puhul puudub edasilkkunud tulumaksu kohustis.

Kohustise maksustamisbaas on selle bilansiline (jk)maksumus miinus kik selle kohustise suhtes tulevastel perioodidel maksustamise eesmrgil mahaarvatavad summad. Ettemaksena saadud mgitulust tuleneva kohustise maksustamisbaas on selle bilansiline (jk)maksumus, millest on maha arvatud kik tulevastel perioodidel mittemaksustatava mgitulu summad. Nited 1 Lhiajalised kohustised sisaldavad viitvlgu, mille bilansiline (jk)maksumus on 100. Vastav kulu arvatakse maksustamise eesmrgil maha kassaphiselt. Viitvlgade maksustamisbaas on null. Lhiajalised kohustised sisaldavad ettemaksena saadud intressitulu, mille bilansiline (jk)maksumus on 100. See intressitulu kuulub maksustamisele kassaphiselt. Ettemaksena saadud intresside maksustamisbaas on null. Lhiajalised kohustised sisaldavad viitvlgu, mille bilansiline (jk)maksumus on 100. Vastav kulu on maksustamise eesmrgil juba maha arvatud. Viitvlgade maksustamisbaas on 100. Lhiajalised kohustised sisaldavad tekkephiseid trahve ja viiviseid, mille bilansiline (jk)maksumus on 100. Trahvid ja viivised ei kuulu maksustamise eesmrgil mahaarvamisele. Tekkinud trahvide ja viiviste maksustamisbaas on 100a. Laenukohustise bilansiline (jk)maksumus on 100. Laenu tagasimaksmisega maksukohustusi ei kaasne. Laenu maksustamisbaas on 100.
Kesoleva analsi kohaselt puudub mahaarvatav ajutine erinevus. Teise vimalusena vidakse eeldada, et makstavate tekkinud trahvide ja viiviste maksustamisbaas on null ning et tulumaksu nullmra rakendatakse tuleneva mahaarvatava ajutise erinevuse 100 suhtes. Mlema analsi puhul puudub edasilkkunud tulumaksu vara.

Mnedel objektidel on maksustamisbaas, kuid bilansis neid varade vi kohustistena ei kajastata. Niteks kajastatakse uurimisvljaminekud nende tekkimise perioodi arvestusliku kasumi arvutamisel kuludena, kuid maksustatava kasumi (maksukahjumi) arvutamisel vib need alles hilisemal perioodil maha arvata. Uurimisvljaminekute maksustamisbaasi (ehk summa, mida maksuhaldusasutus lubab tulevastel perioodidel maha arvata) ja bilansilise (jk)maksumuse (null) vahe on mahaarvatav ajutine erinevus, millest tuleneb edasilkkunud tulumaksu vara. Kui vara vi kohustise maksustamisbaas ei ole kohe selge, tasub arvesse vtta kesoleva standardi phiprintsiipi: (majandus)ksus kajastab, vlja arvatud mnel ksikul erandjuhul, edasilkkunud tulumaksu kohustist (vara), kui vara vi kohustise bilansilise (jk)maksumuse katmine vi arveldamine suurendab vi vhendab tulevast tulumaksu vrreldes sellega, kui selle bilansilise (jk)maksumuse katmise vi arveldamisega maksukohustusi ei kaasneks. Paragrahvile 52 jrgnev nide C iseloomustab olukordi, millal tasub knealust phiprintsiipi arvesse vtta, niteks siis, kui vara vi kohustise maksustamisbaas sltub eeldatavast katmise vi arveldamise viisist. Konsolideeritud finantsaruannetes mratakse ajutine erinevus kindlaks konsolideeritud finantsaruannetes toodud varade ja kohustiste bilansiliste (jk)maksumuste ja nende maksustamisbaasi vrdlemise teel. Maksustamisbaas mratakse konsolideeritud tuludeklaratsioonist tulenevalt nendes riikides, kus knealune deklaratsioon esitatakse. Mujal mratakse maksustamisbaas iga kontserni (majandus)ksuse tuludeklaratsioonist tulenevalt eraldi.

10

11

57

ET IAS 12

Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustiste ja varade kajastamine

12 Kesoleva perioodi ja eelnevate perioodide eest tasumisele kuuluva tulumaksu maksmata osa kajastatakse kohustisena. Kui kesoleva perioodi ja eelnevate perioodide eest juba tasutud tulumaks letab nende perioodide eest tasumisele kuuluva tulumaksu, kajastatakse lejk varana. Maksukahjumiga seotud kasu, mille abil saab tagasiulatuvalt katta eelneva perioodi eest tasumisele kuulunud tulumaksu, kajastatakse varana. Kui eelneva perioodi eest tasumisele kuuluv tulumaks kaetakse maksukahjumiga, kajastab (majandus)ksus kasu selle perioodi varana, millal maksukahjum tekkis, kuna on tenoline, et kasu laekub (majandus)ksusele ning seda on vimalik usaldusvrselt mta.

13 14

Edasilkkunud tulumaksu kohustiste ja varade kajastamine Maksustatav ajutine erinevus

15 Edasilkkunud tulumaksu kohustisi kajastatakse kigi maksustatavate ajutiste erinevuste kohta, vlja arvatud juhtudel, mil edasilkkunud tulumaksu kohustis tekib: a) b) firmavrtuse esmasest kajastamisest; vi vara vi kohustise esmasel kajastamisel tehingu puhul, mis: i) ii) ei ole rihendus; ja ei mjuta tehingu toimumise ajal ei arvestuslikku kasumit ega ka maksustatavat kasumit (maksukahjumit).

Samas maksustatavate ajutiste erinevuste puhul, mis on seotud investeeringutega ttarettevtetesse, filiaalidesse ja sidusettevtetesse ning osalemistega hisettevtmistes, kajastatakse edasilkkunud tulumaksu kohustist koosklas paragrahviga 39. 16 Vara kajastamisel on eelduseks, et vara bilansiline (jk)maksumus kaetakse selle eest (majandus)ksusele tulevastel perioodidel laekuva majandusliku kasuga. Kui vara bilansiline (jk)maksumus letab selle maksustamisbaasi, letab maksustatava majandusliku kasu summa selle summa, mida vib maksustamise eesmrgil maha arvata. Selline erinevus on maksustatav ajutine erinevus ning kohustus maksta tulevastel perioodidel sellest tulenevat tulumaksu on edasilkkunud tulumaksu kohustis. Vara bilansilise (jk)maksumuse katmisel maksustatav ajutine erinevus thistub ja (majandus)ksusel tekib maksustatav kasum. Sellest tulenevalt on tenoline, et (majandus)ksuse majanduslik kasu vheneb maksude maksmise nol. Seetttu nutakse kesoleva standardiga kikide edasilkkunud tulumaksu kohustiste kajastamist, vlja arvatud teatavatel paragrahvides 15 ja 39 kirjeldatud juhtudel. Nide Vara soetusmaksumus on 150 ja bilansiline (jk)maksumus on 100. Kumulatiivne kulum maksustamise eesmrgil on 90 ja maksumr on 25%. Vara maksustamisbaas on 60 (soetusmaksumus 150 miinus kumulatiivne maksukulum 90). Bilansilise (jk)maksumuse 100 katmiseks peab (majandus)ksus teenima maksustatavat tulu100, kuid vib maksukulumina maha arvata vaid 60. Jrelikult maksab (majandus)ksus vara bilansilise (jk)maksumuse katmisel tulumaksu 10 (25% 40-st). Bilansilise (jk)maksumuse 100 ja maksustamisbaasi 60 vahe on maksustatav ajutine erinevus 40. Seega kajastab (majandus)ksus edasilkkunud tulumaksu kohustisena 10 (25% 40-st), milleks on see tulumaks, mis kuulub maksmisele prast vara bilansilise (jk)maksumuse katmist.

17

Mned ajutised erinevused tekivad niteks juhul, kui tulu vi kulu kajastub he perioodi arvestuslikus kasumis, kuid teise perioodi maksustatavas kasumis. Selliseid ajutisi erinevusi kirjeldatakse tihti ajastuse erinevustena.

58

ET IAS 12

Alljrgnevalt on toodud selliste ajutiste erinevuste nited, mis on maksustatavad ajutised erinevused ja millest seetttu tulenevad edasilkkunud tulumaksu kohustised: a) intressitulu kajastatakse arvestuslikus kasumis kll ajalise suhte alusel, kuid mnedes riikides vidakse seda maksustatavas kasumis arvestada raha laekumise hetkel. Selliste bilansis kajastatud nuete maksustamisbaas on null, sest kuni raha laekumiseni ei mjuta tulu maksustatavat kasumit; maksustatava kasumi (maksukahjumi) kindlaksmramiseks kasutatav kulum vib erineda arvestusliku kasumi kindlaksmramiseks kasutatavast kulumist. Ajutine erinevus on vara bilansilise (jk)maksumuse ja maksustamisbaasi vahe, s.t vara algne soetusmaksumus miinus kik selle varaga seotud kesoleva perioodi ja eelnevate perioodide maksustatava kasumi kindlaksmramisel tehtavad maksuhaldusasutuse poolt lubatud mahaarvamised. Maksustatav ajutine erinevus ja sellest tulenev edasilkkunud tulumaksu kohustis tekib siis, kui maksukulum on kiirendatud (kui maksukulum ei ole sama kiire kui arvestuslik kulum, tekib mahaarvatav ajutine erinevus ja edasilkkunud tulumaksu vara); ja arvestusliku kasumi kindlaksmramisel vib arendusvljaminekuid kapitaliseerida ja amortiseerida mitme perioodi vltel tulevikus, kuid maksustatava kasumi kindlaksmramiseks arvatakse need maha sellel perioodil, millal need tekkisid. Selliste arendusvljaminekute maksustamisbaas on null, kuna nad on juba maksustatavast kasumist maha arvatud. Ajutine erinevus on erinevus arendusvljaminekute bilansilise (jk)maksumuse ja maksustamisbaasi nullvrtuse vahel.

b)

c)

18

Ajutised erinevused tekivad ka siis, kui: a) b) c) d) rihenduse soetusmaksumus on jaotatud kajastades omandatud eristatavad varad ja vetud kohustised nende iglastes vrtustes, tegemata vastavaid korrigeerimisi maksuarvestuse jaoks (vt paragrahv 19); varad hinnatakse mber, tegemata vastavaid korrigeerimisi maksuarvestuse jaoks (vt paragrahv 20); rihendusest tekib firmavrtus (vt paragrahv 21); vara vi kohustise maksustamisbaas esmasel kajastamisel erineb tema algsest bilansilisest (jk)maksumusest, niteks varade valitsusepoolse sihtfinantseerimise korral (vt paragrahvid 22 ja 33); vi ttarettevtetesse, filiaalidesse ja sidusettevtetesse tehtud investeeringute vi hisettevtmistes osalemiste bilansiline (jk)maksumus muutub investeeringu vi osalemise maksustamisbaasist erinevaks (vt paragrahvid 3845).

e)

rihendused
19 rihenduse soetusmaksumus jaotatakse kajastades omandatud eristatavad varad ja vetud kohustised nende iglastes vrtustes omandamise kuupeval. Ajutised erinevused tekkivad, kui rihendus ei mjuta omandatud eristatavate varade ja vetud kohustiste maksustamisbaasi vi kui mju on teistsugune. Niteks kui vara bilansilist (jk)maksumust suurendatakse selle iglase vrtuseni, kuid vara maksustamisbaas jb soetusmaksumuse tasemele eelneva omaniku jaoks, tekib maksustatav ajutine erinevus, mille tulemuseks on edasilkkunud tulumaksu kohustis. Tekkinud edasilkkunud tulumaksu kohustis mjutab firmavrtust (vt paragrahv 66).

iglases vrtuses kajastatud varad

20 IFRS-id lubavad vi nuavad, et teatud varasid kajastatakse iglases vrtuses vi neid hinnatakse mber (vt niteks IAS 16 Materiaalsed phivarad, IAS 38 Immateriaalsed varad, IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine ja IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud). Mnedes riikides mjutab vara mberhindamine vi muu iglasele vrtusele mberarvestamine kesoleva perioodi maksustatavat kasumit (maksukahjumit). Sellest tulenevalt korrigeeritakse vara maksustamisbaasi ja ajutisi erinevusi ei teki. Mnedes riikides ei mjuta vara mberhindamine vi korrigeerimine perioodi maksustatavat kasumit ja jrelikult vara maksustamisbaasi ei korrigeerita. Sellegipoolest on bilansilise (jk)maksumuse katmise tulemuseks tulevikus (majandus)ksuse maksustatava majandusliku kasu suurenemine ja maksustamise eesmrgil mahaarvatav summa erineb knealuse majandusliku kasu summast. Erinevus mberhinnatud vara bilansilise (jk)maksumuse ja maksustamisbaasi vahel on ajutine erinevus ja tekitab edasilkkunud tulumaksu kohustise vi vara. See on nii isegi juhul, kui:

59

ET IAS 12

a)

(majandus)ksus ei kavatse vara vrandada. Sel juhul kaetakse vara mberhinnatud bilansiline (jk)maksumus tema kasutamise kaudu ja see tekitab maksustatava tulu, mis letab tulevastel perioodidel maksustamisel arvesse vetavat kulumit; vi kapitalikasu tulumaks lkkub edasi, kui vara mmisest saadud tulu investeeritakse sarnastesse varadesse. Sel juhul kuulub tulumaks lpuks maksmisele sarnaste varade mmisel vi kasutamisel.

b)

Firmavrtus
21 rihendusest tekkivat firmavrtust mdetakse summas, mille vrra rihenduse soetusmaksumus letab omandaja osalust omandatava eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto iglases vrtuses. Paljud maksuhaldusasutused ei luba maksustatava kasumi kindlaksmramisel firmavrtuse bilansilise (jk)maksumuse vhenemisi maha arvata. Veelgi enam, sellistes riikides ei lubata sageli firmavrtuse soetusmaksumust maha arvata olukordades, kui ttarettevte oma ritegevuse ra mb. Sellistes riikides on firmavrtuse maksustamisbaas null. Firmavrtuse bilansilise (jk)maksumuse ja maksustamisbaasi nullvrtuse vahe on maksustatav ajutine erinevus. Siiski ei lubata kesoleva standardiga kajastada tekkivat edasilkkunud tulumaksukohustist, kuna firmavrtust mdetakse oma olemuselt lplikuna ja edasilkkunud tulumaksu kohustise kajastamine suurendaks firmavrtuse bilansilist (jk)maksumust. Edasist edasilkkunud tulumaksu kohustise vhenemist, mida ei kajastata, kuna see on tekkinud firmavrtuse esmasest kajastamisest, loetakse samuti firmavrtuse esmasest kajastamisest tekkinuks ja seega ei kajastata paragrahvi 15 punkti a kohaselt. Niteks kui rihenduses omandatud firmavrtuse maksumuseks on 100, kuid maksubaas on null, siis paragrahvi 15 punktiga a keelatakse (majandus)ksusel kajastada tekkivat edasilkkunud tulumaksu kohustist. Kui (majandus)ksus hiljem kajastab selle firmavrtusega seoses kahjumi (vara) vrtuse langusest summas 20, siis firmavrtusega seotud maksustatava ajutise erinevuse summa vheneb 100-lt 80-le, mis phjustab ka kajastamata edasilkkunud tulumaksu kohustise vhenemise. Seda kajastamata edasilkkunud tulumaksu kohustise vrtuse vhenemist loetakse samuti firmavrtuse esmasest kajastamisest tulenevaks ja on seega keelatud kajastada paragrahvi 15 punkti a kohaselt. Siiski kajastatakse edasilkkunud tulumaksu kohustised firmavrtusega seotud maksustavatelt ajutistelt erinevustelt ulatuses, milles nad ei ole tekkinud firmavrtuse esmasest kajastamisest. Niteks kui rihenduses omandatud firmavrtuse soetusmaksumuseks on 100, mis arvatakse maksuarvestuses maha 20 protsenti aastas, alates omandamise aastast, siis on firmavrtuse maksustamisbaas esmasel kajastamisel 100 ja omandamise aasta lpus 80. Kui omandamise aasta lpuks jb firmavrtuse (jk)maksumus 100 muutumatuks, siis tekib selle aasta lpuks ajutine maksustatav erinevus 20. Kuna see ajutine maksustamise erinevus ei seostu firmavrtuse esmase kajastamisega, siis kajastatakse sellelt edasilkkunud tulumaksu kohustis.

21A

21B

Vara vi kohustise esmane kajastamine

22 Ajutine erinevus vib tekkida vara vi kohustise esmasel kajastamisel, niteks kui kogu vara vi selle osa ei ole maksustamise eesmrgil mahaarvatav. Sellise ajutise erinevuse arvestusmeetod sltub vara vi kohustise esmase kajastamiseni viinud tehingu olemusest: a) rihenduse korral kajastab (majandus)ksus kik edasilkkunud tulumaksu kohustised vi varad ning see mjutab firmavrtuse summat vi omandaja osaluse lejki omandatava eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto iglases vrtuses vrreldes rihenduse soetusmaksumusega (vt paragrahv 19); kui tehing mjutab kas arvestuslikku kasumit vi maksustatavat kasumit, kajastab (majandus)ksus kik edasilkkunud tulumaksu kohustised vi varad ning nendest tuleneva edasilkkunud tulumaksu kulu vi tulu kasumiaruandes (vt paragrahv 59); kui tehing ei ole rihendus ning ei mjuta arvestuslikku ega maksustatavat kasumit, saaks (majandus)ksus, kui ei ole tegemist paragrahvides 15 ja 24 stestatud eranditega, kajastada sellest tuleneva edasilkkunud tulumaksu kohustise vi vara ning korrigeerida vara vi kohustise bilansilist (jk)maksumust sama summa vrra. Sellised korrigeerimised muudaksid finantsaruanded aga vhem lbipaistvaks. Seetttu ei lubata kesoleva standardiga (majandus)ksusel kajastada tulemuseks olevat edasilkkunud tulumaksu kohustist vi vara ei esmasel kajastamisel ega ka hiljem (vt allpool esitaud nide). Lisaks eelnevale ei kajasta (majandus)ksus vara amortiseerimise kigus sellest tulenevaid kajastamata edasilkkunud tulumaksu kohustise vi vara muutusi.

b)

c)

60

ET IAS 12

Paragrahvi 22 punkti c illustreeriv nide (Majandus)ksus kavatseb kasutada vara soetusmaksumusega 1000 selle viieaastase pikkuse kasuliku eluea jooksul ja seejrel kanda see maha lppvrtusega null. Maksumr on 40%. Vara kulum ei ole maksustamisel mahaarvatav. Mmisel ei ole kapitalikasu maksustatav ja kapitalikahjum mahaarvatav. Vara bilansilise (jk)maksumuse katmisel teenib (majandus)ksus maksustavat tulu 1000 ja maksab tulumaksu 400. (Majandus)ksus ei kajasta sellest tulenevat edasilkkunud tulumaksu kohustist 400, kuna see tulenes vara esmasest kajastamisest. Jrgmisel aastal on vara bilansiline (jk)maksumus 800. Teenides maksustatavat tulu 800, maksab (majandus)ksus tulumaksu 320. (Majandus)ksus ei kajasta edasilkkunud tulumaksu kohustist 320, kuna see tulenes vara esmasest kajastamisest.

23

Koosklas IAS 32-ga Finantsinstrumendid: esitamine liigitab liitfinantsinstrumendi (niteks vahetusvlakirja) emiteerija instrumendi kohustise komponendi kohustisena ja omakapitali komponendi omakapitalina. Mnedes riikides on kohustise komponendi maksustamisbaas esmasel kajastamisel vrdne kohustise ja omakapitali komponentide summaga. Tulemuseks olev maksustatav ajutine erinevus tekib omakapitali ja kohustise komponentide eraldi esmasest kajastamisest. Seetttu ei rakendata ka paragrahvi 15 punktis b stestatud erandit. Jrelikult kajastab (majandus)ksus sellest tuleneva edasilkkunud tulumaksu kohustise. Paragrahvi 61 kohaselt debiteeritakse edasilkkunud tulumaks otse omakapitali komponendina. Paragrahvi 58 kohaselt kajastatakse edasised edasilkkunud tulumaksu kohustise muutused kasumiaruandes edasilkkunud tulumaksu kuluna (tuluna).

Mahaarvatavad ajutised erinevused

24 Edasilkkunud tulumaksu vara kajastatakse kikide mahaarvatavate ajutiste erinevuste puhul ulatuses, mis vastab tulevikus tenoliselt teenitavale maksustatavale kasumile, mille suhtes saab seda mahaarvatavat ajutist erinevust kasutada, vlja arvatud juhul, kui edasilkkunud tulumaksu vara tekib vara vi kohustise esmasest kajastamisest tehingus, mis: a) b) ei ole rihendus; ja ei mjuta tehingu toimumise ajal arvestuslikku kasumit ega ka maksustatavat kasumit (maksukahjumit).

Samas mahaarvatavate ajutiste erinevuste puhul, mis on seotud investeeringutega ttarettevtetesse, filiaalidesse ja sidusettevtetesse ning osalemistega hisettevtmistes, kajastatakse edasilkkunud tulumaksu vara koosklas paragrahviga 44. 25 Kohustise kajastamisele on omane, et kohustise bilansiline (jk)maksumus arveldatakse tulevastel perioodidel ning see toimub (majandus)ksuse majanduslikku kasu vljendavate ressursside vljamaksmise teel. (Majandus)ksuse ressursside vhenemise korral vivad need kik vi osa nendest olla maksustatava kasumi kindlaksmramisel mahaarvatavad kohustise kajastamise perioodist hilisemal perioodil. Sel juhul on kohustise bilansilise (jk)maksumuse ja maksustamisbaasi vahel ajutine erinevus. Seega tekib tulevastel perioodidel kaetava tulumaksu suhtes ka edasilkkunud tulumaksu vara, kui knealune osa kohustisest on lubatud maksustatava kasumi kindlaksmramisel maha arvata. Samuti, kui vara bilansiline (jk)maksumus on tema maksustamisbaasist viksem, tekib tulevastel perioodidel kaetava tulumaksuga seotud edasilkkunud tulumaksu vara. Nide (Majandus)ksus kajastab tekkephiselt tootegarantii kohustise vrtusega 100. Tootegarantii kulutused ei ole maksustamise eesmrgil mahaarvatavad enne, kui (majandus)ksus on kahjunude vlja maksnud. Maksumr on 25%. Kohustise maksustamisbaas on null (bilansiline (jk)maksumus 100 miinus tulevastel perioodidel selle kohustisega seotud mahaarvamiste summa). Kohustise bilansilise (jk)maksumuse tasumisel vheneb (majandus)ksuse tulevane maksustatav kasum 100 vrra ja jrelikult vheneb ka tulevane tulumaks 25 vrra

61

ET IAS 12

Nide (25% 100-st). Bilansilise (jk)maksumuse 100 ja maksustamisbaasi null vaheline erinevus on mahaarvatav ajutine erinevus 100. Seega kajastab (majandus)ksus edasilkkunud tulumaksu vara 25 (25% 100-st) tingimusel, et tenoliselt teenib (majandus)ksus tulevastel perioodidel piisavalt maksustatavat kasumit, et tulumaksu vhendamisest kasu saada.

26

Mahaarvatavad ajutised erinevused, millest tulenevad edasilkkunud tulumaksu varad, on niteks jrgmised: a) pensionihvitiste kulu vib arvestusliku kasumi kindlaksmramisel maha arvata ttaja ttamise ajal, kuid maksustatava kasumi kindlaksmramisel arvatakse see maha siis, kui (majandus)ksus teeb sissemakseid fondi vi maksab pensionihvitist. Kohustise bilansilise (jk)maksumuse ja maksustamisbaasi vahel on ajutine erinevus; kohustiste maksustamisbaas on tavaliselt null. Sellisest mahaarvatavast ajutisest erinevusest tuleneb edasilkkunud tulumaksu vara, kuivrd (majandus)ksuse majanduslik kasu suureneb sissemaksete tegemisel vi pensionihvitiste maksmisel seoses maksustatava kasumi vhenemisega; uurimisvljaminekud kajastatakse arvestusliku kasumi arvutamisel kuluna nende tekkimise perioodis, kuid nende mahaarvamine sama perioodi maksustatava kasumi (maksukahjumi) kindlaksmramisel ei pruugi olla lubatud. Uurimisvljaminekute maksustamisbaasi, s.t maksuhaldusasutuste poolt tulevastel perioodidel maha arvata lubatud summa ja bilansilise (jk)maksumuse null vahe on mahaarvatav ajutine erinevus, millest tuleneb edasilkkunud tulumaksu vara; rihenduse soetusmaksumus jaotatakse kajastades omandatud eristatavad varad ja omandatud kohustised nende iglastes vrtustes omandamise kuupeval. Kui omandatud kohustis on kajastatud omandamise kuupeval, kuid sellega seotud kulud arvatakse maksustatava kasumi kindlaksmramisel maha omandamise perioodile jrgnevatel perioodidel, siis tekib mahaarvatav ajutine erinevus, mille tulemuseks on edasilkkunud tulumaksu vara. Samuti tekib edasilkkunud tulumaksu vara, kui omandatud eristatava vara iglane vrtus on viksem kui tema maksustamisbaas. Mlemal juhul mjutab tulemuseks olev edasilkkunud tulumaksu vara firmavrtust (vt paragrahv 66); ja teatavaid varasid vib kajastada iglases vrtuses vi mberhinnatuna ilma maksustamise eesmrgil tehtava vastava korrigeerimiseta (vt paragrahv 20). Mahaarvatav ajutine erinevus tekib juhul, kui vara maksustamisbaas letab tema bilansilise (jk)maksumuse.

b)

c)

d)

27

Mahaarvatavate ajutiste erinevuste thistumine tekitab mahaarvamisi tulevaste perioodide maksustatavate kasumite kindlaksmramisel. Samas saab (majandus)ksus majanduslikku kasu tulumaksu vhenemise kaudu ainult siis, kui (majandus)ksus teenib piisavalt maksustatavat kasumit, mille suhtes saab mahaarvamisi saldeerida. Seetttu kajastab (majandus)ksus edasilkkunud tulumaksu vara ainult juhul, kui on tenoline, et tal saab olema maksustatavat kasumit, mille suhtes mahaarvatavat ajutist erinevust rakendatakse. Tenosus, et maksustatavat kasumit saab mahaarvatavate ajutiste erinevuste suhtes rakendada, eksisteerib juhul, kui on olemas piisavalt maksustavaid ajutisi erinevusi, mis on seotud sama maksuhaldusasutuse ja sama maksustatava (majandus)ksusega ning mis eeldatavasti thistuvad: a) b) samal perioodil, mil eeldatavasti thistub mahaarvatav ajutine erinevus; vi perioodidel, kuhu edasilkkunud tulumaksu varast tuleneva maksukahjumi vib tagasi vi edasi kanda.

28

Sel juhul kajastatakse edasilkkunud tulumaksu vara perioodil, mil mahaarvatavad ajutised erinevused tekivad. 29 Kui sama maksuhaldusasutuse ja sama maksustatava (majandus)ksusega seotud maksustatavad ajutised erinevused ei ole piisavad, kajastatakse edasilkkunud tulumaksu vara sellises ulatuses, mil: a) on tenoline, et (majandus)ksusel tekib tulevikus piisavalt maksustatavat kasumit, mis on seotud sama maksuhaldusasutuse ja sama maksustatava (majandus)ksusega, ning maksustatav kasum tekib samal perioodil kui mahaarvatava ajutise erinevuse thistumine (vi perioodidel, kuhu edasilkkunud tulumaksu varast tuleneva maksukahjumi vib edasi vi tagasi kanda). Selleks, et hinnata, kas (majandus)ksusel on tulevastel perioodidel piisavalt maksustatavat kasumit, ei vta (majandus)ksus arvesse tulevastel perioodidel eeldatavasti tekkivatest mahaarvatavatest ajutistest erinevustest tulenevaid maksustatavaid summasid, kuna nendest mahaarvatavatest ajutistest erinevustest tulenev edasilkkunud tulumaksu vara kasutamine nuab omakorda tulevast maksustatavat kasumit; vi

62

ET IAS 12

b) 30

(majandus)ksus vib kasutada maksuplaneerimisvimalusi, millega on vimalik tekitada sobivatel perioodidel maksustatavat kasumit.

Maksuplaneerimisvimalused on (majandus)ksuse toimingud konkreetse perioodi maksustatava tulu tekitamiseks vi suurendamiseks enne maksukahjumi vi maksukrediidi edasikandmise vimaluse lppemist. Niteks mnedes riikides saab maksustatavat tulu tekitada vi suurendada jrgmiselt: a) b) c) d) valides intressitulult maksude arvestamise kassa- vi tekkephise meetodi alusel; maksustatava kasumi teatavate mahaarvamiste edasilkkamisega; mes ning arvatavasti tagasi rentides varasid, mille vrtus on suurenenud, kuid mille maksustamisbaasi ei ole vastavalt sellele korrigeeritud; ja mittemaksustatavat tulu tekitava vara (mnedes riikides niteks riigivlakirjad) mmisega, et osta mni teine investeering, mis tekitab maksustatavat tulu.

Kui maksuplaneerimisvimalustega on vimalik maksustatavat kasumit hilisemast perioodist varasemasse perioodi nihutada, siis maksukahjumi vi maksukrediidi edasikandmise kasutamine sltub ikkagi muude tuluallikate kui ajutisest erinevusest prineva tulevase maksustatava kasumi olemasolust. 31 32 Kui (majandus)ksus on hiljuti kahjumit kandnud, juhindub ta paragrahvidest 35 ja 36. Kehtetu

Vara vi kohustise esmane kajastamine

33 Edasilkkunud tulumaksu vara tekib vara esmasel kajastamisel niteks juhul, kui varaga seotud mittemaksustatav valitsusepoolne sihtfinantseerimine arvatakse knealuse vara bilansilisest (jk)maksumusest maha, kuid maksustamisel seda vara amortiseeritavast osast (s.o maksustamisbaasist) maha ei arvata; knealuse vara bilansiline (jk)maksumus on viksem kui selle maksustamisbaas ja sellest tuleneb mahaarvatav ajutine erinevus. Valitsusepoolset sihtfinantseerimist vib ksitada ka edasilkkunud tuluna ning sellisel juhul on mahaarvatavaks ajutiseks erinevuseks edasilkkunud tulu ja selle maksustamisbaasi nullvrtuse vahe. Olenemata sellest, kumba esitusviisi (majandus)ksus kasutab, ei kajasta ta tulemuseks olevat edasilkkunud tulumaksu vara paragrahvis 22 esitatud phjustel.

Kasutamata maksukahjumid ja kasutamata maksukrediidid

34 Kasutamata maksukahjumite ja kasutamata maksukrediitide edasikandmise korral kajastatakse edasilkkunud tulumaksu vara ulatuses, mille osas on tenoline, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid kasutamata maksukahjumeid ja maksukrediite kasutada. Kasutamata maksukahjumite ja maksukrediitide edasikandmisest tekkinud edasilkkunud tulumaksu vara kajastamise kriteeriumid on samad, mis mahaarvatavatest ajutistest erinevustest tekkinud edasilkkunud tulumaksu varade kajastamisel. Siiski viitab kasutamata maksukahjumite olemasolu suhteliselt veenvalt sellele, et tulevikus ei pruugi maksustatavat kasumit olla. Seega, kui (majandus)ksus on hiljuti kandnud kahjumit, kajastab ta kasutamata maksukahjumitest vi maksukrediitidest tuleneva edasilkkunud tulumaksu vara ainult niivrd, kuivrd (majandus)ksusel on piisavalt maksustatavaid ajutisi erinevusi vi on muid veenvaid tendeid selle kohta, et tulevikus tekib (majandus)ksusel piisavalt maksustatavat kasumit, mille suhtes saab kasutamata maksukahjumeid vi maksukrediite rakendada. Sel juhul nhakse paragrahviga 82 ette edasilkkunud tulumaksu vara suuruse ja selle kajastamist toetava tendusmaterjali avalikustamine. (Majandus)ksus hindab sellise maksustatava kasumi tekkimise tenosust, mille suhtes saab kasutamata maksukahjumeid vi kasutamata maksukrediite kasutada, jrgmiste kriteeriumide alusel: a) kas (majandus)ksusel on sama maksuhaldusasutuse ja sama maksustatava (majandus)ksuse suhtes piisavalt maksustatavaid ajutisi erinevusi, millest tulevikus tekkivate maksustatavate summade suhtes saab kasutamata maksukahjumeid vi kasutamata maksukrediite enne sellise vimaluse kasutamise lppemist rakendada; kas on tenoline, et (majandus)ksusel tekib enne kasutamata maksukahjumite vi kasutamata maksukrediitide kasutamise vimaluse lppemist maksustatav kasum;

35

36

b)

63

ET IAS 12

c) d)

kas kasutamata maksukahjumid on tingitud sellistest eristatavatest asjaoludest, mille kordumine on ebatenoline; ja kas (majandus)ksusel on vimalus kasutada selliseid maksuplaneerimisvimalusi (vt paragrahv 30), mis tekitavad maksustatava kasumi perioodis, millal on vimalik kasutamata maksukahjumeid vi kasutamata maksukrediite kasutada.

Edasilkkunud tulumaksu vara ei kajastata juhul, kui maksustatava kasumi, mille suhtes saab kasutamata maksukahjumeid vi kasutamata maksukrediite rakendada, tekkimine ei ole tenoline.

Bilansis kajastamata edasilkkunud tulumaksu varade mberhindamine

37 (Majandus)ksus hindab igal bilansipeval bilansis kajastamata edasilkkunud tulumaksu varad mber. (Majandus)ksus kajastab eelnevalt kajastamata edasilkkunud tulumaksu vara bilansis ulatuses, mille osas on tenoline, et tulevane maksustatav kasum vimaldab katta edasilkkunud tulumaksu vara. Niteks vib kauplemistingimuste paranemine muuta tenolisemaks (majandus)ksuse vime teenida tulevikus piisavalt maksustatavat kasumit, et edasilkkunud tulumaksu vara vastaks paragrahvis 24 vi 34 esitatud kajastamiskriteeriumidele. Teise nitena vib tuua asjaolu, kui (majandus)ksus hindab edasilkkunud tulumaksu vara mber rihenduse kuupeval vi prast seda (vt paragrahvid 67 ja 68).

Investeeringud ttarettevtetesse, filiaalidesse ja sidusettevtetesse ning osalemine hisettevtmistes

38 Ajutised erinevused tekivad siis, kui ttarettevtetesse, filiaalidesse ja sidusettevtetesse tehtud investeeringute ja hisettevtmistes osalemise bilansiline (jk)maksumus (tpsemalt emaettevtte vi investori osa ttarettevtte, filiaali, sidusettevtte vi investeerimisobjekti netovarades, k.a firmavrtuse bilansiline (jk)maksumus) muutub selle investeeringu vi kaasosa maksustamisbaasist (tihti on selleks soetusmaksumus) erinevaks. Sellised erinevused vivad tekkida niteks paljudes jrgmistes erinevates olukordades: a) b) c) ttarettevtete, filiaalide, sidusettevtete vi hisettevtmiste jaotamata kasumi olemasolu; valuutavahetuskursside muutused, kui emaettevte ja selle ttarettevte asuvad erinevates riikides; ja sidusettevttesse tehtud investeeringu bilansilise (jk)maksumuse vhendamine kaetava vrtuseni.

Ajutine erinevus konsolideeritud finantsaruannetes vib erineda sama investeeringuga seotud ajutisest erinevusest emaettevtte konsolideerimata finantsaruannetes, kui emaettevte on selle investeeringu oma konsolideerimata finantsaruannetes kajastanud soetusmaksumuses vi mberhinnatud summas. 39 (Majandus)ksus kajastab edasilkkunud tulumaksu kohustise kikide ttarettevtetesse, filiaalidesse ja sidusettevtetesse tehtud investeeringutega ning hisettevtmistes osalemisega seotud maksustatavate ajutiste erinevuste puhul, vlja arvatud erinevused, mille puhul on tidetud mlemad jrgmised tingimused: a) b) 40 (majandus)ksus, investor vi hisettevtja suudab kontrollida ajutise erinevuse thistumise ajastamist; ja on tenoline, et ajutine erinevus ei thistu lhemas tulevikus.

Kuna (majandus)ksus kontrollib oma ttarettevtte dividendipoliitikat, on tal vimalik kontrollida ka knealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste thistumise ajastamist (sealhulgas ajutised erinevused nii jaotamata kasumi kui ka valuutakursivahede osas). Peale selle on neil juhtudel tihti ebapraktiline ajutise erinevuse thistumisel tekkiva tulumaksu summa vlja arvestada. Seega, kui emaettevte on otsustanud selliseid kasumeid lhemas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilkkunud tulumaksu kohustist. Samamoodi arvestatakse ka filiaalidesse tehtud investeeringuid. (Majandus)ksuse mitterahalisi varasid ja kohustisi mdetakse tema arvestusvaluutas (vt IAS 21 Valuutakursside muutuste mjud). Kui (majandus)ksuse maksustatav kasum vi maksukahjum (ning seega ka mitterahaliste varade vi kohustiste maksustamisbaas) mratakse kindlaks erinevas valuutas, tekivad valuutakursi muutustest ajutised erinevused, mis phjustavad edasilkkunud tulumaksu kohustise vi (koosklas

41

64

ET IAS 12

paragrahviga 24) vara kajastamise. Tulemuseks olev edasilkkunud tulumaks kas debiteeritakse vi krediteeritakse (vt paragrahv 58) kasumis vi kahjumis. 42 Sidusettevtte investor selle (majandus)ksuse le tavaliselt kontrolli ei oma ega saa selle dividendipoliitikat mrata. Seega, kui puudub kokkulepe, millega nhakse ette, et lhitulevikus sidusettevte kasumit ei jaota, kajastab investor oma sidusettevttesse tehtud investeeringuga seotud maksustavatest ajutistest erinevustest tuleneva edasilkkunud tulumaksu kohustise. Mnel juhul ei pruugi investoril olla vimalik sidusettevttesse tehtud investeeringu soetusmaksumuse katmisel makstava tulumaksu suurust mratleda, kuid on vimalik mratleda selle miinimumsumma. Sellistel juhtudel on edasilkkunud tulumaksu kohustiseks knealune miinimumsumma. hisettevtmise osapoolte vaheline kokkulepe ksitleb tavaliselt ka kasumite jagamist ja mratleb, kas selliste otsuste vastuvtmiseks on vaja kigi vi enamuse hisettevtjate nusolekut. Kui hisettevtja kontrollib kasumite jagamist ja on tenoline, et lhimas tulevikus kasumit ei jaotata, ei pea edasilkkunud tulumaksu kohustist kajastama. (Majandus)ksus kajastab edasilkkunud tulumaksu vara kikide ttarettevtetesse, filiaalidesse ja sidusettevtetesse tehtud investeeringutega ning hisettevtmistes osalemisega seotud mahaarvatavate ajutiste erinevuste puhul ksnes ulatuses, mille osas on tenoline, et: a) b) 45 knealune ajutine erinevus lhitulevikus thistub; ja tulevikus tekib maksustatavat kasumit, mille arvel saab ajutist erinevust kasutada.

43

44

Majandus(ksus) lhtub oma otsuses, kas kajastada ttarettevtetesse, filiaalidesse ja sidusettevtetesse tehtud investeeringutega ning osalemisega hisettevtmistes seotud mahaarvatavate ajutiste erinevuste edasilkkunud tulumaksu vara vi mitte, paragrahvides 2831 esitatud juhistest.

Mtmine
46 Kesoleva perioodi ja eelnevate perioodide eest tasumisele kuuluva tulumaksu kohustisi (varasid) mdetakse summas, mis tenoliselt tasutakse maksuhaldusasutusele (saadakse maksuhaldusasutuselt tagasi), lhtudes bilansipeval kehtinud (vi olulises osas kehtima hakanud) maksumradest (ja maksustamist reguleerivatest seadustest). Edasilkkunud tulumaksu varasid ja kohustisi mdetakse maksumradega, mida eeldatavasti rakendatakse knealuse vara realiseerimise vi kohustise arveldamise perioodil, lhtudes bilansipeval kehtinud (vi olulises osas kehtima hakanud) maksumradest (ja maksustamist reguleerivatest seadustest). Tasumisele kuuluva tulumaksu varasid ja kohustisi ning edasilkkunud tulumaksu varasid ja kohustisi mdetakse tavaliselt kehtivate maksumrade (ja maksustamist reguleerivate seaduste) alusel. Sellegipoolest on mnedes riikides valitsuse poolt maksumrade (ja maksustamist reguleerivate seaduste) vljakuulutamisel sisuliselt justav toime, kuigi asjakohane seadus vidakse vastu vtta mitu kuud prast vljakuulutamist. Sellistel juhtudel mdetakse tulumaksuvarasid ja -kohustisi vljakuulutatud maksumra (ja maksustamist reguleerivate seaduste) alusel. Kui maksustatava tulu erinevate tasemete suhtes rakendatakse erinevaid maksumrasid, mdetakse edasilkkunud tulumaksu varasid ja kohustisi ajutiste erinevuste eeldatavate thistumisperioodide maksustatava kasumi (maksukahjumi) suhtes eeldatavasti rakendatava keskmise maksumraga. Kehtetu Edasilkkunud tulumaksu kohustiste ja varade mtmine peegeldab (majandus)ksuse varade ja kohustiste bilansilise (jk)maksumuse eeldatava katmise vi arveldamise viisiga kaasnevaid maksukohustusi bilansipeval. Mnes riigis vib toimimisviis, kuidas (majandus)ksus katab (arveldab) vara (kohustise) bilansilise (jk)maksumuse, mjutada kas ht vi mlemat jrgmist asjaolu: a) (majandus)ksuse suhtes vara (kohustise) bilansilise (jk)maksumuse katmisel (arveldamisel) rakendatavat maksumra; ja

47

48

49

50 51

52

65

ET IAS 12

b)

vara (kohustise) maksustamisbaasi.

Sel juhul kasutab (majandus)ksus edasilkkunud tulumaksu kohustiste ja edasilkkunud tulumaksu varade mtmisel sellist maksumra ja maksustamisbaasi, mis on koosklas katmise vi arveldamise eeldatava viisiga. Nide A Vara bilansiline (jk)maksumus on 100 ja maksustamisbaas 60. Vara mmisel rakendataks 20% suurust maksumra ja muu tulu suhtes 30% suurust maksumra. Kui (majandus)ksus eeldab, et vara enam ei kasutata ja makse maha, kajastab (majandus)ksus edasilkkunud tulumaksu kohustise 8 (20% 40-st) ja kui (majandus)ksus eeldab, et vara silitatakse ja bilansiline(jk) maksumus kaetakse kasutamise kigus, kajastab (majandus)ksus edasilkkunud tulumaksu kohustise 12 (30% 40-st).

Nide B Vara, mille soetusmaksumus on 100 ja bilansiline (jk)maksumus 80, hinnatakse mber 150-le. Maksustamise eesmrgil vastavat korrigeerimist ei tehta. Kumulatiivne kulum maksustamise eesmrgil on 30 ja maksumr on 30%. Kui vara makse maha soetusmaksumusest kallimalt, lisatakse maksustatavale tulule ka kumulatiivne maksukulum 30, kuid soetusmaksumust letav mgitulu ei ole maksustatav. Vara maksustamisbaas on 70 ja eksisteerib maksustatav ajutine erinevus 80. Kui (majandus)ksus eeldab, et vara bilansiline (jk)maksumus kaetakse selle kasutamise kigus, tuleb genereerida maksustatavat tulu 150, kuid kulumit vib maha arvata ainult 70. Sel juhul eksisteerib edasilkkunud tulumaksu kohustis 24 (30% 80-st). Kui (majandus)ksus loodab katta bilansilise (jk)maksumuse kohese mmise teel 150 suuruse tulu eest, arvutatakse edasilkkunud tulumaksu kohustis jrgmiselt:

Maksustatav ajutine erinevus Kumulatiivne maksukulum Soetusmaksumust letav mgitulu Kogusumma 30

Maksumr 30%

Edasilkkunud tulumaksu kohustis 9

50 80

null

Mrkus: paragrahvi 61 kohaselt debiteeritakse mberhindamise tulemusena tekkinud tiendav edasilkkunud tulumaks otse omakapitalis.

Nide C Andmed on samad, mis nites B, vlja arvatud see, et kui vara makse maha soetusmaksumusest krgema hinna eest, kuulub kumulatiivne maksukulum maksustatava tulu alla (maksustatakse 30% suuruse maksumraga) ja mgitulu maksustatakse prast inflatsiooni jrgi korrigeeritud soetusmaksumuse 110 lahutamist 40% suuruse maksumraga. Kui (majandus)ksus eeldab, et vara bilansiline (jk)maksumus kaetakse selle kasutamise kigus, tuleb genereerida maksustatavat tulu 150, kuid kulumit vib maha arvata ainult 70. Sellisel juhul on maksustamisbaas 70, maksustatav ajutine erinevus 80 ja edasilkkunud tulumaksu kohustis 24 (30% 80-st),

66

ET IAS 12

Nide C nagu ka nites B. Kui (majandus)ksus kavatseb bilansilise (jk)maksumuse katta vara kohese mmise teel 150 eest, saab (majandus)ksus maha arvata indekseeritud soetusmaksumuse 110. Netotulul 40 on 40% suurune maksumr. Lisaks kuulub maksustatava tulu alla kumulatiivne maksukulum 30, millele rakendub 30% suurune maksumr. Sellest tulenevalt on maksustamisbaas 80 (110 miinus 30), maksustatav ajutine erinevus on 70 ja edasilkkunud tulumaksu kohustis 25 (40% 40-st pluss 30% 30-st). Kui kesolevas nites ei selgunud maksustamisbaasi olemus, vivad abiks olla paragrahvis 10 esitatud phimtted. (Mrkus: paragrahvi 61 kohaselt debiteeritakse mberhindamise tulemusena tekkinud tiendav edasilkkunud tulumaks otse omakapitalis.)

52A

Mnedes riikides on maksumrad krgemad vi madalamad, kui perioodi puhaskasum vi jaotamata kasum makstakse osaliselt vi tielikult (majandus)ksuse omanikele vlja dividendidena. Teistes riikides vib tulumaksu tagasi saada vi see vib maksmisele kuuluda juhul, kui perioodi puhaskasum vi jaotamata kasum makstakse osaliselt vi tielikult (majandus)ksuse omanikele vlja dividendidena. Sellistel juhtudel on tasumisele kuuluva tulumaksu varade ja kohustiste ning edasilkkunud tulumaksu varade ja kohustiste maksumraks jaotamata kasumile rakenduv maksumr. Paragrahvis 52A kirjeldatud asjaoludel kajastatakse dividendidega kaasnev tulumaks samal ajal, kui kajastatakse dividendi maksmise kohustis. Dividendidega kaasnev tulumaks on seotud pigem eelnevalt toimunud tehingute ja sndmuste kui omanikele tehtavate jaotamistega. Seetttu kajastatakse dividendidega kaasnev tulumaks koosklas paragrahviga 58 perioodi kasumis vi kahjumis, vlja arvatud sellises ulatuses, mil dividendidega kaasnev tulumaks tekib paragrahvi 58 punktides a ja b kirjeldatud asjaoludel. Paragrahve 52A ja 52B illustreeriv nide Jrgmine nide ksitleb sellise (majandus)ksuse tasumisele kuuluva tulumaksu varade ja kohustiste ning edasilkkunud tulumaksu varade ja kohustiste mtmist, mis tegutseb riigis, kus jaotamata kasumi pealt makstava tulumaksu mr on krgem (50%) ja tagastatakse kasumi jaotamisel. Jaotatava kasumi maksumr on 35%. Bilansipeval, s.o 31. detsembril 20X1, ei kajasta (majandus)ksus dividendide kohustist, mille kohta jaotusettepanek on tehtud vi mis on vlja kuulutatud prast bilansipeva. Selle tulemusena aastal 20X1 dividende ei kajastata. Aasta 20X1 maksustatav tulu on 100 000. Aasta 20X1 neto maksustatav ajutine erinevus on 40 000. (Majandus)ksus kajastab tasumisele kuuluva tulumaksu kohustise ja tulumaksu kulu 50 000. Tulevikus jaotatavate dividendide nol potentsiaalselt kaetavat summat varana ei kajastata. (Majandus)ksus kajastab ka edasilkkunud tulumaksu kohustise ja edasilkkunud tulumaksu kulu 20 000 (50% 40 000-st), mis kujutavad endast tulumakse, mida (majandus)ksus maksab oma varade ja kohustiste bilansilise (jk)maksumuse katmisel vi arveldamisel vastavalt jaotamata kasumile rakenduvale maksumrale. Seejrel kajastab (majandus)ksus 15. mrtsil 20X2 kohustisena eelnevatest kasumitest dividendid 10 000. 15. mrtsil 20X2 kajastab (majandus)ksus tulumaksu katmise summas 1500 (15% kohustisena kajastatud dividendidest) tasumisele kuuluva tulumaksu varana ja vhendab selle vrra 20X2. aasta tasumisele kuuluva tulumaksu kulu.

52B

53 54

Edasilkkunud tulumaksu varasid ja kohustisi ei diskonteerita. Edasilkkunud tulumaksu varade ja kohustiste usaldusvrne diskonteerimine nuab kigi ajutiste erinevuste thistumise ajastamise ksikasjalikku ajakava. Paljudel juhtudel ei ole sellist ajakava vimalik koostada vi see on vga keeruline. Seeprast ei ole asjakohane nuda edasilkkunud tulumaksu varade ja kohustiste diskonteerimist. Diskonteerimise vimaldamine, kuid selleks mitte kohustamine tooks kaasa edasilkkunud tulumaksu varade ja kohustiste vrreldamatuse (majandus)ksuste vahel. Seetttu ei nuta ega lubata kesoleva standardiga edasilkkunud tulumaksu varade ja kohustiste diskonteerimist.

67

ET IAS 12

55

Ajutised erinevused mratakse kindlaks vara vi kohustise bilansilise (jk)maksumuse alusel. See kehtib isegi juhul, kui bilansiline (jk)maksumus on ise mratud kindlaks diskonteeritud alusel, niteks pensionihvitiste kohustuste puhul (vt IAS 19 Hvitised ttajatele). Edasilkkunud tulumaksu vara bilansiline (jk)maksumus vaadatakse igal bilansipeval le. (Majandus)ksus vhendab edasilkkunud tulumaksu vara bilansilist (jk)maksumust sellises ulatuses, mille puhul ei ole enam tenoline, et tekib piisavalt maksustatavat kasumit, mis vimaldab kogu edasilkkunud tulumaksu varast vi selle osast saadavat kasu kasutada. Kik sellised vhendamised thistatakse sellises ulatuses, mille puhul on piisava maksustatava kasumi tekkimise tenosus taastunud.

56

Tasumisele kuuluva ja edasilkkunud tulumaksu kajastamine

57 Tehingust vi muust sndmusest tuleneva tasumisele kuuluva ja edasilkkunud tulumaksu mjude arvestamine toimub koosklas knealuse tehingu vi sndmuse endaga. See phimte on esitatud paragrahvides 5868C.

Kasumiaruanne
58 Tasumisele kuuluv ja edasilkkunud tulumaks kajastatakse tulu vi kuluna ja see sisaldub perioodi kasumis vi kahjumis, vlja arvatud juhul, kui maks tekib seoses: a) b) 59 tehingu vi sndmusega, mis kajastub samal vi erineval perioodil otse omakapitalis (vt paragrahvid 6165); vi rihendusega (vt paragrahvid 66-68).

Enamik edasilkkunud tulumaksu kohustisi ja varasid tekib juhul, kui tulu vi kulu kajastub he perioodi arvestuslikus kasumis, aga teise perioodi maksustatavas kasumis (maksukahjumis). Sellest tulenev edasilkkunud tulumaks kajastatakse kasumiaruandes. Niteks: a) intressi-, litsentsitasu- vi dividenditulu laekub hiljem ning see kaasatakse arvestuslikku kasumisse aja proportsionaalse jagamise phimttel koosklas IAS 18-ga Mgitulu, kuid maksustatavasse kasumisse (maksukahjumisse) kassaphiselt; ja immateriaalsete varade soetusmaksumus on kapitaliseeritud koosklas IAS 38-ga ja amortiseeritakse kasumiaruandes, kuid maksustamise eesmrgil arvati see maha juba tekkimise hetkel.

b) 60

Edasilkkunud tulumaksu varade ja kohustiste bilansiline (jk)maksumus vib muutuda isegi juhul, kui vastavad ajutised erinevused ei muutu. See vib tuleneda niteks jrgmistest asjaoludest: a) b) c) maksumrade vi maksustamist reguleerivate seaduste muutumine; edasilkkunud tulumaksu vara kaetavuse mberhindamine; vi vara eeldatava katmise viisi muutumine.

Sellest tulenev edasilkkunud tulumaks kajastatakse kasumiaruandes, kui see ei ole seotud objektidega, mis on varasemalt debiteeritud vi krediteeritud omakapitalis (vt paragrahv 63).

Otse omakapitalis krediteeritud vi debiteeritud objektid

61 62 Tasumisele kuuluv ja edasilkkunud tulumaks debiteeritakse vi krediteeritakse otse omakapitalis, kui see on seotud samal vi erineval perioodil otse omakapitalis krediteeritud vi debiteeritud objektidega. Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega nutakse vi lubatakse krediteerida vi debiteerida teatavaid objekte otse omakapitalis. Sellised objektid on niteks: a) materiaalsete phivarade (vt IAS 16) mberhindamisest tingitud bilansilise (jk)maksumuse muutus;

68

ET IAS 12

b)

jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimine, mis tuleneb kas muutusest arvestusmeetodis, mida rakendatakse tagasiulatuvalt vi vea korrigeerimisest (vt IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead);

c)

vlismaiste riksuste finantsaruannete mberarvestusest tulenevad valuutakursi vahed (vt IAS 21); ja
liitfinantsinstrumendi omakapitali komponendi esmasel kajastamisel tekkivad summad (vt paragrahv 23).

d) 63

Erandlikel asjaoludel vib olla keeruline mratleda omakapitalis krediteeritud vi debiteeritud objektidega seotud tasumisele kuuluva ja edasilkkunud tulumaksu summat. Selline olukord vib esineda niteks siis, kui: a) b) astmelise tulumaksu puhul ei ole vimalik mratleda, millise maksumraga maksustatava kasumi (maksukahjumi) konkreetset komponenti maksustati; maksumra vi mne muu tulumaksu igusakti muutus mjutab eelnevalt omakapitalis debiteeritud vi krediteeritud objektiga tielikult vi osaliselt seotud edasilkkunud tulumaksu vara vi kohustist; vi (majandus)ksus otsustab, et edasilkkunud tulumaksu vara tuleb kajastada vi selle kajastamine lpetatakse osaliselt ning kas selline edasilkkunud tulumaksu vara on tielikult vi osaliselt seotud eelnevalt omakapitalis debiteeritud vi krediteeritud objektiga.

c)

Sellistel juhtudel phineb otse omakapitalis krediteeritud vi debiteeritud objektidega seotud tasumisele kuuluv ja edasilkkunud tulumaks asjaomases riigis tasumisele kuuluva ja edasilkkunud tulumaksu proportsionaalsel jaotamisel vi mnel muul meetodil, millega knealuste asjaolude juures on vimalik vajalikku eraldamist saavutada. 64 IAS 16-s ei tpsustata, kas (majandus)ksus peaks igal aastal investeeringute mberhindluse reservist jaotamata kasumisse le kandma summa, mis on vrdne mberhinnatud vara kulumi vi amortisatsiooni ja vara soetusmaksumusel phineva kulumi vi amortisatsiooni vahega. Kui (majandus)ksus sellise lekande teeb, on lekantud summa sellega seotud edasilkkunud tulumaksuga saldeeritud. Samasuguseid phimtteid rakendatakse ka lekande suhtes materiaalse phivara objekti mmise korral. Kui vara hinnatakse mber maksustamise eesmrgil ja see mberhindamine on seotud varasema perioodi vi eeldatavasti tulevasel perioodil teostatava arvestusliku mberhindamisega, krediteeritakse vi debiteeritakse nii vara mberhindamise kui ka maksustamisbaasi korrigeerimise maksumju omakapitalis sellel perioodil, kui see tekkis. Kui mberhindamine maksustamise eesmrgil ei ole seotud eelneva perioodi vi eeldatavasti tulevasel perioodil teostatava arvestusliku mberhindamisega, kajastatakse maksustamisbaasi korrigeerimise mjud kasumiaruandes. Dividendide maksmisel omanikele vib (majandus)ksus olla kohustatud maksma osa dividendidest omanike nimel maksuhaldusasutusele. Paljudes riikides nimetatakse seda summat kinnipeetavaks tulumaksuks. Selline maksuhaldusasutusele makstud vi makstav summa debiteeritakse omakapitalis kui osa dividendidest.

65

65A

rihendusest tulenev edasilkkunud tulumaks

66 Nagu on selgitatud paragrahvis 19 ja paragrahvi 26 punktis c, vivad rihendustes tekkida ajutised erinevused. Koosklas IFRS 3-ga rihendused kajastab (majandus)ksus kik tekkinud edasilkkunud tulumaksu varad (ulatuses, milles nad on vastavuses paragrahvis 24 toodud kajastamiskriteeriumitega) vi edasilkkunud tulumaksu kohustised eristatavate varade ja kohustistena omandamise kuupeval. Jrelikult need edasilkkunud tulumaksu varad ja kohustised mjutavad firmavrtust vi omandaja osaluse lejki omandatava eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto iglases vrtuses vrreldes rihenduse soetusmaksumusega. Kuid siiski paragrahvi 15 punkti a kohaselt ei kajasta (majandus)ksus firmavrtuse esmasest kajastamisest tekkivaid edasilkkunud tulumaksu kohustisi. rihenduse tulemusena vib omandaja pidada tenoliseks, et ta saab realiseerida oma enda edasilkkunud tulumaksu vara, mis ei olnud enne rihendust kajastatud. Niteks vib omandaja saada kasutada oma kasutamata tulumaksu kahjumitest tulenevat kasu omandatava tulevase maksustatava kasumi vastu. Sellistel juhtudel kajastab omandaja edasilkkunud tulumaksu vara, kuid ei lisa seda rihenduse arvestusse ja seega ei vta seda arvesse mrates firmavrtuse suurust vi omandaja osaluse lejki omandatava eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto iglases vrtuses vrreldes rihenduse soetusmaksumusega.

67

69

ET IAS 12

68

Kui potentsiaalne tulu omandatava edasikantavate tulumaksu kahjumite kasutamisest vi teised edasilkkunud tulumaksu varad ei vasta rihenduse esmase arvestamise ajal IFRS 3-s toodud eraldiseisvana kajastamise kriteeriumitele, kuid realiseeruvad hiljem, siis kajastab omandaja tekkiva edasilkkunud tulumaksu tulu kasumiaruandes. Lisaks omandaja: a) b) vhendab firmavrtuse bilansilist (jk)maksumust summani, mis oleks kajastatud, kui edasilkkunud tulumaksu varad oleksid kajastatud eristatavate varadena omandamise kuupeval; ja kajastab firmavrtuse bilansilise (jk)maksumuse vhenemist kuluna.

See protseduur ei tohi kaasa tuua omandaja osaluse lejki omandatava eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto iglases vrtuses vrreldes rihenduse soetusmaksumusega, ega ei tohi suurendada ka summat, mis on eelnevalt sellise lejgi osas kajastatud. Nide (Majandus)ksus omandas ttarettevtte, millel oli mahaarvatav ajutine erinevus 300. Omandamise hetkel oli maksumr 30 protsenti. Tekkinud edasilkkunud tulumaksu vara summas 90 ei kajastatud eristatava varana rihendusest tuleneva firmavrtuse kindlaksmramisel summas 500. Kaks aastat prast hendust hindas (majandus)ksus, et tulevane maksustatav kasum peaks olema piisav, et realiseerida kogu mahaarvatavatest ajutistest erinevustest saadav kasu. (Majandus)ksus kajastab edasilkkunud tulumaksu vara 90 ja kasumiaruandes edasilkkunud tulumaksu tulu 90. Samuti vhendab (majandus)ksus firmavrtuse jkmaksumust 90 vrra ja kajastab selle summa kuluna kasumiaruandes. Selle tulemusena on firmavrtuse bilansiline (jk)maksumus vhendatud 410-ni, mis on summa, mida oleks kajastatud juhul, kui edasilkkunud tulumaksu vara 90 oleks juba omandamise kuupeval kajastatud eristatava varana. Kui maksumr oleks kasvanud 40 protsendini, siis oleks (majandus)ksus kajastanud edasilkkunud tulumaksu vara 120 (40 protsenti 300-st) ja kasumiaruandes edasilkkunud tulumaksu tulu 120. Kui maksumr oleks alanenud 20 protsendini, siis oleks (majandus)ksus kajastanud edasilkkunud tulumaksu vara 60 (20 protsenti 300-st) ja edasilkkunud tulumaksu tulu 60. Mlemal juhul oleks (majandus)ksus vhendanud firmavrtuse (bilansilist) jkmaksumust 90 vrra ja kajastanud selle summa kuluna kasumiaruandes.

Aktsiaphistest maksetehingutest tulenev tasumisele kuuluv ja edasilkkunud tulumaks

68A Mnes maksujurisdiktsioonis saab (majandus)ksus tulumaksu maha arvata (s.t summa mis on maksustavat kasumit vhendatav) selles osas, mis puudutab (majandus)ksuse aktsiate, aktsiaoptsioonide vi muude omakapitaliinstrumentidega makstud tasu. Taoline maksu mahaarvamise summa vib erineda sellega seonduvast kumulatiivsest tasude kulust ja vib tekkida hilisemal arvestusperioodil. Niteks, mningates jurisdiktsioonides vib kll (majandus)ksus kajastada ttajatele vimaldatud aktsiaoptsioonide vastu saadud teenuste tarbimist kuludes IFRS 2 Aktsiaphine makse phimtetest lhtuvalt, kuid mitte saada tulumaksu maha arvamist enne aktsiaoptsioonide kasutamist ning maksu mahaarvamine phineb sellisel juhul (majandus)ksuse aktsia hinnal optsioonide kasutamise kuupeva seisuga. Seoses kesoleva standardi paragrahvis 9 ja paragrahvi 26 punktis b vaadeldud uurimisvljaminekutega loetakse teatud ajahetkeks ttaja poolt osutatud teenuste maksubaasi (summa, mida maksuamet lubab tulevastel perioodidel vhendada) ja null bilansilise (jk)maksumuse erinevust mahaarvatavaks ajutiseks erinevuseks, mis vljendub edasilkkunud tulumaksuvarana. Kui maksuhaldusasutuse poolt tulevikus lubatavate mahaarvamiste summa ei ole perioodi lpu seisuga teada, leitakse perioodi lpus teada olnud informatsiooni alusel hinnanguline summa. Niteks, kui maksuhaldusasutuse poolt tulevikus mahaarvatav summa sltub (majandus)ksuse aktsiahinnast tuleviku kuupeva seisuga, siis mahaarvatav ajutine erinevus phineb (majandus)ksuse aktsia hinnal perioodi lpu kuupeva seisuga. Nagu on mrgitud paragrahvis 68A, vib mahaarvatav maksu summa (vi arvestuslik tulevane maksu mahaarvamine, mis on hinnatud lhtudes paragrahvist 68B) erineda sellega seonduvast kumulatiivsest tasude kulust. Standardi paragrahviga 58 nutakse, et tasumisele kuuluv ja edasilkkunud tulumaks kajastatakse tulu vi kuluna ja see sisaldub perioodi kasumiaruandes, vlja arvatud ulatuses, mil tulumaks tekib a) tehingust vi

68B

68C

70

ET IAS 12

sndmusest, mis samal vi erineval perioodil kajastatakse otse omakapitalis, vi b) rihendusest. Kui tulumaksu mahaarvamise summa (vi hinnanguline tuleviku tulumaksu mahaarvamise summa) letab seotud kumulatiivset hvitatava kulu summat, siis see viitab, et tulumaksu mahaarvamine seostub mitte ainult hvitatava kulu, vaid ka omakapitali elemendiga. Sellises olukorras kajastatakse tasumisele kuuluva vi edasilkkuva tulumaksuga seostatud lejk otse omakapitalis.

Esitusviis Tulumaksu varad ja kohustised

69 70 Kehtetu Kehtetu

Saldeerimine
71 (Majandus)ksus saldeerib tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustised ainult jrgmistel juhtudel: a) b) 72 (majandus)ksusel on juriidilist judu omav igus kajastatud summasid saldeerida; ja (majandus)ksus kavatseb kas arveldada netosummana vi realiseerida vara ja arveldada kohustise samaaegselt.

Kuigi tasumisele kuuluva tulumaksu varasid ja kohustisi kajastatakse ning mdetakse eraldi, saldeeritakse need bilansis samasuguste kriteeriumide jrgi, nagu on finantsinstrumentide kohta kehtestatud IAS 32-s. Tavaliselt on (majandus)ksusel juriidilist judu omav igus saldeerida tasumisele kuuluva tulumaksu vara ja kohustist, kui need on seotud sama maksuhaldusasutuse poolt hallatava tulumaksuga ja maksuhaldusasutus lubab (majandus)ksusel saada vi teha ks netomakse. Konsolideeritud finantsaruannetes saldeeritakse he kontserni (majandus)ksuse tagastamisele kuuluva tulumaksu vara kontserni teise (majandus)ksuse tasumisele kuuluva tulumaksu kohustisega ainult juhul, kui nendel (majandus)ksustel on juriidilist judu omav igus teha vi saada ks netomakse ning knealused (majandus)ksused kavatsevad sellise netomakse teha vi selle saada vi samaaegselt katta vara ja arveldada kohustise. (Majandus)ksus saldeerib edasilkkunud tulumaksu varad ja kohustised ainult jrgmistel juhtudel: a) b) (majandus)ksusel on juriidilist judu omav igus saldeerida tasumisele kuuluva tulumaksu varasid ja kohustisi; ja edasilkkunud tulumaksu varad ja kohustised on seotud tulumaksuga, mida haldab sama maksuhaldusasutus: i) ii) sama maksustava (majandus)ksuse suhtes; vi erinevate maksustatavate (majandus)ksuste suhtes, mis kavatsevad kikidel tulevastel perioodidel, mil edasilkkunud tulumaksu varad vi kohustised eeldatavasti arveldatakse vi kaetakse, arveldada tasumisele kuuluva tulumaksu kohustised ja varad netosummana vi realiseerida varad ja arveldada kohustised samaaegselt.

73

74

75

Vltimaks kikide ajutiste erinevuste thistumise ajastamise ksikasjaliku ajakava koostamise vajadust, nhakse kesoleva standardiga ette, et (majandus)ksus saldeerib sama maksustatava (majandus)ksuse edasilkkunud tulumaksu vara ja kohustise ainult juhul, kui need on seotud sama maksuhaldusasutuse poolt hallatava tulumaksuga ja kui (majandus)ksusel on juriidilist judu omav igus edasilkkunud tulumaksu varasid ja kohustisi saldeerida. Harvadel juhtudel vib (majandus)ksusel olla mnede perioodide osas juriidilist judu omav igus saldeerida ja ka kavatsus arveldada netosummana, kuid teiste perioodide suhtes mitte. Sellistel harvadel juhtudel vib osutuda vajalikuks koostada ksikasjalik ajakava, et usaldusvrselt kindlaks teha, kas he maksustatava

76

71

ET IAS 12

(majandus)ksuse edasilkkunud tulumaksu kohustis tstab sama perioodi tulumaksu, milles teise maksustatava (majandus)ksuse edasilkkunud tulumaksu vara teise maksustatava (majandus)ksuse makse vhendab.

Tulumaksu kulu
Tavategevuse kasumi vi kahjumiga seotud tulumaksu kulu (vi tulu)
77 Tavategevuse kasumi vi kahjumiga seotud tulumaksu tulu vi kulu esitatakse kasumiaruandes.

Vlisriigis tekkinud edasilkkunud tulumaksu kohustiste vi varade valuutakursi vahe

78 IAS 21-ga on ette nhtud teatavate valuutakursi vahede kajastamine tulu vi kuluna, kuid ei tpsustata, kus need vahed tuleks kasumiaruandes esitada. Seega, kui edasilkkunud vlismaiste tulumaksu kohustiste vi varade valuutakursi vahed kajastatakse kasumiaruandes, vib need vahed liigitada edasilkkunud tulumaksu kuluks (tuluks), kui sellist esitusviisi peetakse finantsaruannete kasutajatele kige kasulikumaks.

Avalikustamine
79 80 Tulumaksu kulu (tulu) philised komponendid avalikustatakse eraldi. Tulumaksu kulu (tulu) komponendid vivad olla jrgmised: a) b) c) d) e) f) g) h) tasumisele kuuluv tulumaksu kulu (tulu); kik perioodil kajastatud eelnevate perioodide tasumisele kuuluva tulumaksu kulu korrigeerimised; ajutiste erinevuste tekkimise ja thistumisega seotud edasilkkunud tulumaksu kulu (tulu) summa; maksumrade muutuste vi uute maksude kehtestamisega seotud edasilkkunud tulumaksu kulu (tulu) summa; eelneval perioodil kajastamata maksukahjumist, maksukrediidist vi ajutisest erinevusest tuleneva kasu summa, mida kasutati tasumisele kuuluva tulumaksu kulu vhendamiseks; eelneval perioodil kajastamata maksukahjumist, maksukrediidist vi ajutisest erinevusest tuleneva kasu summa, mida kasutati edasilkkunud tulumaksu kulu vhendamiseks; edasilkkunud tulumaksu vara allahindamisest vi eelneva allahindamise thistamisest tulenev edasilkkunud tulumaksu kulu paragrahvi 56 kohaselt; ja tulumaksu kulu (tulu) summa, mis on seotud nende muutustega arvestusmeetodites ja vigadega, mis sisalduvad kasumis vi kahjumis koosklas IAS 8-ga, kuna neid ei ole vimalik kajastada tagasiulatuvalt.

81

Eraldi avalikustatakse ka jrgmised asjaolud: a) b) c) omakapitalis debiteeritud vi krediteeritud objektidega seotud tasumisele kuuluva ja edasilkkunud tulumaksu kogusumma; kehtetu; tulumaksu kulu (tulu) ja arvestusliku kasumi vahelise suhte selgitus hes vi mlemas alljrgnevas vormis: i) tulumaksu kulu (tulu) ja arvestusliku kasumi vaheline arvuline vrdlus korrutatuna rakendatava(te) maksumra(de)ga, avalikustades ka rakendatava(te) maksumra(de) arvutamise aluse; vi

72

ET IAS 12

ii) d) e)

keskmise tegeliku maksumra ja rakendatava maksumra arvuline vrdlus, avalikustades ka rakendatava maksumra arvutamise aluse;

kui eelneva arvestusperioodiga vrreldes on rakendatavat maksumra vi rakendatavaid maksumrasid muudetud, siis sellekohane selgitus; selliste mahaarvatavate ajutiste erinevuste, kasutamata maksukahjumite ja kasutamata maksukrediitide summa (ja olemasolu korral aegumiskuupev), mille suhtes edasilkkunud tulumaksu vara bilansis ei ole kajastatud; ttarettevtetesse, filiaalidesse ja sidusettevtetesse tehtud investeeringutega ning hisettevtmistes osalemisega seotud ajutiste erinevuste kogusumma, mille suhtes edasilkkunud tulumaksu kohustisi ei ole kajastatud (vt paragrahv 39); iga ajutise erinevuse liigi ja kasutamata maksukahjumi vi kasutamata maksukrediidi liigi suhtes: i) ii) kikide bilansis esitatud perioodidel kajastatud edasilkkunud tulumaksu varade ja kohustiste summa; kasumiaruandes kajastatud edasilkkunud tulumaksu tulu vi kulu summa, kui see ei selgu bilansis kajastatud summade muutuste kaudu;

f)

g)

h)

lpetatud tegevusvaldkondade osas tulumaksu kulu, mis on seotud jrgmiste asjaoludega: i) ii) tegevuse lpetamisega kaasnev kasum vi kahjum; ja lpetatud tegevusvaldkonna tavategevuse kasum vi kahjum perioodil koos kikide aruandes esitatud eelnevate perioodide vastavate summadega; ja

i)

(majandus)ksuse omanikele jaotatavate dividendidega kaasnevad tulumaksukohustused, mille kohta tehti jaotusettepanek vi mis kuulutati vlja enne finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmist, kuid mis finantsaruannetes kohustisena ei kajastu.

82

(Majandus)ksus avalikustab edasilkkunud tulumaksu vara suuruse ja selle bilansis kajastamist toetava tendusmaterjali olemuse, kui: a) b) edasilkkunud tulumaksu vara kasutamine sltub tulevastest maksustavatest kasumitest, mis letavad olemasolevate maksustavate ajutiste erinevuste thistamisest saadavad kasumid; ja (majandus)ksus on kandnud jooksval vi eelneval perioodil kahjumit riigis, millega on seotud edasilkkunud tulumaksu varad.

82A

Paragrahvis 52A kirjeldatud asjaolude korral avalikustab (majandus)ksus omanikele tehtavate dividendivljamaksetega kaasnevate potentsiaalsete tulumaksumjude olemuse. Lisaks avalikustab (majandus)ksus ka potentsiaalsed kaasnevad tulumaksukohustuste summad, mida on vimalik kindlaks mrata, ja selle, kas eksisteerib potentsiaalseid tulumaksukohustusi, mida ei ole vimalik kindlaks mrata. Kehtetu Paragrahvi 81 punktis c toodud avalikustamise nue vimaldab finantsaruannete kasutajatel aru saada, kas tulumaksu kulu (tulu) ja arvestusliku kasumi vaheline suhe on ebaharilik, ning mista knealust suhet tulevikus mjutavaid olulisi tegureid. Tulumaksu kulu (tulu) ja arvestusliku kasumi vahelist suhet vivad mjutada sellised asjaolud nagu mittemaksustatav mgitulu, maksustatava kasumi (maksukahjumi) kindlaksmramisel mahaarvamisele mittekuuluvad kulud, maksukahjumite mju ja vlismaiste maksumrade mju. Tulumaksu kulu (tulu) ja arvestusliku kasumi vahelist suhet seletades kasutab (majandus)ksus rakendatavat maksumra, mis annab finantsaruannete kasutajatele kige asjakohasemat informatsiooni. Sageli osutub kige asjakohasemaks maksumraks (majandus)ksuse asukohariigi maksumr, mis summeerib siseriiklikud maksumrad ja kik kohalikud maksumrad, mis arvutatakse sisuliselt samalt maksustatava kasumi (maksukahjumi) tasemelt. Kuid (majandus)ksuse puhul, mis tegutseb mitmes erinevas riigis, vib olla asjakohasem summeerida eri riikide kohalike maksumrade alusel koostatud individuaalsed vrdlused. Jrgmine nide iseloomustab seda, kuidas rakendatava maksumra valimine mjutab arvulise vrdluse esitamist.

83 84

85

73

ET IAS 12

Paragrahvi 85 illustreeriv nide 19X2. aastal on (majandus)ksuse arvestuslik kasum oma riigis (riik A) 1500 (19X1: 2000) ja riigis B 1500 (19X1: 500). Riigis A on maksumr 30% ja riigis B 20%. Riigis A on maksustamisel mahaarvamisele mittekuuluvaid kulusid 100 (19X1: 200). Siseriikliku maksumra vrdluse kohta on esitatud jrgmine nide: 19X1 Arvestuslik kasum Tulumaks siseriikliku maksumraga 30% Maksustamisel mahaarvamisele mittekuuluvate kulude mju tulumaksule Riigis B kehtivate madalamate maksumrade mju Tulumaksu kulu 2500 750 19X2 3000 900

60 (50) 760

30 (150) 780

Alljrgnevalt on esitatud nide kiki riike ksitlevate eraldiseisvate vrdluste summeerimisel saadud vrdluse kohta. Selle meetodiga ei kajastu aruandja enda siseriikliku maksumra ja teiste riikide maksumrade vahelise vrdluse mju eraldi kirjena. (Majandus)ksusel vib osutuda vajalikuks anda seletusi maksumrade vi eri riikides teenitud kasumi struktuuri oluliste muutuste mju kohta selleks, et selgitada paragrahvi 81 punkti d kohaselt rakendatava(te) maksumra(de) muutust. Arvestuslik kasum Tulumaks asjaomases riigis teenitud kasumite suhtes rakendatava siseriikliku maksumraga Maksustamisel mahaarvamisele mittekuuluvate kulude mju tulumaksule Tulumaksu kulu 2500 3000

700

750

60 760

30 780

86 87

Keskmine tegelik maksumr on tulumaksu kulu (tulu) jagatud arvestusliku kasumiga. Tihti ei ole praktiline arvutada ttarettevtetesse, filiaalidesse ja sidusettevtetesse tehtud investeeringutest ja hisettevtmistes osalemisest tulenevaid bilansis kajastamata edasilkkunud tulumaksu kohustisi (vt paragrahv 39). Seetttu nutakse kesoleva standardiga, et (majandus)ksus avalikustab aluseks olevate ajutiste erinevuste kogusumma, kuid ei nuta edasilkkunud tulumaksu kohustiste avalikustamist. Sellegipoolest soovitatakse (majandus)ksustel vimaluse korral avalikustada bilansis kajastamata edasilkkunud tulumaksu kohustiste summad, kuna finantsaruannete kasutajatele vib see informatsioon vajalikuks osutuda. Paragrahvis 82A nutakse, et (majandus)ksus avalikustab omanikele tehtavate dividendivljamaksetega kaasneva potentsiaalse tulumaksu mju laadi. (Majandus)ksus avalikustab tulumaksussteemide olulised iserasused ja tegurid, mis mjutavad dividendivljamaksetega kaasnevate potentsiaalsete tulumaksumjude summasid. Mnikord ei ole vimalik omanikele tehtavate dividendivljamaksetega kaasnevat potentsiaalset tulumaksu summat ning mju arvutada. Selline olukord vib esineda niteks siis, kui (majandus)ksusel on palju

87A

87B

74

ET IAS 12

vlismaiseid ttarettevtteid. Kuid isegi sel juhul vib kogusumma mnede osade mramine olla lihtne. Niteks vivad kontserni emaettevte ja mned ttarettevtted olla maksnud jaotamata kasumitelt tulumaksu krgema maksumraga ja vivad teada konsolideeritud jaotamata kasumist omanikele tehtavate tulevaste dividendivljamaksete puhul tagastatava summa suurust. Sel juhul avalikustatakse tagastatava summa suurus. Kui (majandus)ksusel on veel teisi kaasnevaid potentsiaalseid tulumaksukohustusi, mida ei ole vimalik mratleda, siis avalikustab ta selle asjaolu. Emaettevtte konsolideerimata finantsaruannetes (kui need on olemas) seostuvad kaasnevad potentsiaalsed tulumaksukohustused emaettevtte jaotamata kasumiga. 87C (Majandus)ksuselt, mis on kohustatud avalikustama paragrahvis 82A kehtestatud teabe, vidakse nuda ka ttarettevtetesse, filiaalidesse ja sidusettevtetesse tehtud investeeringute ja hisettevtmistes osalemisega seotud teabe avalikustamist. Sel juhul vtab (majandus)ksus seda arvesse paragrahvi 82A kohaselt avalikustatava teabe kindlaksmramisel. Niteks vidakse (majandus)ksuselt nuda selliste ttarettevtetesse tehtud investeeringutega seotud ajutiste erinevuste kogusumma avalikustamist, mille kohta edasilkkunud tulumaksu kohustisi ei ole kajastatud (vt paragrahvi 81 punkt f). Kui kajastamata edasilkkunud tulumaksu kohustiste summade arvutamine ei ole vimalik (vt paragrahv 87), ei pruugi olla vimalik arvutada ka knealuste ttarettevtetega seotud dividendivljamaksetega kaasnevate potentsiaalsete tulumaksumjude summasid. (Majandus)ksus avalikustab kik tulumaksuga seotud tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad koosklas IAS 37-ga Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad. Tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad vivad tekkida niteks maksuhaldusasutusega pooleli olevatest vaidlustest. Kui maksumrade vi maksustamist reguleerivate seaduste muudatused justuvad vi kuulutatakse vlja prast bilansipeva, avalikustab (majandus)ksus ka nende muudatuste kik olulised mjud tasumisele kuuluva ja edasilkkunud tulumaksu varadele ja kohustistele (vt IAS 10 Bilansipevajrgsed sndmused).

88

Justumiskuupev
89 Kesolevat standardit rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hlmavad 1. jaanuaril 1998 vi hiljem algavaid perioode, vlja arvatud paragrahvis 91 stestatu suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit finantsaruannete suhtes, mis hlmavad enne 1. jaanuari 1998 algavaid perioode, avalikustab (majandus)ksus, et 1979. aastal heakskiidetud IAS 12 Tulumaksu arvestus asemel on kasutatud kesolevat standardit. Kesoleva standardiga asendatakse 1979. aastal kinnitatud IAS 12 Tulumaksu arvestus. Paragrahvid 52A, 52B, 65A, paragrahvi 81punkt i, paragrahvid 82A, 87A, 87B, 87C ning paragrahvide 3 ja 50 vljajtmine justuvad aruandeaasta finantsaruannete suhtes, mis hlmavad 1. jaanuaril 2001 vi hiljem algavaid perioode.* Varasem rakendamine on soovitatav. Kui varasem kasutuselevtmine mjutab finantsaruandeid, siis avalikustab (majandus)ksus selle asjaolu.

90 91

Paragrahvis 91 esitatud viide aruandeaasta finantsaruanded on koosklas justumiskuupevi ksitleva 1998. aastal vastuvetud selgesnalisema vljendusega. Paragrahvis 89 viidatakse finantsaruannetele.

75

ET - IAS 16

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 16 Materiaalsed phivarad

Eesmrk
1 Kesoleva standardi eesmrk on kehtestada materiaalsete phivarade arvestuslik ksitlus, nii et finantsaruannete kasutajatel oleks vimalik saada informatsiooni (majandus)ksuse poolt materiaalsetesse phivaradesse tehtud investeeringu ning sellise investeeringu muutuste kohta. Materiaalsete phivarade arvestusliku ksitluse phiksimusteks on varade esmane kajastamine, nende bilansilise (jk)maksumuste mramine ja nendega seotud kulumi ning (vara) vrtuse langusest tulenevate kahjumite kajastamine.

Rakendusala
2 Kesolevat standardit rakendatakse materiaalsete phivarade arvestamisel, vlja arvatud juhul, kui mne teise rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga nutakse vi lubatakse sellest erineva arvestusliku ksitluse kasutamist. Kesolevat standardit ei rakendata jrgmiste objektide suhtes: a) b) c) d) mgiks hoitavad materiaalsed phivarad koosklas IFRS 5-ga Mgiks hoitavad phivarad ja lpetatud tegevusvaldkonnad; pllumajandusliku tegevusega seotud bioloogilised varad (vt IAS 41 Pllumajandus); ja uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade kajastamine ja mtmine (vt IFRS 6 Maavarade uuring ja hindamine); vi mineraalide kaevandamisigused ja mineraalvarud, nagu nafta, maagaas ning samalaadsed mittetaastuvad maavarad.

Kesolevat standardit rakendatakse materiaalsete phivarade suhtes, mida kasutatakse punktides bd kirjeldatud varade arendamiseks vi silitamiseks. 4 Teiste standarditega vidakse nuda materiaalse phivara objekti kajastamist viisil, mis erineb kesolevas standardis stestatust. Niteks nutakse IAS 17-s Rendid, et (majandus)ksus hindab renditava materiaalse phivara objekti kajastamist vastavalt riskide ja hvede lekandmisele. Kuid sellistel juhtudel mratakse nende varade, kaasa arvatud kulumi, arvestusliku ksitluse kik lejnud aspektid kesoleva standardi kohaselt. (Majandus)ksus rakendab kesolevat standardit kinnisvara suhtes, mida ehitatakse vi arendatakse tulevikus kinnisvarainvesteeringuna kasutamiseks, kuid mis veel ei vasta IAS 40-s Kinnisvarainvesteeringud mratletud kinnisvarainvesteeringu mistele. Kui ehitus- vi arendustegevus on lpetatud, saab kinnisvarast kinnisvarainvesteering ning (majandus)ksus rakendab IAS 40. IAS 40 rakendatakse ka kinnisvarainvesteeringu suhtes, mis arendatakse mber nii, et tulevikus jtkub selle kasutamine kinnisvarainvesteeringuna. (Majandus)ksus, mis kasutab IAS 40-le vastavat soetusmaksumuse mudelit, rakendab kesolevas standardis kirjeldatud soetusmaksumuse mudelit.

Misted
6 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Bilansiline (jk)maksumus on summa, milles vara kajastatakse prast akumuleeritud kulumi ja (vara) vrtuse langusest tulenevate akumuleeritud kahjumite mahaarvamist.

76

ET - IAS 16

Soetusmaksumus on vara omandamiseks makstud raha vi raha ekvivalentide summa vi muu makstud tasu iglane vrtus selle omandamise vi ehitamise ajal, vi kui see on rakendatav, siis summa, mis on sellele varale omistatav esmakordsel kajastamisel koosklas teiste IFRS-ide konkreetsete nuetega, nt IFRS 2 Aktsiaphine makse. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus vi soetusmaksumuse asendusvrtus, millest on lppvrtus maha arvatud. Kulum on vara amortiseeritava osa sstemaatiline jaotamine vara kasulikule elueale. (Majandus)ksusespetsiifiline vrtus on rahavoogude ndisvrtus, mida (majandus)ksus eeldab tekkivat vara jtkuvast kasutamisest ning selle vrandamisest vara kasuliku eluea lppedes vi mida (majandus)ksus eeldab tekkivat kohustiste arveldamisel. iglane vrtus on summa, mille eest on vimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus. Kahjum (vara) vrtuse langusest on summa, mille vrra vara bilansiline (jk)maksumus letab selle vara kaetava vrtuse. Materiaalsed phivarad on materiaalsed objektid, mida: a) b) kasutatakse kaupade halduseesmrkidel; ja tootmiseks vi teenuste osutamiseks, rendile andmiseks vi

mida eeldatavasti kasutatakse rohkem kui he perioodi jooksul.

Kaetav vrtus on vara neto mgihind vi kasutusvrtus, olenevalt sellest, kumb on krgem. Lppvrtus on hinnanguline summa, mida (majandus)ksus saaks kesoleval hetkel vara vrandamisest, millest on maha arvatud hinnangulised vrandamiskulud eeldusel, et selle vara eluiga on lppenud ja see on eeldatavas tseisundis oma kasuliku eluea lpus. Kasulik eluiga on: a) b) ajavahemik, mille jooksul (majandus)ksus vara eeldatavasti kasutab; vi toodangu- vi muude samalaadsete hikute arv, mida (majandus)ksus eeldatavasti varast saab.

Kajastamine
7 Materiaalse phivara objekti soetusmaksumust kajastatakse esmalt varana siis ja ainult siis, kui: a) b) 8 on tenoline, et (majandus)ksus saab objektist tulevast majanduslikku kasu; ja objekti soetusmaksumust saab usaldusvrselt mta.

Varuosasid ja hooldusseadmeid kajastatakse ldjuhul varudena ning kantakse kasutusse vtmisel kuluks. Olulisema vrtusega varuosad ja paigaldamata seadmed vastavad materiaalsete phivarade mistele, kui (majandus)ksus loodab neid kasutada kauem kui he perioodi jooksul. Samuti loetakse varuosasid ning hooldusseadmeid materiaalseteks phivaradeks juhul, kui neid saab kasutada vaid koos materiaalse phivara objektiga. Kesolev standard ei ne ette kajastamisel kasutatavat mthikut, st seda, mis moodustab materiaalse phivara objekti. Seega tuleb kajastamiskriteeriumite rakendamist hinnata vastavalt (majandus)ksusespetsiifilistele tingimustele. Individuaalselt ebaoluliste objektide (niteks vormid, triistad ja stantsid) puhul vib olla otstarbekas need hendada ja rakendada vastavaid kriteeriume objektide kogusumma suhtes. (Majandus)ksus hindab kiki materiaalsete phivarade omandamiseks tehtud tekkephiseid kulutusi kesoleva kajastamisphimtte kohaselt. Nimetatud kulutused hlmavad materiaalse phivara objekti esmase omandamise vi valmistamisega seotud kulutusi ning kulutusi, mis on seotud selle tiendamise, osalise asendamise vi hooldusega.

10

77

ET - IAS 16

Esmased kulutused
11 Materiaalse phivara objekte vib omandada turvalisuse vi keskkonnakaitsega seotud eesmrkidel. Kuigi selliste materiaalsete phivarade omandamine (majandus)ksuse tulevast majanduslikku kasu muult olemasolevalt materiaalse phivara objektilt otseselt ei suurenda, vib see olla vajalik teistelt varadelt tulevase majandusliku kasu saamiseks. Selliseid materiaalse phivara objekte kajastatakse varadena, kuna need vimaldavad (majandus)ksusel tulevikus saada nendega seotud varadelt sellist majanduslikku kasu, mis oleks suurem kui kasu juhul, kui neid objektide ei oleks omandatud. Niteks vib keemiatootja rakendada uusi kemikaalide ttlemise protsesse, et tita ohtlike kemikaalide tootmisel ja ladustamisel keskkonnanudeid; sellega seotud tehase uuendustd kajastatakse varana, kuna nendeta ei saa (majandus)ksus kemikaale toota ja ma. Siiski, sellise vara ja sellega seotud varade bilansilist (jk)maksumust kontrollitakse vrtuse languse hindamiseks koosklas IAS 36-ga Varade vrtuse langus.

Hilisemad kulutused
12 Paragrahvis 7 toodud kajastamisphimtte kohaselt ei kapitaliseeri (majandus)ksus materiaalse phivara objekti bilansilises (jk)maksumuses selle igapevase hooldusega seotud kulusid. Selle asemel kajastatakse nimetatud kulud tekkephiselt kasumiaruandes. Igapevase hooldusega seotud kulud hlmavad peamiselt kulusid tjule ja tarbekaupadele, ning vivad sisaldada ka varuosadega seotud kulusid. Selliseid vljaminekuid kirjeldatakse sageli kui materiaalse phivara objekti remondi ja hooldusega seotud kulusid. Mne materiaalse phivara objekti osasid tuleb korrapraste ajavahemike jrel asendada. Niteks tuleb sulatusahjule panna uus vooder prast teatavat ttundide arvu vi uuendada lennuki sisustust (niteks vlja vahetada istmed ja salong) mitu korda lennukikere eluea jooksul. Materiaalse phivara objekte vib omandada ka harvemini toimuva asendamise eesmrgil, nagu niteks hoone siseseinte asendamiseks vi lplikuks asendamiseks. Paragrahvis 7 toodud kajastamisphimtte kohaselt kajastab (majandus)ksus materiaalse phivara objekti bilansilises (jk)maksumuses selle objekti osa asendamisega seotud tekkephiseid kulutusi juhul, kui see on koosklas kajastamiskriteeriumitega. Asendatud osade kajastamine bilansis lpetatakse koosklas kesoleva standardi kajastamise lpetamise stetega (vt paragrahvid 67-72). Materiaalse phivara objekti (niteks lennuki) jtkuv kasutamine vib hlmata regulaarseid phjalikke levaatusi vigade avastamiseks, olenemata sellest, kas objekti osad on asendatud vi mitte. Iga phjaliku lbivaatuse sooritamisel lisatakse selle teostamisega seotud kulutus materiaalse phivara objekti bilansilisele (jk)maksumusele sarnaselt asendamisele tingimusel, et see vastab kajastamiskriteeriumitele. Iga eelneva levaatusega seotud kulutuste (jk)maksumuse (fsilistest osadest eraldiseisvana) kajastamine bilansis lpetatakse. Seda tehakse sltumata sellest, kas eelneva levaatuse kulutus mrati kindlaks objekti omandamise vi ehitamise kigus. Vajadusel vib sarnase tulevase levaatuse hinnangulist kulutust kasutada olemasoleva levaatuse komponendi kulu mramiseks objekti soetamisel vi ehitamisel.

13

14

Mtmine esmasel kajastamisel

15 Materiaalse phivara objekt, mis vastab varana kajastamise nuetele, kajastatakse esmalt selle soetusmaksumuses.

Soetusmaksumuse komponendid
16 Materiaalse phivara objekti soetusmaksumus sisaldab: a) b) c) selle ostuhinda, mille hulka kuuluvad impordimaksud ja tagastamatud maksud, prast allahindluste ja hinnaalandite mahaarvamist. otseseid kulutusi, mis on seotud vara juhtkonna poolt ette nhtud asukohta ja tseisundisse viimisega. objekti demonteerimise ja teisaldamise ning selle asukoha taastamise kulutuste esialgset hinnangut, milleks (majandus)ksus on vtnud kohustuse kas objekti omandamisel vi tingituna sellest, et objekti on teatud perioodi vltel kasutatud muul otstarbel kui varude valmistamiseks antud perioodil.

17

Otsesed kulutused on niteks:

78

ET - IAS 16

a) b) c) d) e)

hvitised ttajatele (IAS 19 Hvitised ttajatele toodud miste kohaselt), mis tulenevad otseselt materiaalse phivara objekti ehitamisest vi omandamisest; asukoha ettevalmistamise kulud; esialgsed tarne- ja kitlemiskulutused; paigaldus- ja monteerimiskulud; vara tkorra testimisega seotud kulud, arvates maha selliste objektide asukohta ja tseisundisse viimise jooksul saadud toodangu (nagu niteks seadmete testimise jooksul toodetud nidised) mgist saadud puhastulu; ja teenustasud.

f) 18

(Majandus)ksus rakendab IAS 2 Varud demonteerimise, teisaldamise ja asukoha taastamise kohustustega seotud kulutuste suhtes, mis tekivad teatud perioodi jooksul seoses objekti kasutamisega varude tootmiseks. IAS 2-st ja IAS 16-st tulenevad kohustustega seotud kulud kajastatakse ning mdetakse koosklas IAS 37-ga Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad. Materiaalse phivara objektiga mitteseotud kulutused on niteks: a) b) c) d) uue rajatise avamisega seotud kulutused; uue toote vi teenuse esitamisega seotud kulutused (sealhulgas reklaam ja mgitoetusega seotud kulutused); uues asupaigas ritegevuse alustamise vi uue tarbijarhmaga seotud kulutused (kaasa arvatud kulutused personali vljappeks); ja haldus- ja muud ldkulud.

19

20

Kulutuste kapitaliseerimine materiaalse phivara objekti bilansilises (jk)maksumuses lpetatakse siis, kui objekt on juhtkonna poolt ette nhtud asukohta ja tseisundisse viidud. Seega ei kajastata kasutamise vi mberpaigutamisega seotud kulutusi selle objekti bilansilises (jk)maksumuses. Niteks ei kajastata materiaalse phivara objekti bilansilises (jk)maksumuses jrgmiseid kulutusi: a) b) c) kulutused, mis tekivad ajal, mil juhtkonna poolt ette nhtud tseisundisse viidud objekt ei ole veel kasutusele vetud vi kui seda ei rakendata tisvimsusel; esialgsed tegevuskahjumid nagu objektist saadava toodangu nudluse kujunemise ajal tekkivad kahjumid; ja (majandus)ksuse tieliku vi osalise mberpaigutamise vi reorganiseerimisega seotud kulud.

21

Materiaalse phivara objekti ehitamise vi arendamisega seoses esineb mningaid tegevusi, mis ei ole vajalikud selle viimiseks juhtkonna poolt ette nhtud asukohta ja tseisundisse. Sellised ettengematud tegevused vivad aset leida ehitamis- vi arendustegevuse jooksul vi enne seda. Niteks vib teenida tulu ehitusplatsi kasutamisest autoparklana kuni ehituse alguseni. Kuna ettengematud tegevused ei ole vajalikud objekti juhtkonna poolt ette nhtud asukohta ja tseisundisse viimiseks, kajastatakse selliste ettengematute tegevustega seotud tulud ja vastavad kulud kasumiaruandes vastavas tulu- vi kulurhmas. Omavalmistatud vara maksumus mratakse kindlaks samade phimtete alusel, mida kasutatakse ka omandatud vara puhul. Kui (majandus)ksus toodab oma tavaprase ritegevuse kigus niisuguseid varasid mgi eesmrgil, htib sellise vara maksumus tavaliselt mne teise vara mgiks valmistamise maksumusega (vt IAS 2). Seega elimineeritakse nimetatud maksumuse leidmiseks kik sisemised kasumid. Samuti ei llitata vara maksumusse omavalmistatud vara tootmiseks kasutatud materjali, tju ja muude ressursside ebaharilikult suuri kadusid. IAS 23 Laenukasutuse kulutused stestab kriteeriumid, mis peavad olema tidetud, et intressikulusid viks kajastada omavalmistatud materiaalse phivara objekti bilansilise (jk)maksumuse komponendina.

22

79

ET - IAS 16

Soetusmaksumuse mtmine
23 Materiaalse phivara objekti soetusmaksumus on vrdne rahalise hinna ekvivalendiga kajastamise kuupeval. Kui tasumine lkkub tavalisest tasumisajast edasi, kajastatakse rahalise hinna ekvivalendi ja kogumakse vahe vlgnevusperioodi jooksul intressikuluna, vlja arvatud juhul, kui sellist intressi kapitaliseeritakse objekti bilansilises (jk)maksumuses IAS 23 alusel lubatud alternatiivksitluse kohaselt. ht vi enamat materiaalse phivara objekti vib omandada vahetades need mitterahalise vara vi varade vastu vi nii rahaliste kui mitterahaliste varade kombinatsiooni vastu. Jrgnev arutelu ksitleb vaid mitterahalise vara vahetamist teise vastu, kuid see on kehtiv kikide eelnevas lauses kirjeldatud vahetuste kohta. Sellise materiaalse phivara objekti soetusmaksumust mdetakse iglases vrtuses, vlja arvatud juhul kui a) vahetustehingul puudub majanduslik sisu vi kui b) nii saadud kui loovutatud vara iglast vrtust ei saa usaldusvrselt mta. Omandatud objekti mdetakse sellisel viisil isegi juhul kui (majandus)ksus ei saa koheselt loovutatud vara kajastamist lpetada. Kui omandatud vara ei mdeta iglases vrtuses, on selle soetusmaksumus vrdne loovutatud vara bilansilise (jk)maksumusega. (Majandus)ksus otsustab vahendustehingu majandusliku sisu le, hinnates seda, mil mral tema tulevased rahavood peaksid tehingu tulemusel eeldatavasti muutuma. Vahetustehingul on majanduslik sisu, kui: a) b) c) saadud vara rahavoogude struktuur (risk, ajastus ja summa) erineb loovutatud vara rahavoogude struktuurist; vi vahetuse tulemusena muutub tehingu (majandus)ksusespetsiifiline vrtus; ja poolt mjutatud (majandus)ksuse tegevuste

24

25

punktis a vi b toodud erinevus on oluline vrreldes vahetatud varade iglase vrtusega.

Vahetustehingu majandusliku sisu le otsustamiseks peab konkreetsele (majandus)ksusele omase tehingu poolt mjutatud tegevuste (majandus)ksusespetsiifiline vrtus peegeldama maksujrgseid rahavoogusid. Selliste analside tulemus vib selguda ka ilma, et (majandus)ksus peaks phjalikke arvutusi lbi viima. 26 Vara, mille kohta vrreldavad turutehingud puuduvad, iglane vrtus on usaldusvrselt mdetav, kui a) erinevate iglase vrtuse kohta antud hinnangute vahelised erinevused ei ole antud vara jaoks olulised vi b) erinevate vimalike hinnangute titumise tenosust saab hinnata ja kasutada iglase vrtuse hindamiseks. Kui (majandus)ksus suudab saadud vi loovutatud vara iglast vrtust usaldusvrselt mrata, kasutatakse saadud vara soetusmaksumusena loovutatud vara iglast vrtust, vlja arvatud juhul, kui saadud vara iglane vrtus on selgemini mratletav. Kapitalirendi tingimustel rentniku kasutuses oleva materiaalse phivara objekti soetusmaksumus mratakse kindlaks koosklas IAS 17-ga. Materiaalse phivara objekti bilansilist (jk)maksumust vib vhendada sihtfinantseerimise summa vrra koosklas IAS 20-ga Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestus ja valitsusepoolse abi avalikustamine.

27 28

Mtmine prast kajastamist

29 (Majandus)ksus valib arvestusmeetodiks paragrahvis 30 toodud soetusmaksumuse mudeli vi paragrahvis 31 toodud mberhindluse mudeli ning rakendab valitud meetodit iga materiaalse phivara liigi suhtes tervikuna.

Soetusmaksumuse mudel
30 Materiaalse phivara objekti kajastatakse prast esmast kajastamist soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja (vara) vrtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid.

80

ET - IAS 16

mberhindluse mudel
31 Materiaalse phivara objekt, mille iglast vrtust saab usaldusvrselt mta, kajastatakse prast esmast kajastamist mberhinnatud vrtuses, mis on vrdne selle iglase vrtusega mberhindluse kuupeval, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja hilisemad (vara) vrtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid. mberhindlusi tuleb teha piisavalt korrapraselt, et bilansiline (jk)maksumus ei erineks oluliselt sellest bilansilisest (jk)maksumusest, mis mratakse iglase vrtuses alusel bilansipeval. Maa ja hoonete iglane vrtus mratakse ldjuhul pdevate litsentseeritud hindajate poolt turul phinevate andmete alusel. Masinate ja seadmete iglane vrtus on tavaliselt nende hindamise kigus mratud turuvrtus. Kui materiaalse phivara objekti turutingimustel phineva iglase vrtuse kohta puuduvad tendid seoses selle erilaadsusega ning selle tttu, et nimetatud objekti makse harva muu, kui pideva ritegevuse osana, vib (majandus)ksus hinnata iglast vrtust tulu vi amortiseeritud asendusmaksumuse meetodil. mberhindluste sagedus sltub mberhinnatavate materiaalse phivara objektide iglase vrtuse muutustest. Kui mberhinnatud vara iglane vrtus erineb oluliselt selle bilansilisest (jk)maksumusest, on vajalik tiendav mberhindlus. Mnede materiaalse phivara objektide iglased vrtused vivad muutuda oluliselt ja jrjepidevalt, mis tingib nende iga-aastase mberhindluse. Sellised sagedased mberhindlused ei ole vajalikud materiaalse phivara objektide puhul, mille iglase vrtuse muutused on ebaolulised. Selle asemel vib objekti mberhindamine olla vajalik vaid iga kolme vi viie aasta tagant. Kui materiaalse phivara objekt hinnatakse mber, siis mberhindluse kuupevaks akumuleerunud kulumit ksitatakse hel kahest alljrgnevast viisist: a) arvestatakse mber proportsionaalselt vara bilansilise brutomaksumuse muutusega, nii et vara bilansiline (jk)maksumus vrduks prast mberhindlust selle mberhinnatud summaga. Seda meetodit kasutatakse tihti juhul, kui vara mberhindamisel kasutatakse koefitsienti selle amortiseeritud asendusmaksumuse mramiseks. lahutatakse vara bilansilisest brutomaksumusest ning netosumma korrigeeritakse vara mberhinnatud summaks. Seda meetodit kasutatakse tihti ehitiste puhul.

32 33

34

35

b)

Akumuleeritud kulumi korrigeerimisel vi eemaldamisel tekkiv korrigeerimissumma moodustab osa bilansilise (jk)maksumuse suurenemisest vi vhenemisest, mida ksitletakse koosklas punktidega 39 ja 40. 36 37 Materiaalse phivara objekti vrtuse korrigeerimise korral hinnatakse tervikuna mber ka materiaalse phivara liik, kuhu see vara kuulub. Materiaalse phivara liik on (majandus)ksuse tegevuses kasutatavate laadilt ja kasutuselt sarnaste varade rhm. Selliste liikide nited on: a) b) c) d) e) f) g) h) 38 maa; maa ja ehitised; masinad; laevad; lennukid; mootorsidukid; mbel ja sisseseade; ja kontoritehnika.

Materiaalse phivara he liigi objektid hinnatakse mber heaegselt, et vltida varade valikulist mberhindlust ja hoida ra finantsaruannetes eri kuupevadel ja erinevatel alustel mdetud soetusmaksumuste ja vrtuste segunemist. Varade liike vib ka jooksvalt mber hinnata, kui varade liigi mberhindlust teostatakse lhikese ajavahemiku jooksul ja mberhindlusi ajakohastatakse.

81

ET - IAS 16

39

Kui vara bilansilist (jk)maksumust mberhindluse tulemusel suurendatakse, kajastatakse seda suurendamist kreeditkandega otse omakapitalis mberhindluse reservi real. Suurendamist kajastatakse aga kasumiaruandes ulatuses, mil see katab sama vara mberhindlusest eelnevalt kasumiaruandes kajastatud vrtuse vhenemisest tulenenud kahjumeid. Kui vara bilansilist (jk)maksumust mberhindluse tulemusel vhendatakse, kajastatakse seda vhendamist kasumiaruandes. mberhindlusest tulenev vhendamine debiteeritakse aga otse omakapitali mberhindluse reservi real ulatuses, mis ei leta sama vara varasemast mberhindlusest tulenevat reservi kreeditsaldot. Omakapitalis kajastatud materiaalse phivara mberhindluse reservi vib vara kajastamise lpetamisel kanda le otse jaotamata kasumisse. See vib thendada kogu reservi lekandmist juhul, kui vara kasutusest eemaldatakse vi see vrandatakse. Siiski vib osa reservist le kanda samal ajal, kui (majandus)ksus vara kasutab. Sel juhul on le kantava reservi summa vrdne vara mberhinnatud bilansilisel (jk)maksumusel phineva kulumi ja vara esialgsel soetusmaksumusel phineva kulumi vahega. mberhindluse reservi lekandmist jaotamata kasumisse ei kajastata kasumiaruandes. Materiaalsete phivarade mberhindluse tagajrjel tekkinud tulult makstavate maksude vimalikke mjusid kajastatakse ning avalikustatakse koosklas IAS 12-ga Tulumaks.

40

41

42

Kulum
43 44 Materiaalse phivara objekti iga osa, mille soetusmaksumus on oluline vrreldes selle objekti kogumaksumusega, amortiseeritakse eraldi. (Majandus)ksus jaotab materiaalse phivara objekti esialgse maksumuse selle olulistele osadele ning amortiseerib iga sellist osa eraldi. Niteks vib osutuda otstarbekaks amortiseerida omandatud vi rendile vetud lennuki kere ja selle mootorid eraldi. Materiaalse phivara objekti olulise osa kasulik eluiga ja kulumiarvestuse meetod vivad olla sarnased sama objekti teise olulise osa kasuliku eluea ja kulumiarvestuse meetodiga. Sellised osad vib kulumi mramisel rhmitada. Materiaalse phivara objekti teatud osade eraldi amortiseerimisel amortiseerib (majandus)ksus eraldi ka selle objekti lejnud osad. lejnud osad ei ole individuaalselt olulised. Kui (majandus)ksusel on selliste osade suhtes erinevad ootused, vib nende amortiseerimisel kasutada ligikaudse vrtuse meetodeid, nii et nende osade tarbimist ja / vi kasulikku eluiga oleks igesti kajastatud. (Majandus)ksus vib eraldi amortiseerida objekti osad, mille soetusmaksumus ei ole objekti kogumaksumust arvestades oluline. Iga perioodi kulum kajastatakse kasumiaruandes, vlja arvatud juhul, kui see lisatakse mne teise vara bilansilisele (jk)maksumusele. Perioodi kulum kajastatakse ldjuhul kasumiaruandes. Samas kasutatakse mnikord varast saadavat majanduslikku kasu muude varade tootmiseks. Sellisel juhul moodustab kulum osa teise vara soetusmaksumusest ja seda kajastatakse selle vara bilansilises (jk)maksumuses. Niteks kajastatakse tootmisseadmete kulumit varude ttlemiskulutustes (vt IAS 2). Samuti vib arendustegevuses kasutatud materiaalsete phivarade kulumit kajastada immateriaalse vara soetusmaksumuse osana koosklas IAS 38-ga Immateriaalsed varad.

45

46

47 48 49

Amortiseeritav osa ja kulumiarvestuse periood

50 51 Vara amortiseeritav osa jaotatakse korrapraselt vara kasulikule elueale. Vara lppvrtus ja selle kasulik eluiga vaadatakse le vhemalt kord iga majandusaasta lpus ning eelnevatest hinnangutest erinevate ootuste puhul kajastatakse muutus(ed) arvestushinnangu muutusena koosklas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead. Kulumit arvestatakse ka juhul, kui vara iglane vrtus letab selle bilansilist (jk)maksumust tingimusel, et vara lppvrtus ei leta selle bilansilist (jk)maksumust. Vara remont ja hooldus ei vabasta (majandus)ksust kulumi arvestamisest.

52

82

ET - IAS 16

53 54

Vara amortiseeritav osa mratakse kindlaks lppvrtuse summa lahutamise teel. Praktikas on vara lppvrtus tavaliselt vga vike ja seega amortiseeritava osa arvutamisel ebaoluline. Varaobjekti lppvrtuse summa vib tusta, nii et muutub vrdseks selle bilansilise (jk)maksumusega vi sellest suuremaks. Sel juhul on vara amortisatsioonikulu null vlja arvatud juhul ja kuni selle lppvrtus langeb edaspidi madalamale vara bilansilisest (jk)maksumusest. Varaobjekti hakatakse amortiseerima alates hetkest, mil ta on kasutusvalmis, st kui see on juhtkonna poolt ette nhtud asukohta ja tseisundisse viidud. Vara amortiseerimine lpetatakse kas kuupeval, mil vara liigitatakse mgiks hoitavaks (vi ta hakkab kuuluma mgigruppi, mis liigitatakse mgiks hoitavaks) koosklas IFRS 5ga vi mil lpetatakse selle vara kajastamine, olenevalt sellest, kumb toimub varem. Seega ei lpetata amortiseerimist, kui vara kasutamine seiskub vi see eemaldatakse aktiivsest kasutusest vlja arvatud juhul, kui vara on tielikult amortiseerunud. Siiski vib amortisatsioonikulu olla tootmisseisaku ajal null, kui rakendatakse tootehikutel phinevat kulumiarvestuse meetodit. (Majandus)ksus tarbib varast saadavat tulevast majanduslikku kasu peamiselt selle kasutamise kaudu. Samas vhendavad aga varast saadavat vimalikku majanduslikku kasu ka teised tegurid nagu tehniline vi kaubanduslik iganemine vi kulumine seisaku ajal. Seega arvestatakse vara kasuliku eluea mramisel kiki jrgmisi asjaolusid: a) b) vara eeldatav kasutamine. Kasutamist hinnatakse vara eeldatava vimsuse vi toodangu fsilise mahu jrgi. eeldatav fsiline kulumine, mis sltub sellistest tegevust puudutavatest teguritest nagu mitmes vahetuses vara kasutatakse, milline on (majandus)ksuse remondi- ja hooldustde kava ning kuidas vara hoitakse ja hooldatakse seisaku ajal. tehniline vi kaubanduslik iganemine, mis on tingitud tootmisprotsessi muutustest vi parendamistest vi turunudluse muutumisest selle toote vi teenuse jrele, mis on vara vljundiks. juriidilised vi muud analoogilised piirangud vara kasutamisel, nagu sellega seotud rendilepingute lppthtajad.

55

56

c) d) 57

Vara kasulikku tiga mratletakse lbi selle eeldatava kasulikkuse (majandus)ksusele. (Majandus)ksuse varajuhtimise poliitika vib nuda varade vrandamist prast teatud perioodi mdumist vi prast varast saadava majandusliku kasu teatud osa tarbimist. Seega vib vara kasulik eluiga olla lhem kui selle majanduslik eluiga. Varaobjekti kasuliku eluea hindamine on hinnangute ksimus, mis phineb (majandus)ksuse kogemusel muude sarnaste varadega. Maa ja hooned on eristatavad varad ja seega peetakse nende le arvestust eraldi, isegi kui need on omandatud koos. Maa kasulik eluiga on piiramatu, vlja arvatud mningad erandid nagu karjride ja maatkkide kasutamine titepinnasena, ja seega maad ei amortiseerita. Hoonete kasulik eluiga on piiratud ja seega on need amortiseeritavad varad. Maa vrtuse suurenemine, millel hoone paikneb, ei mjuta selle hoone amortiseeritava osa vrtust. Kui maa soetusmaksumus sisaldab kulutusi seoses asukoha demonteerimise, eemaldamise ja taastamisega, amortiseeritakse see osa maa hinnast nende kulutustega seotud majandusliku kasu saamise perioodi jooksul. Mnel juhul vib maa kasulik eluiga olla piiratud, mistttu tuleb seda amortiseerida nii, et see peegeldab sellest saadavat majanduslikku kasu.

58

59

Kulumiarvestuse meetod
60 61 Kasutatav kulumiarvestuse meetod peegeldab seda, kuidas (majandus)ksus varast saadavat tulevast majanduslikku kasu eeldatavasti kasutama hakkab. Vara kulumiarvestuse meetod vaadatakse le vhemalt kord iga majandusaasta lpus ning kui eeldatava varast saadava majandusliku kasu tarbimismudelis on toimunud oluline muutus, muudetakse seda meetodit vastavalt muutunud tarbimismudelile. Selline muutus kajastatakse arvestushinnangu muutusena koosklas IAS 8-ga. Vara amortiseeritava osa sstemaatiliseks jaotamiseks kasulikule teale vib kasutada mitmesuguseid kulumiarvestuse meetodeid. Nendeks meetoditeks on lineaarne meetod, kahaneva jgi meetod ja tootmishiku meetod. Lineaarne kulumiarvestuse meetod thendab vara htlast amortiseerimist kasuliku eluea jooksul, juhul

62

83

ET - IAS 16

kui selle lppvrtus ei muutu. Kahaneva jgi meetod seisneb vara vhenevas amortiseerimises kasuliku eluea jooksul. Tootehikute meetod seisneb vara amortiseerimises eeldatava kasutuse vi toodangu alusel. (Majandus)ksus valib meetodi, mis peegeldab kige tpsemalt sellest varast saadavat majanduslikku kasu. Meetodit rakendatakse jrjepidevalt kikidele perioodidele, vlja arvatud juhul, kui sellest varast saadava majandusliku kasu eeldatavas tarbimismudelis toimub muutus.

Vrtuse langus
63 Tegemaks kindlaks, kas materiaalse phivara objekti vrtus on langenud, rakendab (majandus)ksus IAS 36 Varade vrtuse langus. Nimetatud standardis selgitatakse, kuidas (majandus)ksus kontrollib oma varade bilansilist (jk)maksumust, kuidas mrab kindlaks vara kaetava vrtuse suuruse ja millal kajastab vi thistab kahjumi (vara) vrtuse langusest. Kehtetu

64

(Vara) vrtuse languse hvitamine

65 66 Kolmandatelt isikutelt saadud hvitis materiaalse phivara objektide eest, mille vrtus on langenud, mis on kadunud vi millest on loobutud, kajastatakse kasumiaruandes siis, kui tekib nue hvitisele. Materiaalse phivara objekti vrtuse langus vi kahjumid, sellest tulenevad nuded kolmandatele isikutele vi nende poolt makstud hvitis ning hilisem asendusvarade ostmine vi valmistamine on eraldi majanduslikud sndmused ning neid arvestatakse eraldi jrgmiselt: a) b) c) materiaalse phivara objektide vrtuse langus kajastatakse koosklas IAS 36-ga; kasutusest eemaldatud vi vrandatud materiaalse phivara objektide kajastamise lpetamine mratakse kindlaks koosklas kesoleva standardiga; kolmandatelt isikutelt saadud hvitis materiaalse phivara objektide eest, mille vrtus on langenud, mis on kadunud vi millest on loobutud, kajastatakse kasumi vi kahjumi mramisel siis, kui tekib nue hvitisele; ja asendusvarana taastatud, ostetud vi valmistatud materiaalse phivara objektide soetusmaksumus mratakse kindlaks koosklas kesoleva standardiga.

d)

Kajastamise lpetamine
67 Materiaalse phivara objekti bilansilise (jk)maksumuse kajastamine lpetatakse: a) b) 68 selle vrandamisel; vi kui vara kasutamisest ega vrandamisest ei eeldata tulevast majanduslikku kasu.

Materiaalse phivara objekti kajastamise lpetamisest saadav kasum vi kahjum kajastatakse kasumiaruandes objekti kajastamise lpetamisel (vlja arvatud juhul, kui IAS 17 nuab teisiti seoses mgi-tagasirendi tehingutega). Sellist kasumit ei liigitata mgituluks. Materiaalse phivara objekti vrandamine vib toimuda mitmel viisil (niteks mgi, kapitalirendi vi kinkimise teel). Objekti vrandamise kuupeva mramisel rakendab (majandus)ksus kaupade mgist saadava tulu kajastamisel IAS 18-s Mgitulu esitatud kriteeriume. IAS 17 kehtib vara vrandamise kohta mgi-tagasirendi tingimustel. Juhul, kui (majandus)ksus kajastab paragrahvi 7 kohaselt stestatud kajastamisphimttele materiaalse phivara objekti osa asendusmaksumuses, lpetab see asendatud osa bilansilise (jk)maksumuse kajastamise, olenemata sellest, kas asendatud osa oli amortiseeritud eraldi vi mitte. Kui asendatud osa bilansilise (jk)maksumuse mramine ei ole (majandus)ksuse jaoks teostatav, vib kasutada asendava osa soetusmaksumust hindamaks, milline oli asendatud osa soetusmaksumus hetkel, mil see omandati vi valmistati.

69

70

84

ET - IAS 16

71 72

Materiaalse phivara objekti kajastamise lpetamisest saadav kasum vi kahjum mratakse kindlaks neto vrandamistulu, juhul kui see eksisteerib, ja objekti bilansilise (jk)maksumuse vahena. Materiaalse phivara objekti vrandamisest saadav tasu kajastatakse esmalt selle iglases vrtuses. Kui objekti eest tasumine toimub hiljem, kajastatakse saadud tasu summas, mis vrdub rahalise hinna ekvivalendiga. Tasu nominaalsumma ja rahalise hinna ekvivalendi vahel kajastatakse koosklas IAS 18-ga intressituluna, mis peegeldab nude efektiivset tulumra.

Avalikustamine
73 Finantsaruannetes avalikustatakse materiaalse phivara iga liigi kohta: a) b) c) d) e) bilansilise brutomaksumuse mtmisel rakendatud mtmisalus; kasutatud kulumiarvestuse meetodid; kasulikud eluead vi kasutatud kuluminormid; bilansiline soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum (koos vrtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumitega) perioodi alguses ja lpus; ja perioodi alguse ja lpu bilansiliste (jk)maksumuse vrdlus, nidates ra: i) ii) iii) iv) lisandumised; varad, mis liigitatakse mgiks hoitavaks vi mis kuuluvad mgigruppi, mis on liigitatud mgiks hoitavaks koosklas IFRS 5-ga ja teised vrandamised; omandamised rihenduste kaudu; suurenemised vi vhenemised, mis tulenevad paragrahvide 31, 39 ja 40 kohastest mberhindlustest ja IAS 36 kohaselt otse omakapitalis kajastatud vi sealt thistatud (vara) vrtuse langusest tulenevatest kahjumitest; (vara) vrtuse langusest tulenevate kahjumite kajastamine kasumiaruandes koosklas IAS 36-ga; (vara) vrtuse langusest tulenevate kahjumite thistamine kasumiaruandes koosklas IAS 36-ga; kulum; valuutakursside netovahed tulenevalt finantsaruannete mberarvestamisest arvestusvaluutast erinevasse esitusvaluutasse, kaasa arvatud vlismaise riksuse finantsaruannete mberarvestamine aruandva (majandus)ksuse esitusvaluutasse; ja muud muutused.

v) vi) vii) viii)

ix) 74

Finantsaruannetes avalikustatakse samuti: a) b) c) d) omandiiguse piirangute ja kohustiste katteks panditud materiaalsete phivarade olemasolu ja summad; ehitamise ajal materiaalse phivara objekti bilansilises (jk)maksumuses kajastatud kulutuste summa; materiaalsete phivarade omandamiseks vetud lepinguphiste kohustuste summa; ja kasumiaruandes kajastatud materiaalse phivara objektide vrtuse languse, hvimise vi loobumise hvitamiseks kolmandatelt isikutelt saadud summad, juhul kui seda ei ole kasumiaruandes eraldi avalikustatud.

85

ET - IAS 16

75

Kulumiarvestuse meetodi valimine ja varade kasuliku eluea hindamine on hinnangulised ksimused. Seega annab kasutatud meetodite ja eeldatavate eluigade vi amortisatsioonimrade avalikustamine finantsaruannete kasutajatele informatsiooni, mille alusel nad vivad juhtkonna poolt valitud meetodid le vaadata ja andmeid teiste (majandus)ksustega vrrelda. Samadel phjustel on vaja avalikustada: a) b) perioodi kulum, mis on kajastatud kasumiaruandes vi teiste varade soetusmaksumuse osana perioodi jooksul; ja akumuleeritud kulum perioodi lpus.

76

IAS 8 kohaselt avalikustab (majandus)ksus arvestushinnangu, millel on kesolevale perioodile mju vi millel eeldatakse olevat mju tulevastele perioodidele, muutuste iseloomu ja mju. Sellise informatsiooni avalikustamine vib osutuda vajalikuks jrgmistele materiaalsetele phivaradele antud hinnangute muutuste osas: a) b) c) d) lppvrtused; hinnangulised kulutused materiaalse phivara objektide demonteerimiseks, teisaldamiseks ning taastamiseks;
kasulikud eluead; ja

kulumiarvestuse meetodid.

77

Kui materiaalse phivara objekte kajastatakse mberhinnatud summades, avalikustatakse jrgnev: a) b) c) d) mberhindluse kuupev; sltumatu eksperdi osalus; objektide iglaste vrtuste kindlaksmramisel rakendatud meetodid ja olulised eeldused; ulatus, mil mral objektide iglased vrtused mrati kindlaks aktiivse turu hindade vi sltumatute osapoolte vahel toimunud tehingute alusel, vi mil mral iglased vrtused hinnati teisi hindamistehnikaid kasutades; iga mberhinnatud materiaalse phivara liigi bilansiline (jk)maksumus, mis oleks kajastatud juhul, kui varasid oleks kajastatud soetusmaksumuse mudelit kasutades; ja mberhindluse reserv, nidates perioodi muutusi ja kiki reservi arvelt omanikele vljamaksete tegemisel kehtivaid piiranguid.

e) f) 78 79

Lisaks paragrahvi 73 puntki e alapunktides iv kuni vi nutud informatsioonile avalikustab (majandus)ksus informatsiooni materiaalsete phivarade vrtuse languse kohta koosklas IAS 36-ga. Finantsaruannete kasutajad vivad ka jrgmist informatsiooni oma vajaduste seisukohalt oluliseks pidada: a) b) c) d) ajutiselt seiskunud materiaalsete phivarade bilansiline (jk)maksumus; kigi tielikult amortiseerunud, kuid endiselt kasutuses olevate materiaalsete phivarade bilansiline brutomaksumus; sellise materiaalsete phivarade, mis on eemaldatud aktiivsest kasutusest ja mis ei ole liigitatud mgiks hoitavaks koosklas IFRS 5-ga, bilansiline (jk)maksumus; ja soetusmaksumuse mudeli kasutamisel materiaalsete phivarade iglane vrtus, kui see erineb oluliselt bilansilisest (jk)maksumusest.

Sellega seoses soovitatakse (majandus)ksustel need summad avalikustada.

leminekustted
80 Paragrahvides 24-26 esitatud nudeid varade vahetustehingus soetatud materiaalse phivara objekti esmase mtmise kohta rakendatakse edasiulatuvalt ainult tulevastele tehingutele.

86

ET - IAS 16

Justumiskuupev
81 (Majandus)ksus rakendab kesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. (Majandus)ksus rakendab paragrahvis 3 kirjeldatud muudatusi 1. jaanuaril 2006 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab IFRS 6 varasemale perioodile, rakendatakse kesolevaid muudatusi ka sellele varasemale perioodile.

81A

Teiste avaldatud materjalide tagasivtmine

82 83 Kesoleva standardiga asendatakse 1998. aastal muudetud IAS 16 Materiaalsed phivarad. Kesolev standard asendab jrgmised tlgendused: a) b) c) SIC-6 Kulutused olemasoleva tarkvara muutmiseks; SIC-14 Materiaalsed phivarad objektide vrtuse langusest vi kadudest tingitud kahju kompenseerimine; ja SIC-23 Materiaalsed phivarad phjaliku levaatuse vi remondi kulud.

87

ET - IAS 17

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 17 Rendid

Eesmrk
1 Kesoleva standardi eesmrk on stestada nii rentnikele kui ka rendileandjatele sobivad arvestusmeetodid ja avalikustatav teave, mida rakendatakse rentide suhtes.

Rakendusala
2 Kesolevat standardit rakendatakse kigi rendilepingute arvestusel, vlja arvatud: a) b) rendilepingud, mis ksitlevad mineraalide, nafta, maagaasi ja sarnaste mittetaastuvate loodusvarade uurimist vi kasutamist; ja mngufilmide, videosalvestuste, litsentsilepingud. teatrilavastuste, ksikirjade, patentide ja autoriiguste

Kesolevat standardit ei rakendata mtmisalusena siiski jrgmistel juhtudel: a) b) c) d) 3 rentnike poolt rendile vetud kinnisvara, mida arvestatakse kinnisvarainvesteeringuna (vt IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud); kasutusrendi tingimustel rendileandjate poolt vljarenditavad kinnisvarainvesteeringud (vt IAS 40); kapitalirendi tingimustel rentnike poolt rendile vetud bioloogilised varad (vt IAS 41 Pllumajandus); vi kasutusrendi tingimustel rendileandjate poolt vljarenditavad bioloogilised varad (vt IAS 41);

Kesolevat standardit rakendatakse vara kasutusigust le andvate lepingute suhtes, isegi kui rendileandjalt vidakse nuda sellise vara kasutamise vi hooldusega seotud olulisi teenuseid. Kesolevat standardit ei rakendata teeninduslepingute suhtes, millega ei anta varade kasutusigust le helt lepinguosaliselt teisele.

Misted
4 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Rendileping on leping, mille kohaselt rendileandja annab rentnikule makse vi rea maksete eest kokkulepitud ajavahemikuks le vara kasutusiguse. Kapitalirent on rent, millega puhul kantakse le kik olulised vara omandiigusega seotud riskid ja hved. Omandiigust vib, kuid ei pruugi lppkokkuvttes le anda. Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent. Katkestamatu rendileping on rendileping, mida saab katkestada ainult: a) b) mingi vhetenolise, kuid vimaliku sndmuse toimumisel; rendileandja loal;

88

ET - IAS 17

c) d)

kui rentnik slmib uue sama vi samavrset vara ksitleva rendilepingu sama rendileandjaga; vi rentniku poolt sellise tiendava summa tasumisel, et rendilepingu jtkumine on rendi justumise kuupeval piisavalt kindel.

Rendi justumise kuupev on varaseim kahest jrgmisest kuupevast: rendilepingu kuupev ja kuupev, mil lepinguosalised kohustuvad jrgima rendilepingu phistteid. Sellel kuupeval: a) b) liigitatakse rent kas kasutusrendiks vi kapitalirendiks; ja kapitalirendi puhul mratletakse summad, mida kajastatakse hetkel, mil rendiperiood algab.

Rendiperioodi algus on kuupev, millest alates on rentnikul igus renditavat vara kasutada. Sellel kuupeval kajastatakse renti esmakordselt (st rendiobjektist tulenevate asjakohaste varade, kohustiste, tulude vi kulude kajastamine). Rendiperiood on katkestamatu periood, mille jooksul rentnik kokkuleppe kohaselt vara rendib, ning mis tahes lisaperioodid, mille jooksul on rentnikul igus vara rentimist jtkata kas lisamakse eest vi ilma, kui rendilepingu justumisel on piisavalt kindel, et rentnik kasutab seda igust. Rendimaksete miinimumsumma on rendimaksete summa, mida rentnikul tuleb rendiperioodi jooksul tasuda vi mille tasumist vidakse temalt nuda, vlja arvatud tingimuslik rent, teenustega seotud kulutused ja maksud, mida rendileandja maksab ja mis talle hvitatakse, koos: a) b) rentniku puhul rentniku vi temaga seotud osapoole poolt garanteeritud summadega; vi rendileandja puhul lppvrtusega, mille rendileandjale on garanteerinud: i) ii) iii) rentnik; rentnikuga seotud osapool; vi rendileandjaga mitteseotud garantiikohustusi titma. kolmas osapool, kes on majanduslikult suuteline

Kuid kui rentnikul on optsioon vara ostmiseks hinnaga, mis on eeldatavasti tunduvalt madalam vara iglasest vrtusest selle optsiooni realiseerimise kuupeval, nii et optsiooni realiseerimine on rendi justumise kuupeval piisavalt kindel, koosneb rendimaksete miinimumsumma rendiperioodil ostuoptsiooni realiseerimise eeldatava kuupevani makstavatest miinimummaksetest ja selle realiseerimiseks vajalikust maksest. iglane vrtus on summa, mille eest on vimalik vahetada vara vi arveldada kohustist teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus. Majanduslik eluiga on kas: a) b) periood, mille jooksul vara eeldatavasti on majanduslikult kasutatav he vi mitme kasutaja poolt; vi toodangu- vi muude sarnaste hikute arv, mida ks vi mitu kasutajat eeldatavasti varast saavad.

Kasulik eluiga on alates rendiperioodi algusest allesjv hinnanguline, rendiperioodiga piiramata periood, mille jooksul (majandus)ksus eeldatavasti kasutab varast saadavat majanduslikku kasu. Garanteeritud lppvrtus on: a) b) rentniku puhul see osa lppvrtusest, mille rentnik vi temaga seotud osapool on garanteerinud (garantii summa on suurim vimalik tasumisele kuuluv summa); ja rendileandja puhul see osa lppvrtusest, mille rentnik vi rendileandjaga mitteseotud, garantiikohustuste titmiseks majanduslikult suuteline kolmas osapool on garanteerinud.

89

ET - IAS 17

Garanteerimata lppvrtus on see osa renditava vara lppvrtusest, mille realiseerumises rendileandja ei ole kindel vi mida garanteerib ksnes rendileandjaga seotud osapool. Esmased otsekulutused on lbirkimiste ja rendilepingu korraldamisega otseselt seotud lisakulutused, vlja arvatud kulutused, mis tekivad rendileandjana toimivate tootjate vi vahendajate tegevusest. Rendileandja brutoinvesteering on alljrgnevate koondsumma: a) b) kapitalirendi puhul rendileandjale laekuvate rendimaksete miinimumsummad, ja rendileandjale lisanduv garanteerimata lppvrtus.

Rendileandja netoinvesteering on rendileandja brutoinvesteering diskonteerituna rendi sisemise intressimraga. Teenimata finantstulu on erinevus: a) b) rendileandja brutoinvesteeringu, ja rendileandja netoinvesteeringu vahel.

Rendi sisemine intressimr on diskontomr, mille puhul rendi justumise kuupeval a) rendimaksete miinimumsummade ja b) garanteerimata lppvrtuse summaarne ndisvrtus vrdub i) renditava vara iglase vrtuse ja ii) rendileandja esmaste otsekulutuste summaga. Rentniku alternatiivne laenuintressimr on sarnase rendi puhul rentniku poolt makstav intressimr vi, kui see ei ole kindlaksmratav, mr, millega rentnik saaks rendi justumise kuupeval vara ostuks vajalikku laenu vtta sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega. Tingimuslik rent on see osa rendimaksetest, mille summa ei ole kindlaks mratud ja mis phineb tulevasel teguril (nt tulevase mgi protsent, kasutusmr tulevikus, tulevased hinnaindeksid, tulevased turuintressimrad), mille muutumist ei phjusta aja mdumine, vaid mni muu nhtus. 5 Rendileping vi -kohustus vib sisaldada stet, mille abil on vimalik korrigeerida rendimakseid renditava vara ehitus- vi omandamiskulutuste muutustega vi soetusmaksumuse vi vrtuse mne muu nitaja, niteks ldiste hinnatasemete, muutustega; vi rendileandja kulutuste muutustega rendi rahastamisel rendi justumise kuupeva ja rendiperioodi alguse vahelise ajavahemiku jooksul. Kui see on nii, tuleb kesoleva standardi kohaselt kigi eelnimetatud muutuste mju lugeda toimunuks rendi justumise kuupeval. Rendilepingu miste hlmab ka vara rilepinguid, mis sisaldavad rijale kokkulepitud tingimuste titmisel vara omandamise iguse stet. Selliseid lepinguid tuntakse ka rendi/ostu lepingutena.

Rentide liigitamine
7 Kesolevas standardis kasutatav rentide liigitamine phineb mral, mil renditava vara omandiigusega seotud riskid ja hved on rendileandja vi rentniku kanda. Riskid on ka vimalikud kahjud, mis tulenevad kasutamata tootmisvimsusest, vananenud tehnoloogiast vi majandusolude muutusest tingitud rentaabluse muutustest. Hved vivad olla eeldatavalt kasumlik tegevus vara majandusliku eluea jooksul ja kasum vrtuse suurenemisest vi lppvrtuse realiseerimisest. Rent liigitatakse kapitalirendiks, kui sellega kantakse sisuliselt le kik omandiigusega seotud olulised riskid ja hved. Rent liigitatakse kasutusrendiks, kui sellega ei kanta sisuliselt le kik omandiigusega seotud olulised riskid ja hved. Et rendileandja ja rentniku vaheline tehing phineb nende vahelisel rendilepingul, on otstarbekas kasutada misteid jrjepidevalt. Nende mistete rakendamine rendileandja ja rentniku erinevate olukordade suhtes vib mnikord viia selleni, et osapooled liigitavad sama rendilepingut erinevalt. Niteks vib nii juhtuda, kui rendileandja saab kasu lppvrtuse garantiist, mida annab rentnikuga mitteseotud osapool.

90

ET - IAS 17

10

See, kas rent on kapitalirent vi kasutusrent, sltub pigem tehingu sisust kui lepingu vormist * . Nited olukordadest, mis kas eraldivetuna vi kombineeritult viivad tavaliselt rendi liigitamiseni kapitalirendiks, on jrgmised: a) b) rendilepinguga lheb vara omandiigus rendiperioodi lpus le rentnikule; rentnikul on optsioon osta vara hinnaga, mis eeldatavasti on tunduvalt madalam vara iglasest vrtusest selle optsiooni realiseerimise kuupeval, nii et optsiooni realiseerimine on rendi justumise kuupeval piisavalt kindel; rendiperiood hlmab suurema osa vara majanduslikust elueast isegi sel juhul, kui omandiigus le ei lhe; rendi justumise kuupeval on rendimaksete miinimumsumma ndisvrtus peaaegu sama suur, kui renditava vara iglane vrtus; ja renditav vara on nii spetsiifilist laadi, et ainult rentnik saab seda ilma oluliste muudatusteta kasutada.

c) d) e) 11

Olukorrad, mis kas eraldivetuna vi kombineeritult vivad samuti viia rendi liigitamiseni kapitalirendiks, on jrgmised: a) b) c) kui rentnik saab rendilepingu katkestada, kannab ta rendileandja kahjud, mis on seotud katkestamisega; renditava vara lppvrtuse iglase vrtuse kikumisest tulenevad kasumid vi kahjumid lhevad le rentnikule (nt rendihinna vhendina, mis vrdub rendi lppemisel suurema osaga vara mgitulust); ja rentnikul on vimalus jtkata rentimist rendiperioodile jrgneval perioodil turul kehtivatest rendihindadest tunduvalt madalama hinnaga.

12

Paragrahvides 10 ja 11 toodud nited ja kriteeriumid ei ole alati lplikud. Rent liigitatakse kasutusrendiks, kui muudest tunnustest on selge, et sellega ei kanta sisuliselt le kik omandiigusega seotud olulised riskid ja hved. Niteks vib see nii olla juhul, kui vara omandiigus kantakse rendiperioodi lpus le muutuva makse eest, mis vrdub selle iglase vrtusega vi juhul, kui esineb tingimuslik rent, mille tulemusena rentnik sisuliselt ei oma kiki neid riske ja hvesid. Renti liigitatakse rendi justumise kuupeval. Kui rentnik ja rendileandja lepivad hiljem kokku renditingimuste muutmises (mis ei ole lihtsalt rendilepingu pikendamine), nii et muutunud tingimuste kohaselt oleks renti esmase justumise kuupeval liigitatud paragrahvides 7-12 esitatud kriteeriumide kohaselt teisiti, loetakse muudetud lepingut uueks lepinguks selle perioodi jooksul. Siiski ei phjusta hinnangute muutused (nt renditava vara majandusliku eluea vi lppvrtuse hinnangute muutused) vi asjaolude muutused (nt lepinguliste kohustuste titmatajtmine rentniku poolt) rendi mberliigitamist raamatupidamisarvestuses. Maad ja ehitisi ksitlevad rendid liigitatakse kasutus- vi kapitalirendiks sarnaselt muude varade rentidega. Maale on siiski tavaliselt iseloomulik piiramatu majanduslik eluiga ja kui ei eeldata omandiiguse leminekut rentnikule rendiperioodi lpus, ei saa rentnik tavaliselt sisuliselt kiki omandiigusega seotud riske ja hvesid, mistttu maa rent on kasutusrent. Rendisuhetesse astumisel vi rendi omandamisel sooritatud makse, mida arvestatakse kasutusrendina, kujutab endast ettemakstud rendimakseid, mida amortiseeritakse rendiperioodi jooksul vastavalt saadud kasu jaotumisele. Rendi liigitamisel vaadeldakse maa ja hoonete rendi puhul maa- ja hoonete komponenti eraldi. Kui eeldatakse mlema vaatlusaluse komponendi omandiiguse leminekut rentnikule rendiperioodi lpus, liigitatakse mlemad komponendid kapitalirendiks (mida vib analsida kas he vi kahe rendina), vlja arvatud juhul, kui muudest tunnustest on selge, et rendi puhul ei kanta sisuliselt le kiki he vi mlema komponendi omandiigusega seotud olulisi riske ja hvesid. Kui maal on piiramatu majanduslik eluiga, liigitatakse maa-komponent tavaliselt kasutusrendiks, vlja arvatud juhul, kui koosklas paragrahviga 14 eeldatakse omandiiguse leminekut rentnikule rendiperioodi lpus. Hoonete komponent liigitatakse kapitali- vi kasutusrendiks koosklas paragrahvidega 713. Mil iganes seda on vaja maa ja hoonete rendi liigitamiseks ja arvestamiseks, jaotatakse rendimaksete miinimumsumma (kaasa arvatud kik hekordsed ettemaksed) maa- ja hoonete komponentide vahel proportsionaalselt renditava maa-komponendi ja hoonete komponendi rendiomandiiguse vastavate iglaste vrtustega rendi justumise kuupeval. Kui rendimakseid ei saa usaldusvrselt nende kahe komponendi vahel

13

14

15

16

Vt ka SIC-27 Juriidiliselt rendilepingutena vormistatud tehingute sisu hindamine.

91

ET - IAS 17

jaotada, liigitatakse kogu rent kapitalirendiks, vlja arvatud juhul, kui mlemad komponendid on selgelt kasutusrendid, mil kogu rent liigitatakse kasutusrendiks. 17 Sellise maa ja hoonete rendi puhul, kus summa, mida peaks esmalt paragrahvi 20 kohaselt kajastatama maakomponendi suhtes, on ebaoluline, vib maad ja hooneid rendi liigitamisel ksitada he ksusena ning liigitada need kapitali- vi kasutusrendiks koosklas paragrahvidega 713. Sellisel juhul loetakse hoonete majanduslikku eluiga kogu renditava vara majanduslikuks elueaks. Maa-komponendi ja hoonete komponendi eraldi hindamist ei nuta, kui rentniku osalus nii maa kui hoonete puhul liigitatakse kinnisvarainvesteeringuks koosklas IAS 40-ga ning kasutatakse iglase vrtuse mudelit. ksikasjalikke arvutusi nutakse hindamise puhul ainult siis, kui he vi mlema komponendi liigitamine on muidu ebakindel. Rentnikul on vimalik kasutusrendi tingimustel rendile vetud kinnisvara liigitada kinnisvarainvesteeringuks koosklas IAS 40-ga. Kui rentnik nii kitubki, arvestatakse osalust kinnisvaras kui kapitalirenti ja lisaks kasutatakse kajastatava vara puhul iglase vrtuse mudelit. Rentnik jtkab rendi arvestamist kapitalirendina, isegi siis, kui oluline sndmus muudab rentniku osaluse olemust kinnisvaras nii, et seda ei liigitata enam kinnisvarainvesteeringuks. See vib juhtuda niteks siis, kui rentnik: a) b) kasutab kinnisvara, mis seejrel liigitatakse omaniku poolt kasutatavaks kinnisvaraks tuletatud soetusmaksumuses, mis on vrdne selle iglase vrtusega kasutusotstarbe muutmise kuupeval; vi vimaldab allrenti, mis kannab sisuliselt kik osaluse omandiigusega seotud olulised riskid ja hved le mitteseotud kolmandale osapoolele. Sellist allrenti arvestab rentnik kapitalirendina kolmandale osapoolele, kuigi kolmas osapool vib seda arvestada ka kasutusrendina.

18

19

Rentide kajastamine rentnike finantsaruannetes Kapitalirendid

Esmane kajastamine
20 Rendiperioodi alguses kajastavad rentnikud oma bilansis kapitalirenti varade ja kohustistena summas, mis vrdub renditava vara iglase vrtusega rendilepingu justumisel, vi kui see on madalam, rendimaksete miinimumsumma ndisvrtuses rendi justumise kuupeval. Rendimaksete miinimumsumma ndisvrtuse arvutamisel kasutatakse diskontomrana rendi sisemist intressimra, kui seda on vimalik kindlaks mrata; kui mitte, kasutatakse rentniku alternatiivset laenuintressimra. Rentniku esmased otsekulutused lisatakse varana kajastatavale summale. Tehinguid ja muid sndmusi arvestatakse ja esitatakse sisu ja majandusliku tegelikkuse ning mitte ainult nende igusliku vormi kohaselt. Kuigi rendilepingu igusliku vormi kohaselt ei pruugi renditava vara seadusjrgne omandiigus rentnikule le minna, saab rentnik endale kapitalirendi puhul sisuliselt renditava vara kasutamisest tulenevad majanduslikud hved valdavaks ajaks vara majanduslikust elueast, vttes endale htlasi kohustuse tasuda vara rendi justumise kuupeval iglasele vrtusele vastavat hinda ja sellega seotud finantskulusid. Kui selliseid renditehinguid rentniku bilansis ei kajastata, nidatakse (majandus)ksuse ressursse ja kohustusi tegelikest viksematena, seega moonutades finantssuhtarve. Seetttu on asjakohane, et kapitalirenti kajastatakse rentniku bilansis nii vara kui ka tulevaste rendimaksete tasumise kohustusena. Rendiperioodi alguses kajastatakse bilansis vara ja tulevaste rendimaksete tasumise kohustist hesuguses summas, vlja arvatud kigi rentniku esmaste otsekulutuste puhul, mis lisatakse varana kajastatavale summale. Renditava varaga seotud kohustisi ei ole asjakohane esitada finantsaruannetes renditavast varast mahaarvamisena. Kui kohustiste esitamise eesmrgil bilansis eristatakse lhi- ja pikaajalisi kohustisi, eristatakse samamoodi ka rendikohustisi. Teatavate renditoimingutega, nagu lbirkimised ja rendilepingute tagamine, seoses tekivad sageli esmased otsekulutused. Kulutused, mida saab otseselt seostada rentniku poolt kapitalirendi lepingute slmimiseks sooritatava tegevusega, lisatakse varana kajastatavale summale.

21

22

23

24

92

ET - IAS 17

Edasine mtmine
25 Rendimaksete miinimumsummad jaotatakse finantskuludeks ja kohustise lppvrtuse vhendamiseks. Finantskulud jaotatakse igale rendiperioodile nii, et kogu rendiperioodi vltel oleks intressimr igal osaperioodil kohustise lppvrtuse suhtes sama. Tingimuslikku renti kajastatakse kuluna selle tekkimise perioodil. Praktikas vib rentnik finantskulude lihtsustamiseks ligikaudseid vrtusi. jaotamisel rendiperioodi osaperioodidele kasutada arvutamise

26 27

Kapitalirendiga kaasneb igal aruandeperioodil amortiseeritava vara amortisatsiooni- ja finantskulu. Renditavaid amortiseeritavaid varasid amortiseeritakse sarnaselt enda omandis olevate amortiseeritavate varadega ja kajastatav amortisatsioon arvutatakse koosklas IAS 16-ga Materiaalsed phivarad ja IAS 38ga Immateriaalsed varad. Kui puudub phjendatud kindlus, et rentnik omandab rendiperioodi lpuks vara omandiiguse, amortiseeritakse vara tielikult kas rendiperioodi jooksul vi vara kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lhem. Renditava vara amortiseeritav summa jaotatakse vara eeldatava kasutusperioodi jooksul sstemaatiliselt igale aruandeperioodile vastavalt amortisatsiooniphimttele, mida rentnik kasutab enda omandis oleva amortiseeritava vara puhul. Kui eksisteerib piisav kindlus, et rentnik omandab rendiperioodi lpuks vara omandiiguse, on vara eeldatav kasutusperiood vara kasulik eluiga; vastasel juhul amortiseeritakse vara rendiperioodi vi vara kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lhem. Vara amortisatsioonikulu ja aruandeperioodi finantskulu summa vrdub harva perioodi jooksul tasutavate rendimaksetega ja seetttu ei ole phjendatud rendimaksete kajastamine kuluna. Jrelikult ei ole ka vara ja sellega seotud kohustis prast rendiperioodi algust tenoliselt oma summa poolest vrdsed. Et teha kindlaks, kas renditava vara vrtus on langenud, rakendab (majandus)ksus IAS 36 Varade vrtuse langus. Rentnikud avalikustavad lisaks IFRS 7-s Finantsinstrumendid: avalikustatav teave toodud nuete jrgimisele jrgmise kapitalirenti puudutava informatsiooni: a) b) iga varade liigi osas bilansiline (jk)maksumus bilansipeval. vrdlus tulevaste rendimaksete miinimumsumma ja nende ndisvrtuse vahel bilansipeva seisuga. Lisaks avalikustab (majandus)ksus tulevaste rendimaksete miinimumsumma bilansipeva seisuga ja nende ndisvrtuse iga jrgneva perioodi kohta: i) ii) iii) c) d) e) kuni ks aasta; ks kuni viis aastat; rohkem kui viis aastat.

28

29

30

31

perioodil kuluna kajastatud tingimuslik rent. tulevaste minimaalsete allrendimaksete kogusumma, mille saamist bilansipeva seisuga eeldatakse katkestamatutest allrendilepingutest. rentniku oluliste rendikokkulepete ldine kirjeldus, mis sisaldab jrgmisi andmeid, kuid ei ole nendega piiratud: i) ii) iii) tingimuslike rendimaksete kindlaksmramise alus; uuendamis- vi ostuoptsioonide olemasolu ja tingimused ning hinnamuutmisklauslid; ja rendikokkulepetega seatud piirangud, nagu dividende, tiendavaid vlgu ja edasist renti ksitlevad piirangud.

32

Lisaks rakendatakse rentnikele kapitalirendi tingimustel rendile vetud varade puhul avalikustamise nudeid koosklas IAS 16, IAS 36, IAS 38, IAS 40 ja IAS 41-ga.

93

ET - IAS 17

Kasutusrendid
33 34 Kasutusrendi maksed kajastatakse lineaarselt rendiperioodi jooksul kuluna, vlja arvatud juhul, kui mingi muu sstemaatiline alus kajastab paremini kasutaja saadud hvede ajalist jaotumist*. Kasutusrendi puhul kajastatakse rendimaksed (v.a teenuste, nagu kindlustus ja hooldus, maksumus) lineaarselt kuluna, vlja arvatud juhul, kui kasutaja saadud hvede ajalist jaotumist vljendab mingi muu sstemaatiline alus, isegi kui makseid ei sooritata sellel alusel. Rentnikud avalikustavad lisaks IFRS 7-s toodud nuete jrgimisele jrgmise kasutusrenti puudutava informatsiooni: a) katkestamatute kasutusrendilepingute jrgmise perioodi kohta: i) ii) iii) b) c) d) kuni ks aasta; ks kuni viis aastat; rohkem kui viis aastat. tulevaste miinimumrendimaksete kogusumma iga

35

tulevaste minimaalsete allrendimaksete kogusumma, mille saamist bilansipeva seisuga eeldatakse katkestamatutest allrendilepingutest. aruandeperioodil kuluna kajastatud rendi- ja allrendimaksed, nii et eraldi esitatakse miinimumsummad rendimaksete, tingimusliku rendi ja allrendimaksete kohta. rentniku oluliste rendikokkulepete ldine kirjeldus, mis sisaldab jrgmisi andmeid, kuid ei ole nendega piiratud: i) ii) iii) tingimuslike rendimaksete kindlaksmramise alus; uuendamis- vi ostuoptsioonide olemasolu ja tingimused ning hinnamuutmisklauslid; ja rendiga seatud piirangud, nagu dividende, tiendavaid vlgu ja edasist renti ksitlevad piirangud.

Rentide kajastamine rendileandjate finantsaruannetes Kapitalirendid

Esmane kajastamine
36 37 Rendileandjad kajastavad kapitalirendi tingimustel vljarenditud vara oma bilansis nudena summas, mis vrdub rendileandja netoinvesteeringuga. Kapitalirendi puhul lhevad sisuliselt kik juriidilise omandiigusega seotud riskid ja hved rendileandjalt le ning seega ksitleb rendileandja saadaolevaid rendimakseid phiosa tagasimaksete ja finantstuluna, mis on hvitis ja tasu rendileandja investeeringu ja teenuste eest. Rendileandjatel tekib tihti esmaseid otsekulutusi, mis sisaldavad selliseid summasid nagu vahendustasud, igusabikulud ja sisemised kulud, mis on lbirkimiste ja rendilepingu korraldamisega otseselt kaasnevad tiendavad kulutused. Nende hulka ei kuulu ldkulud nagu mgi- ja turundusmeeskonna poolt tehtud kulud. Kapitalirendi puhul, kus rendileandjad ei ole tootjad ega vahendajad, korrigeeritakse esmaste otsekulutustega saadaoleva kapitalirendi esialgset summat ning need vhendavad rendiperioodi jooksul kajastatud tulu summat. Rendi sisemist intressimra mratletakse nii, et esmaste otsekulutustega korrigeeritakse automaatselt

38

Vt ka SIC15 Kasutusrendid stiimulid.

94

ET - IAS 17

saadaolevat kapitalirendi nuet ning seega ei ole neid enam vaja eraldi lisada. Rendileandjatena toimivate tootjate vi vahendajate puhul lbirkimiste ja rendilepingu korraldamisega kaasnevad kulutused jetakse vlja esmaste otsekulutuste mistest. Selle tulemusena jetakse need vlja rendileandja netoinvesteeringust ning kajastatakse kuluna siis, kui kajastatakse mgikasum, mis kapitalirendi puhul toimub tavaliselt rendiperioodi alguses.

Edasine mtmine
39 40 Finantstulu kajastamine peegeldab rendileandja netoinvesteeringu psivat perioodi rentaablust kapitalirendi suhtes. Rendileandja pab jaotada finantstulu kogu rendiperioodile sstemaatilisel ja ratsionaalsel alusel. See tulu jaotamine peegeldab rendileandja netoinvesteeringu psivat perioodi rentaablust kapitalirendi suhtes. Perioodi rendimakseid, vlja arvatud teenustega seotud kulutused, rakendatakse rendileandja brutoinvesteeringu suhtes, et vhendada nii phiosa kui ka teenimata finantstulu. Rendileandja brutoinvesteeringu arvutamisel kasutatud garanteerimata lppvrtuste hinnanguid kontrollitakse regulaarselt. Kui hinnanguline garanteerimata lppvrtus on vhenenud, muudetakse tulu jaotumist rendiperioodile ja tuluna kajastatud summade mis tahes vhenemine kajastatakse viivitamatult. Kasutusrendis oleva vara le, mis liigitatakse mgiks hoitavaks (vi mis kuulub mgigruppi, mis liigitatakse mgiks hoitavaks) koosklas IFRS 5-ga Mgiks hoitavad phivarad ja lpetatud tegevusvaldkonnad, peetakse arvestust koosklas nimetatud IFRS-iga. Tootjate vi vahendajatena toimivad rendileandjad kajastavad perioodi mgikasumid vi -kahjumid vastavalt (majandus)ksuse poolt otsemgi korral jrgitavale metoodikale. Kui kasutatakse kunstlikult madalaid intressimrasid, piiratakse mgikasumit summaga, mis kujuneks intressi turumra kasutades. Rendileandjatena toimivate tootjate vi vahendajate puhul lbirkimiste ja rendilepingu korraldamisega kaasnevad kulutused kajastatakse kuluna siis, kui kajastatakse mgikasum. Tootjad vi vahendajad pakuvad oma klientidele tihti valikuvimalust vara ostu vi rentimise vahel. Kui rendileandjana toimiv tootja vi vahendaja annab vara rendile kapitalirendi tingimustel, tekib tal kaht liiki tulu: a) kasum vi kahjum, mis on vrdne selle kasumi vi kahjumiga, mis tekiks renditava vara otsesest mgist tavamgihinnaga, vttes arvesse vimalikke kohaldatavaid koguselisi vi kaubanduslikke allahindlusi; ja finantstulu rendiperioodi jooksul.

41

41A

42

43

b) 44

Rendileandjana toimiva tootja vi vahendaja poolt rendiperioodi alguses kajastatud mgitulu on vara iglane vrtus vi, kui see on madalam, rendileandjale laekuvate intressi turumraga diskonteeritud miinimumrendimaksete ndisvrtus. Rendiperioodi alguses kajastatav mdud toodete maksumus on renditava vara soetusmaksumus vi sellest erinev bilansiline (jk)maksumus, millest on maha arvatud garanteerimata lppvrtuse ndisvrtus. Mgitulu ja mdud toodete maksumuse vahe moodustab mgikasumi, mida kajastatakse vastavalt (majandus)ksuse poolt otsemgi korral jrgitavale metoodikale. Rendileandjatena toimivad tootjad vi vahendajad kasutavad mnikord klientide huvi ratamiseks kunstlikult madalaid intressimrasid. Niisuguste intressimrade kasutamine viiks selleni, et mgihetkel kajastatakse liiga suur osa tehingu kogutulust. Kui kasutatakse kunstlikult madalaid intressimrasid, piiratakse mgikasumit summaga, mis kujuneks intressi turumra kasutades. Rendileandjana toimiva tootja vi vahendaja puhul kajastatakse lbirkimiste ja rendilepingu korraldamisega kaasnevaid kulutusi rendiperioodi alguses kuluna, sest need on peamiselt seotud tootja vi vahendaja mgikasumi teenimisega. Rendileandjad avalikustavad lisaks IFRS 7-s toodud nuete jrgimisele jrgmise kapitalirenti puudutavad informatsiooni: a) vrdlus rendileandja brutoinvesteeringu ja laekuvate rendimaksete miinimumsumma ndisvrtuse vahel (mlemad bilansipeva seisuga). Lisaks avalikustab (majandus)ksus rendileandja brutoinvesteeringu ja laekuvate rendimaksete miinimumsumma ndisvrtuse bilansipeva seisuga iga jrgneva perioodi kohta:

45

46

47

95

ET - IAS 17

i) ii) iii) b) c) d) e) f) 48

kuni ks aasta; ks kuni viis aastat; rohkem kui viis aastat.

teenimata finantstulu. rendileandja kasuks kujunev garanteerimata lppvrtus. ebatenoliselt laekuvate rendimaksete miinimumsumma nude akumuleeritud allahindlused. perioodil tuluna kajastatud tingimuslik rent. rendileandja oluliste rendikokkulepete ldine kirjeldus.

Lisaks on kasvu nitajana sageli kasulik avalikustada brutoinvesteering, millest on maha arvatud perioodi jooksul lisandunud uute rendilepingute teenimata tulu, seda prast katkestatud rendilepingute vastavate summade maha arvamist.

Kasutusrendid
49 50 Rendileandjad esitavad kasutusrendi tingimustel vljarenditavad varad oma bilansis lhtudes vara olemusest. Kasutusrendist saadavat renditulu kajastatakse rendiperioodi jooksul tuluna lineaarselt, vlja arvatud juhul, kui mingi muu sstemaatiline alus kajastab paremini renditava vara kasutamisest saadava kasu vhenemise ajalist jaotumist*. Renditulu teenimisel tekkinud kulutused, kaasa arvatud amortisatsioon, kajastatakse kuluna. Renditulu (v.a osutatud teenuste, nagu kindlustuse ja hoolduse eest laekunud tulu) kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt isegi siis, kui laekumine ei toimu htlaselt, vlja arvatud juhul, kui mingi muu sstemaatiline alus kajastab paremini renditava vara kasutamisest saadava kasu vhenemise ajalist jaotumist. Rendileandjatele lbirkimiste ja rendilepingu korraldamisega tekkinud esmased otsekulutused lisatakse renditava vara bilansilisele (jk)maksumusele ja kajastatakse rendiperioodi jooksul kuluna jrgides samu phimtteid, mis renditulu puhul. Renditavate amortiseeritavate varade amortisatsioonimeetod on sarnane rendileandja sarnaste varade puhul kasutatava tavaprase amortisatsioonimeetodiga, ja amortisatsiooni arvutatakse koosklas IAS 16ga ja IAS 38-ga. Et mrata kindlaks, kas renditava vara vrtus on langenud, rakendab (majandus)ksus IAS 36. Rendileandjana toimiv tootja vi vahendaja ei kajasta mgikasumit kasutusrendilepingust, sest seda ei saa samastada mgiga. Rendileandjad avalikustavad lisaks IFRS 7-s toodud nuete jrgimisele jrgmise kasutusrenti puudutava informatsiooni: a) katkestamatute kasutusrendilepingute tulevaste miinimumrendimaksete kogusumma ja eraldi summad iga jrgneva perioodi kohta: i) ii) iii) b) kuni ks aasta; ks kuni viis aastat; rohkem kui viis aastat.

51

52

53

54 55 56

perioodil tuluna kajastatud kogu tingimuslik rent.

Vt ka SIC15 Kasutusrendid stiimulid.

96

ET - IAS 17

c) 57

rendileandja rendikokkulepete ldine kirjeldus.

Lisaks rakendatakse rendileandjatele kasutusrendi tingimustel vljarenditavate varade puhul avalikustamise nudeid koosklas IAS 16, IAS 36, IAS 38, IAS 40 ja IAS 41-ga.

Mgi-tagasirendi tehingud
58 Mgi-tagasirendi tehing hlmab vara mki ja sama vara tagasi rentimist. Rendimakse ja mgihind on tavaliselt teineteisest sltuvad, kuna lbirkimistel ksitletakse neid kui hte tervikut. Mgi-tagasirendi tehingu arvestuslik ksitlus sltub asjaomase rendilepingu liigist. Kui mgi-tagasirendi tehingu tulemuseks on kapitalirent, ei kajasta mja-rentnik bilansilist (jk)maksumust letavat mgitulu koheselt tuluna. Seda kajastatakse jrgnevates perioodides ja amortiseeritakse rendiperioodi jooksul. Kui tagasirent on kapitalirent, on tehing vahend, mille abil rendileandja rahastab rentnikku, kasutades vara tagatisena. Seetttu ei ole asjakohane pidada bilansilist (jk)maksumust letavat mgitulu tuluks. Sellist tulu kajastatakse jrgnevates perioodides ja amortiseeritakse rendiperioodi jooksul. Kui mgi-tagasirendi tehingu tulemus on kasutusrent ja kui on selge, et tehing phineb iglasel vrtusel, kajastatakse vimalik kasum vi kahjum koheselt. Kui mgihind on iglasest vrtusest madalam, kajastatakse vimalik kasum vi kahjum koheselt, vlja arvatud juhul, kui kahjum kompenseeritakse turuhinnast madalamate tulevaste rendimaksetega. Sel juhul kajastatakse seda jrgnevates perioodides ja amortiseeritakse proportsionaalselt rendimaksetega vara eeldatava kasutusperioodi jooksul. Kui mgihind on iglasest vrtusest krgem, lkatakse iglast vrtust letav osa edasi ja amortiseeritakse vara eeldatava kasutusperioodi jooksul. Kui tagasirent on kasutusrent ning rendimaksed ja mgihind on iglases vrtuses, on tegelikult tegemist tavalise mgitehinguga ning vimalik kasum vi kahjum kajastatakse koheselt. Kasutusrendi korral, kui iglane vrtus mgi-tagasirendi tehingu hetkel on viksem kui vara bilansiline (jk)maksumus, kajastatakse bilansilise (jk)maksumuse ja iglase vrtuse vahelise erinevuse summaga vrdne kahjum koheselt. Kapitalirendi korral on selline korrigeerimine vajalik ainult siis, kui vrtus on vhenenud, ja sel juhul vhendatakse vara bilansilist (jk)maksumust kaetava vrtuseni koosklas IAS 36-ga. Rentnikke ja rendileandjaid hlmavaid avalikustamise nudeid rakendatakse ka mgi-tagasirendi tehingute suhtes. Oluliste rendilepingute nutav kirjeldus eeldab ainulaadsete vi ebatavaliste lepingutingimuste vi mgi-tagasirendi tehingute tingimuste avalikustamist. Mgi-tagasirendi tehingud vivad vastata IAS 1-s Finantsaruannete esitamine toodud eraldi avalikustamist ksitletavatele kriteeriumidele.

59

60

61

62 63

64 65

66

leminekustted
67 Paragrahvi 68 kohaselt on kesoleva standardi tagasiulatuv rakendamine soovitatav, kuid mitte nutav. Kui kesolevat standardit ei rakendata tagasiulatuvalt, eeldatakse, et rendileandja on vimalike varasemate kapitalirentide saldo nuetekohaselt kindlaks mranud, ja seda ksitletakse seejrel kesoleva standardi stete kohaselt. (Majandus)ksus, mis varem on rakendanud IAS 17 (muudetud 1997) rakendab kesoleva standardiga kehtestatud muudatusi tagasiulatuvalt kigi rendilepingute suhtes vi kui IAS 17 (muudetud 1997) ei rakendatud tagasiulatuvalt, kigi rendilepingute suhtes, mis slmiti enne, kui (majandus)ksus esmalt rakendas kesolevat standardit.

68

97

ET - IAS 17

Justumiskuupev
69 (Majandus)ksus rakendab kesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

IAS 17 (muudetud 1997) tagasivtmine

70 Kesoleva standardiga asendatakse standard IAS 17 Rendid (muudetud 1997).

98

ET IAS 18

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 18 Mgitulu

Eesmrk
Finantsaruannete koostamise ja esitamise raamistikus on tulu mratletud majandusliku kasu suurenemisena arvestusperioodil, mis vljendub varade lisandumise vi parendamisena vi kohustiste vhenemisena, mille tulemusena omakapital suureneb, vlja arvatud omanike poolt tehtavad sissemaksed. Tulu hlmab nii mgitulu kui tehingukasumeid. Mgitulu on tulu, mis tekib (majandus)ksuse tavaprase tegevuse kigus ja sellele viidatakse vga erinevate nimetustega, kaasa arvatud mk, tasud, intressid, dividendid ja litsentsitasud (rojaltid). Kesoleva standardi eesmrk on kehtestada teatud liiki tehingutest ja sndmustest tuleneva mgitulu arvestuslik ksitlus. Mgitulu arvestamise phiksimus on mgitulu kajastamise aja kindlaksmramine. Mgitulu kajastatakse siis, kui (majandus)ksuse tulevase majandusliku kasu saamine on tenoline ja seda kasu on vimalik usaldusvrselt mta. Kesolevas standardis tpsustatakse asjaolud, mille puhul need kriteeriumid on tidetud, ja seetttu mgitulu kajastatakse. Lisaks sisaldab standard praktilisi juhiseid nende kriteeriumide rakendamiseks.

Rakendusala
1 Kesolevat standardit rakendatakse jrgmistest tehingutest ja sndmustest tuleneva mgitulu arvestamisel: a) b) c) 2 3 4 kaupade mk; teenuste osutamine; ja (majandus)ksuse varade kasutamine teiste poolt, mille tulemusel teenitakse intresse, litsentsitasusid (rojalteid) ja dividende.

Kesoleva standardiga asendatakse 1982. aastal kinnitatud IAS 18 Mgitulu kajastamine. Kaubad hlmavad (majandus)ksuse poolt mgiks toodetud kaupu ja edasimgiks ostetud kaupu, niteks jaemja poolt ostetud kaupa mgiks vi edasimgiks hoitavat maad ja muud kinnisvara. Teenuste osutamine thendab tavaliselt (majandus)ksuse poolt mingi lepinguliselt stestatud lesande titmist kokkulepitud aja jooksul. Teenuseid vib osutada kas he vi mitme perioodi jooksul. Mned teenuste osutamise lepingud on otseselt seotud ehituslepingutega, niteks projektijuhtide vi arhitektide teenustega seotud lepingud. Sellistest lepingutest tulenevat mgitulu kesolevas standardis ei ksitleta, vaid seda ksitletakse IAS 11 Ehituslepingud kohaselt ehituslepingutele kehtestatud nuetele. (Majandus)ksuse varade kasutamisest teiste poolt tekib jrgmine tulu: a) b) c) intressid (majandus)ksuse raha vi raha ekvivalentide vi (majandus)ksuse saadaolevate summade kasutamise tasu; litsentsitasu (rojaltid) (majandus)ksuse pikaealise vara kasutamise tasu, niteks patendid, kaubamrgid, autoriigused ja arvutitarkvara; ja dividendid kasumi jaotamine omakapitali investeeringute valdajatele proportsionaalselt nende osalusega omakapitali teatud liigis.

Kesolevas standardis ei ksitleta mgitulu, mis tuleneb: a) rendilepingutest (vt IAS 17 Rendid);

99

ET IAS 18

b) c) d) e) f) g) h)

kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringutest saadud dividendidest (vt IAS 28 Investeeringud sidusettevtetesse); kindlustuslepingutest, mis kuuluvad IFRS 4 Kindlustuslepingud rakendusalasse; finantsvarade ja finantskohustiste iglase vrtuse muutustest vi nende mgist (vt IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine); muude kibevarade vrtuse muutustest; pllumajandusliku tegevusega seotud bioloogilise vara esmasest kajastamisest ja selle vara iglase vrtuse muutustest (vt IAS 41 Pllumajandus); pllumajandustoodangu esmasest kajastamisest (vt IAS 41); ja mineraalide kaevandamisest.

Misted
7 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Mgitulu on (majandus)ksuse tavaprase tegevuse kigus aruandeperioodil tekkiva majandusliku kasu brutosumma, kui selle tulemusena (majandus)ksuse omakapital suureneb, vlja arvatud omanike poolt tehtud sissemaksetest tulenev suurenemine. iglane vrtus on summa, mille eest on teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus vimalik vahetada vara vi arveldada kohustist. 8 Mgitulu hlmab ainult (majandus)ksuse enda nimel saadud ja saadaoleva majandusliku kasu brutosummat. Kolmandate isikute nimel saadud summad, nagu mgitehingutest tulenevad maksud, kaupade ja teenustega seotud maksud ja kibemaks ei ole (majandus)ksuse poolt saadav majanduslik kasu ega suurenda omakapitali. Seetttu ei arvata neid mgitulu hulka. Samamoodi sisaldab agendi majandusliku kasu brutosumma esindatava isiku nimel kogutud summasid, mis ei suurenda (majandus)ksuse omakapitali. Esindatava isiku nimel sissenutavad summad ei ole mgitulu. Mgitulu on hoopis vahendustasu.

Mgitulu mtmine
9 10 Mgitulu mdetakse saadud vi saadaoleva tasu iglases vrtuses.* Tehingust saadava mgitulu suurus mratakse tavaliselt kindlaks (majandus)ksuse ja vara ostja vi kasutaja vahel slmitud lepingus. Seda mdetakse saadud vi saadaoleva tasu iglases vrtuses, vttes arvesse kiki (majandus)ksuse poolt lubatud kaubanduslikke allahindlusi ja mahust tulenevaid hinnaalandeid. Enamikul juhtudel laekub tasu kas raha vi raha ekvivalentidena, ja mgitulu on laekunud vi saadaoleva raha vi raha ekvivalentide summa. Kui aga raha vi raha ekvivalentide laekumine lkatakse edasi, vib tasu iglane vrtus olla laekuva vi saadaoleva raha nominaalvrtusest viksem. Niteks vib (majandus)ksus anda ostjale intressita krediiti vi vtta kaupade mgi eest ostjalt veksli, mille intress on turuintressimrast madalam. Kui sisuliselt on tegemist finantseerimistehinguga, mratakse tasu iglane vrtus kindlaks kigi tulevaste laekumiste diskonteerimise teel kasutades tinglikku intressimra. Tinglik intressimr on kas: a) b) sarnase krediidireitinguga emiteerija poolt sarnasele instrumendile valdavalt kehtiv intressimr; vi intressimr, millega diskonteeritakse instrumendi nominaalvrtust knealuste kaupade vi teenuste hetkemgihinnaks sularahas, olenevalt sellest, kumb on selgemini mratletav.

11

Tasu iglase vrtuse ja nominaalvrtuse vaheline erinevus kajastatakse intressituluna koosklas IAS 39 paragrahvidega 29 ja 30.

Vt ka SIC-31 Tulu reklaamiteenuseid sisaldavad bartertehingud

100

ET IAS 18

12

Kaupade vi teenuste vahetamist sarnase olemuse ja vrtusega kaupade vi teenuste vastu ei loeta mgitulu loovaks tehinguks. Seda juhtub tihti selliste kaupade nagu nafta vi piim korral, kui tarnijad vahetavad oma erinevates asupaikades olevaid varusid omavahel, et igeaegselt rahuldada konkreetse paiga nudlust. Kaupade mmist vi teenuste osutamist vahetusena teistsuguste kaupade vi teenuste vastu loetakse mgitulu loovaks tehinguks. Mgitulu mdetakse saadud kaupade vi teenuste iglases vrtuses, mida on korrigeeritud vimaliku leantud raha vi raha ekvivalentide summaga. Kui saadud kaupade vi teenuste iglast vrtust ei ole vimalik usaldusvrselt mta, mdetakse mgitulu loovutatud kaupade vi teenuste iglases vrtuses, mida on korrigeeritud vimaliku leantud raha vi raha ekvivalentide summaga.

Tehingu kindlakstegemine
13 Kesoleva standardi kajastamiskriteeriumeid rakendatakse tavaliselt iga tehingu suhtes eraldi. Teatud asjaoludel on tehingu sisu peegeldamiseks siiski vajalik rakendada kajastamiskriteeriume ksiku tehingu eraldi mratletavate komponentide suhtes. Niteks kui toote mgihind sisaldab tulevikus osutatava teenusega seotud mratletavat summat, lkatakse selle summa mgituluna kajastamine edasi, kajastades seda selle perioodi mgituluna, mil teenust osutatakse. Seevastu rakendatakse kajastamiskriteeriume kahe vi enama tehingu suhtes koos sel juhul, kui need on omavahel seotud nii, et nende majanduslikku mju ei ole vimalik mista ilma viitamata tehingute jadale tervikuna. Niteks vib (majandus)ksus ma kaupu ja samal ajal slmida eraldi lepingu kaupade hilisema tagasiostu kohta, nullides sellega tehingu sisulise mju; sellisel juhul ksitatakse kaht tehingut koos.

Kaupade mk
14 Kaupade mgist saadud mgitulu kajastatakse siis, kui kik jrgmised tingimused on tidetud: a) b) c) d) e) 15 (majandus)ksus on ostjale le andnud kik kauba omandiigusega seotud olulised riskid ja hved; (majandus)ksus ei silita sellist vastutust, mis tavaliselt seondub omandiigusega, ning tal puudub tegelik valitsev mju mdud kauba le; mgitulu summat on vimalik usaldusvrselt mta; on tenoline, et (majandus)ksus saab tehingust majanduslikku kasu; ja tehingust tulenevaid tehtud vi tehtavaid kulutusi on vimalik usaldusvrselt mta.

Selleks, et hinnata, millal (majandus)ksus on ostjale le andnud kik omandiigusega seotud olulised riskid ja hved, tuleb vaadelda tehingu asjaolusid. Enamikul juhtudel langeb omandiigusega seotud riskide ja hvede leandmine kokku juriidilise omandiiguse leandmisega ostjale vi kauba ostja valdusesse andmisega. Nii on see tavaliselt jaemgi puhul. Teistel juhtudel vib omandiigusega seotud riskide ja hvede leandmine ostjale toimuda juriidilise omandiiguse leandmisest vi kauba ostja valdusesse andmisest erineval ajal. Kui olulised omandiiguse riskid jvad (majandus)ksuse kanda, siis ei ole tegemist mgitehinguga ja mgitulu ei kajastata. Omandiigusega seotud oluline risk vib (majandus)ksusele kanda jda mitmel erineval moel. Nited olukordadest, kus omandiigusega seotud olulised riskid ja hved jvad (majandus)ksuse kanda: a) b) c) d) kui (majandus)ksusele jb ebarahuldava tulemuslikkusega seonduv kohustus, mida tavaprased garantiitingimused ei kata; kui mgitulu laekumine mingist konkreetsest mgitehingust sltub ostja poolt sama kauba mgi eest saadavast mgitulust; kui kaup tarnitakse kliendile koos paigaldusega, mis moodustab olulise osa lepingust, kuid mida (majandus)ksus ei ole veel lplikult teostanud; ja kui ostjal on igus tehing mgilepingus tpsustatud phjusel thistada ja (majandus)ksus ei ole kindel kauba tagastamise tenosuses.

16

101

ET IAS 18

17

Kui omandiigusega seotud riskidest jb (majandus)ksusele ainult ebaoluline osa, on tegemist mgitehinguga ja mgitulu kajastatakse. Niteks vib mjale jda kauba juriidiline omandiigus ainult selle kauba eest tasutava summa laekumise tagamiseks. Kui (majandus)ksus on sellisel juhul omandiigusega seotud olulised riskid le andnud, on tegemist mgitehinguga ja mgitulu kajastatakse. Teise nitena (majandus)ksusest, kellele jb kanda ainult ebaoluline osa omandiigusega seotud riskidest, vib tuua jaemgi, kui rahulolematule ostjale pakutakse raha tagastamist. Sellistel juhtudel kajastatakse mgitulu mgihetkel, tingimusel, et mja suudab tulevasi tagastamisi usaldusvrselt hinnata ja kajastab tagastamisega seotud kohustise eelneva kogemuse ja muude asjakohaste tegurite phjal. Mgitulu kajastatakse ainult siis, kui on tenoline, et (majandus)ksus saab tehingust majanduslikku kasu. Mnedel juhtudel ei pruugi see tenoline olla enne, kui tasu on laekunud vi kui ebakindlust phjustav asjaolu on krvaldatud. Niteks vib olla ebaselge, kas vlisriigi valitsusasutus lubab vlisriigis toimunud mgi eest saadava tasu le kanda. Loa saamisel krvaldatakse ebakindlus ja mgitulu kajastatakse. Samas, kui tekib kahtlus mingi juba mgituluna kajastatud summa laekuvuse osas, kajastatakse mittelaekuv summa vi summa, mille laekumist ei loeta enam tenoliseks, pigem kuluna, kui esmalt kajastatud mgitulu summa korrigeerimisena. Sama tehingu vi muu sndmusega seotud tulud ja kulud kajastatakse samaaegselt; seda protsessi nimetatakse tavaliselt tulude ja kulude vastavusse viimiseks. Kui mgitulu kajastamise muud kriteeriumid on tidetud, on kulusid, sealhulgas garantiikulusid ja muid prast kauba tarnimist tekkivaid kulutusi tavaliselt vimalik usaldusvrselt mta. Samas ei tohi mgitulu kajastada, kui kulusid ei saa usaldusvrselt mta; sellisel juhul kajastatakse kauba mgi eest juba saadud tasu kohustisena.

18

19

Teenuste osutamine
20 Kui teenuse osutamist hlmava tehingu tulemust on vimalik usaldusvrselt hinnata, kajastatakse tehinguga seotud mgitulu vastavalt tehingu valmidusastmele bilansipeval. Tehingu tulemust on vimalik usaldusvrselt hinnata siis, kui on tidetud kik jrgmised tingimused: a) b) c) d) 21 mgitulu summat on vimalik usaldusvrselt mta; on tenoline, et (majandus)ksus saab tehingust majanduslikku kasu; tehingu valmidusastet bilansipeval on vimalik usaldusvrselt mta; ja tehinguga seotud kulutusi ja tehingu lpetamise kulutusi on vimalik usaldusvrselt mta.*

Mgitulu kajastamist tehingu valmidusastme jrgi nimetatakse tihti ka valmidusastme meetodiks. Selle meetodi kohaselt kajastatakse mgitulu arvestusperioodil, mil teenust osutatakse. Sellisel alusel kajastatud mgitulu annab kasulikku informatsiooni perioodi teenuste osutamise mahu ja tulemuslikkuse kohta. IAS 11-s nutakse samuti mgitulu kajastamist samadel alustel. Nimetatud standardi nuded on ldiselt rakendatavad kigi teenuste osutamisega seotud tulude ja kulude kajastamise suhtes. Mgitulu kajastatakse ainult siis, kui on tenoline, et (majandus)ksus saab tehingust majanduslikku kasu. Samas, kui tekib kahtlus mingi juba mgituluna kajastatud summa laekuvuse osas, kajastatakse mittelaekuv summa vi summa, mille laekumist ei loeta enam tenoliseks, pigem kuluna kui algselt kajastatud mgitulu summa korrigeerimisena. ldjuhul on (majandus)ksus vimeline andma usaldusvrseid hinnanguid prast seda, kui ta on tehingu teiste osapooltega alljrgnevas kokku leppinud: a) b) c) kikide osapoolte juriidilist judu omavad igused osapoolte poolt osutatavate ja saadavate teenuste osas; arveldamisele kuuluv tasu; ja arveldusviis ja -tingimused.

22

23

Vt ka SIC-27 Juriidiliselt rendilepingutena vormistatud tehingute sisu hindamine ja SIC-31 Tulu Reklaamiteenuseid sisaldavad bartertehingud.

102

ET IAS 18

ldjuhul peab (majandus)ksusel olema ka thus sisemine eelarvestus- ja aruandlusssteem. (Majandus)ksus vaatab teenuse osutamise kigus tuluhinnangud le ja vajadusel korrigeerib neid. Selliste muudatuste vajadus ei thenda tingimata seda, et tehingu tulemust ei ole vimalik usaldusvrselt hinnata. 24 Tehingu valmidusastme vib kindlaks mrata mitme erineva meetodiga. (Majandus)ksus kasutab meetodit, mis vimaldab osutatud teenuseid usaldusvrselt mta. Olenevalt tehingu olemusest vivad meetodid sisaldada jrgnevat: a) b) c) teostatud tde levaatus; osutatud teenuste osakaal osutatavate teenuste kogumahust; vi tehtud kulutuste osa kogu tehingu eeldatavatest kulutustest. Tehtud kulutuste hulka arvatakse ainult juba osutatud teenustega seotud kulutused. Tehingu eeldatavate kulutuste hulka loetakse ainult osutatud vi tulevikus osutatavate teenustega seotud kulutused.

Klientidelt saadud osamaksed ja ettemaksed ei peegeldada sageli tegelikult osutatud teenuseid. 25 Kui teenuse osutamiseks teostatakse kindla perioodi jooksul mramatu arv erinevaid toiminguid, kajastatakse mgitulu praktilistel phjustel lineaarselt vastava perioodi jooksul, kui ei ole ilmne, et mni teine meetod vljendab valmidusastet paremini. Kui mni konkreetne toiming on teistest toimingutest tunduvalt olulisem, lkkub mgitulu kajastamine edasi kuni selle olulise toimingu lpetamiseni. Kui teenuste osutamisega seotud tehingu tulemust ei ole vimalik usaldusvrselt hinnata, kajastatakse mgitulu ainult kajastatud kaetavate kulude ulatuses. Tehingu varajastes etappides ei ole tehingu tulemust sageli vimalik usaldusvrselt hinnata. Siiski vib olla tenoline, et (majandus)ksuse poolt tehtud tehingukulud kaetakse. Seetttu kajastatakse mgitulu ainult eeldatavasti kaetavate kulutuste ulatuses. Kuna tehingu tulemust ei ole vimalik usaldusvrselt hinnata, kasumit ei kajastata. Kui tehingu tulemust ei ole vimalik usaldusvrselt hinnata ja ei ole tenoline, et tekkinud kulutused kaetakse, mgitulu ei kajastata ja tehtud kulutused kajastatakse kuluna. Kui lepingu tulemuse usaldusvrset hindamist takistanud ebakindlust tekitanud asjaolud kaovad, kajastatakse mgitulu pigem paragrahvi 20 kui paragrahvi 26 kohaselt.

26 27

28

Intressid, litsentsitasud (rojaltid) ja dividendid

29 Mgitulu, mis tekib (majandus)ksuse vara kasutamisel teiste poolt intresside, litsentsitasude (rojaltite) ja dividendide vormis, kajastatakse paragrahvis 30 esitatud alustel, kui: a) b) 30 on tenoline, et (majandus)ksus saab tehingust majanduslikku kasu; ja mgitulu summat on vimalik usaldusvrselt mta.

Mgitulu kajastatakse jrgmistel alustel: a) b) c) intressid kajastatakse kasutades IAS 39 paragrahvides 9 ja AG5-AG8 stestatud sisemise intressimra meetodit; litsentsitasud (rojalteid) kajastatakse tekkephiselt vastavalt asjaomase lepingu sisule; ja dividendid kajastatakse siis, kui omanikul tekib igus makse saamiseks.

31 32

Kehtetu Kui enne intresse teeniva investeeringu omandamist on sellele kogunenud maksmata intresse, jaotatakse prast omandamist saadavad intressid omandamiseelse ja omandamisjrgse perioodi vahel; mgituluna kajastatakse ksnes omandamisjrgne osa. Kui dividendid omakapitaliinstrumentidelt kuulutatakse vlja omandamiseelse kasumi alusel, siis need dividendid arvatakse maha instrumentide soetusmaksumusest. Kui sellist jaotamist on raske teostada konkreetsete arvutuste teel, siis kajastatakse dividendid tuluna, vlja arvatud juhul, kui dividendisumma vljendab selgelt aktsiate soetusmaksumuse osalist tagastamist.

103

ET IAS 18

33

Litsentsitasud (rojaltid) tekivad vastavalt konkreetse kokkuleppe tingimustele ja ldjuhul need kajastatakse vastavalt kokkuleppele, vlja arvatud juhul, kui kokkuleppe sisu arvesse vttes ei ole asjakohasem kajastada tulu mnel muul sstemaatilisel ja ratsionaalsel alusel. Mgitulu kajastatakse ainult siis, kui on tenoline, et (majandus)ksus saab tehingust majanduslikku kasu. Samas, kui tekib kahtlus mingi juba mgituluna kajastatud summa laekuvuse osas, kajastatakse mittelaekuv summa vi summa, mille laekumist ei loeta enam tenoliseks, pigem kuluna kui algselt kajastatud mgitulu summa korrigeerimisena.

34

Avalikustamine
35 (Majandus)ksus avalikustab: a) b) mgitulu kajastamisel kasutatavad arvestusmeetodid, kaasa arvatud teenuste osutamisega seotud tehingute valmidusastme kindlaksmramiseks kasutatavad meetodid; perioodi jooksul kajastatud kigi oluliste tulukategooriate summad, kaasa arvatud mgitulu: i) ii) iii) iv) v) c) 36 kaupade mgist; teenuste osutamisest; intressidest; litsentsitasudest (rojaltitest); dividendidest; ja

kaupade vi teenuste vahetamisest saadava mgitulu summa kigis olulistes tulukategooriates.

(Majandus)ksus kajastab kiki tingimuslikke kohustisi ja tingimuslikke varasid koosklas IAS 39-ga Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad. Tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad vivad tekkida niteks garantiikulutuste, hvitisnuete, trahvide vi vimalike kahjumite tulemusena.

Justumiskuupev
37 Kesolevat standardit rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hlmavad 1. jaanuaril 1995 vi prast seda algavaid aruandeperioode.

104

ET IAS 19

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 19 Hvitised ttajatele

Eesmrk
Kesoleva standardi eesmrk on stestada ttajate hvitiste arvestus ja avalikustamine. Kesoleva standardiga nutakse, et (majandus)ksus kajastaks: a) b) kohustise, kui ttaja on teinud td, mille vastutasuks peab ta tulevikus saama ttajate hvitisi; ja kulu, kui (majandus)ksus kasutab majanduslikku kasu, mis tuleneb ttaja talasest teenistusest, mille vastutasuks on ttajate hvitised.

Rakendusala
1 2 3 Kesolevat standardit rakendatakse tandja poolt kiki ttajate hvitisi arvestades, vlja arvatud neid, mille kohta kehtib IFRS 2 Aktsiaphine makse. Kesolev standard ei ksitle ttajate hvitiste plaanide aruandlust (vt IAS 26 Pensionihvitiste plaanide arvestus ja aruandlus). Ttajate hvitised, mille kohta kesolev standard kehtib, sisaldavad jrgmisi tagatavaid hvitisi: a) b) (majandus)ksuse ja ksikute ttajate, ttajate rhmade vi nende esindajate vahel slmitud formaalsete plaanide vi muude formaalsete kokkulepete kohaselt; igusaktidest tulenevate nuete alusel vi koosklas selle valdkonna suhtes kehtiva korraga, mille kohaselt (majandus)ksused peavad panustama riigi, osariigi, tstusharu vi muudes mitut tandjat hlmavates plaanides; vi sellise mitteformaalse praktika korral, millega kaasneb faktiline kohustus. Mitteformaalse praktikaga kaasneb faktiline kohustus siis, kui (majandus)ksusel ei ole reaalset alternatiivi ttajate hvitiste maksmisele. Faktilise kohustuse niteks on olukord, kus (majandus)ksuse mitteformaalse praktika muutmine kahjustab (majandus)ksuse ja ttajate vahelisi suhteid vastuvetamatul viisil.

c)

Ttajate hvitised sisaldavad jrgnevat: a) ttajate lhiajalised hvitised, nagu palgad ja sotsiaalkindlustusmaksed, iga-aastane tasuline puhkus ja tasuline haiguspuhkus, kasumiosalus ja boonused (kui makstakse kaheteist kuu jooksul perioodi lpust) ja mitterahalised hvitised (nagu arstiabi, eluase, autod ning tasuta vi subsideeritud kaubad vi teenused) praegustele ttajatele; tsuhtejrgsed hvitised nagu pensionid, muud pensionihvitised, elukindlustus ja arstiabi prast tsuhte lppemist; muud pikaajalised ttajate hvitised, sealhulgas pikaajalise talase teenistuse eest antav puhkus vi teadustks vetav puhkus, thtpevadega vi muud pikaajalise teenistusega seotud hvitised, pikaajalised invaliidsushvitised ja ka kasumiosalus, boonused ning edasilkkunud kompensatsioonid, kui neid ei maksta ties ulatuses kaheteist kuu jooksul alates perioodi lpust; ja tsuhte lpetamise hvitised.

b) c)

d)

Kuna kikidel punktides ad nimetatud kategooriatel on erinevad omadused, kehtestab kesolev standard iga kategooria suhtes eraldi nuded.

105

ET IAS 19

Ttajate hvitiste hulka kuuluvad hvitised, mis on ette nhtud ttajatele vi nende lalpeetavatele ning mis makstakse (vi mille ulatuses pakutakse kaupa vi teenust) kas otse ttajale, tema abikaasale, lastele vi teistele lalpeetavatele vi muudele isikutele, niteks kindlustusandjatele. Ttaja vib (majandus)ksusele teenuseid osutada tistajaga, osalise tajaga, alaliselt, juhuslikult vi ajutiselt. Kesoleva standardi rakendamisel loetakse ttajate hulka direktorid ja muud juhtivad ttajad.

Misted
7 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Ttajate hvitised on igas vormis tasu, mida (majandus)ksus annab ttajatele vastutasuks nende talase teenistuse eest. Ttajate lhiajalised hvitised on ttajate hvitised (muud kui tsuhte lpetamise hvitised), mis makstakse vlja kaheteist kuu jooksul prast selle perioodi lppu, mil ttajad olid vastavas talases teenistuses. Tsuhtejrgsed hvitised on ttajate hvitised (muud kui tsuhte lpetamise hvitised), mis makstakse vlja prast tsuhte lppu. Tsuhtejrgsete hvitiste plaanid on formaalsed vi mitteformaalsed kokkulepped, mille alusel (majandus)ksus maksab tsuhtejrgselt hvitisi hele vi mitmele ttajale. Kindlaksmratud sissemaksetega plaanid on tsuhtejrgsete hvitiste plaanid, mille puhul (majandus)ksus maksab kindlaksmratud sissemakse eraldi (majandus)ksusesse (fondi) ning tal ei ole juriidilist ega faktilist kohustust teha tiendavaid makseid, kui fondil ei ole piisavalt varasid maksta ttajale kiki hvitisi, mis on seotud tema talase teenistusega kesoleval perioodil ja eelnevatel perioodidel. Kindlaksmratud hvitistega plaanid on tsuhtejrgsete hvitiste plaanid, mis ei ole kindlaksmratud sissemaksetega plaanid. Mitut tandjat hlmavad plaanid on kindlaksmratud sissemaksetega plaanid (muud kui riiklikud plaanid) vi kindlaksmratud hvitistega plaanid (muud kui riiklikud plaanid), mille puhul: a) b) hendatakse htsesse kogumisse varad, mis on saadud sellistelt erinevatelt (majandus)ksustelt, mis ei ole htse kontrolli all; ja neid varasid kasutatakse hvitiste maksmiseks rohkem kui he (majandus)ksuse ttajatele phimttel, et sissemaksete ja hvitiste suurused mratakse kindlaks olenemata (majandus)ksusest, kus ttavad asjaomased ttajad.

Muud pikaajalised ttajate hvitised on ttajate hvitised (muud kui tsuhtejrgsed hvitised ja tsuhte lpetamise hvitised), mida ei tule tervikuna vlja maksta kaheteist kuu jooksul prast selle perioodi lppu, mil ttaja oli vastavas talases teenistuses. Tsuhte lpetamise hvitised on ttajate hvitised, mida makstakse, kui: a) b) (majandus)ksus otsustab lpetada tsuhte ttajaga enne tavaprast pensionilejmise kuupeva; vi kui ttaja otsustab tlt lahkuda vabatahtlikult, saades vastutasuks nimetatud hvitised.

Ttajate garanteeritud hvitised on ttajate hvitised, mille saamine ei sltu tsuhte jtkumisest tulevikus. Kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtus on ttaja kesoleva perioodi ja eelnevate perioodide talase teenistusega seotud kohustuste arveldamiseks vajalike tulevaste eeldatavate maksete ndisvrtus ilma plaani varade mahaarvamiseta. Jooksva talase teenistuse kulutus on kindlaksmratud hvitise kohustuse ndisvrtuse suurenemine, mis tuleneb kesoleva perioodi talasest teenistusest.

106

ET IAS 19

Intressikulu on kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtuse suurenemine teatava perioodi vltel, mis tuleneb asjaolust, et hvitiste maksmine on he perioodi vrra lhemal. Plaani varade koosseisu kuuluvad: a) b) pikaajalises ttajate hvitiste fondis olevad varad; ja tingimustele vastavad kindlustuslepingud.

Pikaajalises ttajate hvitiste fondis olevad varad on varad (muud kui aruandva (majandus)ksuse emiteeritud mittevrandatavad finantsinstrumendid), mis: a) b) on sellises (majandus)ksuses (fondis), mis on aruandvast (majandus)ksusest juriidiliselt eraldiseisev ja eksisteerib ksnes selleks, et maksta vi rahastada ttajate hvitisi; ja on kasutatavad ainult ttajate hvitiste maksmiseks vi rahastamiseks ning mis ei ole saadaval aruandva (majandus)ksuse vlausaldajatele (isegi mitte pankroti korral) ja mida ei vi aruandvale (majandus)ksusele tagastada, vlja arvatud jrgmistel juhtudel: i) ii) kui fondi lejnud varad on piisavad selleks, et tita kik asjakohase plaani vi aruandva (majandus)ksuse kohustused, mis on seotud ttajate hvitistega; vi kui varad tagastatakse aruandvale (majandus)ksusele, et hvitada talle juba makstud ttajate hvitised.

Tingimustele vastav kindlustusleping on kindlustusleping,* mille annab vlja kindlustusandja, kes ei ole aruandva (majandus)ksusega seotud osapool (koosklas IAS 24-ga Seotud osapooli ksitleva teabe avalikustamine esitatud mratlusele), kui lepingujrgseid laekumisi: a) b) vib kasutada ainult kindlaksmratud hvitistega plaanide kohaste ttajate hvitiste maksmiseks vi rahastamiseks; ja ei ole saadaval aruandva (majandus)ksuse vlausaldajatele (isegi mitte pankroti korral) ja mida ei vi maksta aruandvale (majandus)ksusele, vlja arvatud jrgmistel juhtudel: i) ii) kui laekumised on seotud varade lejgiga, mida ei vajata ttajate hvitistega seotud kikide kohustuste titmiseks; vi kui laekumised tagastatakse aruandvale (majandus)ksusele, et hvitada talle juba makstud ttajate hvitised.

iglane vrtus on summa, mille eest on teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus vimalik vahetada vara vi arveldada kohustist. Tulu plaani varadest on plaani varadelt saadud intress, dividendid ja muud tulud koos plaani varade realiseeritud ja realiseerimata kasumi ja kahjumiga, millest on maha arvatud plaani haldamisega seotud kulud ja maksud, mida plaani kohaselt tasuma peab. Aktuaarsed kasumid ja kahjumid koosnevad jrgmistest osadest: a) b) kogemusphised korrigeerimised (varasemate aktuaarsete eelduste ja tegelikkuse erinevuste mjud); ja aktuaarsete eelduste muutuste mjud.

Mdunud talase teenistuse kulutus on eelnevate perioodide talase teenistuse kindlaksmratud hvitise kohustuse ndisvrtuse suurenemine, mis tuleneb tsuhtejrgsete hvitiste vi muude pikaajaliste ttajate hvitiste kehtestamisest vi muutmisest kesoleval perioodil. Mdunud talase teenistuse kulutus vib olla positiivne (kui kehtestatakse uusi hvitisi vi kui olemasolevaid tiendatakse) vi negatiivne (kui olemasolevaid hvitisi vhendatakse).

Tingimustele vastav kindlustusleping ei ole tingimata kindlustusleping, nagu on mratletud IFRS 4-s Kindlustuslepingud.

107

ET IAS 19

Lhiajalised ttajate hvitised

8 Lhiajalised ttajate hvitised hlmavad jrgmisi komponente: a) b) palgad ja sotsiaalkindlustusmaksed; lhiajalised kompenseeritavad tlt puudumised (nagu iga-aastane tasuline puhkus ja tasuline haiguspuhkus), kui eeldatakse, et puudumine leiab aset kaheteist kuu jooksul prast selle perioodi lppu, mil ttaja oli vastavas talases teenistuses; kasumiosalus ja boonused, mis makstakse vlja kaheteist kuu jooksul prast selle perioodi lppu, mil ttaja oli vastavas talases teenistuses; ja mitterahalised hvitised (nagu arstiabi, eluase, autod ning tasuta vi subsideeritud kaubad vi teenused) praegustele ttajatele.

c) d) 9

Ttajate lhiajaliste hvitiste arvestus on ldjuhul lihtne, kuna kohustuse vi kulu mtmiseks puudub vajadus aktuaarseteks eeldusteks ning puuduvad vimalused aktuaarse kasumi vi kahjumi tekkeks. Lisaks sellele mdetakse ttajate lhiajaliste hvitiste kohustusi diskonteerimata kujul.

Kajastamine ja mtmine
Kik lhiajalised ttajate hvitised
10 Kui ttaja on arvestusperioodi jooksul olnud (majandus)ksuses talases teenistuses, kajastab (majandus)ksus ttajale knealuse teenistuse eest makstava lhiajalise hvitise diskonteerimata summa: a) kohustisena (viitvlana), prast juba makstud summade mahaarvamist. Kui juba makstud summa letab hvitiste diskonteerimata summa, kajastab (majandus)ksus selle lemrase osa varana (ettemakstud kuluna) sellises ulatuses, milles knealune ettemaks toob kaasa niteks edaspidiste maksete vhenemise vi raha tagasimaksmise; ja kuluna, vlja arvatud juhul, kui mne muu standardiga nutakse vi lubatakse lisada hvitised vara maksumusse (vt niteks IAS 2 Varud ja IAS 16 Materiaalsed phivarad).

b)

Paragrahvid 11, 14 ja 17 selgitavad, kuidas (majandus)ksus peab rakendama seda nuet kompenseeritavate tlt puudumiste ning kasumiosaluse ja boonusskeemide kujul antavate ttajate lhiajaliste hvitiste suhtes.

Lhiajalised kompenseeritavad tlt puudumised

11 (Majandus)ksus kajastab paragrahvis 10 nimetatud kompenseeritavate puudumiste kujul antavate ttaja lhiajaliste hvitistega seotud eeldatavad kulud jrgmistel juhtudel: a) b) 12 akumuleeruvate kompenseeritavate puudumiste korral siis, kui ttaja osutab teenust, mis suurendab tema igust kompenseeritavatele tlt puudumistele tulevikus; ja mitteakumuleeruvate kompenseeritavate puudumiste korral siis, kui puudumine aset leiab.

(Majandus)ksus vib hvitada erinevatel phjustel aset leidnud ttaja puudumise, muu hulgas seoses puhkuse, haiguse vi lhiajalise invaliidsuse, ema- vi isapuhkuse, kohtukaasistujana tegutsemise ja sjaveteenistusega. Kompenseeritavate puudumistega seotud igused jagunevad kaheks: a) b) akumuleeruvad; ja mitteakumuleeruvad.

13

Akumuleeruvad kompenseeritavad puudumised on need, mida vib edasi lkata ja kasutada tulevastel perioodidel, kui kesoleva perioodi igusi ei ole tielikult ra kasutatud. Akumuleeruvad kompenseeritavad puudumised vivad olla garanteeritud (teisisnu, ttajal on (majandus)ksusest lahkumisel igus saada rahalist

108

ET IAS 19

tasu kasutamata iguste eest) vi garanteerimata (kui ttajal ei ole (majandus)ksusest lahkumisel igust saada rahalist tasu kasutamata iguste eest). Kohustus tekib siis, kui ttaja osutab teenust, mis suurendab tema igust kompenseeritavatele puudumistele tulevikus. Kohustus kestab ja seda kajastatakse isegi juhul, kui kompenseeritavad puudumised ei ole garanteeritud, kuigi vimalus, et ttaja vib lahkuda enne, kui on kasutanud akumuleeruvat mittegaranteeritud igust, mjutab knealuse kohustuse mtmist. 14 (Majandus)ksus mdab akumuleeruvatest kompenseeritavatest puudumistest tulenevat eeldatavat kulu lisasummana, mida (majandus)ksus eeldatavasti maksab tulenevalt kasutamata igustest, mis on akumuleerunud bilansipevaks. Eelmises paragrahvis stestatud meetodi kohaselt mdetakse kohustust vastavalt lisamaksetele, mis eeldatavasti tulenevad ksnes asjaolust, et hvitis akumuleerub. Paljudel juhtudel ei ole (majandus)ksusel vaja teha ksikasjalikke arvutusi, hindamaks, et kasutamata kompenseeritavate puudumistega seotud olulisi kohustusi ei eksisteeri. Niteks, haiguspuhkusega seotud kohustus vib osutuda oluliseks ksnes siis, kui valitseb formaalne vi mitteformaalne arusaam, et kasutamata haiguspuhkust vidakse ksitleda tasulise puhkusena. Paragrahve 14 ja 15 illustreeriv nide (Majandus)ksusel on 100 ttajat, kellel on igal aastal igus saada tasulist haiguspuhkust viie tpeva ulatuses. Kasutamata haiguspuhkust vib edasi lkata he kalendriaasta vrra. Haiguspuhkus vetakse kigepealt jooksva aasta iguste arvelt ja seejrel eelmisel aastal edasilkatud jgi arvelt (LIFO). 30. detsembril 20X1 on keskmine kasutamata igus kaks peva ttaja kohta. (Majandus)ksus eeldab, tuginedes varasemale kogemusele, mille jtkumist eeldatakse ka tulevikus, et 92 ttajat ei kasuta 20X2 aastal le viie peva tasulist haiguspuhkust ja lejnud 8 ttajat kasutavad igaks keskmiselt kuus ja pool peva. (Majandus)ksus eeldab, et ta peab maksma tiendavalt 12 haiguspeva eest tulenevalt 31.detsembriks 20X1 akumuleerunud kasutamata igustest (8 ttajale poolteist peva igahe kohta). Seetttu kajastab (majandus)ksus 12 haiguspeva suuruse kohustise.

15

16

Mitteakumuleeruvaid kompenseeritavaid puudumisi edasi ei kanta: need kaotavad kehtivuse, kui jooksva perioodi igusi ei ole tiel mral ra kasutatud, ning ei anna ttajale igust saada (majandus)ksusest lahkumisel rahalist tasu kasutamata iguste eest. See kehtib ldiselt haiguspuhkuse (niivrd, kui minevikus kasutamata igus ei suurenda edaspidiseid igusi), ema- ja isapuhkuse ning kohtukaasistujana tegutsemise vi sjaveteenistusega seotud kompenseeritavate puudumiste korral. (Majandus)ksus ei kajasta kohustusi ega kulusid enne puudumise asetleidmist, kuna talane teenistus ei suurenda hvitise summat.

Kasumiosalus ja boonusskeemid
17 (Majandus)ksus kajastab paragrahvis 10 stestatud kasumiosalusega ja preemiate maksmisega seotud eeldatavaid kulusid siis ja ainult siis, kui: a) b) (majandus)ksusel on minevikus toimunud sndmusest tulenev eksisteeriv juriidiline vi faktiline kohustus teha selliseid makseid; ja kohustust on vimalik usaldusvrselt hinnata.

Kohustus eksisteerib siis ja ainult siis, kui (majandus)ksusel ei ole reaalset alternatiivi makse tegemisele. 18 Mningate kasumiosaluse plaanide kohaselt osalevad ttajad kasumi jagamises ainult siis, kui nad ttavad (majandus)ksuses kindlaksmratud ajavahemiku jooksul. Sellised plaanid tekitavad faktilise kohustuse, kui ttajad osutavad teenust, mis suurendab makstavat summat juhul, kui nad jvad (majandus)ksuse teenistusse selle kindlaksmratud ajavahemiku lpuni. Selliste faktiliste kohustuste mtmisel vetakse arvesse vimalust, et mned ttajad vivad lahkuda ilma kasumiosaluse makseid saamata.

109

ET IAS 19

Paragrahvi 18 illustreeriv nide Kasumiosaluse plaan neb ette, et (majandus)ksus maksab kindlaksmratud osa oma aasta kasumist ttajatele, kes on teenistuses olnud kogu aasta. Kui aasta jooksul ei lahku kski ttaja, on aastane kasumiosaluse osa kokku 3% kasumist. (Majandus)ksuse hinnangute kohaselt vhendab tju voolavus makseid 2,5%-ni kasumist. (Majandus)ksus kajastab kohustise ja kulude suurusena 2,5% kasumist.

19

Vimalik, et (majandus)ksusel ei ole juriidilist kohustust preemiat maksta. Sellele vaatamata on mnikord boonuste maksmine (majandus)ksuses valitsev tava. Sellistel juhtudel on (majandus)ksusel faktiline kohustus, kuna (majandus)ksusel ei ole reaalset alternatiivi boonuse maksmisele. Sellise faktiliste kohustuse mtmisel vetakse arvesse vimalust, et mned ttajad vivad lahkuda boonust saamata. (Majandus)ksus on vimeline usaldusvrselt hindama kasumiosaluse plaani vi boonusskeemi kohast juriidilist vi faktilist kohustust siis ja ainult siis, kui: a) b) c) selle plaani tingimused sisaldavad hvitise suuruse mramise arvutusvalemit; (majandus)ksus mrab makstavate summade suuruse enne finantsaruannete avaldamise heaks kiitmist; vi varasem kogemus annab selge ettekujutuse (majandus)ksuse faktilise kohustuse suurusest.

20

21

Kasumosaluse plaani ja boonusskeemi kohane kohustus tuleneb talasest teenistusest, mitte tehingutest (majandus)ksuse omanikega. Seetttu ei kajasta (majandus)ksus kasumiosaluse plaanide ja boonusskeemide vljaminekuid mitte kasumi jagamisena, vaid kuluna. Kui kasumiosaluse ja boonuste maksmise thtaeg ei ole saabunud kaheteist kuu jooksul prast selle perioodi lppu, mil ttaja oli vastavas talases teenistuses, ksitatakse neid makseid muude pikaajaliste ttajate hvitistena (vt paragrahvid 126-131).

22

Avalikustamine
23 Kuigi kesolev standard ei nua spetsiifilisi avalikustamisi ttajate lhiajaliste hvitiste kohta, vivad avalikustamist nuda teised standardid. Niteks IAS 24 Seotud osapooli ksitleva teabe avalikustamine nuab teabe avalikustamist juhtkonna vtmeisikutele makstavate ttajate hvitiste kohta. IAS 1 Finantsaruannete esitamine nuab ttajate hvitistega seotud kulude avalikustamist.

Tsuhtejrgsed hvitised: erinevus kindlaksmratud sissemaksetega plaanide ja kindlaksmratud hvitistega plaanide vahel
24 Tsuhtejrgsed hvitised hlmavad niteks jrgmist: a) b) pensionihvitised, nagu niteks pensionid; ja muud tsuhtejrgsed hvitised, nagu niteks tsuhte lppemise jrgne elukindlustus ja tsuhte lppemise jrgne arstiabi.

Kokkulepped, mille kohaselt (majandus)ksus maksab hvitisi prast tsuhte lppemist, on tsuhtejrgsete hvitiste plaanid. (Majandus)ksus rakendab kesolevat standardit kikide selliste kokkulepete suhtes, olenemata sellest, kas neis on ette nhtud sellise eraldi ksuse loomine, mis vtaks vastu sissemakseid ja maksaks hvitisi. 25 Tsuhtejrgsete hvitiste plaanid liigitatakse kindlaksmratud sissemaksetega plaanideks vi kindlaksmratud hvitistega plaanideks, olenevalt plaani majanduslikust olemusest, mis tuleneb selle peamistest tingimustest. Kindlaksmratud sissemaksetega plaanide puhul:

110

ET IAS 19

a)

on (majandus)ksuse juriidiline vi faktiline kohustus piiratud summaga, mida ta on nus fondi sisse maksma. Seega ttaja poolt saadav tsuhtejrgse hvitise summa on kindlaks mratud (majandus)ksuse (ja vib-olla ka ttaja) makstava sissemakse summaga tsuhtejrgsete hvitiste plaani vi kindlustusandjale, koos sissemaksetest tuleneva investeerimiskasumiga; ja selle tulemusena langevad nii aktuaarne risk (et hvitised osutuvad oodatust viksemateks) kui ka investeerimisrisk (et investeeritud vara on ebapiisav oodatud hvitiste maksmiseks) ttajale.

b) 26

Nited juhtudest, kus (majandus)ksuse kohustus ei ole piiratud summaga, mida ta on nus fondi sisse maksma, on sellised juhud, mil (majandus)ksusel on juriidiline vi faktiline kohustus, mille aluseks on: a) b) c) plaanis rakendatav hvitiste mramise arvutusvalem, mis ei ole seotud ksnes sissemaksete suurusega; plaani kaudu kaudselt vi otseselt antud garantii sissemaksetelt saadava konkreetse tulu kohta; vi sellised mitteformaalsed praktikad, millega kaasneb faktiline kohustus. Faktiline kohustus vib tekkida niteks siis, kui (majandus)ksusel on olnud tavaks anda endistele ttajale kasvavaid hvitisi, et pidada sammu inflatsiooniga isegi siis, kui tal sellekohast juriidilist kohustust ei ole.

27

Kindlaksmratud hvitistega plaanide puhul: a) b) on (majandus)ksuse kohustus maksta kokkulepitud hvitisi praegustele ja endistele ttajatele; ja aktuaarne risk (et hvitiste kulutused on oodatust suuremad) ja investeerimisrisk langevad sisulistelt (majandus)ksusele. Kui aktuaarsed vi investeeringutega seotud tulemused on oodatust halvemad, vib (majandus)ksus kohustust suurendada.

28

Paragrahvid 2942 selgitavad erinevust kindlaksmratud sissemaksetega plaanide ja kindlaksmratud hvitistega plaanide vahel seoses mitut tandjat hlmavate plaanide, riiklike plaanide ja kindlustatud hvitistega.

Mitut tandjat hlmavad plaanid

29 (Majandus)ksus liigitab mitut tandjat hlmavad plaanid kindlaksmratud sissemaksetega plaanideks vi kindlaksmratud hvitistega plaanideks vastavalt plaani tingimustele (arvestades sealhulgas mis tahes formaalsetest tingimustest vljuvat faktilist kohustust). Kui mitut tandjat hlmav plaan on kindlaksmratud hvitistega plaan, peab (majandus)ksus: a) arvestama oma proportsionaalse osa sellest kindlaksmratud hvitistega seotud kohustusest, plaani varadest ja plaaniga seotud kulutustest samamoodi nagu mis tahes muu kindlaksmratud hvitistega plaani puhul; ja avalikustama paragrahvis 120A nutud informatsiooni.

b) 30

Kui puudub piisav informatsioon selleks, et kasutada kindlaksmratud hvitise arvestust mitut tandjat hlmava plaani korral, mis on kindlaksmratud hvitistega plaan, peab (majandus)ksus: a) b) pidama paragrahvides 44-46 stestatud plaani korral arvestust, nagu see oleks kindlaksmratud hvitistega plaan; avalikustama: i) ii) c) asjaolu, et tegemist on kindlaksmratud hvitistega plaaniga; ja phjuse, miks ei ole saadaval piisavalt informatsiooni, vimaldamaks (majandus)ksusel pidada selle plaani arvestust kindlaksmratud hvitistega plaanina; ja

niivrd, kuivrd plaani puudu- vi lejk vib mjutada tulevaste sissemaksete suurust, avalikustama lisaks veel: i) ii) kogu kttesaadava informatsiooni le- vi puudujgi kohta; le- vi puudujgi kindlaksmramise alused; ja

111

ET IAS 19

iii) 31

vimalikud mjud (majandus)ksusele, kui neid on.

ks nide kindlaksmratud hvitistega mitut tandjat hlmavast plaanist on olukord, kus: a)

plaani rahastatakse pay-as-you-go phimttel (st jooksvatest tuludest jooksvate kulude katmine), mis thendab, et: sissemaksete suurus mratakse selline, mis on ootuspraselt piisav sama perioodi
jooksul maksmisele kuuluvate hvitiste vljamaksmiseks; ja kesoleva perioodi jooksul vljateenitud tulevased hvitised makstakse vlja tulevastest sissemaksetest; ja

b)

ttajate hvitised mratakse kindlaks nende talase teenistuse pikkuse phjal ning osalevatel (majandus)ksustel ei ole reaalseid vimalusi plaanist vlja astuda sooritamata sissemaksu nende hvitiste jaoks, mille ttajad on plaanist vljaastumise kuupevaks vlja teeninud. Selline plaan tekitab (majandus)ksusele aktuaarse riski: kui bilansipevaks juba vlja teenitud hvitiste lplik kulu on oodatust suurem, suurendab (majandus)ksus kas oma sissemakseid vi veenab ttajaid nustuma hvitiste vhendamisega. Seetttu on tegemist kindlaksmratud hvitistega plaaniga.

32

Kui kindlaksmratud hvitistega mitut tandjat hlmava plaani kohta on piisavalt informatsiooni, arvestab (majandus)ksus oma proportsionaalse osa sellest kindlaksmratud hvitistega seotud kohustusest, plaani varadest ja plaaniga seotud tsuhtejrgsetest hvitistest samamoodi nagu mis tahes muu kindlaksmratud hvitistega plaani puhul. Mnikord ei ole (majandus)ksusel siiski vimalik arvestuses piisava usaldusvrsusega kindlaks mrata oma osa plaani finantsseisundis ja -tulemuses. See vib juhtuda siis, kui: a) b) (majandus)ksusel puudub juurdeps plaani puudutavale informatsioonile, mis vastaks kesoleva standardi nuetele; vi plaanist tulenevad aktuaarsed riskid osalevate (majandus)ksuste jaoks, mis on seotud teiste (majandus)ksuste praeguste ja endiste ttajatega ning mille tulemusel puudub jrjekindel ja usaldusvrne alus kohustuste, plaani varade ja plaaniga seotud kulutuste jaotamiseks plaanis osalevate (majandus)ksuste vahel.

Sellistel juhtudel ksitab (majandus)ksus seda plaani kindlaksmratud sissemaksetega plaanina ja avalikustab paragrahvis 30 nutud tiendava informatsiooni. 32A Mitut tandjat hlmavate plaanide ja selles osalejate vahel vib olla lepinguphine kokkulepe, millega mratakse kindlaks, kuidas plaani lejki jaotatakse osalejatele (vi kuidas puudujki rahastatakse). Sellises mitut tandjat hlmavas plaanis osaleja, mille plaani kokkulepet arvestatakse paragrahvi 30 kohaselt kindlaksmratud sissemaksetega plaanina, kajastab lepinguphisest kokkuleppest tulenevat vara vi kohustist ja kasumiaruandes vastavalt kulu vi tulu. Illustreeriv nide paragrahvi 32A juurde (Majandus)ksus osaleb kindlaksmratud hvitistega mitut tandjat hlmavas plaanis, mille puhul ei koostata plaani hindamisi IAS 19 alusel. Seetttu ta arvestab sellist plaani kindlaksmratud sissemaksetega plaanina. IAS 19-l mittephinevast finantseerimishinnangust nhtub plaani 100 miljoni suurune puudujk. Plaanis on lepingu alusel kokku lepitud sissemaksete graafik plaanis osalevate tandjatega, mis krvaldab puudujgi jrgmise viie aasta jooksul. (Majandus)ksuse lepinguphine sissemaksete kogusumma on 8 miljonit. (Majandus)ksus kajastab kohustise nende sissemaksete ulatuses, mida on korrigeeritud raha ajavrtusega, ning vastava kulu kasumiaruandes.

32B

IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad nuab, et (majandus)ksus kajastaks teatuid tingimuslikke kohustisi vi avalikustaks neid puudutava informatsiooni. Mitut tandjat hlmava plaaniga vib tingimuslik kohustis tekkida niteks: a) aktuaarsetest kahjumitest, mis on seotud teiste osalevate (majandus)ksustega, sest mitut tandjat hlmavas plaanis osalev iga (majandus)ksus jagab aktuaarseid riske kikide teiste osalevate (majandus)ksustega; vi plaani tingimuste kohasest vastutusest rahastada plaani mis tahes puudujke, kui teised (majandus)ksused lpetavad plaanis osalemise.

b)

112

ET IAS 19

33

Mitut tandjat hlmavad plaanid erinevad hiselt hallatavatest plaanidest. hiselt hallatav plaan on lihtsalt mitmest he tandja plaanist koosnev kogum, vimaldamaks selles osalevatel tandjatel hendada oma varad investeerimise eesmrkidel ning vhendada investeeringute juhtimise ja haldamisega seotud kulusid, kuid milles eri tandjate osad hoitakse eraldi, et kasutada neid ksnes nende (majandus)ksuste endi ttajate hvanguks. hiselt hallatavad plaanid ei tekita erilisi arvestamisprobleeme, kuna informatsioon on hlpsasti kttesaadav, vimaldades ksitleda neid samal viisil nagu muid he tandja plaane, ning kuna sellised plaanid ei tekita osalevatele (majandus)ksustele aktuaarseid riske, mis on seotud teiste (majandus)ksuste praeguste vi endiste ttajatega. Kesolevas standardis esitatud mistete kohaselt liigitab majandusksus hiselt hallatavad plaanid kindlaksmratud sissemaksetega plaanideks vi kindlaksmratud hvitistega plaanideks vastavalt plaani tingimustele (arvestades sealhulgas ka faktilisi kohustusi, mis vljuvad formaalsetest tingimustest).

Kindlaksmratud hvitistega plaanid, mille puhul riskid on jagatud hise kontrolli all olevate erinevate (majandus)ksuste vahel
34 Kindlaksmratud hvitistega plaanid, mille puhul risk on jagatud hise kontrolli all olevate erinevate (majandus)ksuste vahel, niteks emaettevtte ja selle ttarettevtete, vahel, ei ole mitut tandjat hlmavad plaanid. Sellises plaanis osalev (majandus)ksus hangib informatsiooni plaani kui terviku kohta, mis on mdetud koosklas IAS 19-ga plaani kui terviku suhtes kehtivate eelduste alusel. Kui eksisteerib lepinguphine kokkulepe vi on kehtestatud meetodid IAS 19 kohaselt kajastatud plaani kui terviku eest kindlaksmratud hvitise netomaksumuse sissenudmiseks ksikutelt kontserni (majandus)ksustelt, kajastab (majandus)ksus oma eraldiseisvates finantsaruannetes sellist sissenutud kindlaksmratud hvitise netomaksumust. Sellise kokkuleppe vi poliitika puudumise korral kajastatakse kindlaksmratud hvitise netomaksumus kontserni selle (majandus)ksuse eraldiseisvates finantsaruannetes, mis on juriidiliselt spondeerivaks tandjaks plaani suhtes. lejnud kontserni (majandus)ksused peavad oma eraldiseisvates finantsaruannetes kajastama kulutuse, mis vastab nende poolt perioodi eest tasutavale sissemaksele. Osalemine sellises plaanis on seotud osapoolte vaheline tehing kontserni iga eraldiseisva (majandus)ksuse jaoks. Seetttu avalikustab iga (majandus)ksus oma eraldiseisvates finantsaruannetes jrgmised andmed: a) b) c) d) lepinguphine kokkulepe vi kehtestatud meetod kindlaksmratud hvitise netomaksumuse sissenudmiseks vi sellise meetodi puudumise asjaolu; meetod (majandus)ksuse poolt tasutava sissemakse mramiseks; kui (majandus)ksus arvestab kindlaksmratud hvitise netomaksumuse jaotamist paragrahvi 34A kohaselt, siis kik andmed plaani kui terviku kohta koosklas paragrahvidega 120-121; kui (majandus)ksus arvestab perioodi eest makstavat sissemakset koosklas paragrahviga 34A, siis andmed plaani kui terviku kohta koosklas paragrahvi 120A punktides b-e, j, n, o, q ja paragrahvis 121 esitatud nuetega. Paragrahvis 120A esitatud muid teabe avalikustamise nudeid ei rakendata.

34A

34B

35

Kehtetu

Riiklikud plaanid
36 37 (Majandus)ksus arvestab riiklikke plaane samamoodi kui mitut tandjat hlmavaid plaane (vt paragrahvid 2930). Riiklikud plaanid on loodud seaduse alusel ja neid rakendatakse kikide (majandus)ksuste suhtes (vi kikide konkreetse kategooria (majandus)ksuste suhtes, niteks konkreetse majandusharu suhtes) ning neid juhivad riikide valitsused vi kohalikud omavalitsused vi muud asutused (niteks selleks otstarbeks loodud sltumatud ametid), mis ei ole aruandva (majandus)ksuse kontrolli vi mju all. Mningad (majandus)ksuse poolt loodud plaanid nevad ette nii kohustuslikke hvitisi, mis asendavad hvitisi, mida muidu oleks taganud riiklikud plaanid, kui ka tiendavaid vabatahtlikke hvitisi. Sellised plaanid ei ole riiklikud plaanid. Riiklikud plaanid on olemuselt kindlaksmratud hvitistega vi kindlaksmratud sissemaksetega plaanid, vastavalt plaaniga ettenhtud (majandus)ksuse kohustusele. Mitmeid riiklikke plaane rahastatakse pay-as-yougo phimttel (st jooksvatest tuludest jooksvate kulude katmine), mis thendab, et: sissemaksete suurus mratakse selline, mis on ootuspraselt piisav knealuse perioodi jooksul maksmisele kuuluvate hvitiste

38

113

ET IAS 19

vljamaksmiseks; ja kesoleva perioodi jooksul vljateenitud tulevased hvitised makstakse vlja tulevastest sissemaksetest. Vaatamata sellele ei ole enamiku riiklike plaanide kohaselt (majandus)ksusel juriidilist ega faktilist kohustust neid tulevasi hvitisi maksta; (majandus)ksuse ainus kohustus on igeaegselt maksta sissemaksed ning kui riikliku plaani alla kuuluvad isikud ei ole enam (majandus)ksuse teenistuses, ei ole tal kohustust maksta oma ttajate eelnevate aastate jooksul vljateenitud hvitisi. Sel phjusel on riiklikud plaanid enamjaolt kindlaksmratud sissemaksetega plaanid. Harvaesinevatel juhtudel, mil riiklik plaan on kindlaksmratud hvitistega plaan, rakendab (majandus)ksus paragrahvides 2930 stestatud ksitlust.

Kindlustatud hvitised
39 Tsuhtejrgsete hvitiste plaani rahastamiseks vib (majandus)ksus maksta kindlustusmakseid. (Majandus)ksus ksitab selliseid plaane kindlaksmratud sissemaksetega plaanidena, vlja arvatud juhul, kui (majandus)ksusel on (otseselt vi plaani kaudu kaudselt) juriidiline vi faktiline kohustus: a) b) maksta ttajate hvitisi otse nende thtajal; vi maksta tiendavaid summasid, kui kindlustusandja ei maksa kiki tulevasi ttajate hvitisi, mis on seotud talase teenistusega kesoleval perioodil ja eelnevatel perioodidel.

Kui (majandus)ksus silitab sellise juriidilise vi faktilise kohustuse, ksitab ta knealust plaani kindlaksmratud hvitistega plaanina. 40 Kindlustuslepinguga tagatud hvitised ei pea olema otseselt vi automaatselt seotud (majandus)ksuse ttajate hvitisi puudutava kohustusega. Kindlustuslepinguid sisaldavate tsuhtejrgsete hvitiste plaanide suhtes tehakse arvestuse ja rahastamise vahel samasugust eristust, nagu muude rahastatavate plaanide puhul. Kui (majandus)ksus rahastab tsuhtejrgsete hvitiste kohustust lbi kindlustuslepingu maksete, mille kohaselt (majandus)ksus (kas otseselt, plaani kaudu kaudselt, tulevaste kindlustusmaksete mramise mehhanismi kaudu vi seotud osapoolena kindlustusandjaga suhte kaudu) silitab juriidilise vi faktilise kohustuse, ei too kindlustusmaksete tasumine kaasa kindlaksmratud sissemaksetega kokkuleppe teket. Sellest tuleneb, et (majandus)ksus: a) b) 42 arvestab tingimustele vastavat kindlustuslepingut plaani varana (vt paragrahv 7); ja kajastab muid kindlustuslepinguid kompensatsiooni saamise igusena (kui lepingud vastavad paragrahvis 104A esitatud kriteeriumitele).

41

Kui kindlustusleping on konkreetse plaanis osaleja vi plaanis osalejate rhma nimel ja (majandus)ksusel ei ole mingit juriidilist ega faktilist kohustust katta kindlustuslepingust tulenevaid kahjusid, ei ole (majandus)ksusel kohustust maksta ttajatele hvitist ja hvitiste maksmise eest vastutab ksnes kindlustusandja. Selliste lepingute kohaselt kindlaks mratud kindlustusmaksete tasumine on oma olemuselt pigem ttajate hvitiste kohustuse arveldamine, mitte kohustuse arveldamiseks tehtav investeering. Sellest tulenevalt ei ole (majandus)ksusel enam vara ega kohustist. Seetttu ksitab (majandus)ksus kiki selliseid makseid kindlaksmratud hvitistega plaanide sissemaksetena.

Tsuhtejrgsed hvitised: kindlaksmratud sissemaksetega plaanid

43 Kindlaksmratud sissemaksetega plaanide arvestus on lihtne, kuna aruandva (majandus)ksuse kohustuse suurus igal perioodil on mratud sel perioodil sissemakstavate summadega. Sellest tulenevalt ei nuta kohustuse vi kulu mtmiseks aktuaarseid eeldusi ning puuduvad vimalused aktuaarse kasumi vi kahjumi tekkeks. Lisaks sellele mdetakse kohustusi diskonteerimata kujul, vlja arvatud juhul, kui neid ei pea vlja maksma kaheteist kuu jooksul prast selle perioodi lppu, mil ttaja oli vastavas talases teenistuses.

Kajastamine ja mtmine
44 Kui ttaja on perioodi jooksul olnud (majandus)ksuses talases teenistuses, kajastab (majandus)ksus knealuse teenistuse eest kindlaksmratud sissemaksetega plaani tehtavat makset:

114

ET IAS 19

a)

kohustisena (viitvlana), prast juba makstud sissemaksete mahaarvamist. Kui juba makstud sissemakse letab enne bilansipeva osutatud talase teenuse eest makstava summa, kajastab (majandus)ksus selle lemrase osa varana (ettemakstud kuluna) selles ulatuses, milles knealune ettemaks toob kaasa niteks edaspidiste maksete vhenemise vi raha tagasimaksmise; ja kuluna, vlja arvatud juhul, kui mni muu standardiga nutakse vi lubatakse lisada sissemaksed vara maksumusse (vt niteks IAS 2 Varud ja IAS 16 Materiaalsed phivarad).

b) 45

Kui kindlaksmratud sissemaksetega plaani sissemaksete tasumise thtaeg ei ole terves ulatuses saabunud kaheteist kuu jooksul prast selle perioodi lppu, mil ttaja oli vastavas talases teenistuses, diskonteeritakse nimetatud sissemaksed, kasutades paragrahvis 78 stestatud diskontomra.

Avalikustamine
46 47 (Majandus)ksus avalikustab summad, mis on kajastatud kindlaksmratud hvitistega plaanide kuluna. Kui IAS 24 seda nuab, avalikustab (majandus)ksus informatsiooni juhtkonna vtmeisikutele loodud kindlaksmratud sissemaksetega plaanidesse tasutavate sissemaksete kohta.

Tsuhtejrgsed hvitised: kindlaksmratud hvitistega plaanid

48 Kindlaksmratud hvitistega plaanide arvestus on keeruline, kuna kohustuse ja kulu mtmiseks nutakse aktuaarseid eeldusi ning eksisteerib vimalus aktuaarse kasumi vi kahjumi tekkeks. Lisaks sellele mdetakse kohustusi diskonteeritult, kuna neid vidakse arveldada mitu aastat prast seda, mil ttaja oli vastavas talases teenistuses.

Kajastamine ja mtmine
49 Kindlaksmratud hvitistega plaanid vivad olla eelnevalt rahastamata vi neid rahastatakse tervikuna vi osaliselt sissemaksetest, mida (majandus)ksus ja mnikord selle ttajad tasuvad aruandvast (majandus)ksusest juriidiliselt eraldiseisvale ksusele vi fondile ja millest ttajate hvitisi makstakse. Eelnevalt rahastatud hvitiste thtaegne vljamaksmine ei sltu ksnes fondi finantsseisundist ja selle investeeringute tasuvusest, vaid ka (majandus)ksuse suutlikkusest (ja soovist) korvata fondi varade vimalikud puudujgid. Seetttu vastutab (majandus)ksus sisuliselt plaaniga seotud aktuaarsete ja investeerimisriskide eest. Sellest tulenevalt ei pea kindlaksmratud hvitistega plaani kuluna kajastav summa olema tingimata sama, mis selle perioodi eest tehtavate sissemaksete summa. Kindlaksmratud hvitistega plaanide arvestus hlmab jrgmisi etappe: a) aktuaarsete meetodite kasutamine, et hinnata usaldusvrselt hvitise summat, mille ttajad on vlja teeninud talase teenistuse eest kesoleval perioodil vi eelnevatel perioodidel. Selleks peab (majandus)ksus otsustama, kui suur hvitis mratakse kesoleva perioodi ja eelnevate perioodide talase teenistuse eest (vt paragrahvid 67-71), ning andma hinnangu (tegema aktuaarsed eeldused) demograafilistele muutujatele (nagu tju voolavus ja suremus) ja finantsilistele muutujatele (nagu tulevane palgatus ja arstiabi maksumus), mis mjutavad hvitistega seotud kulutusi (vt paragrahvid 72-91); knealuse hvitise diskonteerimine, kasutades hiku kohustuste projektsiooni meetodit, et mrata kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtus ja jooksva talase teenistuse kulutus (vt paragrahvid 64-66); kikide plaani varade iglase vrtuse kindlaksmramine (vt paragrahvid 102-104); aktuaarsete kasumite ja kahjumite kogusumma kindlaksmramine, samuti kajastatavate aktuaarsete kasumite ja kahjumite summa kindlaksmramine (vt paragrahvid 92-95); kui plaan on loodud vi seda on muudetud, siis sellest tuleneva mdunud talase teenistuse kulutuse kindlaksmramine (vt paragrahvid 96-101); ja

50

b)

c) d) e)

115

ET IAS 19

f)

kui plaani on krbitud vi arveldatud, sellest tuleneva kasumi vi kahjumi kindlaksmramine (vt paragrahvid 109-115).

Kui (majandus)ksusel on mitu kindlaksmratud hvitistega plaani, teeb (majandus)ksus kirjeldatud toiminguid iga olulise plaani suhtes eraldi. 51 Mnikord vib hinnangute, keskmiste ja lihtsustatud arvutuste kasutamine anda kesolevas standardis kirjeldatud ksikasjalike arvutuste tulemusele lhedase usaldusvrse tulemuse.

Faktiliste kohustuste arvestus

52 (Majandus)ksus ei pea arvesse vtma mitte ksnes kindlaksmratud hvitistega plaani formaalsetest tingimustest tulenevat juriidilist kohustust, vaid ka kiki (majandus)ksuse mitteformaalsest praktikast tulenevaid faktilisi kohustusi. Mitteformaalse praktikaga kaasneb faktiline kohustus siis, kui (majandus)ksusel ei ole reaalset alternatiivi ttajate hvitiste maksmisele. Faktilise kohustuse nitena vib tuua olukorra, kus (majandus)ksuse mitteformaalse praktika muutmine kahjustab (majandus)ksuse ja ttajate vahelisi suhteid vastuvetamatul viisil. Kindlaksmratud hvitistega plaani formaalsed tingimused vivad lubada (majandus)ksusel plaaniga ettenhtud kohustuse titmise lpetada. Tavaliselt on (majandus)ksusel siiski raske plaani kehtetuks tunnistada, kui ta soovib ttajaskonda silitada. Seetttu eeldatakse tsuhtejrgsete hvitiste arvestamisel, et (majandus)ksus, mis kesoleval ajal selliseid hvitisi lubab, jtkab nende maksmist ttajate tvimelise eluea jooksul, kui ei ilmne seda vlistavaid tendusmaterjale.

53

Bilanss
54 Kindlaksmratud hvitiste kohustisena kajastatud summa on jrgmiste summade neto kogusumma: a) b) c) d) 55 56 kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtus bilansipeval (vt paragrahv 64); pluss kik aktuaarsed kasumid (millest on maha arvatud aktuaarsed kahjumid), mida ei ole kajastatud paragrahvides 92 ja 93 stestatud ksitlusest tulenevalt. miinus kik veel kajastamata mdunud talase teenistuse kulutused (vt paragrahv 96); miinus selliste plaani varade (kui neid on) iglane vrtus bilansipeval, millest tulenevad kohustused arveldatakse otseselt (vt paragrahvid 102-104).

Kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtus on kohustuse brutosumma enne plaani varade iglase vrtuse mahaarvamist. (Majandus)ksus mrab kindlaks kindlaksmratud hvitiste kohustuste ndisvrtuse ja kikide plaani varade iglase vrtuse piisava regulaarsusega, nii et finantsaruannetes kajastatud summad ei erineks oluliselt bilansipeval kindlaksmratavatest summadest. Kesolev standard soovitab, kuid ei nua, et (majandus)ksus kaasaks kikide oluliste tsuhtejrgsete hvitiste kohustuste mtmisesse professionaalse aktuaari. (Majandus)ksus vib praktilistel kaalutlustel paluda, et professionaalne aktuaar viiks enne bilansipeva lbi kohustuse ksikasjaliku hindamise. Sellise hindamise tulemusi ajakohastatakse siiski vastavalt bilansipeva jrel toimunud olulistele tehingutele ja muudele olulistele tingimuste muudatustele (sealhulgas turuhindade ja intressimrade muutused). Paragrahvi 54 alusel kindlaks mratud summad vivad olla negatiivsed (kajastatud varana). (Majandus)ksus mdab sellist vara vrtuses, mis on madalaim jrgmistest: a) b) paragrahvi 54 alusel kindlaks mratud summa; ja jrgmiste kogusumma: i) mis tahes kajastamata kumulatiivne aktuaarne puhaskahjum ja mdunud talase teenistuse kulutus (vt paragrahvid 92, 93 ja 96); ja

57

58

116

ET IAS 19

ii)

mis tahes majandusliku kasu ndisvrtus, mis saadakse plaani tagasimaksetest vi tulevaste plaani sissemaksete vhendustest. Sellise majandusliku kasu ndisvrtuse kindlaksmramisel kasutatakse paragrahvis 78 nimetatud diskontomra.

58A

Paragrahvi 58 rakendamine ei tohi kaasa tuua kasumi kajastamist ksnes kesoleva perioodi aktuaarse kahjumi vi mdunud talase teenistuse kulutuse tulemusena ega kahjumi kajastamist ksnes kesoleva perioodi aktuaarse kasumi tulemusena. Seeprast kajastab (majandus)ksus kohe paragrahvi 54 kohaselt jrgmised summad niivrd, kui need tekivad samal ajal, kui kindlaksmratud hvitise vara mratakse kindlaks koosklas paragrahvi 58 punktiga b: a) kesoleva perioodi aktuaarne puhaskahjum ja kesoleva perioodi mdunud talase teenistuse kulutus, selles ulatuses, mis letab kiki paragrahvi 58 punkti b alapunktis ii stestatud majandusliku kasu ndisvrtuse vhendamisi. Kui majandusliku kasu ndisvrtus ei ole muutunud vi suurenenud, kajastatakse kesoleva perioodi kogu aktuaarset puhaskahjumit ja kesoleva perioodi mdunud talase teenistuse kulutust kohe koosklas paragrahviga 54. kesoleva perioodi aktuaarne puhaskasum prast kesoleva perioodi mdunud talase teenistuse kulutuse mahaarvamist, selles ulatuses, mis letab paragrahvi 58 punkti b alapunktis ii stestatud majandusliku kasu ndisvrtuse suurendamist. Kui majandusliku kasu ndisvrtus ei ole muutunud vi vhenenud, kajastatakse kesoleva perioodi kogu aktuaarset puhaskahjumit prast kesoleva perioodi mdunud talase teenistuse kulutuse mahaarvamist kohe koosklas paragrahviga 54.

b)

58B

Paragrahvi 58A rakendatakse (majandus)ksuse suhtes ksnes siis, kui tal on arvestusperioodi alguses vi lpus kindlaksmratud hvitistega plaani lejk* ning kui (majandus)ksus ei saa sel ajal plaani suhtes kehtivate tingimuste tttu seda lejki tiel mral katta tagasimaksete vi edaspidiste sissemaksete vhendamise kaudu. Sellistel juhtudel suurendavad sel perioodil tekkinud mdunud talase teenistuse kulutused ja aktuaarsed kahjumid, mille kajastamine on edasi lkatud paragrahvi 54 kohaselt, paragrahvi 58 punkti b alapunktis i stestatud summat. Kui seda suurenemist ei saldeerita paragrahvi 58 punkti b alapunkti ii kohaselt kajastatava majandusliku kasu ndisvrtuse sama suure vhendamise teel, siis suureneb paragrahvi 58 punktis b stestatud neto kogusumma ja sellest tulenevalt kajastatud kasum. Paragrahv 58A keelab sellistes tingimustes kasumi kajastamise. Vastupidine mju avaldub sel perioodil tekkinud aktuaarsete kasumite puhul, mille kajastamine on edasi lkatud paragrahvi 54 kohaselt, selles ulatuses, milles aktuaarsed kasumid vhendavad kajastamata kumulatiivset aktuaarset kahjumit. Paragrahv 58A keelab sellistes tingimustes kahjumi kajastamise. Kesoleva paragrahvi rakendamise nited on esitatud lisas C. Vara vib tekkida siis, kui kindlaksmratud hvitistega plaan on lerahastatud vi teatavatel juhtudel, kui aktuaarseid kasumeid kajastatakse. Sellistel juhtudel (majandus)ksus kajastab vara, sest: a) b) c) (majandus)ksus kontrollib ressurssi, mis thendab, et ta vib kasutada lejki uute hvitiste loomiseks; knealune kontroll on tekkinud varasemate sndmuste tulemusena ((majandus)ksuse tehtud sissemaksed ja ttaja talane teenistus); ja (majandus)ksuse ksutuses on tulevane majanduslik kasu tulevaste sissemaksete vhendusena vi rahalise tagasimaksena, kas otseselt (majandus)ksusele vi kaudselt teisele plaanile, millel on puudujk.

59

60

Paragrahvi 58 punktis b stestatud lempiir ei vlista paragrahvis 58A nimetamata teatavate aktuaarsete kahjumite (vt paragrahvid 92 ja 93) ja teatavate mdunud talase teenistuse kulutuse (vt paragrahv 96) edasilkatud kajastamist. See lempiir ei vlista siiski paragrahvi 155 punktis b stestatud leminekuvimaluse kasutamist. Paragrahvi 120A punkti f alapunktis iii nutakse, et (majandus)ksus avalikustaks kik summad, mis ei ole kajastatud varana paragrahvi 58 punktis b stestatud lempiiri tttu.

lejk on see osa plaani varade iglasest vrtusest, mis letab kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtust.

117

ET IAS 19

Paragrahvi 60 illustreeriv nide Kindlaksmratud hvitistega plaanil on jrgmised omadused: Kohustuse ndisvrtus Plaani varade iglane vrtus 1100 (1190) (90) Kajastamata aktuaarsed kahjumid Kajastamata mdunud talase teenistuse kulutus Kohustise kajastamata suurenemine kesoleva standardi esmakordsel kasutuselevtul koosklas paragrahvi 155 punktiga b. Paragrahvi 54 kohaselt mratletud negatiivne summa Olemasolevate tulevaste tagasimaksete ndisvrtus ja tulevaste sissemaksete vhendus (110) (70)

(50) (320)

90

Paragrahvi 58 punktis b stestatud lempiir arvutatakse jrgmiselt: Kajastamata aktuaarsed kahjumid Kajastamata mdunud talase teenistuse kulutus Olemasolevate tulevaste tagasimaksete ndisvrtus ja tulevaste sissemaksete vhendus lempiir 110 70

90 270

270 on viksem kui 320. Seetttu kajastab (majandus)ksus vara vrtusega 270 ja avalikustab, et vara bilansilist maksumust on lempiiri tttu vhendatud 50 vrra (vt paragrahvi 120A punkti f alapunkti iii).

Kasum vi kahjum
61 (Majandus)ksus kajastab kasumiaruandes jrgmiste summade neto kogusumma, v.a ulatuses, mil muu standardiga nutakse vi lubatakse nende lisamist vara maksumusele: a) b) c) jooksva talase teenistuse kulutus (vt paragrahvid 63-91); intressikulu (vt paragrahv 82); eeldatav tulu plaani kskik millistest varadest (vt paragrahvid 105-107) ja kompensatsiooni saamise igustest (vt paragrahv 104A);

118

ET IAS 19

d) e) f) g) 62

aktuaarsed kasumid ja kahjumid, mida nutakse (majandus)ksuse arvestusmeetodite kohaselt (vt paragrahvid 9293D); mdunud talase teenistuse kulutus (vt paragrahv 96); mis tahes krbete vi arvelduste mju (vt paragrahvid 109 ja 110); ja paragrahvi 58 punktis b stestatud piirangute mju, v.a kui seda kajastatakse mujal kui kasumiaruandes koosklas paragrahviga 93C.

Muud standardid nuavad teatavate ttajate hvitistega seotud kulutuste arvamist selliste varade soetusmaksumuse hulka nagu varud vi materiaalsed phivarad (vt IAS 2 ja IAS 16 ). Selliste varade soetusmaksumuse hulka arvatud tsuhtejrgsete hvitistega seotud kulutused hlmavad asjakohase proportsionaalse osa paragrahvis 61 loetletud komponentidest.

Kajastamine ja mtmine: kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtus ja jooksva talase teenistuse kulutus
63 Kindlaksmratud hvitistega plaani lplikku kulutust vivad mjutada mitmed muutujad nagu lplikud palgad, tju voolavus ja suremus, suundumused arstiabi maksumuses ja eelnevalt rahastatavate plaanide puhul plaani varadelt saadud investeeringutulu. Plaani lplik kulutus ei ole teada ja tenoliselt kestab see teadmatus pikka aega. Tsuhtejrgsete hvitiste kohustuse ndisvrtuse ja sellega seotud jooksva talase teenistuse kulutuse mtmiseks on vaja: a) b) c) rakendada aktuaarset hindamismeetodit (vt paragrahvid 64-66); mrata talase teenistuse perioodide suhtes hvitised (vt paragrahvid 67-71); ja teha aktuaarsed eeldused (vt paragrahvid 72-91).

Aktuaarne hindamismeetod
64 (Majandus)ksus kasutab hiku kohustuste projektsiooni meetodit, et leida kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtus ja seotud jooksva talase teenistuse kulutus ning vajaduse korral mdunud talase teenistuse kulutus. hiku kohustuste projektsiooni meetodi (mnikord viidatud ka kui teenistusega proportsionaalselt kogunenud edasilkatud hvitise meetod vi hvitis/taastad-meetod) kohaselt tekitab iga talase teenistuse periood lisahiku hvitise saamiseks (vt paragrahvid 67-71) ja lpliku kohustuse mramiseks mdetakse iga hikut eraldi (vt paragrahvid 72-91). Paragrahvi 65 illustreeriv nide Talase teenistuse lppemisel makstakse hekordse maksena hvitis, mille suurus on 1% iga talase teenistuse aasta lplikust palgast. Esimesel aastal on palk 10 000 ja eeldatakse, et see tuseb igal aastal 7% (kumulatiivselt). Kasutatav diskontomr on 10% aastas. Jrgmine tabel nitab, kuidas kujuneb kohustus ttaja kohta, kes peaks lahkuma 5. aasta lpus, oletades et aktuaarsed eeldused ei muutu. Lihtsuse huvides jetakse kesolevast nitest vlja tiendavad korrigeerimised, mis on vajalikud arvestamaks vimalust, et ttaja vib (majandus)ksusest lahkuda ka varem vi hiljem.

65

Aasta

Hvitis on mratud:

119

ET IAS 19

Paragrahvi 65 illustreeriv nide eelmiste aastate eest jooksva aasta eest (1% lplikust palgast) jooksva aasta ja eelmiste aastate eest 0 131 262 393 524

131

131

131

131

131

131

262

393

524

655

Kohustus aasta alguses Intress 10% Jooksva talase teenistuse kulutus Kohustus aasta lpus Mrkus:

89 9

196 20

324 33

476 48

89 89

98 196

108 324

119 476

131 655

1.

Kohustus aasta alguses on eelmiste aastate suhtes mratud hvitise ndisvrtus. Jooksva talase teenistuse kulutus on jooksva aasta suhtes mratud hvitise ndisvrtus. Kohustus aasta lpus on jooksva aasta ja eelmiste aastate suhtes mratud hvitise ndisvrtus.

2.

3.

66

(Majandus)ksus diskonteerib kogu tsuhtejrgsete hvitiste kohustuse, isegi siis, kui osa kohustusest kuulub titmisele kaheteist kuu jooksul bilansipevast.

Hvitiste sidumine teenistusperioodidega

67 Kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtuse ja sellega seotud jooksva talase teenistuse kulutuse ning vajaduse korral mdunud talase teenistuse kulutuse kindlaksmramisel mrab (majandus)ksus kindlaks talase teenistuse perioodidele vastavad hvitised plaani hvitiste arvutusvalemist lhtuvalt. Kui aga ttaja hilisemate aastate talase teenistusega kaasneb hvitise oluline suurenemine vrreldes varasemate aastatega, mrab (majandus)ksus hvitise lineaarselt, alates: a) kuupevast, mil ttaja talane teenistus annab esimest korda iguse plaaniga ettenhtud hvitisi saada (olenemata sellest, kas hvitiste saamine sltub tsuhte jtkumisest vi mitte); kuni kuupevani, mil ttaja edaspidine talane teenistus ei too kaasa plaaniga ettenhtud tulevaste hvitiste olulist suurenemist muul viisil kui tulevaste palgatusudega.

b) 68

hiku kohustuste projektsiooni meetod nuab, et (majandus)ksus mraks hvitised kesoleva perioodi suhtes (et mrata kindlaks jooksva talase teenistuse kulutus) ning kesoleva perioodi ja eelnevate perioodide suhtes (et mrata kindlaks kindlaksmratud hvitiste kohustuste ndisvrtus). (Majandus)ksus mrab hvitised nende perioodide suhtes, mil tekib kohustus maksta tsuhtejrgseid hvitisi. See kohustus tekib siis, kui

120

ET IAS 19

ttajad saavad osutatud teenuste eest vastutasuks tsuhtejrgseid hvitisi, mida (majandus)ksus kavatseb maksta tulevastel aruandeperioodidel. Aktuaarsed meetodid vimaldavad (majandus)ksusel mta seda kohustust piisava usaldusvrsusega, et igustada kohustise kajastamist. Paragrahvi 68 illustreerivad nited 1. Kindlaksmratud hvitistega plaan neb ette pensionile jmise puhul hekordse summana hvitist 100 iga taasta eest. Hvitis suurusega 100 mratakse iga aasta suhtes. Jooksva talase teenistuse kulutus on ndisvrtus 100-st. Kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtus on ndisvrtus 100-st, korrutatuna kuni bilansipevani teenistuses oldud aastate arvuga. Kui hvitis tuleb vlja maksta kohe prast ttaja lahkumist (majandus)ksusest, vetakse jooksva talase teenistuse kulutuse ja kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtuse mramisel arvesse kuupeva, mil ttaja eeldatavasti (majandus)ksusest lahkub. Seega on diskonteerimise mjul need summad viksemad kui juhul, mil ttaja oleks lahkunud bilansipeval. 2. Plaan neb ette igakuise pensioni maksmist 0,2% iga taasta lplikust palgast. Pensioni makstakse alates 65-aastaseks saamisest. Iga taasta suhtes mratakse hvitis, mille ndisvrtus eeldataval pensionile jmise peval on vrdne igakuise pensioniga, mille suurus on 0,2% hinnangulisest lplikust palgast, mida makstakse eeldatavast pensionile jmise pevast kuni eeldatava surmani. Jooksva talase teenistuse kulutus on selle hvitise ndisvrtus. Kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtus on lplikust palgast 0,2% suuruste igakuiste pensionimaksete ndisvrtus, korrutatuna bilansipevani teenistuses oldud aastate arvuga. Jooksva talase teenistuse kulutus ja kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtus diskonteeritakse, kuna pensionimaksed algavad 65 aasta vanuselt.

69

Ttaja teenistus toob kaasa kindlaksmratud hvitistega plaani kohase kohustuse isegi siis, kui hvitised sltuvad tsuhte jtkumisest (teisisnu, need ei ole garanteeritud). Ttaja teenistus enne garanteerimiskuupeva toob kaasa faktilise kohustuse, kuna t hulk, mida ttaja peab edaspidi tegema, enne kui tal on igus hvitist saada, muutub igal jrgneval bilansipeval viksemaks. Kindlaksmratud hvitiste kohustuse mtmisel kaalub (majandus)ksus, kui tenoline on, et mned ttajad ei vasta helegi garanteerimise eeldusele. Samuti tekib kohustus siis, kui ttaja osutab teenust, mis annab talle kindlaksmratud juhtumi asetleidmisel iguse saada hvitisi, kuigi teatavad tsuhtejrgsed hvitised, niteks tsuhtejrgse arstiabiga seotud hvitised, kuuluvad tasumisele ksnes siis, kui kindlaksmratud juhtum leiab aset prast ttaja tsuhte lppu. Kindlaksmratud juhtumi asetleidmise tenosus mjutab kohustuse mtmist, kuid ei mra seda, kas kohustus eksisteerib. Paragrahvi 69 illustreerivad nited 1. Plaan maksab hvitist summas 100 iga taasta kohta. Hvitised muutuvad garanteerituks prast kmmet taastat. Hvitis suurusega 100 mratakse iga aasta suhtes. Esimese 10 aasta jooksul vetakse igal aastal jooksva talase teenistuse kulutuse ja kohustuse ndisvrtuse mramisel arvesse vimalust, et ttaja vib teenistuses olla vhem kui 10 aastat. 2. Plaan maksab hvitist summas 100 iga taasta kohta, vlja arvatud enne 25-aastaseks saamist aset leidnud talane teenistus. Hvitised garanteeritakse kohe. Enne 25-aastaseks saamist aset leidnud talase teenistuse eest hvitisi ei mrata, kuna enne seda vanust aset leidnud teenistusega hvitisi ei kaasne (ei kindlaid ega tingimuslikke). Hvitis suurusega 100 mratakse iga jrgmise aasta suhtes.

70

Kohustus suureneb kuni kuupevani, mil ttaja edaspidine talane teenistus ei too kaasa edaspidiste hvitiste olulist suurenemist. Seetttu mratakse kogu hvitis perioodidele, mis lpevad sel kuupeval vi enne seda. Hvitis mratakse ksikute arvestusperioodide suhtes vastavalt plaani hvitiste arvutusvalemile. Kui aga ttaja hilisemate aastate talase teenistusega kaasneb hvitise oluline suurenemine vrreldes varasemate aastatega,

121

ET IAS 19

mrab (majandus)ksus hvitise lineaarselt kuni kuupevani, mil ttaja edaspidine talane teenistus ei too kaasa edaspidiste hvitiste olulist suurenemist. Seda seeprast, et ttaja talane teenistus kogu perioodi jooksul toob lpuks kaasa suurema mraga hvitise. Paragrahvi 70 illustreerivad nited 1. Plaani kohaselt makstakse hekordse maksena hvitist 1000, mis garanteeritakse kmne teenistuses oldud aasta jrel. Plaan ei paku tiendavaid hvitisi edaspidise talase teenistuse eest. Hvitis suurusega 100 (1000 jagatud 10-ga) mratakse esimese kmne aasta iga aasta suhtes. Esimese 10 aasta jooksul vetakse igal aastal jooksva talase teenistuse kulutuse mramisel arvesse tenosust, et ttaja vib teenistuses olla vhem kui 10 aastat. Jrgmise aastate suhtes hvitisi ei mrata. 2. Plaani kohaselt makstakse hekordse maksena hvitist suurusega 2000 kikidele ttajatele, kes ttavad (majandus)ksuses 55 aasta vanuselt prast kahekmneaastast talast teenistust vi kes ttavad 65 aasta vanuselt, olenemata talase teenistuse pikkusest. Enne 35-aastaseks saamist ttamist alustanud ttajate talase teenistusega kaasnevad plaani kohaselt hvitised 35-aastaseks saamisel (ttaja vib olla tlt lahkunud 30-aastaselt ja tagasi tulnud 33aastaselt, ilma et see mjutaks hvitiste summat vi vljamaksmise ajaldamist). Need hvitised sltuvad tsuhte jtkumisest. Samuti ei kaasne le 55 aasta vanusena ttamisega olulist hvitiste suurenemist. Selliste ttajate puhul mrab (majandus)ksus hvitise suurusega 100 (2000 jagatud 20-ga) iga aasta eest alates vanusest 35 kuni vanuseni 55. 3545 aasta vanusena td alustanud ttajate le 20 aasta kestnud ttamisega ei kaasne olulist hvitiste suurenemist. Selliste ttajate puhul mrab (majandus)ksus hvitise suurusega 100 (2000 jagatud 20-ga) esimese kahekmne taasta iga aasta eest. 55 aasta vanusena td alustanud ttaja le 10 aasta kestnud ttamisega ei kaasne olulist hvitiste suurenemist. Sellise ttaja puhul mrab (majandus)ksus hvitise suurusega 200 (2000 jagatud 10-ga) esimese kmne taasta iga aasta eest. Kikide ttajate puhul vetakse igal aastal jooksva talase teenistuse kulutuse ja kohustuse ndisvrtuse mramisel arvesse tenosust, et ttaja vib teenistuses olla vhem kui ettenhtud aja jooksul. 3. Tsuhtejrgsest arstiabi plaanist rahastatakse 40% ttaja tsuhtejrgse arstabi kuludest, kui ttaja on lahkudes selles (majandus)ksuses ttanud enam kui 10 aastat, kuid vhem kui 20 aastat, ning 50% nimetatud kuludest, kui ttaja on lahkudes selles (majandus)ksuses ttanud 20 aastat vi rohkem. Plaani hvitiste arvutusvalemi kohaselt mrab (majandus)ksus 4% eeldatavate arstiabikulude ndisvrtusest (40% jagatud 10-ga) kmne esimese taasta iga aasta kohta ja 1% (10% jagatud 10ga) jrgmise kmne aasta iga aasta kohta. Jooksva talase teenistuse kulutuse puhul vetakse igal aastal arvesse tenosust, et ttaja ei pruugi teenistuses olla hvitiste vljateenimiseks vajaliku perioodi lpuni teenimaks vlja osalist vi tismahus hvitist. Hvitisi ei mrata ttajatele, kes eeldatavasti lahkuvad teenistusest 10 aasta jooksul. 4. Tsuhtejrgsest arstiabi plaanist rahastatakse 10% ttaja tsuhtejrgse arstabi kuludest, kui ttaja on lahkudes selles (majandus)ksuses ttanud enam kui 10 aastat, kuid vhem kui 20 aastat, ning 50% nimetatud kuludest, kui ttaja on lahkudes selles (majandus)ksuses ttanud 20 aastat vi rohkem. Edaspidise talase teenistusega kaasnevad oluliselt suuremad hvitised kui varasematel aastatel. Seetttu mrab(majandus)ksus ttajatele, kes eeldatavasti lahkuvad 20 vi enama aasta prast, hvitised lineaarselt koosklas paragrahviga 68. le 20 aasta ttamine ei too kaasa olulist edaspidiste hvitiste suurenemist. Seetttu mratakse esimese 20 aasta iga aasta kohta hvitiseks 2,5% eeldatavate arstiabikulude ndisvrtusest (50% jagatud 20-ga). Ttajatele, kes eeldatavasti lahkuvad tlt prast kmnendat ja enne kahekmnendat taastat, mratakse esimese kmne taasta iga aasta kohta hvitist 1% eeldatavate arstiabikulude ndisvrtusest. Selliste ttajate puhul ei mrata hvitisi talase teenistuse eest alates kmnenda taasta lpust kuni eeldatava tlt lahkumise kuupevani. Hvitisi ei mrata ttajatele, kes eeldatavasti lahkuvad teenistusest 10 aasta jooksul.

122

ET IAS 19

71

Kui hvitise summa on kindel osa iga taasta lplikust palgast, mjutavad edaspidised palgatusud selle summa suurust, mida on vaja enne bilansipeva aset leidnud talase teenistusega kaasneva kohustuse arveldamiseks, kuid nimetatud palgatusud ei too kaasa tiendavaid kohustusi. Seega: a) b) paragrahvi 67 punkti b rakendamisel ei too palgatusud kaasa tiendavaid hvitisi vaatamata asjaolule, et hvitise suurus oleneb lplikust palgast; ja iga perioodi eest mratud hvitise summa on kindel proportsionaalne osa palgast, millega hvitis on seotud.

Paragrahvi 71 illustreeriv nide Ttajal on igus saada hvitist 3% lplikust palgast iga taasta kohta enne 55-aastaseks saamist. Kuni 55-aastaseks saamiseni mratakse iga aasta eest hvitist 3% hinnangulisest lplikust palgast. See on thtaeg, millest alates ttaja edaspidine talane teenistus ei too kaasa edaspidiste hvitiste olulist suurenemist. Prast sellesse ikka judmist hvitisi ei mrata.

Aktuaarsed eeldused
72 73 Aktuaarsed eeldused on erapooletud ja omavahel koosklas. Aktuaarsed eeldused on (majandus)ksuse parimad hinnangud muutujatele, mis mravad tsuhtejrgsete hvitiste maksmise lpliku kulutuse. Aktuaarsed eeldused hlmavad: a) demograafilisi eeldusi hvitise saamise igusega praeguste ja varasemate ttajate (ja nende lalpeetavate) edaspidiste omaduste kohta. Demograafilised eeldused ksitlevad muu hulgas jrgmist: i) ii) iii) iv) b) suremus nii talase teenistuse ajal kui ka prast seda; tju voolavuse, tvimetuse ja ennethtaegse pensionile jmise mrad; selliste plaani liikmete ja nende lalpeetavate osakaal, kellel on igus hvitisi saada; ja arstiabiplaanide alusel esitatud nuete mr; ja

finantseeldusi, mis ksitlevad jrgmist: i) ii) iii) iv) diskontomr (vt paragrahvid 78-82); edaspidised palga- ja hvitisetasemed (vt paragrahvid 83-87); arstiabi hvitiste puhul edaspidised arstiabi kulud, sealhulgas nuete haldamise ja hvitiste maksmisega seotud kulud, kui need on olulised (vt paragrahvid 88-91); ja plaani varade eeldatav tasuvus (vt paragrahvid 105-107).

74 75

Aktuaarsed eeldused on erapooletud juhul, kui need ei ole liialt optimistlikud ega ka liiga konservatiivsed. Aktuaarsed eeldused on omavahel koosklas, kui seal vetakse arvesse majanduslikke suhteid selliste tegurite vahel nagu inflatsioon, palgatusu mrad, tulu plaani varadelt ja diskontomrad. Niteks kikides eeldustes, mis sltuvad konkreetsest inflatsiooni tasemest (nagu intressimrade ning palgatusude ja hvitiste suurenemise eeldused) vaadeldaval tulevikuperioodil, kasutatakse selle perioodi suhtes sama inflatsioonitaset. (Majandus)ksus mrab diskontomrad ja muud finantseeldused nominaalvrtuses, vlja arvatud juhul, kui tegelikul vrtusel phinevad (inflatsiooniga korrigeeritud) hinnangud on usaldusvrsemad, niteks hperinflatiivsetes majanduskeskkondades (vt IAS 29 Finantsaruandlus hperinflatiivsetes majanduskeskkondades) vi kui hvitis on seotud indeksiga ning samas vringus ja sama thtajaga indeksvlakirjadele on olemas aktiivne turg.

76

123

ET IAS 19

77

Finantseeldused phinevad bilansipeval valitsevatel turuootustel selle perioodi osas, mille jooksul kohustused tuleb tita.

Aktuaarsed eeldused: diskontomr

78 Tsuhtejrgsete hvitiste kohustuste (nii eelnevalt rahastatud kui rahastamata) diskonteerimise mr mratakse kindlaks turuintressi alusel, mis valitseb bilansipeval krgekvaliteediliste rihingute vlakirjade suhtes. Riikides, kus puudub selliste vlakirjade aktiivne turg, kasutatakse riigi vlakirjade turuintressi (bilansipeval). rihingute vlakirjade vi riigi vlakirjade vring ja thtaeg peavad olema koosklas tsuhtejrgsete hvitiste kohustuste vringu ja hinnangulise thtajaga. ks olulise mjuga aktuaarne eeldus on diskontomr. Diskontomr vljendab raha ajalist vrtust, kuid mitte aktuaarseid vi investeerimisriske. Samuti ei vljenda diskontomr (majandus)ksuse vlausaldajate kanda olevaid (majandus)ksusele omaseid krediidiriske ega riski, et edaspidised sndmused vivad aktuaarsetest eeldustest erineda. Diskontomr vljendab hvitiste maksmise hinnangulist ajaldamist. Praktikas kasutab (majandus)ksus selleks sageli ht kaalutud keskmist diskontomra, mis vastab hvitiste maksmise hinnangulisele ajale ja hvitiste summale ning vringule, milles hvitisi makstakse. Mningatel juhtudel vib puududa aktiivne turg vlakirjadele, mille lunastusthtaeg oleks piisavalt pikk, et sobida kigi hvitiste vljamaksmise hinnangulise lunastusthtajaga. Sellistel juhtudel kasutab (majandus)ksus sobiva pikkusega perioodi jooksvaid turu intressimrasid lhema thtajaga maksete diskonteerimiseks ja prognoosib pikema lunastusthtajaga diskontomrad, ekstrapoleerides turul valitsevad mrad vastavalt tulukverale. Kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtus tervikuna ei ole tenoliselt eriti tundlik diskontomra suhtes, mida kasutatakse hvitiste selle osa suhtes, mis tuleb vlja maksta prast olemasolevate rihingute vi riigi vlakirjade lunastusthtaega. Intressikulu arvutamisel korrutatakse perioodi alguses kindlaksmratud diskontomr kogu selle perioodi kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtusega, vttes arvesse kohustuse kiki olulisi muutusi. Kohustuse ndisvrtus erineb bilansis kajastatud kohustisest, kuna kohustis kajastatakse prast seda, kui on maha arvatud kikide plaani varade iglane vrtus ja phjusel, et mningaid aktuaarseid kasumeid ja kahjumeid ning mningaid mdunud talase teenistuse kulutusi ei kajastata kohe. (Lisas A esitatakse muu hulgas intressikulu arvutamise nide).

79

80

81

82

Aktuaarsed eeldused: palgad, hvitised ja arstiabikulud

83 Tsuhtejrgsete hvitiste kohustuse mtmisel vetakse arvesse: a) b) c) hinnangulisi tulevasi palgatuse; plaani tingimustes mratud (vi nende tingimustele tiendavaid faktilisest kohustusest tulenevaid) hvitisi bilansipeval; ja mis tahes riikliku hvitise taseme edaspidiseid hinnangulisi muutusi, mis mjutavad kindlaksmratud hvitiste plaani kohaselt makstavaid hvitisi siis ja ainult siis, kui: i) ii) need muutused on tekkinud enne bilansipeva; vi varasemad kogemused vi muud usaldusvrsed tendid nitavad, et need riigi hvitised muutuvad teataval prognoositaval viisil, niteks koos ldiste hinnatasemete vi palgatasemete edaspidiste muutustega.

84 85

Edaspidise palgatusu hinnangutes vetakse arvesse inflatsiooni, tkogemust, edutamist ja muid asjakohaseid tegureid, niteks nudmist ja pakkumist tturul. Kui plaani formaalsed tingimused (vi neid tingimusi tiendavad faktilised kohustused) nuavad, et (majandus)ksus muudaks hvitisi tulevastel perioodidel, peab kohustuse mtmisel neid muudatusi arvesse vtma. See on nii niteks siis, kui: a) (majandus)ksus on varasema praktika kohaselt hvitisi suurendanud, niteks inflatsiooni mju leevendamiseks, ja pole mrke, mis viitaksid sellise praktika muutumisele tulevikus; vi

124

ET IAS 19

b)

aktuaarsed kasumid on juba finantsaruannetes kajastatud ja (majandus)ksus on kas plaani formaalsete tingimuste (vi nende tingimustele tiendavate faktiliste kohustuste) vi seaduse kohaselt kohustatud kasutama kik plaani lejgid plaanis osalejate heaks (vt paragrahvi 98 punkt c).

86

Aktuaarsed eeldused ei vta arvesse hvitiste neid edaspidised muutusi, mis ei ole ette nhtud plaani formaalsete tingimustega (vi faktilise kohustusega) bilansipeval. Sellised muudatused toovad kaasa: a) b) mdunud talase teenistuse kulutuse selles ulatuses, milles need muudavad muudatuste-eelseid talase teenistusega seotud hvitisi; ja jooksva talase teenistuse kulutuse selles ulatuses, milles need muudavad muudatustejrgseid talase teenistusega seotud hvitisi.

87

Mningad tsuhtejrgsed hvitised on seotud selliste muutujatega nagu riikliku pensioni vi riikliku arstiabi tase. Selliste hvitiste mtmisel vetakse arvesse kirjeldatud muutujate muudatusi, toetudes varasematele kogemustele ja muudele usaldusvrsetele tenditele. Arstiabikulude eeldustes vetakse arvesse hinnangulisi edaspidiseid muudatusi meditsiiniteenuste maksumuses, mis tulenevad nii inflatsioonist kui konkreetsest muudatustest arstiabi maksumuses. Tsuhtejrgsete arstiabihvitiste mtmine nuab eeldusi edaspidiste nuete suuruse ja sageduse ning nende nuete rahuldamise kulu osas. (Majandus)ksus hindab edaspidiseid arstiabikulusid (majandus)ksuse oma kogemustest tulenevate varasemate andmete phjal, lisades vajaduse korral teistest (majandus)ksustest, kindlustusandjatelt, meditsiiniteenuste osutajatelt vi muudest allikatest saadud andmed. Tulevaste arstiabikulude hinnangutes vetakse arvesse tehnoloogia arengut, muudatusi tervishoiuteenuste kasutamises vi nende osutamise viisides, samuti plaanis osalejate tervisliku seisundi muutusi. Nuete suurus ja sagedus sltub eriti suurel mral ttaja (ja tema lalpeetavate) vanusest, tervislikust seisundist ja soost ning vivad olla tundlikud muude tegurite nagu niteks geograafilise asukoha suhtes. Seetttu korrigeeritakse varasemaid andmeid vastavalt sellele, kuivrd elanikkonna demograafiline koostis erineb sellest elanikkonna koostisest, mida kasutatakse alusandmetena. Korrigeerimine toimub ka siis, kui on usaldusvrseid tendeid, et varasemad suundumused enam ei jtku. Mningad tsuhtejrgsed tervishoiuplaanid nuavad ttajate osalemist plaani kohaste arstiabikulude katmises. Edaspidiste arstiabikulude hindamisel vetakse arvesse kiki selliseid osalemisi vastavalt bilansipeval kehtivatele plaani tingimustele (vi nendele tingimustele tiendavaid faktilisi kohustusi). Muudatused sellistes ttajapoolsetes sissemaksetes toovad kaasa mdunud talase teenistuse kulutused vi vajaduse korral lisakrped. Riigilt vi muudelt meditsiiniteenuste pakkujailt saadud hvitised vivad vhendada nuete rahuldamisega seotud kulusid (vt paragrahvi 83 punkt c ja paragrahv 87).

88 89

90

91

Aktuaarsed kasumid ja kahjumid

92 Kindlaksmratud hvitistega kohustiste mtmisel paragrahvi 54 kohaselt kajastab (majandus)ksus paragrahvi 58A alusel osa oma aktuaarsetest kasumitest ja kahjumitest (nagu stestatud paragrahvis 93) tuluna vi kuluna, kui eelmise aruandeperioodi lpus kajastamata kumulatiivsete aktuaarsete tulude ja kulude netosumma letab suurima jrgmistest: a) b) 10% kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtusest sel kuupeval (enne plaani varade mahaarvamist); ja 10% plaani kskik milliste plaani varade iglasest vrtusest sel kuupeval.

Need piirangud arvutatakse ja neid rakendatakse iga kindlaksmratud hvitistega plaani suhtes eraldi. 93 Aktuaarsete kasumite ja kahjumite osa, mida tuleb kajastada igas kindlaksmratud hvitistega plaanis, on paragrahvi 92 kohaselt mratud lejk, jagatuna plaanis osalevate ttajate jrelejnud tvimelise eluea eeldatava keskmisega. (Majandus)ksus vib kasutada ka mis tahes sstemaatilisi meetodeid aktuaarsete kasumite ja kahjumite kiiremaks kajastamiseks tingimusel, et mlemaid arvestatakse samadel alustel ning neid aluseid rakendatakse jrjepidevalt hest perioodist teise. (Majandus)ksus vib rakendada selliseid sstemaatilisi meetodeid aktuaarsete kasumite ja kahjumite suhtes isegi siis, kui need kuuluvad paragrahvis 92 stestatud piirangute alla.

125

ET IAS 19

93A

Kui paragrahvis 93 lubatu kohaselt rakendab (majandus)ksus meetodit, mille kohaselt aktuaarsed kasumid ja kahjumid kajastatakse nende esinemise perioodil, vib ta neid kajastada mujal kui kasumiaruandes koosklas paragrahvidega 93B-93D tingimusel, et ta rakendab seda: a) b) kikide oma kindlaksmratud hvitistega plaanide suhtes; ja kikide oma aktuaarsete kasumite ja kahjumite suhtes.

93B

Paragrahvi 93A kohaselt lubatud mujal kui kasumiaruandes kajastatavad aktuaarsed kasumid ja kahjumid esitatakse omakapitali muutuste aruandes kui Kajastatud tulude ja kulude aruanne, mis sisaldab ainult IAS 1 (parandatud 2003) paragrahvis 96 mratletud kirjeid. (Majandus)ksus ei tohi esitada aktuaarseid kasumeid ja kahjumeid omakapitali muutuste aruandes IAS 1 paragrahvis 101 viidatud veergformaadis ega muus formaadis, mis sisaldab IAS 1 paragrahvis 97 mratletud kirjeid. (Majandus)ksus, mis kajastab aktuaarseid kasumeid ja kahjumeid koosklas paragrahviga 93A, kajastab samuti paragrahvi 58 punktis b esitatud piirangust tulenevad ja kasumiaruandevlised korrigeerimised kajastatud tulude ja kulude aruandes. Aktuaarsed kasumid ja kahjumid ning korrigeerimised, mis tulenevad paragrahvi 58 punktis b esitatud piirangust ja mida on kajastatud otse kajastatud tulude ja kulude aruandes, kajastatakse koheselt jaotamata kasumis. Neid ei kajastata jrgmise perioodi kasumiaruandes. Aktuaarsed kasumid ja kahjumid vivad kaasa tuua kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtuse vi sellega seotud plaani varade iglase vrtuse suurenemise vi vhenemise. Aktuaarsete kasumite ja kahjumite phjusteks on niteks: a) ootamatult krged vi madalad tju voolavuse, ennethtaegselt pensionile jjate vi suremuse mrad, samuti oodatust suuremad palgatusud, hvitiste mrad (kui plaani formaalsed vi faktilised tingimused nevad ette inflatsioonist tulenevat hvitiste suurendamist) vi arstiabikulud; edaspidiste tju voolavuse, ennethtaegselt pensionile jjate vi suremuse mrade, samuti palgatusude, hvitiste mrade (kui plaani formaalsed vi faktilised tingimused nevad ette inflatsioonist tulenevat hvitiste suurendamist) vi arstiabikulude hinnangute muutuste mju; diskontomra muutuse mju; ja plaani varadest saadud tegeliku ja eeldatud tulu erinevused (vt paragrahvid 105-107).

93C

93D

94

b)

c) d) 95

Pika aja jooksul vivad aktuaarsed kasumid ja kahjumid ksteise mju elimineerida. Seetttu vib tsuhtejrgsete hvitiste kohustuste hinnangut vaadelda parimat hinnangut mbritseva vahemikuna (vi koridorina). (Majandus)ksus vib, kuid ei pea, kajastama sellesse vahemikku kuuluvaid aktuaarseid kasumeid ja kahjumeid. Kesoleva standardiga nutakse, et (majandus)ksus kajastaks vhemalt kindlaksmratud osa aktuaarsetest kasumitest ja kahjumitest, mis jvad pluss vi miinus 10%-ga koridorist vlja. (Lisas A esitatakse muu hulgas aktuaarsete kasumite ja kahjumite ksitlemise nide). Kesoleva standardiga lubatakse

kasutada ka sstemaatilisi meetodeid kiiremaks kajastamiseks tingimusel, et need vastavad paragrahvis 93 esitatud tingimustele. Selliste lubatud meetodite hulka kuulub niteks nii kikide aktuaarsete kasumite ja
kahjumite kohene kajastamine nii sees- kui vljaspool koridori. Paragrahvi 155 punkti b alapunktis iii selgitatakse, miks leminekukohustise kajastamata osad on vaja arvesse vtta edaspidiste aktuaarsete kasumite arvestuses.

Mdunud talase teenistuse kulutus

96 Kindlaksmratud hvitiste kohustise mtmisel koosklas paragrahviga 54 kajastab (majandus)ksus paragrahvi 58A kohaselt mdunud talase teenistuse kulutuse kuluna lineaarselt sellise keskmise perioodi jooksul, mis kulub muudetud hvitiste garanteerimiseks. Selles ulatuses, milles hvitised on juba garanteeritud kohe prast kindlaksmratud hvitistega plaani kehtestamist vi selle muutmist, kajastab (majandus)ksus mdunud talase kulutuse kohe. Mdunud talase teenistuse kulutus tekib siis, kui (majandus)ksus kehtestab kindlaksmratud hvitistega plaani vi muudab olemasoleva kindlaksmratud hvitistega plaani kohaselt makstavaid hvitisi. Sellised muudatused on vastutasuks ttaja teenistusele vaadeldava perioodi jooksul kuni asjakohaste hvitiste garanteerimiseni. Seetttu kajastatakse selle perioodi jooksul mdunud talase teenistuse kulutusi, olenemata

97

126

ET IAS 19

asjaolust, et kulutus puudutab ttaja talast teenistust eelnevatel perioodidel. Mdunud talase teenistuse kulutust mdetakse kohustise muudatusena, mis tuleneb plaani muutmisest (vt paragrahv 64). Paragrahvi 97 illustreeriv nide (Majandus)ksusel on pensioniplaan, mis neb ette igakuise pensioni maksmist 2% iga taasta lplikust palgast. Hvitised muutuvad garanteerituks prast viit taastat. 1. jaanuaril 20X5 tstab (majandus)ksus pensioni 2,5%-le iga taasta lplikust palgast alates 1. jaanuarist 20X1. Hvitise suurendamise kuupeval on 1. jaanuarist 20X1 kuni 1. jaanuarini 20X5 ttatud aja eest makstavate tiendavate hvitiste ndisvrtus jrgmine: Ttajatele, kes on seisuga 1/1/X5 tl olnud le viie aasta Ttajatele, kes on seisuga 1/1/X5 tl olnud alla viie aasta (garanteerimiseni aega keskmiselt kolm aastat) 150

120 270

(Majandus)ksus kajastab 150 kohe kuluna, sest need hvitised on juba garanteeritud. (Majandus)ksus kajastab 120 kuluna lineaarselt kolme aasta jooksul alates 1. jaanuarist 20X5.

98

Mdunud talase teenistuse kulutuse hulka ei kuulu: a) tegelike ja varem eeldatud palgatusude erinevuste mju kohustusele maksta hvitisi varasemate aastate talase teenistuse eest (mdunud talase teenistuse kulutust ei ole, sest kavandatavad palgad on aktuaarsetes eeldustes arvesse vetud); (majandus)ksuse rangemisel toimuvad ala- vi lehinnatud pensioni suurendamised, kui (majandus)ksusel on faktiline kohustus selliselt pensione suurendada (mdunud talase teenistuse kulutust ei ole, sest aktuaarsete eeldustega lubatakse selliseid suurenemisi); hinnangud hvitiste suurenemise kohta, mis tulenevad juba finantsaruannetes kajastatud aktuaarsetest kasumitest, kui (majandus)ksus on kas plaani formaalsete tingimuste (vi nende tingimustele tiendavatele faktiliste kohustuste) vi seaduse kohaselt kohustatud kasutama kiki plaani lejke plaanis osalejate heaks isegi siis, kui hvitise suurendamine ei ole veel ametlikult kinnitatud (sellest tulenev kohustuse suurenemine on aktuaarne kahjum, mitte mdunud talase teenistuse kulutus, vt paragrahv 85 punkt b); garanteeritud hvitiste suurendamine, kui uusi hvitisi vi endiste suurendamisi ei esine ja ttajad tidavad garanteerimise tingimusi (mdunud talase teenistuse kulutust ei ole, sest hvitiste hinnangulised kulud kajastati jooksva talase teenistuse kulutusena sel ajal, kui td tehti); ja edaspidise talase teenistuse eest saadavaid hvitisi kahandavate plaani muudatuste mju (krped).

b)

c)

d)

e) 99

(Majandus)ksus kehtestab mdunud talase teenistuse kulutuste amortisatsioonikava, kui hvitisi kehtestatakse vi kui neid muudetakse. Ei ole otstarbekas pidada ksikasjalikku arvestust sellise amortisatsioonikava edaspidiste muudatuste kindlaksmramise ja rakendamise le. Pealegi on selline mju tenoliselt oluline ksnes krbete vi arveldamise korral. Seetttu muudab (majandus)ksus mdunud talase teenistuse kulutuste amortisatsioonikava ksnes krbete vi arveldamise korral. Kui (majandus)ksus vhendab olemasoleva kindlaksmratud hvitistega plaani kohaselt makstavaid hvitisi, kajastatakse sellest tulenevat kindlaksmratud hvitiste kohustise vhenemist (negatiivse) mdunud talase teenistuse kulutusena sellise keskmise perioodi jooksul, mis kulub hvitiste vhendatud osa garanteerimiseks. Kui (majandus)ksus vhendab teatavaid olemasoleva kindlaksmratud hvitistega plaani kohaselt makstavaid hvitisi ja samal ajal suurendab samadele ttajatele muid plaani kohaselt makstavaid hvitisi, ksitab (majandus)ksus seda muudatust hekordse netomuutusena.

100

101

127

ET IAS 19

Kajastamine ja mtmine: plaani varad

Plaani varade iglane vrtus
102 Plaani varade iglast vrtust vhendatakse paragrahvi 54 kohaselt bilansis kajastatava summa kindlaksmramisel. Kui turuhind puudub, leitakse plaani varade iglane vrtus hinnangulisena; niteks diskonteerides eeldatavad tulevased rahavood, kasutades diskontomra, mis vtab arvesse nii plaani varadega kui ka nende lunastusthtajaga seotud riski vi nende varade eeldatavat mmiskuupeva (vi, kui neil lunastusthtaeg puudub, siis vastava kohustuse arveldamiseni eeldatavasti kuluva aja pikkust). Plaani varade hulka ei kuulu aruandvalt (majandus)ksuselt fondile thtaegselt tasumata sissemaksed, samuti (majandus)ksuse poolt emiteeritud mittevrandatavad finantsinstrumendid, mida haldab fond. Plaani varasid vhendavad kik fondi kohustised, mis ei ole seotud ttajate hvitistega, niteks vlad tarnijatele, muud vlad ja tuletisinstrumentidest tulenevad kohustised. Kui plaani varade hulka kuuluvad tingimustele vastavad kindlustuslepingud, mis summade ja thtaegade poolest vastavad tpselt kikidele plaani kohaselt makstavate hvitistele vi osale neist, ksitatakse selliste kindlustuslepingute iglase vrtusena vastavate kohustuste ndisvrtust, nii nagu kirjeldatud paragrahvis 54 (vhendades seda vajalikul mral, kui kindlustuslepingu kohaselt saada olevad summad ei ole tagasisaadavad ties ulatuses).

103

104

Hvitused
104A Siis ja ainult siis, kui on praktiliselt kindel, et teine pool hvitab mningad vi kik kindlaksmratud hvitise kohustuse arveldamiseks vajalikud kulutused, kajastab (majandus)ksus oma hvituse saamise iguse eraldi varana. (Majandus)ksus mdab sellist vara iglases vrtuses. Igas muus suhtes ksitab (majandus)ksus sellist vara samamoodi kui muid plaani varasid. Kindlaksmratud hvitistega plaaniga seotud kulutused vib kasumiaruandes esitada hvitusena kajastatud summa vrra viksemana. Mnikord vib (majandus)ksus prduda mnede vi kigi kindlaksmratud hvitiste kohustuse arveldamiseks vajalike kulutuse hvitamiseks teise poole, niteks kindlustusandja poole. Paragrahvis 7 mratletud tingimustele vastavad kindlustuslepingud on plaani varad. (Majandus)ksus arvestab tingimustele vastavaid kindlustuslepinguid samamoodi kui kiki muid plaani varasid ning paragrahvi 104A ei rakendata (vt paragrahvid 39-42 ja 104). Kui kindlustusleping ei ole tingimustele vastav, ei ole see plaani vara. Selliseid juhtumeid vaadeldakse paragrahvis 104A: (majandus)ksus kajastab kindlustuslepinguga ette nhtud hvituse saamise igust eraldi varana ning seda ei arvata maha paragrahvi 54 kohaselt kajastatava kindlaksmratud hvitiste kohustise kindlaksmramisel; igas muus suhtes ksitab (majandus)ksus sellist vara samamoodi kui plaani varasid. Eelkige suurendatakse (vhendatakse) paragrahvi 54 kohaselt kajastatud kindlaksmratud hvitiste kohustist selles ulatuses, milles kindlaksmratud hvitiste kohustusest ja sellega seotud hvituse saamise igusest tulenevate aktuaarsete kasumite (kahjumite) kumulatiivne netomr jb kajastamata koosklas paragrahvidega 92 ja 93. Paragrahvi 120A punkti f alapunktis iv nutakse, et (majandus)ksus kirjeldaks finantsaruandes

104B

104C

lhidalt hvituse saamise iguse ja vastava kohustuse vahelist sidet.

128

ET IAS 19

Paragrahve 104A104C illustreeriv nide Kohustuse ndisvrtus Kajastamata aktuaarsed kasumid Bilansis kajastatud kohustis Kindlustuslepingutest tulenevad igused, mis summade ja thtaegade poolest vastavad tpselt osale plaani kohaselt makstavatest hvitistest. Nende hvitiste ndisvrtus on 1092. 1241 17 1258

1092

Kajastamata aktuaarsed kasumid summas 17 on kohustusest ja hvituse saamise igusest tulenevate aktuaarsete kasumite kumulatiivsed netosummad.

104D

Kui hvituse saamise igus tuleneb kindlustuslepingust, mis summade ja thtaegade poolest vastab tpselt kikidele plaani kohaselt makstavate hvitistele vi osale neist, ksitatakse selliste hvituse saamise iguste iglase vrtusena asjakohaste vlgade ndisvrtust, nii nagu kirjeldatud paragrahvis 54 (vhendades seda vajalikul mral, kui hvitus ei kuulu tasumisele ties ulatuses).

Tulu plaani varadelt

105 Eeldatav tulu plaani varadest on kasumiaruandes kajastatud kulude ks komponent. Plaani varadest eeldatavasti saadava tulu ja tegeliku saadud tulu erinevus on aktuaarne kasum vi kahjum; see arvestatakse kindlaksmratud hvitiste kohustusest tulenevate aktuaarsete kasumite ja kahjumite hulka selle netosumma kindlaksmramisel, millega vrreldakse paragrahvis 92 stestatud koridori 10%-lisi piire. Plaani varadest saadav eeldatav tulu phineb perioodi alguses kogu vastavate kohustuste kehtivusaja tulude suhtes valitsevatel turuootustel. Plaani varadest saadava eeldatava tulu puhul vetakse arvesse perioodi jooksul plaani varade iglases vrtuses aset leidnud muudatusi seoses fondi tehtud tegelike sissemaksete ja fondist tegelikult vljamakstud hvitistega. Paragrahvi 106 illustreeriv nide

106

1. jaanuaril 20X1 oli plaani varade iglane vrtus 10 000 ja kajastamata aktuaarsete kasumite kumulatiivne netomr 760. 30. juunil 20X1 maksti plaanist vlja hvitisi summas 1900 ja saadi sissemakseid summas 4900. 31. detsembril 20X1 oli plaani varade iglane vrtus 15 000 ja kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtus 14 792. Kohustusest tulenev aktuaarne kahjum aastal 20X1 oli 60. 1. jaanuaril 20X1 koostas aruandev (majandus)ksus selle kuupeva turuhindade alusel jrgmised hinnangud: % Intressi- ja dividenditulu fondi maksude maksmise jrel Plaani varadest saadud realiseeritud ja realiseerimata tulu (prast maksu) Halduskulud Eeldatav tasuvus 9.25 2.00 (1.00) 10.25

129

ET IAS 19

Paragrahvi 106 illustreeriv nide

Aastal 20X1 oli plaani varadest eeldatavasti saadav ja tegelikult saadud tulu jrgmine: 10,25%-line tulu 12 kuu jooksul hoitud 10 000-lt 5%-line tulu kuue kuu jooksul hoitud 3000-lt (vastab 10,25%-le aastatulule, arvestatuna kumulatiivselt iga kuue kuu jrel) Eeldatav tulu plaani varadest aastal 20X1 Plaani varade iglane vrtus 31. detsembril 20X1 Plaani varade iglase vrtuse mahaarvamine 1. jaanuaril 20X1 Saadud sissemaksete mahaarvamine Makstud hvitiste lisamine Tegelik tulu plaani varadest 1025

150 1175 15 000 (10 000) (4900) 1900 2000

Plaani varadest eeldatavasti saadava tulu (1175) ja tegelikult saadud tulu (2000) erinevus on aktuaarne kasum 825. Seega on kajastamata kumulatiivsete aktuaarsete kasumite netomr 1525 (760 pluss 825 miinus 60). Paragrahvi 92 kohaselt seatakse koridori piirideks 1500 (suurem jrgmistest: i) 10% 15 000-st ja ii) 10% 14 792-st). Jrgmisel aastal (20X2) kajastab (majandus)ksus kasumiaruandes aktuaarse kasumina 25 (1525 miinus 1500), mis jagatakse asjaomaste ttajate eeldatava tvimelise eluea pikkusega. Aastal 20X2 plaani varadest saadav eeldatav tulu phineb kuupeval 1/1/X2 kogu vastavate kohustuste kehtivusajal tulude suhtes valitsevatel turuootustel.

107

Mrates kindlaks plaani varadest saadavat eeldatavat ja tegelikku tulu, arvab (majandus)ksus maha eeldatavad halduskulud, vlja arvatud need, mis sisalduvad kohustuse mtmiseks kasutatavates aktuaarsetes eeldustes.

rihendused
108 rihenduses kajastab (majandus)ksus varad ja kohustised, mis tulenevad tsuhete lpetamise jrgsetest hvitistest, kohustuse ndisvrtuses, millest on maha arvatud plaani varade iglane vrtus (vt IFRS 3 rihendused). Kohustuse ndisvrtus sisaldab kiki jrgnevaid komponente, isegi siis, kui omandatav ei olnud neid omandamise kuupeval veel kajastanud: a) b) c) enne omandamise kuupeva tekkinud aktuaarsed kasumid ja kahjumid (olenemata sellest, kas need jvad 10%-ilise koridori sisse vi mitte); enne omandamise kuupeva tekkinud mdunud talase teenistuse kulutused, mis tulenevad hvitiste muutmisest vi plaani kasutuselevtust; ja summad, mida omandatud (majandus)ksus ei ole kajastanud koosklas paragrahvi 155 punktis b esitatud leminekustetega.

130

ET IAS 19

Krped ja arveldused
109 (Majandus)ksus kajastab kindlaksmratud hvitistega plaani krbetest vi arveldusest tulenevaid kasumeid vi kahjumeid siis, kui sellised krped vi arveldused aset leiavad. Krbetest vi arveldusest tulenev kasum vi kahjum hlmab: a) b) c) 110 kiki kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtuse muutusi; kiki plaani varade iglase vrtuse muutusi; kiki aktuaarseid kasumeid ja kahjumeid ning mdunud talase teenistuse kulutust, mida paragrahvide 92 ja 96 kohaselt ei ole varem kajastatud.

Enne krpe vi arvelduse mju kindlaksmramist mdab (majandus)ksus uuesti kohustuse suurust (ja sellega seotud plaani varasid, kui neid on), kasutades selle hetke aktuaarseid eeldusi (sealhulgas turul valitsevad intressimrasid ja muid valitsevaid turuhindu). Krbe toimub siis, kui (majandus)ksus: a) b) on selgelt kohustunud oluliselt vhendama plaaniga hlmatud ttajate arvu; vi muudab kindlaksmratud hvitistega plaani tingimusi selliselt, et oluline osa sel hetkel ttavate ttajate edaspidisest talasest teenistusest ei anna enam igust hvitisi saada vi annab iguse saada ksnes vhendatud hvitisi.

111

Krbe vib tuleneda ksikjuhtumist, nagu niteks tehase sulgemine, tegevuse katkemine vi plaani lpetamine vi peatamine. Sndmus on piisavalt oluline plaani suhtes krpe rakendamiseks siis, kui krpest tuleneva kasumi vi kahjumi kajastamisel oleks finantsaruannetele oluline mju. Krped on sageli seotud restruktureerimisega. Seetttu ksitleb (majandus)ksus krbet samal ajal kui sellega seotud restruktureerimist. 112 Arveldus leiab aset siis, kui (majandus)ksus astub tehingutesse, millega kaotatakse kik kindlaksmratud hvitistega plaani kohaselt ette nhtud edaspidised juriidilised vi faktilised kohustused hvitiste maksmiseks vi osa neist, niteks siis, kui plaani osalistele vi nende osaliste nimel sooritatakse hekordne rahaline vljamakse vastutasuks nende iguse eest saada mratud tsuhtejrgseid hvitisi. Mnedel juhtudel omandab (majandus)ksus kindlustuslepingu, et rahastada mningaid vi kiki ttajate hvitisi, mis on seotud ttaja talase teenistusega kesoleval perioodil ja eelnevatel perioodidel. Sellise lepingu vtmine ei ole arveldus, kui (majandus)ksus silitab juriidilise vi faktilise kohustuse (vt paragrahv 39) maksta tiendavaid summasid siis, kui kindlustusandja ei maksa kindlustuslepingus stestatud ttajate hvitisi. Paragrahvid 104A104D ksitlevad kindlustuslepingutega ette nhtud selliste hvituse saamise iguste kajastamist ja mtmist, mis ei ole plaani varad. Koos krpega toimub arveldus siis, kui plaan lpetatakse nii, et kohustus arveldatakse ja plaan likvideeritakse. Plaani lpetamine ei ole aga krbe vi arveldus juhul, kui plaan asendatakse uue plaaniga, mis pakub olemuselt samasuguseid hvitisi. Kui krbe puudutab ainult mningaid plaaniga hlmatud ttajaid vi kui tidetakse ksnes osa kohustusest, sisaldab kasum vi kahjum proportsionaalse osa varem kajastamata mdunud talase teenistuse kulutusest ning aktuaarsetest kasumitest ja kahjumitest (ja lekantavatest summadest, mis jvad kajastamata paragrahvi 155 punkti b kohaselt). Proportsionaalse osa suurus mratakse kindlaks kohustuse ndisvrtuse suuruse phjal enne ja prast krbet vi arveldust, vlja arvatud juhul, kui asjaoludest tingituna on otstarbekam aluseks vtta midagi muud. Niteks vib osutuda otstarbekaks kasutada plaani krpest vi arveldusest tulenevat kasumit kigepealt selleks, et elimineerida selle plaaniga seotud kajastamata mdunud talase teenistuse kulutus.

113

114

115

131

ET IAS 19

Paragrahvi 115 illustreeriv nide (Majandus)ksus lpetab he tegevussegmendi tegevuse ja selle segmendi ttajad ei teeni enam hvitisi. See on krbe ilma arvelduseta. Kasutades selle hetke aktuaarseid eeldusi (kaasa arvatud turul valitsevad intressimrad ja muud valitsevad turuhinnad) vahetult enne krbet, on (majandus)ksuse kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtuse netomr 1000, plaani varade iglane vrtus 820 ja kajastamata aktuaarsete eelduste kumulatiivne netosumma 50. (Majandus)ksus rakendas kesolevat standardit esmakordselt aasta tagasi. See suurendas kohustiste netomra 100 vrra, mida (majandus)ksus otsustas kajastada viie aasta jooksul (vt paragrahvi 155 punkt b). Krbe vhendab kohustuse ndisvrtuse netomra 100 vrra, saades tulemuseks 900. Varem kajastamata aktuaarsetest kasumitest ja lekantavatest summadest 10% (100/1000) on seotud kohustuse selle osaga, mis elimineeriti krpe tttu. Seega on krpe mju jrgmine: Krpest tulenev kasum

Enne krbet Kohustuse ndisvrtuse netosumma Plaani varade iglane vrtus

Prast krbet

1000

(100)

900

(820) 180

(100)

(820) 80

Kajastamata aktuaarsed kasumid Kajastamata lekantavad summad (100 4/5) Bilansis kajastatud kohustise netomr

50

(5)

45

(80)

(72)

150

(97)

53

Esitusviis
Saldeerimine
116 (Majandus)ksus saldeerib he plaani vara ja teise plaani kohustise siis ja ainult siis, kui: a) b) 117 (majandus)ksusel on juriidilist judu omav igus kasutada he plaani lejki teise plaani vlgade katteks; ja (majandus)ksus kavatseb kohustusi tita netosummana vi samaaegselt realiseerida he plaani lejgi ning tita teise plaani kohustuse.

Saldeerimise kriteeriumid on sarnased IAS 32-s Finantsinstrumendid: esitamine kehtestatud kriteeriumitele finantsinstrumentide kohta.

132

ET IAS 19

Lhi- ja pikaajaliste elementide eristamine

118 Mned (majandus)ksused eristavad kibevara ja lhiajalisi kohustisi phivarast ja pikaajalistest kohustistest. Kesoleva standardiga ei stestata, kas (majandus)ksus peab eristama tsuhtejrgsetest hvitistest tulenevate varade ja kohustiste lhi- ja pikaajalisi elemente vi mitte.

Tsuhtejrgsete hvitiste kulutuste finantskomponendid

119 Kesoleva standardiga ei stestata, kas (majandus)ksus peab esitama jooksva talase teenistuse kulutuse, intressikulu ja plaani varadelt saadava tulu kasumiaruande he tulu- vi kulukirje komponentidena vi mitte.

Avalikustamine
120 (Majandus)ksus avalikustab teabe, mis vimaldab finantsaruannete kasutajatel hinnata tema kindlaksmratud hvitistega plaanide olemust ja perioodi jooksul nendes plaanides toimunud muutuste finantsmju. (Majandus)ksus avalikustab jrgmise teabe kindlaksmratud hvitistega plaanide kohta: a) b) c) (majandus)ksuse arvestusmeetodid aktuaarsete kasumite ja kahjumite kajastamiseks; plaani liigi ldkirjeldus; kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtuse alg- ja lppsaldode vrdlus, vajadusel nidates eraldi perioodi jooksul esinenud mjud, mis tulenevad igast jrgnevalt esitatud komponendist: i) ii) iii) iv) v) vi) vii) viii) ix) x) d) e) jooksva talase teenistuse kulutus; intressikulu; plaanis osalejate sissemaksed; aktuaarsed kasumid ja kahjumid; vlisvaluuta kursimuutused plaanidest, esitusvaluutast erinevas valuutas; makstud hvitised; mdunud talase teenistuse kulutus; rihendused; krped ja arveldused. mis on mdetud (majandus)ksuse

120A

kindlaksmratud hvitiste kohustuse anals summadena, mis tulenevad tielikult rahastamata plaanidest ja summadena, mis tulenevad tielikult vi osaliselt rahastatud plaanidest; plaani varade iglase vrtuse alg- ja lppsaldode vrdlus ning paragrahvi 104A kohaselt varana kajastatud kikide hvituse saamise iguste alg- ja lppsaldode vrdlus, vajadusel nidates eraldi perioodi jooksul esinenud mjud, mis tulenevad igast alljrgnevalt esitatud komponendist: i) ii) iii) eeldatav tulu plaani varadelt; aktuaarsed kasumid ja kahjumid; vlisvaluuta kursimuutused plaanidest, mis on mdetud esitusvaluutast erinevas valuutas;

133

ET IAS 19

iv) v) vi) vii) (viii) f)

tandja sissemaksed, plaanis osalejate sissemaksed; makstud hvitised; rihendused ja arveldused.

punktis c toodud kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtuse ja punktis e toodud plaani varade iglase vrtuse vrdlus bilansis kajastatud varade ja kohustiste suhtes, nidates vhemalt jrgmised andmed: i) ii) iii) iv) bilansis kajastamata aktuaarsete kasumite ja kahjumite netosummasid (vt paragrahv 92); bilansis kajastamata mdunud talase teenistuse kulutus (vt paragrahv 96); kik summad, mida ei ole kajastatud varana paragrahvi 58 punktis b stestatud piirangu tttu; paragrahvi 104A kohaselt varana kajastatud hvituse saamise iguste iglane vrtus bilansipeval (koos lhikese kirjeldusega hvituse saamise iguse ja sellega seotud kohustuse vahelise seose kohta); ja muud bilansis kajastatud summad.

v) g)

kasumiaruandes kajastatud kulude kogusumma kikide jrgmiste komponentide kohta ja kasumiaruande kirjed, kus need sisalduvad: i) ii) iii) iv) v) vi) vii) viii) jooksva talase teenistuse kulutus; intressikulu; eeldatav tulu plaani varadelt; eeldatav tulu paragrahv 104A kohaselt varana kajastatud hvituse saamise igustelt; aktuaarsed kasumid ja kahjumid; mdunud talase teenistuse kulutus; mis tahes krbete vi arvelduste mju; ja paragrahvi 58 punktis b stestatud piirangu mju.

h)

kajastatud tulude ja kulude aruandes kajastatud kogusumma iga jrgneva komponendi kohta: i) ii) aktuaarsed kasumid ja kahjumid; ja paragrahvi 58 punktis b stestatud piirangu mju.

i)

(majandus)ksuste puhul, mis kajastavad aktuaarseid kasumeid ja kahjumeid kajastatud tulude ja kulude aruandes koosklas paragrahviga 93A, kajastatud tulude ja kulude aruandes kajastatud aktuaarsete kasumite ja kahjumite kumulatiivne summa; iga plaani varade philiigi puhul, mille hulka kuuluvad, kuid mitte ainult, omakapitaliinstrumendid, vlainstrumendid, kinnisvara ja kik muud varad, iga sellise philiigi protsendimr vi summa kikide plaani varade iglasest vrtusest; plaani varade iglases vrtuses sisalduvad summad jrgmiste komponentide kohta: i) ii) kik (majandus)ksuse finantsinstrumentide liigid; ja kogu (majandus)ksuse kasutuses olev kinnisvara vi muu vara.

j)

k)

134

ET IAS 19

l) m)

selgitus varadest saadava eeldatava koondtulumra, s.h plaani varade philiikide mju mramiseks kasutatud aluse kohta; tegelik tulu plaani varadelt, samuti tegelik tulu paragrahvi 104A kohaselt varana kajastatud hvituse saamise igustelt; bilansipeval kasutuselolevad peamised aktuaarsed eeldused, kohaldatavuse korral muu hulgas jrgmine: i) ii) iii) iv) diskontomrad; kikide plaani varade eeldatavad tulumrad finantsaruannetes esitatud perioodide likes; paragrahvi 104A kohaselt kikide varana kajastatud hvituse saamise iguste eeldatavad tulumrad finantsaruannetes esitatud perioodide likes; eeldatavad palgatusumrad (ja indeksite vi muude selliste muutujate muutused, mis on plaani formaalsete vi faktiliste tingimustega mratud hvitiste edaspidise suurendamise aluseks); suundumused arstiabi maksumuses; ja muud olulised kasutatud aktuaarsed eeldused. (Majandus)ksus esitab kik aktuaarsed eeldused absoluutmrades (niteks absoluutsete protsendimradena) ja mitte ksnes erinevate protsendimrade vi muude muutujate vahena.

n)

v) vi)

o)

eeldatud arstiabi maksumuse he protsendipunkti suuruse suurenemise mju ja he protsendipunkti suuruse vhenemise mju alljrgnevale: i) ii) jooksva talase teenistuse kulutuse ja tsuhtejrgse netomaksumuse intressikulude komponentide kogusumma; ja arstabi perioodilise

tsuhtejrgsete akumuleerunud hvitiste kohustus arstiabi maksumuse eest.

Kmealuse avalikustamise eesmrgil ksitletakse kiki teisi eeldusi konstantsena. Krge inflatsiooniga keskkonnas toimivate plaanide puhul avalikustatakse eeldatud arstiabi maksumuse sellise protsentuaalse suurenemise vi vhenemise mju, mis on vrdvrne he protsendipunkti mjuga madala inflatsiooniga keskkonnas. p) kesoleva aruandeaasta ja eelmise nelja aruandeaasta summad alljrgneva osas: i) ii) kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtus, plaani varade iglane vrtus ja plaani le- vi puudujk; ja kogemusphised korrigeerimised, mis tulenevad: A) B) q) 121 plaani kohustised vljendatuna kas 1) summana vi 2) protsendina plaani kohustistest bilansipeval ja plaani varad vljendatuna kas 1) summana vi 2) protsendina plaani varadest bilansipeval.

tandja parim hinnang, niipea kui seda on vimalik usaldusvrselt kindlaks mrata, prast bilansipeva algaval aruandeaastal plaani eeldatavasti tasutavate sissemaksete kohta.

Paragrahvi 120A punktis b nutakse plaani liigi ldkirjeldust. Selline kirjeldus eristab niteks kindlasummalisel palgal phinevaid pensioniplaane lplikul palgal phinevatest pensioniplaanidest ja tsuhtejrgsetest arstiabiplaanidest. Plaani kirjeldus sisaldab ka mitteformaalset praktikat, millega kaasneb faktiline kohustus, mis sisaldub kindlaksmratud hvitiste kohustuse mtmises koosklas paragrahviga 52. ksikasjalikumaid andmeid ei nuta.

135

ET IAS 19

122

Kui (majandus)ksusel on mitu kindlaksmratud hvitistega plaani, vib andmed esitada kokkuvtlikult, iga plaani kohta eraldi vi rhmitatuna nii, nagu peetakse otstarbekaks. Vib osutuda otstarbekaks eristada rhmi niteks jrgmiste kriteeriumite alusel: a) b) plaanide geograafiline asukoht, niteks kodumaiste ja vlismaiste plaanide eristamine; vi selle alusel, kas plaanid sisaldavad oluliselt erinevaid riske, niteks eristades kindlasummalisel palgal phinevaid pensioniplaane lplikul palgal phinevatest plaanidest ja tsuhtejrgsetest arstiabiplaanidest.

Kui (majandus)ksus esitab mitme plaani kohta kokkuvtlikud andmed, siis esitatakse need kaalutud keskmistena vi suhteliselt kitsaste vahemikena. 123 124 Paragrahvis 30 nutakse tiendavaid andmeid selliste mitut tandjat hlmavate plaanide kohta, mida ksitatakse kindlaksmratud hvitistega plaanidena. Kui IAS 24 seda nuab, avalikustab (majandus)ksus jrgmise teabe: a) b) 125 tehingute kohta seotud osapoolte ja tsuhtejrgsete hvitiste plaanide vahel; ning juhtkonna vtmeisikute tsuhtejrgsete hvitiste kohta.

Kui IAS 37 seda nuab, avalikustab (majandus)ksus teabe tsuhtejrgsete hvitiste kohustusest tulenevate tingimuslike kohustiste kohta.

Muud pikaajalised ttajate hvitised

126 Muud pikaajalised ttajate hvitised on niteks: a) b) c) d) e) 127 pikaajalised kompenseeritavad puudumised, niteks pikaajalise ttamise eest antav puhkus vi teadustks vetav puhkus; thtpevadega seotud hvitised vi muud pikaajalise ttamisega seotud hvitised; pikaajalised invaliidsushvitised; kasumiosalus ja boonused, mis kuuluvad maksmisele kaheteist kuu vi pikema aja jooksul prast selle perioodi lppu, mil ttaja asjakohast talast teenust osutas; ja edasilkkunud kompensatsioonid, mida makstakse kaheteist kuu vi pikema aja jooksul alates selle perioodi lpust, mil see vlja teeniti.

ldjuhul ei kaasne muude pikaajaliste ttajate hvitiste mtmisega samal mral ebakindlust kui tsuhtejrgsete hvitiste mtmisega. Lisaks sellele tekitab muude pikaajaliste ttajate hvitiste kasutuselevtt vi nende muutmine harva olulisi mdunud talase teenistuse kulutusi. Neil phjustel nutakse kesoleva standardiga muude pikaajaliste ttajate hvitiste arvestamisel lihtsustatud meetodi kasutamist. See meetod erineb tsuhtejrgsete hvitiste arvestamise meetodist jrgmiselt: a) b) aktuaarsed kasumid ja kahjumid kajastatakse kohe ja koridori ei rakendata; ja kik mdunud talase teenistuse kulutused kajastatakse kohe.

Kajastamine ja mtmine
128 Muude pikaajaliste ttajate hvitiste kohustisena kajastatud summa on jrgmiste summade neto kogusumma: a) b) kindlaksmratud hvitiste kohustuse ndisvrtus bilansipeval (vt paragrahv 64); miinus selliste plaani varade (kui neid on) iglane vrtus bilansipeval, millest tulenevad kohustused tuleb tita otseselt (vt paragrahvid 102-104).

136

ET IAS 19

Selle kohustise mtmisel rakendab (majandus)ksus paragrahve 49-91, vlja arvatud paragrahvid 54 ja 61. Hvituse saamise iguse kajastamisel ja mtmisel rakendab (majandus)ksus paragrahvi 104A. 129 Muude pikaajaliste ttajate hvitiste puhul kajastab (majandus)ksus jrgmiste summade neto kogusumma kuluna vi (paragrahvi 58 kohaselt) tuluna, vlja arvatud selles ulatuses, milles mne muu standardiga nutakse vi lubatakse arvestada vara soetusmaksumuse hulka: a) b) c) d) e) f) 130 jooksva talase teenistuse kulutuse (vt paragrahvid 63-91); intressikulu (vt paragrahv 82); eeldatava tulu kikidest plaani varadest (vt paragrahvid 105-107) ja kikidest varana kajastatud hvituse saamise igustest (vt paragrahv 104A);. aktuaarseid kasumeid ja kahjumeid, mida kiki kajastatakse kohe; mdunud talase teenistuse kulutusi, mida kiki kajastatakse kohe; ja mis tahes krbete vi arvelduste mju (vt paragrahvid 109 ja 110).

Muude pikaajaliste ttajate hvitiste ks vorm on pikaajalised invaliidsushvitised. Kui hvitise mr sltub talase teenistuse pikkusest, tekib kohustus talase teenuse osutamisel. Selle kohustuse mtmisel vetakse arvesse, kui tenoline on vljamaksmine ja kui pika aja jooksul vljamaksmine eeldatavasti peab toimuma. Kui hvitise suurus on kikidele invaliidistunud ttajaile hesugune, olenemata talase teenistuse kestusest, kajastatakse nende hvitiste eeldatav maksumus siis, kui pikaajalist invaliidsust phjustav juhtum aset leiab.

Avalikustamine
131 Kuigi kesoleva standardiga ei nuta spetsiifilise teabe avalikustamist pikaajaliste ttajate hvitiste kohta, vidakse teabe avalikustamist nuda teiste standarditega, niteks kui sellistest hvitistest tulenev kulu on oluline ja seega oleks avalikustamine nutud koosklas IAS 1-ga. Kui see on nutud IAS 24-ga, avalikustab (majandus)ksus teabe muude pikaajaliste ttajate hvitiste kohta juhtkonna vtmeisikutele.

Tsuhte lpetamise hvitised

132 Kesolevas standardis ksitletakse tsuhte lpetamise hvitisi muudest ttajate hvitistest eraldi, kuna kohustust tekitav sndmus on tsuhte lpetamine, mitte ttaja talane teenistus.

Kajastamine
133 (Majandus)ksus kajastab tsuhte lpetamise hvitisi kohustisena ja kuluna siis ja ainult siis, kui (majandus)ksus on selgelt kohustunud: a) b) 134 lpetama tsuhte ttaja vi ttajate rhmaga enne tavaprast pensionilejmise kuupeva; vi pakkuma tsuhte lpetamise hvitisi, et soodustada vabatahtlikku tlt lahkumist.

(Majandus)ksus on selgelt kohustunud tsuhte lpetama siis ja ainult siis, kui (majandus)ksusel on olemas ksikasjalik formaalne kava tsuhte lpetamiseks ning kui (majandus)ksusel ei ole reaalselt vimalik sellest taganeda. ksikasjalik kava hlmab vhemalt jrgmist: a) b) c) selliste ttajate asukoht, funktsioon ja hinnanguline arv, kelle talane teenistus kavatsetakse lpetada; tsuhte lpetamise hvitiste suurused iga ametikoha liigi vi tegevusala likes; ja plaani rakendamise aeg. Rakendamine algab vimalikult peatselt ja toimub nii kiiresti, et oluliste muutuste tekkimine plaani ei oleks tenoline.

137

ET IAS 19

135

(Majandus)ksusel vib olla kohustus teha ttajale tsuhte lpetamisel vljamakseid (vi pakkuda muid hvitisi) koosklas seadustega, ttajate vi nende esindajatega slmitud lepingute vi muude kokkulepetega vi faktilise kohustusega, mis phineb senisel ritegevuse praktikal, taval vi tingituna soovist kituda iglaselt. Sellised maksed on tsuhte lpetamise hvitised. Tsuhte lpetamise hvitised on enamasti hekordsed vljamaksed, kuid sisaldavad mnikord ka: a) b) pensionihvitiste vi muude tsuhtejrgsete hvitiste suurendusi kas kaudselt ttajate hvitiste plaani kaudu vi otseselt; ja palka kuni kindlaksmratud etteteatamisperioodi lpuni, kui (majandus)ksusele majanduslikku kasu toovaid talaseid teenuseid. ttaja ei osuta edaspidi

136

Mningaid ttajate hvitisi makstakse olenemata phjusest, miks ttaja tlt lahkub. Selliste hvitiste maksmine on kindel (eeldades, et teatavad garanteerimist vi minimaalset teenistust ksitlevad tingimused on tidetud), kuid nende vljamaksmise aeg ei ole kindel. Kuigi selliseid hvitisi ksitatakse mningates riikides tsuhte lpetamise hvitustena vi lisahvistena, on pigem tegemist tsuhtejrgsete hvitistega, mitte tsuhte lpetamise hvitistega, ja (majandus)ksus arvestab neid tsuhtejrgsete hvitistena. Mned (majandus)ksused pakuvad ttaja vabatahtliku tsuhte lpetamise korral viksemat hvitist (sisuliselt tsuhtejrgset hvitist), kui (majandus)ksuse algatusel toimuva mittevabatahtliku tsuhte lpetamise korral. Tiendav hvitis, mida makstakse mittevabatahtliku tsuhte lpetamise korral, on tsuhte lpetamise hvitis. Tsuhte lpetamise hvitised ei anna (majandus)ksusele tulevast majanduslikku kasu ning neid kajastatakse kohe kuluna. Tsuhte lpetamise hvitiste kajastamisel vib (majandus)ksusel olla vaja arvestada ka pensionihvitiste vi muude ttajate hvitiste krpimist (vt paragrahv 109).

137 138

Mtmine
139 140 Kui tsuhte lpetamise hvitiste maksethtaeg saabub enam kui kaksteist kuud prast bilansipeva, diskonteeritakse need kasutades paragrahvis 78 kindlaksmratud diskontomra. Kui on tehtud pakkumine eesmrgiga soodustada vabatahtlikku tlt lahkumist, vetakse tsuhte lpetamise hvitiste mtmise aluseks selliste ttajate arv, kes selle pakkumise eeldatavasti vastu vtavad.

Avalikustamine
141 Kui selliste ttajate arv, kes vtavad vastu pakutavad tsuhte lpetamise hvitised, ei ole selge, on tegemist tingimusliku kohustisega. Lhtuvalt IAS 37 nuetest avalikustab (majandus)ksus teabe tingimuslike kohustise kohta, vlja arvatud juhul, kui selle arveldamine ei ole tenoline. Nagu nutud IAS 1-s, avalikustab (majandus)ksus kulu olemuse ja summa, kui tegemist on olulise kuluga. Tsuhete lpetamise hvitistega vivad kaasneda kulud, mis tuleb avalikustada, et sellele nudele vastata. Juhtudel, mil IAS 24 seda nuab, avalikustab (majandus)ksus teabe juhtkonna vtmeisikutele makstavate tsuhte lpetamise hvitiste kohta.

142 143

144-152 Kehtetu

leminekustted
153 Kesolev osa stestab kindlaksmratud hvitistega plaani ksitlemise leminekuperioodil. Kui (majandus)ksus kesoleva standardi esmakordselt muude ttajate hvitiste suhtes kasutusele vtab, rakendab ta IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead. Kesoleva standardi esmakordsel kasutuselevtul mrab (majandus)ksus oma kindlaksmratud hvitistega plaanide leminekukohustise sel kuupeval jrgmiselt: a) kohustuse ndisvrtus kasutuselevtu peval (vt paragrahv 64);

154

138

ET IAS 19

b) c) 155

miinus selliste plaani varade (kui neid on) iglane vrtus esmakordse kasutuselevtu kuupeval, millest tulenevad kohustused tidetakse otseselt (vt paragrahvid 102-104); miinus kik mdunud talase teenistuse kulutused paragrahvi 96 kohaselt, mis kajastatakse hilisematel perioodidel.

Kui leminekukohustis on suurem kui kohustis, mis oleks samal kuupeval kajastatud (majandus)ksuse varasema arvestusmeetodi kohaselt, teeb (majandus)ksus thistamatu otsuse kajastada seda suurenemist osana oma kindlaksmratud hvitiste kohustisest paragrahvi 54 kohaselt: a) b) viivitamata, koosklas IAS 8-ga; vi kuluna lineaarselt kuni viie aasta jooksul alates standardi esmakordsest kasutuselevtust. Kui (majandus)ksus valib variandi b, peab ta: i) ii) iii) bilansis kajastatud varade mtmisel rakendama paragrahvi 58 punktis b kirjeldatud lempiiri;

avalikustama igal bilansipeval: 1) kajastamata suurenemise summa ja 2) kesoleval

perioodil kajastatud summa; piirama edaspidiste aktuaarsete kasumite (aga mitte negatiivse mdunud talase teenistuse kulutuse) kajastamist jrgmiselt. Kui aktuaarne kasum tuleb kajastada paragrahvide 92 ja 93 kohaselt, kajastab (majandus)ksus selle aktuaarse kasumi ksnes sellises ulatuses, milles kajastamata aktuaarsete kasumite kumulatiivne netosumma (enne selle aktuaarse kasumi kajastamist) letab leminekukohustise kajastamata osa suuruse; ja vtta knealune leminekukohustise kajastamata osa arvesse mis tahes edaspidise kasumi vi kahjumi kindlaksmramisel arvelduse vi krpe tulemusel.

iv)

Kui leminekukohustis on viksem kui kohustis, mis oleks samal kuupeval kajastatud (majandus)ksuse eelneva arvestusmeetodi kohaselt, kajastab (majandus)ksus selle vhendamise kohe koosklas IAS 8-ga. 156 Kesoleva standardi esmakordsel kasutuselevtul sisaldab arvestusmeetodi muutus varasematest perioodidest tulenevaid kiki aktuaarseid kasumeid ja kahjumeid, isegi juhul, kui need kuuluvad paragrahvis 92 stestatud 10%-lise koridori alla. Paragrahve 154 ja 156 illustreeriv nide 31. detsembril 1998 on (majandus)ksuse bilansis penisonikohustis 100. (Majandus)ksus vtab standardi kasutusele 1. jaanuaril 1999, mil standardi kohase kohustuse ndisvrtus on 1300 ja plaani varade iglane vrtus on 1000. 1. jaanuaril 1993 suurendas (majandus)ksus pensione (garanteerimata hvitiste maksumus:

160; sel kuupeval garanteerimiseni jnud aja keskmine pikkus: 10 aastat).

lemineku mju on jrgmine: Kohustuse ndisvrtus Plaani varade iglane vrtus 1300 (1000)

Miinus: mdunud talase teenistuse kulutus, mis kajastatakse hilisematel

perioodidel (160 x 4/10) leminekukohustis Juba kajastatud kohustis Kohustise suurenemine (64) 236 100 136

139

ET IAS 19

Paragrahve 154 ja 156 illustreeriv nide

(Majandus)ksus vib valida, kas kajastada suurenemist summas 136 kohe vi viie aasta jooksul. Valikut ei saa muuta.

31. detsembril 1999 on kesoleva standardi kohaselt kohustuse ndisvrtus 1400 ja plaani varade iglane vrtus 1050. Kajastamata aktuaarsete kasumite kumulatiivne netosumma alates standardi kasutuselevtust on 120. Plaanis osalevate ttajate eeldatav keskmine tvimeline iga oli kaheksa aastat. (Majandus)ksus rakendab phimtet, mille kohaselt kik aktuaarsed kasumid ja kahjumid kajastatakse kohe, nagu lubatud paragrahviga 93. Paragrahvi 155 punkti b alapunktis iii stestatud lempiiri mju on jrgmine: Kajastamata aktuaarsete kasumite kumulatiivne netosumma leminekukohustiste kajastamata osa (136 x 4/5) Maksimaalne kajastatav kasum (paragrahvi 155 punkti b alapunktis iii) 120 (109) 11

Justumiskuupev
157 Kesolevat standardit rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hlmavad 1. jaanuaril 1999 vi hiljem algavaid perioode, vlja arvatud paragrahvides 159159C stestatu puhul. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit pensionihvitiste suhtes finantsaruannetes, mis hlmavad enne 1. jaanuari 1999 algavaid perioode, siis avalikustab (majandus)ksus, et 1993. aastal kasutusele vetud IAS 19 Pensionihvitistega seotud kulud asemel on rakendatud kesolevat standardit. Kesoleva standardiga asendatakse 1993.aastal kinnitatud IAS 19 Pensionihvitistega seotud kulud. Aruandeaasta finantsaruannete* suhtes, mis hlmavad 1. juulil 2001 vi hiljem algavaid perioode, kehtib jrgmine: a) plaani varade parandatud mratlus paragrahvi 7 kohaselt ja sellega seotud pikaajaliste ttajate hvitiste fondidesse kuuluvate varade ja tingimustele vastavate kindlustuslepingute mratlused; ning paragrahvides 104A, 128 ja 129 stestatud hvituste kajastamis- ja mtmisnuded ning nendega seotud avalikustatav teave paragrahvi 120A punkti f alapunktis iv, paragrahvi 120A punkti g alapunktis iv, paragrahvi 120A punktis m ja paragrahvi 120A punkti n alapunktis iii.

158 159

b)

Varasem rakendamine on soovitatav. Kui varasem rakendamine mjutab finantsaruandeid, siis avalikustab (majandus)ksus selle asjaolu.

Koosklas justumiskuupevade tpsema snastusega, mis kinnitati 1998. aastal, viidatakse paragrahvides 159 ja 159A aruandeaasta finantsaruannetele. Paragrahvis 157 viidatakse finantsaruannetele.

140

ET IAS 19

159A

Paragrahvis 58A nimetatud muudatusi rakendatakse nende aruandeaasta finantsaruannete suhtes, mis hlmavad 31. mail 2002 vi hiljem lppevaid perioode. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui varasem rakendamine mjutab finantsaruandeid, siis avalikustab (majandus)ksus selle asjaolu. (Majandus)ksus rakendab paragrahvides 32A, 34-34B, 61 ja 120-121 tehtud muudatusi 1. jaanuaril 2006 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevaid muudatusi enne 1. jaanuari 2006 algavate perioodide suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. Paragrahvides 93A-93D esitatud igust vib kasutada 16. detsembril 2004 vi hiljem lppevate aruandeaastate suhtes. (Majandus)ksus, mis kasutab seda igust enne 1. jaanuari 2006 algavate aruandeaastate suhtes, rakendab ka paragrahvides 32A, 34-34B, 61 ja 120-121 toodud muudatusi. IAS 8 rakendub, kui (majandus)ksus muudab oma arvestusmeetodeid, et peegeldada paragrahvides 159-159C nimetatud muutusi. Neid muutuseid tagasiulatuvalt rakendades, nagu nutud IAS 8-s, ksitab (majandus)ksus neid muutuseid nii, nagu neid oleks rakendatud selle standardi lejnud osaga samal ajal, vlja arvatud see, et (majandus)ksus vib avalikustada paragrahvi 120A punktis p nutud summad, kuna need summad mratakse kindlaks iga aruandeaasta kohta edasiulatuvalt alates finantsaruannetes esitatud esimesest aruandeaastast, mil (majandus)ksus esimest korda rakendab paragrahvis 120A esitatud muudatusi.

159B

159C

160

141

ET IAS 20

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 20 Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine

Rakendusala
1 2 Kesolevat standardit rakendatakse valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamisel ja avalikustamisel ning muu valitsusepoolse abi avalikustamisel. Kesolevas standardis ei ksitleta: a) b) spetsiifilisi probleeme, mis tekivad valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamisel muutuvate hindade mju peegeldavates finantsaruannetes vi samalaadses tiendavas informatsioonis; valitsusepoolset abi, mida (majandus)ksus saab kasuna, mis vetakse arvesse maksustatava tulu kindlaksmramisel vi mis mratakse kindlaks vi mida piiratakse tulumaksukohustise alusel (nt tulumaksupuhkus, investeeringu maksusoodustused, kiirendatud kulumi rakendamine ja vhendatud tulumaksumrad); riigi osalust (majandus)ksuse omandis; IAS 41-ga Pllumajandus hlmatud valitsusepoolset sihtfinantseerimist.

c) d)

Misted
3 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Valitsus on valitsus, valitsusasutused ja samalaadsed kohalikud, riiklikud vi rahvusvahelised asutused. Valitsusepoolne abi on valitsusepoolne tegevus, mille eesmrk on anda majanduslikku kasu teatavatele kriteeriumitele vastavale (majandus)ksusele vi (majandus)ksuste rhmale. Kesolevas standardis ei hlma valitsusepoolne abi kaudset kasu, mida saadakse ldisi majandustingimusi mjutavate meetmete kaudu (nt arenevatesse piirkondadesse infrastruktuuri rajamine vi konkurentidele ripiirangute seadmine). Valitsusepoolne sihtfinantseerimine on valitsusepoolne abi (majandus)ksusele ressursside leandmise teel vastutasuks selle eest, et (majandus)ksus on minevikus vastanud teatavatele phitegevusega seotud tingimustele vi teeb seda tulevikus. Siia ei kuulu need valitsusepoolse abi vormid, mille vrtust ei ole vimalik usaldusvrselt mta, ja tehingud valitsusasutustega, mida ei ole vimalik eristada (majandus)ksuse tavaprastest ritehingutest.* Varade sihtfinantseerimine on valitsusepoolne sihtfinantseerimine, mille esmatingimus on, et selle saamise tingimustele vastav (majandus)ksus peab ostma, ehitama vi muul viisil omandama pikaajalist vara. Vara liigi vi asukohaga vi omandamise vi omamise perioodidega seotud krvaltingimuste lisandumine on samuti vimalik. Tegevuskulude sihtfinantseerimine on sihtfinantseerimine, mis ei ole varade sihtfinantseerimine. Tingimuslikult tagastamatud laenud on laenud, mille tagasimaksest laenuandja kohustub loobuma teatavatel kindlatel ettenhtud tingimustel.

Vt ka SIC 10: Valitsusepoolne abi, kui puudub konkreetne seos phitegevusega.

142

ET IAS 20

iglane vrtus on summa, mille eest on vimalik vahetada vara omavahel mitteseotud teadliku ja huvitatud ostja ning teadliku ja huvitatud mja vahel. 4 Valitsusepoolne abi vib esineda mitmesugustes vormides, mis erinevad nii abi laadi kui ka sellega tavaliselt kaasnevate tingimuste poolest. Abi eesmrk vib olla (majandus)ksuse kannustamine sellise tegevuse alustamiseks, mida see ei oleks tavaliselt ette vtnud, kui abi ei oleks osutatud. Valitsusepoolse abi saamine (majandus)ksuse poolt vib finantsaruannete koostamisel olla oluline kahel phjusel. Esiteks, kui ressursid on le antud, peab selle leandmise jaoks leidma sobiva arvestusmeetodi. Teiseks on soovitatav nidata, mil mral on (majandus)ksus aruandeperioodil sellisest abist kasu saanud. See hlbustab (majandus)ksuse finantsaruannete vrdlemist eelnevate perioodide finantsaruannetega ja teiste (majandus)ksuste finantsaruannetega. Valitsusepoolset sihtfinantseerimist nimetatakse tihti ka subsiidiumiks, abirahaks vi toetuseks.

Valitsusepoolne sihtfinantseerimine
7 Valitsusepoolset sihtfinantseerimist, sealhulgas mitterahalist sihtfinantseerimist iglases vrtuses, ei kajastata enne, kui on piisavalt kindel, et: a) b) 8 (majandus)ksus vastab sihtfinantseerimisega kaasnevatele tingimustele; ja sihtfinantseerimine leiab aset.

Valitsusepoolset sihtfinantseerimist ei kajastata enne, kui on piisavalt kindel, et (majandus)ksus vastab sihtfinantseerimisega kaasnevatele tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kttesaamine ei ole iseenesest piisav tend, et sellega kaasnevad tingimused on tidetud vi saavad tidetud. Sihtfinantseerimise viis ei mjuta selle suhtes kasutatava arvestusmeetodi valikut. Seega arvestatakse sihtfinantseerimist htmoodi, olenemata sellest, kas see saadakse rahas vi vhendatakse selle abil (majandus)ksuse kohustist valitsusasutuse ees. Valitsusepoolset tingimuslikult tagastamatut laenu ksitletakse valitsusepoolse sihtfinantseerimisena, kui on piisavalt kindel, et (majandus)ksus tidab laenu kustutamise tingimused. Kui valitsusepoolne sihtfinantseerimine on kajastatud, ksitletakse iga sellega seotud tingimuslikku kohustist vi tingimuslikku vara koosklas IAS 37-ga Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad. Valitsusepoolset sihtfinantseerimist kajastatakse sstemaatiliselt tuluna nendel perioodidel, mis on vajalikud sihtfinantseerimise sidumiseks kulutustega, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on ette nhtud. Sihtfinantseerimist ei kajastata otse omakapitalis. Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestuslikus ksitluses on levinud kaks ldist meetodit: kapitalimeetod, mille kohaselt sihtfinantseerimine kajastatakse otse omakapitalis, ja tulumeetod, mille kohaselt kajastatakse seda tuluna he vi mitme perioodi jooksul. Kapitalimeetodi pooldajad vidavad jrgmist: a) valitsusepoolne sihtfinantseerimine on finantseerimisvahend ja sellena tuleb seda bilansis ksitleda, mitte aga kasumiaruandes nende kulukirjete saldeerimiseks, mida sellega on finantseeritud. Et tagasimakset ei eeldata, peab sihtfinantseerimist krediteerima otse omakapitalis; ja valitsusepoolse sihtfinantseerimise kajastamine kasumiaruandes ei ole asjakohane, sest seda ei teenita, vaid see kujutab endast valitsuse poolt seatud stiimulit ilma vastavate kulutusteta.

10 11 12

13

14

b) 15

Tulumeetodi pooldajad vidavad jrgmist: a) b) et valitsusepoolset sihtfinantseerimist saadakse muust allikast kui omanikelt, siis ei krediteerita seda otse omakapitalis, vaid kajastatakse tuluna vastavate perioodide jooksul; valitsusepoolne sihtfinantseerimine on harva tasuta. (Majandus)ksus saab selle vastutasuks temale pandud tingimuste ja kohustuste titmise eest. Seega kajastatakse sihtfinantseerimist tuluna ja viiakse vastavusse nende kulutustega, mille katmiseks sihtfinantseerimine on ette nhtud; ja

143

ET IAS 20

c) 16

et tulumaksuga ja muude maksudega maksustatakse tulu, siis on loogiline ksitleda kasumiaruandes ka valitsusepoolset sihtfinantseerimist, mis on riigi fiskaalpoliitika osa.

Tulumeetodi puhul on peamine see, et valitsusepoolset sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna sstemaatiliselt ja ratsionaalselt perioodidel, mis on vajalikud sihtfinantseerimise sidumiseks vastavate kulutustega. Valitsusepoolse sihtfinantseerimise kajastamine tuluna, tuginedes laekumistele, ei vasta tekkephisele arvestusphimttele (vt IAS 1 Finantsaruannete esitamine) ja seda vib kasutada ainult siis, kui ei ole mingit alust sihtfinantseerimise jaotamiseks muudele perioodidele kui sellele, millal see saadi. Tavaliselt on lihtne kindlaks mrata perioode, mil (majandus)ksus kajastab sihtfinantseerimisega seotud kulutusi vi kulusid ja seega kajastatakse konkreetsete kuludega seotud sihtfinantseerimine tuluna vastavate kuludega samal perioodil. Samuti kajastatakse amortiseeritavate varade sihtfinantseerimist tuluna nendel perioodidel ja samas proportsioonis, mil neid varasid amortiseeritakse. Mitteamortiseeritavate varade sihtfinantseerimine vib samuti eeldada teatavate kohustuste titmist ja siis tuleb sihtfinantseerimist kajastada nende perioodide tuluna, millal kohustuste titmiseks vajalikud kulutused tekivad. Niteks vib maa annetamise tingimus olla sellele ehitatav ehitis ja seetttu vib olla asjakohane kajastada seda tuluna ehitise kasutusea jooksul. Sihtfinantseerimist saadakse mnikord osana mingist finants- vi fiskaalabi paketist, millega on seotud mitmeid tingimusi. Sellistel juhtudel tuleb hoolikalt tpsustada selliste kulutuste ja kulude tekkimisega seotud tingimused, mis mravad kindlaks sihtfinantseerimise teenimise perioodid. Mnikord vib olla sobiv jaotada osa sihtfinantseerimisest htedel ja osa teistel alustel. Valitsusepoolne sihtfinantseerimine, mida saadakse juba esinenud kulude vi kahjumite kompenseerimise vi (majandus)ksusele kohese rahalise toetuse andmise eesmrgil, ilma asjaomaste tulevaste kulutusteta, kajastatakse selle perioodi tuluna, mil ta muutub kttesaadavaks. Mnes olukorras vib valitsusepoolse sihtfinantseerimise eesmrgiks olla anda (majandus)ksusele kohest rahalist toetust, mitte olla stiimuliks spetsiifiliste kulutuste tegemisel. Selline sihtfinantseerimine vib olla piiritletud konkreetse (majandus)ksusega ja ei pruugi olla kttesaadav kigile kasusaajatele. Need olukorrad vivad tingida valitsusepoolse sihtfinantseerimise kajastamist tuluna perioodil, mil (majandus)ksus kvalifitseerub selle saamiseks, koos vastavate asjaolude avalikustamisega, tagamaks selle mju selge mistmine. (Majandus)ksus vib saada valitsusepoolset sihtfinantseerimist eelneval perioodil esinenud kulude vi saadud kahjumite kompensatsiooniks. Selline sihtfinantseerimine kajastatakse selle perioodi tuluna, mil ta muutub kttesaadavaks, koos vastavate asjaolude avalikustamisega, tagamaks selle mju selge mistmine.

17

18

19

20

21

22

Mitterahaline valitsusepoolne sihtfinantseerimine

23 Valitsusepoolne sihtfinantseerimine vib toimuda mitterahalise vara (nt maa vi muud ressursid) leandmisena (majandus)ksuse kasutusse. Sellistel juhtudel on tavaks hinnata selle mitterahalise vara iglast vrtust ja arvestada selles iglases vrtuses nii sihtfinantseerimine kui ka vara. Alternatiivse vimalusena kajastatakse mnikord nii vara kui ka sihtfinantseerimise nimivrtuses.

Varade sihtfinantseerimise esitusviis

24 Varade sihtfinantseerimine, sealhulgas mitterahaline sihtfinantseerimine iglases vrtuses, kajastatakse bilansis kas tulevaste perioodide tuluna vi sihtfinantseerimise summa lahutatakse, saades vara bilansilise (jk)maksumuse. Varade sihtfinantseerimise (vi aktsepteeritavad kaks meetodit. sihtfinantseerimise vastava osa) kajastamisel finantsaruannetes on

25 26 27

Esimese meetodi rakendamisel kajastatakse sihtfinantseerimine tulevaste perioodide tuluna, mis seejrel kajastatakse sstemaatilisel ja ratsionaalsel alusel tuluna vara kasuliku eluea jooksul. Teise meetodi rakendamisel lahutatakse sihtfinantseerimine vara maksumusest, mille tulemusena saadakse vara bilansiline (jk)maksumus. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna amortiseeritava vara eluea jooksul vhenevate amortisatsioonisummade kaudu.

144

ET IAS 20

28

Varade ostmine ja sellega seotud sihtfinantseerimise saamine vib phjustada (majandus)ksuse rahavoogudes olulisi muutusi. Seetttu ja varadesse tehtud brutoinvesteeringute avaldamiseks avalikustatakse need muutused tihti eraldi kirjetena rahavoogude aruannetes, olenemata sellest, kas toetusraha lahutatakse bilansis sellega seotud vara maksumusest vi mitte.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise esitusviis

29 30 Tegevuskulude sihtfinantseerimine esitatakse kasumiaruandes tuluna kas eraldi vi ldpealkirja, nagu niteks Muu tulu, all; teise vimalusena lahutatakse see vastavatest kuludest. Esimese meetodi pooldajad vidavad, et tulu ja kulu saldeerimine ei ole asjakohane ning sihtfinantseerimise eraldamine kuludest lihtsustab vrdlust teiste, sihtfinantseerimisest mjutamata kuludega. Teise meetodi pooldajad vidavad, et neid kulusid ei oleks (majandus)ksus vib-olla ilma sihtfinantseerimiseta ldse teinud ning kulude esitamine ilma sihtfinantseerimise saldeerimiseta vib seega olla eksitav. Mlemat meetodit peetakse tegevuskulude sihtfinantseerimise puhul vastuvetavaks. Finantsaruannete paremaks mistmiseks vib olla vajalik sihtfinantseerimise avalikustamine. Tavaliselt on asjakohane avalikustada sihtfinantseerimise mju kigi eraldi avalikustamisele kuuluvatele tulu- ja kulukirjete kohta.

31

Valitsusepoolse sihtfinantseerimise tagasimakse

32 Sihtfinantseerimist, mis kuulub tagasimaksmisele, arvestatakse raamatupidamisliku hinnangu muutmisena (vt IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead). Sihtfinantseerimise tagasimakset rakendatakse kigepealt sihtfinantseerimisena kajastatud tulevaste perioodide tulu suhtes. Mral, mil tagasimakse letab tulevaste perioodide tulu, vi kui tulevaste perioodide tulu puudub, kajastatakse tagasimakse viivitamatult kuluna. Vara sihtfinantseerimise tagasimakset kajastatakse, suurendades vara bilansilist (jk)maksumust vi vhendades tulevaste perioodide tulu saldot tagasimakstava summa ulatuses. Tiendavat kumulatiivset kulumit, mida oleks seni sihtfinantseerimise puudumisel kajastatud kuluna, kajastatakse viivitamatult kuluna. Vara sihtfinantseerimise tagasimakse tinginud asjaolud vivad nuda vara uue bilansilise (jk)maksumuse vimaliku vrtuse languse kindlaksmramist.

33

Valitsusepoolne abi
34 Paragrahvis 3 esitatud valitsusepoolse sihtfinantseerimise mistest on vlja jetud valitsusepoolse abi teatavad vormid, mille vrtust ei ole vimalik phjendatult hinnata, ja tehingud valitsusasutustega, mida ei ole vimalik eristada (majandus)ksuse tavaprastest ritehingutest. Abi, mida ei ole vimalik phjendatult hinnata, on niteks tasuta tehniline vi turustusalane nustamine ja garantiide andmine. Tehing valitsusasutusega, mida ei ole vimalik eristada (majandus)ksuse tavaprastest ritehingutest, on niteks riigihankega seotud tehing, mille tulemus on osa (majandus)ksuse mgitegevusest. Kasu olemasolu vib kll olla vaieldamatu, kuid tavaprase ritegevuse ja valitsusepoolse abi eristamine oleks meelevaldne. Kasu thtsus vib laltoodud nidetes olla nii oluline, et finantsaruannete eksitavuse vltimiseks on vaja avalikustada abi laad, mr ja kestus. Nullintressimraga vi madala intressimraga laenud on ks valitsusepoolse abi vorme, kuid saadud kasu mratlemiseks ei piisa intresside hindamisest. Kesolevas standardis ei loeta valitsusepoolseks abiks infrastruktuuride arendamist ldise transpordi- ja sidevrgu parandamise teel ning selliste paremate teenuste pakkumist nagu niisutus- vi veevrgustik, mis on psivalt kasutuses kogu kohaliku elanikkonna heaks.

35

36 37 38

145

ET IAS 20

Avalikustamine
39 Avalikustatakse jrgmine teave: a) b) c) valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestusmeetod ning finantsaruannetes esitamise viis; finantsaruannetes kajastatud valitsusepoolse sihtfinantseerimise olemus ja ulatus ning muud valitsusepoolse abi vormid, millest (majandus)ksus on otseselt kasu saanud; ja valitsusepoolse abiga seotud titmata tingimused ja muud vimalikud sndmused.

leminekustted
40 Kesolevat standardit esimest korda rakendav (majandus)ksus peab: a) b) vimaluse korral titma avalikustamise nude; ja kas: i) ii) korrigeerima oma finantsaruandeid vastavalt arvestusmeetodite muutusele IAS 8 kohaselt; vi rakendama kesoleva standardi arvestusstteid ainult sellise sihtfinantseerimise vi selle osade suhtes, mis muutuvad saadaolevateks vi kuuluvad tagasimaksmisele prast kesoleva standardi justumise kuupeva.

Justumiskuupev
41 Kesolevat standardit rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hlmavad 1. jaanuaril 1984 vi hiljem algavaid perioode.

146

ET IAS 21

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 21 Valuutakursside muutuste mjud

Eesmrk
1 (Majandus)ksus vib viia vlistegevust lbi kahel viisil. Ta vib teostada vlisvaluutatehinguid vi omada vlismaiseid riksusi. Lisaks vib (majandus)ksus esitada enda finantsaruandeid vlisvaluutas. Kesoleva standardi eesmrk on stestada alused (majandus)ksuse vlisvaluutatehingute ja vlismaiste riksuste kajastamiseks finantsaruannetes ning finantsaruannete mberarvestamiseks esitusvaluutasse. Phiksimused on, milliseid valuutakursse kasutada ja kuidas kajastada valuutakursside muutuste mju finantsaruannetes.

Rakendusala
3 Kesolevat standardit rakendatakse:* a) vlisvaluutatehingute ja saldode arvestamisel, vlja arvatud nende tuletistehingute ja saldode suhtes, mis kuuluvad standardi IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine rakendusalasse; nende vlismaiste riksuste finantstulemuse ja -seisundi mberarvestamisel, mis on kaasatud (majandus)ksuse finantsaruannetesse kas konsolideerimise teel, proportsionaalse konsolideerimise teel vi kapitaliosaluse meetodil; ja (majandus)ksuse finantstulemuse ja -seisundi mberarvestamisel esitusvaluutasse.

b)

c) 4

IAS 39 kehtib paljude vlisvaluuta tuletisinstrumentide suhtes ning sellest tulenevalt arvatakse need kesoleva standardi rakendusalast vlja. Samas kuuluvad kesoleva standardi rakendusalasse need vlisvaluuta tuletisinstrumendid, mis ei kuulu IAS 39 rakendusalasse (nt mned vlisvaluuta tuletisinstrumendid, mis sisalduvad teistes lepingutes). Lisaks rakendab (majandus)ksus kesolevat standardit tuletisinstrumentidega seotud summade mberarvestamisel arvestusvaluutast esitusvaluutasse. Kesolevat standardit ei rakendata vlisvaluuta riskimaandamisinstrumentide arvestamisel, kaasa arvatud vlismaisesse riksusesse tehtud netoinvesteeringu riskimaandamisinstrumentide arvestamisel. Riskimaandamisinstrumentide arvestamisel rakendatakse IAS 39. Kesolevat standardit rakendatakse (majandus)ksuse finantsaruannete esitamisel vlisvaluutas ning sellega kehtestatakse nuded, et vastavaid finantsaruandeid saaks nimetada rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega vastavuses olevateks. Kesolev standard mratleb avalikustatava informatsiooni nende vlisvaluutasse mberarvestatud finantsandmete suhtes, mis nimetatud nuetele ei vasta. Kesolevat standardit ei rakendata vlisvaluutatehingutest tekkinud rahavoogude esitamisel rahavoogude aruandes vi vlismaiste riksuste rahavoogude mberarvestamisel (vt IAS 7 Rahavoogude aruanded).

Misted
8 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Sulgemiskurss on kahe valuuta vaheline hetke vahetuskurss (spot-kurss) bilansipeval.

Vt samuti SIC 7 Euro kasutuselevtt

147

ET IAS 21

Valuutakursi vahe on erinevus, mis tekib teatud arvu hikute hest valuutast teise valuutasse mberarvestamisel erinevaid valuutakursse kasutades. Valuutakurss on kahe valuuta teineteise vastu vahetamise kurss. iglane vrtus on summa, mille eest on teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus vimalik vahetada vara vi arveldada kohustist. Vlisvaluuta on valuuta, mis ei ole (majandus)ksuse arvestusvaluuta. Vlismaine riksus on aruandva (majandus)ksuse ttarettevte, sidusettevte, hisettevtmine vi filiaal, mille tegevus baseerub vi mille tegevust viiakse lbi riigis vi valuutas, mis ei ole aruandva (majandus)ksuse asukohariik ega -valuuta. Arvestusvaluuta on (majandus)ksuse esmase majanduskeskkonna valuuta. Kontsern on emaettevte ja selle kik ttarettevtted. Rahalised varad ja kohustised on olemasolevad valuutahikud ning vara ja kohustised, mis kuuluvad laekumisele vi maksmisele fikseeritud vi kindlaksmratavas arvus valuutahikutes. Netoinvesteering vlismaisesse riksusesse on aruandva (majandus)ksuse osalus antud riksuse netovarades. Esitusvaluuta on valuuta, milles finantsaruanded esitatakse. Hetke vahetuskurss (spot-kurss) on kohesel vahetusel kehtiv vahetuskurss.

Mistete tpsustamine
Arvestusvaluuta
9 (Majandus)ksuse peamine majanduskeskkond on ldjuhul keskkond, milles (majandus)ksus raha teenib ja kulutab. Arvestusvaluuta mramisel vtab (majandus)ksus arvesse jrgmisi tegureid: a) valuutat: i) ii) b) 10 mis kige enam mjutab kaupade ja teenuste mgihindasid (sageli on see valuuta, milles kaupade ja teenuste mgihinnad fikseeritakse ja arveldatakse); ja mis on selle asukohariigi valuuta, mille konkurentsitingimused ja regulatsioonid mravad peaasjalikult (majandus)ksuse kaupade ja teenuste mgihinnad.

valuutat, mis kige enam mjutab kaupade vi teenustega seotud tju- ja materjalikulutusi ning teisi kulutusi (milleks on sageli valuuta, milles taolised kulutused fikseeritakse ja arveldatakse).

Jrgnevad tegurid vivad samuti anda informatsiooni (majandus)ksuse arvestusvaluuta kohta: a) b) valuuta, milles saadakse finantseerimistegevusest (nt vla- ja omakapitaliinstrumentide emiteerimisest) kujunevad rahalised vahendid. valuuta, milles hoitakse tavaliselt phitegevusest tulenevaid laekumisi.

11

Jrgnevaid lisategureid arvestatakse vlismaise riksuse arvestusvaluuta mramisel ning otsustamaks seda, kas selle arvestusvaluuta htib aruandva (majandus)ksuse omaga (kesolevas kontekstis on aruandvaks (majandus)ksuseks (majandus)ksus, mille vlismaine riksus on selle ttarettevtteks, filiaaliks, sidusettevtteks vi hisettevtmiseks): a) asjaolu, kas vlismaise riksuse tegevus toimub pigem aruandva (majandus)ksuse tegevuse laiendusena kui sellest olulisel mral autonoomselt. Esimesel puhul vib nitena tuua olukorra, kus vlismaine riksus ainult mb aruandvalt (majandus)ksuselt imporditud kaupu ning kannab sellele

148

ET IAS 21

le mgitulu. Viimase niteks vib tuua olukorra, kus riksus akumuleerib raha ning teisi rahalisi varasid ja kohustisi, tekitab kulusid, genereerib tulu ja vtab laenu philiselt kohalikus valuutas; b) c) d) asjaolu, kas aruandva (majandus)ksusega toimuvad tehingud moodustavad vikese vi suure osa vlismaise riksuse tegevusest; asjaolu, kas vlismaise riksuse tegevusega seotud rahavood mjutavad otseselt aruandva (majandus)ksuse rahavoogusid ning on kergesti kttesaadavad (majandus)ksusele lekandmiseks; asjaolu, kas vlismaise riksuse tegevusest tulenevad rahavood on piisavad olemasolevate ja tavaliselt eeldatavate vlakohustuste titmiseks ilma aruandva (majandus)ksuse poolt antavate rahaliste vahenditeta.

12

Kui laltoodud nitajad esinevad lbisegi ning arvestusvaluutat ei saa heselt mrata, kasutab juhtkond oma hinnangut sellise arvestusvaluuta mramiseks, mis esindab kige tpsemalt aluseks olevate tehingute, sndmuste ja tingimuste majanduslikke mjusid. Sellisele lhenemisele tuginedes vtab juhtkond eelkige arvesse paragrahvis 9 toodud peamisi nitajaid, enne kui asub kaaluma paragrahvides 10 ja 11 toodud nitajaid, mille eesmrgiks on anda tiendavaid toetavaid tendeid (majandus)ksuse arvestusvaluuta mramiseks. (Majandus)ksuse arvestusvaluuta peegeldab aluseks olevaid asjakohaseid tehinguid, sndmusi ja tingimusi. Sellest tulenevalt ei muudeta kord juba kindlaksmratud arvestusvaluutat, vlja arvatud juhul, kui toimub muutus aluseks olevates tehingutes, sndmustes ja tingimustes. Kui arvestusvaluuta on hperinflatiivse majanduskeskkonna valuuta, korrigeeritakse (majandus)ksuse finantsaruanded IAS 29 Finantsaruandlus hperinflatiivsetes majanduskeskkondades kohaselt. (Majandus)ksus ei saa vltida aruandluse korrigeerimist IAS 29 kohaselt, vttes niteks enda arvestusvaluutaks valuuta, mis ei vasta kesoleva standardi kohaselt mratud arvestusvaluutale (nagu niteks emaettevtte arvestusvaluuta).

13

14

Netoinvesteering vlismaisesse riksusesse

15 (Majandus)ksusel vib olla rahaline vara vi kohustis, mis kuulub tasumisele vlismaisele riksusele vi selle poolt. Vara vi kohustis, mille arveldamist lhitulevikus ei ole kavandatud ja tenoliselt ei toimu, on oma olemuselt osaks (majandus)ksuse netoinvesteeringust vlismaisesse riksusesse ning seda arvestatakse paragrahvide 32 ja 33 kohaselt. Sellised rahalised varad ja kohustised vivad hlmata pikaajalisi nudeid vi laene. Need ei hlma ostjate tasumata nudeid ja vlgasid tarnijatele. (Majandus)ksus, kellel on rahaline nue vi vlg paragrahvis 15 kirjeldatud vlismaise riksuste suhtes, vib olla kontserni mis tahes ttarettevte. Niteks on (majandus)ksusel kaks ttarettevtet A ja B. Ttarettevte B on vlismaine riksus. Ttarettevte A annab ttarettevttele B laenu. Kui laenu arveldamist ei ole kavandatud ning seda ei ole tulevikus tenoliselt ette nha, oleks ttarettevtte A laenunue ttarettevtte B vastu osa (majandus)ksuse netoinvesteeringust ttarettevttesse B. See kehtib ka juhul, kui ttarettevte A on ise vlismaine riksus.

15A

Rahalised varad ja kohustised

16 Rahalise vara ja kohustise peamiseks tunnuseks on igus saada vi kohustus le anda fikseeritud vi kindlaksmratav arv valuutahikuid. Niteks: rahas makstavad pensionid ja muud ttajate hvitised; rahaliselt arveldatavad eraldised; ja rahalised dividendid, mida kajastatakse kohustistena. Sarnaselt eelnevale on rahaliseks varaks vi kohustiseks leping, millega saadakse vi antakse le muutuv arv (majandus)ksuse omakapitaliinstrumente vi muutuv kogus varasid, nii et saadav vi leantav iglane vrtus vrdub fikseeritud vi kindlaksmratava arvu valuutahikutega. Vastupidiselt eelnevale on mitterahalise vara ja kohustise peamiseks tunnuseks fikseeritud vi kindlaksmratava arvu valuutahikute saamise iguse vi leandmise kohustuse puudumine. Niteks: kaupade ja teenuste eest ettemakstud summad (nt ettemakstud rent); firmavrtus; immateriaalsed varad; varud; materiaalsed phivara; ja eraldised, mis arveldatakse mitterahalise vara leandmisel.

149

ET IAS 21

levaade kesoleva standardi poolt nutud lhenemisest

17 Finantsaruannete koostamisel mrab iga (majandus)ksus kas ksik (majandus)ksus, vlismaiste riksustega (majandus)ksus (nagu niteks emaettevte) vi vlismaine riksus (nagu niteks ttarettevte vi filiaal) enda arvestusvaluuta koosklas paragrahvidega 9-14. (Majandus)ksus arvestab vlisvaluutas fikseeritud varad ja kohustised mber arvestusvaluutasse ning kajastab sellise mberarvestamise mju koosklas paragrahvidega 20-37 ja 50. Paljud aruandvad (majandus)ksused koosnevad mitmetest eraldiseisvatest (majandus)ksustest (nt kontserni moodustab emaettevte ja ks vi mitu ttarettevtet). Erinevatel (majandus)ksustel, kas kontserni liikmetel vi teistel, vivad olla investeeringud sidusettevtetes vi hisettevtmistes. Lisaks sellele vivad neil olla filiaalid. Aruandva (majandus)ksuse iga eraldiseisva (majandus)ksuse finantstulemus ja -seisund tuleb arvestada mber valuutasse, milles aruandev (majandus)ksus enda finantsaruanded esitab. Kesoleva standardiga lubatakse aruandval (majandus)ksusel kasutada esitusvaluutana mistahes valuutat (valuutasid). Aruandva (majandus)ksuse koosseisus oleva iga eraldiseisva (majandus)ksuse puhul, mille arvestusvaluuta erineb esitusvaluutast, arvestatakse finantstulemus ja -seisund mber koosklas paragrahvidega 38-50. Kesoleva standardiga lubatakse samuti finantsaruandeid koostaval autonoomsel (majandus)ksusel vi konsolideerimata finantsaruandeid koostaval (majandus)ksusel esitada enda finantsaruanded mistahes valuutas (vi valuutades), koosklas IAS 27-ga Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded. Kui (majandus)ksuse esitusvaluuta erineb selle arvestusvaluutast, arvestatakse selle finantstulemus ja -seisund samuti mber esitusvaluutasse paragrahvide 38-50 kohaselt.

18

19

Vlisvaluutatehingute kajastamine arvestusvaluutas Esmane kajastamine

20 Vlisvaluutatehing on tehing, mis on fikseeritud vi nuab arveldust vlisvaluutas, sealhulgas tehingud, mis tulenevad sellest, kui (majandus)ksus kas: a) b) c) 21 ostab vi mb kaupu vi teenuseid, mille hind on fikseeritud vlisvaluutas; vtab vi annab laenu, kui vlad vi nuded on fikseeritud vlisvaluutas; vi muul viisil omandab vi mb varasid vi vtab vi arveldab kohustusi, mis on fikseeritud vlisvaluutas.

Vlisvaluutatehingu esmasel kajastamisel arvestusvaluutas arvestatakse vlisvaluuta summa mber arvestusvaluutaks, kasutades arvestusvaluuta ja vlisvaluuta vahelist hetke vahetuskurssi (spot-kurssi) tehingu kuupeval. Tehingukuupevaks on kuupev, mil tehingut saab esmakordselt kajastada koosklas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega. Praktilistel phjustel kasutatakse tihti kurssi, mis on ligikaudu sama tehingukuupeva tegeliku kursiga; niteks vib kigi antud perioodil samas vlisvaluutas teostatud tehingute suhtes kasutada ndala vi kuu keskmist kurssi. Kuid juhul, kui valuutakursid oluliselt kiguvad, ei ole perioodi keskmise kursi kasutamine kohane.

22

Kajastamine jrgmistel bilansipevadel

23 Igal bilansipeval: a) b) vlisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised arvestatakse mber, kasutades sulgemiskurssi; vlisvaluutas fikseeritud soetusmaksumuses mdetavad mitterahalised varad ja kohustised arvestatakse mber kasutades tehingu kuupeval kehtinud valuutakurssi; ja

150

ET IAS 21

c) 24

vlisvaluutas fikseeritud iglases vrtuses mdetavad mitterahalised varad ja kohustised arvestatakse mber kasutades iglase vrtuse mramise kuupeval kehtinud valuutakurssi.

Varade ja kohustiste bilansiline maksumus mratakse kindlaks koosklas teiste asjakohaste standarditega. Niteks materiaalseid phivarasid vib mta iglases vrtuses vi soetusmaksumuses koosklas IAS 16-ga Materiaalsed phivarad. Olenemata sellest, kas bilansiline (jk)maksumus mratakse iglase vrtuse vi soetusmaksumuse alusel, tuleb koosklas kesoleva standardiga vlisvaluutas mratud summa arvestada mber arvestusvaluutasse. Mnede varade ja kohustiste bilansiline maksumus mratakse kindlaks kahe vi enama summa vrdlusena. Koosklas IAS 2-ga Varud on niteks varude bilansiliseks (jk)maksumuseks kas soetusmaksumus vi neto realiseerimisvrtus, olenevalt sellest, kumb on madalam. Sarnaselt sellele on IAS 36 Varade vrtuse langus kohaselt sellise vara bilansiline maksumus, mille puhul esinevad vimalikule vrtuse langusele viitavad asjaolud, selle vara bilansiline (jk)maksumus enne vara vrtuse langusest tuleneva vimaliku kahjumi arvestamist vi kaetav vrtus, olenevalt sellest, kumb on madalam. Juhul, kui selline vara on mitterahaline ja seda mdetakse vlisvaluutas, mratakse bilansiline (jk)maksumus, vrreldes: a) soetusmaksumust vi bilansilist (jk)maksumust, vastavalt varale, arvestatuna mber summa mramise kuupeval kehtinud valuutakursi jrgi (s.t tehingu toimumise kuupeval kehtinud valuutakursi jrgi, kui vara vi kohustis mdetakse lhtuvalt soetusmaksumusest); ja neto realiseerimisvrtust vi kaetavat vrtust, vastavalt varale, arvestatuna mber vrtuse mramise kuupeval kehtinud valuutakursi jrgi (nt bilansipeva sulgemiskursi jrgi).

25

b)

Nimetatud vrdluse tulemusena vib varade vrtuse langusest tuleneva kahjumi kajastamine toimuda arvestusvaluutas, kuid mitte vlisvaluutas, vi vastupidi. 26 Kui eksisteerib mitu erinevat valuutakurssi, kasutatakse kurssi, millega tehingus vi saldos kajastuvad tulevased rahavood oleksid arveldatud, kui need rahavood oleksid mtmiskuupeval tekkinud. Kui kahe valuuta vahetusvimalus ajutiselt puudub, kasutatakse esimest vimalikku kurssi, millega vahetused viksid toimuda.

Valuutakursi vahe kajastamine

27 Nagu viidatud paragrahvis 3, rakendatakse vlisvaluuta riskimaandamisinstrumentide arvestamisel IAS 39. Riskimaandamisinstrumentide arvestuse kohaselt peab (majandus)ksus mningaid valuutakursi vahesid kajastama erinevalt kesolevas standardis nutust. Niteks IAS 39 nuab, et riskimaandamisinstrumentideks loetavate rahaliste varade ja kohustiste valuutakursi vahed kajastatakse esialgselt omakapitalis ulatuses, mil riskimaandaja on efektiivne. Valuutakursi vahed, mis tulenevad rahaliste varade vi kohustiste arveldusest vi nende mberarvestamisest kursside alusel, mis erinevad kurssidest, mida kasutati nende esmasel kajastamisel perioodil vi eelmistes finantsaruannetes, kajastatakse nende tekkimise perioodi kasumis vi kahjumis (kasumiaruandes), vlja arvatud paragrahvis 32 kirjeldatud juhul. Valuutakursi vahe tekib vlisvaluutatehingust tuleneva rahalise vara vi kohustise puhul, kui tehingupeva ja arvelduspeva vahel toimub muutus valuutakursis. Kui tehing arveldatakse samal arvestusperioodil kui see tekkis, kajastatakse kogu valuutakursi vahe sellel perioodil. Kui aga tehing arveldatakse jrgmisel arvestusperioodil, siis mratakse kuni arvelduskuupevani igal vahepealsel perioodil kajastatav valuutakursi vahe kindlaks vastavalt iga perioodi valuutakursi muutusele. Kui mitterahalisest varast vi kohustisest tulenevat kasumit vi kahjumit kajastatakse otse omakapitalis, kajastatakse kasumi vi kahjumiga seotud valuutakursi vahede komponendid samuti otse omakapitalis. Kui aga mitterahalisest varast vi kohustisest tulenevat kasumit vi kahjumit kajastatakse kasumiaruandes, kajastatakse selle kasumi vi kahjumiga seotud valuutakursi vahede komponendid samuti kasumiaruandes. Teised standardid nuavad osade kasumite ja kahjumite kajastamist otse omakapitalis. Niteks IAS 16 nuab, et osad kasumid ja kahjumid, mis tekivad materiaalsete phivarade mberhindamisest, kajastatakse otse omakapitalis. Kui sellist vara mdetakse vlisvaluutas, nuab kesoleva standardi paragrahvi 23 punkt c mberhinnatud vrtuse mberarvestamist, kasutades vrtuse mramise kuupeval kehtinud valuutakurssi, millest tekib valuutakursi vahe, mida kajastatakse samuti omakapitalis.

28

29

30

31

151

ET IAS 21

32

Seoses rahalise vara vi kohustisega tekkiv valuutakursi vahe, mis moodustab osa aruandva (majandus)ksuse netoinvesteeringust vlismaisesse riksusesse (vt paragrahv 15), kajastatakse aruandva (majandus)ksuse konsolideerimata finantsaruannete vi vlismaise riksuse konsolideerimata finantsaruannete kasumis vi kahjumis, sltuvalt kumb on asjakohane. Finantsaruannetes, mis hlmavad vlismaist riksust ja aruandvat (majandus)ksust (nt konsolideeritud finantsaruanded, juhul kui vlismaine riksus on ttarettevte), kajastatakse selline valuutakursi vahe algselt omakapitalis eraldi komponendina ning kajastatakse paragrahvi 48 kohaselt kasumis vi kahjumis netoinvesteeringu mmise jrel. Kui rahaline vara vi kohustis moodustab osa aruandva (majandus)ksuse netoinvesteeringust vlismaisesse riksusesse ning see on fikseeritud aruandva (majandus)ksuse arvestusvaluutas, tekib valuutakursi vahe vlismaise riksuse eraldiseisvates finantsaruannetes koosklas paragrahviga 28. Kui selline vara vi kohustis on fikseeritud vlismaise riksuse arvestusvaluutas, tekib valuutakursi vahe aruandva (majandus)ksuse konsolideerimata finantsaruannetes koosklas paragrahviga 28. Kui selline vara vi kohustis on fikseeritud muus valuutas kui aruandva (majandus)ksuse vi vlismaise riksuse arvestusvaluuta, tekib aruandva (majandus)ksuse konsolideerimata finantsaruannetes ja vlismaise riksuse eraldiseisvates finantsaruannetes valuutakursi vahe koosklas paragrahviga 28. Sellised valuutakursi vahed liigitatakse mber omakapitali eraldi komponendiks finantsaruannetes, mis hlmavad vlismaist riksust ja aruandvat (majandus)ksust (s.t finantsaruannetes, mille puhul vlismaine riksus on konsolideeritud, proportsionaalselt konsolideeritud vi arvestatud kapitaliosaluse meetodi alusel). Kui (majandus)ksuse jooksev arvepidamine on mingis teises valuutas kui tema arvestusvaluuta, arvestab (majandus)ksus finantsaruande koostamisel kik summad mber arvestusvaluutasse, koosklas paragrahvidega 20-26. Selle tulemusena saadakse samad summad arvestusvaluutas, mis oleks tekkinud juhul, kui varad ja kohustised oleksid esmalt kajastatud arvestusvaluutas. Niteks arvestatakse rahalised varad ja kohustised mber arvestusvaluutasse, kasutades sulgemiskurssi ja soetusmaksumuse alusel mdetud mitterahalised varad ja kohustised arvestatakse mber, kasutades valuutakurssi, mis kehtis kuupeval, mil toimus tehing, millest tulenevalt need kajastati.

33

34

Arvestusvaluuta muutus
35 36 Kui (majandus)ksuse arvestusvaluuta muutub, rakendab (majandus)ksus uue arvestusvaluuta suhtes kehtivaid mberarvestusprotseduure edasiulatuvalt alates muudatuse kuupevast. Nagu on mrgitud paragrahvis 13, peegeldab (majandus)ksuse arvestusvaluuta (majandus)ksusega seotud tehinguid, sndmusi ja tingimusi. Sellest tulenevalt arvestusvaluutat selle kindlaksmramise jrgselt ei muudeta, vlja arvatud juhul, kui toimub muutus vastavates tehingutes, sndmustes ja tingimustes. (Majandus)ksuse arvestusvaluuta muutmise vib phjustada niteks muutus valuutas, mis mjutab kige enam kaupade ja teenuste mgihindasid. Arvestusvaluuta muutuse mju arvestatakse edasiulatuvalt. Teisisnu arvestab (majandus)ksus kik varad ja kohustised mber uude arvestusvaluutasse, kasutades muudatuse kuupeval kehtinud valuutakurssi. Saadavaid mberarvestatud summasid ksitletakse mitterahaliste varade ja kohustiste puhul nende soetusmaksumusena. Valuutakursi vahesid, mis tulenevad eelnevalt omakapitalis kajastatud vlismaise riksuse mberarvestamisest koosklas paragrahviga 32 ja paragrahvi 39 punktiga c, ei kajastata kasumis vi kahjumis kuni riksuse mmiseni.

37

Arvestusvaluutast erineva esitusvaluuta kasutamine mberarvestus esitusvaluutasse

38 (Majandus)ksus vib esitada enda finantsaruande mistahes valuutas (vi valuutades). Kui esitusvaluuta erineb (majandus)ksuse arvestusvaluutast, arvestab ta finantstulemuse ja -seisundi mber esitusvaluutasse. Niteks juhul, kui kontsern hlmab erinevaid (majandus)ksuseid, mille arvestusvaluutad on erinevad, esitatakse iga (majandus)ksuse finantstulemus ja -seisund hises valuutas, vimaldamaks koostada konsolideeritud finantsaruandeid.

152

ET IAS 21

39

Sellise (majandus)ksuse finantstulemus ja -seisund, mille arvestusvaluutaks ei ole hperinflatiivse majanduskeskkonna valuuta, arvestatakse mber erinevasse esitusvaluutasse, kasutades jrgmisi protseduure: a) b) c) varad ja kohustised kikides esitatud bilanssides (s.t kaasa arvatud vrdlusandmed) arvestatakse mber antud bilansi kuupeval kehtiva sulgemiskursiga; tulud ja kulud kikides esitatud kasumiaruannetes (s.t kaasa arvatud vrdlusandmed) arvestatakse mber tehingupevadel kehtinud valuutakurssidega; ja kik tulenevad valuutakursi vahed kajastatakse omakapitalis eraldi komponendina.

40

Praktilistel phjustel kasutatakse tulu- ja kulukirjete mberarvestamisel sageli tehingukuupevade valuutakurssidele ligilhedast kurssi, niteks perioodi keskmist kurssi. Samas juhul, kui valuutakursid oluliselt kiguvad, ei ole perioodi keskmise kursi kasutamine kohane. Paragrahvi 39 punktis c viidatud valuutakursi vahed tulenevad: a) tulu ja kulu mberarvestamisest tehingu kuupevade valuutakurssidega ning varade ja kohustiste mberarvestamisest sulgemiskursiga. Sellised valuutakursi vahed tulenevad tulu- ja kulukirjetest, mis on kajastatud nii kasumiaruandes kui ka otse omakapitalis. netovarade algsaldo mberarvestamisest sulgemiskursiga, mis erineb eelnevast sulgemiskursist.

41

b)

Selliseid valuutakursi vahesid ei kajastata kasumis vi kahjumis, kuna valuutakursside muutustel on vike vahetu mju vi puudub vahetu mju ritegevuse praegustele vi tulevastele rahavoogudele. Kui valuutakursi vahed on seotud vlismaise riksusega, mida konsolideeritakse, kuid mis ei ole tisomanduses, jaotatakse mberarvestamisest tulenevad ja vhemusosalusele omistatavad akumuleeritud valuutakursi vahed vhemusosalusele ning kajastatakse konsolideeritud bilansis osana vhemusosalusest. 42 Sellise (majandus)ksuse finantstulemus ja -seisund, mille arvestusvaluutaks on hperinflatiivse majanduskeskkonna valuuta, arvestatakse mber erinevasse esitusvaluutasse, kasutades jrgmisi protseduure: a) kik summad (s.t varad, kohustised, omakapitalikirjed, tulu ja kulu ning samuti vrdlusandmed) arvestatakse mber kige viimase esitatud bilansi kuupeval kehtinud sulgemiskursiga, vlja arvatud juhul, kui summad arvestatakse mber valuutasse, mis ei ole hperinflatiivse majanduskeskkonna valuuta, kajastatakse vrdlusandmetena andmed, mis esitati eelneva aasta vastavates finantsaruannetes kesoleva aasta summadena (s.t neid ei korrigeerita vastavalt hilisematele hinnataseme muutustele vi valuutakursi muutustele).

b)

43

Kui (majandus)ksuse arvestusvaluuta on hperinflatiivse majanduskeskkonna valuuta, korrigeerib (majandus)ksus enda finantsaruanded koosklas IAS 29-ga enne, kui asub kasutama paragrahvis 42 esitatud mberarvestusmeetodit, vlja arvatud vrdlusandmete puhul, mis arvestatakse mber valuutasse, mis ei ole hperinflatiivse majanduskeskkonna valuuta (vt paragrahvi 42 punkt b). Kui majandus ei ole enam hperinflatiivne ja (majandus)ksus ei korrigeeri enam enda finantsaruandeid koosklas IAS 29-ga, kasutab ta finantsaruannete korrigeerimise lpetamise kuupeval korrigeeritud hinnatasemega summasid soetusmaksumustena nende mberarvutamisel esitusvaluutasse.

Vlismaise riksuse mberarvestamine

44 Vlismaise riksuse finantstulemuse ja -seisundi mberarvestamisel esitusvaluutasse rakendatakse lisaks paragrahvidele 38-43 ka paragrahve 45-47 nii, et vlismaist riksust saaks kaasata aruandva (majandus)ksuse finantsaruannetesse konsolideerimise teel, proportsionaalse konsolideerimise teel vi kapitaliosaluse meetodil. Vlismaise riksuse finantstulemuse ja -seisundi hendamisel aruandva (majandus)ksuse finantstulemuse ja seisundiga jrgitakse tavapraseid konsolideerimisprotseduure, nagu niteks ttarettevtte grupisiseste saldode ja grupisiseste tehingute elimineerimine (vt IAS 27 ja IAS 31 Osalemised hisettevtmistes). Samas ei saa grupisisest lhi- vi pikaajalist rahalist vara (vi kohustist) elimineerida vastava grupisisese kohustise (vi vara) vastu, nitamata ra valuutakursi muutuste tulemusi konsolideeritud finantsaruannetes. See tuleneb asjaolust, et rahaline vara vi kohustis vljendab siduvat kohustust vahetada ks valuuta teise vastu ning sellega kaasneb

45

153

ET IAS 21

aruandva (majandus)ksuse jaoks valuutakursi muutustest tulenev kasum vi kahjum. Samalaadselt kajastatakse aruandva (majandus)ksuse konsolideeritud finantsaruannetes sellist valuutakursi vahet jtkuvalt kasumis vi kahjumis, vi kui see tekib seoses paragrahvis 32 kirjeldatud asjaoludega, kajastatakse see kuni vlismaise riksuse mmiseni omakapitalis. 46 Kui vlismaise riksuse finantsaruanded on aruandva (majandus)ksuse aruannetest erineva kuupevaga, koostab vlismaine riksus sageli lisaaruanded, mis on sama kuupevaga nagu aruandva (majandus)ksuse finantsaruanded. Juhul kui seda ei tehta, lubab IAS 27 kasutada erinevat aruandekuupeva, tingimusel, et erinevus ei leta kolme kuud ning et vetakse arvesse erinevate aruandekuupevade vahel toimunud oluliste tehingute vi muude sndmuste mju. Sel juhul arvestatakse vlismaise riksuse varad ja kohustised mber vlismaise riksuse bilansipeva valuutakursiga. Vajaduse korral korrigeeritakse andmeid oluliste valuutakursi muutuste suhtes kuni aruandva (majandus)ksuse bilansipevani koosklas IAS 27-ga. Sama lhenemist kasutatakse kapitaliosaluse meetodi rakendamisel sidusettevtete ja hisettevtmiste suhtes ning proportsionaalse konsolideerimise rakendamisel hisettevtmiste suhtes koosklas IAS 28-ga Investeeringud sidusettevtetesse ning IAS 31-ga. Vlismaise riksuse omandamisel tekkinud firmavrtust ning selle omandamisega seotud varade ja kohustiste bilansiliste (jk)maksumuste iglase vrtuse korrigeerimisi ksitatakse vlismaise riksuse varade ja kohustistena. Need vljendatakse vlismaise riksuse arvestusvaluutas ning arvestatakse mber sulgemiskursiga, koosklas paragrahvidega 39 ja 42.

47

Vlismaise riksuse mmine

48 Vlismaise riksuse mmisel kajastatakse vlismaise riksusega seotud omakapitali eraldiseisva komponendina edasilkatud valuutakursi vahede kumulatiivne summa kasumis vi kahjumis samal perioodil, mil kajastatakse mmisest saadav kasum vi kahjum. (Majandus)ksus vib ma oma osaluse vlismaises riksuses mgi, likvideerimise, aktsiakapitali tagasimakse teel vi (majandus)ksusest vi selle osast loobumise teel. Dividendide maksmine on osa mmisest ainult siis, kui see on sisuliselt investeeringu tagastamine, niteks juhul, kui dividendid makstakse omandamiseelsest kasumist. Osalise mmise puhul lisatakse kasumile vi kahjumile ainult proportsionaalne osa vastavast kumulatiivsest valuutakursi vahest. Vlismaise riksuse bilansilise (jk)maksumuse allahindamine ei thenda osalist mmist. Seega ei kajastata allahindamise momendil kasumiaruandes mingit osa edasilkatud valuutakursist tulenevast kasumist vi kahjumist.

49

Kikide valuutakursi vahede maksumju

50 Vlisvaluutatehingutest tekkivad kasumid ja kahjumid ning valuutakursi vahed, mis tekivad (majandus)ksuse (kaasa arvatud vlismaise riksuse) finantstulemuse ja -seisundi mberarvestamisel teise valuutasse, vivad omada maksumju. Nimetatud maksumju suhtes rakendatakse IAS 12 Tulumaks.

Avalikustamine
51 52 Paragrahvides 53 ja 55-57 toodud viited arvestusvaluuta kohta kehtivad kontserni puhul emaettevte arvestusvaluuta suhtes. (Majandus)ksus avalikustab: a) kasumis vi kahjumis kajastatud valuutakursi vahed, vlja arvatud need vahed, mis tulenevad IAS 39 kohaselt iglases vrtuses mdetavate finantsinstrumentide kasumiaruandes kajastuvatest muutustest; ja omakapitalis eraldi komponendina kajastatud neto valuutakursi vahed ning selliste valuutakursi vahede vrdluse perioodi alguses ja lpus.

b) 53

Kui esitusvaluuta erineb arvestusvaluutast, mrgitakse nimetatud asjaolu ra ning avalikustatakse arvestusvaluuta ning sellest erineva esitusvaluuta kasutamise phjus.

154

ET IAS 21

54 55

Kui aruandva (majandus)ksuse vi olulise vlismaise riksuse arvestusvaluuta muutub, avalikustatakse nimetatud asjaolu ning arvestusvaluuta muutuse phjus. Kui (majandus)ksus esitab enda finantsaruanded arvestusvaluutast erinevas valuutas, nimetab ta neid rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega vastavuses olevateks vaid siis, kui need vastavad kigi asjakohaste standardite ja nende tlgenduste kikidele nuetele, kaasa arvatud paragrahvides 39 ja 42 stestatud mberarvestusmeetodile. Mnikord esitab (majandus)ksus enda finantsaruanded vi muud finantsandmed selle arvestusvaluutast erinevas valuutas, eirates paragrahvis 55 stestatud nudeid. Niteks vib (majandus)ksus arvestada oma finantsaruannetes teise valuutasse mber vaid valitud varad ja kohustised. Lisaks vib tuua nite, kus (majandus)ksus, mille arvestusvaluuta ei ole hperinflatiivse majanduskeskkonna valuuta, konverteerib finantsaruanded teise valuutasse, arvestades kik varad ja kohustised mber viimase sulgemiskursiga. Selline mberarvestus ei ole koosklas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega ning paragrahvis 57 nutud teave avalikustatakse. Kui (majandus)ksus esitab enda finantsaruanded vi muud finantsandmed arvestusvaluutast vi esitusvaluutast erinevas valuutas ning paragrahvis 55 esitatud nuded ei ole tidetud, peab (majandus)ksus: a) b) c) selgelt mratlema, et antud informatsioon on tiendav informatsioon, eristamaks seda informatsioonist, mis phineb rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel; avalikustama valuuta, milles tiendav informatsioon esitatakse; ja avalikustama enda arvestusvaluuta ning tiendava informatsiooni arvestusel kasutatava mberarvestusmeetodi.

56

57

Justumiskuupev ja leminek
58 (Majandus)ksus rakendab kesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeperioodide suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. 2005. aasta detsembris avaldatud IAS 21 muudatusega Netoinvesteering vlismaisesse riksusesse lisati paragrahv 15A ning muudeti paragrahvi 33. (Majandus)ksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2006 vi hiljem algavate aruandeperioodide suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. (Majandus)ksus rakendab paragrahvi 47 edasiulatuvalt kigi riksuste omandamiste suhtes, mis toimuvad prast selle aruandeperioodi algust, mil kesolevat standardit esmakordselt rakendatakse. Paragrahvi 47 tagasiulatuv rakendamine varasemate omandamiste suhtes on lubatud. Edasiulatuval rakendamisel vlismaise riksuse omandamise suhtes, mis toimus enne kesoleva standardi esmakordset rakendamist, ei korrigeeri (majandus)ksus eelnevaid aastaid ning seega vib, kui on asjakohane, omandamisest tulenevat firmavrtust ja iglase vrtuse korrigeerimisi ksitada (majandus)ksuse enda, mitte vlismaise riksuse varade ja kohustistena. Seega on nimetatud firmavrtus ning iglase vrtuse korrigeerimised juba kajastatud (majandus)ksuse arvestusvaluutas vi siis on need mitterahalised vlisvaluuta kirjed, mida kajastatakse kasutades omandamise kuupeval kehtinud valuutakurssi. Kik muud muutused mis tulenevad kesoleva standardi rakendamisest, arvestatakse IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead kohaselt esitatud nuetele.

58A

59

60

Teise avaldatud materjalide tagasivtmine

61 62 Kesoleva standardiga asendatakse IAS 21 Valuutakursside muutuste mjud (parandatud 1993. aastal). Kesolev standard asendab jrgnevad tlgendused: a) SIC-11 Vlisvaluutatehingud kapitaliseerimine; valuuta olulisest devalveerimisest tulenevate kahjumite

155

ET IAS 21

b) c)

SIC-19 Aruandevaluuta mtmine ja esitamine finantsaruannetes koosklas IAS 21-ga ja IAS 29-ga; ja SIC-30 Aruandevaluuta mberarvestus mtmisvaluutast esitusvaluutasse.

156

ET IAS 23

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 23 Laenukasutuse kulutused

Eesmrk
Kesoleva standardi eesmrk on stestada laenukasutuse kulutuste arvestuslik ksitlus. ldjuhul nutakse kesoleva standardiga laenukasutuse kulutuste viivitamatut kajastamist kuludena. Alternatiivksitlusena lubatakse standardiga siiski ka tingimustele vastava vara soetamisele, ehitamisele vi tootmisele otseselt omistatavate laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist.

Rakendusala
1 2 3 Kesolevat standardit rakendatakse laenukasutuse kulutuste arvestuses. Kesoleva standardiga asendatakse 1983. aastal kinnitatud IAS 23 Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine. Kesolev standard ei ksitle omakapitali tegelikku vi kaudset maksumust, kaasa arvatud eelisaktsiaid, mida ei ole liigitatud kohustiseks.

Misted
4 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Laenukasutuse kulutused on intressikulu ja muud kulud, mis on (majandus)ksusel tekkinud seoses rahaliste vahendite laenamisega. Tingimustele vastav vara on vara, mille otstarbekohasesse kasutus- vi mgivalmidusse viimine vtab olulisel mral aega. 5 Laenukasutuse kulutused vivad sisaldada jrgmist: a) b) c) d) e) 6 intress arvelduslaenult ning lhi- ja pikaajalistelt laenudelt; laenudega seotud allahindluste vi preemiate amortisatsioon; laenuvtmisega kaasnevate lisakulutuste amortisatsioon; IAS 17 Rendid kohaselt kajastatud kapitalirendiga seotud finantskulud; ja vlisvaluutalaenudest tekkivad valuutakursi vahed mral, mil neid on vimalik ksitleda intressikulu korrigeerimisena.

Tingimustele vastavate varade nideteks on varud, mille mgivalmidusse viimine vtab oluliselt aega, tehased, elektrijaamad ja kinnisvarainvesteeringud. Muud investeeringud ja sellised varud, mida tavaliselt toodetakse regulaarselt suurtes kogustes lhikese ajavahemiku jooksul, ei ole tingimustele vastavad varad. Lisaks ei ole tingimustele vastavad varad ka need varad, mis on juba soetamise ajal valmis otstarbekohaseks kasutamiseks vi mgiks.

157

ET IAS 23

Laenukasutuse kulutused phiksitlus Kajastamine

7 8 Laenukasutuse kulutusi kajastatakse kuluna perioodil, millal need tekivad. Phiksitluse kohaselt kajastatakse laenukasutuse kulutusi selle perioodi kuluna, millal need tekivad, olenemata laenu kasutamise otstarbest.

Avalikustamine
9 Laenukasutuse kulutuste arvestusmeetod avalikustatakse finantsaruannetes.

Laenukasutuse kulutused lubatud alternatiivksitlus Kajastamine

10 11 Laenukasutuse kulutusi kajastatakse selle perioodi kuluna, millal need tekivad, vlja arvatud kulutused, mida kapitaliseeritakse koosklas paragrahviga 11. Laenukasutuse kulutusi, mis on otseselt omistatavad tingimustele vastava vara soetamisele, ehitamisele vi tootmisele, kapitaliseeritakse osana selle vara soetusmaksumusest. Kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste summa mratakse kindlaks koosklas kesoleva standardiga. Lubatud alternatiivksitluse kohaselt on vara soetamisele, ehitamisele vi tootmisele otseselt omistatavad laenukasutuse kulutused selle vara soetusmaksumuse osa. Osana vara soetusmaksumusest kapitaliseeritakse sellised laenukasutuse kulutused, mille puhul on tenoline, et need aitavad kaasa (majandus)ksuse majandusliku kasu suurenemisele tulevikus ja neid on vimalik usaldusvrselt mta. Muid laenukasutuse kulutusi kajastatakse kuluna perioodil, millal need tekivad.

12

Kapitaliseerimisklbulikud laenukasutuse kulutused

13 Laenukasutuse kulutused, mis on otseselt omistatavad tingimustele vastava vara soetamisele, ehitamisele vi tootmisele, on sellised laenukasutuse kulutused, mida ei oleks tekkinud, kui tingimustele vastavale varale ei oleks kulutusi tehtud. Kui (majandus)ksus laenab rahalisi vahendeid mingi konkreetse tingimustele vastava vara hankimiseks, siis on selle tingimustele vastavale varale otseselt omistatavad laenukasutuse kulutused kergesti kindlaks mratavad. Konkreetse laenu ja tingimustele vastava vara otsest omavahelist seost ning laene, mida muul juhul oleks saanud vltida, vib olla raske tuvastada. Keeruliseks osutub see niteks siis, kui (majandus)ksuse finantseerimistegevust koordineeritakse tsentraliseeritult. Raskused tekivad ka siis, kui kontsern kasutab rahaliste vahendite hankimiseks mitmesuguseid erinevate intressimradega vlainstrumente ja laenab neid vahendeid erinevatel alustel kontserni teistele (majandus)ksustele edasi. Muud probleemid tekivad vlisvaluutas fikseeritud vi vlisvaluutaga seotud laenude kasutamisel, kui kontsern tegutseb krge inflatsiooniga majandusruumis, ja valuutakursside kikumistest. Seetttu on tingimustele vastava vara soetamisele, ehitamisele vi tootmisele otseselt omistatavate laenukasutuse kulutuste kindlaksmramine keeruline ning eeldab hinnangu andmist. Kui laen on vetud teatud konkreetse tingimustele vastava vara hankimiseks, on selle vara kapitaliseerimisklbulike laenukasutuse kulutuste summa vrdne knealusest laenust antud perioodi jooksul tekkinud tegelike laenukasutuse kulutustega, millest on lahutatud knealuste laenatud summade ajutisest investeerimisest tulenev investeerimistulu. Tingimustele vastava vara finantseerimisel vib (majandus)ksus laenata rahalisi vahendeid ja kanda vastavaid laenukasutuse kulutusi enne, kui neid vahendeid vi osa nendest tingimustele vastava vara kulutuste katmiseks

14

15

16

158

ET IAS 23

vaja lheb. Selliste asjaolude korral paigutatakse vahendid tihti ajutistesse investeeringutesse kuni nende kulutamiseni tingimustele vastavale varale. Perioodi kapitaliseerimisklbulike laenukasutuse kulutuste kindlaks mramiseks lahutatakse tekkinud laenukasutuse kulutustest kogu sellistest vahenditest saadud investeerimistulu. 17 Kui rahalised vahendid laenatakse ldotstarbeks, kuid kasutatakse tingimustele vastava vara hankimiseks, mratakse kapitaliseerimisklbulike laenukasutuse kulutuste summa kindlaks nii, et vara hankimisega seotud kulutuste summa suhtes kasutatakse vastavat kapitaliseerimismra. Kapitaliseerimismr on (majandus)ksuse perioodi laenukasutuse kulutuste kaalutud keskmine mr vastavate laenukohustuste (v.a konkreetse tingimustele vastava vara hankimiseks vetud laenud) suhtes. Perioodi kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste summa ei tohi letada vastava perioodi laenukasutuse kulutuste tegelikku summat. Mnedel juhtudel on laenukasutuse kulutuste kaalutud keskmise mra arvutamisel asjakohane arvesse vtta kiki emaettevtte ja selle ttarettevtete laene; muudel juhtudel vib iga ttarettevte kasutada oma laenudest tulenevate laenukasutuse kulutuste kaalutud keskmist mra.

18

Tingimustele vastava vara kaetavat vrtust letav bilansiline (jk)maksumus

19 Kui tingimustele vastava vara bilansiline (jk)maksumus vi eeldatav lplik soetusmaksumus on suurem kui selle vara kaetav vrtus vi netorealiseerimisvrtus, hinnatakse bilansiline (jk)maksumus alla vi kantakse maha muude standardite nuete kohaselt. Teatud asjaolude korral vib varem tehtud allahindlused ja mahakandmised hiljem thistada nimetatud muude standardite nuete kohaselt.

Kapitaliseerimise alustamine
20 Tingimustele vastava vara laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse siis, kui: a) b) c) 21 on tekkinud varaga seotud kulutusi; on tekkinud laenukasutuse kulutusi; ja toimub tegevus, mis on vajalik vara ettevalmistamiseks selle otstarbekohaseks kasutamiseks vi mgiks.

Tingimustele vastavast varast tulenevad kulutused sisaldavad ainult neid kulutusi, mille tulemusel on tehtud rahalisi makseid, antud le muud vara vi vetud intressi kandvaid kohustisi. Kulutuste summat vhendatakse kigi antud varaga seoses saadud osamaksete ja sihtfinantseerimise vrra (vt IAS 20 Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine). Vara perioodi keskmine bilansiline (jk)maksumus, sealhulgas eelnevalt kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused, loetakse tavaliselt vara omandamiseks tehtud kulutuste ligikaudseks suuruseks, mille suhtes kohaldatakse antud perioodi kapitaliseerimismra . Vara mgi- vi kasutusvalmidusse viimiseks vajalik tegevus hlmab enamat kui ainult vara fsilist valmistamist. See tegevus hlmab ka enne fsilise valmistamise algust tehtud tehnilist ja haldustd, niteks lubade hankimine enne fsilise valmistamise algust. Samas ei hlma see tegevus vara hoidmist ajal, kui ei toimu vara seisukorda muutvat tootmis- vi arendustegevust. Niteks kapitaliseeritakse maa arendamisega seotud laenukasutuse kulutused sel perioodil, mil arendamisega seotud tegevus toimub. Samas perioodil, mil arendustegevust ei toimu, laenukasutuse kulutusi, mis tekivad seoses ehitamise eesmrgil soetatud maa hoidmisega, ei kapitaliseerita.

22

Kapitaliseerimise peatamine
23 24 Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine peatatakse, kui aktiivne arendustegevus katkeb pikemaks ajaks. Laenukasutuse kulutused vivad tekkida pikema perioodi vltel, samas kui tegevus vara otstarbekohasesse kasutus- vi mgivalmidusse viimiseks on katkenud. Need on kulutused poolelioleva vara hoidmiseks ja neid ei kapitaliseerita. Siiski ei peatata ldjuhul laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist perioodiks, mil teostatakse olulisi tehnilisi ja haldustid. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist ei peatata ka siis, kui ajutine seisak on vajalik vara otstarbekohasesse kasutus- vi mgivalmidusse viimiseks. Niteks jtkub kapitaliseerimine sellise

159

ET IAS 23

pikema perioodi vltel, mis on vajalik varude valmiduse saavutamiseks vi kui krge veetaseme tttu on silla ehitamine ajutiselt peatatud ja kui krge veetase on selles piirkonnas ehitusperioodi ajal tavaline.

Kapitaliseerimise lpetamine
25 26 Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lpetatakse siis, kui vara otstarbekohasesse kasutus- vi mgivalmidusse viimiseks vajalik tegevus on olulises osas lpetatud. Vara on ldjuhul valmis selle otstarbekohaseks kasutuseks vi mgiks siis, kui vara fsiline valmistamine on lpetatud, isegi kui tavaprane haldust veel jtkub. Kui tegemata on veel vaid ebaolulised muudatused, niteks kinnisvara viimistlemine ostja- vi kasutajapoolse detailsema kirjelduse kohaselt thendab seda, et vara valmistamine on olulises osas lpetatud. Kui tingimustele vastava vara valmistamine viiakse lbi osade kaupa ja kiki osi on vimalik iseseisvalt kasutada, samas kui teiste osade valmistamine alles kestab, lpetatakse laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine siis, kui kogu knealuse osa otstarbekohasesse kasutus- vi mgivalmidusse viimiseks vajalik tegevus on olulises osas lpetatud. Nide tingimustele vastavast varast, mille osi on vimalik iseseisvalt kasutada, samas kui teiste osade valmistamine alles kestab, on mitmest ehitisest koosnev rikompleks. Nide tingimustele vastavast varast, mille osi ei ole vimalik iseseisvalt kasutada enne kogu t valmimist, on tehas, mille erinevates osades jrjestikku teostatavad tootmisprotsessid on ksteisest sltuvad, nagu niteks terasetehas.

27

28

Avalikustamine
29 Finantsaruannetes avalikustatakse: a) b) c) laenukasutuse kulutuste arvestusmeetod; perioodi jooksul kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste summa; ja kapitaliseerimisklbulike kapitaliseerimismr. laenukasutuse kulutuste kindlaksmramiseks kasutatud

leminekustted
30 Kui kesoleva standardi rakendamine phjustab muutuse arvestusmeetodis, on (majandus)ksusel soovitatav oma finantsaruandeid korrigeerida koosklas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead. Alternatiivina kapitaliseerib (majandus)ksus ainult need laenukulutused, mis toimusid peale selle standardi justumiskuupeva ja vastavad kapitaliseerimise kriteeriumitele.

Justumiskuupev
31 Kesolevat standardit rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hlmavad 1. jaanuaril 1995 vi prast seda algavaid perioode.

160

ET IAS 24

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 24 Seotud osapooli ksitleva teabe avalikustamine

Eesmrk
1 Kesoleva standardi eesmrk on tagada, et (majandus)ksuse finantsaruannetes avalikustataks vajalik teave pramaks thelepanu vimalusele, et (majandus)ksuse finantsseisund ja kasum vi kahjum vivad olla mjutatud seotud osapoolte olemasolust ning selliste osapooltega tehtud tehingutest ning laekumata ja tasumata saldodest.

Rakendusala
2 Kesolevat standardit rakendatakse: a) b) c) d) 3 seotud osapoolte vaheliste suhete ja tehingute kindlaksmramisel; (majandus)ksuse ja sellega seotud osapoolte vaheliste laekumata ja tasumata saldode kindlaksmramisel; asjaolude kindlaksmramisel, mille olemasolul tuleb punktides a ja b esitatud andmed avalikustada; nimetatud teabe suhtes tehtava avalikustamise otsustamisel

Koosklas IAS 27-ga Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded nuab kesolev standard seotud osapoolte vaheliste tehingute ning laekumata ja tasumata saldode avalikustamist emaettevtja, hisettevtja vi investori konsolideerimata finantsaruannetes. Seotud osapoolte vahelised tehingud ning laekumata ja tasumata saldod teiste kontserni kuuluvate (majandus)ksustega avalikustatakse (majandus)ksuse finantsaruannetes. Kontserni konsolideeritud finantsaruannete koostamisel elimineeritakse grupisisesed seotud osapoolte vahelised tehingud ning laekumata ja tasumata saldod.

Seotud osapooli ksitleva teabe avalikustamise eesmrk

5 Suhted seotud osapoolte vahel on ritegevuse tavaprane osa. Niteks teostavad (majandus)ksused tihti oma tegevust osaliselt ttarettevtete, hisettevtmiste ja sidusettevtete kaudu. Sellises olukorras on (majandus)ksusel vimalik mjutada investeerimisobjekti finants- ja tegevuspoliitikat kontrolli, hise kontrolli vi mrkimisvrse mju kaudu. Seotud osapoolte vaheline suhe vib avaldada mju (majandus)ksuse kasumile vi kahjumile ning finantsseisundile. Seotud osapooled vivad astuda sellistesse tehingutesse, mida mitteseotud osapooled ei teeks. Niteks ei pruugi emaettevttele soetusmaksumuses kaupu mv (majandus)ksus teostada samadel tingimustel mke teisele kliendile. Samuti ei pruugi seotud osapoolte vahelised tehingud olla sooritatud samades summades nagu mitteseotud osapoolte vahelised tehingud. (Majandus)ksuse kasumit vi kahjumit ja finantsseisundit vivad mjutada suhted seotud osapoolte vahel isegi siis, kui seotud osapoolte vahelisi tehinguid ei toimu. Sellise suhte olemasolu iseenesest vib olla piisav, et mjutada (majandus)ksuse tehinguid teiste osapooltega. Niteks vib ttarettevte lpetada suhte kaubanduspartneriga, kui emaettevte omandab ssarettevtte, mis tegutseb samas valdkonnas kui eelmine kaubanduspartner. Teise vimalusena vib ks osapool tegevusest hoiduda teise osapoole mrkimisvrse mju tttu niteks vib emaettevte anda ttarettevttele juhtnre mitte tegeleda uurimis- ja arendustegevusega.

161

ET IAS 24

Nimetatud phjustel vib teave seotud osapoolte vaheliste tehingute ning laekumata ja tasumata saldode kohta mjutada finantsaruannete kasutajate poolt (majandus)ksuse tegevusele antavat hinnangut, sealhulgas ka hinnangut (majandus)ksuse riskide ja vimaluste kohta.

Misted
9 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Seotud osapool on osapool, kes on (majandus)ksusega seotud juhul, kui: a) osapool otseselt vi kaudselt, he vi enama vahendaja kaudu: i) omab (majandus)ksuse le kontrolli vi on (majandus)ksuse poolse valitseva mju all, vi kuulub (majandus)ksusega hise kontrolli alla (see hlmab emaettevtteid, ttarettevtteid ja ssarettevtteid); omab (majandus)ksuses osalust, mis tagab mrkimisvrse mju (majandus)ksuse le; vi omab (majandus)ksuse le hist kontrolli;

ii) iii) b) c) d) e) f)

osapool on (majandus)ksusele sidusettevte (IAS 28-s Investeeringud sidusettevtetesse toodud miste kohaselt); osapool on hisettevtmine, milles (majandus)ksus on hisettevtjaks (vt IAS 31 Osalemised hisettevtmistes); osapool on (majandus)ksuse vi selle emaettevtte juhtkonna ks vtmeisik; osapool on punktides a vi d viidatud mistahes ksikisiku lhedane pereliige; osapool on (majandus)ksus, mille le punktides d vi e viidatud mis tahes ksikisik omab otseselt vi kaudselt kontrolli, hist kontrolli vi mrkimisvrset mju vi mille suhtes on sellisel isikul oluline hleigus; vi osapool on tsuhtejrgsete hvitiste plaan (majandus)ksuse vi iga sellega seotud (majandus)ksuse ttajate kasuks.

g)

Seotud osapoolte vaheline tehing on vahendite, teenuste vi kohustuste leandmine seotud osapoolte vahel sltumata sellest, kas see toimub tasu eest vi tasuta. ksikisiku lhedased pereliikmed on sellised pereliikmed, kelle puhul vib eeldada, et nad mjutavad knealust isikut, vi kellele knealune ksikisik vib mju avaldada nende suhetes (majandus)ksusega. Nendeks vivad olla: a) b) c) ksikisiku abikaasa vi elukaaslane ja lapsed; ksikisiku abikaasa vi elukaaslase lapsed; ja ksikisiku vi tema abikaasa vi elukaaslase lalpeetavad.

Hvitis hlmab kiki ttajate hvitisi (koosklas IAS 19-ga Hvitised ttajatele), kaasa arvatud hvitised ttajatele, mille suhtes rakendatakse IFRS 2 Aktsiaphine makse. Hvitised ttajatele on igas vormis saadud, saadaolev vi vimaldatav tasu, mida (majandus)ksus annab vi (majandus)ksuse nimel antakse ttajatele talaste teenuste eest (majandus)ksusele. See hlmab ka (majandus)ksuse emaettevtte poolt makstavat tasu (majandus)ksuse eest. Hvitiste hulka kuuluvad: a) lhiajalised hvitised ttajatele, nagu niteks palgad ja sotsiaalkindlustusmaksed, tasuline igaaastane puhkus ja tasuline haiguspuhkus, kasumi jagamine ja boonused (kui makstakse kaheteistkmne kuu jooksul perioodi lpust) ja mitterahalised hvitised (nagu niteks arstiabi, eluase, autod ning tasuta vi subsideeritud kaubad vi teenused) praegustele ttajatele;

162

ET IAS 24

b) c)

tsuhtejrgsed hvitised nagu niteks pensionid, muud pensionihvitised, elukindlustus ja arstiabi prast tsuhte lppemist; muud pikaajalised hvitised ttajatele, sealhulgas pikaajalise talase teenistuse eest antav puhkus vi teadustks vetav puhkus, thtpevadega seotud hvitised vi muud pikaajalise teenistusega seotud hvitised, pikaajalised invaliidsushvitised ning ka kasumi jagamine, boonused ja edasilkatud hvitised, kui neid ei maksta ties ulatuses kaheteistkmne kuu jooksul alates perioodi lpust; tsuhte lpetamise hvitised; ja aktsiaphine makse.

d) e)

Kontroll on vime valitseda (majandus)ksuse finants- ja tegevuspoliitika le, et saada selle tegevusest majanduslikku kasu. hine kontroll on lepinguphiselt kokkulepitud kontrolli jagamine majandustegevuse le. Juhtkonna vtmeisikud on isikud, kellel on volitused (majandus)ksuse tegevuse kavandamiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks otseselt vi kaudselt, ning kes kannavad selle eest vastutust, sealhulgas ka antud (majandus)ksuse direktorid (tegevdirektor vi muu). Mrkimisvrne mju on vime osaleda (majandus)ksuse finants- ja tegevuspoliitikat puudutavate otsuste langetamisel, omamata kontrolli selliste poliitikate le. Mrkimisvrset mju vib saavutada aktsiaosaluse, phikirja vi lepingu kaudu. 10 11 Iga vimalikku seotud osapoolte vahelist suhet hinnates pratakse thelepanu suhte sisule, mitte pelgalt selle iguslikule vormile. Kesoleva standardi kontekstis ei pruugi seotud osapoolteks lugeda: a) b) c) kahte (majandus)ksust vaid selle alusel, et neil on hine direktor vi muu juhtkonna vtmeisik, vaatamata punktides d ja f toodud seotud osapoole mistele. kahte hisettevtjat vaid selle alusel, et need omavad hisettevtmise le hist kontrolli. i) ii) iii) iv) rahastajaid, ametihinguid, kommunaalettevtteid, ja valitsusasutusi,

vaid selle alusel, et neil on (majandus)ksusega tavaprased tehingud (isegi kui need vivad mjutada (majandus)ksuse tegevusvabadust vi otsustusvabadust). d) klienti, tarnijat, frantsiisiandjat, turustajat vi agenti, kellega (majandus)ksusel on olulises mahus ritehinguid ning sellest on tulenenud majanduslik sltuvus.

Avalikustamine
12 Emaettevtete ja ttarettevtete vahelised suhted avalikustatakse, vaatamata sellele, kas nimetatud seotud osapoolte vahel on olnud tehinguid vi mitte. (Majandus)ksus avalikustab emaettevtte nime ning lplikku kontrolli omava osapoole, kui see on eelmisest erinev. Kui (majandus)ksuse emaettevte ega lplikku kontrolli omav osapool avalikkusele kttesaadavaid finantsaruandeid ei koosta, avalikustatakse hierarhiliselt jrgmise emaettevtte nimi, mis neid koostab. Et finantsaruannete kasutajad saaksid kujundada arusaamise seotud osapoolte vaheliste suhete mjust (majandus)ksusele, on kontrolli olemasolul vaja avalikustada seotud osapool, sltumata sellest, kas seotud osapoolte vahelisi tehinguid on toimunud.

13

163

ET IAS 24

14

Seotud osapoolte vaheliste suhete kindlaksmramine ema- ja ttarettevtete vahel toimub lisaks IAS 27-s, IAS 28-s ja IAS 31-s esitatud avalikustamise nuetele, milles nutakse ttarettevtetesse, sidusettevtetesse ja hiselt kontrollitavatesse (majandus)ksustesse tehtavate oluliste investeeringute nimekirja ja kirjelduste avalikustamist. Kui (majandus)ksuse emaettevte ega lplikku kontrolli omav osapool avalikkusele kttesaadavaid finantsaruandeid ei koosta, avalikustab (majandus)ksus hierarhiliselt jrgmise emaettevtte nime, mis neid koostab. Hierarhiliselt jrgmine emaettevte on kontserni esimene emaettevte prast vahetut emaettevtet, mis koostab avalikkusele kttesaadavaid konsolideeritud finantsaruandeid. (Majandus)ksus avalikustab kik juhtkonna vtmeisikute hvitised kokku ja igas jrgnevas kategoorias: a) b) c) d) e) lhiajalised hvitised ttajatele; tsuhtejrgsed hvitised; muud pikaajalised hvitised ttajatele; tsuhete lpetamise hvitised; ja aktsiaphised maksed.

15

16

17

Kui seotud osapoolte vahel on toimunud tehinguid, avalikustab (majandus)ksus seotud osapoolte vahelise suhte olemuse ning samuti andmed nende tehingute ning laekumata ja tasumata saldode kohta, mis on vajalikud mistmaks osapoolte vahelise suhte vimalikku mju finantsaruannetele. Nimetatud avalikustamise nuded tiendavad paragrahvis 16 esitatud nudeid juhtkonna vtmeisikute hvitiste avalikustamise kohta. Avalikustatakse vhemalt jrgmine teave: a) b) tehingute summa; laekumata ja tasumata saldode summad ja: i) ii) c) d) neile seatud thtajad ja tingimused, kaasa arvatud see, kas need on tagatud ning arvelduseks antava tasu olemus; ja ksikasjalikud andmed saadud vi antud garantiide kohta;

laekumata saldodele tehtud ebatenoliselt laekuvate nuete allahindlused; ja perioodil kajastatud kulud seoses bilansist vlja kantud vi ebatenoliselt laekuvate nuetega seotud osapoolte vastu.

18

Paragrahvis 17 nutud teabe avalikustamine toimub eraldi iga jrgmise kategooria puhul: a) b) c) d) e) f) g) emaettevte; (majandus)ksuse le hist kontrolli vi mrkimisvrset mju omavad (majandus)ksused; ttarettevtted; sidusettevtted; hisettevtmised, milles (majandus)ksus on hisettevtjaks; (majandus)ksuse vi selle emaettevtte juhtkonna vtmeisikud; ja muud seotud osapooled.

19

Paragrahvis 18 esitatud summade liigitamine, mis kajastavad nudeid vi vlgnevusi erineva kategooria seotud osapoolte suhtes, tiendab IAS 1-s Finantsaruannete esitamine toodud avalikustamise nudeid, mille kohaselt tuleb teave esitada kas bilansis vi lisades. Kategooriaid on tiendatud, vimaldamaks seotud osapoolte saldode phjalikumat analsi ning rakendamaks neid seotud osapoolte tehingute korral. Jrgnevalt mned nited avalikustatavate tehingute kohta juhul, kui need toimuvad seotud osapoolega: a) toodangu (valmis vi lpetamata) ost vi mk,

20

164

ET IAS 24

b) c) d) e) f) g) h) i)

kinnisvara vi muude varade ost vi mk, teenuste osutamine vi saamine, rendid; uurimis- ja arendustegevuse leandmised; litsentsilepingutega toimuvad leandmised; rahastamisega toimuvad leandmised (sealhulgas laenud ning rahalised ja mitterahalised sissemaksed omakapitali); garantiide vi tagatiste andmine; ja kohustiste arveldamine (majandus)ksuse eest vi (majandus)ksuse poolt teise poole eest

Emaettevtte vi ttarettevtte osalemine kindlaksmratud hvitistega plaanis, mille puhul riskid on jagatud kontserni (majandus)ksuste vahel, on seotud osapoolte vaheline tehing (vt IAS 19 paragrahv 34B). 21 22 Teave selle kohta, et seotud osapoolte vahelised tehingud tehti sltumatute osapoolte vaheliste tehingutega vrdvrsetel tingimustel, avalikustatakse vaid juhul, kui selliseid tingimusi on vimalik phjendada. Sama liiki tehingud vib avalikustada kogusummana, vlja arvatud juhul, kui eraldi avalikustamine on vajalik, et mista seotud osapoolte vaheliste tehingute mju (majandus)ksuse finantsaruannetele.

Justumiskuupev
23 (Majandus)ksus rakendab kesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. (Majandus)ksus rakendab paragrahvis 20 kirjeldatud muudatusi 1. jaanuaril 2006 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab IAS 19 Hvitised ttajatele muudatusi (aktuaarsed kasumid ja kahjumid, kontserni plaanid ja avalikustatav teave) varasema perioodi suhtes, rakenduvad selle varasema perioodi suhtes ka paragrahvis 20 kirjeldatud muudatused.

23A

IAS 24 (mber kujundatud 1994) tagasivtmine

24 Kesoleva standardiga asendatakse 1994. aastal mber kujundatud IAS 24 Seotud osapooli ksitleva teabe avalikustamine.

165

ET IAS 26

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 26 Pensionihvitiste plaanide arvestus ja aruandlus

Rakendusala
1 2 Kesolevat standardit rakendatakse pensionihvitiste plaanide finantsaruannete suhtes, kui selliseid finantsaruandeid koostatakse. Pensionihvitiste plaanide kohta kasutatakse vahel mitmeid teisi nimetusi, nagu pensioniskeemid, vljateenitud aastate pensioniskeemid vi pensionihvitiste skeemid. Kesolev standard vaatleb pensionihvitiste plaani aruandva (majandus)ksusena, mis on eraldiseisev plaanis osalejate tandjatest. Pensionihvitiste plaanide finantsaruannete suhtes rakendatakse kiki teisi standardeid niivrd, kuivrd kesolev standard neid ei asenda. Kesolevas standardis ksitletakse plaani arvestust ja aruandlust kikidele osalejatele kui rhmale. See ei ksitle ksikutele osalejatele nende pensionihvitise iguste kohta esitatavaid aruandeid. IAS 19 Hvitised ttajatele ksitleb pensionihvitisteks tehtavate kulutuste kindlaksmramist plaane omavate tandjate finantsaruannetes. Seega tiendatakse kesoleva standardiga IAS 19. Pensionihvitiste plaanid vivad olla kindlaksmratud sissemaksetega plaanid vi kindlaksmratud hvitistega plaanid. Paljud neist nuavad eraldi fondide loomist, mis vivad, kuid ei pruugi olla eraldiseisvad juriidilised isikud, ja millel vivad, kuid ei pruugi olla fondivalitsejad, ning millesse tehakse sissemakseid ja millest makstakse pensionihvitisi. Kesolevat standardit rakendatakse olenemata knealuse fondi loomisest ning fondivalitsejate olemasolust. Pensionihvitiste plaanide puhul, mille vara investeeritakse kindlustusandjasse, kehtivad samad arvestus- ja finantseerimisnuded kui eraviisilistele investeerimiskokkulepetele. Seega kuuluvad need kesoleva standardi rakendusalasse, vlja arvatud juhul, kui kindlustusandjaga slmitud leping on konkreetse osaleja vi osalejate rhma nimel ning pensionihvitise kohustuse eest vastutab ainuisikuliselt kindlustusandja. Kesolevas standardis ei ksitleta tga seotud muud liiki hvitisi, nagu hvitised tlepingu lpetamisel, edasilkkunud hvitiste kokkulepped, toetused pikaajalise tsuhte lpetamisel, spetsiaalsed eelpensioniplaanid vi vabatahtliku tlt lahkumise plaanid, tervise- ja sotsiaalkindlustusplaanid ja boonusskeemid. Kesoleva standardi rakendusalast jvad vlja ka riikliku sotsiaalkindlustuse laadsed kokkulepped.

3 4 5

Misted
8 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Pensionihvitiste plaanid on kokkulepped, millega (majandus)ksus annab ttajatele tsuhte lppemisel vi prast seda hvitisi (iga-aastase sissetuleku vi hekordse summana), kui knealuseid hvitisi vi nende jaoks tehtavaid sissemakseid on pensionilemineku eelselt vimalik dokumentaalselt vi (majandus)ksuse senise praktika kohaselt kindlaks mrata vi hinnata. Kindlaksmratud sissemaksetega plaanid on pensionihvitiste plaanid, mille puhul pensionihvitisena makstavad summad mratakse kindlaks fondi tehtavate sissemaksete ning neilt teenitava investeeringutulu alusel. Kindlaksmratud hvitistega plaanid on pensionihvitiste plaanid, mille puhul pensionihvitisena makstavad summad mratakse kindlaks valemi jrgi, mis ldjuhul phineb ttajate sissetulekutel ja/vi teenistusperioodil. Finantseerimine on vara leandmine tandjast eraldiseisvale pensionihvitiste maksmisega seotud tulevase kohustuse titmine. ksusele (fondile), et tagada

166

ET IAS 26

Kesolevas standardis kasutatakse ka jrgmisi misteid: Osalejad on pensionihvitiste plaani liikmed ja teised isikud, kellel on igus plaani raames hvitisi saada. Hvitisteks olemasolev netovara on plaani varad, millest lahutatakse kohustised, vlja arvatud lubatud pensionihvitiste aktuaarne ndisvrtus. Lubatud pensionihvitiste aktuaarne ndisvrtus on pensionihvitiste plaanis praegustele ja endistele ttajatele ettenhtud nende eeldatavate maksete ndisvrtus, mille aluseks on senine talane teenistus. Garanteeritud hvitised on hvitised, mille saamise igus pensionihvitiste plaani tingimuste kohaselt ei olene tsuhte jtkumisest. 9 10 Mnda pensionihvitiste plaani toetatakse rahaliselt isikute poolt, kes ei ole tandjad; kesolevat standardit rakendatakse ka selliste plaanide finantsaruannete suhtes. Enamik pensionihvitiste plaane phineb ametlikel lepingutel. Mned plaanid on mitteametlikud, kuid on tulenevalt tandjate vljakujunenud tavast omandanud teatava kohustuse iseloomu. Kuigi mned plaanid vimaldavad tandjatel oma plaanijrgseid kohustusi piirata, on tandjal ldjuhul raske plaani thistada ilma, et ta kaotaks ttajad. Mitteametliku plaani suhtes rakendatakse samu arvestuse ja aruandluse phimtteid kui ametliku plaani suhtes. Paljud pensionihvitiste plaanid nevad ette eraldi fondide loomist, millesse tehakse sissemakseid ja millest makstakse hvitisi. Selliseid fonde vivad hallata isikud, kes tegutsevad fondi varade valitsemisel sltumatult. Mnedes riikides nimetatakse neid isikuid fondivalitsejateks. Mistet fondivalitseja kasutatakse kesolevas standardis selliste isikute thistamiseks olenemata sellest, kas fond on formaalselt moodustatud. Pensionihvitiste plaanid jagunevad ldjuhul kindlaksmratud sissemaksetega plaanideks vi kindlaksmratud hvitistega plaanideks, millest kummalgil on omad iseloomulikud tunnused. Esineb ka plaane, millel on mlema tunnused. Selliseid hbriidplaane ksitatakse kesoleva standardi rakendamisel kindlaksmratud hvitistega plaanidena.

11

12

Kindlaksmratud sissemaksetega plaanid

13 14 Kindlaksmratud sissemaksetega plaani finantsaruanded sisaldavad hvitisteks olemasoleva netovara aruannet ja finantseerimisphimtete kirjeldust. Kindlaksmratud sissemaksetega plaani puhul mratakse osaleja tulevased hvitised kindlaks tandja, osaleja vi mlemapoolsete sissemaksete ning fondi tegevuse efektiivsuse ja investeeringutulu alusel. ldjuhul vabaneb tandja oma kohustustest sissemaksete tegemisega fondi. Aktuaari nuannet ldjuhul vaja ei ole, kuigi mnikord kasutatakse seda, et hinnata tulevasi hvitisi, mida on vimalik saada tehtud sissemaksete ning tulevaste sissemaksete ja investeeringutulu muutuvate mrade alusel. Osalejad on huvitatud plaani tegevusest, kuna see mjutab otseselt nende tulevaste hvitiste suurust. Osalejatel on huvi teada, kas sissemaksed on tehtud ning kas on teostatud piisavat kontrolli hvitisesaajate iguste kaitseks. Tandja on huvitatud, et plaan toimiks thusalt ja iglaselt. Kindlaksmratud sissemaksetega plaani aruandluse eesmrk on anda perioodilist teavet plaani ning selle investeeringute tasuvuse kohta. Selle eesmrgi saavutamiseks esitatakse ldjuhul finantsaruanded, mis sisaldavad jrgmist: a) b) c) perioodil toimunud olulise tegevuse kirjeldus ning plaani, selle liikmete ja tingimustega seotud vimalike muudatuste mju; aruanded, milles kajastatakse perioodi tehingud ja investeeringute tasuvus ning plaani finantsseisund perioodi lpul; ja investeerimispoliitika kirjeldus.

15

16

167

ET IAS 26

Kindlaksmratud hvitistega plaanid

17 Kindlaksmratud hvitistega plaani finantsaruanded sisaldavad kas: a) aruannet, milles esitatakse: i) ii) iii) b) hvitisteks olemasolev netovara; lubatud pensionihvitiste garanteerimata hvitisi; ja aktuaarne ndisvrtus, eristades garanteeritud ja

tulemuseks olev le- vi puudujk; vi

hvitisteks olemasolev netovara aruanne, mis sisaldab kas: i) ii) lisa, milles avalikustatakse lubatud pensionihvitiste aktuaarne ndisvrtus, eristades garanteeritud ja garanteerimata hvitisi; vi viidet knealusele teabele, mis sisaldub lisatud aktuaarses aruandes.

Kui aktuaarset hindamist ei ole finantsaruannete kuupeval teostatud, vetakse aluseks vtta viimane hindamine ning avalikustatakse selle kuupev. 18 Paragrahvi 17 rakendamisel peab lubatud pensionihvitiste aktuaarne ndisvrtus phinema senise talase teenistuse eest plaani tingimuste kohaselt lubatud hvitistel, lhtudes seejuures kas hetkel kehtivast palgatasemest vi prognoositavast palgatasemest, avalikustades kasutatud lhtealuse. Avalikustada tuleb ka kik selliste aktuaarsete eelduste muutuste mju, mis on lubatud pensionihvitiste aktuaarset ndisvrtust oluliselt mjutanud. Finantsaruannetes selgitatakse lubatud pensionihvitiste aktuaarse ndisvrtuse ja hvitisteks olemasoleva netovara seoseid ning lubatud hvitiste finantseerimisphimtted. Kindlaksmratud hvitistega plaani puhul sltub lubatud pensionihvitiste maksmine plaani finantsseisundist ja sissemaksjate suutlikkusest tulevikus plaani sissemakseid teha, ning ka plaani investeeringute tasuvusest ja tegevuse efektiivsusest. Kindlaksmratud hvitistega plaani puhul on plaani finantsseisundi hindamiseks, eelduste kontrollimiseks ja tulevaste sissemaksete soovitusliku suuruse mramiseks vaja korraprast aktuaari poolset nustamist. Kindlaksmratud hvitistega plaani aruandluse eesmrk on anda plaani finantsvahendite ja tegevuse kohta korrapraselt teavet, mille abil on vimalik hinnata vahendite kogunemise ja plaani hvitiste vahelist seost aja jooksul. Selle eesmrgi saavutamiseks esitatakse ldjuhul finantsaruanded, mis sisaldavad jrgmist: a) b) c) d) perioodil toimunud oluliste tegevuste kirjeldus ning plaani, selle liikmete ja tingimustega seotud vimalike muudatuste mju; aruanded, milles kajastatakse perioodi tehingud ja investeeringute tasuvus ning plaani finantsseisund perioodi lpul; aktuaarne teave kas aruannete osana vi eraldi aruandena; ja investeerimispoliitika kirjeldus.

19 20

21 22

Lubatud pensionihvitiste aktuaarne ndisvrtus

23 24 Pensionihvitiste plaani eeldatavate maksete ndisvrtus on vimalik vlja arvutada ja aruandes esitada, vttes aluseks hetkel kehtivad vi prognoositavad palgatasemed kuni osalejate pensionile mineku ajani. Hetkel kehtiva palga aluseks vtmise phjused on muu hulgas jrgmised: a) lubatud pensionihvitiste aktuaarne ndisvrtus ehk praegusel hetkel igale plaani osalejale omistatav summa on vimalik vlja arvutada objektiivsemalt kui prognoositava palgataseme korral, kuna kasutatakse vhem eeldusi;

168

ET IAS 26

b) c)

palgatusuga seotud hvitiste suurendamise kohustus tekib plaanil palgatusu ajal; ja lubatud pensionihvitiste aktuaarse ndisvrtuse summa, mille aluseks on hetkel kehtivad palgatasemed, on ldjuhul otsesemalt seotud summaga, mis makstaks vlja plaani likvideerimise vi lpetamise korral.

25

Prognoositava palga aluseks vtmise phjused on muu hulgas jrgmised: a) b) finantsteave tuleks koostada tegevuse jtkuvusest lhtudes, olenemata hinnangutest ja eeldustest, mida tuleb teha; lplikust palgast lhtuvate plaanide puhul mratakse hvitised kindlaks pensionile mineku kuupeval vi sellele lhedasel ajal kehtiva palga alusel; seega on vaja palkasid, sissemaksete suurust ja tulumrasid prognoosida; ja palgaprognooside krvalejtmine vib juhul, kui suurem osa finantseerimisest phineb palgaprognoosidel, kaasa tuua nilise lefinantseerimise, kuigi plaan ei ole lefinantseeritud, vi nuetekohase finantseerimise, kuigi plaan on alafinantseeritud.

c)

26

Hetkel kehtivatel palkadel phinev lubatud pensionihvitiste aktuaarne ndisvrtus avalikustatakse plaani finantsaruannetes, et nidata ra finantsaruannete esitamise ajaks kogunenud hvitiste maksmise kohustus. Prognoositavatel palkadel phinev lubatud pensionihvitiste aktuaarne ndisvrtus avalikustatakse, et nidata ra tegevuse jtkuvusest lhtuv potentsiaalsete kohustuste suurus, mis ldjuhul on finantseerimise aluseks. Lisaks lubatud pensionihvitiste aktuaarse ndisvrtuse avalikustamisele vib osutuda vajalikuks anda piisavaid selgitusi, et nidata selgelt konteksti, milles lubatud pensionihvitiste aktuaarset ndisvrtust tuleks ksitleda. Knealuseks selgituseks vib olla palgaprognoosidel phinev teave kavandatava tulevase finantseerimise ja finantseerimisphimtete igsuse kohta. Selle vib lisada finantsaruannetele vi aktuaari aruandesse.

Aktuaarse hindamise sagedus

27 Paljudes riikides ei teostata aktuaarset hindamist sagedamini kui kord kolme aasta jooksul. Kui aktuaarset hindamist ei ole finantsaruannete thtpeval teostatud, tuleb aluseks vtta viimane hindamine ning avalikustada selle kuupev.

Finantsaruande sisu
28 Kindlaksmratud hvitistega plaanide puhul esitatakse teave hel alljrgneval kujul, mille aluseks on erinevad aktuaarse teabe avalikustamise ja esitamise tavad: a) finantsaruanded sisaldavad aruannet hvitisteks olemasoleva netovara, lubatud pensionihvitiste aktuaarse ndisvrtuse ja sellest tuleneva le- vi puudujgi kohta. Plaani finantsaruanded sisaldavad ka aruandeid hvitisteks olemasoleva netovara muutuste ja lubatud pensionihvitiste aktuaarse ndisvrtuse muutuste kohta. Finantsaruanded vivad sisaldada eraldi aktuaari aruannet, mis tendab lubatud pensionihvitiste aktuaarset ndisvrtust; finantsaruanded sisaldavad aruannet hvitisteks olemasoleva netovara kohta ja hvitisteks olemasoleva netovara muutuste aruannet. Lubatud pensionihvitiste aktuaarne ndisvrtus avalikustatakse aruannete lisas. Finantsaruanded vivad sisaldada ka aktuaari aruannet, mis tendab lubatud pensionihvitiste aktuaarset ndisvrtust; ja finantsaruanded sisaldavad hvitisteks olemasoleva netovara aruannet ja hvitisteks olemasoleva netovara muutuste aruannet ning lubatud pensionihvitiste aktuaarne ndisvrtus esitatakse eraldi aktuaarses aruandes.

b)

c)

Iga laltoodud vormi puhul vib finantsaruannetele lisada ka fondivalitseja aruande, mis sarnaneb juhatuse tegevusaruandega, ning investeerimisaruande. 29 Paragrahvi 28 punktides a ja b kirjeldatud vormide pooldajad leiavad, et lubatud pensionihvitiste kvantifitseerimine ja muu nende ksitluste puhul esitatav teave aitavad kasutajatel hinnata plaani hetkeseisundit ning plaani kohustuste titmise tenosust. Ka leiavad nad, et finantsaruanded peaksid iseenesest olema tielikud ega tohiks tugineda lisatud aruannetele. Mned leiavad siiski, et paragrahvi 28 punktis a kirjeldatud vorm vib

169

ET IAS 26

luua ettekujutuse kohustise olemasolust, kuigi nende arvates ei ole lubatud pensionihvitiste aktuaarsel ndisvrtusel kiki kohustise tunnuseid. 30 Paragrahvi 28 punktis c kirjeldatud vormi pooldajad leiavad, et lubatud pensionihvitiste aktuaarset ndisvrtust ei tohiks lisada hvitisteks olemasoleva netovara aruandesse, nagu paragravi 28 punktis a kirjeldatud vormi puhul, ega isegi avalikustada lisas, nagu paragrahvi 28 punkti b puhul, kuna seda vrreldaks otseselt plaani varadega ja selline vrdlus vib olla ekslik. Nad vidavad, et aktuaarid ei pruugi vrrelda lubatud pensionihvitiste aktuaarset ndisvrtust investeeringute turuvrtusega, vaid vivad selle asemel hinnata investeeringutest eeldatavate rahavoogude ndisvrtust. Seeprast leiavad selle vormi pooldajad, et enamasti ei peegelda knealune vrdlus aktuaari ldist hinnangut plaanile ning seda vidakse vriti mista. Mned leiavad ka, et kvantifitseerimisest olenemata peaks teave lubatud pensionihvitiste kohta sisalduma ksnes eraldiseisvas aktuaarses aruandes, kus on vimalik esitada nuetekohane selgitus. Kesolevas standardis tunnustatakse seisukohti, mille kohaselt lubatud pensionihvitistega seotud teabe vib avalikustada eraldiseisvas aktuaarses aruandes. Standardis ei tunnustata lubatud pensionihvitiste aktuaarse ndisvrtuse kvantifitseerimise vastaseid seisukohti. Seega peetakse kesoleva standardi kohaselt vastuvetavaks paragrahvi 28 punktides a ja b kirjeldatud vorme ning ka punktis c kirjeldatud vormi, tingimusel, et finantsaruanded sisaldavad viidet lisatud aktuaarsele aruandele, milles esitatakse lubatud pensionihvitiste aktuaarne ndisvrtus.

31

Kik plaanid Plaani varade hindamine

32 Pensionihvitiste plaanide investeeringud tuleb kajastada iglases vrtuses. Kaubeldavate vrtpaberite puhul on iglaseks vrtuseks turuvrtus. Kui plaanil on investeeringuid, mille iglast vrtust ei ole vimalik hinnata, tuleb avalikustada, miks iglast vrtust ei kasutata. Kaubeldavate vrtpaberite puhul on iglane vrtus ldjuhul turuvrtus, kuna seda peetakse vrtpaberite aruandekuupeva seisundi ja perioodi investeeringute tasuvuse kige sobivamaks mdupuuks. Vrtpabereid, millel on fikseeritud tagasiostuvrtus ning mis on omandatud plaani vi selle konkreetsete osade kohustuste titmiseks, vib kajastada nende lplikus tagasiostuvrtuses, eeldades hesuurust tulumra kuni lunastusthtajani. Kui plaanil on investeeringuid, mille iglast vrtust ei ole vimalik hinnata, niteks terve (majandus)ksuse omamine, tuleb avalikustada phjus, miks iglast vrtust ei kasutata. Kui investeeringuid kajastatakse muus kui turuvrtuses vi iglases vrtuses, avalikustatakse ldjuhul ka iglane vrtus. Fondi tegevuses kasutatavad varad arvestatakse rakendatavate standardite kohaselt.

33

Avalikustamine
34 Pensionihvitiste plaani finantsaruanded sisaldavad nii kindlaksmratud kindlaksmratud sissemaksetega plaani puhul ka jrgmist teavet: a) b) c) 35 hvitisteks olemasoleva netovara muutuste aruanne; oluliste arvestusmeetodite lhikokkuvte; ja plaani kirjeldus ning selles perioodi jooksul toimunud mis tahes muudatuste mju. hvitiste kui ka

Pensionihvitiste plaanide finantsaruanded sisaldavad vajaduse korral jrgmist: a) hvitisteks olemasoleva netovara aruanne, milles avalikustatakse: i) ii) iii) varad perioodi lpu seisuga sobivalt liigitatuna; varade hindamise alused; ksikasjalikud andmed iga investeeringu kohta, mis letab kas 5% hvitisteks olemasolevast netovarast vi 5% mis tahes liiki vrtpaberitest;

170

ET IAS 26

iv) v) b)

ksikasjalikud andmed tandjasse tehtud investeeringute kohta; ja kohustised, muud kui lubatud pensionihvitiste aktuaarne ndisvrtus;

hvitisteks olemasoleva netovara muutuste aruanne, milles esitatakse jrgmised andmed: i) ii) iii) iv) v) vi) vii) viii) ix) x) tandja sissemaksed; ttajate sissemaksed; investeeringutulu, niteks intressid ja dividendid; muu tulu; makstud vi maksmisele kuuluvad hvitised (analsituna niteks pensionihvitiste, surmahvitiste, tvimetushvitiste ja hekordse summaga hvitiste likes); halduskulud; muud kulud; tulumaks; kasum ja kahjum investeeringute vrandamisest ja investeeringute vrtuse muutusest; ja lekanded teistest plaanidest ja teistesse plaanidesse;

c) d)

finantseerimisphimtete kirjeldus; kindlaksmratud hvitistega plaanide puhul lubatud pensionihvitiste aktuaarne ndisvrtus (kus vib vahet teha garanteeritud ja garanteerimata hvitistel), mille aluseks on plaani tingimuste kohaselt lubatud hvitised senise talase teenistuse eest, kasutades hetkel kehtivaid vi prognoositavaid palgatasemeid; selle teabe vib esitada lisatud aktuaarses aruandes, mida loetakse koos seonduva finantsaruannetega; ja kindlaksmratud hvitistega plaanide puhul oluliste aktuaarsete eelduste kirjeldus ja lubatud pensionihvitiste aktuaarse ndisvrtuse arvutamiseks kasutatud meetod.

e) 36

Pensionihvitiste plaani aruanne sisaldab plaani kirjeldust, mille vib esitada finantsaruannete osana vi eraldiseisvas aruandes. Kirjeldus vib sisaldada jrgmist: a) b) c) d) e) f) g) asjaomaste tandjate ja ttajate rhmade nimed; hvitisi saavate osalejate arv ja teiste osalejate arv koos kohase liigitusega; plaani liik kindlaksmratud sissemaksetega vi kindlaksmratud hvitistega plaan; mrkus selle kohta, kas osalejad teevad plaani sissemakseid; osalejatele lubatud pensionihvitiste kirjeldus; vimalike plaani lppthtaegade kirjeldus; ja punktides af stestatud andmete muudatused aruandega hlmatud perioodil.

Levinud on komme viidata teistele dokumentidele, mis on kasutajatele hlpsasti kttesaadavad ja milles plaani kirjeldatakse, ning esitada ksnes andmed eelseisvate muudatuste kohta.

Justumiskuupev
37 Kesolevat standardit rakendatakse pensionihvitiste plaanide nende finantsaruannete suhtes, mis hlmavad 1. jaanuaril 1988 vi hiljem algavaid perioode.

171

ET IAS 27

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded

Rakendusala
1 2 3 Kesolevat standardit rakendatakse emaettevtte kontrolli all olevate (majandus)ksuste rhma konsolideeritud finantsaruannete koostamisel ja esitamisel. Kesolevas standardis ei ksitleta rihenduste arvestusmeetodeid ega nende mjusid konsolideerimisele, sealhulgas rihenduses tekkivale firmavrtusele (vt IFRS 3 rihendused). Kesolevat standardit rakendatakse ka ttarettevtetesse, hiselt kontrollitavatesse (majandus)ksustesse ja sidusettevtetesse tehtud investeeringute arvestamisel, kui (majandus)ksus on otsustanud esitada vi on kohaliku seadusandluse jrgi kohustatud esitama konsolideerimata finantsaruanded.

Misted
4 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Konsolideeritud finantsaruanded on kontserni finantsaruanded, mis on esitatud nii, nagu oleks tegemist he (majandus)ksusega. Kontroll on vime mjutada (majandus)ksuse finants- ja tegevuspoliitikat nii, et saada selle tegevusest kasu. Soetusmaksumuse meetod on investeeringu arvestusmeetod, mille puhul investeeringut kajastatakse selle soetusmaksumuses. Investor kajastab tulu investeeringult ainult selles ulatuses, milles investorile tehakse vljamakseid prast investeerimisobjekti omandamiskuupeva tekkinud akumuleeritud kasumitest. Sellist kasumit letavaid vljamakseid loetakse investeeringu tagasisaamiseks ja kajastatakse investeeringu soetusmaksumuse vhendamisena. Kontsern on emaettevte ja selle kik ttarettevtted. Vhemusosalus on see osa ttarettevtte kasumist vi kahjumist ning netovarast, mis vastavalt osalusele omakapitalis ei kuulu otseselt ega ttarettevtete kaudu emaettevttele. Emaettevte on (majandus)ksus, millel on ks vi mitu ttarettevtet. Konsolideerimata finantsaruanded on aruanded, mille esitavad emaettevte, investor sidusettevttes vi hisettevtja hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses, kus investeeringuid arvestatakse pigem otsese omakapitaliosaluse kui investeerimisobjektide avaldatud tulemuste ja netovara alusel. Ttarettevte on (majandus)ksus, kaasa arvatud juriidilise isiku igusteta (majandus)ksus, nagu niteks seltsing, mille tegevust kontrollib teine (majandus)ksus (mida nimetatakse emaettevtteks). 5 Emaettevte vi tema ttarettevte vib olla investor sidusettevttes vi hisettevtja hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses. Sellistel juhtudel koostatakse kesoleva standardiga koosklas koostatud ja esitatud konsolideeritud finantsaruanded selliselt, et need oleksid vastavuses ka IAS 28-ga Investeeringud sidusettevtetesse ja IAS 31-ga Osalemised hisettevtmistes. Paragrahvis 5 kirjeldatud (majandus)ksuse konsolideerimata finantsaruannete all meldakse aruandeid, mis koostatakse ja esitatakse lisaks paragrahvis 5 nimetatud finantsaruannetele. Neile aruannetele ei ole vaja lisada ega nendega koos esitada konsolideerimata finantsaruandeid. Konsolideerimata finantsaruanneteks ei nimetata sellise (majandus)ksuse finantsaruandeid, kellel ei ole ttarettevtet, sidusettevtet vi kes ei osale hisettevtjana hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses.

172

ET IAS 27

Emaettevte, kes vastavalt paragrahvile 10 on vabastatud konsolideeritud finantsaruannete esitamisest, vib finantsaruannete esitamisel piirduda ainult konsolideerimata finantsaruannetega.

Konsolideeritud finantsaruannete esitamine

9 Emaettevte, vlja arvatud paragrahvis 10 kirjeldatud emaettevte, esitab konsolideeritud finantsaruanded, milles ta konsolideerib oma investeeringud ttarettevtetesse koosklas kesoleva standardiga. Emaettevte ei pea esitama konsolideeritud finantsaruanded ainult jrgmistel juhtudel: a) emaettevte ise on teise (majandus)ksuse 100%-lise vi viksema osalusega ttarettevte ning selle teisi omanikke, sealhulgas hleiguseta omanikke, on teavitatud ning neil ei ole vastuviteid sellele, et emaettevte ei esita konsolideeritud finantsaruandeid; emaettevtte vla- vi omakapitaliinstrumendid ei ole avalikul turul kaubeldavad (asukohariigi vi vlisriigi vrtpaberibrsil vi brsivlisel turul, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud turud); emaettevte ei ole esitanud vi ei ole hetkel esitamas oma finantsaruandeid vrtpaberikomisjonile vi mnele muule jrelvalvet teostavale organisatsioonile eesmrgiga emiteerida avalikul turul kskik millist liiki instrumente; ja lplikku kontrolli omav emaettevte vi mni vahepealne emaettevte koostab konsolideeritud finantsaruanded koosklas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, mis on avalikkusele kttesaadavad.

10

b)

c)

d)

11

Emaettevte, kes vastavalt paragrahvile 10 otsustab mitte esitada konsolideeritud finantsaruanded ning esitab ainult konsolideerimata finantsaruanded, jrgib paragrahve 3742.

Konsolideeritud finantsaruannete ulatus

12 13 Konsolideeritud finantsaruanded sisaldavad kiki emaettevtte ttarettevtteid.* Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevttele kuulub kas otseselt vi ttarettevtete kaudu enam kui pool (majandus)ksuse hleigusest, vlja arvatud erandjuhtudel, mil on vimalik selgelt nidata, et sellise hleiguse omamisega kontrolli ei kaasne. Kontroll eksisteerib ka siis, kui emaettevttele kuulub (majandus)ksuses pool vi vhem kui pool hleigusest, kui tal on: a) b) c) d) 14 mjuvim enam kui poole hleiguse le kokkuleppe alusel teiste investoritega; mjuvim teise (majandus)ksuse finants- ja tegevuspoliitika le phikirja vi lepingu alusel; mjuvim mrata vi tagasi kutsuda enamik teise (majandus)ksuse direktoraadi vi samavrse valitsemisorgani liikmetest ja (majandus)ksust selle organi kaudu kontrollida; vi mjuvim saavutada hlteenamus direktoraadi vi samavrse valitsemisorgani koosolekutel ning (majandus)ksust selle organi kaudu kontrollida.

(Majandus)ksus vib omada aktsia ostuthti, aktsia ostuoptsioone, vla- vi omakapitaliinstrumente, mida on vimalik konverteerida lihtaktsiateks vi muudeks samalaadseteks instrumentideks, mis vimaldavad kasutamisel vi konverteerimisel anda (majandus)ksusele hleigus vi vhendada kolmanda osapoole hleigust mne teise (majandus)ksuse finants- ja tegevuspoliitikat puudutavate ksimuste suhtes (potentsiaalsed hleigused). Hetkel kasutatavate vi konverteeritavate potentsiaalsete hleiguste olemasolu ja mju, kaasa arvatud kolmanda osapoole potentsiaalsed hleigused, vetakse arvesse, kui hinnatakse, kas

Kui ttarettevte vastab omandamisel mgiks hoitavaks liigitamise kriteeriumitele koosklas IFRS 5-ga Mgiks hoitavad phivarad ja lpetatud tegevusvaldkonnad, kajastatakse seda koosklas nimetatud standardiga. Vt samuti SIC-12 Konsolideerimineeriotstarbelised (majandus)ksused.

173

ET IAS 27

antud (majandus)ksus on vimeline juhtima teise (majandus)ksuse finants- ja tegevuspoliitikat. Potentsiaalsed hleigused ei ole hetkel kasutatavad ega konverteeritavad niteks siis, kui neid ei saa kasutada ega konverteerida enne teatud kuupeva vi enne mingit sndmust tulevikus. 15 Hinnates, kas potentsiaalsed hleigused toetavad kontrolli olemasolu, analsib (majandus)ksus kiki asjaolusid ja tingimusi (kaasa arvatud potentsiaalsete hleiguste kasutamistingimused ja muud lepinguphised kokkulepped kas eraldi- vi koosvetuna), mis mjutavad potentsiaalseid hleigusi, arvestamata juhtkonna kavatsusi ja kasutamiseks vi konverteerimiseks vajalikku finantssuutlikkust. Kehtetu Kehtetu Kehtetu See, et investor on riskikapitalil phinev organisatsioon, hisfond, avatud investeerimisfond vi mni muu sarnane (majandus)ksus, ei ole piisav phjus ttarettevtte konsolideerimata jtmiseks. Ttarettevtte tegevusvaldkondade erinemine teiste kontserni kuuluvate (majandus)ksuste tegevusest ei ole piisav phjus ttarettevtte konsolideerimata jtmiseks. Selliste ttarettevtete konsolideerimine ja tiendava informatsiooni avalikustamine ttarettevtete erinevate tegevusvaldkondade kohta konsolideeritud finantsaruannetes annab asjakohast informatsiooni. Niteks aitavad IFRS 8-s Tegevussegmendid kehtestatud avalikustamisnuded selgitada kontserni erinevate tegevusvaldkondade thtsust. Emaettevte kaotab kontrolli siis, kui ta kaotab vime mjutada investeerimisobjekti finants- ja tegevuspoliitikat nii, et ta saaks selle tegevusest kasu. Kontrolli kaotusega vib, kuid ei pruugi, kaasneda muutus tegelikus vi suhtelises omandiiguses. Kontroll vib kaduda niteks siis, kui ttarettevte lheb valitsuse, kohtu, haldaja vi jrelvalveorgani kontrolli alla. Kontroll vib kaduda ka lepinguphise kokkuleppe tulemusena.

16 17 18 19 20

21

Konsolideerimisprotseduurid
22 Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel hendab (majandus)ksus rida-realt emaettevtte ja selle ttarettevtete finantsaruanded, liites hesuguste varade, kohustiste, omakapitali, tulude ja kulude kirjed. Selleks, et konsolideeritud finantsaruanded esitaksid kontserni kohta finantsinformatsiooni nii, nagu oleks tegemist he (majandus)ksusega, tehakse jrgmist: a) elimineeritakse emaettevtte poolt igasse ttarettevttesse tehtud investeeringu bilansiline (jk)maksumus ja emaettevtte osa iga ttarettevtte omakapitalis (vt IFRS 3, mis kirjeldab tekkinud firmavrtuse ksitlemist); mratakse kindlaks vhemusosalused konsolideeritud ttarettevtete aruandeperioodi kasumis vi kahjumis; ja mratakse kindlaks vhemusosalusele kuuluv osa konsolideeritud ttarettevtete netovarast, mida kajastatakse omakapitali koosseisus eraldi emaettevtte omanikele kuuluvast omakapitalist. Vhemusosalus netovaras koosneb: i) ii) 23 vhemusosaluste summast, mis on arvutatud rihenduse kuupeval vastavalt IFRS 3-le; ja vhemusosaluse osast omakapitali muutustes alates rihenduse kuupevast.

b) c)

Kui eksisteerivad potentsiaalsed hleigused, mratakse emaettevttele ja vhemusosalustele jaotatavad proportsioonid kasumist vi kahjumist ning omakapitali muutustest kindlaks kehtivate osaluste alusel ning need ei kajasta potentsiaalsete hleiguste vimalikku kasutamist vi konverteerimist. Kontsernisisesed saldod, tehingud, tulud ja kulud elimineeritakse ties ulatuses. Kontsernisisesed saldod ja tehingud, sealhulgas tulud, kulud ja dividendid, elimineeritakse ties ulatuses. Ties ulatuses elimineeritakse ka kontsernisisestest tehingutest tulenevad kasumid ja kahjumid, mida kajastatakse sellistes varades, nagu varud ja phivarad. Kontsernisisesed kahjumid vivad viidata vara vrtuse langusele, mis tuleb kajastada konsolideeritud finantsaruannetes. Kontsernisiseste tehingute tulemusena tekkinud kasumite ja kahjumite elimineerimisest tulenevate tulumaksu ajutiste erinevuste puhul rakendatakse IAS 12 Tulumaks.

24 25

174

ET IAS 27

26

Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatavad emaettevtte ja ttarettevtete finantsaruanded koostatakse sama aruandekuupeva seisuga. Kui emaettevtte ja ttarettevtte aruandekuupevad on erinevad, siis koostab ttarettevte konsolideerimise eesmrgil tiendavad finantsaruanded emaettevtte finantsaruannetega sama kuupeva seisuga, vlja arvatud juhul, kui see on teostamatu. Kui paragrahvi 26 kohaselt on konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatavad ttarettevtte finantsaruanded koostatud emaettevtte aruandekuupevast erineval kuupeval, siis korrigeeritakse finantsaruandeid arvestades selle kuupeva ja emaettevtte aruandekuupeva vahelisel perioodil toimunud oluliste tehingute ja sndmuste mjusid. helgi juhul ei tohi ttarettevtte ja emaettevtte aruandekuupevade vaheline periood olla pikem kui kolm kuud. Aruandeperioodide pikkus ja aruandekuupevade vahelised erinevused peavad olema hesugused perioodist perioodi. Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatakse sarnastes tingimustes toimunud samalaadsete tehingute ja sndmuste puhul htseid arvestusmeetodeid. Kui kontserni liige kasutab arvestusmeetodeid, mis erinevad konsolideeritud finantsaruannetes sarnastes tingimustes toimunud samalaadsete tehingute ja sndmuste kajastamiseks kasutatavatest arvestusmeetoditest, tehakse konsolideeritud finantsaruannete koostamise eesmrgil selle finantsaruannetesse vastavad korrigeerimised. Ttarettevtte tulusid ja kulusid kajastatakse konsolideeritud finantsaruannetes alates vastavalt IFRS 3-le mratletud omandamiskuupevast. Ttarettevtte tulusid ja kulusid kajastatakse konsolideeritud finantsaruannetes kuni kuupevani, mil lpeb emaettevtte kontroll ttarettevtte le. Ttarettevtte mgist saadud tasu ja bilansilise (jk)maksumuse vahet mgikuupeva seisuga, kaasa arvatud koosklas IAS 21-ga Valuutakursside muutuste mjud omakapitalis kajastatud ttarettevttega seotud valuutakursi vahede kumulatiivne summa, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes ttarettevtte vrandamisest saadud kasumina vi kahjumina. Alates kuupevast, mil (majandus)ksus lakkab olemast ttarettevte eeldusel, et ta ei muutu sidusettevtteks vastavalt IAS 28 mratlusele vi hiselt kontrollitavaks (majandus)ksuseks vastavalt IAS 31 mratlusele, arvestatakse (majandus)ksusesse tehtud investeeringut koosklas IAS 39-ga Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine. Investeeringu bilansilist (jk)maksumust kuupeval, millest alates (majandus)ksus lakkab olemast ttarettevte, ksitletakse finantsvara soetusmaksumusena selle esmasel mtmisel koosklas IAS 39-ga. Konsolideeritud bilansis esitatakse vhemusosalused omakapitali koosseisus, eraldi emaettevtte omanikele kuuluvast omakapitalist. Vhemusosalused esitatakse eraldi ka kontserni kasumist vi kahjumist. Kasum vi kahjum jaotatakse emaettevtte omanike ja vhemusosaluste vahel. Kuna mlemad kuuluvad omakapitali koosseisu, ei ole vhemusosalustele mratav summa tulu vi kulu. Konsolideeritud ttarettevtte vhemusosalusega seotud kahjumid vivad letada vhemusosalust ttarettevtte omakapitalis. See ja kik edaspidised vhemusosalusega seotud kahjumid arvatakse maha enamusosalusest, vlja arvatud juhul, kui vhemusosalusel on siduv kohustus ja vime teha tiendavaid investeeringuid kahjumite katmiseks. Kui ttarettevte teenib edaspidi kasumit, siis kajastatakse kogu kasum enamusosaluse kasumina seni, kuni kik eelnevalt enamusosaluse poolt kajastatud vhemusosaluse kahjumid on kaetud. Kui ttarettevte on vhemusosalusele emiteerinud kumulatiivseid eelisaktsiaid, mida kajastatakse omakapitalis, siis arvutab emaettevte oma osa kasumist vi kahjumist alles prast selle korrigeerimist nimetatud aktsiate dividendidega, olenemata sellest, kas dividendid on vlja kuulutatud vi mitte.

27

28 29

30

31

32 33

34 35

36

Ttarettevtetesse, hiselt kontrollitavatesse (majandus)ksustesse ja sidusettevtetesse tehtud investeeringute arvestus konsolideerimata finantsaruannetes
37 Kui koostatakse konsolideerimata finantsaruanded, siis investeeringud ttarettevtetesse, hiselt kontrollitavatesse (majandus)ksustesse ja sidusettevtetesse, mis ei ole liigitatud mgiks hoitavateks (vi ei kuulu mgigruppi, mis on liigitatud mgiks hoitavaks) koosklas IFRS 5-ga, arvestatakse kas:

175

ET IAS 27

a) b)

soetusmaksumuses, vi koosklas IAS 39-ga.

Samasugust arvestust rakendatakse investeeringute kigi kategooriate puhul. Ttarettevtetesse, hiselt kontrollitavatesse (majandus)ksustesse ja sidusettevtetesse, mis liigitatakse koosklas IFRS 5-ga mgiks hoitavaks (vi mis kuuluvad mgigruppi, mis on liigitatud mgiks hoitavaks), tehtud investeeringuid arvestatakse koosklas selle standardiga. 38 Kesolev standard ei stesta, millised (majandus)ksused koostavad avalikuks kasutamiseks meldud konsolideerimata finantsaruandeid. Paragrahvide 37 ja 3942 stted kehtivad siis, kui (majandus)ksus koostab rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega koosklas olevaid konsolideerimata finantsaruandeid. (Majandus)ksus koostab vastavalt paragrahvile 9 ka avalikuks kasutamiseks meldud konsolideeritud finantsaruandeid, vlja arvatud juhul, kui paragrahvis 10 stestatud vabastust saab rakendada. Konsolideeritud finantsaruannetes koosklas IAS 39-ga arvestatavaid investeeringuid hiselt kontrollitavatesse (majandus)ksustesse ja sidusettevtetesse arvestatakse sarnaselt ka investori konsolideerimata finantsaruannetes.

39

Avalikustamine
40 Konsolideeritud finantsaruannetes avalikustatakse jrgmised andmed: a) b) c) d) e) Kehtetu Kehtetu emaettevtte ja sellise ttarettevtte suhte olemus, milles emaettevttel ei ole otseselt ega ttarettevtete kaudu le poole hleigusest; phjused, miks investeerimisobjektis enam kui poole hleiguse vi potentsiaalse hleiguse otsese vi kaudse (ttarettevtete kaudu) omamisega ei kaasne kontrolli; ttarettevtte finantsaruannete aruandekuupev, mil mainitud finantsaruandeid kasutatakse konsolideeritud finantsaruannete koostamiseks ja aruandekuupev vi periood erineb emaettevtte omast ning phjus, miks kasutatakse erinevat aruandekuupeva vi perioodi; ja kigi oluliste piirangute olemus ja ulatus (nt laenusuhetest vi regulatiivsetest eeskirjadest tulenevad), mis mjutavad ttarettevtete vimalusi emaettevttele rahaliste vahendite lekandmiseks dividendide vi laenude ja muude nuete tagasimaksmise vormis.

f)

41

Kui konsolideerimata finantsaruandeid koostab emaettevte, kes otsustab koosklas paragrahviga 10 mitte koostada konsolideeritud finantsaruandeid, avalikustatakse nendes konsolideerimata finantsaruannetes: a) asjaolu, et need finantsaruanded on konsolideerimata finantsaruanded; et on kasutatud konsolideerimisest vabastust; (majandus)ksuse, mille rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega koosklas olevad konsolideeritud finantsaruanded on tehtud avalikkusele kttesaadavaks, nimi ja asutamis- vi asukohariik; ja aadress, kus need konsolideeritud finantsaruanded on kttesaadavad; ttarettevtetesse, hiselt kontrollitavatesse (majandus)ksustesse ja sidusettevtetesse tehtud oluliste investeeringute nimekiri, mis sisaldab (majandus)ksuse nime, registreerimis- vi asukohariiki, protsentuaalset osalust omandiiguses ja hleiguses, kui see on erinev; ja punktis b loetletud investeeringute arvestuses kasutatud meetodi kirjeldus.

b)

c) 42

Kui emaettevte (vlja arvatud paragrahvis 41 mratletud emaettevte), hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses osalust omav hisettevtja vi investor sidusettevttes koostab konsolideerimata finantsaruanded, avalikustatakse nendes konsolideerimata finantsaruannetes: a) asjaolu, et need finantsaruanded on konsolideerimata finantsaruanded ja phjused, miks neid aruandeid koostatakse juhul, kui see ei ole seadusega nutud;

176

ET IAS 27

b)

ttarettevtetesse, hiselt kontrollitavatesse (majandus)ksustesse ja sidusettevtetesse tehtud oluliste investeeringute nimekiri, mis sisaldab (majandus)ksuse nime, registreerimis- vi asukohariiki, protsentuaalset osalust omandiiguses ja hleiguses, kui see on erinev; ja punktis b loetletud investeeringute arvestuses kasutatud meetodi kirjeldus;

c)

ja mratletakse nendega seotud finantsaruanded, mis on koostatud koosklas kesoleva standardi paragrahviga 9 ja IAS 28-ga ning IAS 31-ga.

Justumiskuupev
43 (Majandus)ksus rakendab kesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Teiste avaldatud materjalide tagasivtmine

44 45 Kesoleva standardiga asendatakse IAS 27 Konsolideeritud finantsaruanded ja ttarettevtetesse tehtud investeeringute arvestus (parandatud 2000). Kesoleva standardiga asendatakse SIC-33 Konsolideerimine ja kapitaliosaluse meetod - potentsiaalne hleigus ja osaluse jaotus.

177

ET IAS 28

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 28 Investeeringud sidusettevtetesse

Rakendusala
1 Kesolevat standardit rakendatakse sidusettevtetesse tehtud investeeringute arvestamisel. Seda ei rakendata siiski sidusettevtetesse tehtud investeeringute puhul, mis kuuluvad: a) b) riskikapitali organisatsioonidele, vi investeerimisfondidele, usaldushingu vormis asutatud fondidele ja teistele (majandus)ksustele, kaasa arvatud investeeringutega seotud kindlustusfondidele, sarnastele

mida esmasel kajastamisel mratletakse lbi kasumiaruande iglases vrtuses kajastatavaks vi liigitatakse kauplemiseesmrgil hoitavaks ja arvestatakse koosklas IAS 39-ga Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine. Selliseid investeeringuid mdetakse iglases vrtuses koosklas IAS 39-ga, kusjuures muutused iglases vrtuses kajastatakse tekkephiselt kasumiaruandes.

Misted
2 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Sidusettevte on (majandus)ksus, sealhulgas juriidilise isiku iguseta (majandus)ksus, mille le on investoril oluline mju, ja mis ei ole ttarettevte ega osalemine hisettevtmises. Konsolideeritud finantsaruanded on kontserni finantsaruanded, mis on esitatud nii, nagu oleks tegemist he (majandus)ksusega. Kontroll on vime mjutada (majandus)ksuse finants- ja tegevuspoliitikat, et saada selle tegevusest kasu. Kapitaliosaluse meetod on arvestusmeetod, mille kohaselt investeeringut kajastatakse esmalt soetusmaksumuses ja seejrel korrigeeritakse seda muutustega, mis tulenevad omandamise jrgselt toimunud investori osaluses investeerimisobjekti netovaras. Investori kasumiaruandes kajastub investori osa investeerimisobjekti kasumist vi kahjumist. hine kontroll on lepinguliselt kokkulepitud kontrolli jagamine majandustegevuse le ning see eksisteerib vaid juhul, kui tegevust puudutavate strateegiliste finants- ja tegevusotsuste vastuvtmiseks on vajalik hist kontrolli teostavate poolte (hisettevtjate) hehlne nusolek. Konsolideerimata finantsaruanded on aruanded, mille esitavad emaettevte, investor sidusettevttes vi hisettevtja hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses, kus investeeringuid arvestatakse pigem otsese omakapitaliosaluse kui investeerimisobjektide avaldatud tulemuste ja netovarade alusel. Oluline mju on vime osaleda investeerimisobjekti finants- ja tegevuspoliitikat puudutavate otsuste langetamisel, omamata kontrolli vi hist kontrolli nende poliitikate le. Ttarettevte on (majandus)ksus, kaasa arvatud juriidilise isiku iguseta (majandus)ksus, mida kontrollib teine (majandus)ksus (mida nimetatakse emaettevtteks). 3 Finantsaruandeid, milles rakendatakse kapitaliosaluse meetodit, ei loeta konsolideerimata finantsaruanneteks; sama kehtib ka selliste finantsaruannete kohta, mida koostab (majandus)ksus, millel ei ole ttarettevtet, sidusettevtet vi hisettevtja osalemist hisettevtmises. Konsolideerimata finantsaruanded on need finantsaruanded, mis esitatakse lisaks konsolideeritud finantsaruannetele, finantsaruanded, kus investeeringud on arvestatud kapitaliosaluse meetodil ja finantsaruanded,

178

ET IAS 28

kus hisettevtjate osalemised hisettevtmistes on proportsionaalselt konsolideeritud. Nendele finantsaruannetele vib, kuid ei ole vaja lisada ega nendega koos esitada konsolideerimata finantsaruandeid. 5 (Majandus)ksused, kes on vabastatud konsolideerimisest IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded paragrahvi 10 kohaselt, proportsionaalse konsolideerimise rakendamisest IAS 31 Osalemised hisettevtmistes paragrahvi 2 kohaselt vi kapitaliosaluse meetodi rakendamisest kesoleva standardi paragrahvi 13 punkti c kohaselt, vivad finantsaruannete esitamisel piirduda ainult konsolideerimata finantsaruannetega.

Oluline mju
6 Kui investorile kuulub otseselt vi kaudselt (niteks ttarettevtete kaudu) le 20% hleigusest investeerimisobjektis, siis eeldatakse, et investoril on oluline mju, vlja arvatud juhul, kui on vimalik selgelt testada, et see ei ole nii. Kui aga investorile kuulub otseselt vi kaudselt (niteks ttarettevtete kaudu) vhem kui 20% hleigusest investeerimisobjektis, eeldatakse, et investor ei oma olulist mju, vlja arvatud juhul, kui sellise mju olemasolu on vimalik selgelt testada. Mne teise investori oluline osalus vi enamusosalus ei vlista tingimata investori olulise mju olemasolu. Investori olulise mju olemasolu tendab tavaliselt ks vi mitu jrgmistest asjaoludest: a) b) c) d) e) 8 esindatus investeerimisobjekti direktoraadis vi samavrses valitsemisorganis; osalemine tegevuspoliitika kujundamise protsessides, kaasa arvatud osalemine dividende vi teisi kasumieraldisi puudutavate otsuste langetamisel; olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel; juhtivttajate vahetumine; vi olulise tehnilise informatsiooni jagamine.

(Majandus)ksus vib omada aktsia ostuthti, aktsia ostuoptsioone ning lihtaktsiateks vi muudeks samalaadseteks vahenditeks vahetatavaid vla- vi omakapitaliinstrumente, mis vimaldavad kasutamisel vi vahetamisel anda (majandus)ksusele suurema hleiguse vi vhendada teise osapoole hleigust (majandus)ksuse finants- ja tegevuspoliitikat puudutavates ksimustes (st potentsiaalne hleigus). Kasutamisvi vahetusklbulike potentsiaalsete hleiguste olemasolu ja mju, kaasa arvatud teiste (majandus)ksuste potentsiaalsed hleigused, vetakse arvesse (majandus)ksuse olulise mju hindamisel. Potentsiaalsed hleigused ei ole kasutamis- ega vahetusklbulikud niteks siis, kui neid ei saa kasutada ega vahetada enne teatud kuupeva vi enne teatud sndmust tulevikus. Hinnates, kas potentsiaalsed hleigused mravad olulise mju, analsib (majandus)ksus kiki asjaolusid ja tingimusi (kaasa arvatud potentsiaalsete hleiguste kasutamistingimused ja muud lepinguphised kokkulepped eraldivetuna vi koos), mis mjutavad potentsiaalseid igusi, arvestamata juhtkonna kavatsusi ja kasutamiseks vi konverteerimiseks vajalikku finantssuutlikkust. Oluline mju investeerimisobjekti le kaob siis, kui (majandus)ksus kaotab iguse osaleda investeerimisobjekti finants- ja tegevuspoliitikat puudutavate otsuste langetamisel. Olulise mju kaotusega vib, kuid ei pruugi, kaasneda tielik vi osaline omandiiguse muutus. See vib toimuda niteks siis, kui sidusettevte lheb valitsuse, kohtu, halduri vi jrelevalveorgani kontrolli alla. See vib samuti toimuda lepinguphise kokkuleppe tulemusena.

10

Kapitaliosaluse meetod
11 Kapitaliosaluse meetodi puhul kajastatakse investeeringut sidusettevttesse esmalt soetusmaksumuses ja selle bilansilist (jk)maksumust suurendatakse vi vhendatakse kajastamaks investori osalust investeerimisobjekti omandamise jrgses kasumis vi kahjumis. Investori osalust investeerimisobjekti kasumis vi kahjumis kajastatakse investori kasumiaruandes. Investeerimisobjektilt saadud kasumieraldised vhendavad investeeringu bilansilist (jk)maksumust. Samuti vib osutuda vajalikuks korrigeerida bilansilist (jk)maksumust vastavalt muutustele investori proportsionaalses osaluses investeerimisobjektis, mis tulenevad sellistest muutustest investeerimisobjekti omakapitalis, mida ei kajastata investeerimisobjekti kasumiaruandes. Sellised muutused

179

ET IAS 28

hlmavad materiaalse phivara mberhindlusest ja valuutakursi mberarvestusest tingitud muutusi. Investori osa neis muutustes kajastatakse otse investori omakapitali kirjetel. 12 Kui eksisteerivad potentsiaalsed hleigused, mratakse investori osa investeerimisobjekti kasumis vi kahjumis ja investeerimisobjekti omakapitali muutustes kindlaks kehtiva osaluse alusel, arvestamata potentsiaalsete hleiguste vimalikku kasutamist vi vahetamist.

Kapitaliosaluse meetodi rakendamine

13 Sidusettevttesse tehtud investeeringut arvestatakse kapitaliosaluse meetodil vlja arvatud juhul, kui: a) b) c) investeering on liigitatud mgiks hoitavaks koosklas IFRS 5-ga Mgiks hoitavad phivarad ja lpetatud tegevusvaldkonnad; rakendatakse IAS 27 paragrahvis 10 stestatud erandit, mis lubab sidusettevttesse investeerinud investoril loobuda konsolideeritud finantsaruannete esitamisest; vi kehtib kik jrgnev: i) investor on teise (majandus)ksuse 100%-lise vi viksema osalusega ttarettevte ning investori teisi, sealhulgas hleiguseta omanikke, on teavitatud ning neil ei ole vastuviteid sellele, et investor ei rakenda kapitaliosaluse meetodit; investori vla- vi omakapitaliinstrumendid ei ole avalikul turul kaubeldavad (asukohariigi vi vlisriigi vrtpaberibrsil vi brsivlisel turul, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud turud); investor ei ole esitanud vi ei ole hetkel esitamas oma finantsaruandeid vrtpaberikomisjonile vi mnele muule jrelvalvet teostavale organisatsioonile eesmrgiga emiteerida avalikul turul kskik millist liiki instrumente; ja investori le lplikku kontrolli omav vi mni vahepealne emaettevte koostab konsolideeritud finantsaruanded koosklas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, mis on avalikkusele kttesaadavad

ii)

iii)

iv)

14 15

Paragrahvi 13 punktis a kirjeldatud investeeringute le peetakse arvestust koosklas IFRS 5-ga. Kui investeering sidusettevttesse, mida eelnevalt liigitati mgiks hoitavaks, ei vasta enam sellise liigitamise kriteeriumitele, peetakse selle le arvestust kasutades kapitaliosaluse meetodit alates mgiks hoitavaks liigitamise kuupevast. Finantsaruannetesse tehakse vastavad muudatused alates mgiks hoitavaks liigitamise perioodidest. Kehtetu Tulu kajastamine saadud kasumieraldiste phjal ei pruugi olla adekvaatne nitaja sidusettevttesse tehtud investeeringust saadava tulu kohta, kuna kasumieraldiste seos sidusettevtte majandustulemusega vib olla vike. Kuna investoril on sidusettevtte le oluline mju, on tal ka mju sidusettevtte majandustulemustele ja seega investeeringu tasuvusele. Kirjeldatud osaluse arvestamiseks laiendab investor oma finantsaruannete ulatust, kaasates sinna oma osa sidusettevtte kasumist vi kahjumist. Kapitaliosaluse meetodi rakendamine annab parema levaate investori netovarast ja kasumist vi kahjumist. Investor lpetab kapitaliosaluse meetodi rakendamise peval, millest alates ta enam ei oma olulist mju sidusettevtte le ja peab sellest kuupevast alates investeeringu le arvestust koosklas IAS 39-ga, tingimusel, et sidusettevte ei muutu ttarettevtteks vi hisettevtmiseks vastavalt IAS 31 mratlusele. Investeeringu bilansilist (jk)maksumust kuupeval, millest alates (majandus)ksus ei ole enam sidusettevte, ksitatakse selle soetusmaksumusena esmasel mtmisel finantsvarana koosklas IAS 39-ga. Paljud kapitaliosaluse meetodi rakendamisel kasutatavad protseduurid sarnanevad IAS 27-s kirjeldatud konsolideerimisprotseduuridega. Enamgi veel, ttarettevtte omandamise arvestamiseks kasutatavaid phimtteid rakendatakse ka investeeringu omandamise arvestamiseks sidusettevttes.

16 17

18

19 20

180

ET IAS 28

21

Kontserni osa sidusettevttes on emaettevtte ja tema ttarettevtete osaluste koondsumma. Kontserni teiste sidusettevtete vi hisettevtmistes osalemist arvesse ei veta. Kui sidusettevte omab ttarettevtteid, sidusettevtteid vi hisettevtmisi, on kapitaliosaluse meetodil arvestatavad vastavad kasumid vi kahjumid ja netovara need, mis kajastuvad sidusettevtte finantsaruannetes (kaasa arvatud sidusettevtte osa oma sidusettevtete ja hisettevtmiste kasumist vi kahjumist ja netovarast) prast kigi arvestusmeetodite htlustamiseks vajalike korrigeerimiste lbiviimist (vt paragrahvid 26 ja 27). Kasumeid ja kahjumeid, mis on tekkinud lespoole vi allapoole suunatud tehingutest investori (kaasa arvatud selle konsolideeritud ttarettevtete) ja sidusettevtte vahel kajastatakse investori finantsaruannetes ainult selles ulatuses, mis vastab mitteseotud investorite osalustele sidusettevttes. lespoole suunatud tehingud on niteks varade mk sidusettevttelt investorile. Allapoole suunatud tehingud on niteks vara mk investorilt sidusettevttele. Investori osa nendest tehingukasumitest ja kahjumitest elimineeritakse. Sidusettevttesse tehtud investeeringut kajastatakse kapitaliosaluse meetodil alates sellest kuupevast, mil sellest saab sidusettevte. Kik erinevused investeeringu soetusmaksumuse ja investorile kuuluva sidusettevtte eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto iglase vrtuse vahel arvestatakse investeeringu omandamisel koosklas IFRS 3-ga rihendused. Seega: a) sidusettevttega seotud firmavrtus lisatakse investeeringu bilansilisele (jk)maksumusele. Nimetatud firmavrtuse amortiseerimine ei ole aga lubatud ja seetttu ei kaasata seda investori osa mramisse sidusettevtte kasumitest vi kahjumitest. investorile kuuluvat osa sidusettevtte eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto iglasest vrtusest, mis letab investeeringu soetusmaksumuse, ei arvata investeeringu bilansilise (jk)maksumuse hulka, vaid see lisatakse tuluna investorile sidusettevtte kasumist vi kahjumist kuuluva osa arvutamisel sellel aruandeperioodil, mille jooksul investeering soetati.

22

23

b)

Investorile kuuluvat osa sidusettevtte kasumist vi kahjumist korrigeeritakse prast omandamist, vljendamaks niteks amortiseeritavate varade kulumit / amortisatsiooni, vttes aluseks nimetatud varade iglased vrtused omandamise kuupeval. Samuti korrigeeritakse investorile kuuluvat osa sidusettevtte kasumist vi kahjumist omandamise jrgselt vastavalt sidusettevtte poolt kajastatud vara vrtuste langusest tulenevatele kahjumitele, niteks seoses firmavrtuse vi materiaalsete phivaradega. 24 Kapitaliosaluse meetodi rakendamisel kasutab investor sidusettevtte viimaseid kttesaadavaid finantsaruandeid. Kui investori ja sidusettevtte aruandekuupevad on erinevad, siis koostab sidusettevte investori jaoks finantsaruanded investori aruandekuupeva seisuga, vlja arvatud juhul, kui see ei ole vimalik. Juhul kui, vastavalt paragrahvile 24, kapitaliosaluse meetodi rakendamisel kasutatavad sidusettevtte finantsaruanded on koostatud investori aruandekuupevast erineva kuupevaga, siis korrigeeritakse aruandeid arvestades selle kuupeva ja investori aruandekuupeva vahelisel perioodil toimunud oluliste tehingute ja sndmuste mjusid. helgi juhul ei tohi sidusettevtte ja investori aruandekuupevade vaheline periood olla pikem kui kolm kuud. Aruandeperioodide pikkus ja aruandekuupevade vahelised erinevused peavad olema samad perioodist perioodi. Investori finantsaruannete koostamisel kasutatakse sarnastes tingimustes toimunud samalaadsete tehingute ja sndmuste puhul htseid arvestusmeetodeid. Kui sidusettevte kasutab sarnastes tingimustes toimunud samalaadsete tehingute ja sndmuste kajastamisel investori poolt kasutatavatest arvestusmeetoditest erinevaid arvestusmeetodeid, korrigeeritakse sidusettevtte arvestusmeetodeid vastavalt investori poolt kasutatavatele arvestusmeetoditele enne kapitaliosaluse meetodi rakendamist investori finantsaruannete koostamisel. Kui sidusettevte on emiteerinud omakapitalis kajastatavaid kumulatiivseid eelisaktsiaid, mis on teiste osapoolte, kui investori, valduses, siis arvutab investor oma osa kasumitest vi kahjumitest alles prast nende korrigeerimist mainitud aktsiatelt makstavate dividendidega, olenemata sellest, kas dividendid on vlja kuulutatud vi mitte. Kui investori osa sidusettevtte kahjumites vrdub investeeringuga sidusettevttes vi letab seda, siis lpetab investor oma osa edasiste kahjumite kajastamise. Osalus sidusettevttes on kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringu bilansiline (jk)maksumus koos muude pikaajaliste osalustega, mis sisuliselt moodustavad osa investori netoinvesteeringust sidusettevttesse. Niteks objekt, mille eest tasumist lhitulevikus ei planeerita ja mis ei ole ka tenoline, suurendab tegelikult (majandus)ksuse investeeringut sellesse sidusettevttesse. Sellisteks objektideks vivad olla eelisaktsiad ja pikaajalised nuded vi laenud, kuid nendeks ei ole piisava tagatisega nuded ostjate vastu, vlad tarnijatele ega muud pikaajalised nuded, niteks tagatud laenud. Kapitalimeetodil kajastatud kahjumeid, mis letavad investori investeeringuid lihtaktsiatesse, rakendatakse

25

26 27

28

29

181

ET IAS 28

investorile sidusettevttes kuuluva osaluse muudele komponentidele vastupidiselt vanuselisele jrjekorrale (st kustutamise eelisjrjekorrale). 30 Kui investori osalus on vhendatud nullini, kaetakse tiendavaid kahjumeid ja kajastatakse kohustist ainult selles ulatuses, milles investor on vtnud sidusettevtte juriidilisi vi faktilisi kohustusi vi teinud sidusettevtte nimel makseid. Kui sidusettevte on edaspidi kasumlik, siis jtkab investor oma kasumiosa kajastamist alles prast seda, kui tema osa kasumist vrdub varem bilansis kajastamata jnud kahjumite osaga.

Kahjumid (vara) vrtuse langusest

31 Prast kapitaliosaluse meetodi rakendamist ja sidusettevtte kahjumite kajastamist paragrahvi 29 kohaselt rakendab investor IAS 39 nudeid, et mrata kindlaks, kas on tarvis kajastada tiendavat kahjumit investori poolt sidusettevttesse tehtud netoinvesteeringu vrtuse langusest. Samuti rakendab investor IAS 39 nudeid, et mrata kindlaks, kas investori osaluse puhul sidusettevttes, mis ei ole osa netoinvesteeringust, kajastatakse sellist tiendavat kahjumit vrtuse langusest, ning vara vrtuse langusest tulenevate kahjumite summat. Kuna sidusettevttesse tehtud investeeringu bilansilises (jk)maksumuses sisalduvat firmavrtust ei kajastata eraldi, ei viida tema puhul lbi eraldi vara vrtuse languse teste vastavalt IAS 36 Varade vrtuse langus nuetele. Selle asemel kontrollitakse investeeringu kogu bilansilist (jk)maksumust vrtuse languse osas IAS 36 kohaselt, vrreldes selle kaetavat vrtust (kas kasutusvrtus vi iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused, olenevalt sellest, kumb on krgem) bilansilise (jk)maksumusega kigil juhtudel, mil IAS 39 nimetatud nuete titmine viitab, et investeeringu vrtus vib olla langenud. Investeeringu kasutusvrtuse mramisel hindab (majandus)ksus: a) oma osa sidusettevtte poolt loodavate eeldatavate tulevaste rahavoogude ndisvrtusest, kaasa arvatud sidusettevtte majandustegevusest saadavad rahavood ja investeeringu lplikust mgist saadavad laekumised, vi investeeringult saadavate dividendide ja selle lplikust mgist laekuvate eeldatavate tulevaste rahavoogude ndisvrtust.

32

33

b)

Sobilike eelduste korral annavad mlemad meetodid sama tulemuse. 34 Sidusettevttesse tehtud investeeringu kaetavat vrtust hinnatakse iga sidusettevtte puhul eraldi, vlja arvatud juhul, kui sidusettevte ei loo oma jtkuva tegevusega rahavoogusid, mis oleksid valdavas osas sltumatud (majandus)ksuse muude varade poolt loodavatest rahavoogudest.

Konsolideerimata finantsaruanded
35 36 Investeeringut sidusettevttesse arvestatakse investori konsolideerimata finantsaruannetes koosklas IAS 27 paragrahvidega 3742. Nimetatud standard ei stesta, millised (majandus)ksused koostavad avalikuks kasutamiseks meldud konsolideerimata finantsaruandeid.

Avalikustamine
37 Avalikustamisele kuulub jrgmine teave: a) b) sidusettevtetesse tehtud selliste investeeringute iglane vrtus, mille puhul eksisteerivad avalikult noteeritud hinnad; kokkuvtlik finantsinformatsioon sidusettevtete kohta, kaasa arvatud varade, kohustiste, tulude ja kasumi vi kahjumi koondsummad;

182

ET IAS 28

c)

phjused, miks jreldatakse, et investor omab olulist mju sidusettevtte le, milles ta omab otseselt vi kaudselt (ttarettevtete kaudu) vhem kui 20% hleigusest vi potentsiaalsest hleigusest; phjused, miks jreldatakse, et investoril puudub oluline mju sidusettevtte le, milles ta omab otseselt vi kaudselt (ttarettevtete kaudu) enam kui 20% hleigusest vi potentsiaalsest hleigusest; sidusettevtte aruandekuupev, kui mainitud finantsaruandeid kasutatakse kapitaliosaluse meetodi rakendamisel ja kui aruandekuupev vi periood erineb investori omast ning phjus, miks kasutatakse erinevat aruandekuupeva vi -perioodi; kigi mrkimisvrsete piirangute (nt tulenevalt laenukokkulepetest vi seadusandlikest nuetest), mis mjutavad sidusettevtete vimalusi investorile rahaliste vahendite lekandmiseks dividendidena, laenude tagasimaksmiseks vi muude nuete titmiseks, olemus ja ulatus; osa sidusettevtte kahjumis, nii aruandeperioodi kohta kui kumulatiivselt juhul, kui investor on lpetanud oma osa kajastamise sidusettevtte kahjumis; asjaolu, et sidusettevtte kajastamisel ei kasutata kapitaliosaluse meetodit koosklas paragrahviga 13; ja kokkuvtlik finantsinformatsioon sidusettevtete kohta, kas kshaaval vi grupeerituna, mida ei arvestata kapitaliosaluse meetodil, sealhulgas kikide varade, kohustiste, tulude ja kasumi vi kahjumi summad.

d)

e)

f)

g) h) i)

38

Kapitaliosaluse meetodil arvestatud sidusettevtetesse tehtud investeeringud liigitatakse phivaraks. Investori osa selliste sidusettevtete kasumis vi kahjumis ning nende bilansiline (jk)maksumus avalikustatakse eraldi. Eraldi tuleb avalikustada ka investori osalus kskik millises sellise sidusettevtte lpetatud tegevusvaldkonnas. Investori omakapitalis kajastatakse temale kuuluv osa muutustest, mis on kajastatud otse sidusettevtte omakapitalis, ja see avalikustatakse omakapitali muutuste aruandes koosklas IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine. Investor avalikustab koosklas IAS 37-ga Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad: a) b) oma osa teiste investoritega hiselt vetud tingimuslikest kohustistest sidusettevttes; ja need tingimuslikud kohustised, mis tulenevad asjaolust, et investor on solidaarselt vastutav sidusettevtte kikide vi osade kohustiste eest.

39

40

Justumiskuupev
41 (Majandus)ksus rakendab kesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Teiste avaldatud materjalide tagasivtmine

42 43 Kesoleva standardiga asendatakse IAS 28 Sidusettevtetesse tehtud investeeringute arvestus (parandatud 2000). Kesoleva standardiga asendatakse jrgmised tlgendused: a) b) c) SIC-3 Sidusettevtetega tehtud tehingutest tuleneva realiseerimata kasumi ja kahjumi elimineerimine; SIC-20 Kapitaliosaluse meetod kahjumi kajastamine; ja SIC-33 Konsolideerimine ja kapitaliosaluse meetod potentsiaalne hleigus ja omandiiguse jaotus.

183

ET IAS 29

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 29 Finantsaruandlus hperinflatiivsetes majanduskeskkondades

Rakendusala
1 2 Kesolevat standardit rakendatakse (majandus)ksuse, mille arvestusvaluuta on hperinflatiivse majanduskeskkonna valuuta, finantsaruannete suhtes, kaasa arvatud konsolideeritud finantsaruanded. Hperinflatiivses majanduskeskkonnas ei oma majandustulemuste ja finantsseisundi avaldamine kohalikus valuutas ilma korrigeerimata mtet. Raha ostujud langeb nii kiiresti, et isegi sama arvestusperioodi erinevatel ajahetkedel toimunud tehingute ja muude sndmustega seotud summade vrdlemine on eksitav. Kesoleva standardiga ei kehtestata absoluutmra, millest alates hperinflatsioon tekib. Otsus, millal osutub finantsaruannete korrigeerimine vastavalt kesolevale standardile vajalikuks, on hinnanguline ksimus. Hperinflatsioonile viitavad muu hulgas (aga mitte ainult) jrgmised riigi majanduskeskkonda iseloomustavad nitajad: a) b) c) d) e) 4 elanikkond eelistab hoida oma vara mitterahalistes varades vi mnes suhteliselt stabiilses vlisvaluutas. Summad kohalikus valuutas investeeritakse ostuju silitamiseks koheselt; elanikkond arvestab rahalisi summasid mitte kohalikus valuutas, vaid mnes suhteliselt stabiilses vlisvaluutas. Hindasid vidakse noteerida selles vlisvaluutas; laenutingimustel toimuvad ostu- ja mgitehingud tehakse hindades, mis kompenseerivad ostuju eeldatava languse laenuperioodil, isegi kui see periood on lhike; intressimrad, palgad ja hinnad on seotud hinnaindeksiga; ja kolme aasta kumulatiivne inflatsioonimr lheneb 100%-le vi letab seda.

Soovitavalt peaksid kik sama hperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas aruandvad (majandus)ksused rakendama kesolevat standardit samast kuupevast alates. Siiski rakendatakse kesolevat standardit kikide (majandus)ksuste finantsaruannete suhtes alates selle aruandeperioodi algusest, mil (majandus)ksus tuvastab aruandevaluuta riigis hperinflatsiooni olemasolu.

Finantsaruannete korrigeerimine
5 Aja jooksul muutuvad hinnad erinevate konkreetsete vi ldiste poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete mjurite toimel. Konkreetsed mjurid, nagu pakkumise ja nudluse muutumine ning tehnoloogilised muutused vivad phjustada ksikute hindade mrkimisvrset ja teineteisest sltumatut tusu vi langust. ldised mjurid vivad lisaks viia ka muutusteni hindade ldises tasemes ja seega ka raha ldises ostujus. Enamikes riikides koostatakse finantsaruanded soetusmaksumuse meetodil, vtmata arvesse muutusi hindade ldises tasemes vi hoitavate varade konkreetsete hindade tusu (vlja arvatud materiaalsete phivarade ja investeeringute mberhindluse puhul). Kuid mned (majandus)ksused esitavad finantsaruanded, mis phinevad hetkemaksumuse meetodil, mis kajastab hoitavate varade konkreetsete hindade muutuste mju. Hperinflatiivses majanduskeskkonnas on nii soetusmaksumuse kui hetkemaksumuse meetodil phinevatest finantsaruannetest kasu ainult siis, kui need on esitatud bilansipeval kehtinud mtmishikus. Seeprast rakendatakse kesolevat standardit nende (majandus)ksuste finantsaruannete suhtes, mille aruandlust teostatakse hperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas. Kesoleva standardiga nutud informatsiooni esitamine korrigeerimata finantsaruannete lisana ei ole lubatud. Samuti ei soovitata esitada eraldi korrigeerimiseelseid finantsaruandeid.

184

ET IAS 29

(Majandus)ksuse, mille arvestusvaluutaks on hperinflatiivse majanduskeskkonna valuuta, finantsaruanded, olenemata sellest, kas need on koostatud soetusmaksumuse vi hetkemaksumuse meetodil, esitatakse bilansipeval kehtinud mtmishikus. IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine nutud eelneva perioodi vrdlusandmed ja kogu eelnevaid perioode ksitlev informatsioon esitatakse samuti bilansipeval kehtinud mtmishikus. Vrdlusandmete esitamiseks mnes teises esitusvaluutas rakendatakse IAS 21 Valuutakursside muutuste mjud (parandatud 2003) paragrahvi 42 punkti b ja paragrahvi 43. Kasum vi kahjum rahaliste vahendite netopositsioonist kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes ja avalikustatakse eraldi. Finantsaruannete korrigeerimine koosklas kesoleva standardiga nuab nii teatud protseduuride rakendamist kui ka hinnangute andmist. Selliste protseduuride ja hinnangute jrjepidev rakendamine perioodist perioodi on olulisem, kui korrigeeritud finantsaruannetes esitatavate summade punktuaalne tpsus.

9 10

Soetusmaksumuse meetodil koostatud finantsaruanded

Bilanss
11 12 13 Bilansis kajastatud summad, mis ei ole veel esitatud bilansipeval kehtinud mtmishikus, korrigeeritakse ldise hinnaindeksi alusel. Rahalisi varasid ja kohustisi ei korrigeerita, kuna need on juba esitatud bilansipeval kehtinud rahahikus. Rahalised varad ja kohustised on raha ja rahas saadavad vi makstavad varad ja kohustised. Hindade muutustega seotud varasid ja kohustisi (nit indekseeritud vlakirjad ja laenud) korrigeeritakse vastavalt lepingu tingimustele, et teha kindlaks tasumata summade jk bilansipeval. Korrigeeritud bilansis kajastatakse neid objekte mberhinnatud summas. Kik muud varad ja kohustised on mitterahalised. Mningaid mitterahalisi objekte kajastatakse bilansipeva hetkemaksumuses (niteks neto realiseerimisvrtus ja turuvrtus) ning seega korrigeerimisele ei kuulu. Kik lejnud mitterahalised varad ja kohustised kuuluvad korrigeerimisele. Enamik mitterahalisi varasid ja kohustisi kajastatakse kas soetusmaksumuses vi soetusmaksumuses, millest on maha arvatud amortisatsioon; seeprast vljendatakse neid omandamise kuupeval kehtinud summades. Kikide objektide korrigeeritud soetusmaksumus (vi soetusmaksumus, millest on maha arvatud amortisatsioon) mratakse kindlaks, rakendades selle soetusmaksumuse ja akumuleeritud amortisatsiooni suhtes omandamise kuupeva ja bilansipeva vahelist ldise hinnaindeksi muutust. Seega korrigeeritakse alates omandamise kuupevast materiaalseid phivarasid, investeeringuid, tooraine ja kauba varusid, firmavrtust, patente, kaubamrke ja muid samalaadseid varasid. Lpetamata ja valmistoodangu varusid korrigeeritakse alates ostu- ja ttlemiskulutuste tekkimise kuupevast. Materiaalse phivara objektide osas ei pruugi olla andmeid konkreetsete omandamise kuupevade kohta vi neid ei pruugi olla vimalik hinnanguliselt mrata. Sellistel harvadel juhtudel vib kesoleva standardi esmase rakendamise perioodil osutuda vajalikuks kasutada objektide korrigeerimise aluseks oleva vrtuse mramiseks sltumatut eksperthinnangut. Perioodide suhtes, mille kohta kesolev standard nuab materiaalsete phivarade korrigeerimist, ei pruugi eksisteerida ldist hinnaindeksit. Sellistel juhtudel vib osutuda vajalikuks kasutada niteks arvestusvaluuta ja mne suhteliselt stabiilse vlisvaluuta vahetuskursi muutustel phinevat hinnangut. Mningaid mitterahalisi varasid ja kohustisi vidakse kajastada omandamise kuupevast vi bilansipevast erineva kuupeva hetkemaksumuses, nagu niteks mne varasema kuupeva seisuga mberhinnatud materiaalsed phivarad. Sellisel juhul korrigeeritakse bilansilisi (jk)maksumusi alates mberhindluse kuupevast. Mitterahalise objekti korrigeeritud summat vhendatakse vastavalt asjakohastele standarditele, kui korrigeeritud summa letab objekti tulevasest kasutamisest saadavat kaetavat vrtust (kaasa arvatud mk vi muu vrandamine). Sellisel juhul vhendatakse materiaalsete phivarade, firmavrtuse, patentide ja kaubamrkide korrigeeritud summasid kaetava vrtuseni, varude korrigeeritud summasid neto realiseerimisvrtuseni ja lhiajaliste investeeringute korrigeeritud summasid turuvrtuseni.

14

15

16

17

18

19

185

ET IAS 29

20

Kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeerimisobjekti aruandlus vib toimuda hperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas. Selleks, et arvutada investori osa investeerimisobjekti netovarast ja majandustulemustest, korrigeeritakse sellise investeeringuobjekti bilanssi ja kasumiaruannet koosklas kesoleva standardiga. Kui investeerimisobjekti korrigeeritud finantsaruanded arvestatakse mber vlisvaluutasse, kasutatakse selleks sulgemiskursse. Inflatsiooni mju kajastub tavaliselt laenukasutuse kulutustes. Ei ole asjakohane samaaegselt nii korrigeerida laenudega finantseeritud kapitalimahutusi kui ka kapitaliseerida laenukasutuse kulutuste seda osa, mis vljendab sama perioodi inflatsiooni. Sellisel juhul kajastatakse laenukasutuse kulutused kuluna sel perioodil, mil see tekkis. (Majandus)ksus vib omandada varasid ka sellise kokkuleppe alusel, mis lubab hilisemat tasumist ilma, et lepingus oleks intresse hilisema tasumise eest eraldi vlja toodud. Kui sellisel juhul ei ole kaudne intressi arvutamine vimalik, siis korrigeeritakse neid varasid alates nende eest tasumise kuupevast ja mitte ostu kuupevast. Kehtetu Kesoleva standardi esmase rakendamise perioodi alguse seisuga korrigeeritakse omakapitali komponente (vlja arvatud jaotamata kasum ja mberhindluse reservid) ldise hinnaindeksi alusel alates komponentide sissemakse vi muul viisil tekkimise kuupevast. Eelnevatel perioodidel tekkinud mberhindluse reserv elimineeritakse. Korrigeeritud jaotamata kasum tuleneb korrigeeritud bilansis kikidest muudest kajastatud summadest. Esimese aruandeperioodi lpus ja edaspidistel aruandeperioodidel korrigeeritakse kiki omakapitali komponente ldise hinnaindeksi alusel alates aruandeperioodi algusest vi sissemakse kuupevast (juhul kui see on hiljem). Aruandeperioodi omakapitali muutused avalikustatakse koosklas IAS 1-ga.

21

22

23 24

25

Kasumiaruanne
26 Kesolev standardiga nutakse kikide kasumiaruandes kajastatud objektide esitamist bilansipeval kehtinud mtmishikus. Seega korrigeeritakse kiki summasid, lhtudes ldise hinnaindeksi muutusest alates tulude ja kulude esmase kajastamise kuupevast finantsaruannetes.

Kasum vi kahjum rahaliste vahendite rahapositsioonist

27 (Majandus)ksusel, mille rahalised varad letavad inflatsiooni perioodil rahalisi kohustisi, ostujud vheneb ning (majandus)ksusel, mille rahalised kohustised letavad rahalisi varasid, ostujud suureneb vastavalt sellele, millises ulatuses ei ole varad ja kohustised hinnatasemega seotud. Selline kasum vi kahjum rahaliste vahendite netopositsioonist tekib mitterahaliste varade, omakapitali ja kasumiaruande objektide korrigeerimise tulemusena ning indeksiga seotud varade ja kohustiste korrigeerimise tulemusena tekkinud vahedest. Kasumit vi kahjumit on vimalik hinnata, rakendades ldise hinnaindeksi muutust rahaliste varade ja rahaliste kohustiste perioodi kaalutud keskmise vahe suhtes. Kasumit vi kahjumit rahaliste vahendite netopositsioonist kajastatakse netotulu koosseisus. Paragrahvi 13 kohaselt saldeeritakse lepingujrgset hindade muutustega seotud varade ja kohustiste korrigeerimist kasumi vi kahjumiga rahaliste vahendite netopositsioonist. Teised kasumiaruande kirjed, nagu niteks intressitulu ja -kulu vi investeeritud ja laenatud vahenditest tulenevad valuutakursi vahed, on samuti seotud rahaliste vahendite netopositsiooniga. Kuigi sellised kirjed avalikustatakse eraldi, vib osutuda kasulikuks esitada need kasumiaruandes koos kasumi vi kahjumiga rahaliste vahendite netopositsioonist.

28

Hetkemaksumuse meetodil koostatud finantsaruanded

Bilanss
29 Kuna hetkemaksumuses kajastatud objektid on juba bilansipeval kehtinud mtmishikus, siis neid ei korrigeerita. Muid bilansis kajastatud objekte korrigeeritakse koosklas paragrahvidega 1125.

186

ET IAS 29

Kasumiaruanne
30 Enne korrigeerimist kajastab hetkemaksumuse meetodi alusel koostatud kasumiaruanne reeglina tehingute vi sndmuste tekkimise hetke maksumusi. Mdud toodete kulu ja amortisatsioon kajastatakse tarbimise ajal kehtivas hetkemaksumuses; mgi- ja muud kulud kajastatakse nende tekkimisel rahalistes summades. Seega tuleb kiki summasid korrigeerida bilansipeval kehtinud mtmishikusse, kasutades ldist hinnaindeksit.

Kasum vi kahjum rahaliste vahendite netopositsioonist

31 Kasumit vi kahjumit rahaliste vahendite netopositsioonist arvestatakse koosklas paragrahvidega 27 ja 28.

Maksud
32 Finantsaruannete korrigeerimine kesoleva standardi alusel vib phjustada erinevusi bilansis kajastatud ksikute varade ja kohustiste bilansilise (jk)maksumuse ja nende maksustamisbaasi vahel. Selliseid erinevusi arvestatakse koosklas IAS 12-ga Tulumaks.

Rahavoogude aruanne
33 Kesoleva standardis nutakse, et kik rahavoogude aruande objektid esitatakse bilansipeval kehtinud mtmishikus.

Vrdlusandmed
34 Eelneva aruandeperioodi vastavad arvandmed, olenemata sellest, kas need phinevad soetusmaksumusel vi hetkemaksumusel, korrigeeritakse ldise hinnaindeksi alusel nii, et vrreldavad finantsaruanded esitatakse aruandeperioodi lpus kehtinud mtmishikus. Eelnevate perioodide kohta avalikustatav informatsioon esitatakse samuti aruandeperioodi lpus kehtinud mtmishikus. Vrdlusandmete esitamiseks mnes teises esitusvaluutas rakendatakse IAS 21 (parandatud 2003) paragrahvi 42 punkti b ja paragrahvi 43.

Konsolideeritud finantsaruanded
35 Hperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas aruandeid esitaval emaettevttel vib olla ttarettevtteid, mis samuti esitavad finantsaruanded hperinflatiivsete majanduskeskkondade valuutades. Kikide selliste ttarettevtete finantsaruandeid korrigeeritakse enne emaettevtte aruannetega konsolideerimist, lhtudes selle riigi ldisest hinnaindeksist, mille valuutas aruandeid esitatakse. Kui ttarettevte on vlismaine ttarettevte, arvestatakse selle korrigeeritud finantsaruanded mber sulgemiskursside alusel. Ttarettevtete finantsaruandeid, mis ei ole esitatud hperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas, ksitletakse IAS 21 alusel. Erinevate aruandekuupevadega finantsaruannete konsolideerimisel arvestatakse kik objektid (nii mitterahalised kui ka rahalised) mber konsolideeritud finantsaruannete aruandekuupeval kehtinud mtmishikusse.

36

ldise hinnaindeksi valik ja kasutamine

37 Finantsaruannete korrigeerimine kesoleva standardi alusel nuab ldise ostuju muutusi peegeldava ldise hinnaindeksi kasutamist. Kik sama majanduskeskkonna valuutas aruandeid esitavad (majandus)ksused peaksid kasutama sama indeksit.

Majanduskeskkondade hperinflatiivsuse lppemine

38 Kui majanduskeskkond ei ole enam hperinflatiivne ja (majandus)ksus lpetab kesoleva standardi alusel finantsaruannete koostamise ja esitamise, siis vetakse jrgnevates finantsaruannetes esitatavate

187

ET IAS 29

bilansiliste (jk)maksumuste aluseks eelneva aruandeperioodi lpus kehtinud mtmishikus esitatud summad.

Avalikustatav teave
39 Avalikustamisele kuulub jrgmine teave: a) asjaolu, et finantsaruandeid ja eelnevate perioodide vrdlusandmeid on korrigeeritud arvestusvaluuta ldise ostuju muutusi arvestades ning et need on seega esitatud bilansipeval kehtinud mtmishikus; kas finantsaruanded on koostatud soetusmaksumuse meetodi vi hetkemaksumuse meetodi alusel; ja bilansipeval kehtinud hinnaindeksi olemus ja mr ning indeksi muutused nii kesoleva kui ka eelneva aruandeperioodi jooksul.

b) c) 40

Kesolevas standardis nutud avalikustatav teave on vajalik selleks, et mrata kindlaks inflatsiooni mjude ksitlemise alused finantsaruannetes. See on ka meldud selleks, et anda nimetatud aluste ja nendest tulenevate summade mistmiseks vajalikku informatsiooni.

Justumiskuupev
41 Kesolevat standardit rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hlmavad 1. jaanuaril 1990 vi hiljem algavaid perioode.

188

ET IAS 31

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 31 Osalemised hisettevtmistes

Rakendusala
1 Kesolevat standardit rakendatakse osalemiste arvestamisel hisettevtmistes ja hisettevtjate ja investorite finantsaruannetes hisettevtmiste varade, kohustiste, tulude ja kulude kajastamisel, olenemata struktuurist vi vormidest, millena hisettevtmise tegevus aset leiab. Seda ei rakendata siiski hisettevtjate osalemiste arvestamisel hiselt kontrollitavates (majandus)ksustes, mis kuuluvad: a) b) riskikapitali organisatsioonidele, vi hisfondidele, usaldushingu vormis asutatud fondidele ja teistele (majandus)ksustele, kaasa arvatud investeeringutega seotud kindlustusfondidele, sarnastele

mida esmasel kajastamisel mratletakse lbi kasumiaruande iglases vrtuses kajastatavaks vi liigitatakse kauplemiseesmrgil hoitavaks ja arvestatakse koosklas IAS 39-ga Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine. Selliseid investeeringuid mdetakse iglases vrtuses koosklas IAS 39-ga, kusjuures muutused iglases vrtuses kajastatakse tekkephiselt kasumiaruandes. 2 hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses osalev hisettevtja vabastatakse paragrahvide 30 (proportsionaalne konsolideerimine) ja 38 (kapitaliosaluse meetod) rakendamisest, kui on tidetud jrgmised tingimused: a) b) osalemine on liigitatud mgiks hoitavaks koosklas IFRS 5-ga Mgiks hoitavad phivarad ja lpetatud tegevusvaldkonnad; rakendatakse IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded paragrahvis 10 stestatud erandit, mis lubab emaettevttel, kes samuti osaleb hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses, loobuda konsolideeritud finantsaruannete esitamisest; vi kehtib kik jrgnev: i) hisettevtja on mne teise (majandus)ksuse 100%-lise vi viksema osalusega ttarettevte ning selle omanikke, ka hleiguseta omanikke, on teavitatud ning neil ei ole vastuviteid sellele, et hisettevtja ei rakenda proportsionaalse konsolideerimise ega kapitaliosaluse meetodit; hisettevtja vla- vi omakapitaliinstrumendid ei ole avalikul turul kaubeldavad (asukohariigi vi vlisriigi vrtpaberibrsil vi brsivlisel turul, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud turud); hisettevtja ei ole esitanud vi ei ole hetkel esitamas oma finantsaruandeid vrtpaberikomisjonile vi mnele muule jrelvalvet teostavale organisatsioonile eesmrgiga emiteerida avalikul turul kskik millist liiki instrumente; ja hisettevtja le lplikku kontrolli omav emaettevte vi mni vahepealne emaettevte koostab konsolideeritud finantsaruanded koosklas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, mis on avalikkusele kttesaadavad.

c)

ii)

iii)

iv)

Misted
3 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Kontroll on vime mjutada (majandus)tegevusega seotud finants- ja ripoliitikat selleks, et saada sellest kasu.

189

ET IAS 31

Kapitaliosaluse meetod on arvestusmeetod, mille kohaselt osalemist hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses kajastatakse esmalt soetusmaksumuses ja seejrel korrigeeritakse seda muutustega, mis on omandamise jrgselt toimunud hisettevtja osas hiselt kontrollitava (majandus)ksuse netovaras. hisettevtja kasumiaruanne sisaldab hisettevtja osa hiselt kontrollitava (majandus)ksuse kasumist vi kahjumist. Investor hisettevtmises on hisettevtmise osapool ja tal puudub selle hisettevtmise le hine kontroll. hine kontroll on lepinguliselt kokkulepitud kontrolli jagamine majandustegevuse le ning see eksisteerib vaid juhul, kui tegevust puudutavate strateegiliste finants- ja tegevusotsuste vastuvtmiseks on vajalik hist kontrolli teostavate osapoolte (hisettevtjate) hehlne nusolek. hisettevtmine on lepinguphine kokkulepe, mille kohaselt kaks vi enam osapoolt teostavad majandustegevust, mida kontrollitakse hiselt. Proportsionaalne konsolideerimine on arvestusmeetod, mille kohaselt hisettevtja osa hiselt kontrollitava (majandus)ksuse kikidest varadest, kohustistest, tuludest ja kuludest hendatakse ridarealt hisettevtja finantsaruannete sarnaste kirjetega vi kajastatakse hisettevtja finantsaruannetes eraldi kirjetena. Konsolideerimata finantsaruanded on aruanded, mille esitavad emaettevte, investor sidusettevttes vi hisettevtja hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses, kus investeeringuid arvestatakse pigem otsese omakapitali osaluse kui investeerimisobjektide poolt avaldatud tulemuste ja netovarade alusel. Oluline mju on igus osaleda majandustegevusega seotud finants- ja ripoliitikat puudutavate ksimuste le otsustamises, omamata kontrolli vi hist kontrolli selle le. hisettevtja on hisettevtmise osapool ja ta omab hist kontrolli hisettevtmise le. 4 Finantsaruanded, milles on rakendatud proportsionaalse konsolideerimise vi kapitaliosaluse meetodit, ei ole konsolideerimata finantsaruanded, nii nagu ei ole sellise (majandus)ksuse, millel ei ole ttarettevtet, sidusettevtet vi kes ei osale hisettevtjana hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses, finantsaruanded konsolideerimata finantsaruanded. Konsolideerimata finantsaruanded on need finantsaruanded, mis esitatakse lisaks konsolideeritud finantsaruannetele, finantsaruanded, kus investeeringud on arvestatud kapitaliosaluse meetodil ja finantsaruanded, kus hisettevtjate osalemised hisettevtmistes on proportsionaalselt konsolideeritud. Neile aruannetele ei ole vaja lisada ega nendega koos esitada konsolideerimata finantsaruandeid. (Majandus)ksused, kes on vabastatud konsolideerimisest IAS 27 paragrahvi 10 kohaselt, kapitaliosaluse meetodi rakendamisest IAS 28 Investeeringud sidusettevtetesse paragrahvi 13 punkti c kohaselt vi proportsionaalse konsolideerimise vi kapitaliosaluse meetodi rakendamisest kesoleva standardi paragrahvi 2 kohaselt, vivad finantsaruannete esitamisel piirduda ainult konsolideerimata finantsaruannetega.

hisettevtmise vormid
7 Vormi ja struktuuri poolest vivad hisettevtmised olla mitmesugused. Kesolevas standardis mratletakse kolm peamist liiki, mida tuntakse hisettevtmistena ja mis vastavad hisettevtmise mistele hiselt kontrollitavad tegevused, hiselt kontrollitavad varad ja hiselt kontrollitavad (majandus)ksused. Kikidel hisettevtmistel on jrgmised hised tunnused: a) b) vhemalt kaks hisettevtjat on omavahel seotud lepinguphise kokkuleppega; ja lepinguphise kokkuleppega on kehtestatud hine kontroll.

hine kontroll
8 hine kontroll vib olla vlistatud, kui investeerimisobjektis toimub juriidiline mberkorraldamine, ta on pankrotis vi tegutseb rangete pikaajaliste piirangute raames, mis raskendavad tal rahaliste vahendite lekandmist hisettevtjale. Juhul, kui hine kontroll on jtkuv, ei ole nimetatud sndmused iseenesest piisavad, et igustada kesoleva standardi mittejrgimist hisettevtmiste arvestamise puhul.

190

ET IAS 31

Lepinguphine kokkulepe
9 Lepinguphise kokkuleppe olemasolu eristab hise kontrolliga seotud osalemisi sidusettevtetesse tehtud investeeringutest, milles investoril on oluline mju (vt IAS 28). Tegevused, mille suhtes ei ole lepinguphise kokkuleppega hist kontrolli kehtestatud, ei kujuta endast kesoleva standardi mistes hisettevtmisi. Lepinguphine kokkulepe vib esineda mitmesugusel kujul, niteks hisettevtjate vahelise lepinguna vi hisettevtjate koosoleku protokollina. See kokkulepe vib mnel juhul sisalduda hisettevtmise phikirjas vi muudes juriidilistes dokumentides. Olenemata vormist on lepinguphine kokkulepe tavaliselt kirjalik ja ksitleb selliseid ksimusi nagu: a) b) c) d) 11 12 hisettevtmise tegevus, kestus ja aruandluskohustused; hisettevtmise direktoraadi vi samavrse valitsemisorgani ametisse mramine ja hisettevtjate hleigused; hisettevtjate sissemaksed kapitali; ja hisettevtmise toodangu, tulude, kulude vi tulemi jagamine hisettevtjate vahel.

10

Lepinguphise kokkuleppega kehtestatakse hine kontroll hisettevtmise le. Selline nue vlistab olukorra, kus ks hisettevtja kontrollib ksi kogu tegevust. Lepinguphises kokkuleppes vidakse mrata ks hisettevtja hisettevtmise halduriks vi juhiks. Haldur ei kontrolli hisettevtmist, vaid tegutseb hisettevtjate lepinguphise kokkuleppega koosklas oleva ja haldurile jrgimiseks antud finants- ja ripoliitika raames. Kui halduril on vime mjutada majandustegevusega seotud finants- ja ripoliitikat, siis ta kontrollib seda hisettevtjat ja seega on hisettevtja halduri ttarettevte, mitte hisettevtmine.

hiselt kontrollitavad tegevused

13 Mnede hisettevtmistee tegevuses kasutatakse hisettevtjate varasid ja muid ressursse, ilma et asutataks uus juriidiline isik, seltsing vi muu (majandus)ksus vi loodaks hisettevtjatest eraldiseisev finantsstruktuur. Iga hisettevtja kasutab oma materiaalseid phivarasid ja kajastab oma varusid enda bilansis. Samuti tekivad hisettevtjal tema enda kulud ja kohustised ja ta leiab ise rahastamisallikaid, mis kujutavad endast tema kohustusi. hisettevtmise tegevust vivad teostada ka hisettevtja ttajad hisettevtja enda samalaadse tegevuse krvalt. hisettevtmist ksitlevas kokkuleppes stestatakse tavaliselt, kuidas histe toodete mgist saadav tulu ja hiselt kantavad kulud hisettevtjate vahel jagunevad. hiselt kontrollitava tegevuse nide on vhemalt kahe hisettevtja tegevuse, ressursside ja teadmiste hendamine teatava toote, niteks lennuki, tootmiseks, turundamiseks ja turustamiseks. Iga hisettevtja teostab erinevaid tootmisprotsessi osasid. Iga hisettevtja kannab ise oma kulud ja saab lennuki mgist saadud tulust sellise osa, mis talle on lepinguphise kokkuleppega ette nhtud. Seoses osalemistega hiselt kontrollitavates tegevustes kajastab hisettevtja oma finantsaruannetes: a) b) 16 enda kontrolli all olevaid varasid ja vetud kohustisi; ja enda poolt kantavaid kulusid ja oma osa hisettevtmise toodete vi teenuste mgist saadud tulust.

14

15

Kuna varad, kohustised, tulud ja kulud on kajastatud hisettevtja finantsaruannetes, ei ole hisettevtja konsolideeritud finantsaruannete esitamisel vaja nende kirjete suhtes teha korrigeerimisi ega muid konsolideerimistoiminguid. hisettevtmiselt ei nuta eraldiseisvat arvepidamist ja hisettevtmise kohta ei koostata finantsaruandeid. Siiski vivad hisettevtjad hisettevtmise tulemuslikkuse hindamiseks pidada juhtimisarvestust.

17

191

ET IAS 31

hiselt kontrollitavad varad

18 Mni hisettevtmine hlmab hte vi mitmesse hisettevtmisesse paigutatud vi selle tarbeks omandatud ja hisettevtmise eesmrgil kasutamiseks meldud varade hist kontrolli ja tihti ka hist omandiigust hisettevtjate poolt. Seda vara kasutatakse hisettevtjatele kasu loomiseks. Iga hisettevtja vib vtta oma osa varade abil saadud toodangust ja iga hisettevtja kannab kokkulepitud osa tekkinud kuludest. Selliste hisettevtmistega ei kaasne juriidilise isiku, seltsingu vi muu (majandus)ksuse asutamist ega hisettevtjatest eraldiseisva finantsstruktuuri loomist. Igal hisettevtjal on oma osa kaudu kontroll hiselt kontrollitavast varast saadava tulevase majandusliku kasu le. hiselt kontrollitavat vara esineb sageli naftat ja maagaasi koguvates ning mineraalainete kaevandamisega tegelevates tstusharudes. Niteks vivad mitu naftatootmisega tegelevat ettevtet hiselt kontrollida ja kigus hoida hte naftatorujuhet. Iga hisettevtja kasutab torujuhet oma toote transportimiseks ja kannab selle eest kokkulepitud osa torujuhtme kigushoidmisega seotud kuludest. Teine hiselt kontrollitava vara nide on kahe (majandus)ksuse hiselt kontrollitav kinnisvara, mille puhul kumbki osapool saab oma osa ritulust ja kannab oma osa kuludest. Seoses osalemisega hiselt kontrollitavates varades kajastab hisettevtja oma finantsaruannetes: a) b) c) d) e) 22 oma osa hiselt kontrollitavates varades, liigitatuna varade olemuse jrgi; kiki nendega seoses vetud kohustisi; oma osa teiste hisettevtjatega hiselt vetud kohustistes, mis on seotud hisettevtmisega; oma osa hisettevtmise toodangu mgist vi kasutamisest saadud tulust koos oma osaga kigist hisettevtmise kuludest; ja kik kulud, mis tal on tekkinud seoses osalemisega hisettevtmises.

19

20

21

Seoses osalemisega hiselt kontrollitavates varades, peab iga hisettevtja arvet ning kajastab oma finantsaruannetes: a) oma osa hiselt kontrollitavatest varadest liigitatuna vastavalt varade olemusele, mitte aga investeeringuna. Niteks liigitatakse osa hiselt kontrollitavast naftatorujuhtmest materiaalseks phivaraks. kiki endale vetud kohustisi, niteks neid, mis tekkisid oma varade osa rahastamisel. oma osa teiste hisettevtjatega hiselt vetud kohustistest, mis on seotud hisettevtmisega. oma osa hisettevtmise toodangu mgist vi kasutamisest saadud tulust koos oma osaga kigist hisettevtmise kuludest. kik kulud, mis tal on tekkinud seoses osalemisega hisettevtmises, niteks need, mis on seotud talle kuuluvate varade rahastamise ja talle kuuluva toodangu mgiga.

b) c) d) e)

Kuna varad, kohustised, tulud ja kulud on kajastatud hisettevtja finantsaruannetes, ei ole hisettevtja konsolideeritud finantsaruannete esitamisel vaja nende kirjete suhtes teha korrigeerimisi ega muid konsolideerimistoiminguid. 23 hiselt kontrollitavate varade ksitlus peegeldab hisettevtmise sisu ja majanduslikku tegelikkust ning tavaliselt ka iguslikku vormi. hisettevtmise eraldiseisev arvepidamine vib piirduda ainult hisettevtjate poolt hiselt kantud kulude ja nende kulude hisettevtjate vahel jagamisega vastavalt kokkulepitud osalustele. hisettevtmise kohta ei pruugita koostada finantsaruandeid, kuigi hisettevtjad vivad pidada juhtimisarvestust, et hinnata hisettevtmise tulemuslikkust.

hiselt kontrollitavad (majandus)ksused

24 hiselt kontrollitav (majandus)ksus on hisettevtmine, millega kaasneb juriidilise isiku, seltsingu vi muu (majandus)ksuse asutamine, milles igal hisettevtja osaleb. Selline (majandus)ksus toimib nagu teisedki

192

ET IAS 31

(majandus)ksused, vlja arvatud asjaolu, et hisettevtjate vahel slmitud lepinguphise kokkuleppega nhakse ette ksuse majandustegevuse hine kontroll. 25 hiselt kontrollitav (majandus)ksus kontrollib hisettevtmise varasid, kannab kohustisi ja kulusid ning teenib tulu. (Majandus)ksus vib slmida lepinguid enda nimel ja hankida raha hisettevtmise otstarbeks. Igal hisettevtjal on igus osale hiselt kontrollitava (majandus)ksuse kasumist, kuigi mne hiselt kontrollitava (majandus)ksuse puhul kuulub jagamisele ka hisettevtmise toodang. hiselt kontrollitava (majandus)ksuse tavapraseks niteks on kaks (majandus)ksust, mis hendavad oma teatava rivaldkonna tegevused kikide selle valdkonnaga seotud varade ja kohustiste leandmisega hiselt kontrollitavale (majandus)ksusele. Teiseks niteks on (majandus)ksus, mis alustab vlisriigis tegevust koos selle riigi valitsuse vi mne ametkonnaga, asutades eraldiseisva (majandus)ksuse, mida see (majandus)ksus ja valitsus vi ametkond hiselt kontrollivad. Paljud hiselt kontrollitavad (majandus)ksused on sisuliselt sarnased hisettevtmistega, mis kujutavad endast hiselt kontrollitavat tegevust vi hiselt kontrollitavaid varasid. Niteks vivad hisettevtjad maksustamise vi muul phjusel hiselt kontrollitavale (majandus)ksusele le anda hiselt kontrollitavad varad, niteks naftatorujuhtme. Samamoodi vivad hisettevtjad paigutada hiselt kontrollitavasse (majandus)ksusesse varasid, mida hakatakse hiselt kasutama. Mne hiselt kontrollitava tegevusega kaasneb ka selle tegevuse teatavate osade, niteks toote kavandamine, turustamine vi mgijrgne teenindamine, teostamiseks hiselt kontrollitava (majandus)ksuse asutamine. hiselt kontrollitav (majandus)ksus peab iseseisvat arvepidamist ning koostab ja esitab sarnaselt teiste (majandus)ksustega finantsaruanded, mis on koosklas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega. Tavaliselt paigutab iga hisettevtja hiselt kontrollitavasse (majandus)ksusesse raha vi muid ressursse. Need sissemaksed vetakse arvele ja need kajastuvad hisettevtja finantsaruannetes hiselt kontrollitavasse (majandus)ksusesse tehtud investeeringutena.

26

27

28 29

hisettevtja finantsaruanded
Proportsionaalne konsolideerimine
30 hisettevtja kajastab osalemist hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses kasutades proportsionaalse konsolideerimise meetodit vi paragrahvis 38 kirjeldatud alternatiivset meetodit. Kui rakendatakse proportsionaalse konsolideerimise meetodit, kasutatakse ht kahest alljrgnevast aruandlusformaadist. hisettevtja kajastab osalemist hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses, kasutades ht kahest proportsionaalse konsolideerimise aruandlusformaadist, sltumata sellest, kas ta omab investeeringuid ka ttarettevtetes vi kas ta nimetab oma finantsaruandeid konsolideeritud finantsaruanneteks. hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses osalemise kajastamisel on oluline, et hisettevtja kajastaks pigem hisettevtmise kokkuleppe sisu ja majanduslikku tegelikkust kui hisettevtmise konkreetset struktuuri vi vormi. hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses on hisettevtjal hisettevtmise varade ja kohustiste kaudu kontroll oma osa le tulevasest majanduslikust kasust. See sisu ja tegelik majanduslik olukord kajastuvad hisettevtja konsolideeritud finantsaruannetes, kui hisettevtja kasutab ht kahest paragrahvis 34 kirjeldatud proportsionaalse konsolideerimise aruandlusformaadist, et kajastada osalemist hiselt kontrollitava (majandus)ksuse varades, kohustistes, tuludes ja kuludes. Proportsionaalse konsolideerimise rakendamine thendab seda, et hisettevtja bilanss sisaldab tema osa hiselt kontrollitavast varadest ja tema osa kohustistest, mille eest vastutatakse hiselt. hisettevtja kasumiaruanne sisaldab tema osa hiselt kontrollitava (majandus)ksuse tuludest ja kuludest. Paljud proportsionaalse konsolideerimise rakendamiseks sobivad protseduurid on sarnased ttarettevtetesse tehtud investeeringute konsolideerimise protseduuridega, mis on stestatud IAS 27-s. Proportsionaalse konsolideerimise lbiviimiseks vib kasutada erinevaid aruandlusformaate. hisettevtja vib oma osa kigist hiselt kontrollitava (majandus)ksuse varadest, kohustistest, tuludest ja kuludest hendada ridarealt oma finantsaruannete sarnaste kirjetega. Niteks vib hisettevtja hendada oma osa hiselt kontrollitava (majandus)ksuse varudest oma varudega ja oma osa hiselt kontrollitava (majandus)ksuse materiaalsetest phivaradest oma materiaalsete phivaradega. Teise variandina vib hisettevtja oma finantsaruannetes kajastada oma osa hiselt kontrollitava (majandus)ksuse varadest, kohustistest, tuludest ja kuludest eraldi

31

32

33

34

193

ET IAS 31

ridadel. Niteks vib ta nidata oma osa hiselt kontrollitava (majandus)ksuse kibevaradest eraldi osana oma kibevarast; ta vib nidata oma osa hiselt kontrollitava (majandus)ksuse materiaalsetest phivaradest eraldi osana oma materiaalsetest phivaradest. Mlemad aruandlusformaadid annavad tulemuseks kasumi vi kahjumi ning iga varade, kohustiste, tulude ja kulude peamise liigituse hesugused summad; kesoleva standardi rakendamisel on mlemad formaadid lubatud. 35 Olenemata sellest, kumba proportsionaalse konsolideerimise formaati kasutatakse, ei ole asjakohane saldeerida htegi vara ega kohustist muudest varadest vi kohustistest lahutamise teel ega tulusid vi kulusid muudest kuludest vi tuludest lahutamise teel, vlja arvatud juhul, kui on olemas seaduslik saldeerimise igus ja saldeerimine kujutab endast vastava vara realiseerumise vi kohustise tasumise eeldatavat toimumise viisi. hisettevtja lpetab proportsionaalse konsolideerimise peval, mil lpeb temapoolne hine kontroll hiselt kontrollitava (majandus)ksuse le. hisettevtja lpetab proportsionaalse konsolideerimise peval, millest alates ta ei jaga enam kontrolli hiselt kontrollitava (majandus)ksuse le. See vib juhtuda niteks siis, kui hisettevtja mb osalemise vi kui hiselt kontrollitavale (majandus)ksusele kehtestatakse (majandus)ksusevlised piirangud nii, et hisettevtja ei osale enam hises kontrollis.

36 37

Kapitaliosaluse meetod
38 39 Alternatiivina paragrahvis 30 kirjeldatud proportsionaalse konsolideerimise meetodile kajastab hisettevtja osalemist hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses kapitaliosaluse meetodil. hisettevtja kajastab osalemist hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses kapitaliosaluse meetodil, sltumata sellest, kas ta omab investeeringuid ka ttarettevtetes vi kas ta nimetab oma finantsaruandeid konsolideeritud finantsaruanneteks. Mned hisettevtjad kajastavad osalemisi hiselt kontrollitavates (majandus)ksustes kapitaliosaluse meetodil, mida on kirjeldatud IAS 28-s. Kapitaliosaluse meetodi kasutamist toetavad need, kes vidavad, et kontrollitavaid objekte ja hiselt kontrollitavaid objekte ei ole sobiv aruannetes hendada, ja need, kes leiavad, et hisettevtjatel on hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses pigem oluline mju kui hine kontroll. Kesolevas standardis ei soovitata kasutada kapitaliosaluse meetodit, kuna proportsionaalne konsolideerimine kajastab paremini hisettevtja osalemise olemust ja majanduslikku tegelikkust hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses ehk igust kontrollida hisettevtja osa tulevasest majanduslikust kasust. Sellegipoolest lubatakse kesolevas standardis alternatiivksitlusena kasutada kapitaliosaluse meetodit osalemiste kajastamiseks hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses. hisettevtja lpetab kapitaliosaluse meetodi kasutamise kuupeval, mil lpeb temapoolne hine kontroll hiselt kontrollitava (majandus)ksuse le vi oluline mju selle hiselt kontrollitava (majandus)ksuse le.

40

41

Proportsionaalse konsolideerimise ja kapitaliosaluse meetodi erandid

42 43 Osalemisi hiselt kontrollitavates (majandus)ksustes, mis on liigitatud mgiks hoitavaks koosklas IFRS 5-ga, arvestatakse koosklas nimetatud standardiga. Kui osalemine hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses, mis eelnevalt liigitati mgiks hoitavaks, ei vasta enam sellise liigitamise kriteeriumitele, peetakse selle le arvestust kasutades proportsionaalse konsolideerimise vi kapitaliosaluse meetodit alates mgiks hoitavaks liigitamise kuupevast. Finantsaruanded alates mgiks hoitavaks liigitamise perioodidest muudetakse vastavalt. Kehtetu Kuupevast, mil hiselt kontrollitavast (majandus)ksusest saab hisettevtja ttarettevte, peab hisettevtja osalemise le arvestust koosklas IAS 27-ga. Kuupevast, mil hiselt kontrollitavast (majandus)ksusest saab hisettevtja sidusettevte, peab hisettevtja osalemise le arvestust koosklas IAS 28-ga.

44 45

194

ET IAS 31

hisettevtja konsolideerimata finantsaruanded

46 47 Osalemist hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses arvestatakse finantsaruannetes koosklas IAS 27 paragrahvidega 3742. hisettevtja konsolideerimata

Kesolev standard ei stesta, millised (majandus)ksused koostavad avalikuks kasutamiseks meldud konsolideerimata finantsaruandeid.

hisettevtja ja hisettevtmise vahelised tehingud

48 Kui hisettevtja paigutab vi mb hisettevtmisele varasid, peegeldab tehingust saadava kasumi vi kahjumi mis tahes osa kajastamine tehingu sisu. Kui vara hoitakse hisettevtmises ja eksisteerib eeldus, et hisettevtja on le kandnud kik vara omandiga seotud olulised riskid ja hved, kajastab hisettevtja ainult seda osa kasumist vi kahjumist, mis vastab teiste hisettevtjate osalemistele. * hisettevtja kajastab kogu kahjumi juhul, kui sissemakse vi mk tendab kibevara neto realiseerimisvrtuse vhenemist vi vrtuse langusest tulenevat kahjumit. Kui hisettevtja ostab hisettevtmiselt varasid, ei kajasta hisettevtja oma osa tehingust saadavast hisettevtmise kasumitest enne, kui need varad on sltumatule osapoolele edasi mdud. hisettevtja kajastab oma osa nendest tehingutest tulenevatest kahjumitest sarnaselt kasumitele, vlja arvatud koheselt kajastatavad kahjumid, mis kujutavad endast kibevara neto realiseerimisvrtuse vhenemist vi vrtuse langusest tulenevat kahjumit. Et hinnata, kas hisettevtja ja hisettevtmise vaheline tehing tendab vara vrtuse langust, mrab hisettevtja IAS 36 Varade vrtuse langus kohaselt kindlaks vara kaetava vrtuse. Kasutusvrtuse kindlaks mramiseks prognoosib hisettevtja varast saadavaid tulevasi rahavooge eeldades, et hisettevtmine kasutab vara jtkuvalt ja lpuks mb selle.

49

50

hisettevtmistes osalemiste kajastamine investori finantsaruannetes

51 hisettevtmises hist kontrolli mitteomav investor kajastab seda investeeringut koosklas IAS 39-ga vi kui investoril on hisettevtmise le oluline mju, siis koosklas IAS 28-ga.

hisettevtmiste haldurid
52 53 hisettevtmise haldurid vi juhid peavad arvestust kikide tasude le koosklas IAS 18-ga Mgitulu. hisettevtmise haldurina vi juhina vib tegutseda ks vi mitu hisettevtjat. Tavaliselt makstakse haldurile selliste lesannete titmise eest juhtimistasu. hisettevtmine arvestab sellist tasu kuluna.

Avalikustamine
54 hisettevtja avalikustab muude tingimuslike kohustiste summast eraldi jrgmiste tingimuslike kohustiste koondsumma, vlja arvatud juhul, kui neist tuleneva kahjumi tenosus on vike: a) kik tingimuslikud kohustised, mis hisettevtjal on tekkinud seoses osalemistega hisettevtmistes, ja oma osa igast tingimuslikust kohustisest, mille ta on vtnud koos teiste hisettevtjatega; hisettevtja osa hisettevtmiste tingimuslikest kohustistest, mille eest hisettevtja on tingimuslikult vastutav; ja

b)

Vt. samuti SIC-13 hiselt kontrollitavad (majandus)ksused hisettevtjate mitterahalised sissemaksed.

195

ET IAS 31

c) 55

tingimuslikud kohustised, mis tulenevad sellest, et hisettevtja on tingimuslikult vastutav hisettevtmise teiste hisettevtjate kohustiste eest.

hisettevtja avalikustab muudest siduvatest kohustustest eraldi jrgmiste osalemistega hisettevtmistes seotud siduvate kohustuste koondsumma: a) kik hisettevtja siduvad hisettevtmistes ja oma investeerimiskohustustest; ja investeerimiskohustused, mis tulenevad tema osalemistest osa teiste hisettevtjatega hiselt vetud siduvatest

b) 56

hisettevtja osa hisettevtmiste endi siduvatest investeerimiskohustustest.

hisettevtja avalikustab nimekirja ja kirjelduse osalemistest olulistes hisettevtmistes ja oma osaluse suuruse hiselt kontrollitavates (majandus)ksustes. hisettevtja, kes kajastab osalemisi hiselt kontrollitavates (majandus)ksustes, kasutades proportsionaalse konsolideerimise rida-realt aruandlusformaati vi kapitaliosaluse meetodit, avalikustab hisettevtmistes osalemistega seotud kikide kibe- ja phivarade, lhi- ja pikaajaliste kohustiste, tulude ja kulude koondsummad. hisettevtja avalikustab meetodi, mida ta kasutab osalemiste kajastamisel hiselt kontrollitavates (majandus)ksustes.

57

Justumiskuupev
58 (Majandus)ksus rakendab kesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

IAS 31 (muudetud 2000) tagasivtmine

59 Kesoleva standardiga asendatakse IAS 31 Finantsaruandlus hisettevtmistes osalemiste kohta (parandatud 2000).

196

ET - IAS 32

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine

Eesmrk
1 2 Kehtetu Kesoleva standardi eesmrk on kehtestada phimtted finantsinstrumentide esitamiseks kohustiste vi omakapitalina ning finantsvarade ja finantskohustiste saldeerimiseks. Seda rakendatakse finantsinstrumentide liigitamisel emiteerija seisukohast finantsvaradeks, finantskohustisteks ja omakapitaliinstrumentideks; nendega seotud intresside, dividendide, kahjumite ja kasumite liigitamisel ning olukordades, kus finantsvarad ja finantskohustised tuleks saldeerida. Kesoleva standardi phimtted tiendavad finantsvarade ja finantskohustiste kajastamise ja mtmise phimtteid, mis on esitatud IAS 39-s Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine, ning neid ksitleva teabe avalikustamise phimtteid, mis on esitatud IFRS 7-s Finantsinstrumendid: avalikustatav teave.

Rakendusala
4 Kesolevat standardit rakendavad kik (majandus)ksused kikidele finantsinstrumentide liikidele, vlja arvatud: a) need osalused ttarettevtetes, sidusettevtetes ja hisettevtmistes, mida on arvestatud koosklas IAS 27-ga Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded, IAS 28-ga Investeeringud sidusettevtetesse vi IAS 31-ga Osalemised hisettevtmistes. Siiski mningatel juhtudel lubavad IAS 27, IAS 28 vi IAS 31 (majandus)ksusel anda aru osalusest ttarettevttes, sidusettevttes vi hisettevtmistes, kasutades IAS 39-t; sellistel juhtudel rakendavad (majandus)ksused lisaks kesolevas standardis leiduvatele avalikustamisnuetele veel IAS 27, IAS 28 vi IAS 31 nudeid. Samuti rakendavad (majandus)ksused kesolevat standardit kigi tuletisinstrumentidega seotud osaluste suhtes ttarettevtetes, sidusettevtetes vi hisettevtmistes. tandjate igused ja kohustused vastavalt ttajate hvitiste plaanidele, mille suhtes rakendub IAS 19 Hvitised ttajatele. lepingud tingimuslikele tasudele rihenduse korral (vt IFRS 3 rihendused). Seda erandit rakendatakse ksnes omandaja suhtes. kindlustuslepingud vastavalt IFRS 4-s Kindlustuslepingud toodud mratlusele. Kesolev standard rakendub siiski tuletisinstrumentidele, mis on varjatult kindlustuslepingutes, juhul kui IAS 39 nuab (majandus)ksuselt nende eraldi arvestust. Lisaks rakendatakse kesolevat standardit finantsgarantiilepingute suhtes, kui (majandus)ksus rakendab lepingute kajastamiseks ja mtmiseks IAS 39-t, kuid IFRS 4-a, kui (majandus)ksus otsustab koosklas IFRS 4 paragrahvi 4 punktiga d rakendada nende kajastamiseks ja mtmiseks IFRS 4-a. finantsinstrumendid, mis kuuluvad IFRSi 4 rakendusalasse, sest need sisaldavad valikulise osaluse tunnust. Nende instrumentide emiteerija on vabastatud kohustusest rakendada nimetatud vahenditele kesoleva standardi paragrahve 15-32 ja AG25AG35, mis ksitlevad erinevusi finantskohustiste ja omakapitaliinstrumentide vahel. Siiski on kesolevad instrumendid kigile teistele kesoleva standardi nuetele alluvad. Lisaks rakendatakse kesolevat standardit nendes instrumentides varjatud tuletisinstrumentide suhtes (vt IAS 39). aktsiaphiste maksetehingute finantsinstrumendid, lepingud ja kohustused, mille kohta rakendub IFRS 2 Aktsiaphine makse, vlja arvatud:

b) c) d)

e)

f)

197

ET - IAS 32

i) ii)

lepingutele, mis jvad kesoleva standardi paragrahvide 8-10 rakendusalasse, mille suhtes rakendub kesolev standard, kesoleva standardi paragrahvid 33 ja 34, mida rakendatakse omaaktsiate puhul, mis on ostetud, mdud, emiteeritud vi thistatud seoses ttajate aktsiaoptsioonide plaanidega, ttajate aktsia ostuplaanidega ja kikide teiste aktsiaphiste maksete kokkulepetega.

5-7 8

Kehtetu Kesolevat standardit rakendatakse sellistele lepingutele, millega ostetakse vi makse mittefinantsobjekte, mida saab arveldada rahas vi muu finantsinstrumendiga vi vahetades finantsinstrumente, nagu need lepingud oleksid finantsinstrumendid, vlja arvatud lepingud, mis on slmitud ja mida edaspidi kasutatakse mittefinantsobjekti saamiseks vi lekandmiseks koosklas (majandus)ksuse eeldatavate ostu-, mgi- vi kasutamisvajadustega. On mitmesuguseid vimalusi, kuidas mittefinantsobjekti ostu- vi mgilepingut saab arveldada raha vi muu finantsinstrumendiga vi vahetades finantsinstrumente. Nendeks on: a) b) kui lepingu tingimused lubavad hel osapooltest arveldada raha vi muu finantsinstrumendiga vi vahetades finantsinstrumente; kui vimalus arveldada raha vi muu finantsinstrumendiga vi vahetades finantsinstrumente ei ole lepingu tingimustes selgelt stestatud, kuid (majandus)ksusel on tavaks arveldada sarnaseid lepinguid raha vi muu finantsinstrumendiga vi vahetades finantsinstrumente (kas tehingu teise osapoolega saldeerimislepinguid slmides vi mes lepingu enne selle titmist vi aegumist); kui (majandus)ksusel on sarnaste lepingute puhul tavaks vtta alusvara vastu ja ma see lhikese aja mdudes prast vastuvtmist eesmrgiga saada kasumit hinna lhiajalistest kikumistest vi vahendaja mgimarginaalist; ja kui lepingu aluseks olev mittefinantsobjekt on koheselt rahaks vahetatav.

c)

d)

Leping, millele rakenduvad punktid b vi c, ei ole slmitud mittefinantsobjekti vastuvtmise vi leandmise eesmrgil vastavalt (majandus)ksuse eeldatavate ostu-, mgi- vi kasutamisvajadustele ja jb seega kesoleva standardi rakendusalasse. Muid lepinguid, millele rakendub paragrahv 8, tuleb hinnata selgitamaks, kas need slmiti ja neid jrgitakse jtkuvalt mittefinantsobjekti laekumise vi tarnimise eesmrgil koosklas (majandus)ksuse eeldatavate ostu, mgi vi tarbimise nuetega ja kas need sellest hinnangust sltuvalt jvad kesoleva standardi rakendusalasse. 10 Kirjutatud optsioon ma vi osta mittefinantsobjekti, mida saab arveldada raha vi muu finantsinstrumendiga, vi vahetades finantsinstrumente vastavalt paragrahvi 9 punktidele a vi d, kuulub kesoleva standardi rakendusalasse. Selline leping ei saa olla tehtud mitterahalise objekti vastuvtmiseks vi leandmiseks vastavalt (majandus)ksuse eeldatavate ostu, mgi vi tarbimise nuetega.

Misted (vaata ka paragrahve AG3-AG23)

11 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Finantsinstrument on igasugune leping, millega tekib hele (majandus)ksusele finantsvara ja teisele (majandus)ksusele finantskohustis vi omakapitaliinstrument. Finantsvara on igasugune vara, mis on: a) b) c) raha; teise (majandus)ksuse omakapitaliinstrument; lepinguphine igus: i) saada teiselt (majandus)ksuselt raha vi muud finantsvara; vi

198

ET - IAS 32

ii) d)

vahetada teise (majandus)ksusega finantsvarasid (majandus)ksusele potentsiaalselt soodsatel tingimustel; vi vidakse arveldada

vi

finantskohustisi enda

leping, mida arveldatakse vi mida omakapitaliinstrumentidega ja mis on: i) ii)

(majandus)ksuse

mitte-tuletisinstrument, millega (majandus)ksus on vi vib olla kohustatud vastu vtma muutuva arvu (majandus)ksuse enda omakapitaliinstrumente; vi tuletisinstrument, mida arveldatakse vi mida vidakse arveldada teisiti, kui vahetades kindlaksmratud rahasumma vi muu finantsvara kindlaksmratud arvu (majandus)ksuse enda omakapitaliinstrumentide vastu. Sellel eesmrgil ei sisalda (majandus)ksuse enda omakapitaliinstrumendid selliseid instrumente, mis on (majandus)ksuse enda omakapitaliinstrumentide tulevikus vastuvtmise vi leandmise lepingud.

Finantskohustis on igasugune kohustis, mis on: a) lepinguphine kohustus: i) ii) b) le anda teisele (majandus)ksusele raha vi muud finantsvara; vi vahetada teise (majandus)ksusega finantsvara vi finantskohustist (majandus)ksusele potentsiaalselt ebasoodsatel tingimustel; vi vidakse arveldada (majandus)ksuse enda

leping, mida arveldatakse vi mida omakapitaliinstrumentidega ja mis on: i) ii)

mitte-tuletisinstrument, millega (majandus)ksus on vi vib olla kohustatud le andma muutuva arvu (majandus)ksuse enda omakapitaliinstrumente; vi tuletisinstrument, mida arveldatakse vi mida vidakse arveldada teisiti, kui vahetades kindlaksmratud rahasumma vi muu finantsvara kindlaksmratud arvu (majandus)ksuse enda omakapitaliinstrumentide vastu. Sellel eesmrgil ei sisalda (majandus)ksus enda omakapitaliinstrumendid selliseid instrumente, mis on (majandus)ksuse enda omakapitaliinstrumentide tulevikus vastuvtmise vi leandmise lepingud.

Omakapitaliinstrument on igasugune leping, mis tendab jkosalust (majandus)ksuse varades prast kikide tema kohustiste mahaarvamist. iglane vrtus on summa, mille eest on teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus vimalik vahetada vara vi arveldada kohustist. 12 IAS 39 paragrahvis 9 on mratletud jrgmised misted, mida on kesolevas standardis kasutatud IAS 39 thenduses. finantsvara vi -kohustise amortiseeritud soetusmaksumus; mgivalmis finantsvarad; kajastamise lpetamine; tuletisinstrument; sisemise intressimra meetod; finantsvara vi finantskohustis iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande; finantsgarantiileping; siduv kohustus; prognoositav tehing; riskimaandamisinstrumendi thusus;

199

ET - IAS 32

13

maandatav alusinstrument vi tehing; riskimaandamisinstrument; lunastusthtajani hoitavad investeeringud; laenud ja nuded; tavaprastel turutingimustel toimuv ost vi mk; tehingukulutused.

Kesolevas standardis thendavad misted leping ja lepinguphine kahe vi enama osapoole vahel slmitud kokkulepet, millel on selged majanduslikud tagajrjed, mille vltimiseks on osapooltel vhe vimalusi vi need puuduvad, peamiselt selleprast, et kokkulepe on seadusega titmisele pratav. Lepingud ja seega ka finantsinstrumendid vivad esineda erinevates vormides ja ei pea olema kirjalikud. Kesoleva standardi mistes hlmab miste (majandus)ksus eraisikuid, tishinguid, piiratud vastutusega rihinguid, usaldushinguid ja valitsusasutusi.

14

Esitamine Kohustised ja omakapital (vaata ka paragrahve AG25-AG29)

15 Finantsinstrumendi emitent liigitab instrumendi vi selle komponendid esmasel kajastamisel kas finantskohustiseks, finantsvaraks vi omakapitaliinstrumendiks vastavalt lepinguphise kokkuleppe sisule ja finantskohustise, finantsvara ning omakapitaliinstrumendi mistetele. Kui emitent rakendab paragrahvi 11 misteid, et mrata kindlaks, kas finantsinstrument on pigem omakapitaliinstrument vi finantskohustis, on instrument omakapitaliinstrument ksnes juhtudel, kui nii jrgnevalt toodud tingimus a) kui ka b) on tidetud. a) Instrument ei sisalda lepinguphist kohustust: i) ii) b) le anda teisele (majandus)ksusele raha vi muu finantsvara; vi vahetada teise (majandus)ksusega finantsvarasid potentsiaalselt ebasoodsatel tingimustel. vi finantskohustisi emitendile

16

Kui instrumenti arveldatakse vi seda vidakse arveldada emitendi enda omakapitaliinstrumentidega, on see: i) ii) mitte-tuletisinstrument, mis ei sisalda emitendi lepinguphiseid kohustusi le anda muutuvat arvu enda omakapitaliinstrumente; vi tuletisinstrument, mida arveldatakse ksnes selliselt, et emitent vahetab kindlaksmratud rahasumma vi muu finantsvara kindlaksmratud koguse enda omakapitaliinstrumentide vastu. Sellel eesmrgil ei sisalda emitendi enda omakapitaliinstrumendid selliseid instrumente, mis on emitendi enda omakapitaliinstrumentide tulevikus vastuvtmise vi leandmise lepingud.

Lepinguphine kohustus, seal hulgas tuletisfinantsinstrumendist tulenev, millest tuleneb vi vib tuleneda emitendi enda omakapitaliinstrumentide tulevikus vastuvtmine vi leandmine, kuid mis ei tida eelpool kirjeldatud tingimusi a ja b, ei ole omakapitaliinstrument.

Puudub lepinguphine kohustus anda le raha vi muu finantsvara (paragrahvi 16 punkt a)

17 Kriitiliseks tunnuseks finantskohustise eristamisel omakapitaliinstrumendist on finantsinstrumendi he osapoole (emitendi) lepinguphise kohustuse olemasolu, kas anda teisele osapoolele (omanikule) le raha vi muu

200

ET - IAS 32

finantsvara, vi vahetada omanikuga emitendile potentsiaalselt ebasoodsatel tingimustel finantsvarasid vi finantskohustisi. Kuigi omakapitaliinstrumendi omanik vib omada igust saada proportsionaalset osa mistahes dividendist vi muust omakapitali vljamaksest, ei ole emitendil lepinguphist kohustust selliseid vljamakseid teha, sest et temalt ei saa nuda raha vi muu finantsvara leandmist teisele osapoolele. 18 Finantsinstrumendi liigitust (majandus)ksuse bilansis mjutab rohkem selle sisu kui iguslik vorm. Sisu ja iguslik vorm on tavaliselt koosklas, kuid mitte alati. Mned finantsinstrumendid omavad omakapitali iguslikku vormi, kuid on sisuliselt kohustised ning teised vivad kombineerida nii omakapitaliinstrumentide kui ka finantskohustiste tunnuseid. Niteks: a) eelisaktsia on finantskohustis kui ta kohustab emitenti seda fikseeritud vi kindlaksmratava summa eest fikseeritud vi kindlaksmrataval kuupeval tulevikus vlja ostma, vi annab omanikule iguse nuda teatud kuupeval vi prast seda emitendilt instrumendi fikseeritud vi kindlaksmratava summa eest tagasiostmist. finantsinstrument on finantskohustis kui ta annab omanikule iguse seda raha vi muu finantsvara eest (mdav instrument) emitendile tagasi ma. Seda ka siis, kui rahasumma vi muu finantsvara on indekseeritud vi seotud muu suureneva vi vheneva nitajaga vi kui mdava instrumendi iguslik vorm annab omanikule iguse allesjvaks osaluseks emitendi varades. Kui omanikul on igus instrument raha vi muu finantsvara eest emitendile tagasi ma, thendab see seda, et (tagasi)mdav instrument vastab finantskohustise mistele. Niteks avatud investeerimisfondid, usaldushingu vormis asutatud fondid ning mningad histulised (majandus(ksused ivad anda nende osakute omanikele vi liikmetele iguse ma oma osalus igal ajahetkel tagasi rahasumma eest, mis on vrdne nende proportsionaalse omandiosaga emitendi varade vrtusest. Siiski ei vlista finantskohustisena liigitamine selliste mistete kasutamist nagu osaku omanikele kuuluva netovara vrtus ja osaku omanikele kuuluva netovara vrtuse muutus sellise (majandus)ksuse finantsaruandes, kellel ei ole sissemakstud omakapitali (nagu mned avatud investeerimisfondid ja usaldushingu vormis asutatud fondid, vaata illustreerivat nidet 7) vi tiendavat avalikustamist nitamaks, et kikide liikmete osalus hlmab selliseid kirjeid nagu reservid, mis vastavad omakapitali mistele ja mdavaid instrumente, mis ei vasta (vaata illustreerivat nidet 8).

b)

19

Kui (majandus)ksusel ei ole tingimusteta igust vltida lepinguphise kohustuse rahuldamiseks raha vi muu finantsvara lekandmist, vastab kohustus finantskohustise mistele. Niteks: a) piirangud (majandus)ksuse suutlikkusele tita lepinguphiseid kohustusi, nagu juurdepsu puudumine vlisvaluutale vi reguleerivate asutuste nusoleku saamine maksete teostamiseks, ei vabasta (majandus)ksust instrumendist tulenevatest lepinguphistest kohustustest vi omaniku lepinguphistest igustest. lepinguphine kohustus, mis on tingimuslik sltuvalt tehingu vastaspoole lunastamise iguse kasutamisest, on finantskohustis, sest (majandus)ksus ei oma tingimusteta igust vltida raha vi muu finantsvara lekandmist.

b)

20

Finantsinstrument, mis ei tekita selget lepinguphist kohustust raha vi muu finantsvara lekandmiseks, vib kaudselt tekitada kohustuse lbi instrumendi tingimuste. Niteks: a) finantsinstrument vib sisaldada mittefinantskohustust, mis tuleb rahuldada siis ja ainult siis, kui (majandus)ksus ei suuda rahalist vljamakset vi instrumenti lunastada. Kui (majandus)ksus saab vltida raha vi muu finantsvara lekandmist ksnes mittefinantskohustuse arvelduse kaudu, on finantsinstrument finantskohustis. finantsinstrument on finantskohustis juhul, kui see stestab, et arveldamisel kannab (majandus)ksus le kas: i) ii) raha vi muud finantsvara; vi omaaktsiad (osad) kindlaks mratud vrtuses, mis letab oluliselt raha vi muu finantsvara vrtust.

b)

Kuigi (majandus)ksusel ei ole selgesnalist lepinguphist raha vi muu finantsavara lekandmise kohustust, on alternatiivne aktsiate lekandmise vrtus selline, et (majandus)ksus arveldab rahas. Igal juhul on omanik sisuliselt garanteerinud endale sellise laekumise, mis on vhemalt vrdne rahas arveldamise vimalusega (vaata paragrahvi 21).

201

ET - IAS 32

Arveldamine (majandus)ksuse omakapitaliinstrumendiga (paragrahvi 16 punkt b)

21 Leping ei ole omakapitaliinstrument ksnes seetttu, et sellest vib tuleneda (majandus)ksuse omakapitaliinstrumentide laekumine vi lekandmine. (Majandus)ksusel vib olla lepinguphine igus vi kohustus saada vi le kanda teatud arv oma aktsiaid vi muid omakapitaliinstrumente, mis muutub nnda, et (majandus)ksuse saadavate vi lekantavate omakapitaliinstrumentide iglane vrtus on vrdne lepinguphise iguse vi kohustuse summaga. Selline lepinguphine igus vi kohustus vib olla fikseeritud summa vi summa, mille suurus muutub kas tervikuna vi osaliselt, vastusena muutuja, mis on muu kui (majandus)ksuse enda omakapitaliinstrumendi turuhinna muutus muutumisele (niteks intressimr, kauba hind vi finantsinstrumendi hind). Kaks nidet selle kohta: a) leping nuab sellise koguse (majandus)ksuse enda omakapitaliinstrumentide lekandmist, mis on vrdne 100 V* vrtusega, ja b) leping nuab sellise koguse (majandus)ksuse enda omakapitaliinstrumentide lekandmist, mis on vrdne 100 untsi kulla vrtusega. Selline leping on (majandus)ksuse finantskohustis isegi juhul, kui (majandus)ksus peab vi saab seda tita kandes le enda omakapitaliinstrumente. See ei ole omakapitaliinstrument, sest (majandus)ksus kasutab lepingu titmiseks muutuvat arvu enda omakapitaliinstrumente. Sellest tulenevalt leping ei tenda allesjva osaluse suurust (majandus)ksuse varades prast kikide kohustiste mahaarvamist. Leping, mille arveldamine toimub lbi (majandus)ksuse omakapitaliinstrumentide fikseeritud koguse (saamise vi) lekandmise fikseeritud rahasumma vi muu finantsvara vastu, on omakapitaliinstrument. Niteks emiteeritud aktsiaoptsioon, mis annab tehingu vastaspoolele iguse osta fikseeritud hinnas vi fikseeritud nimivrtuses vlakirjade summa eest fikseeritud koguse (majandus)ksuse aktsiaid, on omakapitaliinstrument. Turu intressimrade muutustest tulenevad lepingu iglase vrtuse muutused, mis ei mjuta saadavat vi makstavat rahasummat vi muud finantsvara, vi saadavat vi lekantavat omakapitaliinstrumentide kogust lepingu titmisel ei vlista, et leping vib olla omakapitaliinstrument. Igasugune saadud tasu (nagu kirjutatud optsioonist vi (majandus)ksuse aktsia ostuthest saadud preemia) kantakse otse omakapitali. Iga makstud tasu (nagu ostetud optsiooni eest makstud preemia) arvatakse maha otse omakapitalist. Omakapitaliinstrumentide iglase vrtuse muutusi finantsaruannetes ei kajastata. Leping, mis sisaldab (majandus)ksuse kohustust osta enda omakapitaliinstrumente raha vi muu finantsvara eest, tekitab finantskohustise tagasiostu summa ndisvrtuse ulatuses (niteks forvard tagasiostu hinna, optsiooni titmishinna vi muu tagasiostu summa ndisvrtuses). Nii on ka juhul kui leping ise on ksitletav omakapitaliinstrumendina. heks niteks on forvardlepingust tulenev (majandus)ksuse kohustus osta raha eest enda omakapitaliinstrumente. Kui finantskohustis on esmaselt arvele vetud koosklas IAS 39-ga, liigitatakse selle iglane vrtus (tagasiostu summa ndisvrtus) omakapitalist mber. Edaspidi mdetakse finantskohustist koosklas IAS 39-ga. Kui lepingu kehtivus lpeb ilma instrumendi leandmiseta, liigitatakse finantskohustise bilandiline (jk)maksumus mber omakapitaliks. (Majandus)ksuse lepinguphine kohustus osta enda omakapitaliinstrumente tekitab tagasiostu summa ndisvrtuses finantskohustise isegi juhul, kui kohustus osta sltub tehingu vastaspoole tagasimgiiguse kasutamisest (niteks kirjutatud mgioptsioon, mis annab tehingu vastaspoolele iguse ma (majandus)ksusele fikseeritud hinnaga (majandus)ksuse enda omakapitaliinstrumente). Leping, mis arveldatakse lbi (majandus)ksuse enda omakapitaliinstrumentide fikseeritud koguse leandmise vi saamise muutuva rahasumma vi muu finantsvara vastu, on finantsvara vi finantskohustis. Niteks on leping, mille alusel (majandus)ksus kannab le 100 enda omakapitaliinstrumenti, saades vastu 100 untsi kulla vrtusega vrdvrse rahasumma.

22

23

24

Tingimuslikud arvelduskokkulepped
25 Finantsinstrument vib nuda (majandus)ksuselt raha vi muu finantsvara leandmist, vi arveldamist muul moel - mis muudab instrumendi finantskohustiseks tingimuslikult, sltuvalt teatavate ebakindlate tulevaste sndmuste toimumisest vi mittetoimumisest (vi ebakindlate tingimuste tulemustest), mis on nii emitendi kui ka instrumendi omaniku kontrolli alt vljas, nagu aktsiaturu indeksi, tarbijahinnaindeksi, intressimra vi maksustamisnuete muutus, vi emitendi tulevane mgitulu, netotulu vi vlgnevuse suhe omakapitali. Sellise instrumendi emitendil ei ole tingimusteta igust vltida raha vi muu finantsvara lekandmist (vi arveldada seda muul viisil, mis muudaks instrumendi finantskohustiseks). Seega on see emitendi finantskohustis, v.a jrgmistel juhtudel:

Kesolevas standardis vljendatakse rahalisi summasi valuutahikutes (V).

202

ET - IAS 32

a)

osa tingimuslikust arvelduskokkuleppest, millega vidakse nuda arveldamist rahas vi muus finantsvaras (vi arveldada seda muul viisil, mis muudaks instrumendi finantskohustiseks), ei ole teline; vi emitendilt saab nuda kohustuse arveldamist rahas vi muus finantsvaras (vi arveldada seda muul sellisel viisil, mis muudaks instrumendi finantskohustiseks) ksnes emitendi likvideerimise korral.

b)

Arvelduse valik
26 Kui tuletisfinantsinstrument annab hele osapoolele valiku, kuidas arveldada (niteks kui emitent vi omanik saab valida arvelduse rahas vi aktsiate rahaks vahetamise vahel), on see finantsvara vi finantskohustis, vlja arvatud juhul, kui kikide arvelduse alternatiivide puhul oleks see omakapitaliinstrument. Nide tuletisfinantsinstrumendist sellise arveldusvalikuga, mis teeb selle finantskohustiseks, on aktsiaoptsioon, mille puhul on emitendi otsustada, kas arveldada rahas vi oma aktsiaid raha vastu vahetades. Sarnaselt kuuluvad kesoleva standardi rakendusalasse mned lepingud, mis ksitlevad mittefinantsobjekti ostu vi mki (majandus)ksuse enda omakapitaliinstrumentide eest, sest neid saab arveldada kas kandes le mittefinantsobjekti, arveldades rahas vi muu finantsinstrumendiga (vaata paragrahve 8-10). Sellised lepingud on finantsvarad vi finantskohustised, mitte omakapitaliinstrumendid.

27

Liitfinantsinstrumendid (vt ka paragrahvid AG30-AG35 ja illustratiivsed nited 9-12)

28 Mitte-tuletisfinantsinstrumendi emitent hindab finantsinstrumendi tingimusi, et mrata kindlaks, kas need sisaldavad nii kohustise kui ka omakapitali komponente. Sellised komponendid liigitatakse vastavalt paragrahvile 15 eraldi finantskohustisteks, finantsvaradeks vi omakapitaliinstrumentideks. (Majandus)ksus kajastab eraldi finantsinstrumendi neid komponente, mis a) tekitavad (majandus)ksusele finantskohustise ja b) annavad instrumendi omanikule iguse vahetada see (majandus)ksuse omakapitaliinstrumendi vastu. Niteks vlakiri vi muu sarnane instrument, mida omanik saab vahetada fikseeritud arvu (majandus)ksuse lihtaktsiate vastu, on liitfinantsinstrument. (Majandus)ksuse seisukohalt hlmab selline instrument kahte komponenti: finantskohustist (lepinguphine kokkulepe kanda le raha vi muud finantsvara) ja omakapitaliinstrumenti (ostuoptsioon, mis annab omanikule teatud ajaperioodiks iguse vahetada see fikseeritud arvu (majandus)ksus lihtaktsiate vastu). Sellise instrumendi emiteerimise majanduslik mju on phimtteliselt sama, kui samaaegselt oleks emiteeritud vlainstrument ennethtaegse arvelduse vimalusega ning lihtaktsiate mgi ostutht, vi kui oleks emiteeritud vlainstrument eraldatavate aktsiamgi ostuthtedega. Sellest tulenevalt esitab (majandus)ksus kigil juhtudel kohustise ja omakapitali komponendid bilansis eraldi. Vahetusinstrumentide kohustise ja omakapitali komponentide liigitust vahetusiguste kasutamise tenosuse muutuse tulemusena ei muudeta, isegi kui mningatele omanikele on iguse kasutamine muutunud majanduslikult soodsaks. Omanikud ei pruugi kituda alati ootuspraselt, sest niteks vahetusest tulenevad maksustamise tagajrjed vivad omanike vahel erineda. Lisaks sellele, on vahetuse tenosus ajas varieeruv. (Majandus)ksuse lepinguphine tulevaste maksete kohustus jb kehtima selle ajani, kuni see on tidetud lbi vahetuse, instrumendi thtaja titumise vi mne muu tehingu. IAS 39 ksitleb finantsvarade ja finantskohustiste mtmist. Omakapitaliinstrumendid on instrumendid, mis tendavad jkosalust (majandus)ksuse varades prast kikide tema kohustiste mahaarvamist. Seega kui liitfinantsinstrumendi esmane bilansiline (jk)maksumus jaguneb omakapitali ja finantskohustise komponentideks, on omakapitali komponendi suuruseks instrumendi iglase vrtuse jk prast iglasest vrtusest kohustise komponendi eraldi kindlaks mratud kogusumma mahaarvamist. Mistahes tuletisinstrumendi tunnuse (nagu ostuoptsioon) vrtus, mis on varjatud liitfinantsinstrumendis ja mis ei ole omakapitali komponent (nagu omakapitali vahetusoptsioon) kaasatakse kohustise komponenti. Esmasel kajastamisel on kohustise ja omakapitali komponentide bilansiliste (jk)maksumuste kogusumma alati vrdne iglase vrtusega, mis oleks mratud instrumendile tervikuna. Instrumendi komponentide esmasest eraldi kajastamisest ei tulene kasumit ega kahjumit. Paragrahvis 31 kirjeldatud lhenemisviisi alusel mrab lihtaktsiateks vahetatava vlakirja emitent kigepealt kohustise komponendi bilansilise (jk)maksumuse lbi sarnase kohustise (sealhulgas iga varjatud mitteomakapitali tuletisinstrumendi tunnuse), millel ei ole kaasnevat omakapitali komponenti, iglase vrtuse

29

30

31

32

203

ET - IAS 32

mtmise. Omakapitaliinstrumendi, mis on esitatud lbi instrumendi lihtaktsiaks vahetamise optsiooni, bilansiline (jk)maksumus mratakse kindlaks arvates tervikliku liitfinantsinstrumendi iglasest vrtusest maha finantskohustise iglase vrtuse.

Omaaktsiad (vt ka paragrahv AG36)

33 Kui (majandus)ksus ostab tagasi enda omakapitaliinstrumendid, arvatakse need instrumendid (omaaktsiad) (majandus)ksuse omakapitalist maha. (Majandus)ksuse enda omakapitaliinstrumentide ostu, mgi, emiteerimise vi thistamise kasumit vi kahjumit ei kajastata kasumiaruandes. Selliseid omaaktsiaid vivad omandada ja hoida (majandus)ksus ise vi teised kontserni iikmed. Makstud vi saadud tasu kajastab (majandus)ksus otse omakapitalis. Koosklas IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine peab hoitavate omaaktsiate kogus olema eraldi avalikustatud kas bilansis vi lisades. Kui (majandus)ksus ostab enda omakapitaliinstrumente tagasi seotud osapoolelt, avalikustab ta selle koosklas IAS 24-a Seotud osapooli ksitleva teabe avalikustamine nuetega.

34

Intressid, dividendid, kahjumid ja kasumid (vt ka paragrahv AG37)

35 Finantsinstrumendi vi selle komponendiga, mis on finantskohustis, seotud intresse, dividende, kahjumit ja kasumi kajastatakse kasumiaruandes tulude vi kuludena. Omakapitaliinstrumendi omanikele vljamaksete tegemisel debiteerib (majandus)ksus otse omakapitali, netona mistahes seonduvast tulumaksu summast. Omakapitali tehingute tehingukulud kajastatakse omakapitalist

mahaarvamisena, netona mistahes seonduvast tulumaksu summast.

36 Finantsinstrumendi liigitamine finantskohustiseks vi omakapitaliinstrumendiks mrab kindlaks, kas sellest instrumendist tulenevaid intresse, dividende, kahjumeid ja kasumeid kajastatakse kasumiaruandes tulu vi kuluna. Seega, tielikult kohustistena kajastatud aktsiate dividendimakseid kajastatakse kuludena samal moel nagu vlakirja intresse. Sarnaselt kajastatakse finantskohustiste tagasiostu vi refinantseerimisega seotud kasumeid ja kahjumeid kasumiaruandes, samal ajal kui omakapitaliinstrumentide lunastamist vi refinantseerimist kajastatakse omakapitali muutustena Omakapitaliinstrumentide iglase vrtuse muutusi finantsaruannetes ei kajastata. Tavaliselt kannab (majandus)ksus enda omakapitaliinstrumentide soetamisel vi emiteerimisel erinevaid kulutusi. Nendes kulutustes vivad sisalduda registreerimis- ja muud reguleerivate asutustega seotud tasud, juristidele, audiitoritele ning teistele professionaalsetele nustajatele makstud summad, trkikulud ja riigilivud. Omakapitali tehingute tehingukulud kajastatakse omakapitalist mahaarvamisena (netona mistahes seonduvast tulumaksu summast), eeldusel, et nad on ksitletavad omakapitali tehinguga otseselt kaasnevate lisakuludena, mida muidu oleks vlditud. Pooleli jnud omakapitaliinstrumendi tehinguga seotud kulutused kajastatakse kuluna. Liitfinantsinstrumendi emiteerimisega seotud tehingukulutused jaotatakse instrumendi kohustise ja omakapitali komponentide vahel laekunud summade proportsiooni alusel. Tehingukulutused, mis on seotud rohkem kui he tehinguga (niteks samaaegse aktsiate avaliku pakkumise ning teiste aktsiate brsil noteerimise kulutused) jaotatakse nendele tehingutele, kasutades jaotusaluseid, mis on mistlikud ning sarnaste tehingutega. Perioodi omakapitali mahaarvamisena kajastatud tehingukulude summa kuulub koosklas IAS 1-ga avalikustamisele eraldi. Otseselt omakapitalis kajastatud tulumaksu summa nidatakse selle tasumisele kuuluva ja edasilkkunud tulumaksu koondsumma koosseisus, mis kajastatakse omakapitalis ja mis avalikustatakse koosklas IAS 12-ga Tulumaks. Kuludeks liigitatud dividende vib esitada kasumiaruandes kas koos teistest kohustistest tulenevate intressidega vi eraldi kirjel. Lisaks kesolevas standardis esitatud nuetele nuavad intresside ja dividendide avalikustamist ka IAS 1 ja IFRS 7. Teatud olukorras - kuna intresside ja dividendide vahel on teatud olulised erinevused niteks maksustamisel - on soovitav need kasumiaruandes avalikustada eraldi. Tulumaksule mju avaldav teave avalikustatakse koosklas IAS 12-ga. Finantskohustise bilansilise (jk)maksumuse muudatustega seotud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes tuluna vi kuluna isegi siis, kui need on seotud instrumendiga, mis sisaldab igust jkosalusele (majandus)ksuse varades vahetusena raha vi teise finantsvara vastu (vaata paragrahvi 18 punkt b). Koosklas IAS 1-ga esitab (majandus)ksus taolise instrumendi mberhindamisest tuleneva kasumi vi kahjumi kasumiaruandes eraldi, kui see on (majandus)ksuse tegevuse tulemuslikkuse selgitamiseks asjakohane.

37

38

39

40

41

204

ET - IAS 32

Finantsvara ja finantskohustise saldeerimine (vaata ka paragrahvid AG38 ja AG39)

42 Finantsvara ja finantskohustis saldeeritakse ja esitatakse bilansis netosummana, siis ja ainult siis, kui: a) b) (majandus)ksusel on juriidiliselt rakendatav igus kajastatud summasid saldeerida; ja (majandus)ksus kavatseb kas saldeerida dnetoalusel vi realiseerida vara ja tasuda kohustise samaaegselt.

Finantsvara lekannete kajastamisel, mis ei vasta kajastamise lpetamise kriteeriumile, (majandus)ksus ei saldeerita lekantud vara ja seotud kohustist (vaata IAS 39, paragrahv 36). 43 Kesolev standard nuab finantsvarade ja finantskohustiste esitamist netosummadena, kui nii tehes peegeldab (majandus)ksus kahe vi enama finantsinstrumendi arveldusest eeldatavaid tulevasi rahavoogusid. Kui (majandus)ksusel on igus saada vi maksta ks netosumma ja ta kavatseb seda teha, siis on (majandus)ksusel sisuliselt ainult ks finantsvara vi finantskohustis. Teistel juhtudel esitatakse finantsvarad ja finantskohustised ksteisest eraldi tulenevalt nende iseloomust kas (majandus)ksuse ressurssidena vi kohustustena. Bilansis kajastatud finantsvara ja finantskohustise saldeerimine ja netosumma esitamine erineb finantsvara vi kohustise kajastamise lpetamisest. Kuigi saldeerimine ei tekita kasumite vi kahjumite kajastamist, vib finantsinstrumendi kajastamise lpetamise tulemuseks olla nii eelnevalt kajastatud objekti bilansist eemaldamine kui ka kasumi vi kahjumi kajastamine. Saldeerimisigus on vlgniku lepingust vi millelgi muul phinev juriidiline igus tasuda vi teisiti tervikuna vi osaliselt likvideerida vlausaldajale vlgnetav summa, kasutades selle summa katteks vlausaldaja poolt vlgnikule vlgnetavat summat. Ebatavalises olukorras vib vlgnikul olla juriidiline igus kasutada kolmanda osapoole poolt vlgnikule vlgnetavat summat vlausaldajale vlgnetava summa katteks tingimusel, et kolme osapoole vahel on slmitud leping, milles on selgelt stestatud vlgniku saldeerimisigus. Kuna saldeerimisigus on juriidiline igus, vivad seda igust toetavad tingimused erinevates igusssteemides olla erinevad ja osapoolte vaheliste suhete suhtes rakendatavaid seadusi tuleb arvestada. Finantsvara ja kohustise saldeerimiseks rakendatav igus mjutab finantsvara ja kohustisega seotud igusi ja kohustusi ning vib mjutada (majandus)ksuse avatust krediidi- ja likviidsusriskile. Kuid iguse olemasolu iseenesest ei ole veel piisav phjus saldeerimiseks. Juhul, kui puudub iguse rakendamise vi samaaegse arvelduse kavatsus, ei mjuta see igus (majandus)ksuse tulevaste rahavoogude summat ega ajastust. Kui (majandus)ksus kavatseb seda igust rakendada vi samaaegselt arveldada, peegeldab vara ja kohustise esitamine netosummana asjakohasemalt eeldatavate tulevaste rahavoogude summat ja ajastust ning ka riske, millele need rahavooge on avatud. he vi mlema osapoole kavatsus arveldada netosumma alusel ilma vastava juriidilise iguseta ei ole piisav saldeerimise phjendamiseks, sest eraldiseisva finantsvara ja kohustisega seotud igused ja kohustused jvad endiseks. (Majandus)ksuse kavatsusi teatavate varade ja kohustiste arveldamise osas vivad mjutada tavalise ritegevuse praktika, finantsturgude nuded ning teised asjaolud, mis vivad piirata (majandus)ksuse vimalust teostada netoarveldusi vi samaaegseid arveldusi. Kui (majandus)ksusel on saldeerimisigus, kuid ta ei kavatse teostada arveldusi ega realiseerida vara ja tasuda kohustis samaaegselt, avalikustatakse koosklas IFRS 7-e paragrahviga 36 selle iguse mju (majandus)ksuse krediidiriskile. Kahe finantsinstrumendi samaaegne arveldamine vib toimuda niteks reguleeritud finantsturul lbi arvelduskeskuse vi nost-nkku vahetusel. Taolistes olukordades on rahavood vrdsed he netosummaga ja (majandus)ksus ei ole avatud krediidi- vi likviidsusriskile. Teistes olukordades vib (majandus)ksus arveldada kahte finantsinstrumenti, saades ja makstes eraldi summad, mistttu ta on avatud krediidiriskile kogu saadaoleva vara maksumuse ulatuses vi likviidsuse riskile kogu maksmisele kuuluva kohustise maksumuse ulatuses. Taolised avatused riskidele vivad vaatamata suhtelisele lhiajalisusele olla mrkimisvrsed. Seega on finantsvara realiseerimise ja finantskohustise tasumise ksitlemine samaaegsetena phjendatud ainult siis, kui tehingud toimuvad samal hetkel. Paragrahvis 42 esitatud tingimused ei ole ldiselt tidetud ning saldeerimine on tavaliselt mitteasjakohane, kui: a) he finantsinstrumendi tunnuste jrgi tegemiseks kasutatakse mitut erinevat finantsinstrumenti (snteetiline instrument);

44

45

46

47

48

49

205

ET - IAS 32

b)

finantsvara ja finantskohustis tulenevad finantsinstrumentidest, mis on avatud samadele phiriskidele (niteks forvardlepingute vi teiste tuletisinstrumentide portfelli kuuluvad varad ja kohustised), kuid on seotud erinevate tehingu vastaspooltega; finants- vi muu vara on tagatisena panditud regressiiguseta finantskohustiste katteks; vlgnik paigutab finantsvarad kohustuse tasumise eesmrgil usaldusfondi, ilma et vlausaldaja oleks neid varasid kohustuse tasumiseks aktsepteerinud (nt. vljaostufondi korraldus); vi kahjumit tekitanud sndmuste tagajrjel tekkinud kohustuste osas loodetakse, et need katab kindlustuslepingu alusel algatatud kahjunude kigus kolmas osapool.

c) d) e) 50

Kui (majandus)ksus teostab hulga finantsinstrumentide tehinguid he osaosapoolega, vib selle osapoolega slmida koondsaldeerimise kokkuleppe. Nimetatud kokkulepe neb mistahes he lepingu mittetitmise vi katkestamise korral ette kigi kokkuleppe alla kuuluvate finantsinstrumentide saldeerimise. Tavaliselt kasutavad neid kokkuleppeid finantsasutused kaitseks kahjumi vastu pankroti puhul vi juhul, kui muude asjaolude tttu ei suuda osapool oma kohustusi tita. Koondsaldeerimise kokkulepe annab tavaliselt saldeerimisiguse, mis on rakendatav ja mjutab eraldiseisvat finantsvara ja kohustise realiseerimist ja tasumist ainult kohustuste mittetitmisest tulenevates eriolukordades vi teistes olukordades, mille tekkimist tavalise ritegevuse kigus ei eeldata. Koondsaldeerimise kokkulepe vimaldab saldeerimist ainult siis, kui paragrahvis 42 esitatud mlemad kriteeriumid on tidetud. Kui koondsaldeerimise kokkuleppe alla kuuluvat finantsvarasid ja -kohustusi ei saldeerita, siis avalikustatakse koosklas IFRS 7-e paragrahviga 36 sellise kokkuleppe mju (majandus)ksuse krediidiriskile.

Avalikustamine
51-95 Kehtetu

Justumiskuupev
96 (Majandus)ksus rakendab kesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. (Majandus)ksus ei tohi rakendada kesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algavate aruandeaastate suhtes, ilma et ta samuti rakendaks IAS 39-t (vlja antud detsembris 2003), sealhulgas mrtsis 2004 vljaantud parandusi. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. Kesolevat standardit rakendatakse tagasiulatuvalt.

97

Teiste avaldatud materjalide tagasivtmine

98 Kesoleva standardiga asendatakse 2000. aastal muudetud IAS 32 Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine*. Kesoleva standardiga asendatakse jrgnevad tlgendused: a) b) c) 100 SIC - 5 Finantsinstrumendi liigitus tingimuslik arvelduskokkulepe SIC - 16 Aktsiakapital tagasiostetud omakapitaliinstrumendid (omaaktsiad); ja SIC - 17 Omakapital omakapitalitehingu kulud

99

Kesolev standard thistab eelnu SIC tlgendus D34 Finantsinstrumendid hoidja poolt tagasiostetavad igused vi instrumendid.

2005. aasta augustis paigutas IASB kik finantsinstrumentidega seotud teabe avalikustamist ksitlevad nuded mber IFRS 7-sse Finantsinstrumendid: avalikustatav teave.

206

ET IAS 32

Lisa Rakendusjuhis IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine

Kesolev lisa on standardi lahutamatu osa. AG1 AG2 Kesolevad rakendusjuhised selgitavad standardi eri aspektide rakendamist. Kesolev standard ei ksitle finantsinstrumentide kajastamist ja mtmist. Finantsvarade ja finantskohustiste kajastamise ja mtmise nuded on esitatud IAS 39-s.

Misted (paragrahvid 11-14) Finantsvarad ja finantskohustised

AG3 Valuuta (sularaha) on finantsvara, sest ta on vahetusvahend ning sellest tulenevalt kikide tehingute finantsaruannetes kajastamise ja mtmise alus. Rahaline hoius pangas vi muus sarnases finantsasutuses on finantsvara selleprast, et see esindab hoiustaja lepinguphist igust saada asutuselt raha vi anda pangatekk vi muu sarnane instrument saldo vastu kreeditori kasuks finantskohustise eest tasumisel. Lihtsad nited finantsvaradest, mis esindavad lepinguphist igust saada tulevikus raha ning vastavatest finantskohustistest, mis esindavad lepinguphist kohustust tulevikus raha le kanda, on: a) b) c) d) nuded ostjate vastu ja vlad tarnijatele; vekslinuded ja -vlgnevused; laenunuded ja -vlgnevused; ja vlakirjanuded ja -kohustused.

AG4

Igal kirjeldatud juhtumil on he osapoole lepinguphine igus saada (vi kohustus maksta) raha vastavuses teise osapoole vastava kohustusega maksta (vi igusega saada). AG5 Teist tpi finantsinstrument on instrument, mille eest saadav vi tasutav majanduslik kasu on selline finantsvara, mis pole raha. Niteks riigi vlakirjaveksel annab omanikule lepinguphise iguse saada riigi vlakirju ning emitendile lepinguphise kohustuse kanda le riigi vlakirjad, mitte raha. Vlakirjad on finantsvara, sest need vljendavad neid emiteerinud riigi kohustust maksta raha. Veksel on seega veksli omaniku finantsvara ja veksli emitendi finantskohustis. Thtajatud vlainstrumendid (nt. thtajatud vlakirjad, vlakohustused ja kapitalivekslid) annavad tavaliselt omanikule lepinguphise iguse saada tagasimakseid intressina kindlatel kuupevadel mramata thtajani tulevikus, kas ilma igasuguse iguseta saada tagasi phiosa vi saada tagasi phiosa sellistel tingimustel, mis teevad selle saamise vga ebatenoliseks vi lkkavad edasi kaugesse tulevikku. Niteks vib (majandus)ksus emiteerida finantsinstrumendi, mis nuab talt igavesi igaaastaseid makseid, intressimraga 8% nominaalist vi phiosast summas 1000 V-d.* Eeldades, et turu intressimr on instrumendi emiteerimisel 8%, vtab emitent endale lepinguphise kohustuse maksta tulevasi intressimakseid ja instrumendi iglane vrtus (ndisvrtus) on esmasel kajastamisel 1000 V-d. Instrumendi omanikul ja emitendil on vastavalt finantsvara ja finantskohustis.

AG6

Kesolevas juhises vljendatakse rahalisi summasid valuutahikutes (V).

207

ET IAS 32

AG7

Lepinguphine igus vi lepinguphine kohustus saada, anda vi vahetada finantsinstrumente on juba iseenesest finantsinstrument. Lepinguphiste iguste vi kohustuste ahel vastab finantsinstrumendi mratlusele, kui selle lplikuks tulemuseks on raha maksmine vi saamine vi omakapitali instrumendi omandamine vi emiteerimine. Suutlikkus kasutada lepinguphist igust vi nue tita lepinguphist kohustust, vib olla absoluutne vi tingimuslik, sltudes tulevastest sndmustest. Niteks on finantsgarantii laenuandja lepinguphine igus saada raha garandilt ja vastav garandi lepinguphine kohustus maksta laenuandjale, kui laenuvtja kokkulepet ei tida. Lepinguphine igus ja kohustus tulenevad eelnevast tehingust vi sndmusest (garantii andmine) olgugi, et nii laenuandja vimalus seda igust kasutada kui ka garandi kohustus kituda vastavalt vetud kohustusele sltuvad laenuvtja tulevasest lepingu titmatajtmisest. Tingimuslik igus ja kohustus vastavad finantsvara ja kohustise mistele, kuigi taolisi varasid ja kohustisi finantsaruannetes alati ei kajastata. Mned neist tingimuslikest igustest ja kohutustest vivad olla kindlustuslepingud IFRS 4-a rakendusalas. Vastavalt IAS 17-le Rendid on kapitalirent eelkige rendileandja igus vtta vastu ja rentniku kohustus maksta kokkulepitud makseid, kusjuures maksete voog on phimtteliselt sama, mis laenulepingust tulenevate phiosa ja intresside maksete puhul. Rendileandja kajastab oma investeeringut rendilepingu alusel saadaolevate summade alusel lpetades renditud vara kajastamise. Seevastu kasutusrent on eelkige ksitletav lpetamata lepinguna, mis kohustab rendileandjat vimaldama tulevastel perioodidel vara kasutamist teenustasuga sarnase hvitise vastu. Rendileandja jtkab renditud vara kajastamist ega kajasta lepingu jrgi sellest varast tulevikus saadavaid summasid. Seega on kapitalirent finantsinstrument ja kasutusrent ei ole finantsinstrument (vlja arvatud eraldi maksed, mille thtaeg on saabunud ja mis kuuluvad tasumisele). Materiaalsed varad (nagu varud, materiaalne phivara, tehased ja seadmed), renditud varad ja immateriaalsed varad (nagu patendid ja kaubamrgid) ei ole finantsvarad. Kontroll taolise materiaalsete ja immateriaalsete varade le loob vimaluse rahavoogude vi muu finantsvara tekkimiseks, kuid ei tekita kohest igust saada raha vi muud finantsvara. Vara (niteks ettemakstud kulud), mille tulevaseks majanduslikuks kasuks on pigem toodete ja teenuste saamine kui igus saada raha vi muu finantsvara, ei ole finantsvara. Samuti pole edasilkkunud mgitulu ja enamus garantiikohustusi finantskohustised, sest nendega seotud majandusliku kasu vljaminekuks on pigem kaupade leandmine ja teenuste osutamine kui lepinguphine kohustus maksta raha vi muud finantsvara. Kohustised vi varad, mis ei tulene lepingutest (nt. tulumaks, mis tekib riigi poolt kehtestatud igusaktide tagajrjel), ei ole finantskohustised ega varad. Tulumaksu kajastamist ksitletakse IAS 12-s. Samuti ei tulene IAS 37-s Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad mratletud faktilised kohustused lepingutest ning ei ole finantskohustised.

AG8

AG9

AG10

AG11

AG12

Omakapitaliinstrumendid
AG13 Omakapitaliinstrumentide nideteks on mittemdavad lihtaktsiad, mnda tpi eelisaktsiad (vt paragrahvid AG25 ja AG26) ja ostuthed vi kirjutatud ostuoptsioonid, mis lubavad omanikul mrkida vi osta emiteeriva (majandus)ksuse kindlaks mratud arvu mittemdavaid lihtaktsiaid kindlaksmratud rahasumma vi muu finantsvara eest. (Majandus)ksuse kohustus emiteerida vi osta kindlaksmratud koguse enda omakapitaliinstrumente kindlaksmratud rahasumma vi muu finantsvara eest on (majandus)ksuse omakapitaliinstrument. Kui nimetatud leping aga sisaldab (majandus)ksuse kohustust maksta raha vi muu finantsvara, siis ta tekitab ka kohustise tagasiostu summa ndisvrtuse ulatuses (vt paragrahv AG27 punkt a). Mittemdavate lihtaktsiate emitent vtab endale kohustuse siis, kui ta ametlikult otsustab kasumit jaotada, millest tulenevalt tekib tal seadusjrgne kohustus teha aktsionridele vljamaksed. See vib nii olla prast dividendide vljakuulutamist vi siis, kui (majandus)ksus likvideeritakse ja kik prast kohustiste titmist jrelejnud varad jaotatakse aktsionridele. (Majandus)ksuse ostetud ostuoptsioon vi muu sarnane leping, mis annab talle iguse vlja osta kindlaks mratud koguse enda omakapitaliinstrumente kindlaks mratud rahasumma vi muu finantsvara eest, ei ole (majandus)ksuse finantsvara. Iga taolise lepingu eest makstud hvitis arvatakse omakapitalist maha.

AG14

208

ET IAS 32

Tuletisfinantsinstrumendid
AG15 Finantsinstrumendid koosnevad lihtinstrumentidest (nt. nuded, vlad ja omakapitaliinstrumendid) ja tuletisfinantsinstrumentidest (niteks finantsoptsioonid, futuurid, forvardid, intressivahetuslepingud ehk intressimraswapid ja valuutaswapid). Tuletisfinantsinstrumendid vastavad finantsinstrumendi mistele ja kuuluvad seega kesoleva standardi rakendusalasse. Tuletisfinantsinstrumendid tekitavad igusi ja kohustusi, mis mjutavad instrumendi osapoolte vahelist tuletisinstrumendi aluseks olevas lihtfinantsinstrumendis sisalduva he vi rohkema finantsriski lekandmist. Justumisel annavad tuletisfinantsinstrumendid hele osapoolele lepinguphise iguse potentsiaalselt soodsatel tingimustel finantsvarade vi kohustiste vahetamiseks teise osapoolega vi lepinguphise kohustuse vahetada potentsiaalselt ebasoodsatel tingimustel finantsvarasid vi kohustusi teise osapoolega. Tavaliselt siiski ei kanta lepingu justumisel le tuletisinstrumendi aluseks olevat lihtfinantsinstrumenti ja ilmtingimata ei tehta seda ka lepingu lppthtajal. Mned instrumendid sisaldavad nii vahetamise igust kui ka kohustust. Kuna vahetuse tingimused mratakse tuletisinstrumendi justumisel, vivad need tingimused finantsturgude hindade muutumisel muutuda soodsaks vi ebasoodsaks. Mgi vi ostuoptsioon vahetada finantsvarasid vi kohustisi (finantsinstrumente, mis pole (majandus)ksuse enda omakapitali instrumendid) annab omanikule iguse saada potentsiaalset tulevast majandusliku kasu, mis on seotud lepingu aluseks oleva finantsinstrumendi iglase vrtuse muutustega. Optsiooni emitent aga vtab kohustuse anda ra potentsiaalne tulevane majanduslik kasu vi kanda kahjumit, mis tuleneb optsiooni aluseks oleva finantsinstrumendi iglase vrtuse muutustega seotud majandusliku kasust. Omaniku lepinguphine igus ja emitendi kohustus vastavad finantsvara ja kohustise mistetele. Optsioonilepingu aluseksolev finantsinstrument vib olla kskik milline finantsvara, k.a osalused teistes (majandus)ksustes ja intressikandvad instrumendid. Optsioon vib nuda selle emitendilt pigem vlainstrumendi vljastamist kui finantsvara lekandmist, kuid optsiooni aluseks olev instrument oleks optsiooni kasutamise korral omaniku finantsvara. Optsiooni omaniku igus vahetada finantsvara eeldatavalt soodsates tingimustes ja emitendi kohustus vahetada finantsvara eeldatavalt ebasoodsates tingimustes on erinev optsiooni aluseks oleva finantsvara vahetamisest optsiooni kasutamise korral. Optsiooni kasutamise tenosus ei mjuta omaniku iguse ja emitendi kohustuse olemust. Teine nide tuletisfinantsinstrumendist on forvardleping, mis kuulub titmisele kuue kuu prast ja mille puhul ks osapool (ostja) lubab anda 1 000 000 V vrtuses sularaha fikseeritud intressimraga riigi vlakirjade 1 000 000 V nominaalsumma vastu ja teine osapool (mja) lubab anda fikseeritud intressimraga riigi vlakirju nominaalsummas 1 000 000 V 1 000 000 V vrtuses sularaha vastu. Kuue kuu jooksul on mlemal osapoolel lepinguphine igus ja lepinguphine kohustus vahetada finantsinstrumente. Kui riigi vlakirjade turuhind tuseb krgemaks kui 1 000 000 V-d, on tingimused soodsad ostja jaoks ja ebasoodsad mja jaoks, kui aga turuhind langeb madalamale kui 1 000 000 V-d, on mju vastupidine. Ostjal on ostuoptsiooni omaniku igusega sarnane lepinguphine igus (finantsvara) ning mgioptsiooni emitendi kohustusega sarnane lepinguphine kohustus (finantskohustis), mjal on mgioptsiooni omaniku igusega sarnane lepinguphine igus (finantsvara) ning ostuoptsiooni emitendi kohustusega sarnane lepinguphine kohustus (finantskohustis). Mis puutub optsioonidesse, siis lepinguphised igused ja kohustused moodustavad selgelt optsioonide aluseks olevatest finantsinstrumentidest (vlakirjad ja vahetatav sularaha) eristatavad finantsvarad ja kohustised. Forvardlepingu mlemal osapoolel on kohustus tita kokkulepet kokkulepitud thtajal, samas kui optsioonilepingut tidetakse ainult siis, kui optsiooni omanik seda otsustab. Paljud teist tpi tuletisinstrumendid sisaldavad igust vi kohustust tulevaste vahetuste tegemiseks, k.a intressimraswapid ja valuutaswapid, muutuva intressimra lem- ja alampiirid ja intressikoridorid, siduvad laenuandmiskohustused, vekslite emissioonilubadused ja akreditiivid. Intressimra swap-lepingut vib vaadelda kui forvard lepingut, milles osapooled lepivad kokku terve seeria rahasummade tulevases vahetamises, millest ks summa arvutatakse muutuva intressimra alusel ja teine fikseeritud intressimra alusel. Futuurlepingud on teiseks forvardlepingu variatsiooniks, erinedes peamiselt selle poolest, et futuurlepingud on standardiseeritud ja brsil kaubeldavad.

AG16

AG17

AG18

AG19

209

ET IAS 32

Mittefinantsobjektide ostu- ja mgilepingud (paragrahvid 810)

AG20 Mittefinantsobjektide ostu- ja mgilepingud ei vasta finantsinstrumendi mistele, sest he osapoole lepinguphine igus saada mittefinantsvara vi teenust ning teise osapoole vastav kohustus ei anna kummalegi osapoolele kohest igust ega kohustust saada, anda vi vahetada finantsvara. Niteks lepingud, mis nevad tasumist ette ainult mitterahalise objekti (nt optsioonifutuur- vi forvardleping hbeda kohta) saamise vi andmise kaudu, ei ole finantsinstrumendid. Paljud kaubalepingud on seda tpi. Mned on vormilt standardiseeritud ja nendega kaubeldakse reguleeritud turgudel samamoodi nagu mnede tuletisfinantsinstrumentidega. Niteks vib kauba futuurlepinguid raha eest kergelt osta ja ma, sest need on noteeritud brsil kaubeldava objektina ja vivad vahetada omanikku mitmeid kordi. Lepingu ostjad ja mjad kauplevad aga tegelikult lepingu aluseks oleva kaubaga. Vimalus raha eest osta vi ma kaubalepingut, lihtsus millega seda saab teha ega ka vimalus lbi rkida rahas tasumise le kauba saamise vi kttetoimetamise kohustuse asemel ei muuda lepingu phiolemust nii, et seda saaks pidada finantsinstrumendiks. Sellest hoolimata kuuluvad mningad mittefinantsobjekti ostu- vi mgilepingud, mida saab tasuda netona vi finantsinstrumentide vahetamisega vi mille mittefinantsobjekt on kergesti vahetav rahaks, kesoleva standardi rakendusalasse, nagu oleksid need finantsinstrumendid. Lepingust, mis sisaldab materiaalsete varade saamist vi andmist, ei tulene hele osapoolele finantsvara ja teisele finantskohustis, v.a juhul, kui mni vastav makse lkkub materiaalse vara le kandmisest hilisemale kuupevale. Nii on see kommertslaenu alusel ostetud vi mdud kaupade puhul. Mned lepingud on kaubaga seotud, kuid ei ne ette kauba fsilist saamist vi andmist. Nad nevad ette tasumise rahamaksete kaudu, mis ei ole aga fikseeritud kindla summade tasumisena, vaid mis mratakse kindlaks lepingus stestatud valemiga. Niteks vib vlakirja phiosa summa arvutada, korrutades vlakirja lunastamise thtajal valitseva nafta turuhinna fikseeritud nafta kogusega. Phiosamakse on indekseeritud kauba hinna suhtes, kuid see tasutakse ainult rahas. Nimetatud leping on finantsinstrument. Finantsinstrumendi mratluse alla kuulub ka leping, mis tekitab peale finantsvara vi kohustise ka mittefinantsvara vi kohustise. Nimetatud finantsinstrument vimaldab tihti hel osapoolel vahetada finantsvara mittefinantsvara vastu. Niteks naftaga seotud vlakiri vib anda omanikule iguse saada kindlaksmratud perioodil intressimakseid ja lunastamisel fikseeritud rahasumma koos vimalusega vahetada vlakirja nominaal fikseeritud koguse nafta vastu. Soov taolist vimalust kasutada on erinevatel aegadel erinev ja sltub nafta iglasest vrtusest, vrrelduna raha nafta vastu vahetamise kursiga (vahetushind) vlakirjas. Vlakirja omaniku kavatsused selle vimaluse kasutamise suhtes ei mjuta varakomponentide olemust. Omaniku finantsvara ja emitendi finantskohustis teevad vlakirja finantsinstrumendiks, olenemata samuti tekkinud teist tpi varadest ja kohustistest. Kehtetu

AG21

AG22

AG23

AG24

Esitusviis Kohustised ja omakapital (paragrahvid 15-27)

Puudub lepinguphine kohustus anda le raha vi muu finantsvara (paragrahvid 17-20)
AG25 Eelisaktsiaid saab emiteerida mitmesuguste igustega. Mramisel, kas eelisaktsia on finantskohustis vi omakapitaliinstrument, hindab emitent aktsiaga kaasnevaid igusi, et mrata kindlaks kas temas esineb finantskohustise philisi tunnusomadusi. Niteks sisaldab eelisaktsia, mis mrab lunastamise kindlal kuupeval vi annab aktsiaomanikule selle mgi optsiooni, finantskohustist, sest emitendil on kohustus anda finantsvara aktsiaomanikule. Emitendi vimalik suutmatus tita kohustust eelisaktsia tagasiostmiseks, kas rahaliste vahendite nappuse, seaduse

210

ET IAS 32

piirangute vi ebapiisava kasumi vi reservide tttu, ei thista seda kohustust. Emitendi igus aktsia raha eest tagasi osta ei vasta finantskohustise mistele, kuna emitendil ei ole kehtivat kohustust aktsiaomanikele finantsvara le kanda. Sellisel juhul sltub aktsiate vljaostmine ksnes emitendi otsusest. Kohustus vib siiski tekkida siis, kui aktsiate emitent oma igust kasutab, tavaliselt lbi aktsiate tagasiostu kavatsuse aktsionridele teatavaks tegemise. AG26 Kui eelisaktsiad on mittetagastatavad, on asjakohane liigitus sltuv teistest nendega seotud igustest. Liigitus phineb lepinguphise kokkuleppe sisu hindamisel ja finantskohustise ning omakapitaliinstrumendi mistetel. Kui vljamaksed kumulatiivsete vi mittekumulatiivsete eelisaktsiate omanikele on emitendi otsustada, on aktsiad omakapitaliinstrumendid. Eelisaktsia liigitust omakapitaliinstrumendiks vi finantskohustiseks ei mjuta niteks alljrgnevad asjaolud: a) b) c) minevikus tehtud vljamaksed; kavatsus teha tulevikus vljamakseid; vimalik negatiivne mju emitendi lihtaktsiate hinnale juhul, kui vljamakseid ei tehta (kuna lihtaktsiate dividendide makseid piiratakse juhul, kui eelisaktsiatele ei maksta dividende); emitendi reservide maht; emitendi ootused perioodi kasumi vi kahjumi suhtes; vi emitendi vimelisus vi vimetus perioodi kasumi vi kahjumi suurust mjutada.

d) e) f)

Arveldused (majandus)ksuse enda omakapitaliinstrumentidega (paragrahv 21-24)

AG27 Jrgmised nited illustreerivad (majandus)ksuse eri tpi lepingute liigitamist (majandus)ksuse omakapitaliinstrumentideks: a) Leping, mille alusel (majandus)ksus saab vi annab fikseeritud koguse oma aktsiaid ilma tulevase kasuta vi vahetab fikseeritud koguse oma aktsiaid fikseeritud rahasumma vi muu finantsvara vastu, on omakapitaliinstrument. Seega lisatakse taolise lepingu alusel saadud vi makstud hvitis otse omakapitali vi arvatakse otse sellest maha. heks niteks on emiteeritud aktsiaoptsioon, mis annab teisele osapoolele iguse osta fikseeritud arv (majandus)ksuse aktsiad fikseeritud rahasumma eest. Siiski, kui leping neb ette, et (majandus)ksus peab oma aktsiad tagasi ostma raha vi muu finantsvara eest fikseeritud vi fikseeritaval kuupeval vi nudmisel, kajastab (majandus)ksus ka finantskohustise tagasiostu summa ndisvrtuses. heks niteks on forvardlepingust tulenev (majandus)ksuse kohustus osta tagasi fikseeritud arv oma aktsiaid fikseeritud rahasumma eest. (Majandus)ksuse kohustusest osta raha eest oma aktsiaid tuleneb finantskohustis tagasiostmise ndisvrtuse ulatuses isegi siis, kui aktsiate arv, mida (majandus)ksus peab tagasi ostma, pole mratud vi kohustus sltub teise osapoole otsusest oma igust kasutada. heks niteks tingimuslikust kohustusest on emiteeritud optsioon, mis nuab (majandus)ksuse aktsiate raha eest tagasi ostmist, kui teine osapool seda optsiooni kasutab. Leping, mille alusel arveldamine toimub rahas vi muus finantsvaras, on finantsvara vi kohustis isegi siis, kui rahasumma vi muu finantsvara, mis saadakse vi antakse, phineb (majandus)ksuse enda omakapitaliinstrumendi turuhinna muutustel. heks niteks on netona sularahas arveldatav aktsiaoptsioon. Leping, mille alusel arveldamine toimub muutuva arvu (majandus)ksuse enda aktsiatega, mille vrtus on vrdne fikseeritud summaga vi aluseks oleva muutuja (niteks kauba hind) muutustel phineva summaga, on finantsvara vi kohustis. Selle niteks on kirjutatud optsioon kulla ostmiseks, mille kasutamisel tasub (majandus)ksus oma instrumentides summas, mis on vrtuselt optsioonilepinguga vrdne. Nimetatud leping on finantsvara vi kohustis isegi siis, kui aluseks olev muutuja on (majandus)ksuse oma aktsia hind ja mitte kuld. Samuti on leping, mille alusel arveldamine toimub

b)

c)

d)

211

ET IAS 32

fikseeritud arvu (majandus)ksuse enda aktsiatega, kuid nende aktsiatega seotud igusi muudetakse nii, et arvelduse vrtus oleks vrdne fikseeritud summaga vi aluseks oleva muutuja muutustel phineva summaga, finantsvara vi kohustis.

Tingimuslikud arvelduskokkulepped (paragrahv 25)

AG28 Paragrahviga 25 nutakse, et kui osa tingimuslikust arvelduskokkuleppest, mis saaksid nuda arveldamist rahas vi muus finantsvaras (vi muul viisil, mille tulemusena instrument saab finantskohustiseks) ei ole teline, ei mjuta arveldustingimused finantsinstrumendi liigitust. Seega on leping, mis nuab arveldamist rahas vi muutuva hulga (majandus)ksuse omaaktsiatega ksnes rmiselt harva esineva, vga ebatavalise ning vga ebatenolise sndmuse puhul, omakapitaliinstrument. Sarnaselt vib kokkulepe fikseeritud hulga (majandus)ksuse omaaktsiatega arvlemise kohta olla lepinguphiselt vlistatud asjaoludel, mis on (majandus)ksuse kontrolli alt vljas, kuid juhul, kui need asjaolud tegelikult tenoliselt ei ilmne, on liigitus omakapitaliinstrumendiks asjakohane.

Ksitlus konsolideeritud finantsaruannetes

AG29 Konsolideeritud finantsaruandes esitab (majandus)ksus vhemusosalusi (majandus)ksuse teiste osapoolte osalusi omakapitalis ja ttarettevtete tuludes koosklas IAS 1-ga ja IAS 27-ga. Finantsinstrumendi (vi selle komponenti) liigitamisel konsolideeritud finantsaruandes juhindub (majandus)ksus kikidest kontserni liikmete ning instrumendi omanike vahel kokkulepitud tingimustest, mramaks kindlaks, kas kontsern tervikuna omab instrumendi suhtes raha vi muu finantsvara leandmise kohustust vi ta arveldab seda viisil, mis nuab kajastamist kohustisena. Kui kontserni ttarettevte emiteerib finantsinstrumendi ja emaettevte vi muu kontserni (majandus)ksus lepib instrumendi omanikega otse kokku lisatingimustes (niteks garantii), vib kontsern mitte omada valikuvabadust vljamaksete ja aktsiate tagasiostu suhtes. Kuigi ttarettevte vib instrumenti nuetekohaselt liigitada oma eraldiseisvates finantsaruannetes pramata nendele lisatingimustele thelepanu, tuleb teiste kontserniettevtete ja instrumendi omanike vaheliste kokkulepete mjuga arvestada, tagamaks, et konsolideeritud finantsaruanded peegeldaksid lepingute ning tehingute mju kogu kontsernile. Sellise kohustuse vi arveldustingimuse ulatuses on finantsinstrument (vi selle komponent, mis on kohustuse objektiks) liigitatud konsolideeritud finantsaruandes finantskohustiseks.

Liitfinantsinstrumendid (paragrahvid 28-32)

AG30 Paragrahvi 28 rakendatakse ksnes mitte-tuletisliitfinantsinstrumentide emitendile. Paragrahv 28 ei ksitle liitfinantsinstrumente nende omanike seisukohast. IAS 39 eristab varjatud tuletisinstrumente omanike seisukohast vlgade ja omakapitali tunnuseid sisaldavatest liitfinantsinstrumentidest. Tavaliseks liitfinantsinstrumendi vormiks on sisseehitatud vahetusoptsiooniga vlainstrument, nagu niteks ilma hegi teise varjatud tuletisinstrumendi tunnuseta emitendi lihtaktsiaks vahetatav vlakiri. Paragrahv 28 nuab sellise finantsinstrumendi emitendilt kohustise komponendi ja omakapitali komponendi eraldi esitamist bilansis jrgnevalt: a) Emitendi kohustus teha regulaarseid intressi- ja phiosamakseid on finantskohustis, mis kestab seni, kuni instrumenti ei ole vahetatud. Esmasel arvelevtmisel on kohustise komponendi iglane vrtus lepinguliselt kindlaks mratud tulevaste rahavoogude ndisvrtus, mis on diskonteeritud intressimraga, mis sellel ajal rakendati turul vrreldava krediidivimega instrumentidele, mis tekitasid sisuliselt samasugust rahavoogu samadel tingimustel, kuid olid ilma vahetusiguseta. Omakapitaliinstrument on sisseehitatud optsioon vahetada kohustis emitendi omakapitaliks. Optsiooni iglane vrtus hlmab optsiooni ajavrtust ning optsiooni sisemist vrtust, juhul kui viimane on olemas. Sellisel optsioonil on vrtus esmasel arvelevtmisel isegi siis, kui ta ei ole rahas.

AG31

b)

AG32

Vahetatava instrumendi vahetamisel selle lppthtajal lpetab (majandus)ksus kohustise komponendi kajastamise ning kajastab seda kui omakapitali. Algne omakapitali komponent jb

212

ET IAS 32

omakapitaliks (kuigi seda tuleb vib-olla kanda helt omakapitali kirjelt teisele). Lppthtajal vahetamisel ei teki ei kasumit ega kahjumit. AG33 Kui (majandus)ksus thistab vahetatava instrumendi enne lunastusthtaega ennethtaegse tagasiostuga, mille kigus algseid vahetuse eelisigusi ei muudeta, jaotab (majandus)ksus makstud tasu ja tehingukulud kohustise ja omakapitali komponentide vahel tehingupeva seisuga. Makstud tasude ja tehingukulude komponentide vahel jaotamiseks kasutatakse samasugust meetodit nagu kasutati vahetatava instrumendi algsel emiteerimisel saadud sissetulekute komponentide vahel jaotamisel koosklas paragrahvidega 28-32. Kui tasude jaotus on tehtud, ksitletakse edasisi kasumeid vi kahjumeid koosklas vastavale komponendile rakendatavate arvestusphimtetega jrgmiselt: a) b) AG35 kohustise komponendiga seotud tulu vi kulu summa kajastatakse kasumis vi kahjumis; ja omakapitaliinstrumendi komponendiga seotud tasu kajastatakse omakapitalis.

AG34

(Majandus)ksus vib muuta vahetatava instrumendi tingimusi, et saavutada ennethtaegne vahetus, niteks lbi soodsama vahetuskursi pakkumise vi muu tiendava tasu maksmise vahetamisel enne kindlaksmratud kuupeva. Tingimuste muutmise kuupeval kajastatakse erinevus omaniku poolt instrumendi muudetud tingimuste alusel saadava iglase vrtuse ja algsetele tingimustele vastava tasu iglase vrtuse vahel kasumiaruandes kahjumina.

Omaaktsiad (paragrahvid 33 ja 34)

AG36 (Majandus)ksuse enda omakapitaliinstrumente ei kajastata finantsvarana olenemata tagasiostmise phjusest. Paragrahv 33 nuab enda omakapitaliinstrumente tagasiostvalt (majandus)ksuselt nende omakapitaliinstrumentide omakapitalist maha arvamist. Kui aga (majandus)ksus omab enda omakapitali teiste nimel, niteks kui finantsasutus omab kliendi nimel enda aktsiaid, on tegemist esindussuhtega ja sellest tulenevalt ei kajasta (majandus)ksus neid osalusi oma bilansis.

Intressid, dividendid, kahjumid ja kasumid (paragrahvid 3541)

AG37 Jrgnev nide illustreerib paragrahvi 35 rakendamist liitfinantsinstrumendil suhtes. Oletame, et mittekumulatiivne eelisaktsia on kohustuslikus korras raha eest vljaostetav viie aasta prast, kuid dividende makstakse enne vljaostukuupeva (majandus)ksuse otsuse alusel. Selline instrument on liitfinantsinstrument kohustise komponendiga vljaostusumma ndisvrtuses. Selle komponendi diskonto kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna. Omakapitalikomponendiga seotud mistahes dividendivljamakset kajastatakse kasumi vi kahjumi vljamaksena. Sarnast lhenemist rakendatakse ka siis, kui vljaostmine ei ole mitte kohustuslik vaid on instrumendi omaniku igus vi kui aktsia on kohustuslikult vahetatav muutuvaks arvuks lihtaktsiateks, mis on vrdsed fikseeritud summaga vi summaga, mis phineb aluseks oleva muutuja (niteks kaup) muutustel. Siiski, kui maksmata dividend lisatakse vljaostu summale, on kogu instrument kohustis. Sellisel juhul liigitatakse dividendid intressikuluks.

Finantsvara ja finantskohustise saldeerimine (paragrahvid 4250)

AG38 Finantsvara ja finantskohustise saldeerimiseks peab (majandus)ksus omama hetkel rakendatavat juriidilist igust, et kajastatud summasid saldeerida. (Majandus)ksusel vib olla tingimuslik igus saldeerida kajastatud summasid, nagu koondsaldeerimise kokkuleppe vi mnes regressiiguseta vla vormis, kuid sellised igused on titmisele pratavad ksnes mne tulevase sndmuse toimumise korral, tavaliselt tehingu vastaspoole kohustuste mittetitmisel. Seega ei vasta selline kokkulepe saldeerimise tingimustele.

213

ET IAS 32

AG39

Kesolev standard ei stesta eriksitlust nn. snteetilistele instrumentidele, mille puhul eraldiseisvate finantsinstrumentide grupid soetatakse ja hoitakse teise instrumendi tunnusomaduste imiteerimiseks. Niteks muutuva intressimraga pikaajalised vlakohustused kombineerituna intressimra vahetuslepinguga (swapiga), mis neb ette muutuva suurusega maksete saamist ning fikseeritud suurusega maksete tasumist, snteesib fikseeritud intressimraga pikaajalise vlakohustuse. Iga ksik finantsinstrument, mis koos moodustavad snteetilise instrumendi, esindab omaenda tingimustega lepingulist igust vi kohustust ning vib olla eraldi le kantud vi arveldatud. Iga finantsinstrument on avatud riskidele, mis vivad erineda teiste finantsinstrumentide avatusest riskidele. Seega, kui ks finantsinstrument snteetilises instrumendis on vara ning teine on kohustis, ei ole nad saldeeritavad ega netosummas (majandus)ksuse balansis esitatavad, vljaarvatud juhul, kui nad vastavad paragrahvis 42 toodud saldeerimise tingimustele.

Avalikustamine Finantsvarade vi finantskohustise iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastamine(paragrahvi 94 punkt f)
AG40 Kehtetu

214

ET - IAS 33

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 33 Aktsiakasum

Eesmrk
1 Kesoleva standardi eesmrk on stestada phimtted, kuidas mrata ja esitada aktsiakasumit selliselt, et pareneks tulemuslikkuse vrreldavus erinevate (majandus)ksuste vahel samal aruandeperioodil ning sama (majandus)ksuse erinevate aruandeperioodide vahel. Kuigi erinevate kasumi arvestamisel kasutatavate arvestusmeetodite tttu on ka aktsiakasumi kohta leitud andmetel omad puudused, parendab hetaoliselt kindlaksmratud nimetaja kasutamine finantsaruandlust. Kesolevas standardis keskendutakse aktsiakasumi arvutamisel kasutatavale nimetajale.

Rakendusala
2 Kesolevat standardit rakendatakse: a) (majandus)ksuse eraldiseisvate finantsaruannete suhtes, kui: i) selle lihtaktsiad vi potentsiaalsed lihtaktsiad on avalikult kaubeldavad (oma riigi vi vlisriigi brsil vi vabavahetusturul, sealhulgas kohalikel vi piirkondlikel turgudel), vi (majandus)ksus esitab oma finantsaruandeid vrtpaberikomisjonile vi muule reguleerivale asutusele lihtaktsiate emiteerimiseks avalikul turul vi on alustanud nende esitamist; ja

ii)

b)

kontserni konsolideeritud finantsaruannete suhtes, kui: i) emaettevtte lihtaktsiad vi potentsiaalsed lihtaktsiad on avalikult kaubeldavad (oma riigi vi vlisriigi brsil vi vabavahetusturul, sealhulgas kohalikel vi piirkondlikel turgudel), vi emaettevte esitab oma finantsaruandeid vrtpaberikomisjonile vi muule reguleerivale asutusele lihtaktsiate emiteerimiseks avalikul turul vi on alustanud nende esitamist. peab aktsiakasumi arvutama ja

ii)

3 4

(Majandus)ksus, mis avalikustab aktsiakasumi, avalikustama koosklas kesoleva standardiga.

Kui (majandus)ksus esitab nii konsolideeritud finantsaruanded kui ka konsolideerimata finantsaruanded koosklas IAS 27-ga Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded, tuleb kesolevas standardis nutud teabe avalikustamiseks esitada vaid konsolideeritud andmetel phinev teave. (Majandus)ksus, mis eelistab avalikustada aktsiakasumi oma konsolideerimata finantsaruannete phjal, vib aktsiakasumi esitada ksnes oma konsolideerimata kasumiaruandes. (Majandus)ksus ei tohi sellisel juhul esitada aktsiakasumit konsolideeritud finantsaruannetes.

Misted
5 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses:

215

ET - IAS 33

Mittelahjendamine on aktsiakasumi suurenemine vi aktsiakahjumi vhenemine, lhtudes eeldusest, et vahetatavad instrumendid on vahetatud, optsioonid vi ostuthed kasutatud vi lihtaktsiad on emiteeritud kindlaksmratud tingimuste titmisel. Tingimuslik aktsialeping on kokkulepe emiteerida aktsiaid lepingus kindlaksmratud tingimuste titmisel. Tingimuslikult emiteeritavad lihtaktsiad on lihtaktsiad, mida saab emiteerida vhese rahaga vi ilma raha vi muu tasuta juhul, kui tingimuslikus aktsialepingus kindlaksmratud tingimused on tidetud. Lahjendamine on aktsiakasumi vhenemine vi aktsiakahjumi suurenemine, lhtudes eeldusest, et vahetatavad instrumendid on vahetatud, optsioonid vi ostuthed kasutatud vi lihtaktsiad on kindlaksmratud tingimuste titmisel emiteeritud. Optsioonid, ostuthed ja nende ekvivalendid on finantsinstrumendid, mis annavad nende omanikule iguse osta lihtaktsiaid. Lihtaktsia on omakapitaliinstrument, omakapitaliinstrumentide liikidest. mis on alam kikidest muudest

Potentsiaalne lihtaktsia on finantsinstrument vi muu leping, mis vib anda selle omanikule iguse saada lihtaktsiaid. Lihtaktsia mgioptsioon on leping, mis annab aktsia omanikule iguse ma oma aktsia kindlaksmratud hinna eest teatava perioodi jooksul. 6 Lihtaktsiad osalevad perioodi kasumi jaotamisel vaid prast muud liiki aktsiaid, nagu niteks eelisaktsiad. (Majandus)ksusel vib olla rohkem kui ht liiki lihtaktsiaid. Samaliigilistel lihtaktsiatel on hesugused igused dividendidele. Potentsiaalsete lihtaktsiate nited on: a) b) c) 8 vla- vi omakapitaliinstrumendid, sealhulgas eelisaktsiad, mida saab vahetada lihtaktsiate vastu; optsioonid ja ostuthed; aktsiad, mis vidakse emiteerida lepinguphistest kokkulepetest tulenevate tingimuste titmisel, niteks (majandus)ksuse vi muude varade ostmisel.

Kesolevas standardis kasutatakse IAS 32-s Finantsinstrumendid: esitamine paragrahvis 11 mratletud misteid, kui pole mrgitud teisiti. IAS 32-s mratletakse misted finantsinstrument, finantsvara, finantskohustis ja iglane vrtus ning antakse juhiseid nende mistete kasutamiseks.

Mtmine Baasaktsiakasum
9 (Majandus)ksus arvutab baasaktsiakasumi emaettevtte lihtaktsionridele jva kasumi vi kahjumi phjal; kaasates ka jtkuvatest tegevusvaldkondadest saadava kasumi vi kahjumi, millele lihtaktsionridel on igus pretendeerida. Baasaktsiakasum arvutatakse nii, et emaettevtte lihtaktsionridele jv kasum vi kahjum (lugeja) jagatakse perioodi jooksul kibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmise arvuga (nimetaja). Baasaktsiakasumi arvutamise eesmrk on saada nitaja, mis vljendaks emaettevtte iga lihtaktsia osa (majandus)ksuse tulemuslikkuses aruandeperioodi vltel.

10

11

216

ET - IAS 33

Kasum
12 Baasaktsiakasumi arvutamisel vetakse emaettevtte lihtaktsionridele jv: a) b) emaettevtte jtkuvatest tegevusvaldkondadest saadav kasum vi kahjum; ja emaettevtte kasum vi kahjum

ning korrigeeritakse need vastavalt maksustamisjrgsetele eelisaktsiate dividendidele, eelisaktsiatega arveldamisel tekkivatele vahedele ja muudele samalaadsetele omakapitaliks liigitatud eelisaktsiate mjudele. 13 Kik emaettevtte lihtaktsionride perioodi kulud ja tulud, sealhulgas maksukulu ja eelisaktsiate dividendid, mis on liigitatud kohustisteks, vetakse arvesse perioodi emaettevtte lihtaktsionride kasumi ja kahjumi kindlaksmramisel (vt IAS 1 Finantsaruannete esitamine). Maksustamisjrgne eelisaktsiate dividendide summa, mis on maha arvatud kasumist vi kahjumist, on: a) b) mittekumulatiivsetele eelisaktsiatele perioodi eest vlja kuulutatud eelisaktsiate dividendide maksustamisjrgne summa; ja kumulatiivsete eelisaktsiate puhul perioodi maksustamisjrgsete eelisaktsiate dividendide summa, olenemata sellest, kas dividendid on vlja kuulutatud. Perioodi eelisaktsiate dividendide summa ei sisalda kumulatiivsete eelisaktsiate eest kesoleval perioodil eelnevate perioodide eest makstud vi vlja kuulutatud eelisaktsiate dividendide summat.

14

15

Eelisaktsiaid, millelt saab esialgu madalaid dividende, kompenseerimaks (majandus)ksusele eelisaktsiate mmist allahindlusega, vi hiljem turuvrtusest krgemaid dividende, kompenseerimaks investorile eelisaktsiate ostmist lekursiga, nimetatakse mnikord suureneva mraga eelisaktsiateks. Iga esmasemissiooni suureneva mraga eelisaktsiate allahindlus vi lekurss amortiseeritakse jaotamata kasumisse, kasutades sisemise intressimra meetodit ning ksitades neid aktsiakasumi arvutamisel eelisaktsia dividendina. Eelisaktsiaid vib tagasi osta, kui (majandus)ksus teeb aktsionridele sellekohase pakkumise. Eelisaktsiate omanikele makstud tasu iglase vrtuse lejk, mis letab eelisaktsiate bilansilise (jk)maksumuse, on aktsionride eelisaktsiatelt saadavat tulu ja kajastatakse (majandus)ksuse jaotamata kasumis. Emaettevtte omakapitali lihtosaniku kasumi vi kahjumi arvutamisel arvatakse see summa maha. (Majandus)ksus vib mjutada omanikke vahetama oma vahetatavaid eelisaktsiaid varem, tehes soodsaid muudatusi algsetesse vahetustingimustesse vi makstes lisatasu. Lihtaktsiate iglasest vrtusest lejv osa vi muu tasu, mis on makstud le algsetel vahetustingimustel emiteeritud lihtaktsia iglase vrtuse, on eelisaktsiate omanike tulu ning see arvatakse maha emaettevtte omakapitali lihtosanike kasumi vi kahjumi arvestamisel. Summa, mille vrra eelisaktsiate bilansiline (jk)maksumus letab nende arveldamiseks makstud tasu iglase vrtuse, vetakse arvesse emaettevtte omakapitali lihtosanike kasumi vi kahjumi arvutamisel.

16

17

18

Aktsiad
19 20 Baasaktsiakasumi arvutamisel tuleb lihtaktsiate arvuks vtta perioodi jooksul kibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmine arv. Perioodi jooksul kibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmise arvu kasutamisel vib juhtuda, et aktsiakapitali suurus vib olla perioodi vltel muutunud, kuna kibel olnud aktsiate arv on mingil hetkel olnud suurem vi viksem. Perioodi jooksul kibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmine arv on perioodi algul kibel olnud lihtaktsiate arv, mida on korrigeeritud nende lihtaktsiate arvuga, mis on perioodi jooksul tagasi ostetud vi emiteeritud, korrutatult ajateguriga. Ajategur on nende pevade arv, mil vaadeldavad aktsiad on kibel, jagatuna perioodi pevade koguarvuga; paljudel juhtudel piisab kaalutud keskmise mistlikust ligikaudsest vrtusest.

217

ET - IAS 33

21

Enamasti kaasatakse aktsiad kaalutud keskmise arvutamisse alates kuupevast, millal tekkis nende eest tasumise nue (mis tavaliselt on nende emiteerimise kuupev), niteks: a) b) c) d) e) f) g) raha vastu emiteeritud lihtaktsiad kaasatakse siis, kui tekib vastav rahaline nue; lihtaktsiad, mis on emiteeritud liht- vi eelisaktsiatelt teenitud dividendide vabatahtliku taasinvesteerimise tulemusena, kaasatakse dividendide reinvesteerimise pevast; lihtaktsiad, mis on emiteeritud vlainstrumendi vahetamisel lihtaktsiate vastu, kaasatakse pevast, mil tekkephine intressiarvestus lpetatakse; lihtaktsiad, mis on emiteeritud muude finantsinstrumentide intressi vi phisumma vastu, kaasatakse pevast, mil tekkephine intressiarvestus lpetatakse; lihtaktsiad, mis on emiteeritud ettevtte kohustise vastu, kaasatakse vrtuspevast; lihtaktsiad, mis on emiteeritud tasuna mitterahalise vara omandamise eest, kaasatakse vara arvelevtmise kuupevast; ja lihtaktsiad, mis on emiteeritud (majandus)ksusele teenuste osutamise eest, kaasatakse siis, kui teenused on osutatud.

Lihtaktsiate kaasamise ajastus mratakse kindlaks nende emissioonireeglite ja -tingimustega. Emissiooniga seotud iga lepingu sisu tuleb asjakohaselt arvesse vtta. 22 rihenduse soetusmaksumuse osana emiteeritud lihtaktsiad lisatakse aktsiate kaalutud keskmise arvu arvutamisse omandamise kuupevast. Phjuseks on see, et sellest kuupevast alates liidab omandaja omandatava kasumid ja kahjumid enda kasumiaruandesse. Lihtaktsiad, mis emiteeritakse kohustuslikult vahetatava instrumendi vahetamisel, kaasatakse baasaktsiakasumi arvutamisse alates lepingu slmimise kuupevast. Tingimuslikult emiteeritavaid aktsiaid ksitatakse kibel olevatena ning need kaasatakse baasaktsiakasumi arvutamisse alles kuupevast, kui kik vajalikud tingimused on tidetud (s.t siis, kui sndmused on toimunud). Need aktsiad, mis emiteeritakse ainult prast teatud aja mdumist, ei ole tingimuslikult emiteeritavad aktsiad, kuna aja mdumine on kindel. Kibel olevaid lihtaktsiaid, mis on tingimuslikult tagastatavad (s.t tagasikutsumisel), ei ksitata kibel olevatena ning kaasatakse baasaktsiakasumi arvutamisse alles siis, kui aktsiaid ei saa enam tagasi kutsuda. Kehtetu Perioodil ja kikide teiste vaadeldavate perioodide jooksul kibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmise arvu korrigeerimisel tuleb lhtuda sndmustest, vlja arvatud potentsiaalsete lihtaktsiate vahetamine, mis muutsid kibel olnud lihtaktsiate arvu, ilma et oleks toimunud vastavat muutust ressursside osas. Lihtaktsiaid vib emiteerida vi kibel olevate lihtaktsiate arvu vhendada, ilma et toimuks vastavat muutust ressurssides. Niteks: a) b) c) d) 28 kapitaliseerimine ehk fondiemissioon (mida mnikord nimetatakse ka aktsiadividendiks); mne muu emissiooni boonusosa, niteks boonusosa olemasolevatele aktsionridele mrkimisiguse emissioonil; aktsiatkeldus; ja aktsiate hendamine.

23 24

25 26

27

Kapitaliseerimise ehk fondiemissiooni vi aktsiatkelduse puhul emiteeritakse lihtaktsiaid olemasolevatele aktsionridele tiendava tasuta. Seega suureneb kibel olevate lihtaktsiate arv, ilma et suureneksid ressursid. Enne sellist sndmust kibel olnud lihtaktsiate arvu korrigeeritakse vastavalt kibel olevate aktsiate arvu proportsionaalsele muutusele, nagu oleks sndmus toimunud varaseima hlmatud perioodi alguses. Niteks kaks he vastu fondiemissiooni puhul korrutatakse enne emissiooni kibel olnud lihtaktsiate arv kolmega, et saada lihtaktsiate uus koguarv, vi kahega, et saada lisanduvate lihtaktsiate arv.

218

ET - IAS 33

29

Lihtaktsiate hendamine tavaliselt vhendab kibel olevate lihtaktsiate arvu, kuid samas ei toimu vastavat vhenemist ressurssides. Kui aga tulemuseks on aktsia tagasiost iglase vrtusega, on kibel olevate lihtaktsiate arvu vhenemise phjuseks ressursside vastav vhenemine. Selle heks niteks on aktsiate hendamine ja erakorralise dividendi mramise kombinatsioon. Tehingu toimumise perioodil kibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmist arvu korrigeeritakse vastavalt lihtaktsiate arvu vhenemisele alates erakorralise dividendi kajastamise kuupevast.

Lahjendatud aktsiakasum
30 (Majandus)ksusel tuleb arvutada emaettevtte lihtaktsionridele jva kasumi vi kahjumi phjal lahjendatud aktsiakasum; kaasates ka jtkuvatest tegevusvaldkondadest saadava kasumi vi kahjumi, millele lihtaktsionridel on igus pretendeerida. Arvutades lahjendatud aktsiakasumit, korrigeerib (majandus)ksus emaettevtte lihtaktsionridele jvat kasumit vi kahjumit ning kibel olevate aktsiate kaalutud keskmist arvu vastavalt kigi lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiate mjule. Lahjendatud aktsiakasumi arvutamise eesmrk on sarnane baasaktsiakasumi arvutamise eesmrgiga: vljendada iga lihtaktsia osa (majandus)ksuse tulemuslikkuses, samal ajal vttes arvesse kik perioodil kibel olnud lahjendava potentsiaaliga lihtaktsiad. Selle tulemusena: a) suurendatakse emaettevtte lihtaktsionridele jvat kasumit vi kahjumit selliste maksustamisjrgsete dividendide ja intresside vrra, mis on kajastatud perioodil seoses potentsiaalsete lahjendavate lihtaktsiatega, ning korrigeeritakse neid vastavalt muudele muutustele tulude ja kulude osas, mis tekiksid lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiate vahetamisel, ning suurendatakse kibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmist arvu selliste tiendavate lihtaktsiate kaalutud keskmise arvu vrra, mis oleksid kigi lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiate vahetamisel kibel olnud.

31

32

b)

Kasum
33 Arvutades lahjendatud aktsiakasumit korrigeerib (majandus)ksus koosklas paragrahviga 12 emaettevtte lihtaktsionridele jva kasumi vi kahjumi vastavalt jrgmiste maksustamisjrgsete nitajate mjule: a) dividendid vi muud lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiatega seotud summad, mis on maha arvatud emaettevtte lihtaktsionridele jva kasumi vi kahjumi arvutamisel koosklas paragrahviga 12; lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiatega seotud intressid, mis on perioodi jooksul kajastatud; ja kik muud tuludes vi kuludes aset leidvad muutused, mis tekiksid lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiate vahetamisel.

b) c) 34

Prast seda, kui potentsiaalsed lihtaktsiad on vahetatud lihtaktsiateks, ei esine enam paragrahvi 33 punktides ac loetletud asjaolusid. Selle asemel osalevad uued lihtaktsiad emaettevtte lihtaktsionridele jvas kasumis vi kahjumis. Seega korrigeeritakse paragrahvi 12 kohaselt arvutatud emaettevtte lihtaktsionridele jvat kasumit vi kahjumit paragrahvi 33 punktides ac loetletud asjaolude ja nendega seonduvate maksude kohaselt. Potentsiaalsete lihtaktsiatega seonduvate kulude hulka arvatakse ka tehingukulutused ja allahindlused, mida arvestatakse sisemise intressimra meetodi kohaselt (vt paragrahv 9 IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine, parandatud 2003). Potentsiaalsete lihtaktsiate vahetamine vib phjustada muutusi tuludes vi kuludes. Niteks potentsiaalsete lihtaktsiatega seotud intressikulu vhenemine ja sellest tulenev kasumi suurenemine vi kahjumi vhenemine vivad phjustada ttajate kasumiosaluskavaga kohustuslikult seotud kulude suurenemist. Lahjendatud aktsiakasumi arvutamiseks korrigeeritakse emaettevtte

35

219

ET - IAS 33

lihtaktsionridele jvat kasumit vi kahjumit vastavalt kigile sellistele tulude vi kulude muutustele.

Aktsiad
36 Lahjendatud aktsiakasumi arvutamiseks tuleb lihtaktsiate arvuks vtta lihtaktsiate kaalutud keskmine arv, mis on arvutatud paragrahvide 19 ja 26 kohaselt ning millele on liidetud selliste lihtaktsiate kaalutud keskmine arv, mida emiteeritaks kikide lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiate vahetamisel lihtaktsiateks. Lahjendavad potentsiaalsed lihtaktsiad tuleb lugeda vahetatud lihtaktsiateks perioodi algul vi kui hiljem, siis potentsiaalsete lihtaktsiate emiteerimise kuupeval. Lahjendavad potentsiaalsed lihtaktsiad mratakse kindlaks igaks esitatavaks perioodiks eraldi. Aasta algusest kuni aruandekuupevani kestva perioodi sisse arvatud lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiate arv ei ole sama, mis igasse vahearuandesse kaasatud lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiate kaalutud keskmine. Potentsiaalsed lihtaktsiad kaalutakse perioodi kohta, mil need kibel on. Potentsiaalsed lihtaktsiad, mis aruandeperioodi jooksul thistatakse vi aeguvad, kaasatakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse vaid perioodi selles osas, mil need kibel olid. Potentsiaalsed lihtaktsiad, mis on aruandeperioodil vahetatud lihtaktsiateks, kaasatakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse perioodi algusest kuni vahetamise kuupevani; alates vahetamise kuupevast kaasatakse saadud lihtaktsiad nii baasaktsiakasumi kui ka lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse. Lihtaktsiate arv, mida vidaks emiteerida lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiate vahetamisel, mratakse kindlaks potentsiaalsete lihtaktsiate tingimuste phjal. Kui eksisteerib mitu vahetusalust, vetakse arvutamisel aluseks potentsiaalsete lihtaktsiate omaniku seisukohast kige soodsam vahetussuhe vi titmishind. Ttarettevte, hisettevte ja sidusettevte vivad emiteerida teistele pooltele, vlja arvatud emaettevttele, hisettevtjale ja investorile, potentsiaalseid lihtaktsiaid, mida saab vahetada kas ttarettevtte, hisettevtte vi sidusettevtte lihtaktsiateks vi emaettevtte, hisettevtja vi investori (aruandva (majandus)ksuse) lihtaktsiateks. Kui nendel ttarettevtte, hisettevtte vi sidusettevtte potentsiaalsetel lihtaktsiatel on lahjendav mju aruandva (majandus)ksuse baasaktsiakasumile, kaasatakse need lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse.

37

38

39

40

Lahjendavad potentsiaalsed lihtaktsiad

41 Potentsiaalseid lihtaktsiaid tuleb ksitada lahjendavatena siis ja ainult siis, kui nende vahetamine lihtaktsiateks vhendaks jtkuvatest tegevusvaldkondadest saadavat aktsiakasumit vi suurendaks jtkuvatest tegevusvaldkondadest saadavat aktsiakahjumit. (Majandus)ksus kasutab emaettevtte jtkuvatest tegevusvaldkondadest saadava kasumi vi kahjumi suurust kontrollnumbrina, mramaks kindlaks, kas potentsiaalsed lihtaktsiad on lahjendavad vi mittelahjendavad. Emaettevtte jtkuvatest tegevusvaldkondadest saadav kasum vi kahjum korrigeeritakse paragrahvi 12 kohaselt ning jetakse vlja lpetatud tegevusvaldkondi puudutav info. Potentsiaalsed lihtaktsiad on mittelahjendavad, kui nende vahetamine lihtaktsiateks suurendaks jtkuvatest tegevusvaldkondadest saadavat aktsiakasumit vi vhendaks jtkuvatest tegevusvaldkondadest saadavat aktsiakahjumit. Lahjendatud aktsiakasumi arvutamine ei eelda potentsiaalsete lihtaktsiate vahetamist, kasutamist ega muid toiminguid, millel oleks mittelahjendav mju aktsiakasumile. Otsustamaks, kas potentsiaalsed lihtaktsiad on lahjendavad vi mittelahjendavad, vaadeldakse iga potentsiaalsete lihtaktsiate emissiooni vi sarja pigem eraldi kui heskoos. Jrjekord, milles potentsiaalseid lihtaktsiaid vaadeldakse, vib mjutada seda, kas nad on lahjendavad vi mitte. Seega, et baasaktsia lahjenemine oleks maksimaalne, vaadeldakse iga potentsiaalsete lihtaktsiate emissiooni vi sarja pingereas kige rohkem lahjendavast kige vhem lahjendavani, s.t lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel vetakse kigepealt arvesse sellised lahjendavad potentsiaalsed lihtaktsiad, millel on madalaim kasum kasvuaktsia kohta ja seejrel sellised

42

43

44

220

ET - IAS 33

lahjendavad potentsiaalsed lihtaktsiad, millel on kige krgem kasum kasvuaktsia kohta. Optsioonid ja ostuthed vetakse harilikult arvesse esimesena, kuna need ei mjuta tehte lugejat.

Optsioonid, ostuthed ja nende ekvivalendid

45 Arvutades lahjendatud aktsiakasumit loeb (majandus)ksus oma lahjendavad optsioonid ja ostuthed tidetuks. Neist instrumentidest saadavat tulu ksitatakse perioodi keskmise turuhinnaga emiteeritud lihtaktsiatest saadava tuluna. Vahet emiteeritud lihtaktsiate arvu ja nende lihtaktsiate arvu vahel, mida oleks perioodil keskmise turuhinnaga emiteeritud, ksitatakse lihtaktsiate tasuta emissioonina. Optsioonid ja ostuthed on lahjendavad, kui nad viiksid lihtaktsiate emissioonini perioodi keskmisest turuhinnast madalama hinnaga. Lahjendamise suurus vrdub lihtaktsia keskmise turuhinnaga aruandeperioodil, millest on lahutatud emissioonihind. Lahjendatud aktsiakasumi arvutamiseks peaksid potentsiaalsed lihtaktsiad sisaldama mlemaid jrgmisi elemente: a) kokkulepe emiteerida teatav arv lihtaktsiaid nende perioodi keskmise turuhinnaga. Sellised lihtaktsiad loetakse iglaselt hinnatuks ning nende mju ei loeta lahjendavaks ega mittelahjendavaks. Lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel jetakse need krvale. kokkulepe emiteerida lejnud lihtaktsiad tasuta. Sellised lihtaktsiad ei too sissetulekut ning neil pole mingit mju kibel olevatest lihtaktsiatest saadavale kasumile ega kahjumile. Seega on sellised aktsiad lahjendavad ja lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel lisatakse need kibel olevate lihtaktsiate arvule.

46

b)

47

Optsioonidel ja ostuthtedel on lahjendav mju vaid siis, kui lihtaktsiate keskmine turuhind perioodil letab optsioonide vi ostuthtede titmishinna (s.t nad on rahas). Eelnevate perioodide aruannetes esitatud aktsiakasumit ei korrigeerita tagasiulatuvalt muutuste nitamiseks lihtaktsiate hinnas. Aktsiaoptsioonidele ja teistele aktsiaphiste maksete kokkulepetele, mille osas kehtib IFRS 2 Aktsiaphine makse, peab likes 46 viidatud emissioonihind ja likes 47 viidatud titmishind hlmama selliste (majandus)ksusele tulevikus tarnitavate kaupade ja teenuste iglast vrtust, mis sisalduvad aktsiaoptsioonis vi muus aktsiaphise makse kokkuleppes. Ttajatele kindlaksmratud vi kokkuleppeliste tingimustega aktsiaoptsioone ja garanteerimata lihtaktsiaid ksitatakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel optsioonidena, kuigi nende tingimuseks vib olla garanteerimine. Neid ksitatakse kibel olevatena alates vimaldamise kuupevast. Tulemuslikkusel phinevaid ttaja aktsiaoptsioone ksitatakse tingimuslikult emiteeritavate aktsiatena, kuna nende emissioon sltub lisaks teatava aja mdumisele ka sellest, kas kindlaksmratud tingimused on tidetud.

47A

48

Vahetatavad instrumendid
49 50 Vahetatavate instrumentide lahjendav mju kajastatakse lahjendatud aktsiakasumis paragrahvide 33 ja 36 kohaselt. Vahetatavad eelisaktsiad on mittelahjendavad juhul, kui sellistelt aktsiatelt kesoleva perioodi eest vlja kuulutatud vi kesoleva perioodi jooksul vahetusega omandatavatelt lihtaktsiatelt kogunenud dividendid letavad baasaktsiakasumi. Sarnaselt on ka konverteeritav vlg mittelahjendav juhul, kui selle intress (millest on maha arvatud maksud ning muud muutused tulus ja kulus) vahetusega omandatava lihtaktsia kohta letab baasaktsiakasumi. Vahetatavate eelisaktsiate tagasiost vi vahetamine vib mjutada vaid osa kibel olnud vahetatavatest eelisaktsiatest. Sellistel juhtudel kantakse mis tahes paragrahvis 17 mainitud lejv tasu nende aktsiate arvele, mis on tagasi ostetud vi vahetatud, eesmrgiga teha kindlaks, kas kibele jnud eelisaktsiad on lahjendavad. Tagasiostetud vi vahetatud aktsiaid vaadeldakse eraldi neist aktsiatest, mis pole tagasi ostetud ega vahetatud.

51

221

ET - IAS 33

Tingimuslikult emiteeritavad aktsiad

52 Nagu baasaktsiakasumi arvutamiselgi, ksitatakse tingimuslikult emiteeritavaid lihtaktsiaid kibel olevatena ning nad kaasatakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse alles siis, kui tingimused on tidetud (s.t siis, kui sndmused on toimunud). Tingimuslikult emiteeritavad aktsiad kaasatakse perioodi algul (vi kui hiljem, siis tingimusliku aktsialepingu kuupeval). Kui tingimused ei ole tidetud, phineb tingimuslikult emiteeritavate aktsiate arv, mis kaasatakse lahjendatud kasumi arvutamisse, nende aktsiate arvul, mida emiteeritaks, kui perioodi lpp oleks tingimusliku perioodi lpp. Korrigeerimine ei ole lubatud, kui tingimused ei ole tingimusliku perioodi lppedes tidetud. Kui teatava kasumi teenimine vi psiva kasumi silitamine perioodil on tingimusliku emissiooni tingimuseks ja kui see teatav kasum on aruandeperioodi lpuks kll teenitud, kuid seda peab silitama veel he perioodi, siis ksitatakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel tiendavaid aktsiaid kibel olevatena, kui mju on lahjendav. Sellisel juhul vetakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel aluseks selliste lihtaktsiate arv, mis oleks emiteeritud juhul, kui kasumi suurus aruandeperioodi lpul oleks vrdne kasumiga tingimusliku perioodi lpul. Kuna kasum vib jrgmistel perioodidel muutuda, ei veta selliseid tingimuslikult emiteeritavaid lihtaktsiaid baasaktsiakasumi arvutamisel arvesse enne tingimusliku perioodi lppu, sest muidu poleks kik vajalikud tingimused tidetud. Tingimuslikult emiteeritavate aktsiate arv vib oleneda lihtaktsiate edaspidisest turuhinnast. Sellisel juhul, kui mju on lahjendav, vetakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel aluseks selliste lihtaktsiate arv, mis oleks emiteeritud juhul, kui turuhind aruandeperioodi lpul oleks vrdne turuhinnaga tingimusliku perioodi lpul. Kui tingimuse aluseks on keskmine turuhind mingi sellise perioodi jooksul, mis lpeb prast aruandeperioodi lppu, kasutatakse aruande hetkeks mdunud perioodiosa keskmist. Kuna turuhind vib jrgmistel perioodidel muutuda, ei veta selliseid tingimuslikult emiteeritavaid lihtaktsiaid baasaktsiakasumi arvutamisel arvesse enne tingimusliku perioodi lppu, sest muidu poleks kik vajalikud tingimused tidetud. Tingimuslikult emiteeritavate lihtaktsiate arv vib oleneda lihtaktsiate edaspidisest kasumist ja hinnast. Sellistel juhtudel vetakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse kaasatud lihtaktsiate arvu puhul aluseks mlemad tingimused (s.t senine kasum ja turuhind viimase aruandeperioodi lpul). Tingimuslikult emiteeritavaid lihtaktsiaid lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse ei kaasata, vlja arvatud juhul, kui mlemad tingimused on tidetud. Muudel juhtudel sltub tingimuslikult emiteeritavate lihtaktsiate arv mnest muust tingimusest kui kasum vi turuhind (nt teatava arvu jaemgikohtade avamine). Sellisel juhul, eeldades, et tingimuse praegune staatus psib muutumatuna tingimusliku perioodi lpuni, kaasatakse tingimuslikult emiteeritavad lihtaktsiad lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse vastavalt nende staatusele aruandeperioodi lppedes. Tingimuslikult emiteeritavad potentsiaalsed lihtaktsiad (v.a need, mille kohta kehtib tingimuslik aktsialeping, nt tingimuslikult emiteeritavad vahetatavad instrumendid) kaasatakse lahjendatud aktsiakasumi arvestamisse jrgmiselt: a) (majandus)ksus mrab kindlaks, kas potentsiaalseid lihtaktsiaid vib pidada emiteeritavateks, vttes aluseks paragrahvide 52-56 kohaselt tpsustatud emiteerimistingimused; ja kui neid potentsiaalseid lihtaktsiaid viks kajastada lahjendatud aktsiakasumis, mrab (majandus)ksus kindlaks nende mju lahjendatud aktsiakasumi arvutamisele, jrgides seejuures optsioonide ja ostuthtede kohta kivaid stteid paragrahvides 4548, vahetatavaid instrumente puudutavaid stteid paragrahvides 49-51, lihtaktsiates vi rahas arveldada vivaid lepinguid puudutavaid stteid paragrahvides 58-61 vi muid asjakohaseid stteid.

53

54

55

56

57

b)

Lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel loetakse titmine vi vahetamine toimunuks siiski ainult sel juhul, kui kibel olevad mittetingimuslikud sarnased potentsiaalsed lihtaktsiad on tidetuks vi vahetatuks loetud.

222

ET - IAS 33

Lepingud, mida vidakse arveldada lihtaktsiates vi rahas

58 Kui (majandus)ksus on allkirjastanud lepingu, mida vib arveldada lihtaktsiates vi rahas vastavalt (majandus)ksuse soovile, eeldab (majandus)ksus, et leping arveldatakse lihtaktsiates, ning tulemusena saadud potentsiaalsed lihtaktsiad kaasatakse lahjendatud aktsiakasumis, kui mju on lahjendav. Kui selline leping esitatakse arvestuslikel eesmrkidel vara vi kohustisena vi kui sel on omakapitali ja kohustise komponent, peab (majandus)ksus korrigeerima lugejat vastavalt kasumi vi kahjumi muutustele, mis oleks toimunud perioodi jooksul juhul, kui leping oleks tervikuna liigitatud omakapitaliinstrumendina. Nimetatud korrigeerimine sarnaneb paragrahvis 33 nimetatud vajalike korrigeerimistega. Nende lepingute puhul, mida vib arveldada lihtaktsiates vi rahas vastavalt omaniku soovile, kasutatakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel sellist arveldust, mis on kige lahjendavama mjuga. Nide lepingust, mida saab arveldada lihtaktsiates vi rahas, on vlainstrument, mille lunastusthtajal saab (majandus)ksus piiramatu iguse arveldada phisumma rahas vi oma lihtaktsiates. Teine nide on vljastatud mgioptsioon, millega selle omanik saab iguse valida, kas arveldada lihtaktsiates vi rahas.

59

60

61

Ostetud optsioonid
62 Ostetud mgioptsiooni ja ostetud ostuoptsiooni sarnaseid lepinguid (s.t optsioone (majandus)ksusele endale kuuluvatele lihtaktsiatele) ei kaasata lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse, kuna sel oleks mittelahjendav mju. Mgioptsioon realiseeritakse ainult siis, kui titmishind on krgem kui turuhind, ning ostuoptsioon ainult siis, kui titmishind on madalam kui turuhind.

Vljastatud mgioptsioon
63 Lepingud, mille puhul (majandus)ksus peab oma aktsiad tagasi ostma, nagu niteks vljastatud mgioptsioon ja forvardleping, kaasatakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse siis, kui nende mju on lahjendav. Kui need lepingud on aruandeperioodil rahas (s.t titmis- vi arveldushind on krgem kui perioodi keskmine turuhind), arvutatakse aktsiakasumi potentsiaalne lahjendav mju jrgmiselt: a) b) c) eeldatakse, et perioodi algul emiteeritakse piisav arv lihtaktsiaid (perioodi keskmise turuhinnaga), et suurendada laekumit ja tita lepingu tingimusi; eeldatakse, et emissioonilaekumit kasutatakse lepingu tingimuste titmiseks (st lihtaktsiate tagasiostmiseks); ja lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse kaasatakse tiendavaid lihtaktsiad (emiteeritavate lihtaktsiate arvu ja lepingu tingimuste titmisel saadud lihtaktsiate arvu vahe).

Tagasiulatuv korrigeerimine
64 Kui kibel olevate lihtaktsiate vi potentsiaalsete lihtaktsiate arv suureneb fondiemissiooni vi kapitaliseerimise, vi aktsiatkeldamise tttu, vi kui kibel olevate lihtaktsiate arv vheneb aktsiate hendamise tttu, tuleb kikide esitatavate perioodide osas baasaktsiakasumi ja lahjendatud aktsiakasumi arvutusi tagasiulatuvalt korrigeerida. Kui need muutused toimuvad prast bilansipeva, kuid enne finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmist, peavad aktsiakohased arvutused kesoleva perioodi ning nimetatud aruandes esitatud iga eelneva perioodi finantsaruannete tarvis phinema aktsiate uuel arvul. Kui aktsiakohased arvutused peegeldavad muutusi aktsiate arvus, avalikustatakse see asjaolu. Lisaks korrigeeritakse kigi esitatud perioodide kohta toodud baasaktsiakasum ja

223

ET - IAS 33

lahjendatud aktsiakasum vastavalt tagasiulatuvalt kajastatud vigade ja arvestusmeetodite muutuste korrigeerimiste mjudele. 65 (Majandus)ksus ei korrigeeri mitte hegi eelneva esitatava aruandeperioodi lahjendatud aktsiakasumit seoses muutustega aktsiakasumi arvutamisel kasutatud eeldustes ega seoses potentsiaalsete lihtaktsiate vahetamisega lihtaktsiateks.

Esitusviis
66 (Majandus)ksus esitab kasumiaruandes baasaktsiakasumi ja lahjendatud aktsiakasumi, vttes aluseks emaettevtte jtkuvatest tegevusvaldkondadest lihtaktsionridele tekkiva kasumi vi kahjumi ning sellise kasumi vi kahjumi, mis on tekkinud iga erinevate kasumiosalusigustega lihtaktsiate liigi kohta sellel perioodil. (Majandus)ksus esitab baasaktsiakasumi ja lahjendatud aktsiakasumi iga esitatava perioodi kohta vrdselt rhutatuna. Aktsiakasum tuuakse ra iga perioodi kohta, mille kohta esitatakse kasumiaruanne. Kui vhemalt he perioodi kohta esitatakse ka lahjendatud aktsiakasum, siis tuleb see nitaja esitada kikide perioodide kohta, isegi sellisel juhul, kui see vrdub baasaktsiakasumiga. Kui baasaktsiakasum ja lahjendatud kasum aktsia on vrdsed, vib neid kasumiaruandes esitada hel real. Lpetatavatest tegevusvaldkondadest teatav (majandus)ksus avalikustab selliste tegevusvaldkondade baasaktsiakasumi ja lahjendatud aktsiakasumi kasumiaruandes vi lisades. (Majandus)ksus esitab baasaktsiakasumi ja lahjendatud aktsiakasumi isegi siis, kui avalikustatavad summad on negatiivsed (aktsiakahjum).

67

68

69

Avalikustamine
70 (Majandus)ksus avalikustab jrgmise teabe: a) summad, mida kasutatakse baasaktsiakasumi ja lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel lugejana, ja nende summade vrdlus emaettevtte perioodi kasumi vi kahjumiga. Seejuures tuleb vrdluses ra tuua aktsiakasumit mjutava iga instrumendiliigi mju eraldi; lihtaktsiate kaalutud keskmine arv, mida kasutati baasaktsiakasumi ja lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel nimetajana, ja nende nimetajate vrdlus teineteisega. Seejuures tuleb vrdluses ra tuua aktsiakasumit mjutava iga instrumendiliigi mju eraldi; instrumendid (s.h tingimuslikult emiteeritavad aktsiad), mis vivad potentsiaalselt lahjendada baasaktsiakasumit kunagi tulevikus, kuid mida ei kaasatud lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse, kuna vaadeldava(te)l perioodi(de)l oli nende mju mittelahjendav; lihtaktsiate vi potentsiaalsete lihtaktsiatega sooritatud tehingute kirjeldus, vlja arvatud koosklas paragrahviga 64 arvestatavad tehingud, mis sooritatakse prast bilansipeva ning mis oleksid oluliselt muutnud perioodi lpul kibel olevate lihtaktsiate vi potentsiaalsete lihtaktsiate arvu, kui need tehingud oleksid toimunud enne aruandeperioodi lppu.

b)

c)

d)

71

Paragrahvi 70 punktis d mainitud tehingute nideteks on jrgmised tehingud: a) b) aktsiate emiteerimine raha eest; aktsiate emissioon, kui saadavat tulu kasutatakse bilansipevaks tasumata vla tagasimaksmiseks vi kibel olevate eelisaktsiate eest tasumiseks;

224

ET - IAS 33

c) d) e) f)

kibel olevate lihtaktsiate tagasiostmine; bilansipeval kibel olevate potentsiaalsete lihtaktsiate muutmine lihtaktsiateks vahetamise vi mrkimisiguse kasutamise teel; optsioonide, ostuthtede, vi vahetatavate instrumentide emiteerimine; ja selliste tingimuste titmine, mille tulemusel emiteeritakse tingimuslikult emiteeritavaid aktsiad.

Aktsiakasumi summasid ei korrigeerita selliste tehingute suhtes, mis toimuvad prast bilansipeva, sest sellised tehingud ei mjuta selle kapitali mahtu, mida kasutati perioodi kasumi vi kahjumi saamiseks. 72 Finantsinstrumendid ja muud lepingud, millest tulenevad potentsiaalsed lihtaktsiad, vivad sisaldada tingimusi, mis mjutavad baasaktsiakasumi ja lahjendatud aktsiakasumi mtmist. Need tingimused vivad kindlaks mrata, kas potentsiaalsed lihtaktsiad on lahjendavad, ja kui on, siis aitavad mrata nende mju kibel olevate aktsiate kaalutud keskmisele arvule ning kiki sellest tulenevaid korrigeerimisi lihtaktsionridele jvas kasumis vi kahjumis. Selliste finantsinstrumentide ja muude lepingute tingimuste avalikustamine on soovitatav ka juhul, kui see pole kohustuslik (vt IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave). Kui (majandus)ksus avalikustab lisaks baasaktsiakasumile ja lahjendatud aktsiakasumile muid summasid aktsia kohta, kasutades mingit muud kasumiaruandes esitatavat komponenti kui kesolevas standardis nutu, vetakse nende arvutamisel aluseks kesoleva standardi kohaselt arvutatud lihtaktsiate kaalutud keskmine arv. Nimetud komponendiga seotud baasaktsiakasum ja lahjendatud aktsiakasum avalikustatakse vrdselt rhutatuna ja esitatakse lisades. (Majandus)ksus mrgib ra murrulugeja(te) mramise alused ning selle, kas aktsia kohta toodud summad on maksustamiseelsed vi -jrgsed. Kui kasumiaruandes kasutatakse sellist komponenti, mis pole vlja toodud eraldi kirjena, tuleb esitada kasutatud komponendi ja kasumiaruandes esitatud kirje vrdlus.

73

Justumiskuupev
74 Majandusksus rakendab kesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab standardit enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Teise avaldatud materjalide tagasivtmine

75 76 Kesoleva standardiga asendatakse 1997. aastal vlja antud IAS 33 Aktsiakasum. Kesoleva standardiga asendatakse SIC-24 Aktsiakasum finantsinstrumendid ja muud lepingud, mida vidakse arveldada aktsiates.

225

ET IAS 33

Lisa A Rakendusjuhis
Kesolev lisa on standardi lahutamatu osa.

Emaettevtte kasum vi kahjum

A1. Konsolideeritud finantsaruannetel phineva aktsiakasumi arvutamisel ksitatakse emaettevtte kasumi vi kahjumina konsolideeritud (majandus)ksuse kasumit vi kahjumit prast selle korrigeerimist vastavalt vhemusosalusele.

Mrkimisiguse emissioonid
A2. Lihtaktsiate emissioon reeglina potentsiaalsete lihtaktsiate titmisel vi vahetamisel boonusosa ei sisalda. Phjuseks on see, et potentsiaalsed lihtaktsiad emiteeritakse tavaliselt tisvrtuses, mis toob kaasa proportsionaalse muutuse (majandus)ksuse ksutuses olevates ressurssides. Mrkimisiguse emissiooni puhul on titmishind sageli madalam kui aktsiate iglane vrtus. Seega, nagu mrgitud paragrahvi 27 punktis b, sisaldab selline mrkimisiguse emissioon boonusosa. Kui mrkimisiguse emissiooni pakutakse kigile aktsionridele, tuleb kigile emissioonile eelnevate perioodide baasaktsiakasumi ja lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel vtta aluseks selliste lihtaktsiate arv, mis olid kibel enne nimetatud emissiooni, ning korrutada see jrgmise teguriga: Aktsia iglane vrtus vahetult enne mrkimisiguse kasutamist Aktsia teoreetiline vrtus mrkimisiguseta Aktsia teoreetiline, mrkimisigust mittesisaldav iglane vrtus arvutatakse nii, et mrkimisiguse kasutamisest saadavale laekumile liidetakse nende aktsiate turuvrtuse kogusumma, mis on leitud vahetult enne mrkimisiguse kasutamist ja tulemus jagatakse prast mrkimisiguse kasutamist kibel olevate aktsiate arvuga. Kui mrkimisigustega kaubeldakse enne nende kasutamiskuupeva avalikul vrtpaberiturul aktsiatest eraldi, siis mratakse vaadeldava arvutuse jaoks vajalik iglane vrtus kindlaks viimase peva lpus, mil kaubeldi nii aktsiate kui ka mrkimisigusega.

Kontrollnumber
A3. Illustreerimaks paragrahvides 42 ja 43 kirjeldatud kontrollnumbri kasutamist, oletagem, et (majandus)ksuse emaettevtte kasum jtkuvatest tegevusvaldkondadest on 4800 rahahikut*, emaettevtte kahjum lpetatavatest tegevusvaldkondadest 7200 rahahikut, emaettevtte kahjum 2400 rahahikut ning sel on 2000 lihtaktsiat ja kibel 400 potentsiaalset lihtaktsiat. (Majandus)ksuse baasaktsiakasum jtkuvatest tegevusvaldkondadest on 2,40 rahahikut, lpetatavatest tegevusvaldkondadest 3,60 rahahikut ning kahjum 1,20 rahahikut. Nimetatud 400 potentsiaalset lihtaktsiat kaasatakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse, kuna tulemusena tekkiv 2,00 rahahiku suurune aktsiakasum jtkuvatest tegevusvaldkondadest on lahjendav, eeldades, et need 400 potentsiaalset lihtaktsiat ei mjuta kasumit vi kahjumit. Kuna emaettevtte jtkuvate tegevusvaldkondade kasum on kontrollnumber, kaasab (majandus)ksus muude aktsiakasumite arvutamisse ka need 400 potentsiaalset lihtaktsiat, isegi kui nii saadav aktsiakasum on mittelahjendava mjuga vrreldavale baasaktsiakasumile, s.t aktsiakahjum on viksem (lpetatud tegevusvaldkondadest saadud aktsiakahjum 3,00 ja aktsiakahjum 1,00 rahahikut).

Kesolevas juhises on rahalised summad fikseeritud rahahikutes.

226

ET IAS 33

Lihtaktsiate keskmine turuhind

A4. Lahjendatud aktsiakasumi arvutamiseks arvutatakse vlja emiteeritavaks loetavate lihtaktsiate keskmine turuhind lihtaktsiate keskmise turuhinna phjal perioodis. Teoreetiliselt viks keskmise turuhinna kindlaks mramisel vtta arvesse (majandus)ksuse kik turutehingud lihtaktsiatega. Praktikas on aga ka kuu vi ndala keskmise hinna kasutamine asjakohane ldiselt sobivad keskmise turuhinna arvutamiseks turu sulgemishinnad. Kui aga hinnad on vga kikuvad, vljendab hinda paremini hindade keskmine. Keskmise turuhinna arvutamise meetodit tuleb kasutada jrjekindlalt, vlja arvatud juhtudel, kui see osutub tingimuste muutumise tttu sobimatuks. Niteks vib (majandus)ksus, kus on suhteliselt stabiilsete hindadega aastatel kasutatud keskmise turuhinna arvutamiseks turu sulgemishindu, vtta nende asemel aluseks hoopis keskmise hinna, kui hinnad hakkavad mrkimisvrselt kikuma ning turu sulgemishinnad ei annaks enam iget ettekujutust keskmisest hinnast.

A5.

Optsioonid, ostuthed ja nende ekvivalendid

A6. Optsioone vi ostuthti vahetatavate instrumentide ostmiseks peetakse tidetuks vahetatava instrumendi ostmisel alati, kui nii vahetatava instrumendi kui vahetuse teel omandatavate lihtaktsiate keskmine hind on krgem kui optsioonide vi ostuthtede titmishind. Titmist ei eeldata aga siis, kui sarnaste kibel olevate vahetatavate instrumentide olemasolul ei eeldata ka nende vahetamist. Optsioonid vi ostuthed vivad teha vimalikuks vi kohustuslikuks vlakohustuse vi (majandus)ksuse (vi selle ema- vi ttarettevtte) muude instrumentide pakkumise titmishinna tieliku vi osalise tasumise. Lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel on nimetatud optsioonidel ja ostuthtedel lahjendav mju juhul, kui a) perioodi asjassepuutuvate lihtaktsiate keskmine turuhind letab titmishinna vi b) pakutava instrumendi mgihind on madalam kui see, millega instrumenti saaks pakkuda optsiooni vi ostuthe lepingu korral ning sellest tulenev allahindlus mrab titmisel omandatavate lihtaktsiate turuhinnast madalama efektiivse titmishinna. Lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel loetakse nimetatud optsioonid ja ostuthed tidetuks ning vlakohustused vi muud instrumendid pakutuks. Kui raha pakkumine on optsiooni vi ostuthe omanikule kasulikum ja kui leping seda lubab, eeldatakse raha pakkumist. Intress (maksustamisjrgne) mis tahes vlalt, mida loetakse pakutuks, vetakse arvesse lugeja korrigeerimisel. Samamoodi toimitakse sarnaste eraldistega eelisaktsiate vi teiste selliste instrumentide puhul, mille vahetusigus lubab investoril maksta raha vastavalt soodsamale vahetussuhtele. Teatavate optsioonide vi ostuthtede tingimustes vib sisalduda nue, mille kohaselt tuleb nende instrumentide titmisest saadavat tulu kasutada vla vi muude (majandus)ksuse (vi ema- vi ttarettevtte) instrumentide lunastamiseks. Lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel loetakse nimetatud optsioonid ja ostuthed tidetuks ning eeldatakse, et laekumit kasutatakse pigem vla lunastamiseks keskmise turuhinnaga kui lihtaktsiate ostmiseks. Nimetatud instrumentide eeldatavast titmisest saadava laekumi osa, mis jb le prast vla eeldatavast lunastamist, kaasatakse aga lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse (s.t seda summat eeldatakse kasutatuks lihtaktsiate tagasiostmisel). Intress (maksustamisjrgne) mis tahes vlalt, mida loetakse ostetuks, kaasatakse lugeja korrigeerimisse.

A7.

A8. A9.

Vljastatud mgioptsioon
A10. Illustreerimaks paragrahvi 63 rakendamist oletagem, et (majandus)ksusel on lihtaktsiatele vljastatud 120 mgioptsiooni titmishinnaga 35 rahahikut. Lihtaktsiate keskmine turuhind vaadeldaval perioodil on 28 rahahikut. Lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel eeldab (majandus)ksus seda, et ta emiteeris perioodi algul 150 aktsiat hinnaga 28 rahahikut aktsia, et tita 4200 rahahiku suurust mgioptsiooni. Erinevus nende mgioptsiooni titmiseks emiteeritud 150 lihtaktsia ja titmisel saadud 120 lihtaktsia vahel (30 tiendavat lihtaktsiat) lisatakse nimetajale lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel.

227

ET IAS 33

Ttarettevtete, hisettevtete ja sidusettevtete instrumendid

A11. Ttarettevtte, hisettevtte vi sidusettevtte potentsiaalsed lihtaktsiad, mida saab vahetada ttarettevtte, hisettevtte vi sidusettevtte lihtaktsiateks vi emaettevtte, hisettevtja vi investori (aruandva (majandus)ksuse) lihtaktsiateks, kaasatakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse jrgmiselt: a) Ttarettevtte, hisettevtte vi sidusettevtte emiteeritud instrumendid, mis annavad nende omanikele iguse omandada ttarettevtte, hisettevtmise vi sidusettevtte lihtaktsiaid, kaasatakse nimetatud ksuste lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse. Seejrel kaasatakse nimetatud aktsiakasumi nitajad aruandva (majandus)ksuse aktsiakasumi arvutamisse, mille puhul vetakse aluseks aruandvale (majandus)ksusele kuuluvad ttarettevtte, hisettevtte vi sidusettevtte instrumendid. Ttarettevtte, hisettevtte ja sidusettevtte instrumente, mida saab vahetada aruandva (majandus)ksuse lihtaktsiateks, vaadeldakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel koos aruandva (majandus)ksuse potentsiaalsete lihtaktsiatega. Samuti vaadeldakse konsolideeritud lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel koos aruandva (majandus)ksuse potentsiaalsete lihtaktsiatega selliseid optsioone ja ostuthti, mida on ttarettevte, hisettevte vi sidusettevte emiteerinud aruandva (majandus)ksuse lihtaktsiate ostmiseks.

b)

A12.

Mramaks mju, mida ttarettevtte, hisettevtte vi sidusettevtte lihtaktsiateks vahetatavad aruandva (majandus)ksuse poolt vlja antud instrumendid avaldavad aktsiakasumile, loetakse instrumendid vahetatuks ja lugeja (emaettevtte lihtaktsionridele jv kasum vi kahjum) vastavalt korrigeerituks koosklas paragrahviga 33. Lisaks neile korrigeerimistele korrigeeritakse lugejat vastavalt sellistele aruandva (majandus)ksuse kasumi vi kahjumi muutustele (niteks dividenditulu vi kapitaliosaluse meetodil kajastatav tulu), mis toimusid seoses ttarettevtte, hisettevtte vi sidusettevtte kibel olevate lihtaktsiate arvu suurenemisega eeldatud vahetamise tagajrjel. Lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel see nimetajat ei mjuta, kuna aruandva (majandus)ksuse lihtaktsiate arv eeldataval vahetamisel ei muutuks.

Lisaigustega omakapitaliinstrumendid ja kahetbilised lihtaktsiad

A13. Mne (majandus)ksuse omakapitaliinstrumentide hulka kuuluvad: a) instrumendid, mis osalevad lihtaktsiate dividendide jaotamisel varem kindlaksmratud valemi (niteks kaks hele) kohaselt, kusjuures mningatel juhtudel on kindlaks mratud ka osaluse lemine piir (niteks maksimaalselt teatud summani aktsia kohta); lihtaktsialiik, mille dividendimr erineb teise lihtaktsialiigi omast, kuid millel puuduvad eelisigused.

b) A14.

Lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel eeldatakse selliste paragrahvis A13 kirjeldatud instrumentide vahetamist, mille vahetamine lihtaktsiateks avaldab lahjendavat mju. Selliste instrumentide puhul, mida ei saa hegi liiki lihtaktsiateks vahetada, jaotatakse perioodi kasum vi kahjum erinevate aktsialiikide ja lisaigustega omakapitaliinstrumentide vahel vastavalt nende igustele saada dividende ja osaleda jaotamata kasumi jaotuses. Baasaktsiakasumi ja lahjendatud aktsiakasumi arvutamiseks: a) korrigeeritakse emaettevtte lihtaktsionridele jvat kasumit vi kahjumit (vhendatakse kasumit ja suurendatakse kahjumit) vastavalt perioodil iga aktsialiigi kohta vlja kuulutatud dividendidele ja sellistele lepinguphistele dividendidele (vi lisaigustega obligatsioonide intressile), mis tuleb perioodil maksta (niteks vljamaksmata kumulatiivsed dividendid); lejnud kasum vi kahjum jaotatakse lihtaktsiatele ja lisaigustega omakapitaliinstrumentidele, vttes arvesse iga instrumendi osalemist kasumis, nagu oleks ra jaotatud kogu aruandeperioodi kasum vi kahjum. Igale omakapitaliinstrumendi liigile jaotatud kogukasum vi -kahjum mratakse kindlaks dividendideks eraldatud summa ja lisaigusele eraldatud summa liitmisel; igale omakapitaliinstrumendi liigile jaotatud kogukasum vi -kahjum jagatakse selliste kibel olevate instrumentide arvuga, millele kasum on jaotatud, mramaks kindlaks aktsiakasumit instrumendi puhul.

b)

c)

Lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel arvatakse kibel olevate lihtaktsiate hulka kik eeldatavasti emiteeritud potentsiaalsed lihtaktsiad.

228

ET IAS 33

Osaliselt tasutud aktsiad

A15. Kui lihtaktsiad on emiteeritud, kuid nende eest pole tielikult tasutud, ksitletakse neid baasaktsiakasumi arvutamisel lihtaktsia osana sel mral, mil neil oli igus perioodil dividendidele, vrreldes tielikult tasutud lihtaktsiaga. Sel mral, mil osaliselt tasutud aktsiatel pole perioodil igust dividende saada, ksitletakse neid lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel ostuthtede ja optsioonide ekvivalentidena. Tasumata osa ksitatakse kui lihtaktsiate ostmiseks kasutatud laekumi nitajat. Lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel arvesse vetud aktsiate arv vrdub mrgitud aktsiate ja ostetuks loetud aktsiate arvu vahega.

A16.

229

ET IAS 34

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 34 Vahefinantsaruandlus

Eesmrk
Kesoleva standardi eesmrk on kehtestada miinimumnuded vahefinantsaruannete sisule ja stestada kajastamis- ja mtmisphimtted tismahus vi lhendatud vahearuannetes. igeaegne ja usaldusvrne vahefinantsaruandlus vimaldab investoritel, vlausaldajatel ja teistel kasutajatel paremini mista (majandus)ksuse vimet luua tulu ja rahavoogusid ning (majandus)ksuse finantsseisundit ja likviidsust.

Rakendusala
1 Kesolevas standardis ei stestata, millised (majandus)ksused, kui tihti, vi millise aja jooksul prast vahearuande perioodi lppu peavad vahefinantsaruandeid esitama. Samas nuavad valitsused, vrtpaberiinspektsioonid, brsid ja raamatupidamisorganisatsioonid sageli (majandus)ksustelt, mille vlakirjade vi aktsiatega avalikult kaubeldakse, vahefinantsaruannete avaldamist. Kesolevat standardit rakendatakse, kui (majandus)ksus on kohustatud avaldama vi otsustanud avaldada vahefinantsaruande vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele. Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee* soovitab (majandus)ksustel, kelle vrtpaberitega avalikult kaubeldakse, esitada vahefinantsaruandeid, mis on koostatud vastavalt kesoleva standardiga kehtestatud kajastamis-, mtmis- ja avalikustamisphimtetele. Tpsemalt soovitatakse (majandus)ksustel, mille vrtpaberitega avalikult kaubeldakse: a) b) 2 esitada vahefinantsaruanded vhemalt nende majandusaasta esimese poolaasta lpu seisuga; ja teha vahefinantsaruanded kttesaadavaks hiljemalt 60 peva jooksul prast vahearuande perioodi lppu.

Iga finantsaruande puhul hinnatakse eraldi selle vastavust rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele, olenemata sellest, kas tegemist on aastaaruande vi vahearuandega. Asjaolu, et (majandus)ksus ei ole konkreetse majandusaasta jooksul vahefinantsaruandeid esitanud vi on esitanud vahefinantsaruanded, mis ei ole vastavuses kesoleva standardiga, ei vlista (majandus)ksuse aruandeaasta finantsaruannete vastavust rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele, kui need muidu on vastavuses. Kui (majandus)ksuse vahefinantsaruanne vastab rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele, peab see vastama kikidele kesoleva standardi nuetele. Sellega seoses nutakse paragrahvis 19 teatud teabe avalikustamist.

Misted
4 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Vahearuande periood on aruandeperiood, mis on lhem, kui tispikk majandusaasta. Vahefinantsaruanne on finantsaruanne, mis sisaldab vahearuande perioodi kohta kas finantsaruannete tervikkomplekti (nagu on kirjeldatud IAS 1-s Finantsaruannete esitamine) vi lhendatud finantsaruannete komplekti (nagu on kirjeldatud kesolevas standardis).

Vahefinantsaruande sisu
5 IAS 1 stestab, et finantsaruannete tervikkomplekt sisaldab jrgmisi komponente:

Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite komitee muudeti rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nukoguks, mis alustas tegevust 2001.aaastal.

230

ET IAS 34

a) b) c)

bilanss; kasumiaruanne; omakapitali muutuste aruanne, mis nitab kas: i) ii) kiki muutusi omakapitalis, vi muutusi omakapitalis, vlja arvatud need muutused, mis tulenevad tehingutest oma omanikeigusi rakendavate omanikega;

d) e) 6

rahavoogude aruanne; ja lisad, mis koosnevad oluliste arvestusmeetodite kokkuvttest ja teistest selgitavatest lisadest.

Aja ja kulude kokkuhoiu eesmrgil ning vltimaks juba esitatud informatsiooni kordamist, vib (majandus)ksus olla kohustatud esitama vi ta vib esitada vahearuande kuupevadel majandusaasta aruandega vrreldes vhem informatsiooni. Kesoleva standardiga kehtestatakse miinimumnuded sellise vahefinantsaruande sisule, mis koosneb lhendatud finantsaruannetest ja valitud selgitavatest lisadest. Vahefinantsaruande eesmrgiks on esitada andmeid, mis tiendavad viimast aruandeaasta finantsaruannete tervikkomplekti. Sellest tulenevalt keskendub see uutele tegevustele, sndmustele ja asjaoludele ning varem esitatud informatsiooni ei korrata. Kesoleva standardiga ei keelata ega taunita (majandus)ksuse poolt finantsaruannete tervikkomplekti esitamist vahefinantsaruandena (nagu on kirjeldatud IAS 1-s) lhendatud finantsaruannete ja valitud selgitavate lisade asemel. Samuti ei keelata ega taunita kesoleva standardiga (majandus)ksuse poolt tiendavate kirjete vi valikuliste selgitavate lisade esitamist lhendatud vahefinantsaruannetes lisaks kesoleva standardiga nutavatele minimaalsetele kirjetele ja selgitavatele lisadele. Kesolevas standardis esitatud kajastamise ja mtmise juhised kehtivad ka tismahus finantsaruannetele, mis on koostatud vahearuande perioodi kohta, mis peavad sisaldama kogu kesoleva standardiga nutud avalikustatavat teavet (eriti paragrahvis 16 loetletud valitud lisades avalikustatavat teavet) ning ka teistes standardites nutut.

Vahefinantsaruande miinimumkomponendid
8 Vahefinantsaruanne koosneb vhemalt jrgmistest komponentidest: a) b) c) lhendatud bilanss; lhendatud kasumiaruanne; lhendatud aruanne, mis nitab kas i) kiki omakapitalis toimunud muutusi vi ii) omakapitalis toimunud muutusi, mis ei tulene kapitalitehingutest omanikega ja omanikele tehtud vljamaksetest; rahavoogude lhendatud aruanne; ja valitud selgitavad lisad.

d) e)

Vahefinantsaruannete vorm ja sisu

9 10 Kui (majandus)ksus avaldab vahefinantsaruandes finantsaruannete tervikkomplekti, vastab nende vorm ja sisu IAS 1 nuetele finantsaruannete tervikkomplekti kohta. Kui (majandus)ksus avaldab vahefinantsaruandes lhendatud finantsaruannete komplekti, peavad need lhendatud aruanded sisaldama vhemalt kiki alapealkirju ja vahesummasid, mis esitati viimases aruandeaasta finantsaruandes, ning valitud selgitavaid lisasid vastavalt kesoleva standardi nuetele. Tiendavaid kirjeid vi lisasid lisatakse juhul, kui nende puudumisel oleks lhendatud vahefinantsaruanne eksitav. Tismahus vi lhendatud kasumiaruandes esitatakse baasaktsiakasum ja lahjendatud aktsiakasum vahearuande perioodi kohta.

11

231

ET IAS 34

12 13

IAS 1 annab juhiseid finantsaruannete struktuuri kohta. IAS 1 rakendamise juhised toovad niteid bilansi, kasumiaruande ja omakapitali muutuste aruande erinevate esitusviiside kohta. IAS 1-ga nutakse omakapitali muutuste aruande esitamist (majandus)ksuse finantsaruannetes eraldi komponendina ja lubatakse nidata informatsiooni muutuste kohta omakapitalis, mis tulenevad tehingutest oma omanikeigusi rakendavate omanikega (kaasa arvatud vljamaksed omanikele) kas omakapitali muutuste aruandes vi lisades. (Majandus)ksus kasutab omakapitali muutuste vahearuande osas samasugust vormi nagu oma viimases aruandeaasta finantsaruandes. (Majandus)ksus koostab konsolideeritud vahefinantsaruande, kui (majandus)ksuse viimased aruandeaasta finantsaruanded olid konsolideeritud aruanded. Emaettevtte konsolideerimata finantsaruanded ei ole jrjepidevad ega vrreldavad konsolideeritud finantsaruannetega viimases aruandeaasta finantsaruandes. Kui (majandus)ksuse aruandeaasta finantsaruanne sisaldas konsolideeritud finantsaruannetele lisaks ka emaettevtte konsolideerimata finantsaruandeid, ei nuta ega keelata kesoleva standardiga emaettevtte konsolideerimata finantsaruannete lisamist (majandus)ksuse vahefinantsaruandele.

14

Valitud selgitavad lisad

15 (Majandus)ksuse vahefinantsaruande kasutajal on juurdeps ka selle (majandus)ksuse viimasele aruandeaasta finantsaruandele. Seetttu ei ole vahefinantsaruande lisades vaja kajastada viimase aruandeaasta finantsaruande lisades juba kajastatud informatsiooni suhteliselt ebaolulisi tiendusi. Vahearuande kuupeval on kasulikum selgitada neid sndmusi ja tehinguid, mis on olulised, et mista prast viimase aruandeaasta finantsaruande kuupeva toimunud muutusi (majandus)ksuse finantsseisundis ja -tulemuses. Vahefinantsaruannete lisades esitab (majandus)ksus vhemalt jrgmise informatsiooni, kui see on oluline ja seda ei ole avalikustatud vahefinantsaruande muudes osades. ldjuhul peab selle informatsiooni esitama kumulatiivselt majandusaasta algusest vahefinantsaruande kuupevani. Kuid majandusksus avalikustab ka kik need sndmused ja tehingud, mis on olulised kesoleva vahearuande perioodi mistmiseks: a) kinnitus selle kohta, et vahefinantsaruandes jrgitakse samu arvestusphimtteid ja -meetodeid kui viimastes aruandeaasta finantsaruannetes vi, kui neid phimtteid ja meetodeid on muudetud, siis muudatuse kirjeldus ja mju; selgitavad kommentaarid vahearuande perioodi tegevuse hooajalisuse vi tsklilisuse kohta; sndmuste iseloomustus ja suurus, mis mjutavad varasid, kohustusi, omakapitali, puhaskasumit vi rahavoogusid ning, mis on ebatavalised oma iseloomu, suuruse vi esinemise sageduse tttu; kesoleva majandusaasta eelmistel vahearuande perioodidel vi eelmisel majandusaastatel kajastatud hinnangute muutuste olemus ja summa, kui neil on oluline mju kesolevale vahearuande perioodile; vlakirjade ja omakapitalivrtpaberite emiteerimine, tagasiostmine ja tagasimaksed; makstud dividendid (kogusummas vi aktsia kohta) eraldi lihtaktsiate ja muude aktsiate likes; jrgnev informatsioon segmentide kohta (lisa segmendi informatsiooni kohta on (majandus)ksuse vahefinantsaruandes nutav vaid juhul, kui vastavalt IFRS 8-le Tegevussegmendid nutakse (majandus)ksuselt segmendi informatsiooni avalikustamist aruandeaasta finantsaruannetes): i) (majandus)ksusevlistelt klientidelt teenitud tulu, kui see sisaldub segmendi kasumis vi kahjumis, mida (krgeim (ri)tegevust puudutavate otsuste langetaja lbi vaatab, vi mida muul viisil krgeimale (ri)tegevust puudutavate otsuste langetajale regulaarselt esitatakse; segmentidevahelised tulud, kui need sisalduvad segmendi kasumis vi kahjumis, mida krgeim (ri)tegevust puudutavate otsuste langetaja lbi vaatab, vi mida muul viisil krgeimale (ri)tegevust puudutavate otsuste langetajale regulaarselt esitatakse; segmendi kasum vi kahjum;

16

b) c) d)

e) f) g)

ii)

iii)

232

ET IAS 34

iv) v) vi)

selliste varade kogusumma, mille viimastes aruandeaasta finantsaruannetes avaldatud summad on oluliselt muutunud; viimaste aruandeaasta finantsaruannetega vrreldes segmentideks jagunemises vi segmendi kasumi vi kahjumi mtmise aluses esinenud erinevuste kirjeldus; avalikustatavate segmentide kasumi vi kahjumi vrdlus (majandus)ksuse kasumi vi kahjumiga enne maksukulu (-tulu) ja lpetatud tegevusvaldkondi. Kui aga (majandus)ksus jaotab avalikustatavatele segmentidele selliseid kirjeid nagu maksukulu (-tulu), vib (majandus)ksuse segmentide kasumi vi kahjumi kogusummad esitada vrdlevalt majandusksuse kasumi vi kahjumiga prast neid kirjeid. Olulised tpsustavad andmed tuleb antud lisas eraldi vlja tuua ning nende kohta esitada selgitused.

h) i)

vahearuande perioodi lpule jrgnevad olulised sndmused, mida ei ole kajastatud vahearuande perioodi finantsaruannetes; vahearuande perioodil (majandus)ksuse koosseisus toimunud muutuste mju, kaasa arvatud rihendused, ttarettevtete ja pikaajaliste investeeringute omandamine vi mk, mberstruktureerimised ja lpetatud tegevusvaldkonnad. rihenduste puhul avalikustab (majandus)ksus informatsiooni, mille avalikustamist nutakse IFRS 3 rihendused paragrahvides 66-73; ja muutused tingimuslikes kohustistes ja tingimuslikes varades alates eelmise aruandeaasta bilansipevast.

j) 17

Niteid avalikustatavast teabest, mida nutakse paragrahvis 16, on kirjeldatud allpool. Konkreetsed standardid ja tlgendused annavad juhiseid mitmete allpool loetletud objektide avalikustatava teabe suhtes: a) b) c) d) e) f) g) h) i) j) varude allahindlus neto realiseerimisvrtuseni ja selliste allahindluste thistamine; materiaalsete phivarade, immateriaalsete varade vi teiste varade vrtuse langusest tuleneva kahjumi kajastamine ja sellise vara vrtuse langusest tuleneva kahjumi thistamine; mberstruktureerimise kulutusteks tehtud eraldiste thistamine; materiaalsete phivarade omandamine ja mk; siduvad kohustused materiaalsete phivarade ostmiseks; kohtuvaidlustega kaasnevad arveldused; eelnevate perioodide vigade korrigeerimised; kehtetu laenukohustuse titmatajtmine vi laenulepingu rikkumine, mida pole bilansipevaks vi enne seda krvaldatud; ja seotud osapoolte vahelised tehingud.

18

Muud standardid mratlevad nuded finantsaruannetes avalikustatava teabe kohta. Finantsaruannete all peetakse antud kontekstis silmas finantsaruannete tervikkomplekte, mis ldjuhul sisalduvad aruandeaasta finantsaruandes vi vahel ka muudes aruannetes. Vlja arvatud paragrahvi 16 punktis i nimetatud nuded, ei ole teiste standarditega nutud teabe avalikustamine kohustuslik, kui (majandus)ksuse vahefinantsaruanne sisaldab vaid lhendatud finantsaruandeid ja valitud selgitavaid lisasid, mitte finantsaruannete tervikkomplekti.

IFRS-idele vastavuse avalikustamine

19 Kui (majandus)ksuse vahefinantsaruanne on vastavuses kesoleva standardiga, avalikustatakse see asjaolu. Vahefinantsaruannet tohib nimetada standarditega vastavuses olevaks ainult siis, kui see vastab kikidele rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite nuetele.

233

ET IAS 34

Perioodid, mille kohta tuleb esitada vahefinantsaruanded

20 Vahearuanded sisaldavad vahefinantsaruandeid (lhendatud vi tismahus) jrgmiste perioodide kohta: a) b) bilanss kesoleva vahearuande perioodi lpu seisuga ja vrdlev bilanss vahetult eelnenud majandusaasta lpu seisuga; kasumiaruanded kesoleva vahearuande perioodi kohta ning kumulatiivselt kesoleva majandusaasta algusest vahearuande bilansipevani ja vahetult eelnenud majandusaasta vrdlevad kasumiaruanded vrreldavate vahearuande perioodide kohta (kesolev ja kumulatiivselt aasta algusest bilansipevani); kumulatiivne omakapitali muutuste aruanne kesoleva majandusaasta algusest vahearuande bilansipevani koos vrdleva aruandega vahetult eelnenud majandusaasta sama perioodi kohta; ja kumulatiivne rahavoogude aruanne kesoleva majandusaasta algusest vahearuande bilansipevani koos vrdleva aruandega vahetult eelnenud majandusaasta sama perioodi kohta.

c)

d) 21

(Majandus)ksusel, mille ritegevus on vga hooajalise iseloomuga, vib olla kasulik esitada finantsinformatsiooni vahearuande bilansipevale eelneva 12 kuu kohta ja vrdlusandmed selle eelneva 12kuulise perioodi kohta. Seetttu soovitatakse (majandus)ksustel, mille ritegevus on vga hooajalise iseloomuga, avalikustada lisaks eelmises paragrahvis nutud informatsioonile ka sellist informatsiooni. Lisas A on toodud nited perioodidest, mida peab esitama (majandus)ksus, kes koostab aruandeid kord poolaastas ja (majandus)ksus, kes koostab aruandeid kord kvartalis.

22

Olulisus
23 Otsustamaks, kuidas objekti vahefinantsaruannetes kajastada, mta, liigitada vi avalikustada, hinnatakse nende olulisust vahearuande perioodi finantsinformatsiooni suhtes. Olulisuse hindamisel peetakse silmas seda, et mtmised vahearuannetes vivad toetuda hinnangutele suuremal mral, kui majandusaasta finantsandmete mtmised. IAS 1-s ja IAS 8-s Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead loetakse objekti oluliseks, kui selle puudumine vi vrkajastamine viks mjutada finantsaruannete kasutajate majanduslikke otsuseid. IAS 1-s nutakse oluliste objektide eraldi kajastamist, kaasa arvatud (niteks) lpetatud tegevusvaldkonnad, ja IAS 8-s nutakse arvestushinnangute muutuste, vigade ja arvestusmeetodite muutuste avalikustamist. Need kaks standardit ei sisalda olulisust ksitlevaid kvantitatiivseid juhiseid. Kuna olulisuse mramine on alati hinnanguline, vetakse kesolevas standardis vahearuande perioodi informatsiooni kajastamise ja avalikustamise otsuste aluseks sama perioodi andmed, et vahearuande arvnitajad oleksid mistetavad. Et vltida eksitavaid jreldusi, mis vivad tuleneda informatsiooni avalikustamata jtmisest, kajastatakse ja avalikustatakse niteks ebatavalised objektid, muutused arvestusmeetodites vi -hinnangutes ja vead lhtuvalt nende olulisusest vahearuande perioodi informatsiooni suhtes. Phieesmrk on kindlustada, et vahefinantsaruanne sisaldab kogu informatsiooni, mis on oluline (majandus)ksuse vahearuande perioodi finantsseisundi ja -tulemuse mistmiseks.

24

25

Aruandeaasta finantsaruannetes avalikustatav informatsioon

26 Kui majandusaasta viimasel vahearuande perioodil muudetakse oluliselt varasemates vahearuannetes kajastatud hinnangulisi summasid, kuid selle viimase vahearuande perioodi kohta eraldi finantsaruannet ei avalikustata, avalikustatakse hinnangutes tehtud muutuse sisu ja summa antud aruandeaasta finantsaruannete lisas. IAS 8-s nutakse hinnangu muutuse sisu ja (kui vimalik) summa avalikustamist, kui sellel on oluline mju kesolevale perioodile vi eeldatakse selle olulist mju jrgnevatele perioodidele. Kesoleva standardi paragrahvi 16 punktis d nutakse sarnast avalikustamist ka vahefinantsaruandes. Nideteks on majandusaasta varasemates vahearuannetes kajastatud hinnangute muutused viimasel vahearuande perioodil, mis on seotud varude allahindluste, mberstruktureerimiste vi vara vrtuse langusest tulenevate kahjumitega. Eelmises

27

234

ET IAS 34

paragrahvis toodud avalikustamise nue on vastavuses IAS 8 nudega ja see on sihilikult piiratud ulatusega, hlmates vaid hinnangu muutust. (Majandus)ksuselt ei nuta aruandeaasta finantsaruannetesse tiendava vahearuande perioodi finantsinformatsiooni lisamist.

Kajastamine ja mtmine Aruandeaastaga samad arvestusmeetodid

28 (Majandus)ksus rakendab vahefinantsaruannetes samu arvestusmeetodeid, mida rakendatakse aruandeaasta finantsaruannete koostamisel, vlja arvatud prast viimaste aruandeaasta finantsaruannete kuupeva tehtud muutused arvestusmeetodites, mille mju avaldub jrgmistes aruandeaasta finantsaruannetes. (Majandus)ksuse aruandluse sagedus (kord aastas, poolaastas vi kvartalis) ei mjuta siiski aastatulemuste mtmist. Selle eesmrgi saavutamiseks tehakse vahearuande mtmisi kumulatiivselt aasta algusest. Nue, et (majandus)ksus kasutaks vahefinantsaruannetes samu arvestusmeetodeid, mida kasutatakse ka aruandeaasta finantsaruannete koostamisel, vib jtta mulje nagu viidaks vahearuande perioodi mtmised lbi nii nagu iga vahearuande periood oleks iseseisev aruandeperiood. Ehkki stestatakse, et (majandus)ksuse aruandluse sagedus ei tohi mjutada aastatulemuste mtmist, tunnistatakse paragrahvis 28, et vahearuande periood on osa pikemast majandusaastast. Mtmised, mis on tehtud kumulatiivselt aasta algusest aruande kuupevani, vivad kaasa tuua jooksva majandusaasta eelnevatel vahearuande perioodidel esitatud summadega seotud hinnangute muutusi. Kuid varade, kohustiste, tulude ja kulude kajastamise phimtted on vahearuande perioodidel samad, nagu aruandeaasta finantsaruannetes. Nide: a) vahearuande perioodil varude allahindluse, mberstruktureerimise ja vrtuse langusest tulenevate kahjumite kajastamise ja mtmise phimtted on samad, mida (majandus)ksus kasutaks aruandeaasta finantsaruannete koostamisel. Kui aga selliseid objekte kajastatakse ja mdetakse hel vahearuande perioodil ja selle majandusaasta jrgmisel vahearuande perioodil hinnang muutub, korrigeeritakse hilisemal vahearuande perioodil esialgset hinnangut tekkephiselt tiendava kahjumi kajastamise vi eelnevalt kajastatud summa thistamise teel; kulutus, mis ei vasta vahearuande perioodi lpus vara mistele, ei kanta bilansis edasi ei selleks, et oodata ra tuleviku informatsioon selle kohta, kas see vastab vara mistele ega selleks, et htlustada tulusid majandusaasta vahearuande perioodide likes; ja tulumaksukulu kajastatakse igal vahearuande perioodil terve majandusaasta eeldatava kaalutud keskmise tulumaksumra parima hinnangu alusel. Kui hinnang majandusaasta tulumaksu mra osas muutub, vib osutuda vajalikuks hes vahearuande perioodis arvestatud tekkephise tulumaksukulu korrigeerimine sama majandusaasta jrgmisel vahearuande perioodil.

29

30

b)

c)

31

Vastavalt Raamatupidamisaruannete koostamise ja esitamise raamphimtetele (edaspidi Raamistik) on kajastamine protsess, mille kigus viiakse bilanssi vi kasumiaruandesse objekt, mis vastab komponendi mistele ja kajastamiskriteeriumite nuetele. Varade, kohustiste, tulude ja kulude misted on kajastamise seisukohast liolulised nii majandusaasta kui ka vahefinantsaruandluse kuupevadel. Varade suhtes kehtivad nii vahearuande kuupevadel kui (majandus)ksuse majandusaasta lppkuupeval samad tulevase majandusliku kasu testid. Kulutused, mis oma olemuse tttu ei vasta varana kajastamise nuetele majandusaasta lpus, ei vasta varana kajastamise nuetele ka vahearuande kuupevadel. Samuti vljendab ka kohustis vahearuande kuupeval olemasolevat kohustust sellel kuupeval, nagu ka aastaaruande kuupeval. Tulude ja kulude oluline tunnus on see, et nendega seotud varade ja kohustiste sissevood ja vljavood on juba toimunud. Kui need sissevood ja vljavood on toimunud, kajastatakse ka nendega seotud tulud ja kulud; vastasel juhul neid ei kajastata. Raamistikus stestatakse, et kulud kajastatakse kasumiaruandes, kui on toimunud tulevase majandusliku kasu vhenemine seoses vara vhenemisega vi kohustise suurenemisega, mida saab usaldusvrselt mta Raamistikus ei lubata bilansis selliste objektide kajastamist, mis ei vasta varade vi kohustiste mistele.

32

33

235

ET IAS 34

34

Kord aastas aruandev (majandus)ksus saab oma finantsaruannetes kajastatud varade, kohustiste, tulude, kulude ja rahavoogude mtmisel arvesse vtta informatsiooni, mis on kttesaadav kogu majandusaasta jooksul. Mtmised hlmavad sisuliselt majandusaasta algusest aruande kuupevani kestvat perioodi. Kord poolaastas aruandev (majandus)ksus saab oma finantsaruannetes esimese kuue kuu kohta mtmisi tehes kasutada informatsiooni, mis on kttesaadav poolaastaks vi pisut hiljem, ja 12-kuulise perioodi osas informatsiooni, mis on kttesaadav aasta lpuks vi pisut hiljem. Kahtteist kuud hlmavad mtmised peegeldavad ka vimalikke muutusi esimese kuue kuu kohta esitatud summadega seotud hinnangutes. Esimese kuue kuu vahefinantsaruandes esitatud summasid tagasiulatuvalt ei korrigeerita. Samas nutakse paragrahvi 16 punktis d ja paragrahvis 26 hinnangutes toimunud oluliste muutuste sisu ja summade avalikustamist. (Majandus)ksus, mis esitab aruandeid tihedamini kui kord poolaastas, mdab tulusid ja kulusid majandusaasta algusest aruande kuupevani kestva perioodi alusel iga vahearuande perioodi kohta, kasutades iga finantsaruande koostamise hetkeks olemasolevat informatsiooni. Kesoleval vahearuande perioodil kajastatud tulude ja kulude summad peegeldavad ka vimalikke muutusi majandusaasta varasemate vahearuande perioodide summadega seotud hinnangutes. Eelnevatel vahearuande perioodidel kajastatud summasid tagasiulatuvalt ei korrigeerita. Samas nutakse paragrahvi 16 punktis d ja paragrahvis 26 hinnangutes toimunud oluliste muutuste sisu ja summade avalikustamist.

35

36

Hooajalised, tsklilised vi juhuslikud tulud

37 Majandusaasta jooksul saadud hooajalisi, tsklilisi vi juhuslikke tulusid ei kajastata ette vi lkata edasi, kui sellised ettekajastamised vi edasilkkamised ei oleks asjakohased (majandus)ksuse majandusaasta lpus. Nideteks on dividenditulu, litsentsitasud (rojaltid) ja sihtfinantseerimine. Mnede (majandus)ksuste tulu on majandusaasta teatud vahearuande perioodidel jrjepidevalt suurem kui teistel vahearuande perioodidel, niteks edasimjate hooajaline mgitulu. Sellist tulu kajastatakse tekkephiselt.

38

Majandusaasta jooksul ebaregulaarselt tehtavad kulutused

39 Kulutusi, mida tehakse ebaregulaarselt (majandus)ksuse majandusaasta jooksul, kajastatakse vahearuande koostamisel ette vi nende kajastamine lkatakse edasi siis ja ainult siis, kui antud liiki kulu ettekajastamine vi edasilkkamine oleks asjakohane ka majandusaasta lpul.

Kajastamis- ja mtmisphimtete rakendamine

40 Lisas B tuuakse niteid paragrahvides 28-39 stestatud ldiste kajastamis- ja mtmisphimtete kohta.

Hinnangute kasutamine
41 Vahefinantsaruandes kasutatavad mtmisprotseduurid kavandatakse nii, et need tagavad informatsiooni usaldusvrsuse ja kogu (majandus)ksuse finantsseisundi ja -tulemuse mistmiseks olulise finantsinformatsiooni nuetekohase avalikustamise. Ehkki nii aruandeaasta finantsaruannetes kui vahefinantsaruannetes phinevad mtmised sageli phjendatud hinnangutel, nuab vahefinantsaruannete koostamine ldjuhul rohkem hindamismeetodite kasutamist kui aruandeaasta finantsaruannete koostamine. Lisas C tuuakse niteid hinnangute kasutamisest vahearuande perioodidel.

42

Varasemate vahearuande perioodide aruannete korrigeerimine

43 Arvestusmeetodi muutust, vlja arvatud selline, millele leminekut mratletakse uue standardi vi tlgendusega, kajastatakse jrgmiselt:

236

ET IAS 34

a)

korrigeeritakse kesoleva majandusaasta varasemate vahearuande perioodide ja eelnevate majandusaastate vrreldavate vahearuande perioodide finantsaruandeid, mida korrigeeritakse aruandeaasta finantsaruannetes koosklas IAS 8-ga; vi kui ei ole vimalik mrata kindlaks kumulatiivset mju majandusaasta alguses, mil hakati rakendama kigi eelnevate perioodide suhtes uut arvestusmeetodit, korrigeerides kesoleva majandusaasta eelnevate vahearuannete perioodide finantsaruandeid ja eelnevate majandusaastate vrreldavate vahearuande perioodide finantsnitajaid, et rakendada uut arvestusmeetodit edasiulatuvalt varasemast vimalikust kuupevast.

b)

44

Eeltoodud phimtte ks eesmrke on kindlustada, et kogu majandusaasta vltel rakendatakse sarnaste tehingute suhtes sama arvestusmeetodit. IAS 8 kohaselt rakendatakse arvestusmeetodi muutusi tagasiulatuvalt, korrigeerides eelnevate perioodide finantsinformatsiooni nii palju ajas tagasi kui vimalik. Kui aga eelnevate majandusaastate osas vajalike korrigeerimiste kumulatiivse summa kindlaksmramine ei ole vimalik, kasutatakse uut meetodit IAS 8 kohaselt edasiulatuvalt alates varasemast vimalikust kuupevast. Paragrahvis 43 toodud phimtte eesmrgiks on nuda, et iga kesoleval majandusaastal toimunud arvestusmeetodi muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt vi, kui see ei ole vimalik, edasiulatuvalt alates mitte hiljem kui majandusaasta algusest. Kui majandusaasta jooksul oleks arvestusmeetodite muutusi lubatud kajastada alates vahearuande kuupevadest, oleks vimalik hel majandusaastal rakendada sarnaste tehingute suhtes kahte erinevat arvestusmeetodit. Tulemuseks oleksid raskused vaheinformatsiooni jaotamisel, ebatpsed majandustulemused ja probleemid seoses vahearuande perioodi informatsiooni analsi ja arusaadavusega.

45

Justumiskuupev
46 Kesolevat standardit rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hlmavad 1. jaanuaril 1999 vi prast seda algavaid perioode. Varasem rakendamine on soovitatav.

237

ET - IAS 36

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 36 Varade vrtuse langus

Eesmrk
1 Kesoleva standardi eesmrk on stestada metoodika, mida (majandus)ksus rakendab tagamaks, et varade bilansiline (jk)maksumus ei letaks nende kaetavat vrtust. Kui vara bilansiline (jk)maksumus letab vara kasutamisest vi mgist saadavat summat, on tegemist vara kajastamisega kaetavast vrtusest krgemas vrtuses. Sel juhul loetakse vara vrtust langenuks ja kesoleva standardiga nutakse (majandus)ksuselt (vara) vrtuse langusest tuleneva kahjumi kajastamist. Samuti tpsustatakse kesolevas standardis, millal (majandus)ksus thistab (vara) vrtuse langusest tuleneva kahjumi ja mratakse avalikustatava teabe nuded.

Rakendusala
2 Kesolevat standardit rakendatakse kikide varade vrtuse languse arvestamisel, vlja arvatud jrgmiste varade osas: a) b) c) d) e) f) g) h) varud (vt IAS 2 Varud); ehituslepingutest tulenevad varad (vt IAS 11 Ehituslepingud); edasilkkunud tulumaksu varad (vt IAS 12 Tulumaks); ttajate hvitistest tulenevad varad (vt IAS 19 Hvitised ttajatele); finantsvarad, mis kuuluvad IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine rakendusalasse; iglases vrtuses mdetavad kinnisvarainvesteeringud (vt IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud); iglases vrtuses mdetavad pllumajandustegevusega seotud bioloogilised varad, millest on maha arvatud hinnangulised mgikulutused (vt IAS 41 Pllumajandus); edasilkkunud omandamisvljaminekud ja immateriaalsed varad, mis tulenevad kindlustusandja IFRS 4 Kindlustuslepingud rakendusalasse kuuluvatest lepinguphistest igustest; ja phivarad (vi varagrupid), mis on liigitatud mgiks hoitavaks koosklas IFRS 5-ga Mgiks hoitavad phivarad ja lpetatud tegevusvaldkonnad.

i) 3

Kesolevat standardit ei rakendata varudele, ehituslepingutest tulenevatele varadele, edasilkkunud tulumaksu varadele, ttajate hvitistest tulenevatele varadele vi mgiks hoitavateks liigitatud varadele (vi varagruppidele), kuna nendele varadele rakendatavad olemasolevad standardid juba sisaldavad nudeid nende varade esmasele kajastamisele ja mtmisele. Kesolevat standardit rakendatakse finantsvarade suhtes, mis liigitatakse jrgmiselt: a) b) c) ttarettevtted IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded mratletud thenduses; sidusettevtted IAS 28 Investeeringud sidusettevtetesse mratletud thenduses; ning hisettevtmised IAS 31 Osalemised hisettevtmistes mratletud thenduses.

Muude finantsvarade vrtuse languse arvestust ksitletakse IAS 39-s. 5 Kesolevat standardit ei rakendata IAS 39 rakendusalasse kuuluvate finantsvarade, vastavalt IAS 40-le iglases vrtuses mdetavate kinnisvarainvesteeringute ega pllumajandustegevusega seotud bioloogiliste varade

238

ET - IAS 36

suhtes, mida IAS 41 kohaselt mdetakse iglases vrtuses, millest on maha arvatud hinnangulised mgikulutused. Kesolevat standardit rakendatakse aga koosklas teiste standarditega mberhinnatud vrtuses (st iglases vrtuses) kajastatavate varade suhtes, nagu niteks varad, mida mdetakse mberhindluse mudeli kohaselt IAS 16-s Materiaalsed phivarad esitatud mratluses. mberhinnatud vara vimaliku vrtuse languse kindlaksmramine sltub iglase vrtuse mramise alustest: a) kui vara iglane vrtus on turuvrtus, on ainus erinevus vara iglase vrtuse ja selle iglase vrtuse, millest on maha arvatud mgikulutused, vahel vara mgiga otseselt kaasnevad lisakulud: i) kui vrandamiskulud on ebaolulised, on mberhinnatud vara kaetav vrtus tingimata ligilhedane selle mberhinnatud vrtusele (st iglasele vrtusele) vi sellest suurem. Sel juhul on ebatenoline, et prast mberhindamisnuete rakendamist mberhinnatud vara vrtus langeb ja seega ei ole kaetavat vrtust vaja hinnata. kui vrandamiskulud on olulised, on mberhinnatud vara iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused, tingimata viksem selle iglasest vrtusest. Seetttu on mberhinnatud vara vrtus langenud, kui selle kasutusvrtus on viksem kui mberhinnatud vrtus (st iglane vrtus). Sel juhul rakendab (majandus)ksus prast mberhindamisnuete rakendamist kesolevat standardit, et teha kindlaks vara vimalik vrtuse langus.

ii)

b)

kui vara iglase vrtuse mramise aluseks on muu kui turuvrtus, vib selle mberhinnatud vrtus (st iglane vrtus) olla kaetavast vrtusest krgem vi madalam. Sellest tulenevalt rakendab (majandus)ksus prast mberhindamisnuete rakendamist kesolevat standardit, et teha kindlaks vimalik vara vrtuse langus.

Misted
6 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Aktiivne turg on turg, kus kehtivad kik jrgmised tingimused: a) b) c) tooted, millega turul kaubeldakse, on samalaadsed; ldjuhul on mis tahes ajal vimalik leida huvitatud ostjaid ja mjaid; ja hinnad on avalikkusele kttesaadavad.

rihenduse lepingu kuupev on kuupev, millal hinevad pooled juavad sisuliselt justava kokkuleppeni vi, brsil noteeritud (majandus)ksuste puhul kuupev, mil see ldsusele teatavaks tehakse. Vaenuliku levtmise puhul on hinevate poolte vahel justava kokkuleppe saavutamise varaseim kuupev see, mil piisav arv omandatava (majandus)ksuse omanikke on omandaja pakkumise kontrolli levtmiseks heaks kiitnud. Bilansiline (jk)maksumus on summa, milles vara kajastatakse prast akumuleeritud kulumi (amortisatsiooni) ja vara vrtuse langusest tulenevate akumuleeritud kahjumite mahaarvamist. Raha teeniv ksus on vikseim eristatav vararhm, millest tulenevad muudest varadest vi vararhmadest suhteliselt sltumatud raha laekumised. ldkasutatavad varad on varad, vlja arvatud firmavrtus, mis annavad panuse nii vaadeldavast raha teenivast ksusest kui teistest raha teenivatest ksustest tulenevatesse rahavoogudesse. Vrandamiskulud on vara vi raha teeniva ksuse vrandamisega otseselt kaasnevad lisakulud, v.a finantskulud ja tulumaksukulu. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus vi muu summa, millega soetusmaksumuse asendusvrtus, millest on maha arvatud selle vara lppvrtus. Kulum (amortisatsioon) on vara amortiseeritava osa sstemaatiline jaotamine vara kasulikule elueale.*

Immateriaalse phivara puhul kasutatakse ldjuhul mistet amortisatsioon miste kulum asemel. Nendel kahel mistel on sama thendus.

239

ET - IAS 36

iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused on teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus vara vi raha teeniva ksuse mgist saadav summa, millest on maha arvatud vrandamiskulud. Kahjum (vara) vrtuse langusest on summa, mille vrra vara vi raha teeniva ksuse bilansiline (jk)maksumus letab selle kaetava vrtuse. Vara vi raha teeniva ksuse kaetav vrtus on selle iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused, vi selle kasutusvrtus, olenevalt sellest, kumb on krgem. Kasulik eluiga on: a) b) periood, mille jooksul (majandus)ksus eeldatavasti vara kasutab; vi toodangu vi muude samalaadsete hikute arv, mida (majandus)ksus eeldatavasti varast saab.

Kasutusvrtus on tulevaste rahavoogude ndisvrtus, mida eeldatakse varast vi raha teenivast ksusest saada.

Vara, mille vrtus on vib olla langenud, tuvastamine

7 Paragrahvides 817 tpsustatakse, millal mratakse kindlaks kaetav vrtus. Knealustes nuetes kasutatakse mistet vara, mida rakendatakse nii ksiku vara kui ka raha teeniva ksuse suhtes. lejnud osa kesolevast standardist on les ehitatud jrgmiselt: a) b) paragrahvides 1857 on esitatud kaetava vrtuse mtmise nuded. Knealustes nuetes kasutatakse samuti mistet vara, mida rakendatakse nii ksiku vara kui ka raha teeniva ksuse suhtes. paragrahvides 58108 esitatakse (vara) vrtuse langusest tulenevate kahjumite kajastamise ja mtmise nuded. ksikute varade, v.a firmavrtus, vrtuse langusest tulenevate kahjumite kajastamise ja mtmise nudeid ksitletakse paragrahvides 5864. Paragrahvid 65108 puudutavad raha teenivate ksuste ja firmavrtuse vrtuse langusest tulenevate kahjumite kajastamist ja mtmist. paragrahvides 109116 on stestatud nuded, mis ksitlevad vara vi raha teeniva ksuse kohta eelnevatel perioodidel kajastatud vrtuse langusest tulenevate kahjumite thistamist. Knealustes nuetes kasutatakse taas mistet vara, mida rakendatakse nii ksiku vara kui ka raha teeniva ksuse suhtes. Paragrahvides 117121 on esitatud lisanuded ksiku vara kohta, paragrahvides 122 ja 123 raha teeniva ksuse kohta ja paragrahvides 124 ning 125 firmavrtuse kohta. Paragrahvides 126133 tpsustatakse vara ja raha teenivate ksuste vrtuse langusest tulenevaid kahjumeid puudutava informatsiooni avalikustamist. Paragrahvides 134137 tpsustatakse informatsiooni, mis puudutab raha teenivaid ksuseid, millele on vrtuse languse kontrollimise eesmrgil jaotatud firmavrtus vi piiramatu kasuliku elueaga immateriaalsed varad, avalikustamise lisanuded.

c)

d)

Vara vrtus on langenud, kui selle bilansiline (jk)maksumus letab selle kaetava vrtuse. Paragrahvides 12 14 kirjeldatakse mningaid asjaolusid, mis viitavad vara vimalikule vrtuse langusele. Mne sellise asjaolu esinemise korral peab (majandus)ksus koostama dokumenteeritud hinnangu kaetava vrtuse kohta. Kesoleva standardiga ei nuta (majandus)ksuselt kaetava vrtuse kohta dokumenteeritud hinnangu koostamist vaid juhul, kui ei esine htegi asjaolu, mis viitaks vrtuse langusele, v.a paragrahvis 10 kirjeldatud juhul. (Majandus)ksus hindab igal aruandekuupeval vara vimalikule vrtuse langusele viitavate asjaolude esinemist. Iga sellise asjaolu esinemise korral hindab (majandus)ksus vara kaetavat vrtust. Olenemata sellest, kas on olemas vrtuse langusele viitavaid asjaolusid, (majandus)ksus: a) kontrollib piiramatu elueaga immateriaalse vara vi veel mitte kasutusvalmis oleva immateriaalse vara vrtuse langust kord aastas, vrreldes selle bilansilist (jk)maksumust kaetava vrtusega. Nimetatud vrtuse languse testi vib viia lbi kskik mis ajal aruandeaasta jooksul tingimusel, et see viiakse lbi igal aastal samal ajal. Erinevate immateriaalsete varade vrtuse langust vib kontrollida erinevatel aegadel. Kui aga immateriaalset vara kajastati esmakordselt kesoleval aruandeaastal, kontrollitakse immateriaalse vara vrtuse langust enne kesoleva aruandeaasta lppu.

9 10

240

ET - IAS 36

b) 11

kontrollib koosklas paragrahvidega 8099 rihenduses omandatud firmavrtuse vrtuse langust kord aastas.

ldjuhul on enne vara kasutusvalmidust raskem kindlalt mrata, kas immateriaalne vara suudab teenida tulevast majanduslikku kasu, mis kataks selle bilansilise (jk)maksumuse, kui prast seda, kui see on kasutusvalmis. Seeprast nhakse kesoleva standardiga ette, et (majandus)ksus kontrollib veel mitte kasutusvalmis oleva immateriaalse vara bilansilist (jk)maksumust vrtuse languse osas vhemalt kord aastas. (Majandus)ksus arvestab vara vimalikule vrtuse langusele viitavate asjaolude hindamisel vhemalt jrgmisi asjaolusid: (Majandus)ksusevlised informatsiooniallikad a) b) vara turuvrtus on vhenenud perioodi jooksul oluliselt rohkem kui aja mdumise vi tavaprase kasutamise tulemusena viks eeldada. perioodi jooksul on toimunud vi lhitulevikus toimuvad (majandus)ksuse jaoks olulised kahjulikud muutused tehnoloogia-, turu-, majandus- vi iguskeskkonnas, kus (majandus)ksus tegutseb, vi turul, millega vara on otseselt seotud. turu intressimrad vi muud turul investeeringutelt saadava tulu mrad on knealuse perioodi jooksul tusnud ning see mjutab tenoliselt vara kasutusvrtuse arvutamisel kasutatavat diskontomra ja vhendab oluliselt vara kaetavat vrtust. (majandus)ksuse netovara bilansiline (jk)maksumus on suurem selle turukapitalisatsioonist.

12

c)

d)

(Majandus)ksusesisesed informatsiooniallikad e) f) on olemas tendid vara iganemise vi fsilise kahjustuse kohta. knealuse perioodi jooksul on toimunud vi lhitulevikus toimuvad (majandus)ksuse jaoks olulised kahjulikud muutused vara kasutamise vi eeldatava kasutamise ulatuses vi viisis. Nende muutuste hulka kuuluvad vara kasutusest eemaldamine, varaga seotud tegevuse lpetamine vi mberstruktureerimine, kavatsus ma vara enne esialgselt planeeritud thtaega ning immateriaalse vara kasuliku eluea mberhindamine pigem piiratuks kui piiramatuks*. (majandus)ksusesisesest aruandlusest saadavad tendid majandustulemused on hetkel vi tulevikus eeldatust halvemad. viitavad sellele, et vara

g) 13

Paragrahvis 12 esitatud loetelu ei ole tielik. (Majandus)ksus vib kindlaks teha teisi vara vrtuse langusele viitavaid asjaolusid ja ka siis peab (majandus)ksus kindlaks mrama vara kaetava vrtuse vi, firmavrtuse puhul, viima lbi (vara) vrtuse languse testi koosklas paragrahvidega 8099. (Majandus)ksusesisesest aruandlusest tulenevate vara vimalikule vrtuse langusele viitavate tendite hulka kuuluvad: a) b) c) d) vara soetamisega seotud rahavood vi hilisemad vara kasutamise vi hooldamisega seotud rahalised vajadused on esialgselt eelarvestatust oluliselt krgemad; varaga seotud tegelike neto rahavoogude vi tegevuskasumi vi -kahjumi oluline halvenemine vrreldes eelarvestatuga; varaga seotud eelarvestatud neto rahavoogude vi tegevuskasumi oluline vhenemine vi eelarvestatud kahjumi oluline suurenemine; vi vara tegevuskahjumid vi negatiivsed neto rahavood, kui kesoleva perioodi summad liidetakse eelarvestatud summadele.

14

Kui vara vastab mgiks hoitavaks liigitamise kriteeriumitele (vi kuulub mgigruppi, mis on liigitatud mgiks hoitavaks), on ta kesoleva standardi rakendusalast vlja arvatud ja tema le peetakse arvestust koosklas IFRS 5-ga Mgiks hoitavad phivarad ja lpetatud tegevusvaldkonnad.

241

ET - IAS 36

15

Nagu paragrahvis 10 on viidatud, nhakse kesoleva standardiga ette, et piiramatu kasuliku elueaga vi mitte veel kasutusvalmis oleva immateriaalse vara ja firmavrtuse vrtuse langust tuleb kontrollida vhemalt kord aastas. Vara kaetava vrtuse hindamisel rakendatakse olulisuse phimtet, vlja arvatud juhtudel, mil kehtivad paragrahvis 10 esitatud nuded. Niteks kui eelnevatest arvutustest ilmneb, et vara kaetav vrtus on oluliselt krgem selle bilansilisest (jk)maksumusest, ei pea (majandus)ksus vara kaetavat vrtust mber hindama, kui ei ole toimunud nimetatud erinevust krvaldavaid sndmusi. Samuti vib eelnev anals nidata, et vara kaetav vrtus ei ole tundlik he (vi mitme) paragrahvis 12 loetletud asjaolu suhtes. Paragrahvi 15 iseloomustab jrgmine nide: kui turu intressimrad vi muud turul investeeringutelt saadava tulu mrad on perioodi jooksul tusnud, ei pea (majandus)ksus koostama dokumenteeritud vara kaetava vrtuse hinnangut jrgmistel juhtudel: a) kui on ebatenoline, et knealuste turumrade tus mjutab vara kasutusvrtuse arvestamisel kasutatavat diskontomra. Niteks ei pruugi lhiajaliste investeeringute intressimrade tus oluliselt mjutada diskontomra, mida kasutatakse pikaajalise jrelejnud kasuliku elueaga vara puhul. kui on tenoline, et knealuste turumrade tus mjutab vara kasutusvrtuse arvestamisel kasutatavat diskontomra, kuid eelnevast kaetava vrtuse tundlikkuse analsist ilmneb, et: i) on ebatenoline, et kaetav vrtus olulisel mral vheneks, sest ka tulevased rahavood tenoliselt suurenevad (niteks vib (majandus)ksus mningatel juhtudel olla vimeline testama, et ta korrigeerib oma tulusid turumrade kasvu kompenseerimiseks); vi kaetava vrtuse vhenemise tagajrjel tekkiv oluline kahjum (vara) vrtuse langusest on ebatenoline.

16

b)

ii) 17

Vara vimalikule vrtuse langusele viitav asjaolu vib osutada sellele, et knealuse vara jrelejnud kasulik eluiga, kulumiarvestuse- vi amortisatsioonimeetod, vi vara lppvrtus tuleb le vaadata ja korrigeerida vara suhtes rakendatava standardi alusel, isegi kui vara suhtes ei kajastata kahjumit (vara) vrtuse langusest.

Kaetava vrtuse mtmine

18 Kesolevas standardis on kaetav vrtus mratletud kui vara iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused, vi selle kasutusvrtus, olenevalt sellest, kumb on krgem. Paragrahvides 1957 on esitatud kaetava vrtuse mtmise nuded. Knealustes nuetes kasutatakse mistet vara, mida rakendatakse nii ksiku vara kui ka raha teeniva ksuse suhtes. Mlema, nii iglase vrtuse, millest on maha arvatud mgikulutused, kui ka kasutusvrtuse mramine ei ole alati vajalik. Kui ks knealustest summadest letab vara bilansilise (jk)maksumuse, ei ole vara vrtus langenud ja teist nitajat ei ole vaja hinnata. Vara iglase vrtuse, millest on maha arvatud mgikulutused, mramine vib olla vimalik isegi juhul, kui varaga aktiivsel turul ei kaubelda. Mnikord ei ole siiski vimalik mrata iglast vrtust, millest on maha arvatud mgikulutused, sest puudub alus usaldusvrse hinnangu andmiseks teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus vara mgist saadava summa kohta. Antud juhul vib (majandus)ksus vara kaetava vrtusena kasutada selle kasutusvrtust. Kui on phjust uskuda, et vara kasutusvrtus ei leta oluliselt selle iglast vrtust, millest on maha arvatud mgikulutused, vib vara kaetava vrtusena kasutada iglast vrtust, millest on maha arvatud mgikulutused. Seda tehakse sageli juhtudel, kui vara hoitakse vrandamise eesmrgil. Vrandamiseks hoitava vara kasutusvrtus koosneb philiselt neto vrandamistulust, kuna on tenoline, et selle vara kasutusest saadavad tulevased rahavood kuni selle vrandamiseni on ebaolulise suurusega. Kaetav vrtus mratakse ksiku vara kohta, vlja arvatud juhtudel, kui sellest varast ei tulene muudest varadest vi vararhmadest suhteliselt sltumatuid raha laekumisi. Sel juhul mratakse kaetav vrtus selle raha teeniva ksuse kohta, kuhu knealune vara kuulub (vt paragrahvid 65-103), vlja arvatud jrgmistel juhtudel: a) b) vara iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused, on krgem selle vara bilansilisest (jk)maksumusest; vi vara kasutusvrtus on hinnanguliselt lhedane selle iglasele vrtusele, millest on maha arvatud mgikulutused, ning iglast vrtust, millest on maha arvatud mgikulutused, on vimalik kindlaks mrata.

19

20

21

22

242

ET - IAS 36

23

Mningatel juhtudel vivad hinnangud, keskmised vrtused ja lihtsustatud arvutused anda iglase vrtuse, millest on maha arvatud mgikulutused, vi kasutusvrtuse mramisel ligilhedaselt samasuguseid tulemusi nagu kesolevas standardis esitatud ksikasjalikud arvutused.

Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara kaetava vrtuse mtmine

24 Paragrahviga 10 nhakse ette, et piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara vrtuse langust kontrollitakse kord aastas, vrreldes selle bilansilist (jk)maksumust kaetava vrtusega, olenemata sellest, kas ilmneb vrtuse langusele viitavaid asjaolusid vi mitte. Eelneval perioodil tehtud ksikasjalikke arvutusi vara kaetava vrtuse kohta vib kasutada vara vrtuse languse testi lbiviimisel kesoleval perioodil tingimusel, et kik jrgmised tingimused on tidetud: a) kui immateriaalse vara jtkuvast kasutamisest ei teki rahavooge, mis on suhteliselt sltumatud teistest varadest vi vararhmadest ning seetttu kontrollitakse selle vrtuse langust raha teeniva ksuse osana, kuhu ta kuulub, sellesse rhma kuuluvad varad ja kohustised ei ole alates viimasest kaetava vrtuse arvutamisest oluliselt muutunud; kige viimasema kaetava vrtuse arvutuse tulemuseks oli summa, mis letas olulisel mral vara bilansilise (jk)maksumuse; ning tuginedes sndmuste ja olukorra muutuste, mis on toimunud alates viimasest kaetava vrtuse arvutusest, analsile, vib arvata, et ei ole tenoline, et praegune kaetav vrtus oleks viksem vara bilansilisest (jk)maksumusest.

b) c)

iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused

25 Parim tend vara iglase vrtuse kohta, millest on maha arvatud mgikulutused, on sltumatute osapoolte vahel slmitud siduvas mgilepingus mratud hind, mida on korrigeeritud vara vrandamisega seotud otseste lisakulutustega. Kui siduv mgileping puudub, kuid varaga kaubeldakse aktiivsel turul, on vara iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused, selle vara turuhind, millest on maha arvatud vrandamiskulud. iget turuhinda nitavad tavaliselt kehtivad pakkumishinnad. Kui kehtivad hinnapakkumised puuduvad, vib iglase vrtuse, millest on maha arvatud mgikulutused, mramisel tugineda hiliseimale tehinguhinnale, tingimusel, et tehingu kuupeva ja hinnangu andmise kuupeva vahelisel perioodil ei ole majandustingimused oluliselt muutunud. Kui vara kohta ei ole siduvat mgilepingut ja sellel varal puudub aktiivne turg, on iglase vrtuse, millest on maha arvatud mgikulutused, mramise aluseks parim kttesaadav informatsioon, mis vljendab summat, mida (majandus)ksus viks bilansipeval saada vara mgil teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus prast vrandamiskulude mahaarvamist. Nimetatud summa mramisel vtab (majandus)ksus arvesse sarnaste varade kohta slmitud ja sama tegevusalaga seotud hiljutiste tehingute tulemusi. Sundmk ei vljenda iglast vrtust, millest on maha arvatud mgikulutused, v.a juhul, kui juhtkond on sunnitud vara viivitamatult mma. iglase vrtuse, millest on maha arvatud mgikulutused, mramisel arvatakse maha vrandamiskulud, vlja arvatud juba kohustistena kajastatud kulutused. Knealusteks kulutusteks on niteks juriidilised kulud, livud ja muud samalaadsed tehingumaksud, vara teisaldamise kulud ja vara mgiklblikuks muutmisega seotud otsesed lisakulud. Tsuhte lpetamise hvitised (mratletud standardis IAS 19) ja ritegevuse koondamise vi mberkorraldamisega seotud kulud prast vara vrandamist ei kuulu vara vrandamisega otseselt kaasnevate lisakulutuste hulka. Mnikord nuab vara vrandamine ostjalt kohustise levtmist ning vara ja kohustise kohta on olemas vaid ks iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused. Paragrahvis 78 selgitatakse knealuste juhtude ksitlemise korda.

26

27

28

29

Kasutusvrtus
30 Vara kasutusvrtuse arvutuses peavad olema nidatud jrgmised komponendid:

243

ET - IAS 36
hinnang

a) b) c) d) e) 31

tulevastele rahavoogudele, mida (majandus)ksus varast saada loodab;

vimalikud muutused nende tulevaste rahavoogude summas ja ajastuses; raha ajavrtus, mida nitab turul kehtiv riskivaba intressimr; varas sisalduva ebakindluse talumise hind; ning muud tegurid, nagu likviidsuse puudumine, mida turul osalejad tulevaste rahavoogude, mida (majandus)ksus varast saada loodab, hindamisel esile tooksid.

Vara kasutusvrtuse hindamine hlmab jrgmisi etappe: a) b) vara jtkuvast kasutamisest ja selle lplikust vrandamisest tulenevate tulevaste raha laekumiste ja vljamaksete hindamine; ning asjakohase diskontomra rakendamine knealuste tulevaste rahavoogude suhtes.

32

Paragrahvi 30 punktides b, d ja e nimetatud komponendid vib esitada kas tulevaste rahavoogude korrigeerimisena vi diskontomra korrigeerimisena. kskik millise meetodi (majandus)ksus valib, et vljendada arvatavaid muutusi tulevaste rahavoogude summas ja ajastuses, peab tulemuseks olema tulevaste rahavoogude eeldatav ndisvrtus ehk kigi vimalike tulemuste kaalutud keskmine. Lisas A on esitatud lisajuhised vara kasutusvrtuse mtmisel kasutatava ndisvrtuse arvutamise metoodika kohta.

Tulevaste rahavoogude hindamise alus

33 Kasutusvrtuse mtmisel (majandus)ksus: a) kasutab rahavoogude prognooside puhul mistlikke ja phjendatud eeldusi, mis esindavad juhtkonna parimat hinnangut knealuse vara lejnud kasuliku eluea jooksul kehtivate majandustingimuste kohta. Suuremat thtsust omistatakse(majandus)ksusevlistele tenditele. kasutab rahavoogude prognooside puhul viimaseid juhtkonna poolt heaks kiidetud finantseelarveid/-prognoose, kuid jtab vlja tulevastest mberstruktureerimistest vi vara parendamisest vi parandamisest tulenevad hinnangulised raha laekumised vi vljamaksed. Knealustel finantseelarvetel/-prognoosidel phinevad hinnangud hlmavad maksimaalselt viit aastat, vlja arvatud juhul, kui pikem periood on phjendatud. koostab rahavoogude prognoosi perioodide kohta, mis jrgnevad viimastes finantseelarvetes/prognoosides sisalduvatele perioodidele, kandes le eelarvetel/prognoosidel phinevad prognoosid jrgnevatele aastatele ja kasutades selleks psivat vi kahanevat kasvumra, vlja arvatud juhul, kui tusev mr on phjendatud. Knealune kasvumr ei tohi letada pikaajalist keskmist (majandus)ksuse toodete, tegevusalade vi sellise riigi vi riikide, kus (majandus)ksus tegutseb, kasvumra, ega sellise turu pikaajalist keskmist kasvumra, kus knealust vara kasutatakse, v.a juhul, kui krgem mr on phjendatud.

b)

c)

34

Juhtkond hindab nende eelduste phjendatust, millel phinevad kehtivad rahavoogude prognoosid, uurides eelnevate rahavoogude prognooside ja tegelike rahavoogude vaheliste erinevuste phjusi. Juhtkond peab tagama, et eeldused, millel phinevad kehtivad rahavoogude prognoosid, on vastavuses eelnevate tegelike tulemustega eeldusel, et prast nimetatud tegelike rahavoogude tekkimist toimunud sndmused vi olukorrad seda vimaldavad. ksikasjalikud, selged ja usaldusvrsed tulevaste rahavoogude eelarved/prognoosid, mis on koostatud enam kui viie aastase perioodi kohta, ei ole ldjuhul kttesaadavad. Seetttu phinevad juhtkonna hinnangud tulevaste rahavoogude kohta kige viimastel, kuni viit aastat hlmavatel eelarvetel/prognoosidel. Juhtkond vib kasutada enam kui viie aastast perioodi hlmavatel finantseelarvetel/-prognoosidel phinevaid rahavoogude prognoose, kui ollakse kindel, et knealused prognoosid on usaldusvrsed, ja kui juhtkond on varasemate kogemuste phjal testanud oma suutlikkust prognoosida tpselt rahavoogusid sellise pikema perioodi kohta. Vara kasuliku eluea lpuni prognoositud rahavoogusid hinnatakse finantseelarvetel/-prognoosidel phinevate rahavoogude le kandmisel, kasutades selleks jrgnevate aastate kasvumra. See mr on psiv vi kahanev, vlja arvatud juhul, kui mra tus on koosklas toote vi tegevusala elutsklit iseloomustava objektiivse informatsiooniga. Vajadusel on kasvumr null vi negatiivne.

35

36

244

ET - IAS 36

37

Soodsate tingimuste korral tuleb turule tenoliselt konkurente, kes piiravad kasvu. Seetttu on (majandus)ksusel raske mineviku keskmist kasvumra pikema aja (nt kahekmne aasta) jooksul letada nende toodete, tegevusalade, riigi vi riikide osas, kus (majandus)ksus tegutseb vi turu puhul, kus seda vara kasutatakse. Finantseelarvetest/-prognoosidest saadava informatsiooni kasutamisel vtab (majandus)ksus arvesse, kas see informatsioon vljendab mistlikke ja phjendatud eeldusi ning kas see esindab juhtkonna parimat hinnangut selle vara jrelejnud kasuliku eluea jooksul kehtivate majandustingimuste kohta.

38

Tulevaste rahavoogude hindamine

39 Hinnangud tulevaste rahavoogude kohta sisaldavad jrgmist: a) b) vara jtkuvast kasutamisest tulenevate raha laekumiste prognoosid; prognoosid raha vljamaksete (sh vara kasutamisklblikuks muutmisega seotud vljamaksed) kohta, mis on paratamatult vajalikud vara jtkuvast kasutamisest tulenevate raha laekumiste tekitamiseks ning mis on otseselt seotud varaga ja mida saab phjendatult ja jrjepidevalt varale jaotada; ning vimalikud neto rahavood, mis saadakse (vi makstakse) vara vrandamisel selle kasuliku eluea lpus.

c) 40

Tulevaste rahavoogude hinnangud ja diskontomr vljendavad jrjekindlaid eeldusi ldisest inflatsioonist phjustatud hinnatusude kohta. Seega, kui diskontomr sisaldab ldisest inflatsioonist tulenevate hinnatusude mju, hinnatakse tulevasi rahavoogusid nominaalvrtuses. Kui diskontomr ei sisalda ldisest inflatsioonist tulenevate hinnatusude mju, on tulevaste rahavoogude hinnangud antud reaalvrtuses (kuid sisaldavad tulevasi spetsiifilisi hinnatuse ja -langusi). Raha vljamaksete prognoosid hlmavad vara igapevase kasutamisega seotud vljaminekuid ja tulevasi ldkulusid, mida saab phjendatud ja jrjepideval alusel vara kasutamisega otseselt seostada. Kui vara bilansiline (jk)maksumus ei sisalda kiki selle vara kasutus- vi mgivalmidusse viimiseks vajalikke vljaminekuid, sisaldab tulevaste raha vljamaksete hinnang kiki selliseid tiendavaid raha vljamakseid, mis eeldatavasti tekivad enne knealuse vara kasutus- vi mgivalmidust. Niteks on see nii ehitamisjrgus oleva hoone vi lpetamata arendusprojekti korral. Topeltarvestuse vltimiseks ei sisalda tulevaste rahavoogude hinnangud jrgmist: a) b) raha laekumised varadest, millest tulenevad vaatlusalusest varast sltumatud raha laekumised (nt sellised finantsvarad nagu nuded); ning raha vljamaksed, mis on seotud kohustistena kajastatud kohustustega (nt vlad, pensionid vi eraldised).

41 42

43

44

Vara tulevasi rahavoogusid hinnatakse selle vara hetkeseisundi alusel. Tulevaste rahavoogude hinnangud ei tohi sisaldada hinnangulisi tulevasi raha laekumisi ega vljamakseid, mis eeldatavasti tulenevad jrgmistest asjaoludest: a) b) tulevane mberstruktureerimine, mida (majandus)ksus ei ole veel kohustunud lbi viima; vi vara tootluse parendamisest vi parandamisest.

45

Kuna vara tulevasi rahavoogusid hinnatakse hetkeseisundi alusel, ei vljenda vara kasutusvrtus jrgmist: a) tulevased raha vljamaksed, kulude kokkuhoid (nt personalikulude vhendamine) vi kasu, mida eeldatavasti saadakse tulevasest mberstruktureerimisest, mida (majandus)ksus ei ole veel kohustunud lbi viima; vi tulevased raha vljamaksed vara tootluse parandamiseks vi sellistest vljamaksetest tulenevad eeldatavad raha laekumised.

b) 46

mberstruktureerimine on juhtkonna poolt kavandatav ja kontrollitav programm, mis oluliselt muudab (majandus)ksuse ritegevuse ulatust vi teostamise viisi. IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja

245

ET - IAS 36

tingimuslikud varad sisaldab juhiseid, kuidas mratleda (majandus)ksuse kohustust mberstruktureerimise lbiviimiseks. 47 Kui (majandus)ksus on kohustatud mberstruktureerimise lbi viima, vib knealune mberstruktureerimine mjutada mningaid varasid. Kui (majandus)ksus on kohustunud mberstruktureerimist lbi viima, siis: a) kasutusvrtuse mramisel kajastatakse raha laekumiste ja vljamaksete hinnangutes kulude kokkuhoidu ja muud mberstruktureerimisest saadavat kasu (tuginedes kige hiljutisematele juhtkonna poolt heakskiidetud finantseelarvetele/-prognoosidele); ning mberstruktureerimiseraldis sisaldab koosklas IAS 37-ga hinnanguid mberstruktureerimisega seotud tulevaste rahaliste vljamaksete kohta.

b)

Illustreeriv nide 5 iseloomustab tulevase mberstruktureerimise mju kasutusvrtuse arvutamisele. 48 Seni kuni (majandus)ksus teeb raha vljamakseid, mis on seotud vara tvime parendamise vi parandamisega, ei sisalda tulevaste rahavoogude hinnangud eeldatavaid tulevasi raha laekumisi, mida loodetakse saada raha vljamaksetega seotud majandusliku kasu tusust (vt Illustreeriv nide 6). Tulevaste rahavoogude hinnangud sisaldavad tulevasi raha vljamakseid, mis on vajalikud majandusliku kasu silitamiseks, mida loodetakse saada varast selle olemasolevas tseisundis. Kui raha teeniv ksus koosneb erinevate kasulike eluigadega varadest, mis ksuse jtkuva tegevuse seisukohalt on kik vga olulised, peetakse ksusega seotud tulevaste rahavoogude hindamisel lhemate eluigadega varade asendamist osaks ksuse igapevasest hooldusest. Samuti kui ksik vara koosneb erinevate kasulike eluigadega komponentidest, peetakse lhemate eluigadega komponentide asendamist varast saadava tulevaste rahavoogude hindamisel osaks vara igapevasest hooldusest. Tulevaste rahavoogude hinnangud ei sisalda jrgmist: a) b) 51 finantseerimistegevusest tulenevad raha laekumised ja vljamaksed; vi tulumaksuna laekunud vi vljamakstud summad.

49

50

Hinnangulised tulevased rahavood vljendavad eeldusi, mis on koosklas diskontomra mramise viisiga. Vastasel korral arvestatakse mnede eelduste mju kaks korda vi ldse mitte. Kuna hinnanguliste tulevaste rahavoogude diskonteerimine vljendab raha ajavrtust, ei sisalda knealused rahavood finantseerimistegevusest tulenevaid raha laekumisi ega vljamakseid. Et diskontomr mratakse enne maksustamist, hinnatakse tulevasi rahavoogusid samuti enne maksustamist. Vara vrandamisest saadava (vi makstava) neto rahavoo hinnang knealuse vara kasuliku eluea lpus on summa, mida (majandus)ksus loodab saada vara vrandamisest teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus prast hinnanguliste vrandamiskulude mahaarvamist. Vara vrandamisest saadava (vi makstava) neto rahavoo hinnang knealuse vara kasuliku eluea lpus mratakse sarnaselt vara iglasele vrtusele, millest on maha arvatud mgikulutused, vlja arvatud, siis, kui nende neto rahavoogude hindamisel: a) b) (majandus)ksus kasutab hinnangu koostamise peval kehtivaid kasuliku eluea lppu judnud sarnaste ja samalaadsetes tingimustes kasutatud varade hindasid. (majandus)ksus korrigeerib knealuseid hindasid vastavalt ldisest inflatsioonist tulenevate hinnatusude ja tulevaste spetsiifiliste hinnatusude vi -languste mjule. Kui vara jtkuvast kasutamisest tulenevate tulevaste rahavoogude hinnangutes ja diskontomrades ei ole arvesse vetud ldise inflatsiooni mju, ei vta (majandus)ksus knealust mju arvesse ka vrandamisest tulenevate neto rahavoogude hindamisel.

52

53

Tulevased rahavood vlisvaluutas

54 Tulevasi rahavooge hinnatakse valuutas, milles need tekivad, ja seejrel diskonteeritakse need knealusele valuutale vastava diskontomraga. (Majandus)ksus arvestab ndisvrtuse mber, kasutades kasutusvrtuse hindamise peval kehtivat vahetuskurssi.

246

ET - IAS 36

Diskontomr
55 Diskontomr(ad) on maksueelne (maksueelsed) mr(ad), mis vljendab (vljendavad) hetke turuhinnanguid jrgmise kohta: a) b) 56 raha ajavrtus; ning varaga, mille tulevaste rahavoogude hinnanguid ei ole korrigeeritud, seotud iseloomulikud riskid.

Mr, mis vljendab hetke turuhinnanguid raha ajavrtuse kohta ja varaga seotud eririske, on tulumr, mida investorid nuaksid, kui neil tuleks valida investeering, millest tekiksid summa, ajastuse ja riskiprofiili poolest samasugused rahavood nagu (majandus)ksus eeldab knealuse vara puhul saavat. Sellise mra prognoosimisel kasutatakse sarnaste varade turutehingutele omast mra vi vetakse aluseks ht sarnase teenusepotentsiaali ja riskidega vara (vi varaportfelli) omava brsil noteeritud (majandus)ksuse kaalutud keskmine kapitali maksumus. Vara kasutusvrtuse mtmiseks kasutatud diskontomr(ad) ei vljenda riske, mille suhtes tulevaste rahavoogude hinnanguid on korrigeeritud. Vastasel korral arvestatakse mnede eelduste mju kaks korda. Kui vara spetsiifiline mr ei ole turul otseselt kttesaadav, kasutab (majandus)ksus diskontomra prognoosimisel asendusmeetmeid. Lisa A sisaldab lisajuhiseid diskontomra mramiseks sellistes olukordades.

57

(Vara) vrtuse langusest tuleneva kahjumi kajastamine ja mtmine

58 Paragrahvides 5964 stestatakse ksiku vara, mis ei ole firmavrtus, vrtuse langusest tulenevate kahjumite kajastamise ja mtmise nuded. Raha teenivate ksuste ja firmavrtuse langusest tulenevate kahjumite kajastamist ja mtmist ksitletakse paragrahvides 65108. Vara bilansilist (jk)maksumust vhendatakse selle kaetava vrtuseni siis ja ainult siis, kui vara kaetav vrtus on madalam selle bilansilisest (jk)maksumusest. Sellist vhendamist nimetatakse kahjumiks (vara) vrtuse langusest. Kahjum (vara) vrtuse langusest kajatatakse koheselt kasumiaruandes, v.a juhul, kui vara kajastatakse selle mberhinnatud vrtuses koosklas mne muu standardiga (nt koosklas IAS 16-s esitatud mberhindluse mudeliga). Knealuse teise standardi kohaselt ksitatakse mberhinnatud vara vrtuse langusest tulenevat kahjumit mberhindluse vhendamisena. Vara, millele ei rakendata mberhindluse mudelit, vrtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse kasumiaruandes. mberhinnatud vara vrtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse siiski prdkandena otse knealuse vara mberhindluse reservis ulatuses, mis ei leta sama vara mberhindluse reservi summat. Kui prognoositud kahjum (vara) vrtuse langusest on krgem selle vara bilansilisest (jk)maksumusest, kajastab (majandus)ksus kohustist siis ja ainult siis, kui seda nutakse mne muu standardiga. Prast (vara) vrtuse langusest tuleneva kahjumi kajastamist korrigeeritakse vara kulumit (amortisatsioonikulu) tulevastel perioodidel nii, et vara muudetud bilansiline (jk)maksumus, millest on maha arvatud vimalik lppvrtus, jaotatakse sstemaatiliselt kogu selle lejnud kasulikule elueale. (Vara) vrtuse langusest tuleneva kahjumi kajastamisel mratakse sellega seotud edasilkkunud tulumaksu varad vi kohustised koosklas IAS 12-ga vara muudetud bilansilise (jk)maksumuse ja maksustamisbaasi vrdlemise teel (vt nide 3).

59

60

61

62 63

64

Raha teenivad ksused ja firmavrtus

65 Paragrahvides 66-108 stestatakse raha teeniva ksuse, kuhu vara kuulub, kindlaksmramise, raha teenivate ksuste ja firmavrtuse bilansilise (jk)maksumuse mramise ning (vara) vrtuse langusest tulenevate kahjumite kajastamise nuded.

247

ET - IAS 36

Raha teeniva ksuse, kuhu vara kuulub, kindlakstegemine

66 Vara vimalikule vrtuse langusele viitava asjaolu korral hinnatakse ksiku vara kaetavat vrtust. Kui ksiku vara kaetavat vrtust ei ole vimalik hinnata, teeb (majandus)ksus kindlaks selle raha teeniva ksuse kaetava vrtuse, kuhu knealune vara kuulub (raha teeniv ksus). ksiku vara kaetavat vrtust ei saa mrata jrgmistel juhtudel: a) vara kasutusvrtus ei ole hinnanguliselt ligilhedane selle iglasele vrtusele, millest on maha arvatud mgikulutused (nt kui vara jtkuvast kasutamisest tulenevaid tulevasi rahavoogusid ei saa hinnata ebaoluliseks); ning varast ei tulene muude varade raha laekumistest sltumatuid raha laekumisi.

67

b)

Sel juhul saab kindlaks mrata ainult raha teeniva ksuse kasutusvrtuse ja ka vastava kaetava vrtuse. Nide Kaevandusettevttel on eraraudtee, mis toetab kaevandustegevust. Seda eraraudteed saaks ma vaid utiilivrtusega ja sellest ei tulene raha laekumisi, mis oleksid suures osas sltumatud knealuse kaevanduse muudest varadest tulenevatest laekumistest. Eraraudtee kaetava vrtuse hindamine ei ole vimalik, sest selle kasutusvrtust ei ole vimalik mrata ja see erineb tenoliselt selle utiilivrtusest. Seetttu hindab (majandus)ksus selle raha teeniva ksuse, kuhu eraraudtee kuulub (s.t kogu kaevanduse), kaetavat vrtust.

68

Nagu paragrahvis 6 on mratletud, on raha teeniv ksus vikseim varasid hlmav rhm, millest tulenevad raha laekumised, mis on suhteliselt sltumatud muudest varadest vi vararhmadest tulenevatest laekumistest. Raha teeniva varaksuse kindlakstegemisel on vaja anda hinnanguid. Kui ksiku vara kaetavat vrtust ei ole vimalik kindlaks mrata, teeb (majandus)ksus kindlaks vikseima vararhma, millest tulenevad suhteliselt sltumatud raha laekumised. Nide Bussifirma osutab kohaliku omavalitsusega slmitud lepingu kohaselt teenust mitte vhem kui viiel erineval marsruudil. Iga marsruudiga seotud varasid ja igast marsruudist tulenevaid rahavoogusid on vimalik eraldi kindlaks teha. ks marsruutidest tegutseb mrkimisvrse kahjumiga. Kuna majandusksusel ei ole vimalik oma tegevust piirata hegi bussiliini arvelt, on selle vikseim eristatav raha laekumiste, mis on suures osas sltumatud teiste vararhmade laekumistest, tase viie bussiliini poolt teenitava raha laekumised kokku. Iga liini raha teenivaks ksuseks on bussifirma tervikuna.

69

Raha laekumised on raha ja raha ekvivalentide laekumised, mis saadakse (majandus)ksusevlistelt osapooltelt. (Majandus)ksus vtab kindlaks tegemisel, kas varast (vi vararhmast) tulenevad raha laekumised on suures osas sltumatud muudest varadest (vi vararhmadest) tulenevatest raha laekumistest, arvesse mitmeid erinevaid tegureid, sh seda, kuidas juhtkond kontrollib (majandus)ksuse tegevust (nt tootegruppide, tegevusvaldkondade, asukohtade, rajoonide vi piirkondade kaupa) vi seda, kuidas juhtkond teeb (majandus)ksuse varade vi tegevuse jtkamist vi vrandamist ksitlevaid otsuseid. Nites 1 on esitatud raha teeniva ksuse kindlakstegemise nited. Kui vara vi vararhma toodangu jaoks eksisteerib aktiivne turg, tehakse knealune vara vi vararhm kindlaks raha teeniva ksusena, isegi kui osa toodangust vi kogu toodangut kasutatakse (majandus)ksusesiseselt. Kui varast vi raha teenivast ksusest tulenevaid rahavooge mjutavad (majandus)ksusesisesed siirdehinnad, kasutab (majandus)ksus juhtkonna parimat hinnangut sltumatute osapoolte vahelises tehingus saavutatavate tulevas(t)e hinna (hindade) kohta, hinnates: a) tulevasi raha laekumisi, mida kasutatakse vara vi raha teeniva ksuse kasutusvrtuse kindlaks mramisel; ning

70

248

ET - IAS 36

b) 71

tulevasi raha vljamakseid, mida kasutatakse kigi muude varade vi raha teenivate ksuste, mida mjutavad (majandus)ksusesisesed siirdehinnad, kasutusvrtuse kindlaks mramisel.

Isegi kui (majandus)ksuse teised ksused kasutavad vara vi vararhmade kogu toodangut vi osa sellest (nt tooteid tootmisprotsessi vaheetapis), moodustab knealune vara vi vararhm eraldi raha teeniva ksuse, kui (majandus)ksusel oleks vimalik ma knealust toodangut aktiivsel turul. Selle phjuseks on asjaolu, et knealusest varast vi varaderhmast tulenevad raha laekumised oleksid suures osas sltumatud muudest varadest vi vararhmadest tulenevatest laekumistest. Kasutades finantseelarvetel/-prognoosidel phinevat informatsiooni, mis puudutab sellist raha teenivat ksust vi kskik millist muud vara vi raha teenivat ksust, mida mjutavad (majandus)ksusesisesed siirdehinnad, korrigeerib (majandus)ksus sellist informatsiooni juhul, kui (majandus)ksusesisesed siirdehinnad ei vljenda juhtkonna parimat hinnangut sltumatute osapoolte vahelises tehingus saavutatavate tulevaste hindade kohta. Raha teenivad ksused tehakse kindlaks jrjepidevalt perioodist perioodi sama vara vi samade varaliikide osas, v.a juhul, kui muutus on phjendatud. Kui (majandus)ksus otsustab, et vara kuulub erinevasse raha teenivasse ksusesse vrreldes eelmiste perioodidega vi et raha teenivasse ksusesse kuuluvad varaliigid on muutunud, nutakse paragrahviga 130 teabe avalikustamist raha teeniva ksuse kohta juhul, kui seoses raha teeniva ksusega on kajastatud vi thistatud (vara) vrtuse langusest tulenev kahjum.

72 73

Raha teeniva ksuse kaetav vrtus ja bilansiline (jk)maksumus

74 Raha teeniva ksuse kaetav vrtus on kas selle raha teeniva ksuse iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused, vi kasutusvrtus, olenevalt sellest, kumb neist on krgem. Raha teeniva ksuse kaetava vrtuse mramise eesmrgil loetakse paragrahvides 19-57 sisalduvad viited varale viiteks raha teenivale ksusele. Raha teeniva ksuse bilansiline (jk)maksumus mratakse jrjepidevalt koosklas raha teeniva ksuse kaetava vrtuse mramisega. Raha teeniva ksuse bilansiline (jk)maksumus: a) sisaldab ainult nende varade bilansilist (jk)maksumust, mis on otseselt seotud raha teeniva ksusega vi mida saab phjendatult vi jrjepidevalt selle hulka arvata ning millest tulenevad raha teeniva ksuse kasutusvrtuse kindlaksmramisel kasutatud tulevased raha laekumised; ning ei sisalda hegi kajastatud kohustise bilansilist (jk)maksumust, v.a juhul, kui raha teeniva ksuse kaetavat vrtust ei saa kindlaks mrata ilma sellist kohustist arvesse vtmata.

75 76

b)

Seda selleprast, et raha teeniva ksuse iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused, ja kasutusvrtus mratakse kindlaks, jttes vlja rahavood, mis on seotud varadega, mis ei kuulu antud raha teenivasse ksusesse, ning juba kajastatud kohustised (vt paragrahvid 28 ja 43). 77 Kui varad rhmitatakse nende vrtuse kaetavuse hindamiseks, on oluline arvestada raha teeniva ksuse alla kik varad, millest tulenevad raha laekumised vi mida kasutatakse nende tekitamisel. Vastasel juhul vib nida, et raha teeniva ksuse vrtus on tielikult kaetav, kuigi tegelikult esineb kahjum (vara) vrtuse langusest. Mningatel juhtudel ei ole teatavaid varasid vimalik phjendatult ja jrjepidevalt jaotada raha teenivale ksusele isegi siis, kui need osalevad raha teeniva ksuse eeldatavate tulevaste rahavoogude tekitamisel. See vib esineda firmavrtuse vi ldkasutatavate varade, niteks peakontori varade puhul. Paragrahvides 80103 selgitatakse, kuidas ksitada knealuseid varasid raha teeniva ksuse vrtuse languse kontrollimisel. Raha teeniva ksuse kaetava vrtuse kindlaksmramisel vib osutuda vajalikuks vtta arvesse mningaid kohustisi. Selline olukord vib tekkida juhul, kui raha teeniva ksuse vrandamine nuab ostjalt kohustise levtmist. Sel juhul on raha teeniva ksuse iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused (vi lplikust mgist tulenev hinnanguline rahavoog) raha teeniva ksuse varade hinnanguline mgihind koos kohustisega, millest arvatakse maha vrandamiskulud. Raha teeniva ksuse bilansilise (jk)maksumuse ja kaetava vrtuse vrdlemiseks arvatakse maha raha teeniva ksuse kasutusvrtuse ja bilansilise (jk)maksumuse kindlaks mramisel kohustise bilansiline (jk)maksumus.

78

249

ET - IAS 36

Nide Ettevttel on kaevandus riigis, mille igusaktid nuavad omanikult kaevanduskoha taastamist kaevandustegevuse lpetamisel. Taastamiskulu sisaldab kattekihi taastamist, mis tuleb eemaldada enne kaevandustegevuse alustamist. Taastamiskulude eraldis kajastati vahetult prast kattekihi eemaldamist. Vastav summa kajastati kaevandamiskulude osana ja amortiseeritakse kaevanduse kasuliku eluea jooksul. Taastamiskulude eraldise bilansiline (jk)maksumus on 500 V (a), mis on vrdne taastamiskulude ndisvrtusega. (Majandus)ksus kontrollib kaevanduse vrtuse langust. Kaevanduse raha teenivaks ksuseks on kaevandus tervikuna. (Majandus)ksusele on tehtud mitmeid pakkumisi kaevanduse ostmiseks hinnaga umbes 800 V. Selles hinnas vljendub asjaolu, et ostja vtab le kohustuse kattekiht taastada. Kaevanduse vrandamisega seotud kulutused on ebaolulised. Kaevanduse kasutusvrtus on umbes 1 200 V, mis ei sisalda taastamiskulusid. Kaevanduse bilansiline (jk)maksumus on 1 000 V. Raha teeniva ksuse iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused, on 800 V. See summa arvestab juba ettenhtud taastamiskuludega. Selle tulemusena mratakse raha teeniva ksuse kasutusvrtus prast taastamiskulude mahaarvamist ja selle hinnanguliseks suuruseks on 700 V (1 200 V miinus 500 V). Raha teeniva ksuse bilansiline (jk)maksumus on 500 V, mis on kaevanduse bilansiline (jk)maksumus (1 000 V, millest on maha arvatud taastamiskulude eraldise bilansiline (jk)maksumus (500 V). Seega letab raha teeniva ksuse kaetav vrtus selle bilansilise (jk) maksumuse.
a) Kesolevas standardis nomineeritakse rahalised summad valuutahikutes (V)

79

Praktilistel kaalutlustel mratakse raha teeniva ksuse kaetav vrtus mnikord prast seda, kui on arvesse vetud ka raha teeniva ksuse alla mittekuuluvad varad (nt nuded vi muud finantsvarad) vi kohustised (nt vlgnevused, pensionid vi muud eraldised). Sel juhul suureneb raha teeniva ksuse bilansiline (jk)maksumus knealuste varade bilansilise (jk)maksumuse vrra ja vheneb knealuste kohustiste bilansilise (jk)maksumuse vrra.

Firmavrtus

Firmavrtuse jaotamine raha teenivatele ksustele.

80 Vara vrtuse languse kontrollimise eesmrgil jaotatakse rihenduses omandatud firmavrtus alates omandamise kuupevast omandaja kikidele raha teenivatele ksustele vi raha teenivate ksuste rhmadele, mis eeldatavasti saavad henduse snergiast kasu, olenemata sellest, kas omandatava (majandus)ksuse varad vi kohustised kantakse le nendele ksustele vi ksuste rhmadele. ksus vi ksuste rhm, millele firmavrtus jaotatakse: a) b) 81 esindab (majandus)ksuses firmavrtuse kontrollimise madalaimat taset, mida juhtimise eesmrkidel teostatakse; ning ei ole suurem tegevussegmendist, mis on mratud kindlaks koosklas IFRS 8-ga Tegevussegmendid.

rihenduses omandatud firmavrtus on tasu, mida omandaja maksab varadest saadava eeldatava tulevase majandusliku kasu eest, mida ei ole vimalik individuaalselt eristada ega eraldi kajastada. Firmavrtus ei tekita iseseisvalt, teistest varadest vi vararhmadest eraldi rahavooge ja osaleb tihti mitmete raha teenivate ksuste rahavoogude tekkes. Firmavrtust ei ole vahel vimalik piisava tpsusega jaotada eraldiseisvatele raha teenivatele ksustele, vaid seda on vimalik teha ainult raha teenivate ksuste rhmadele. Tulemuseks on, et (majandus)ksusesisese juhtimise eesmrgil teostatava firmavrtuse kontrollimise madalaim tase hlmab vahel mitmeid firmavrtusega seotud raha teenivaid ksusi korraga, aga konkreetsemat jaotust ei saa teha. Paragrahvides 8399 toodud niteid raha teenivatest ksustest, millele firmavrtus jaotatakse, tuleb mista ka kui viiteid raha teenivate ksuste rhmadele, millele firmavrtus jaotatakse.

250

ET - IAS 36

82

Paragrahvis 80 esitatud nuete rakendamise tulemusena kontrollitakse firmavrtuse langust tasemel, mis vljendab (majandus)ksuse tegevuse korraldust ja millega firmavrtus oleks loomulikult seotud. Seetttu ei ole uute aruandlusssteemide vlja ttamine tavaliselt vajalik. Raha teeniv ksus, millele jaotatakse firmavrtus selle vrtuse languse kontrollimiseks ei peaks kokku langema tasemega, millele firmavrtus jaotatakse koosklas IAS 21-ga Valuutakursside muutuste mjud, eesmrgiga mta vlisvaluutakasumeid ja -kahjumeid. Niteks kui (majandus)ksus peab vlisvaluutakasumi ja -kahjumi mtmise eesmrgil jaotama firmavrtuse IAS 21 kohaselt suhteliselt madalal tasemel, ei pea ta kontrollima firmavrtuse vrtuse langust samal tasemel, v.a juhul, kui samal ajal kontrollitakse sellel tasemel firmavrtust ka juhtimisarvestuse eesmrkidel. Kui rihenduses omandatud firmavrtuse esmast jaotamist ei suudeta lpetada enne aruandeaasta lppu, mil rihendus justub, lpetatakse esmane jaotamine enne esimese aruandeaasta lppu, mis algab prast omandamise kuupeva. Kui IFRS 3 rihendused kohaselt saab rihendust perioodi lpus, mil see hendus justub, esmalt arvele vtta vaid tinglikult, siis omandaja: a) b) arvestab seda hendust kasutades tinglikke vrtusi; ning kajastab kiki esmase kajastamise lpetamisest tulenevate tinglike vrtuste parandusi kaheteistkmne kuu jooksul prast omandamise kuupeva.

83

84

85

Sellistes tingimustes vib osutuda vimatuks ka rihenduses omandatud firmavrtuse esmase jaotamise lpetamine enne aruandeaasta lppu, millal see hendus justus. Sellisel juhul avalikustab (majandus)ksus paragrahviga 133 nutud informatsiooni. 86 Kui firmavrtus on jaotatud raha teenivale ksusele ja (majandus)ksus selle ksuse tegevuse lpetab, peab lpetatud tegevusega seotud firmavrtus: a) b) sisalduma tegevuse bilansilises (jk)maksumuses, mida kasutatakse kasumi vi kahjumi mramisel tegevusvaldkonna vrandamisel; ning mtma vrandatud tegevusvaldkonna suhteliste vrtuste ja alles jnud raha teeniva ksuse osa suhteliste vrtuste phjal, v.a juhul, kui (majandus)ksus suudab testada, et mni muu meetod vljendab vrandatud tegevusvaldkonnaga seotud firmavrtust paremini.

Nide (Majandus)ksus mb 100 V eest tegevusvaldkonna, mis oli osa raha teenivast ksusest, millele firmavrtus oli jaotatud. Sellele ksusele jaotatud firmavrtust ei saa, v.a juhuslikult eristada ega seostada mne muu vararhmaga antud ksusest madalamal tasemel. Alles jnud raha teeniva ksuse osa kaetav vrtus on 300 V. Kuna raha teenivale ksusele jaotatud firmavrtust ei saa piisava tpsusega kindlaks teha ega seostada vararhmaga antud ksusest madalamal tasemel, mdetakse mdud tegevusvaldkonnaga seotud firmavrtust mdud tegevusvaldkonna suhteliste vrtuste ning alles jnud ksuse osa alusel. Seega sisaldab mdud tegevusvaldkonna bilansiline (jk)maksumus 25% raha teenivale ksusele jaotatud firmavrtusest.

87

Kui (majandus)ksus korraldab oma aruandlusstruktuuri mber nii, et he vi enama raha teeniva ksuse, millele firmavrtus on jaotatud, koosseis muutub, jaotatakse firmavrtus vastavalt mber. Sellist mberjaotamist teostatakse, kasutades suhtelisi vrtusi sarnaselt sellele, kui (majandus)ksus lpetab tegevuse raha teenivas ksuses, v.a juhul, kui (majandus)ksus suudab testada, et mni muu meetod on mberkorraldatud ksustega seotud firmavrtuse vljendamiseks parem. Nide Firmavrtus on jaotatud raha teenivale ksusele A. ksusele A jaotatud firmavrtust ei saa, v.a juhuslikult, kindlaks teha ega seostada mne muu varade rhmaga A-st madalamal tasemel. A jagatakse mber ja hendatakse kolme raha teeniva ksusega B, C ja D.

251

ET - IAS 36

Nide Kuna ksusele A jaotatud firmavrtust ei saa piisava tpsusega kindlaks teha ega seostada muu vara rhmaga A-st madalamal tasemel, jaotatakse see A kolme osa suhteliste vrtuste alusel mber ksustele B, C ja D, enne kui need osad hendatakse teiste raha teenivate ksustega B,C ja D.

Raha teenivate ksuste, kuhu kuulub firmavrtus, vrtuse languse test

88 Vastavalt paragrahvis 81 kirjeldatule, juhul, kui firmavrtus on seotud raha teeniva ksusega, aga ei ole sellele ksusele jaotatud, kontrollitakse alati antud ksuse vrtuse langust, kui ilmneb ksuse vrtuse langusele viitavaid asjaolusid, vrreldes ksuse bilansilist (jk)maksumust, millest on maha arvatud firmavrtus, selle kaetava vrtusega. (Vara) vrtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse koosklas paragrahviga 104. Kui paragrahvis 88 kirjeldatud raha teeniv ksuse bilansiline (jk)maksumus hlmab ka piiramatu kasuliku elueaga immateriaalset vara vi immateriaalset vara, mis ei ole veel kasutusvalmis, ning selle vara vrtuse langust saab kontrollida ainult osana raha teenivast ksusest, nhakse paragrahviga 10 ette, et ka sellise ksuse vrtuse langust tuleb kord aastas kontrollida. Raha teeniva ksuse vrtuse langust, millele firmavrtus on jaotatud, kontrollitakse kord aastas ja alati, kui ilmneb vara vimalikule vrtuse langusele viitavaid asjaolusid, vrreldes ksuse bilansilist (jk)maksumust, mis sisaldab ka firmavrtust, selle kaetava vrtusega. Kui ksuse kaetav vrtus letab ksuse bilansilise (jk)maksumuse, ei ole ksuse ega sellele jaotatud firmavrtuse vrtus langenud. Kui ksuse bilansiline (jk)maksumus on krgem ksuse kaetavast vrtusest, kajastab (majandus)ksus koosklas paragrahviga 104 (vara) vrtuse langusest tuleneva kahjumi.

89

90

Vhemusosalus
91 Vastavalt IFRS 3-le esindab rihenduses arvele vetud firmavrtus pigem emaettevtte poolt omandatud osaluse phjal mratud firmavrtust kui emaettevtte poolt rihenduse tulemusena kontrollitavat firmavrtust. Seega ei kajastata emaettevtte konsolideeritud finantsaruannetes vhemusosalusele jaotatud firmavrtust. Kui raha teenivas ksuses, millele firmavrtus on jaotatud, on vhemusosalus, hlmab sellise ksuse bilansiline (jk)maksumus: a) b) nii emaettevtte osalust kui ka vhemusosalust ksuse eristatavates netovarades; ning emaettevtte osalust firmavrtuses.

Osa kesoleva standardi mrangu kohase raha teeniva ksuse kaetavast vrtusest vib omistada firmavrtusena vhemusosalusele. 92 Seetttu peab firmavrtusega raha teeniva ksuse, mis ei kuulu tielikult emaettevttele, vrtuse langust kontrollides selle ksuse bilansilist (jk)maksumust enne kaetava vrtusega vrdlemist mtteliselt korrigeerima. Seda saab teha ksusele jaotatud firmavrtuse bilansilise (jk)maksumuse suurendamise kaudu, kaasates ka vhemusosalusele omistatud firmavrtuse. Seda mtteliselt korrigeeritud bilansilist (jk)maksumust vrreldakse seejrel ksuse kaetava vrtusega, et mrata kindlaks, kas raha teeniva ksuse vrtus on langenud. Kui vrtus on langenud, jaotab (majandus)ksus koosklas paragrahviga 104 vrtuse langusest tuleneva kahjumi ennekike ksusele jaotatud firmavrtuse bilansilisele (jk)maksumusele. Kuna firmavrtus kajastatakse ainult emaettevtte osaluse ulatuses, jaotub firmavrtuse langusest tulenev kahjum siiski emaettevtte osaluse ja vhemusosaluse vahel nii, et ainult esimene neist kajastatakse firmavrtuse langusest tuleneva kahjumina. Kui firmavrtuse langusest tulenev kahjum on viksem summast, mille vrra raha teeniva ksuse mtteliselt korrigeeritud bilansiline (jk)maksumus letab selle kaetava vrtuse, nhakse paragrahviga 104 ette, et allesjnud summa jaotatakse proportsionaalselt ksuse teistele varadele nende bilansiliste (jk)maksumuste alusel. Nide 7 illustreerib firmavrtusega raha teeniva ksuse, mis ei kuulu tielikult emaettevttele, vrtuse languse kontrollimist.

93

94

95

252

ET - IAS 36

Vrtuse languse testi ajastus

96 Raha teeniva ksuse, millele on jaotatud firmavrtus, vrtuse languse iga-aastast testi vib teostada aruandeaastal kskik mis ajal tingimusel, et seda tehakse igal aastal samal ajal. Erinevate raha teenivate ksuste vrtuse langust vib kontrollida erinevatel aegadel. Kui aga osa vi kik raha teenivale ksusele jaotatud firmavrtusest omandati rihenduses kesoleval aruandeaastal, kontrollitakse ksuse vrtuse langust enne kesoleva aruandeaasta lppu. Kui raha teenivasse ksusesse, millele on jaotatud firmavrtus, kuuluvate varade vrtuse langust kontrollitakse samal ajal, kui firmavrtusega ksuse vrtuse langust, kontrollitakse varade vrtuse langust enne kui firmavrtusega ksuse oma. Samamoodi, kui raha teenivate ksuste, mis moodustavad raha teenivate ksuste rhma, millele on jaotatud firmavrtus, vrtuse langust kontrollitakse samal ajal, kui firmavrtusega ksuste rhma vrtuse langust, kontrollitakse ksikute ksuste vrtuse langust enne ksuste rhma oma. Raha teeniva ksuse, millele on jaotatud firmavrtus, vrtuse languse kontrollimise ajal vib ilmneda firmavrtusega ksusesse kuuluva vara vimalikule vrtuse langusele viitavaid asjaolusid. Sellisel juhul kontrollib (majandus)ksus enne firmavrtusega raha teeniva ksuse vrtuse languse kontrollimist vara vrtuse langust ja kajastab (vara) vimaliku vrtuse langusest tuleneva kahjumi. Samamoodi vib ilmneda firmavrtusega raha teenivate ksuste rhma kuuluva ksuse vimalikule vrtuse langusele viitavaid asjaolusid. Sellisel juhul kontrollib (majandus)ksus enne firmavrtusega raha teenivate ksuste rhma vrtuse languse kontrollimist ksiku raha teeniva ksuse vrtuse langust ja kajastab ksuse vimalikust vrtuse langusest tuleneva kahjumi. Eelneval perioodil tehtud viimaseid phjalikke arvutusi raha teeniva ksuse, millele on jaotatud firmavrtus, kaetava vrtuse kohta vib kasutada selle ksuse vrtuse languse kontrollimisel kesoleval perioodil, arvestades, et kik jrgmised tingimused on tidetud: a) b) c) varad ja kohustised, millest ksus koosneb, ei ole alates viimasest kaetava vrtuse arvutamisest oluliselt muutunud; viimase kaetava vrtuse arvutuse tulemuseks oli summa, mis oluliselt letas ksuse bilansilist (jk)maksumust; ning tuginedes prast viimase kaetava vrtuse arvutust aset leidnud sndmuste ja muutunud olukordade analsile, vib arvata, et on vhe tenoline, et hetke kaetav vrtus on madalam ksuse bilansilisest (jk)maksumusest.

97

98

99

ldkasutatavad varad
100 ldkasutatavate varade alla kuuluvad kontserni vi selle allksuste varad, niteks peakontori hoone vi (majandus)ksuse allksus, andmettluse seadmed vi uurimiskeskus. (Majandus)ksuse struktuuri alusel mratakse kindlaks, kas teatud vara vastab raha teeniva ksuse jaoks ldkasutatavate varade mistele vastavalt kesolevas standardis esitatud mratlusele. ldkasutatavate varade eriomaduste kohaselt ei tulene neist teistest varadest vi vararhmadest sltumatuid raha laekumisi ja nende bilansilist (jk)maksumust ei saa tielikult seostada knealuse raha teeniva ksusega. Kuna ldkasutatavatest varadest ei tulene eraldi raha laekumisi, ei ole vimalik mrata kindlaks ksiku ldkasutatava vara kaetavat vrtust, v.a juhul, kui juhtkond on otsustanud vara vrandada. Seega, kui esineb ldkasutatava vara vimalikule vrtuse langusele viitavaid asjaolusid, mratakse kindlaks selle raha teeniva ksuse vi raha teenivate ksuste rhma kaetav vrtus, mille juurde ldkasutatav vara kuulub, ning vrreldakse seda knealuse raha teeniva ksuse vi raha teenivate ksuste rhma bilansilise (jk)maksumusega. (Vara) vimalikku vrtuse langusest tulenevat kahjumit kajastatakse koosklas paragrahviga 104. Raha teeniva ksuse vrtuse languse kontrollimisel teeb (majandus)ksus kindlaks kik ldkasutatavad varad, mis on seotud vaatlusaluse raha teeniva ksusega. Kui osa ldkasutatava vara bilansilisest (jk)maksumusest: a) saab mistlikul ja jrjepideval alusel jaotada sellele ksusele, vrdleb (majandus)ksus ksuse bilansilist (jk)maksumust, mis sisaldab ka ksusele jaotatud ldkasutava vara bilansilise (jk)maksumuse osa, selle kaetava vrtusega. (Vara) vimalikku vrtuse langusest tulenevat kahjumit kajastatakse koosklas paragrahviga 104.

101

102

253

ET - IAS 36

b)

ei saa mistlikul ja jrjepideval alusel jaotada ksusele, (majandus)ksus: i) vrdleb ksuse bilansilist (jk)maksumust, millest on maha arvatud ldkasutatav vara, selle kaetava vrtusega ja kajastab (vara) vimaliku vrtuse langusest tuleneva kahjumi koosklas paragrahviga 104; teeb kindlaks vikseima raha teenivate ksuste rhma, mis sisaldab vaatlusalust raha teenivat ksust ja millele saab mistlikul ja jrjepideval alusel jaotada osa ldkasutatava vara bilansilisest (jk)maksumusest; ning vrdleb selle raha teenivate ksuste rhma bilansilist (jk)maksumust, mis sisaldab ka osa ksuste rhmale jaotatud ldkasutatava vara bilansilisest (jk)maksumusest, ksuste rhma kaetava vrtusega. (Vara) vimalikku vrtuse langusest tulenevat kahjumit kajastatakse koosklas paragrahviga 104.

ii)

iii)

103

Illustreeriv nide 8 kirjeldab nende nuete rakendamist ldkasutatavate varade suhtes.

Raha teeniva ksuse vrtuse langusest tulenev kahjum

104 Raha teeniva ksuse (vikseima raha teenivate ksuste rhma, millele on jaotatud firmavrtus vi ldkasutatav vara) vrtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse siis ja ainult siis, kui ksuse (ksuste rhma) kaetav vrtus on viksem, kui ksuse (ksuste rhma) bilansiline (jk)maksumus. Et vhendada knealuse ksuse (ksuste rhma) varade bilansilist (jk)maksumust, jaotatakse vrtuse langusest tulenev kahjum jrgmises jrjekorras: a) b) esiteks vhendatakse (jk)maksumust; ning ksusele (ksuste rhmale) jaotatud firmavrtuse bilansilist

seejrel muudele knealuse ksuse (ksuste rhma) varadele proportsionaalselt ksuse (ksuste rhma) iga vara bilansilisele (jk)maksumusele.

Selliseid bilansilise (jk)maksumuse vhendamisi ksitatakse ksikute varade vrtuse langusest tulenevate kahjumitena ja need kajastatakse vastavalt paragrahvile 60. 105 (Vara) vrtuse langusest tuleneva kahjumi jaotamisel koosklas paragrahviga 104 ei vhenda (majandus)ksus vara bilansilist (jk)maksumust nii palju, et see langeb madalamale, kui jrgmistest vrtustest krgeim: a) b) c) iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused (kui seda on vimalik mrata); kasutusvrtus (kui seda on vimalik mrata); ja null.

(Vara) vrtuse langusest tuleneva kahjumi summa, mis oleks muidu jaotatud hele varale, jaotatakse proportsionaalselt teistele knealuse ksuse (ksuste rhma) varadele. 106 Kui raha teeniva ksuse iga ksiku vara kaetavat vrtust ei ole praktiline hinnata, nutakse kesoleva standardiga vrtuse langusest tuleneva kahjumi juhuslikku jaotamist knealuse ksuse varade, v.a firmavrtus, vahel, kuna kik raha teeniva ksuse varad ttavad koos. Kui ksiku vara kaetavat vrtust ei ole vimalik kindlaks mrata (vt paragrahv 67): a) kajastatakse vara kahjum vrtuse langusest, kui selle bilansiline (jk)maksumus on krgem selle iglasest vrtusest, millest on maha arvatud mgikulutused, vi paragrahvides 104 ja 105 kirjeldatud jaotamismenetluse tulemused, olenevalt sellest kumb neist on krgem; ning ei kajastata vara kahjumit vrtuse langusest, kui sellega seotud raha teeniva ksuse vrtus ei ole langenud. Seda rakendatakse isegi juhul, kui vara iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused, on madalam selle bilansilisest (jk)maksumusest.

107

b)

Nide

254

ET - IAS 36

Nide Masinal on fsiline kahjustus, kuid ta ttab endiselt, ehkki halvemini, kui varem. Masina iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused, on madalam selle bilansilisest (jk)maksumusest. Masinast ei saada sltumatuid rahavooge. Vikseim eristatav vararhm, millesse masin kuulub ja millest tulenevad teistest varadest suhteliselt sltumatud raha laekumised, on tootmisliin, mille juurde masin kuulub. Tootmisliini kaetav vrtus nitab, et kogu tootmisliini vrtus ei ole langenud. Eeldus 1: juhtkonna kinnitatud eelarved/prognoosid ei vljenda juhtkonna vetud kohustust masin vlja vahetada. Masina kaetavat vrtust ei ole vimalik eraldi hinnata, kuna masina kasutusvrtus: a) b) vib erineda selle iglasest vrtusest, millest on maha arvatud mgikulutused; ning masina kasutusvrtust on vimalik mrata ainult selle raha teeniva ksuse kohta, mille juurde masin kuulub (tootmisliin).

Tootmisliini vrtus ei ole langenud. Seega ei kajastata masina vrtuse langusest tulenevat kahjumit. Sellegipoolest vib juhtkonnal osutuda vajalikuks hinnata masina kulumiarvestuse periood vi -meetod mber. Lhem kulumiarvestuse periood vi kiirem kulumiarvestuse meetod vib olla vajalik selleks, et vljendada masina jrelejnud kasulikku eluiga vi seda, kuidas (majandus)ksus tarbib saadavat majandusliku kasu. Eeldus 2: juhtkonna kinnitatud eelarved/prognoosid vljendavad juhtkonna vetud kohustust knealune masin vlja vahetada ja lhitulevikus ma. Masina jtkuvast kasutamisest kuni selle vrandamiseni saadavaid rahavooge peetakse ebaolulisteks. Masina kasutusvrtus on hinnanguliselt ligilhedane selle iglasele vrtusele, millest on maha arvatud mgikulutused. Seetttu saab masina kaetavat vrtust mrata ilma masinat omava raha teenivat ksust (tootmisliini) arvestamata. Kuna masina iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused, on selle bilansilisest (jk)maksumusest madalam, kajastatakse knealuse masina vrtuse langusest tulenev kahjum.

108

Paragrahvides 104 ja 105 esitatud nuete rakendamise jrgselt kajastatakse raha teeniva ksuse vrtuse langusest tuleneva kahjumi jksumma kohustisena siis ja ainult siis, kui seda nutakse teiste standarditega.

(Vara) vrtuse langusest tuleneva kahjumi thistamine

109 Paragrahvides 110116 stestatakse vara vi raha teeniva ksuse kohta kajastatud vrtuse langusest tuleneva kahjumi thistamine. Knealustes nuetes kasutatavat mistet vara rakendatakse nii ksiku vara kui ka raha teeniva ksuse suhtes. Paragrahvides 117121 esitatakse lisanuded ksiku vara kohta, paragrahvides 122 ja 123 raha teeniva ksuse kohta ja paragrahvides 124 ja 125 firmavrtuse kohta. (Majandus)ksus hindab igal aruandekuupeval, kas esineb asjaolusid, mis viitavad sellele, et eelnevatel perioodidel vara, v.a firmavrtus, kohta kajastatud kahjum vrtuse langusest enam ei eksisteeri vi see on vhenenud. Iga sellise asjaolu esinemise korral hindab (majandus)ksus selle vara kaetavat vrtust. Hinnates, kas esineb mingeid asjaolusid, mis viitavad sellele, et eelnevatel aastatel vara, v.a firmavrtus, kohta kajastatud kahjumit vrtuse langusest enam ei eksisteeri vi see on vhenenud, vtab (majandus)ksus arvesse vhemalt jrgmist: (Majanduse)ksusevlised informatsiooniallikad a) b) vara turuvrtus on perioodi jooksul oluliselt tusnud. perioodi jooksul on toimunud vi lhitulevikus toimuvad olulised ja (majandus)ksuse jaoks soodsad muutused tehnoloogia-, turu-, majandus- vi iguskeskkonnas, kus (majandus)ksus tegutseb, vi turul, kuhu vara on mratud.

110

111

255

ET - IAS 36

c)

turu intressimrad vi muud investeeringute tulumrad on perioodi jooksul langenud ning see mjutab tenoliselt vara kasutusvrtuse arvutamisel kasutatavat diskontomra ja suurendab oluliselt vara kaetavat vrtust.

(Majandus)ksusesisesed informatsiooniallikad d) perioodi jooksul on toimunud vi lhitulevikus toimuvad olulised ja (majandus)ksuse jaoks soodsad muutused vara kasutamise vi eeldatava kasutamise ulatuses vi viisis. Need muutused hlmavad perioodi jooksul tehtud vljaminekuid vara tootluse parendamiseks vi parandamiseks vi tegevuse, mille osa vara on, mberstruktureerimise eesmrgil. (majandus)ksusesesisesest aruandlusest saadavad tendid majandusnitajad on hetkel vi tulevikus eeldatust paremad. viitavad sellele, et vara

e) 112

Paragrahvis 111 esitatud asjaolud, mis viitavad vrtuse langusest tulenevale kahjumi vimalikule vhenemisele, peegeldavad peamiselt paragrahvis 12 esitatud (vara) vimalikule vrtuse langusest tulenevale kahjumile viitavaid asjaolusid. Kui esinevad asjaolud, mis viitavad sellele, et vara, vlja arvatud firmavrtus, kohta kajastatud kahjumit selle vrtuse langusest enam ei eksisteeri vi see on vhenenud, vib see osutada sellele, et knealuse vara jrelejnud kasulik eluiga, kulumiarvestuse- vi amortisatsioonimeetod, vi vara lppvrtus tuleb le vaadata ja korrigeerida vara suhtes rakendatava standardi alusel, isegi kui vara vrtuse langusest tulenevat kahjumit ei thistata. Vara, v.a firmavrtus, vrtuse langusest tulenev kahjum, mis on kajastatud eelnevatel perioodidel, saab thistada ainult juhul, kui vara kaetava vrtuse mramisel kasutatud hinnangud on muutunud prast vara vrtuse langusest tuleneva kahjumi kajastamist. Sel juhul on vaja suurendada vara bilansilist (jk)maksumust selle kaetava vrtuseni, v.a juhtudel, mis on esitatud paragrahvis 117. Selline suurendamine on (vara) vrtuse langusest tuleneva kahjumi thistamine. Vara vrtuse langusest tuleneva kahjumi thistamine vljendab vara kasutamisest vi mgist tuleneva hinnangulise tootluse suurenemist alates pevast, mil (majandus)ksus kajastas viimati knealuse vara vrtuse langusest tuleneva kahjumi. Paragrahviga 130 nhakse ette, et (majandus)ksus peab kindlaks tegema hinnangute muutuse, mis phjustab hinnangulise tootluse suurenemist. Hinnangute muutused on niteks jrgmised: a) b) c) kaetava vrtuse aluste muutus (s.t kas kaetav vrtus phineb iglasel vrtusel, millest on maha arvatud mgikulutused, vi kasutusvrtusel); muutus eeldatavate tulevaste rahavoogude summa, ajastuse vi diskontomra osas juhul, kui kaetav vrtus phineb kasutusvrtusel; vi muutus iglase vrtuse, millest on maha arvatud mgikulutused, komponentide hinnangus juhul, kui kaetav vrtus phineb iglasel vrtusel, millest on maha arvatud mgikulutused.

113

114

115

116

Vara kasutusvrtus vib tusta krgemale vara bilansilisest (jk)maksumusest ksnes seetttu, et tulevaste rahavoogude ndisvrtus suureneb aja mdudes. Vara tootlus ei ole siiski suurenenud. Seetttu ei thistata (vara) vrtuse langusest tulenevat kahjumit ainult aja mdumise tttu (mnikord nimetatakse diskonto thistamiseks), isegi kui vara kaetav vrtus on tusnud selle bilansilisest (jk)maksumusest krgemale.

ksiku vara vrtuse langusest tuleneva kahjumi thistamine

117 Vara, v.a firmavrtus, bilansiline (jk)maksumus, mis on suurenenud selle vrtuse langusest tuleneva kahjumi thistamise tttu, ei tohi letada bilansilist (jk)maksumust, mis oleks sellel olnud (ilma amortisatsiooni vi kulumita), kui eelnevatel aastatel ei oleks kajastatud (vara) vrtuse langusest tulenevat kahjumit. Vara, v.a firmavrtus, bilansilise (jk)maksumuse tusu krgemale vara bilansilisest (jk)maksumusest, mis oleks kindlaks mratud (ilma amortisatsiooni vi kulumita), kui eelmistel aastatel ei oleks kajastatud (vara )vrtuse langusest tulenevat kahjumit, nimetatakse mberhindluseks. (Majandus)ksus rakendab sellise mberhindluse arvestamisel knealuse vara suhtes rakendatavat standardit. Vara, v.a firmavrtus, vrtuse langusest tuleneva kahjumi thistamine kajastatakse koheselt kasumiaruandes, v.a juhul, kui vara kajastatakse selle mberhinnatud vrtuses koosklas mne muu

118

119

256

ET - IAS 36

standardiga (nt koosklas IAS 16-s esitatud mberhindluse mudeliga). Knealuse teise standardi kohaselt ksitatakse mberhinnatud vara vrtuse langusest tuleneva kahjumi thistamist mberhinnatud vrtuse suurenemisena. 120 mberhinnatud vara vrtuse langusest tuleneva kahjumi thistamine kajastatakse otse omakapitalis, kreeditkandena mberhindluse reservi kirjel. Kasumiaruandes kajastatakse ka (vara) vrtuse langusest tuleneva kahjumi thistamine eelnevalt kasumiaruandes kajastatud mberhinnatud vara vrtuse langusest tuleneva kahjumi ulatuses. Prast vrtuse langusest tuleneva kahjumi thistamist korrigeeritakse vara kulumit tulevastel perioodidel nii, et vara muudetud bilansiline (jk)maksumus, millest on maha arvatud lppvrtus (selle olemasolu korral), jaotatakse sstemaatiliselt kogu selle lejnud kasulikule elueale.

121

Raha teeniva ksuse vrtuse langusest tuleneva kahjumi thistamine

122 Raha teeniva ksuse vrtuse langusest tuleneva kahjumi thistamine jaotatakse proportsionaalselt ksuse varade, v.a firmavrtus, bilansilistele (jk)maksumustele. Selliseid bilansilise (jk)maksumuse suurenemisi ksitatakse ksikute varade vrtuse langusest tulenevate kahjumite thistamistena ja neid kajastatakse koosklas paragrahviga 119. Vrtuse langusest tuleneva kahjumi thistamise jaotamisel raha teenivale ksusele koosklas paragrahviga 122, ei tohi vara bilansiline (jk)maksumus suureneda nii palju, et see letab jrgmistest vikseima: a) b) selle kaetav vrtus (kui seda on vimalik mrata); ja bilansiline (jk)maksumus, mis oleks kindlaks mratud (ilma amortisatsiooni ja kulumita), kui eelnevatel perioodidel ei oleks kajastatud vara vrtuse langusest tulenevat kahjumit.

123

(Vara) vrtuse langusest tuleneva kahjumi thistamise summa, mis oleks muidu jaotatud sellele varale, jaotatakse proportsionaalselt teistele knealuse ksuse varadele, v.a firmavrtus.

Firmavrtuse langusest tuleneva kahjumi thistamine

124 125 Firmavrtuse langusest tulenevat kahjumit ei thistata jrgneval perioodil. IAS 38-s Immateriaalsete varad ei ole lubatud (majandus)ksusesiseselt loodud firmavrtuse kajastamine. Firmavrtuse langusest tuleneva kahjumi kajastamisele jrgnenud perioodidel ilmnev firmavrtuse kaetava vrtuse suurenemine on pigem (majandus)ksusesiseselt loodud firmavrtuse suurenemine kui omandatud firmavrtuse langusest tuleneva kahjumi thistamine.

Avalikustamine
126 (Majandus)ksus avalikustab jrgmised andmed iga varade liigi kohta: a) perioodi jooksul kasumiaruandes kajastatud (vara) vrtuse langusest tulenevate kahjumite summad ja kasumiaruande kirje(d), kus knealused (vara) vrtuse langusest tulenevaid kahjumeid kajastatakse. perioodi jooksul kasumiaruandes kajastatud (vara) vrtuse langusest tulenevate thistatud kahjumite summad ja kasumiaruande kirje(d), kus knealused (vara) vrtuse langusest tulenevate kahjumite thistamised kajastatakse. perioodi jooksul otse omakapitalis kajastatud mberhinnatud varade vrtuse langusest tulenevate kahjumite summad. perioodi jooksul otse omakapitalis kajastatud mberhinnatud varade vrtuse langusest tulenevate thistatud kahjumite summad.

b)

c) d)

257

ET - IAS 36

127 128

Varade liik on (majandus)ksuse sarnase iseloomuga ja (majandus)ksuse tegevuses sarnase kasutusotstarbega varade rhm. Paragrahvis 126 nutavat informatsiooni vib esitada koos muu sama varade liigi kohta avalikustatava informatsiooniga. Niteks vib sellise informatsiooni lisada materiaalse phivara bilansilise (jk)maksumuse vrdlusesse perioodi alguses ja lpus, nagu on ette nhtud IAS 16-ga. (Majandus)ksus, mis esitab segmendiinformatsiooni koosklas IFRS 8-ga, avalikustab iga segmendi kohta jrgmise informatsiooni: a) b) perioodi jooksul kasumiaruandes ja otse omakapitalis kajastatud (vara) vrtuse langusest tulenevate kahjumite summa. perioodi jooksul kasumiaruandes ja otse omakapitalis kajastatud (vara) vrtuse langusest tulenevate thistatud kahjumite summa.

129

130

(Majandus)ksus avalikustab iga ksiku vara, k.a firmavrtus, vi raha teeniva ksuse vrtuse langusest tuleneva olulise kahjumi kohta, mis perioodi vltel on kajastatud vi thistatud, jrgmise informatsiooni: a) b) c) sndmused vi asjaolud, mis viisid (vara) vrtuse langusest tuleneva kahjumi kajastamiseni vi thistamiseni. (vara) vrtuse langusest tuleneva kahjumi summa, mis kajastatakse vi thistatakse. ksiku vara kohta: i) ii) d) vara kirjeldus; ja kui (majandus)ksus esitab segmendiinformatsiooni koosklas IFRS 8-ga, avalikustatav segment, kuhu vara kuulub.

raha teeniva ksuse kohta: i) ii) raha teeniva ksuse kirjeldus (kas see on tooteliin, tehas, ritegevus, geograafiline piirkond vi IFRS 8-s mratletud avalikustatav segment); (vara) vrtuse langusest tuleneva kahjumi summa, mis varade liigis vi, kui (majandus)ksus esitab segmendiinformatsiooni koosklas IFRS 8-ga, avalikustatavas segmendis on kajastatud vi thistatud. kui prast eelmist raha teeniva ksuse kaetava vrtuse hinnangut (selle olemasolu korral) on raha teeniva ksuse kindlaks mramisel muutunud varade rhmitamine, kirjeldus nii kesolevate kui ka eelneva varade rhmitamise viisist ja raha teeniva ksuse kindlaksmramise viisi muutmise phjustest.

iii)

e) f)

kas vara (raha teeniva ksuse) kaetav vrtus on selle iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused, vi selle kasutusvrtus. kui kaetav vrtus on iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused, iglase vrtuse, millest on maha arvatud mgikulutused, mramise alus (nt kas iglane vrtus mrati kindlaks tuginedes aktiivsele turule). kui kaetav vrtus on kasutusvrtus, siis diskontomr(ad), mida on kasutatud praeguses ja varasemas kasutusvrtuse hinnangus (selle olemasolu korral).

g) 131

(Majandus)ksus avalikustab perioodi jooksul kajastatud (vara) vrtuse langusest tulenevate kahjumite kogusumma ja vrtuse langusest tulenevate kahjumite thistamiste kohta, mille kohta ei ole paragrahvi 130 kohaselt avalikustatud informatsiooni, jrgmise informatsiooni: a) b) peamised varade liigid, mida on mjutanud (vara) vrtuse langusest tulenevad kahjumid ja (vara) vrtuse langusest tulenevate kahjumite thistamine. peamised sndmused ja asjaolud, mis viisid selliste (vara) vrtuse langusest tulenevate kahjumite kajastamise ja thistamiseni.

258

ET - IAS 36

132

(Majandus)ksusel on soovitatav avalikustada eeldused, mida on kasutatud kaetava vrtuse mramisel perioodi jooksul. Paragrahviga 134 nhakse avalikustama informatsiooni raha teeniva ksuse kaetava vrtuse mtmisel selle ksuse bilansiline (jk)maksumus hlmab firmavrtust vi piiramatu vara.

varade (raha teenivate ksuste) ette, et (majandus)ksus peab kasutatud hinnangute kohta, kui kasuliku elueaga immateriaalset

133

Kui koosklas paragrahviga 84 ei ole aruandekuupeval mnda osa rihenduses omandatud firmavrtusest jaotatud raha teenivale ksusele (ksuste rhmale), avalikustatakse jaotamata firmavrtuse summa ja phjused, miks see summa on jnud jaotamata.

Raha teenivate ksuste, mis sisaldavad firmavrtust vi piiramatu kasuliku elueaga immateriaalsete varade kaetava vrtuse mtmisel kasutatud hinnangud
134 (Majandus)ksus avalikustab punktides a kuni f nutud informatsiooni raha teeniva ksuse (ksuste rhma) kohta, millele jaotatud sellesse ksusesse (ksuste rhma) kuuluva firmavrtuse vi piiramatu kasuliku elueaga immateriaalsete varade bilansiline (jk)maksumus on oluline vrreldes (majandus)ksuse firmavrtuse ja piiramatu kasuliku elueaga immateriaalsete varade bilansilise vrtuse kogusummaga: a) b) c) d) ksusele (ksuste rhmale) jaotatud firmavrtuse bilansiline (jk)maksumus. ksusele (ksuste rhmale) jaotatud piiramatu kasuliku elueaga immateriaalsete varade bilansiline (jk)maksumus. ksuse (ksuste rhma) kaetava vrtuse mramise alus (st. kas kasutusvrtus vi iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused). kui ksuse (ksuste rhma) kaetav vrtus phineb kasutusvrtusel: i) iga olulise eelduse kirjeldus, millel phinevad juhtkonna rahavoogude prognoosid perioodiks, mille kohta kehtivad kige viimased eelarved/prognoosid. Olulised eeldused on need eeldused, mille suhtes ksuse (ksuste rhma) kaetav vrtus on kige tundlikum. juhtkonna iga olulise eelduse juurde kuuluvate vrtuste kindlaks mramise phimtete kirjeldus: kas need vrtused vljendavad eelnevat kogemust vi on vajaduse korral vastavuses (majandus)ksusevliste informatsiooniallikatega ja kui mitte, siis kuidas ja miks need erinevad varasemast kogemusest ja (majandus)ksusevlistest informatsiooniallikatest. periood, mille osas rahavoogude prognoosid phinevad juhtkonna poolt heaks kiidetud finantseelarvetel/-prognoosidel, ning juhul, kui raha teenivate ksuste (ksuste rhmade) kohta on tehtud prognoosid pikemaks ajaks kui viis aastat, selgitus, mis phjendab pikema perioodi valimist. kasvumr, mille phjal kantakse rahavoogude prognoosid le perioodilt, mille kohta kehtivad viimased eelarved/prognoosid, ning sellise kasvumra kasutamise igustatus, mis letab nende toodete, tstuste ja riigi vi riikide, kus (majandus)ksus tegutseb, vi turu, millele kesolev ksus (ksuste rhm) on mratud, suhtes kehtivat pikaajalist keskmist kasvumra. rahavoogude prognoosides kasutatavad diskontomrad.

ii)

iii)

iv)

v) e)

kui ksuse (ksuste rhma) kaetav vrtus phineb iglasel vrtusel, millest on maha arvatud mgikulutused, meetod, mida iglase vrtuse, millest on maha arvatud mgikulutused, mramisel kasutati. Kui iglast vrtust, millest on maha arvatud mgikulutused, ei mratud kindlaks tuginedes kttesaadavatele andmetele ksuse (ksuste rhma) turuhinna kohta, avalikustatakse ka jrgmine informatsioon:

259

ET - IAS 36

i)

iga olulise eelduse kirjeldus, mille phjal mras juhtkond kindlaks iglase vrtuse, millest on maha arvatud mgikulutused. Olulised eeldused on need eeldused, mille suhtes ksuse (ksuste rhma) kaetav vrtus on kige tundlikum. juhtkonna iga olulise eelduse juurde kuuluvate vrtuste mramise phimtete kirjeldus: kas need vrtused vljendavad varasemat kogemust vi on vajaduse korral vastavuses (majandus)ksusevliste informatsiooniallikatega ja kui mitte, siis kuidas ja miks need erinevad eelnevast kogemusest ja (majandus)ksusevlistest informatsiooniallikatest.

ii)

f)

kui piisavalt tenoline muutus olulistes eeldustes, mille phjal mras juhtkond ksuse (ksuste rhma) kaetava vrtuse, phjustaks selle, et ksuse (ksuste rhma) bilansiline (jk)maksumus oleks krgem selle kaetavast vrtusest: i) ii) iii) summa, mille vrra ksuse (ksuste rhma) kaetav vrtus on krgem selle bilansilisest (jk)maksumusest. phieeldusele omistatav vrtus. summa, mille vrra phieeldusele omistatav vrtus peab prast muutuse tagajrgede mju arvestamist teiste kaetava vrtuse mtmisel kasutatavate muutujate suhtes muutuma, et ksuse (ksuste rhma) kaetav vrtus oleks selle bilansilise (jk)maksumusega vrdne.

135

Kui kogu firmavrtuse vi piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara bilansiline (jk)maksumus vi osa sellest on jaotatud mitmele raha teenivale ksusele (ksuste rhmadele) ja see ksustele (ksuste rhmadele) jaotatud summa ei ole oluline vrreldes (majandus)ksuse firmavrtuse vi piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara bilansilise kogumaksumusega, avalikustatakse see fakt koos ksustele (ksuste rhmadele) jaotatud firmavrtuse vi piiramatu kasuliku elueaga immateriaalsete varade bilansilise kogumaksumusega. Lisaks sellele avalikustab (majandus)ksus, kui selliste ksuste (ksuste rhmade) kaetav vrtus phineb samadel phieeldustel ja ksustele (ksuste rhmadele) jaotatud firmavrtuse vi piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara bilansiline kogumaksumus on oluline, vrreldes (majandus)ksuse firmavrtuse vi piiramatu kasuliku elueaga immateriaalsete vara bilansilise kogumaksumusega, selle fakti koos jrgmise informatsiooniga: a) b) c) d) ksusele (ksuste rhmale) jaotatud firmavrtuse bilansiline kogumaksumus. ksusele (ksuste rhmale) jaotatud piiramatu kasuliku elueaga immateriaalsete varade bilansiline kogumaksumus. phieeldus(t)e kirjeldus. juhtkonna phieeldus(t)e juurde kuuluva(te) vrtus(te) kindlaks mramise phimtete kirjeldus: kas see vrtus (need vrtused) vljendavad eelnevat kogemust vi on vajaduse korral vastavuses (majandus)ksusevliste informatsiooniallikatega ja kui mitte, siis kuidas ja miks need erinevad eelnevast kogemusest ja (majandus)ksusevlistest informatsiooniallikatest. kui piisavalt tenoline muutus phieeldustes phjustaks selle, et ksuse (ksuste rhma) bilansiline kogumaksumus oleks krgem selle kaetava vrtuse kogusummast: i) ii) iii) summa, mille vrra ksuste (ksuste rhmade) kaetavate vrtuste kogusumma on krgem nende bilansilisest kogumaksumusest. phieeldus(t)ele omistatav(ad) vrtus(ed). summa, mille vrra phieeldus(t)ele omistatav(ad) vrtus(ed) peab (peavad) prast muutuse tagajrgede mju arvestamist teiste kaetava vrtuse mtmisel kasutatavate muutujate suhtes muutuma, et ksuse (ksuste rhma) kaetavad vrtused oleksid selle bilansilise kogumaksumusega vrdsed.

e)

136

Kige viimast eelneval perioodil tehtud raha teeniva ksuse (ksuste rhma) kaetava vrtuse phjalikku arvutust vib koosklas paragrahviga 24 vi 99 edasi kanda ja kasutada kesoleval perioodil selle ksuse (ksuste rhma) vrtuse languse kontrollimisel, arvestades, et tidetud on teatud tingimused. Sellisel juhul on ksust (ksuste rhma) puudutav informatsioon, mille kohta kehtivad paragrahvides 134 ja 135 esitatud avalikustatava teabe nuded, seotud kaetava vrtuse edasikantud arvutusega.

260

ET - IAS 36

137

Nide 9 illustreerib paragrahvides 134 ja 135 ettenhtud avalikustatava teabe nudeid.

leminekustted ja justumiskuupev
138 Kui (majandus)ksus otsustab koosklas IFRS 3 paragrahviga 85 rakendada IFRS 3 selle paragrahvides 7884 stestatud justumiskuupevadest varem, vib (majandus)ksus samast kuupevast edasiulatuvalt rakendada ka kesolevat standardit. Muudel juhtudel rakendab (majandus)ksus kesolevat standardit: a) b) 140 rihendustes, mille lepingukuupev on 31. mrtsil 2004. aastal vi hiljem, omandatud immateriaalsete vara ja firmavrtuse suhtes; ning edasiulatuvalt kigi teiste varade suhtes 31. mrtsil 2004 vi hiljem algavatel aruandeaastatel.

139

(Majandus)ksused, mille kohta kehtib paragrahv 139, vivad rakendada kesoleva standardi nudeid enne paragrahvis 139 esitatud justumiskuupeva. Juhul, kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit enne neid justumiskuupevi, rakendab ta samal ajal ka IFRS 3 ja IAS 38 (parandatud 2004).

IAS 36 (vlja antud 1998) tagasivtmine

141 Kesoleva standardiga asendatakse IAS 36 Varade vrtuse langus (vlja antud 1998).

261

ET IAS 36

Lisa A Ndisvrtuse tehnikate kasutamine kasutusvrtuse mtmisel

Kesolev lisa on standardi lahutamatu osa. Selles esitatakse juhised ndisvrtuse tehnikate kasutamise kohta kasutusvrtuse mtmisel. Kuigi juhistes kasutatakse mistet vara, on see miste rakendatav ka varaderhma kohta, mis moodustab raha teeniva ksuse.

Ndisvrtuse mtmise komponendid

A1. Varade vahelisi majanduslikke erinevusi hlmavad hiselt jrgmised komponendid: a) b) c) d) e) A2. tulevaste rahavoogude hinnang vi, keerukamatel juhtudel, tulevaste rahavoogude jada, mida (majandus)ksus varast saada loodab. ootused nende rahavoogude summade vi ajastuse arvatavate muutuste kohta; raha ajavrtus, mida nitab hetke turu riskivaba intressimr; varas sisalduva ebakindluse talumise hind; ning muud, vahel eristamatud faktorid (nagu likviidsuse puudumine), mida turul osalejad tulevaste rahavoogude, mida (majandus)ksus varast saada loodab, hindamisel esile tooksid.

Kesolevas lisas vastandatakse kaks ndisvrtuse arvutamise viisi, millest mlemat vib olenevalt olukorrast kasutada vara kasutusvrtuse hindamisel. Traditsioonilise meetodi puhul on paragrahvis A1 kirjeldatud faktorite b-e mju arvestamisel kasutusele vetud diskontomr. Eeldatavate rahavoogude meetodi puhul phjustavad faktorid b, d ja e parandusi riskifaktoritega korrigeeritud eeldatavate rahavoogude leidmisel. kskik kumma meetodi (majandus)ksus valib, et vljendada eeldatavaid muutusi tulevase rahavoo summas ja ajastuses, peab tulemuseks olema tulevase rahavoo eeldatav ndisvrtus ehk kigi vimalike tulemuste kaalutud keskmine.

ldphimtted
A3. Tulevaste rahavoogude ja intressimrade hindamiseks kasutatavad tehnikad on erinevates situatsioonides erinevad, olenevalt knealust vara puudutavast olukorrast. Ndisvrtuse tehnikate rakendamisel varade mtmiseks jrgitakse aga siiski jrgmisi ldphimtteid: a) rahavoogude diskonteerimisel kasutatavad intressimrad peaksid vljendama eeldusi, mis on vastavuses eeldatavates rahavoogudes sisalduvatega. Vastasel korral arvestatakse mnede eelduste mju kaks korda vi ldse mitte. Niteks vib 12%-list diskontomra rakendada saadaoleva laenu lepinguphiste rahavoogude suhtes. See mr vljendab teatud omadustega laenudest tulenevate kohustuste mittetitmist. Sama 12%-list diskontomra ei tohi kasutada eeldatavate rahavoogude diskonteerimisel, sest need rahavood juba vljendavad eeldusi tulevaste kohustuste mittetitmise suhtes. eeldatavad rahavood vi diskontomrad peaksid olema vabad moonutustest ja knealuse varaga mitte seotud faktoritest. Niteks moonutab mtmist neto rahavoogude tahtlik alahindamine ilmselge eesmrgiga suurendada vara tulevast kasumlikkust. eeldatavad rahavood vi diskontomrad peaksid vljendama pigem erinevate vimalike tulemuste hulka kui hte, kige tenolisemat miinimum- vi maksimumsummat.

b)

c)

262

ET IAS 36

Ndisvrtuse meetodid: traditsiooniline ja eeldatavate rahavoogude meetod

Traditsiooniline meetod
A4. Ndisvrtuse rakendamisel kasutatakse arvestuses traditsiooniliselt hte eeldatavate rahavoogude hinnangut ja hte diskontomra, mida tihti kirjeldatakse kui riskile vastavat mra. Tegelikkuses eeldab traditsiooniline meetod, et ks diskontomr vljendab kiki ootusi tulevaste rahavoogude suhtes ja sobivat riskipreemiat. Seega asetab traditsiooniline meetod rhu eelkige diskontomra valimisele. Teatud olukordades, niteks kui vrreldavad varad on turul jlgitavad, on traditsiooniline meetod suhteliselt kergesti rakendatav. Varad, millest tulenevad lepinguphised rahavood, on sarnased turul osalejate poolt kirjeldatavate 12% vlakiri tpi varadega. Traditsiooniline meetod ei pruugi adekvaatselt lahendada teatud keerukamaid mtmise probleeme nagu mitterahaliste varade mtmine, mille objekti vi sellega sarnase objekti puhul puudub turg. Sobiva riskile vastava mra leidmiseks on vajalik vhemalt kahe objekti anals vara, mis on turul olemas ja millel on jlgitav intressimr, ning selle vara mtmine. Mdetavatele rahavoogudele sobiva diskontomra peab tuletama teise vara jlgitavast intressimrast. Sellise jrelduse tegemiseks on vajalik, et teise vara rahavood oleksid sarnased mdetava vara omadele. Seetttu peab mtja: a) b) c) d) e) kindlaks tegema diskonteeritavad rahavood; kindlaks tegema turul teise vara, mille rahavood on sarnased; vrdlema kahe objekti rahavooge, veendumaks, et need on sarnased (nt kas mlemad on lepinguphised rahavood vi on ks lepinguphine ja teine hinnanguline rahavoog?); hindama, kas hes objektis on komponente, mis teises puuduvad (nt kas ks on likviidsem kui teine); ning hindama, kas mlemad rahavood kituvad (ehk muutuvad) muutuvates majanduslikes tingimustes sarnaselt.

A5.

A6.

Eeldatavate rahavoogude meetod

A7. Eeldatavate rahavoogude meetod on teatud situatsioonides thusam mtmisvahend kui traditsiooniline meetod. Mtmisel kasutab eeldatavate rahavoogude meetod he kige tenolisema rahavoo asemel kiki ootusi tulevaste rahavoogude kohta. Niteks vib rahavoog olla 100 V, 200 V vi 300 V, tenosustega vastavalt 10%, 60% ja 30%. Eeldatav rahavoog on 220 V. Seega erineb eeldatavate rahavoogude meetod traditsioonilisest meetodist selle poolest, et keskendub knealuste rahavoogude otsesele analsile ning mtmisel kasutatavatele ksikasjalikematele eeldustele. Eeldatavate rahavoogude meetod vimaldab ka ndisvrtuse tehnikate kasutamist, kui rahavoogude ajastus on ebakindel. Niteks vib 1 000 V suuruse rahavoo saada he, kahe vi kolme aastaga, tenosustega vastavalt 10%, 60% ja 30%. Jrgnev nide demonstreerib eeldatava ndisvrtuse arvutamist sellises situatsioonis. 1000 V ndisvrtus 1 aastaga 5% puhul Tenosus 1000 V ndisvrtus kahe aastaga 5.25% puhul Tenosus 1000 V ndisvrtus kolme aastaga 5.50% puhul 952.38 V 10.00% 902.73 V 60.00% 851.61 V 541.64 V 95.24 V

A8.

263

ET IAS 36

Tenosus Eeldatav ndisvrtus

30.00%

255.48 V 892.36 V

A9.

Eeldatav ndisvrtus 892.36 V erineb traditsioonilisel meetodil arvestatud parimast hinnangust, milleks on 902.73 V (60% tenosus). Traditsioonilise ndisvrtuse arvutamine selle nite puhul nuab otsustamist, millist rahavoogude vimalikku ajastust kasutada, ning ei vljendaks seega teiste ajastuste vimalikkust. Seda seetttu, et traditsioonilise ndisvrtuse arvutamise diskontomr ei saa vljendada ebakindlusi ajastuses. Tenosuste kasutamisel on eeldatavate rahavoogude meetodil oluline osa. Mned kahtlevad, kas tenosuste omistamine limalt subjektiivsetele hinnangutele ei viita suuremale tpsusele, kui see tegelikult vimalik on. Kuid traditsioonilise meetodi nuetekohane rakendamine (kirjeldatud paragrahvis A6) neb ette samasuguseid hinnanguid ja subjektiivsust, ilma et esitataks selgelt arvutamisprotseduur, nagu seda vimaldab eeldatavate rahavoogude meetod. Mitmed praktikas kasutatavad hinnangud sisaldavad mitteametlikult eeldatavate rahavoogude meetodi elemente. Lisaks peavad raamatupidajad tihti mtma vara piiratud informatsiooni phjal selle vimalike rahavoogude tenosuste kohta. Niteks vib raamatupidaja puutuda kokku jrgmise situatsiooniga: a) hinnanguline summa jb vahemikku 50 V ja 250 V, kuid kski sellesse vahemikku jv summa ei ole kige tenolisem. Selle piiratud informatsiooni phjal on hinnanguline eeldatav rahavoog 150 [(50 + 250)/2] V. hinnanguline summa jb vahemikku 50 V ja 250 V ning kige tenolisem summa on 100 V. Kuid iga summaga seotud tenosused pole teada. Selle piiratud informatsiooni phjal on eeldatav rahavoog 133.33 [(50 + 250)/3] V. hinnanguline summa on 50 V (tenosus 10%), 250 V (tenosus 30%) vi 100 V (tenosus 60%). Selle piiratud informatsiooni phjal on eeldatav rahavoog 140 [(50 0,10) + (250 0,30) + (100 0,60)] V.

A10.

A11.

b)

c)

Igal juhul annab eeldatavate rahavoogude meetod tenoliselt parema kasutusvrtuse hinnangu kui kige tenolisem, miinimum- vi maksimumsumma eraldi. A12. Eeldatavate rahavoogude meetodi rakendamise kohta kehtib ratsionaalsuse piirang. Mnedel juhtudel vib (majandus)ksusel olla juurdeps suurele hulgale andmetele ja ta vib vlja ttada mitmeid rahavoogude stsenaariume. Teistel juhtudel suudab (majandus)ksus ilma olulisi kulutusi tegemata koostada erinevate rahavoogude kohta ainult ldised seisukohad. (Majandus)ksus peab tasakaalustama lisainformatsiooni hankimisega seotud kulutused lisandvrtusega, mida selline informatsioon mtmise usaldusvrsusele annab. Mned vidavad, et eeldatavate rahavoogude tehnika pole adekvaatne ksiku objekti vi objekti, millel on piiratud arv vimalikke tulemusi, mtmiseks. Nad toovad niteks vara, millel on kaks vimalikku tulemust: 90%-line tenosus, et rahavoog on 10 V, ja 10%-line tenosus, et rahavoog on 1 000 V. Nad theldavad, et selle nite arvatav rahavoog on 109 V ja kritiseerivad seda tulemust, kuna see ei vljenda lpuks makstavat summat. Sellised vited peegeldavad erimeelsusi mtmise eesmrgi suhtes. Kui eesmrgiks on tekkivate kulutuste koondamine, ei anna eeldatavate rahavoogude meetod statistiliselt usaldusvrset hinnangut arvatavate kulude kohta. Kuid kesolev standard puudutab siiski vara kaetava vrtuse mtmist. Antud nites ei ole vara kaetav vrtus tenoliselt 10 V, kuigi see on kige tenolisem rahavoog. Seda seetttu, et 10 V mtmine ei arvesta rahavoo ebakindlust vara mtmisel. Ebakindel rahavoog esitatakse hoopis kui kindel rahavoog. kski ratsionaalne (majandus)ksus ei mks selliste omadustega vara 10 V eest.

A13.

A14.

Diskontomr
A15. kskik kumba meetodit (majandus)ksus vara kasutusvrtuse mtmiseks ka ei vali, ei tohi rahavoogude diskonteerimisel kasutatavad intressimrad vljendada riske, mille suhtes eeldatavaid rahavooge on korrigeeritud. Vastasel korral arvestatakse mnede eelduste mju kaks korda.

264

ET IAS 36

A16.

Kui varaspetsiifiline mr ei ole turul otseselt kttesaadav, kasutab (majandus)ksus diskontomra prognoosimisel asendusmeetmeid. Eesmrgiks on vimalikult tpselt hinnata turu hinnangut jrgneva kohta: a) b) raha ajavrtus perioodidel kuni vara kasuliku eluea lpuni; ja paragrahvis A1 esitatud tegurid b, d ja e ulatuses, mil mral antud faktorid ei ole hinnanguliste rahavoogude leidmisel phjustanud parandusi.

A17.

Sellise hinnangu andmisel viks (majandus)ksus vtta alustuseks arvesse jrgmisi mrasid: a) b) c) (majandus)ksuse kaalutud keskmine kapitali maksumus, mis on mratud niteks finantsvara hindamismudeli kohaselt; (majandus)ksuse alternatiivne laenuintressimr; ning muud turu laenuintresside mrad.

A18.

Neid mrasid peab aga korrigeerima: a) b) vljendamaks turuhinnangut vara eeldatavate rahavoogudega seostatavate eririskide kohta; ja vlistamaks riske, mis ei ole olulised vara hinnangulisi rahavoogude suhtes vi mille suhtes hinnangulisi rahavooge on korrigeeritud.

Arvestada tuleks riskidega nagu riigi-, valuuta- ja hindade riskid. A19 Diskontomr ei sltu (majandus)ksuse kapitali struktuurist ja sellest, kuidas (majandus)ksus on rahastanud vara ostmist, kuna vara kasutamisest tulenevad eeldatavad tulevased rahavood ei sltu sellest, kuidas (majandus)ksus on vara ostmist rahastanud. Paragrahviga 55 nhakse ette, et kasutatav diskontomr oleks maksueelne mr. Seega, kui knealune mr, mida diskontomra hindamisel kasutatakse, on maksujrgne, korrigeeritakse selle mramise aluseid nii, et see oleks maksueelne. (Majandus)ksus kasutab vara kasutusvrtuse hindamisel tavaliselt ht diskontomra. Seejuures kasutab (majandus)ksus erinevaid diskontomrasid erinevate tulevaste perioodide kohta, kui kasutusvrtus on eri perioodide riskide erinevuste vi intressimrade suhtes tundlik.

A20

A21

265

ET IAS 37

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad

Eesmrk
Kesoleva standardi eesmrk on tagada asjakohaste kajastamiskriteeriumide ja mtmisaluste rakendamine eraldiste, tingimuslike kohustiste ja tingimuslike varade suhtes ning piisava informatsiooni avalikustamine lisades, et vimaldada kasutajatel mista nende olemust, ajastust ja summat.

Rakendusala
1 Kesolevat standardit rakendatakse kikide (majandus)ksuste poolt eraldiste, tingimuslike kohustiste ja tingimuslike varade arvestamisel, vlja arvatud eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad: a) b) c) 2 mis tulenevad titmisele kuuluvatest lepingutest, vlja arvatud kahjuliku lepingu korral ja [kehtetu] mille suhtes rakendatakse mnda muud standardit.

Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine

Kesolevat standardit ei rakendata finantsinstrumentide suhtes (sealhulgas garantiid), mis kuuluvad IAS 39-e rakendusalasse.

Titmisele kuuluvad lepingud on lepingud, mille kumbki osapool ei ole oma kohustusi titnud vi mille mlemad osapooled on oma kohustused titnud osaliselt ja vrdsel mral. Kesolevat standardit ei rakendata titmisele kuuluvate lepingute suhtes, vlja arvatud juhul, kui need lepingud on kahjulikud. [Kehtetu] Kui mni teine standard ksitleb spetsiifilist tpi eraldist, tingimuslikku kohustist vi tingimuslikku vara, rakendab (majandus)ksus kesoleva standardi asemel seda standardit. Niteks IFRS 3 rihendused kirjeldab rihenduses omandaja poolt omandatud tingimuslike kohustiste ksitlemist. Samamoodi on teatavaid eraldiseliike ksitletud jrgmistes standardites: a) b) c) d) e) ehituslepingud (vt IAS 11 Ehituslepingud); tulumaks (vt IAS 12 Tulumaks); rendilepingud (vt IAS 17 Rendid). Kuna IAS 17 Rendid ei sisalda siiski kahjulikuks muutunud kasutusrendilepingu ksitlemise erinudeid, rakendatakse sellistel juhtudel kesolevat standardit; hvitised ttajatele (vt IAS 19 Hvitised ttajatele); ja kindlustuslepingud (vt IFRS 4 Kindlustuslepingud). Siiski rakendatakse kesolevat standardit kindlustusandja eraldiste, potentsiaalsete kohustuste ja potentsiaalsetele varade suhtes, mis ei tulene lepingulistest kohustustest ega igusest kindlustuslepingute alusel IFRS 4 rakendusalas.

4 5

Mned eraldistena ksitletud summad vivad olla seotud tulude kajastamisega, niteks juhul, kui (majandus)ksus annab teenustasu eest garantiisid. Kesolev standard ei ksitle tulude kajastamist. IAS 18-s Tulu mratakse kindlaks asjaolud, millal tulusid kajastatakse ning antakse praktilisi kajastamiskriteeriumide rakendamise juhiseid. Kesolev standard ei muuda IAS 18-s esitatud nudeid.

266

ET IAS 37

Kesolevas standardis mratletakse eraldised kohustistena, mille ajastus vi summa ei ole kindel. Mnedes riikides kasutatakse mistet eraldis ka selliste kirjete suhtes nagu kulum, varade vrtuse langus ja ebatenoliselt laekuvad nuded: need on varade bilansilise maksumuse korrigeerimised ning kesolevas standardis neid ei ksitleta. Muud standardid mravad kindlaks, kas kulutusi ksitletakse varade vi kuludena. Kesolevas standardis knealuseid ksimusi ei ksitleta. Sarnaselt ei keela ega nua kesolev standard eraldise tegemise korral kajastatud kulutuste kapitaliseerimist. Kesolevat standardit rakendatakse mberstruktureerimiste eraldiste suhtes (kaasa arvatud lpetatud tegevusvaldkonnad). Kui mberstruktureerimist vib mratleda lpetatud tegevusvaldkonnana, vivad IFRS 5 Mgiks hoitav phivara ja lpetatud tegevusvaldkonnad alusel olla nutavad tiendavad avalikustamised.

Misted
10 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Eraldis on kohustis, mille ajastus vi summa ei ole kindel. Kohustis on (majandus)ksuse eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mdunud sndmustest ja mille titmise tulemusena (majandus)ksuse majanduslikku kasu sisaldavad ressursid eeldatavalt vhenevad. Kohustav sndmus on sndmus, mille tulemuseks on juriidiline vi faktiline kohustus, mille titmisele puudub (majandus)ksusel reaalne alternatiiv. Juriidiline kohustus on kohustus, mis tuleneb: a) b) c) lepingust (selle otseste vi kaudsete tingimuste kaudu); igusaktidest; vi muust iguslikust alusest.

Faktiline kohustus on (majandus)ksuse tegevusest tulenev kohustus, mis tuleneb asjaolust, et: a) (majandus)ksus on teistele osapooltele vljakujunenud tegevustavaga vi avaldatud phimtetega vi piisavalt konkreetse hetketeadaandega mrku andnud, et ta on nus aktsepteerima teatavaid kohustusi; ja selle tulemusena on (majandus)ksus tekitanud knealustes teistes osapooltes igustatud ootuse, et ta tidab nimetatud kohustused.

b)

Tingimuslik kohustis on: a) vimalik mdunud sndmusest tekkinud kohustus, mille olemasolu kinnitab vaid he vi mitme ebakindla tuleviku sndmuse toimumine vi mittetoimumine, mis ei ole tielikult (majandus)ksuse kontrolli all; vi eksisteeriv mdunud sndmustest tekkinud kohustus, kuid mida ei ole kajastatud, sest: i) ii) ei ole tenoline, et kohustuse titmiseks tuleb loovutada majanduslikku kasu sisaldavaid ressursse; vi kohustuse summat ei saa piisava usaldusvrsusega mta.

b)

Tingimuslik vara on vimalik vara, mis tuleneb mdunud sndmusest ning mille olemasolu kinnitab ainult he vi mitme sellise tulevikusndmuse toimumine vi mittetoimumine, mis on ebakindlad ja mida (majandus)ksus tielikult ei kontrolli. Kahjulik leping on leping, mille puhul lepingujrgsete kohustuste titmisega kaasnevad vltimatud kulutused letavad lepingust eeldatavalt saadavat majanduslikku kasu.

267

ET IAS 37

mberstruktureerimine on juhtkonna kavandatav ja kontrollitav programm, mis oluliselt muudab jrgmist: a) b) (majandus)ksuse ritegevuse ulatust; vi ritegevuse lbiviimise viisi.

Eraldised ja muud kohustised

11 Eraldised erinevad muudest kohustistest, niteks vlgadest hankijatele ja viitvlgadest, kuna nende titmiseks vajalike tulevaste kulutuste ajastus vi summa ei ole kindel. Seevastu: a) b) vlad hankijatele on kohustised tasuda saadud vi tarnitud kaupade ja teenuste eest, mille kohta on esitatud arve vi mille osas on hankijaga formaalselt kokku lepitud; ja viitvlad on kohustised tasuda saadud vi tarnitud kaupade ja teenuste eest, mille eest ei ole tasutud, mille kohta ei ole esitatud arvet ja mille osas ei ole hankijaga formaalselt kokku lepitud, sealhulgas ttajatele tasumisele kuuluvad summad (niteks tekkephiselt kajastatud puhkusekohustise summad). Kuigi mnikord on vaja hinnata viitvlgade ajastust vi summat, on nendega seotud ebakindlus harilikult palju viksem kui eraldiste korral.

Viitvlgasid nidatakse sageli osana vlgadest hankijatele vi osana muudest vlgadest, samal ajal kui eraldisi nidatakse eraldi.

Eraldiste ja tingimuslike kohustiste vaheline seos

12 ldiselt on kik eraldised tingimuslikud, kuna nende ajastus vi summa ei ole kindel. Kesolevas standardis kasutatakse mistet tingimuslik siiski nende kohustiste ja varade kohta, mida ei kajastata bilansis, kuna nende olemasolu kinnitab ainult he vi mitme sellise tulevikusndmuse toimumine vi mittetoimumine, mis on ebakindlad ja mida (majandus)ksus tielikult ei kontrolli. Lisaks kasutatakse mistet tingimuslik kohustis selliste kohustiste kohta, mis ei vasta bilansis kajastamise kriteeriumidele. Kesolevas standardis eristatakse ksteisest: a) eraldised, mida kajastatakse kohustistena (eeldusel, et on vimalik anda usaldusvrne hinnang), kuna need on eksisteerivad kohustused, mille titmise tulemusena majanduslikku kasu sisaldavad ressursid tenoliselt vhenevad; ja tingimuslikud kohustised, mida ei kajastata kohustistena, kuna need on kas: i) ii) vimalikud kohustused, sest ei ole veel kindel, kas (majandus)ksusel on eksisteeriv kohustus, mis vib phjustada majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vhenemise; vi eksisteerivad kohustused, mis ei vasta kesolevas standardis esitatud kajastamiskriteeriumidele (sest on ebatenoline, et knealuse kohustuse titmise tulemusena majanduslikku kasu sisaldavad ressursid vhenevad vi kohustuse suurust ei ole vimalik piisava usaldusvrsusega mta).

13

b)

Kajastamine Eraldis
14 Eraldis kajastatakse jrgmistel juhtudel: a) (majandus)ksusel on mdunud sndmusest tulenev eksisteeriv kohustus (juriidiline vi faktiline);

268

ET IAS 37

b) c)

on tenoline, et selle kohustuse titmise tulemusena majanduslikku kasu sisaldavad ressursid vhenevad; ja kohustuse summa on usaldusvrselt hinnatav.

Kui knealused tingimused ei ole tidetud, eraldist ei kajastata.

Eksisteeriv kohustus
15 Mnel harval juhul ei ole selge, (majandus)ksusel on eksisteeriv kohustus vi mitte. Sel juhul otsustatakse, et (majandus)ksusel on minevikusndmusest tulenev eksisteeriv kohustus juhul, kui kogu kttesaadavat tendusmaterjali arvesse vttes on eksisteeriva kohustuse olemasolu bilansipeval tenolisem kui selle puudumine. Peaaegu alati on selge, kas mdunud sndmusest tuleneb eksisteeriv kohustus vi mitte. Harvadel juhtudel, niteks kohtuvaidluse korral, vib olla vaieldav, kas teatavad sndmused on toimunud vi kas nendest sndmustest tuleneb eksisteeriv kohustus. Sel juhul mrab (majandus)ksus kindlaks, kas bilansipeval on eksisteeriv kohustus, arvestades kogu kttesaadavat tendusmaterjali, sealhulgas niteks ekspertide arvamust. Asjaomane tendusmaterjal sisaldab kiki bilansipevajrgsete sndmustega seotud tiendavaid tendeid. Selle tendusmaterjali phjal: a) b) kui eksisteeriva kohustuse olemasolu bilansipeval on tenolisem kui selle puudumine, kajastab (majandus)ksus eraldise (kui kajastamiskriteeriumid on tidetud); ja kui eksisteeriva kohustuse puudumine bilansipeval on tenolisem kui selle olemasolu, avalikustab (majandus)ksus tingimusliku kohustise, vlja arvatud juhul, kui majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vhenemise vimalus on rmiselt vhetenoline (vt paragrahv 86).

16

Mdunud sndmus
17 Mdunud sndmust, millest tuleneb eksisteeriv kohustus, nimetatakse kohustavaks sndmuseks. Sndmust peetakse kohustavaks sndmuseks juhul, kui (majandus)ksusel puudub reaalne alternatiiv sndmusest tuleneva kohustuse titmisele. See on nii ainult jrgmistel juhtudel: a) b) 18 kui kohustuse titmist on vimalik seadusega nuda; vi faktilise kohustuse korral, kui sndmus (milleks vib olla (majandus)ksuse tegevus) on tekitanud teistes osapooltes igustatud ootusi, et (majandus)ksus tidab kohustuse.

Finantsaruanded ksitlevad (majandus)ksuse finantsseisundit aruandeperioodi lpus, mitte aga (majandus)ksuse vimalikku seisundit tulevikus. Seetttu ei kajastata eraldisi nende kulutuste osas, mis on vajalikud ritegevuse teostamiseks tulevikus. (Majandus)ksuse bilansis kajastatakse ainult bilansipeval eksisteerivaid kohustisi. Eraldistena kajastatakse ainult neid mdunud sndmustest tulenevaid kohustusi, mis eksisteerivad sltumatult (majandus)ksuse tegevusest tulevikus (st ritegevuse teostamisest tulevikus). Sellised kohustused on niteks ebaseadusliku keskkonnakahjustuse puhul makstavad trahvid ja puhastuskulud, mille tulemusena majanduslikku kasu sisaldavad ressursid vhenevad sltumatult (majandus)ksuse tegevusest tulevikus. Samuti kajastab (majandus)ksus eraldise seoses naftaseadmete vi tuumaelektrijaama kigust maha vtmisega tekkivate kuludega niivrd, kuivrd (majandus)ksus on kohustatud hvitama juba tekitatud kahju. Seevastu vib (majandus)ksusel olla kavatsus vi vajadus, niteks rialase surve vi juriidiliste nuete tttu, teha kulutusi selleks, et oma ritegevust tulevikus teatud viisil lbi viia (niteks paigaldada teatavat liiki tehasesse suitsufiltreid). Kuna (majandus)ksus vib tulevasi kulutusi oma tulevase tegevusega vltida, niteks oma ritegevuse viisi muutes, ei ole tal selle tulevase kulutuse osas eksisteerivat kohustust ja seega eraldist ei kajastata. Kohustus hlmab alati teist osapoolt, kelle suhtes (majandus)ksusel on kohustus. Teist osapoolt, kelle suhtes (majandus)ksusel on kohustus, ei ole siiski alati vaja identifitseerida selleks vib olla ka laiem avalikkus. Et kohustus hlmab alati siduvat tulevikukohustust teise osapoole suhtes, siis juhtkonna vi direktoraadi otsus ei tekita veel faktilist kohustust, mis eksisteeriks bilansipeval, vlja arvatud juhul, kui asjaomaseid isikuid on sellest enne bilansipeva teavitatud piisavalt konkreetsel viisil, tekitamaks neis igustatud ootust, et (majandus)ksus tidab oma kohustused.

19

20

269

ET IAS 37

21

Sndmusest, millest ei tulene kohustust otsekohe, vib tuleneda kohustus hiljem, kui seadusemuudatused vi (majandus)ksuse tegevus (niteks piisavalt konkreetne avalik teadaanne) phjustavad faktilise kohustuse. Niteks keskkonnakahjustuse puhul ei pruugi olla tagajrgede krvaldamise kohustust. Ent kahjustuse phjustamine muutub kohustavaks sndmuseks juhul, kui uus seadus nuab juba tekitatud kahju hvitamist vi kui (majandus)ksus tunnistab avalikult oma vastutust kahju hvitamise eest viisil, mis tekitab faktilise kohustuse. Kui esitatud seaduseelnu ksikasjad ei ole veel lplikud, tekib kohustus ainult juhul, kui seaduse vastuvtmine esitatud kujul on praktiliselt kindel. Kesolevas standardis ksitletakse sellist kohustust juriidilise kohustusena. Vastuvtmisega seotud protseduuride erinevuste tttu on vimatu nimetada konkreetset sndmust, mis muudaks seaduse vastuvtmise praktiliselt kindlaks. Sageli ei ole vimalik seaduse vastuvtmises praktiliselt kindel olla enne, kui see on vastu vetud.

22

Tenoline majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vhenemine

23 Kohustise kajastamiseks ei ole vajalik mitte ksnes eksisteeriva kohustuse olemasolu, vaid ka tenoline majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vhenemine knealuse kohustuse titmisel. Kesoleva standardi rakendamisel* on ressursside vhenemine vi muu sndmus tenoline siis, kui sndmus pigem toimub kui ei toimu, st tenosus, et sndmus toimub, on suurem kui tenosus, et sndmus ei toimu. Kui eksisteeriva kohustuse olemasolu ei ole tenoline, avalikustab (majandus)ksus tingimusliku kohustise, vlja arvatud juhul, kui majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vhenemise vimalus on rmiselt vhetenoline (vt paragrahv 86). Mitmete sarnaste kohustuste (niteks tootegarantiide vi sarnaste lepingute) olemasolu korral mratakse kohustuste titmiseks vajaliku ressursside vhenemise tenosus kindlaks, vaadeldes kiki kohustusi kui ht tervikut. Kuigi iga ksiku objekti puhul vib ressursside vhenemise tenosus olla vike, vib kigi kohustuste osas tervikuna ressursside teatav vhenemine tenoliseks osutuda. Sellisel juhul eraldis kajastatakse (kui teised kajastamiskriteeriumid on tidetud).

24

Kohustuse usaldusvrne hindamine

25 Hinnangute kasutamine on finantsaruannete koostamise lahutamatu osa ega vhenda nende usaldusvrsust. Eelkige kehtib see eraldiste puhul, mis oma olemuselt on palju ebakindlamad kui enamik muid bilansikirjeid. Vlja arvatud rmiselt harvadel juhtudel, suudab (majandus)ksus kindlaks mrata vimalike tulemuste vahemiku ja saab seega anda kohustuse kohta hinnangu, mis on eraldise kajastamisel kasutamiseks piisavalt usaldusvrne. Nendel rmiselt harvadel juhtudel, kui usaldusvrset hinnangut ei ole vimalik anda, eksisteerib kohustis, mida ei saa kajastada. Knealune kohustis avalikustatakse tingimusliku kohustisena (vt paragrahv 86).

26

Tingimuslikud kohustised
27 28 29 (Majandus)ksus ei kajasta bilansis tingimuslikku kohustist. Tingimuslik kohustis avalikustatakse vastavalt paragrahvile 86, vlja arvatud juhul, kui majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vhenemise vimalus on rmiselt vhetenoline. Kui (majandus)ksus vastutab solidaarselt kohustuse titmise eest, ksitletakse seda osa kohustusest, mille titmist eeldatakse teistelt osapooltelt, tingimusliku kohustisena. (Majandus)ksus kajastab eraldise kohustuse selle osa suhtes, mille puhul majanduslikku kasu sisaldavad ressursid tenoliselt vhenevad, vlja arvatud nendes rmiselt harvades olukordades, kui usaldusvrset hinnangut ei ole vimalik anda. Tingimuslikud kohustised vivad edasi areneda viisil, mida algselt ei oodatud. Seeprast hinnatakse neid pidevalt, et mrata kindlaks, kas majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vhenemine on muutunud tenoliseks. Kui on muutunud tenoliseks, et varem tingimusliku kohustisena ksitletud kohustuse titmiseks on vajalik tulevase majandusliku kasu vhenemine, kajastatakse eraldis finantsaruannetes perioodil, mille jooksul vhenemise

30

Kesolevas standardis tlgendatakse mistet tenoline thenduses pigem toimub, kui ei toimu, mis ei pruugi kattuda teistes rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites kasutatud tlgendusega.

270

ET IAS 37

tenosus muutus (vlja arvatud need rmiselt harvad olukorrad, kui usaldusvrset hinnangut ei ole vimalik anda).

Tingimuslikud varad
31 32 (Majandus)ksus ei kajasta bilansis tingimuslikku vara. Tingimuslikud varad tekivad harilikult planeerimatutest vi muudest ootamatutest sndmustest, mille tulemusel tekib vimalus, et (majandus)ksus saab majanduslikku kasu. Nitena vib tuua nude, mille (majandus)ksus esitab juriidilise protsessi kigus, mille tulemus on ebakindel. Tingimuslikke varasid ei kajastata bilansis, kuna selle tagajrjel vidakse kajastada tulu, mida (majandus)ksus ei pruugi kunagi saada. Kuid juhul, kui tulu realiseerumine on praktiliselt kindel, ei ole sellega seotud vara tingimuslik vara ja selle kajastamine bilansis on asjakohane. Tingimuslik vara avalikustatakse vastavalt paragrahvile 89 juhul, kui majandusliku kasu saamine on tenoline. Tingimuslikke varasid hinnatakse pidevalt, et tagada nende muutuste asjakohane esitamine finantsaruannetes. Kui majandusliku kasu saamine on muutunud praktiliselt kindlaks, kajastatakse vara ja sellega seotud tulu finantsaruannetes perioodil, mille jooksul see muutus toimus. Kui majandusliku kasu suurenemine on muutunud tenoliseks, avalikustab (majandus)ksus tingimusliku vara (vt paragrahv 89).

33

34 35

Mtmine Parim hinnang

36 37 Eraldisena kajastatud summa peab vastama parimale hinnangule eksisteeriva kohustuse titmiseks vajalike kulutuste kohta bilansipeva seisuga. Parim hinnang eksisteeriva kohustuse titmiseks vajaliku kulutuste kohta on summa, mille (majandus)ksus ratsionaalsetel kaalutlustel maksaks, et kohustust bilansipeval tita vi see samal ajal kolmandale osapoolele le kanda. Sageli on vimatu vi liiga kallis kohustust bilansipeval tita vi le kanda. Hinnang summa kohta, mille (majandus)ksus kohustuse titmiseks vi lekandmiseks ratsionaalsetel kaalutlustel maksaks, annab siiski parima hinnangu kulutuste kohta, mis on vajalikud eksisteeriva kohustuse titmiseks bilansipeval. Hinnang tulemuse ja majandusliku mju kohta phineb (majandus)ksuse juhtkonna otsusel, tuginedes sarnaste tehingute kogemusele ja mnedel juhtudel sltumatutele eksperthinnangutele. Asjaomane tendusmaterjal sisaldab kiki bilansipevajrgsete sndmustega seotud tiendavaid tendeid. Vastavalt olukorrale ksitletakse eraldisena kajastatava summaga seotud ebakindlaid asjaolusid mitmel erineval viisil. Kui mdetav eraldis hlmab suurt hulka objekte, vaagitakse kohustuse hindamisel kiki vimalikke tulemusi vastavalt nende toimumise tenosusele. Sellist statistilist hindamismeetodit nimetatakse eeldatavaks vrtuseks. Seega on eraldise summa erinev sltuvalt sellest, kas kahjumi tenosus on niteks 60% vi 90%. Kui vimalike tulemuste vahemik on lai ja iga punkti tenosus on sama suur kui mistahes teisel punktil selles vahemikus, kasutatakse vahemiku keskpunkti.

38

39

271

ET IAS 37

Nide (Majandus)ksus mb tooteid, mille garantii kohaselt kaetakse nende tootmisdefektide remondikulud, mis avastatakse esimese kuue kuu jooksul prast toote ostmist. Kui kigil mdud toodetel avastataks viksemaid defekte, ulatuksid remondikulud he miljonini. Kui kigil mdud toodetel esineksid suuremad defektid, ulatuksid remondikulud nelja miljonini. (Majandus)ksuse eelnevad kogemused ja tulevikuootused nitavad, et eeloleval aastal ei ole 75%-l mdud toodetest htegi defekti, 20%-l mdud toodetest on viksemad defektid ja 5%-l mdud toodetest on suuremad defektid. Koosklas paragrahviga 24 hindab (majandus)ksus garantiikohustustest tuleneva ressursside vhenemise tenosust tervikuna. Remondikulude eeldatav maksumus on: (75% nullist) + (20% 1 000 000-st) + (5% 4 000 000-st) = 400 000

40

he konkreetse kohustuse mtmise korral vib parimaks hinnanguks kohustise osas olla tema individuaalne kige tenolisem tulemus. Kuid isegi sel juhul kaalub (majandus)ksus teisi vimalikke tulemusi. Kui muud vimalikud tulemused on kige tenolisemast tulemusest peamiselt suuremad vi peamiselt viksemad summad, on parimaks hinnanguks vastavalt suurem vi viksem summa. Niteks kui (majandus)ksus peab hvitama tsise vea suures tehases, mille ta kliendile ehitas, vib individuaalseks kige tenolisemaks tulemuseks esimese paranduskatse nnestumisel olla kulu 1000 hikut, ent kui on olemas mrkimisvrne vimalus, et tuleb teha tiendavaid paranduskatseid, tuleb eraldisena kajastada suurem summa. Eraldist mdetakse maksueelselt ning eraldise mju tulumaksule ja selle muutusi ksitletakse IAS 12-s.

41

Riskid ja ebakindlad asjaolud

42 43 Eraldise osas parima hinnangu andmiseks tuleb arvesse vtta seotud sndmuste ja olukordadega paratamatult kaasnevaid riske ja ebakindlaid asjaolusid. Risk kirjeldab tulemuste mitmekesisust. Korrigeerimine vastavalt riskile vib suurendada kohustise suuruseks mdetud summat. Ebakindlatel asjaoludel phinevate hinnangutega tuleb olla ettevaatlik, et vltida tulu vi varade lehindamist ja kulude vi kohustiste alahindamist. Ebakindlad asjaolud ei igusta siiski liigsete eraldiste tegemist ega kohustiste sihilikku lehindamist. Niteks kui eriti ebasoodsast tulemusest tulenevaid kulutusi on hinnatud konservatiivselt, siis ei tohi ksitleda selle tulemuse tenosust tahtlikult suuremana kui on reaalne. Hoolikalt peab vltima riski ja ebakindlate asjaolude mitmekordset arvesse vtmist ning sellest tulenevat eraldise lehindamist. Kulutuste summaga seotud ebakindlad asjaolud avalikustatakse vastavalt paragrahvi 85 punktile b.

44

Ndisvrtus
45 46 Kui raha ajavrtuse mju on oluline, tuleb eraldise summa kajastada kohustuse titmiseks eeldatavalt vajalike kulutuste ndisvrtusena. Raha ajavrtuse tttu on varsti prast bilansipeva toimuva raha vljamaksega seotud eraldised kahjulikumad kui need, mille puhul sama rahasumma vljamakse toimub hiljem. Seeprast diskonteeritakse eraldisi juhul, kui mju on oluline. Diskontomrana (vi -mradena) kasutatakse maksueelset mra (vi maksueelseid mrasid), mis kajastab (kajastavad) turu hinnanguid raha hetkevrtusele ja kohustisele iseloomulikele riskidele. Diskontomr (-mrad) ei tohi kajastada neid riske, mis on arvesse vetud tulevaste rahavoogude hinnangute korrigeerimisel.

47

272

ET IAS 37

Tulevikusndmused
48 49 Tulevikusndmusi, mis vivad mjutada kohustuse titmiseks vajalikku summat, tuleb vtta arvesse eraldise summas juhul, kui on piisavalt objektiivset tendusmaterjali nende sndmuste toimumise kohta. Eeldatavad tulevikusndmused vivad olla eraldiste mtmisel eriti olulised. Niteks vib (majandus)ksus uskuda, et rajatise likvideerimise maksumus prast selle kasutamise lpetamist vheneb seoses tulevaste tehnoloogiaalaste muutustega. Kajastatud summa vastab tehniliselt pdevate objektiivsete vaatlejate igustatud ootusele, vttes arvesse kogu olemasolevat tendusmaterjali likvideerimise ajal kttesaadava tehnoloogia kohta. Seega on asjakohane arvestada niteks maksumuse eeldatava vhenemisega, mis on seotud suurenenud kogemustega olemasoleva tehnoloogia kasutamisel, vi eeldatud maksumusega, mis on seotud olemasoleva tehnoloogia rakendamisega senisest laiaulatuslikumal vi keerukamal likvideerimisel. (Majandus)ksus ei eelda siiski tiesti uue likvideerimistdega seotud tehnoloogia arengut, vlja arvatud juhul, kui seda oletust toetab piisav objektiivne tendusmaterjal. Vimalike uute igusaktide mju vetakse eksisteeriva kohustuse mtmisel arvesse juhul, kui on olemas piisav objektiivne tendusmaterjal selle kohta, et antud igusakti vastuvtmine on praktiliselt kindel. Praktikas on olukordade mitmekesisuse tttu vimatu nimetada ht konkreetset sndmust, mis iga juhtumi puhul piisavat objektiivset tendusmaterjali annaks. Tendusmaterjali on vaja nii selle kohta, mida igusakt hakkab nudma, kui ka selle kohta, kas igusakti vastuvtmine ja rakendamine ettenhtud ajal on praktiliselt kindel. Sageli ei leidu piisavat objektiivset tendusmaterjali enne, kui igusakt on juba vastu vetud.

50

Varade eeldatav vrandamine

51 52 Eraldise mtmisel ei veta arvesse varade eeldatavast vrandamisest saadavat kasumit. Varade eeldatavast vrandamisest saadavat kasumit ei veta arvesse eraldise mtmisel isegi juhul, kui eeldatav mk on tihedalt seotud sndmusega, millest knealune eraldis tuleneb. Selle asemel kajastab (majandus)ksus varade eeldatavast vrandamisest saadava kasumi asjaomaseid varasid ksitlevas standardis ettenhtud ajal.

Hvitused
53 Kui eeldatakse, et teine osapool hvitab mned vi kik eraldise titmiseks vajalikud kulutused, kajastatakse hvitus juhul, ja ainult juhul, kui hvituse saamine prast kohustuse titmist (majandus)ksuse poolt on praktiliselt kindel. Hvitust ksitletakse eraldi varana. Hvitusena kajastatud summa ei tohi letada eraldise summat. Kasumiaruandes vib esitada eraldisega seotud kulud saldeerituna hvitusena kajastatud summaga. Mnikord vib (majandus)ksus oodata, et teine osapool tasub mned vi kik eraldise titmiseks vajalikud kulutused (niteks kindlustuslepingute, vastutusest vabastavate klauslite vi hankijate antud garantiide kaudu). Teine osapool vib hvitada (majandus)ksuse makstud summad vi ise need summad otse tasuda. Enamikul juhtudel vastutab (majandus)ksus kogu knealuse summa eest, seega juhul, kui kolmas osapool mingil phjusel ei maksa, peab (majandus)ksus maksma kogu summa. Sellises olukorras kajastatakse eraldis kogu kohustisesumma ulatuses ja eeldatav hvituse saamine kajastatakse eraldi varana juhul, kui on praktiliselt kindel, et prast kohustise titmist (majandus)ksuse kulutused hvitatakse. Mnedel juhtudel ei vastuta (majandus)ksus knealuste kulutuste eest, kui kolmas osapool jtab need maksmata. Sel juhul ei ole (majandus)ksusel kohustust seoses knealuste kulutustega ning neid ei kajastata eraldistena. Nagu paragrahvis 29 mrgitakse, on kohustus, mille eest (majandus)ksus solidaarselt vastutab, tingimuslik kohustis niivrd, kuivrd eeldatakse selle titmist teiste osapoolte poolt.

54 55

56

57 58

273

ET IAS 37

Muudatused eraldistes
59 Eraldised vaadatakse lbi igal bilansipeval ja korrigeeritakse nii, et need kajastaksid parimat hetkehinnangut. Kui ei ole enam tenoline, et kohustuse titmine eeldab majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vhenemist, tuleb eraldis thistada. Diskonteerimise kasutamise korral suureneb eraldise bilansiline maksumus igal perioodil, peegeldades aja mdumist. Knealune suurenemine kajastatakse laenukasutuse kulutusena.

60

Eraldiste kasutamine
61 62 Eraldist kasutatakse ainult nendeks kulutusteks, mille suhtes see algselt kajastati. Eraldise arvelt kaetakse ainult neid kulutusi, mille kohta algselt eraldis moodustati. Selliste kulutuste katmine eraldise arvelt, mis algselt kajastati muul eesmrgil, varjab kahe erineva sndmuse mju.

Kajastamis- ja mtmisreeglite rakendamine Tulevane tegevuskahjum

63 64 65 Eraldisi ei kajastata tulevase tegevuskahjumi katteks. Tulevane tegevuskahjum ei vasta paragrahvis 10 esitatud kohustise mratlusele ega paragrahvis 14 esitatud eraldiste ldistele kajastamiskriteeriumidele. Asjaolu, et eeldatakse tulevast tegevuskahjumit, viitab sellele, et teatavate tegevusega seotud varade vrtus vib olla langenud. (Majandus)ksus hindab knealuste varade vrtuse langust vastavalt IAS 36-le Varade vrtuse langus.

Kahjulikud lepingud
66 67 Kui (majandus)ksusel on kahjulik leping, tuleb lepingust tulenevat eksisteerivat kohustust kajastada ja mta eraldisena. Mitmed lepingud (niteks osad rutiinsed ostutellimused) vib thistada ilma teisele osapoolele kompensatsiooni maksmata, mistttu neist ei tulene kohustust. Muudes lepingutes stestatakse igused ja kohustused mlemale lepingupoolele. Kui selline leping muutub sndmuste kigus kahjulikuks, kuulub leping kesoleva standardi rakendusalasse ning eksisteerib kajastatav kohustis. Titmisele kuuluvad lepingud, mis ei ole kahjulikud, ei kuulu kesoleva standardi rakendusalasse. Kesolevas standardis on kahjuliku lepinguna mratletud leping, mille puhul lepingust tulenevate kohustuste titmisega kaasnevad vltimatud kulutused letavad lepingust eeldatavalt saadavat majanduslikku kasu. Lepingujrgseks vltimatuks kulutuseks loetakse lepingu katkestamise vikseimat netokulutust, mis on viksem lepingu titmise maksumusest vi selle titmata jtmisest tulenevate kompensatsioonide ja trahvide summast. Enne kahjuliku lepingu suhtes eraldi eraldise tegemist kajastab (majandus)ksus knealuse lepinguga seotud varade vrtuse langusest tuleneva kahjumi (vt IAS 36).

68

69

mberstruktureerimine
70 mberstruktureerimise miste alla kuuluvad niteks jrgmised sndmused: a) ritegevuse haru mk vi lpetamine;

274

ET IAS 37

b) c) d) 71

ritegevuse asukoha sulgemine mingis riigis vi piirkonnas vi ritegevuse mberpaigutamine hest riigist vi piirkonnast teise; muutused juhtkonna struktuuris, niteks mne juhtimistasandi kaotamine; ja phjalikud mberkorraldused, millel on oluline mju (majandus)ksuse tegevuse olemusele ja rhuasetustele.

mberstruktureerimiskulude osas kajastatakse eraldis ainult juhul, kui on tidetud paragrahvis 14 esitatud ldised eraldiste kajastamise kriteeriumid. Paragrahvides 72-83 on selgitatud, kuidas rakendatakse ldisi kajastamiskriteeriume mberstruktureerimise suhtes. Faktiline kohustus mberstruktureerimisest tekib ainult jrgmistel juhtudel: a) (majandus)ksusel on ksikasjalik ametlik mberstruktureerimiskava, milles on kindlaks mratud vhemalt jrgmised asjaolud: i) ii) iii) iv) v) b) mjutatud ritegevus vi ritegevuse osa; peamised mberstruktureerimisest mjutatud asukohad; oma tlepingu lpetamise eest hvitist saavate ttajate asukoht, funktsioon ja hinnanguline arv; planeeritud vljaminekud; ja kava elluviimise aeg; ja

72

(majandus)ksus on tekitanud asjaomastes isikutes igustatud ootuse, et ta teostab mberstruktureerimise, olles kas alustanud knealuse kava elluviimisest vi teavitanud asjaomaseid isikuid kava phipunktidest.

73

Tendusmaterjali selle kohta, et (majandus)ksus on alustanud mberstruktureerimiskava elluviimist, annab niteks seadmete demonteerimine, varade mk vi kava phipunkte ksitlev avalik teadaanne. ksikasjalikku mberstruktureerimiskava ksitlev avalik teadaanne kujutab endast faktilist mberstruktureerimiskohustust ainult juhul, kui seda tehakse sellisel viisil ja piisavalt ksikasjalikult (st kava phipunkte kirjeldades), et teistes osapooltes, nagu kliendid, hankijad ja ttajad (vi nende esindajad), tekitatakse igustatud ootusi, et (majandus)ksus viib mberstruktureerimise ellu. Et kava oleks piisav faktilise kohustuse tekitamiseks ajal, kui see edastatakse asjaomastele isikutele, peab selle elluviimise algus olema kavandatud niipea kui vimalik ning see peab olema lpetatud aja jooksul, mis teeb kava mrkimisvrse muutumise ebatenoliseks. Kui eeldatakse, et enne mberstruktureerimise algust on pikk viivitus vi et mberstruktureerimine vtab lemra kaua aega, on ebatenoline, et kava tekitab teistes igustatud ootuse, et (majandus)ksus on ennast kesoleval hetkel mberstruktureerimisega sidunud, kuna selleks ettenhtud aeg annab (majandus)ksusele vimalusi oma plaane muuta. Juhtkonna vi juhatuse poolt enne bilansipeva vastu vetud mberstruktureerimisotsus ei tekita bilansipeval faktilist kohustust, vlja arvatud juhul, kui (majandus)ksus on enne bilansipeva: a) b) alustanud mberstruktureerimiskava elluviimist; vi teavitanud asjaomaseid isikuid mberstruktureerimiskava phipunktidest piisavalt korrektsel viisil, et tekitada neis igustatud ootus, et (majandus)ksus viib mberstruktureerimise ellu.

74

75

Kui (majandus)ksus alustab mberstruktureerimiskava elluviimist vi teavitab selle phipunktidest asjaomaseid isikuid alles prast bilansipeva, nuab IAS 10 Bilansipevajrgsed sndmused informatsiooni avalikustamist, kui mberstruktureerimine on oluline ja avalikustamata jtmine vib mjutada finantsaruannete kasutajate majanduslikke otsuseid, mis on tehtud finantsaruannete alusel. 76 Kuigi ainult juhtkonna otsus ei tekita faktilist kohustust, vib kohustus tuleneda teistest eelnevatest sndmustest koos sellise otsusega. Niteks vivad lbirkimised ttajate esindajatega tsuhte lpetamisega seotud hvitiste osas vi lbirkimised ostjatega tegevusala mgi osas olla lpetatud ja vajada veel ainult juhatuse kinnitust. Kui see kinnitus on saadud ja sellest on teavitatud teisi osapooli, on (majandus)ksusel faktiline mberstruktureerimiskohustus, kui paragrahvis 72 esitatud tingimused on tidetud.

275

ET IAS 37

77

Mnedes riikides on lplik otsustusigus juhatusel, mille liikmete hulka kuuluvad peale juhtkonna ka teiste huvigruppide (niteks ttajate) esindajad, vi on knealuseid esindajaid vaja enne juhatuse otsuse langetamist sellest teavitada. Kuna sellise juhatuse otsus hlmab knealuste esindajate teavitamist, vib sellest tuleneda faktiline mberstruktureerimiskohustus. Tegevusala mgist ei tulene kohustust enne, kui (majandus)ksus on endale vtnud mgikohustuse, st kui on slmitud siduv mgileping. Isegi kui (majandus)ksus on otsustanud ma mne tegevusala ja sellest otsusest avalikult teada andnud, ei saa tal olla mgikohustust enne, kui on leitud ostja ja slmitud siduv mgileping. Kuni siduva mgilepingu slmimiseni vib (majandus)ksus mber melda ning on sunnitud astuma muid samme, kui vastuvetavatel tingimustel ostjat ei leita. Kui tegevusala mki kujutatakse osana mberstruktureerimisest, kontrollitakse knealuse tegevusala varade vrtuse langust vastavalt IAS 36-le. Kui mk on ainult ks osa mberstruktureerimisest, vib mberstruktureerimise lejnud osade suhtes enne siduva mgilepingu olemasolu tekkida faktiline kohustus. mberstruktureerimise eraldis sisaldab ainult mberstruktureerimisest tulenevaid otseseid kulutusi, mis peavad vastama mlemale jrgmisele tingimusele: a) b) need kaasnevad vltimatult mberstruktureerimisega; ja need ei ole seotud (majandus)ksuse jtkuva tegevusega.

78 79

80

81

mberstruktureerimise eraldis ei hlma jrgmiste asjaoludega seotud kulusid: a) b) c) olemasolevate ttajate mberpe vi -paigutamine; turustamine; vi investeeringud uutesse ssteemidesse ja turustusvrkudesse.

Need kulutused on seotud (majandus)ksuse tulevase ritegevusega ega ole bilansipeval mberstruktureerimisega seotud kohustised. Knealuseid kulutusi ksitletakse samamoodi nagu juhul, kui need oleksid tekkinud mberstruktureerimisest sltumatult. 82 83 Kindlaksmratavat, kuni mberstruktureerimise kuupevani saadavat tulevast tegevuskahjumit ei kaasata eraldisse, vlja arvatud juhul, kui knealune kahjum on seotud paragrahvis 10 mratletud kahjuliku lepinguga. Nagu paragrahviga 51 nutud, ei veta mberstruktureerimise eraldise mtmisel arvesse varade eeldatavast vrandamisest saadavat kasumit, isegi kui varade mki ksitletakse mberstruktureerimise osana.

Avalikustamine
84 (Majandus)ksus avalikustab jrgmised andmed iga eraldiste liigi kohta: a) b) c) d) e) bilansiline maksumus perioodi alguses ja lpus; perioodi jooksul tehtud tiendavad eraldised, sealhulgas olemasolevate eraldiste suurendamine; perioodi jooksul kasutatud summad (st tekkinud ja eraldise arvelt kaetud summad); perioodi jooksul thistatud kasutamata summad; ja perioodi jooksul diskonteeritud summas toimunud kasv, mis tuleneb aja mdumisest ja diskontomra vimalikest muutustest.

Vrdlusandmeid ei nuta. 85 (Majandus)ksus avalikustab jrgmised andmed iga eraldiste liigi kohta: a) kohustuse olemuse lhikirjeldus ning kohustusest tuleneva majandusliku kasu vhenemise eeldatava aeg;

276

ET IAS 37

b)

antud vhenemiste summa ja ajaga seotud ebakindlad asjaolud. Kui see on vajalik asjakohase informatsiooni andmiseks, avalikustab (majandus)ksus philised tulevikusndmuste kohta tehtud eeldused vastavalt paragrahvile 48; ja vimalike eeldatavate hvituste summa, mrkides seoses eeldatavate hvitustega kajastatud vimalike varade summad.

c) 86

Vlja arvatud juhul, kui vljamaksete vimalus seoses kohustise titmisega on rmiselt vhetenoline, avalikustab (majandus)ksus iga bilansipeval eksisteeriva tingimuslike kohustiste liigi kohta tingimuslike kohustiste olemuse lhikirjelduse ja vimaluse korral: a) b) c) hinnangu selle finantsmjule, mdetuna vastavalt paragrahvidele 36-52; vimalike vljamaksete summa ja ajaga seotud ebakindlad asjaolud; ja hvituse saamise vimalikkuse.

87

Mrates kindlaks, milliseid eraldisi vi tingimuslikke kohustisi vib hte liiki koondada, on vaja kaaluda, kas nende objektide olemus on piisavalt sarnane, et nende hine esitamine vastaks paragrahvi 85 punktides a ja b ning paragrahvi 86 punktides a ja b esitatud nuetele. Seega vib olla asjakohane ksitleda he eraldiste liigina eri toodete garantiidega seotud summasid, kuid ei ole asjakohane ksitleda he eraldiste liigina tavalisi garantiisid ja summasid, mis tulenevad kohtumenetlustest. Kui eraldis ja tingimuslik kohustis tulenevad samadest asjaoludest, avalikustab (majandus)ksus need paragrahvides 8486 esitatud nudmiste kohaselt nii, et ilmneks eraldise ja tingimusliku kohustise vaheline seos. Kui majandusliku kasu saamine on tenoline, avalikustab (majandus)ksus bilansipeva tingimuslike varade olemuse lhikirjelduse ning vimaluse korral hinnangu nende finantsmju kohta, mdetuna vastavalt paragrahvides 36-52 eraldiste kohta stestatud phimtetele. Tingimuslike varade avalikustamisel on oluline vltida eksitavaid vihjeid saadavate tulude tenosuse kohta. Kui paragrahvides 86 ja 89 nutud informatsiooni ei ole avalikustatud, kuna seda ei ole vimalik teha, tuleb see asjaolu ra mrkida. rmiselt harvadel juhtudel vib eeldada, et paragrahvides 84-89 nutud informatsiooni osaline vi tielik avalikustamine kahjustab tsiselt (majandus)ksuse positsiooni eraldiste, tingimuslike kohustiste vi tingimuslike varade teemal teiste osapooltega toimuvas vaidluses. Sel juhul ei pea (majandus)ksus seda informatsiooni avalikustama, kuid ta avalikustab vaidluse ldolemuse koos asjaoluga, et informatsiooni ei avalikustata, ning phjendusega, miks seda ei tehta.

88 89

90 91 92

leminekustted
93 Mju, mida kesoleva standardi vastuvtmine selle justumiskuupeval (vi varem) avaldab, kajastatakse selle perioodi jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimisena, mil standardit esimest korda rakendatakse. (Majandus)ksustele soovitatakse, kuid neilt ei nuta, varaseima esitatud perioodi jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimist ning vrdlusandmete mberarvestamist. Kui vrdlusandmeid ei arvestata mber, tuleb see asjaolu avalikustada. [Kehtetu]

94

Justumiskuupev
95 Kesolevat standardit rakendatakse 1. juulil 1999 vi hiljem algavate aruandeperioodide suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab seda standardit enne 1. juulit 1999 algavate perioodide suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. [Kehtetu]

96

277

ET - IAS 38

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 38 Immateriaalsed varad

Eesmrk
1 Kesoleva standardi eesmrk on kehtestada nende immateriaalsete varade, mida mnes muus standardis konkreetselt ei ksitleta, arvestuslik ksitlus. Kesoleva standardi kohaselt kajastab (majandus)ksus immateriaalset vara siis ja ainult siis, kui on tidetud teatud kindlad kriteeriumid. Kesolev standard kirjeldab ka immateriaalsete varade bilansilise (jk)maksumuse mtmise viisi ja esitab immateriaalsetele varadele teatavad avalikustatava teabe nuded.

Rakendusala
2 Kesolevat standardit rakendatakse immateriaalsete varade arvestamisel, vlja arvatud jrgneva puhul: a) b) c) d) 3 mne teise standardi rakendusalasse kuuluvad immateriaalsed varad; finantsvarad, nagu need on mratletud IAS 32-s Finantsinstrumendid: esitamine; uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade kajastamine ja mtmine (vt IFRS 6 Maavarade uuring ja hindamine); ja kulutused, mida tehakse seoses mineraalide, nafta, maagaasi ja muude samalaadsete mittetaastuvate maavarade arendamise ja kaevandamisega.

Kui mnda konkreetset immateriaalse vara liigile rakendatavat arvestusmeetodit ksitletakse mnes muus standardis, siis rakendab (majandus)ksus kesoleva standardi asemel seda standardit. Niteks ei rakendata kesolevat Standardit jrgneva puhul: a) b) c) d) e) immateriaalsed varad, mida (majandus)ksus hoiab mgiks tavaprase ritegevuse kigus (vt IAS 2 Varud ja IAS 11 Ehituslepingud). edasilkkunud tulumaksu varad (vt IAS 12 Tulumaks). IAS 17 Rendid rakendusalasse kuuluvad rendilepingud. ttajate hvitistest tulenevad varad (vt IAS 19 Hvitised ttajatele). IAS 32-s mratletud finantsvarad. Teatud finantsvarade kajastamist ja mtmist kirjeldatakse IAS 27-s Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded, IAS 28-s Sidusettevtetesse tehtud investeeringud ja IAS 31-s Osalemised hisettevtmistes. rihenduses omandatud firmavrtus (vt IFRS 3 rihendused). edasilkkunud omandamisvljaminekud ja immateriaalsed varad, mis tulenevad kindlustusandja IFRS 4 Kindlustuslepingud rakendusalasse kuuluvatest lepinguphistest igustest. IFRS 4 stestab selliste edasilkkunud omandamisvljaminekute suhtes kindlad avalikustamise nuded, aga ei stesta neid immateriaalsete varade suhtes. Seetttu kehtivad selliste immateriaalsete varade suhtes avalikustamise nuded, mis on esitatud kesolevas standardis. immateriaalsed phivarad, mida koosklas IFRS 5-ga Mgiks hoitavad phivarad ja lpetatud tegevusvaldkonnad liigitatakse mgiks hoitavaks (vi mis kuuluvad mgigruppi, mis on liigitatud mgiks hoitavaks).

f) g)

h)

Mned immateriaalsed varad vivad esineda materiaalses vormis, niteks laserplaadil (arvutitarkvara puhul), juriidilise dokumentatsioonina (litsentsi vi patendi puhul) vi filmina. Et teha kindlaks, kas sellist vara, mis

278

ET - IAS 38

sisaldab nii immateriaalse kui ka materiaalse vara komponente, tuleks ksitada IAS 16 Materiaalsed phivarad kohaselt vi kui immateriaalset vara kesoleva standardi kohaselt, hindab (majandus)ksus, kumb komponent on olulisem. Niteks arvutitarkvara, mis juhib seadet ja mis ei tta ilma selle tarkvarata, on tarkvara sellega seotud riistvara lahutamatu osa ja seda ksitatakse materiaalse phivarana. Sama kehtib arvuti operatsioonissteemi kohta. Kui tarkvara ei ole sellega seotud riistvara lahutamatu osa, ksitatakse seda immateriaalse varana. 5 Kesolevat standardit rakendatakse muu hulgas reklaami-, koolitus- ja tegevuse alustamise kuludele ning uurimis- ja arendusvljaminekutele. Uurimis- ja arendusvljaminekud on suunatud teadmiste arendamisele. Seega, kuigi sellise tegevuse tulemuseks vib olla materiaalse vormiga vara (nt prototp), on selle vara materiaalne komponent selle immateriaalse komponendi (st temas sisalduvate teadmiste) krval teisejrguline. Kapitalirendi puhul vib omandatud vara olla nii materiaalne kui immateriaalne. Prast esmast kajastamist arvestab rentnik kapitalirendi tingimustel hoitavat immateriaalset vara koosklas kesoleva standardiga. Filmide, videosalvestuste, nidendite, ksikirjade, patentide ja autoriiguste litsentsilepingutest tulenevad igused ei kuulu IAS 17 rakendusalasse ja need kuuluvad kesoleva standardi rakendusalasse. Kesoleva standardi rakendusalast vivad vlja jda sellised tegevused vi tehingud, mis on nii spetsiifilised, et nende arvestust puudutavaid ksimusi tuleb ksitleda erineval viisil. Sellised ksimused on niteks mineraalide, nafta, maagaasi ja muude samalaadsete mittetaastuvate maavarade uurimise, arendamise vi kaevandamisega, ning kindlustuslepingutega seotud kulutuste arvestamine. Seeprast ei rakendata kesolevat standardit selliste tegevuste ja lepingutega seotud kulutuste suhtes. Samas aga rakendatakse kesolevat standardit muude kaevanduststuses vi kindlustusandjate poolt kasutatavate immateriaalsete varade (nt arvutitarkvara) ja muude nimetatud valdkondades tekkinud kulutuste (nt tegevuse alustamise kulud) puhul.

Misted
8 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Aktiivne turg on turg, kus kehtivad kik jrgmised tingimused: a) b) c) turul kaubeldavad tooted on samalaadsed; ldjuhul on mis tahes ajal vimalik leida huvitatud ostjaid ja mjaid; ja hinnad on avalikkusele kttesaadavad.

rihenduse lepingukuupev on kuupev, mil hinevad pooled juavad sisuliselt justava kokkuleppeni vi, brsil noteeritud (majandus)ksuste puhul, see ldsusele teatavaks tehakse. Vaenuliku levtmise puhul on hinevate poolte vahel justava kokkuleppe saavutamise varaseim kuupev see, mil piisav arv omandatava (majandus)ksuse omanikke on omandaja pakkumise kontrolli levtmiseks heaks kiitnud. Amortisatsioon on immateriaalse vara amortiseeritava osa sstemaatiline jaotamine vara kasulikule elueale. Vara on vahend: a) b) mida (majandus)ksus kontrollib eelnevate sndmuste tulemusena; ja millest oodatakse (majandus)ksusele tulevast majanduslikku kasu.

Bilansiline (jk)maksumus on summa, milles vara kajastatakse prast akumuleeritud amortisatsiooni ja (vara) vrtuse langusest tulenevate akumuleeritud kahjumite mahaarvamist. Soetusmaksumus on vara omandamiseks makstud raha vi raha ekvivalentide summa vi muu makstud tasu iglane vrtus selle omandamise vi ehitamise ajal, vi kui see on rakendatav, siis summa, mis on sellele varale omistatav esmasel kajastamisel koosklas teiste IFRS-ide konkreetsete nuetega, nt IFRS 2 Aktsiaphised maksed. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus vi soetusmaksumuse asendusvrtus, millest on lppvrtus maha arvatud.

279

ET - IAS 38

Arendustegevus on teadusuuringute tulemuste vi muude teadmiste rakendamine uute vi oluliselt tiustatud materjalide, seadmete, toodete, protsesside, ssteemide vi teenuste tootmise kavandamiseks enne kaubandusliku tootmise vi kasutamise algust. (Majandus)ksusespetsiifiline vrtus on rahavoogude ndisvrtus, mida (majandus)ksus eeldab tekkivat vara jtkuvast kasutamisest ning selle vrandamisest vara kasuliku eluea lppedes vi mida ta eeldab tekkivat kohustiste arveldamisel. iglane vrtus on summa, mille eest on vimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus. Kahjum (vara) vrtuse langusest on summa, mille vrra vara bilansiline (jk)maksumus letab selle vara kaetava vrtuse. Immateriaalne vara on eristatav mitterahaline vara, millel puudub materiaalne vorm. Rahalised varad on olemasolev raha ning varad, mis saadakse kindlaksmratud vi kindlaksmratavate rahasummadena. Teadusuuringud seisnevad alguprastes ja planeeritud uuringutes, mille eesmrgiks on omandada uusi teaduslikke vi tehnilisi teadmisi ja arusaamisi. Immateriaalse vara lppvrtus on hinnanguline summa, mida (majandus)ksus saaks kesoleval hetkel vara vrandamisest, millest on maha arvatud hinnangulised vrandamiskulud eeldusel, et selle vara eluiga on lppenud ja see on vastavas tseisundis oma kasuliku eluea lpus. Kasulik eluiga on: a) b) ajavahemik, mille jooksul (majandus)ksus vara eeldatavasti kasutab; vi toodangu- vi muude samalaadsete hikute arv, mida (majandus)ksus eeldatavasti varast saab.

Immateriaalsed varad
9 (Majandus)ksused kasutavad sageli ressursse vi vtavad kohustisi seoses selliste immateriaalsete ressursside nagu teaduslikud vi tehnilised teadmised, uute protsesside vi ssteemide projekteerimine ja juurutamine, litsentsid, intellektuaalomand, turukogemus ja kaubamrgid (k.a marginimed ja vljaannete pealkirjad) omandamiseks, arendamiseks, hoolduseks vi kvaliteedi parandamiseks. Neisse ldistesse jaotistesse kuuluvad niteks arvutitarkvara, patendid, autoriigused, kinofilmid, kliendinimekirjad, hpoteegi teenindamise igused, kalastamisload, impordikvoodid, frantsiisid, kliendisuhted vi suhted tarnijatega, psikliendid, turuosa ja turustusigused. Mitte kik paragrahvis 9 esitatud objektid ei vasta immateriaalse vara mistele, sealhulgas eristatavusele, kontrollile ressursi le ja tulevase majandusliku kasu tekkimisele. Kui kesoleva standardi rakendusalasse kuuluv objekt ei vasta immateriaalse vara mistele, kajastatakse selle omandamise vi loomisega seotud kulutusi tekkimise hetkel kuluna. Kui aga objekt omandatakse rihenduse kigus, moodustab selline objekt osa omandamise kuupeval kajastatavast firmavrtusest (vt paragrahv 68).

10

Eristatavus
11 Immateriaalse vara miste kohaselt peab immateriaalne vara olema eristatav, et seda oleks vimalik firmavrtusest eristada. rihenduses omandatud firmavrtus kujutab endast tasu, mida omandaja maksab individuaalselt mitteeristatavatest ja eraldi kajastatavatest varadest eeldatavasti tulevikus saadava majandusliku kasu eest. Tulevane majanduslik kasu vib tekkida omandatud eristatavate varade koosmjust vi varadest, mida ei ole vimalik finantsaruannetes eraldi kajastada, kuid mille eest omandaja on valmis rihenduses tasu maksma. Vara vastab immateriaalse vara miste kohaselt eristatavuse kriteeriumile, kui see: a) on eristatav, s.t siis, kui seda saab (majandus)ksusest eraldada vi lahutada, eraldi vi koos seotud lepingu, vara vi kohustistega ma, le anda, litsentseerida, rentida vi vahetada; vi

12

280

ET - IAS 38

b)

tuleneb lepingulistest vi muudest juriidilistest igustest, olenemata sellest, kas neid igusi saab (majandus)ksusest vi muudest igustest ja kohustustest le anda vi eraldada.

Kontroll
13 (Majandus)ksus omab vara le kontrolli siis, kui (majandus)ksusel on igus kontrollida sellest ressursist saadavat tulevast majanduslikku kasu ja ta vib piirata teiste ligipsu nimetatud kasule. (Majandus)ksuse vime kontrollida immateriaalse varaga seotud tulevast majanduslikku kasu tuleneb ldjuhul juriidilistest igustest, mille titmist on vimalik kohtus nuda. Juriidiliste iguste puudumisel on kontrolli olemasolu testamine keerulisem. Sellegipoolest ei ole iguste kohtulik kaitstavus kontrolli vajalik eeltingimus, kuna (majandus)ksusel vib olla vimalus tulevast majanduslikku kasu kontrollida muul viisil. Tulevane majanduslik kasu vib tuleneda niteks turu tundmisest vi tehnilistest teadmistest. (Majandus)ksusel on nimetatud kasu le kontroll niteks siis, kui teadmised on kaitstud juriidiliste igustega (nt autoriigus, kaubanduskokkuleppe piirang (kui see on lubatud) vi ttajatele kehtiv konfidentsiaalsusnue). (Majandus)ksustel vib olla andekas personal ning ta vib olla vimeline kindlaks tegema personali koolitusest tulenevaid lisaoskusi, mis toovad (majandus)ksusele tulevast majanduslikku kasu. (Majandus)ksus vib ka eeldada, et ttajad jtavad oma oskused ka tulevikus (majandus)ksuse ksutusse. Sellegipoolest ei ole (majandus)ksuse kontroll personali oskustest ja koolitusest saadava tulevase majandusliku kasu le piisav selleks, et need objektid vastaksid immateriaalse vara mistele. Samal phjusel on ebatenoline, et mni konkreetne juhtimis- vi tehniline oskus vastaks immateriaalse vara mistele, vlja arvatud juhul, kui selle kasutamine ja sellest saadav eeldatav tulevane majanduslik kasu on juriidiliselt kaitstud ning see vastab ka miste teistele aspektidele. (Majandus)ksusel vib olla kliendiportfell vi kindel turuosa ja ta vib eeldada, et tulenevalt suhete loomiseks ja lojaalsuse saavutamiseks tehtud pingutustest jtkavad kliendid (majandus)ksusega kauplemist. Siiski ei oma (majandus)ksus ilma kaitsvate juriidiliste iguste ja muude kontrollmeetoditeta ldjuhul piisavat kontrolli kliendisuhetest ja lojaalsusest saadava eeldatava tulevase majandusliku kasu le, et ksitata neid objekte (niteks kliendiportfell, turuosa, kliendisuhted, klientide lojaalsus) immateriaalsete varade mistele vastavatena. Kliendisuhteid kaitsvate juriidiliste iguste puudumisel tendavad (majandus)ksuse vimet kontrollida eeldatavat kliendisuhetest saadavat tulevast majanduslikku kasu samade vi sarnaste mittelepinguliste kliendisuhete (v.a need, mis on osa rihendusest) vahetustehingud. Kuna sellised vahetustehingud tendavad ka, et kliendisuhted on eristatavad, vastavad sellised kliendisuhted immateriaalse vara mistele.

14

15

16

Tulevane majanduslik kasu

17 Immateriaalsest varast saadav tulevane majanduslik kasu vib hlmata toodete mmisest ja teenuste osutamisest, kulude kokkuhoiust vi (majandus)ksuse poolt vara muul viisil kasutamisest saadavat tulu. Niteks vib intellektuaalomandi kasutamine tootmisprotsessis pigem vhendada tulevasi tootmiskulusid kui suurendada tulevast mgitulu.

Esmane kajastamine ja mtmine

18 Objekti esmaseks kajastamiseks immateriaalse varana peab (majandus)ksus testama, et see vara vastab: a) b) immateriaalse vara mistele (vt paragrahvid 8-17); ja kajastamiskriteeriumitele (vt paragrahvid 21-23).

See nue kehtib immateriaalse vara esmaseks omandamiseks vi loomiseks (majandus)ksuse poolt, selle hilisemaks tiendamiseks, osaliseks asendamiseks vi hooldamiseks tehtud kulutuste kohta. 19 Paragrahvid 25-32 ksitlevad kajastamiskriteeriumite rakendamist eraldi omandatud immateriaalsete varade puhul ja paragrahvid 33-43 ksitlevad nende rakendamist rihenduses omandatud immateriaalsete varade puhul. Paragrahv 44 ksitleb sihtfinantseerimise teel omandatud immateriaalsete varade esmast mtmist, paragrahvid 45-47 ksitlevad immateriaalsete varade vahetamist, ning paragrahvid 48-50 (majandus)ksusesiseselt loodud firmavrtuse ksitlemist. Paragrahvid 51-67 ksitlevad (majandus)ksusesiseselt loodud immateriaalsete varade esmast kajastamist ning mtmist.

281

ET - IAS 38

20

Immateriaalsed varad on oma olemuselt sellised, et neile ei tehta sageli tiendusi ega osalisi asendusi. Seetttu on hilisemad kulutused meldud tenoliselt pigem olemasolevast immateriaalsest varast saadava eeldatava tulevase majandusliku kasu silitamiseks, kui vastavad immateriaalse vara mistele ja kesolevas standardis esitatud kajastamiskriteeriumitele. Lisaks on hilisemaid kulutusi kergem seostada kogu ritegevusega kui konkreetse immateriaalse varaga. Seetttu kajastatakse hilisemaid kulutusi kulutusi, mis on tehtud prast omandatud immateriaalse vara esmast kajastamist vi prast (majandus)ksusesiseselt loodud immateriaalse vara valmimist harva varade bilansilises (jk)maksumuses. Paragrahvi 63 kohaselt kajastatakse kaubamrkide, ajalehtede ja trkiste pealkirjade, kliendinimekirjade ja muude sisult samalaadsete objektidega (nii sisseostetud kui (majandus)ksusesiseselt loodud) seotud hilisemaid kulutusi alati kasumiaruandes tekkephiselt. Seda tehakse seetttu, et selliseid kulutusi ei saa eristada kulutustest, mida tehakse ri ldiseks arendamiseks. Immateriaalne vara vetakse bilansis arvele siis ja ainult siis, kui: a) b) on tenoline, et (majandus)ksus saab eeldatavasti sellest varast tulevast majanduslikku kasu; ja vara soetusmaksumust on vimalik usaldusvrselt mta.

21

22

(Majandus)ksus hindab eeldatava tulevase majandusliku kasu tenosust phjendatud ja testatavate eelduste alusel, mis vljendavad juhtkonna parimat hinnangut vara kasuliku eluea kestel valitsevate majandustingimuste kohta. (Majandus)ksus hindab vara kasutusega seotud tulevase majandusliku kasu tenosust esmase kajastamise hetkel olemasolevate tendite alusel, andes suurema kaalu (majandus)ksusevlistele tenditele. Immateriaalset vara mdetakse esmalt soetusmaksumuses.

23 24

Eraldi omandamine
25 Tavaliselt kajastab hind, mida (majandus)ksus immateriaalse vara eraldi omandamise eest maksab, ootusi, et (majandus)ksus saab tenoliselt varast tulevast majanduslikku kasu. Teiste snadega, tenosus peegeldub vara soetusmaksumuses. Seetttu on paragrahvi 21 punktis a esitatud tenosusest sltuv kajastamiskriteerium eraldi omandatud immateriaalsete varade suhtes alati tidetud. Lisaks saab eraldi omandatud immateriaalset vara tavaliselt usaldusvrselt mta. See kehtib eelkige juhul, kui tasutakse rahas vi muudes rahalistelt mdetavates varades. Eraldi omandatud immateriaalse vara soetusmaksumus sisaldab: a) b) 28 selle ostuhinda, koos tollimaksude ja ostmisel tasutavate mittetagastatavate maksudega, prast allahindluste ja hinnaalandite mahaarvamist; ja kiki vara ettenhtud kasutuseks ettevalmistamisega seotud otseseid kulutusi.

26 27

Otsesed kulutused on niteks: a) b) c) ttajatele makstud hvitised (nagu need on mratletud standardis IAS 19), mis tulenevad otseselt vara tseisundisse viimisest; teenustasud, mis tulenevad otseselt vara tseisundisse viimisest; ning vara tkorra kontrollimiseks tehtud kulutused.

29

Kulutused, mis ei ole osa immateriaalse vara maksumusest, on niteks jrgmised: a) b) c) uue toote vi teenuse tutvustamisega seotud kulutused (sealhulgas reklaami- ja mgitoetusega seotud kulutused); uues asukohas vi uue kliendisegmendiga ritegevuse teostamisega seotud kulutused (k.a personali koolitamisega seotud kulutused); ning haldus- ja muud ldkulud.

282

ET - IAS 38

30

Kulutuste kajastamine immateriaalse vara bilansilises (jk)maksumuses lpetatakse, kui vara on viidud juhtkonna poolt ette nhtud tseisundisse. Seega ei kajasta bilansiline (jk)maksumuse immateriaalse vara kasutamise vi mberpaigutamisega seotud kulutusi. Niteks ei hlma immateriaalse vara bilansiline (jk)maksumus jrgmisi kulutusi: a) b) kulutused, mis on tehtud juhtkonna poolt ette nhtud tseisundisse viidud vara kasutusele vtmisega; ning esialgsed tegevuskahjumid, nagu niteks vara nudluse kujunemise perioodil tekkinud kahjumid.

31

Mned tegevused, mis on seotud immateriaalse vara arendusega, ei ole vajalikud vara juhtkonna poolt ette nhtud tseisundisse viimiseks. Sellised juhuslikud tegevused vivad leida aset enne arendustegevust vi selle jooksul. Kuna ettengematud tegevused ei ole tingimata seotud vara juhtkonna poolt ette nhtud tseisundisse viimisega, kajastatakse ettengematutest tegevustest tulenevad tulud ja kulud koheselt kasumiaruande vastavates tulu ja kulu rhmades. Kui immateriaalse vara eest tasumine toimub tavalisest tasumisajast pikema perioodi jooksul, loetakse soetusmaksumuseks summa, mis vrdub rahalise hinna ekvivalendiga. Selle summa ja kogumaksete vahe kajastatakse krediteerimise perioodi jooksul intressikuluna, vlja arvatud juhul, kui see kapitaliseeritakse IAS 23 Laenukasutuse kulutused kapitaliseerimiskriteeriumite kohaselt.

32

Omandamine rihenduse raames

33 IFRS 3 kohaselt, juhul, kui immateriaalne vara omandatakse rihenduses, loetakse immateriaalse vara soetusmaksumuseks selle iglane vrtus omandamise kuupeval. Immateriaalse vara iglane vrtus peegeldab turu ootusi, et (majandus)ksus saab tenoliselt varast tulevast majanduslikku kasu. Teiste snadega, tenosus peegeldub immateriaalse vara iglase vrtuse mtmises. Seetttu on paragrahvi 21 punktis a esitatud tenosusest sltuv kajastamiskriteerium rihenduses omandatud immateriaalsete varade suhtes alati tidetud. Jrelikult kajastab omandaja koosklas kesoleva standardiga ja IFRS 3-ga omandatava (majandus)ksuse immateriaalse vara omandamise kuupeval firmavrtusest eraldi juhul, kui vara iglast vrtust saab usaldusvrselt mta, olenemata sellest, kas omandatav (majandus)ksus oli vara enne rihendust kajastanud vi mitte. See thendab, et omandaja kajastab omandatava (majandus)ksuse lpetamata teadusuuringute ja arendustegevuse projekti firmavrtusest eraldi varana juhul, kui nimetatud projekt vastab immateriaalse vara mistele ja selle iglast vrtust saab usaldusvrselt mta. Omandatava (majandus)ksuse lpetamata teadusuuringute ja arendustegevuse projekt vastab immateriaalse vara mistele juhul, kui see: a) b) vastab vara mistele; ning on kindlaksmratav, s.t on eristatav vi tuleneb lepingulistest vi muudest juriidilistest igustest.

34

rihenduses omandatud immateriaalsete varade iglase vrtuse mtmine

35 rihendustes omandatud immateriaalsete varade iglast vrtust saab tavaliselt mta piisavalt usaldusvrselt, et seda kajastada firmavrtusest eraldi. Kui immateriaalse vara iglase vrtuse mtmisel kasutatud hinnangud annavad mitmeid erinevate tenosustega vimalikke tulemusi, ei nita see ebakindlus mitte suutmatust usaldusvrselt mta iglast vrtust, vaid on vara iglase vrtuse mtmise osa. Kui rihenduses omandatud immateriaalse vara kasulik eluiga on piiratud, kehtib vaidlustatav eeldus, et selle iglast vrtust saab usaldusvrselt mta. rihenduses omandatud immateriaalne vara vib olla eristatav, kuid ainult koos sellega seotud materiaalse vi immateriaalse varaga. Niteks ei pruugi olla vimalik ma ajakirja pealkirja eraldi selle tellijate andmebaasist vi naturaalse mineraalvee kaubamrki, mis on seotud kindla mineraalvee allikaga, ilma allikata. Sellistel juhtudel kajastab omandaja vararhma kui tervikut firmavrtusest eraldi, kui rhma kuuluvate varade individuaalsed iglased vrtused ei ole usaldusvrselt mdetavad. Samamoodi kasutatakse kauba- ja teiste mrkide puhul tihtipeale snonmidena termineid kaubamrk ja marginimi. Need on siiski ldised turundusterminid, mida kasutatakse tiendavate varade nagu kaubamrk (vi teenindusmrk) ja sellega seotud kaubanimede, valemite, retseptide ja tehnoloogilise ekspertiisi rhma thistamiseks. Omandaja kajastab kaubamrki sisaldavate tiendavate immateriaalsete varade rhma heainsa varana juhul, kui tiendavate immateriaalsete varade individuaalsed iglased vrtused ei ole usaldusvrselt

36

37

283

ET - IAS 38

mdetavad. Juhul, kui tiendavate immateriaalsete varade individuaalsed iglased vrtused on usaldusvrselt mdetavad, vib omandaja kajastada need heainsa varana juhul, kui nende varade kasulik eluiga on sarnane. 38 rihenduses omandatud immateriaalse vara iglast vrtust ei pruugi olla vimalik usaldusvrselt mta ainult siis, kui immateriaalne vara tuleneb juriidilistest vi teistest lepingulistest igustest ja see: a) b) 39 kas ei ole eristatav; vi on eristatav, kuid sama vi sarnase vara vahetustehingute kohta puuduvad varasem praktika vi tendid, ja mnel muul moel sltuks iglase vrtuse hindamine mtmatutest muutujatest.

Kige usaldusvrsema aluse immateriaalse vara iglase vrtuse hindamiseks annavad noteeritud turuhinnad aktiivsel turul (vt ka paragrahv 78). iget turuhinda nitab tavaliselt hetke pakkumishind. Hetke pakkumishindade puudumisel vib iglast vrtust hinnata kige hiljutisema sarnase tehingu hinna phjal, juhul kui tehingukuupeva ja vara iglase vrtuse hindamise kuupeva vahelisel ajal ei ole majanduslikud tingimused oluliselt muutunud. Kui immateriaalsel varal ei ole aktiivset turgu, on selle iglaseks vrtuseks summa, mida (majandus)ksus oleks omandamise kuupeval teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus vara eest maksnud ning mis tehakse kindlaks parimate olemasolevate andmete phjal. Selle summa kindlaksmramisel vtab (majandus)ksus arvesse samalaadsete varadega teostatud hiljutiste tehingute tulemusi. (Majandus)ksused, mis korrapraselt tegelevad haruldaste immateriaalsete varade ostmise ja mmisega, vivad vlja ttada meetodid nende varade iglase vrtuse kaudseks hindamiseks. Neid meetodeid vib kasutada rihenduses omandatud immateriaalse vara esmaseks mtmiseks, kui nende eesmrk on hinnata iglast vrtust ja kui need peegeldavad oma tstusharu tehinguid ja tavasid. Nende meetodite hulka kuuluvad vastavalt vajadusele: a) vara tasuvust (nt ritulu, turuosa, rikasum) mjutavatel nitajatel phinevate, hetke turutehinguid peegeldavate kordajate kasutamine vi immateriaalse vara sltumatute osapoolte vahelises tehingus teisele osapoolele litsentsi kasutustasud (kasutustasu hinnavhend); vi varast hinnanguliselt saadava tulevaste netorahavoogude diskonteerimine.

40

41

b)

Omandatud lpetamata uurimis- ja arendustegevuse projektiga seotud hilisemad kulutused

42 Uurimis- ja arendustegevusega seotud kulutusi, mis: a) b) on seotud eraldi vi rihenduses omandatud lpetamata uurimis- vi arendustegevuse projektiga, mida kajastatakse immateriaalse varana; ning tekivad prast nimetatud projekti omandamist,

arvestatakse koosklas paragrahvidega 54-62. 43 Paragrahvide 5462 nuete rakendamine thendab, et eraldi vi rihenduses omandatud immateriaalse varana kajastatava lpetamata uurimis- vi arendustegevuse projektiga seotud hilisemad kulutused: a) b) c) kajastatakse uurimistegevusega seotud kulutuste puhul tekkephiselt kuluna; kajastatakse arendustegevusega seotud kulutuste puhul, mis ei vasta paragrahvis 57 esitatud immateriaalse varana kajastamiskriteeriumitele, tekkephiselt kuluna; ning lisatakse omandatud lpetamata uurimis- vi arendustegevuse projekti bilansilisele (jk)maksumusele juhul, kui tegemist on arendustegevuse kulutustega, mis vastavad paragrahvis 57 esitatud kajastamiskriteeriumitele.

Omandamine sihtfinantseerimise teel

44 Mnikord omandatakse immateriaalne vara tasuta vi nominaalse tasu eest ehk sihtfinantseerimise teel. See vib esineda juhul, kui valitsus annab vi jaotab (majandus)ksustele selliseid immateriaalseid varasid nagu

284

ET - IAS 38

maandumisigused lennujaamas, raadio- vi telejaamade tegevusload, impordilitsentsid vi -kvoodid vi igused juurdepsuks muudele piiratud vahenditele. Koosklas IAS 20-ga Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine vib (majandus)ksus nii immateriaalset vara kui sihtfinantseerimist kajastada iglases vrtuses. Kui (majandus)ksus otsustab vara esmalt iglases vrtuses mitte kajastada, kajastab ta vara nominaalvrtuses (vastavalt IAS 20-le lubatud alternatiivksitlusele), millele lisanduvad kik vara otstarbekohaseks kasutamiseks tehtavad otsesed kulutused.

Varade vahetused
45 ks vi enam immateriaalset vara vib olla omandatud vahetades need mitterahalise vara vi varade vastu vi nii rahaliste kui mitterahaliste varade kombinatsiooni vastu. Jrgnev arutelu ksitleb vaid mitterahalise vara vahetamist teise vastu, kuid see on kehtiv kikide eelnevas lauses kirjeldatud vahetuste kohta. Sellise immateriaalse vara soetusmaksumus on selle iglane vrtus, vlja arvatud siis, kui a) vahetustehingul puudub majanduslik sisu vi b) saadud vi loovutatud vara iglane vrtus ei ole usaldusvrselt mdetav. Omandatud vara mdetakse sellisel viisil isegi juhul, kui (majandus)ksus ei saa koheselt loovutatud vara kajastamist lpetada. Kui omandatud vara ei mdeta iglases vrtuses, siis mdetakse selle soetusmaksumust loovutatud vara bilansilises (jk)maksumuses. (Majandus)ksus otsustab vahendustehingu majandusliku sisu le, hinnates seda, mil mral temast saadavad tulevased rahavood peaksid tehingu tulemusel eeldatavasti muutuma. Vahetustehingul on majanduslik sisu, kui: a) b) c) omandatavast varast saadavate rahavoogude struktuur (s.o. risk, ajastus ja summa) erineb leantud varast saadavate rahavoogude struktuurist; vi vahetuse tulemusena muutub tehingu poolt mjutatud tegevuste osakaalu (majandus)ksusespetsiifiline vrtus; ja punktides a vi b toodud erinevus on oluline vrreldes vahetatud varade iglase vrtusega.

46

Vahetustehingu majandusliku sisu le otsustamiseks peab konkreetsele (majandus)ksusele omase tehingu poolt mjutatud tegevuste osakaalu (majandus)ksusespetsiifiline vrtus peegeldama maksujrgseid rahavoogusid. Selliste analside tulemus vib selguda ka ilma, et (majandus)ksus peaks ksikasjalikke arvutusi lbi viima. 47 Paragrahvi 21 punktis b on tpsustatud, et immateriaalse vara kajastamise tingimuseks on, et vara soetusmaksumust saab usaldusvrselt mta. Immateriaalse vara, mille kohta vrreldavad tehingud turul puuduvad, iglane vrtus on usaldusvrselt mdetav, kui a) kikumine vimalike iglase vrtuse phjendatud hinnangute osas ei ole selle vara jaoks mrkimisvrne vi b) vimalike hinnangute tenosust saab usaldusvrselt hinnata ning iglase vrtuse mramisel kasutada. Kui (majandus)ksus suudab usaldusvrselt kindlaks mrata saadud vi leantud vara iglast vrtust, kasutatakse soetusmaksumuse mtmisel leantud vara iglast vrtust, vlja arvatud siis, kui saadud vara iglane vrtus on selgemini mratav.

(Majandus)ksusesiseselt loodud firmavrtus

48 49 (Majandus)ksusesiseselt loodud firmavrtust ei kajastata varana. Mningatel juhtudel tehakse kulutusi tulevase majandusliku kasu saamiseks, kuid seelbi ei looda sellist immateriaalset vara, mis vastaks kesolevas standardis esitatud vara kajastamiskriteeriumitele. Selliseid kulutusi kirjeldatakse sageli (majandus)ksusesiseselt loodud firmavrtusega seotud kulutustena. (Majandus)ksusesiseselt loodud firmavrtust ei kajastata varana, kuna see ei ole (majandus)ksuse poolt kontrollitav ega kindlakstehtav ressurss (s.t see ei ole eristatav ega tulene lepingulistest ega muudest juriidilistest igustest), mille maksumust oleks vimalik usaldusvrselt mta. Erinevused (majandus)ksuse turuvrtuse ja selle eristatavate netovarade bilansilise (jk)maksumuse vahel mis tahes ajahetkel vivad hlmata paljusid (majandus)ksuse vrtust mjutavaid tegureid. Selliseid erinevusi ei loeta siiski (majandus)ksuse poolt kontrollitava immateriaalse vara soetusmaksumuseks.

50

(Majandus)ksusesiseselt loodud immateriaalsed varad

51 Mnikord on keeruline hinnata, kas (majandus)ksusesiseselt loodud immateriaalne vara on kajastamisklblik, kuna esineb probleeme:

285

ET - IAS 38

a) b)

kindlakstegemisel, kas tegemist on eristatava varaga, millest eeldatavasti saadakse tulevast majanduslikku kasu; ning vara soetusmaksumuse usaldusvrsel mramisel. Mnel juhul ei ole vimalik eristada immateriaalse vara loomisega seotud kulutusi (majandus)ksusesiseselt loodud firmavrtuse silitamise, selle kvaliteedi parandamise vi igapevase ritegevusega seotud kulutustest.

Seeprast rakendab (majandus)ksus kikide (majandus)ksusesiseselt loodud immateriaalsete varade puhul lisaks immateriaalse vara kajastamise ja esmase mtmise ldnuetele ka paragrahvides 52-67 esitatud nudeid ja juhiseid. 52 Hindamaks, kas (majandus)ksusesiseselt loodud immateriaalne vara vastab kajastamiskriteeriumitele, liigitab (majandus)ksus vara loomise: a) b) uurimistegevuse faasiks; ja arendustegevuse faasiks.

Kuigi misted uurimistegevus ja arendustegevus on mratletud, on mistetel uurimistegevuse faas ja arendustegevuse faas kesoleva standardi rakendamisel laiem thendus. 53 Kui (majandus)ksusel ei ole vimalik sisemise projekti uurimistegevuse faasi eristada arendustegevuse faasist, ksitab (majandus)ksus selle projekti kulutusi nii, nagu need oleksid tehtud ainult uurimistegevuse faasis.

Uurimistegevuse faas
54 Uurimistegevuse (vi sisemise projekti uurimistegevuse faasi) tulemusel tekkivat immateriaalset vara bilansis ei kajastata. Uurimistegevusele tehtud kulutusi (vi sisemise projekti uurimistegevuse faasi kulutusi) kajastatakse tekkephiselt kuluna. Sisemise projekti uurimistegevuse faasis ei saa (majandus)ksus testada, et on olemas immateriaalne vara, mis teenib tenolist tulevast majanduslikku kasu. Seeprast kajastatakse need kulutused tekkephiselt kuluna. Uurimistegevus on niteks: a) b) c) d) uute teadmiste omandamisele suunatud tegevus; uurimistulemustele ja muudele teadmistele rakenduste otsimine, nende hindamine ja lplik valimine; alternatiivsete materjalide, vahendite, toodete, protsesside, ssteemide vi teenuste otsimine; ja uute vi tiustatud materjalide, vahendite, toodete, protsesside, ssteemide vi teenuste vimalike alternatiivide formuleerimine, projekteerimine, hindamine ja lplik valimine.

55 56

Arendustegevuse faas
57 Arendustegevuse (vi sisemise projekti arendustegevuse faasi) tulemusel tekkivat immateriaalset vara kajastatakse siis ja ainult siis, kui (majandus)ksus suudab testada kike jrgnevat: a) b) c) d) immateriaalse vara kasutus- vi mgiklblikuks muutmine on tehniliselt vimalik. ta kavatseb immateriaalse vara valmis saada ja seda kasutada vi ma. tal on vimalik immateriaalset vara kasutada vi ma. kuidas immateriaalne vara loob tenolist tulevast majanduslikku kasu. Muuhulgas vib (majandus)ksus testada, et eksisteerib turg immateriaalse vara vljundile vi loodud immateriaalsele varale endale vi; kui seda hakatakse kasutama (majandus)ksusesiseselt, siis immateriaalse vara kasulikkust. immateriaalse vara arendamise lpetamiseks ja kasutamiseks vi mmiseks on olemas piisavad tehnilised, rahalised ja muud vahendid.

e)

286

ET - IAS 38

f) 58

(majandus)ksus suudab usaldusvrselt mta immateriaalse vara arendustegevusega seotud kulutusi.

Mnikord suudab (majandus)ksus immateriaalset vara eristada sisemise projekti arendustegevuse faasis ja testada, et sellest varast saadakse tenolist tulevast majanduslikku kasu. See on vimalik seetttu, et arendustegevuse faas on konkreetsem kui uurimistegevuse faas. Arendustegevus on niteks: a) b) c) d) tootmis- vi kasutuseelsete prototpide vi mudelite projekteerimine, ehitus ja katsetamine; uut tehnoloogiat sisaldavate triistade, rakiste, vormide ja valude projekteerimine; sellise piloottehase projekteerimine, ehitus ja kivitamine, mille suurus ei vimalda tasuvat kaubanduslikku tootmist; ja uute vi parendatud materjalide, vahendite, toodete, protsesside, ssteemide vi teenuste valikuliste alternatiivide projekteerimine, ehitus ja katsetamine.

59

60

Et testada, kuidas immateriaalne vara tenoliselt teenib tulevast majanduslikku kasu, hindab (majandus)ksus varast saadavat tulevast majanduslikku kasu IAS 36 Varade vrtuse langus phimtete alusel. Kui vara teenib tulevast majanduslikku kasu ainult koos teiste varadega, kasutab (majandus)ksus IAS 36-s esitatud rahateeniva ksuse mistet. Immateriaalse vara loomise, kasutamise ja sellest kasu saamise ressursside kttesaadavust vib testada niteks riplaaniga, milles on esitatud vajalikud tehnilised, rahalised ja muud ressursid ning (majandus)ksuse vimalused nende ressursside hankimiseks. Mningatel juhtudel testab (majandus)ksus vlise finantseerimise olemasolu sellega, et hangib laenuandjalt kinnituse valmisoleku kohta plaani finantseerimiseks. Immateriaalse vara (majandus)ksusesisese loomise kulutusi on sageli vimalik usaldusvrselt mta kuluarvestusssteemi abil, niteks palkade ning autoriiguste vi litsentside hankimise vi arvutitarkvara arendamisega seotud kulutuste kaudu. (Majandus)ksusesiseselt loodud marginimesid, ajalehtede ja trkiste pealkirju, klientide nimekirju ja muid sisult samalaadseid objekte ei kajastata immateriaalsete varadena. (Majandus)ksusesiseselt loodud marginimede, ajalehtede ja trkiste pealkirjade, klientide nimekirjade ja muude sisult samalaadsete objektidega seotud kulutusi ei ole vimalik eristada ritegevuse ldise arendamise kulutustest. Seeprast ei kajastata neid objekte immateriaalsete varadena.

61

62

63 64

(Majandus)ksusesiseselt loodud immateriaalse vara soetusmaksumus

65 (Majandus)ksusesiseselt loodud immateriaalse vara soetusmaksumus paragrahvi 24 thenduses on tehtud kulutuste summa alates kuupevast, mil immateriaalne vara esmakordselt vastab paragrahvides 21, 22 ja 57 stestatud kajastamiskriteeriumitele. Paragrahviga 71 keelatakse eelnevalt juba kuluna kajastatud kulutuste kajastamine varana. (Majandus)ksusesiseselt loodud immateriaalse vara soetusmaksumus hlmab kiki varale otseseid kulutusi, mis on tehtud vara loomiseks, tootmiseks ja juhtkonna poolt ette nhtud tseisundisse viimiseks. Otsesed kulutused on niteks: a) b) c) d) kulutused immateriaalse vara loomiseks kasutatud vi tarbitud materjalidele ja teenustele; hvitised ttajatele (IAS 19-s toodud miste kohaselt), mis tulenevad otseselt immateriaalse vara loomisest; igushve registreerimise tasud; ning vara loomisel kasutatavate patentide ja litsentside amortisatsioon.

66

IAS 23 tpsustab intressi kui (majandus)ksusesiseselt loodud immateriaalse vara maksumuse komponendi kajastamiskriteeriumid. 67 (Majandus)ksusesiseselt loodud immateriaalse vara maksumuse komponendid ei ole jrgnevad:

287

ET - IAS 38

a) b) c)

mgi-, haldus- ja muud ldkulud, vlja arvatud juhul, kui neid kulutusi on vimalik otseselt seostada vara ettevalmistamisega kasutusele vtmiseks; kindlaksmratavad ebathusused ja esialgsed ritegevuse kahjumid, mis tekivad enne, kui vara saavutab planeeritud kasumlikkuse; ning kulutused vara kasutamiseks vajaliku personali koolitamiseks.

288

ET - IAS 38

Paragrahvi 65 illustreeriv nide (Majandus)ksus arendab vlja uut tootmismeetodit. 20X5. aastal oli kulutuste kogumaht 1 000 V,(a) millest 900 V tehti enne 1. detsembrit 20X5 ja 100 V ajavahemikul 1. detsembrist 20X5 kuni 31. detsembrini 20X5. (Majandus)ksus suudab testada, et arendatud tootmismeetod vastas 1. detsembril 20X5 immateriaalse varana kajastamiskriteeriumitele. Metoodikas sisalduva oskusteabe (sh tulevased raha vljamaksed, mis on enne kasutusklblikkuse saavutamist vajalikud protsessi lpetamiseks) kaetavat vrtust hinnatakse 500 V-le. 20X5. aasta lpus kajastatakse tootmismeetod immateriaalse varana maksumuses 100 V (tehtud kulutused alates kajastamiskriteeriumite titmise kuupevast, milleks oli 1. detsember 20X5). Enne 1. detsembrit 20X5 tehtud kulutused 900 V ulatuses kajastatakse kuluna, kuna kajastamiskriteeriumid tideti alles 1. detsembril 20X5. Need kulutused ei kuulu bilansis kajastatud tootmismeetodi maksumusse. 20X6. aastal oli kulutuste summaks 2 000 V. 20X6. aasta lpus hinnatakse metoodikas sisalduva oskusteabe kaetavat vrtust (sh tulevased raha vljamaksed, mis on enne kasutusklblikkuse saavutamist vajalikud arenduse lpetamiseks) 1 900 V-le. 20X6. aasta lpus on tootmismeetodi maksumus 2 100 V (20X5. aasta lpus kajastatud vljaminekud 100 V pluss 20X6. aastal kajastatud vljaminekud 2 000 V). (Majandus)ksus kajastab 200 V suuruse kahjumi (vara) vrtuse langusest, et viia metoodika bilansiline (jk)maksumus enne vrtuse langusest tulenevat kahjumit (2 100 V) vastavusse protsessi kaetava vrtusega (1 900 V). See kahjum (vara) vrtuse langusest thistatakse hilisemal perioodil juhul, kui (vara) vrtuse langusest tuleneva kahjumi thistamise tingimused on rahuldatud IAS 36 kohaselt.
a Kesolevas standardis on rahasummad nomineeritud valuutahikutes.

Kajastamine kuluna
68 Kulutus immateriaalsele varale kajastatakse tekkephiselt kuluna, vlja arvatud juhul, kui: a) b) see moodustab osa kajastamiskriteeriumitele (vt paragrahvid 18-67) vastava immateriaalse vara maksumusest; vi objekt on omandatud rihenduses ja seda ei ole vimalik immateriaalse varana kajastada. Sellisel juhul moodustab selline kulutus (mis kuulub rihenduse maksumuse hulka) osa firmavrtusest omandamise kuupeval (vt IFRS 3).

69

Mningatel juhtudel tehakse kulutusi selleks, et tagada (majandus)ksuse tulevast majanduslikku kasu, kuid ei omandata ega looda htegi immateriaalset ega muud vara, mida viks kajastada. Sellistel juhtudel kajastatakse kulutusi tekkephiselt kuluna. Niteks kajastatakse uurimistegevusega seotud kulutusi tekkephiselt kuluna (vt paragrahv 54), vlja arvatud juhul, kui need on osa rihenduse soetusmaksumusest. Muud tekkephiselt kuluna kajastatud kulutused on niteks: a) tegevuse alustamisega seotud kulutused (nt. tegevuse alustamise kulud), kui neid ei kajastata materiaalse phivara objekti soetusmaksumuses koosklas IAS 16-ga. Tegevuse alustamise kulud vivad hlmata juriidilise isiku asutamiskulusid, niteks asutamisel tehtud juriidilisi vi asjaajamiskulutusi, uue rajatise avamise vi ri alustamise kulutusi (nt avamiseelsed kulutused) vi kulutusi uue ritegevuse alustamiseks vi uute toodete turule toomiseks vi uute protsesside kivitamiseks (tegevuseelsed kulutused). koolituskulutused. reklaami- ja mgitoetuskulutused. kulutused (majandus)ksuse vi selle osa mberpaigutamiseks vi -korraldamiseks.

b) c) d) 70

Paragrahv 68 ei vlista ettemakse kajastamist varana, kui toodete vi teenuste eest on tasutud enne toodete kohale toimetamist vi teenuste osutamist.

289

ET - IAS 38

Varana mittekajastatavad eelnevate perioodide kulud

71 Immateriaalse varaga seotud kulutusi, mis on tekkephiselt kajastatud kuluna, ei kajastata hiljem osana immateriaalse vara soetusmaksumusest.

Mtmine prast kajastamist

72 (Majandus)ksus valib oma arvestusmeetodiks kas paragrahvis 74 esitatud soetusmaksumuse mudeli vi paragrahvis 75 esitatud mberhindluse mudeli. Kui immateriaalset vara arvestatakse mberhindluse mudeli jrgi, arvestatakse sama mudeli kohaselt ka kiki teisi samasse rhma kuuluvaid varasid, vlja arvatud juhul, kui nendel varadel puudub aktiivne turg. Immateriaalsete varade liik on samalaadsete ning (majandus)ksuse tegevuses sarnasel viisil kasutatavate varade rhm. Et vltida varade valikulist mberhindlust ja finantsaruannetes erinevatel kuupevadel erinevatel alustel mdetud maksumuste ja vrtuste segunemist, toimub kikide hte immateriaalsete varade liiki kuuluvate objektide mberhindlus samaaegselt.

73

Soetusmaksumuse mudel
74 Prast esmast kajastamist mdetakse vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja akumuleeritud kahjumid (vara) vrtuse langusest.

mberhindluse mudel
75 Prast esmast kajastamist mdetakse immateriaalne vara mberhinnatud vrtuses, mis on selle iglane vrtus mberhindluse kuupeval, ja millest on maha arvatud hilisem akumuleeritud amortisatsioon ja hilisemad akumuleeritud kahjumid (vara) vrtuse langusest. Kesolevas standardis stestatud mberhindluste puhul mratakse iglane vrtus aktiivse turu hindade alusel. mberhindlusi tehakse piisavalt korrapraselt, et vara bilansiline (jk)maksumus ei erineks bilansipeval oluliselt selle iglasest vrtusest. mberhindluse mudel ei vimalda: a) b) 77 selliste immateriaalsete varade mberhindlust, mida ei ole varem varadena kajastatud; vi immateriaalsete varade esmast kajastamist soetusmaksumusest erinevas vrtuses.

76

mberhindluse mudelit rakendatakse prast seda, kui vara on esmaselt soetusmaksumuses kajastatud. Kui varana kajastatakse ainult osa immateriaalse vara soetusmaksumusest, kuna vara ei vastanud kajastamiskriteeriumitele enne protsessi teatud osa lbimist (vt paragrahv 65), vib mberhindluse mudelit rakendada knealuse vara suhtes tervikuna. Samuti vib mberhindluse mudelit rakendada sellise immateriaalse vara suhtes, mis on omandatud sihtfinantseerimise teel ja kajastatud nominaalvrtuses (vt paragrahv 44). Paragrahvis 8 kirjeldatud omadustega aktiivne turg ei ole immateriaalse vara puhul tavaline, kuid seda vib siiski esineda. Niteks vib mnedes riikides toimida vabalt kaubeldavate taksolitsentside, kalapgilitsentside vi tootmiskvootide aktiivne turg. Samas ei saa esineda aktiivset turgu marginimede, ajalehtede pealkirjade, muusika ja filmide avaldamisiguste, patentide vi kaubamrkide puhul, sest iga selline vara on ainukordne. Kuigi immateriaalseid varasid ostetakse ja makse, on need lepingud ostjate ja mjate vaheliste lbirkimiste tulemus ja tehinguid sooritatakse suhteliselt harva. Seeprast ei pruugi he vara eest tasutud hind olla piisavaks tendiks teise vara iglase vrtuse kohta. Lisaks ei ole hinnad sageli ldsusele kttesaadavad. mberhindluste sagedus sltub mberhinnatavate immateriaalsete varade iglaste vrtuste kikumisest. Kui mberhinnatud vara iglane vrtus erineb oluliselt selle bilansilisest (jk)maksumusest, on vajalik edaspidine mberhindlus. Mnede immateriaalsete varade iglase vrtuse muutused vivad olla olulised ja kikuvad, mistttu on vajalik iga-aastane mberhindlus. Sagedased mberhindlused ei ole vajalikud selliste immateriaalsete varade puhul, mille iglase vrtuse muutused on ebaolulised. Immateriaalse vara mberhindamisel akumuleeritud amortisatsioon mberhindluse kuupeval kas:

78

79

80

290

ET - IAS 38

a) b) 81

arvestatakse vrdeliselt vara bilansilise brutomaksumuse muutusega mber nii, et mberhindluse jrgselt vrduks vara bilansiline (jk)maksumus tema mberhinnatud vrtusega; vi lahutatakse vara bilansilisest brutomaksumusest ning netosumma arvestatakse mber vara mberhinnatud vrtuseks.

Kui mberhinnatud immateriaalsete varade liigi teatavat immateriaalset vara ei ole vimalik aktiivse turu puudumise tttu mber hinnata, siis kajastatakse seda vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja akumuleeritud kahjumid (vara) vrtuse langusest. Kui mberhinnatud immateriaalse vara iglast vrtust ei ole enam vimalik kindlaks mrata aktiivse turu hindade alusel, on selle vara bilansiliseks (jk)maksumuseks selle mberhinnatud summa aktiivse turu hindadel phinenud viimase mberhindluse kuupeval, millest arvatakse maha hilisem akumuleeritud amortisatsioon ja hilisemad akumuleeritud kahjumid (vara) vrtuse langusest. Asjaolu, et mberhinnatud immateriaalse vara osas ei eksisteeri enam aktiivset turgu vib viidata sellele, et vara vrtus on langenud ja seda peab kontrollima koosklas IAS 36-ga. Kui vara iglast vrtust on vimalik kindlaks mrata tuginedes aktiivsele turule mnel hilisemal mtmiskuupeval, rakendatakse mberhindluse mudelit alates sellest kuupevast. Kui immateriaalse vara bilansilist (jk)maksumust mberhindluse tulemusel suurendatakse, kajastatakse seda suurendamist kreeditkandega otse omakapitalis mberhindluse reservi real. Suurendamist kajastatakse aga kasumiaruandes ulatuses, mil see katab sama vara mberhindlusest eelnevalt kasumiaruandes kajastatud vrtuse vhenemisest tulenevaid kahjumeid. Kui immateriaalse vara bilansilist (jk)maksumust mberhindluse tulemusel vhendatakse, kajastatakse seda vhendamist kasumiaruandes. mberhindlusest tulenev vhendamine debiteeritakse aga otse omakapitali mberhindluse reservi real ulatuses, mis ei leta sama vara varasemast mberhindlusest tulenevat reservi kreeditsaldot. Omakapitalis sisalduva kumulatiivse mberhindluse reservi vib mberhindluse realiseerumisel kanda otse jaotamata kasumisse. Kogu reserv vib realiseeruda vara kasutusest eemaldamisel vi vrandamisel. Osa reservist vib siiski realiseeruda ajal, mil (majandus)ksus vara kasutab; sellisel juhul on realiseeruva reservi summaks vara mberhinnatud bilansilisel (jk)maksumusel phineva amortisatsiooni ning selle amortisatsiooni vahe, mis oleks kajastatud vara esialgse soetusmaksumuse alusel. mberhindluse reservi mberliigitamist eelmiste perioodide jaotamata kasumiks ei tohi teostada lbi kasumiaruande.

82

83 84 85

86

87

Kasulik eluiga
88 (Majandus)ksus hindab, kas immateriaalse vara kasulik eluiga on piiratud vi piiramatu, ja kui see on piiratud, siis selle ajalist pikkust vi toodete vi muude sarnaste hikute arvu, mis moodustavad vara kasuliku eluea. (Majandus)ksus mrab immateriaalsele varale piiramatu kasuliku eluea juhul, kui tuginedes kigi oluliste faktorite analsile ei tule ilmsiks htegi ettearvatavat piirangut perioodile, mille jooksul (majandus)ksus viks varast eeldatavasti positiivseid neto rahavooge saada. Immateriaalse vara arvestus phineb selle vara kasulikul elueal. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse (vt paragrahvid 97-106), piiramatu kasuliku eluaega immateriaalset vara aga mitte (vt paragrahvid 107-110). Kesoleva standardi juurde kuuluvad illustreerivad nited kirjeldavad erinevate immateriaalsete varade kasuliku eluea mramist ja nende varade edasist arvestamist tuginedes mratletud kasuliku eluea pikkusele. Immateriaalse vara kasuliku eluea mramisel vetakse arvesse mitmeid tegureid, sealhulgas: a) b) c) vara eeldatavat kasutamist (majandus)ksuse poolt ja asjaolu, kas seda vara suudaks efektiivselt hallata ka teise koosseisuga juhtkond; vara tpilist elutsklit ja avalikke andmeid sarnasel viisil kasutatavate samasuguste varade hinnanguliste kasulike eluigade kohta; tehnilist, tehnoloogilist, kaubanduslikku vi muud liiki iganemist;

89

90

291

ET - IAS 38

d) e) f) g) h) 91

selle tstusharu stabiilsust, kus vara kasutatakse, ja varast saadavate toodete vi teenuste turunudluse muutusi; konkurentide vi potentsiaalsete konkurentide eeldatavat tegevust; varast eeldatava tulevase majandusliku kasu saamiseks vajalike hoolduskulutuste mahtu ning (majandus)ksuse vimalusi ja kavatsusi sellise mahu saavutamiseks; vara le kontrolli omamise perioodi ja vara kasutamisele seatavaid juriidilisi vi muid sarnaseid piiranguid, niteks rendilepingute lppthtajad; ja asjaolu, kas vara kasulik eluiga sltub (majandus)ksuse muude varade kasulikest eluigadest.

Miste piiramatu ei thenda lputut. Immateriaalse vara kasulik eluiga peegeldab ainult seda tulevaste hoolduskulutuste osa, mis on vajalik vara kasuliku eluea hindamisel mratud vara tootlikkuse silitamiseks ja (majandus)ksuse vimalusi ja kavatsusi seda teha. Jreldus, et immateriaalse vara kasulik eluiga on piiramatu, ei tohiks sltuda vara eeldatava tootlikkuse silitamiseks vajalikele kulutustele lisaks kavandatud tulevastest kulutustest. Tulenevalt tehnoloogia kiirest arengust vivad arvutitarkvara ja paljud muud immateriaalsed varad tehnoloogiliselt iganeda. Seeprast vib eeldada, et nende kasulik eluiga on lhike. Immateriaalse vara kasulik eluiga vib olla vga pikk vi isegi piiramatu. Ebakindlate asjaolude korral on phjendatud immateriaalse vara kasuliku eluea konservatiivne hindamine, kuid see ei igusta ebarealistlikult lhikese eluea valimist. Immateriaalse vara kasulik eluiga, mis tuleneb lepingulistest vi muudest juriidilistest igustest, ei tohi olla pikem kui lepinguliste vi muude juriidiliste iguste periood, kuid vib olla lhem sltuvalt vara eeldatavast kasutusperioodist. Kui lepingulised vi muud juriidilised igused antakse le piiratud, kuid pikendatavaks thtajaks, sisaldab immateriaalse vara kasulik eluiga pikendamis(t)e perioodi (perioode) ainult juhul, kui (majandus)ksus suudab veenvalt testada, et pikendamine ei nua olulisi kulutusi. Immateriaalse vara kasuliku eluea pikkust vivad mjutada nii majanduslikud kui juriidilised tegurid. Majanduslikud tegurid mravad kindlaks perioodi, mille jooksul (majandus)ksus saab tulevast majanduslikku kasu. Juriidilised tegurid vivad piirata perioodi, mille jooksul (majandus)ksus kontrollib ligipsu sellele kasule. Kasulikuks elueaks on nende teguritega kindlaksmratud perioodidest lhem. (Majandus)ksuse suutlikkust pikendada lepingulisi vi muid juriidilisi igusi ilma oluliste kulutusteta nitab muuhulgas jrgmiste tegurite olemasolu: a) on tendeid, mis tenoliselt phinevad varasematel kogemustel, et lepingulisi vi muid juriidilisi igusi pikendatakse. Kui pikendamine sltub kolmanda osapoole nusolekust, tuleb testada, et kolmas osapool oma nusoleku annab; on tendeid, et kik pikendamiseks vajalikud tingimused tidetakse; ning pikendamisega seotud kulutused ei ole olulised vrreldes tulevase majandusliku kasuga, mida (majandus)ksus pikendamisest saada loodab.

92 93

94

95

96

b) c)

Kui pikendamisega seotud kulutused on vrreldes tulevase majandusliku kasuga, mida (majandus)ksus pikendamisest saada loodab, olulised, on pikendamise kulutused oma olemuselt pikendamise kuupeval omandatud uue immateriaalse vara soetusmaksumus.

Piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad Amortisatsiooniperiood ja -meetod

97 Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortiseeritav osa jaotatakse sstemaatiliselt selle kasulikule elueale. Amortiseerimine algab siis, kui vara on kasutamisvalmis, s.t siis, kui vara on juhtkonna poolt ette nhtud asukohta ja tseisundisse viidud. Amortiseerimine lpeb kas kuupeval, mil vara liigitatakse mgiks hoitavaks (vi ta hakkab kuuluma mgigruppi, mida liigitatakse mgiks hoitavaks)

292

ET - IAS 38

koosklas IFRS 5-ga vi kuupeval, mil lpetatakse selle vara kajastamine, olenevalt sellest, kumb on varem. Kasutatav amortisatsioonimeetod peegeldab seda, kuidas (majandus)ksus varast saadavat majanduslikku kasu eeldatavasti tarbima hakkab. Kui seda tarbimismudelit ei ole vimalik usaldusvrselt kindlaks mrata, kasutatakse lineaarset amortisatsioonimeetodit. Iga perioodi amortisatsioonisumma kajastatakse kasumiaruandes, kui kesolev vi mni muu standard ei luba vi nua selle kajastamist mne muu vara bilansilise (jk)maksumuse koostisosana. 98 Vara amortiseeritava osa sstemaatiliseks jaotamiseks kasulikule elueale vib kasutada erinevaid amortisatsioonimeetodeid. Nendeks meetoditeks on lineaarne meetod, kahaneva jgi meetod ja tootmishiku meetod. Meetod valitakse lhtuvalt varas sisalduva eeldatava tulevase majandusliku kasu tarbimismudelist ja rakendatakse jrjepidevalt perioodist perioodi, vlja arvatud siis, kui eeldatava tulevase majandusliku kasu tarbimismudelis on toimunud muutus. Vga harva, kui ldse, on vimalik piiratud elueaga immateriaalse vara puhul veenvalt phjendada sellise amortisatsioonimeetodi kasutamist, mille puhul on akumuleeritud amortisatsioon viksem lineaarse meetodi kohaselt arvutatust. Amortisatsioonikulu kajastatakse tavaliselt kasumiaruandes. Siiski kasutatakse mnikord varast tulenevat majanduslikku kasu teiste varade tootmiseks. Sellisel juhul moodustab amortisatsioonisumma osa teise vara soetusmaksumusest ja kajastatakse selle bilansilises (jk)maksumuses. Niteks sisaldub tootmisprotsessis kasutatud immateriaalsete varade amortisatsioon varude bilansilises (jk)maksumuses (vt IAS 2 Varud).

99

Lppvrtus
100 Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara lppvrtus on null, vlja arvatud juhul, kui: a) b) kolmandal isikul on vara kasuliku eluea lppedes kohustus see omandada; vi vara realiseerimiseks on olemas aktiivne turg ja: i) ii) 101 lppvrtust on vimalik turutingimuste alusel kindlaks mrata; ja on tenoline, et see turg eksisteerib ka vara kasuliku eluea lppedes.

Piiratud kasuliku elueaga vara amortiseeritav osa mratakse kindlaks prast lppvrtuse maha arvamist. Nullist erinev lppvrtus viitab asjaolule, et (majandus)ksus kavatseb immateriaalse vara enne majandusliku eluea lppu vrandada. Vara lppvrtuse hindamine phineb vrandamisel saadaval summal, kasutades hinnangu koostamise peval kehtivaid kasuliku eluea lppu judnud sarnase ja samalaadsetes tingimustes kasutatud vara mgihindasid. Lppvrtus vaadatakse le vhemalt kord iga majandusaasta lpus. Muutust vara lppvrtuses arvestatakse arvestushinnangu muutusena koosklas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead. Immateriaalse vara lppvrtus vib suureneda vrdseks selle bilansilise (jk)maksumusega vi sellest suuremaks. Sellisel juhul on vara amortiseeritavaks summaks null, vlja arvatud siis, kui selle lppvrtus langeb hiljem madalamale vara bilansilisest (jk)maksumusest.

102

103

Amortisatsiooniperioodi ja -meetodi levaatamine

104 Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsiooniperiood ja -meetod vaadatakse le vhemalt kord iga majandusaasta lpus. Kui vara eeldatav kasulik eluiga erineb eelnevatest hinnangutest, muudetakse vastavalt amortisatsiooniperioodi. Kui varast tuleneva majandusliku kasu eeldatavas tarbimismudelis on toimunud muutus, muudetakse amortisatsioonimeetodit, et see vastaks muutunud mudelile. Selliseid muutusi kajastatakse arvestushinnangute muutustena koosklas IAS 8-ga. Immateriaalse vara kasuliku eluea jooksul vib selguda, et hinnang kasuliku eluea kohta ei ole asjakohane. Niteks vib amortisatsiooniperioodi muutmise vajadusele osutada (vara) vrtuse langusest tuleneva kahjumi kajastamine. Aja jooksul vib muutuda immateriaalsest varast (majandus)ksusele eeldatava tulevase majandusliku kasu kujunemine. Niteks vib ilmneda, et lineaarsest amortisatsioonimeetodist sobivam on kahaneva jgi meetod. Teiseks niteks vib olla litsentseeritud iguste kasutamise edasilkkumine kuni riplaani muude komponentide rakendamiseni. Sel juhul teenitakse varast saadav majanduslik kasu alles hilisematel perioodidel.

105

106

293

ET - IAS 38

Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalsed varad

107 108 Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalset vara ei amortiseerita. (Majandus)ksus hindab koosklas IAS 36-ga, kas piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara vrtus on vhenenud, vrreldes selle kaetavat vrtust bilansilise (jk)maksumusega a) b) kord aastas, ning alati, kui on phjust arvata, et immateriaalse vara vrtus on langenud.

Kasuliku eluea hindamise levaatamine

109 Mitteamortiseeritava immateriaalse vara kasulik eluiga vaadatakse le igal aastal, et mrata kindlaks, kas sndmused ja tingimused jtkuvalt toetavad selle vara kasuliku eluea piiramatuks mramist. Kui ei toeta, arvestatakse kasuliku eluea hinnangu muutust piiramatust piiratuks arvestushinnangu muutusena koosklas IAS 8-ga. Immateriaalse vara kasuliku eluea mberhindamine pigem piiratuks kui piiramatuks koosklas IAS 36-ga viitab sellele, et vara vrtus on langenud. Seega kontrollib (majandus)ksus vara vrtuse langust, vrreldes selle kaetavat vrtust, mis on kindlaks mratud koosklas IAS 36-ga, bilansilise (jk)maksumusega ja kajastab summa, mille vrra bilansiline (jk)maksumus on kaetavast vrtusest suurem, kahjumina (vara) vrtuse langusest.

110

Bilansilise (jk)maksumuse kaetav vrtus kahjumid (vara) vrtuse langusest

111 Et mrata kindlaks, kas immateriaalse vara vrtus on langenud, rakendab (majandus)ksus IAS 36. Selles standardis selgitatakse, kuidas ja millal (majandus)ksus kontrollib oma varade bilansilist (jk)maksumust, kuidas mratakse kindlaks vara kaetav vrtus ja millal kajastatakse vi thistatakse kahjum (vara) vrtuse langusest.

Kasutusest eemaldamine ja vrandamine

112 Immateriaalse vara kajastamine lpetatakse: a) b) 113 selle vrandamisel; vi kui vara kasutamisest ega vrandamisest ei eeldata tulevast majanduslikku kasu.

Immateriaalse vara kajastamise lpetamisest tulenev kasum vi kahjum mratakse kindlaks neto mgitulu, juhul kui see eksisteerib, ja vara bilansilise (jk)maksumuse vahena. See kajastatakse kasumiaruandes vara kajastamise lpetamisel (vlja arvatud juhul kui IAS 17 nuab teisiti seoses mgitagasirendi tehingutega). Sellist kasumit ei liigitata phitegevusest saadavaks tuluks. Immateriaalse vara vrandamine vib toimuda mitmel viisil (nt mgi, kapitalirendile andmise vi annetamise teel). Sellise vara vrandamise kuupeva kindlaksmramisel rakendab (majandus)ksus IAS 18-s Mgitulu stestatud kriteeriumeid kauba mgist saadud tulu kajastamise kohta. IAS 17 kehtib vara vrandamise kohta mgi-tagasirendi tingimustel. Kui (majandus)ksus vtab paragrahvis 21 esitatud kajastamisphimtete kohaselt immateriaalse vara bilansilises (jk)maksumuse osana arvele asendava osa maksumuse, siis lpetab ta asendatud osa bilansilise (jk)maksumuse kajastamise. Kui asendatud osa bilansilise (jk)maksumuse mramine ei ole (majandus)ksuse jaoks otstarbekas, vib kasutada hinnangulist asendusmaksumust, mis tugineb asendatud osa soetusmaksumusel selle omandamise vi arendamise ajal. Immateriaalse vara vrandamisest saadav tasu kajastatakse esmalt selle iglases vrtuses. Kui immateriaalse vara eest tasutakse jrelmaksuga, kajastatakse saadud tasu esmalt summas, mis vrdub rahalise hinna

114

115

116

294

ET - IAS 38

ekvivalendiga. Tasu nominaalsumma ja rahalise hinna ekvivalendi vahe kajastatakse koosklas IAS 18-ga intressituluna, peegeldades nude efektiivset tulumra. 117 Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse phivara amortiseerimist ei lpetata immateriaalse phivara kasutamise lpetamisel, vlja arvatud juhul, kui vara on tielikult amortiseerunud vi see on liigitatud mgiks hoitavaks (vi kuulub mgigruppi, mis on liigitatud mgiks hoitavaks) koosklas IFRS 5-ga.

Avalikustamine ldnuded
118 Iga immateriaalse vara liigi kohta (eristades (majandus)ksusesiseselt loodud ja muid immateriaalseid varasid) avalikustab (majandus)ksus jrgmise informatsiooni: a) b) c) d) e) kas kasulik eluiga on piiratud vi piiramatu, ja kui piiratud, siis kasulik eluiga vi rakendatavad amortisatsioonimrad; piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara puhul kasutatavad amortisatsioonimeetodid; perioodi alguse ja perioodi lpu bilansiline brutomaksumus ja akumuleeritud amortisatsioon (koos akumuleeritud kahjumitega (vara) vrtuse langusest); kasumiaruande kirje(d), kus kajastatakse immateriaalse vara amortisatsioonikulu; perioodi alguse ja lpu bilansiliste (jk)maksumuste vrdlus, nidates: i) ii) iii) lisandumised, esitades eraldi (majandus)ksusesiseselt arendatud, eraldi omandatud ja rihendustes omandatud varad; varad, mis liigitatakse mgiks hoitavaks vi mis kuuluvad mgigruppi, mis on liigitatud mgiks hoitavaks koosklas IFRS 5-ga ja teised vrandamised; paragrahvide 75, 85 ja 86 kohaselt perioodi mberhindlustest ja koosklas IAS 36-ga kajastatud vi otse omakapitalist lahutatud vara vrtuse muutusest tulenevad vrtuse suurendamised ja vhendamised (kui neid esineb); kahjumid (vara) vrtuse langusest, mis on kajastatud perioodi kasumiaruandes koosklas IAS 36-ga (kui neid esineb); vara vrtuse langusest tulenevate kahjumite thistamine kasumiaruandes, mis on kajastatud perioodi kasumiaruandes koosklas IAS 36-ga (kui neid esineb); perioodi jooksul kajastatud amortisatsioonikulu; finantsaruannete ja vlisvaluutatehingute mberarvestusest esitusvaluutasse ja vlismaise riksuse mberarvestusest esitusvaluutasse tulenevad valuutakursside netomuutused; ning muud bilansilise (jk)maksumuse muutused perioodi jooksul. (majandus)ksuse (majandus)ksuse

iv) v) vi) vii)

(viii)

295

ET IAS 38

119

Immateriaalsete varade liik on samalaadsete ning (majandus)ksuse tegevuses sarnasel viisil kasutatavate varade rhm. Erinevate liikide nited on muuhulgas: a) b) c) d) e) f) g) marginimed; ajalehtede ja trkiste pealkirjad; arvutitarkvara; litsentsid ja frantsiisid; autoriigused, patendid ja muud tstusomandi igused, teenindamis- ja kitamisigused; retseptid, valemid, mudelid, disainilahendused ja prototbid; ja arendustegevuse faasis olev immateriaalne vara.

laltoodud varade liike vib vajadusel jagada (summeerida) viksemateks (suuremateks) liikideks, kui selle tulemuseks on finantsaruannete kasutajate jaoks asjakohasem informatsioon. 120 121 Lisaks paragrahvi 118 punkti e alapunktides iii-v stestatule avalikustab (majandus)ksus IAS 36ga ette nhtud informatsiooni immateriaalsete varade kohta, mille vrtus on langenud. IAS 8 nuab arvestushinnangu muutuse sisu ja summa avalikustamist, kui see on kesoleval perioodil oluline vi kui eeldatakse selle olulist mju jrgnevatele perioodidele. Selline avalikustamine vib olla tingitud muutustest: a) b) c) 122 hinnangus immateriaalse vara kasuliku eluea kohta; amortisatsioonimeetodis; vi lppvrtustes.

(Majandus)ksus avalikustab samuti: a) piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara bilansilise (jk)maksumuse ja phjused, miks vara kasulik eluiga on hinnatud piiramatuks. Phjendamisel esitab (majandus)ksus selle vara kasuliku eluea piiramatuks hindamisel olulist osa etendanud asjaolu(d). (majandus)ksuse finantsaruannete jaoks olulise immateriaalse vara kirjelduse, bilansilise (jk)maksumuse ja jrelejnud amortisatsiooniperioodi. sihtfinantseerimise teel omandatud ja iglases vrtuses esmalt kajastatud immateriaalsete varade (vt paragrahv 44): i) ii) iii) d) esmalt kajastatud iglane vrtuse; bilansiline (jk)maksumuse; ja kas neid mdetakse prast kajastamist vastavalt soetusmaksumuse mudelile vi mberhindluse mudelile.

b) c)

piiratud omandiigusega immateriaalsete varade olemasolu ja bilansilise (jk)maksumuse ning kohustiste tagatisena panditud immateriaalsete varade bilansilise (jk)maksumuse. immateriaalse vara omandamiseks vetud lepinguliste kohustuste summa.

e) 123

Immateriaalse vara kasuliku eluea piiramatuks hindamisel olulist osa etendanud asjaolu(de) kirjeldamisel vtab (majandus)ksus arvesse paragrahvis 90 toodud asjaolude nimekirja.

296

ET IAS 38

Immateriaalsed varad, mida mdetakse kajastamise jrgselt mberhindluse mudeli phjal

124 Kui immateriaalseid varasid (majandus)ksus jrgneva: a) arvestatakse mberhinnatud vrtustes, avalikustab

immateriaalsete varade liigi kohta: i) ii) iii) mberhindluse justumiskuupeva; mberhinnatud immateriaalsete varade bilansilise (jk)maksumuse; ja bilansilise (jk)maksumuse, mis oleks bilansis kajastatud, kui mberhinnatud immateriaalsete varade liiki oleks prast kajastamist mdetud vastavalt paragrahvis 74 esitatud soetusmaksumuse mudelile;

b)

immateriaalse vara perioodi alguse ja lpu mberhindluse reservi summa, mis nitab perioodi jooksul toimunud muutusi ja reservi arvelt aktsionridele tehtavate vljamaksete suhtes kehtivaid piiranguid; ning varade iglaste vrtuste kindlaksmramisel rakendatud meetodid ja olulised eeldused.

c) 125

Avalikustamise eesmrgil vib osutuda vajalikuks mberhinnatud immateriaalsete varade liikide hendamine suuremateks rhmadeks. Immateriaalsete varade liike ei tohi siiski hendada, kui selle tulemusena tekiks liik, mis sisaldaks nii soetusmaksumuse kui ka mberhindluse mudeli kohaselt mdetud summasid.

Teadus- ja arendusvljaminekud
126 127 (Majandus)ksus avalikustab perioodi arendusvljaminekute koondsumma. jooksul kuluna kajastatud uurimisja

Uurimis- ja arendusvljaminekud hlmavad kiki kulutusi, mis on otseselt seotud uurimis- ja arendustegevusega (paragrahvid 66 ja 67kirjeldavad, millist tpi kulutused kuuluvad paragrahvis 126 esitatud avalikustamise nuete alla).

Muu informatsioon
128 (Majandus)ksusel soovitatakse, kuid ei nuta jrgmise informatsiooni avalikustamist: a) b) kigi tielikult amortiseeritud, kuid endiselt kasutuses olevate immateriaalsete varade kirjeldus; ja selliste oluliste immateriaalsete varade lhikirjeldus, mida (majandus)ksus kontrollib, kuid mis ei ole kajastatud varadena, kuna need ei vasta kesolevas standardis stestatud kajastamiskriteeriumitele vi on omandatud vi loodud enne 1998. aastal vlja antud IAS 38 Immateriaalsed varad versiooni justumist.

leminekustted ja justumiskuupev
129 Kui (majandus)ksus otsustab koosklas IFRS 3 paragrahviga 85 rakendada IFRS 3 selle paragrahvides 7884 stestatud justumiskuupevadest varem, vib (majandus)ksus samast kuupevast edasiulatuvalt rakendada ka kesolevat standardit. Seega ei korrigeeri (majandus)ksus sellel kuupeval kajastatud immateriaalse vara bilansilist (jk)maksumust. (Majandus)ksus rakendab aga sellel kuupeval kesolevat standardit, et mber hinnata kajastatud immateriaalse vara kasulik eluiga. Kui mberhindluse tulemusena

297

ET IAS 38

(majandus)ksus muudab vara kasuliku eluea pikkust, arvestatakse see muutus arvestushinnangu muutusena koosklas IAS 8-ga. 130 Muudel juhtudel rakendab (majandus)ksus kesolevat standardit: a) b) rihendustes, mille lepingukuupev on hiljem kui 31. mrts 2004, omandatud immateriaalse vara arvestamisel; ning muu immateriaalse vara arvestamisel edasiulatuvalt esimesest aruandeaastast, mis algab 31. mrtsil 2004. aastal vi hiljem. Seega ei korrigeeri (majandus)ksus sellel kuupeval kajastatud immateriaalsete varade bilansilist (jk)maksumust. (Majandus)ksus rakendab aga sellel kuupeval kesolevat standardit, et mber hinnata selliste immateriaalsete varade kasulik eluiga. Kui mberhindluse tulemusena (majandus)ksus muudab vara kasuliku eluea pikkust, arvestatakse see muutus arvestushinnangu muutusena koosklas IAS 8-ga.

130A

(Majandus)ksused rakendavad paragrahvis 2 kirjeldatud muudatusi 1. jaanuaril 2006 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab IFRS 6 varasema perioodi suhtes, rakendatakse kesolevaid muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes.

Sarnaste varade vahetus

131 Paragrahvis 129 ja paragrahvi 130 punktis b esitatud nue rakendada kesolevat standardit edasiulatuvalt thendab, et kui varasid vahetati enne kesoleva standardi justumiskuupeva loobutud vara bilansilise (jk)maksumuse alusel, ei pea (majandus)ksus vara iglast vrtuse peegeldamiseks omandamise kuupeval korrigeerima omandatud vara bilansilist (jk)maksumust.

Varasem rakendamine
132 (Majandus)ksused, mille kohta kehtib paragrahv 130, vivad rakendada kesoleva standardi nudeid enne paragrahvis 130 esitatud justumiskuupeva. Juhul, kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit enne neid justumiskuupevi, rakendab ta samal ajal ka IFRS 3 ja IAS 36 (parandatud 2004).

IAS 38 (vlja antud 1998) tagasivtmine

133 Kesoleva standardiga asendatakse IAS 38 Immateriaalsed varad (vlja antud 1998).

298

ET - IAS 39

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine

Eesmrk
1 Kesoleva standardi eesmrk on stestada finantsvarade, finantskohustiste ja mnede mittefinantsinstrumentide ostu- vi mgilepingute kajastamise ja mtmise phimtted. Finantsinstrumente puudutava informatsiooni esitamise nuded on stestatud IAS 32-s Finantsinstrumendid: esitamine. Finantsinstrumente puudutava informatsiooni avalikustamise nuded on stestatud IFRS 7-s Finantsinstrumendid: avalikustatav teave.

Rakendusala
2 Kesolevat standardit rakendavad kik (majandus)ksused kikide finantsinstrumentide liikide suhtes, vlja arvatud: a) need osalused ttarettevtetes, sidusettevtetes ja hisettevtmistes, mida arvestatakse IAS 27-s Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded, IAS 28-s Investeeringud sidusettevtetesse vi IAS 31-s Osalemised hisettevtmistes stestatud phimtete kohaselt. (Majandus)ksused rakendavad siiski kesolevat standardit oma osaluste suhtes ttarettevtetes, sidusettevtetes vi hisettevtmistes, mille arvestust vastavalt IAS 27-le, IAS 28-le vi IAS 31-le peetakse kesoleva standardi kohaselt. (Majandus)ksused rakendavad kesolevat standardit samuti tuletisinstrumentidele, mille alusvaraks on osalus ttarettevttes, sidusettevttes vi hisettevtmises, vlja arvatud siis, kui tuletisinstrument vastab IAS 32-ekohaselt (majandus)ksuse omakapitaliinstrumendi mistele. rendist tulenevad igused ja kohustused, mille suhtes rakendatakse IAS 17-t Rendid. Siiski: i) rendileandja poolt kajastatud rendinuetele kehtivad kesolevas standardis toodud kajastamise lpetamise ja vara vrtuse languse stted (vt paragrahvid 15-37, 58, 59, 63-65 ja lisa A paragrahvid AG36-AG52 ning AG84-AG93); rentniku poolt kajastatud kapitalirendivlgadele kehtivad kesolevas standardis toodud kajastamise lpetamise stted (vt paragrahvid 39-42 ja lisa A paragrahvid AG57-AG63); ja rendis varjatud tuletisinstrumentidele kehtivad kesolevas standardis toodud varjatud tuletisinstrumentide stted (vt paragrahvid 10-13 ja lisa A paragrahvid AG27-AG33).

b)

ii)

iii)

c) d)

tandjate igused ja kohustused vastavalt ttajatehvitiste plaanidele, mille suhtes rakendub IAS 19 Hvitised ttajatele. (majandus)ksuse poolt kibele lastud finantsinstrumendid, mis vastavad IAS 32 e omakapitaliinstrumendi definitsioonile (kaasaarvatud optsioonid ja ostuthed). Siiski rakendab selliste omakapitaliinstrumentide valdaja antud instrumentide suhtes kesolevat standardit, vlja arvatud juhul, kui need vastavad eelpoolnimetatud erandile a).

299

ET - IAS 39

e)

igused ja kohustused, mis tulenevad i) kindlustuslepingutest, nagu need on mratletud IFRS 4-s Kindlustuslepingud, vlja arvatud paragrahvis 9 stestatud finantsgarantiilepingu mratlusele vastavast kindlustuslepingust tulenevad kindlustusandja igused ja kohustused, vi ii) lepingust, mis kuulub IFRS 4-a rakendusalasse, sest ta sisaldab valikulist kasumist osasaamise igust. Siiski kehtib kesolev standard IFRS 4-a rakendusalasse kuuluvates lepingutes varjatud tuletisinstrumentide suhtes, kui tuletisinstrument ei ole ise IFRS 4-a rakendusalasse kuuluv leping (vt paragrahve 10-13 ja lisa A paragrahve AG27AG33). Peale selle, kui finantsgarantiilepingu vljastaja on eelnevalt selgesti kinnitanud, et ksitleb selliseid lepinguid kindlustuslepingutena ning on kasutanud nende suhtes kindlustuslepingute suhtes rakendatavaid arvestusmeetodeid, vib vljastaja valida, kas ta rakendab selliste finantsgarantiilepingute suhtes kesolevat standardit vi IFRS 4-a (vt paragrahve AG4 ja AG4 A). Vljastaja vib teha sellise valiku iga ksiku lepingu suhtes, kuid olles lepingu kohta valiku teinud, ei tohi ta seda enam muuta. lepingud tingimuslikele tasudele rihenduse korral (vt IFRS 3 rihendused). Seda erandit rakendatakse ksnes omandaja suhtes. lepingud omandaja ja mja vahel rihenduses, mille kohaselt makse vi ostetakse omandatav tulevikus. siduvad laenuandmise kohustused, vlja arvatud paragrahvis 4 kirjeldatud siduvad laenuandmise kohustused. Laenu andmise kohustuse vtja rakendab IAS 37-s Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad toodut nende laenu andmise kohustuste suhtes, mis ei ole kesoleva standardi rakendusalas. Kigile laenu andmise kohustustele kehtivad siiski kesolevas standardis toodud kajastamise lpetamise stted (vt paragrahvid 15-42 ja lisa A paragrahvid AG36AG63). aktsiaphiste maksetehingutega seotud finantsinstrumendid, lepingud ja kohustused, milledele kehtib IFRS 2 Aktsiaphine makse, vlja arvatud kesoleva standardi ligete 5-7 alla kuuluvad lepingud, millele kehtib see standard. igus vljamaksetele, millega hvitatakse (majandus)ksuse need kulutused, mida tuleb teha vastavalt IAS 37-le eraldisena kajastatava kohustise arveldamiseks, vi mille suhtes ta kajastas varasemal perioodil eraldist koosklas IAS 37-ga.

f) g) h)

i)

j)

3 4

Kehtetu Kesoleva standardi rakendusalasse kuuluvad jrgmised siduvad laenuandmise kohustused: a) siduvad laenuandmise kohustused, mida (majandus)ksus mratleb iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavate finantskohustistena. (Majandus)ksus, millel on varasem praktika ma vahetult prast laenu andmise kohustuste tekkimist nendest kohustustest tulenevad varad, rakendab kesolevat standardit kikidele oma samasse liiki kuuluvatele laenukohustustele. siduvad laenuandmise kohustused, mida saab tasaarveldada netona sularahas vi andes le vi vljastades muu finantsinstrumendi. Need siduvad laenuandmise kohustused on tuletisinstrumendid. Siduvat laenuandmise kohustust ei loeta netos tasaarveldatuks vaid seetttu, et laen makstakse vlja osamaksetena (niteks ehituse hpoteeklaen, mis makstakse vlja osamaksetena vastavalt ehituse edenemisele). siduvate kohustuste puhul anda laenu turu intressimrast madalama intressimraga. Paragrahvi 47 punktis d stestatakse, kuidas sellistest siduvatest laenuandmise kohustustest tekkivaid kohustisi hiljem mta.

b)

c)

Kesolevat standardit rakendatakse selliste lepingute suhtes, millega ostetakse vi makse mittefinantsobjekte, mida saab tasaarveldada netona sularahas vi muu finantsinstrumendiga vi vahetades finantsinstrumente, nagu need lepingud oleksid finantsinstrumendid, vlja arvatud lepingud, mis on slmitud ja mida edaspidi kasutatakse mittefinantsobjekti saamiseks vi lekandmiseks koosklas (majandus)ksuse eeldatavate ostu-, mgi- vi kasutamisvajadustega.

300

ET - IAS 39

On mitmesuguseid vimalusi, kuidas mittefinantsobjekti ostu- vi mgilepingut saab tasaarveldada netona sularahas vi muu finantsinstrumendiga vi vahetades finantsinstrumente, sealhulgas: a) b) kui lepingu tingimused lubavad hel osapooltest tasaarveldada netona sularahas vi muu finantsinstrumendiga vi vahetades finantsinstrumente; kui igus tasaarveldada netona sularahas vi muu finantsinstrumendiga vi vahetades finantsinstrumente ei ole lepingu tingimustes selgelt stestatud, kuid (majandus)ksusel on tavaks sarnaseid lepinguid tasaarveldada netona sularahas vi muu finantsinstrumendiga vi vahetades finantsinstrumente (kas vastaspoolega, slmides tasaarvelduslepinguid vi mes lepingu enne selle titmist vi aegumist); kui (majandus)ksusel on sarnaste lepingute puhul tavaks vtta alusvara vastu ja ma see lhikese aja mdudes prast vastuvtmist eesmrgiga saada kasumit hinna lhiajalistest kikumistest vi vahendaja mgimarginaalist; ja kui lepingu aluseks olev mittefinantsobjekt on koheselt rahaks vahetatav.

c)

d)

Kuna punktide b vi c kohane leping ei ole tehtud mittefinantsobjekti laekumise vi tarnimise eesmrgil vastavalt (majandus)ksuse eeldatavate ostu, mgi vi tarbimise vajadustele, siis jrelikult jb see kesoleva standardi rakendusalasse. Muid paragrahvi 5 kohaseid lepinguid tuleb hinnata, et teha kindlaks, kas need slmiti ja neid kasutatakse jtkuvalt mittefinantsobjekti vastuvtmiseks vi leandmiseks koosklas (majandus)ksuse eeldatavate ostu-, mgi- vi kasutamisvajadustega ja kas nad jvad seega kesoleva standardi rakendusalasse. 7 Kirjutatud optsioon ma vi osta mittefinants objekti, mida saab tasaarveldada netona sularahas vi muu finantsinstrumendiga, vi vahetades finantsinstrumente vastavalt paragrahvi 6 punktile a vi d, kuulub kesoleva standardi rakendusalasse. Selline leping ei saa olla tehtud mitterahalise objekti vastuvtmiseks vi leandmiseks vastavalt (majandus)ksuse eeldatavate ostu, mgi vi tarbimise nuetega.

Misted
8 Jrgnevaid IAS 32-s mratletud misteid kasutatakse kesolevas standardis IAS 32-e paragrahvis 11 mratletud thenduses. IAS 32 mratleb jrgmised misted: finantsinstrument finantsvara finantskohustis omakapitaliinstrument

ja annab juhiseid nende mistete kasutamiseks. 9 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Tuletisinstrumendi miste Tuletisinstrument on finantsinstrument vi muu leping, mis kuulub kesoleva standardi rakendusalasse (vt paragrahvid 2-7) ja millel on kik kolm jrgmist tunnust: a) selle vrtus muutub vastavalt muutustele kindlaksmratud intressimras, finantsinstrumendi hinnas, kauba hinnas, vlisvaluutakursis, hinna- vi mraindeksis, krediidireitingus vi krediidiindeksis vi mnes muus muutujas, tingimusel, et mitterahalise muutuja korral ei ole muutuja spetsiifiliselt seotud lepinguosapoolega (mida mnikord nimetatakse alusvaraks);

301

ET - IAS 39

b)

see kas ei nua algset netoinvesteeringut vi nuab sellist algset netoinvesteeringut, mis on viksem, kui oleks nutav teiste lepinguliikide puhul, mis eeldatavasti reageeriksid sarnasel viisil turutegurite muutustele; ja seda arveldatakse tulevikus.

c)

Finantsinstrumentide nelja kategooria misted iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatav finantsvara vi finantskohustis on finantsvara vi -kohustis, mis vastab hele kahest jrgmisest tingimusest. a) See on liigitatud kauplemiseesmrgil hoitavaks. Finantsvara vi -kohustist liigitatakse kauplemise eesmrgil hoitavaks, kui see on: i) ii) omandatud vi tekkinud peamiselt edasimgi vi tagasiostmise eesmrgil lhitulevikus; mratletud finantsinstrumentide portfelli osa, mida hallatakse hiselt ja mille kohta on tendeid hiljuti toimunud lhiajalise kasumivtmise kohta; vi tuletisinstrument (v.a tuletisinstrument, mis on finantsgarantiileping vi mratletud ja efektiivne riskimaandamisinstrument).

iii) b)

Esmasel kajastamisel mratletakse see (majandus)ksuse poolt kui iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks. (Majandus)ksus vib kasutada seda mratlust ainult siis, kui see on lubatud paragrahviga 11A vi kui selle tulemuseks on asjakohasem informatsioon, sest i) see kas krvaldab vi vhendab oluliselt mtmise vi kajastamise jrjepidevusetust (mida mnikord nimetatakse arvestuse mittevastavuseks), mis muul juhul tuleneks varade vi kohustiste mtmisest vi nendelt saadavate kasumite vi kahjumite kajastamisest erinevatel alustel; vi finantsvarade, -kohustiste vi nende mlema rhma juhitakse ja selle tulemuslikkust hinnatakse iglase vrtuse alusel vastavalt dokumenteeritud riskijuhtimise vi investeerimise strateegiale ning informatsiooni rhma kohta antakse (majandus)ksusesiseselt sellel alusel (majandus)ksuse juhtkonna vtmeisikutele (nagu on mratletud IAS 24-s Seotud osapooli ksitleva teabe avalikustamine (parandatud 2003)), niteks (majandus)ksuse direktoraadile ja tegevjuhile.

ii)

IFRS 7-e paragrahvides 911 ja B4 nutakse, et (majandus)ksus avalikustaks teabe finantsvarade ja kohustiste kohta, mida ta on mratlenud iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavatena, sealhulgas selle kohta, kuidas ta on need tingimused titnud. Eeltoodud punkti ii) kohaselt kriteeriumitele vastavate instrumentide puhul hlmab see avalikustatav informatsioon tekstilist kirjeldust selle kohta, kuidas iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks mratlemine on koosklas (majandus)ksuse dokumenteeritud riskijuhtimise vi investeerimise strateegiaga. Investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse, millel puudub noteeritud turuhind aktiivsel turul ja mille iglast vrtust ei saa usaldusvrselt mta (vt paragrahvi 46 punkt c) ning lisa A paragrahvid AG80 ja AG81), ei mratleta iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavateks. Tuleb rhutada, et paragrahvid 48, 48A, 49 ja lisa A paragrahvid AG69-AG82, milles stestatakse nuded finantsvara vi kohustise iglase vrtuse usaldusvrsetele mtmisalustele, kehtivad hteviisi kikidele objektidele, mida kas mratluse tttu vi muul phjusel mdetakse iglases vrtuses vi mille iglane vrtus on avalikustatud. Lunastusthtajani hoitavad investeeringud on fikseeritud vi kindlaksmratavate maksete ja fikseeritud lunastusthtajaga mittetuletisinstrumentidest finantsvarad, mida

302

ET - IAS 39

(majandus)ksusel on kindel kavatsus ja suutlikkus hoida lunastusthtajani (vt lisa A paragrahvid AG16-AG25), vlja arvatud: a) b) c) need, mida (majandus)ksus mratleb esmasel kajastamisel iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks; need, mida (majandus)ksus mratleb mgivalmis olevateks; ja need, mis vastavad laenude ja nuete mistele.

(Majandus)ksus ei liigita htegi finantsvara lunastusthtajani hoitavaks, kui (majandus)ksus on jooksva vi kahe eelmise majandusaasta jooksul mnud vi mberliigitanud enne lunastusthtaega ebaolulisest suuremas koguses lunastusthtajani hoitavaid investeeringuid (ebaolulisest suurem kogus kigi lunastusthtajani hoitavate investeeringute kogusumma suhtes), vlja arvatud need mgid vi mberliigitused: i) mille puhul lunastusthtaeg vi finantsvara ostuthtaeg on nii lhedal (nt. vhem kui kolm kuud enne lunastusthtaega), et turu intressimra muutustel ei oleks olulist mju finantsvara iglasele vrtusele; mis toimuvad prast seda, kui (majandus)ksusele on laekunud sisuliselt kik finantsvara esialgsest phisummast graafikujrgsete maksete vi ettemaksete kaudu; vi mis on tingitud (majandus)ksuse kontrollile mittealluvast ja mittekorduvast ksikjuhtumist, mida (majandus)ksus ei oleks saanud mistlikult ette nha.

ii)

iii)

Laenud ja nuded on fikseeritud vi kindlaksmratavate maksetega mittetuletisinstrumentidest finantsvarad, mis ei ole noteeritud aktiivsel turul, vlja arvatud: a) need, mida (majandus)ksus kavatseb kohe vi lhitulevikus ma ja mida liigitatakse kauplemise eesmrgil hoitavateks ja need, mida (majandus)ksus esmasel kajastamisel mratleb iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks; need, mida (majandus)ksus esmasel kajastamisel mratleb mgivalmis olevateks; vi need, mille puhul valdaja ei pruugi tagasi saada sisuliselt kike oma esialgsest investeeringust, tingituna muust kui krediidivime halvenemine ja mida liigitatakse mgivalmis olevateks.

b) c)

Omandatud osalus varade kogumis, mis ei sisalda laene ega nudeid (niteks osalus investeerimisfondis vi muus sarnases fondis), ei ole laen ega nue. Mgivalmis finantsvarad on need mittetuletisinstrumentidest finantsvarad, mida mratletakse mgivalmis olevateks vi mida ei liigitata a) laenudeks ja nueteks, b) lunastusthtajani hoitavateks investeeringuteks vi c) iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavateks finantsvaradeks. Finantsgarantiilepingu miste Finantsgarantiileping on leping, mis nuab vljastajalt kindlaksmratud maksete sooritamist, et hvitada garantii saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmratud vlgnik ei tee thtaegselt makseid vastavalt vlainstrumendi algsetele vi muudetud tingimustele. Kajastamise ja mtmisega seotud misted Finantsvara vi -kohustise amortiseeritud soetusmaksumus on summa, milles finantsvara vi kohustist esmaselt kajastatakse ja millest on maha arvatud phiosa tagasimaksed ning millele on lisatud vi millest on maha arvatud kumulatiivne kulum, kasutades efektiivse intressimra meetodit selle esialgse summa ja lunastusthtajal makstava summa vahelise iga erinevuse suhtes, ning millest on maha arvatud kik vara vrtuse langusest vi mittelaekuvusest tulenevad vhenemised (kas otse vi allahindluse konto kaudu).

303

ET - IAS 39

Efektiivse intressimra meetod on meetod finantsvara vi -kohustise (vi finantsvarade vi kohustiste rhma) amortiseeritud soetusmaksumuse arvutamiseks ja intressitulude vi kulude jaotamiseks asjakohase ajavahemiku jooksul. Efektiivne intressimr on see mr, millega diskonteeritakse hinnangulised tulevased maksed vi laekumised finantsinstrumendi eeldatava kehtivusaja vi vajadusel lhema perioodi jooksul tpselt finantsvara vi kohustise bilansilisse neto(jk)maksumusse. Efektiivse intressimra arvutamisel prognoosib (majandus)ksus rahavoogusid, arvestades finantsinstrumendi kiki lepingulisi tingimusi (niteks ettemakseid, ostuoptsioone vi muid sarnaseid optsioone), kuid ta ei tohi arvestada tulevasi krediidikahjumeid. Arvestus hlmab kiki lepingu osapoolte vahel makstud vi saadud tasusid, mis on efektiivse intressimra olemuslikeks komponentideks (vt IAS 18 Mgitulu), tehingukulutusi ja kiki muid lisatasusid vi allahindlusi. Eeldatakse, et sarnaste finantsinstrumentide rhma rahavoogusid ja eeldatavat kehtivusaega saab usaldusvrselt prognoosida. Nendel harvadel juhtudel, kui finantsinstrumendi (vi finantsinstrumentide rhma) rahavoogusid vi eeldatavat kehtivusaega ei ole vimalik usaldusvrselt prognoosida, kasutab (majandus)ksus lepingujrgseid rahavoogusid finantsinstrumendi (vi finantsinstrumentide rhma) kogu lepingujrgse kehtivusaja jooksul. Kajastamise lpetamine on eelnevalt kajastatud finantsvara vi kohustise eemaldamine (majandus)ksuse bilansist. iglane vrtus on summa, mille eest on vimalik teadlike ja huvitatud osapoolte vahel mitteseotud poolte vahelises tehingus vahetada vara vi arveldada kohustist22. Tavaprastel tingimustel toimuv ost vi -mk on finantsvara ost vi mk vastavalt lepingule, mille tingimuste kohaselt antakse vara le ajavahemiku jooksul, mis on tavaliselt kas kehtestatud igusaktidega vi kujunenud kokkuleppeliselt konkreetsel turul. Tehingukulud on lisakulud, mis on otseselt seotud finantsvara vi kohustise omandamise, emiteerimise vi realiseerimisega (vaata lisa A paragrahv AG13). Lisakulu on see, mis ei oleks tekkinud, kui (majandus)ksus ei oleks finantsinstrumenti omandanud, emiteerinud vi realiseerinud. Riskimaandamise arvestusega seotud misted Siduv kohustus on siduv kokkulepe ressursside kindlaksmratud koguse vahetamiseks kindlaksmratud hinnaga kindlaksmratud kuupeval vi kuupevadel tulevikus. Prognoositav tehing on oodatav tehing tulevikus, mille suhtes ei ole siduvat kohustust. Riskimaandamisinstrument on mratletud tuletisinstrument vi (ainult vlisvaluutakursside muutuste riski maandamise puhul) mratletud mittetuletisinstrumendist finantsvara vi kohustis ja mille iglane vrtus vi rahavood eeldatavasti tasakaalustavad mratletud maandatava alusinstrumendi vi -tehingu iglase vrtuse vi rahavoogude muutused (paragrahvid 7277 ja lisa A paragrahvid AG94AG97 ksitlevad riskimaandamisinstrumendi mistet tpsemalt). Maandatav alusinstrument vi -tehing on vara, kohustis, siduv kohustus, krge tenosusega prognoositav tehing vi netoinvesteering vlismaisesse (majandus)ksusesse, mis a) avab (majandus)ksuse iglase vrtuse vi tulevaste rahavoogude muutuste riskidele ja b) on mratletud maandatavana (paragrahvid 78-84 ja lisa A paragrahvid AG98-AG101 ksitlevad maandatavate alusinstrumentide vi tehingute mistet tpsemalt). Riskimaandamise efektiivsus on see ulatus, millega maandatavast riskist tulenevad maandatava alusinstrumendi vi tehingu iglase vrtuse vi rahavoogude muutused tasakaalustatakse riskimaandamisinstrumendi iglase vrtuse vi rahavoogude muutustega (vt Lisa A paragrahvid AG105-AG113).

22

Lisa A paragrahvid 48, 49 ja AG69-AG82 sisaldavad nudeid finantsvara vi-kohustise iglase vrtuse mramise kohta.

304

ET - IAS 39

Varjatud tuletisinstrumendid
10 Varjatud tuletisinstrument on osa hbriidinstrumendist (segainstrumendist), mis sisaldab samuti mittetuletisinstrumendist philepingut, mille tttu mned segainstrumendist tulenevad rahavood kiguvad sarnaselt eraldiseisvale tuletisinstrumendile. Varjatud tuletisinstrument tingib selle, et kas mnda vi kiki muidu lepinguga nutavaid rahavoogusid muudetakse vastavalt kindlaksmratud intressimrale, finantsinstrumendi hinnale, kauba hinnale, vlisvaluutakursile, hinna- vi mraindeksile, krediidireitingule vi krediidiindeksile vi mnele muule muutujale, tingimusel et mitterahalise muutja korral ei ole see lepingu osapoolele spetsiifiline. Finantsinstrumendiga seotud tuletisinstrument, mida lepingu kohaselt saab sellest finantsinstrumendist eraldi le kanda vi mille vastaspool on selle finantsinstrumendi omast erinev, ei ole varjatud tuletisinstrument, vaid eraldiseisev finantsinstrument. Varjatud tuletisinstrument tuleb philepingust eraldada ning kajastada tuletisinstrumendina kesoleva standardi kohaselt siis ja ainult siis, kui: a) varjatud tuletisinstrumendi majanduslikud tunnused ja riskid ei ole tihedalt seotud philepingu majanduslike tunnuste ja riskidega (vt lisa A paragrahvid AG30 ja AG33); varjatud tuletisinstrumendiga samasuguste tingimustega eraldiseisev instrument vastaks tuletisinstrumendi mistele; ja hbriidinstrumenti (segainstrumenti) ei mdeta iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande (s.t kui tuletisinstrument, mis on varjatud finantsvaras vi kohustises, mis kajastatakse iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande, ei ole eraldatud).

11

b) c)

Kui varjatud tuletisinstrument on eraldatud, kajastatakse philepingut kesoleva standardi kohaselt, kui on tegemist finantsinstrumendiga ja teiste asjakohaste standardite kohaselt, kui ei ole tegemist finantsinstrumendiga. Kesolev standard ei ksitle seda, kas varjatud tuletisinstrumenti tuleb finantsaruannetes eraldi esitada. 11A Vaatamata paragrahvile 11, kui leping sisaldab hte vi mitut varjatud tuletisinstrumenti, vib (majandus)ksus mratleda kogu hbriidlepingu finantsvaraks vi kohustiseks, mis kajastatakse iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande, vlja arvatud juhtudel kui: a) b) varjatud tuletisinstrument(-instrumendid) ei muuda oluliselt rahavoogusid, mis muul juhul oleksid lepinguga nutavad; vi sarnase hbriidinstrumendi esmakordsel ksitlemisel on vhese analsiga vi ilma analsita selge, et varjatud tuletisinstrumendi(-instrumentide) eraldamine on keelatud, nagu niteks laenus varjatud ettemakse optsioon, mis lubab valdajal laenu ette maksta ligilhedaselt selle amortiseeritud soetusmaksumuses.

12

Kui kesoleva standardi kohaselt peab (majandus)ksus varjatud tuletisinstrumendi philepingust eraldama, kuid ta ei suuda varjatud tuletisinstrumenti eraldi mta kas selle omandamisel vi mnel jrgneval finantsaruandluse kuupeval, mratleb ta kogu hbriidlepingu iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks. Kui (majandus)ksus ei suuda varjatud tuletisinstrumendi iglast vrtust selle instrumendi tingimuste alusel usaldusvrselt kindlaks mrata (niteks kui varjatud tuletisinstrument phineb noteerimata omakapitaliinstrumendil), siis on varjatud tuletisinstrumendi iglane vrtus hbriidinstrumendi iglase vrtuse ja philepingu iglase vrtuse vaheline erinevus, eeldusel et neid saab kesoleva standardi kohaselt kindlaks mrata. Kui (majandus)ksus ei suuda varjatud tuletisinstrumendi iglast vrtust antud meetodit kasutades kindlaks mrata, rakendub paragrahv 12 ja hbriidinstrument (segainstrument) mratletakse iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks.

13

305

ET - IAS 39

Kajastamine ja kajastamise lpetamine Esmane kajastamine

14 (Majandus)ksus kajastab finantsvara vi kohustist bilansis siis ja ainult siis, kui (majandus)ksusest saab instrumendi lepinguline osapool. (Vt paragrahv 38 finantsvarade tavaprastel turutingimustel ostude kohta.)

Finantsvara kajastamise lpetamine

15 Konsolideeritud finantsaruannetes rakendatakse paragrahve 16-23 ja lisa A paragrahve AG34AG52 konsolideeritud tasandil. Seega konsolideerib (majandus)ksus kigepealt kik ttarettevtted koosklas IAS 27-ga ja tlgendusega SIC12 Konsolideerimine-eriotstarbelised (majandus)ksused ja seejrel rakendab tekkinud kontsernile paragrahve 16-23 ja lisa A paragrahve AG34-AG52. Enne hindamist, kas ja millisel mral kajastamise lpetamine on asjakohane vastavalt paragrahvidele 17-23, mrab (majandus)ksus kindlaks, kas neid paragrahve peaks rakendama finantsvara osale (vi sarnaste finantsvarade rhma osale) vi finantsvarale tervikuna (vi sarnaste finantsvarade rhmale tervikuna) alljrgnevalt. a) Paragrahve 17-23 rakendatakse finantsvara osale (vi sarnaste finantsvarade rhma osale) siis ja ainult siis, kui osa, mille suhtes kaalutakse kajastamise lpetamist, vastab hele jrgmisest kolmest tingimusest. i) See osa sisaldab finantsvara (vi sarnaste finantsvarade rhma) ainult teatud kindlaksmratud rahavooge. Niteks kui (majandus)ksus slmib intressist loobumise lepingu, mille puhul vastaspoolel tekib igus vlakirja intressi- ja mitte phiosamaksetest tulenevatele rahavoogudele, rakendatakse paragrahve 17-23 nendele intressidest tulenevatele rahavoogudele. See osa sisaldab ainult tielikult proportsionaalset osa finantsvarast (vi sarnaste finantsvarade rhmast) tulenevatest rahavoogudest. Niteks kui (majandus)ksus slmib kokkuleppe, mille puhul vastaspoolel tekib igus 90 protsendilisele osale kikidest vlainstrumendist tulenevatest rahavoogudest, siis rakendatakse 90 protsendile nendest rahavoogudest paragrahve 17-23. Juhul kui on tegemist mitme vastaspoolega, siis ei pea iga vastaspool saama proportsionaalset osa rahavoogudest tingimusel, et lekandval (majandus)ksusel on tielikult proportsionaalne osa. See osa sisaldab ainult tielikult proportsionaalset osa finantsvarast (vi sarnaste finantsvarade rhmast) tulevatest tpselt mratletud rahavoogudest. Niteks kui (majandus)ksus slmib lepingu, mille puhul vastaspoolel tekib igus 90 protsendilisele osale finantsvara intressidest tulenevatele rahavoogudele, siis rakendatakse 90 protsendile nendest intressidest tulenevatele rahavoogudele paragrahve 17-23. Juhul, kui on tegemist mitme vastaspoolega, siis ei pea iga vastaspool saama proportsionaalset osa tpselt mratletud rahavoogudest tingimusel, et lekandval (majandus)ksusel on tielikult proportsionaalne osa.

16

ii)

iii)

b)

Kikidel teistel juhtudel rakendatakse finantsvarale tervikuna (vi sarnaste finantsvarade rhmale tervikuna) paragrahve 17-23. Niteks kui (majandus)ksus kannab le i) iguse esimesele vi viimasele 90 protsendile finantsvarast (vi finantsvarade rhmast) tulenevatele laekumistele vi ii) iguse 90 protsendile nuete rhmast tulenevatele rahavoogudele, kuid garanteerib ostjale kikide krediidikahjumite hvitamise 8 protsendi ulatuses nuete phisummast, rakendatakse finantsvarale (vi sarnaste finantsvarade rhmale) tervikuna paragrahve 17-23.

306

ET - IAS 39

Paragrahvides 17-26 thistab miste finantsvara kas finantsvara osa (vi sarnaste finantsvarade rhma osa), nagu on mratletud punktis a) eespool vi muudel juhtudel finantsvara (vi sarnaste finantsvarade rhma) tervikuna. 17 (Majandus)ksus lpetab finantsvara kajastamise siis ja ainult siis, kui: a) b) lepingujrgsed igused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lpevad; vi ta kannab finantsvara le vastavalt paragrahvidele 18 ja 19 ning lekandmine vastab kajastamise lpetamise kriteeriumitele vastavalt paragrahvile 20.

(Vt paragrahv 38 finantsvarade tavamgi kohta.) 18 (Majandus)ksus kannab finantsvara le siis ja ainult siis, kui ta kas: a) b) kannab le lepingujrgsed igused finantsvarast tulenevate rahavoogude saamiseks; vi tal silivad lepinguphised igused finantsvarast tulenevate rahavoogude saamiseks, kuid ta vtab endale lepinguphise kohustuse rahavoogude maksmiseks hele vi mitmele makse saajale sellise kokkuleppe alusel, mis tidab paragrahvis 19 toodud nudeid.

19

Kui (majandus)ksusel silivad lepinguphised igused finantsvarast (esialgsest varast) tulenevate rahavoogude saamiseks, kuid ta vtab endale lepinguphise kohustuse nende rahavoogude maksmiseks hele vi mitmele (majandus)ksusele (lppsaajale), siis ksitleb (majandus)ksus tehingut finantsvara lekandmisena siis ja ainult siis, kui kik jrgmised kolm tingimust on tidetud. a) (majandus)ksusel puudub kohustus lppsaajale summade vljamaksmiseks, vlja arvatud juhul, kui ta saab ise esialgsest varast samavrsed summad. Lhiajalised ettemaksed (majandus)ksuse poolt, koos igusega laenusumma koos turumraga arvestatud kogunenud intressidega ties ulatuses tagasi saada, ei riku seda tingimust. (majandus)ksusel on vrandamislepingu tingimuste kohaselt keelatud esialgset vara ma vi pantida, vlja arvatud tagatisena lppsaajatele rahavoogude maksmise kohustuse eest. (majandus)ksusel on kohustus need rahavood, mida ta lppsaajate nimel sisse nuab, olulise viivituseta edasi kanda. Lisaks ei tohi (majandus)ksus neid rahavoogusid uuesti investeerida, vlja arvatud sularahasse vi raha ekvivalentidesse (nagu on mratletud IAS 7-s Rahavoogude aruanded) laekumiskuupeva ja nuetekohase lppsaajatele maksmise kuupeva vahelise lhikese arveldusperioodi jooksul ja sellistelt investeeringutelt teenitud intressid kantakse lppsaajatele le.

b)

c)

20

Kui (majandus)ksus kannab finantsvara le (vt paragrahv 18), siis hindab ta, millises ulatuses tal silivad finantsvara omandiga seonduvad riskid ja hved. Sellisel juhul, kui: a) (majandus)ksus kannab le sisuliselt kik finantsvara omandiga seonduvatest riskidest ja hvedest, lpetab finantsvara kajastamise ning kajastab kiki lekandmise kigus tekkinud vi silinud igusi ja kohustusi eraldi varade vi kohustistena; (majandus)ksusel silivad sisuliselt kik finantsvara omandiga seonduvatest riskidest ja hvedest, jtkab ta finantsvara kajastamist; (majandus)ksus ei kanna le ega tal ei sili sisuliselt kiki finantsvara omandiga seonduvatest riskidest ja hvedest, ta mrab kindlaks, kas tal on silinud kontroll finantsvara le. Sellisel juhul, kui: i) (majandus)ksusel ei ole kontroll silinud, ta lpetab finantsvara kajastamise ja kajastab kik lekandmise kigus tekkinud vi silinud igusi ja kohustusi eraldi varade vi kohustistena;

b) c)

307

ET - IAS 39

ii) 21

kui (majandus)ksusel on kontroll silinud, jtkab ta finantsvara kajastamist oma finantsvarana jtkuva seotuse ulatuses (vt paragrahv 30).

Riskide ja hvede lekandmist (vt paragrahv 20) hinnatakse, vrreldes (majandus)ksuse avatud riskipositsioone, lekantud vara netorahavoogude summade ja ajastuse kikumise suhtes enne ja prast lekandmist. (Majandus)ksusel on silinud sisuliselt kik finantsavara omandiga seonduvatest riskidest ja hvedest juhul, kui tema avatus finantsvarast tulenevate tulevaste rahavoogude ndisvrtuse kikumisele ei muutu mrkimisvrselt lekandmise tttu (nt kui (majandus)ksus on mnud finantsvara, mis tuleb vastavalt kokkuleppele tagasi osta fikseeritud hinna vi mgihinna eest, millele lisandub laenuandja kasum). (Majandus)ksus on kandnud le sisuliselt kik kikidest finantsvara omandiga seonduvatest riskidest ja hvedest, kui tema avatus sellistele kikumistele ei ole enam mrkimisvrne vrreldes finantsvarast tulenevate tulevaste netorahavoogude ndisvrtuste kikide kikumistega (nt kuna (majandus)ksus on mnud finantsvara, mille suhtes kehtib ainult optsioon selle tagasi ostmiseks tagasiostmise hetke iglases vrtuses vi ta on le kandnud tielikult proportsionaalse osa suuremast finantsvarast tulenevatest rahavoogudest sellise kokkuleppe puhul, nagu niteks laenu kaasosalus, mis vastab paragrahvi 19 tingimustele). Sageli on ilmne, kas (majandus)ksus on kandnud le sisuliselt kik omandiga seonduvatest riskidest ja hvedest ning mingeid arvutusi ei pea tegema. Teistel juhtudel tuleb arvutada ja vrrelda (majandus)ksuse avatust tulevaste netorahavoogude ndisvrtuse kikumistele enne ja prast lekandmist. Arvutuste ja vrdluste tegemisel kasutatakse diskontomrana hetkel kehtivat asjakohast turu intressimra. Arvestatakse kiki mistlikult vimalikke netorahavoogude vimalikke kikumisi, kusjuures suurema tenosusega tulemustele omistatakse suurem osakaal. See, kas (majandus)ksusel on silinud kontroll (vt paragrahvi 20 punkt c) lekantud vara le, sltub lekantava suutlikkusest vara ma. Kui lekantava vara saaja on praktiliselt suuteline vara tervikuna maha mma mitteseotud kolmandale osapoolele ja ta saab seda teha hepoolselt ja ilma vajaduseta seada lekandmisele lisapiiranguid, ei ole (majandus)ksusel kontroll silinud. lejnud juhtudel on (majandus)ksusel kontroll silinud.

22

23

lekanded, mis vastavad kajastamise lpetamise kriteeriumitele (vt paragrahvi 20 punkt a ja punkti c alapunkt i)
24 Kui (majandus)ksus kannab finantsvara tervikuna le lekandmise kigus, mis vastab kajastamise lpetamise kriteeriumitele ning tal silib finantsvara teenindamise igus tasu eest, kajastab ta kas teeninduslepingu jrgset teenindusvara vi teeninduskohustist. Kui saadav tasu eeldatavasti ei ole piisav (majandus)ksusepoolse teenindamise hvitamiseks, kajastatakse teeninduskohustusega seotud teeninduskohustist iglases vrtuses. Kui saadavat tasu peetakse adekvaatset letavaks hvituseks teenindamise eest, kajastatakse teenindusigusega seotud teenindusvara summas, mis on kindlaks mratud suurema finantsvara bilansilise (jk)maksumuse jaotamise alusel vastavalt paragrahvile 27. Kui lekandmise tulemusena lpetatakse finantsvara kajastamine tervikuna, kuid lekandmise kigus omandab (majandus)ksuse uue finantsvara vi vtab uue finantskohustise vi teeninduskohustise, kajastab (majandus)ksus uut finantsvara vi kohustist vi teeninduskohustist iglases vrtuses. Finantsvara kajastamise lpetamisel kogu ulatuses, erinevus jrgmise kahe summa: a) b) bilansilise (jk)maksumuse ja i) saadud tasu summa (sealhulgas kik uued omandatud varad, millest on maha arvatud kik uued vetud kohustised) ja ii) kikide otse omakapitalis kajastatud kumulatiivsete kasumite vi kahjumite summa (vt paragrahvi 55 punkt b)

25

26

vahel kajastatakse kasumiaruandes. 27 Kui lekantav vara on osa suuremast finantsvarast (nt kui (majandus)ksus kannab le vlainstrumendi osaks olevatest intressidest tulenevad rahavood, vt paragrahvi 16 punkt a ja lekantava osa kajastamine tuleb lpetada kogu ulatuses, siis suurema finantsvara eelnev bilansiline (jk)maksumus jaotatakse edasikajastatava ja enam mittekajastatava osa vahel

308

ET - IAS 39

nende osade suhteliste iglaste vrtuste alusel lekandmise kuupeval. Sel eesmrgil ksitletakse silinud teenindusvara edasikajastatava osana. Erinevust jrgmise kahe summa: a) b) enam mittekajastatavale osale jaotatud bilansilise (jk)maksumuse ja enam mittekajastatava osa eest i) saadud tasu summa (sealhulgas kik uued omandatud varad, millest on maha arvatud kik uued vetud kohustised) ja ii) kikide otse omakapitalis kajastatud kumulatiivsete kasumite vi kahjumite summa (vt paragrahv 55 punkt b)

vahel kajastatakse kasumiaruandes. Omakapitalis kajastatud kumulatiivne kasum vi kahjum jaotatakse edasikajastatava ja enam mittekajastatava osa vahel, lhtudes nende osade suhtelistest iglastest vrtustest. 28 Kui (majandus)ksus jaotab suurema finantsvara eelneva bilansilise (jk)maksumuse edasikajastatava ja enam mittekajastatava osa vahel, siis tuleb edasikajastatava osa iglane vrtus kindlaks mrata. Kui (majandus)ksusel on varasem kogemus varaosade mmisel, mis on sarnased edasikajastatavale osale vi esineb teisi selliste osadega tehtud turutehinguid, on iglase vrtuse parimaks hinnanguks tegelike tehingute hiljutised hinnad. Kui ei ole selliseid hinnanoteeringuid vi hiljutisi turutehinguid, mida saaks kasutada edasikajastatava osa iglase vrtuse lhtealusena, on iglase vrtuse parimaks hinnanguks erinevus suurema finantsvara kui terviku iglase vrtuse ja vara vastuvtjalt enam mittekajastatava osa eest saadud tasu vahel.

lekanded, mis ei vasta kajastamise lpetamise kriteeriumitele (vt paragrahv 20 punkt b)

29 Kui lekande tulemusel ei lpetata kajastamist, kuna (majandus)ksusel on silinud sisuliselt kik kikidest lekantud vara omandiga seonduvatest riskidest ja hvedest, jtkab (majandus)ksus lekantud vara kajastamist tervikuna ning kajastab finantskohustist saadud tasu ulatuses. Jrgnevatel perioodidel kajastab (majandus)ksus lekantud varast saadud kiki tulusid ja finantskohustiselt tekkinud kiki kulusid.

Jtkuv seotus lekantud varadega (vt paragrahv 20 punkti c alapunkt ii)

30 Kui (majandus)ksus ei kanna le ja tal ei sili sisuliselt kiki lekantud vara omandiga seonduvatest riskidest ja hvedest ning tal silib kontroll lekantud vara le, siis jtkab (majandus)ksus lekantud vara kajastamist oma jtkuva seotuse ulatuses. (Majandus)ksuse jtkuva seotuse ulatus lekantud varaga on ulatus, mil mral ta on avatud lekantud vara vrtuses toimuvatele muutustele. Niteks: a) kui (majandus)ksuse jtkuv seotus esineb lekantud vara garanteerimise nol, siis on (majandus)ksuse jtkuva seotuse ulatus kas i) vara summa vi ii) saadud tasu maksimumsumma, mida (majandus)ksus vib olla kohustatud tagasi maksma (garantiisumma), sltuvalt sellest, kumb on madalam. kui (majandus)ksuse jtkuv seotus esineb lekantud vara kohta kirjutatud vi ostetud optsioonina (vi mlemana), siis (majandus)ksuse jtkuva seotuse ulatus on lekantud vara summa, mille (majandus)ksus vib tagasi osta. Siiski, iglases vrtuses mdetava vara kohta kirjutatud mgioptsiooni korral on (majandus)ksuse jtkuva seotuse ulatus piiratud lekantud vara iglase vrtuse vi optsiooni titmishinnaga, sltuvalt sellest, kumb on madalam (vt paragrahv AG48). juhul, kui (majandus)ksuse jtkuv seotus esineb lekantud vara sularahas arveldatava optsiooni vi sarnase eraldise vormis, mdetakse (majandus)ksuse jtkuvat seotust sarnaselt punktis b kirjeldatud sularahas mittearveldatavate optsioonidega.

b)

c)

31

Kui (majandus)ksus jtkab vara kajastamist oma jtkuva seotuse ulatuses, siis kajastab (majandus)ksus samuti kaasnevat kohustist. Vaatamata kesolevas standardis toodud teistele mtmise nuetele, mdetakse lekantud vara ja kaasnevat kohustist selliselt, et see

309

ET - IAS 39

peegeldaks (majandus)ksusel silinud igusi ja kohustusi. Kaasnevat kohustist mdetakse selliselt, et lekantud vara ja kaasneva kohustise bilansiline neto(jk)maksumus on: a) b) 32 33 (majandus)ksusel silinud iguste ja kohustuste amortiseeritud soetusmaksumus, kui lekantud vara mdetakse amortiseeritud soetusmaksumuses; vi vrdne (majandus)ksusel silinud iguste ja kohustuste iglase vrtusega mdetuna eraldi, kui lekantud vara mdetakse iglases vrtuses

(Majandus)ksus jtkab lekantud varalt tulenevate kikide tulude kajastamist oma jtkuva seotuse ulatuses ning kajastab kiki kaasneva kohustisega seoses tekkinud kulusid. Edasisel mtmisel arvestatakse lekantud vara ja kaasneva kohustise iglase vrtuse theldatud muutusi jrjepidevalt nendega koos, vastavalt paragrahvile 55 ja neid ei tasaarvestata. Kui (majandus)ksuse jtkuv seotus puudutab ainult finantsvara ht osa (nt kui (majandus)ksusel silib optsioon lekantud vara he osa tagasiostmiseks vi tal silib jkosalus, mistttu talle ei j alles sisuliselt kiki vara omandiga seonduvatest riskidest ja hvedest ja (majandus)ksusel silib kontroll), siis (majandus)ksus jaotab finantsvara eelneva bilansilise (jk)maksumuse jtkuva seotuse tttu edasikajastatava osa ning enam mittekajastatava osa vahel nende osade suhteliste iglaste vrtuste alusel lekandmise kuupeva seisuga. Sel eesmrgil kehtivad paragrahvis 28 toodud nuded. Erinevust jrgmise kahe summa: a) b) enam mittekajastatavale osale omistatud bilansilise (jk)maksumuse; ja summa, mis koosneb: i) enam mittekajastatava osa eest saadud tasust ja ii) sellisele osale omistatud otse omakapitalis kajastatud kumulatiivsest kasumist vi kahjumist (vt paragrahvi 55 punkt b)

34

vahel kajastatakse kasumiaruandes. Omakapitalis kajastatud kumulatiivne kasum vi kahjum jaotatakse edasikajastatava ja enam mittekajastatava osa vahel nende osade suhteliste iglaste vrtuste alusel. 35 Kui lekantud vara mdetakse amortiseeritud soetusmaksumuses, siis kesolevas standardis toodud vimalus finantskohustise kajastamiseks iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande ei ole kaasnevale kohustisele rakendatav.

Kik lekanded
36 Kui lekantud vara kajastamist jtkatakse, siis vara ja kaasnevat kohustist ei tasaarvestata. Samuti ei tasaarvesta (majandus)ksus lekantud varalt tulenevaid tulusid ja kaasnevalt kohustiselt tekkinud kulusid (vt IAS 32 paragrahv 42). Kui lekandja annab lekantava objekti saajale mitterahalise tagatise (nagu niteks vla- vi omakapitaliinstrumendid), siis tagatise kajastamine lekandja ja saaja arvestuses sltub sellest, kas lekantava objekti saajal on igus tagatist ma vi edasi pantida ja kas lekandja on jtnud oma kohustused titmata. lekandja ja saaja kajastavad tagatist jrgnevalt: a) Kui saajal on vastavalt lepingule vi tavale igus tagatist ma vi edasi pantida, siis liigitab lekandja selle vara (nt laenuks antud vara, panditud omakapitaliinstrumendid vi tagasiostu nue) oma bilansis mber eraldi teistest varadest. Kui saaja mb talle panditud tagatise, siis kajastab ta mgist laekunud tulu ja iglases vrtuses mdetud kohustist tagatise tagastamise kohustuse eest. Kui lekandja ei tida oma lepingujrgseid kohustusi ja tal ei ole enam igust tagatise lunastamiseks, siis lpetab ta tagatise kajastamise ja saaja kajastab tagatist esmalt iglases vrtuses mdetava varana vi juhul, kui ta on tagatise juba maha mnud, siis lpetab ta tagatise tagastamise kohustuse kajastamise.

37

b) c)

310

ET - IAS 39

d)

Vlja arvatud punktis c toodud juhul jtkab lekandja tagatise kajastamist oma varana ja saaja ei kajasta tagatist varana.

Tavaprastel turutingimustel toimuv finantsvara ost vi mk

38 Tavaprastel turutingimustel toimuvat finantsvarade oste vi -mke kajastatakse vi nende kajastamine lpetatakse, kasutades vastavalt kas tehingupevaphist vi arvelduspevaphist arvestust (vt lisa A paragrahvid AG53-AG56).

Finantskohustise kajastamise lpetamine

39 (Majandus)ksus eemaldab finantskohustise (vi finantskohustise osa) oma bilansist siis ja ainult siis, kui see on kustutatud s.o kui lepingus mratletud kohustus on tidetud, thistatud vi aegunud. Oluliselt erinevate thtaegadega vlainstrumentide vahetust laenuvtja ja andja vahel kajastatakse esialgse finantskohustise kustutamisena ja uue finantskohustise kajastamisena. Sarnaselt kajastatakse olemasoleva finantskohustise vi selle osa tingimuste olulist muutmist (sltumata sellest, kas see on tingitud vlgniku finantsraskustest vi mitte) esialgse finantskohustise kustutamisena ja uue finantskohustise kajastamisena. Erinevus kustutatud vi teisele osapoolele lekantud finantskohustise (vi finantskohustise osa) bilansilise (jk)maksumuse ja makstud tasu, s.h kigi lekantud mitterahaliste varade vi vetud kohustiste vahel kajastatakse kasumiaruandes. Kui (majandus)ksus ostab tagasi osa finantskohustisest, siis jaotab ta finantskohustise eelneva bilansilise (jk)maksumuse edasikajastatava ja enam mittekajastatava osa vahel nende osade suhteliste iglaste vrtuste alusel tagasiostu kuupeval. Erinevus a) enam mittekajastatavale osale jaotatud bilansilise (jk)maksumuse ja b) enam mittekajastatava osa eest makstud tasu, s.h kik lekantud mitterahalised varad vi vetud kohustised, vahel kajastatakse kasumiaruandes.

40

41

42

Mtmine Finantsvarade ja kohustiste esmane mtmine

43 Finantsvara vi kohustise esmasel kajastamisel mdab (majandus)ksus seda iglases vrtuses, millele liidetakse kui on tegemist iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande mittekajastatava finantsvara vi -kohustisega ka tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara vi -kohustise omandamise vi emiteerimisega. Kui (majandus)ksus kasutab arvelduspevaphist arvestust vara suhtes, mida jrgnevalt mdetakse kas soetusmaksumuses vi amortiseeritud soetusmaksumuses, kajastatakse vara esmaselt iglases vrtuses tehingupeval (vt lisa A paragrahvid AG53-AG56).

44

Finantsvarade hilisem mtmine

45 Finantsvara edasiseks mtmiseks prast selle esmast kajastamist liigitab kesolev standard finantsvarad paragrahvis 9 mratletud jrgmisesse nelja kategooriasse: a) b) c) iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavad finantsvarad; lunastusthtajani hoitavad investeeringud; laenud ja nuded; ning

311

ET - IAS 39

d)

mgivalmis finantsvarad.

Neid kategooriaid rakendatakse kesoleva standardi kohasele mtmise ning kasumi vi kahjumi kajastamise suhtes. (Majandus)ksus vib kasutada nende kategooriate kohta teisi nimetusi vi teisi liigitusi informatsiooni esitamisel finantsaruannetes. (Majandus)ksus avalikustab IFRS 7-s nutud informatsiooni lisades. 46 Prast esmast kajastamist mdab (majandus)ksus finantsvarasid, sealhulgas varadena ksitletavaid tuletisinstrumente nende iglases vrtuses, arvamata maha vimalikke tehingukulusid, mis vivad (majandus)ksusel seoses vara mgi vi sellest muul viisil loobumisega tekkida, vlja arvatud jrgmiste finantsvarade puhul: a) b) paragrahvi 9 kohaselt mratletud laenud ja nuded, mida mdetakse amortiseeritud soetusmaksumuses kasutades efektiivse intressimra meetodit; paragrahvi 9 kohaselt mratletud lunastusthtajani hoitavad investeeringud, mida mdetakse amortiseeritud soetusmaksumuses kasutades efektiivse intressimra meetodit; ja investeeringud omakapitaliinstrumentidesse, millel puudub noteeritud turuhind aktiivsel turul ning mille iglast vrtust ei saa usaldusvrselt mta ja selliste omakapitaliinstrumentidega seotud tuletisinstrumentidesse, mida tuleb arveldada noteerimata omakapitaliinstrumentide leandmise teel, mida mdetakse soetusmaksumuses (vt lisa A paragrahvid AG80 ja AG81).

c)

Finantsvarasid, mis on mratletud riskimaandamise objektiks olevate instrumentidena, tuleb mta vastavalt paragrahvides 89-102 kirjeldatud riskimaandamise arvestuse nuetele. Kikide finantsvarade, vlja arvatud iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande mdetavate varade, vrtuse vimalikku langust tuleb kontrollida vastavalt paragrahvidele 58-70 ja lisa A paragrahvidele AG84-AG93.

Finantskohustiste hilisem mtmine

47 Prast esmast arvelevtmist mdab (majandus)ksus kiki finantskohustisi amortiseeritud soetusmaksumuses efektiivse intressimra meetodil, vlja arvatud: a) iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavate finantskohustiste puhul. Selliseid kohustisi, sealhulgas kohustisena ksitletavaid tuletisinstrumente mdetakse iglases vrtuses, vlja arvatud kohustisena ksitletavad tuletisinstrumendid, mis on seotud ja mida arveldatakse sellise noteerimata omakapitaliinstrumendi leandmise teel, mille iglast vrtust ei saa usaldusvrselt mta ja mida kajastatakse soetusmaksumuses. finantskohustiste puhul, mis tekivad siis, kui finantsvara lekandmine ei vasta kajastamise lpetamise kriteeriumitele vi kui kehtib jtkuva seotuse printsiip. Selliste finantskohustiste mtmisel kehtivad paragrahvid 29 ja 31. paragrahvis 9 mratletud finantsgarantiilepingute puhul. Prast esmakordset arvelevtmist mdab vljastaja kui ei kehti paragrahvi 47 punkt a vi b seda kahest jrgnevast krgemaga: i) ii) IAS 37 kohaselt mratud summa; ning esmaselt arvele vetud summa (vt paragrahv 43) miinus, kui see on rakendatav, kumulatiivne amortisatsiooni, mis on kajastatud vastavalt IAS 18-le.

b)

c)

d)

siduvate kohustuste puhul anda laenu turu intressimrast madalama intressimraga. Prast esmast arvelevtmist mdab sellise siduva kohustuse vtja kui ei kehti paragrahvi 47 punkt a seda kahest jrgnevast krgemaga: i) IAS 37 kohaselt mratud summa; ning

312

ET - IAS 39

ii)

esmaselt arvele vetud summa (vt paragrahv 43) miinus kui see on rakendatav kumulatiivne amortisatsiooni, mis on kajastatud vastavalt IAS 18-le.

Finantskohustisi, mis on mratletud riskimaandamise objektiks olevate instrumentidena, tuleb mta vastavalt paragrahvides 89-102 kirjeldatud riskimaandamisarvestuse nuetele.

iglase vrtuse mtmise kaalutlused

48 48A Kesoleva standardi, IAS 32 vi IFRS 7 rakendamise eesmrgil finantsvara vi -kohustise iglase vrtuse mratlemiseks rakendab (majandus)ksus lisa A paragrahve AG69-AG82. Parim iglase vrtuse tendus on noteeritud hind aktiivsel turul. Kui finantsinstrumendi turg ei ole aktiivne, teeb (majandus)ksus iglase vrtuse kindlaks kasutades hindamistehnikat. Hindamistehnika kasutamise eesmrk on teha kindlaks, milline oleks olnud tehinguhind mtmiskuupeval mitteseotud osapoolte vahelises tehingus, mis on ajendatud tavaprastest rilistest kaalutlustest. Hindamistehnikad hlmavad teadlike, huvitatud ja mitteseotud osapoolte vaheliste hiljutiste turutehingute kasutamist, kui need on kttesaadavad, vrdlusi sisuliselt sarnase teise instrumendi hetkel kehtiva iglase vrtusega, diskonteeritud rahavoogude analsi ja optsiooni hinna mramise mudelite kasutamist. Kui on olemas hindamistehnika, mida turul osalejad tavaliselt kasutavad instrumendi hinna mramiseks ja see tehnika on andnud usaldusvrseid hinnanguid tegelike turutehingute hindade kohta, kasutab (majandus)ksus seda tehnikat. Valitud hindamistehnika kasutab maksimaalselt ra turusisendeid ja tugineb vimalikult vhesel mral (majandus)ksuse-spetsiifilistele sisenditele. See sisaldab kiki tegureid, mida turuosalised vtaksid hinna mramisel arvesse ja on koosklas finantsinstrumentide hindamise ldtunnustatud majandusmetodoloogiatega. (Majandus)ksus kontrollib perioodiliselt hindamistehnika igsust ja testib selle paikapidavust, kasutades sama instrumendiga (mida ei ole muudetud) tehtud mis tahes turutehingute jlgitavaid hetkehindu vi tuginedes mis tahes saadaolevatele jlgitavatele turuandmetele. Nudetunnusega finantskohustise (nt nudmiseni hoius) iglane vrtus ei ole viksem kui nudmisel tasumisele kuuluv summa diskonteerituna alates esimesest kuupevast, mil selle summa tasumist vidakse nuda.

49

mberliigitused
50 a) b) (Majandus)ksus: ei arva tuletisinstrumenti kategooriast iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatav vlja selle valdamise vi emiteerimise ajal; ei arva finantsinstrumenti vlja kategooriast iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatav vlja, kui esmasel kajastamisel on see (majandus)ksuse poolt mratletud kui iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatav; ning vib, juhul kui finantsvara ei hoita enam lhitulevikus edasimgi vi tagasiostmise eesmrgil (hoolimata sellest, et finantsvara vib olla omandatud vi tekkinud peamiselt lhitulevikus edasimgi vi tagasiostmise eesmrgil), arvata finantsvara vlja kategooriast iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatav, kui paragrahvi 50B vi 50D kriteeriumid on tidetud. lbi

c)

(Majandus)ksus ei liigita finantsinstrumenti mber iglases vrtuses muutustega kasumiaruande kajastatavaks prast finantsinstrumendi esmast kajastamist. 50B

Finantsvara, mille suhtes kohaldatakse paragrahvi 50(c) (v.a seda tpi finantsvara, mida on kirjeldatud paragrahvis 50D), vib arvata kategooriast iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatav vlja ainult harvaesinevatel juhtudel. Kui (majandus)ksus arvab finantsvara vlja kategooriast iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatav vastavalt paragrahvile 50B, liigitatakse finantsvara mber mberliigitamise kuupeval kehtivas iglases vrtuses. Kasumeid vi kahjumeid, mis on juba

50C

313

ET - IAS 39

kajastatud kasumiaruandes, ei thistata. Finantsvara iglase vrtuse maksumusest mberliigitamise kuupeva seisuga saab uus soetusmaksumus vi amortiseeritud soetusmaksumus. 50D Finantsvara, mille suhtes kohaldatakse paragrahvi 50(c) ning mis oleks vastanud laenude ja nuete mistele (juhul kui finantsvara ei oleks tulnud esmasel kajastamisel liigitada kategooriasse kauplemiseesmrgil hoitav), vib arvata vlja kategooriast iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatav, kui (majandus)ksusel on kavatsus ja suutlikkus hoida finantsvara prognoositavas tulevikus vi lunastusthtajani. Finantsvara, mis on liigitatud mgivalmis olevaks ning mis oleks vastanud laenude ja nuete mistele (juhul kui see ei oleks olnud mratletud mgivalmis olevana), vib liigitada kategooriast mgivalmis olev mber kategooriasse laenud ja nuded, kui (majandus)ksusel on kavatsus ja suutlikkus hoida finantsvara prognoositavas tulevikus vi lunastusthtajani. Kui (majandus)ksus arvab finantsvara vlja kategooriast iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatav vastavalt paragrahvile 50D vi kategooriast mgivalmis olev vastavalt paragrahvile 50E, liigitab ta finantsvara mber mberliigitamise kuupeval kehtivas iglases vrtuses. Paragrahvi 50D kohaselt mberliigitatud finantsvara puhul ei thistata kasumeid vi kahjumeid, mis on juba kajastatud kasumiaruandes. Finantsvara iglase vrtuse maksumusest mberliigitamise kuupeva seisuga saab uus soetusmaksumus vi amortiseeritud soetusmaksumus. Finantsvara puhul, mis on arvatud vlja kategooriast mgivalmis olev vastavalt paragrahvile 50E, arvestatakse sellelt varalt eelnevalt arvestatud kasumid vi kahjumid, mis on kajastatud muu koondkasumina paragrahvi 55(b) alusel, vastavalt paragrahvile 54. Kui kavatsuse vi suutlikkuse muutuse tttu ei ole enam sobiv liigitada investeeringut lunastusthtajani hoitavaks, liigitatakse ta mgivalmis olevaks ning hinnatakse mber iglasesse vrtusesse ning bilansilise (jk)maksumuse ja iglase vrtuse vaheline erinevus kajastatakse vastavalt paragrahvi 55 punktile b. Kui lunastusthtajani hoitavate investeeringute ebaolulisest suurema osa mk vi mberliigitus ei vasta helegi paragrahvis 9 toodud tingimusele, siis liigitatakse kik lejnud lunastusthtajani hoitavad investeeringud mber mgivalmis olevateks. Sellise mberliigitamise puhul kajastatakse bilansilise (jk)maksumuse ja iglase vrtuse vahelist erinevust vastavalt paragrahvi 55 punktile b. Kui finantsvara vi kohustise puhul muutub varem puudunud usaldusvrne mdik kttesaadavaks ja vara vi kohustist tuleb usaldusvrse mdiku olemasolul kajastada iglases vrtuses (vt paragrahvi 46 punkt c ja paragrahv 47), siis hinnatakse vara vi kohustis mber iglasesse vrtusesse ja bilansilise (jk)maksumuse ja iglase vrtuse vahelist erinevust kajastatakse vastavalt paragrahvile 55. Kui kavatsuse vi suutlikkuse muutuse tagajrjel vi sellisel harval juhul, mil iglase vrtuse usaldusvrne mdik ei ole enam kttesaadav (vt paragrahvi 46 punkt c ja paragrahv 47) vi kui paragrahvis 9 mainitud kaks eelmist majandusaastat on mdunud, osutub vajalikuks kajastada finantsvara vi kohustist pigem soetusmaksumuses vi amortiseeritud soetusmaksumuses, kui iglases vrtuses, siis saab finantsvara vi kohustise iglase vrtuse bilansilisest maksumusest antud kuupeva seisuga vastavalt kas uus soetusmaksumus vi amortiseeritud soetusmaksumus. Iga eelnevat kasumit vi kahjumit sellelt varalt, mida kajastati otse omakapitalis vastavalt paragrahvi 55 punktile b, arvestatakse jrgnevalt: a) Kindla lunastusthtajaga finantsvara puhul amortiseeritakse tulu vi kulu kasumisse vi kahjumisse lunastusthtajani hoitava investeeringu jrelejnud thtaja jooksul, kasutades selleks efektiivse intressimra meetodit. Mis tahes erinevus uue amortiseeritud soetusmaksumuse ja lunastusthtajal makstava summa vahel amortiseeritakse samuti finantsvara jrelejnud thtaja jooksul, kasutades efektiivse intressimra meetodit sarnaselt lisatasude ja allahindluste amortiseerimisele. Kui edaspidi finantsvara vrtus langeb, kajastatakse otse omakapitalis kajastatud kasum vi kahjum kasumiaruandes vastavalt paragrahvile 67. Mramata lunastusthtajaga finantsvara puhul jvad kasum vi kahjum omakapitali kuni finantsvara mmise vi sellest muul viisil loobumiseni, mil see kajastatakse kasumiaruandes. Kui edaspidi finantsvara vrtus langeb, kajastatakse

50E

50F

51

52

53

54

b)

314

ET - IAS 39

eelnevalt otse omakapitalis kajastatud kasum vi kahjum kasumiaruandes vastavalt paragrahvile 67.

Kasumid ja kahjumid
55 Kasum vi kahjum, mis tuleneb sellise finantsvara vi kohustise iglase vrtuse muutusest, mis ei ole riskimaandamissuhte osa (vt paragrahvid 89-102), kajastatakse jrgnevalt. a) b) Kasum vi kahjum finantsvaralt vi kohustiselt, mis on liigitatud iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks, kajastatakse kasumiaruandes. Kasum vi kahjum mgivalmis finantsvaralt kajastatakse omakapitali muutuste aruande kaudu otse omakapitalis (vt IAS 1 Finantsaruannete esitamine), vlja arvatud kahjumid vara vrtuse langusest (vt paragrahvid 67-70) ja vlisvaluuta kursimuutustest tulenevad kasumid ja kahjumid (vt lisa A paragrahv AG83), kuni finantsvara kajastamise lpetamiseni, mil eelnevalt omakapitalis kajastatud kumulatiivne kasum vi kahjum kajastatakse kasumiaruandes. Siiski kajastatakse efektiivse intressimra meetodil arvutatud intressid (vt paragrahv 9) kasumiaruandes (vt IAS 18). Dividende mgivalmis omakapitaliinstrumentidelt kajastatakse kasumiaruandes, kui (majandus)ksusel on tekkinud igus makse saamiseks (vt IAS 18).

56

Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja kohustiste puhul (vt paragrahvid 46 ja 47) kajastatakse kasumit vi kahjumit kasumiaruandes, kui finantsvara vi kohustise kajastamine on lpetatud vi selle vrtus on langenud ning amortisatsiooniprotsessi kaudu. Siiski, finantsvarade ja -kohustiste puhul, mis on riskimaandamise objektiks olevad instrumendid vi -tehingud (vt paragrahvid 78-84 ja lisa A paragrahvid AG98-AG101), toimub kasumi vi kahjumi arvestus vastavalt paragrahvidele 89-102. Kui (majandus)ksus kajastab finantsvara kasutades arvelduspevaphist arvestust (vt paragrahvid 38 ja lisa A paragrahvid AG53 ja AG56), siis tehingupeva ja arvelduspeva vahel saadaoleva vara iglase vrtuse mis tahes muutust ei kajastata nende varade puhul, mida kajastatakse soetusmaksumuses vi amortiseeritud soetusmaksumuses (vlja arvatud kahjumid vara vrtuse langusest). iglases vrtuses kajastatavate varade puhul kajastatakse iglase vrtuse muutust vastavalt paragrahvile 55 kas kasumiaruandes vi omakapitalis.

57

Finantsvarade vrtuse langus ja mittelaekuvus

58 (Majandus)ksus hindab igal bilansipeval, kas on finantsvara vi finantsvarade rhma vimalikule vrtuse langemisele viitavaid mis tahes objektiivseid tendeid. Selliste tendite olemasolul rakendab (majandus)ksus paragrahvi 63 (amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade puhul), paragrahvi 66 (soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade puhul) vi paragrahvi 67 (mgivalmis finantsvarade puhul), et teha kindlaks iga vara vrtuse languse summa. Finantsvara vi finantsvarade rhma vrtus on langenud ja kahjumid vrtuse langusest tekivad siis ja ainult siis, kui vrtuse languse kohta esineb objektiivseid tendeid, mis on tekkinud he vi mitme sndmuse (kahjumit phjustav sndmus) tagajrjel prast vara esmast kajastamist ja see kahjumit phjustav sndmus (vi sndmused) mjutab (mjutavad) finantsvara vi finantsvarade rhma hinnangulisi tulevasi rahavoogusid, mida saab usaldusvrselt prognoosida. Vara vrtuse langust phjustanud ksiku konkreetse sndmuse kindlaks tegemine vib osutuda vimatuks. Pigem vis mitme sndmuse hine mju phjustada vara vrtuse languse. Tulevikus toimuvatest sndmustest oodatavaid kahjumeid ei kajastata, olenemata nende tenosusest. Objektiivne tendusmaterjal finantsvara vi finantsvarade rhma vrtuse languse kohta sisaldab jlgitavaid andmeid, mis saavad vara valdajale teatavaks ja hlmavad jrgmisi kahjumit phjustavaid sndmusi: a) emitendi vi vlgniku olulised finantsraskused;

59

315

ET - IAS 39

b) c) d) e) f)

lepingu rikkumine, nagu intressi- vi phiosamaksete maksmata jtmine vi mittethtaegne maksmine; laenuvtja finantsraskustega seotud majanduslikel vi juriidilistel phjustel laenuandja poolt laenuvtjale jreleandmiste tegemine, mida laenuandja ei oleks muul juhul teinud; laenuvtja pankrot vi muu finantsiline mberkorraldamine muutub tenoliseks; finantsvara aktiivse turu kadumine finantsraskuste tttu; vi jlgitavad andmed, mis nitavad, et finantsvarade rhma hinnangulised tulevased rahavood on mdetavalt vhenenud prast nende varade esmast kajastamist, ehkki seda vhenemist ei saa veel kindlaks teha rhma kuuluvate finantsvarade puhul eraldi, sealhulgas: i) rhma kuuluvate laenuvtjate maksestaatuses ilmnenud ebasoodsad muutused (nt hilinenud maksete arvu kasv vi nende krediitkaardivlglaste arvu kasv, kes on letanud oma krediidilimiidi ja tasuvad ainult minimaalseid kuumakseid); vi riiklikud vi kohalikud majanduslikud tingimused, mis on vastastikuses seoses rhma kuuluvatest varadest tulenevate lepingukohustuste titmata jtmisega (nt tpuuduse kasv laenuvtjate geograafilises piirkonnas, hpoteegiga koormatud kinnisvara hindade langus teatud piirkonnas, nafta hinna langus, mis mjutab naftatootjatele antud laene vi ebasoodsad muutused tstusharu tingimustes, mis mjutavad rhma kuuluvaid laenuvtjaid).

ii)

60

Aktiivse turu kadumine (majandus)ksuse finantsinstrumentide brsil noteerimise lpetamise tttu ei ole vara vrtuse langusele viitav tend. (Majandus)ksuse krediidireitingu alandamine ei ole iseenesest vara vrtuse langusele viitav tend, ehkki ta vib olla vara vrtuse langusele viitavaks tendiks, kui seda arvestatakse koos muu olemasoleva informatsiooniga. Finantsvara iglase vrtuse langus alla soetusmaksumuse vi amortiseeritud soetusmaksumuse ei pruugi olla vara vrtuse langusele viitavaks tendiks (nt vlainstrumenti tehtud investeeringu iglase vrtuse langus, mis tuleneb riskivaba intressimra tusust). Lisaks paragrahvis 59 kirjeldatud sndmuste liikidele on omakapitaliinstrumenti tehtud investeeringu vrtuse languse objektiivseks tendiks informatsioon ebasoodsa mjuga mrkimisvrsete muutuste kohta, mis on toimunud emitendi tehnoloogilises, turu-, majanduslikus vi juriidilises tegutsemiskeskkonnas ja mis nitab, et omakapitaliinstrumenti tehtud investeeringu soetusmaksumust ei pruugi tagasi saada. Mrkimisvrne vi pikemaajaline langus omakapitaliinstrumenti tehtud investeeringu iglases vrtuses alla soetusmaksumuse on samuti vrtuse langusele viitav objektiivne tend. Mnikord vivad finantsvara vrtuse languse summa prognoosimiseks vajalikud jlgitavad andmed osutuda piiratuks vi antud olukorras enam mitteasjakohaseks. Niteks vib see esineda siis, kui laenuvtja on finantsraskustes ja sarnaste laenuvtjate kohta on vhe varasemaid andmeid. Sellisel juhul kasutab (majandus)ksus oma kogemustel phinevat hinnangut, et prognoosida vara vrtuse langusest tuleneva kahjumi summa. Samuti kasutab (majandus)ksus oma kogemustel phinevat hinnangut, et kohandada jlgitavaid andmeid finantsvarade rhmale hetkeolukorra arvesse vtmiseks (vt paragrahv AG89). Mistlike hinnangute kasutamine on finantsaruannete koostamise oluline osa ja ei vhenda nende usaldusvrsust.

61

62

Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad

63 Kui esineb objektiivseid tendeid, mis viitavad sellele, et amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud laenude ja nuete vi lunastusthtajani hoitavate investeeringute vrtus on langenud, mdetakse kahjumi summat vara bilansilise vrtuse ja hinnanguliste tulevaste rahavoogude ndisvrtuse (jttes vlja tulevased krediidikahjumid) vahelise erinevusena, mida on diskonteeritud finantsvara esialgse efektiivse intressimraga (s.t esmasel kajastamisel arvutatud efektiivse intressimraga). Vara bilansilist (jk)maksumust vhendatakse kas otse vi allahindluse konto kasutamise kaudu. Kahjumi summa kajastatakse kasumiaruandes.

316

ET - IAS 39

64

Kigepealt hindab (majandus)ksus, kas esineb vara vrtuse langusele viitavaid objektiivseid tendeid individuaalselt selliste finantsvarade kohta, mis on individuaalselt olulised, ja individuaalselt vi hiselt selliste finantsvarade kohta, mis ei ole individuaalselt olulised (vt paragrahv 59). Kui (majandus)ksus teeb kindlaks, et individuaalselt hinnatud finantsvara puhul, olenemata sellest, kas see on oluline vi mitteoluline, ei esine objektiivseid tendeid vrtuse languse kohta, siis kajastab ta vara sarnaste krediidiriski tunnustega finantsvarade rhmas ja hindab selliste varade vrtuse vimalikku langust hiselt. Varasid, mille vrtuse langust hinnatakse individuaalselt ja mille vrtuse langusest tulenevat kahjumit kajastatakse vi selle kajastamist jtkatakse, ei hlmata vrtuse vimaliku languse rhmiti hindamisse. Kui jrgneval perioodil kahjum vara vrtuse langusest vheneb ja seda vhenemist saab objektiivselt seostada sndmusega, mis toimub prast vrtuse languse kajastamist (nagu niteks vlgniku krediidireitingu paranemine), siis eelnevalt kajastatud vara vrtuse langusest tulenev kahjum thistatakse kas otse vi allahindluse konto korrigeerimise kaudu. Thistamise tagajrjel ei vi finantsvara bilansiline jkvrtus letada seda amortiseeritud soetusmaksumuse summat, mis oleks saadud siis, kui vara vrtuse langust ei oleks kajastatud selle thistamise kuupeval. Thistamise summa kajastatakse kasumiaruandes.

65

Soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad

66 Kui esineb objektiivseid tendeid vara vrtuse langusest tuleneva kahjumi kohta seoses mittenoteeritud omakapitaliinstrumendiga, mida ei kajastata iglases vrtuses, sest seda ei saa usaldusvrselt mta vi tuletisinstrumendiga, mis on seotud ja mida peab arveldama sellise noteerimata omakapitaliinstrumendi leandmise teel, siis vara vrtuse langusest tuleneva kahjumi summat mdetakse finantsvara bilansilise (jk)maksumuse ja hinnanguliste tulevaste rahavoogude ndisvrtuse vahelise erinevusena, mida on diskonteeritud sarnase finantsvara turul kehtiva tulumraga (vt paragrahvi 46 punkt c) ja lisa A paragrahvid AG80 ja AG81). Selliseid kahjumeid vara vrtuse langusest ei thistata.

Mgivalmis finantsvarad
67 Kui mgivalmis finantsvara iglase vrtuse langus on kajastatud otse omakapitalis ja esineb objektiivseid tendeid vrtuse languse kohta (vt paragrahv 59), siis otse omakapitalis kajastatud kumulatiivne kahjum eemaldatakse omakapitalist ning kajastatakse kasumiaruandes, ehkki finantsvara enese kajastamist ei ole lpetatud. Omakapitalist eemaldatud ja vastavalt paragrahvile 67 kasumiaruandes kajastatud kumulatiivse kahjumi summa on soetusmaksumuse (millest on maha arvatud kik tagasimakstud phiosamaksed ja amortisatsioon) ja antud hetke iglase vrtuse vaheline erinevus, millest on maha arvatud eelnevalt kasumiaruandes kajastatud knealuse finantsvara kik vara vrtuse langusest tulenevad kahjumid. Mgivalmiks liigitatud omakapitaliinstrumenti tehtud investeeringu vrtuse langusest tulenevaid kahjumeid ei thistata kasumiaruande kaudu. Kui jrgneval perioodil mgivalmiks liigitatud vlainstrumendi iglane vrtus tuseb ja seda tusu saab objektiivselt seostada sndmusega, mis toimus prast vara vrtuse langusest tuleneva kahjumi kajastamist kasumiaruandes, siis thistatakse vara vrtuse langusest tulenev kahjum ja thistamise summa kajastatakse kasumiaruandes.

68

69 70

Riskimaandamine
71 Juhul kui riskimaandamisinstrumendi ja riskimaandamise objektiks oleva instrumendi vi tehingu vahel on mratletud riskimaandamissuhe, mida on kirjeldatud paragrahvides 85-88 ja lisa A paragrahvides AG102-AG104, kajastatakse riskimaandamisinstrumendist ja riskimaandamise objektiks olevast instrumendist vi tehingust tulenevat kasumit vi kahjumit vastavalt paragrahvidele 89-102.

317

ET - IAS 39

Riskimaandamisinstrumendid
Kriteeriumitele vastavad instrumendid
72 Kesolev standard ei piira neid asjaolusid, mille korral vib tuletisinstrumenti mratleda riskimaandamisinstrumendina tingimusel, et paragrahvi 88 tingimused on tidetud, vlja arvatud mnede kirjutatud optsioonide puhul (vt lisa A paragrahv AG94). Kuid mittetuletisinstrumendist finantsvara vi -kohustist vib mratleda riskimaandamisinstrumendina ainult valuutariski maandamisel. Riskimaandamise arvestuse eesmrgil vib ainult neid instrumente, mille puhul on kaasatud aruandva (majandus)ksuse vline osapool (vline kontserni, segmendi vi eraldiseisva (majandus)ksuse suhtes, mille kohta aruanne esitatakse), mratleda riskimaandamisinstrumendina. Ehkki kontserni kuuluvad eraldiseisvad (majandus)ksused vi all(majandus)ksused vivad slmida riskimaandamistehinguid kontserni teiste (majandus)ksuste vi all(majandus)ksustega, elimineeritakse konsolideerimisel kik sellised kontsernisisesed tehingud. Seega ei vasta sellised riskimaandamistehingud riskimaandamise arvestuse kriteeriumitele kontserni konsolideeritud finantsaruannetes. Kuid nad vivad vastata riskimaandamise arvestuse kriteeriumitele kontserni kuuluvate eraldiseisvate (majandus)ksuste konsolideerimata finantsaruannetes vi segmendiaruandluses tingimusel, et nad on vlised eraldiseisva (majandus)ksuse vi segmendi suhtes, mille kohta aruanne esitatakse.

73

Riskimaandamisinstrumentide mratlemine
74 Tavaliselt on riskimaandamisinstrumendi jaoks tervikuna vaid ksainus iglase vrtuse mdik ja iglase vrtuse muutusi phjustavad tegurid on ksteisest sltuvad. Seega mratleb (majandus)ksus riskimaandamissuhte riskimaandamisinstrumendi kohta tervikuna. Ainukesed lubatud erandid on: a) optsioonilepingu sisemise vrtuse ja ajavrtuse eraldamine ning ainult optsiooni sisemise vrtuse muutuse mratlemine riskimaandamisinstrumendina ja ajavrtuse muutuse mittearvestamine, ning forvardlepingu intressielemendi ja hetkehinna eraldamine.

b)

Need erandid on lubatud, kuna optsiooni sisemise vrtust ja forvardi lekurssi saab tavaliselt mta eraldi. Dnaamiline riskimaandamisstrateegia, millega hinnatakse optsioonilepingu nii sisemist kui ka ajavrtust, vib vastata riskimaandamise arvestuse kriteeriumitele. 75 Kogu riskimaandamisinstrumendi hte osa, niteks 50 protsenti nominaalsummast, vib mratleda riskimaandamisinstrumendina riskimaandamissuhtes. Kuid riskimaandamissuhet ei vi mrata ainult osale riskimaandamisinstrumendi ajast. he riskimaandamisinstrumendi vib mrata rohkem kui ht liiki riski maandamiseks tingimusel, et a) maandatavaid riske saab selgelt kindlaks mrata, b) riskimaandamise efektiivsust saab testada, ja c) on vimalik tagada riskimaandamisinstrumendi ja erinevate riskipositsioonide konkreetne mratlemine. Kahte vi mitut tuletisinstrumenti vi nende osasid (vi valuutariski maandamisel kahe vi mitme mittetuletisinstrumendi vi nende osade, vi tuletisinstrumentide ja mittetuletisinstrumentide vi nende osade kombinatsiooni) vib vaadelda koos ja mratleda hiselt riskimaandamisinstrumendina, sealhulgas siis, kui mnedest tuletisinstrumentidest tulenev (tulenevad) risk (riskid) tasaarvestab (tasaarvestavad) muudest tuletisinstrumentidest tulenevaid riske. Kuid intressimrakoridor vi muu tuletisinstrument, mis hendab kirjutatud ja ostetud optsiooni, ei vasta tuletisinstrumendi kriteeriumitele, kui see on sisuliselt kirjutatud neto-optsioon (mille eest on saadud netopreemiat). Samuti vib kahte vi enamat instrumenti (vi nende osasid) mratleda riskimaandamisinstrumendina ainult juhul, kui kski neist ei ole kirjutatud optsioon vi kirjutatud neto-optsioon.

76

77

318

ET - IAS 39

Maandatavad instrumendid vi tehingud

Kriteeriumitele vastavad instrumendid vi tehingud
78 Maandatav instrument vi tehing vib olla kas kajastatud vara vi kohustis, kajastamata siduv kohustus, krge tenosusega prognoositav tehing vi netoinvesteering vlismaisesse riksusesse. Riskimaandamise objektiks olev instrument vi tehing vib olla a) ksainus vara, kohustis, siduv kohustus, krge tenosusega prognoositav tehing vi netoinvesteering vlismaisesse riksusesse, b) sarnaste riskitunnustega varade, kohustiste, siduvate tulevikukohustuste, krge tenosusega prognoositavate tehingute vi vlismaistesse riksustesse tehtud netoinvesteeringute rhm vi c) ainult portfelli intressimrariski maandamise puhul -finantsvarade vi -kohustiste portfelli see osa, mille sarnaseid riske maandatakse. Erinevalt laenudest ja nuetest ei saa lunastusthtajani hoitavad investeeringud olla intressimrariski vi ettemakse riski maandatavateks instrumentideks, kuna investeeringu mratlemisel lunastusthtajani hoitava investeeringuna on nutav kavatsus hoida investeeringut lunastusthtajani, arvestamata sellise investeeringu intressimra muutustest tingitud iglase vrtuse vi rahavoogude muutusi. Kuid lunastusthtajani hoitav investeering vib olla maandatav instrument valuutakursimuutustest ja krediidiriskist tulenevate riskide puhul. Riskimaandamise arvestuse eesmrgil saab ainult neid varasid, kohustisi, siduvaid tulevikukohustusi vi krge tenosusega prognoositavaid tehinguid, mille puhul on kaasatud (majandus)ksuse vline osapool, mratleda maandatavate instrumentide vi tehingutena. Jrelikult saab riskimaandamise arvestust rakendada samasse kontserni kuuluvate (majandus)ksuste vi segmentide vaheliste tehingute suhtes ainult nende (majandus)ksuste vi segmentide eraldiseisvates finantsaruannetes ja mitte kontserni konsolideeritud finantsaruannetes. Erandina vib maandatava tehinguna kvalifitseeruda konsolideeritud raamatupidamisaruandes kontsernisisese rahalise kirje vlisvaluutarisk (niteks kahe ttarettevtte vaheline kreditoorne/debitoorne vlgnevus), kui sellega kaasneb avatus vlisvaluuta vahetuskursi kasumite vi kahjumite vimalus, mis ei ole konsolideerimisel vastavalt IASile 21 Valuutakursside muutuste mjud tielikult krvaldatud. Vastavalt IASile 21 ei ole vlisvaluuta vahetuskursside kasumid ja kahjumid kontsernisisestelt rahalistelt kirjetelt konsolideerimisel tielikult krvaldatud, kui kontsernisisene rahaline kirje on tekkinud tehingust kahe kontserni kuuluva (majandus)ksuse vahel, kes kasutavad erinevaid valuutasid. Lisaks vib suure tenosusega kontsernisisese tehingu vlisvaluutarisk olla konsolideeritud raamatupidamisaruandes maandatava tehinguna tingimusel, et tehing on muus valuutas kui tehingu osapooleks oleva (majandus)ksuse kasutatav valuuta ning vlisvaluutarisk mjutab konsolideeritud kasumit vi kahjumit.

79

80

Finantsobjektide mratlemine maandatavate instrumentide vi tehingutena

81 Kui maandatav instrument on finantsvara vi kohustis, siis vib see olla maandatavaks instrumendiks nende riskide suhtes, mis seonduvad ainult selle instrumendi rahavoogude vi iglase vrtuse osaga (nagu niteks ks vi mitu valitud lepingujrgset rahavoogu, vi nende osad vi iglase vrtuse protsentuaalne osa) tingimusel, et efektiivsust on vimalik mta. Niteks vib intressikandva vara vi kohustise intressimrariskile avatud positsiooni kindlakstehtavat ja eraldi mdetavat osa mratleda maandatava riskina (niteks maandatava finantsinstrumendi riskivaba intressimr vi kogu intressimrariskile avatud positsiooni viitintressimraks olev osa). Finantsvarade vi -kohustiste portfelli intressimrariskile avatud positsiooni iglase vrtuse riskimaandamise (ja ainult sellise riskimaandamise) puhul vib riskimaandatavat osa mratleda valuutasummana (niteks dollari, euro, naelsterlingi vi randi summana) kui et eraldiseisvate varadena (vi kohustistena). Ehkki portfell vib riskijuhtimise eesmrgil sisaldada nii varasid kui ka kohustisi, on mratletav summa kas varade summa vi kohustiste summa. Nii varasid kui ka kohustisi sisaldava netosumma mratlemine ei ole lubatud. (Majandus)ksus vib maandada sellise mratletud summaga seotud intressimrariski osa. Niteks kui maandatakse ettemakstavaid varasid sisaldava portfelli riske, vib (majandus)ksus maandada iglase vrtuse muutuse, mis on tingitud maandatava intressimra muutusest, pigem eeldatava, mitte lepingujrgse mberhindamise kuupeva alusel. [].

81A

319

ET - IAS 39

Mittefinantsobjektide mratlemine maandatavate instrumentide vi tehingutena 82 Kui maandatav instrument on mittefinantsvara vi mittefinantskohustis, siis ksitletakse seda maandatava instrumendina a) valuutariskide suhtes vi b) tervikuna kikide riskide suhtes, kuna muudest riskidest, vlja arvatud valuutakursiriskidest, tulenevatele rahavoogude vi iglase vrtuse muutustele vastava osa eraldamine ja mtmine on keeruline.

Objektide rhma mratlemine maandatavate instrumentide vi tehingutena

83 Sarnased varad vi sarnased kohustised hendatakse ning neid maandatakse rhmana ainult siis, kui rhma kuuluvatel eraldiseisvatel varadel vi eraldiseisvatel kohustistel on samad riskile avatud positsioonid, mis on mratletud maandatavatena. Veelgi enam, rhma iga eraldiseisva alusinstrumendi maandatavast riskist tuleneva iglase vrtuse muutus on eeldatavasti ligikaudu proportsionaalne instrumentide rhma maandatavast riskist tuleneva iglase vrtuse kogu muutusega. Kuna (majandus)ksus hindab riskimaandamise efektiivsust riskimaandamisinstrumendi (vi sarnaste riskimaandamisinstrumentide rhma) ja maandatava instrumendi vi tehingu (vi sarnaste maandatavate instrumentide vi tehingute rhma) iglase vrtuse vi rahavoogude muutuse vrdlemise teel, ei vasta riskimaandamisinstrumendi vrdlemine ldise netopositsiooniga (nt sarnaste lppthtaegadega kikide fikseeritud mraga varade ja fikseeritud mraga kohustiste netosummaga), spetsiifilise maandatava instrumendiga vi tehinguga vrdlemise asemel, riskimaandamise arvestuse kriteeriumitele.

84

Riskimaandamise arvestus
85 86 Riskimaandamise arvestus kajastab riskimaandamisinstrumendi ja maandatava instrumendi vi tehingu iglase vrtuse muutuste tasaarvestavat mju kasumile vi kahjumile. Riskimaandamissuhteid on kolme liiki: a) iglase vrtuse riski maandamine: kajastatud vara vi kohustise vi kajastamata siduva kohustuse, vi sellise teatud riskiga seotud vara, kohustise vi siduva kohustuse kindlaksmratud osa, mis on omistatav konkreetsele riskile ja vib mjutada kasumit vi kahjumit, iglase vrtuse muutustele avatud positsioonide riski maandamiseks. rahavoogude riski maandamine: selliste rahavoogude kikumiste riskile avatud positsioonide maandamine, mis i) tulenevad kajastatud vara vi kohustisega seotud teatud riskidest (nagu niteks muutuva intressimraga laenu kas kik vi mned tulevased intressimaksed) vi krge tenosusega prognoositavast tehingust ja ii) vivad mjutada kasumit vi kahjumit. IAS 21-s mratletud vlismaisesse riksusesse tehtud netoinvesteeringu riski maandamine.

b)

c) 87 88

Siduva kohustuse valuutariski riskimaandamist vib kajastada kas iglase vrtuse riski maandavana vi rahavoogude riski maandavana. Riskimaandamissuhe vastab riskimaandamise arvestuse kriteeriumitele vastavalt paragrahvidele 89-102 siis ja ainult siis, kui kik jrgmised tingimused on tidetud. a) Riskimaandamise alustamisel toimub riskimaandamissuhte ning riskimaandamise tegemise (majandus)ksuse riskihalduse eesmrgi ja strateegia formaalne mratlemine ja dokumenteerimine. Dokumenteerimisel mratakse kindlaks riskimaandamisinstrument, maandatav instrument vi tehing, maandatava riski olemus ja see, kuidas (majandus)ksus hindab riskimaandamisinstrumendi efektiivsust tasaarvestades avatud positsioonid maandatava instrumendi iglase vrtuse vi rahavoogude muutuste osas, millised on omistatavad maandatud riskile.

320

ET - IAS 39

b)

Kehtib ootus, et riskimaandamine on vga efektiivne (vt lisa A paragrahvid AG105AG113) maandatavast riskist tulenevate iglase vrtuse vi rahavoogude muutuste tasaarvestamisel vastavalt knealuse riskimaandamissuhte algselt dokumenteeritud riskijuhtimise strateegiale. Rahavoogude riskimaandamise puhul peab maandatav prognoositav tehing olema vga tenoline ja avatud rahavoogude kikumistele, mis vivad lpptulemusena mjutada kasumit vi kahjumit. Riskimaandamise efektiivsust saab usaldusvrselt mta, s.t maandatava instrumendi maandatavast riskist tulenevat iglast vrtust vi rahavoogusid ja riskimaandamisinstrumendi iglast vrtust saab usaldusvrselt mta (vt paragrahvid 46 ja 47 ning lisa A paragrahvid AG80 ja AG81 juhiste saamiseks iglase vrtuse mramise kohta). Riskimaandamist hinnatakse jooksvalt ning mratakse kindlaks, et see oli tegelikult vga efektiivne kigi finantsaruandluse perioodide jooksul, milleks antud riskimaandamine oli ette nhtud.

c)

d)

e)

iglase vrtuse riski maandamine

89 Kui iglase vrtuse riski maandamine vastab aruandlusperioodi jooksul paragrahvis 88 kirjeldatud tingimustele, kajastatakse seda jrgnevalt: a) kasumit vi kahjumit, mis tuleneb riskimaandamisinstrumendi mberhindamisest iglasesse vrtusesse (tuletisinstrumendist riskimaandamisinstrumendi puhul) vi koosklas IAS 21-ga mdetud finantsinstrumendi bilansilise (jk)maksumuse vlisvaluuta komponendi (mittetuletisinstrumendist riskimaandamisinstrumendi puhul) mberhindamisest, kajastatakse kasumiaruandes; ja maandatava instrumendi kasumi vi kahjumiga, mis tuleneb maandatavast riskist, korrigeeritakse maandatava instrumendi bilansilist (jk)maksumust ja seda kajastatakse kasumiaruandes. Seda rakendatakse siis, kui maandatavat instrumenti kajastatakse muul juhul soetusmaksumuses. Maandatavast riskist tuleneva kasumi vi kahjumi kajastamist kasumiaruandes rakendatakse siis, kui maandatav instrument on mgivalmis finantsvara.

b)

89A

Finantsvarade vi -kohustiste portfelli he osa intressimrariskile avatud positsiooni iglase vrtuse riski maandamise puhul (ja ainult sellise maandamise puhul) vib paragrahvi 89 punkti b nuete jrgimiseks esitada maandatavast instrumendist tuleneva kahjumi vi kasumi hel kahest jrgnevast viisist: a) b) varades hel eraldi kirjel nende mberhindamise perioodide jooksul, mil maandatav instrument on vara; vi kohustistes hel eraldi kirjel nende mberhindamise perioodide jooksul, mil maandatav instrument on kohustis.

Punktides a ja b viidatud eraldi kirjed esitatakse finantsvarade vi -kohustiste jrel. Nendel kirjetel toodud summad eemaldatakse bilansist siis, kui nendega seotud varade vi kohustiste kajastamine lpetatakse. 90 Kui maandatakse ainult maandatava alusinstrumendi teatud riske, siis maandatava riskiga mitteseotud maandatava instrumendi iglase vrtuse kajastatavaid muutusi kajastatakse vastavalt paragrahvile 55. (Majandus)ksus lpetab edasiulatuvalt paragrahvis 89 mratletud riskimaandamisarvestuse siis, kui: a) riskimaandamisinstrument aegub vi makse, lpetatakse vi tidetakse (selles kontekstis ei ole riskimaandamisinstrumendi vljavahetamine vi asendamine teise riskimaandamisinstrumendi vastu instrumendi aegumine ega lpetamine, kui selline

91

321

ET - IAS 39

vljavahetamine vi asendamine on (majandus)ksuse dokumenteeritud riskimaandamisstrateegia osa); b) c) 92 riskimaandamine ei vasta enam paragrahvis 88 toodud riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele; vi (majandus)ksus thistab selle mratluse.

Maandatava finantsinstrumendi, mille puhul kasutatakse efektiivse intressimra meetodit, bilansilise (jk)maksumuse paragrahvi 89 punkti b kohane korrigeerimine (vi portfelli intressimrariski maandamise korral, paragrahvis 89A kirjeldatud eraldi bilansikirje korrigeerimine) amortiseeritakse kasumiaruandes. Amortiseerimist vib alustada kohe prast korrigeerimist ja mitte hiljem, kui lpetatakse maandatava instrumendi korrigeerimine maandatavast riskist tuleneva iglase vrtuse muutuste suhtes. Korrigeerimine phineb mberarvestatud efektiivsel intressimral amortiseerimise alguse kuupeva seisuga. Kui finantsvarade vi -kohustiste portfelli intressimrariskile avatud positsiooni iglase vrtuse riskimaandamise (ja ainult sellise riskimaandamise) puhul ei ole amortiseerimine mberarvutatud efektiivset intressimra kasutades teostatav, amortiseeritakse korrigeerimist lineaarselt. Korrigeerimine amortiseeritakse ties ulatuses finantsinstrumendi lppthtajaks vi portfelli intressimrariski maandamisel vastava mberhindamise perioodi jooksul. Kui kajastamata siduvat tulevikukohustust mratletakse maandatava instrumendi vi -tehinguna, siis maandatavast riskist tulenevat edaspidist kumulatiivset siduva kohustuse iglase vrtuse muutust kajastatakse vara vi kohustisena ning vastavat kasumit ja kahjumit kajastatakse kasumiaruandes (vt paragrahvi 89 punkt b). Riskimaandamisinstrumendi iglase vrtuse muutused kajatatakse samuti kasumiaruandes. Kui (majandus)ksus vtab siduva kohustuse varaobjekti ostmiseks vi kohustise vtmiseks, mis on maandatavaks instrumendiks iglase vrtuse riskimaandamisel, siis vara vi kohustise esialgset bilansilist (jk)maksumust, mis tuleneb (majandus)ksuse siduva kohustuse titmisest, korrigeeritakse vtmaks arvesse ka bilansis kajastatud siduva kohustuse iglase vrtuse maandatud riski vljendavat kumulatiivset muutust.

93

94

Rahavoogude riskimaandamine
95 Kui rahavoogude riskimaandamine vastab aruandlusperioodi jooksul paragrahvi 88 tingimustele, kajastatakse seda jrgnevalt: a) seda osa riskimaandamisinstrumendist tulenevast kasumist vi kahjumist, mis on mratletud efektiivse riskimaandajana (vt paragrahv 88), kajastatakse omakapitali muutuste aruande kaudu otse omakapitalis (vt IAS 1); ja riskimaandamisinstrumendi kasumi vi kahjumi ebaefektiivset osa kajastatakse kasumiaruandes.

b) 96

Rahavoogude riskimaandamist kajastatakse tpsemalt jrgnevalt: a) maandatava instrumendiga seotud omakapitali eraldi komponenti korrigeeritakse hega jrgmistest summadest, olenevalt sellest, kumb on viksem (absoluutsummades): i) ii) kumulatiivne kasum vi kahjum riskimaandamisinstrumendilt alates selle justumisest; ja kumulatiivne muutus maandatava instrumendi eeldatavate tulevaste rahavoogude iglases vrtuses (ndisvrtuses) alates riskimaandamise alustamisest:

b) c)

riskimaandamisinstrumendi vi selle mratletud osa (mis ei ole efektiivne riskimaandamine) mis tahes lejnud kasum vi kahjum kajastatakse kasumiaruandes; ja kui (majandus)ksuse dokumenteeritud riskijuhtimise strateegias konkreetse riskimaandamissuhte kohta ei veta riskimaandamise efektiivsuse hindamisel arvesse

322

ET - IAS 39

kahjumi vi kasumi teatud komponenti vi riskimaandamisinstrumendist tulenevaid rahavoogusid (vt paragrahvid 74, 75 ja paragrahvi 88 punkt a), siis see kasumi vi kahjumi vljajetud komponent kajastatakse vastavalt paragrahvile 55. 97 Kui prognoositava tehingu riskimaandamine tingib edaspidi finantsvara vi kohustise kajastamise, siis sellest tulenevad kasumid ja kahjumid, mida kajastati otse omakapitalis vastavalt paragrahvile 95, liigitatakse mber kasumiaruandes kajastatavaks samal perioodil vi perioodidel, mille jooksul omandatud vara vi tekkinud kohustis mjutab kasumit vi kahjumit (nagu niteks perioodid, mil kajastatakse intressitulusid vi kulusid). Kuid juhul, kui (majandus)ksus eeldab, et otse omakapitalis kajastatud kas kogu kahjumit vi selle osa ei teenita tagasi he vi mitme tulevase perioodi jooksul, liigitab ta kasumiaruandes kajastatavaks mber selle summa, mille katmist ei eeldata. Kui prognoositava tehingu riskimaandamine tingib edaspidi mittefinantsvara vi kohustise kajastamise vi kui mittefinantsvara vi kohustise prognoositav tehing muutub siduvaks tulevikukohustuseks, mille suhtes rakendatakse iglase vrtuse riskimaandamisarvestuse phimtteid, siis kasutab (majandus)ksus kas allpool toodud punkti a vi b: a) Ta liigitab seonduvad kahjumid ja kasumid, mida vastavalt paragrahvile 95 kajastati otse omakapitalis, mber kasumiaruandes kajastatavateks samal perioodil vi perioodidel, mil omandatud vara vi vetud kohustis mjutab kasumit vi kahjumit (nagu niteks perioodidel, mil kajastatakse amortisatsioonikulu vi mdud kauba kulu). Kuid juhul, kui (majandus)ksus eeldab, et otse omakapitalis kajastatud kas kogu kahjumit vi selle osa ei teenita tagasi he vi mitme tulevase perioodi jooksul, liigitab ta kasumiaruandes kajastatavaks mber selle summa, mille katmist ei eeldata. Ta eemaldab seonduvad kasumid ja kahjumid, mida vastavalt paragrahvile 95 on kajastatud otse omakapitalis ja lisab need vara vi kohustise esmasele soetusmaksumusele vi muule bilansilisele (jk)maksumusele.

98

b)

99 100

(Majandus)ksus vtab paragrahvi 98 punkti a vi b kasutusele oma arvestusmeetodina ja rakendab seda jrjepidevalt kikide paragrahvis 98 viidatud riskimaandamistele. Rahavoogude riskimaandamise puhul, vlja arvatud paragrahvides 97 ja 98 ksitletud juhtumid, kajastatakse otse omakapitalis kajastatud summad mber kasumiaruandes samal perioodil vi perioodidel, mil maandatav prognoositav tehing mjutab kasumit vi kahjumit (niteks, kui toimub prognoositav mk). Mis tahes jrgneva asjaolu esinemisel lpetab (majandus)ksus paragrahvides 95-100 mratletud riskimaandamisarvestuse edasiulatuvalt: a) Riskimaandamisinstrument aegub vi makse, lpetatakse vi tidetakse (selles kontekstis ei ole riskimaandamisinstrumendi asendamine vi vahetamine teise riskimaandamisinstrumendi vastu aegumine vi lpetamine, kui selline vljavahetamine vi asendamine on (majandus)ksuse dokumenteeritud riskimaandamisstrateegia osa). Sellisel juhul riskimaandamisinstrumendi kumulatiivse kasumi vi kahjumi, mida kajastatakse endiselt otse omakapitalis alates perioodist, mil riskimaandamine oli efektiivne (vt paragrahvi 95 punkt a), eraldi kajastamist omakapitalis tuleb jtkata kuni prognoositava tehingu toimumiseni. Kui tehing toimub, rakendatakse paragrahve 97, 98 vi 100. Riski maandamine ei vasta enam paragrahvis 88 toodud riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele. Sellisel juhul riskimaandamisinstrumendi kumulatiivse kasumi vi kahjumi, mida kajastatakse endiselt otse omakapitalis alates perioodist, mil riskimaandamine oli efektiivne (vt paragrahvi 95 punkt a), eraldi kajastamist omakapitalis tuleb jtkata kuni prognoositava tehingu toimumiseni. Kui tehing toimub, rakendatakse paragrahve 97, 98 vi 100. Prognoositava tehingu toimumist enam ei eeldata, mille korral riskimaandamisinstrumendi kumulatiivset kasumit vi kahjumit, mida kajastatakse endiselt otse omakapitalis alates perioodist, mil riskimaandamine oli efektiivne (vt paragrahvi 95 punkt a), tuleb kajastada kasumiaruandes. Prognoositava tehingu,

101

b)

c)

323

ET - IAS 39

mis ei ole enam vga tenoline (vt paragrahvi 88 punkt c), toimumist vib veel eeldada. d) (majandus)ksus thistab mratluse. Prognoositava tehingu riskimaandamisel tuleb jtkata riskimaandamisinstrumendi kumulatiivse kasumi vi kahjumi, mida kajastatakse endiselt otse omakapitalis alates perioodist, mil riskimaandamine oli efektiivne (vt paragrahvi 95 punkt a), kajastamist eraldi omakapitalis kuni prognoositava tehingu toimumiseni vi kuni ajani, mil selle toimumist enam ei eeldata. Kui tehing toimub, rakendatakse paragrahve 97, 98 vi 100. Kui tehingu toimumist enam ei eeldata, siis otse omakapitalis kajastatud kumulatiivset kasumit vi kahjumit kajastatakse kasumiaruandes.

Netoinvesteeringu riskimaandamine
102 Vlismaisesse riksusesse tehtud netoinvesteeringu riskimaandamist, sealhulgas netoinvesteeringu osana kajastatava rahalise vara riskimaandamist (vt IAS 21) kajastatakse sarnaselt rahavoogude riskimaandamisele: a) seda osa riskimaandamisinstrumendist tulenevast kasumist vi kahjumist, mis on mratletud efektiivse riskimaandajana (vt paragrahv 88), kajastatakse omakapitali muutuste aruande kaudu otse omakapitalis (vt IAS 1); ja ebaefektiivset osa kajastatakse kasumiaruandes.

b)

Riskimaandamisinstrumendist tulenev kasum vi kahjum, mis on seotud otse omakapitalis kajastatud riskimaandamisinstrumendi efektiivse osaga, kajastatakse kasumiaruandes vlismaise riksuse realiseerimisel.

Justumiskuupev ja leminek
103 (Majandus)ksus rakendab kesolevat standardit (sealhulgas mrtsis 2004 tehtud parandusi) aruandeaastate suhtes, mis algavad 1. jaanuaril 2005 vi hiljem. Varasem rakendamine on lubatud. (Majandus)ksus ei rakenda kesolevat standardit (sealhulgas mrtsis 2004 tehtud parandusi) enne 1. jaanuari 2005 algavate aruandeaastate suhtes, vlja arvatud juhul, kui ta rakendab samuti IAS 32-e (vlja antud detsembris 2003). Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava aruandeaasta suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. (Majandus)ksused rakendavad paragrahvi 2 punktis j) kirjeldatud muudatusi 1. jaanuaril 2006 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab IFRIC 5-e igus osalusele eemaldamise, taastamise ja keskkonna parandamise fondides varasema perioodi suhtes, rakendatakse kesolevat muudatust sellele varasemale perioodile. Finantsgarantiilepingud (IAS 39 ja IFRS 4-a muudatused), mis avaldati 2005. aasta augustis, muutsid paragrahvi 2 punkte e ja h, paragrahve 4, 47 ja AG4, lisasid paragrahvi AG4A, lisasid paragrahvi 9 uue finantsgarantiilepingute mratluse ning jtsid vlja paragrahvi 3. (Majandus)ksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2006 vi hiljem algavatele majandusaastatele. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab neid muutusi varasemal perioodil, avalikustab ta selle asjaolu ning rakendab samaaegselt IAS 3223 ja IFRS 4-a muudatusi. Finantsvarade mberliigitamine (IAS 39 ja IFRS 7 muudatused), vlja antud 2008. aasta oktoobris, muutis paragrahve 50 ja AG8 ja lisas paragrahvid 50B50F. (Majandus)ksus rakendab neid muudatusi alates 1. juulist 2008. (Majandus)ksus ei liigita mber finantsvara vastavalt paragrahvidele 50B, 50D vi 50E enne 1. juulit 2008. Finantsvarade mberliigitamine perioodil, mis algab 1. novembril 2008 vi hiljem, justub ksnes mberliigitamise toimumise kuupeva seisuga. Finantsvarade mberliigitamist vastavalt paragrahvidele 50B, 50D vi 50E ei kohaldata

103A

103B

103G

23

Kui (majandus)ksus rakendab standardit IFRS 7, asendatakse viide standardile IAS 32 viitega standardile IFRS 7.

324

ET - IAS 39

tagasiulatuvalt aruandeperioodide suhtes, mis lppesid enne kesolevas paragrahvis stestatud justumiskuupeva. 104 Kesolevat standardit rakendatakse tagasiulatuvalt, vlja arvatud paragrahvides 105-108 mratletud juhtudel. Eelmiste perioodide jaotamata kasumi varaseima esitatud perioodi algsaldot ja kiki muid vrdlusandmeid korrigeeritakse nii, nagu kesolev standard oleks olnud alati kasutusel, vlja arvatud juhul, kui andmete korrigeerimine ei ole vimalik. Kui andmete korrigeerimine ei ole vimalik, avalikustab (majandus)ksus selle asjaolu ja nitab andmete korrigeerimise ulatuse. Kesoleva standardi esmakordsel rakendamisel on (majandus)ksusel lubatud mratleda eelnevalt kajastatud finantsvara mgivalmis olevana. Iga sellise finantsvara puhul kajastab (majandus)ksus kik kumulatiivsed iglase vrtuse muutused omakapitali eraldi komponendis kuni edaspidise kajastamise lpetamiseni vi vara vrtuse languseni, mil (majandus)ksus kannab selle kumulatiivse kasumi vi kahjumi kasumiaruandesse. (Majandus)ksus samuti: a) b) 105A korrigeerib finantsvara kajastamist uue mratluse alusel vrreldavates finantsaruannetes, ja avalikustab finantsvarade iglase vrtuse mratlemise kuupeva seisuga ning nende liigituse ja bilansilise (jk)maksumuse eelmistes finantsaruannetes.

105

(Majandus)ksus rakendab paragrahve 11A, 48A, AG4B-AG4K, AG33A ja AG33B ning 2005. aastal paragrahvides 9, 12 ja 13 tehtud parandusi 1. jaanuaril 2006 vi hiljem algavatele aruandeaastatele. Varasem rakendamine on soovitatav. (Majandus)ksus, mis esmakordselt rakendab paragrahve 11A, 48A, AG4B-AG4K, AG33A ja AG33B ning 2005. aastal paragrahvides 9, 12 ja 13 tehtud parandusi oma enne 1. jaanuari 2006 algaval aruandeaastal a) vib nende uute ja muudetud paragrahvide esmakordsel rakendamisel mratleda iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavatena kik eelnevalt kajastatud finantsvarad vi kohustised, mis sel ajal vastavad sellise mratlemise kriteeriumitele. Kui aruandeaasta algab enne 1. septembrit 2005, siis sellist mratlemist ei pea lpetama enne 1. septembrit 2005 ja see vib hlmata ka finantsvarasid ja kohustusi, mis on kajastatud selle aruandeaasta alguse ja 1. septembri 2005 vahelisel perioodil. Vaatamata paragrahvile 91 lpetatakse kikide finantsvarade ja kohustiste, mis on mratletud iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavatena vastavalt kesolevale punktile ja mis olid eelnevalt mratletud maandatava instrumendina iglase vrtuse riskimaandamissuhetes, mratlemine sellistes suhetes samaaegselt nende mratlemisega iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavatena. avalikustab vastavalt punktile a mratletud iga finantsvara vi -kohustise iglase vrtuse mratlemise kuupeva seisuga ning nende liigituse ja bilansilise (jk)maksumuse eelmistes finantsaruannetes. lpetab iga eelnevalt iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajatatutena mratletud finantsvara vi kohustise mratlemise, kui see ei vasta mratlemise kriteeriumitele vastavalt uutele ja muudetud paragrahvidele. Kui finantsvara vi kohustist mdetakse prast sellise mratlemise lpetamist amortiseeritud soetusmaksumuses, siis mratlemise lpetamise kuupeva loetakse tinglikult selle esmase kajastamise kuupevaks. avalikustab finantsvarade vi kohustiste, mille mratlemine on lpetatud vastavalt punktile c, iglase vrtuse mratlemise lpetamise kuupeva seisuga ja nende uued liigitused.

105B

b)

c)

d)

105C

(Majandus)ksus, mis esmakordselt rakendab paragrahve 11A, 48A, AG4B-AG4K, AG33A ja AG33B ning 2005. aastal paragrahvides 9, 12 ja 13 tehtud parandusi oma 1. jaanuaril 2006 vi hiljem algavale aruandeaastale

325

ET - IAS 39

a)

lpetab eelnevalt iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatutena mratletud mis tahes finantsvara vi kohustise mratlemise ainult juhul, kui see ei vasta mratlemise kriteeriumitele vastavalt uutele ja muudetud paragrahvidele. Kui finantsvara vi kohustist mdetakse prast sellise mratlemise lpetamist amortiseeritud soetusmaksumuses, siis mratlemise lpetamise kuupeva loetakse tinglikult selle esmase kajastamise kuupevaks. ei tohi mratleda iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavateks htegi eelnevalt kajastatud finantsvara vi kohustist. avalikustab kigi nende finantsvarade vi kohustiste iglase vrtuse mratlemise lpetamise kuupeva seisuga, mille mratlemine on lpetatud vastavalt punktile a, ja nende uued liigitused.

b) c)

105D

(Majandus)ksus korrigeerib oma vrreldavaid finantsaruandeid, kasutades paragrahvis 105B vi 105C toodud uusi mratlusi tingimusel, et iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaiks mratletud finantsvara, -kohustise vi finantsvarade, kohustiste vi nende mlema rhma korral oleksid need objektid vi rhmad vastanud paragrahvi 9 punkti b alapunktides i, ii vi paragrahvis 11A toodud kriteeriumitele vrreldava perioodi alguses vi - kui need on omandatud prast vrreldava perioodi algust oleksid vastanud paragrahvi 9 punkti b alapunktides i, ii vi paragrahvis 11A toodud kriteeriumitele esmase kajastamise kuupeval. Vlja arvatud paragrahvis 107 lubatud juhul rakendab (majandus)ksus paragrahvides 1537 ja lisa A paragrahvides AG36-AG52 toodud kajastamise lpetamise nudeid edasiulatuvalt. Seega, kui (majandus)ksus lpetas finantsvarade kajastamise koosklas IAS 39-ga (parandatud 2000) tehingu tulemusel, mis toimus enne 1. jaanuari 2004 ja nende varade kajastamist ei oleks kesoleva standardi kohaselt lpetatud, ei kajasta ta neid varasid. Vaatamata paragrahvile 106 vib (majandus)ksus rakendada paragrahvides 15-37 ja lisa A paragrahvides AG36-AG52 toodud kajastamise lpetamise nudeid tagasiulatuvalt alates (majandus)ksuse poolt valitud kuupevast tingimusel, et andmed, mida lheb vaja IAS 39 rakendamiseks varade ja kohustiste suhtes, mille kajastamine lpetati varasemate tehingute tulemusena, saadi nende tehingute esmasel kajastamisel. Vaatamata paragrahvile 104 vib (majandus)ksus rakendada paragrahvi AG76 viimase lause ja paragrahvi AG76A nudeid hel jrgmistest viisidest: a) b) edasiulatuvalt tehingutele, mis on tehtud prast 25.oktoobrit 2002; vi edasiulatuvalt tehingutele, mis on tehtud prast 1. jaanuari 2004.

106

107

107A

108

(Majandus)ksus ei korrigeeri mittefinantsvara vi kohustise bilansilist (jk)maksumust, et jtta arvestamata rahavoogude riskimaandamisega seonduvaid kasumeid ja kahjumeid, mida arvestati bilansilises (jk)maksumuses enne aruandeaasta algust, mil kesolevat standardit esmakordselt rakendati. Aruandeperioodi alguses, mil kesolevat standardit esmakordselt rakendati, otse omakapitalis kajastatud iga summa, mis on ette nhtud siduva kohustuse maandamiseks ja mida kesoleva standardi kohaselt kajastatakse iglase vrtuse riskimaandamisena, liigitatakse mber varaks vi kohustiseks, vlja arvatud valuutariski riskimaandamine, mille kajastamist jtkatakse rahavoogude riskimaandamisena. (Majandus)ksus rakendab paragrahvi 80 viimast lauset ning likeid AG99A ja AG99B 1. jaanuaril 2006 vi prast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus on kajastanud maandatava tehinguna prognoositava (majandus)ksusevlise tehingu, mis a) b) c) on nomineeritud tehingusse astunud (majandus)ksuse poolt kasutatavas valuutas, tekitab riski, millel on mju konsolideeritud kasumile vi kahjumile (s.o on muus valuutas kui kontserni aruandlusvaluuta), ja vastaks riskimaandusinstrumentide arvestusse llitamise tingimustele, kui see ei oleks tehingusse astuva (majandus)ksuse kasutatavas valuutas,

108A

326

ET - IAS 39

vib ta rakendada riskimaandusinstrumentide arvestust like 80 viimase lause ning ligete AG99A ja AG99B kohaldamise kuupevale eelnenud ajavahemik(k)u(de) konsolideeritud raamatupidamisaruannetes. 108B (Majandus)ksus ei pea kohaldama liget AG99B like 80 viimase lause ning like AG99A rakendamise kuupevale eelnenud perioode ksitleva vrdleva teabe suhtes.

Teiste avaldatud materjalide tagasivtmine

109 Kesolev standard asendab 2000. aasta oktoobris parandatud IAS 39-e Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine. Kesolev standardi ja sellega kaasneva rakendusjuhendiga asendatakse rakendusjuhend, mille andis vlja IAS 39-e Rakendusjuhendi Komitee, mille on asutanud endine IASC.

110

327

ET - IAS 39

Lisa A Rakendusjuhis
Kesolev lisa on standardi lahutamatu osa.

Rakendusala (paragrahvid 2-7)

AG1 Mned lepingud nuavad makse sooritamist tulenevalt klimaatilistest, geoloogilistest vi muudest fsilistest teguritest. (Nendele instrumentidele, mis phinevad klimaatilistel teguritel, viidatakse mnikord kui ilmastiku tuletisinstrumentidele.) Kui sellised lepingud ei ole IFRS 4-a rakendusalas, on need kesoleva standardi rakendusalas. Kesolev standard ei muuda nudeid tvtjate hvitiste plaanidele, mis on koosklas IAS 26-ga Pensionihvitiste plaanide arvestus ja aruandlus, ja mgi- vi teenusetulude mahul phinevatele litsentsitasu lepingutele, mida arvestatakse koosklas IAS 18-ga. Mnikord teeb (majandus)ksus enda poolt strateegiliseks peetava investeeringu teise (majandus)ksuse poolt emiteeritud omakapitaliinstrumentidesse kavatsusega luua vi silitada pikaajalist risuhet (majandus)ksusega, millesse investeering tehakse. Investor(majandus)ksus kasutab IAS 28-t, et teha kindlaks, kas kapitaliosaluse meetod on sobiv sellise investeeringu arvestamiseks. Samuti kasutab investor(majandus)ksus IAS 31-e, et mrata kindlaks, kas proportsionaalne konsolideerimine vi kapitaliosaluse meetod on sobiv sellisele investeeringule. Kui ei kapitaliosaluse meetod ega proportsionaalne konsolideerimine ei sobi, rakendab (majandus)ksus knealusele strateegilisele investeeringule kesolevat standardit. Kesolev standard rakendub kindlustusandjate finantsvara ja finantskohustuste suhtes, mis ei ole igused ja kohustused, mida lige 2e vlistab, sest need tulenevad IFRS 4-a rakendusalas olevatest lepingutest. Finantsgarantiilepingud vivad olla erinevates juriidilistes vormides, nagu garantii, mningad akreditiivide liigid, krediidiriski kaitse leping vi kindlustusleping. Nende arvestusksitlus ei sltu nende juriidilisest vormist. Jrgnevad on nited selliste lepingute asjakohasest ksitlemisest (vt paragrahvi 2 punkt e): a) Kui lekantav risk on mrkimisvrne, rakendab vljastaja kesolevat standardit isegi siis, kui finantsgarantiileping vastab IFRS 4-s esitatud kindlustuslepingu mratlusele. Kui aga vljastaja on varem selgelt kinnitanud, et ksitleb selliseid lepinguid kindlustuslepingutena ning on rakendanud nende suhtes kindlustuslepingute puhul kasutatavaid arvestusmeetodeid, vib vljastaja valida, kas rakendada selliste finantsgarantiilepingute suhtes kesolevat standardit vi IFRS 4-a. Kui rakendatakse kesolevat standardit, nutakse paragrahvis 43 vljastajalt finantsgarantiilepingu esmast kajastamist iglases vrtuses. Kui finantsgarantiileping slmiti mitteseotud poolte vahelises tehingus, vrdub selle iglane vrtus tenoliselt lepingu slmimisel saadud kindlustusmaksega, kui ei ole tendeid vastupidise kohta. Edaspidi, vlja arvatud juhul kui finantsgarantiileping liigitati selle slmimisel iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks vi kui kehtivad paragrahvid 2937 ja AG47AG52 (kui finantsvara lekandmine ei vasta kajastamise lpetamise kriteeriumitele vi kehtib jtkuva seotuse printsiip), mdab vljastaja seda kahest jrgnevast vrtusest krgemaga: i) ii) b) IAS 37 kohaselt mratud summa; ning esmaselt arvele vetud summa, millest koosklas IAS 18-ga lahutatakse rakendatav kumulatiivne amortisatsioon (vt paragrahvi 47 punkti c).

AG2

AG3

AG3A AG4

Mned krediidiga seotud garantiid ei nua makse eeldusena, et garantii saajal oleks oht saada kahju phjusel, et vlgnik ei suuda garantii objektiks oleva vara tagasimakseid igeaegselt sooritada, ning ta on seda kahju ka saanud. Selliseks niteks on garantii, mis nuab maksete sooritamist konkreetse krediidireitingu vi krediidiindeksi muutumise korral. Sellised garantiid ei ole finantsgarantiilepingud kesoleva standardi mistes, ega ka kindlustuslepingud IFRS 4-a mistes. Sellised garantiid on tuletisinstrumendid ning vljastaja rakendab nende suhtes kesolevat standardit. Kui finantsgarantiileping on vljastatud seoses kaupade mgiga, rakendab vljastaja IAS 18-t selle mramiseks, millal ta kajastab tulu garantiist ja millal kaupade mgist.

c)

328

ET - IAS 39

AG4A

Kinnitusi, et vljastaja ksitleb lepinguid kindlustuslepingutena, vib ldjuhul leida lbivalt tema suhtluses oma klientide ja jrelevalveorganitega, lepingutes, ridokumentides ja finantsaruannetes. Lisaks kehtivad kindlustuslepingute puhul sageli raamatupidamisnuded, mis erinevad muudele tehinguliikidele, niteks pankade vi rihingute lepingutele esitatavatest nuetest. Sellistel juhtudel esitab vljastaja tavaliselt oma finantsaruandes kinnituse, et ta on jrginud nimetatud raamatupidamisnudeid.

Misted (paragrahvid 8 ja 9) iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks mratlemine

AG4B Kesoleva standardi paragrahvis 9 lubatakse (majandus)ksusel mratleda finantsvara, -kohustist vi finantsinstrumentide (finantsvarade, -kohustiste vi nende mlema) rhma iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks tingimusel, et selle tulemuseks on asjakohasem informatsioon. (Majandus)ksuse otsus mratleda finantsvara vi kohustist iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks sarnaneb arvestusmeetodi valikuga (kuigi erinevalt arvestusmeetodi valikust ei ole nutav selle jrjepidev rakendamine kikidele sarnastele tehingutele). Kui (majandus)ksusel on selline valik, nutakse IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead paragrahvi 14 punktis b, et valitud meetodi tulemusena annaksid finantsaruanded usaldusvrset ja asjakohasemat informatsiooni tehingute, muude sndmuste ja tingimuste mju kohta (majandus)ksuse finantsseisundile, finantstulemusele vi rahavoogudele. iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks mratlemise korral stestatakse paragrahvis 9 kaks tingimust, mille korral asjakohasema informatsiooni nue on tidetud. Seega, sellise mratluse valimiseks vastavalt paragrahvile 9 peab (majandus)ksus testama, et ta vastab hele (vi mlemale) neist kahest tingimusest. Paragrahvi 9 punkti b alapunkt i: Mratlemine krvaldab vi vhendab mrkimisvrselt mtmise vi kajastamise jrjepidevusetust, mis ilmneks muul juhul AG4D Koosklas IAS 39-ga mratakse finantsvara vi kohustise mtmine ja selle vrtuse kajastatud muutuste liigitus objekti liigituse jrgi ja selle phjal, kas objekt on mratletud riskimaandamissuhte osa. Need nuded vivad phjustada mtmise vi kajastamise jrjepidevusetuse (mida mnikord nimetatakse arvestuse mittevastavuseks), kui niteks iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande mittemratletud finantsvara liigitatakse mgivalmis olevaks (mille puhul enamikku iglase vrtuse muutusi kajastatakse otse omakapitalis) ja (majandus)ksuse kaasnevat kohustist mdetaks amortiseeritud soetusmaksumuses (mille puhul iglase vrtuse muutusi ei kajastata). Sellisel juhul vib (majandus)ksus otsustada, et tema finantsaruanded annaksid asjakohasemat informatsiooni, kui nii vara kui ka kohustis on liigitatud iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks. Jrgmistes nidetes selgitatakse, millal see tingimus vib olla tidetud. Kikidel juhtudel saab (majandus)ksus kasutada nimetatud tingimust, et mratleda finantsvara vi -kohustist iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks ainult siis, kui see vastab paragrahvi 9 punkti b alapunktis i toodud phimttele. a) (Majandus)ksusel on kohustised, mille rahavood phinevad lepingujrgselt selliste varade tulemuslikkusel, mida muul juhul liigitataks mgivalmis olevana. Niteks vivad kindlustusandjal olla valikulise kasumiosaluse tunnust sisaldavad kohustised, millelt makstakse hvitist kindlustusandja varade mratletud kogumi realiseeritud ja/vi realiseerimata investeerimiskasumi alusel. Kui nende kohustiste mtmine peegeldab turuhindu, thendaks varade liigitamine iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks, et finantsvarade iglase vrtuse muutusi kajastatakse kasumiaruandes samal perioodil, kui kaasnevaid muutusi kohustiste vrtuses. (Majandus)ksusel on kohustised vastavalt kindlustuslepingutele, mille mtmine tugineb jooksvale informatsioonile (nagu on lubatud IFRS 4-a paragrahviga 24), ja tema finantsvarad, mida ta peab seotuks ja mis muul juhul liigitataks mgivalmis olevateks vi amortiseeritud soetusmaksumuses mdetavateks. (Majandus)ksusel on finantsvarad, -kohustised vi mlemad, millel on hine risk, niteks intressimrarisk, mis tavaliselt tingib vastastikku tasakaalustuvaid muutusi iglastes vrtustes. Kuid ainult mningaid instrumente mdetakse iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavatena (tuletisinstrumendid vi kauplemiseesmrgil hoitavaks liigitatud instrumendid). Samuti

AG4C

AG4E

b)

c)

329

ET - IAS 39

vib esineda olukord, et riskimaandamise arvestuse nuded ei ole tidetud, niteks seetttu, et paragrahvis 88 toodud efektiivsuse nuded ei ole tidetud. d) (Majandus)ksusel on finantsvarad, -kohustised vi mlemad, millel on hine risk, niteks intressimrarisk, mis tingib vastastikku tasakaalustuvaid muutusi iglastes vrtustes, ent (majandus)ksus ei vasta riskimaandamise arvestuse kriteeriumitele, sest kski instrumentidest ei ole tuletisinstrument. Lisaks on riskimaandamisarvestuse puudumisel oluline jrjepidevusetus kasumite ja kahjumite kajastamisel. Niteks: i) (majandus)ksus on finantseerinud portfelli, mis koosneb fikseeritud intressimraga varadest, mida muul juhul liigitataks mgivalmis varadeks, koos fikseeritud intressimraga vlakohustustega, mille iglase vrtuse muutused tavaliselt tasakaalustavad ksteist. Varade ja vlakohustuste kajastamine iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande krvaldab jrjepidevusetuse, mis muul juhul tuleneks varade mtmisest iglases vrtuses koos vastavate otse omakapitalis kajastatavate muutustega ja vlakohustuste mtmisest amortiseeritud soetusmaksumuses. (majandus)ksus on finantseerinud teatud laenude rhma emiteerides kaubeldavaid vlakirju, mille iglase vrtuse muutused tavaliselt tasakaalustavad ksteist. Kui (majandus)ksus lisaks ostab ja mb regulaarselt vlakirju, kuid ostab ja mb harva, kui ldse, laene, krvaldab nii laenude kui ka vlakirjade iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastamine jrjepidevusetuse kasumite ja kahjumite kajastamise ajastamisel, mis muul juhul tuleneksid nii laenude kui ka vlakirjade amortiseeritud soetusmaksumuses mtmisest ja kasumi vi kahjumi kajastamisest vlakirjade igakordse tagasiostmise korral.

ii)

AG4F

Eelmises paragrahvis kirjeldatud juhtumitel vib esmasel kajastamisel muul juhul selliselt mittemdetavate finantsvarade ja -kohustiste iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks mratlemine krvaldada vi vhendada oluliselt mtmise vi kajastamise jrjepidevusetust ja anda asjakohasemat informatsiooni. Praktilistel phjustel ei pea (majandus)ksus saama kigi varade ja kohustiste osapooleks, mis tingivad mtmise vi kajastamise jrjepidevusetuse tpselt heaegselt. Mistlik viivitus on lubatud tingimusel, et iga tehing on selle esmasel kajastamisel mratletud iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks ja sel ajal eeldatakse kigi lejnud tehingute toimumist. Ei ole vastuvetav mratleda ainult mningaid jrjepidevusetust phjustavaid finantsvarasid ja kohustisi iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks, kui see ei krvaldaks vi ei vhendaks oluliselt jrjepidevusetust ja seetttu selle tulemuseks ei oleks asjakohasem informatsioon. Kuid on vastuvetav mratleda ainult mningaid mitmetest sarnastest finantsvaradest vi sarnastest finantskohustistest, kui selle tulemusena saavutatakse jrjepidevusetuse oluline vhenemine (ja vimalik, et suurem vhenemine kui muude lubatavate mratlustega). Niteks oletagem, et (majandus)ksusel on mitmeid sarnaseid finantskohustisi, mille summa on 100 V-d* ja mitmeid sarnaseid finantsvarasid, mille summa on 50 V-d, kuid mida mdetakse erineval alusel. (Majandus)ksus vib vhendada oluliselt mtmise jrjepidevusetust, mratledes esmasel kajastamisel kik varad, kuid ainult osa kohustistest (niteks ksikud kohustised kogusummas 45 V-d) iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks. Kuna aga iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks mratlemist saab rakendada ainult finantsinstrumendile tervikuna, peab antud nites (majandus)ksus mratlema he vi mitu kohustist tervikuna. Ta ei saaks mratleda ksnes kohustise ht komponenti (nt iglase vrtuse muutusi, mis tulenevad ainult hest riskist, nagu niteks intressi viitemra muutustest) vi kohustise protsentuaalset osa.

AG4G

Paragrahvi 9 punkti b alapunkt ii: Finantsvarade, -kohustiste vi nende mlema rhma juhitakse ja
selle tulemuslikkust hinnatakse iglase vrtuse alusel vastavalt dokumenteeritud riskijuhtimise vi investeerimise strateegiale AG4H (Majandus)ksus vib juhtida ja hinnata finantsvarade, -kohustiste vi nende mlema rhma sellisel viisil, et selle rhma iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande mtmise tulemuseks on asjakohasem informatsioon. Antud juhul keskendutakse viisile, kuidas (majandus)ksus juhib ja hindab tulemuslikkust, mitte niivrd tema finantsinstrumentide olemusele. Jrgmistes nidetes selgitatakse, millal see tingimus vib olla tidetud. Kikidel juhtudel vib (majandus)ksus kasutada knealust tingimust finantsvarade vi kohustiste mratlemiseks iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastamiseks ainult siis, kui ta vastab paragrahvi 9 punkti b alapunktis ii toodud phimttele.

AG4I

Kesolevas standardis vljendatakse rahalisi summasid valuutahikutes (V).

330

ET - IAS 39

a)

(Majandus)ksus on riskikapitali organisatsioon, investeerimisfond, usaldushingu vormis asutatud fondi vi sarnane (majandus)ksus, mille ritegevus seisneb finantsvaradesse investeerimises eesmrgiga saada kasu nende kogutootlusest intressi vi dividendide nol ja iglase vrtuse muutustest. IAS 28 ja IAS 31 lubavad selliste investeeringute vljajtmist oma rakendusalast tingimusel, et investeeringuid mdetakse iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande. (Majandus)ksus vib rakendada sama arvestusmeetodit muudele kogutootluse alusel juhitavatele investeeringutele, mille le tema mju on ebapiisav selleks, et need kuuluksid IAS 28 vi IAS 31 rakendusalasse. (Majandus)ksusel on finantsvarad ja kohustised, millel on ks vi mitu hist riski ning neid riske juhitakse ja hinnatakse iglase vrtuse alusel vastavalt varade ja kohustiste juhtimise dokumenteeritud poliitikale. Nitena vib tuua (majandus)ksus, mis on emiteerinud mitmeid varjatud tuletisinstrumente sisaldavaid struktureeritud tooteid ja mis juhib kaasnevaid riske iglase vrtuse alusel, kasutades tuletisinstrumentide ja tuletisinstrumentideks mitteolevate finantsinstrumentide kombinatsiooni. Sarnaseks niteks vib olla (majandus)ksus, mis annab vlja fikseeritud intressimraga laene ja juhib kaasnevat intressi viitemra riski, kasutades tuletisinstrumentide ja tuletisinstrumentideks mitteolevate finantsinstrumentide kombinatsiooni. (Majandus)ksus on kindlustusandja, millele kuulub finantsvarade portfell ja mis juhib portfelli, et maksimeerida selle kogutootlust (s.o intresse vi dividende ja iglase vrtuse muutusi) ning hindab tulemuslikkust sellel alusel. Portfelli vib omada selleks, et tagada teatud kohustisi, omakapitali vi mlemaid. Kui portfelli omatakse selleks, et tagada teatud kohustisi, vib paragrahvi 9 punkti b alapunktis ii toodud tingimus olla tidetud varade puhul, olenemata sellest, kas kindlustusandja juhib ja hindab ka kohustisi iglase vrtuse alusel. Paragrahvi 9 punkti b alapunktis ii toodud tingimus vib olla tidetud, kui kindlustusandja eesmrk on maksimeerida varade kogutootlust pikema aja jooksul ka siis, kui osalevate lepingute valdajatele makstavad summad sltuvad muudest teguritest, nagu niteks lhema perioodi (nt aasta) jooksul realiseeritud kasumite summast vi nende suhtes rakendatakse kindlustusandja kaalutlusigust.

b)

c)

AG4J

Nagu eespool mrgitud, tugineb nimetatud tingimus viisil, kuidas (majandus)ksus juhib ja hindab vaadeldavate finantsinstrumentide rhma tulemuslikkust. Seetttu (vastavalt mratlemise nudele esmasel kajastamisel) mratleb (majandus)ksus, mis mratleb finantsinstrumente iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavatena selle tingimuse alusel, selliselt kik kriteeriumitele vastavad finantsinstrumendid, mida juhitakse ja hinnatakse hiselt. (Majandus)ksuse strateegia dokumentatsioon ei pea olema ulatuslik, kuid peaks olema piisav, et testada vastavust paragrahvi 9 punkti b alapunktile ii. Selline dokumentatsioon ei ole nutav iga ksiku objekti kohta, vaid vib olla portfelliphine. Niteks kui osakonna tulemuslikkuse juhtimise ssteem, mille on kinnitanud (majandus)ksuse juhtkonna vtmeisikud, nitab selgelt, et tulemuslikkust hinnatakse kogutootluse alusel, siis tiendav dokumentatsioon ei ole nutav testamaks vastavust paragrahvi 9 punkti b alapunktile ii.

AG4K

Efektiivne intressimr
AG5 Mnedel juhtudel omandatakse finantsvarad suure allahindlusega, mis peegeldab tekkinud krediidikahjumit. (Majandus)ksused arvestavad sellist krediidikahjumit hinnangulistes rahavoogudes efektiivse intressimra arvutamisel. Efektiivse intressimra meetodi rakendamisel amortiseerib (majandus)ksus tavaliselt kik makstud vi saadud tasud, tehingukulud ja muud lisatasud vi allahindlused, mida vetakse arvesse efektiivse intressimra arvutamisel instrumendi eeldatava kehtivusaja jooksul. Lhemat perioodi kasutatakse siis, kui makstud vi saadud tasud, tehingukulud, lisatasud vi allahindlused on seotud sellise lhema perioodiga. Selline on olukord, kui makstud vi saadud tasude, tehingukulude, lisatasude vi allahindlustega seotud muutuja hinnatakse mber turutingimustele enne instrumendi eeldatavat lppthtaega. Sellisel juhul on sobiv amortisatsiooniperiood ajavahemik kuni jrgmise mberhindluse kuupevani. Niteks kui muutuva intressimraga instrumendi lisatasu vi allahindlus peegeldab intressi, mis on kogunenud instrumendilt alates viimasest intressimaksest vi turutingimuste muutusi alates muutuva intressimra korrigeerimisest turutingimustele vastavaks, amortiseeritakse seda kuni jrgmise kuupevani, mil muutuv intressimr arvestatakse mber vastavalt turutingimustele. See on tingitud sellest, et lisatasu vi allahindlus on seotud perioodiga kuni jrgmise intressi mberarvestamise kuupevani, sest sellel kuupeval viiakse lisatasu vi allahindlusega seotud muutuja (s.o intressimr) vastavusse turuintressimraga. Kui aga lisatasu vi allahindlus tuleneb krediidi intressivahe muutusest lisaks instrumendis mratletud muutuvale intressimrale vi muudest muutujatest, mida ei korrigeerita turutingimustele vastavaks, siis amortiseeritakse see instrumendi eeldatava kehtivusaja jooksul.

AG6

331

ET - IAS 39

AG7

Muutuva intressimraga finantsvarade ja finantskohustiste korral muudab intressi turumrade muutusi peegeldav rahavoogude perioodiline mberhindamine efektiivset intressimra. Kui muutuva intressimraga finantsvara vi finantskohustist kajastatakse esmalt summas, mis vastab lppthtajal saadavale vi makstavale phiosale, siis tulevaste intressimaksete mberhindamisel ei ole tavaliselt mrkimisvrset mju vara vi kohustise bilansilisele maksumusele. Kui (majandus)ksus muudab oma hinnanguid maksete vi laekumiste kohta, tuleb korrigeerida finantsvara vi kohustise (vi finantsinstrumentide rhma) bilansilist (jk)maksumust, et peegeldada tegelikke ja muudetud hinnangulisi rahavoogusid. (Majandus)ksus arvestab mber bilansilise (jk)maksumuse, arvutades hinnanguliste tulevaste rahavoogude ndisvrtuse finantsinstrumendi esialgse efektiivse intressimra alusel. Korrigeerimist kajastatakse tulu vi kuluna kasumiaruandes. Kui finantsvara liigitatakse mber vastavalt paragrahvidele 50B, 50D vi 50E ning (majandus)ksus suurendab hiljem tulevaste rahalaekumiste hinnanguid nende suurenenud kaetavuse tulemusena, kajastatakse selle suurenemise mju efektiivse intressimra korrigeerimisena alates hinnangu muutmise kuupevast ning mitte vara bilansilise (jk)maksumuse korrigeerimisena hinnangu muutmise kuupeva seisuga.

AG8

Tuletisinstrumendid
AG9 Tpilised nited tuletisinstrumentide kohta on futuur-, forvard-, swap- ja optsioonilepingud. Tuletisinstrumendil on tavaliselt nominaalsumma, mis on rahasumma, aktsiate arv, kaalu- vi mahuhikute arv vi muud lepingus mratletud hikud. Kuid tuletisinstrumendi puhul ei ole nutav, et selle valdaja vi vljaandja investeeriks vi saaks nominaalsumma lepingu justumisel. Alternatiivselt vib tuletisinstrument nuda fikseeritud makset vi mne tulevase sndmuse tttu muutuva suurusega summa makset (kuid mitte proportsionaalselt alusvara muutusega), mis ei ole seotud nominaalsummaga. Niteks vib leping nuda fikseeritud makset summas 1000 V-d*, kui kuue kuu LIBOR suureneb 100 baaspunkti vrra. Selline leping on tuletisinstrument, olgugi, et nominaalsumma ei ole mratletud. Kesolevas standardis toodud tuletisinstrumendi miste hlmab lepinguid, mida arveldatakse kogusummas alusvara leandmisega (nt forvardleping fikseeritud intressimraga vlainstrumendi ostmiseks). (Majandus)ksusel vib olla selline leping mittefinantsobjekti ostmiseks vi mmiseks, mida saab arveldada netona rahas vi muu finantsinstrumendiga vi vahetades finantsinstrumente (nt leping kauba ostmiseks vi mmiseks fikseeritud hinnaga mingil kuupeval tulevikus). Selline leping kuulub kesoleva standardi rakendusalasse, vlja arvatud juhul, kui leping slmiti ja seda kasutatakse edaspidi mittefinantsobjekti leandmiseks vastavalt (majandus)ksuse eeldatavatele ostu-, mgi- vi kasutamisvajadustele (vt paragrahvid 5-7). Tuletusinstrumendi ks iseloomulikke tunnuseid on see, et selle esialgne netoinvesteering on viksem, kui oleks nutav muud liiki lepingute puhul, mis eeldatavasti reageeriksid samamoodi turutegurite muutustele. Optsioonileping vastab sellisele mistele, sest optsiooni preemia on viksem kui investeering, mis oleks nutav optsiooniga seotud finantsinstrumendi soetamiseks. Valuutaswap, millega nutakse vrdse iglase vrtusega erinevate valuutade esmast vahetamist, vastab mratlusele, sest selle esialgne netoinvesteering on null. Tavaprastel turutingimustel toimuv ost vi -mk tingib sellise fikseeritud hinnaga siduva kohustuse tehingupeva ja arvelduspeva vahelisel ajal, mis vastab tuletisinstrumendi mistele. Kuid siduva kohustuse lhikese kestuse tttu ei kajastata seda tuletisinstrumendina. Selle asemel stestab kesolev standard spetsiaalse arvestuse selliste tavaprastel turutingimustel lepingute kohta (vt paragrahvid 38 ja AG53-AG56).

AG10

AG11

AG12

AG12A Tuletisinstrumendi mratlus viitab mitterahalistele muutujatele, mis ei ole lepingu osapoolele spetsiifilised. Need sisaldavad maavrina kahjude indeksit konkreetses regioonis ja temperatuuri indeksit konkreetses linnas. Mitterahalised muutujad, mis on lepingu osapoolele spetsiifilised, sisaldavad kahjustusi tekitava vi lepingu osapoole vara hvitava tulekahju tekkimist vi mittetekkimist. Muutus mitterahalise vara iglases vrtuses on omanikule spetsiifiline, kui iglane vrtus ei kajasta ainult muutusi selliste varade turuhindades (finantsmuutuja), vaid ka konkreetse mitterahalise vara tingimusi (mitterahaline muutuja). Niteks, kui konkreetse auto jkvrtuse garanteerimisega kaasneb garandi risk auto fsilise seisukorra muutuste suhtes, siis on see risk autoomanikule spetsiifiline.

Kesolevas standardis vljendatakse rahalisi summasid valuutahikutes (V).

332

ET - IAS 39

Tehingukulutused
AG13 Tehingukulutuste hulka kuuluvad tasud ja vahendustasud, mida makstakse agentidele (s.h mgiagentidena tegutsevatele ttajatele), nustajatele, maakleritele ja vahendajatele, ning jrelevalveorganite ja vrtpaberibrsside poolt sissenutud summad ja omandiiguse leminekuga kaasnevad maksud ja livud. Tehingukulutuste hulka ei kuulu vlainstrumentide lisatasud ja allahindlused, finantseerimiskulud, sisemised haldus- vi hoidmiskulud.

Kauplemiseesmrgil hoitavad finantsvarad ja -kohustised

AG14 Kauplemine peegeldab tavaliselt aktiivset ja sagedast ostmist ja mki ning kauplemiseesmrgil hoitavaid finantsinstrumente kasutatakse tavaliselt eesmrgiga saada kasumit lhiajalistest hinna kikumistest vi vahendaja mgimarginaalist. Kauplemiseesmrgil hoitavate finantskohustiste hulka kuuluvad: a) b) c) d) tuletisinstrumentide kohustised, mida ei kajastata riskimaandamisinstrumentidena; kohustused anda le finantsvarasid, mida on laenuks vtnud lhikeseks mja (s.o (majandus)ksus, mis mb finantsvarasid, mida ta on laenuks vtnud ja veel ei oma); finantskohustised, mis on vetud kavatsusega osta need lhiajal tagasi (nt noteeritud vlainstrument, mida emitent vib osta lhiajal tagasi, sltuvalt selle iglase vrtuse muutustest); ja finantskohustised, mis kuuluvad selliste kindlaksmratud finantsinstrumentide portfelli, mida hallatakse hiselt ja mille suhtes on tendeid hiljuti toimunud lhiajalise kasumivtmise kohta.

AG15

Asjaolu, et kohustist kasutatakse kauplemistegevuse finantseerimiseks, ei muuda veel iseenesest seda kohustist kauplemiseesmrgil hoitavaks.

Lunastusthtajani hoitavad investeeringud

AG16 (Majandus)ksusel ei ole kindlat kavatsust hoida fikseeritud lppthtajaga finantsvarasse tehtud investeeringut lunastusthtajani, kui: a) b) (majandus)ksus kavatseb hoida finantsvara mramata aja jooksul; (majandus)ksus on valmis mma finantsvara (vlja arvatud juhul, kui esineb mittekorduv olukord, mida (majandus)ksus ei oleks phjendatult saanud ette nha) reageerides turuintressimrade vi riskide muutustele, likviidsuse vajadustele, alternatiivsete investeeringute kttesaadavuse ja tootluse muutustele, finantseerimisallikate ja tingimuste muutustele vi vlisvaluuta riskide muutustele; vi emitendil on igus tasuda finantsvara eest summa, mis on oluliselt madalam selle amortiseeritud soetusmaksumusest.

c) AG17

Muutuva intressimraga vlainstrument vib vastata lunastusthtajani hoitava investeeringu kriteeriumitele. Omakapitaliinstrumendid ei saa olla lunastusthtajani hoitavad investeeringud kas seetttu, et neil on mramata thtaeg (niteks lihtaktsiad), vi seetttu, et nende valdaja poolt saadavad summad vivad varieeruda viisil, mida ei ole eelnevalt kindlaks mratud (niteks aktsiaoptsioonid, ostuthed ja sarnased igused). Lunastusthtajani hoitavate investeeringute miste puhul thendavad fikseeritud vi kindlaksmratavad maksed ja fikseeritud lunastusthtaeg, et lepinguline suhe mrab valdajale tasutavate maksete, niteks intressi- ja phiosamaksete summad ja kuupevad. Mrkimisvrse mittemaksmise risk ei vlista finantsvara liigitamist lunastusthtajani hoitavaks seni, kuni selle lepingujrgsed maksed on fikseeritud vi kindlaksmratavad ja sellesse liiki arvamise muud kriteeriumid on tidetud. Kui mramata thtajaga vlainstrumentide tingimustega stestatakse intressi maksmine mramata perioodi jooksul, siis ei saa instrumenti liigitada lunastusthtajani hoitavaks, sest lunastusthtaeg puudub. Lunastusthtajani hoitavaks investeeringuks liigitamise kriteeriumid on tidetud emitendi poolt tagasiostetava finantsvara puhul, kui valdaja kavatseb ja suudab seda hoida kuni selle tagasiostmiseni vi lunastusthtajani ning valdaja saaks tagasi sisuliselt kik selle bilansilisest maksumusest. Emitendi ostuoptsioon, kui seda kasutatakse, vaid kiirendab vara lunastusthtaja saabumist. Kui aga finantsvara on tagasiostetav alusel, mille tttu valdaja ei

AG18

333

ET - IAS 39

saaks tagasi sisuliselt kiki selle bilansilisest maksumusest, siis ei tohi finantsvara liigitada lunastusthtajani hoitavaks investeeringuks. (Majandus)ksus vtab arvesse kik makstud lekursid ja kapitaliseeritud tehingukulutused hindamaks, kas bilansiline (jk)maksumus saab sisuliselt tervikuna tagasi teenitud. AG19 Finantsvara, mis on tagasimdav (s.t valdajal on igus nuda, et emitent lunastaks vi ostaks tagasi finantsvara enne selle lunastusthtaega), ei saa liigitada lunastusthtajani hoitavaks investeeringuks, sest finantsvara tagasimmise iguse eest maksmine on vastuolus vljendatud kavatsusega hoida finantsvara kuni selle lppthtajani. Enamiku finantsvarade puhul on iglane vrtus sobivam nitaja kui amortiseeritud soetusmaksumus. Lunastusthtajani hoitavaks liigitamine on erand ja seda tehakse ainult siis, kui (majandus)ksusel on kindel kavatsus ja suutlikkus hoida investeeringut kuni lunastusthtajani. Kui (majandus)ksuse tegevus seab kahtluse alla tema kavatsuse ja suutlikkuse hoida sellist investeeringut kuni lunastusthtajani, siis vlistab paragrahv 9 selle erandi kasutamise mistliku ajaperioodi jooksul. Vga vhe tenoline eriolukorra stsenaarium, nagu niteks hoiuste massiline vljavtmine pangast vi sarnane kindlustusandjat mjutav olukord, ei kuulu (majandus)ksus poolt hindamisele otsustamaks, kas tal on kindel kavatsus ja suutlikkus hoida investeeringut kuni lunastusthtajani. Mk enne lunastusthtaega vib vastata paragrahvis 9 toodud tingimusele ja seetttu ei tstata ksimust (majandus)ksuse kavatsuse kohta hoida teisi investeeringuid kuni lunastusthtajani , kui selline mk on tingitud kskik millisest jrgnevalt esitatud asjaolust: a) emitendi krediidivime oluline nrgenemine. Niteks mk prast vlise reitinguagentuuri poolset krediidireitingu alandamist ei pruugi tingimata tstatada ksimust (majandus)ksuse kavatsuse kohta hoida teisi investeeringuid kuni lunastusthtajani, kui alandamine annab tunnistust emitendi krediidivime olulisest nrgenemisest vrreldes krediidireitinguga esmasel kajastamisel. Samuti siis, kui (majandus)ksus kasutab sisereitinguid riskidele avatud positsioonide hindamiseks, vib selliste sisereitingute muutuste abil teha kindlaks emitendid, kelle krediidivime on oluliselt nrgenenud, tingimusel, et (majandus)ksuse sisereitingute mramise meetod ja selliste reitingute muudatused annavad jrjepideva, usaldusvrse ja objektiivse mdupuu emitentide krediidikvaliteedi kohta. Kui on tendeid finantsvara vrtuse languse kohta (vt paragrahvid 58 ja 59), siis peetakse krediidivime nrgenemist sageli oluliseks. maksuseaduse muudatus, mis thistab vi vhendab oluliselt lunastusthtajani hoitava investeeringu intressi maksuvaba staatust (vlja arvatud maksuseaduse muudatus, mis muudab intressitulule rakendatavaid maksumrasid). oluline rihendus vi oluline vrandamistehing (nagu niteks risegmendi mk), mis tingib lunastusthtajani hoitava investeeringu mgi vi vrandamise, et silitada (majandus)ksuse olemasolev intressimrariski positsioon vi krediidiriski poliitika (ehkki rihendus on (majandus)ksuse kontrolli all olev sndmus, on tema investeerimisportfellis tehtavad muudatused intressimrariski positsiooni vi krediidiriski poliitika silitamiseks pigem tagajrjelised kui etteaimatavad). igusaktidest vi tegevusala muudest regulatsioonidest tulenevate nuete muutus, mis oluliselt muudab kas seda, milliseid investeeringuid lubatakse vi kehtestab teatud investeeringuliikide uued maksimumtasemed, millest tingituna (majandus)ksus realiseerib lunastusthtajani hoitava investeeringu. tegevusharus igusaktidega ettenhtud kapitalinuete oluline suurendamine, millest tingituna (majandus)ksus vhendab oma mahtusid, mes lunastusthtajani hoitavaid investeeringuid. igusaktidega ettenhtud riskiphise kapitali arvestamisel kasutatavate lunastusthtajani hoitavate investeeringute riskikaalude oluline suurendamine.

AG20

AG21

AG22

b)

c)

d)

e) f) AG23

(Majandus)ksus ei ole testanud suutlikkust hoida lunastusthtajani investeeringut kindla lunastusthtajaga finantsvarasse, kui: a) b) tal puuduvad rahalised vahendid investeeringu finantseerimise jtkamiseks kuni lunastusthtajani; vi talle rakendatakse kehtivaid iguslikke vi muid piiranguid, mis viksid takistada tema kavatsust hoida finantsvara kuni lunastusthtajani. (Emitendi ostuoptsioon ei pruugi takistada (majandus)ksuse kavatsust hoida finantsvara kuni lunastusthtajani vt paragrahv AG18.)

334

ET - IAS 39

AG24 AG25

Asjaolud, vlja arvatud paragrahvides AG16-AG23 kirjeldatud asjaolud, vivad viidata sellele, et (majandus)ksusel ei ole kindlat kavatsust vi suutlikkust hoida investeeringut kuni lunastusthtajani. (Majandus)ksus hindab oma kavatsust ja suutlikkust hoida oma lunastusthtajani hoitavaid investeeringuid kuni lunastusthtajani mitte ainult nende finantsvarade esmasel kajastamisel, vaid samuti igal jrgneval bilansipeval.

Laenud ja nuded
AG26 Iga fikseeritud vi kindlaksmratavate maksetega mittetuletisinstrumendist finantsvara (s.h laenuvarad, nuded ostjate vastu, investeeringud vlainstrumentidesse ja pangahoiused) viksid potentsiaalselt vastata laenude ja nuete mistele. Kuid aktiivsel turul noteeritud finantsvara (nagu niteks noteeritud vlainstrument, vt paragrahv AG71) ei vasta laenuks vi nudeks liigitamise kriteeriumitele. Finantsvarasid, mis ei vasta laenude ja nuete mistele, vib liigitada lunastusthtajani hoitavateks investeeringuteks, kui need vastavad sellise liigitamise tingimustele (vt paragrahvid 9 ja AG16AG25). Sellise finantsvara esmasel kajastamisel, mida muul juhul liigitatakse laenuks vi nudeks, vib (majandus)ksus mratleda kasumiaruandes iglases vrtuses kajastatavaks vi mgivalmis finantsvaraks.

Varjatud tuletisinstrumendid (paragrahvid 10-13)

AG27 Kui philepingul ei ole stestatud vi mratletud lppthtaega ja see vljendab jkosalust (majandus)ksuse netovarades, siis sellise lepingu majanduslikud tunnused ja riskid on samad nagu omakapitaliinstrumendil ning varjatud tuletisinstrumendil peaksid olema sama (majandus)ksusega seotud omakapitali tunnused, et seda instrumenti saaks ksitleda tihedalt seotuna. Kui phileping ei ole omakapitaliinstrument ja vastab finantsinstrumendi mistele, siis selle majanduslikud tunnused ja riskid on samad nagu vlainstrumendil. Varjatud mitteoptsioonist tuletisinstrument (nagu niteks varjatud forvard vi swap) on philepingust eraldatud selle stestatud vi kaudsete oluliste tingimuste alusel nii, et esmasel kajastamisel saadakse selle iglaseks vrtuseks null. Varjatud optsiooniphine tuletisinstrument (nagu niteks varjatud ostu- vi mgioptsioon, lempiiri, alampiiri vi swaptsioon) on eraldatud philepingust stestatud optsiooni tingimuste alusel. Philepingu esmane bilansiline (jk)maksumus on jksumma prast varjatud tuletisinstrumendi eraldamist. Tavaliselt ksitletakse hes instrumendis sisalduvat mitut varjatud tuletisinstrumenti heainsa varjatud liittuletisinstrumendina. Kuid omakapitaliks liigitatavaid varjatud tuletisinstrumente (vt IAS 32) arvestatakse eraldi nendest, mis on liigitatud varade vi kohustustena. Lisaks, kui instrumendil on mitu varjatud tuletisinstrumenti ning need tuletisinstrumendid on seotud erinevate riskidele avatud positsioonidega, on kergesti eraldatavad ja ksteisest sltumatud, arvestatakse neid ksteisest eraldi. Varjatud tuletisinstrumendi majanduslikud tunnused ja riskid ei ole tihedalt seotud philepinguga (paragrahvi 11 punkt a) jrgmistes nidetes. Nendes nidetes, eeldades, et paragrahvi 11 punktides b ja c esitatud tingimused on tidetud, kajastab (majandus)ksus varjatud tuletisinstrumenti philepingust eraldi. a) Instrumendis varjatud mgioptsioon, mis vimaldab selle valdajal nuda emitendilt instrumendi tagasiostmist raha vi muude varade eest, mille summa kigub vastavalt omakapitali vi kauba hinna vi indeksi muutusele, ei ole tihedalt seotud phivlainstrumendiga. Omakapitaliinstrumendis varjatud ostuoptsioon, mis vimaldab emitendil osta tagasi see omakapitaliinstrument kindlaksmratud hinnaga, ei ole tihedalt seotud phiomakapitaliinstrumendiga selle valdaja seisukohalt (emitendi seisukohalt on ostuoptsioon omakapitaliinstrument tingimusel, et see vastab sellise liigitamise tingimustele koosklas IAS 32-ga, mille korral see ei kuulu kesoleva standardi rakendusalasse). Optsioon vi automaatne ste vlainstrumendi lppthtajani jrelejnud perioodi pikendamiseks ei ole tihedalt seotud alusvlainstrumendiga, vlja arvatud juhul, kui samaaegselt pikendamisega korrigeeritakse intressimra hetkel kehtiva ligikaudse turuintressimra alusel. Kui (majandus)ksus emiteerib vlainstrumendi ja selle vlainstrumendi valdaja vljastab kolmandale osapoolele vlainstrumendiga seonduva ostuoptsiooni, ksitleb emitent ostuoptsiooni kui vlainstrumendi lppthtajani jrelejnud perioodi pikendamist tingimusel, et emitendilt vib nuda osalemist ostuoptsiooni kasutamisest tuleneval vlainstrumendi uuesti turustamisel vi sellele kaasa aitamisel. Phivlainstrumendis vi kindlustuslepingus varjatud ja omakapitaliga indekseeritud intressi- vi phiosamaksed mille kaudu intressi- vi phiosasumma on indekseeritud omakapitaliinstrumentide

AG28

AG29

AG30

b)

c)

d)

335

ET - IAS 39

vrtuse suhtes ei ole tihedalt seotud phiinstrumendiga, sest phiinstrumendis ja varjatud tuletisinstrumendis sisalduvad riskid on erinevad. e) Phivlainstrumendis vi kindlustuslepingus varjatud ja kaubaga indekseeritud intressi- vi phiosamakse mille kaudu intressi- vi phiosasumma on indekseeritud kauba (niteks kulla) hinna suhtes ei ole tihedalt seotud phiinstrumendiga, sest phiinstrumendis ja varjatud tuletisinstrumendis sisalduvad riskid on erinevad. Vahetusvlakirjas varjatud vahetusigus omakapitaliinstrumendiks ei ole tihedalt seotud vahetusvlakirjaga selle instrumendi valdaja seisukohalt (emitendi seisukohalt on vahetusigus omakapitaliinstrumendiks omakapitaliinstrument ja see ei kuulu kesoleva standardi rakendusalasse tingimusel, et see vastab sellise liigitamise tingimustele koosklas IAS 32-ga). Ostu-, mgi- vi ettemaksega optsioon, mis on varjatud phivlalepingus vi phikindlustuslepingus, ei ole tihedalt seotud philepinguga vlja arvatud juhul, kui optsiooni titmishind on igal titmispeval ligikaudselt vrdne phivlainstrumendi amortiseeritud kuluga vi phikindlustuslepingu bilansilise vrtusega. Vahetatavate varjatud ostu- vi mgioptsiooni tunnustega vlainstrumentide vljastaja seisukohast on hinnang selle kohta, kas ostu- vi mgioptsioon on tihedalt seotud phivlalepinguga, tehtud enne omakapitali komponendi eristamist IAS 32 alusel. Krediidituletisinstrumendid, mis on varjatud phivlainstrumendis ja lubavad hel osapoolel (saajal) kanda teatud vara, mida ta ei pruugi omada, krediidirisk le teisele osapoolele (garandile), ei ole tihedalt seotud phivlainstrumendiga. Sellised krediidituletisinstrumendid vimaldavad garandil vtta varaga seonduv krediidirisk, ilma sellist vara otseselt omamata.

f)

g)

h)

AG31

Hbriidinstrumendi niteks on finantsinstrument, mis annab valdajale iguse finantsinstrumendi emitendile instrument tagasi ma raha vi muu finantsvara eest, mille summa muutub vastavalt omakapitali vi kauba indeksi muutusele, mis vib suureneda vi vheneda (mdav instrument). Vlja arvatud juhul, kui esmasel kajastamisel emitent ei mratle mdavat instrumenti iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatava finantskohustisena, on ta kohustatud eraldama varjatud tuletisinstrumendi (s.o indekseeritud phiosamakse) paragrahvi 11 alusel, sest phileping on vlainstrument vastavalt paragrahvile AG27 ja indekseeritud phiosamakse ei ole tihedalt seotud phivlainstrumendiga vastavalt paragrahvi AG30 punktile a. Kuna phiosamakse vib suureneda ja vheneda, on varjatud tuletisinstrument mitteoptsioonist tuletisinstrument, mille vrtus on indekseeritud alusvaraks oleva muutuja suhtes. Kui mdavat instrumenti saab tagasi ma igal ajal rahasumma eest, mis vastab (majandus)ksuse netovara vrtuse proportsionaalsele osale (niteks avatud investeerimisfondi osakud vi mned osakutega seotud investeerimistooted), on varjatud tuletisinstrumendi eraldamise ja iga komponendi eraldi arvestamise eesmrgiks mta segainstrumenti tagasiostmise summas, mis on makstav bilansipeval, kui valdaja kasutaks igust instrumendi tagasimmiseks emitendile. Varjatud tuletisinstrumendi majanduslikud tunnused ja riskid on tihedalt seotud philepingu majanduslike tunnuste ja riskidega jrgmistes nidetes. Nendes nidetes ei kajasta (majandus)ksus varjatud tuletisinstrumenti eraldi philepingust. a) Varjatud tuletisinstrument, mille baasiks on intressimr vi intressimra indeks, mis vib muuta intressi summat, mis muidu makstaks vi saadaks intressi kandvalt phivlalepingult vi kindlustuslepingult, on tihedalt seotud philepinguga, vlja arvatud juhul, kui segainstrumenti on vimalik arveldada sellisel viisil, et lepingu omajal ei kaeta sisuliselt kike tema kajastatud investeeringust vi varjatud tuletisinstrument viks vhemalt kahekordistada omaja algset philepingu tulumra ja selle tulemus viks olla tulumr, mis on vhemalt kaks korda suurem vrreldes tulumraga lepingust turul kui see oleks slmitud samadel tingimustel philepinguga. Vlalepingu vi kindlustuslepingu intressimra varjatud alam- vi lempiir on tihedalt seotud philepinguga, eeldades, et lepingu vljastamisel on lempiir turuintressimraga vrdne vi krgem ja alampiir turuintressimraga vrdne vi madalam ja lem- vi alampiiri ei ole seoses philepinguga vimendatud. Sarnaselt on lepingus sisalduvad stted vara (nt kauba)ostu vi mgi osas, millega kehtestatakse lem- ja alammra vara eest makstavale vi saadavale hinnale, on tihedalt seotud philepinguga, kui nii lem- kui alammr oleksid justumisel ilma rahata ja ei ole vimendatud. Varjatud vlisvaluuta tuletisinstrument, mis neb ette vlisvaluutas nomineeritud phiosa- vi intressimakseid ja on varjatud phivlainstrumendis (nt topeltvaluuta vlakiri), on tihedalt seotud phivlainstrumendiga. Sellist tuletisinstrumenti ei eraldata phiinstrumendist, sest IAS 21 nuab

AG32

AG33

b)

c)

336

ET - IAS 39

rahalistelt varadelt ja kohustistelt saadavate vlisvaluutakasumite ja -kahjumite kajastamist kasumiaruandes. d) Varjatud vlisvaluuta tuletisinstrument philepingus, mis on kindlustusleping vi ei ole finantsinstrument (nagu mitterahalise objekti ostu- vi mgileping, kus hind on nomineeritud vlisvaluutas), on tihedalt seotud philepinguga tingimusel, et see ei ole vimendatud, ei sisalda optsioonitunnuseid ja nuab makseid hes jrgmistest valuutadest: i) ii) iii) kskik millise olulise lepingu osapoole arvestusvaluuta; valuuta, milles saadava vi leantava kauba vi teenuse hind tavaliselt mratletakse ritehingutes le maailma (niteks USA dollar toornafta tehingutes); vi valuuta, mida tavaliselt kasutatakse mittefinantsobjektide ostu- vi mgilepingutes majanduskeskkonnas, milles tehing toimub (nt suhteliselt stabiilne ja likviidne valuuta, mida tavaliselt kasutatakse kohalikes ritehingutes vi vliskaubanduses).

e)

Varjatud ettemakse igus kas ainult intressi vi ainult phiosa saamisel on tihedalt seotud philepinguga tingimusel, et phileping i) tulenes algselt finantsinstrumendi, mis iseenesest ei sisaldanud varjatud tuletisinstrumenti, lepinguphiste rahavoogude saamise iguse eraldamisest, ja ii) ei sisalda tingimusi, mis ei olnud stestatud juba algses phivlalepingus. Phirendilepingus varjatud tuletisinstrument on tihedalt seotud philepinguga, kui varjatud tuletisinstrument on i) inflatsiooniga seotud indeks, niteks rendimaksete ja tarbijahinnaindeksi vahelise suhte indeks (tingimusel, et rent ei ole vimendatud ja indeks on seotud inflatsiooniga (majandus)ksuse enda majanduskeskkonnas), ii) tingimuslik renditasu, mis phineb seonduval mgil vi iii) tingimuslik renditasu, mis phineb muutuvatel intressimradel. Investeeringuhikuga seotus, mis on varjatud phifinantsinstrumenti vi phikindlustuslepingusse, on tihedalt seotud phiinstrumendi vi philepinguga, kui hikuga fikseeritud makseid mdetakse kehtiva hiku vrtusega, mis kajastab fondi varade iglast vrtust. Investeeringuhikuga seotus on lepinguline tingimus, mis nuab et maksed oleksid nomineeritud sisemise- vi vlise investeerimisfondi hikutes. Kindlustuslepingus varjatud tuletisinstrument on tihedalt seotud phikindlustuslepinguga, kui varjatud tuletisinstrument ja phikindlustusleping on niivrd teineteisest sltuvad, et majandus(majandus)ksus ei saa mta varjatud tuletisinstrumenti eraldi (so philepingut arvestamata).

f)

g)

h)

Varjatud tuletisinstrumente sisaldavad instrumendid

AG33A Kui (majandus)ksusest saab hte vi mitut varjatud tuletisinstrumenti sisaldava hbriidinstrumendi (segainstrumendi) osapool, nutakse paragrahviga 11, et (majandus)ksus teeks kindlaks iga sellise varjatud tuletisinstrumendi, hindaks, kas selle eraldamine philepingust on nutav ja eraldamisele kuuluvate tuletisinstrumentide puhul mdaks tuletisinstrumente iglases vrtuses nii esmasel kajastamisel kui ka jrgnevalt. Need nuded vivad olla keerulisemad vi tingida vhem usaldusvrse mtmisviisi kui kogu instrumendi mtmine iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande. Sellel phjusel lubatakse kesoleva standardiga instrumendi kui terviku mratlemist iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks. AG33B Sellist mratlemist vib kasutada, olenemata sellest, kas paragrahviga 11 nutakse varjatud tuletisinstrumentide eraldamist philepingust vi keelatakse selline eraldamine. Kuid paragrahv 11A ei luba hbriidinstrumendi (segainstrumendi) mratlemist iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks paragrahvi 11A punktides a ja b stestatud juhtudel, sest sellega ei vhendataks keerulisust ega suurendataks usaldusvrsust.

337

ET - IAS 39

Kajastamine ja kajastamise lpetamine (paragrahvid 1442) Esmane kajastamine (paragrahv 14)

AG34 Paragrahvis 14 toodud phimttest lhtuvalt kajastab (majandus)ksus kiki oma tuletisinstrumentidest tulenevaid lepingujrgseid igusi ja kohustusi bilansis vastavalt varade ja kohustistena, vlja arvatud nende tuletisinstrumentide korral, mis takistavad finantsvarade lekandmise kajastamist mgina (vt paragrahv AG49). Kui finantsvara lekandmine ei vasta kajastamise lpetamise kriteeriumitele, ei kajasta saaja lekantud vara oma varana (vt paragrahv AG50). Jrgnevad nited ksitlevad paragrahvis 14 toodud phimtte rakendamist: a) b) tingimusteta nudeid ja vlgu kajastatakse varade vi kohustistena, kui (majandus)ksusest saab lepingu osapool ja sellest tulenevalt on tal juriidiline igus saada vi juriidiline kohustus maksta raha. omandatavaid varasid ja tekkivaid kohustusi seoses siduva kohustusega osta vi ma kaupu vi teenuseid ei kajastata tavaliselt enne, kui vhemalt ks osapooltest on titnud lepingu. Niteks kindla tellimuse saanud (majandus)ksus ei kajasta tavaliselt vara (ja tellimuse esitanud (majandus)ksus ei kajasta kohustist) selle tulevikukohustuse tekkimise hetkel, vaid lkkab kajastamise edasi kuni tellitud kaupade vi teenuste lhetamise, leandmise vi osutamiseni. Kui siduv kohustus osta vi ma mittefinantsobjekte kuulub kesoleva standardi rakendusalasse vastavalt paragrahvidele 5-7, kajastatakse selle iglast netovrtust vara vi kohustisena selle tulevikukohustuse tekkimise kuupeval (vt punkt c allpool). Lisaks, kui eelnevalt kajastamata siduv kohustus on mratletud maandamise objektiks olevaks instrumendiks iglase vrtuse riskimaandamisinstrumendis, kajastatakse maandatavast riskist tulenevat iga muutust prast riskimaandamise alustamist iglases netovrtuses vara vi kohustisena (vt paragrahvid 93 ja 94). kesoleva standardi rakendusalasse kuuluvat forvardlepingut (vt paragrahvid 2-7) kajastatakse vara vi kohustisena tulevikukohustuse tekkimise kuupeval, mitte arvelduse teostamise kuupeval. Kui (majandus)ksusest saab forvardlepingu osapool, on iguse ja kohustuse iglased vrtused sageli vrdsed, nii et forvardi iglane netovrtus on null. Kui iguse ja kohustuse iglane netovrtus ei ole null, kajastatakse lepingut kas vara vi kohustisena. kesoleva standardi rakendusalasse kuuluvaid optsioonilepinguid (vt paragrahvid 2-7) kajastatakse varade vi kohustistena, kui valdajast vi optsiooni kirjutanud isikust saab lepingu osapool. kavandatavad tulevikutehingud, olenemata nende tenosusest, ei ole varad ega kohustised, sest (majandus)ksusest ei ole saanud lepingu osapool.

AG35

c)

d) e)

338

ET IAS 39

Finantsvara kajastamise lpetamine (paragrahvid 1537)

AG36 Jrgmine vooskeem iseloomustab otsustusprotsessi selle le, kas ja mil mral finantsvara kajastamine lpetatakse.

Kokkulepped, mille kohaselt (majandus)ksusel silivad lepingujrgsed igused saada finantsvarast tulenevaid rahavoogusid, kuid ta vtab lepingujrgse kohustuse maksta rahavoogusid hele vi mitmele maksesaajale (paragrahvi 18 punkt b) AG37 Paragrahvi 18 punktis b kirjeldatud olukord (kui (majandus)ksusel silivad lepingujrgsed igused saada finantsvarast tulenevaid rahavoogusid, kuid ta vtab lepingujrgse kohustuse maksta rahavoogusid hele vi mitmele maksesaajale) esineb niteks siis, kui (majandus)ksus on

339

ET IAS 39

eriotstarbeline majandus(majandus)ksus vi varahaldaja ja ta emiteerib investoritele kasutoova osaluse endale kuuluvates alusfinantsvarades ja teenindab selliseid finantsvarasid. Sellisel juhul vastavad finantsvarad kajastamise lpetamise kriteeriumitele, kui paragrahvides 19 ja 20 toodud tingimused on tidetud. AG38 Paragrahvi 19 rakendamisel vib (majandus)ksus olla niteks finantsvara vljaandja vi kontsern, mille koosseisu kuulub konsolideeritud eriotstarbeline majandus(majandus)ksus, mis on omandanud finantsvara ja annab rahavood edasi mitteseotud kolmandatest osapooltest investoritele. Omandiga seonduvate riskide ja hvede lekandmise hindamine (paragrahv 20) AG39 Nideteks selle kohta, kui (majandus)ksus on kandnud le sisuliselt kik omandiga seonduvad riskid ja hved, on: a) b) c) finantsvara tingimusteta mk; finantsvara mk koos igusega finantsvara tagasiostmiseks tagasiostmise hetke iglases vrtuses; ja finantsvara mk koos mgi- vi ostuoptsiooniga, mis on sgavalt rahast vljas (s.o optsioon, mis on sellisel mral rahast vljas, et selle judmine rahasse enne lepingu aegumist on vga ebatenoline).

AG40

Nideteks selle kohta, kui (majandus)ksusel silib sisuliselt kik omandiga seonduvatest riskidest ja hvedest, on: a) b) c) d) mgi- ja tagasiostutehing, mille korral tagasiostuhind on fikseeritud hind vi mgihind, millele lisandub laenuandja tootlus; vrtpaberite laenuks andmise leping; finantsvara mk koos kogutuluswapiga, millega kantakse tururiskile avatud positsioon tagasi (majandus)ksusele; finantsvara mk koos sgavalt rahas mgi- vi ostuoptsiooniga (s.o optsioon, mis on sellisel mral rahas, et rahast vljaminemine enne thtaja lppemist on vga ebatenoline); ja lhiajaliste nuete mk, mille puhul (majandus)ksus garanteerib, et ta hvitab saajal tenoliselt tekkivad krediidikahjumid.

e) AG41

Kui (majandus)ksus teeb kindlaks, et lekandmise tulemusena on ta kandnud le sisuliselt kik lekantud vara omandiga seonduvad riskid ja hved, ei kajasta ta lekantud vara uuesti tulevasel perioodil, vlja arvatud juhul, kui ta saab lekantud vara tagasi uue tehinguga. Kontrolli lekandmise hindamine

AG42

(Majandus)ksusel ei sili kontroll lekantud vara le, kui lekantava vara saaja saab praktiliselt lekantud vara ma. (Majandus)ksusel silib kontroll lekantud vara le, kui lekantava vara saaja ei saa praktiliselt lekantud vara ma. lekantava vara saaja saab praktiliselt lekantud vara ma, kui sellega kaubeldakse aktiivsel turul, sest lekantava vara saaja saaks osta lekantud vara tagasi turul, kui tal tekib vajadus vara (majandus)ksusele tagastada. Niteks lekantava vara saaja saab praktiliselt lekantud vara ma, kui lekantud varale kehtib optsioon, mis lubab (majandus)ksusel seda tagasi osta, kuid lekantava vara saaja vib kergesti hankida lekantud vara turul, kui optsiooni kasutataks. lekantava vara saaja ei saa lekantud vara praktiliselt ma, kui (majandus)ksusel silib selline optsioon ja lekantava vara saajal ei ole vimalik kergesti hankida lekantud vara turul, kui (majandus)ksus kasutab oma optsiooni. lekantava vara saaja saab praktiliselt lekantud vara ma ainult siis, kui lekantava vara saaja saab ma lekantud vara tervikuna mitteseotud kolmandale osapoolele ja ta saab seda teha hepoolselt ilma lekandmisele tiendavate piirangute kehtestamiseta. Mrav ksimus on see, et mida lekantava vara saaja saab praktiliselt teha, mitte aga millised lepingujrgsed igused lekantava vara saajale kuuluvad selle suhtes, mida ta saab teha lekantud varaga vi millised lepingujrgsed keelud eksisteerivad. Tpsemalt:

AG43

340

ET IAS 39

a) b)

lepingujrgsel lekantud vara realiseerimise igusel on vhe praktilist mju, kui lekantud varal puudub turg; ja lekantud vara realiseerimisel on vhe praktilist mju, kui seda ei saa kasutada vabalt. Sel phjusel: i) ii) lekantava vara saaja suutlikkus realiseerida lekantud vara peab olema sltumatu teiste tegevusest (s.t see peab olema hepoolne suutlikkus); ja lekantava vara saaja peab olema suuteline realiseerima lekantud vara ilma vajaduseta lisada lekandmisele piiravaid tingimusi vi muid kitsendusi (nt tingimusi laenuvara teenindamise vi lekantava vara saajale vara tagasiostmise igust andva optsiooni kohta).

AG44

See, et lekantava vara saaja tenoliselt ei m lekantud vara, ei thenda iseenesest, et lekandjal silib kontroll lekantud vara le. Kui aga mgioptsioon vi garantii takistab lekantava vara saajat mmast lekantud vara, silib lekandjal kontroll lekantud vara le. Niteks kui mgioptsioon vi garantii on piisavalt vrtuslik, takistab see lekantava objekti saajat mmast lekantud vara, sest lekantava vara saaja tegelikult ei mks lekantud vara kolmandale osapoolele ilma sarnast optsiooni vi muid piiravaid tingimusi lisamata. Selle asemel hoiaks lekantava vara saaja lekantud vara enda valduses, et saada garantii- vi mgioptsioonijrgseid makseid. Selliste asjaolude korral silib lekandja kontroll lekantud vara le.

lekanded, mis vastavad kajastamise lpetamise kriteeriumitele

AG45 (Majandus)ksusel vib silida igus saada osa lekantud varadelt tulenevatest intressimaksetest hvitisena nende varade teenindamise eest. Intressimaksete see osa, millest (majandus)ksus loobuks teeninduslepingu lpetamisel vi lekandmisel, jaotatakse teenindusvarale vi teeninduskohustisele. Intressimaksete see osa, millest (majandus)ksus ei loobu, on intressinue. Niteks kui (majandus)ksus ei loobuks mitte mingist intressist teeninduslepingu lpetamisel vi lekandmisel, on kogu intressivahe intressinue. Paragrahvi 27 rakendamisel kasutatakse teenindusvara ja intressi saamise nude iglasi vrtusi, et jaotada nude bilansiline (jk)maksumus enam mittekajastatava vara osa ja edasikajastatava vara osa vahel. Kui teenindustasu ei ole kindlaks mratud vi saadav tasu ei ole eeldatavasti (majandus)ksusele piisavaks hvituseks teenindamise eest, kajastatakse teeninduskohustuse kohustis iglases vrtuses. Hinnates edasikajastatava osa ja enam mittekajastatava osa iglasi vrtusi paragrahvi 27 rakendamise eesmrgil, rakendab (majandus)ksus lisaks paragrahvis 28 toodud nuetele ka paragrahvides 48, -49 ja AG69-AG82 toodud iglase vrtuse mtmise nudeid.

AG46

lekanded, mis ei vasta kajastamise lpetamise kriteeriumitele

AG47 Kesolev paragrahv ksitleb paragrahvis 29 toodud phimtte rakendamist. Kui (majandus)ksuse antud garantii kahjumite osas, mis vivad tuleneda lekantud varadega seotud kohustuste titmata jtmisest, takistab lekantud vara kajastamise lpetamist, sest (majandus)ksusel on silinud sisuliselt kik lekantud vara omandiga seonduvatest riskidest ja hvedest, jtkatakse lekantud vara kajastamist tervikuna ja saadud tasu kajastatakse kohustisena.

Jtkuv seotus lekantud varadega

AG48 Jrgnevalt on toodud niteid selle kohta, kuidas (majandus)ksus mdab lekantud vara ja kaasnevat kohustist vastavalt paragrahvile 30. Kik varad a) Kui (majandus)ksuse antud garantii lekantud varadega seotud kohustuste titmata jtmisest tuleneva kahjumi eest tasumise kohta takistab lekantud vara kajastamise

341

ET IAS 39

lpetamist jtkuva seotuse ulatuses, mdetakse lekantud vara lekande sooritamise kuupeval kas i) vara bilansilises jmmaksumuses vi ii) lekandmisel saadud tasu maksimumsummas, mille tagasimaksmist vidakse (majandus)ksuselt nuda (garantiisumma), olenevalt kumb summa on madalam. Kaasnevat kohustist mdetakse esialgu garantiisummas, millele lisatakse garantii iglane vrtus (mis on tavaliselt garantii eest saadud tasu). Seejrel kajastatakse garantii esialgset iglast vrtust kasumiaruandes proportsionaalselt aja mdumisega (vt IAS 18) ja vara bilansilist (jk)maksumust vhendatakse iga vrtuse langusest tuleneva kahjumi vrra. Amortiseeritud soetusmaksumuses mdetavad varad b) Kui (majandus)ksuse kirjutatud mgioptsiooni kohustus vi (majandus)ksusele kuuluv ostuoptsiooni igus takistab lekantud vara kajastamise lpetamist ja (majandus)ksus mdab lekantud vara amortiseeritud soetusmaksumuses, mdetakse kaasnevat kohustist selle soetusmaksumuses (s.o saadud tasuna), mida korrigeeritakse lekantud vara soetusmaksumuse ja amortiseeritud soetusmaksumuse vahelise mis tahes erinevuse amortisatsiooni vrra optsiooni aegumise kuupeval. Niteks oletagem, et vara amortiseeritud soetusmaksumus ja bilansiline (jk)maksumus lekandmise kuupeval on 98 V-d ja saadud tasu on 95 V-d. Vara amortiseeritud soetusmaksumus optsiooni titmisthtajal on 100 V-d. Kaasneva kohustise esialgne bilansiline (jk)maksumus on 95 V-d, ning 95 V ja 100 V vahelist erinevust kajastatakse kasumiaruandes, kasutades efektiivse intressimra meetodit. Optsiooni titmisel kajastatakse kaasneva kohustise bilansilise (jk)maksumuse ja titmishinna vahelist mis tahes erinevust kasumiaruandes.

iglases vrtuses mdetavad varad c) Kui (majandus)ksusel silinud ostuoptsiooni igus takistab lekantud vara kajastamise lpetamist ja (majandus)ksus mdab lekantud vara iglases vrtuses, jtkatakse vara mtmist iglases vrtuses. Kaasnevat kohustist mdetakse i) optsiooni titmishinnas, millest on maha arvatud optsiooni ajavrtus, kui optsioon on rahas ii) lekantud vara iglases vrtuses, millest on maha arvatud optsiooni ajavrtus, kui optsioon on rahast vljas. Kaasneva kohustise mtmise korrigeerimine tagab, et vara ja kaasneva kohustise bilansiline neto(jk)maksumus on ostuoptsiooni iguse iglane vrtus. Niteks kui alusvara iglane vrtus on 80 V-d, optsiooni titmishind on 95 V-d ja optsiooni ajavrtus on 5 V-d, siis kaasneva kohustise bilansiline (jk)maksumus on 75 V-d (80 V 5 V) ja lekantud vara bilansiline (jk)maksumus on 80 V-d (s.o selle iglane vrtus). Kui (majandus)ksuse kirjutatud mgioptsioon takistab lekantud vara kajastamise lpetamist ja (majandus)ksus mdab lekantud vara iglases vrtuses, mdetakse kaasnevat kohustist optsiooni titmishinnas, millele lisatakse optsiooni ajavrtus. Vara mtmine iglases vrtuses vib toimuda kas iglases vrtuses vi optsiooni titmishinnas, olenevalt kumb on madalam, kuna (majandus)ksusel ei ole igust lekantud vara iglase vrtuse suurenemisele le optsiooni titmishinna. Sellega tagatakse, et vara ja kaasneva kohustise bilansiline neto(jk)maksumus on mgioptsiooni kohustuse iglane vrtus. Niteks kui alusvara iglane vrtus on 120 V-d, optsiooni titmishind on 100 V-d ja optsiooni ajavrtus on 5 V-d, siis kaasneva kohustise bilansiline (jk)maksumus on 105 V-d (100 V + 5 V) ja vara bilansiline (jk)maksumus on 100 V-d (antud juhul optsiooni titmishind). Kui koridor ostetud ostuoptsiooni ja kirjutatud mgioptsiooni puhul takistab lekantud vara kajastamise lpetamist ja (majandus)ksus mdab vara iglases vrtuses, jtkab ta vara mtmist iglases vrtuses. Kaasnevat kohustist mdetakse i) ostuoptsiooni titmishinna ja mgioptsiooni iglase vrtuse summas, millest on maha arvatud ostuoptsiooni ajavrtus, kui ostuoptsioon on rahas vi ii) vara iglase vrtuse ja mgioptsiooni iglase vrtuse summas, millest on maha arvatud ostuoptsiooni ajavrtus, kui ostuoptsioon on rahast vljas. Kaasneva kohustise korrigeerimine tagab, et vara ja kaasneva kohustise bilansiline neto(jk)maksumus on (majandus)ksusele

d)

e)

342

ET IAS 39

kuuluvate ja tema poolt vljaantud optsioonide iglane vrtus. Niteks oletagem, et (majandus)ksus kannab le iglases vrtuses mdetava finantsvara, samaaegselt ostes ostuoptsiooni titmishinnaga 120 V ja kirjutades mgioptsiooni titmishinnaga 80 Vd. Samuti oletagem, et vara iglane vrtus on lekandmise kuupeval 100 V-d. Mgija ostuoptsiooni ajavrtused on vastavalt 1 V-d ja 5 V-d. Antud juhul kajastab (majandus)ksus vara summas 100 V-d (vara iglane vrtus) ja kohustist summas 96 V-d [(100 V + 1 V) 5 V]. Sellest tulenevalt on vara netovrtus 4 V-d, mis on (majandus)ksusele kuuluvate ja tema poolt kirjutatud optsioonide iglane vrtus.

Kik lekanded
AG49 Selles ulatuses, millises finantsvara lekandmine ei vasta kajastamise lpetamise kriteeriumitele, ei ksitleta lekandja lepingujrgseid lekandega seotud igusi vi kohustusi eraldi tuletisinstrumentidena, kui nii tuletisinstrumendi kui ka kas lekantud vara vi lekandmisest tuleneva kohustise kajastamine tingiks samade iguste vi kohustiste kahekordse kajastamise. Niteks lekandjal silinud ostuoptsioon vib takistada finantsvarade lekandmise ksitlemist mgina. Sellisel juhul ei kajastata ostuoptsiooni eraldi tuletisinstrumendi varana. Ulatuses, millises finantsvara lekandmine ei vasta kajastamise lpetamise kriteeriumitele, ei kajasta lekantava vara saaja lekantud vara oma varana. lekantava vara saaja lpetab raha vi muude makstud tasude kajastamise ja kajastab nuet lekandja vastu. Kui lekandjal on nii igus kui ka kohustus vtta uuesti kontroll kogu lekantud vara le kindla summa eest (niteks vastavalt tagasiostulepingule), vib lekantava objekti saaja ksitleda oma nuet laenu vi nudena.

AG50

Nited
AG51 Jrgmised nited illustreerivad kesolevas standardis toodud kajastamise lpetamise phimtete rakendamist. a) Tagasiostulepingud ja vrtpaberite laenuks andmine. Kui finantsvara makse vastavalt lepingule, mille kohaselt vara ostetakse tagasi fikseeritud hinnaga vi mgihinnaga, millele lisandub laenuandja tootlus, vi kui finantsvara antakse laenuks vastavalt lepingule, mille kohaselt vara antakse tagasi lekandjale, ei lpetata selle vara kajastamist, sest lekandjale jvad sisuliselt kik omandiga seonduvad riskid ja hved. Kui lekantava objekti saaja omandab iguse vara mmiseks vi pantimiseks, liigitab lekandja vara oma bilansis mber, niteks laenuks antud varaks vi tagasiostu nudeks. Tagasiostulepingud ja vrtpaberite laenuks andmine varad, mis on sisuliselt samad. Kui finantsvara makse vastavalt lepingule, mille kohaselt ostetakse tagasi sama vi sisuliselt sama vara fikseeritud hinnaga vi mgihinnaga, millele lisandub laenuandja tootlus, vi kui finantsvara vetakse laenuks vi laenatakse vlja vastavalt lepingule, mille kohaselt antakse lekandjale tagasi sama vi sisuliselt sama vara, siis selle kajastamist ei lpetata, kuna lekandjale jvad sisuliselt kik omandiga seonduvad riskid ja hved. Tagasiostulepingud ja vrtpaberite laenuks andmine asendusigus. Kui tagasiostuleping, mis on slmitud fikseeritud tagasiostuhinnaga vi ostuhinnaga vrdse hinnaga, millele lisandub laenuandja tootlus, vi sarnane vrtpaberite laenuks andmise tehing annab lekantava objekti saajale iguse asendada varasid, mis on lekantud varaga sarnased ja tagasiostu kuupeval sama iglase vrtusega, siis tagasiostutehingu vi vrtpaberite laenuks andmise tehingu alusel mdud vi laenuks antud vara kajastamist ei lpetata, kuna lekandjale jvad sisuliselt kik omandiga seonduvad riskid ja hved. Tagasiostu eesigus iglases vrtuses. Kui (majandus)ksus mb finantsvara ja tal silib ainult eesigus lekantud vara tagasiostmiseks iglases vrtuses juhul, kui lekantava vara saaja hiljem selle vara mb, siis (majandus)ksus lpetab vara kajastamise, sest ta on kandnud le sisuliselt kik omandiga seonduvad riskid ja hved. Fiktiivne brsitehing (Wash sale). Finantsvara tagasiostmist varsti prast selle mmist nimetatakse mnikord fiktiivseks brsitehinguks. Sellise tagasiostmise puhul ei ole vlistatud kajastamise lpetamine tingimusel, et esialgne tehing vastab kajastamise

b)

c)

d)

e)

343

ET IAS 39

lpetamise nuetele. Kui aga finantsvara mgileping slmitakse samaaegselt lepinguga sama vara tagasi ostmiseks fikseeritud hinnaga vi mgihinnaga, millele lisandub laenuandja tootlus, siis vara kajastamist ei lpetata. f) Mgi- ja ostuoptsioonid, mis on sgavalt rahas. Kui lekandja saab lekantud finantsvara tagasi osta ja ostuoptsioon on sgavalt rahas, ei vasta lekandmine kajastamise lpetamise kriteeriumitele, sest lekandjale jvad sisuliselt kik omandiga seonduvad riskid ja hved. Samuti kui lekantava vara saaja saab finantsvara tagasi ma ja mgioptsioon on sgavalt rahas, siis ei vasta lekandmine kajastamise lpetamise kriteeriumitele, sest lekandjal silivad sisuliselt kik omandiga seonduvad riskid ja hved. Mgi- ja ostuoptsioonid, mis on sgavalt rahast vljas. Finantsvara, mis kantakse le vastavalt lekantava vara saajale kuuluva sgavalt rahast vljas olevale mgioptsioonile vi lekandjale kuuluvale sgavalt rahast vljas olevale ostuoptsioonile, kajastamine lpetatakse. See tuleneb asjaolust, et lekandja on kandnud le sisuliselt kik omandiga seonduvad riskid ja hved. Kergesti hangitavad varad, millele kehtib ostuoptsioon, mis ei ole sgavalt rahas ega sgavalt rahast vljas. Kui (majandus)ksusele kuulub vara ostuoptsioon, vara on turul kergesti kttesaadav ja optsioon ei ole sgavalt rahas ega sgavalt rahast vljas, siis vara kajastamine lpetatakse. See on tingitud sellest, et (majandus)ksusel i) ei ole silinud ja ta ei ole le kandnud sisuliselt kiki omandiga seonduvaid riske ja hvesid, ja ii) ei ole silinud kontrolli. Kui aga vara ei ole turul kergesti kttesaadav, siis kajastamise lpetamine on vlistatud vara summa sellises ulatuses, mille suhtes kehtib ostuoptsioon, sest (majandus)ksusel on silinud kontroll vara le. Kergesti mittekttesaadav vara, millele kehtib mgioptsioon, mille on vlja andnud (majandus)ksus ja optsioon ei ole sgavalt rahas ega sgavalt rahast vljas. Kui (majandus)ksus kannab le finantsvara, mis ei ole turul kergesti kttesaadav ja kirjutab mgioptsiooni, mis ei ole sgavalt rahast vljas ei j (majandus)ksusele sisuliselt kik omandiga seonduvad riskid ega hved, kuid ta ei kanna neid ka le kirjutatud mgioptsiooni tttu. (Majandus)ksusel silib kontroll vara le, kui mgioptsioon on piisavalt vrtuslik, et takistada lekantava vara saajat vara mmast, sellisel juhul jtkatakse vara kajastamist lekandja jtkuva seotuse ulatuses (vt paragrahv AG44). (Majandus)ksus kannab vara kontrolli le, kui mgioptsioon ei ole piisavalt vrtuslik takistamaks vara mmist lekantava vara saaja poolt, sellisel juhul vara kajastamine lpetatakse. Varad, millele kehtib iglase vrtusega mgi- vi ostuoptsioon vi tagasiostu forvardleping. Kui kantakse le finantsvara, millele kehtib mgi- vi ostuoptsioon vi tagasiostu forvardleping, millel on tagasiostmise ajal finantsvara iglase vrtusega vrdne titmis- vi tagasiostuhind, siis lpetatakse kajastamine praktiliselt kigi omandiga seonduvate riskide ja hvede lekandmise tttu. Rahas arveldatavad ostu- vi mgioptsioonid. (Majandus)ksus hindab sellise finantsvara lekandmisel, millele kehtib rahas tasaarveldatav mgi- vi ostuoptsioon vi tagasiostu forvardleping, kas tal on silinud vi ta on le kandnud sisuliselt kik omandiga seonduvad riskid ja hved. Kui (majandus)ksusel ei ole silinud sisuliselt kik lekantud vara omandiga seonduvad riskid ja hved, mrab ta kindlaks, kas tal on silinud kontroll lekantud vara le. See, et mgi- vi ostuoptsioon vi tagasiostu forvardleping on tasaarveldatav rahas, ei thenda automaatselt, et (majandus)ksus on kontrolli le kandnud (vt paragrahvid AG44 ja eespool toodud punktid g, h ja i). Eraldise eemaldamine. Eraldise eemaldamine on tingimusteta tagasiostu(ostu)optsioon, mis annab (majandus)ksusele iguse nuda tagasi mnede piirangute kohaselt lekantud varad. Tingimusel, et sellise optsiooni tulemusena (majandus)ksusel ei sili ega ta ei kanna le sisuliselt kiki omandiga seonduvatest riskidest ja hvedest, vlistab selline optsioon kajastamise lpetamise ainult tagasiostmisele kuuluva summa ulatuses (eeldades, et lekantava vara saaja ei saa varasid ma). Kui niteks laenuvarade bilansiline (jk)maksumus ja nende lekandmisel saadud laekumised on 100,000 V-d ning iga ksikut laenu on vimalik tagasi osta, kuid vimalike tagasiostetavate laenude kogusumma ei tohi letada 10,000 V-d, siis 90,000 V suurune osa laenudest vastab kajastamise lpetamise kriteeriumitele.

g)

h)

i)

j)

k)

l)

344

ET IAS 39

m)

Tagasiostuoptsioon. lekantud varasid teenindav (majandus)ksus, milleks vib olla lekandja, vib omada tagasiostuoptsiooni jrelejnud lekantud varade ostmiseks, kui silinud varade summa langeb kindlaksmratud tasemele, millest alates muutub nende varade teenindamise kulu koormavaks vrreldes teenindamisest saadava kasuga. Tingimusel, et tagasiostuoptsioonist tulenevalt ei ole (majandus)ksusel silinud ega ta ei ole ka le andnud sisuliselt kiki omandiga seonduvatest riskidest ja hvedest ning lekantava objekti saaja ei saa varasid ma, on vlistatud kajastamise lpetamine ainult sellise varade summa ulatuses, millele kehtib ostuoptsioon. Allutatud silinud intressid ja krediidigarantiid. (Majandus)ksus vib tagada lekantava vara saajale krediidiriski vhendamise, allutades kas mned vi kik enda silitatud osalused lekantud varades. Alternatiivselt vib (majandus)ksus vhendada lekantava vara saajale krediidiriski laenugarantii vormis, mis vib olla piiramata vi piiratud teatud summaga. Kui (majandus)ksusel silivad sisuliselt kik lekantud vara omandiga seonduvad riskid ja hved, jtkatakse vara kajastamist tervikuna. Kui (majandus)ksusel silivad mned, kuid mitte sisuliselt kik omandiga seonduvad riskid ja hved ning tal on silinud kontroll, siis on kajastamise lpetamine vlistatud rahasumma vi muude varade ulatuses, mille maksmist vidakse (majandus)ksuselt nuda. Kogutulu swap. (Majandus)ksus vib ma finantsvara lekantava vara saajale ja slmida lekantava vara saajaga kogutulu swap, mille puhul kik alusvarast tulenevate intressimaksete rahavood tasutakse (majandus)ksusele fikseeritud makse vi muutuva intressimraga makse summas ja (majandus)ksus saab endale alusvara iglase vrtuse iga suurenemise vi vhenemise. Sellisel juhul on kogu vara kajastamise lpetamine keelatud. Intressmra swap. (Majandus)ksus vib lekantava objekti saajale le kanda fikseeritud intressimraga finantsvara ja slmida lekantava objekti saajaga intressimra swapi fikseeritud intressimra saamiseks ja muutuva intressimra maksmiseks nominaalsumma alusel, mis on vrdne lekantud finantsvara phisummaga. Intressimra swap ei vlista lekantud vara kajastamise lpetamist tingimusel, et vahetuslepingu kohased maksed ei sltu lekantud varalt tehtavatest maksetest. Amortiseeruv intressimra swap. (Majandus)ksus vib lekantava objekti saajale le kanda fikseeritud intressimraga finantsvara, mis tasutakse tielikult aja jooksul ja slmida lekantava objekti saajaga amortiseeriva intressimra swapi fikseeritud intressimra saamiseks ja muutuva intressimra maksmiseks nominaalsumma alusel. Kui swapi nominaalsumma amortiseerub nii, et see vrdub mis tahes ajahetkel lekantud finantsvara tasumata phisummaga, phjustaks swap olulise ettemakseriski silimise (majandus)ksusel, mille korral (majandus)ksus kas jtkab kogu lekantud vara kajastamist vi jtkab lekantud vara kajastamist oma jtkuva seotuse ulatuses. Vastupidisel juhul, kui swapi nominaalsumma amortiseerimine ei ole seotud lekantud vara eest tasumata phisummaga, siis selline vahetusleping ei phjustaks varaga seotud ettemakseriski silimist (majandus)ksusel. Seega ei vlistaks see lekantud vara kajastamise lpetamist tingimusel, et swapi kohased maksed ei sltu lekantud varalt tehtavatest intressimaksetest ja swapist ei tulene lekantud vara omandiga seonduvate mis tahes muude mrkimisvrsete riskide ja hvede silimine (majandus)ksusel.

n)

o)

p)

q)

AG52

Kesolev paragrahv illustreerib jtkuva seotuse meetodi rakendamist, kui (majandus)ksuse jtkuv seotus puudutab finantsvara ht osa. Oletagem, et (majandus)ksusel on ettemakstavate laenude portfell, mille nominaalne ja efektiivne intressimr on 10 protsenti ning mille phisumma ja amortiseeritud soetusmaksumus on 10000 V-d. (Majandus)ksus slmib tehingu, milles lekantava vara saaja omandab 9115 V eest iguse saada 9000 V-d kikidest phiosamaksete laekumistest, millele lisandub 9,5 protsendiline intress. (Majandus)ksusel silib igus saada 1000 V-d phisumma kikidest laekumistest, millele lisandub 10 protsendiline intress ja 0,5 protsendiline intressivahe lejk lejnud 9000 V suuruselt phisummalt. Ettemaksete laekumised jaotatakse (majandus)ksuse ja lekantava vara saaja vahel proportsionaalselt suhtega 1:9, kuid kik tasumata summad arvatakse maha (majandus)ksuse 1000 V suuruselt osaluselt kuni selle osaluse tieliku rakasutamiseni. Laenude iglane vrtus tehingupeval on 10100 V-d ja 0,5 protsendilise intressivahe lejgi hinnanguline iglane vrtus on 40 V-d.

345

ET IAS 39

(Majandus)ksus teeb kindlaks, et ta on andnud le mned olulised omandiga seonduvad riskid ja hved (niteks olulise ettemakseriski), kuid tal on silinud ka mned olulised omandiga seonduvad riskid ja hved (tulenevalt tema allutatud silinud osalusest) ja tal on silinud kontroll. Seetttu rakendab ta jtkuva seotuse meetodit. Kesoleva standardi rakendamiseks analsib (majandus)ksus tehingut a) tielikult proportsionaalse silinud 1000 V suuruse osaluse silitamisena ja b) sellise silinud osaluse allutamisena, et tagada lekantava vara saajale krediidiriski vhendamine krediidikahjumi puhul. (Majandus)ksus arvutab, et 9090 V suurune osa (90 protsenti 10100 V-st) saadud 9115 V suurusest tasust on tasu tielikult proportsionaalse 90 protsendilise osa eest. lejnud osa saadud tasust (25 V) on tasu, mis on saadud selle silitatud osaluse allutamise eest, et tagada lekantava vara saajale krediidiriski vhendamine krediidikahjumi puhul. Lisaks on 0,5 protsendiline intressivahe lejk tasu, mis on saadud krediidiriski vhendamise eest. Seega on krediidiriski vhendamise eest saadud kogutasu 65 V-d (25 V + 40 V). (Majandus)ksus arvutab kasumi vi kahjumi, mis tuleneb rahavoogudest 90 protsendilise osa mmisest. Eeldades, et lekantud 90 protsendilise osa ja silinud 10 protsendilise osa eraldatud iglased vrtused ei ole lekandmise kuupeval mratletavad, jaotab (majandus)ksus vara bilansilise (jk)maksumuse vastavalt paragrahvile 28 jrgmiselt: Hinnanguline iglane vrtus lekantud osa Silinud osa Kogusumma 9090 1010 10100 Jaotatud bilansiline (jk)maksumus 9000 1000 10000

Osalus 90% 10%

(Majandus)ksus arvutab oma kasumi vi kahjumi rahavoogude 90 protsendilise osa mgist, lahutades lekantud osa jaotatud bilansilise jkmaksumuse saadud tasust, mille tulemuseks on 90 V-d (9090 V 9000 V). (Majandus)ksusel silinud osa bilansiline (jk)maksumus on 1000 V-d. Lisaks kajastab (majandus)ksus jtkuvat seotust, mis tuleneb tema silinud osaluse allutamisest krediidikahjumi jaoks. Seega kajastab ta vara summas 1000 V-d (rahavoogude maksimumsumma, mida ta ei saaks allutamise korral) ja kaasnevat kohustist vrtusega 1065 V-d (mis on rahavoogude maksimumsumma, mida ta ei saaks allutamise korral, s.o 1000 V-d, millele lisandub allutamise iglane vrtus 65 V-d). (Majandus)ksus kasutab kogu eespool toodud informatsiooni, et arvestada tehingut jrgmiselt: Deebet Esialgne vara Allutatud vara vi jkosalus Intressivahe lejgi nol saadavale tasule vastav vara Kasum vi kahjum (kasum lekandmisest) Kohustis Saadud raha 1000 Kreedit 9000

40 9115

90 1065

346

ET IAS 39

Kogusumma

10155

10155

Vahetult prast tehingut on vara bilansiline (jk)maksumus 2040 V-d, koosnedes 1000 V-st, mis on silinud osaluse jaotatud maksumus ja 1040 V-st, mis on (majandus)ksuse tiendav jtkuv seotus tulenevalt tema silinud osaluse allutamisest krediidikahjumi jaoks (mis sisaldab intressivahe lejki 40 V-d). Jrgnevatel perioodidel kajastab (majandus)ksus krediidiriski vhendamise eest saadud tasu (65 V-d) ajalise proportsiooni alusel, arvestab intressi kajastatud varalt, kasutades efektiivse intressimra meetodit ja kajastab iga krediidi vrtuse langust kajastatud varadelt. Nitena viimati nimetatud juhtumi kohta oletagem, et jrgmisel aastal ilmneb krediidi vrtuse languse kahjum 300 V suuruses summas. (Majandus)ksus vhendab oma kajastatud vara 600 V vrra (300 V-d on seotud tema silinud osalusega ja 300 V-d on seotud tiendava jtkuva seotusega, mis tuleneb tema silinud osaluse allutamisest krediidikahjumi jaoks) ja vhendab oma kajastatud kohustist 300 V vrra. Netotulemus on 300 V suurune krediidi vrtuse languse kulu kasumiaruandes.

Finantsvara tavaprastel turutingimustel toimuv ost vi mk (paragrahv 38)

AG53 Finantsvara tavaprastel turutingimustel toimuva ostu vi mgi kajastamiseks kasutatakse kas tehingupevaphist vi arvelduspevaphist arvestust, nagu on kirjeldatud paragrahvides AG55 ja AG56. Kasutatavat meetodit rakendatakse jrjepidevalt sellise finantsvara iga ostu ja mgi kohta, mis kuulub paragrahvis 9 mratletud finantsvarade samasse kategooriasse. Seetttu moodustavad kauplemiseesmrgil hoitavad varad eraldi kategooria vrreldes iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavate varadega. Leping, mis nuab vi lubab lepingu vrtuse muutuse netotasaarveldamist, ei ole leping tavaprastel turutingimustel. Sellist lepingut ksitletakse tehingupeva ja arvelduspeva vahelisel perioodil tuletisinstrumendina. Tehingupev on kuupev, mil (majandus)ksus vtab endale vara otsmise vi mmise kohustuse. Tehingupevaphine arvestus viitab a) saadava vara kajastamisele ja kohustisele maksta selle eest tehingupeval ja b) mdud vara kajastamise lpetamisele, mgist tuleneva kasumi vi kahjumi kajastamisele ja ostja vastu tekkinud nude kajastamisele tehingupeval. Tavaliselt ei hakka intress kogunema varalt ja vastavalt kohustiselt enne arvelduspeva, mil omandiigus lheb le. Arvelduspev on kuupev, mil vara antakse le (majandus)ksusele vi (majandus)ksuse poolt. Arvelduspevaphine arvestus viitab a) vara kajastamisele peval, mil (majandus)ksus selle saab ja b) vara kajastamise lpetamisele ja realiseerimisest saadava kasumi vi kahjumi kajastamisele peval, mil (majandus)ksus annab vara le. Kui rakendatakse arvelduspevaphist arvestust, arvestab (majandus)ksus tehingupeva ja arvelduspeva vahelisel perioodil saadava vara iglase vrtuse iga muutuse samal viisil nagu omandatud vara puhul. Teisiti elduna ei kajastata vrtuse muutust varade puhul, mida kajastatakse soetusmaksumuses vi amortiseeritud soetusmaksumuses; seda kajastatakse kasumiaruandes varade puhul, mis on liigitatud iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavateks finantsvaradeks; ning seda kajastatakse omakapitalis varade puhul, mis on liigitatud mgivalmis varadeks.

AG54

AG55

AG56

Finantskohustise kajastamise lpetamine (paragrahvid 39-42)

AG57 Finantskohustis (vi selle osa) kustutatakse, kui vlgnik kas: a) tidab selle kohustise (vi selle kohustise osa), makstes vlausaldajale tavaliselt rahas, muude finantsvaradega, kaupade vi teenustega; vi

347

ET IAS 39

b)

on juriidiliselt vabastatud phivastutusest kohustise (vi selle osa) eest kas vastavalt seadusele vi vlausaldaja poolt. (Kui vlgnik on andnud garantii, vib see tingimus olla siiski tidetud.)

AG58 AG59

Kui vlainstrumendi emitent ostab selle instrumendi tagasi, kustutatakse vlg ka siis, kui emitent on selle instrumendi turutegija vi kavatseb seda lhiajal edasi ma. Kolmandale osapoolele, sealhulgas varahaldajale tehtav makse (mnikord nimetatud kui sisuline vrandamine) ei vabasta iseenesest vlgnikku tema phikohustusest vlausaldaja ees, kui seaduslik vabastus puudub. Kui vlgnik maksab kolmandele osapoolele, et see vtaks endale kohustuse ja teatab oma vlausaldajale, et kolmas osapool on vtnud endale vlakohustuse, ei lpeta vlgnik vlakohustuse kajastamist, kui paragrahvi AG57 punktis b nimetatud tingimus ei ole tidetud. Kui vlgnik maksab kolmandale osapoolele kohustuse vtmise eest ja hangib oma vlausaldajalt juriidilise vabastuse, on vlgnik vla kustutanud. Kui aga vlgnik on nus tegema vlalt makseid kolmandale osapoolele vi otse esialgsele vlausaldajale, kajastab vlausaldaja uut vlakohustust kolmanda osapoole ees. Kuigi juriidiline vabastus, mis saadakse kas igusaktide alusel vi vlausaldajalt, tingib kohustise kajastamise lpetamise, vib (majandus)ksus kajastada uue kohustise, kui paragrahvides 15-37 toodud kajastamise lpetamise kriteeriumid ei ole lekantud finantsvarade puhul tidetud. Kui need kriteeriumid ei ole tidetud, siis ei lpetata lekantud varade kajastamist ja (majandus)ksus kajastab lekantud varadega seotud uue kohustise. Paragrahvi 40 rakendamisel on tingimused oluliselt erinevad, kui uute tingimuste kohane rahavoogude diskonteeritud ndisvrtus, sealhulgas kik makstud tasud, millest on maha arvatud kik saadud tasud, mida on diskonteeritud esialgset efektiivset intressimra kasutades, erineb le 10 protsendi esialgse finantskohustise jrelejnud rahavoogude diskonteeritud ndisvrtusest. Kui vlainstrumentide vahetamist vi tingimuste muutmist arvestatakse kustutamisena, kajastatakse mis tahes esinenud kulusid vi tasusid kasumi vi kahjumi osana instrumendi kustutamisel. Kui vahetamist vi muutmist ei arvestata kustutamisena, korrigeeritakse kohustise bilansilist (jk)maksumust kikide esinenud kulude vi tasudega ning need kulud vi tasud amortiseeritakse muudetud kohustise jrelejnud thtaja jooksul. Mnedel juhtudel vabastab vlausaldaja vlgniku tema hetkel kehtivast maksete kohustusest, kuid vlgnik vtab endale garantiikohustuse teha makseid, kui esmase vastutuse vtnud osapool jtab kohustuse titmata. Sellisel juhul vlgnik: a) b) kajastab uut finantskohustist oma garantiikohustuse iglase vrtuse alusel; ja kajastab kasumit vi kahjumit i) kikide tasutud maksete ja ii) esialgse finantskohustise bilansilise (jk)maksumuse, millest on maha arvatud uue finantskohustise iglane vrtus, vahelise erinevuse alusel.

AG60

AG61

AG62

AG63

Mtmine (paragrahvid 43-70) Finantsvarade ja -kohustiste esmane mtmine (paragrahv 43)

AG64 Esmasel kajastamisel on finantsinstrumendi iglane vrtus tavaliselt tehinguhind (s.o makstud vi saadud tasu iglane vrtus, vt ka paragrahv AG76). Kui aga makstud vi saadud tasu osa on millegi muu kui finantsinstrumendi eest, siis hinnatakse finantsinstrumendi iglast vrtust mnda hindamistehnikat kasutades (vt paragrahvid AG75-AG79). Niteks intressi mittekandva pikaajalise laenu vi nude iglast vrtust saab hinnata kigi tulevaste rahalaekumiste ndisvrtusena, mida on diskonteeritud kasutades kehtivat (kehtivaid) intressi turumra(-mrasid) sarnase krediidireitinguga sarnase instrumendi kohta (mis on sarnane valuuta, thtaja, intressimra liigi ja muude tegurite poolest). Iga tiendav laenuks antud summa on kulu vi tulu vhendamine, vlja arvatud juhul, kui see summa vastab mingit muud liiki varana kajastamise kriteeriumitele.

348

ET IAS 39

AG65

Kui (majandus)ksus annab turu intressimrast erineva intressimraga laenu (niteks 5 protsendilise intressimraga, kui sarnaste laenude turu intressimr on 8 protsenti) ja talle makstakse selle eest tehingutasu, kajastab (majandus)ksus laenu selle iglases vrtuses, s.t arvates maha saadud tehingutasu. (Majandus)ksus liidab vrtuse vhenduse kasumile vi kahjumile, kasutades efektiivse intressimra meetodit.

Finantsvarade edasine mtmine (paragrahvid 45 ja 46)

AG66 AG67 Kui varem finantsvarana kajastatud finantsinstrumenti mdetakse iglases vrtuses ja selle iglane vrtus langeb alla nulli, on see finantskohustis mdetuna vastavalt paragrahvile 47. Jrgmine nide iseloomustab tehingukulude arvestamist mgivalmis finantsvarade esmasel ja edaspidisel mtmisel. Vara omandatakse 100 V eest, millele lisandub vahendustasu 2 V-d. Esmaselt kajastatakse vara summas 102 V-d. Jrgmine aruandekuupev on ks pev hiljem, kui vara noteeritud turuhind on 100 V-d. Vara mgi korral tuleks maksta vahendustasu 3 V-d. Sellel kuupeval mdetakse vara summas 100 V-d (arvestamata vimalikku mgi vahendustasu) ja kahjumit summas 2 V-d kajastatakse omakapitalis. Kui mgivalmis finantsvaral on fikseeritud vi kindlaksmratavad maksed, amortiseeritakse tehingukulud kasumisse vi kahjumisse, kasutades efektiivse intressimra meetodit. Kui mgivalmis finantsvaral ei ole fikseerituid vi kindlaksmratavaid makseid, kajastatakse tehingukulusid kasumiaruandes, kui vara kajastamine lpetatakse vi selle vrtus langeb. Laenudeks ja nueteks liigitatud instrumente mdetakse amortiseeritud soetusmaksumuses, arvestamata (majandus)ksuse kavatsust hoida neid kuni lunastusthtajani.

AG68

iglase vrtuse mtmise kaalutlused (paragrahvid 4849)

AG69 iglase vrtuse miste phineb eeldusel, et (majandus)ksus on jtkuvalt tegutsev ilma kavatsuseta vi vajaduseta likvideerida vi piirata oluliselt oma tegevuse ulatust vi teha tehingut ebasoodsatel tingimustel. Seetttu ei ole iglane vrtus summa, mida (majandus)ksus saaks vi maksaks sunnitud tehingu, sundlikvideerimise vi hdamgi korral. Kuid iglane vrtus peegeldab instrumendi krediidikvaliteeti. Kesolevas standardis kasutatakse misteid pakkumishind ja ksitav hind (millele mnikord viidatakse kui hetke pakkumishinnale) noteeritud turuhindade kontekstis ning mistet pakutavksitav hinnavahe ainult tehingukulude arvesse vtmiseks. Muid korrigeerimisi iglase vrtuse saamiseks (nt tehingu vastaspoole krediidiriski kohta) ei ole mistes pakutav ksitav hinnavahe arvesse vetud.

AG70

Aktiivne turg: noteeritud hind

AG71 Finantsinstrumenti ksitletakse aktiivsel turul noteerituna, kui noteeritud hinnad on kergesti ja regulaarselt kttesaadaval brsilt, vahendajalt, maaklerilt, tegevusharust, hinnamramise teenuspakkujalt vi jrelevalveorganilt ning need hinnad kajastavad mitteseotud poolte vahelisi tegelikke ja regulaarselt esinevaid turutehinguid. iglane vrtus on hind, mis on kokku lepitud huvitatud ostja ja mja vahelises mitteseotud osapoolte vahelises tehingus. Aktiivsel turul kaubeldava finantsinstrumendi iglase vrtuse kindlaksmramise eesmrk on leida hind, millega toimuks tehing bilansipeval selle instrumendiga (s.t seda instrumenti muutmata) kige soodsamal aktiivsel turul, kuhu (majandus)ksusel on vahetu juurdeps. (Majandus)ksus korrigeerib hinda kige soodsamal turul, et vtta arvesse tehingu vastaspoole krediidiriski kiki erinevusi sellel turul kaubeldavate instrumentide ja hinnatava instrumendi vahel. Avalikustatud hinnanoteeringute olemasolu aktiivsel turul on parim tend iglase vrtuse kohta ja nende olemasolu korral kasutatakse neid finantsvara vi -kohustise mtmiseks. Olemasoleva vara vi vljaantava kohustise asjakohane noteeritud turuhind on tavaliselt hetkel kehtiv pakkumishind ning omandatava vara vi olemasoleva kohustise korral on selleks ksitav hind. Kui (majandus)ksusel on vastastikku tasakaalustuvate tururiskidega varad ja kohustised, vib ta kasutada alusena keskmisi turuhindu tasaarvestavate riskipositsioonide iglase vrtuse kindlaks tegemisel ja rakendada avatud netopositsiooni kohta vastavalt asjakohasusele kas

AG72

349

ET IAS 39

pakkumishinda vi ksitavat hinda. Kehtivate pakkumis- ja ksitavate hindade puudumisel vib hetkel kehtivat iglast vrtust hinnata kige hilisema tehingu hinna phjal, kui alates tehingupevast ei ole majanduslikud tingimused oluliselt muutunud. Kui tingimused on muutunud prast tehingupeva (nt riskivaba intressimra muutus prast rihingu vlakirja kige hilisemat hinnanoteeringut), peegeldab iglane vrtus tingimuste muutust vrreldes sarnaste finantsinstrumentide kas hetke hindade vi intressimradega nii nagu asjakohane. Kui (majandus)ksus suudab testada, et viimase tehingu hind ei ole iglane vrtus (nt sest see peegeldas summat, mida (majandus)ksus saaks vi maksaks sunnitud tehingu, sundlikvideerimise vi hdamgi korral), korrigeeritakse seda hinda. Finantsinstrumentide portfelli iglane vrtus on instrumendi hikute arvu ja hiku noteeritud turuhinna korrutis. Kui aktiivsel turul ei eksisteeri avaldatud hinnanoteeringut finantsinstrumendi kohta tervikuna, kuid aktiivne turg eksisteerib selle koostisosade kohta, mratakse iglane vrtus koostisosade vastavate turuhindade alusel. AG73 Kui mr (mitte hind) on noteeritud aktiivsel turul, kasutab (majandus)ksus seda turul noteeritud mra hindamistehnika sisendina iglase vrtuse mramiseks. Kui turul noteeritud mr ei sisalda krediidiriski vi muid tegureid, mida turul osalejad vtaksid arvesse instrumendi hindamisel, teeb (majandus)ksus korrigeerimised nende tegurite osas.

Ei ole aktiivset turgu: hindamistehnika

AG74 Kui finantsinstrumendi turg ei ole aktiivne, teeb (majandus)ksus iglase vrtuse kindlaks kasutades hindamistehnikat. Hindamistehnikad hlmavad teadlike ja huvitatud osapoolte vahel mitteseotud osapoolte vaheliste hiljutiste turutehingute kasutamist (kui nende kohta on kttesaadavaid andmeid), vrdlusi olulises osas sarnase teise instrumendi hetkel kehtiva iglase vrtusega, diskonteeritud rahavoogude analsi ja optsiooni hinna mramise mudelite kasutamist. Kui on olemas hindamistehnika, mida turul osalejad tavaliselt kasutavad instrumendi hinna mramiseks ja see tehnika on andnud usaldusvrseid hinnanguid tegelike turutehingute hindade kohta, kasutab (majandus)ksus seda tehnikat. Hindamistehnika kasutamise eesmrk on teha kindlaks, milline oleks olnud tehinguhind mtmiskuupeval mitteseotud osapoolte vahelises tehingus, mis on ajendatud tavaprastest rilistest kaalutlustest. iglast vrtust hinnatakse sellise hindamistehnika tulemuste alusel, mis kasutab maksimaalselt ra turusisendeid ja tugineb vimalikult vhesel mral (majandus)ksusespetsiifilistele sisenditele. Hindamistehnika peaks andma realistliku hinnangu iglase vrtuse kohta, kui a) see peegeldab phjendatult, kuidas turg viks eeldatavasti mrata instrumendi hinna ja b) hindamistehnika sisendid vastavad phjendatult turuootustele ja finantsinstrumendis sisalduvate riski-tootluse tegurite nitajale. Seetttu hindamistehnika a) sisaldab kiki tegureid, mida turul osalejad vtaksid arvesse hinna mramisel ja b) on koosklas finantsinstrumentide hindamise ldtunnustatud metodoloogiatega. (Majandus)ksus kontrollib hindamistehnikat perioodiliselt ja testib selle paikapidavust, kasutades sama instrumendiga (muutmata vi mber struktureerimata kujul) tehtud mis tahes jlgitavate jooksvate turutehingute hindu vi tuginedes mis tahes saadaolevatele jlgitavatele turuandmetele. (Majandus)ksus hangib turuandmeid jrjepidevalt samal turul, kus instrument anti vlja vi osteti. Finantsinstrumendi esmasel kajastamisel on parimaks tendiks iglase vrtuse kohta tehinguhind (s.o antud vi saadud tasu iglane vrtus), vlja arvatud, kui selle instrumendi iglane vrtus on tendatud sama instrumendiga (mida ei ole muudetud) tehtud muude jlgitavate jooksvate turutehingute vrdlemise teel vi tuginedes hindamistehnikale, mille muutujate hulka kuuluvad ainult jlgitavad turuandmed.

AG75

AG76

AG76A Finantsvara vi finantskohustise edasine mtmine ning kasumite ja kahjumite edasine kajastamine peab olema koosklas kesoleva standardi nuetega. Paragrahvi AG76 rakendamine vib phjustada olukorra, et finantsvara vi finantskohustise esmasel kajastamisel ei kajastata kahjumit ega kasumit. Sellisel juhul stestab IAS 39, et prast esmast kajastamist kajastatakse kahjumit vi kasumit ainult selles ulatuses, mis tuleneb turul osalejate poolt hinna kujundamisel arvestatava teguri (kaasa arvatud aja) muutusest. AG77 Finantsvara esialgne omandamine vi vljaandmine vi finantskohustise vtmine on turutehing, mis annab aluse finantsinstrumendi iglase vrtuse hindamiseks. Eriti siis, kui finantsinstrumendi puhul on tegemist vlainstrumendiga (niteks laenuga), saab selle iglast vrtust mrata, vttes aluseks selle instrumendi omandamise vi vljaandmise ajal eksisteerinud turutingimused ja hetkel kehtivad turutingimused, vi (majandus)ksuse vi teiste isikute poolt hetkel nutavad

350

ET IAS 39

intressimrad sarnaste vlainstrumentide puhul (mis on sarnased jrelejnud thtaja, rahavoogude ajalise jaotumise, valuuta, krediidiriski, tagatise ja intressi poolest). Tingimusel, et vlgniku krediidirisk ja rakendatav krediidi hinnavahe ei muutu prast vlainstrumendi vljaandmist, vib alternatiivselt saada hinnangu hetkel kehtiva turu intressimra kohta, kasutades intressi (viit)mra, mis peegeldab paremat krediidikvaliteeti kui alusvlainstrument, hoides krediidi hinnavahe konstantsena ja tehes korrigeerimise intressi viitemra muutuse suhtes prast vljaandmise kuupeva. Kui tingimused on muutunud prast kige hilisemat turutehingut, mratakse hinnatava finantsinstrumendi iglase vrtuse vastav muutus, vttes aluseks sarnaste finantsinstrumentide hetkel kehtivad hinnad vi mrad, mida on vajadusel korrigeeritud hinnatava instrumendi mis tahes erinevuste suhtes. AG78 Samad andmed ei pruugi olla saadaval igal mtmispeval. Niteks peval, mil (majandus)ksus vtab laenu vi omandab vlainstrumendi, millega ei kaubelda aktiivselt, on (majandus)ksusel tehinguhind, mis on htlasi ka turuhinnaks. Kuid uusi tehinguandmeid ei pruugi olla saadaval jrgmisel mtmispeval ja kuigi (majandus)ksus saab mrata kindlaks turu intressimrade ldise taseme, ei pruugi ta teada, millist krediidi- vi muud riskitaset vtaksid turul osalejad arvesse instrumendi hinna mramisel sellel kuupeval. (Majandus)ksusel ei pruugi olla hiljutistest tehingutest prinevaid andmeid nuetekohase krediidi hinnavahe kindlaksmramiseks baasintressimra suhtes, et kasutada seda hinnavahet ndisvrtuse arvutamiseks vajaliku diskontomra kindlaks mramisel. Kui vastupidised tendid puuduvad, oleks mistlik eeldada et laenu vtmise kuupeval eksisteerinud hinnavahes ei ole toimunud muutusi. Kuid (majandus)ksuselt oodatakse phjendatud jupingutuste tegemist, et mrata kindlaks, kas on tendeid selliste tegurite muutuse kohta. Muutuse kohta tendite olemasolu korral peaks (majandus)ksus vtma arvesse muutuse mju finantsinstrumendi iglase vrtuse kindlaksmramisel. Diskonteeritud rahavoogude analsi rakendamisel kasutab (majandus)ksus hte vi mitut diskontomra, mis on vrdsed hetkel kehtivate tootlusmradega finantsinstrumentide puhul, millel on oluliselt samad tingimused ja tunnused, s.h instrumendi krediidikvaliteet, jrelejnud thtaeg, mille jooksul lepingujrgne intressimr on fikseeritud, phiosamakse tagasimaksmiseni jrelejnud thtaeg ja maksete tegemise valuuta. Ilma kindla intressimrata lhiajalisi nudeid ja vlgu vib mta esialgse arve summas, kui diskonteerimise mju on ebaoluline.

AG79

Ei ole aktiivset turgu: omakapitaliinstrumendid

AG80 Selliste investeeringute iglane vrtus, mis on tehtud omakapitaliinstrumentidesse, millel puudub noteeritud turuhind aktiivsel turul ja nendega seotud tuletisinstrumentide, mida tuleb arveldada sellise noteerimata omakapitaliinstrumendi leandmise teel, iglane vrtus (vt paragrahvi 46 punkt c) ja paragrahv 47), on usaldusvrselt mdetav, kui a) vimalike iglase vrtuse phjendatud hinnangute kikumine ei ole selle instrumendi seisukohast mrkimisvrne vi b) hinnangute eri vrtuste esinemise tenosusi saab phjendatult hinnata ja kasutada iglase vrtuse hindamisel. On mitmeid olukordi, mil sellistesse omakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringute, millel ei ole noteeritud turuhinda ja nendega seotud tuletisinstrumentide, mida tuleb arveldada sellise noteerimata omakapitaliinstrumendi leandmisega (vt paragrahvi 46 punkt c) ja paragrahv 47), vimalike iglase vrtuse phjendatud hinnangute kikumine ei ole tenoliselt mrkimisvrne. Tavaliselt on vimalik hinnata sellise finantsvara iglast vrtust, mille (majandus)ksus on omandanud vliselt osapoolelt. Kui aga vimalikud iglase vrtuse phjendatud hinnangud kiguvad oluliselt ja vimalike variantide tenosusi ei saa phjendatult hinnata, ei ole (majandus)ksusel vimalik mta instrumenti iglases vrtuses.

AG81

Hindamistehnika sisendid
AG82 Sobiv tehnika konkreetse finantsinstrumendi iglase vrtuse hindamiseks hlmab jlgitavaid turuandmeid turutingimuste ja muude tegurite kohta, mis tenoliselt mjutavad instrumendi iglast vrtust. Finantsinstrumendi iglane vrtus phineb hel vi mitmel jrgmisel teguril (ja vib olla ka muudel teguritel). a) Raha ajavrtus (s.o baasmraga vi riskivaba mraga intress). Baasintressimrasid saab tavaliselt tuletada jlgitavatest valitsuse vlakirjade hindadest ja need on sageli

351

ET IAS 39

noteeritud finantsvljaannetes. Sellised intressimrad kiguvad tavaliselt koos hinnanguliste rahavoogude eeldatavate kuupevadega intressimrade tulukveral erinevate thtaegade likes. Praktilistel phjustel vib (majandus)ksus kasutada baasmrana ldtunnustatud ja kergesti jlgitavat ldist intressimra, nagu niteks LIBOR vi swap-intressimr. (Kuna selline intressimr nagu LIBOR ei ole riskivaba intressimr, tehakse konkreetsele finantsinstrumendile sobiv krediidiriski korrigeerimine kindlaks krediidiriski alusel selles viitemras sisalduva krediidiriski suhtes.) Mnedes riikides vivad keskvalitsuse vlakirjad sisaldada olulist krediidiriski ja ei pruugi anda stabiilset baasintressi viitemra vastavas valuutas nomineeritud instrumentide kohta. Sellistes riikides asuvatel mnedel (majandus)ksustel vib olla parem krediidiseisund ja madalam laenuintress kui keskvalitsusel. Sellisel juhul oleks sobivam lhtuda baasintressi mrade kindlakstegemisel knealuse jurisdiktsiooni valuutas emiteeritud parima reitinguga rihingute vlakirjade intressimradest. b) Krediidirisk. Krediidiriski mju iglasele vrtusele (s.o krediidiriski lekurss baasintressi mra suhtes) vib tuletada erineva krediidikvaliteediga kaubeldavate instrumentide jlgitavate turuhindade vi jlgitavate intressimrade phjal, mida nuavad laenuandjad erineva krediidireitinguga laenude puhul. Vlisvaluuta vahetushinnad. Aktiivsed valuutavahetusturud eksisteerivad enamiku oluliste valuutade puhul ja hinnad noteeritakse igapevaselt finantsvljaannetes. Kaupade hinnad. Jlgitavad turuhinnad on olemas paljude kaupade kohta.
Omakapitali hinnad. Kaubeldavate omakapitaliinstrumentide hinnad (ja hinnaindeksid) on

c) d) e)

kergesti jlgitavad mnedel turgudel. Ndisvrtusel phinevaid tehnikaid vib kasutada selliste omakapitaliinstrumentide hetke turuhinna hindamiseks, mille kohta jlgitavad hinnad puuduvad. f)
Volatiilsus (s.o finantsinstrumendi vi muu objekti tulevaste hinnamuutuste ulatus). Aktiivselt

kaubeldavate objektide volatiilsuse nitajaid saab tavaliselt phjendatult hinnata varasemate andmete alusel vi kasutades hetke turuhindadega seonduvat volatiilsust. g) Ettemakse risk ja tagasiostu risk. Finantsvarade eeldatavate ettemaksete ja finantskohustiste eeldatavate tagasiostude ajalisi jaotusi saab prognoosida varasemate andmete alusel. (Sellise finantskohustise, mida tehingu vastaspool saab tagasi osta, iglane vrtus ei saa olla viksem tagasiostu summa ndisvrtusest vt paragrahv 49.) Finantsvara vi -kohustise teeninduskulud. Teeninduskulusid saab hinnata, kasutades vrdlusi teiste turuosaliste poolt nutavate hetkel kehtivate tasudega. Kui finantsvara vi kohustise teeninduskulud on mrkimisvrsed ja teistel turuosalistel esineksid vrreldavad kulud, peaks emitent neid kulusid finantsvara vi -kohustise iglase vrtuse mramisel arvesse vtma. On tenoline, et tulevaste tasude saamise lepingujrgse iguse justumisel on iglane vrtus vrdne nende eest makstud algsete kuludega, vlja arvatud juhul, kui tulevased tasud ja seotud kulud ei ole koosklas vrreldavate turutingimustega.

h)

Kasumid ja kahjumid (paragrahvid 55-57)

AG83 (Majandus)ksus rakendab IAS 21-e finantsvaradele ja -kohustistele, mis on rahalised varad ja kohustised koosklas IAS 21-ga ja on nomineeritud vlisvaluutas. Koosklas IAS 21-ga kajastatakse rahalistelt varadelt ja kohustistelt tulenevaid vahetuskursikasumeid ja -kahjumeid kasumiaruandes. Erandiks on rahaline vara ja kohustis, mis on mratletud riskimaandamisinstrumendina kas rahavoogude riski maandamisel (vt paragrahvid 95101) vi netoinvesteeringu riski maandamisel (vt paragrahv 102). Vahetuskursikasumi ja -kahjumi kajastamisel koosklas IAS 21-ga ksitletakse rahalist mgivalmis finantsvara selliselt, nagu oleks see kajastatud amortiseeritud soetusmaksumuses vlisvaluutas. Seega sellise finantsvara korral kajastatakse amortiseeritud soetusmaksumusest tulenevad valuutakursi vahed kasumiaruandes ja muud bilansilise (jk)maksumuse muutused kajastatakse vastavalt paragrahvi 55 punktile b. Mgivalmis finantsvarade puhul, mis ei ole rahalised varad IAS 21 thenduses (niteks omakapitaliinstrumendid), sisaldab paragrahvi 55 punkti b kohaselt otse omakapitalis

352

ET IAS 39

kajastatud kasum vi kahjum mis tahes seonduvat valuutakursimuutuse komponenti. Kui mittetuletisinstrumendist rahalise vara ja kohustise vahel on riskimaandamissuhe, kajastatakse nende finantsinstrumentide vlisvaluutamuutuste komponenti kasumiaruandes.

Finantsvarade vrtuse langus ja mittelaekuvus (paragrahvid 58-70)

Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad (paragrahvid 63-65)
AG84 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade vrtuse langust mdetakse kasutades finantsinstrumendi esialgset efektiivset intressimra, sest diskonteerimine hetkel kehtiva intressi turumraga thendaks tegelikult sellise finantsvara iglase vrtuse mtmist, mida muidu mdetakse amortiseeritud soetusmaksumuses. Kui laenu, nude vi lunastusthtajani hoitava investeeringu tingimused rgitakse uuesti lbi vi neid muudetakse muul viisil tulenevalt laenuvtja vi emitendi finantsraskustest, mdetakse vrtuse langust kasutades esialgset efektiivset intressimra enne tingimuste muutmist. Lhiajaliste nuetega seotud rahavoogusid ei diskonteerita, kui diskonteerimise mju on ebaoluline. Kui laenul, nudel vi lunastusthtajani hoitaval investeeringul on muutuv intressimr, siis diskontomr vara vrtuse langusest tuleneva mis tahes kahjumi mtmiseks paragrahvi 63 kohaselt on hetkel kehtiv efektiivne intressimr, mis on kindlaks mratud vastavalt lepingule. Praktilise abinuna vib vlausaldaja mta amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatava finantsvara vrtuse langust instrumendi iglase vrtuse alusel, kasutades jlgitavat turuhinda. Tagatud finantsara hinnanguliste tulevaste rahavoogude ndisvrtuse arvutamine peegeldab tagatise leminekust tuleneda vivaid rahavoogusid, millest on maha arvatud tagatise omandamise ja mmise kulud, olenemata tagatise lemineku tenosusest. Vrtuse languse hindamisel vetakse arvesse kik krediidiriskid, mitte ainult madala krediidikvaliteedi riskid. Niteks kui (majandus)ksus kasutab sisemist krediitide liigitamise ssteemi, vtab ta arvesse kik krediidirhmad, mitte ainult tsist krediidi halvenemist peegeldavad rhmad. Vara vrtuse langusest tuleneva kahjumi prognoosimise protsessi tulemusena vidakse saada kas ksainus summa vi vimalike summade vahemik. Viimasel juhul kajastab (majandus)ksus vara vrtuse langusest tulenevat kahjumit, mis vrdub parima hinnanguga selles vahemikus, vttes arvesse kogu enne finantsaruannete vljaandmist26 kttesaadava asjakohase informatsiooni bilansipeval eksisteerinud tingimuste kohta. Vara vrtuse languse rhmiti hindamiseks rhmitatakse finantsvarad sarnaste krediidiriski tunnuste alusel, mis viitavad vlgnike suutlikkusele maksta kik vlgnetavad summad vastavalt lepingu tingimustele (niteks krediidiriski hindamise vi krediidikvaliteedi mramise protsessi alusel, milles vetakse arvesse vara liiki, tstusharu, geograafilist asukohta, tagatise liiki, thtaja letamist ja muid asjakohaseid tegureid). Selliste varade rhmade puhul on valitud tunnused olulised tulevaste rahavoogude prognoosimisel, kuna need viitavad vlgniku suutlikkusele maksta kik vlgnetavad summad vastavalt hinnatavate varade lepingujrgsetele tingimustele. Kahjumi tenosus ja muu kahjumi statistika erineb rhma tasemel jrgmiste varade vahel: a) varad, mille vrtuse langust on eraldi mdetud ja mille vrtuse langust ei leitud, ja b) varad, mille vrtuse langust ei ole eraldi hinnatud, millest tulenevalt vib olla nutav erinev vrtuse languse summa. Kui (majandus)ksusel ei ole sarnaste riskitunnustega varade rhma, ei soorita ta tiendavat hindamist. Rhmitamise alusel kajastatud vara vrtuse langusest tulenev kahjum on vahesamm enne sellise kahjumi kindlakstegemist eraldiseisvate varade kohta finantsvarade rhmas, mille vrtuse langust hinnatakse hiselt. Niipea kui saadakse informatsiooni, mille kohaselt saab eraldi teha kindlaks vara vrtuse langusest tuleneva kahjumi rhma kuuluvatelt konkreetsetelt varadelt, eemaldatakse need varad rhmast.

AG85

AG86

AG87

AG88

26

IAS 37 paragrahv 39 sisaldab juhist kuidas kindlaks mrata parimat hinnangut vimalike tulemuste ulatuses.

353

ET IAS 39

AG89

Finantsvarade rhma, mille vrtuse langust hinnatakse hiselt, tulevasi rahavoogusid prognoositakse varasemate kahjude alusel, mis tulenesid varadelt, mille krediidiriski tunnused on sarnased knealusesse rhma kuuluvate finantsvarade krediidiriski tunnustega. (Majandus)ksused, millel ei ole (majandus)ksuse-spetsiifilisi varasemate kahjude kogemusi vi selliseid kogemusi on olnud vhe, kasutavad sarnaste rhmade andmeid finantsvarade vrreldavate rhmade kohta. Varasemate kahjude analsi tulemusi korrigeeritakse jooksvalt jlgitavate andmete alusel, et peegeldada hetkel kehtivate tingimuste mju, mis ei mjutanud varasemate perioodide kahjusid ja krvaldada varasemal perioodil, kuid enam mitteeksisteerivate tingimuste mju. Tulevaste rahavoogude hinnangud peegeldavad asjassepuutuvate jlgitavate andmete muutuste mju ja on suunatult koosklas selliste perioodide likes esinevate muutustega (niteks muutused tpuuduse tasemes, kinnisvara hindades, kaupade hindades, maksestaatuses vi muudes tegurites, mis viitavad rhmas tekkinud kahjumile ja selle ulatusele). Tulevaste rahavoogude prognoosimiseks kasutatavat metodoloogiat ja eeldusi analsitakse regulaarselt, et vhendada mis tahes erinevusi hinnangulise kahjumi ja tegeliku kahjumi vahel. Nitena paragrahvi AG89 rakendamise kohta vib (majandus)ksus varasemate andmete alusel kindlaks teha, et krediitkaardi laenude tasumata jtmise ks peamisi phjuseid on laenuvtja surm. (Majandus)ksus vib theldada, et suremuse tase on aastate likes muutumatu. Kuid sellele vaatamata vivad mned laenuvtjad (majandus)ksuse krediitkaardi laenude rhmas surra knealusel aastal, mis thendab, et vara vrtuse languse kahjum on tekkinud nendelt laenudelt isegi siis, kui aasta lpus (majandus)ksus veel ei tea, millised konkreetsed laenuvtjad surid. Asjakohane oleks kajastada kahjumit vara vrtuse langusest selliste tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul. Asjakohane ei ole kajastada kahjumit vara vrtuse langusest surmade puhul, mis eeldatavasti leiavad aset tulevasel perioodil, sest nutav kahjujuhtum (laenuvtja surm) ei ole veel esinenud. Kui kasutatakse varasemaid kahjumimrasid tulevaste rahavoogude prognoosimisel, on oluline, et andmeid varasemate kahjumimrade kohta rakendatakse rhmadele, mis on kindlaks mratud samal viisil nagu rhmad, mille puhul jlgiti varasemaid kahjumimrasid. Seetttu peab kasutatav meetod vimaldama iga rhma seostamist andmetega varasemate kahjumite kohta, mis on esinenud sarnaste krediidiriski tunnustega varade rhmas ja asjakohaste jlgitavate andmetega, mis peegeldavad praeguseid tingimusi. Kasutada vib sobivaid valemeid vi statistilisi meetodeid, et teha kindlaks vara vrtuse languse kahjum finantsvarade rhmas (niteks vikelaenude puhul), kui need vastavad paragrahvides 63-65 ja AG87-AG91 toodud tingimustele. Mistahes kasutatav mudel peaks sisaldama raha ajavrtuse mju, vtma arvesse rahavoogusid vara thtajani jrelejnud ajavahemiku jooksul (mitte ainult jrgmisel aastal), vtma arvesse portfellis sisalduvate laenude vanust ja ei tohiks phjustada kahjumit vara vrtuse langusest finantsvara esmasel kajastamisel.

AG90

AG91

AG92

Intressitulu prast vara vrtuse langusest tuleneva kahjumi kajastamist

AG93 Kui finantsvara vi sarnaste finantsvarade rhm on alla hinnatud seoses kahjumiga vara vrtuse langusest, kajastatakse seejrel intressitulu sama intressimra kasutades, mida kasutati tulevaste rahavoogude diskonteerimiseks vara vrtuse langusest tuleneva kahjumi mtmisel.

Riskimaandamine (paragrahvid 71-102) Riskimaandamisinstrumendid (paragrahvid 72-77)

Kriteeriumitele vastavad instrumendid (paragrahvid 72 and 73)
AG94 Vimalik kahjum (majandus)ksuse poolt kirjutatud optsioonilt vib olla oluliselt suurem kui vimalik kasum optsiooniga seotud maandatava alusinstrumendi vrtuse muutusest. Teisiti elduna ei ole kirjutatud optsioon efektiivne maandatava instrumendi kasumi- vi kahjumi mju vhendamisel. Seetttu ei vasta kirjutatud optsioon riskimaandamisinstrumendi kriteeriumitele, vlja arvatud juhul, kui see on mratletud ostetud optsiooni, sealhulgas muus finantsinstrumendis

354

ET IAS 39

varjatud optsiooni (niteks kirjutatud ostuoptsiooni, mida kasutatakse tagasiostetava kohustise maandamiseks) tasaarvestava tegurina. Erinevalt laltoodust on ostetud optsioonil kahjumiga vrdne vi sellest suurem potentsiaalne kasum ja seetttu omab see potentsiaali vhendada iglaste vrtuste vi rahavoogude muutustest tuleneva kasumi vi kahjumi mju. Seetttu saab see vastata riskimaandamisinstrumendi kriteeriumitele. AG95 AG96 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavat lunastusthtajani hoitavat investeeringut vib mratleda riskimaandamisinstrumendina vlisvaluuta riski maandamisel. Investeeringut noteerimata omakapitaliinstrumenti, mida ei kajastata iglases vrtuses, sest selle iglast vrtust ei saa usaldusvrselt mta vi sellega seotud tuletisinstrumenti, mida tuleb arveldada sellise noteerimata omakapitaliinstrumendi leandmisega (vt paragrahvi 46 punkt c ja paragrahv 47), ei saa mratleda riskimaandamisinstrumendina. (Majandus)ksuse enda omakapitaliinstrumendid ei ole (majandus)ksuse finantsvarad vi kohustised ja seetttu ei saa neid mratleda riskimaandamisinstrumentidena.

AG97

Maandatavad instrumendid vi tehingud (paragrahvid 78-84)

Kriteeriumitele vastavad instrumendid vi tehingud (paragrahvid 78-80)
AG98 Siduv kohustus omandada ritegevus rihenduse teel ei saa olla maandatav instrument vi tehing, vlja arvatud valuutakursiriski puhul, sest muid maandatavaid riske ei saa konkreetselt kindlaks teha ja mta. Need muud riskid on ldised ririskid. Kapitaliosaluse meetodil mdetav investeering ei saa olla maandatav instrument vi tehing iglase vrtuse riskimaandamisel, sest kapitaliosaluse meetodiga kajastatakse kasumiaruandes investori osa sidusettevtte kasumis vi kahjumis, mitte investeeringu iglase vrtuse muutusi. Sarnasel phjusel ei saa investeering konsolideeritud ttarettevttesse olla maandatav instrument vi tehing iglase vrtuse riskimaandamisel, sest konsolideerimisel kajastatakse kasumiaruandes ttarettevtte kasumit ja kahjumit, mitte investeeringu iglase vrtuse muutusi. Vlismaisesse riksusesse tehtud netoinvesteeringu riskimaandamine on erinev, sest selle puhul on tegemist vlisvaluutariski maandamisega, mitte investeeringu vrtuse muutuse iglase vrtuse riski maandamisega.

AG99

AG99A Likes 80 stestatakse, et suure tenosusega kontsernisisese tehingu vlisvaluutarisk vib olla konsolideeritud raamatupidamisaruandes rahavooriski maandav tehing tingimusel, et tehing on muus valuutas kui tehingu osapooleks oleva (majandus)ksuse kasutatav valuuta ning vlisvaluutarisk mjutab konsolideeritud kasumit vi kahjumit. Selleks vib (majandus)ksus olla emaettevte, ttarettevte, seotud ettevte, hisettevtmised vi filiaal. Kui prognoositavate kontsernisiseste tehingute vlisvaluutarisk ei mjuta konsolideeritud kasumit vi kahjumit, ei vi kontsernisisesed tehingud olla maandatavad tehingud. Nii on tavaliselt litsentsitasude, intressimaksete ja halduskulude puhul sama kontserni liikmete vahel juhul, kui nendega ei ole seotud kontsernivliseid tehinguid. Kuid kui prognoositavate kontsernisiseste tehingute vlisvaluutarisk mjutab konsolideeritud kasumit vi kahjumit, vivad kontsernisisesed tehingud olla maandatavad tehingud. Niteks on prognoositav varude mk vi ost sama kontserni liikmete vahel, kui toimub varude edasimmine kontsernivlisele osapoolele. Samuti vib konsolideeritud kasumit vi kahjumit mjutada kontsernisisene masinate ja seadmete mk helt kontserni (majandus)ksuselt, kes need valmistas, teisele kontserni (majandus)ksusele, kes hakkab neid oma tegevuses kasutama. See vib juhtuda niteks siis, kui masinaid ja seadmeid ostnud (majandus)ksus arvestab nendelt kulumit ning algselt masinate ja seadmete jaoks mratud summa vib muutuda, kui prognoositav kontsernisisene tehing on muus valuutas kui ostva (majandus)ksuse kasutatav valuuta. AG99B Kui prognoositava kontsernisisese tehingu riskimaandus vastab riskimaandusinstrumentide arvestusse llitamise tingimustele, tuleb mis tahes tulu vi kulu, mis kajastub otse omakapitalis, vastavalt like 95 punktile a liigitada mber sama ajavahemiku vi ajavahemike kasumiks vi kahjumiks, mil maandatava tehingu vlisvaluutarisk mjutab konsolideeritud kasumit vi kahjumit.

355

ET IAS 39

Finantsobjektide mratlemine maandatavate instrumentide vi tehingutena (paragrahvid 81 ja 81A)

AG99C [] (Majandus)ksus vib mratleda kogu finantsvara vi -kohustise kik rahavood maandatava instrumendi vi tehinguna ja maandada need rahavood ainult he teatud riski suhtes (nt ainult LIBOR-i muutustest tulenevate muutuste suhtes). Niteks finantskohustise puhul, mille efektiivne intressimr on 100 baaspunkti alla LIBOR-i, vib (majandus)ksus mratleda maandatava alusinstrumendina kogu kohustise (s.o phisumma, millele on lisatud LIBOR-i mraga intress millest on maha arvatud 100 baaspunkti) ja maandada kogu kohustise iglase vrtuse vi rahavoogude muutuse riski, mis tuleneb LIBOR-i muutustest. (Majandus)ksus vib samuti valida maandamise suhtarvu, mis ei ole suhtes ks hele, et parandada maandamise efektiivsust vastavalt paragrahvis AG100 stestatule. AG99D Kui fikseeritud intressimraga finantsinstrumendi riski maandatakse teatud ajal prast selle vljaandmist ja intressimrad on vahepeal muutunud, vib (majandus)ksus mrata viitemraga vrduva osa []. Niteks oletagem, et (majandus)ksus annab vlja fikseeritud intressimraga finantsvara vrtuses 100 V, millel on 6 protsendiline efektiivne intressimr ajal, mil LIBOR on 4 protsenti. Ta hakkab selle vara riske teatud aja mdudes maandama, kui LIBOR on tusnud 8 protsendini ja vara iglane vrtus on langenud 90 V-ni. (Majandus)ksus arvutab, et kui ta oleks ostnud vara sel kuupeval, mil ta esimest korda mratles seda maandatava instrumendina, siis kehtinud iglase vrtuse 90 V eest, oleks sisemine tulusus olnud 9,5 protsenti. [] (Majandus)ksus saab mratleda 8 protsendilise LIBOR-i osa, mis koosneb osaliselt lepingujrgsetest intressi rahavoogudest ja osaliselt erinevusest praeguse iglase vrtuse (s.o 90 V-d) ja lppthtajal tagasimakstava summa vahel (s.o 100 V-d).

Mittefinantsobjektide mratlemine maandatavate instrumentide vi tehingutena (paragrahv 82)

AG100 Mittefinantsvara vi -kohustise koostisosa vi komponendi hinnamuutustel ei ole tavaliselt prognoositavat, eraldi mdetavat sellist mju instrumendi hinnale, mis oleks vrreldav niteks turu intressimrade muutuse mjuga vlakirja hinnale. Seega mittefinantsvara vi -kohustis on maandatav instrument ainult tervikuna vi vlisvaluuta riski suhtes. Erinevuse korral riskimaandamisinstrumendi ja maandatava alusinstrumendi tingimuste vahel (nagu niteks Brasiilia kohvi kavandatava ostu maandamise puhul, kui kasutatakse Kolumbia kohvi ostu forvardlepingut, mille tingimused on muus osas samad), vib riskimaandamissuhe sellele vaatamata vastata riskimaandamissuhte kriteeriumitele eeldusel, et paragrahvis 88 toodud kik tingimused on tidetud, sealhulgas see, et riskimaandamine on eeldatavasti vga efektiivne. Sel eesmrgil vib riskimaandamisinstrumendi summa olla suurem vi viksem kui maandatava instrumendi summa, kui see parandab riskimaandamissuhte efektiivsust. Niteks vib lbi viia regressioonanalsi, et teha kindlaks statistiline suhe maandatava instrumendi vi tehingu (nt tehing Brasiilia kohviga) ja riskimaandamisinstrumendi (nt tehing Kolumbia kohviga) vahel. Kui kahe muutuja (s.o Brasiilia kohvi ja Kolumbia kohvi hikuhindade) vahel on kehtiv statistiline suhe, saab kasutada regressioonijoone kallakut, et teha kindlaks riskimaandussuhe, mis maksimeerib eeldatavat efektiivsust. Niteks kui regressioonijoone kallak on 1,02, siis eeldatavat efektiivsust maksimeerib riskimaandussuhe, mis phineb maandatava alusinstrumendi koguse 0,98 suhtel riskimaandamisinstrumendi kogusesse 1,00. Kuid riskimaandamissuhe vib kujuneda ebaefektiivseks, mida sel juhul kajastatakse kasumiaruandes riskimaandamissuhte kestuse jooksul.

Objektirhmade mratlemine maandatavate instrumentide vi tehingutena (paragrahvid 83 ja 84)

AG101 Netopositsiooni (nt sarnase lppthtajaga kikide fikseeritud intressimraga varade ja kohustiste netosumma) riski maandamine konkreetse maandatava instrumendi vi tehingu maandamise asemel, ei vasta riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele. Kuid peaaegu samasuguse mju riskimaandamisarvestuse kasumile vi kahjumile nagu knealust liiki riskimaandamissuhte puhul vib saavutada, mratledes maandatava riskiga instrumentideks osa alusvarade kogumist. Niteks kui pangal on varasid 100 V eest ja kohustisi 90 V eest, mille puhul riskid ja tingimused on sarnase olemusega, ja pank maandab riskile avatud netopositsiooni summas 10 V-d, saab ta mratleda varade riskimaandamisarvestusega hlmatava osa summas 10 V-d. Sellist mratlust saab kasutada, kui need varad ja kohustised on fikseeritud intressimraga instrumendid, mille

356

ET IAS 39

puhul on tegemist iglase vrtuse riskimaandamisega, vi kui need varad ja kohustised on muutuva intressimraga instrumendid, mille puhul on tegemist rahavoogude riskimaandamisega. Samuti kui (majandus)ksusel on siduv kohustus sooritada ost vlisvaluutas 100 V eest ja siduv kohustus sooritada mk vlisvaluutas 90 V eest, saab ta maandada netosumma 10 V-d, omandades tuletisinstrumendi ja mratledes selle riskimaandamisinstrumendina, mis on seotud 10 V suuruse osaga 100 V suurusest siduvast ostukohustusest.

Riskimaandamisarvestus (paragrahvid 85-102)

AG102 iglase vrtuse riskimaandamise niteks on riskimaandamine, millega maandatakse fikseeritud intressimraga vlainstrumendi iglase vrtuse muutustele avatud positsiooni riski, mis tuleneb intressimrade muutustest. Sellise riskimaandamisinstrumendi vib slmida kas emitent vi instrumendi valdaja. AG103 Nitena rahavoogude riskimaandamisinstrumendi kohta on swapi kasutamine, et muuta muutuva intressimraga vlg fikseeritud intressimraga vlaks (s.o tulevase tehingu riskimaandamine, mille puhul maandatavad tulevased rahavood on tulevased intressimaksed). AG104 Siduva kohustuse riskimaandamisinstrument (nt ktusehinna muutuse riski maandamiseks seoses elektrijaama kajastamata lepingulise siduva kohustusega osta ktust fikseeritud hinnaga) maandab iglase vrtuse muutuse avatud positsiooni riski. Seega selline riskimaandamine on iglase vrtuse riskimaandamine. Kuid paragrahvi 87 alusel saab siduva kohustuse vlisvaluutariski maandamist arvestada alternatiivselt rahavoogude riskimaandamisena.

Riskimaandamise efektiivsuse hindamine

AG105 Riskimaandamist peetakse vga efektiivseks ainult siis, kui mlemad jrgmised tingimused on tidetud: a) Riskimaandamise alustamisel ja jrgnevatel perioodidel peab riskimaandamine olema vga efektiivne iglase vrtuse vi rahavoogude muutuste tasaarvestamise saavutamisel, mis tulenevad selle perioodi jooksul maandatud riskist, mille jaoks riskimaandamine on ette nhtud. Sellist ootust saab vljendada erinevatel viisidel, sealhulgas vrreldes maandatava instrumendi iglase vrtuse vi rahavoogude varasemaid maandatud riskist tulenevaid muutusi riskimaandamisinstrumendi iglase vrtuse vi rahavoogude varasemate muutustega, vi testades krget statistilist korrelatsiooni maandatava instrumendi iglase vrtuse vi rahavoogude ning riskimaandamisinstrumendi iglase vrtuse vi rahavoogude vahel. (Majandus)ksus vib valida riskimaandamissuhte, mis ei ole suhtes ks hele, et parandada riskimaandamise efektiivsust vastavalt paragrahvis AG100 stestatule. Riskimaandamise tegelikud tulemused on vahemikus 80-125 protsenti. Niteks kui tegelikult on kahjum riskimaandamisinstrumendilt 120 V-d ja kasum rahainstrumendilt on 100 V-d, saab tasaarvestamist mta suhtega 120/100, mis on 120 protsenti, vi suhtega 100/120, mis on 83 protsenti. Knealuses nites, eeldades, et riskimaandamine vastab punktis a toodud tingimusele, saaks (majandus)ksus jreldada, et riskimaandamine on olnud vga efektiivne.

b)

AG106 Efektiivsust hinnatakse vhemalt (majandus)ksuse aasta- vi vahefinantsaruannete koostamise kigus. AG107 Kesolev standard ei mratle mingit ht kindlat meetodit riskimaandamise efektiivsuse hindamiseks. (Majandus)ksuse poolt kasutatav meetod riskimaandamise efektiivsuse hindamiseks sltub tema riskijuhtimise strateegiast. Kui niteks (majandus)ksuse riskijuhtimise strateegia neb ette, et riskimaandamisinstrumendi summat korrigeeritakse perioodiliselt peegeldamaks muutusi maandatud positsioonis, peab (majandus)ksus testama, et riskimaandamine on eeldatavasti vga efektiivne ainult kuni riskimaandamisinstrumendi summa jrgmise korrigeerimiseni. Mnedel juhtudel kasutab (majandus)ksus erinevaid meetodeid erinevat liiki riskimaandamise jaoks. (Majandus)ksuse riskimaandamise strateegia dokumentatsioon sisaldab efektiivsuse hindamise protseduure. Nendes protseduurides stestatakse, kas hindamine hlmab kogu kasumit vi kahjumit riskimaandamisinstrumendilt vi kas instrumendi ajavrtus jetakse arvestamata.

357

ET IAS 39

AG107A []. AG108 Kui riskimaandamisinstrumendi ja maandatava vara, kohustise, siduva kohustuse vi eriti tenolise kavandatava tehingu phitingimused on samad, vib riski maandamisest tulenevaid iglase vrtuse ja rahavoogude muutusi tenoliselt tielikult ksteisega tasaarvestada, nii riskimaandamisinstrumendi slmimisel kui ka hiljem. Niteks intressimraswap on tenoliselt efektiivne riskimaandamisinstrument, kui nominaal- ja phisummad, ldthtaeg, mberhindamise kuupevad, intressi- ja phiosamaksete laekumiste ja maksmise thtajad ja intressimrade mtmise alus on samad nii riskimaandamisinstrumendil kui ka maandataval instrumendil. Eriti tenolise kavandatava kaubaostu riskimaandamine forvardlepinguga on ilmselt vga efektiivne, kui: a) b) c) forvardleping on sama kauba sama koguse ostmiseks samal ajal ja samas asukohas nagu maandatava kavandatava ostu puhul; forvardlepingu iglane vrtus selle justumisel on null; ja forvardlepingust tulenev muutus le- vi alakursis kas jetakse vlja efektiivsuse hindamisest ja kajastatakse kasumiaruandes, vi eriti tenolisest kavandatavast tehingust tulenevate eeldatavate rahavoogude muutus phineb kauba forvardhinnal.

AG109 Mnikord tasaarvestab riskimaandamisinstrument ainult osa maandatavast riskist. Niteks riskimaandamine ei oleks tielikult efektiivne, kui riskimaandamisinstrument ja maandatav instrument on nomineeritud erinevates valuutades, mis ei muutu snkroonis. Samuti ei oleks intressimrariski maandamine tuletisinstrumenti kasutades tielikult efektiivne, kui osa tuletisinstrumendi iglase vrtuse muutusest tuleneb tehingu vastaspoole krediidiriskist. AG110 Riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele vastamiseks peab riskimaandamine puudutama konkreetset kindlaksmratud riski, mitte ksnes (majandus)ksuse ldisi ririske ja peab lpptulemusena mjutama (majandus)ksuse kasumit vi kahjumit. Fsilise vara riknemise risk vi valitsuse poolt vara sundvrandamise riski maandamine ei vasta riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele; efektiivsust ei saa mta, sest need riskid ei ole usaldusvrselt mdetavad. AG111 Intressimrariski puhul vib riskimaandamise efektiivsust hinnata, koostades finantsvarade ja kohustiste lppthtaegade graafiku, kus nidatakse intressimrariskile avatud netopositsioonid iga ajaperioodi kohta tingimusel, et riskile avatud netopositsioon on seostatud konkreetse vara vi kohustisega (vi varade vi kohustiste konkreetse rhmaga vi nende konkreetse osaga), mis tingivad riskile avatud netopositsiooni tekkimise ning riskimaandamise efektiivsust hinnatakse vastava vara vi kohustise suhtes. AG112 Riskimaandamise efektiivsuse hindamisel vtab (majandus)ksus tavaliselt arvesse raha ajavrtuse. Maandatava instrumendi fikseeritud intressimr ei pruugi tpselt kokku langeda sellise swapi fikseeritud intressimraga, mis on mratletud iglase vrtuse riskimaandamisena. Samuti ei pruugi intressi kandva vara vi kohustise muutuv intressimr olla sama kui rahavoogude riskimaandamisena mratletud swapi muutuv intressimr. Swaplepingu iglane vrtus tuleneb selle netotasaarveldamisest. Swaplepingu fikseeritud ja muutuvaid intressimrasid saab muuta, mjutamata netotasaarveldust, kui mlemaid mrasid muudetakse sama summa vrra. AG113 Kui (majandus)ksus ei vasta riskimaandamise efektiivsuse kriteeriumitele, lpetab (majandus)ksus riskimaandamisarvestuse alates viimasest kuupevast, mil demonstreeriti vastavus riskimaandamise efektiivsuse kriteeriumitele. Kui aga (majandus)ksus mrab kindlaks sndmuse vi asjaolude muutuse, mis phjustas riskimaandamissuhte mittevastavuse efektiivsuse kriteeriumitele ja ta demonstreerib, et riskimaandamine oli efektiivne enne selle sndmuse vi asjaolude muutuse esinemist, lpetab (majandus)ksus riskimaandamisarvestuse alates sndmuse vi asjaolude muutumise kuupevast.

iglase vrtuse riskimaandamisarvestus portfelli intressimrariski maandamisel

AG114 Finantsvarade vi -kohustiste portfelliga seotud intressimrariski iglase vrtuse riskimaandamise korral vastab (majandus)ksus kesoleva standardi nuetele, kui ta jrgib punktides a-i ja paragrahvides AG115-AG132 stestatud protseduure.

358

ET IAS 39

a)

Riskijuhtimise protsessi osana mratleb (majandus)ksus selliste objektide portfelli, mille intressimrariski ta soovib maandada. Portfelli vivad kuuluda ainult varad, ainult kohustised vi nii varad kui ka kohustised. (Majandus)ksus vib mratleda kaks vi enam portfelli (nt (majandus)ksus vib rhmitada oma mgivalmis varad eraldi portfelli), mille korral rakendab ta allpool toodud juhiseid iga portfelli kohta eraldi. (Majandus)ksus analsib portfelli mberhindamise perioodide likes eeldatavate, mitte lepingujrgsete mberhindamise kuupevade alusel. Analsi mberhindamise perioodide likes vib teostada erinevatel viisidel, niteks jaotades rahavood nende eeldatava toimumise perioodidesse vi jaotades nominaalphisummad perioodide kaupa kuni mberhindamise eeldatava hetkeni. Sellise jaotamise alusel otsustab (majandus)ksus summa, mille riske ta soovib maandada. (Majandus)ksus mratleb maandatava instrumendina kindlaksmratud portfellist sellise varade vi kohustiste summa (kuid mitte netosumma), mis on vrdne summaga, mida ta soovib mratleda maandatavana. []. (Majandus)ksus mrab kindlaks maandatava intressimrariski. See risk vib olla maandatava positsiooni iga objekti intressimrariski osa, nagu niteks viiteintressimr (nt LIBOR). (Majandus)ksus mrab kindlaks he vi mitu riskimaandamisinstrumenti iga mberhindamise perioodi kohta. Eespool punktides ce tehtud mratlusi kasutades hindab (majandus)ksus riskimaandamise alustamisel ja jrgnevatel perioodidel, kas riskimaandamine on eeldatavasti vga efektiivne perioodi jooksul, milleks riskimaandamine on ette nhtud. (Majandus)ksus mdab perioodiliselt maandatud riskist (mis on mratletud punktis d) tulenevat muutust maandatava instrumendi (mis on mratletud punktis c) iglases vrtuses []. Tingimusel, et riskimaandamise tegelik krge efektiivsus on kindlaks tehtud kasutades (majandus)ksuse dokumenteeritud meetodit efektiivsuse hindamiseks, kajastab (majandus)ksus maandatava instrumendi iglase vrtuse muutust kasumi vi kahjumina kasumiaruandes ja hel kahest bilansikirjest vastavalt paragrahvis 89A stestatule. iglase vrtuse muutust ei pea jaotama ksikutele varadele vi kohustistele. (Majandus)ksus mdab riskimaandamisinstrumendi (instrumentide) (mis on mratletud punktis e iglase vrtuse muutust ja kajastab seda kas kasumi vi kahjumina kasumiaruandes. Riskimaandamisinstrumendi (instrumentide) iglast vrtust kajastatakse bilansis vara vi kohustisena. Mis tahes ebaefektiivsust27 kajastatakse kasumiaruandes erinevusena punktis g viidatud iglase vrtuse muutuse ja punktis h viidatud iglase vrtuse muutuse vahel.

b)

c)

d)

e) f)

g)

h)

i)

AG115 Seda meetodit kirjeldatakse ksikasjalikumalt allpool. Seda rakendatakse ainult intressimrariski iglase vrtuse riskimaandamisele, mis on seotud finantsvarade vi -kohustiste portfelliga. AG116 Paragrahvi AG114 punktis a mratletud portfell vib sisaldada varasid ja kohustusi. Alternatiivselt vib see olla portfell, mis sisaldab ainult varasid vi ainult kohustusi. Portfelli kasutatakse selleks, et teha kindlaks varade vi kohustiste summa, mida (majandus)ksus soovib maandada. Kuid portfelli ennast ei mratleta maandatava instrumendina. AG117 Paragrahvi AG114 punkti b rakendamisel mrab (majandus)ksus kindlaks instrumendi eeldatava mberhindamise kuupeva, mis on varaseim kuupevadest, mil eeldatavasti see instrument aegub vi see instrument hinnatakse mber vastavalt turuhindadele. Eeldatavad mberhindamise kuupevad prognoositakse riskimaandamise alustamisel ja kogu riskimaandamise kestusel varasemate kogemuste ja muu saadaoleva informatsiooni alusel, mis hlmab muu hulgas informatsiooni ja ootusi ettemaksemrade, intressimrade ja nendevahelise koostoime kohta. (Majandus)ksused, millel ei ole oma (majandus)ksuse-spetsiifilisi kogemusi vi millel on vhe kogemusi, kasutavad sarnase rhma kogemusi vrreldavate finantsinstrumentide kohta. Need hinnangud vaadatakse perioodiliselt le ja neid tpsustatakse kogemuste alusel. Fikseeritud intressimraga ettemakstava instrumendi korral on eeldatavaks mberhindamise kuupevaks see
27

Kesolevas kontekstis rakendatakse sama olulisuse arvestust, nagu kogu IFRS-is.

359

ET IAS 39

kuupev, mil instrumendi eest tehakse eeldatavasti ettemakse, vlja arvatud juhul, kui see hinnatakse mber vastavalt turuhindadele varasemal kuupeval. Sarnaste instrumentide rhma puhul vib anals perioodide likes eeldatavate mberhindamise kuupevade alusel toimuda rhmade, mitte ksikute instrumentide perioodidesse jaotamise teel. (Majandus)ksus vib rakendada teisi metodoloogiaid selliseks jaotamiseks. Niteks vib ta kasutada ettemaksemrakordajat amortiseeritavate laenude jaotamiseks ajaperioodide likes eeldatavate mberhindamise kuupevade alusel. Sellise jaotamise metodoloogia peab siiski olema koosklas (majandus)ksuse riskijuhtimise protseduuride ja eesmrkidega. AG118 Paragrahvi AG114 punktis c stestatud mratlust illustreerib nide, kus teatud mberhindamise ajaperioodil (majandus)ksus prognoosib, et tal on fikseeritud intressimraga varasid summas 100 V-d ja fikseeritud intressimraga kohustisi summas 80 V-d ning ta otsustab maandada kogu netopositsiooni summas 20 V-d, mratleb ta maandatava instrumendina varad summas 20 V-d (mis on varade osa)28. See mratlus vljendatakse rahasummana (nt dollarite, eurode, naelsterlingite vi randide summana), mitte ksikute varadena. Sellest tuleneb, et kik varad (vi kohustised), millest maandatav summa eraldatakse s.o antud nites varad kogusummas 100 Vd peavad olema: instrumendid, mille iglane vrtus muutub vastavalt maandatava intressimra muutustele []. AG119 (Majandus)ksus vastab samuti muudele mratlemise ja dokumenteerimise nuetele, mis on stestatud paragrahvi 88 punktis a. Portfelli intressimrariski maandamiseks kehtestab see mratlus ja dokumentatsioon (majandus)ksuse poliitika kikide muutujate kohta, mida kasutatakse maandatava summa ja efektiivsuse mtmise viisi kindlaks tegemiseks, sealhulgas jrgmiste kohta: a) b) milliseid varasid ja kohustusi tuleb arvestada portfelli riski maandamisel ja alus nende portfellist eemaldamiseks. kuidas (majandus)ksus prognoosib mberhindamise kuupevi, sealhulgas millistel eeldatavatel intressimradel phinevad ettemaksemrade prognoosid ja alus nende hinnangute muutmiseks. Sama meetodit kasutatakse nii esialgsete prognooside puhul, mis on tehtud vara vi kohustise maandatavasse portfelli arvamisel ja nende prognooside mis tahes edasiste muutmiste puhul. mberhindamise perioodide arv ja kestus. kui sageli (majandus)ksus kontrollib efektiivsust []. metodoloogia, mida (majandus)ksus kasutab, et mrata kindlaks maandatava instrumendina mratletud varade vi kohustiste summa [].
[]. kas (majandus)ksus kontrollib efektiivsust iga mberhindamise ajaperioodi suhtes

c) d) e) f)

eraldi, kikide ajaperioodide kohta hiselt vi kasutades kahe meetodi teatud kombinatsiooni. Riskimaandamissuhte mratlemisel ja dokumenteerimisel kehtestatud phimtted peavad olema koosklas (majandus)ksuse riskijuhtimise protseduuride ja eesmrkidega. Phimtete muutusi ei tehta suvaliselt. Nad phjendatakse turutingimuste muutuste ja muude teguritega, nad tuginevad (majandus)ksuse riskijuhtimise protseduuridele ja eesmrkidele ning on nendega koosklas. AG120 Paragrahvi AG114 punktis e viidatud riskimaandamisinstrument vib olla ksik tuletisinstrument vi tuletisinstrumentide portfell, millest kik sisaldavad maandatavale intressimrariskile avatud positsiooni, mis on mratletud paragrahvi AG114 punktis d (nt intressiswappide portfell, mis kik sisaldavad LIBORi suhtes avatud positsiooni). Selline tuletisinstrumentide portfell vib sisaldada tasaarvestavaid riskipositsioone. Kuid see ei vi sisaldada kirjutatud optsioone vi kirjutatud optsioonide netosummat, sest kesolev standard29 ei luba selliste optsioonide mratlemist riskimaandamisinstrumentidena (vlja arvatud kui kirjutatud optsioon on mratletud ostetud optsiooni tasaarvestavana). Kui riskimaandamisinstrument maandab paragrahvi AG114 punktis c mratletud summa rohkem kui he mberhindamise perioodi jooksul, jaotatakse see kikidele perioodidele, mida see maandab. Kuid kogu riskimaandamisinstrument tuleb jaotada nendele

28 Standard lubab (majandus)ksusel mratleda mis iganes eksisteerivate kvalifitseeritud varade vi kohustuste summa, s.t antud nites mis iganes varade koguse 0 ja 100 V vahel. 29 Vt paragrahvid 77 ja AG94

360

ET IAS 39

mberhindamise perioodidele, sest kesolevas standardis30 ei lubata riskimaandamissuhte mramist riskimaandamisinstrumendi kibel oleku aja ainult hele osale. AG121 Kui (majandus)ksus mdab ettemakstava instrumendi iglase vrtuse muutust vastavalt paragrahvi AG114 punktile g, siis intressimrade muutus mjutab ettemakstava instrumendi iglast vrtust kahel viisil: see mjutab lepinguphiste rahavoogude iglast vrtust ja ettemakstavas instrumendis sisalduva ettemakse optsiooni iglast vrtust. Standardi paragrahv 81 lubab (majandus)ksusel mratleda finantsvara vi -kohustise osa, millel on hine riskile avatud positsioon, maandatava instrumendina tingimusel, et selle efektiivsust saab mta. []. AG122 Kesolev standard ei mratle tehnikaid, mida kasutatakse, et mrata kindlaks paragrahvi AG114 punktis g viidatud summa, nimelt maandatava instrumendi iglase vrtuse muutus, mis tuleneb maandatavast riskist. []. Ei ole asjakohane eeldada, et maandatava instrumendi iglase vrtuse muutused on vrdsed riskimaandamisinstrumendi vrtuse muutustega. AG123 Paragrahv 89A nuab, et kui maandatav instrument on teatud mberhindamise perioodil vara, esitatakse tema vrtuse muutus varades eraldi kirjena. Kui aga maandatav instrument on teatud mberhindamise perioodil kohustis, esitatakse tema vrtuse muutus kohustistes eraldi kirjena. Need on eraldi kirjed, millele on viidatud paragrahvi AG114 punktis g. Jaotamine eraeraldiseisvateks konkreetseteks varadeks (vi kohustisteks) ei ole nutud. AG124 Paragrahvi AG114 punktis i mrgitakse, et ebaefektiivsus ulatub mrani, millises maandatava instrumendi iglase vrtuse muutus, mis tuleneb maandatavast riskist, erineb maandava tuletisinstrumendi iglase vrtuse muutusest. Selline erinevus vib tuleneda mitmetest phjustest, sealhulgas: a) b) c) d)
[];

maandatavasse portfelli kuuluvate instrumentide vrtus langeb vi nende kajastamine lpetatakse; riskimaandamisinstrumendi ja maandatava instrumendi maksethtajad on erinevad; ja muud phjused [].

Selline ebaefektiivsus31 tuleb teha kindlaks ja kajastada kasumiaruandes. AG125 Riskimaandamise efektiivsus tavaliselt paraneb: a) b) kui (majandus)ksus jaotab erinevate ettemaksetunnustega instrumendid sellisel viisil, mis vtab arvesse ettemaksmiskitumise erisusi. kui portfelli kuuluvate instrumentide arv on suurem. Kui portfellis sisalduvad ainult mned instrumendid, siis suhteliselt krge ebaefektiivsus on tenoline, kui he instrumendi eest tehakse ettemakse eeldatud kuupevast varem vi hiljem. Kui aga portfell sisaldab suurt hulka instrumente, saab ettemaksmiskitumise erisusi prognoosida tpsemalt. kui kasutatavad mberhindamise perioodid on lhemad (nt hekuulised vrreldes kolmekuuliste mberhindamise perioodidega). Lhemad mberhindamise perioodid vhendavad maandatava instrumendi mberhindamise ja maksmise kuupevade ning riskimaandamisinstrumendi mberhindamise ja maksmise kuupevade vahelise mis tahes mittevastavuse mju (mberhindamise perioodi jooksul). mida sagedamini korrigeeritakse riskimaandamisinstrumendi summat, et peegeldada maandatava instrumendi muutusi (nt tulenevalt eeldatavate ettemaksete muutustest).

c)

d)

AG126 (Majandus)ksus kontrollib perioodiliselt efektiivsust. []. AG127 Efektiivsuse mtmisel eristab (majandus)ksus olemasolevate varade (vi kohustiste) prognoositavate mberhindamise kuupevade muudatusi uute varade (vi kohustiste) tekkimisest,

30 31

Vt paragrahv 75 Kesolevas kontekstis rakendatakse sama olulisuse arvestust, nagu kogu IFRS-is.

361

ET IAS 39

kusjuures ebaefektiivsus tuleneb ainult esimestest. [] Kui ebaefektiivsus on kajastatud vastavalt eespool stestatule, annab (majandus)ksus uue hinnangu kikide varade (vi kohustiste) kohta igal mberhindamise perioodil, sealhulgas uute varade (vi kohustiste) kohta, mis on tekkinud alates (majandus)ksuse poolsest viimasest efektiivsuse kontrollist ja mratleb uue summa maandatava instrumendina ja uue maandatud riski osathtsuse protsentides. []. AG128 Esialgu mberhindamise perioodi jaotatud instrumentide kajastamine vib lppeda oodatust varasema ettemakse vi mahakandmise tttu, mis tuleneb vrtuse langusest vi mgist. Selle esinemisel eemaldatakse bilansist paragrahvi AG114 punktis g viidatud eraldi kirjel toodud iglase vrtuse muutuse summa, mis puudutab enam mittekajastatavat instrumenti ja see liidetakse instrumendi kajastamise lpetamisest tulenevale kasumile vi kahjumile. Sellel eesmrgil on vaja teada mberhindamise perioodi (perioode), millesse enam mittekajastatav instrument jaotati, sest see mrab kindlaks mberhindamise perioodi(d), millest see instrument tuleb eemaldada ja seega ka summa, mis tuleb eemaldada paragrahvi AG114 punktis g viidatud eraldi kirjelt. Instrumendi kajastamise lpetamisel, kui on vimalik kindlaks mrata, millisesse perioodi see kuulus, eemaldatakse instrument sellest perioodist. Kui mitte, siis eemaldatakse see varaseimast perioodist, kui kajastamise lpetamine tulenes oodatust krgematest ettemaksetest vi jaotatakse enam mittekajastatavat instrumenti sisaldavatele kikidele perioodidele ssteemsel ja ratsionaalsel alusel, kui instrument mdi vi tema vrtus langes. AG129 Lisaks, teatud perioodiga seotud mis tahes summat, mille kajastamist ei lpetatud selle perioodi lppedes, kajastatakse kasumiaruandes sellel ajal (vt paragrahv 89A). []. AG130 []. AG131 Kui mberhindamise perioodil maandatud summat vhendatakse ilma seotud varade (vi kohustiste) kajastamist lpetamata, amortiseeritakse vastavalt paragrahvile 92 paragrahvi AG114 punktis g viidatud eraldi kirjel toodud summat, mis on seotud vhendamisega. AG132 (Majandus)ksus vib soovida rakendada paragrahvides AG114-AG131 toodud meetodit portfelli riskimaandamiseks, mida on varem arvestatud rahavoogude riskimaandamise phimtete kohaselt koosklas IAS 39-ga. Selline (majandus)ksus thistab varemkasutatud rahavoogude riskimaandamise mratluse vastavalt paragrahvi 101 punktile d ja rakendab nimetatud paragrahvis toodud nudeid. Samuti mratleks ta riskimaandamise mber iglase vrtuse riski maandamiseks ja rakendaks paragrahvides AG114-AG131 toodud meetodit edasiulatuvalt jrgmiste arvestusperioodide suhtes.

leminek (paragrahvid 103108B)

AG133 (Majandus)ksus vib olla kajastanud prognoositavat kontsernisisest tehingut maandatava tehinguna 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algava aruandeaasta alguses (vi, vrdleva teabe kordamiseks, varasema vrdlusperioodi alguses) riskimaanduses, mis vastab kesoleva standardi kohaselt riskimaandusinstrumentide arvestusse llitamise tingimustele (tiendatuna like 80 viimase lausega). Selline (majandus)ksus vib kasutada seda mratlust riskimaandusinstrumentide arvestuse rakendamiseks konsolideeritud raamatupidamisaruannetes 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algava aruandeaasta (vi varasema vrdlusperioodi) algusest. Selline (majandus)ksus rakendab 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algava aruandeaasta algusest ka likeid AG99A ja AG99B. Siiski ei pea ta vastavalt likele 108B rakendama liget AG99B varasemate perioodide vrdlusteabe suhtes.

362

ET IAS 40

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud

Eesmrk
1 Kesoleva standardi eesmrk on stestada kinnisvarainvesteeringute arvestuslik ksitlus ning nendega seotud avalikustamise nuded.

Rakendusala
2 3 Kesolevat standardit rakendatakse kinnisvarainvesteeringute kajastamisel, mtmisel ja avalikustamisel. Kesolevat standardit rakendatakse muuhulgas ka kapitalirendi tingimustel rendilevetud kinnisvarainvesteeringu mtmisel rentniku finantsaruannetes ja kasutusrendi tingimustel vljarenditud kinnisvarainvesteeringu mtmisel rendileandja finantsaruannetes. Kesolevas standardis ei ksitleta teemasid, mida hlmab IAS 17 Rendid, sealhulgas: a) b) c) d) e) f) 4 renditehingute liigitamine kapitalirendiks ja kasutusrendiks; kinnisvarainvesteeringutelt saadava renditulu kajastamine (vt samuti IAS 18 Mgitulu); kasutusrendi tingimustel rendile vetud kinnisvara mtmine rentniku finantsaruannetes; kapitalirendi netoinvesteeringu mtmine rendileandja finantsaruannetes; mgi-tagasirendi tehingute arvestus; ja kapitali- ja kasutusrenditehingute avalikustamine.

Kesolevat standardit ei rakendata jrgneva suhtes: a) b) pllumajandusliku tegevusega seotud bioloogilised varad (vt IAS 41 Pllumajandus); ja mineraaligused ja mineraalreservid, nagu nafta, maagaas ja muud sarnased mittetaastuvad ressursid.

Misted
5 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Bilansiline (jk)maksumus on summa, milles vara on bilansis kajastatud. Soetusmaksumus on raha vi raha ekvivalentide summa vi muu tasu iglane vrtus, mida makstakse omandamaks vara soetamise vi ehitamise ajal, vi vajadusel sellele varale esmasel kajastamisel omistatav summa lhtudes teiste IFRS-idega nutud spetsiifilistest tingimustest, nt IFRS 2 Aktsiaphine makse. iglane vrtus on summa, mille eest on vimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus.

363

ET IAS 40

Kinnisvarainvesteering on kinnisvara (maa vi ehitis, osa ehitisest vi mlemad), mida hoitakse (kas omanikuna vi kapitalirendi tingimustel rentnikuna) eelkige renditulu teenimise, kinnisvara vrtuse kasvu vi mlemal eesmrgil, mitte aga: a) b) kasutamiseks kaupade tootmisel, teenuste osutamisel vi halduslikel eesmrkidel; vi mgiks tavaprase majandustegevuse kigus.

Omaniku poolt kasutatav kinnisvara on kinnisvara, mida hoitakse (kas omanikuna vi kapitalirendi tingimustel rentnikuna) kasutamiseks kaupade tootmisel, teenuste osutamisel vi halduslikel eesmrkidel. 6 Rentnik vib kasutusrendi tingimustel rendile vetud kinnisvara liigitada kinnisvarainvesteeringuks ja pidada arvestust selle le siis ja ainult siis, kui kinnisvara vastab muus osas kinnisvarainvesteeringu mistele ja kui rentnik rakendab kajastatud vara puhul paragrahvides 33-55 kirjeldatud iglase vrtuse mudelit. Sellist alternatiivset liigitamist vib rakendada iga kinnisvaraobjekti puhul eraldi. Siiski, alates sellest, mil nimetatud alternatiivne liigitamine on valitud he kasutusrendi tingimustel rendile vetud kinnisvaraobjekti puhul, kajastatakse kiki kinnisvarainvesteeringuteks liigitatud kinnisvaraobjekte iglases vrtuses. Kui valitakse kirjeldatud alternatiivne liigitamine, siis avalikustatakse iga selliselt liigitatud objekt paragrahvides kirjeldatud 74-78 nuete kohaselt. Kinnisvarainvesteeringut hoitakse renditulu teenimise, kinnisvara vrtuse kasvu vi mlemal eesmrgil. Seetttu tekivad kinnisvarainvesteeringust rahavood (majandus)ksuse teistest varadest suurel mral sltumatult. See eristab kinnisvarainvesteeringut omaniku poolt kasutatavast kinnisvarast. Kaupade tootmisel vi teenuste osutamisel (vi kinnisvara kasutamisel halduslikul eesmrgil) tekivad rahavood, mis ei ole seotud ainult kinnisvaraga, vaid ka muude tootmis- vi tarneprotsessis kasutatavate varadega. Omaniku poolt kasutatavat kinnisvara ksitleb IAS 16 Materiaalsed phivarad. Kinnisvarainvesteeringud on niteks: a) b) maa, mida hoitakse pikaajalise vrtuse kasvu eesmrgil, mitte mgiks tavaprase majandustegevuse kigus lhitulevikus. maa, mida hoitakse hetkel mratlemata kasutuseks tulevikus. (Kui (majandus)ksus ei ole otsustanud, kas ta kavatseb maad kasutada omaniku poolt kasutatava kinnisvarana vi mgiks tavaprase majandustegevuse kigus lhitulevikus, loetakse maa hoidmise eesmrgiks vrtuse kasv). ehitis, mis kuulub (majandus)ksusele (vi mille (majandus)ksus on kapitalirendi tingimustel rendile vtnud) ja mis on he vi mitme kasutusrendilepingu tingimustel allrendile antud. ehitis, mida hetkel ei kasutata, kuid mida hoitakse he vi mitme kasutusrendi tingimustel vljarentimise eesmrgil.

c)

d) 9

Jrgmised nited ei ole kinnisvarainvesteeringud ja seega ei kuulu kesoleva standardi rakendusalasse: a) kinnisvara, mis on meldud mgiks tavaprase majandustegevuse kigus vi mida ehitatakse vi arendatakse sellise mgi eesmrgil (vt IAS 2 Varud), niteks kinnisvara, mis on omandatud ainult lhitulevikus toimuva vrandamise vi arenduse ja hilisema edasimgi eesmrgil; kinnisvara, mida ehitatakse vi arendatakse kolmandate osapoolte jaoks (vt IAS 11 Ehituslepingud). omaniku poolt kasutatav kinnisvara (vt IAS 16), sealhulgas kinnisvara, mida hoitakse omanikupoolseks tulevaseks kasutamiseks, kinnisvara, mida hoitakse tulevaseks arendamiseks ja sellele jrgnevaks omanikupoolseks kasutamiseks, ttajate poolt kasutatav kinnisvara (sltumata sellest, kas ttajad maksavad turuhindadele vastavat renti vi mitte) ning vrandamist ootav omaniku poolt kasutatav kinnisvara.

b) c)

364

ET IAS 40

d)

kinnisvara, mida ehitatakse vi arendatakse kinnisvarainvesteeringuna kasutamiseks tulevikus. Sellise kinnisvara suhtes rakendatakse IAS 16 kuni ehitus- vi arendustegevuse lpetamiseni, mil see kinnisvara liigitatakse kinnisvarainvesteeringuks ja selle suhtes hakatakse rakendama kesolevat standardit. Kesolevat standardit rakendatakse siiski juhul, kui olemasolev kinnisvarainvesteering arendatakse mber selliselt, et tulevikus jtkub selle kasutamine kinnisvarainvesteeringuna (vt paragrahv 58). kinnisvara, mis on kapitalirendi tingimustel vlja renditud teisele (majandus)ksusele.

e) 10

Mne kinnisvaraobjekti puhul hoitakse ht osa sellest renditulu teenimise vi vrtuse kasvu eesmrgil ning teist osa kasutamiseks kaupade tootmisel, teenuste osutamisel vi halduslikel eesmrkidel. Kui neid osi on vimalik eraldi ma (vi kapitalirendi tingimustel vlja rentida), peab (majandus)ksus nende osade kohta eraldi arvestust. Kui neid osi ei ole vimalik eraldi ma, loetakse nimetatud kinnisvara kinnisvarainvesteeringuks ainult juhul, kui kaupade tootmisel, teenuste osutamisel vi halduslikel eesmrkidel kasutamiseks hoitav osa on ebaolulise suurusega. Mningatel juhtudel osutab (majandus)ksus oma kinnisvara kasutajatele lisateenuseid. (Majandus)ksus ksitleb sellist kinnisvara kinnisvarainvesteeringuna juhul, kui need lisateenused moodustavad kinnisvaralt teenitavatest tuludest vheolulise osa. Niteks vib tuua kontorihoone omaniku, kes osutab ehitist kasutavatele rentnikele turva- ja hooldusteenuseid. Muudel juhtudel on pakutavad teenused olulised. Niteks kui (majandus)ksus omab ja juhib hotelli, moodustavad klastajatele osutatud teenused tuludest olulise osa. Seega on omaniku poolt juhitav hotell omaniku poolt kasutatav kinnisvara ja mitte kinnisvarainvesteering. Vib osutuda keeruliseks mrata kindlaks, kas lisateenused on nii olulised, et kinnisvara ei vasta kinnisvarainvesteeringuna kajastamise kriteeriumitele. Niteks annab hotelli omanik mnikord teatavad kohustused halduslepingu kohaselt le kolmandatele osapooltele. Selliste lepingute tingimused vivad olla vga erinevad. hel rmuslikul juhul vib omanik sisuliselt olla passiivne investor. Teisel rmuslikul juhul vib omanik teatavad igapevased tegevused teenustdena sisse osta, kuid ise seejuures kanda olulisel mral hotelli phitegevuse rahavoogude kikumise riske. Otsustamaks, kas kinnisvara vastab kinnisvarainvesteeringuna kajastamise kriteeriumitele, on vaja hinnangut. (Majandus)ksus ttab vlja kriteeriumid, millest lhtuvalt ta saab jrjepidevalt hinnata vastavust kinnisvarainvesteeringu mistele ning paragrahvides 7-13 esitatud juhistele. Paragrahvi 75 punktis c nutakse, et (majandus)ksus avalikustaks need kriteeriumid juhul, kui liigitamine on keeruline. Mnel juhul kuulub (majandus)ksusele kinnisvara, mis on emaettevttele vi mnele teisele kontserni ttarettevttele vlja renditud ja kasutusele antud. Selline kinnisvara ei vasta kinnisvarainvesteeringuna kajastamise kriteeriumitele konsolideeritud finantsaruannetes, kuna kontserni seisukohast on selline kinnisvara omaniku poolt kasutatav kinnisvara. Samas on selline kinnisvara seda omava (majandus)ksuse seisukohalt kinnisvarainvesteering juhul, kui see vastab paragrahvis 5 esitatud mistele. Seetttu ksitleb rendileandja nimetatud kinnisvara enda eraldiseisvates finantsaruannetes kinnisvarainvesteeringuna.

11

12

13

14

15

Kajastamine
16 Kinnisvarainvesteeringut kajastatakse varana siis ja ainult siis kui: a) b) 17 on tenoline, et (majandus)ksus saab tulevikus sellelt kinnisvarainvesteeringult majanduslikku kasu; ja kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumust on vimalik usaldusvrselt mta.

Selle kajastamise phimtte kohaselt hindab (majandus)ksus kinnisvarainvesteeringutele tehtud kiki tekkephiseid kulutusi. Need kulutused sisaldavad kinnisvarainvesteeringu soetamiseks tehtud kulutusi ja hilisemaid kinnisvara tiendamise, selle osa asendamise vi hooldusega seotud kulutusi. Paragrahvis 16 esitatud kajastamise phimtte kohaselt ei ole kinnisvara igapevase hooldusega seotud kulutused (majandus)ksuse kinnisvarainvesteeringu bilansilise (jk)maksumuse osa. Selle

18

365

ET IAS 40

asemel kajastatakse nimetatud kulutusi tekkephiselt kasumiaruandes. Igapevase hooldusega seotud kulutused koosnevad peamiselt tjukuludest ja kulutustest tarbekaupadele ning vivad sisaldada ka detailidele tehtud kulutusi. Selliste kulutuste eesmrki kirjeldatakse sageli kinnisvara remondi ja hooldusena. 19 Kinnisvarainvesteeringu osad vivad olla omandatud asendamise teel. Niteks, uued siseseinad vivad asendada esialgseid siseseinu. Kajastamise phimtte kohaselt vtab (majandus)ksus asendavate osade maksumuse arvele kinnisvarainvesteeringu bilansilises (jk)maksumuses kulutuse tegemise hetkel, mil kajastamiskriteeriumid on tidetud. Asendatavate osade bilansilise (jk)maksumuse kajastamine lpetatakse koosklas kesolevas standardis stestatud kajastamise lpetamise tingimustega.

Mtmine esmasel kajastamisel

20 21 Kinnisvarainvesteeringut mdetakse esmalt selle soetusmaksumuses. Esmase mtmise hulka loetakse ka tehingukulutused. Ostetud kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumus sisaldab selle ostuhinda ja kiki ostuga otseselt seotud kulutusi. Otseselt seotud kulutused sisaldavad niteks teenustasusid juriidiliste teenuste eest, kinnisvara vrandamisega seotud makse ja muid tehingukulutusi. Omavalmistatud kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumus on selle maksumus kuupeval, mil ehitus- vi arendustegevus lpetatakse. Kuni selle kuupevani rakendab (majandus)ksus IAS 16. Sel kuupeval liigitatakse kinnisvara kinnisvarainvesteeringuks ning selle suhtes hakatakse rakendama kesolevat standardit (vt paragrahvi 57 punkt e ja paragrahv 65). Kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumust ei suurenda: a) b) c) 24 tegevuse alustamiskulud (vlja arvatud juhul, kui need on vajalikud kinnisvara viimiseks sellisesse seisundisse, et seda oleks vimalik kasutada juhtkonna poolt kavandatud viisil), enne kinnisvarainvesteeringu tegevuskahjumid, vi planeeritud kasutustaseme saavutamist tekkinud

22

23

kinnisvara ehitamise vi arendamise kigus tekkinud normaalsest tasemest suuremad materjali-, tju- vi muude ressursside kulud.

Kui kinnisvarainvesteeringu eest tasutakse jrelmaksuga, loetakse rahalise hinna ekvivalenti selle soetusmaksumuseks. Erinevust nimetatud summa ja maksete kogusumma vahel kajastatakse vlgnevusperioodi jooksul intressikuluna. Rendile vetud ja kinnisvarainvesteeringuks liigitatud kinnisvara soetusmaksumust kajastatakse sarnaselt kapitalirendi tingimusel rendile vetud vara soetusmaksumusega IAS 17 paragrahvi 20 kohaselt, st varasid kajastatakse kas iglases vrtuses vi rendimaksete miinimumsumma ndisvrtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Samast paragrahvist tulenevalt kajastatakse kohustisena samavrne summa. Rendile lisaks makstud tasusid ksitatakse rendimaksete miinimumsumma osana ja seega sisalduvad need vara soetusmaksumuses, kuid ei kajastata kohustisena. Kui rendile vetud osalus kinnisvaras on liigitatud kinnisvarainvesteeringuks, siis mdetakse iglases vrtuses seda osalust ja mitte aluseks olevat kinnisvara. Juhised kinnisvara iglase vrtuse mramiseks on esitatud iglase vrtuse mudeli kirjelduses paragrahvides 33-52. Samuti on need juhised olulised iglase vrtuse mramisel juhul, kui seda vrtust kasutatakse soetusmaksumusena esmasel kajastamisel. he vi mitu kinnisvarainvesteeringut vib soetada mitterahalise vara vi varade, vi kombineeritult rahaliste ja mitterahaliste varade eest. Jrgnevas arutluses vaadeldakse mitterahalise vara vahetamist teise vastu, kuid see kehtib ka kikidele teistele eelnevas lauses kirjeldatud vahetustehingutele. Sellise kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumust mdetakse iglases vrtuses, vlja arvatud juhul, kui a) vahetustehingul puudub majanduslik sisu vi b) saadava vara ega loovutatava vara iglane vrtus ei ole usaldusvrselt mdetav. Omandatud vara mdetakse nimetatud viisil isegi siis, kui (majandus)ksus ei saa loovutatud vara kajastamist koheselt lpetada.

25

26

27

366

ET IAS 40

Kui omandatud vara ei mdeta iglases vrtuses, siis mdetakse selle soetusmaksumust loovutatud vara bilansilises (jk)maksumuses. 28 (Majandus)ksus mrab kindlaks, kas vahetustehingul on majanduslik sisu, hinnates seda, mil mral tema tulevased rahavood peaksid tehingu tulemusel eeldatavasti muutuma. Vahetustehingul on majanduslik sisu, kui: a) b) c) saadud vara rahavoogude struktuur (risk, ajastus ja summa) erineb leantud vara rahavoogude struktuurist, vi vahetuse tulemusena muutub tehingu poolt mjutatud (majandus)ksuse tegevuste osa vrtus (majandus)ksuse jaoks, ja punktides a vi b toodud erinevus on oluline, vrreldes vahetatud varade iglase vrtusega.

Otsustamaks, kas vahetustehingul on majanduslik sisu, peab tehingu poolt mjutatud (majandus)ksuse tegevuste osa vrtus (majandus)ksuse jaoks peegeldama maksustamisjrgseid rahavoogusid. Nimetatud analside tulemus vib selguda ka ilma, et (majandus)ksus peaks ksikasjalikke arvutusi tegema. 29 Vara, mille puhul vrreldavad turutehingud puuduvad, iglane vrtus on usaldusvrselt mdetav, kui a) erinevused phjendatud hinnangutes iglase vrtuse kohta ei ole nimetatud vara jaoks olulised vi b) erinevate hinnangute teostumise tenosust saab usaldusvrselt mrata ja kasutada iglase vrtuse hindamisel. Kui (majandus)ksus on vimeline usaldusvrselt mrama kas saadud vi loovutatud vara iglast vrtust, siis kasutatakse soetusmaksumuse mtmiseks loovutatud vara iglast vrtust, vlja arvatud juhul, kui saadud vara iglane vrtus on selgemini mratletav.

Mtmine prast esmast kajastamist Arvestusmeetod

30 Pidades silmas paragrahvides 32A ja 34 mrgitud erandeid, valib (majandus)ksus oma arvestusmeetodiks kas paragrahvides 33-55 esitatud iglase vrtuse mudeli vi paragrahvis 56 esitatud soetusmaksumuse mudeli ja rakendab seda mudelit kikidele oma kinnisvarainvesteeringutele. IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead kohaselt vib arvestusmeetodeid muuta ainult juhul, kui sellega kaasneb tehingute, muude sndmuste vi tingimuste asjakohasem esitamine (majandus)ksuse finantsaruannetes. On limalt ebatenoline, et iglase vrtuse mudeli asendamisel soetusmaksumuse mudeliga viks esitamine muutuda asjakohasemaks. Kesoleva standardiga nutakse, et kik (majandus)ksused mraksid kas mtmise (juhul kui (majandus)ksus kasutab iglase vrtuse mudelit) vi avalikustamise eesmrgil (juhul kui (majandus(ksus) kasutab soetusmaksumuse mudelit) kindlaks kinnisvarainvesteeringute iglase vrtuse. (Majandus)ksustel on soovitatav, kuid mitte kohustuslik, kindlaks mrata kinnisvarainvesteeringute iglane vrtus sellise sltumatu hindaja hinnangu phjal, kellel on tunnustatud ja asjakohane ametialane kvalifikatsioon ning kellel on hinnatavate kinnisvarainvesteeringute asukoha ja kategooria osas hiljutisi kogemusi. (Majandus)ksus vib: a) valida kas iglase vrtuse mudeli vi soetusmaksumuse mudeli rakendamiseks kikidele kinnisvarainvesteeringutele, mis tagavad kohustusi, mille maksed on otseselt seotud mratletud varade, sh nimetatud kinnisvarainvesteeringute iglase vrtusega vi nendelt saadava tuluga; ja valida rakendamiseks kas iglase vrtuse mudeli vi soetusmaksumuse mudeli kikidele teistele kinnisvarainvesteeringutele, olenemata punktis a tehtud valikust.

31

32

32A

b)

367

ET IAS 40

32B

Mned kindlustusandjad ja muud (majandus)ksused haldavad (majandus)ksusesisest kinnisvarafondi, mis vljastab mttelisi osakuid, millest osa kuulub investoritele investeerimisriskiga lepingute alusel ja osa (majandus)ksusele. Paragrahviga 32A ei lubata (majandus)ksusel mta fondi kinnisvara osaliselt soetusmaksumuses ja osaliselt iglases vrtuses. Kui (majandus)ksus valib erinevad mudelid kahele paragrahvis 32A kirjeldatud kategooriale, kajastatakse kinnisvarainvesteeringute mke erinevate mudelite alusel mdetud varakogumite vahel iglases vrtuses ja iglase vrtuse kumulatiivne muutus kajastatakse kasumiaruandes. Seega, kui kinnisvarainvesteering on mdud kogumist, mille puhul kasutatakse iglase vrtuse mudelit, kogumisse, mille puhul kasutatakse soetusmaksumuse mudelit, saab kinnisvara iglasest vrtusest mgi kuupeval selle tuletatud soetusmaksumus.

32C

iglase vrtuse mudel

33 Prast esmast kajastamist mdab iglase vrtuse mudeli valinud (majandus)ksus kiki oma kinnisvarainvesteeringuid iglases vrtuses, vlja arvatud paragrahvis 53 kirjeldatud erandjuhtudel. Kui rentniku poolt kasutusrendile vetud kinnisvara on liigitatud paragrahv 6 alusel kinnisvarainvesteeringuks, siis ei ole vimalik valida paragrahvi 30, ja rakendatakse iglase vrtuse mudelit. Kinnisvarainvesteeringu iglase vrtuse muutustest tulenevat kasumit ja kahjumit kajastatakse nende tekkimise perioodi kasumiaruandes. Kinnisvarainvesteeringu iglane vrtus on kinnisvara hind, mille eest saaks kinnisvara teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus vahetada (vt paragrahv 5). iglane vrtus vlistab selliste hinnanguliste hindade kasutamise, mida suurendavad vi vhendavad eritingimused vi -asjaolud, nagu niteks ebatpiline finantseerimine, mgi-tagasirendi kokkulepped, mgiga seotud isikute poolt antavad hvitised vi hinnaalandid. (Majandus)ksus mrab iglase vrtuse kindlaks, arvamata maha vimalikke tehingukulusid, mis vivad (majandus)ksusel seoses mgi vi muud liiki vrandamisega tekkida. Kinnisvarainvesteeringu iglane vrtus kajastab tegelikke turutingimusi bilansipeval. iglase vrtuse hinnang on ajaliselt seotud hindamise kuupevaga. Kuna turutingimused vivad muutuda, vib iglase vrtusena kajastatud summa osutuda muul ajal ebaigeks ja ebasobivaks. iglase vrtuse miste eeldab ka vara leandmist ja samaaegset mgilepingu slmimist ilma hinnamuutusteta, mis toimuksid teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus isegi juhul, kui vara leandmine ja tehingu slmimine ei toimuks samaaegselt. Kinnisvarainvesteeringu iglane vrtus vtab muuhulgas arvesse ka olemasolevatest rendilepingutest saadavat renditulu ning teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte piisavaid ja phjendatud prognoose tulevase renditulu kohta, arvestades hetke turutingimusi. See vtab samasugustel alustel arvesse ka kiki raha vljamakseid (sealhulgas rendimaksed ja muud vljamaksed), mida viks kinnisvara puhul eeldada. Mned vljamaksed kajastuvad kohustistes, samal ajal kui teised vljamaksed kajastatakse finantsaruannetes hiljem (nt perioodilised maksed, nagu tingimuslikud rimaksed). Paragrahviga 25 mratletakse rendile vetud kinnisvara soetusmaksumuse esmase kajastamise alus. Paragrahviga 33 nutakse rendile vetud kinnisvara vrtuse mberhindamist vajaduse korral iglasesse vrtusesse. Turuhindades kokkulepitud renditehingu korral on soetamise hetkel selle rendile vetud kinnisvara iglase vrtuse ja eeldatavate rendimaksete (sealhulgas need, mis on seotud kajastatud kohustisega) vahe null. Selline iglane vrtus jb muutumatuks sltumata sellest, kas arvestuses kajastatakse rendile vetud vara ja kohustist IAS 17 paragrahvi 20 kohaselt iglases vrtuses vi rendimaksete miinimumsumma ndisvrtuses. Seega, rendile vetud vara soetusmaksumuse mberhindamisest paragrahvi 25 kohaselt iglasesse vrtusesse paragrahvi 33 kohaselt ei tohiks tekkida kasumit ega kahjumit, vlja arvatud juhul, kui iglast vrtust mdetakse muul ajal. Selline olukord vib tekkida siis, kui otsus iglase vrtuse mudeli kasutamise kohta tehakse prast esmast kajastamist.

34

35 36

37 38 39

40

41

368

ET IAS 40

42

iglase vrtuse miste viitab teadlikele, huvitatud osapooltele. Kesolevas kontekstis thendab teadlik seda, et nii huvitatud ostja kui ka huvitatud mja on piisavalt informeeritud kinnisvarainvesteeringu olemusest ja omadustest, selle tegelikest ja vimalikest kasutusviisidest ning turutingimustest bilansipeval. Huvitatud ostjal on motivatsioon, kuid mitte kohustus osta. Selline ostja ei ole liigselt innukas ega kindlalt otsustanud osta mis tahes hinna eest. Selline vimalik ostja ei maksaks krgemat hinda, kui teadlike ja huvitatud ostjate ja mjate osalusega turg nuab. Huvitatud mja ei ole liigselt innukas ega mma sunnitud mja, kes oleks nus mma mis tahes hinna eest, ega ka selline mja, kes oleks nus viivitama selleks, et saada hinda, mida ei peeta hetke turutingimustel phjendatuks. Huvitatud mja on motiveeritud mma kinnisvarainvesteeringut turutingimustel parima saadava hinna eest. See kaalutlus ei hlma kinnisvarainvesteeringu tegeliku omanikuga seotud faktilisi asjaolusid, kuna huvitatud mja on hpoteetiline omanik (nt huvitatud mja ei arvesta kinnisvarainvesteeringu tegeliku omaniku maksustamisega seotud konkreetseid asjaolusid). iglase vrtuse miste viitab sltumatute osapoolte vahelisele tehingule. Sltumatute osapoolte vaheline tehing on selline, kus osapooltel ei ole omavahelist spetsiifilist vi erakordset suhet, mis muudaks tehingute hinnad turutingimustele mitteiseloomulikeks. Eeldatakse, et tehing toimub omavahel mitteseotud osapoolte vahel, kellest kumbki tegutseb sltumatult. Parimaks tendiks iglase vrtuse kohta on tavaliselt aktiivsel turul kehtivad hinnad samalaadse kinnisvara eest, mis paikneb samas asukohas, on sarnases seisundis ning on seotud samalaadsete rendi- ja muude lepingutega. (Majandus)ksus kannab hoolt, et teha kindlaks kik erinevused kinnisvara olemuses, asukohas vi seisundis ning rendilepingute ja muude kinnisvaraga seotud lepingute tingimustes. Paragrahvis 45 kirjeldatud aktiivsel turul kehtivate hindade puudumise korral arvestab (majandus)ksus erinevatest allikatest prinevat informatsiooni, kaasa arvatud alljrgnevat: a) aktiivsel turul kehtivaid hinnad erineva iseloomuga, teistsuguses seisundis vi muus asukohas olevate (vi erinevate rendi- vi muude lepingutega seotud) kinnisvaraobjektide eest, kohandades neid vastavalt knealustele erinevustele; sarnaste kinnisvaraobjektide hiljutised hinnad vhem aktiivsetel turgudel, kohandades neid vastavalt majandustingimuste muutustele, mis on aset leidnud prast nende hindadega toimunud tehingute kuupeva; ja tulevaste rahavoogude usaldusvrsel hinnangul phinevad diskonteeritud rahavoogude prognoosid, vttes arvesse kigi olemasolevate rendi- ja muude lepingute tingimusi ja (vimaluse korral) vliseid tendeid, nagu turul kehtivad rendihinnad samas asukohas ja seisundis samalaadsete kinnisvaraobjektide eest, ning kasutades diskontomrasid, mis vljendavad hetke turuhinnanguid rahavoogude summa ja laekumise ajaga seotud ebakindluse suhtes.

43

44

45

46

b)

c)

47

Mningatel juhtudel vivad eelmises paragrahvis nimetatud erinevad allikad anda kinnisvarainvesteeringu iglase vrtuse kohta erinevaid tulemusi. (Majandus)ksus analsib nende erinevuste phjusi, et juda iglase vrtuse kige usaldusvrsema hinnanguni iglaste vrtuste phjendatud hinnangute hulgast. Erandjuhtudel leidub kindlaid tendeid selle kohta, et kui (majandus)ksus on esmakordselt omandanud kinnisvarainvesteeringu (vi kui olemasolev kinnisvara liigitatakse kinnisvarainvesteeringuks prast ehitus- vi arendustegevuse lpetamist vi tulenevalt kasutusviisi muutmisest), on kikumine vimalike iglase vrtuse phjendatud hinnangute osas nii suur ning vimalike tulevaste sndmuste tenosuse hindamine nii keeruline, et iglast vrtust ei ole vimalik heselt hinnata. Knealune asjaolu vib anda tunnistust sellest, et kinnisvara iglast vrtust ei ole vimalik jrjepidevalt usaldusvrselt kindlaks mrata (vt paragrahv 53). iglane vrtus erineb IAS 36-s Varade vrtuse langus mratletud kasutusvrtusest. iglane vrtus kajastab teadlike ja huvitatud ostjate ning mjate teadmisi ja hinnanguid. Seevastu kasutusvrtus kajastab (majandus)ksuse hinnanguid ning konkreetsele (majandus)ksusele iseloomulikke tegureid, mis ei pruugi kehtida kigi (majandus)ksuste jaoks ldiselt. Niteks ei peegelda iglane vrtus htegi jrgmistest teguritest ulatuses, mil need ei oleks teadlikele ja huvitatud ostjatele ja mjatele ldiselt kttesaadavad:

48

49

369

ET IAS 40

a) b) c) d) 50

erinevates asukohtades paikneva kinnisvaraportfelli loomisest tulenev lisavrtus; kinnisvarainvesteeringu ja teiste varade vaheline snergia; praeguse omaniku ainuisikulised juriidilised igused ja juriidilised piirangud; ja praeguse omaniku suhtes kehtivad maksusoodustused ja -koormised.

Kinnisvarainvesteeringu iglase vrtuse kindlaksmramisel ei arvesta (majandus)ksus bilansis eraldi varade vi kohustistena kajastatud varasid vi kohustisi kahekordselt. Niteks: a) seadmed, nagu liftid ja kliimaseadmed, moodustavad sageli hoone lahutamatu osa ning ldjuhul liidetakse need kinnisvarainvesteeringu iglasele vrtusele ega kajastata eraldi materiaalsete phivaradena. kui kontor on vlja renditud mbleerituna, sisaldab kontori iglane vrtus ka mbli iglast vrtust, kuna renditulu on seotud mbleeritud kontoriga. Kui kinnisvarainvesteeringu iglane vrtus sisaldab mblit, ei kajasta (majandus)ksus seda mblit eraldi varana. kinnisvarainvesteeringu iglane vrtus ei sisalda ettemakstud vi viitlaekumisena kajastatud kasutusrenditulu, kuna (majandus)ksus kajastab neid eraldi kohustise vi varana. rendile vetud kinnisvarainvesteeringu iglane vrtus kajastab eeldatavaid rahavoogusid (sealhulgas tingimuslik r, mis eeldatavasti kuulub maksmisele). Kui kinnisvara vrtusele antud hinnang ei sisalda eeldatavaid rendiga seotud vljamakseid, on arvestuse jaoks vaja kinnisvara iglase vrtuse saamiseks liita saadud hinnangule kajastatud rendikohustise summa.

b)

c)

d)

51

Kinnisvarainvesteeringu iglane vrtus ei kajasta vastavasse kinnisvarasse tehtavaid tulevasi kapitalimahutusi, mis parendavad vi parandavad kinnisvara kvaliteeti, ega nendest kapitalimahutustest saadavat tulevast kasu. Mningatel juhtudel vib (majandus)ksus eeldada, et kinnisvarainvesteeringuga seotud vljamaksete (vlja arvatud kajastatud kohustistega seotud maksete) ndisvrtus letab seotud laekumiste ndisvrtuse. (Majandus)ksus rakendab IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad, et mrata kindlaks, kas vastavat kohustist tuleb kajastada ning juhul, kui see osutub vajalikuks, kuidas seda mta.

52

Suutmatus iglast vrtust usaldusvrselt mta

53 Kehtib vaidlustatav eeldus, et (majandus)ksus suudab kinnisvarainvesteeringu iglast vrtust jrjepidevalt usaldusvrselt kindlaks mrata. Erandjuhtudel leidub siiski kindlaid tendeid selle kohta, et kui (majandus)ksus on esmakordselt omandanud kinnisvarainvesteeringu (vi kui olemasolev kinnisvara liigitatakse kinnisvarainvesteeringuks prast ehitus- vi arendustegevuse lpetamist vi tulenevalt kasutusviisi muutmisest), ei ole vimalik kinnisvarainvesteeringu iglast vrtust jrjepidevalt usaldusvrselt kindlaks mrata. Selline olukord tekib siis ja ainult siis, kui vrreldavaid tehinguid sooritatakse turul harva ning ei ole vimalik anda alternatiivseid usaldusvrseid (niteks diskonteeritud rahavoogude prognoosil phinevaid) hinnanguid. Sel juhul mdab (majandus)ksus seda kinnisvarainvesteeringut IAS 16 kohaselt soetusmaksumuse mudelit kasutades. Kinnisvarainvesteeringu lppvrtus loetakse nulliks. (Majandus)ksus jtkab IAS 16 rakendamist kuni selle kinnisvarainvesteeringu vrandamiseni. Nendel erandjuhtudel, kui (majandus)ksus on eelmises paragrahvis esitatud phjustel sunnitud kinnisvarainvesteeringut mtma IAS 16 kohaselt soetusmaksumuse mudelit kasutades, mdab (majandus)ksus kiki teisi oma kinnisvarainvesteeringuid iglases vrtuses. Sellistel juhtudel jtkab (majandus)ksus lejnud kinnisvarainvesteeringute arvestamisel iglase vrtuse mudeli rakendamist, ehkki he kinnisvarainvesteeringu puhul rakendatakse soetusmaksumuse mudelit. Kui (majandus)ksus on kinnisvarainvesteeringut eelnevalt mtnud iglases vrtuses, jtkab ta selle kinnisvara mtmist iglases vrtuses kuni selle vrandamiseni (vi kuni see

54

55

370

ET IAS 40

kinnisvara liigitatakse omaniku poolt kasutatavaks kinnisvaraks vi (majandus)ksus hakkab kinnisvara arendama hilisemaks mgiks tavaprase majandustegevuse kigus) isegi juhul, kui vrreldavad tehingud turul muutuvad harvemaks vi turuhinnad muutuvad raskemini kttesaadavaks.

Soetusmaksumuse mudel
56 Prast esmast kajastamist mdab soetusmaksumuse mudeli valinud (majandus)ksus kiki oma kinnisvarainvesteeringuid koosklas IAS 16 nuetega selle mudeli alusel, vlja arvatud varasid, mis vastavad mgiks hoitavaks liigitamise kriteeriumitele (vi kuuluvad mgigruppi, mis on liigitatud mgiks hoitavaks) koosklas IFRS 5-ga Mgiks hoitavad phivarad ja lpetatud tegevusvaldkonnad. Kinnisvarainvesteeringuid, mis vastavad mgiks hoitavaks liigitamise kriteeriumitele (vi kuuluvad mgigruppi, mis on liigitatud mgiks hoitavaks), mdetakse koosklas IFRS 5-ga.

mberliigitamised
57 mberliigitamist kinnisvarainvesteeringuteks vi kinnisvarainvesteeringutest teostatakse siis ja ainult siis, kui toimub muutus vara kasutuses, mida tendab: a) b) c) d) e) 58 omanikupoolse kasutamise algus, mille puhul toimub mberliigitamine kinnisvarainvesteeringust omaniku poolt kasutatavaks kinnisvaraks; arenduse algus mgi eesmrgil, kinnisvarainvesteeringust varudeks; mille puhul toimub mberliigitamine

omanikupoolse kasutamise lpp, mille puhul toimub mberliigitamine omaniku poolt kasutatavast kinnisvarast kinnisvarainvesteeringuks; kasutusrendile andmine teisele osapoolele, mille puhul toimub mberliigitamine varudest kinnisvarainvesteeringuks; vi ehituse vi arenduse lpp, mille puhul toimub mberliigitamine ehitatavast vi arendatavast kinnisvarast (IAS 16 ksitlus) kinnisvarainvesteeringuks.

Paragrahvi 57 punktiga b nutakse, et (majandus)ksus liigitaks kinnisvara kinnisvarainvesteeringutest mber varudeks siis ja ainult siis, kui toimub muutus nende kasutamises, mille tenduseks on arendustegevuse alustamine mgi eesmrgil. Kui (majandus)ksus otsustab vrandada kinnisvarainvesteeringu ilma seda arendamata, jtkab ta kinnisvara ksitamist kinnisvarainvesteeringuna kuni selle kajastamise lpuni (bilansist krvaldamiseni) ega ksita seda varuna. Samamoodi, kui (majandus)ksus alustab olemasoleva kinnisvarainvesteeringu mberarendust, et seda tulevikus jtkuvalt kinnisvarainvesteeringuna kasutada, kajastatakse seda kinnisvarainvesteeringuna ka mberarenduse jooksul ega liigitata mber omaniku poolt kasutatavaks kinnisvaraks. Paragrahvides 60-65 vaadeldakse esmast kajastamist ja mtmist puudutavaid probleeme, mis tekivad siis, kui (majandus)ksus kasutab kinnisvarainvesteeringute hindamiseks iglase vrtuse mudelit. Kui (majandus)ksus kasutab soetusmaksumuse mudelit, ei muuda kinnisvara mberliigitamised kinnisvarainvesteeringute, omaniku poolt kasutatava kinnisvara ja varude vahel kinnisvara bilansilist (jk)maksumust ega ka soetusmaksumust mtmise vi avalikustamise eesmrgil. iglases vrtuses kajastatava kinnisvarainvesteeringu mberliigitamisel omaniku poolt kasutatavaks kinnisvaraks vi varudeks loetakse hilisemas arvestuses selle kinnisvara soetusmaksumuseks IAS 16 vi IAS 2 kohaselt selle kinnisvara iglane vrtus kasutusotstarbe muutumise kuupeval. Kui omaniku poolt kasutatav kinnisvara liigitatakse mber iglases vrtuses kajastatavaks kinnisvarainvesteeringuks, rakendab (majandus)ksus kuni kasutusotstarbe muutmise kuupevani IAS 16. (Majandus)ksus ksitleb sel kuupeval eksisteerivat vimalikku

59

60

61

371

ET IAS 40

erinevust kinnisvara bilansilise (jk)maksumuse ja selle iglase vrtuse vahel koosklas IAS 16-ga sarnaselt mberhindlusele koosklas IAS 16-ga. 62 Kuni kuupevani, mil omaniku poolt kasutatav kinnisvara liigitatakse iglases vrtuses kajastatavaks kinnisvarainvesteeringuks, amortiseerib (majandus)ksus kinnisvara soetusmaksumust ja kajastab tekkinud vrtuse langusest tuleneva kahjumi. (Majandusksus) ksitleb sel kuupeval eksisteerivat vimalikku erinevust kinnisvara bilansilise (jk)maksumuse ja selle iglase vrtuse vahel koosklas IAS 16-ga sarnaselt mberhindlusele koosklas IAS 16-ga. Teiste snadega: a) vhenemist kinnisvara bilansilises (jk)maksumuses kajastatakse perioodi kasumiaruandes. Vhenemine arvatakse aga maha mberhindluse reservist ulatuses, mis on tekkinud knealuse kinnisvara mberhindlusest. suurenemisi bilansilises (jk)maksumuses ksitatakse jrgmiselt: i) seda osa suurenemisest, mis katab knealuse kinnisvara varasemast vrtuse langusest tulenevat kahjumit, kajastatakse kasumiaruandes. Kasumiaruandes kajastatav summa ei tohi letada summat, mis oleks olnud vajalik bilansilise (jk)maksumuse taastamiseks vrtuseni, mis kinnisvaral oleks olnud (arvestamata kulumit), kui vrtuse langusest tulenevat kahjumit ei oleks kajastatud. suurenemise lejnud osa kajastatakse otse omakapitalis mberhindluse reservis. Kinnisvarainvesteeringu hilisema vrandamise korral vib omakapitalis sisalduva mberhindluse reservi le kanda eelmiste perioodide jaotamata kasumisse. mberhindluse reservi lekandmist jaotamata kasumisse kasumiaruandes ei kajastata.

b)

ii)

63

Kinnisvara mberliigitamisel varudest iglases vrtuses kajastatavaks kinnisvarainvesteeringuks kajastatakse vahet kinnisvara iglase vrtuse ja selle endise bilansilise (jk)maksumuse vahel mberliigitamise kuupeval kasumiaruandes. Kinnisvara mberliigitamist varudest iglases vrtuses kajastatavaks kinnisvarainvesteeringuks ksitatakse samalaadselt varude mgiga. Kui (majandus)ksus lpetab ehitatava ja iglases vrtuses kajastatava kinnisvarainvesteeringu ehitus- vi arendustegevuse, kajastatakse erinevust kinnisvara iglase vrtuse ja selle endise bilansilise (jk)maksumuse vahel mberliigitamise kuupeval kasumiaruandes.

64 65

Vrandamised
66 Kinnisvarainvesteeringu kajastamine lpetatakse (eemaldatakse bilansist) objekti vrandamisel vi siis, kui kinnisvarainvesteering on psivalt kasutamisest eemaldatud ning selle vrandamisest ei eeldata tulevast majanduslikku kasu. Kinnisvarainvesteeringu vrandamine vib toimuda selle mgi vi kapitalirendile andmise teel. Kinnisvarainvesteeringu vrandamise kuupeva kindlaksmramisel rakendab (majandus)ksus IAS 18-s esitatud kriteeriume kaupade mgist tuleneva mgitulu kajastamiseks ning vtab arvesse vastavaid juhiseid, mis on esitatud IAS 18 lisas. Kui vrandamine toimub kapitalirendi vi mgi-tagasirendi tingimustel, rakendatakse IAS 17. Juhul, kui paragrahvis 16 kirjeldatud kajastamisphimtte kohaselt kasutab (majandus)ksus kinnisvarainvesteeringu bilansilise (jk)maksumuse mramisel osa asendusmaksumust, siis lpetatakse vastava asendatud osa bilansilise (jk)maksumuse kajastamine. Soetusmaksumuse mudeli kohaselt arvestatud kinnisvarainvesteeringu puhul ei vi asendatud osa olla eraldi amortiseeritav osa. Kui asendatud osa bilansilise (jk)maksumuse mramine ei ole (majandus)ksuse jaoks otstarbekas, vib kasutada osa asendusmaksumust hindamaks, milline oli asendatud osa maksumus selle omandamise vi ehitamise hetkel. iglase vrtuse mudeli rakendamisel vib kinnisvarainvesteeringu iglane vrtus juba arvesse vtta asjaolu, et asendatava osa vrtus on langenud. Muudel juhtudel vib osutuda keerukaks mratleda, kui palju tuleks

67

68

372

ET IAS 40

asendatava osa tttu iglast vrtust vhendada. Kui iglase vrtuse vhendamine asendatava osa vrra on ebapraktiline, tuleks alternatiivina asendava osa maksumus arvata vara bilansilise (jk)maksumuse koosseisu ning siis hinnata iglane vrtus mber, nagu oleks nutud teiste, asendusi mitte sisaldavate soetamiste puhul. 69 Kinnisvarainvesteeringu kasutuselt eemaldamisest vi vrandamisest tulenevad kasumid vi kahjumid mratakse kindlaks neto mgitulu ja vara bilansilise (jk)maksumuse vahena ning need kajastatakse kasumiaruandes kasutuselt eemaldamise vi vrandamise perioodil (vlja arvatud mgi-tagasirendi puhul, mil lhtutakse IAS 17 nuetest). Kinnisvarainvesteeringu vrandamisest saadaolevat tasu kajastatakse esmalt selle iglases vrtuses. Eelkige siis, kui kinnisvarainvesteeringu eest tasutakse jrelmaksuga, kajastatakse saadud tasu esmalt summas, mis vrdub rahalise hinna ekvivalendiga. Tasu nominaalsumma ja rahalise hinna ekvivalendi vahet kajastatakse intressituluna IAS 18 kohaselt, kasutades sisemise intressimra meetodit. Prast kinnisvarainvesteeringu vrandamist (majandus)ksusele jvate kohustiste suhtes rakendab (majandus)ksus IAS 37 vi vajadusel mnda teist standardit. Kahjustatud, kaotatud vi loovutatud kinnisvarainvesteeringu eest kolmandatelt osapooltelt saadavad hvitised kajastatakse kasumiaruandes hetkel, mil tekib igus hvitisele. Kinnisvarainvesteeringute vrtuse langused ja kahjumid, vastavad kompensatsiooninuded ja -maksed kolmandatelt osapooltelt ning mistahes asendusvarade ost vi ehitus on eraldiseisvad majanduslikud sndmused ja neid arvestatakse eraldi jrgmiselt: a) b) c) kinnisvarainvesteeringute vrtuse langust kajastatakse koosklas IAS 36-ga; kinnisvarainvesteeringute kastutusest eemaldamist vi vrandamist kajastatakse koosklas kesoleva standardi paragrahvidega 66-71; kahjustatud, kaotatud vi loovutatud kinnisvarainvesteeringu eest kolmandatelt osapooltelt saadavad hvitised kajastatakse kasumiaruandes hetkel, mil tekib igus hvitisele; ja taastatud, ostetud vi ehitatud asendusvarade soetusmaksumus mratakse kindlaks koosklas kesoleva standardi paragrahvidega 2029.

70

71 72 73

d)

Avalikustamine iglase vrtuse mudel ja soetusmaksumuse mudel

74 Alljrgnev avalikustatav teave on nutav lisaks sellele, mis on esitatud IAS 17-s. IAS 17 kohaselt esitab kinnisvarainvesteeringu omanik rendilepingute kohta rendileandja poolt avalikustatava teabe. (Majandus)ksus, mis hoiab kinnisvarainvesteeringut kapitali- vi kasutusrendi tingimustel, esitab rentniku poolt avalikustatava teabe slmitud kapitalirendilepingute kohta ning rendileandja poolt avalikustatava teabe slmitud kasutusrendilepingute kohta. (Majandus)ksus avalikustab: a) b) selle, kas ta rakendab iglase vrtuse mudelit vi soetusmaksumuse mudelit. juhul kui ta rakendab iglase vrtuse mudelit siis selle, kas ja mis asjaoludel liigitatakse ja arvestatakse kasutusrendi tingimustel rendile vetud kinnisvaraobjekte kinnisvarainvesteeringutena. juhul, kui kinnisvara liigitamine on keeruline (vt paragrahv 14), siis rakendatavad kriteeriumid, mille alusel tehakse vahet kinnisvarainvesteeringute ja omaniku poolt kasutatavate kinnisvaraobjektide vi tavaprase majandustegevuse kigus mgiks hoitava kinnisvaraobjektide vahel.

75

c)

373

ET IAS 40

d)

kinnisvarainvesteeringute iglase vrtuse kindlaksmramisel rakendatavad meetodid ja olulised eeldused, kaasa arvatud kinnitus selle kohta, kas iglase vrtuse kindlaksmramine phines turult saadud tenditel vi kinnisvara olemuse ja vrreldavate turuandmete puudumise tttu kasutati alusena pigem muid tegureid ((majandus)ksus peab need avalikustama). mil mral kinnisvarainvesteeringute iglane vrtus (nagu see on mdetud vi avalikustatud finantsaruannetes) phineb sltumatu hindaja hinnangul, kellel on tunnustatud ja asjakohane ametialane kvalifikatsioon ning kellel on hinnatava kinnisvara asukoha ja kategooria osas hiljutisi kogemusi. Kui sellist hindamist ei ole teostatud, avalikustatakse see asjaolu. alljrgnevad kasumiaruandes sisalduvad summad: i) ii) iii) iv) kinnisvarainvesteeringutest saadud renditulu; otsesed tegevuskulud (sealhulgas remondi- ja hoolduskulud), mis on seotud perioodi jooksul renditulu teeninud kinnisvarainvesteeringutega; ja otsesed tegevuskulud (sealhulgas remondi- ja hoolduskulud), mis on seotud perioodi jooksul tulu mitte teeninud kinnisvarainvesteeringutega. iglase vrtuse kumulatiivne muutus kajastatakse kasumiaruandes kinnisvarainvesteeringu mgi korral varade kogumist, kus kasutatakse soetusmaksumuse mudelit, kogumisse, kus kasutatakse iglase vrtuse mudelit (vt paragrahvi 32C).

e)

f)

g) h)

piirangud, mis on seotud kinnisvarainvesteeringute realiseeritavusega vi mgitulu ja vrandamisest saadavate summade laekumisega ning vastavad summad. lepinguphised kohustused seoses kinnisvarainvesteeringute ostmise, ehitamise ja arendusega vi seoses remondi, hoolduse ja kvaliteedi parandamisega.

iglase vrtuse mudel

76 Lisaks paragrahvis 75 esitatud avalikustamise nuetele avalikustab paragrahvides 33-55 kirjeldatud iglase vrtuse mudelit kasutav (majandus)ksus kinnisvarainvesteeringute perioodi alguse ja lpu bilansilise (jk)maksumuse vrdluse, nidates jrgmist: a) b) c) d) e) lisandumised, nidates eraldi soetamised ja hiljem kapitaliseeritud kulutused; lisandumised rihenduste kaudu; varad, mis liigitatakse mgiks hoitavaks vi mis kuuluvad mgigruppi, mis on liigitatud mgiks hoitavaks koosklas IFRS 5-ga ja teised vrandamised; iglase vrtuse korrigeerimisest tulenevad netokasumid vi -kahjumid; finantsaruannete teise esitusvaluutasse mberarvestamisest ja vlismaiste (majandus)ksuste finantsaruannete aruandva (majandus)ksuse esitusvaluutasse mberarvestamisest tulenevad valuutakursside netovahed; mberliigitamine varudeks ja omaniku poolt kasutatavaks kinnisvaraks ning varudest ja omaniku poolt kasutatavast kinnisvarast; ja muud muutused.

f) g) 77

Juhul kui kinnisvarainvesteeringule antud hinnangut on finantsaruannetes kajastamiseks mrkimisvrselt korrigeeritud, niteks selleks et vltida varade vi kohustiste topeltarvetust, nagu on kirjeldatud paragrahvis 50, avalikustab (majandus)ksus antud hinnangu ja finantsaruannetes kajastatud muudetud vrtuse vrdluse, nidates eraldi tagasikantud kajastatud rendikohustiste kogusumma ja muud olulised korrigeerimised.

374

ET IAS 40

78

Paragrahvis 53 kirjeldatud erandjuhtudel, kui (majandus)ksus kasutab kinnisvarainvesteeringu mtmisel IAS 16-s esitatud soetusmaksumuse mudelit, avalikustatakse paragrahviga 76 nutud vrdluse kigus selle kinnisvarainvesteeringu kohta esitatud summad teistest kinnisvarainvesteeringute kohta esitatud summadest eraldi. Lisaks avalikustab (majandus)ksus: a) b) c) d) kinnisvarainvesteeringu kirjelduse; selgituse, miks iglast vrtust ei ole vimalik usaldusvrselt mrata; kui vimalik, siis vahemiku, millesse tenoliselt langeksid iglase vrtuse hinnangud; ja iglases vrtuses mittekajastatud kinnisvarainvesteeringu vrandamise puhul: i) ii) iii) asjaolu, et (majandus)ksus on vrandanud kinnisvarainvesteeringu, mida ei kajastatud iglases vrtuses; selle kinnisvarainvesteeringu bilansilise (jk)maksumuse mgi hetkel; ja kajastatud tulu vi kulu summa.

Soetusmaksumuse mudel
79 Lisaks paragrahviga 75 nutud avalikustavale teabele avalikustab paragrahvis 56 kirjeldatud soetusmaksumuse mudelit kasutav (majandus)ksus: a) b) c) d) kasutatud kulumiarvestuse meetodid; kasulikud eluead vi kasutatud kuluminormid; soetusmaksumuse ning akumuleeritud kulumi (koos vrtuse langusest tulenevate akumuleeritud kahjumitega) perioodi alguses ja lpus; kinnisvarainvesteeringute perioodi alguse ja lpu bilansilise (jk)maksumuse vrdluse, nidates jrgmist: i) ii) iii) lisandumised, nidates eraldi soetamised ja hiljem kapitaliseeritud kulutused; lisandumised rihenduste kaudu; varad, mis on liigitatud mgiks hoitavaks vi mis kuuluvad mgigruppi, mis on liigitatud mgiks hoitavaks koosklas IFRS 5-ga ja teised vrandamised; kulum; perioodi jooksul kajastatud vrtuse langusest tulenevad kahjumid ja nende kahjumite thistamised koosklas IAS 36-ga; finantsaruannete teise esitlusvaluutasse mberarvestamisest ja vlismaiste (majandus)ksuste finantsaruannete aruandva (majandus)ksuse esitlusvaluutasse mberarvestamisest tulenevad valuutakursside netovahed; mberliigitamine varudeks ja omaniku poolt kasutatavaks kinnisvaraks ning varudest ja omaniku poolt kasutatavast kinnisvarast; teised muutused; ja

iv) v) vi)

vii) viii) e)

kinnisvarainvesteeringute iglane vrtus. Paragrahvis 53 kirjeldatud erandjuhtudel, kui (majandus)ksusel ei ole vimalik kinnisvarainvesteeringu iglast vrtust usaldusvrselt kindlaks mrata, avalikustab ta:

375

ET IAS 40

i) ii) iii)

knealuse kinnisvarainvesteeringu kirjelduse; selgituse, miks iglast vrtust ei ole vimalik usaldusvrselt mta; ja kui vimalik, siis vahemiku, millesse tenoliselt langeksid iglase vrtuse hinnangud.

leminekustted iglase vrtuse mudel

80 (Majandus)ksus, mis on eelnevalt rakendanud IAS 40 (2000) ja valib esmakordselt mne vi kikide kasutusrendi tingimustel rendile vetud kinnisvaraobjektide liigitamise kinnisvarainvesteeringuteks, kajastab antud valiku mju selle perioodi jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimisena, mil valik esmakordselt tehakse. Lisaks: a) kui (majandus)ksus on eelnevalt avalikult (oma finantsaruannetes vi muul moel) esitanud andmeid oma kinnisvara iglase vrtuse kohta eelnevatel perioodidel (mis on kindlaks mratud vastavalt paragrahvis 5 esitatud iglase vrtuse mistele ja paragrahvides 36-52 esitatud juhistele), soovitatakse, kuid ei nuta, et (majandus)ksus: i) ii) b) korrigeeriks kige varasema perioodi, mille kohta iglast vrtust ksitlevad andmed esitati avalikult, jaotamata kasumi algsaldo; ja korrigeeriks nende perioodide kohta esitatud vrdlusandmed; ja

kui (majandus)ksus ei ole eelnevalt punktis a kirjeldatud informatsiooni avalikult esitanud, ei korrigeeri (majandus)ksus eelnevate perioodide vrdlusandmeid ning ta avalikustab selle asjaolu.

81 82

Kesoleva standardiga nutakse IAS 8-st erinevat ksitlust. IAS 8-ga nutakse vrdlusinformatsiooni korrigeerimist, vlja arvatud juhul, kui selline korrigeerimine on vimatu. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit esmakordselt, sisaldab jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimine ka mberhindluse reservi hulka kuuluvate kinnisvarainvesteeringutega seotud summade mberliigitamist.

Soetusmaksumuse mudel
83 IAS 8 rakendatakse kigi arvestusmeetodite muutuste kohta, mida (majandus)ksus teeb kesoleva standardi esmakordsel rakendamisel ja soetusmaksumuse mudeli valimisel. Arvestusmeetodite muutuste mju hlmab ka mberhindluse reservi hulka kuuluvate kinnisvarainvesteeringutega seotud summade mberliigitamist. Paragrahvides 27-29 esitatud vahetustehingute kigus soetatud kinnisvarainvesteeringute esmasele mtmisele kohaldatavaid nudeid rakendatakse edasiulatuvalt ksnes tulevastele tehingutele.

84

Justumiskuupev
85 (Majandus)ksus rakendab kesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

376

ET IAS 40

IAS 40 (2000) tagasivtmine

86 Kesoleva standardiga asendatakse IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud (vlja antud 2000).

377

ET IAS 41

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 41 Pllumajandus

Eesmrk
Kesoleva standardi eesmrk on stestada pllumajandusliku tegevuse arvestuslik ksitlus ja sellega seotud avalikustamise nuded.

Rakendusala
1 Kesolevat standardit rakendatakse jrgmiste pllumajandusliku tegevusega seotud objektide arvestuses: a) b) c) 2 bioloogilised varad; pllumajandustoodang saagise saamise hetkel; ja paragrahvides 34-35 ksitletud valitsusepoolne sihtfinantseerimine.

Kesolevat standardit ei rakendata jrgmiste objektide suhtes: a) b) pllumajandusliku tegevusega seotud maa (vt IAS 16 Materiaalsed phivarad ja IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud); ja pllumajandusliku tegevusega seotud immateriaalsed varad (vt IAS 38 Immateriaalsed varad).

Kesolevat standardit rakendatakse pllumajandustoodangu suhtes, mis on (majandus)ksuse bioloogiliste varade saagise saamisel toodang, ainult sellel hetkel. Prast seda rakendatakse IAS 2 Varud vi muud rakendatavat standardit. Sellest tulenevalt ei ksitle kesolev standard saagise saamisele jrgnevat pllumajandustoodangu ttlemist; niteks viinamarjade ttlemist veiniks selle veinivalmistaja poolt, kes on need viinamarjad kasvatanud. Kuigi selline ttlemine vib olla pllumajandusliku tegevuse loogiline ja loomulik jtk ning ttlemise protseduur vib mingil mral olla sarnane bioloogilisele muundamisele, kesolevas standardis esitatud pllumajandusliku tegevuse miste seda siiski ei hlma. Jrgnevas tabelis on esitatud bioloogiliste varade, pllumajandustoodangu ja prast saagise saamist ttlemise tulemusel saadud toodete nited. Bioloogilised varad Pllumajandustoodang Saagis, mis saadakse ttlemise tulemusel Lng, vaip Saematerjal Niit, riided Suhkur Juust

Lambad Puud metsaistandikus Taimed

Vill Palgid Puuvill Ligatud suhkruroog

Piimakari

Piim

378

ET IAS 41

Bioloogilised varad

Pllumajandustoodang

Saagis, mis saadakse ttlemise tulemusel Vorstid, singid Tee, tubakas Vein Tdeldud puuvili

Sead Psad Viinamarjapsad Viljapuud

Lihakeha Leht Viinamarjad Korjatud puuvili

Misted Pllumajanduslikud misted

5 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Pllumajanduslik tegevus on tegevus, mille kigus (majandus)ksus teostab bioloogiliste varade bioloogilist muundamist mgiks, pllumajandustoodanguks vi lisanduvateks bioloogilisteks varadeks.

Pllumajandustoodang on (majandus)ksuse bioloogilistest varadest saadud toode.

Bioloogiline vara on elusloom vi -taim.

Bioloogiline muundamine hlmab kasvamise, vananemise, tootmise ja paljunemise protsesse, mis phjustavad bioloogilise vara kvalitatiivseid vi kvantitatiivseid muutusi.

Bioloogilise vara rhm on sarnaste elusloomade vi -taimede kogum.

Tootmine on toodangu eraldamine bioloogilisest varast vi bioloogilise vara elutegevuse lpetamine.

Pllumajanduslik tegevus hlmab erinevaid tegevusalasid; niteks karjakasvatus, metsandus, igaaastane vi pidev saagikoristus, viljapuuaedade ja istandike harimine, lillekasvatus ja akvakultuur (sh kalakasvatus). Nendel erinevatel tegevusaladel on teatavad sarnased tunnused: a) b) vime muutuda: elusloomad ja -taimed on vimelised bioloogiliselt muunduma; muutuste juhtimine: juhtimine aitab bioloogilisele muundamisele kaasa, parandades vi vhemalt stabiliseerides protsessi toimumiseks vajalikke tingimusi (niteks toitainete sisaldus, niiskus, temperatuur, viljakus ja valgus). Selline juhtimine eristab pllumajanduslikku tegevust teistest tegevustest. Niteks selliste bioloogiliste varade

379

ET IAS 41

saagis, mille kasvamist ei ole juhitud, ei ole pllumajanduslik tegevus (niteks avamerekalapk ja metsa mahavtmine); ja c) muutuste mtmine: bioloogilise muundumise tagajrjel tekkinud kvalitatiivsete (niteks geneetilised omadused, tihedus, kpsus, rasvkihi paksus, valgusisaldus ja kiudude tugevus) vi kvantitatiivsete (niteks jrglased, kaal, kuupmeetrid, kiudude pikkus vi diameeter ja pungade arv) muutuste mtmine ja jlgimine on tavaprane juhtimisfunktsioon.

Bioloogiline muundamine toob kaasa jrgmisi tulemusi: a) vara muutub i) kasvades (looma vi taime kvantiteedi suurenemine vi kvaliteedi paranemine); ii) kahanedes (looma vi taime kvantiteedi vhenemine vi kvaliteedi halvenemine); vi iii) paljunedes (uute elusloomade vi -taimede teke); vi pllumajandustoodangu, niteks lateksi, teelehe, villa vi piima tootmine.

b)

ldmisted
8 Kesolevas standardis kasutatakse jrgmisi misteid jrgmises thenduses: Aktiivne turg on turg, kus on tidetud kik jrgmised tingimused:

a) b) c)

tooted, millega turul kaubeldakse, on homogeensed; ldjuhul on mis tahes ajal vimalik leida huvitatud ostjaid ja mjaid; ja hinnad on avalikkusele kttesaadavad.

Bilansiline (jk)maksumus on summa, milles vara on bilansis kajastatud.

iglane vrtus on summa, mille eest on teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus vimalik vahetada vara vi arveldada kohustist.

Valitsusepoolne sihtfinantseerimine on mratletud IAS 20-s sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine.

Valitsusepoolse

Vara iglane vrtus phineb selle vara praegusel asukohal ja seisukorral. Seega on niteks laudas oleva karja iglane vrtus karja turuhind, millest on maha arvatud transpordi- ja muud karja turule viimisega seotud kulud.

Kajastamine ja mtmine
10 (Majandus)ksus kajastab bioloogilist vara vi pllumajandustoodangut siis ja ainult siis, kui: a) b) (majandus)ksusel on eelnenud sndmuste tagajrjel selle vara le kontroll; sellest varast tulevikus (majandus)ksusele; ja saadav majanduslik kasu tenoliselt laekub

380

ET IAS 41

c) 11

vara iglast vrtust vi soetusmaksumust on vimalik usaldusvrselt mta.

Pllumajanduslikus tegevuses vib kontroll thendada niteks karja juriidilist omandiigust ja mrgistamist karja ostmisel, sndimisel vi vrutamisel. Tulevast majanduslikku kasu saab tavaliselt hinnata oluliste fsiliste nitajate mtmise teel. Bioloogilist vara mdetakse esmasel kajastamisel ja igal jrgneval bilansipeval iglases vrtuses, millest on maha arvatud hinnangulised mgikulutused, vlja arvatud paragrahvis 30 kirjeldatud juhul, kui iglast vrtust ei ole vimalik usaldusvrselt mta. (Majandus)ksuse bioloogilistest varadest saadud pllumajandustoodangut mdetakse saagise saamise hetkel selle iglases vrtuses, millest on maha arvatud hinnangulised mgikulutused. Mtmise tulemust loetakse soetusmaksumuseks antud kuupeval, kui hakatakse rakendama IAS 2 Varud vi mnda muud rakendatavat standardit. Mgikulutused hlmavad maaklerite ja vahendajate komisjonitasusid, reguleerivate asutuste ja kaubabrside livusid ning vrandamisega kaasnevaid makse ja livusid. Mgikulutused ei hlma transpordikulusid ega muid sarnaseid varade turuleviimisega seotud kulusid. Bioloogilise vara vi pllumajandustoodangu iglase vrtuse mramisele vib kaasa aidata bioloogilise vara vi pllumajandustoodangu rhmitamine oluliste omaduste, niteks vanuse vi kvaliteedi jrgi. (Majandus)ksus valib sellised omadused, mida turul hinna mramise alusena kasutatakse. (Majandus)ksused slmivad tihti lepinguid bioloogiliste varade vi pllumajandustoodangu mgiks tuleviku kuupeval. Lepinguhinnad ei ole iglase vrtuse mramisel alati olulised, sest iglane vrtus peegeldab antud hetke turgu, kus huvitatud ostja ja mja viksid tehingu slmida. Seetttu ei korrigeerita lepingu olemasolu tttu bioloogilise vara vi pllumajandustoodangu iglast vrtust. Mnikord vib bioloogilise vara vi pllumajandustoodangu mgileping olla kahjulik leping (mratletud IAS 37-s Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad). Kahjulike lepingute suhtes rakendatakse IAS 37. Kui bioloogilise vara vi pllumajandustoodangu osas on olemas aktiivne turg, siis on sellel turul noteeritud hind vara iglase vrtuse mramiseks sobiv alus. Kui (majandus)ksusel on ligips erinevatele aktiivsetele turgudele, siis kasutab ta kige asjakohasemat turgu. Niteks kui (majandus)ksusel on ligips kahele erinevale aktiivsele turule, siis kasutatakse selle turu hindu, mida tulevikus tenoliselt kasutatakse. Kui aktiivset turgu ei eksisteeri, siis mratakse iglane vrtus he vi mitme jrgmise nitaja alusel (kui need on kttesaadavad): a) b) c) viimase turutehingu hind eeldusel, et majanduslikud tingimused ei ole selle tehingu ja bilansipeva vahelisel perioodil oluliselt muutunud; samalaadsete varade turuhinnad, korrigeerituna erinevuste peegeldamiseks; ja tstusharu ldine hinnatase, niteks puuviljaistanduse vrtus vljendatuna eksportaluste, mahuhikute vi hektarite kohta vi karja vrtus vljendatuna liha kilogrammi kohta.

12

13

14

15

16

17

18

19

Mnikord vivad paragrahvis 18 esitatud nitajad anda erinevaid tulemusi bioloogilise vara vi pllumajandustoodangu iglase vrtuse suhtes. (Majandus)ksus analsib nende erinevuste phjusi, et juda iglase vrtuse kige usaldusvrsema hinnanguni iglaste vrtuste phjendatud hinnangute suhteliselt kitsas vahemikus. Mnel juhul ei pruugi bioloogilise vara hetkeseisundile vastavaid turuhindu eksisteerida. Sel juhul kasutab (majandus)ksus iglase vrtuse mramiseks varaga seotud eeldatavate netorahavoogude ndisvrtust, diskonteerituna hetke maksueelse turuintressimraga. Eeldatavate netorahavoogude ndisvrtuse arvutamise eesmrk on bioloogilise vara iglase vrtuse mramine selle praeguses asukohas ja seisukorras. (Majandus)ksus vtab seda arvesse sobiva diskontomra mramisel ja eeldatavate netorahavoogude prognoosimisel. Bioloogilise vara praegune seisukord vlistab kik vrtuse suurenemised tiendava bioloogilise muundamise ja (majandus)ksuse tulevaste toimingute tagajrjel (niteks tulevase bioloogilise muundamise edendamise, saagise ja mgiga seotud toimingud).

20

21

381

ET IAS 41

22

(Majandus)ksus ei vta arvesse rahavoogusid varade finantseerimisest, maksustamisest vi bioloogiliste varade taastamisest prast saagise saamist, niteks prast raiet uute puude istutamise maksumust. Mitteseotud poolte vahelise tehingu hinna kokkuleppimisel arvestavad teadlikud ja huvitatud ostjad ja mjad ka rahavoogude kikumise vimalusega. Seega peegeldab iglane vrtus sellise kikumise vimalikkust. Sellega seoses vtab (majandus)ksus rahavoogude eeldatavat vimalikku kikumist arvesse kas prognoositavates rahavoogudes, diskontomras vi mingis nende kombinatsioonis. Diskontomra kindlaksmramiseks kasutab (majandus)ksus samu eeldusi, mida ta kasutab ka rahavoogude prognoosimisel, et vltida nende eelduste topeltarvestamist vi ignoreerimist. Soetusmaksumus vib mnikord olla ligikaudu vrdne iglase vrtusega, eriti kui: a) b) esialgsest kulutusest alates ei ole olulist bioloogilist muundumist toimunud (niteks vahetult enne bilansipeva istutatud viljapuuistikud); vi bioloogilise muundumise mju hinnale ei ole eeldatavasti oluline (niteks 30-aastase elutskliga mnniistandiku esialgne juurdekasv).

23

24

25

Bioloogilised varad on tihti fsiliselt maa kljes kinni (niteks puud metsaistandikus). Maa kljes kinni olevate bioloogiliste varade osas ei pruugi eraldi aktiivset turgu eksisteerida, kuid see vib olemas olla kombineeritud varade osas, st bioloogilise vara, arendamata maa ja maaparanduse osas kogumina. (Majandus)ksus vib bioloogiliste varade iglase vrtuse mramiseks kasutada kombineeritud varade kohta kivat informatsiooni. Niteks vib bioloogiliste varade iglase vrtuse saamiseks lahutada kombineeritud varade iglasest vrtusest maa ja maaparanduste iglase vrtuse.

Kasumid ja kahjumid
26 Kasumeid ja kahjumeid, mis on tekkinud bioloogilise vara esmasel kajastamisel iglases vrtuses (millest on maha arvatud hinnangulised mgikulutused), ning kasumeid ja kahjumeid bioloogilise vara iglase vrtuse (millest on maha arvatud hinnangulised mgikulutused) muutusest kajastatakse selle perioodi kasumis vi kahjumis, millal nad tekkisid. Bioloogilise vara esmasel kajastamisel vib tekkida kahjum, kuna bioloogilise vara iglase vrtuse mramiseks arvatakse maha hinnangulised mgikulutused. Bioloogilise vara esmasel kajastamisel vib tekkida ka kasum, niteks vasika sndimisel. Kasumeid ja kahjumeid, mis on tekkinud pllumajandustoodangu esmasest kajastamisest iglases vrtuses, millest on maha arvatud hinnangulised mgikulutused, kajastatakse selle perioodi kasumis vi kahjumis, millal nad tekkisid. Kasum vi kahjum vib tekkida pllumajandustoodangu esmasel kajastamisel saagise saamise tulemusena.

27

28

29

Kui iglast vrtust ei ole vimalik usaldusvrselt mta

30 Eeldatakse, et bioloogilise vara iglast vrtust saab hinnata usaldusvrselt. Kuid seda eeldust saab mber lkata ainult sellise bioloogilise vara esmasel kajastamisel, mille turuphised hinnad vi vrtused ei ole kttesaadavad ja mille alternatiivsed iglase vrtuse hinnangud tunnistatakse selgelt ebausaldusvrseks. Sellisel juhul mdetakse seda bioloogilist vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud igasugune akumuleeritud kulum ja akumuleeritud kahjum vara vrtuse langusest. Kui sellise bioloogilise vara iglane vrtus on saanud usaldusvrselt mdetavaks, mdab (majandus)ksus seda tema iglases vrtuses, millest on maha arvatud hinnangulised mgikulutused. Kui bioloogiline phivara vastab mgiks hoitavaks liigitamise kriteeriumitele (vi kuulub mgigruppi, mis on liigitatud mgiks hoitavaks) koosklas IFRS 5-ga Mgiks hoitavad phivarad ja lpetatud tegevusvaldkonnad, eeldatakse, et tema iglast vrtust saab usaldusvrselt hinnata.

382

ET IAS 41

31

Paragrahvis 30 esitatud eeldust vib mber lkata ainult esmasel kajastamisel. (Majandus)ksus, mis on bioloogilist vara eelnevalt mtnud iglases vrtuses, millest on maha arvatud hinnangulised mgikulutused, jtkab bioloogilise vara mtmist iglases vrtuses, millest on maha arvatud hinnangulised mgikulutused, kuni bioloogilise vara mmiseni. (Majandus)ksus mdab pllumajandustoodangut saagise saamise hetkel iglases vrtuses, millest on maha arvatud hinnangulised mgikulutused. Kesolev standard lhtub seisukohast, et pllumajandustoodangu iglast vrtust on vimalik saagise saamise hetkel alati usaldusvrselt mta. Soetusmaksumuse, akumuleeritud kulumi ja vrtuse langusest tuleneva akumuleeritud kahjumi mramisel arvestab (majandus)ksus IAS 2-ga Varud, IAS 16-ga Materiaalsed phivarad ja IAS 36-ga Varade vrtuse langus.

32

33

Valitsusepoolne sihtfinantseerimine
34 iglases vrtuses (millest on maha arvatud hinnangulised mgikulutused) mdetava bioloogilise varaga seotud tingimusteta valitsusepoolset sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis ja ainult siis, kui valitsusepoolne sihtfinantseerimine muutub kttesaadavaks. Kui iglases vrtuses (millest on maha arvatud hinnangulised mgikulutused) mdetava bioloogilise varaga seotud valitsusepoolne sihtfinantseerimine on tingimuslik (kaasa arvatud juhul, kui sihtfinantseerimine keelab (majandus)ksusel mingi teatud pllumajandusliku tegevusega tegelda), siis kajastab (majandus)ksus valitsusepoolset sihtfinantseerimist tuluna siis ja ainult siis, kui sellega seotud tingimused on tidetud. Valitsusepoolse sihtfinantseerimise tingimused vivad olla erinevad. Niteks vib olla nutud, et (majandus)ksus peab maad harima mingis teatud kohas viis aastat ja lhema kui viieaastase tegevuse korral selles kohas on (majandus)ksus kohustatud kogu valitsusepoolse sihtfinantseerimise tagastama. Sel juhul ei kajastata valitsusepoolset sihtfinantseerimist tuluna enne viie aasta mdumist. Kui aga osa valitsusepoolsest sihtfinantseerimisest on lubatud lhtudes mdunud ajast silitada, siis kajastab (majandus)ksus sihtfinantseerimise tuluna proportsionaalselt ajale. Kui valitsusepoolne sihtfinantseerimine on seotud bioloogilise varaga, mida mdetakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja vrtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumid (vt paragrahv 30), siis rakendatakse IAS 20 Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine. Kesolev standard kehtestab IAS 20-st erineva ksitluse, kui valitsusepoolne sihtfinantseerimine on seotud bioloogilise varaga, mida mdetakse iglases vrtuses, millest on maha arvatud hinnangulised mgikulutused, vi kui valitsusepoolne sihtfinantseerimine neb ette, et ei tegelda mingi teatud pllumajandusliku tegevusega. IAS 20 rakendatakse ainult siis, kui valitsusepoolne sihtfinantseerimine on seotud bioloogilise varaga, mida mdetakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja vrtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumid.

35

36

37

38

Avalikustamine
39 Kehtetu

ldnuded
40 (Majandus)ksus avalikustab aruandeperioodi kasumi vi kahjumi summa, mis on saadud bioloogiliste varade ja pllumajandustoodangu esmasest kajastamisest ning bioloogiliste varade iglase vrtuse (millest on maha arvatud hinnangulised mgikulutused) muutustest. (Majandus)ksus kirjeldab kikide bioloogiliste varade rhmi. Paragrahvis 41 nutud teave avalikustatakse kas jutustava vi koguselise kirjeldusena.

41 42

383

ET IAS 41

43

(Majandus)ksusel soovitatakse esitada kikide bioloogiliste varade rhmade koguseline kirjeldus, tuues eraldi vlja tarbitavad ja tootvad bioloogilised varad vi kpsed ja ebakpsed bioloogilised varad, olenevalt sobivast jaotusest. Niteks vib (majandus)ksus avalikustada tarbitavate bioloogiliste varade ja tootvate bioloogiliste varade bilansilised (jk)maksumused rhmade likes. Need rhmad vib (majandus)ksus veel edasi jagada kpseteks ja ebakpseteks varadeks. Sellised eristused annavad teavet, mis vib olla kasulik tulevaste rahavoogude ajastuse mramisel. (Majandus)ksus avalikustab nimetatud eristuste tegemise alused. Tarbitavad bioloogilised varad on need, mida muudetakse pllumajandustoodanguks vi mida makse bioloogiliste varadena. Tarbitavad bioloogilised varad on niteks lihaloomade eluskari, mgiks kasvatatav eluskari, kala kalakasvatustes, pllukultuurid nagu mais ja nisu ning kasvatatavad puud. Tootvad bioloogilised varad on bioloogilised varad, mis ei ole tarbitavad varad; niteks piimakari, viinamarjapsad, viljapuud ja puud, millelt saadakse kttematerjali, jttes puu alles. Tootvad bioloogilised varad ei ole pllumajandustoodang, vaid pigem isetaastuvad varad. Bioloogilised varad saab liigitada kpseteks ja ebakpseteks bioloogilisteks varadeks. Kpsed bioloogilised varad on need, mis on saavutanud kpsuse (tarbitavate bioloogiliste varade puhul) vi annavad regulaarselt saaki (tootvate bioloogiliste varade puhul). Juhul kui seda ei ole kajastatud mujal kui finantsaruannetega koos avaldatud teabes, siis kirjeldab (majandus)ksus ka jrgmist: a) b) iga bioloogiliste varade rhmaga seotud tegevuste olemus; ja mitterahalised nitajad vi hinnangud fsiliste koguste kohta: i) ii) (majandus)ksuse kigi bioloogiliste varade rhmade kohta perioodi lpul; ja perioodi jooksul saadud pllumajandustoodangu kohta.

44

45

46

47

(Majandus)ksus avalikustab meetodid ja olulised eeldused, mida on kasutatud iga pllumajandustoodangu rhma iglase vrtuse mramisel saagise saamise hetkel ja iga bioloogiliste varade rhma iglaste vrtuste mramisel. (Majandus)ksus avalikustab perioodi jooksul toodetud pllumajandustoodangu iglase vrtuse (millest on maha arvatud hinnangulised mgikulutused) mratuna saagise saamise hetkel. (Majandus)ksus avalikustab: a) piiratud omandiigusega bioloogiliste varade olemasolu ja bilansilised (jk)maksumused ning kohustiste eest tagatisena panditud bioloogiliste varade bilansilised (jk)maksumused; bioloogiliste varade arendamiseks tulevikukohustuste summa; ja vi omandamiseks vetud siduvate

48

49

b) c) 50

pllumajandusliku tegevusega seotud finantsriski maandamise strateegiad.

(Majandus)ksus esitab bioloogiliste varade aruandeperioodi alguse ja lpu bilansiliste (jk)maksumuste muutuste vrdluse. Vrdlus peab sisaldama: a) b) c) iglase vrtuse, millest on maha arvatud hinnangulised mgikulutused, muutustest tingitud kasumit vi kahjumit; ostudest tulenevaid suurenemisi; vhenemisi mgi tulemusena ja bioloogilistele varade mgiks hoitavaks (vi mgigruppi, mis on liigitatud mgiks hoitavaks) liigitamise tulemusena koosklas IFRS 5-ga; saagisest tulenevaid vhenemisi; rihendustest tulenevaid suurenemisi;

d) e)

384

ET IAS 41

f)

valuutakursside netovahet tulenevalt finantsaruannete erinevasse esitusvaluutasse, ning vlismaise riksuse aruandva (majandus)ksuse esitusvaluutasse; ja muid muutusi.

mberarvestamisest mberarvestamisest

g) 51

Bioloogilise vara iglane vrtus, millest on maha arvatud hinnangulised mgikulutused, vib muutuda seoses fsiliste muutuste vi turuhinna muutustega. Aruandeperioodi tulemuse ja tulevikuvljavaadete hindamiseks on kasulik eraldi avalikustada fsilised muutused ja turuhinna muutused, eriti juhul, kui tootmistskkel on pikem kui aasta. Sellisel juhul soovitatakse (majandus)ksusel eraldi avalikustada iglase vrtuse (millest on maha arvatud hinnangulised mgikulutused) muutuste summad, mis kajastuvad kasumis vi kahjumis seoses fsiliste muutustega ja turuhinna muutustega. Kui tootmistskkel on lhem kui aasta, siis on see informatsioon tavaliselt vhem kasulik, niteks kanakasvatuse vi viljakasvatuse korral. Bioloogilisel muundumisel on mitmeid vorme kasvamine, vananemine, tootmine ja paljunemine ja kik need on jlgitavad ja mdetavad. Kigil neil fsilistel muutustel on otsene side tulevase majandusliku kasuga. Bioloogilise vara iglase vrtuse muutus saagikoristuse tagajrjel on samuti fsiline muutus. Pllumajanduslik tegevus on tihti seotud ilmastikust, haigustest ja muudest loodusest tingitud riskidega. Kui toimub sndmus, mis phjustab olulise tulu vi kulu, avalikustatakse selle tulu vi kulu olemus ja summa koosklas IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine. Niteks toimitakse nii viirushaiguse puhangu, leujutuste, rnga pua vi klma ja putukate rnnaku korral.

52

53

Lisainformatsiooni avalikustamise nuded, kui bioloogilise vara iglast vrtust ei ole vimalik usaldusvrselt mta
54 Kui (majandus)ksus mdab bioloogilisi varasid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja vrtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumid (vt paragrahv 30) perioodi lpul, siis avalikustab (majandus)ksus selliste bioloogiliste varade osas: a) b) c) d) e) f) 55 bioloogilise vara kirjelduse; selgituse, miks iglast vrtust ei ole vimalik usaldusvrselt mta; kui vimalik, siis vahemiku, millesse tenoliselt langeksid iglase vrtuse hinnangud; kasutatud kulumiarvestuse meetodi; kasulikud eluead vi kasutatud kulumimrad; ja aruandeperioodi alguse ja lpu bilansilise soetusmaksumuse ja akumuleeritud kulumi (koos vrtuse langusest tuleneva akumuleeritud kahjumiga).

Kui (majandus)ksus mdab kesoleval perioodil bioloogilisi varasid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja vrtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumid (vt paragrahv 30), siis avalikustab (majandus)ksus kik selliste bioloogiliste varade mmise tulemusel kajastatud kasumid ja kahjumid ning esitab paragrahvis 50 nutud vrdluses eraldi nende bioloogiliste varadega seotud summad. Lisaks sisaldab see vrdlus jrgmisi nende bioloogiliste varadega seotud ja kasumis vi kahjumis sisalduvaid summasid: a) b) c) vrtuse langusest tingitud kahjumid; vrtuse langusest tingitud kahjumite thistamised; ja kulum.

56

Kui eelnevalt soetusmaksumuses (millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja vrtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumid) mdetud bioloogiliste varade iglane vrtus

385

ET IAS 41

osutub kesoleva perioodi jooksul usaldusvrselt (majandus)ksus selle bioloogilise vara osas: a) b) c) bioloogilise vara kirjelduse;

mdetavaks,

siis

avalikustab

selgituse, miks iglane vrtus on osutunud usaldusvrselt mdetavaks; ja muutuse mju.

Valitsusepoolne sihtfinantseerimine
57 (Majandus)ksus avalikustab kesoleva standardi rakendusalasse jva pllumajandusliku tegevuse osas jrgmise teabe: a) b) c) finantsaruannetes kajastatud valitsusepoolse sihtfinantseerimise olemus ja ulatus; valitsusepoolse sihtfinantseerimisega seotud titmata tingimused ja muud tingimuslikud asjaolud; ja eeldatav valitsusepoolse sihtfinantseerimise taseme oluline langus.

Justumiskuupev ja leminek
58 Kesolevat standardit rakendatakse aruandeaasta finantsaruannete suhtes, mis ksitlevad 1. jaanuaril 2003 vi prast seda algavaid perioode. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit enne 1. jaanuari 2003 algavate perioodide suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. Kesolev standard ei kehtesta konkreetseid leminekustteid. Kesoleva standardi kasutuselevtmist arvestatakse koosklas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead.

59

386

ET - IFRS 1

Rahvusvaheline finantsaruandlusstandard IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevtt

Eesmrk
1 Kesoleva IFRS-i eesmrk on tagada, et (majandus)ksuse esimesed IFRS finantsaruanded ning vahefinantsaruanded sisaldaksid nende finantsaruannete poolt hlmatava perioodi osa kohta kvaliteetset teavet, mis: a) b) c) on kasutajatele lbipaistev ja vrreldav kigi esitatud perioodide osas; pakub sobiva lhtepunkti arvestuse pidamiseks rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS-ide) kohaselt; ning on esitatav kulutustega, mis ei leta kasutajate poolt saadavat kasu.

Rakendusala
2 (Majandus)ksus rakendab kesolevat IFRS-i: a) b) 3 oma esimestes IFRS finantsaruannetes; ning igas vahefinantsaruandes (kui neid koostatakse), mille ta esitab koosklas IAS Vahefinantsaruandlus oma esimeste IFRS finantsaruannetega hlmatud perioodi osa kohta. 34-ga

(Majandus)ksuse esimesed IFRS finantsaruanded on esimesed aruandeaasta finantsaruanded, milles (majandus)ksus rakendab IFRS-e ning esitab selgesnalise ja tingimusteta kinnituse finantsaruannete IFRSidele vastavuse kohta. IFRS-ide kohased finantsaruanded on (majandus)ksuse esimesed IFRS finantsaruanded, kui (majandus)ksus niteks: a) esitas oma kige viimased finantsaruanded: i) ii) iii) iv) v) b) c) d) riigisiseste nuete kohaselt, mis kikides aspektides ei ole koosklas IFRS-idega; vastavuses IFRS-idega kikides aspektides, vlja arvatud see, et finantsaruanded ei sisaldanud selgesnalist ja tingimusteta kinnitust, et need olid IFRS-idega vastavuses; mis sisaldasid selgesnalist kinnitust vastavuse kohta mnedele, kuid mitte kikidele IFRSidele; riigisiseste nuete kohaselt, mis ei vasta IFRS-idele, kasutades mnesid ksikuid IFRS-e objektide arvestamisel, mille kohta riiklikud nuded puudusid; vi riigisiseste nuete kohaselt, esitades mnede summade suhtes vrdluse IFRS-ide kohaselt mratud vastavate summadega;

koostas ja esitas IFRS finantsaruanded vaid sisekasutuseks, neid (majandus)ksuse omanikele vi teistele vliskasutajatele kttesaadavaks tegemata; koostas IFRS-ide kohase aruandluspaketi konsolideerimiseks, koostamata tielikku finantsaruannete komplekti, mis on mratletud IAS 1-s Finantsaruannete esitamine; vi ei esitanud finantsaruandeid eelnevate perioodide kohta.

387

ET - IFRS 1

Kesolevat IFRS-i rakendatakse vaid siis, kui (majandus)ksus vtab IFRS-id esmakordselt kasutusele. Seda ei rakendata, kui (majandus)ksus niteks: a) lpetab riigisiseste nuete kohaste finantsaruannete esitamise, olles varem esitanud need ja ka teise finantsaruannete komplekti, mis sisaldas selgesnalist ja tingimusteta kinnitust IFRS-idele vastavuse kohta; esitas eelmisel aastal finantsaruanded riigisiseste nuete kohaselt ja need finantsaruanded sisaldasid selgesnalist ja tingimusteta kinnitust IFRS-idele vastavuse kohta; vi esitas eelmisel aastal finantsaruanded, mis sisaldasid selgesnalist ja tingimusteta kinnitust IFRS-idele vastavuse kohta, vaatamata sellele, et audiitorid vljastasid nende finantsaruannete kohta mrkustega jreldusotsuse.

b) c)

Kesolevat IFRS-i ei rakendata arvestusmeetodite muutuste suhtes, mida on teinud (majandus)ksus, mis juba kasutab IFRS-e. Selliste muutuste kohta kehtivad: a) b) arvestusmeetodite muutuste nuded, mis on esitatud IAS 8-s Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead; ja tpsed leminekunuded teistes IFRS-ides.

Kajastamine ja hindamine IFRS algbilanss

6 (Majandus)ksus koostab ja esitab IFRS algbilansi IFRS-idele lemineku kuupeva seisuga. See on IFRS-idel phineva arvestuse lhtepunkt. (Majandus)ksus ei pea esitama IFRS algbilanssi oma esimestes IFRS finantsaruannetes.

Arvestusmeetodid
7 (Majandus)ksus kasutab samu arvestusmeetodeid oma IFRS algbilansis ja kikide perioodide suhtes, mis on tema esimestes IFRS finantsaruannetes esitatud. Sellised arvestusmeetodid peavad olema vastavuses kikide IFRS-idega, mis esimeste IFRS finantsaruannete aruandekuupeval kehtivad, vlja arvatud paragrahvides 1334B, 36A-36C ja 37 stestatud erandite korral. (Majandus)ksus ei rakenda IFRS-ide erinevaid versioone, mis kehtisid varasematel kuupevadel. (Majandus)ksus vib rakendada uut, veel mittekohustuslikku IFRS-i, kui see lubab varajast rakendamist. Nide: IFRS-ide viimaste versioonide jrjepidev rakendamine Taust (Majandus)ksuse A esimeste IFRS finantsaruannete aurandekuupev on 31. detsember 2005. (Majandus)ksus A otsustab esitada nendes aruannetes vrdlusinformatsiooni vaid he aasta kohta (vt paragrahv 36). Seetttu on tema IFRS-idele lemineku kuupev 1. jaanuar 2004 (vi vrreldavalt 31. detsember 2003). (Majandus)ksus A esitas finantsaruanded eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt igal aastal 31. detsembri seisuga, kaasa arvatud 31. detsember 2004. Nuete rakendamine (Majandus)ksus A on kohustatud rakendama kehtivaid IFRS-e perioodide suhtes, mis lpevad 31. detsembril 2005, jrgmiselt: a) koostades oma IFRS algbilansi 1. jaanuar 2004 seisuga; ja

388

ET - IFRS 1

Nide: IFRS-ide viimaste versioonide jrjepidev rakendamine b) koostades ja esitades oma bilansi 31. detsembri 2005 seisuga (sealhulgas vrdlusinformatsioon 2004. aasta kohta), kasumiaruande, omakapitali muutuste aruande ja rahavoogude aruande 31. detsember 2005 lppeva aasta kohta (sealhulgas vrdlusinformatsioon 2004. aasta kohta) ja lisad (sealhulgas vrdlusinformatsioon 2004. aasta kohta). Kui uus IFRS ei ole veel kohustuslik, kuid lubab varasemat rakendamist, on (majandus)ksusel A lubatud, kuid mitte kohustuslik seda IFRS-i rakendada oma esimestes IFRS finantsaruannetes.

Teiste IFRS-ide leminekustteid rakendatakse arvestusmeetodite muutuste suhtes, mis on tehtud juba IFRS-e kasutava (majandus)ksuse poolt; neid ei rakendata esmakordse kasutuselevtja IFRS-idele lemineku suhtes, vlja arvatud paragrahvides 25D, 34A ja 34B stestatud juhtudel. Vlja arvatud paragrahvides 1334B ja 36A36C stestatu, IFRS algbilansis (majandus)ksus: a) b) c) kajastab varad ja kohustised, mille kajastamist IFRS-ides nutakse; ei kajasta objekte varade ja kohustistena, kui IFRS-ides sellist kajastamist ei lubata; liigitab mber objektid, mida ta eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt kajastas ht tpi varana, kohustisena vi omakapitali osana, kuid mis IFRS-ide kohaselt on teist tpi vara, kohustis vi omakapitali osa; ning rakendab IFRS-e kikide bilansis kajastatud varade ja kohustiste mtmisel.

10

d) 11

Arvestusmeetodid, mida (majandus)ksus oma IFRS algbilansis kasutab, vivad erineda neist, mida ta sama kuupeva kohta kasutas koosklas eelmise raamatupidamistavaga (GAAP). IFRS-idele lemineku kuupevale eelnenud sndmuste ja tehingute kajastamine phjustab korrigeerimisi. Seetttu kajastab (majandus)ksus neid korrigeerimisi jaotamata kasumis (vi kui on asjakohane, muus omakapitali kategoorias) IFRS-idele lemineku kuupeva seisuga. Kesolev IFRS kehtestab kaks rhma erandeid phimtte suhtes, et (majandus)ksuse IFRS algbilanss peab vastama igale IFRS-ile: a) b)

12

paragrahvid 1325G ja 36A36C annavad vabastuse teiste IFRS-ide teatud nuetest;

paragrahvid 2634B keelavad teiste IFRS-ide mningate aspektide tagasiulatuvat rakendamist.

Vabastused teistest IFRS-idest

13 (Majandus)ksus vib otsustada kasutada ht vi mitut jrgmist vabastust: a) b) c) d) e) f) g) h) i) rihendused (paragrahv 15); iglane vrtus vi mberhindlus tuletatud soetusmaksumusena (paragrahvid 16-19); hvitised ttajale (paragrahvid 20 ja 20A); kumulatiivsed kursivahed (paragrahvid 21 ja 22); liitfinantsinstrumendid (paragrahv 23); ttarettevtete, sidusettevtete ja hisettevtmiste varad ja kohustised (paragrahvid 24 ja 25); varasemalt kajastatud finantsinstrumentide liigituse kindlaksmramine (paragrahv 25A); aktsiaphised maksetehingud (paragrahvid 25B ja 25C); kindlustuslepingud (paragrahv 25D);

389

ET - IFRS 1

j) k) l)

eemaldamiskohustised, mis sisalduvad phivara maksumuses (paragrahv 25E); rendid (paragrahv 25F); ja finantsvarade vi finantskohustiste esmasel kajastamisel mdetud iglane vrtus (paragrahv 25G).

(Majandus)ksus ei rakenda neid vabastusi analoogia phjal teiste objektidega. 14 Mned allpool esitatud vabastused viitavad iglasele vrtusele. IFRS 3-s rihendused selgitatakse, kuidas mrata kindlaks rihenduses omandatud eristatavate varade ja kohustiste iglast vrtust. (Majandus)ksus rakendab neid selgitusi, et mrata kesoleva IFRS-i kohaselt kindlaks iglane vrtus, vlja arvatud juhul, kui mni muu IFRS sisaldab konkreetsemaid juhiseid knealuse vara vi kohustise iglase vrtuse kindlaksmramiseks. Nii kindlaksmratud iglased vrtused peavad peegeldama olukorda, mis eksisteeris vrtuse kindlaksmramise kuupeval.

rihendused
15 (Majandus)ksus rakendab enne IFRS-idele leminekut kajastatud rihenduste suhtes lisa B nudeid.

iglane vrtus vi mberhindlus tuletatud soetusmaksumusena

16 17 (Majandus)ksus vib otsustada mta materiaalse phivara objekti IFRS-idele lemineku kuupeva seisuga iglases vrtuses ja kasutada seda iglast vrtust objekti tuletatud soetusmaksumusena antud kuupeva seisuga. Esmakordne kasutuselevtja vib otsustada kasutada eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt IFRS-idele lemineku kuupeva seisuga vi enne seda lbiviidud materiaalse phivara objekti mberhindlust objekti tuletatud soetusmaksumusena mberhindluse kuupeva seisuga, kui mberhinnatud vrtus oli mberhindluse kuupeval ldjoontes vrreldav: a) b) 18 iglase vrtusega; vi IFRS-ide kohase soetusmaksumuse vi amortiseeritud soetusmaksumusega, mida on korrigeeritud niteks kajastamaks ldise vi mne spetsiifilise hinnaindeksi muutusi.

Paragrahvide 16 ja 17 valikuid saab kasutada ka: a) b) kinnisvarainvesteeringute puhul, kui (majandus)ksus Kinnisvarainvesteeringud esitatud soetusmaksumuse mudelit; ja immateriaalse vara puhul, mis vastab: i) ii) IAS 38-s Immateriaalse varad esitatud kajastamiskriteeriumitele (sealhulgas algse soetusmaksumuse usaldusvrne mtmine); ja IAS 38-s esitatud mberhindamiskriteeriumitele (sealhulgas aktiivse turu olemasolu). otsustab kasutada IAS 40-s

(Majandus)ksus ei vi kasutada neid valikuid muude varade vi kohustiste suhtes. 19 Esmakordne kasutuselevtja vib olla mranud tuletatud soetusmaksumuse eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt mnedele vi kikidele oma varadele ja kohustistele, mtes nende iglast vrtust mingil kindlal kuupeval seoses taoliste sndmustega nagu erastamine vi vrtpaberite avalik pakkumine. Ta vib kasutada sellist sndmusephist iglase vrtuse mtmist IFRS-ide kohase tuletatud soetusmaksumusena mtmise kuupeval.

Hvitised ttajatele
20 Koosklas IAS 19-ga Hvitised ttajatele vib (majandus)ksus otsustada kasutada koridori-meetodit, mis jtab mned aktuaarsed kasumid ja kahjumid kajastamata. Selle lhenemise tagasiulatuva rakendamise kohaselt tuleb (majandus)ksusel jagada kumulatiivsed aktuaarsed kasumid ja kahjumid plaani algusest kuni IFRS-idele lemineku kuupevani kajastatavaks ja mittekajastatavaks osaks. Esmakordne kasutuselevtja vib siiski otsustada kajastada kiki kumulatiivseid aktuaarseid kasumeid ja kahjumeid IFRS-idele lemineku kuupeva

390

ET - IFRS 1

seisuga, isegi kui ta hilisemate aktuaarsete kasumite ja kahjumite suhtes kasutab koridori-meetodit. Kui esmakordne kasutuselevtja seda valikut kasutab, rakendab ta seda kikide plaanide suhtes. 20A (Majandus)ksus vib avalikustada IAS 19 paragrahvi 120A punktis p nutud summad, sest need summad mratakse kindlaks iga aruandeperioodi kohta edasiulatuvalt alates IFRS-idele lemineku kuupevast.

Kumulatiivsed kursivahed
21 IAS 21-s Valuutakursside muutuste mjud nutakse, et (majandus)ksus: a) b) liigitaks mned valuutakursivahed omakapitali eraldi komponendiks; ja vlismaise riksuse vrandamise korral kannaks kumulatiivsed kursivahed antud vlismaise riksuse suhtes (sealhulgas vajadusel vastavate riskimaandamisinstrumentidega seotud kasumi ja kahjumi) le kasumiaruandes vrandamise kasumi vi kahjumi osana.

22

Esmakordne kasutuselevtja ei pea neid nudeid titma kumulatiivsete kursivahede suhtes, mis eksisteerisid IFRS-idele lemineku kuupeva seisuga. Kui esmakordne kasutuselevtja seda vabastust kasutab, siis: a) b) loetakse kikide vlismaiste riksustega seotud kumulatiivsed kursivahed IFRS-idele lemineku kuupeva seisuga nulliks; ning hilisema vlismaise riksuse vrandamise kasumi vi kahjumi arvestamisel tuleb enne IFRS-idele lemineku kuupeva tekkinud kursivahed vlja arvata ja hiljem tekkinud kursivahed kaasata.

Liitfinantsinstrumendid
23 IAS 32-s Finantsinstrumendid: avalikustamine nutakse, et (majandus)ksus jagaks liitfinantsinstrumendi selle omandamisel eraldi kohustise ja omakapitali komponentideks. Kui kohustise komponenti enam ei eksisteeri, hlmab IAS 32 tagasiulatuv rakendamine omakapitali kahte ossa eraldamise. Esimene osa on jaotamata kasumis ja kujutab endast kohustise komponendilt arvestatud kumulatiivset intressi. Teine osa kujutab endast algset omakapitali komponenti. Kesoleva IFRS-i kohaselt ei pea esmakordne kasutuselevtja neid kaht osa eristama, kui kohustise komponenti IFRS-idele lemineku kuupeva seisuga enam ei eksisteeri.

Ttarettevtete, sidusettevtete ja hisettevtmiste varad ja kohustised

24 Kui ttarettevttest saab esmakordne kasutuselevtja hiljem kui tema emaettevttest, kajastab ttarettevte enda finantsaruannetes oma varasid ja kohustisi kas: a) bilansilistes (jk)maksumustes, mida oleks kasutatud emaettevtte konsolideeritud finantsaruannetes emaettevtte IFRS-idele lemineku kuupeva seisuga, kui seoses konsolideerimisprotseduuridega ja rihenduse, mille raames emaettevtte ttarettevtte omandas, mjude arvestamisega ei ole tehtud mingeid korrigeerimisi; vi bilansilistes (jk)maksumustes ttarettevtte IFRS-idele lemineku kuupeva seisuga, nagu see on nutud kesoleva IFRS-i muudes osades. Need bilansilised (jk)maksumused vivad erineda punktis a kirjeldatust: i) ii) kui kesoleva IFRS-i kohaste vabastuste tagajrjeks on mtmised, mis sltuvad IFRS-idele lemineku kuupevast. kui ttarettevtte finantsaruannetes kasutatavad arvestusmeetodid erinevad konsolideeritud finantsaruannetes kasutatutest. Niteks vib ttarettevte kasutada arvestusmeetodina IAS 16 Materiaalsed phivarad kohaselt soetusmaksumuse mudelit, samal ajal kui kontsern kasutab mberhindluse mudelit.

b)

Analoogne valikuvimalus on sidusettevttel vi hisettevtmisel, mis saab esmakordseks kasutuselevtjaks hiljem kui (majandus)ksus, millel on tema le mrkimisvrne mju vi hine kontroll. 25 Kui (majandus)ksus saab esmakordseks kasutuselevtjaks prast oma ttarettevtet (vi sidusettevtet vi hisettevtmist), mdab (majandus)ksus oma konsolideeritud finantsaruannetes ttarettevtte (vi

391

ET - IFRS 1

sidusettevtte vi hisettevtmise) varasid ja kohustisi samas bilansilises (jk)maksumuses kui ttarettevte (vi sidusettevte vi hisettevtmine) oma finantsaruannetes, prast konsolideerimise ja kapitaliosaluse meetodi korrigeerimise ja rihenduse, mille raames (majandus)ksus ttarettevtte omandas, mjude arvesse vtmist. Kui emaettevte saab oma konsolideerimata finantsaruannete suhtes esmakordseks kasutuselevtjaks enne vi prast kui konsolideeritud finantsaruannete suhtes, mdab ta oma varasid ja kohustisi mlemates finantsaruannetes samades summades, vlja arvatud konsolideerimise korrigeerimised.

Varem kajastatud finantsinstrumentide mratlemine

25A IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine lubab finantsvara selle esmasel kajastamisel mratleda mgivalmis olevana vi finantsinstrumendina (tingimusel, et see vastab teatud kriteeriumitele), et seda saaks mratleda iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatava finantsvara vi -kohustisena. Vaatamata sellele nudele kehtivad erandid jrgmiste asjaolude korral: a) b) kikidel (majandus)ksustel on lubatud teha mratlus mgivalmis varaks IFRS-idele lemineku kuupeval. (majandus)ksusel, mis esitab oma esimesed IFRS finantsaruanded aruandeaasta kohta, mis algab 1. septembril 2006 vi hiljem, on lubatud mratleda IFRS-idele lemineku kuupeval iga finantsvara vi -kohustis iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks tingimusel, et sellel kuupeval vastab vara vi kohustis IAS 39 paragrahvi 9 punkti b alapunktides i ja ii vi paragrahvis 11A esitatud kriteeriumitele. (majandus)ksusel, mis esitab oma esimesed IFRS finantsaruanded aruandeaasta kohta, mis algab 1. jaanuaril 2006 vi hiljem, kuid enne 1. septembrit 2006, on lubatud mratleda IFRS-idele lemineku kuupeval iga finantsvara vi -kohustis iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks tingimusel, et vara vi kohustis vastab sellel kuupeval IAS 39 paragrahvi 9 punkti b alapunktides i ja ii vi paragrahvis 11A esitatud kriteeriumitele. Kui IFRS-idele lemineku kuupev on enne 1. septembrit 2005, siis sellist mratlemist ei ole vaja lpetada enne 1. septembrit 2005 ja see vib hlmata ka finantsvarasid ja -kohustisi, mis on kajastatud IFRS-idele lemineku kuupeva ja 1. septembri 2005 vahelisel perioodil. (majandus)ksusel, mis esitab oma esimesed IFRS finantsaruanded aruandeaasta kohta, mis algab enne 1. jaanuari 2006 ja rakendab paragrahve 11A, 48A, AG4B-AG4K, AG33A ja AG33B ning 2005. aastal IAS 39 paragrahvides 9, 12 ja 13 tehtud parandusi, on lubatud oma esimese IFRS aruandeperioodi alguses mratleda iglases vrtuses muutustega kasumiaruande kaudu kajastatavaks iga finantsvara vi kohustise, mis vastab sellel kuupeval mratlemise kriteeriumitele vastavalt nendele uutele ja muudetud paragrahvidele. Kui (majandus)ksuse esimene IFRS aruandeperiood algab enne 1. septembrit 2005, siis sellist mratlemist ei ole vaja lpetada enne 1. septembrit 2005 ning see vib hlmata ka finantsvarasid ja -kohustisi, mis on kajastatud selle perioodi alguse ja 1. septembri 2005 vahelisel perioodil. Kui (majandus)ksus korrigeerib vrdlusinformatsiooni koosklas IAS 39-ga, korrigeerib ta seda informatsiooni finantsvarade, -kohustiste vi finantsvarade, -kohustiste rhma vi nende mlema kohta, mis on mratletud tema esimese IFRS aruandeperioodi alguses. Sellist vrdlusinformatsiooni korrigeeritakse ainult siis, kui mratletud objektid vi nende rhmad vastavad IFRS-idele lemineku kuupeval IAS 39 paragrahvi 9 punkti b alapunktides i ja ii vi paragrahvis 11A toodud sellise mratlemise kriteeriumitele vi, kui need on omandatud prast IFRS-idele lemineku kuupeva, vastavad esmase kajastamise kuupeval paragrahvi 9 punkti b alapunktides i ja ii vi paragrahvis 11A toodud kriteeriumitele. (majandus)ksus, mis esitab oma esimesed IFRS finantsaruanded aruandeaasta kohta, mis algab enne 1. septembrit 2006, lpetab vaatamata IAS 39 paragrahvile 91 kikide finantsvarade ja -kohustiste, mida (majandus)ksus on mratlenud iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavateks eespool toodud punkti c vi d kohaselt ja mida eelnevalt mratleti maandatava objektina iglase vrtuse riskimaandamisarvestuses, mratlemise riskimaandamisarvestuses samaaegselt nende mratlemisega iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavaks.

c)

d)

e)

Aktsiaphised maksetehingud
25B Esmakordsel kasutuselevtjal soovitatakse, kuid teda ei kohustata, rakendada IFRS 2 Aktsiaphine makse omakapitaliinstrumentide suhtes, mis olid vimaldatud enne 7. novembrit 2002. Samuti soovitatakse esmakordsel kasutuselevtjal, kuid teda ei kohustata, rakendada IFRS 2 omakapitaliinstrumentide suhtes, mida

392

ET - IFRS 1

vimaldati prast 7. novembrit 2002 ning mis anti le enne kas a) IFRS-idele lemineku kuupeva vi b) 1. jaanuari 2005, olenevalt sellest, kumb esineb hiljem. Kui esmakordne kasutuselevtja otsustab IFRS 2 rakendada siiski selliste omakapitaliinstrumentide suhtes, siis vib ta teha seda ainult siis, kui ta on avalikustanud nende omakapitaliinstrumentide iglase vrtuse, mis on mratud kindlaks mtmiskuupeval, mis on mratletud IFRS 2-s. Kikide omakapitaliinstrumentide vimaldamise kohta, mille puhul (majandus)ksus ei ole rakendanud IFRS 2 (nt omakapitaliinstrumendid, mis on vimaldatud 7. novembril 2002 vi enne seda), avalikustab esmakordne kasutuselevtja sellest hoolimata IFRS 2 paragrahvides 44 ja 45 nutud informatsiooni. Kui esmakordne kasutuselevtja muudab omakapitaliinstrumentide vimaldamise tingimusi, mille suhtes IFRS 2 ei ole rakendatud, siis ei nuta (majandus)ksuselt IFRS 2 paragrahvide 26-29 rakendamist juhul, kui muudatused tehti enne a) IFRS-idele leminekule eelnevat kuupeva vi b) 1. jaanuari 2005, olenevalt sellest, kumb esineb hiljem. 25C Esmakordsel kasutuselevtjal soovitatakse, kuid teda ei kohustata, rakendada IFRS 2 kohustiste suhtes, mis leidsid aset aktsiaphistel maksetehingutel, mis arveldati enne IFRS-idele leminekut. Samuti soovitatakse esmakordsel kasutuselevtjal, kuid teda ei kohustata, rakendada IFRS 2 kohustiste suhtes, mis arveldati enne 1. jaanuari 2005. Kohustiste puhul, mille suhtes IFRS 2 on rakendatud, ei nuta esmakordselt kasutuselevtjalt vrdlusinformatsiooni korrigeerimist ulatuses, mil see informatsioon puudutab perioodi vi kuupeva, mis on varasem kui 7. november 2002.

Kindlustuslepingud
25D Esmakordne kasutuselevtja vib rakendada IFRS 4 Kindlustuslepingud leminekustteid. IFRS 4 piirab muutusi kindlustuslepingute arvestusmeetodites, sealhulgas muutustes, mida on teinud esmakordne kasutuselevtja.

Muutused olemasolevates eemaldamis-, taastamis- ning sarnastes kohustistes, mis sisalduvad materiaalse phivara maksumuses
25E IFRIC 1 Muutused olemasolevates eemaldamis-, taastamis- ning sarnastes kohustistes nuab, et kirjeldatud muutused eemaldamis-, taastamis-, ning sarnastes kohustistes liidetakse vi arvatakse maha nendega seotud vara maksumusest; seejrel vara korrigeeritud amortiseeritav osa amortiseeritakse edasiulatuvalt tema jrelejnud kasuliku eluea jooksul. Esmakordne kasutuselevtja ei pea neid nudeid titma, kui muutused sellistes kohustistes leidsid aset enne IFRS-idele leminekut. Kui esmakordne kasutuselevtja seda erandit siiski rakendab, siis: a) b) mdab ta kohustist IFRS-idele lemineku kuupeval koosklas IAS 37-ga; sellises ulatuses, milles kohustis jb IFRIC 1 rakendusalasse, hindab ta summat, mis oleks sisaldunud seotud vara soetusmaksumuses kohustise esmakordsel tekkimisel, diskonteerides kohustist selle kuupevani kasutades parimat hinnangut riskiga korrigeeritud diskontomra(de)le, mis oleks sellele kohustisele rakendunud knealuse vaheperioodi vltel; ja arvutab IFRS-idele lemineku kuupevaga seisuga akumuleeritud kulumi, vttes aluseks vara kasuliku eluea hinnangu antud hetkel, kasutades (majandus)ksuse poolt IFRS-ide kohaselt kasutusele vetud kulumiarvestuse phimtteid.

c)

Rendid
25F Esmakordne kasutuselevtja vib rakendada leminekustteid, mis on toodud IFRIC 4-s Kindlaks tegemine, kas kokkulepe hlmab renti. Seega, esmakordne kasutaja vib kindlaks mrata, kas IFRS-idele lemineku kuupeval eksisteerinud kokkulepe hlmab renti nende faktide ja asjaolude phjal, mis eksisteerisid sellel kuupeval.

Finantsvarade vi finantskohustiste iglase vrtuse mtmine

25G Vaatamata paragrahvide 7 ja 9 nuetele vib (majandus)ksus rakendada IAS 39 paragrahvi AG76 viimase lause ja paragrahvi AG76A nudeid hel jrgmistest viisidest:

393

ET - IFRS 1

a) b)

edasiulatuvalt tehingute suhtes, mis on tehtud prast 25.oktoobrit 2002; vi edasiulatuvalt tehingute suhtes, mis on tehtud prast 1. jaanuari 2004.

Teiste IFRS-ide tagasiulatuva rakendamise erandid

26 Kesolev IFRS keelab rakendada tagasiulatuvalt mningaid aspekte teistest IFRS-idest, mis on seotud: a) b) c) d) finantsvarade ja -kohustiste kajastamise lpetamisega (paragrahvid 27 ja 27A);riskimaandamisinstrumentide arvestusega (paragrahvid 2830); hinnangutega (paragrahvid 3134); ja mgiks hoitavaks liigitatud varadega ja lpetatud tegevusvaldkondadega (paragrahvid 34A ja 34B).

Rahaliste varade ja rahaliste kohustiste kajastamise lpetamine

27 Vlja arvatud paragrahvis 27A lubatu suhtes rakendab esmakordne kasutuselevtja IAS 39-s toodud kajastamise lpetamise nudeid edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2004 vi hiljem tehtavate tehingute suhtes. Teisiti eldes, kui esmakordne kasutuselevtja lpetas tuletisinstrumentideks mitteolevate finantsvarade vi -kohustiste kajastamise koosklas eelmise raamatupidamistavaga (GAAP) enne 1. jaanuari 2004 toimunud tehingu tulemusena, ei kajasta ta neid varasid ja kohustisi koosklas IFRS-idega (v.a kui need vastavad kajastamiskriteeriumitele hilisema tehingu vi sndmuse tulemusena). Vaatamata paragrahvile 27 vib (majandus)ksus rakendada IAS 39-s toodud kajastamise lpetamise nudeid tagasiulatuvalt alates (majandus)ksuse poolt valitud kuupevast tingimusel, et IAS 39 rakendamiseks vajalik informatsioon finantsvarade ja -kohustiste suhtes, mille kajastamine lpetati varasemate tehingute tulemusena, saadi nende tehingute esmasel arvestamisel.

27A

Riskimaandamisinstrumentide arvestus
28 Nagu nutakse IAS 39-s, IFRS-idele lemineku kuupeva seisuga (majandus)ksus: a) b) 29 kajastab kiki tuletisinstrumente iglases vrtuses; ja elimineerib kik tuletisinstrumentidest tekkinud edasilkatud kahjumid ja kasumid, mis esitati eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt varade vi kohustistena.

(Majandus)ksus ei kajasta oma IFRS algbilansis selliseid riskimaandamise suhteid, mis ei vasta IAS 39 kohase riskimaandamise arvestuse tingimustele (nt mitmed riskimaandamise suhted, kus riskimaandamisinstrument on rahaline instrument vi vljaantud optsioon; kus riskimaandamisobjekt on netopositsioon vi kus maandatakse lunastusthtajani hoitava investeeringu intressiriski). Kui (majandus)ksus on koosklas eelmise raamatupidamistavaga (GAAP) mranud siiski netopositsiooni riskimaandamisobjektiks, vib ta IFRS-ide kohaselt mrata riskimaandamisobjektiks ksiku objekti selles netopositsioonis eeldusel, et ta ei tee seda hiljem kui IFRS-idele lemineku kuupeval. Kui enne IFRS-idele lemineku kuupeva on (majandus)ksus mratlenud tehingu riskimaandamistehinguna, kuid selline riskimaandamine ei vasta IAS 39-s toodud riskimaandamisarvestuse tingimustele, rakendab (majandus)ksus IAS 39 paragrahve 91 ja 101 (parandatud 2003), et lpetada riskimaandamisarvestus. Enne IFRS-idele lemineku kuupeva tehtud tehinguid ei mratleta tagasiulatuvalt riskimaandamistehingutena.

30

Hinnangud
31 (Majandus)ksuse IFRS-ide kohased hinnangud IFRS-idele lemineku kuupeva seisuga peavad olema koosklas hinnangutega, mis on tehtud sama kuupeva kohta eelmise raamatupidamistavaga (GAAP) koosklas (prast arvestusmeetodite erinevusi peegeldavaid korrigeerimisi), vlja arvatud siis, kui on objektiivsed tendid, et hinnangud olid ekslikud.

394

ET - IFRS 1

32

(Majandus)ksus vib saada prast IFRS-idele lemineku kuupeva informatsiooni hinnangute kohta, mida ta oli teinud koosklas eelmise raamatupidamistavaga (GAAP). Paragrahv 31 kohaselt ksitleb (majandus)ksus sellise informatsiooni saamist samal viisil kui bilansipevajrgseid mittekorrigeerivaid sndmusi vastavalt IAS 10-le Bilansipevajrgsed sndmused. Eeldame niteks, et (majandus)ksuse IFRS-idele lemineku kuupev on 1. jaanuar 2004 ja 15. juulil 2004 sai (majandus)ksus uut informatsiooni, mis nuaks eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt 31. detsembril 2003 tehtud hinnangu levaatamist. (Majandus)ksus ei vta seda uut informatsiooni arvesse oma IFRS algbilansis (vlja arvatud siis, kui hinnangud vajavad korrigeerimist arvestusmeetodite erinevuste tttu vi on olemas objektiivsed tendid hinnangute vigade kohta). Selle asemel kajastab (majandus)ksus seda uut informatsiooni oma 31. detsembril 2004 lppenud aasta kasumiaruandes (vi vajadusel muu omakapitali muutusena). (Majandus)ksusel vib osutada vajalikuks teha IFRS-idele lemineku kuupeva seisuga IFRS-ide kohaseid hinnanguid, mis sellel kuupeval ei olnud eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt nutavad. Saavutamaks kooskla IAS 10-ga peavad need IFRS-ide kohased hinnangud peegeldama olukorda, mis eksisteeris IFRS-idele lemineku kuupeva seisuga. Eriti peavad IFRS-idele lemineku kuupeva seisuga tehtud hinnangud turuhindade, intressimrade ja valuutakursside kohta peegeldama selle kuupeva turusituatsiooni. Paragrahve 31-33 rakendatakse IFRS algbilansi suhtes. Samuti rakendatakse neid vrreldava perioodi suhtes, mis on esitatud (majandus)ksuse esimestes IFRS finantsaruannetes; sel juhul tuleks mista viiteid IFRS-idele lemineku kuupevale viidetena vrreldava perioodi lpule.

33

34

Varad, mida liigitatakse mgiks hoitavaks ja lpetatud tegevusvaldkonnad

34A IFRS 5 Mgiks hoitavad phivarad ja lpetatud tegevusvaldkonnad nuab, et seda rakendataks edasiulatuvalt phivarade (vi mgigruppide) suhtes, mis vastavad mgiks hoitavaks liigitamise kriteeriumitele ja ritegevuste suhtes, mis vastavad lpetatud tegevusvaldkondadeks liigitamise kriteeriumitele prast IFRS 5 justumiskuupeva. IFRS 5 lubab (majandus)ksusel rakendada selle IFRS-i nudeid kigile phivarade (vi mgigruppide) suhtes, mis vastavad mgiks hoitavaks liigitamise kriteeriumitele ja ritegevuste suhtes, mis vastavad lpetatuks liigitamise kriteeriumitele peale mis tahes kuupeva enne selle IFRS-i justumiskuupeva eeldusel, et IFRS-i rakendamiseks vajalikud hinnangud ja muu informatsioon on hangitud ajaks, mil need kriteeriumid esmakordselt tideti. (Majandus)ksus, kelle IFRS-idele lemineku kuupev on enne 1. jaanuari 2005, rakendab IFRS 5 leminekustted. (Majandus)ksus, kelle IFRS-idele lemineku kuupev on 1. jaanuaril 2005 vi hiljem, rakendab IFRS 5 tagasiulatuvalt.

34B

Esitamine ja avalikustamine
35 Peale paragrahvides 36A37 kirjeldatud juhtude ei ne kesolev IFRS ette erandeid teiste IFRS-ide esitusviisi ja avalikustamise nuete suhtes.

Vrdlusinformatsioon
36 Vastamaks IAS 1 nuetele sisaldavad (majandus)ksuse esimesed IFRS finantsaruanded vhemalt he aasta kohta IFRS-ide kohast vrdlusinformatsiooni.

Erand vrdlusinformatsiooni korrigeerimise nudest IAS 39 ja IFRS 4 puhul

36A Oma esimestes IFRS finantsaruannetes esitab (majandus)ksus, mis vtab IFRS-id kasutusele enne 1. jaanuari 2006, vhemalt he aasta vrdlusinformatsiooni, kuid see vrdlusinformatsioon ei pea olema vastavuses IAS 32ga, IAS 39-ga ja IFRS 4-ga. (Majandus)ksus, mis otsustab esitada vrdlusinformatsiooni, mis ei ole vastavuses IAS 32-ga, IAS 39-ga ega IFRS 4-ga, oma esimesel leminekuaastal: a) rakendab eelmise raamatupidamistava (GAAP) kajastamis- ja mtmisnudeid IAS 32 ja IAS 39 rakendusalasse jvate finantsinstrumentide ja IFRS 4 rakendusalasse jvate kindlustuslepingute kohta kiva vrdlusinformatsiooni suhtes; avalikustab selle asjaolu koos selle informatsiooni koostamiseks kasutatud alusega; ja

b)

395

ET - IFRS 1

c)

avalikustab peamiste korrigeerimiste sisu, mis viiksid andmed vastavusse IAS 32-ga, IAS 39-ga ja IFRS 4-ga. (Majandus)ksus ei pea neid korrigeerimisi kvantifitseerima. Siiski esitab (majandus)ksus iga korrigeerimist vrreldava perioodi aruandekuupeva seisuga bilansi (s.t bilanss, mis sisaldab vrdlusinformatsiooni eelmise raamatupidamistava (GAAP) alusel) ja esimese IFRS aruandeperioodi alguse seisuga bilansi vahel (s.o esimene periood, mis sisaldab informatsiooni, mis on koosklas IAS 32-ga, IAS 39-ga ja IFRS 4-ga) lhtuvalt muudatusest arvestusmeetodis ja avalikustab IAS 8 paragrahvi 28 punktides a-e ja f-i nutud teabe. Paragrahvi 28 punkti f alapunkti i rakendatakse ainult summade suhtes, mis on esitatud vrreldavate perioodide aruandekuupeva seisuga bilansis.

(Majandus)ksuse puhul, mis otsustab esitada IAS 32-le, IAS 39-le ja IFRS 4-le mittevastavat vrdlusinformatsiooni, thendavad viited IFRS-idele lemineku kuupevale ainult nende standardite puhul esimese IFRS aruandeperioodi algust. Sellistelt (majandus)ksustelt nutakse IAS 1 paragrahvi 15 punkti c kohaselt tiendava teabe avalikustamist juhul, kui IFRS-ide konkreetsete nuete titmisest ei piisa, et vimaldada aruannete kasutajatel mista konkreetsete tehingute, muude sndmuste ja tingimuste mju (majandus)ksuse finantsseisundile ja -tulemusele.

Erand vrdlusinformatsiooni esitamise nudest IFRS 6 puhul

36B (Majandus)ksus, mis vtab IFRS-id kasutusele enne 1. jaanuari 2006 ning otsustab vtta kasutusele IFRS 6 Maavarade uuring ja hindamine enne 1. jaanuari 2006, ei pea rakendama IFRS 6 nudeid oma esimestes IFRS finantsaruannetes esitatava vrdlusinformatsiooni suhtes.

Erand vrreldava avalikustatava teabe esitamise nudest IFRS 7 puhul

36C (Majandus)ksus, mis vtab IFRS-id kasutusele enne 1. jaanuari 2006 ja otsustab rakendada oma esimestes IFRS finantsaruannetes IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave nudeid, ei pea esitama nendes finantsaruannetes IFRS 7-ga nutavat vrreldavat avalikustatavat teavet.

IFRS-idega mitte seotud vrdlusinformatsioon ja mdunud perioodi kokkuvtted

37 Mned (majandus)ksused esitavad aruandes valitud andmete kokkuvtteid perioodide kohta, mis eelnevad esimesele perioodile, mille kohta on esitatud tielik IFRS-ide kohane vrdlusinformatsioon. Kesolevas IFRS-is ei nuta selliste kokkuvtete vastavust IFRS-ide kajastamise ja mtmise nuetele. Lisaks esitavad mned (majandus)ksused eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt koostatud vrdlusinformatsiooni koos IAS 1-s nutud vrdlusinformatsiooniga. Kigi finantsaruannete korral, mis sisaldavad mdunud perioodi kokkuvtteid vi eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt koostatud vrdlusinformatsiooni, (majandus)ksus: a) b) thistab eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohase informatsiooni selgelt kui IFRS-ide kohaselt mittekoostatu; ja avalikustab peamiste korrigeerimiste sisu, mis viiksid informatsiooni vastavusse IFRS-idega. (Majandus)ksus ei pea neid korrigeerimisi kvantifitseerima.

IFRS-idele lemineku selgitus

38 (Majandus)ksus selgitab, kuidas leminek eelmiselt raamatupidamistavalt (GAAP) IFRS-idele mjutas tema aruandes esitatud finantsseisundit, finantstulemust ja rahavoogusid.

Vrdlev esitamine
39 Koosklas paragrahviga 38 hlmavad (majandus)ksuse esimesed IFRS finantsaruanded: a) eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt esitatud omakapitali vrdlust IFRS-idele vastava omakapitaliga mlema jrgmise kuupeva seisuga: i) IFRS-idele lemineku kuupev; ja

396

ET - IFRS 1

ii) b) c)

viimase perioodi lpp, mille kohta on (majandus)ksus koostanud viimased finantsaruanded eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt;

eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt koostatud viimastes finantsaruannetes esitatud kasumi ja kahjumi vrdlust sama perioodi IFRS-idele vastava kasumi ja kahjumiga; ja kui (majandus)ksus oma IFRS algbilanssi koostades esmakordselt kajastas vi thistas varade vrtuse langusest tulenevat kahjumit, avalikustatakse informatsioon, mida IAS 36 Varade vrtuse langus oleks nudnud, kui (majandus)ksus oleks kajastanud vi thistanud varade vrtuse langusest tulenevat kahjumit perioodi kohta, mis algab IFRS-idele lemineku kuupevaga.

40

Vrdlused, mida nutakse paragrahvi 39 punktides a ja b, peavad olema piisavalt ksikasjalikud, et kasutajad saaksid aru bilansi ja kasumiaruande suhtes tehtud olulistest korrigeerimistest. Kui (majandus)ksus esitas eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt koostatud rahavoogude aruande, selgitab ta ka rahavoogude aruande olulisi korrigeerimisi. Kui (majandus)ksus avastab eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt koostatud aruannetes vigu, siis paragrahvi 39 punktides a ja b nutud vrdlustes tuleb eristada vigade korrigeerimisi arvestusmeetodite muutustest. IAS 8-s ei ksitleta arvestusmeetodite muutusi, mis tekivad IFRS-ide esmakordsel kasutuselevtul. Seetttu ei rakendata (majandus)ksuse esimeste IFRS finantsaruannete suhtes IAS 8 avalikustamisnudeid arvestusmeetodite muutuste kohta . Kui (majandus)ksus ei esitanud eelmiste perioodide kohta finantsaruandeid, siis esimestes IFRS finantsaruannetes avalikustatakse see asjaolu.

41

42

43

Finantsvarade vi -kohustiste mratlemine

43A (Majandus)ksusel on lubatud mratleda varem kajastatud finantsvara vi -kohustis finantsvara vi kohustisena iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatavana vi mgivalmis olevana koosklas paragrahviga 25A. (Majandus)ksus avalikustab igasse kategooriasse mratud kikide finantsvarade vi kohustiste iglase vrtuse mratlemise kuupeva seisuga ning nende liigituse ja bilansilise (jk)maksumuse varasemates finantsaruannetes.

iglase vrtuse kasutamine tuletatud soetusmaksumusena

44 Kui (majandus)ksus kasutab iglast vrtust IFRS algbilansis materiaalse phivara, kinnisvarainvesteeringu vi immateriaalse vara objekti tuletatud soetusmaksumusena (vt paragrahvid 16 ja 18), avalikustatakse esimestes IFRS finantsaruannetes IFRS algbilansi iga kirje kohta: a) b) nende iglaste vrtuste kogusumma; ja summaarne korrigeerimine eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaste bilansiliste (jk)maksumuste suhtes.

Vahefinantsaruanded
45 Kui (majandus)ksus esitab IAS 34 kohaselt vahefinantsaruande tema esimeste IFRS finantsaruannetega kaetud perioodi osa kohta, siis paragrahvi 38 nuete titmiseks tuleb (majandus)ksusel lisaks IAS 34 nuetele tita ka jrgmised nuded: a) kui (majandus)ksus esitas vahefinantsaruande vahetult eelnenud majandusaasta vrreldava vaheperioodi kohta, sisaldab vahefinantsaruanne jrgmisi vrdlusi: i) eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt esitatud omakapital vrreldava vaheperioodi lpus vrrelduna IFRS-idele vastava omakapitaliga samal kuupeval; ja

397

ET - IFRS 1

ii)

eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt esitatud kasum vi kahjum vrreldava vaheperioodi (jooksvalt ja kumulatiivselt) kohta vrrelduna sama perioodi IFRS-idele vastava kasumi vi kahjumiga.

b)

Lisaks punktis a nutud vrdlustele sisaldab (majandus)ksuse esimene IAS 34 kohane vahefinantsaruanne esimeste IFRS finantsaruannetega kaetud perioodi osa kohta paragrahvi 39 punktides a ja b (tiendatud paragrahvides 40 ja 41 nutud detailidega) kirjeldatud vrdlusi vi ristviiteid muule vljaantud dokumendile, mis neid vrdlusi sisaldab.

46

IAS 34-s nutakse minimaalse teabe avalikustamist, mis phineb eeldusel, et vahefinantsaruande kasutajatel on juurdeps ka viimastele aruandeaasta finantsaruannetele. Siiski nutakse IAS 34-s, et (majandus)ksus avalikustaks kik sndmused vi tehingud, mis on olulised antud vaheperioodi mistmiseks. Kui esmakordsed kasutuselevtjad ei avalikustanud oma viimastes eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt koostatud aruandeaasta finantsaruannetes informatsiooni, mis on oluline antud vaheperioodi mistmiseks, avalikustatakse vahefinantsaruandes see informatsioon vi lisatakse ristviite muule vljaantud dokumendile, mis seda sisaldab.

Justumiskuupev
47 (Majandus)ksus rakendab kesolevat IFRS-i, kui tema esimesed IFRS finantsaruanded on koostatud 1. jaanuaril 2004 vi hiljem algava perioodi kohta. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksuse esimesed IFRS finantsaruanded on koostatud enne 1. jaanuari 2004 algava perioodi kohta ja (majandus)ksus kasutab kesolevat IFRS-i SIC 8 IAS-ide esmakordne rakendamine arvestuse phialusena asemel, avalikustab ta selle asjaolu. (Majandus)ksus rakendab paragrahvi 13 punktis j ja paragrahvis 25E kirjeldatud muudatusi 1. septembril 2004 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab IFRIC 1 varasema perioodi suhtes, rakendatakse neid muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes. (Majandus)ksus rakendab paragrahvi 13 punktis k ja paragrahvis 25F kirjeldatud muudatusi 1. jaanuaril 2006 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab IFRIC 4 varasema perioodi suhtes, rakendatakse neid muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes. (Majandus)ksus rakendab paragrahvis 36B kirjeldatud muudatusi 1. jaanuaril 2006 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab IFRS 6 varasema perioodi suhtes, rakendatakse neid muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes. (Majandus)ksus rakendab paragrahvis 20A kirjeldatud muudatusi 1. jaanuaril 2006 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab IAS 19 Hvitised ttajatele muudatusi (aktuaarsed kasumid ja kahjumid, kontserni plaanid ja avalikustatav teave) varasema perioodi suhtes, rakendatakse neid muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes. (Majandus)ksus rakendab paragrahvi 13 punktis l ja paragrahvis 25G kirjeldatud muudatusi 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine muudatusi (leminek ja finantsvarade ja -kohustiste esmane kajastamine) varasema perioodi suhtes, rakendatakse neid muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes.

47A

47B

47C

47D

47E

398

ET - IFRS 1

Lisa A Misted
Kesolev lisa on IFRS-i lahutamatu osa. IFRS-idele lemineku kuupev Varaseima perioodi algus, mille kohta (majandus)ksus esitab tieliku IFRS-idele vastava vrdlusinformatsiooni oma esimestes IFRS finantsaruannetes. Soetusmaksumuse vi amortiseeritud soetusmaksumuse asendusena kasutatav summa mingi kuupeva seisuga. Hilisema kulumiarvestuse ja amortiseerimise puhul lhtutakse eeldusest, nagu oleks (majandus)ksus vtnud vara vi kohustise algselt arvele antud kuupeval ja selle soetusmaksumus vrdunuks tuletatud soetusmaksumusega. Summa, mille eest on vimalik vahetada vara vi arveldada kohustist teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus.

Tuletatud soetusmaksumus

iglane vrtus

Esimesed IFRS finantsaruanded Esimesed aruandeaasta finantsaruanded, kus (majandus)ksus vtab kasutusele rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (International Financial Reporting Standards, IFRS-id) selgesnalise ja tingimusteta kinnitusega IFRS-idele vastavuse kohta. Esimene IFRS-i aruandeperiood (Majandus)ksuse esimeste IFRS finantsaruannete aruandekuupeval lppev aruandeperiood. Esmakordne kasutuselevtja Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRS-id) (Majandus)ksus, mis esitab oma esimesed IFRS finantsaruanded. Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nukogu (IASB) poolt vastu vetud standardid ja tlgendused. Need hlmavad: a) b) c) rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (IFRS); rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid (IAS); ja Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tlgendamise Komitee (IFRIC) vi selle eelkija Standardite Tlgendamise Alalise Komisjoni (SIC) tehtud tlgendusi.

IFRS algbilanss

(Majandus)ksuse bilanss (avaldatud vi avaldamata) IFRS-idele lemineku kuupeva seisuga. Arvestuse alus, mida esmakordne kasutuselevtja kasutas vahetult enne IFRS-ide kasutusele vtmist. Viimase perioodi lpp, mida finantsaruanded vi vahefinantsaruanne hlmab.

Eelmine raamatupidamistava (GAAP) Aruandekuupev

399

IFRS 1

Lisa B rihendused
Kesolev lisa on IFRS-i lahutamatu osa. B1 Esmakordne kasutuselevtja vib otsustada mitte rakendada IFRS 3 rihendused tagasiulatuvalt varasemate rihenduste suhtes (rihendused, mis toimusid enne IFRS-idele lemineku kuupeva). Samas, kui esmakordne kasutuselevtja korrigeerib mne rihenduse arvestust, et see vastaks IFRS 3-le, siis korrigeerib ta kikide prast seda toimunud rihenduste arvestust ja rakendab sellest kuupevast alates ka IAS 36 Varade vrtuse langus (parandatud 2004) ja IAS 38 Immateriaalsed varad (parandatud 2004). Niteks kui esmakordne kasutuselevtja otsustab korrigeerida rihenduse arvestust, mis toimus 30. juunil 2002, korrigeerib ta kikide rihenduste arvestust, mis toimusid 30. juuni 2002 ja IFRS-idele lemineku kuupeva vahel ning samuti rakendab ta alates 30. juunist 2002 IAS 36 (parandatud 2004) ja IAS 38 (parandatud 2004). (Majandus)ksus ei pea rakendama IAS 21 Valuutakursside muutuste mjud (parandatud 2003) tagasiulatuvalt iglase vrtuse korrigeerimiste ja firmavrtuse suhtes, mis tekivad enne IFRSidele lemineku kuupeva toimunud rihendustes. Kui (majandus)ksus ei rakenda IAS 21 tagasiulatuvalt iglase vrtuse korrigeerimiste ja firmavrtuse suhtes, vaatleb ta neid enda, mitte omandatava (majandus)ksuse varade ja kohustistena. Seega on nimetatud firmavrtus ning iglase vrtuse korrigeerimised kas juba vljendatud (majandus)ksuse arvestusvaluutas vi siis on need mitterahalised vlisvaluutaobjektid, mida kajastatakse kasutades eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt rakendatud vahetuskurssi. (Majandus)ksus vib rakendada IAS 21 tagasiulatuvalt iglase vrtuse korrigeerimiste ja firmavrtuse suhtes, mis tekivad kas: a) b) B2 kikides rihendustes, mis toimusid enne IFRS-idele leminekut; vi kikides rihendustes, mida (majandus)ksus otsustab korrigeerida koosklas IFRS 3-ga, nagu on lubatud laltoodud paragrahvis B1.

B1A

B1B

Kui esmakordne kasutuselevtja ei rakenda IFRS 3 tagasiulatuvalt varasema rihenduse suhtes, kajastatakse seda rihendust jrgmiselt: a) Esmakordne kasutuselevtja silitab sama liigituse (omandamine juriidilise omandaja poolt, prdomandamine juriidilise omandatava poolt vi huvide hendamine), mida ta kasutas oma eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohastes finantsaruannetes. Esmakordne kasutuselevtja kajastab IFRS-idele lemineku kuupeva seisuga kiki varasema rihenduse kigus omandatud varasid ja kohustisi, vlja arvatud: i) ii) teatud finantsvarad ja -kohustised, mille kajastamine on raamatupidamistava (GAAP) kohaselt lpetatud (vt paragrahv 27); ja eelmise

b)

varad, sealhulgas firmavrtus, ja kohustised, mida ei kajastatud omandaja konsolideeritud bilansis eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt ja mis ei vastaks kajastamise tingimustele ka omandatava eraldiseisvas IFRS bilansis (vt paragrahvi B2 punktid fi).

Esmakordne kasutuselevtja kajastab vimalikku eeltoodust tulenevat muutust, korrigeerides jaotamata kasumit (vi vajadusel muud omakapitali komponenti), vlja arvatud juhul, kui muutus tuleneb eelnevalt firmavrtuse koosseisus kajastatud immateriaalse vara kajastamisest (vt paragrahvi B2 punkti g alapunkt i). c) Esmakordne kasutuselevtja jtab oma IFRS algbilansist vlja kik eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt kajastatud objektid, mis ei vasta IFRS-i kohaselt vara vi kohustisena kajastamise tingimustele. Esmakordne kasutuselevtja arvestab tulenevat muutust jrgmiselt:

400

IFRS 1

i)

esmakordne kasutuselevtja vis olla varasema rihenduse liigitanud omandamiseks ja kajastanud immateriaalse varana objekti, mis IAS 38 kohaselt ei vasta varana kajastamise tingimustele. Ta liigitab selle objekti (ja vajadusel sellega seotud edasilkkunud tulumaksu ja vhemusosalused) mber firmavrtuse osaks (vlja arvatud juhul, kui ta eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt arvas firmavrtuse maha otse omakapitalist, vt paragrahvi B2 punkti g alapunkt i ja paragrahvi B2 punkt i). esmakordne kasutuselevtja kajastab kiki teisi tulenevaid muutusi jaotamata kasumis32.

ii) d)

IFRS-ides nutakse teatud varade ja kohustiste edasist mtmist alusel, mis ei phine algsel soetusmaksumusel, nagu niteks iglane vrtus. Esmakordne kasutuselevtja mdab varasid ja kohustisi selle alusel oma IFRS algbilansis, isegi kui need omandati vi veti varasemas rihenduses. Ta kajastab iga eeltoodust tulenevat muutust bilansilises (jk)maksumuses korrigeerides jaotamata kasumit (vi vajadusel muud omakapitali komponenti), mitte firmavrtust. Vahetult prast rihenduse toimumist loetakse antud rihenduse kigus omandatud varade ja kohustiste eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaseid bilansilisi (jk)maksumusi nende IFRS-ide kohasteks tuletatud soetusmaksumusteks samal kuupeval. Kui IFRS-ides nutakse nende varade ja kohustiste edasist soetusmaksumusephist mtmist, on tuletatud soetusmaksumus soetusmaksumusephise kulumi- vi amortisatsiooniarvestuse aluseks alates rihenduse kuupevast. Kui varasemas rihenduses omandatud vara vi kohustis ei olnud eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt bilansis kajastatud, ei ole selle tuletatud soetusmaksumuseks IFRS algbilansis null. Selle asemel kajastab ja hindab omandaja seda oma konsolideeritud bilansis alusel, mida IFRS-idega nutaks omandatava bilansis. Niteks: kui omandaja ei kapitaliseerinud eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt varasemas rihenduses omandatud kapitalirente, kapitaliseerib ta need kapitalirendid oma konsolideeritud finantsaruannetes, nagu IAS 17 Rendid kohaselt tuleks seda teha omandatava IFRS bilansis. Seevastu kui vara vi kohustis kajastati eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt osana firmavrtusest, kuid tulnuks kajastada eraldi IFRS 3 kohaselt, jb see vara vi kohustis firmavrtuse koosseisu, vlja arvatud juhul, kui IFRS-ides nutakse selle eraldi kajastamist omandatava finantsaruannetes. Firmavrtuse bilansiline (jk)maksumus IFRS algbilansis on tema eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohane bilansiline (jk)maksumus IFRS-idele lemineku kuupeva seisuga prast kolme jrgmist korrigeerimist: i) Kui seda nutakse laltoodud paragrahvi B2 punkti c alapunktis i, suurendab esmakordne kasutuselevtja firmavrtuse bilansilist (jk)maksumust, kui ta liigitab mber objekti, mida ta kajastas eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt immateriaalse varana. Analoogselt, kui paragrahvi B2 punktis f nutakse, et esmakordne kasutuselevtja kajastaks immateriaalset vara, mida kajastati eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt firmavrtuse koosseisus, vhendab esmakordne kasutuselevtja vastavalt firmavrtuse bilansilist (jk)maksumust (ja vajadusel korrigeerib edasilkkunud tulumaksu ja vhemusosalust). Vimalik sndmus, mis mjutab varasema rihenduse eest makstavat ostutasu, vib olla leidnud lahenduse enne IFRS-idele lemineku kuupeva. Kui tingimusliku tasuga seotud korrigeerimist on vimalik usaldusvrselt hinnata ja selle maksmine on tenoline, korrigeerib esmakordne kasutuselevtja firmavrtust selle summa vrra. Analoogselt korrigeerib esmakordne kasutuselevtja firmavrtuse bilansilist (jk)maksumust juhul, kui eelnevalt

e)

f)

g)

ii)

32

Sellised muutused hlmavad vljaarvamist immateriaalse vara hulgast vi arvamist immateriaalse vara hulka, kui firmavrtust eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt varana ei kajastatud. See tekib, kui eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt (majandus)ksus a) arvas firmavrtuse maha otse omakapitalist vi b) ei ksitlenud rihendust kui omandamist.

401

IFRS 1

kajastatud tingimusliku tasuga seotud korrigeerimist ei saa enam usaldusvrselt mta vi kui selle maksmine pole enam tenoline. iii) Sltumata sellest, kas eksisteerib asjaolusid firmavrtuse vimaliku languse kohta, rakendab esmakordne kasutuselevtja IAS 36, kontrollides firmavrtuse langust IFRS-idele lemineku kuupeva seisuga ja kajastades vimalikku vrtuse langust jaotamata kasumis (vi mberhindluse reservis, kui nii nutakse IAS 36-s). Vara vrtuse languse test peab tuginema tingimustele, mis eksisteerisid IFRS-idele lemineku kuupeval.

h)

IFRS-idele lemineku kuupeva seisuga ei tehta firmavrtuse bilansilisse (jk)maksumusse muid korrigeerimisi. Niteks esmakordne kasutuselevtja ei korrigeeri firmavrtuse bilansilist (jk)maksumust selleks, et: i) jtta vlja antud rihenduses omandatud pooleliolev uurimis- ja arendustegevus (vlja arvatud juhul, kui vastav immateriaalne vara vastaks IAS 38 kohase kajastamise kriteeriumitele omandatava bilansis); korrigeerida firmavrtuse varasemat amortisatsiooni; thistada firmavrtuse korrigeerimine, mida koosklas IFRS 3-ga ei lubataks, kuid mis tehti eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt seoses varade ja kohustiste korrigeerimisega rihenduse kuupeva ja IFRS-idele lemineku kuupeva vahel.

ii) iii)

i)

Kui esmakordne kasutuselevtja kajastas firmavrtust eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt omakapitali vhendamisena: i) ei kajasta ta firmavrtust oma IFRS algbilansis. Lisaks sellele ei kanna ta firmavrtust le kasumiaruandesse, kui ta ttarettevtte vrandab vi kui leiab aset ttarettevttesse tehtud investeeringu vrtuse langus. vimaliku sndmuse hilisemast lahenemisest tulenevad tingimusliku ostutasuga seotud korrigeerimised kajastatakse jaotamata kasumis.

ii) j)

Eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt ei pruukinud esmakordne kasutuselevtja konsolideerida ttarettevtet, mis omandati varasemas rihenduses (niteks juhul, kui eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt emaettevte ei lugenud seda ttarettevtteks vi ei koostanud konsolideeritud finantsaruandeid). Esmakordne kasutuselevtja korrigeerib ttarettevtte varade ja kohustiste bilansilist (jk)maksumust, viies need vastavusse summadega, mille kajastamist ttarettevtte bilansis IFRS-id nuaksid. Firmavrtuse tuletatud soetusmaksumus vrdub IFRS-idele lemineku kuupeval jrgmiste summade vahega: i) ii) emaettevtte osalus nendes korrigeeritud bilansilistes (jk)maksumustes; ja emaettevtte konsolideerimata finantsaruannetes kajastatud ttarettevttesse tehtud investeeringu soetusmaksumus.

k)

Vhemusosaluste ja edasilkkunud tulumaksu mtmine jrgneb muude varade ja kohustiste mtmisele. Seetttu mjutavad eespool kajastatud varade ja kohustiste korrigeerimised vhemusosalusi ja edasilkkunud tulumaksu.

B3

Varasemate rihenduste erand rakendub ka varasemate investeeringute omandamiste suhtes sidusettevtetes ja osalemiste suhtes hisettevtmistes. Lisaks sellele rakendatakse paragrahvis B1 valitud kuupeva vrdselt kikide selliste omandamiste suhtes.

402

ET - IFRS 2

Rahvusvaheline finantsaruandlusstandard 2 Aktsiaphine makse

Eesmrk
1 Kesoleva IFRS-i eesmrk on mrata kindlaks (majandus)ksuse finantsaruandlus aktsiaphise maksetehingu teostamisel. Eelkige nuab see, et (majandus)ksus kajastaks oma kasumis vi kahjumis ning finantsseisundis aktsiaphise maksetehingu mju, sealhulgas sellise tehinguga kaasnevaid kulusid, mille kaudu vimaldatakse ttajatele aktsiaoptsioone.

Rakendusala
2 (Majandus)ksus rakendab kesolevat IFRS-i aktsiaphise maksetehingu arvestuses, kaasa arvatud: a) omakapitaliga arveldatav aktsiaphine maksetehing, kus (majandus)ksus saab kaupu ja teenuseid (majandus)ksuse omakapitaliinstrumentide eest (kaasa arvatud aktsiad vi aktsiaoptsioonid); rahas arveldatav aktsiaphine maksetehing, kus (majandus)ksus soetab kaupu ja teenuseid, vttes endale nende toodetega vi teenustega varustaja ees kohustisi summades, mis baseeruvad (majandus)ksuse aktsiahinnal (vi vrtusel) vi teistel (majandus)ksuse omakapitaliinstrumentidel; ja tehing, kus (majandus)ksus saab vi soetab kaupu vi teenuseid ja kokkuleppe tingimused vimaldavad (majandus)ksusel vi nende kaupade ja teenuste varustajal valida, kas (majandus)ksus arveldab tehingu eest rahas (vi teiste varadega) vi omakapitaliinstrumendi emiteerimisega,

b)

c)

vlja arvatud paragrahvides 5 ja 6 mrgitu. 3 Kesoleva IFRS-i mistes on aktsiaphine maksetehing (majandus)ksuse aktsionri poolt teostatud omakapitaliinstrumendi lekanne osapooltele, kes on (majandus)ksusele (sealhulgas ttajad) tarninud kaupu vi osutanud teenuseid, vlja arvatud juhul kui lekandel on selgelt muu eesmrk kui tasumine (majandus)ksusele tarnitud kaupade vi osutatud teenuste eest. Samuti kehtib see (majandus)ksuse suhtes emaettevtte omakapitaliinstrumendi vi (majandus)ksusega samasse kontserni kuuluva teise (majandus)ksuse omakapitaliinstrumendi lekande puhul osapooltele, kes on (majandus)ksusele tarninud kaupu vi teenuseid. Kesoleva IFRS-i mistes ei ole aktsiaphiseks maksetehinguks tehing ttajaga (vi mne teise osapoolega), kes on (majandus)ksuse omakapitaliinstrumendi omanik. Niteks, kui (majandus)ksus annab kikidele teatud liiki omakapitaliinstrumentide omanikele vimaluse omandada tiendavalt (majandus)ksuse omakapitaliinstrumente vrtuses, mis on nende omakapitaliinstrumentide iglasest vrtusest madalam, ja ttaja saab sellise iguse seetttu, et ta on teatud liiki omakapitaliinstrumentide omanik, siis sellise iguse vimaldamise vi kasutamise suhtes ei rakendata kesoleva IFRS-i nudeid. Nagu mrgitud paragrahvis 2, rakendub kesolev IFRS aktsiaphisele maksetehingule, mille eest (majandus)ksus soetab kaupu vi saab teenuseid. Kaubad hlmavad endas varusid, tarbeesemeid, kinnisvara, hooneid, seadmeid, immateriaalset vara ning teisi mitte-finantsvarasid. (Majandus)ksus ei rakenda kesolevat IFRS-i tehingu puhul, millega (majandus)ksus omandab kaupu rihenduste tulemusena soetatud netovara osana, mille suhtes rakendatakse IFRS 3-e rihendused. Seega, rihenduse kigus omandatava (majandus)ksuse le valitseva mju saavutamiseks emiteeritud omakapitaliinstrument ei kuulu kesoleva IFRS-i rakendusalasse. Kesoleva IFRS-i rakendusalasse kuulub aga selline omakapitaliinstrument, mis on antud ttajatele nendepoolse tvime tagamise eest (nt. vastutasuks jtkuvate teenuste osutamise eest).

403

ET - IFRS 2

Samuti tuleb aktsiaphiste maksekokkulepete thistamist, asendamist vi modifitseerimist rihenduse tttu ning muid omakapitali restruktureerimisi kajastada koosklas kesoleva IFRS-ga. 6 Kesolevat IFRS-i ei rakendata aktsiaphisele maksetehingule, mille puhul (majandus)ksus soetab kaupu vi saab teenuseid lepingu alusel, mis kuulub IAS 32 Finantsinstrumendid: avalikustamine (parandatud 2003)33 paragrahvide 810 vi IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine (parandatud 2003) paragrahvide 57 rakendusalasse.

Kajastamine
7 (Majandus)ksus kajastab aktsiaphise maksetehingu tulemusena omandatud kaupu vi saadud teenused siis kui kaubad vi teenused on ktte saadud. Vastav suurenemine kajastatakse omakapitalis, kui kaupu vi teenuseid saadi omakapitaliga arveldatava aktsiaphise maksetehingu alusel, ning kohustisena, kui kaupu vi teenuseid saadi rahas arveldatava aktsiaphise maksetehingu alusel. Kui aktsiaphise maksetehingu alusel omandatud kaubad vi saadud teenused ei vasta vara kriteeriumidele, siis kajastatakse neid kuludena. Reeglina tekivad kulud kaupade vi teenuste tarbimise kigus. Kuna reeglina tarbitakse teenuseid koheselt, siis kulud kajastatakse teenuse osutamisel. Kaupu vidakse tarbida mingi teatud perioodi jooksul, mis varude puhul vljendub nende mmises hilisema kuupeva seisuga ning seetttu kulu kajastatakse sellel hetkel kui kaubad on tarbitud vi mdud. Mnikord on tarvis kajastada kulu enne kui kaup vi teenus on tarbitud vi mdud, kuna nad ei vasta vara kriteeriumidele. Niteks vib (majandus)ksus soetada kaupu uue toote arendusprojekti uurimisfaasis. Kuigi neid kaupu ei ole tarbitud, ei kvalifitseeru need asjaomase IFRS-i mistes varaks.

8 9

Omakapitaliga arveldatav aktsiaphine maksetehing levaade

10 Omakapitaliga arveldatava aktsiaphise maksetehingu puhul hindab (majandus)ksus saadud kaupu vi teenused ning vastavat omakapitali suurenemist otseselt, saadud kaupade vi teenuste iglases vrtuses, vlja arvatud juhul kui iglast vrtust ei ole vimalik usaldusvrselt hinnata. Kui (majandus)ksusel ei ole vimalik saadud kaupu vi teenuseid iglases vrtuses usaldusvrselt hinnata, siis hindab (majandus)ksus nende iglast vrtust ja sellele vastavat omakapitali kasvu kaudselt, viidates 34 vimaldatava omakapitaliinstrumenti iglasele vrtusele. Selleks, et rakendada paragrahvi 10 nudeid tehingutele ttajate ja lejnud sarnase teenuse pakkujatega,35 hindab (majandus)ksus talle osutatud teenuste iglast vrtust viitega vimaldatava omakapitaliinstrumendi iglasele vrtusele, kuna reeglina pole vimalik saadud teenuse iglast vrtust usaldusvrselt hinnata nii, nagu on selgitatud paragrahvis 12. Nende omakapitaliinstrumentide iglase vrtuse hindamine toimub vimaldamise kuupeval. Reeglina vimaldatakse ttajatele aktsiaid, aktsiaoptsioone vi teisi omakapitaliinstrumente osana nende hvitispaketist, lisaks rahas makstavale palgale ja teistele thvitistele. Tavaliselt ei ole vimalik hvitispaketis eraldi komponentidena hinnata ttaja poolt osutatud teenuste tpsete osade suurust. Samuti vib osutuda vimatuks hinnata kogu hvitispaketi iglast vrtust eraldi ilma, et oleks otseselt hinnatud vimaldatavat omakapitaliinstrumenti. Enamgi veel, mnikord vimaldatakse aktsiaid vi aktsiaoptsioone pigem osana preemiakokkuleppest kui osana ldisest

11

12

33 34

IAS 32-e pealkirja muudeti 2005. aastal. Kesolev standard kasutab vljendit viitega vljendi selles asemel, kuna lplikult hinnatakse tehingut korrutades vimaldatud omakapitaliinstrumentide iglast vrtust, mis hinnatakse paragrahvides 11 vi 13 (milline parasjagu on rakendatav) tpsustatud kuupeval nende omakapitaliinstrumentide arvuga, mis antakse le (seletatud paragrahvis 19). Kogu kesoleva standardi jrgnevas osas hlmavad ttajad endas ka lejnuid, kes pakuvad sarnaseid teenuseid.

35

404

ET - IFRS 2

hvitisest, st lisatasuna ttajatele, et nad jksid (majandus)ksusesse vi preemiana nende pingutuste eest parandada (majandus)ksuse tulemuslikkust. Vimaldades lisaks teistele tasudele aktsiaid vi aktsiaoptsioone, maksab (majandus)ksus lisatasusid selleks, et saada lisatulu. Sellise lisatulu iglase vrtuse hindamine on kigi eelduste kohaselt keeruline. (Majandus)ksusele osutatud teenuste iglase vrtuse otsese hindamise keerukuse tttu hindab (majandus)ksuse ttajate poolt osutatud teenuste iglast vrtust viitega vimaldatud omakapitaliinstrumentide iglasele vrtusele. 13 Selleks, et rakendada paragrahvis 10 esitatud nudeid tehingule muude osapooltega kui ttajad, peab olema vaidlustatav eeldus, et saadud kaupade vi teenuste iglast vrtust on vimalik usaldusvrselt hinnata. Seda iglast vrtust hinnatakse kuupeval, millal (majandus)ksus saab ktte kauba vi vastaspool osutab teenuse. Harvadel juhtudel, kui (majandus)ksus lkkab selle eelduse mber, kuna teenuste iglast vrtust ei ole vimalik usaldusvrselt hinnata, siis hindab (majandus)ksus saadud kauba vi teenuste ja vastava omakapitali suurenemist kaudselt, viidates vimaldatava omakapitaliinstrumendi iglasele vrtusele, mida on hinnatud sellel kuupeval, kui (majandus)ksus omandas tooted vi kui vastaspool osutas teenuse.

Tehingud, millega vetakse vastu teenuseid

14 Kui vimaldatava omakapitaliinstrumendi leandmine leiab aset koheselt, siis ei ole vastaspool kohustatud viima teenuse kindlaks mratud ajaks lpuni enne, kui ta ei oma tingimusteta igust sellele omakapitaliinstrumendile. Vastupidiste tendite puudumisel jreldab (majandus)ksus, et teenused, mida vastaspool osutas vastutasuna omakapitaliinstrumendi eest, on vastu vetud. Sellisel juhul kajastab (majandus)ksus vimaldamise kuupeval saadud teenuse ties ulatuses ning suurendades vastavalt omakapitali. Kui vimaldatava omakapitaliinstrumendi leandmine ei leia aset enne kui teine osapool viib teenuse kindlaks mratud ajaks lpuni, siis eeldab (majandus)ksus, et need teenused, mida teine osapool osutab nende omakapitaliinstrumendi eest, osutatakse tulevikus omandi leandmisperioodi jooksul. (Majandus)ksus peab nende teenuste le arvestust ajal kui teine osapool neid omandi leandmisperioodil osutab, suurendades vastavalt omakapitali. Niteks: a) kui ttajale vimaldatakse aktsiaoptsioon tingimusega jtkata kolm aastat teenistust, siis (majandus)ksus eeldab, et ttaja osutab teenuseid vastutasuna aktsiaoptsiooni eest selle kolme aastase omandi leandmisperioodi jooksul. kui ttajatele eraldatakse aktsiaoptsioon tingimusega tita (majandus)ksuse mingi tegevustulemusega seotud eesmrk ja jda kuni selle tulemuse saavutamiseni (majandus)ksuse teenistusse, ning omandi leandmisperioodi pikkus sltub sellest, mis aja jooksul need tingimused tidetakse, siis (majandus)ksus eeldab, et ttaja poolt vastutasuna aktsiaoptsioonile osutatavad teenused saadakse tulevikus eeldatava omandi leandmisperioodi jooksul. (Majandus)ksus hindab selle eeldatava omandi leandmisperioodi pikkuse vimaldamise kuupeval, tuginedes kige tenolisematele tegevustulemuste saavutamise tingimustele. Kui tulemuse tingimuseks on turutingimus, siis selle eeldatava omandi leandmisperioodi pikkus peab olema koosklas eeldusega, mida kasutati vimaldatava optsiooni iglase vrtuse arvutamisel ja seda hiljem ei muudeta. Kui tulemuslikkuse tingimuseks ei ole turutingimus, siis muudab (majandus)ksus vajadusel omandi leandmisperioodi kestvust, kui jrgnev informatsioon viitab sellele, et omandi leandmisperioodi kestvus erineb algselt hinnatust.

15

b)

Tehingud, mida hinnatakse viitega vimaldatud omakapitaliinstrumendi iglasele vrtusele

Vimaldatud omakapitaliinstrumendi iglase vrtuse mramine
16 Tehingu puhul, mida hinnatakse viitega vimaldatud omakapitaliinstrumendi iglasele vrtusele, hindab (majandus)ksus vimaldatud omakapitaliinstrumendi iglast vrtust hindamiskuupeval, tuginedes kttesaadavatele turuhindadele ja vttes arvesse neid thtaegu ja tingimusi, mille juures seda omakapitaliinstrumenti vimaldati (sltuvalt paragrahvides 1922 toodud nuetest).

405

ET - IFRS 2

17

Kui turuhinnad pole kttesaadavad, siis hindab (majandus)ksus vimaldatud omakapitaliinstrumendi iglast vrtust, kasutades hindamismeetodit, kus eeldatakse, millisel hinnatasemel see omakapitaliinstrument oleks hindamiskuupeval teadlike, huvitatud mitteseotud osapoolte vahelises tehingus olnud. Hindamismeetod peab olema koosklas ldiselt aktsepteeritud finantsinstrumentide hinnakujunduse hindamismeetoditega, ja kaasama kiki tegureid, mida teadlikud, huvitatud turul osalejad hinna mramisel arvestaksid (paragrahvides 19-22 nuete teema). Lisas B on toodud tiendavaid juhiseid aktsiate ja aktsiaoptsiooni iglase vrtuse hindamise kohta, keskendudes ttajatele aktsiate vi aktisaoptsiooni vimaldamise tpilisematele tunnustele ja tingimustele.

18

Omandi leandmise tingimuste ksitlemine

19 Omakapitaliinstrumendi vimaldamine vib olla tingimuslik lhtuvalt omandi leandmise tingimuste titmisest. Niteks on aktsiate vi aktsiaoptsiooni vimaldamine ttajatele reeglina sltuvuses tingimusest, et (majandus)ksuse ttaja jb mratud ajaks (majandus)ksusesse tle. Vivad olla ka tegevuse tulemuslikkusega seotud tingimused, nagu teatud kasumi kasvu saavutamine vi (majandus)ksuse aktsia hinna tus teatud ulatuses. Aktsiate ja aktsiaoptsiooni iglase vrtuse hindamisel hindamiskuupeval ei veta turutingimuse krval arvesse omandi leandmise tingimusi. Selle asemel vetakse omandi leandmise tingimusi arvesse tehingu summa hindamisse kaasatud omakapitaliinstrumentide arvu tpsustamiseks, et lppkokkuvttes vimaldatud omakapitaliinstrumendi eest saadud ning kajastatud kaupade ja teenuste kogus phineks omakapitaliinstrumentide kogusel, mille omand le anti. Seega, kumulatiivsel baasil ei kajastata htki saadud kaupade vi teenuste summat kui vimaldatud omakapitaliinstrumendi leandmine ebannestub leandmise tingimuste mittetitmise tttu, st kui vastaspool ei suuda teenust mratud thtajaks osutada vi kui eeldatud tingimusi ei suudetud tita paragrahvi 21 thenduses. Selleks, et rakendada paragrahvi 19 nudeid, kajastab (majandus)ksus leandmisperioodi jooksul saadud kaupade vi teenuste koguse, mis baseeruks parimal kttesaadaval hinnangul selle omakapitaliinstrumentide kogusele, mida kavatsetakse le anda ja vajadusel muudab seda hinnangut kui tiendav informatsioon viitab sellele, et see omakapitaliinstrumentide kogus, mida eeldatavasti le antakse, erineb eelnevatest hinnangutest. leandmiskuupeval muudab (majandus)ksus hinnangut, et lplikult leantavate omakapitaliinstrumentide kogus paragrahvi 21 nuetega vastavusse viia. Vimaldatud omakapitaliinstrumendi iglase vrtuse hindamisel arvestatakse turutingimusi, nagu aktsia sihthind, mille juures leandmise tingimus on mratud (vi teostatav). Seega turutingimusega omakapitaliinstrumendi vimaldamisel, kajastab (majandus)ksus kaupu vi teenused, saadud teiselt osapoolelt, kes vastab kikidele lejnud leandmise tingimustele (nt. tpsustatud ajaks teenistusse jnud ttaja poolt osutatud teenus) hoolimata sellest, kas see turutingimus on tidetud.

20

21

Asendusostu tunnuste ksitlemine

22 Asendusostu tunnusega optsiooni korral ei arvestata hindamiskuupeval vimaldatud optsiooni iglase vrtuse hindamisel asendusostu tunnust. Selle asemel arvestatakse ttajate aktsiaoptsiooni uue optsiooni vimaldamisel kui ja sel hetkel, kui vimaldatakse tiendavalt ttajate aktsiaoptsioone.

Prast leandmiskuupeva
23 Olles kajastanud saadud kaubad ja teenused vastavalt paragrahvidele 1022, ning vastava omakapitali suurenemise, ei tohiks (majandus)ksus prast omandi leandmise kuupeva teostada kogu omakapitali osas tiendavaid tpsustusi. Niteks ei tohi (majandus)ksus edaspidiselt thistada summat, mis kajastatakse ttaja poolt osutatud teenustena, kui le antud omakapitaliinstrument on hiljem (oma s lbi) kaotatud vi aktsiaoptsiooni korral kui optsioone ei ole kasutatud. Siiski ei takista see (majandus)ksusel kajastama muutusi omakapitali sees, s.t. leviimist hest omakapitali komponendist teise.

406

ET - IFRS 2

Kui omakapitaliinstrumendi iglast vrtust ei ole vimalik usaldusvrselt hinnata

24 Paragrahvide 1623 nuded rakenduvad kui (majandus)ksusel on tarvis hinnata aktsiaphist maksetehingut viitega vimaldatud omakapitaliinstrumendi iglasele vrtusele. Harvadel juhtudel vib (majandus)ksusel osutuda vimatuks hindamiskuupeval usaldusvrselt hinnata vimaldatud aktsiainstrumendi iglast vrtust koosklas paragrahvidega 1622. Ainult sellistel harvadel juhtudel selle asemel (majandus)ksus: a) hindab esmaselt omakapitaliinstrumendi selle tegelikus vrtuses sellel kuupeval, mil (majandus)ksus omandab tooted vi teine osapool osutab talle teenust ja jrgnevalt igal aruandekuupeval ning lpliku kokkuleppe kuupeval, koos mis tahes muutusega kasumi vi kahjumi tegelikus vrtuses. Aktsiaoptsiooni vimaldamise puhul on aktsiaphise makse kokkulepe lplikult arveldatud kui optsiooni kasutatakse, kui see on (oma s lbi) kaotatud (nt tsuhete lppemise korral) vi kehtetuks muutumise korral (nt optsioonide thtaja lppemisel). kajastab saadud kaubad vi teenused, toetudes lppkokkuvttes leantud (kus vimalik) vi lppkokkuvttes kasutatud omakapitaliinstrumentide kogustele. Niteks selleks, et rakendada seda nuet aktsiaoptsioonile, kajastab (majandus)ksus leandmisperioodil saadud kaubad vi teenused, kui ldse, vastavalt paragrahvidele 1415, ainult paragrahvi 15 punkti b turutingimust puudutavad nuded ei rakendu. leandmisperioodil saadud kaupu vi teenuseid kajastatav kogus toetub eeldatavalt leantavale aktsiaoptsioonide arvule. Kui tarvis, muudab (majandus)ksus selle hinnangu, kui jrgnev informatsioon viitab sellele, et oodatav leantav aktsiaoptsioonide kogus erineb algselt hinnatust. leandmiskuupeval muudab (majandus)ksus hinnangu, et vastavusse viia lppkokkuvttes leantud omakapitaliinstrumentide kogus. Prast leandmiskuupeva muudab (majandus)ksus saadud kauba vi teenuste kogust, kui aktsiaoptsioon on hiljem (oma s tttu) kaotatud vi thtaja lppemise tttu kehtetuks muutunud.

b)

25

Kui (majandus)ksus rakendab paragrahvi 24, siis ei ole vaja rakendada paragrahve 2629, kuna paragrahvis 24 ratoodud tegeliku vrtuse meetodit rakendades vetakse arvesse igat omakapitaliinstrumendi vimaldamise thtaegade ja tingimuste muutmist. Siiski, kui (majandus)ksus arveldab vimaldatud omakapitaliinstrumenti, mille puhul rakendatakse paragrahvi 24: a) siis, kui arveldamine toimub leandmisperioodi jooksul, kajastab (majandus)ksus arveldust kui leandmise kiirendust ja seega kajastab koheselt summa, mis muidu oleks kajastatud jrelejnud leandmisperioodi jooksul talle osutatud teenuste alusel. igat makset, mis on tehtud arvelduse raames, tuleb kajastada omakapitaliinstrumendi tagasiostmisena, s.t. omakapitali vhendusena, vlja arvatud ulatuses, mille vrra makse letab tagasiostu kuupeval mdetava omakapitaliinstrumendi tegelikku vrtust. Taoline letav osa kajastatakse kuluna.

b)

Omakapitaliinstrumendi vimaldamise thtaegade ja tingimuste muutmine, kaasa arvatud thistamised ja arveldamine

26 (Majandus)ksus vib muuta omakapitaliinstrumendi vimaldamise thtaegu ja tingimusi. Niteks vidakse vhendada ttajatele eraldatud optsiooni titmishinda (s.t. hinnata optsioon mber), mis suurendab selle optsiooni iglast vrtust. Paragrahvide 2729 nuded kajastamaks muutmisega kaasnevaid mjusid on vljendatud ttajatega tehtava aktsiaphise maksetehingu kontekstis. Siiski rakendatakse neid nudmisi ka aktsiaphise maksetehingu puhul, mis toimuvad lisaks ttajatele ka teiste osapooltega ning mis on hinnatud koos viitega vimaldatud omakapitaliinstrumendi iglasele vrtusele. Viimati ksitletud situatsiooni puhul, mis tahes paragrahvides 2729 esinev viide vimaldamise kuupevale kib hoopis selle kuupeva kohta, millal (majandus)ksus omandab kauba vi millal vastaspool osutab teenuse. (Majandus)ksus kajastab miinimumina temale osutatud teenused, mis on hinnatud vimaldamise kuupeval vimaldatud omakapitaliinstrumendi iglase vrtusega, vlja arvatud juhul kui selle

27

407

ET - IFRS 2

omakapitaliinstrumendi leandmist vimaldamise kuupeval kindlaksmratud leandmise tingimuste (vlja arvatud turutingimused) mittetitmise tttu ei toimu. See kehtib mndusteta mis tahes omakapitaliinstrumendi vimaldamise tingimuste muutmise korral vi selle omakapitaliinstrumendi vimaldamise thistamise vi arveldamise puhul. Lisaks kajastab (majandus)ksus muutmise mjud, mis suurendavad aktsiaphise maksekokkuleppe ldist iglast vrtust vi on mnel muul viisil ttajale tulutoovad. Selle nude rakendamise juhtnrid on ra toodud lisas B. 28 Kui (majandus)ksus thistab vi arveldab vimaldatava omakapitaliinstrumendi leandmisperioodil (muul phjusel kui leandmistingimuste mitte titmise korral vimaldamise thistamine vi edasilkkamine), siis: a) (majandus)ksus kajastab thistamist vi arveldamist kui leandmise kiirendust, ja seega kajastab koheselt summa, mis teisel juhul oleks kajastatud jrelejnud leandmisperioodi jooksul saadud teenuste alusel. igat makset, mis on tehtud ttajale seoses vimaldamise thistamise vi lpetamisega, tuleb kajastada omakapitaliinstrumendi tagasiostmisena, st omakapitali vhendusena, vlja arvatud ulatuses, mis letab tagasiostu kuupeva seisuga hinnatud vimaldatud omakapitaliinstrumendi iglast vrtus. Taoline letav osa kajastatakse kuluna. kui ttajale vimaldatakse uusi omakapitaliinstrumente ning selle kuupeva seisuga, mil neid uusi omakapitaliinstrumente vimaldatakse ksitleb (majandus)ksus uusi vimaldatavaid omakapitaliinstrumente kui asendusomakapitaliinstrumente thistatud omakapitaliinstrumentidele, kajastab (majandus)ksus asendusomakapitaliinstrumentide vimaldamist samamoodi, nagu esialgse omakapitaliinstrumendi vimaldamise modifitseerimist koosklas lisa B paragrahvis 27 kirjeldatuga. Vimaldatav tiendav iglane vrtus on asendusomakapitaliinstrumentide ja thistatud omakapitaliinstrumentide iglase netovrtuse vahe asendusomakapitaliinstrumentide vimaldamise kuupeva seisuga. Thistatud omakapitaliinstrumentide iglane netovrtus on nende iglane vrus vahetult enne thistamist, miinus iga omakapitaliinstrumentide thistamisel ttajatele tehtud makse summa, mis on kajastatud omakapitali vhendusena koosklas eespool kirjeldatud punktiga b. Kui (majandus)ksus ei mratle uusi vimaldatavaid omakapitaliinstrumente thistatud omakapitaliinstrumentide asendusomakapitaliinstrumentidena, siis kajastab (majandus)ksus selliseid uusi omakapitaliinstrumente uute vimaldatavate omakapitaliinstrumentidena.

b)

c)

29

Kui (majandus)ksus ostab leantud omakapitaliinstrumendi tagasi, siis tuleb ttajatele tehtud makset kajastada omakapitali vhendusena, vlja arvatud ulatuses, milles makse letab tagasiostu kuupeva seisuga hinnatud tagasiostetud omakapitaliinstrumendi iglast vrtust. Taoline letav osa kajastatakse kuluna.

Rahas arveldatav aktsiaphine maksetehing

30 Rahas arveldatava aktsiaphise maksetehingu puhul hindab (majandus)ksus saadud kaupu vi teenused ja sellega kaasnevat kohustist kohustiste iglases vrtuses. Seni kuni kohustist ei ole arveldatud, hindab (majandus)ksus kohustise mber iglasele vrtusele igal aruandekuupeval ja arvelduskuupeval, kajastades iglase vrtuse igat muutust selle perioodi kasumis vi kahjumis. Niteks vib (majandus)ksus vimaldada ttajatele aktsia hinna tusu kui osa nende hvitise pakettidest, milles ttajad saavad iguse rahaliseks kompensatsiooniks (omakapitaliinstrumendi asemel), mis phineb (majandus)ksuse aktsia hinna suurenemisel kindlaks mratud ulatuses kindlaks mratud perioodil. Samuti vib (majandus)ksus vimaldada oma ttajatele iguse saada tulevasi rahalisi makseid, vimaldades neile iguse aktsiatele (kaasa arvatud aktsiad, mis emiteeritakse aktsiaoptsiooni realiseerimisel), mis on lunastatavad kas kohustuslikult (nt. tlepingu lppemisel) vi ttaja valikul. (Majandus)ksus kajastab saadud teenused ja kohustise teenuse eest tasuda hetkel, kui ttaja teenust osutab. Niteks mned aktsia hinna tusust tulenevad igused kuuluvad koheselt ttajale ja seega ei ole tal tarvis lpetada teenuse kindlaks mratud perioodi, et saada igust rahalisteks

31

32

408

ET - IFRS 2

makseteks. Vastupidiste tendite puudumisel jreldab (majandus)ksus, et teenused, mida osutas ttaja vastutasuna aktsia hinna tusust tulenevate iguste eest, on ktte saadud. Seetttu kajastab (majandus)ksus koheselt saadud teenused ja kohustise maksta nende eest. Kui aktsia hinna tusust tulenevaid igusi ei anta le enne kui ttaja on titnud kindlaks mratud perioodil teenuste osutamise nuded, siis kajastab (majandus)ksus saadud teenused ja kohustise nende eest maksta siis, kui ttajad on selle perioodi jooksul teenuse osutamise lpuni viinud. 33 Kohustist aktsia hinna tusust tulenevale igusele mdetakse nii esmakordselt kui edaspidiselt igal aruandekuupeval kuni arveldamiseni iglases vrtuses, rakendades optsiooni hindamise mudelit ning vttes arvesse tingimusi, mille juures aktsia hinna tusust tulenevad igused vimaldati ja ulatuses milleni on ttajad aruandekuupeva seisuga teenust osutanud.

Raha alternatiividega aktsiaphine maksetehing

34 Aktsiaphistes maksetehingutes, mille kokkuleppe tingimused vimaldavad (majandus)ksusel vi vastaspoolel otsustada, kas (majandus)ksus arveldab tehingu rahas (vi teiste varadega) vi emiteerides omakapitaliinstrumendi, kajastab (majandus)ksus seda tehingut vi selle tehingu komponenti rahas arveldatava aktsiaphise maksetehinguna sellisel juhul ja sellises ulatuses, milleni (majandus)ksusel ilmneb rahas vi teistes varades arveldamise kohustis vi aktsiaphise maksetehinguna sellisel juhul ja sellises ulatuses, milles sellist kohustist ei ole ilmnenud.

Aktsiaphine maksetehing, mille kokkuleppe tingimused vimaldavad vastaspoolel arveldamist valida

35 Kui (majandus)ksus on vimaldanud vastaspoolele iguse valida, kas aktsiaphine maksetehing arveldatakse rahas 36 vi omakapitaliinstrumentide emiteerimisega, siis on (majandus)ksus vimaldanud liitfinantsinstrumenti, mis sisaldab vla komponenti (st vastaspoole igust nuda makset rahas) ja omakapitali komponenti (st vastaspoolel on igus nuda arveldamist pigem omakapitaliinstrumendiga kui rahas). Tehingutes teiste osapooltega kui seda on ttajad, mille puhul saadud kaupade vi teenuste iglast vrtust mdetakse otseselt, mdab (majandus)ksus kaupade vi teenuste saamise kuupeva seisuga liitfinantsinstrumendi omakapitali komponendi saadud kaupade vi teenuste iglase vrtuse ja vlakomponendi iglase vrtuse vahena. Teisteks tehinguteks, mis hlmavad ka tehinguid ttajatega, hindab (majandus)ksus liitfinantsinstrumentide iglast vrtust hindamiskuupeval, vttes arvesse tingimusi, millega iguseid rahale vi omakapitaliinstrumendile vimaldati. Paragrahvi 36 rakendamiseks hindab (majandus)ksus kigepealt vlakomponendi iglase vrtuse ja hindab siis omakapitali osa iglase vrtuse, vttes arvesse seda, et teine osapool peab selleks, et saada omakapitaliinstrumente, loobuma igusest saada raha. Liitfinantsinstrumentide iglane vrtus on kahe komponendi iglaste vrtuste summa. Sageli on aktsiaphine maksetehing, milles vastaspoolel on vimalus valida arvelduse meetod, struktureeritud nii, et he arveldusalternatiivi iglane vrtus on sama, mis teisel. Niteks vib teisel osapoolel olla igus valida, kas saada aktsiaoptsiooni vi arveldada rahas aktsiahinna kallinemisega seotud igused. Sellisel juhul on omakapitali osa iglane vrtus null ja seega liitfinantsinstrumentide iglane vrtus on sama, mis vla komponendi iglane vrtus. Vastupidiselt, kui alternatiivsete arvelduste iglased vrtused erinevad, siis tavaliselt on omakapitali osa suurem kui null, mis omakorda thendab, et liitfinantsinstrumentide iglane vrtus on suurem kui vla komponendi iglane vrtus. (Majandus)ksus kajastab liitfinantsinstrumendi kaudu saadud kaubad ja teenused liitinstrumendi komponentide tasandil. Vla komponendi osas kajastab (majandus)ksus saadud kaubad vi teenused ning kohustise nende eest tasuda vastaspoole poolt kaupade tarnimisel vi teenuse osutamisel vastavalt rahas arveldatavate aktsiaphise maksetehingu tingimustele (paragrahvid 30 33). Omakapitali komponendi puhul (kui ldse), kajastab (majandus)ksus saadud kaubad vi teenused ning omakapitali suurenemise vastaspoole poolt kaupade tarnimisel vi teenuse

36

37

38

36

Kik paragrahvides 35-43 tehtud viited rahale hlmavad ka ettevtte teisi varasid.

409

ET - IFRS 2

osutamisel vastavalt omakapitaliga arveldatavate aktsiaphiste maksetehingute tingimustele (paragrahvid 1029). 39 Arvelduskuupeval hindab (majandus)ksus kohustise mber tema iglasele vrtusele. Kui (majandus)ksus arveldab pigem omakapitaliinstrumendi emiteerimise kaudu kui rahas, siis kantakse kohustis otse omakapitali tasuna omakapitaliinstrumendi emiteerimise eest Kui (majandus)ksus arveldab pigem rahas kui omakapitaliinstrumente emiteerides, siis tuleb makset rakendada taoliselt, et selle kaudu arveldataks kohustis tervikuna. Iga omakapitali osa, mis on eelnevalt kajastatud, jb omakapitali hulka. Valides arveldamise vimalusena raha, vlistab vastaspool iguse saada omakapitaliinstrumente. Siiski ei takista see (majandus)ksusel kajastama muutusi omakapitali sees, s.t. lekannet hest omakapitali komponendist teise.

40

Aktsiaphine maksetehing, mille kokkuleppe tingimused vimaldavad (majandus)ksusel arveldamist valida

41 Aktsiaphise maksetehingu puhul, mille kokkuleppe tingimused vimaldavad (majandus)ksusel valida, kas arveldada rahas vi emiteerides omakapitaliinstrumenti, otsustab (majandus)ksus, kas tal on kehtiv kohustus arveldada rahas ja kajastada vastavalt aktsiaphist maksetehingut. (Majandus)ksusel on kehtiv kohustus arveldada rahas, kui omakapitaliinstrumendiga arveldamise vimalus ei oma majanduslikku sisu (nt kui (majandus)ksusel on seadusest tulenevalt keelatud aktsiaid emiteerida) vi kui (majandus)ksusel on varasem praktika vi kindlaksmratud poliitika rahas arveldamiseks vi ldjuhul arveldatakse rahas kui vastaspool selleks soovi avaldab. Kui (majandus)ksusel on kehtiv kohustus rahas arveldamiseks, siis tuleb seda tehingut kajastada lhtudes paragrahvides 30-33 kirjeldatud rahas arveldatavate aktsiaphise maksetehingu phimtetest. Kui selliseid kohustusi ei eksisteeri, siis kajastab (majandus)ksus tehingut lhtudes paragrahvides 10-29 kirjeldatud omakapitaliga arveldatavate aktsiaphise maksetehingu phimtetest. Arveldamisel: a) kui (majandus)ksus otsustab arveldada rahas, siis rahalist makset kajastatakse omakapitali tagasiostuna, st omakapitali vhendamisena, vlja arvatud allpool punktis c toodud juhul; kui (majandus)ksus otsustab arveldada omakapitaliinstrumendi emiteerimisega, siis edasist kajastamist ei nuta (kui tarvis siis ainult lekannet hest omakapitali komponendist teise), vlja arvatud allpool punktis c toodud juhul; kui (majandus)ksus otsustab valida arveldamisel alternatiivi, millel on arvelduskuupeva seisuga krgem iglane vrtus, siis kajastab (majandus)ksus vrtust letava osa kuludes, s.t. et see on kas makstud raha ja selle omakapitaliinstrumendi iglase vrtuse vahe, mis oleks emiteeritud, vi emiteeritud omakapitaliinstrumendi ja selle rahasumma vahe, mis oleks tasutud, sltuvalt sellest, kumb variant kehtib.

42

43

b)

c)

Avalikustatav teave
44 45 (Majandus)ksus avalikustab informatsiooni, mis vimaldab finantsaruannete kasutajatel mista teatud perioodi aktsiaphiste maksete olemust ja ulatust Et tita paragrahvis 44 toodud phimtet, avalikustab (majandus)ksus vhemalt jrgneva: a) iga selle perioodi jooksul kehtinud aktsiaphise makse kokkuleppe kirjelduse, sealhulgas iga kokkuleppe ldised tingimused, nagu leandmistingimused, maksimaalne optsioonide vimaldamise kestvus ja arveldamise meetod (nt. kas rahas vi omakapitaliga). Sisult sarnaseid aktsiaphiste maksete kokkuleppeid omav (majandus)ksus esitab koondinformatsiooni, vlja arvatud juhul kui iga kokkuleppe eraldi avalikustamine on vajalik paragrahvis 44 toodud phimtte titmiseks.

410

ET - IFRS 2

b)

aktsiaoptsioonide arv ja kaalutud keskmine kasutushind iga jrgneva optsioonirhma likes: i) ii) iii) iv) v) vi) vii) perioodi alguses kehtinud; vimaldatud perioodi jooksul; loobutud perioodi jooksul; kasutatud perioodi jooksul; aegunud perioodi jooksul; kehtivad perioodi lpus; ja kasutatavad perioodi lpus.

c)

perioodi jooksul kasutatud aktsiaoptsiooni puhul kaalutud keskmine aktsiahind selle kasutamise kuupeval. Kui optsiooni kasutati perioodi jooksul turutingimustel, siis vib (majandus)ksus avalikustada hoopis perioodi keskmise aktsiahinna. perioodi lpu seisuga avalikustatakse jus olevate aktsiaoptsioonide kohta kasutushindade vahemik ning kaalutud keskmine jrelejnud eluiga. Kui kasutushindade vahemik on lai, siis jaotatakse jus olevad optsioonid vahemikesse, mis aitavad hinnata vimalike emiteeritavate aktsiate arvu ja ajastust ning rahasummat, mis vidakse saada optsioonide kasutamisest.

d)

46

(Majandus)ksus avalikustab informatsiooni, mis vimaldab finantsaruannete kasutajatel mista, kuidas selle perioodi jooksul tuletati saadud kaupade vi teenuste vi vimaldatud omakapitaliinstrumentide iglane vrtus. Kui (majandus)ksus on hinnanud vastutasuna omakapitaliinstrumendi eest saadud kaupade vi teenuste iglast vrtust kaudselt, mis on viitega vimaldatud omakapitaliinstrumendi iglasele vrtusele, siis paragrahvis 46 toodud phimtte titmiseks avalikustab (majandus)ksus vhemalt jrgneva: a) selle perioodi jooksul eraldatud aktsiaoptsioonide juures nende optsioonide kaalutud keskmise hinna hindamiskuupeval ja informatsiooni selle kohta, kuidas see iglane vrtus leiti, kaasa arvatud: i) kasutatud optsioonide hindamise mudeli ja sellesse mudelisse sisestatud lhteandmed, sealhulgas aktsia kaalutud keskmine hind, (optsiooni) kasutushind, eeldatud volatiilsus, eeldatud dividendid, riskivaba intressimra ja mis tahes muud mudeli lhteandmed, sealhulgas kasutatud meetodid ja tehtud oletused, mis vtavad arvesse mjusid eeldatavast kasutamisest enne lppthtaja saabumist; kuidas eeldatav volatiilsus kindlaks mrati, sealhulgas levaade sellest, mil mral baseerub eeldatav volatiilsus minevikus toimunul; ja kas ja kuidas mis tahes muud vimaldatud optsioonide tunnusjooned, nagu niteks turutingimused, kaasati iglase vrtuse hindamisse.

47

ii) iii) b)

perioodi jooksul vimaldatud lejnud omakapitaliinstrumentide (vlja arvatud aktsiaoptsioonide) kohta nende omakapitaliinstrumentide hulk ja kaalutud keskmine iglane vrtus hindamiskuupeval ning informatsioon selle kohta, kuidas see iglane vrtus leiti, sealhulgas: i) ii) iii) kui iglast vrtust ei hinnatud vaadeldava turu hindade baasil, siis kuidas see tuletati; kas ja kuidas eeldatavad dividendid kaasati iglase vrtuse hindamisse; ja kas ja kuidas kaasati mis tahes muud vimaldatavate omakapitaliinstrumentide tunnusjooned iglase vrtuse hindamisse.

411

ET - IFRS 2

c)

aktsiaphiste maksete kokkulepete kohta, mida perioodi jooksul muudeti: i) ii) iii) nende muutuste selgitused; vimaldatav lisanduv iglane vrtus (nende muutuste tulemusena); ja: vimaluse korral informatsioon selle kohta, kuidas vimaldatavat lisanduvat iglast vrtust hinnati koosklas punktides a ja b toodud nuetega,

48

Kui (majandus)ksus on hinnanud sellel perioodil saadud kaupade ja teenuste iglast vrtust otseselt, siis avalikustab (majandus)ksus, kuidas see iglane vrtus tuletati, nt. kas iglane vrtus hinnati lhtudes nende kaupade ja teenuste turuhinnast. Kui (majandus)ksus on vaidlustanud paragrahvis 13 toodud eelduse, tuleb see asjaolu avalikustada ning avalikustada, miks eeldus vaidlustati. (Majandus)ksus avalikustab informatsiooni, mis vimaldab finantsaruande kasutajatel mista selle perioodi aktsiaphiste maksetehingute mju (majandus)ksuse kasumile vi kahjumile ning tema finantsseisundile. Et toetada paragrahvi 50 eesmrki, avalikustab (majandus)ksus vhemalt jrgneva: a) perioodil kajastatud kulude summa, mis tekkis aktsiaphistest maksetehingutest, mille tulemusena saadud kaubad ja teenused ei kvalifitseerunud kajastamiseks varadena, ja seega kajastati koheselt kuludena, sealhulgas avalikustatakse eraldi see osa kulude summast, mis tekkis tehingutest, mida kajastati kui omakapitaliga arveldatavat aktsiaphist maksetehingut aktsiaphisest maksetehingust tekkinud kohustised: i) ii) bilansiline (jk)maksumus perioodi lpus; ja tegelik vrtus perioodi lpus kohustiste osas, milles vastaspoole igused rahale vi teistele varadele anti perioodi lpu seisuga le (nt. le antud aktsiahinna tusust tulenevad igused).

49 50

51

b)

52

Kui kesoleva IFRS-ga nutud informatsiooni avalikustamise nuetest ei piisa paragrahvides 44, 46 ja 50 esitatud phimtete titmiseks, siis avalikustab (majandus)ksus tiendavalt vastava informatsiooni.

leminekustted
53 Omakapitaliga arveldatavate aktsiaphise maksetehingu puhul rakendab (majandus)ksus kesolevat IFRS-i aktsiate, aktsiaoptsioonide vi teise omakapitaliinstrumendi vimaldamise puhul, mis olid vimaldatud prast 2002. aasta 7. novembrit ja mida polnud veel enne kesoleva IFRS-i justumise hetkeks le antud. (Majandus)ksusel soovitatakse, kuid ei nuta rakendada kesolevat IFRS-i teiste omakapitaliinstrumentide vimaldamise korral, kui (majandus)ksus on avalikult teada andnud selliste omakapitaliinstrumentide iglase vrtuse hindamiskuupeva seisuga. Nende vimaldatavate omakapitaliinstrumentide puhul, millele kesolev IFRS rakendub, korrigeerib (majandus)ksus vrdlusandmeid ja kui vimalik, siis ka varasema perioodi kohta esitatud jaotamata kasumi algsaldot. Omakapitaliinstrumentide vimaldamisel, mille puhul kesolevat standardit ei rakendata (nt. omakapitaliinstrumendid, mida on vimaldatud enne 2002. aasta 7. novembrit), avalikustab (majandus)ksus sellest hoolimata paragrahvides 44 ja 45 nutud informatsiooni. Kui prast standardi justumist (majandus)ksus muudab omakapitaliinstrumentide vimaldamise tingimusi sellisteks, mille puhul kesolevat IFRS-i ei rakendata, siis sellest hoolimata rakendab (majandus)ksus selliste muudatuste kajastamisel paragrahve 2629.

54

55

56

57

412

ET - IFRS 2

58

Kesoleva standardi justumise hetkel eksisteerivate aktsiaphiste maksetehingutega kaasnevate kohustiste puhul rakendab (majandus)ksus kesolevat IFRS-i tagasiulatuvalt. Nende kohustiste puhul korrigeerib (majandus)ksus vrdlusinformatsiooni, sealhulgas varaseima esitatud perioodi jaotamata kasumi algsaldot, mille kohta vrreldav informatsioon on esitatud, vlja arvatud see, et (majandus)ksuselt ei nuta vrreldava informatsiooni avaldamist ulatuseni, milles see informatsioon seostub 2002. aasta 7. novembrist varasema perioodiga. (Majandus)ksust julgustatakse, kuid temalt ei nuta kesoleva IFRS-i tagasiulatuvat rakendamist teiste aktsiaphistest makselekannetest tekkinud kohustiste puhul, niteks kohustiste puhul, mis arveldati vrreldava informatsiooni esitamise perioodi jooksul.

59

Justumiskuupev
60 (Majandus)ksus rakendab kesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeperioodide suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab seda standardit enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

413

ET - IFRS 2

Lisa A Misted
See lisa on IFRS-i lahutamatu osa. Rahas arveldatav aktsiaphine maksetehing Aktsiaphine maksetehing, millega (majandus)ksus omandab kaupu vi teenuseid, vttes selle kaudu kohustise kanda nende toodete tarnijale vi teenuse osutajale selle eest raha vi teisi varasid summades, mis baseeruvad (majandus)ksuse aktsiate hinnal (vi vrtusel) vi teistel (majandus)ksuse omakapitaliinstrumentidel. ksikisikud, kes osutavad (majandus)ksusele personaalset teenust ja kas a) neid ksikisikuid ksitletakse kas juriidilises vi maksustamise seisukohalt ttajatena, b) ksikisikud ttavad (majandus)ksuse juhtimise all sama moodi nagu ksikisikud, keda ksitletakse kas juriidilises vi maksustamise seisukohalt ttajatena, vi c) nende poolt osutatud teenused on sarnased nendele, mida osutavad ttajad. Niteks, see termin hlmab endas kogu juhtkonda, st. isikud kellel on igus ja vastutus planeerimis-, juhtimis- ja kontrollimistegevuseks (majandus)ksuses, sealhulgas juhatusse mittekuuluvad direktorid. Leping, mis tendab jkosalust (majandus)ksuse varades prast kigi oma kohustiste maha arvamist*. igus (tingimuslik vi tingimusteta) (majandus)ksuse omakapitaliinstrumendile, mis antakse (majandus)ksuse poolt teisele osapoolele aktsiaphiste maksete kokkuleppe alusel. Aktsiaphine maksetehing, millega (majandus)ksus saab vastutasuna ettevtte omakapitaliinstrumentide eest (kaasa arvatud aktsiad vi aktsiaoptsioonid) kaupu vi teenuseid. Summa, mille vastu saaks vahetada vara, vi arveldada kohustist, vi mille vastu saaks teadlike, huvitatud poolte vahel mitteseotud poolte vahelise tehingu kigus vahetada vimaldatavaid omakapitaliinstrumente. Kuupev, millal (majandus)ksus ja teine osapool (kaasa arvatud ttaja) lepivad kokku aktsiaphise makse kokkuleppes, mis toimuks siis kui (majandus)ksus ja teine osapool on judnud kokkuleppe tingimuste osas hisele arusaamisele. Vimaldamise kuupeval annab (majandus)ksus teisele osapoolele iguse rahale, teistele varadele vi ettevtte omakapitaliinstrumendile, mis antakse le siis kui kindlaks mratud leandmistingimused on tidetud, juhul kui need tingimused olid mratud. Kui see kokkulepe vajab heakskiitu (niteks aktsionride poolt), siis on vimaldamise kuupevaks kuupev kui see heakskiit on saadud. Nende aktsiate, mida vastaspoolel on (tingimuslikult vi tingimusteta) igus mrkida vi saada, iglase vrtuse, ja hinna vahe (kui on mratud), mida teine pool peab nende aktsiate eest maksma. Niteks, aktsiaoptsioonil titmishinnaga 15 V-d aktsiale, mille iglane vrtus on 20 V-d, on tegelik vrtus 5 V-d. Tingimus, mille puhul kas omakapitaliinstrumendi titmishind, leandmine vi kasutamine sltuvad sellest, mis on ettevtte omakapitaliinstrumentide turuhind, nagu kindlaksmratud aktsiahinna saavutamine vi aktsiaoptsiooni kindlaksmratud tegeliku vrtuse summa saavutamine, vi kindlaksmratud eesmrgi saavutamine,

Ttajad ja teised, kes pakuvad sarnaseid tenuseid

Omakapitaliinstrument

Vimaldatav omakapitaliinstrument Omakapitaliga arveldatud ktsiaphine maksetehing iglane vrtus

Vimaldamise kuupev

Tegelik vrtus

Turutingimus

Raamistik defineerib kohustist kui (majandus)ksuse kehtivat kohustust, mis on tekkinud mdunud sndmustest, ja mille arveldamine saavutatakse ressursside vljavooluga (majandus)ksusest, mis kehastavad majanduslikku kasu (st. raha vi varade vljavoolu (majandus)ksusest). Kesolevas lisas on rahalised summad valuutahikutes (V).

414

ET - IFRS 2

mis phineb ettevtte omakapitaliinstrumentide turuhinnal, mis oleks suhestatud teiste (majandus)ksuste omakapitaliinstrumentide turuhindade indeksiga. Hindamiskuupev Kuupev, millal kesoleva standardi eesmrkidel hinnatakse vimaldatud omakapitaliinstrumentide iglast vrtust. Tehingutes ttajate ja teiste sarnase teenuse pakkujatega, on hindamiskuupevaks vimaldamise kuupev. Tehinguteks osapooltega kes ei ole ttajad (ja need, kes pakuvad sarnaseid teenuseid) on hindamiskuupevaks see kuupev, millal (majandus)ksus omandab kaupu vi vastaspool osutab teenuse. Tunnused, mis vimaldavad automaatselt tiendava aktsiaoptsiooni kohe, kui optsiooni hoidja kasutab eelnevalt vimaldatud optsiooni realiseerimishinnas pigem ettevtte aktsiaid kui raha. Uus aktsiaoptsioon, mis vimaldatakse siis kui aktsiaid kasutatakse selleks, et tita eelneva aktsiaoptsiooni realiseerimishinda. (Majandus)ksuse ja teise osapoole (kaasa arvatud ttaja) vaheline kokkulepe teostada aktsiaphine maksetehing, mis annab teisele osapoolele iguse saada kas raha vi teisi ettevtte varasid summades, mis phinevad (majandus)ksuse aktsia vi (majandus)ksuse teise omakapitaliinstrumendi hinnal, vi saada kindlaksmratud leandmistingimuste (kui need on mratud) titmisel ettevtte omakapitaliinstrumente. Tehing, mille kigus (majandus)ksus saab kaupu vi teenuseid (majandus)ksuse omakapitaliinstrumentide (kaasa arvatud aktsiad ja aktsiaoptsioonid) eest, vi milles ta omandab tooteid vi talle osutatakse teenuseid vttes nende toodete tarnija vi teenuste osutaja ees endale kohustisi summades, mis phinevad (majandus)ksuse aktsiate vi (majandus)ksuse teiste omakapitaliinstrumentide hindadel. Leping, mis annab omanikule iguse, kuid mitte kohustuse, nuda kindlaks mratud perioodil (majandus)ksuse aktsiaid fikseeritud vi tuletatud hinna juures tpsustatud ajaks. iguse saamine. Aktsiaphise makse kokkuleppe kohane vastaspoole igus saada raha, teisi varasid vi ettevtte omakapitaliinstrumente mis tahes kindlaks mratud omandi leandmise tingimuste titmise korral. Tingimused, mida vastaspool peab titma, et saada aktsiaphise makse kokkuleppe raames igust saada raha, teisi varasid vi (majandus)ksuse omakapitaliinstrumente. Omandi leandmise tingimused sisaldavad teenuste tingimusi, mis nuavad vastaspoolel teenust kindlaks mratud perioodil lpuni viia ja tegevustulemusel phinevaid tingimusi, mis nuavad kindlaks mratud tulemuseesmrkideni judmist (nagu (majandus)ksuse kasumi kindlaks mratud kasv teatud ajaperioodiks). Periood, mille jooksul kik aktsiaphise makse kokkuleppe tingimused omandi leandmiseks peavad olema tidetud.

Asendusostu tunnused

Asendusostu optsioon Aktsiaphise makse kokkulepe

Aktsiaphine maksetehing

Aktsiaoptsioon

Kuuluvus

Omandi leandmise tingimused

Omandi leandmisperiood

415

ET - IFRS 2

Lisa B Rakendusjuhis
See lisa on IFRS-i lahutamatu osa.

Vimaldatud omakapitaliinstrumendi iglase vrtuse hindamine

B1 Kesoleva lisa paragrahvid B2-B41 ksitlevad aktsiate ja aktsiaoptsioonide iglase vrtuse hindamist, keskendudes ttajatele aktsiate vi aktsiaoptsioonide vimaldamise tpilisematele tunnustele. Seetttu ei ole see kikehlmav. Enamgi veel, kuna allpool ksitletud hindamise ksimused koondavad oma thelepanu ttajatele vimaldatavatele aktsiatele ja aktsiaoptsioonidele, eeldatakse, et aktsiate ja aktsiaoptsioonide iglast vrtust hinnatakse vimaldamise kuupeval. Siiski kehtivad paljud allpool ksitletud hindamisksimused (nt. eeldatava volatiilsuse mramine) ka juhul, kui mratakse aktsiate ja aktsiaoptsioonide iglast vrtust vimaldamiseks teistele osapooltele kui seda on ttajad, kuupeval mil (majandus)ksus omandab tooted vi vastaspool osutab teenuseid.

Aktsiad
B2 Ttajatele vimaldatud aktsiate puhul mratakse aktsiate iglane vrtus lhtudes (majandus)ksuse aktsiate turuhinnast (vi hinnangulises turuhinnas, kui (majandus)ksuse aktsiatega ei kaubelda avalikul turul), mida on kohandatud, et vtta arvesse nende aktsiate vimaldamise tingimusi (vlja arvatud omandi leandmise tingimused, mis on eemaldatud iglase vrtuse hindamisest koosklas paragrahvidega 1921). Niteks kui ttajal ei ole igust saada omandi leandmise perioodi jooksul dividende, siis seda asjaolu vetakse vimaldatud aktsiate iglase vrtuse hindamisel arvesse. Sarnaselt, kui aktsiatel on prast leandmiskuupeva loovutamise piirangud, siis see asjaolu vetakse arvesse, kuid ainult ulatuseni, milles leandmisjrgsed piirangud mjutavad seda hinda, mida teadlikud ja huvitatud turul osalejad maksaksid selle aktsia eest. Niteks, kui aktsiatega kaubeldakse aktiivselt mahukal ja likviidsel turul, siis omandi leandmise jrgsel loovutamise keelul vib olla vga vike, kui ldse, mju hinnale, mida nende aktsiate eest maksaks teadlik, huvitatud turuosaline. Piiranguid loovutamise osas vi teisi piiranguid, mis eksisteerivad leandmisperioodi jooksul, ei veta vimaldatud aktsiate iglase vrtuse hindamisel vimaldamise kuupeval arvesse, kuna need piirangud tulenevad omandi leandmise tingimustest koosklas paragrahvidega 19-21.

B3

Aktsiaoptsioon
B4 Ttajatele aktsiaoptsiooni vimaldamise korral ei ole paljudel juhtudel turuhinnad kttesaadavad, kuna vimaldatud optsiooni tingimused ei vasta kaubeldava optsiooni omale. Kui sarnaste tingimustega kaubeldavat optsiooni ei eksisteeri, siis vimaldatud optsiooni iglane vrtus tuletatakse optsiooni hinnakujundusmudeli rakendamisega. (Majandus)ksus vtab arvesse tegureid, mida teadlikud ja huvitatud turul osalejad arvestaksid rakendatava optsiooni hinnamudeli valimisel. Niteks, paljudel ttajate optsioonil on pikk kehtivusaeg, kasutatavad on need tavaliselt omandi leandmiskuupeva ja optsiooni kehtivuse lppemise vahelise perioodi jooksul, ja tihti kasutatakse neid enne kehtivusaja lppkuupeva. Neid tegureid tuleks silmas pidada kui hinnatakse vimaldamise kuupeval optsiooni iglast vrtust. Paljudele (majandus)ksuste puhul vib see vlistada Black-Scholes-Merton mudeli kasutamise, kuna see ei ne ette kasutamist enne optsiooni kehtivuse lppu ja vib seega eeldatava varase kasutamise mju peegeldada ebaadekvaatselt. Samuti ei ne see vimalust, et eeldatav volatiilsus ja teised mudeli lhteandmed viksid muutuda optsiooni kehtivusaja jooksul. Siiski, optsiooni puhul, millel on suhteliselt lhike kehtivusaeg vi mis tuleb prast omandi leandmisperioodi kllaltki

B5

416

ET - IFRS 2

lhikese aja jooksul ra kasutada, ei pruugi need eelpool mainitud tegurid kehtida. Sellisel juhul vib Black-Scholes-Merton mudel anda vrtuse, mis on sisuliselt sama kui paindlikuma optsiooni hinnakujundusmudeli puhul. B6 Kik optsiooni hinnakujundusmudelid vtavad miinimumina arvesse jrgnevaid tegureid: a) b) c) d) e) f) B7 optsiooni titmishind; optsiooni kehtivusaeg, aluseks olevate aktsiate jooksev hind; aktsia hinna eeldatav kikumine (volatiilsus); aktsiatest eeldatavad dividendid (kui kohane), ja optsiooni kehtivusaja riskivaba intressimr.

Samuti vetakse arvesse teisi tegureid, mida teadlikud ja huvitatud osalised hinna mramisel arvestaksid (vlja arvatud omandi leandmise tingimusi ja asendusostu tunnuseid, mis on koosklas paragrahvidega 19-22 eemaldatud iglase vrtuse hindamisest). Niteks tavaliselt ei saa ttajale vimaldatud optsiooni kindlaks mratud perioodi jooksul kasutada (nt. omandi leandmisperioodi jooksul vi perioodidel, mis on kindlaks mratud vrtpaberi regulatsioonides). Seda tegurit vetakse arvesse kui rakendatav optsiooni hindamise mudel eeldab, et optsiooni saab kasutada millal iganes tema kehtivusaja jooksul. Siiski, kui (majandus)ksus kasutab optsiooni hindamise mudelit, mis hindab optsiooni, mida saab kasutada ainult optsiooni kehtivusaja lpus, siis ei nuta mingeid tpsustusi tulenevalt vimatusest kasutada optsiooni lemineku perioodil (vi teistel perioodidel optsiooni kehtivusaja jooksul), kuna mudel eeldab juba, et optsiooni ei saa kasutada nende perioodide jooksul. Sarnaselt on teine ttaja aktsiaoptsioonile omane tegur optsiooni ennethtaegse kasutamise vimalus, kuna niteks optsioon ei ole vabalt loovutatav vi kuna ttaja peab tsuhte lppemisel ra kasutama kiki talle kuuluvad optsioonid. Eeldatud ennethtaegse kasutamise mjusid vetakse arvesse lhtudes paragrahvide B16B21 ksitlusest. Tegureid, mida teadlikud huvitatud turul osalejad ei vtaks aktsiaoptsiooni (vi teiste omakapitaliinstrumentide) hinna mramisel arvesse, ei arvestata vimaldatud aktsiaoptsioonide (vi teiste omakapitaliinstrumentide) iglase vrtuse hindamisel. Niteks ttajatele vimaldatud aktsiaoptsioonide puhul ei ole teadlike, huvitatud osaliste poolt lbiviidava hinna mramise puhul olulised tegurid, mis mjutavad optsiooni ainult ksiku ttaja seisukohast vaadatuna.

B8

B9

B10

Optsiooni hindamise mudeli lhteandmed

B11 Mrates eeldatavat aluseks olevate aktsiate volatiilsust ja dividende, on eesmrgiks hinnata ootusi, mis oleks kajastunud optsiooni hetke turuhinnas vi lbirgitavas vahetushinnas. Sarnaselt, hinnates ttaja aktsiaoptsioonide ennethtaegse (optsiooni) kasutamise mjusid on eesmrgiks lhendada ootusi, mida viks vimaldamise kuupeva seisuga olemasolevale informatsioonile tuginedes vljendada vljapool seisev osaline, kes omab ttajate kasutamise harjumuste kohta detailset informatsiooni. Tihti on tenoliselt suur hulk mistlikke ootusi tuleviku volatiilsusele, dividendidele ja (optsiooni) kasutamise kitumisele. Kui nii, siis tuleks eeldatav vrtus vlja arvutada kaaludes igat summat temaga seotud tenolise esinemisulatuse sees. ldiselt phinevad tuleviku ootused kogemustel, mida on modifitseeritud kui tulevik on mistlikel alustel hinnatud minevikust erinema. Mningatel juhtudel vivad identifitseeritavad tegurid viidata, et kohandamata mineviku kogemus on suhteliselt vilets tuleviku kogemuse ennustaja. Niteks, kui kahe selgelt erineva rivaldkonnaga (majandus)ksus vabaneb sellest, mis oli teisest mrkimisvrselt vhem riskantne, siis mineviku volatiilsus ei pruugi olla parim informatsioon, mille alusel panna paika mistlikud tuleviku ootused.

B12

B13

417

ET - IFRS 2

B14

Teistes tingimustes vib juhtuda, et mineviku informatsioon ei ole kttesaadav. Niteks, vrskelt noteeritud (majandus)ksusel on vhe, kui ldse, mineviku andmeid oma aktsiahinna volatiilsuse kohta. Noteerimata ja vrskelt noteeritud ettevtteid ksitletakse pikemalt allpool. Kokkuvttes, (majandus)ksus ei tohiks lihtsalt tugineda ainult mineviku informatsioonile oma hinnangutes volatiilsusele, kasutusharjumustele ja dividendidele ilma, et ta arvestaks, mil mral on mineviku kogemused eeldatavalt mistlikud tuleviku kogemuste ennustamisel.

B15

Eeldatav ennethtaegne kasutamine

B16 Ttajad kasutavad aktsiaoptsiooni ennethtaegselt mitmetel erinevatel phjustel. Niteks on ttaja aktsiaoptsioonid reeglina mitteloovutatavad. See sunnib tihti ttajaid aktsiaoptsiooni ennethtaegselt kasutama, kuna see on ainus viis, kuidas ttajad saavad neid positsioone likvideerida. Samuti ttajad, kes lpetavad tlepingu, on tavaliselt kohustatud kasutama iga leantud optsiooni vga lhikese thtaja jooksul, sest vastasel juhul aktsiaoptsioonid thistatakse. See tegur phjustab ttajate aktsiaoptsiooni ennethtaegse kasutamise. Teised tegurid, mis phjustavad ennethtaegset kasutamist on riski mittetalumine ja inimeste heaolu vhene mitmekesisus. Meetmed, millega eeldatavad ennethtaegse kasutamise mjud arvesse vetakse, sltuvad sellest, mis tpi hinnakujunduse mudelit rakendatakse. Niteks vib eeldatavat ennethtaegset kasutamist arvesse vtta, kasutades optsiooni eeldatava eluea hinnangut (mis ttaja aktsiaoptsiooni puhul on periood vimaldamise kuupevast kuni kuupevani, millal eeldatakse, et optsiooni kasutatakse) hena optsiooni hindamise mudeli lhteandmetest (nt. Black-Scholes-Mertoni mudel). Alternatiivina vib ennethtaegset kasutamist modelleerida binominaalse vi sarnase optsiooni hindamise mudelis, mis kasutab lepingulist kehtivusaega he lhteandmena. Tegurid, mida tuleb ennethtaegse kasutamise hindamise juures arvestada, on: a) leandmisperioodi pikkust, kuna aktsiaoptsioone ei saa tavaliselt kasutada enne leandmisperioodi lppu. Siiski, mrates eeldatava ennethtaegse kasutamise mju hindamisele phineb eeldustel, et optsioonid antakse le. Omandi leandmistingimuste mjusid ksitletakse paragrahvides 1921. sarnaste optsioonide keskmine kestvus on minevikus jnud mrkimisvrseks. aluseks olevate aktsiate hind. Kogemused vivad viidata sellele, et ttajad kipuvad optsiooni kasutama, kui aktsiahinnad tusevad kasutamise hinnaga vrreldes mingile kindlale tasemele. ttajate tasemed organisatsiooni sees. Niteks kogemused vivad nidata, et krgemal astmel olevad ttajad kalduvad optsioone kasutama hiljem, kui madalamal astmel olevad ttajad (ksitletud pikemalt paragrahvis B21). aluseks olevate aktsiate eeldatav volatiilsus. Keskmiselt vivad ttajad kalduda kasutama optsioone, millel aluseks olevate aktsiate volatiilsus on krgem kui neil, mille volatiilsus on madalam.

B17

B18

b) c)

d)

e)

B19

Nagu on mrgitud paragrahvis B17, vidakse ennethtaegset kasutamist arvesse vtta selliselt, et see sisaldub hinnanguna optsiooni eeldatava kestvusaja kohta he lhteandmena optsiooni hinna mudelis. Ttajate grupile vimaldatud aktsiaoptsiooni kestvusaja hindamiseks vib (majandus)ksus selle hinnangu tegemisel tugineda sobivalt kaalutud kogu ttajate grupi eeldataval keskmisel kestvusajal vi sobivalt kaalutud grupi siseste ttajate alamgruppide keskmisel kestvusajal, mis baseeruksid rohkem detailsematel ttajate (optsiooni) kasutamisharjumuste andmetel (pikemalt ksitletud allpool). Vimaldatud optsioonide jagamine gruppidesse ttajate phjal, kellel on suhteliselt htlased kasutamisharjumused, on tenoliselt oluline. Optsiooni vrtus ei ole optsiooni thtaja lineaarne funktsioon; kui thtaeg pikeneb, siis vrtuse suurenemise mr vheneb. Niteks kui kik teised eeldused on vrdsed, ja kaheaastane optsioon on vrt rohkem kui heaastane optsioon, ei ole tema vrtus kaks korda nii palju kui heaastase optsiooni oma. See thendab, et arvutades optsiooni hinnangulist vrtust ksiku kaalutud keskmise kehtivusaja baasil, mis sisaldab laialdaselt erinevaid individuaalseid kestvusaegu vib le hinnata vimaldatud aktsiaoptsioonide iglase

B20

418

ET - IFRS 2

vrtuse. Eraldades vimaldatud optsioonid ksikutesse gruppidesse, millest igahel on suhteliselt kitsas kehtivusaegade ulatus, ja lisades need grupi kaalutud keskmisesse kehtivusaega, vhendab seda lehindamist. B21 Binominaalse vi sarnase mudeli kasutamisel rakenduvad sarnased kaalutlused. Niteks (majandus)ksuse kogemused optsiooni laialdasel vimaldamisel kikidel tasemetel ttajatele vivad nidata, et tippjuhid kalduvad oma optsioone hoidma kauem, kui keskmise positsiooniga ttajad ja madalaima positsiooniga ttajad kalduvad oma optsioone kasutama varem, kui kogu lejnud grupp. Lisaks, ttajad, kellele soovitatakse vi kellelt nutakse oma ttajate omakapitaliinstrumentide, kaasa arvatud optsioonide, minimaalse summa hoidmist, vivad optsioone kasutada keskmiselt hiljem, kui ttajad, kes ei ole sellise lepingu tingimuste subjektiks. Liigitades sellistes situatsioonides optsioonid gruppidesse suhteliselt sarnaste kasutusharjumuste alusel, annab see tulemuseks tpsema hinnangu vimaldatud aktsiaoptsioonide iglasele vrtusele.

Eeldatud volatiilsus
B22 Eeldatud volatiilsus on ulatuse mt, mille piirides perioodi jooksul hind eeldatavalt kigub. Volatiilsuse mt, mida kasutatakse optsiooni hinnakujundusmudelites on aastabaasile viidud aktsia standardhlve pidevast liittulu mrast le kogu perioodi. Volatiilsust vljendatakse tavaliselt aastastel baasil, mis on vrreldav hoolimata sellest missugust perioodi kalkulatsioonis kasutati, niteks pev, ndal vi kuu. Aktsia kasumi mr (mis vib olla positiivne vi negatiivne) mingiks perioodis mdab, kui palju aktsionr on saanud kasu dividendidest ja aktsiahinna kallinemisest (vi odavnemisest). Eeldatud aasta baasile viidud aktsia volatiilsus on ulatus, mille puhul eeldatakse, et aastane koondkasumimr hinnanguliselt mahub selle sisse umbkaudu kahe kolmandiku osas sellest ajast. Niteks, kui elda, et meil on aktsia, mille eeldatud pidev kasumi mr on 12 protsenti ja mille volatiilsus on 30 protsenti, siis see thendab, et on tenone, et aktsia kasumi mr heks aastaks on -18 protsendi (12% - 30%) ja 42 protsendi (12% + 30%) vahel umbkaudu kaks kolmandikku ajast. Kui aktsia hind on aasta alguses 100 V-d, ja dividende ei maksta, siis aasta lpu aktsia hind eeldatakse olema 83,53 V (100 V e0.18) ja 152,20 V (100 V e0.42) vahel, mis on umbkaudu kaks kolmandikku ajast. Tegurid, mida tuleb eeldatud volatiilsuse hindamise juures arvestada, on: a) ettevtte aktsiate aktsiaoptsioonidega kauplemisest tulenev kikumine, vi teised kauplemised selliste ettevtte instrumentidega, millel on ka optsiooni tunnused (nagu konverteeritav vlg), sellise olemasolul; mineviku aktsiahinna volatiilsus kige hiljutisema perioodi jooksul, mis on ldiselt eeldatava optsiooni thtajaga samavrne (vttes arvesse optsiooni lepingulist allesjnud kehtivusaega ja ennethtaegse kasutamise mjusid); ajalist pikkust, mille jooksul ettevtte aktsiatega on avalikult kaubeldud. Hiljuti noteeritud (majandus)ksustel vib olla mineviku volatiilsus krge, kui vrdluseks vtta teised sarnased (majandus)ksused, mis on kauem noteeritud olnud. Phjalikumaid juhiseid hiljuti noteeritud (majandus)ksustele on ksitletud allpool; volatiilsuse kalduvuseks on prduda tagasi oma vrtuse juurde, st pikema ajalisele keskmisele tasemele, ja teised tegurid viitavad sellele, et eeldatav tulevane volatiilsus vib erineda mineviku volatiilsusest. Niteks, kui ettevtte aktsia hind oli mingil mratletud perioodil eriti volatiilne, kas lbikukkunud levtmispakkumiste vi suure restruktureerimise tttu, siis seda perioodi vib mdunud aastate keskmise volatiilsuse arvutamisel eirata; sobivad ja regulaarsete intervallidega tehtavad hinna jlgimised. Hinnajlgimised peaksid perioodist perioodi olema jrjekindlad. Niteks vib (majandus)ksus kasutada iga ndala sulgemishinda vi ndala krgeimat hinda, kuid ei tohiks mnedel ndalatel kasutada sulgemishinda ja teistel ndalatel krgeimat hinda. Samuti peaksid hinnajlgimised olema kajastatud samades valuutades, kui kasutatav hind;

B23 B24

B25

b)

c)

d)

e)

419

ET - IFRS 2

Hiljuti noteeritud (majandus)ksused

B26 Nagu mrgiti paragrahvis B25, peaks (majandus)ksus vtma arvesse aktsiahinna mineviku volatiilsust kige hiljutisemal perioodil, mis on tavaliselt vrdvrne eeldatava optsiooni thtajaga. Kui hiljuti noteeritud (majandus)ksusel pole piisavat informatsiooni mineviku volatiilsuse kohta, siis peaks ta sellest hoolimata arvutama mineviku volatiilsuse pikima perioodi phjal, mille ulatuses on aktsiatega kaubeldud. Samuti viks ta arvestada sarnaste (majandus)ksuste mineviku volatiilsust, jrgides nende tegevuskigu vrreldavaid perioode. Niteks (majandus)ksus, mis on olnud noteeritud ainult he aasta ja vimaldab optsioone keskmise kehtivusajaga viis aastat, viks arvestada samas tegevusharus tegutsevate (majandus)ksuste mineviku kikuvuse trendi ja taset viimase kuue aasta jooksul, mille jooksul nende ettevtte aktsiatega on avalikult kaubeldud.

Noteerimata (majandus)ksused
B27 B28 Noteerimata (majandus)ksustel ei ole minevikulist informatsiooni, mida hinnata eeldatud volatiilsuse arvutamisel. Mned tegurid, mida viks arvestada, on ra toodud allpool. Mningatel juhtudel, kui (majandus)ksus emiteerib regulaarselt ttajatele (vi teistele osapooltele) aktsiaid vi aktsiaoptsioone, vib ta olla nende aktsiate jaoks sisse viinud sisemine turu. Nende aktsiahindade volatiilsust viks vtta arvesse, kui arvutatakse eeldatavat volatiilsust. Alternatiivina vib (majandus)ksus vtta arvesse sarnaste noteeritud (majandus)ksuste mineviku vi kaudset volatiilsust, mille kohta on kttesaadav aktsiahinna vi optsioonihinna informatsioon, et seda kasutada eeldatava volatiilsuse arvutamisel. See viks olla kohane sellisel juhul kui (majandus)ksus on oma aktsiahindades tuginenud sarnastele noteeritud (majandus)ksustele. Kui (majandus)ksus ei ole oma aktsiahinna arvutamise hinnangus tuginenud sarnaste noteeritud (majandus)ksuste aktsiahindadele ning on selle asemel kasutanud oma aktsiate hindamiseks teist hindamise meetodit, viks (majandus)ksus oma eeldatava volatiilsuse arvutada sellest hindamise meetodist lhtuvalt. Niteks, vib (majandus)ksus hinnata oma aktsiaid netovara vi sissetulekute baasil. Ta viks seega arvestada netovara vrtuse vi sissetulekute eeldatavat volatiilsust.

B29

B30

Eeldatavad dividendid
B31 B32 See, kas dividende tuleks vimaldatud aktsiate vi optsioonide iglase vrtuse hindamisel arvesse vtta sltub sellest, kas vastaspoolel on igus dividendidele vi dividendide ekvivalentidele. Niteks, kui ttajatele on vimaldatud optsioone ja neil on igus vimaldamise kuupeva ja kasutamise kuupeva vahelisel perioodil aluseks olevate aktsiate dividendidele vi dividendide ekvivalentidele (mida vidakse maksta kas rahas vi vhendades optsiooni kasutushinda), siis vimaldatud optsioonide vrtus tuleks mrata nii, nagu aluseks olevatest aktsiatest dividende ei makstaks, st eeldatavad lhteandmed peaksid dividendide osas vrduma nulliga. Sarnaselt, kui ttajatele vimaldatud aktsiate arvestuslik iglane vrtus on hinnatud nii, et ttajal on igus saada omandi leandmise perioodi jooksul dividende, siis ei ole tarvis teha eeldatavate dividendide osas mingeid tpsustusi. Vastupidiselt, kui ttajatel ei ole igust saada omandi leandmisperioodi jooksul ( vi optsioonide puhul enne kasutamist) dividende vi dividendide ekvivalente, siis tuleks vimaldamise kuupeva seisuga aktsiate vi optsioonide iguste hindamisel vtta arvesse eeldatavaid dividende. Kokkuvtlikult, kui hinnatakse vimaldatud optsiooni iglast vrtust, siis tuleks optsiooni hinnakujundusmudelisse lisada eeldatav dividend. Kui vimaldatud aktsia iglane vrtus on hinnatud, tuleks vrtust vhendada leandmisperioodil eeldatavasti makstavate dividendide ndisvrtuse vrra. ldiselt nuavad optsiooni hinnakujundusmudelid dividendide psiva kasvutempo esitust. Siiski vib mudeleid modifitseerida selliselt, et kasutada psiva kasvutempo esituse asemel eeldatavaid dividendide summasid. (Majandus)ksus vib kasutada, kas eeldatavat psivat kasvutempot vi eeldatavaid makseid. Kui (majandus)ksus kasutab viimatimainitut, siis peaks ta vtma dividendide suurenemisel arvesse mineviku suundumust. Niteks, kui ettevtte poliitika on ldiselt olnud suurendada dividende keskmiselt kolm protsenti aastas, siis ei peaks optsiooni vrtus

B33

B34

B35

420

ET - IFRS 2

eeldama fikseeritud dividendi summat kuni optsiooni kehtivusaja lpuni, vlja arvatud juhul kui selliste jrelduste toetuseks on tendeid. B36 ldiselt peaksid jreldused eeldatavate dividendide kohta phinema avalikult kttesaadaval informatsioonil. (Majandus)ksus, mis ei maksa dividende ja millel ei ole ka plaanis seda teha, peaks arvestama, et eeldatavate dividendide psiv kasvutempo on null. Siiski vidakse areneva (majandus)ksuse puhul, mis pole minevikus dividendide maksnud, eeldada, et dividendide maksmisega alustatakse oma ttajate aktsiaoptsioonide eeldatud kehtivusaja jooksul. Need (majandus)ksused viksid kasutada keskmist mineviku dividendide psivat kasvutempot (null) ning meldavat dividendide psivat kasvutempot.

Riskivaba intressimr
B37 Tavaliselt on riskivaba intressimr vljendatud psiva tulukusega, mida kesoleval ajamomendil vimaldavad selle riigi poolt emiteeritud null kupongiintressiga vlakirjad, mille valuutas on kasutushind vljendatud, ja mille jrelejnud kestvus vrdub hindamise aluseks oleva optsiooni eeldatava kestvusega (tuginedes optsiooni jrelejnud lepingulisele kehtivusajale ning vttes seejuures arvesse eeldatavat ennethtaegset kasutamist). Vib osutuda vajalikuks kasutada kohast asendust, kui taolisi valitsusepoolseid emissioone ei eksisteeri vi asjaolud viitavad sellele, et valitsuse nullkupongivlakirjade emissioonist tulenev psiv tulukus ei ole riskivaba intressimra esindav (niteks majanduse krge inflatsiooni korral). Samuti tuleks kasutada sobilikku asendust, kui turul osalejad viksid tavaliselt riskivaba intressimra mrata kasutades pigem seda asendust kui valitsuse nullkupongivlakirjade emissioonist tulenevat psivat tulukust, kui nad hindavad optsiooni iglast vrtust, mille kehtivusaeg on eeldatavalt vrdne hinnatava optsiooni thtajaga.

Kapitali struktuuri mjud

B38 Tavaliselt kirjutavad kaubeldavaid aktsiaoptsioone kolmandad osapooled, mitte (majandus)ksused ise. Kui selliseid aktsiaoptsioone kasutatakse, annab kirjutaja optsiooni omanikule aktsiaid. Need aktsiad saadakse olemasolevatelt aktsionridelt. Seega pole aktsiaoptsioonide kasutamisel lahjendavat mju. Vastukaaluks, kui aktsiaoptsioone kirjutatakse (majandus)ksuse poolt, siis nende aktsiaoptsioonide kasutamisega emiteeritakse uusi aktsiaid (kas emiteeritakse tegelikult vi emiteeritakse aineliselt, juhul kui kasutatakse aktsiaid, mis on eelnevalt tagasi ostetud ja omandis hoitud). Teades, et aktsiaid emiteeritakse pigem kasutushinnas kui kasutamise kuupeval kehtivas turuhinnas, siis see tegelik vi potentsiaalne lahjendamine vib vhendada aktsia hinda, nii et optsiooni omanik ei saa kasutamisel sama suurt tulu nagu siis, kui ta kasutaks sarnast kaubeldavat optsiooni, mis ei lahjenda aktsia hinda. Kas sellel on vimaldatud aktsiaoptsioonidele oluline mju, sltub erinevatest teguritest, nagu uute optsioonide kasutamise kigus emiteeritavate aktsiate hulk vrreldes juba emiteeritud aktsiate hulgaga. Samuti, kui turg juba eeldab, et optsioonide vimaldamine toimub, vib turg juba olla potentsiaalse lahjendamise arvestanud vimaldamise kuupeva aktsia hinda. Siiski peaks (majandus)ksus arvesse vtma, kas tulevasest aktsiaoptsiooni kasutamisest vib tuleneda lahjendav mju vimaldamise kuupeval hinnatud iglasele vrtusele. Optsiooni hinnakujundusmudeleid vib rakendada nii, et nad vtaksid seda potentsiaalset lahjenemise mju arvesse.

B39

B40

B41

Modifikatsioonid omakapitaliga arveldatud aktsiaphise makse kokkulepetele

B42 Paragrahv 27 nuab, et hoolimata mis tahes tingimuste modifitseerimistest, mille juures need aktsiad vimaldati vi mis tahes omakapitaliinstrumentidega arveldamise vimaldamise thistamistest peaks (majandus)ksus miinimumina kajastama saadud teenused hinnatuna vimaldamise kuupeval kehtinud omakapitaliinstrumendi iglase vrtuse alusel, vlja arvatud juhul kui omakapitaliinstrumentide leandmist ei toimu vimaldamise kuupeval kindlaks mratud omandi leandmise tingimuste mittetitmise tttu (vlja arvatud turutingimused). Lisaks

421

ET - IFRS 2

kajastab (majandus)ksus modifikatsioonide mjud, mis suurendavad aktsiaphise makse kokkuleppe kogu iglast vrtust vi on mnel muul viisil ttajale kasulikud. B43 Selleks, et rakendada paragrahvi 27 nudmisi: a) kui modifikatsioon suurendab vimaldatud omakapitaliinstrumentide iglast vrtust (nt vhendades kasutamise hinda), hinnatuna koheselt enne ja prast modifikatsiooni, siis peaks (majandus)ksus iglase vrtuse juurdekasvu kajastama saadud teenuste maksumuses, mille eest on vimaldatud omakapitaliinstrumente. iglase vrtuse juurdekasv on modifitseerimise peval hinnatud modifitseeritud omakapitaliinstrumendi ja esialgse omakapitaliinstrumendi iglase vrtuse vahe. Kui modifitseerimine leiab aset omandi leandmise perioodil, siis lisaks summale, mis phineb vimaldamise kuupeval hinnatud algsete omakapitaliinstrumentide iglasel vrtusel, mis on kajastatud algse omandi leandmise jrelejnud perioodi kohta, lisatakse hinnatud summasse vimaldatud lisanduv iglane vrtus, mis on kajastatud saadud teenuste eest, alates modifikatsiooni kuupevast kuni modifitseeritud omakapitaliinstrumentide leandmise kuupevani. Kui modifitseerimine leiab aset prast leandmiskuupeva, siis kajastatakse vimaldatud lisanduv iglane vrtus koheselt vi leandmisperioodi jooksul kui ttajalt nutakse lisaperioodi jooksul teenuste osutamist, et saada tingimusteta nende modifitseeritud omakapitaliinstrumentide omanikuks. sarnaselt, kui modifitseerimine suurendab vimaldatud omakapitaliinstrumentide hulka, siis (majandus)ksus lisab modifitseerimisel vimaldatud tiendavad omakapitaliinstrumendid modifitseerimise kuupeval hinnatud iglases vrtuses summale, mis on hinnatud saadud teenuste eest vimaldatud omakapitaliinstrumentidele koosklas punktides a kuni s toodud nuetega. Niteks, kui modifikatsioon leiab aset omandi leandmisperioodi jooksul, siis vimaldatud tiendavate omakapitaliinstrumentide iglane vrtus lisatakse tiendavalt alates modifitseerimise kuupevast kuni kuupevani, mil tiendav omakapitaliinstrument le antakse, saadud teenuste hulga hinnangusse, mis phineb esialgsele vimaldatud omakapitaliinstrumendi iglasele vrtusele ja mida kajastatakse jrelejnud leandmisperioodi jooksul kui (majandus)ksus modifitseerib omandi leandmistingimusi ttaja kasuks, niteks lhendades omandi leandmisperioodi vi vlistades tegevustulemusel phineva tingimuse (vlja arvatud turutingimused, mille muutused kajastatakse lhtuvalt punktides a), siis (majandus)ksus vtab neid modifitseeritud omandi leandmistingimusi arvesse kui ta rakendab paragrahvide 1921 nudeid.

b)

c)

B44

Kui (majandus)ksus modifitseerib vimaldatud omakapitaliinstrumentide tingimusi taoliselt, et see vhendab aktsiaphise makse kokkuleppe iglase vrtuse kogusummat, vi ei ole mnel teisel viisil ttajale kasulikud, siis (majandus)ksus jtkab kigest hoolimata vimaldatud omakapitaliinstrumentide eest talle osutatud teenuste kajastamist nii nagu modifitseerimist poleks aset leidnud (vlja arvatud mne vimaldatud omakapitaliinstrumendi thistamine, mida kajastatakse koosklas paragrahviga 28). Niteks: a) kui modifitseerimine vhendab vimaldatud omakapitaliinstrumentide iglast vrtus, mis on hinnatud koheselt enne ja prast modifitseerimist, siis (majandus)ksus ei vta seda iglase vrtuse vhenemist arvesse ja jtkab saadud teenuse eest vastu antava omakapitaliinstrumendi summa kajastamist lhtudes vimaldamise kuupeval kehtinud vimaldatud omakapitaliinstrumendi iglasest vrtusest. kui modifitseerimine vhendab ttajale vimaldatud omakapitaliinstrumentide hulka, siis seda vhenemist kajastatakse lhtudes paragrahvi 28 nuetest kui selle koguse vimaldamise thistamist. kui (majandus)ksus muudab omandi leandmistingimusi taoliselt, et need ei ole ttajale kasulikud, niteks pikendades omandi leandmisperioodi vi muutes vi lisades tulemuslikkuse tingimusi (vlja arvatud turutingimused, mille muutusi kajastatakse vastavalt punktile a), siis ei vta (majandus)ksus paragrahve 1921 rakendades neid muudetud omandi leandmise tingimusi arvesse.

b)

c)

422

ET - IFRS 3

Rahvusvaheline finantsaruandlusstandard IFRS 3 rihendused

Eesmrk
1 Kesoleva IFRS-i eesmrgiks on kehtestada finantsaruandluse reeglid rihendust teostavate (majandus)ksuste jaoks. Tpsemalt mratleb IFRS, et kikide rihenduste arvestamisel tuleb rakendada ostumeetodit. Seetttu kajastab omandaja omandatava eristatavad varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised nende iglastes vrtustes omandamise kuupeval; samuti kajastab ta firmavrtust, mida edaspidi ei amortiseerita, vaid mille osas teostatakse vara vrtuse languse teste.

Rakendusala
2 3 (Majandus)ksused rakendavad kesolevat IFRS-i rihenduste arvestuses, vlja arvatud paragrahvis 3 kirjeldatud juhtudel. Kesolev IFRS ei kehti jrgmiste rihenduste suhtes: a) b) c) d) rihendused, milles erinevad (majandus)ksused vi rid on hendatud selleks, et moodustada hisettevtmine; rihendused, milles osalevad hise kontrolli all olevad (majandus)ksused vi rid; rihendused, mis hlmavad kahte vi enamat hisomanduses olevat (majandus)ksust; rihendused, milles (majandus)ksused vi rid on hendatud heks aruandavaks (majandus)ksuseks ainult lepinguga ja ilma, et tekiks omandisuhe (niteks hendused, kus erinevad (majandus)ksused on hendatud lepinguga, et moodustada kaasnoteeritud (majandus)ksus).

rihenduse tuvastamine
4 rihendus thendab erinevate (majandus)ksuste vi ride hendamist hte aruandvasse (majandus)ksusesse. Peaaegu kigi rihenduste tulemusena saavutab ks (majandus)ksus, omandaja, kontrolli he vi enama teise ri, omandatava, le. Kui ks (majandus)ksus saavutab kontrolli he vi enama teise (majandus)ksuse le, mis ei ole rid, siis ei ole selliste (majandus)ksuste hendamine rihendus. Kui ks (majandus)ksus omandab vararhma vi netovara, mis ei moodusta ri, jaotatakse soetusmaksumus eraldiseisvate eristatavate varade ja kohustiste vahel vastavalt nende suhtelistele iglastele vrtustele omandamiskuupeval. rihendustel vib olla iguslike, maksu- vi muude phjuste tttu erinev struktuur. See vib hlmata he (majandus)ksuse osaluse omandamist teise (majandus)ksuse omakapitalis, teise (majandus)ksuse kogu netovara ostmist, teise (majandus)ksuse kohustiste levtmist vi teise (majandus)ksuse osalise netovara, mis koos moodustavad he vi rohkem risid, ostmist. See vib toimuda omakapitaliinstrumentide emiteerimise teel, raha, raha ekvivalentide vi muude varade leandmise teel vi nende kombinatsioonina. Tehing vib toimuda hinevate (majandus)ksuste omanike vi he (majandus)ksuse ja teise (majandus)ksuse omanike vahel. hinemine vib kaasa tuua uue (majandus)ksuse loomise hinevate (majandus)ksuste vi lekantud netovara kontrollimiseks vi he vi enama hineva (majandus)ksuse mberstruktureerimise.

423

ET - IFRS 3

rihenduse tulemusel vib tekkida ema-ttarettevtte suhe, kus omandaja on emaettevte ja omandatav selle ttarettevte. Sellisel juhul rakendab omandaja oma konsolideeritud finantsaruannetes kesolevat IFRS-i. Oma konsolideerimata finantsaruannetes kajastab omandaja oma osalust omandatavas kui investeeringut ttarettevttesse (vaata IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded). rihendus vib teise (majandus)ksuse aktsiate ostmise asemel hlmata teise (majandus)ksuse netovara, kaasa arvatud firmavrtuse ostmist. Sellise hendusega ei kaasne ema-ttarettevtte suhet. rihenduse mratluses sisalduvad ja seega kuuluvad ka kesoleva IFRS-i rakendusalasse rihendused, milles ks (majandus)ksus saavutab kontrolli teise (majandus)ksuse le, kuid kontrolli saavutamise kuupev (s.t omandamise kuupev) ei lange kokku osaluse omandamise kuupeva vi kuupevadega (s.t vahetuskuupeva vi -kuupevadega). Selline olukord vib tekkida niteks siis, kui mni investeerimisobjekt slmib mne oma investoriga aktsiate tagasiostu kokkuleppe ja selle tulemusena kontroll investeerimisobjekti le muutub. Kesolev IFRS ei kirjelda hisettevtjate arvestust osalemiste osas hisettevtmistes (vaata IAS 31 Osalemised hisettevtmistes).

rihendused hise kontrolli all olevate (majandus)ksuste vahel

10 hise kontrolli all olevate (majandus)ksuste vi ride vaheline rihendus on selline rihendus, milles kikide hinevate (majandus)ksuste vi ride le omab lplikku kontrolli nii enne kui ka prast rihendust ks ja sama isik vi samad isikud, ning see kontroll ei ole ajutine. Isikute rhma tuleb pidada (majandus)ksust kontrollivaks siis, kui lepinguphiste kokkulepete tulemusena on neil kollektiivselt vime mjutada (majandus)ksuse finants- ja tegevuspoliitikat nii, et saada selle tegevusest kasu. Seeprast jb antud IFRS-i rakendusalast vlja rihendus, kus samal isikute rhmal on lepinguphiste kokkulepete tulemusena lplik kollektiivne vim iga hineva (majandus)ksuse finants- ja tegevuspoliitika juhtimiseks nii, et saada kasu nende tegevusest ning see lplik kollektiivne vim ei ole ajutine. (Majandus)ksust vib kontrollida ksikisik vi ksikisikute rhm, kes tegutsevad heskoos lepinguphise kokkuleppe alusel ning see ksikisik vi ksikisikute grupp vib mitte olla IFRS-i finantsaruandluse nuete subjekt. Seetttu ei pea hinevad (majandus)ksused olema samade konsolideeritud finantsaruannete osad, et lugeda rihendust hise kontrolli all olevate (majandus)ksuste rihenduseks. Vhemusosaluse ulatus igas hinevas (majandus)ksuses enne ja prast rihendust ei ole mrav, et otsustada, kas rihendus hlmab hise kontrolli all olevaid (majandus)ksuseid. Samuti ei ole fakt, et ks hinevatest (majandus)ksustest on ttarettevte, mis on koosklas IAS 27-ga vlja jetud kontserni konsolideeritud finantsaruannetest, oluline, et otsustada, kas rihendus kaasab hise kontrolli all olevaid (majandus)ksuseid.

11

12

13

Arvestusmeetod
14 15 Kikide rihenduste arvestamisel tuleb rakendada ostumeetodit. Ostumeetod ksitleb rihendust omandajana mratletud hineva (majandus)ksuse vaatepunktist. Omandaja ostab netovara ja kajastab omandatud varad ning levetud kohustised ja tingimuslikud kohustised, kaasa arvatud need, mida omandatav eelnevalt ei kajastanud. See tehing ei mjuta omandaja varade ja kohustiste mtmist, samuti ei kajastata tehingu tulemusena tiendavalt htegi omandaja vara ega kohustist, kuna need pole tehingu subjektid.

424

ET - IFRS 3

Ostumeetodi rakendamine
16 Ostumeetodi rakendamine hlmab jrgmisi samme: a) b) c) omandaja kindlaksmramine; rihenduse soetusmaksumuse mtmine; ja rihenduse maksumuse jaotamine omandamise kuupeval omandatud varadele, levetud kohustistele ja tingimuslikele kohustistele.

Omandaja kindlaksmramine
17 18 19 Omandaja tuleb kindlaks mrata kikide rihenduste jaoks. Omandaja on hinev (majandus)ksus, mis saavutab kontrolli teiste hinevate (majandus)ksuste vi ride le. Kuna ostumeetod vaatleb rihendust omandaja perspektiivist, siis eeldatakse, et hte tehingu pooltest saab omandajana tuvastada. Kontroll on vime mjutada (majandus)ksuse vi ri finants- ja tegevuspoliitikat nii, et saada selle tegevusest kasu. Eeldatakse, et ks hinev (majandus)ksus saavutab kontrolli teise hineva (majandus)ksuse le, kui ta omandab rohkem kui poole teise (majandus)ksuse hleigusest, vlja arvatud juhul, kui saab testada, et sellise omandusega ei kaasne kontrolli. Isegi kui ks hinevatest (majandus)ksustest ei omanda rohkem kui poolt teise hineva (majandus)ksuse hleigusest, vib ta olla saavutanud kontrolli teise (majandus)ksuse le, kui ta rihenduse tulemusena saab: a) b) c) d) 20 mjuvim enam kui poole hleiguse le teiste investoritega slmitud kokkuleppe alusel; vi mjuvim teise (majandus)ksuse finants- ja tegevuspoliitika le phikirja vi lepingu alusel; vi mjuvim mrata vi tagasi kutsuda enamikku teise (majandus)ksuse direktoraadi vi samavrse valitsemisorgani liikmetest; vi mjuvim saavutada hlteenamus teise (majandus)ksuse direktoraadi vi samavrse valitsemisorgani koosolekutel.

Ehkki omandaja tuvastamine vib mnikord olla raske, on tavaliselt viiteid omandaja olemasolule. Niteks: a) kui he hineva (majandus)ksuse iglane vrtus on tunduvalt suurem teise hineva (majandus)ksuse omast, on tenoliselt omandajaks suurema iglase vrtusega (majandus)ksus; kui rihendus on teostatud hleigusega lihtaktsiate vahetamise teel raha vi muude varade vastu, on tenoliselt omandajaks (majandus)ksus, mis annab ra raha vi teisi varasid; ja kui rihenduse tulemusena he hineva (majandus)ksuse juhtkond saab domineerida hinenud (majandus)ksuse juhtkonna valimisel, on (majandus)ksus, kelle juhtkond saab niimoodi domineerida tenoliselt omandaja.

b)

c)

21

rihenduses, mis on teostatud omakapitali osaluste vahetamise teel, on tavaliselt omandajaks (majandus)ksus, mis emiteerib hleigusega aktsiaid. Siiski tuleb arvesse vtta kik asjassepuutuvad faktid ja asjaolud, et teha kindlaks, millisel hinevatest (majandus)ksustest on vime mjutada teise (majandus)ksuse (vi (majandus)ksuste) finants- ja tegevuspoliitikat nii, et saada selle (vi nende) tegevusest kasu. Mnedes rihendustes, mida tavaliselt nimetatakse prdomandamisteks, on omandajaks see (majandus)ksus, kelle aktsiaid omandati ja emiteeriv (majandus)ksus on omandatav. See vib juhtuda siis, kui niteks mitte brsil noteeritud (majandus)ksus lepib kokku enda omandamise viksema brsil noteeritud (majandus)ksuse

425

ET - IFRS 3

poolt, et saada brsinimekirja. Kuigi juriidiliselt peetakse emiteerivat brsil noteeritud (majandus)ksust emaettevtteks ja brsil mitte noteeritud (majandus)ksust ttarettevtteks, on juriidiline ttarettevte omandaja, kui tal on vime mjutada juriidilise emaettevtte finants- ja tegevuspoliitikat nii, et saada selle tegevusest kasu. Tavaliselt on omandaja suurem (majandus)ksus; kuigi mnikord viitavad rihendust puudutavad faktid ja asjaolud, et viksem (majandus)ksus omandab suurema (majandus)ksuse. Prdomandamiste arvestuse kohta on toodud juhendmaterjal lisa B paragrahvides B1-B15. 22 Kui rihenduse teostamiseks luuakse omakapitaliinstrumentide emiteerimisega uus (majandus)ksus, tuleb olemasolevate faktide alusel ks enne rihendust eksisteerinud (majandus)ksustest tuvastada omandajana. Samuti, kui rihenduses osaleb enam kui kaks hinevat (majandus)ksust, tuvastatakse olemasolevate faktide alusel ks enne rihendust eksisteerinud (majandus)ksustest omandajana. Omandaja kindlaksmramisel tuleb sellistel juhtudel arvestada muuhulgas, milline hinevatest (majandus)ksustest algatas rihenduse ning kas he hineva (majandus)ksuse varad vi tulud letavad tunduvalt teiste omi.

23

rihenduse soetusmaksumus
24 Omandaja mdab rihenduse soetusmaksumust: a) leantud varade, tekkinud vi levetud kohustiste ja omandaja poolt omandatavas kontrolli omandamise eesmrgil emiteeritud omakapitaliinstrumentide iglastest vrtustest vahetuskuupeval ning rihendusega otseselt seotud vljaminekute summana.

b) 25

Omandamise kuupev on kuupev, mil omandaja saavutab tegelikult kontrolli omandatava le. Kui see toimub lbi he vahetustehingu, langeb vahetuskuupev kokku omandamise kuupevaga. Kuid rihendus vib sisaldada ka rohkem kui hte vahetustehingut, niteks kui kontroll saavutatakse etappidena lbi mitme jrjestikuse aktsiate ostu. Sel juhul on: a) b) rihenduse soetusmaksumuseks ksikute tehingute soetusmaksumuste summa; ja vahetuskuupevaks iga vahetustehingu kuupev (s.t kuupev, mil iga ksik investeering on kajastatud omandaja finantsaruannetes), samal ajal kui omandamise kuupevaks on kuupev, mil omandaja saavutab kontrolli omandatava le.

26

Omandaja poolt kontrolli eest omandatava le leantud varasid ja tekkinud vi levetud kohustisi tuleb koosklas paragrahviga 24 mta nende iglastes vrtustes vahetuskuupeval. Seetttu, kui rihenduse maksumuse tielik vi osaline tasumine toimub pikema ajavahemiku jooksul, mratakse selle edasilkkunud osa iglane vrtus diskonteerides makstaolevad summad nende ndisvrtuseni vahetuskuupeval, vttes arvesse vimalikke lekursse vi allahindlusi, mis tenoliselt lisanduvad arvelduse kigus. iglase vrtuse kige paremaks nitajaks on avalikustatud noteeritud omakapitaliinstrumendi hind vahetuskuupeval ning seda nitajat tuleb kasutada, v.a mnel harval juhul. Muude tendite ja hindamismeetodite kasutamist tuleb kaaluda vaid harvadel juhtudel, kui omandaja suudab testada, et avalikustatud hind vahetuskuupeval ei ole usaldusvrne iglase vrtuse indikaator ning teised tendid ja hindamismeetodid vimaldavad usaldusvrsemalt mta omakapitaliinstrumendi iglast vrtust. Turuhind vahetuskuupeval ei ole usaldusvrne indikaator vaid siis, kui seda on mjutnud turul toimuvate tehingute vike arv. Kui turuhind vahetuskuupeval ei ole usaldusvrne indikaator vi kui omandaja poolt emiteeritud omakapitaliinstrumentidele puudub noteering, vib nende instrumentide iglast vrtust hinnata niteks lhtuvalt nende proportsionaalsest osast omandaja iglases vrtuses vi lhtuvalt proportsionaalsest osast omandatava iglases vrtuses, olenevalt sellest, kumb neist on selgemini mratav. Rahaliste varade iglane vrtus vahetuskuupeval, mis anti omandatava aktsionridele le omakapitaliinstrumentide asemel, vib samuti anda informatsiooni kogu iglase vrtuse kohta, mille omandaja andis kontrolli eest omandatava le. Igal juhul tuleb arvesse vtta kik rihenduse aspektid, kaasa arvatud olulised lbirkimisi mjutavad tegurid. Tiendavad juhtnrid omakapitaliinstrumentide iglase vrtuse mramiseks on esitatud IAS 39-s Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine.

27

426

ET - IFRS 3

28

rihenduse soetusmaksumus sisaldab kohustusi, mis omandaja on kontrolli eest omandatava le kandnud vi le vtnud. Tulevased kahjumid vi muud kulutused, mis vivad tekkida hinemise tagajrjel, ei ole kontrolli eest omandatava le omandaja poolt kantud ega levetud kohustised ning seetttu ei ole need ka osa rihenduse soetusmaksumusest. rihenduse soetusmaksumus sisaldab kiki vljaminekuid, mis on hinemisega otseselt seotud, niteks audiitoritele, juriidilistele nustajatele, hindajatele ja teistele konsultantidele rihenduse kigus makstud tasud. ldisi halduskulusid, sealhulgas omandamisega tegeleva osakonna lalpidamiskulusid ja muid vljaminekuid, mida ei saa otseselt seostada konkreetse hendusega, ei loeta henduse soetusmaksumuse hulka, vaid neid kajastatakse kuluna nende tekkimise hetkel. Finantskohustiste slmimis- ja emiteerimiskulud on kohustiste emiteerimistehingu lahutamatuks osaks, isegi kui kohustised on emiteeritud rihenduse lbiviimiseks, mitte aga hinemisega otseselt seotud kulud. Seetttu ei tohi (majandus)ksused selliseid kulutusi lisada rihenduse soetusmaksumusele. Sellised kulutused vetakse koosklas IAS 39-ga arvesse kohustise esmasel mtmisel. Sarnaselt on ka omakapitaliinstrumentide emiteerimise kulutused emiteerimistehingu lahutamatuks osaks, isegi kui omakapitaliinstrumendid on emiteeritud rihenduse lbiviimiseks, mitte aga hinemisega otseselt seotud kulutused. Seetttu ei tohi (majandus)ksused selliseid kulutusi lisada rihenduse soetusmaksumusele. Koosklas IAS 32-ga Finantsinstrumendid: avalikustamine vhendavad sellised kulutused emissioonist saadud laekumisi.

29

30

31

rihenduse soetusmaksumuse korrigeerimine sltuvalt tuleviku sndmustest

32 Kui rihenduse leping neb ette rihenduse soetusmaksumuse korrigeerimist sltuvalt vimalikest tuleviku sndmustest, lisab omandaja selle korrigeerimise rihenduse soetusmaksumusse omandamise kuupeva seisuga, kui korrigeerimine on tenoline ning seda saab usaldusvrselt mta. rihenduse leping vib ette nha rihenduse soetusmaksumuse korrigeerimisi sltuvalt hest vi mitmest vimalikust tuleviku sndmusest. Korrigeerimine vib niteks sltuda tuleviku perioodide jooksul silitatud vi saavutatud kasumi teatud tasemest vi emiteeritud instrumentide turuhinna silimisest. Tavaliselt on iga sellise korrigeerimise summat vimalik hinnata rihenduse esmasel arvestamisel, kahjustamata seejuures informatsiooni usaldusvrsust, isegi kui see on seotud teatud ebakindlusega. Kui tuleviku sndmusi ei esine vi kui tuleb hinnangut uuesti le vaadata, siis korrigeeritakse vastavalt ka rihenduse soetusmaksumust. Kui rihenduse leping neb sellist korrigeerimist ette, ei lisata seda rihenduse soetusmaksumusse selle esmasel arvestamisel, kui see korrigeerimine ei ole kas tenoline vi ei saa seda usaldusvrselt mta. Kui hiljem see korrigeerimine muutub tenoliseks ja seda saab usaldusvrselt mta, ksitletakse tiendavat tasu henduse soetusmaksumuse korrigeerimisena. Mnel juhul vib omandaja olla kohustatud maksma mjale tagantjrele kompensatsiooni kontrolli eest omandatava le omandaja poolt leantud varade, emiteeritud omakapitaliinstrumentide vi tekkinud vi levetud kohustiste vrtuse vhenemise eest. See vib juhtuda niteks, kui omandaja garanteerib rihenduse soetusmaksumuse osana emiteeritud omakapitali- vi vlainstrumentide turuhinna ning peab emiteerima tiendavalt omakapitali- vi vlainstrumente algselt mratud maksumuse taastamiseks. Sellistel juhtudel ei kajastata rihenduse soetusmaksumuse suurenemist. Omakapitaliinstrumentide puhul tasaarvestatakse tiendava makse iglane vrtus algselt emiteeritud instrumentide vrtuse samavrse vhendamisega. Vlainstrumentide puhul ksitletakse tiendavat makset kui algse emissiooni lekursi vhenemist vi allahindluse suurenemist.

33

34

35

rihenduse soetusmaksumuse jaotamine soetatud varadele ning levetud kohustistele ja tingimuslikele kohustistele
36 Omandaja jaotab omandamise kuupeval rihenduse soetusmaksumuse kajastades omandatava eristatavad varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised, mis vastavad

427

ET - IFRS 3

paragrahvis 37 toodud kajastamiskriteeriumitele, nende iglases vrtuses sellel kuupeval, vlja arvatud phivarad (vi mgigrupid), mis on liigitatud mgiks hoitavaks koosklas IFRS 5-ga Mgiks hoitavad phivarad ja lpetatud tegevusvaldkonnad, mida kajastatakse iglases vrtuses, millest on maha arvatud mgikulutused. Kiki erinevusi rihenduse soetusmaksumuse ja omandaja osaluse eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto iglases vrtuses vahel, tuleb arvestada koosklas paragrahvidega 51 -57. 37 Omandaja kajastab eraldi omandatava eristatavad varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised omandamise kuupeval vaid siis, kui nad vastavad sellel kuupeval jrgmistele kriteeriumitele: a) b) vara, v.a immateriaalse vara, puhul on tenoline, et omandaja saab tulevikus varast majandusliku kasu ning vara iglast vrtust saab usaldusvrselt mta; kohustise, v.a tingimusliku kohustise, puhul on tenoline, et kohustuse titmiseks tuleb loovutada majanduslikku kasu sisaldavaid ressursse ning kohustise iglast vrtust saab usaldusvrselt mta; immateriaalse vara vi tingimusliku kohustise puhul saab nende iglast vrtust usaldusvrselt mta.

c) 38

Omandaja kasumiaruandesse liidetakse omandatava kasumiaruanne alates omandamise kuupevast, lisades omandatava tulud ja kulud lhtuvalt rihenduse soetusmaksumusest omandajale. Niteks omandatava amortiseeritavate varadega seotud amortisatsioonikulu, mis kajastub prast omandamise kuupeva omandaja kasumiaruandes, peab phinema nende amortiseeritavate varade iglasel vrtusel omandamise kuupeval, s.t nende soetusmaksumusel omandaja jaoks. Ostumeetodi rakendamine algab omandamise kuupevast, milleks on kuupev, mil omandaja saavutab tegeliku kontrolli omandatava le. Kuna kontroll on vime mjutada (majandus)ksuse vi ri finants- ja tegevuspoliitikat nii, et saada selle tegevusest kasu, ei ole kontrolli saavutamiseks vajalik, et tehing oleks juriidiliselt slmitud vi lpetatud. Kiki rihendusse puutuvaid fakte ja asjaolusid tuleb arvesse vtta, et hinnata millal omandaja on saavutanud kontrolli. Kuna omandaja kajastab omandatava eristatavaid varasid, kohustisi ja tingimuslikke kohustisi, mis tidavad paragrahvis 37 toodud kajastamiskriteeriumeid, nende iglastes vrtustes omandamise kuupeval, esitatakse kiki vhemusosalusi omandatavas vhemusosaluse proportsioonina nende objektide neto iglasest vrtusest. Lisa B paragrahvides B16 ja B17 on toodud rihenduse soetusmaksumuse jaotamiseks juhtnrid omandatava eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste iglase vrtuse mramise kohta.

39

40

Omandatava eristatavad varad ja kohustised

41 Koosklas paragrahviga 36 kajastab omandaja rihenduse soetusmaksumuse jaotamisel eraldi vaid need eristatavad varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised, mis olid olemas omandamise kuupeval ja mis tidavad paragrahvis 37 toodud kajastamiskriteeriumeid. Seega: a) kajastab omandaja kohustisi omandatava tegevuse lpetamisest vi vhendamisest objektina, millele rihenduse soetusmaksumust jaotatakse, vaid siis, kui omandataval on omandamise kuupeval mberstruktureerimiskohustis koosklas IAS 37-ga Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad; ning rihenduse soetusmaksumust jaotades ei tohi omandaja kajastada kohustisi seoses tulevaste kahjumitega vi muude rihenduse tulemusena tekkida vivate kulutustega.

b) 42

Vljamaksed, mida (majandus)ksus lepingu kohaselt peab tegema, niteks oma ttajatele vi hankijatele juhul, kui ta omandatakse rihenduse kaudu, on (majandus)ksuse eksisteeriv kohustus, mida loetakse tingimuslikuks kohustiseks seni, kuni rihenduse teostumine saab tenoliseks. Lepingulist kohustust kajastatakse (majandus)ksuse kohustisena koosklas IAS 37ga, kui rihendus muutub tenoliseks ning kohustist on vimalik usaldusvrselt mta. Jrelikult, kui rihendus on lbi viidud, kajastab omandaja seda omandatava kohustist objektina, millele rihenduse soetusmaksumust jaotatakse.

428

ET - IFRS 3

43

Omandatava mberstruktureerimisplaan, mille teostumine sltub tema omandamisest rihenduses, ei ole vahetult enne rihendust omandatava eksisteeriv kohustus. See ei ole ka omandatava jaoks tingimuslik kohustis vahetult enne rihendust, kuna see ei ole mineviku sndmustest tekkinud vimalik kohustus, mille olemasolu kinnitab vaid he vi mitme ebakindla omandatava poolt tielikult mittekontrollitava tuleviku sndmuse toimumine vi mitte toimumine. Seeprast ei tohi omandaja kajastada sellist mberstruktureerimisplaanidega seotud kohustist objektina, millele rihenduse soetusmaksumust jaotatakse. Eristatavad varad ja kohustised, mida kajastatakse koosklas paragrahviga 36, sisaldavad kiki omandatava varasid ja kohustisi, mida omandaja ostab vi le vtab, kaasa arvatud kik selle finantsvarad ja finantskohustised. Need vivad sisaldada ka varasid ja kohustisi, mida omandatava finantsaruannetes ei ole eelnevalt kajastatud, nt. kuna need ei vastanud enne omandamist kajastamiskriteeriumitele. Niteks vastab omandatava maksukahjumitest tulenev maksuvara, mida omandaja enne rihendust ei kajastanud, paragrahvis 36 toodud eristatava vara kajastamiskriteeriumitele, kui on tenoline, et omandajal tekivad tulevased maksustatavad kasumid, mille vastu saab mittekajastatud maksuvara kasutada.

44

Omandatavad immateriaalsed varad

45 Koosklas paragrahviga 37 kajastab omandaja omandatava immateriaalset vara omandamise kuupeval eraldi vaid siis, kui see vastab IAS 38-s Immateriaalsed varad toodud immateriaalse vara mistele ja selle iglast vrtust saab usaldusvrselt mta. See thendab, et omandaja kajastab omandatava lpetamata teadusuuringute ja arendustegevuse projekti firmavrtusest eraldiseisva varana juhul, kui nimetatud projekt vastab immateriaalse vara mistele ja selle iglast vrtust saab usaldusvrselt mta. IAS 38-s on toodud juhtnre mramaks, kas rihenduses omandatud immateriaalse vara iglane vrtus on usaldusvrselt mdetav. Materiaalse vormita mitterahaline vara peab olema eristatav, et vastata immateriaalse vara mistele. Koosklas IAS 38-ga vastab vara immateriaalse vara mratluses eristatavuse kriteeriumile vaid siis, kui ta: a) on eraldatav, s.t seda on vimalik (majandus)ksusest eraldada vi jagada ning ma, le anda, litsentseerida, rentida vi vahetada, kas eraldi vi koos seotud lepingu, vara vi kohustisega; vi tuleneb lepingulistest vi muudest juriidilistest igustest, olenemata sellest, kas neid igusi saab (majandus)ksusest vi muudest igustest ja kohustustest eraldi vrandada vi eraldada.

46

b)

Omandatava tingimuslikud kohustised

47 Paragrahv 37 mratleb, et omandaja kajastab omandatava tingimuslikku kohustist eraldi objektina, millele rihenduse soetusmaksumust jaotatakse vaid siis, kui selle iglane vrtus on usaldusvrselt mdetav. Kui selle iglast vrtust ei saa usaldusvrselt mta, siis: a) b) see mjutab firmavrtuse summat vi kajastatakse koosklas paragrahviga 56; ja omandaja avalikustab tingimusliku kohustise kohta informatsiooni, mida on nutud IAS 37-s.

Lisa B paragrahvi B16 punktis l on toodud juhtnrid tingimusliku kohustise iglase vrtuse mramise kohta. 48 Prast nende esmast kajastamist mdab omandaja tingimuslikke kohustisi, mida on koosklas paragrahviga 36 eraldi kajastatud, krgemana kahest jrgmisest summast: a) b) summas, mida tuleks kajastada koosklas IAS 37-ga, ja summas, milles tingimuslik kohustis algselt kajastati, miinus vajadusel akumuleeritud amortisatsioon, mis on kajastatud koosklas IAS 18-ga Mgitulu.

429

ET - IFRS 3

49

Paragrahvi 48 nue ei kehti lepingutele, mida kajastatakse koosklas IAS 39-ga. Siiski kajastatakse IAS 39 rakendusalast vlja jetud laenu andmise kohustusi, mis ei ole siduvad kohustused laenude andmiseks turu intressimradest madalama intressiga, kui omandatava tingimuslikke kohustisi, kui omandamise kuupeval ei ole tenoline, et kohustuse titmiseks tuleb loovutada majanduslikku kasu sisaldavaid ressursse vi kui kohustuse summat ei saa piisavalt usaldusvrselt mta. Sellist laenu andmise kohustust kajastatakse koosklas paragrahviga 37 eraldi objektina, millele rihenduse soetusmaksumust jaotatakse, vaid siis, kui selle iglast vrtust saab usaldusvrselt mta. Tingimuslikud kohustised, mida on kajastatud eraldi objektina rihenduse soetusmaksumuse jagamiseks, on IAS 37 rakendusalast vlja jetud. Siiski avalikustab omandaja nende tingimuslike kohustiste kohta informatsiooni, mida nuab IAS 37 eraldise iga liigi kohta.

50

Firmavrtus
51 Omandamise kuupeval omandaja: a) b) kajastab omandatud firmavrtust kui vara; ning esialgselt mdab firmavrtust soetusmaksumuses ehk summa, mille vrra rihenduse soetusmaksumus letab koosklas paragrahviga 36 kajastatud omandatud eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto iglast vrtust.

52

rihenduses omandatud firmavrtus kujutab endast tasu, mida omandaja maksis individuaalselt mitteeristatavatest ega eraldi kajastatavatest varadest eeldatavalt tulevikus saadava majandusliku kasu eest. Juhul, kui omandatava eristatavad varad, kohustised vi tingimuslikud kohustised ei vasta omandamise kuupeval paragrahvis 37 toodud kriteeriumitele eraldi kajastamise kohta, mjutavad need summat, mida kajastatakse firmavrtusena (vi arvestatakse koosklas paragrahviga 56). See on nii, kuna firmavrtust mdetakse rihenduse jkmaksumusena prast omandatava eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste kajastamist. Prast esmast kajastamist mdab omandaja rihenduse kigus omandatud firmavrtust soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vimalikud vara vrtuse langusest tulenevad akumuleeritud allahindlused. rihenduse kigus omandatud firmavrtust ei amortiseerita. Selle asemel teeb omandaja koosklas IAS 36-ga Varade vrtuse langus firmavrtusele vara vrtuse languse testi kord aastas vi sagedamini, kui sndmused vi muutused asjaoludes viitavad, et selle vrtus vib olla langenud.

53

54

55

Omandaja osa eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto iglases vrtuses, mis letab rihenduse soetusmaksumuse
56 Kui omandaja osa koosklas paragrahviga 36 kajastatud eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto iglases vrtuses letab rihenduse soetusmaksumuse, omandaja: a) b) 57 hindab uuesti omandatava eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste identifitseerimise ja mtmise ning rihenduse soetusmaksumuse mtmise; ja kajastab iga lejki, mis jb alles prast uuesti hindamist, koheselt kasumiaruandes.

Tulu, mida kajastatakse koosklas paragrahviga 56, vib sisaldada hte vi enamat jrgmistest komponentidest: a) vead rihenduse soetusmaksumuse vi omandatava eristatavate varade, kohustiste vi tingimuslike kohustiste iglase vrtuse mtmisel. Selliste vigade potentsiaalseteks

430

ET - IFRS 3

phjusteks on omandatavaga seoses tulevikus tekkivad vimalikud vljaminekud, mis ei kajastu korrektselt omandatava eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste iglase vrtuse mtmisel. b) raamatupidamisstandardi nue mta omandatud eristatavat netovara vrtuses, mis ei ole iglane vrtus, kuid mida ksitletakse rihenduse soetusmaksumuse jaotamise eesmrgil iglase vrtusena. Niteks lisas B toodud juhtnrid omandatava eristatavate varade ja kohustiste iglase vrtuse mramiseks nuavad maksuvara ja -kohustise summa diskonteerimata jtmist. soodne tehing.

c)

rihenduse toimumine etappidena

58 rihendus vib sisaldada rohkem kui hte vahetustehingut, niteks kui see toimub etappidena jrjestikuste aktsiaostude teel. Sellisel juhul ksitletakse iga vahetustehingut eraldi, kasutades tehingu soetusmaksumust ja iglase vrtuse informatsiooni iga vahetustehingu kuupeval, et mrata tehinguga kaasneva firmavrtuse suurust. Selle tulemuseks on ksikute investeeringute soetusmaksumuste samm-sammuline vrdlus omandaja osaga omandatava eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste iglases vrtuses igas etapis. Kui rihendus hlmab rohkem kui hte vahetustehingut, vivad omandatava eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste iglased vrtused erineda iga vahetustehingu kuupeval. Kuna: a) omandatava eristatavad varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised hinnatakse mtteliselt mber nende iglastesse vrtustesse iga vahetustehingu kuupeval, et mrata iga tehinguga kaasneva firmavrtuse suurust; ja omandaja peab omandatava eristatavaid varasid, kohustisi ja tingimuslikke kohustisi kajastama nende iglases vrtuses omandamise kuupeval,

59

b)

on igasugune eelnevalt omandajale kuulunud osa iglase vrtuse korrigeerimine mberhindlus ning tuleb vastavalt ka arvestada. Kuid, kuna omandatava varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste mberhindlus tekib esmasest kajastamisest omandaja poolt, ei thenda see, et omandaja on otsustanud rakendada prast esmast kajastamist nendele objektidele mberhindluse arvestusmeetodit koosklas IAS 16-ga Materiaalsed phivarad. 60 Enne kui tehing kvalifitseerub rihenduseks, vib see kvalifitseeruda investeeringuks sidusettevttesse ja olla arvestatud koosklas IAS 28-ga Investeeringud sidusettevtetes, kasutades kapitaliosaluse meetodit. Sellisel juhul on kapitaliosaluse meetodi rakendamisel investeerimisobjektile investeerimisobjekti eristatava netovara iglased vrtused iga varasema vahetustehingu kuupeval eelnevalt mratud.

Esialgselt mratud esmane arvestus

61 62 rihenduse esmane arvestus hlmab omandatava eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste tuvastamist ja nende iglaste vrtuste ning rihenduse soetusmaksumuse mramist. Kui rihenduse esmast arvestust saab selle perioodi lpuks, mil rihendus on lbi viidud, mrata vaid esialgselt, kuna kas omandatava eristatavate varade, kohustiste vi tingimuslike kohustiste iglaseid vrtusi vi rihenduse soetusmaksumust saab mrata vaid esialgse hinnanguna, kasutab omandaja rihenduse arvestamisel neid esialgse hinnangu vrtusi. Omandaja kajastab kiki nende esialgsete vrtuste korrigeerimisi esmase arvestuse lpetamise tulemusena: a) b) kaheteist kuu jooksul alates omandamise kuupevast; ja alates omandamise kuupevast. Seega: i) eristatavate varade, kohustiste vi tingimuslike kohustiste bilansilist (jk)maksumust, mida kajastatakse vi korrigeeritakse esmase arvestuse

431

ET - IFRS 3

lpetamise tulemusena, arvutatakse vlja selliselt, nagu oleks selle iglast vrtust omandamise kuupeval kajastatud juba alates sellest kuupevast. ii) firmavrtust vi tulu, mida on kajastatud koosklas paragrahviga 56, tuleb korrigeerida omandamise kuupevast summas, mis on vrdne eristatavate varade, kohustiste vi tingimuslike kohustiste, mida on kajastatakse vi korrigeeritakse, iglaste vrtuste muutusega vrreldes omandamise kuupeva seisuga. vrdlusinformatsioon, mida esitatakse rihenduse esmase arvestuse lpetamise eelsete perioodide kohta, tuleb esitada, nagu oleks esmane arvestus olnud lpetatud omandamise kuupeval. See hlmab ka vimaliku tiendava kulumi, amortisatsiooni vi muu kasumi vi kahjumi mju, mida on kajastatud esmase arvestuse lpetamise tulemusena.

iii)

Korrigeerimine prast esmase arvestuse lpetamist

63 rihenduse esmase arvestuse korrigeerimisi tuleb kajastada prast esmase arvestuse lpetamist ainult vigade korrigeerimisena koosklas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead, v.a. paragrahvides 33, 34 ja 65 toodud juhtudel. Prast esmase arvestuse lpetamist ei kajastata hinnangu muutuste mju enam rihenduse esmase arvestuse korrigeerimisena. Koosklas IAS 8-ga tuleb hinnangute muutuste mjusid kajastada kesolevas ning tulevastes perioodides. IAS 8 nuab, et (majandus)ksus arvestaks vea parandamist tagasiulatuvalt ning esitaks finantsaruanded nii, nagu poleks viga kunagi olnud, korrigeerides vrdlusandmeid eelneva(te) perioodi(de) kohta, mil viga juhtus. Seeprast tuleb omandatava eristatavate varade, kohustiste vi tingimuslike kohustiste bilansilist (jk)maksumust, mis kajastatakse vi korrigeeritakse vea parandamise tulemusel, arvestada nii, nagu oleks selle iglast vrtust vi korrigeeritud iglast vrtust omandamise kuupeval kajastatud sellest kuupevast alates. Firmavrtus vi tulu, mida on kajastatud eelneval perioodil koosklas paragrahviga 56, tuleb korrigeerida tagasiulatuvalt summas, mis vastab kajastatud (vi korrigeeritud) eristatava vara, kohustise vi tingimusliku kohustise iglasele vrtusele omandamise kuupeval (vi iglase vrtuse korrigeerimisele omandamise kuupeval).

64

Edasilkkunud tulumaksu vara kajastamine prast esmase arvestuse lpetamist

65 Kui omandatava edasikantavast maksukahjumist vi muust edasilkkunud tulumaksu varast saadav potentsiaalne kasu ei vastanud esmasel arvestusel paragrahvis 37 toodud kriteeriumitele eraldi kajastamise kohta, kuid realiseerub hiljem, tuleb omandajal seda kasu kajastada tuluna koosklas IAS 12-ga Tulumaks. Lisaks sellele omandaja: a) vhendab firmavrtuse jkmaksumust summani, mis oleks kajastatud kui edasilkkunud tulumaksu vara oleks olnud kajastatud eristatava varana omandamise kuupeval; ja kajastab firmavrtuse jkmaksumuse vhenemist kuluna.

b)

Kuid selle toimingu tulemusel ei tohi tekkida paragrahvis 56 kirjeldatud lejki ning samuti ei tohi selle vrra suurendada tulu, mis on koosklas paragrahviga 56 eelnevalt kajastatud.

Avalikustamine
66 Omandaja avalikustab informatsiooni, mis vimaldab tema finantsaruannete kasutajatel hinnata jrgnevalt toimunud rihenduste olemust ja finantsmju: a) perioodi jooksul;

432

ET - IFRS 3

b) 67

peale bilansipeva kuid enne, kui finantsaruanded on avaldamiseks heaks kiidetud.

Paragrahvi 66 punktis a toodud nude titmiseks avalikustab omandaja perioodi jooksul toimunud iga rihenduse kohta jrgneva informatsiooni: a) b) c) d) hendatavate (majandus)ksuste vi ride nimed ja kirjeldused omandamise kuupev; omandatud hleigusega omakapitaliinstrumentide protsent; rihenduse soetusmaksumus ja selle komponentide kirjeldused, k.a kik vljaminekud, mis on otseselt rihendusega seostatavad. Kui osana soetusmaksumusest on emiteeritud vi emiteeritakse omakapitaliinstrumente, tuleb avalikustada ka jrgnev info: i) ii) emiteeritud vi emiteeritavate omakapitaliinstrumentide arv; ja nende instrumentide iglane vrtus ja selle iglase vrtuse mramise alus. Kui vahetuspeval ei eksisteeri instrumentidele avalikult noteeritud hinda, avalikustatakse olulised eeldused, mida kasutati iglase vrtuse mramiseks. Kui noteeritud hind vahetuspeval eksisteerib, kuid seda ei kasutatud rihenduse soetusmaksumuse mramise alusena, siis avalikustatakse see fakt koos phjustega, miks noteeritud hinda ei kasutatud, meetodite ja oluliste eeldustega, mida kasutati omakapitaliinstrumentidele vrtuse mramisel, ja summaarse erinevusega omakapitaliinstrumentidele omistatud vrtuse ja instrumentide noteeritud hinna vahel;

e) f)

iga tegevusala ksikasjad, mille (majandus)ksus on otsustanud henduse tulemusena lpetada; omandamise kuupeval kajastatud omandatava iga varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste klassi summad ning iga mainitud klassi bilansiline (jk)maksumus, mis on mratud koosklas IFRS-iga vahetult enne hendust, v.a juhul, kui avalikustamine on teostamatu. Kui selline avalikustamine on teostamatu, avaldatakse see fakt koos selgitusega, miks see nii on; kasumiaruandes koosklas paragrahviga 56 kajastatud iga lejgi summa ja kasumiaruande rida, millel lejk on kajastatud; tegurite, mis mjutasid soetusmaksumust, mille tulemusena kajastati firmavrtust, kirjeldus iga immateriaalse vara, mida ei kajastatud firmavrtusest eraldi, kirjeldus ning selgitus, miks immateriaalse vara iglast vrtust ei saanud usaldusvrselt mta vi iga lejgi, mida kajastati kasumiaruandes koosklas paragrahviga 56, olemuse kirjeldus; omandaja kasumiaruandesse lisatud omandatava kasumi vi kahjumi suurus omandamise pevast alates, v.a juhul, kui avalikustamine on teostamatu. Kui selline avalikustamine on teostamatu, avaldatakse see fakt koos selgitusega, miks see nii on.

g) h)

i)

68 69 70

Paragrahvis 67 nutud informatsioon avalikustatakse summaarselt aruandeperioodi jooksul toimunud nende rihenduste kohta, mis ksikult on ebaolulised. Kui perioodi jooksul toimunud rihenduse esmane arvestus on mratud vaid esialgselt koosklas paragrahvis 62 kirjeldatuga, avalikustatakse ka see fakt koos selgitusega, miks see nii on. Paragrahvi 66 punktis a toodud nude titmiseks avalikustab omandaja jrgneva informatsiooni, v.a juhul, kui avalikustamine ei ole teostatav: a) b) hinenud (majandus)ksuse perioodi tulu selliselt, nagu kigi perioodi jooksul toimunud rihenduste omandamise kuupevaks oleks olnud selle perioodi algus. hinenud (majandus)ksuse parioodi kasum vi kahjum selliselt, nagu kigi perioodi jooksul toimunud rihenduste omandamise kuupevaks oleks olnud selle perioodi algus.

433

ET - IFRS 3

Kui sellise informatsiooni avalikustamine ei ole praktiliselt teostatav, tuleb see asjaolu avalikustada koos selgitusega, miks see nii on. 71 Paragrahvi 66 punktis b toodud nude titmiseks avalikustab omandaja paragrahvis 67 nutud informatsiooni iga rihenduse kohta, mis on toimunud prast bilansipeva kuid enne, kui finantsaruanded on avaldamiseks heaks kiidetud, v.a juhul, kui selline avalikustamine ei ole praktiliselt teostatav. Kui mistahes sellise informatsiooni avalikustamine ei ole praktiliselt teostatav, tuleb see asjaolu avalikustada koos selgitusega, miks see nii on. Omandaja avalikustab informatsiooni, mis vimaldab tema finantsaruannete kasutajatel hinnata kesoleva perioodi jooksul kajastatud kasumite, kahjumite, vigade korrigeerimiste ja muude korrigeerimiste finantsmju, mis on seotud kesoleval vi varasematel perioodidel toimunud rihendustega. Paragrahvis 72 toodud nude titmiseks avalikustab omandaja jrgneva informatsiooni: a) kesoleval perioodil kajastatud mistahes kasumi vi kahjumi suurus ja seletus, mis: i) seondub kesoleval vi varasematel perioodidel toimunud rihenduses omandatud eristatavate varade vi levetud kohustiste vi tingimuslike kohustistega; ja on sellise suuruse, olemuse ja mjuga, et avalikustamine on oluline hinenud (majandus)ksuse finantstulemuste mistmiseks;

72

73

ii) b)

kui vahetult eelneval perioodil teostatud rihenduse esmast arvestust mrati selle perioodi lpus vaid esialgselt, siis kesoleva perioodi jooksul kajastatud korrigeerimised esialgsetes vrtustes, nende suurused ja selgitused; IAS 8 poolt nutud informatsiooni avalikustamine vigade parandamise kohta igas omandatava eristatavas varas, kohustises vi tingimuslikus kohustises vi muudatustes neile omistatud vrtustes, mida omandaja on kajastanud kesoleva perioodi jooksul koosklas paragrahvidega 63 ja 64.

c)

74

(Majandus)ksus avalikustab informatsiooni, mis vimaldab tema finantsaruannete kasutajatel hinnata perioodi jooksul toimunud muutusi firmavrtuse bilansilises (jk)maksumuses. Paragrahvis 74 toodud nude titmiseks avalikustab (majandus)ksus firmavrtuse bilansilise (jk)maksumuse vrdluse perioodi alguses ja lpus, nidates eraldi: a) b) soetusmaksumus ja akumuleeritud allahindlused vara vrtuse langusest perioodi alguses; perioodi jooksul kajastatud tiendav firmavrtus, vlja arvatud firmavrtus, mis sisaldub mgigrupis, mis soetamisel vastab koosklas IFRS 5-ga mgiks hoitavaks liigitamise kriteeriumitele; hilisemast edasilkkunud tulumaksuvara kajastamisest tingitud korrigeerimised koosklas paragrahviga 65; firmavrtus, mis sisaldub koosklas IFRS 5-ga mgiks hoitavaks liigitatud mgigrupis ja firmavrtus, mille kajastamine antud perioodil lpetati ilma, et see enne oleks kuulunud mgiks hoitavaks liigitatud mgigruppi; perioodi jooksul kajastatud allahindlused vara vrtuse langusest koosklas IAS 36-ga; perioodi jooksul tekkinud vahetuskursside neto muutused koosklas IAS 21-ga Valuutakursside muutuste mjud; mistahes muud muudatused bilansilises (jk)maksumuses perioodi jooksul; ja soetusmaksumus ja akumuleeritud allahindlused vara vrtuse langusest perioodi lpus.

75

c) d)

e) f) g) h)

434

ET - IFRS 3

76

Lisaks paragrahvi 75 punktis e nutud avalikustatavale informatsioonile avalikustab (majandus)ksus informatsiooni firmavrtuse kaetava vrtuse ja vrtuse languse kohta koosklas IAS 36-ga. Situatsioonis, kus kesoleva IFRS-i poolt nutud avalikustatav informatsioon ei rahulda paragrahvides 66, 72 ja 74 toodud eesmrke, avalikustab (majandus)ksus nende eesmrkide titmiseks vajaliku lisainformatsiooni.

77

leminekustted ja justumiskuupev
78 Paragrahvis 85 stestatut vlja arvates rakendub kesolev IFRS selliste rihenduste arvestuse suhtes, mille lepingukuupev on 31. mrts 2004 vi hiljem. Kesolevat IFRS-i tuleb rakendada ka: a) b) firmavrtuse arvestuse suhtes, mis tuleneb rihendustest, mille lepingukuupev on 31. mrts 2004 vi hiljem; vi omandaja osa omandatava eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste iglases netovrtuses, mis letab rihenduse soetusmaksumust, arvestusele kigist rihendustest, mille lepingukuupev on 31. mrts 2004 vi hiljem.

Eelnevalt kajastatud firmavrtus

79 (Majandus)ksus rakendab kesolevat IFRS-i edasiulatuvalt alates esimese 31. mrtsil 2004 vi hiljem algava aruandeaasta algusest firmavrtuse suhtes, mis on omandatud rihenduses, mille lepingukuupev oli enne 31. mrtsi 2004 ning firmavrtusele osalusest hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses, mis on saadud enne 31. mrtsi 2004 ja mida arvestatakse rakendades proportsionaalset konsolideerimist. Seetttu (majandus)ksus: a) b) c) 80 alates esimese 31. mrtsil 2004 vi hiljem alanud aruandeaasta algusest lpetab sellise firmavrtuse amortiseerimise; esimese 31. mrtsil 2004 vi hiljem alanud aruandeaasta alguses elimineerib akumuleeritud amortisatsiooni firmavrtuse soetusmaksumuse vastu; ja alates esimese 31. mrtsil 2004 vi hiljem alanud aruandeaasta algusest testib firmavrtuse vrtuse vhenemist koosklas IAS 36-ga (parandatud 2004).

Kui (majandus)ksus on eelnevalt kajastanud firmavrtust omakapitali vhendusena, siis ei kajasta ta seda firmavrtust kasumiaruandes kui ta vrandab terve vi osa rist, millega see firmavrtus seondub, vi kui raha genereeriva (majandus)ksuse, millega firmavrtus seondub, vrtus on langenud.

Eelnevalt kajastatud negatiivne firmavrtus

81 Negatiivse firmavrtuse bilansiline (jk)maksumus, mis on tekkinud kas a) b) rihendusest, mille lepingukuupev oli enne 31. mrtsi 2004 vi osalusest hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses, mis on omandatud enne 31. mrtsi 2004 ning mida arvestatakse rakendades proportsionaalset konsolideerimist,

kantakse esimese aruandeaasta, mis algab 31. mrtsil 2004 vi hiljem, alguses bilansist vlja jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimisena.

Eelnevalt kajastatud immateriaalsed varad

82 Immateriaalse varana liigitatud objekti bilansiline (jk)maksumus, mis

435

ET - IFRS 3

a) b)

omandati rihenduses, mille lepingukuupev oli enne 31. mrtsi 2004 vi mis on tekkinud osalusest hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses, mis on omandatud enne 31. mrtsi 2004 ning mille le peetakse arvestust rakendades proportsionaalset konsolideerimist,

liigitatakse mber firmavrtuseks esimese 31. mrtsil 2004 vi hiljem algava aruandeaasta alguses, kui see immateriaalne vara ei vasta sel kuupeval IAS 38 (parandatud 2004) eristatavuse kriteeriumile.

Kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringud

83 (Majandus)ksus rakendab kesolevat IFRS-i investeeringute suhtes, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodil ning mis on omandatud 31. mrtsil 2004 vi hiljem, jrgmiselt: a) igale omandatud firmavrtusele, mis sisaldub investeeringu bilansilises (jk)maksumuses. Seetttu ei lisata selle mttelise firmavrtuse amortisatsiooni (majandus)ksuse osa kindlaksmramisse investeerimisobjekti kasumis vi kahjumis. (majandus)ksuse osalusele investeerimisobjekti eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto iglases vrtuses, mis letab investeeringu soetusmaksumuse ja mis sisaldub investeeringu bilansilises (jk)maksumuses. Seetttu kajastab (majandus)ksus selle lejgi tuluna (majandus)ksuse osa mramisel investeerimisobjekti kasumis vi kahjumis perioodil, mil investeering omandati.

b)

84

Investeeringute osas, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil ning mis on omandatud enne 31. mrtsi 2004: a) (majandus)ksus rakendab kesolevat IFRS-i edasiulatuvalt esimese 31. mrtsil 2004 vi hiljem algava aruandeaasta algusest iga omandatud firmavrtuse suhtes, mis sisaldub investeeringu bilansilises (jk)maksumuses. Seetttu lpetab (majandus)ksus sellest kuupevast firmavrtuse amortisatsiooni kaasamise (majandus)ksuse osa mramisse investeerimisobjekti kasumis vi kahjumis. (majandus)ksus lpetab negatiivse firmavrtuse, mis sisaldub selle investeeringu bilansilises (jk)maksumuses, kajastamise esimese 31. mrtsil 2004 vi hiljem algava aruandeaasta alguses, korrigeerides vastavalt ka jaotamata kasumi algsaldot.

b)

Piiratud tagasiulatuv rakendamine

85 (Majandus)ksus vib rakendada kesoleva IFRS-i nudeid firmavrtuse suhtes, mis eksisteeris vi mis on omandatud, ning rihenduste suhtes, mis on tekkinud mistahes kuupeval enne paragrahvides 78-84 toodud justumiskuupevi eeldusel, et: a) b) hinnangud ja muu vajalik informatsioon kesoleva IFRS-i rakendamiseks varasemate rihenduste suhtes on saadud ajal, mil neid hendusi esmaselt arvestati; ja (majandus)ksus rakendab ka IAS 36-te (parandatud 2004) ja IAS 38-t (parandatud 2004) edasiulatuvalt alates samast kuupevast, ning hinnangud ja muu vajalik informatsioon nende standardite rakendamiseks sellest kuupevast on (majandus)ksuse poolt varem hangitud, nii et puudub vajadus mratleda hinnanguid, mis oleks pidanud olema tehtud varasemal kuupeval.

Teise avaldatud materjalide tagasivtmine

86 87 Kesolev IFRS asendab IAS 22-e rihendused (vlja antud 1998). Kesolev IFRS asendab jrgmisi tlgendusi:

436

ET - IFRS 3

a) b) c)

SIC9 rihendused liigitamine kas omandamistena vi huvide hendamistena, SIC22 rihendused algselt esitatud iglase vrtuse ja firmavrtuse hilisem korrigeerimine ja SIC28 rihendused omakapitaliinstrumentide vahetuskuupev ja iglane vrtus.

437

ET - IFRS 3

Lisa A Misted
Kesolev lisa on IFRS-i lahutamatu osa. omandamise kuupev lepingu kuupev Kuupev, mil omandaja tegelikult saavutab kontrolli omandatava le. Kuupev, mil sisuline kokkulepe hinevate osapoolte vahel on saavutatud ning brsil noteeritud (majandus)ksuste puhul avalikkusele teatavaks tehtud. Vaenuliku levtmise puhul on hinevate poolte vahel justava kokkuleppe saavutamise varaseim kuupev see, mil piisav arv omandatava (majandus)ksuse omanikke on omandaja pakkumise kontrolli levtmiseks heaks kiitnud. Lahutamatu kogum tegevustest ja varadest, mida viiakse lbi ja juhitakse eesmrgiga saada: a) b) investoritele tulu; vi madalamaid kulutusi vi muud majanduslikku kasu otseselt ja proportsionaalselt kindlustusvtjale vi osalistele.

ri

ri koosneb tavaliselt sisenditest, sisenditele suunatud protsessidest ning saadavast vljundist, mida kasutatakse vi hakatakse kasutama tulude genereerimiseks. Kui leantud tegevuste ja varade kogumis on olemas firmavrtus, tuleb eeldada, et leantud kogum on ri. rihendus Erinevate (majandus)ksuste vi ride hendamine hte aruandvasse (majandus)ksusesse.

rihendus, mis hlmab hise rihendus, milles kikide hinevate (majandus)ksuste vi ride le omab lplikku kontrolli ks ja sama osapool vi samad osapooled nii enne kui ka prast rihendust kontrolli all olevaid (majandus)ksuseid vi risid ning see kontroll ei ole ajutine. tingimuslik kohustis Tingimuslik kohustis on koosklas IAS 37-ga Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad: a) vimalik mdunud sndmusest tekkinud kohustus, mille olemasolu kinnitab vaid he vi mitme ebakindla tuleviku sndmuse toimumine vi mitte toimumine, mis ei ole tielikult (majandus)ksuse kontrolli all; vi olemasolev mdunud sndmustest tekkinud kohustus, kuid mida ei kajastata, sest: i) ii) kontroll ei ole tenoline, et kohustuse titmiseks tuleb loovutada majanduslikku kasu sisaldavaid ressursse; vi kohustuse summat ei saa piisava usaldusvrsusega mta.

b)

Vime mjutada (majandus)ksuse vi ri finants- ja tegevuspoliitikat nii, et saada selle tegevusest kasu. Kui rihendus toimub he vahetustehinguga, on vahetuskuupevaks omandamise kuupev. Kui rihendus sisaldab rohkem kui hte vahetustehingut, niteks kui rihendus toimub etappidena jrjestikuste aktsiaostude teel, on vahetuskuupev kuupev, mil iga ksik investeering on kajastatud omandaja finantsaruannetes. Summa, mille eest on vimalik vahetada vara vi arveldada kohustist teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud osapoolte vahelises tehingus.

vahetuskuupev

iglane vrtus

438

ET - IFRS 3

firmavrtus

Tulevikus saadav majanduslik kasu varadest, mida ei ole vimalik eraldi identifitseerida ega kajastada. Immateriaalne vara on koosklas IAS 38-ga Immateriaalsed varad eristatav materiaalse vormita mitterahaline vara. hisettevtmine on koosklas IAS 31-ga Osalemised hisettevtmistes lepinguphine kokkulepe, mille puhul kaks vi enam osapoolt vtavad ette majandustegevuse, mida kontrollitakse hiselt. See osa ttarettevtte kasumist vi kahjumist ja netovarast, mis otseselt ega kaudselt lbi ttarettevtete ei kuulu emaettevttele. (Majandus)ksus, mis ei ole investoritele kuuluv (majandus)ksus, niteks hine kindlustusselts vi hine kooperatiiv, mille abil saavutatakse madalamad kulutused vi muud majanduslikku kasu otseselt ja proportsionaalselt oma kindlustusvtjatele vi osalistele. (Majandus)ksus, millel on ks vi rohkem ttarettevtet. Pigem vimalik kui mittevimalik. (Majandus)ksus, millel on aruande kasutajad, kes toetuvad otsuste tegemisel ressursside jaotamise kohta kasuliku informatsiooni saamisel (majandus)ksuse ldotstarbelistele finantsaruannetele. Aruandvaks (majandus)ksuseks vib olla ksik (majandus)ksus vi kontsern, mis koosneb emaettevttest ja kikidest selle ttarettevtetest. (Majandus)ksus, kaasa arvatud juriidilist staatust mitteomavad (majandus)ksused nagu seltsingud, mida kontrollib teine (majandus)ksus (mida nimetatakse emaettevtteks).

immateriaalne vara

hisettevtmine

vhemusosalus

hisomanduses (majandus)ksus

emaettevte tenoline aruandev (majandus)ksus

ttarettevte

439

ET - IFRS 3

Lisa B Rakenduse lisa

Kesolev lisa on IFRS-i lahutamatu osa.

Prdomandamised
B1 Nagu on mrgitud paragrahvis 21, on mnedes rihendustes, mida tavaliselt nimetatakse prdomandamisteks, omandajaks see (majandus)ksus, mille omakapitali osalust omandatakse ning emiteeriv (majandus)ksus on omandatav. See vib juhtuda siis, kui niteks brsil mittenoteeritud (majandus)ksus lepib kokku enda omandamise viksema brsil noteeritud (majandus)ksuse poolt, et saada brsinimekirja. Kuigi juriidiliselt peetakse emiteerivat brsil noteeritud (majandus)ksust emaettevtteks ja brsil mitte noteeritud (majandus)ksust ttarettevtteks, on juriidiline ttarettevte omandaja, kui tal on vime mjutada juriidilise emaettevtte finants- ja tegevuspoliitikat nii, et saada selle tegevusest kasu. (Majandus)ksus rakendab prdomandamise arvestamisel paragrahvides B3-B15 toodud juhtnre. Prdomandamise arvestus mrab rihenduse soetusmaksumuse jaotamise omandamise kuupeva seisuga ning ei kehti tehingutele prast hendamist.

B2 B3

rihenduse soetusmaksumus
B4 Kui rihenduse soetusmaksumuse osana emiteeritakse omakapitaliinstrumente, nuab paragrahv 24, et rihenduse soetusmaksumus sisaldab nende omakapitaliinstrumentide iglast vrtust vahetuskuupeval. Paragrahv 27 mrgib, et usaldusvrse noteeritud hinna puudumisel vib omakapitaliinstrumentide iglast vrtust mrata lhtuvalt omandaja iglasest vrtusest vi omandatava iglasest vrtusest, olenevalt sellest, kumb neist on selgemini mratav. Prdomandamisel loetakse rihenduse soetusmaksumus tekkinuks juriidilise ttarettevtte jaoks (s.t omandaja arvestuse eesmrgil) juriidilise emaettevtte (s.t omandatav arvestuse eesmrgil) omanikele emiteeritud omakapitaliinstrumentide nol. Kui juriidilise ttarettevtte omakapitaliinstrumentide noteeritud hinda kasutatakse rihenduse soetusmaksumuse mramiseks, tuleb teha arvutus, et mrata omakapitaliinstrumentide arv, mis juriidilisel ttarettevttel oleks tulnud emiteerida, et anda juriidilise emaettevtte omanikele sama suur osalus hinenud (majandus)ksuses nagu neil on hinenud (majandus)ksuses prdomandamise tulemusena. Selliselt arvutatud omakapitaliinstrumentide arvule vastavat iglast vrtust tuleb kasutada rihenduse soetusmaksumusena. Kui juriidilise ttarettevtte omakapitaliinstrumentide iglane vrtus ei ole muudmoodi selgelt mratletav, tuleb rihenduse soetusmaksumuse mramise aluseks vtta juriidilise emaettevtte kigi emiteeritud omakapitaliinstrumentide kogu iglane vrtus enne rihendust.

B5

B6

Konsolideeritud finantsaruannete koostamine ja esitamine

B7 Prast prdomandamist koostatud konsolideeritud finantsaruanded tuleb koostada juriidilise emaettevtte nime all, kuid lisades tuleb kirjeldada seda kui juriidilise ttarettevtte (s.t omandaja arvestuse eesmrgil) finantsaruannete jtkumist. Kuna sellised konsolideeritud finantsaruanded kujutavad endast juriidilise ttarettevtte finantsaruannete jtkumist, siis: a) b) tuleb juriidilise ttarettevtte varad ja kohustised kajastada ning mta konsolideeritud finantsaruannetes nende hendamise eelsetes bilansilistes (jk)maksumustes; jaotamata kasum ja omakapitali muude kirjete saldod, mida kajastatakse konsolideeritud finantsaruannetes, peavad olema juriidilise ttarettevtte jaotamata kasum ning omakapitali muude kirjete saldod vahetult enne rihendust;

440

ET - IFRS 3

c)

summa, mis nendes konsolideeritud finantsaruannetes on kajastatud emiteeritud omakapitaliinstrumentidena, tuleb mrata, lisades juriidilise ttarettevtte emiteeritud omakapitalile vahetult enne rihendust rihenduse soetusmaksumus, mis on mratud vastavalt paragrahvidele B4B6. Siiski peab konsolideeritud finantsaruannetes esitatud omakapitali struktuur (s.t emiteeritud omakapitaliinstrumentide arv ja tp) peegeldama juriidilise emaettevtte omakapitali struktuuri, kaasa arvatud omakapitaliinstrumente, mis on emiteeritud juriidilise emaettevtte poolt rihenduse lbiviimiseks; vrdlusinformatsioonina tuleb nendes konsolideeritud finantsaruannetes nidata juriidilise ttarettevtte vrdlusinformatsioon.

d) B8

Prdomandamise arvestus kehtib ainult konsolideeritud finantsaruannetele. Seetttu, juriidilise emaettevtte konsolideerimata finantsaruannetes, kui neid esitatakse, arvestatakse investeering juriidilisse ttarettevttesse koosklas IAS 27-s toodud nuetega investori konsolideerimata finantsaruannete kohta. Prast prdomandamist koostatud konsolideeritud finantsaruanded peavad kajastama juriidilise emaettevtte (s.t omandatav arvestuse eesmrgil) varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste iglaseid vrtusi. Seeprast tuleb rihenduse soetusmaksumus jaotada, mtes juriidilise emaettevtte eristatavaid varasid, kohustisi ja tingimuslikke kohustisi, mis vastavad paragrahvis 37 toodud kajastamiskriteeriumitele, nende iglases vrtuses omandamise kuupeval. Kui rihenduse soetusmaksumus letab omandaja osa nende objektide neto iglases vrtuses, tuleb seda vahet kajastada koosklas paragrahvidega 51 -55. Kui omandaja osa nende objektide neto iglases vrtuses letab rihenduse soetusmaksumuse, tuleb seda vahet kajastada koosklas paragrahviga 56.

B9

Vhemusosalus
B10 Mnede prdomandamiste puhul ei pruugi mned juriidilise ttarettevtte omanikud vahetada oma omakapitaliinstrumente juriidilise emaettevtte omakapitaliinstrumentide vastu. Vaatamata sellele, et (majandus)ksus, milles nendel omanikel on omakapitaliinstrumente (juriidiline ttarettevte), omandas teise (majandus)ksuse (juriidiline emaettevte), tuleb neid omanikke ksitleda konsolideeritud finantsaruannetes, mis on koostatud prast prdomandamist, kui vhemusosalust. Selle phjuseks on asjaolu, et juriidilise ttarettevtte omanikud, kes ei vaheta oma omakapitaliinstrumente juriidilise emaettevtte omakapitaliinstrumentide vastu, omavad osalust vaid juriidilise ttarettevtte tulemustes ja netovaras, aga mitte hinenud (majandus)ksuse tulemustes ja netovaras. Vastupidiselt on kigil juriidilise emaettevtte omanikel, hoolimata sellest, et juriidilist emaettevtet peetakse omandatavaks, osalused hinenud (majandus)ksuse tulemustes ja netovaras. Kuna juriidilise ttarettevtte varad ja kohustised kajastatakse ja mdetakse konsolideeritud finantsaruannetes nende hendamise eelsetes bilansilistes (jk)maksumustes, peab vhemusosalus vljendama vhemusosalusele kuuluvat osa juriidilise ttarettevtte netovara hendamiseelses bilansilises (jk)maksumuses.

B11

Aktsiakasum
B12 Nagu on mrgitud paragrahvi B7 punktis c, kajastab prast prdomandamist koostatud konsolideeritud finantsaruannete omakapitali struktuur juriidilise emaettevtte omakapitali struktuuri, sisaldades omakapitaliinstrumente, mida emiteeriti juriidilise emaettevtte poolt rihenduse lbiviimiseks. Et arvutada emiteeritud lihtaktsiate kaalutud keskmist arvu (nimetaja) perioodil, mil prdomandamine toimub: a) b) B14 tuleb alates selle perioodi algusest kuni omandamise kuupevani emiteeritud lihtaktsiate arvuks lugeda lihtaktsiate arvu, mis on emiteeritud juriidilise emaettevtte poolt juriidilise ttarettevtte omanikele; ja alates omandamise kuupevast kuni selle perioodi lpuni tuleb emiteeritud lihtaktsiate arvuks lugeda juriidilise emaettevtte lihtaktsiate tegelikku arvu selle perioodi jooksul.

B13

Baas aktsiakasum, mis on avalikustatud iga vrdlusperioodi kohta enne omandamise kuupeva, mida esitatakse konsolideeritud finantsaruannetes prast prdomandamist, tuleb arvutada, jagades lihtaktsiaid omavatele aktsionridele omistatav juriidilise ttarettevtte kasum vi kahjum igal perioodil, juriidilise emaettevtte poolt juriidilise ttarettevtte omanikele emiteeritud lihtaktsiate arvuga prdomandamisel. Paragrahvides B13 ja B14 kirjeldatud arvutused eeldavad, et juriidilise ttarettevtte emiteeritud lihtaktsiate arv ei ole muutunud vrdlusperioodide jooksul ning perioodil alates perioodi algusest, mil prdomandamine toimus

B15

441

ET - IFRS 3

kuni omandamise kuupevani. Arvutades aktsiakasumit, tuleb arvesse vtta juriidilise ttarettevtte emiteeritud lihtaktsiate arvu muutumise mju nende perioodide jooksul.

rihenduse soetusmaksumuse jaotamine

B16 Kesolev IFRS nuab, et omandaja kajastaks omandatava eristatavaid varasid, kohustisi ja tingimuslikke kohustisi, mis vastavad asjakohastele kajastamiskriteeriumitele, nende iglastes vrtustes omandamise kuupeval. rihenduse soetusmaksumuse jaotamise jaoks loeb omandaja iglasteks vrtusteks jrgmisi suurusi: a) b) aktiivsel turul kaubeldavate finantsinstrumentide jaoks kasutab omandaja kehtivaid turuhindu. finantsinstrumentide jaoks, millega ei kaubelda aktiivsel turul, kasutab omandaja hinnangulisi vrtusi, mis vetavad arvesse selliseid tegureid nagu sarnaste omadustega (majandus)ksuste vrreldavate vrtpaberite hinna-kasumi suhe, dividendimrad ja eeldatav kasvutempo. nuete, kasulike lepingute ja muude eristatavate varade jaoks kasutab omandaja saadaolevate summade ndisvrtusi, mis on kindlaks mratud antud hetke asjakohaste intressimradega, millest on vajaduse korral maha arvatud ebatenoliselt laekuvate nuete allahindlused ja nuete kogumisele tehtavad kulutused. Lhiajaliste nuete, kasulike lepingute ja muude eristatavate varade diskonteerimine ei ole nutud, kui erinevus nominaalsumma ja diskonteeritud summa vahel ei ole oluline. varud: i) valmistoodete ja kauba varude jaoks kasutab omandaja mgihindu, millest lahutatakse 1) mgikulutused ja 2) mistlik omandaja mgipingutusele vastav kasumimr, mis phineb kasumil sarnaste valmistoodete ja kaupade mgil; lpetamata toodangu jaoks kasutab omandaja valmistoodangu mgihindu, millest lahutatakse 1) valmistamiskulud, 2) mgikulutustest ja 3) mistlik omandaja mgipingutusele vastav kasumimr, mis phineb kasumil sarnaste valmistoodete ja kaupade mgil; ja toorainete jaoks kasutab omandaja hetke asendusmaksumusi.

c)

d)

ii)

iii) e) f)

maa ja ehitiste jaoks kasutab omandaja turuhindu. masinate ja seadmete jaoks kasutab omandaja turuhindu, mis tavaliselt mratakse kindlaks hindamise teel. Kui masinate ja seadmete eriliste omaduste tttu puuduvad turu-phised andmed iglaste vrtuste kohta ning objekte makse harva, vlja arvatud osana jtkuvast rist, vib omandaja hinnata iglast vrtust, kasutades tulu vi amortiseeritud asendusmaksumuse meetodeid. immateriaalsete varade jaoks mrab omandaja iglase vrtuse: i) ii) tuginedes aktiivsele turule, nagu on mratletud IAS 38-s vi kui aktiivne turg puudub, siis sellisel alusel, mis peegeldab summasid, mida omandaja oleks maksnud varade eest teadlike, huvitatud ja mitteseotud osapoolte vahelises tehingus, tuginedes parimale saadavalolevale informatsioonile (vt IAS 38-st tiendavaid juhtnre rihenduses omandatud immateriaalsete varade iglase vrtuse mramise kohta).

g)

h)

kindlaksmratud hvitustega plaanidest tulenevad tvtjate hvitiste netovara vi kohustise jaoks kasutab omandaja kindlaksmratud hvitisega plaanidest tuleneva kohustuse ndisvrtust, millest on maha arvatud plaani kuuluvate varade iglased vrtused. Siiski kajastatakse vara vaid sellises ulatuses, mille puhul on tenoline, et see realiseerub kas tagasimaksetena omandajale vi tulevaste sissemaksete vhenemisena. tulumaksu varade ja kohustiste jaoks kasutab omandaja maksukahjumitest tuleneva maksutulu vi puhaskasumilt vi -kahjumilt tasumisele kuuluva tulumaksu summat koosklas IAS 12-ga, hinnatuna hinenud (majandus)ksuse seisukohalt. Tulumaksu vara vi kohustis mratakse kindlaks prast maksumju arvestamist eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste vrtuste mberhindamiselt nende iglastesse vrtustesse ning neid ei diskonteerita.

i)

442

ET - IFRS 3

j)

maksta olevate arvete ja vekslite, pikaajalise vlgade, kohustiste, viitvlgade ja teiste maksta olevate vlgade jaoks kasutab omandaja kohustiste rahuldamiseks vajalike summade ndisvrtusi, mis on kindlaks mratud asjakohaste antud hetke intressimradega. Lhiajaliste kohustiste diskonteerimist ei nuta, kui erinevus nominaalsumma ja diskonteeritud summa vahel ei ole oluline. kahjulike lepingute ja muude omandatava eristatavate kohustiste jaoks kasutab omandaja kohustuste rahuldamiseks vajalike summade ndisvrtusi, mis on kindlaks mratud asjakohaste antud hetke intressimradega. omandatava tingimuslike kohustiste jaoks kasutab omandaja summasid, mida kolmas osapool nuaks tingimuslike kohustiste levtmise eest. See summa peegeldab kiki ootusi vimalike rahavoogude osas ning mitte ksikult kige tenolisemat vi oodatud maksimaalset vi minimaalset rahavoogu.

k)

l)

B17

Mned eelpool vljatoodud juhtnridest nuavad iglaste vrtuste hindamisel ndisvrtuse metoodika kasutamist. Kui konkreetse objekti kohta esitatud juhend ei viita ndisvrtuse metoodika kasutamisele, vib seda metoodikat siiski kasutada selle objekti iglase vrtuse hindamisel.

443

ET - IFRS 4

Rahvusvaheline finantsaruandlusstandard 4 Kindlustuslepingud

Eesmrk
1 Kesoleva IFRS-i eesmrk on tpsustada kikide kindlustuslepinguid vljastavate (majandus)ksuste (edaspidi kesolevas IFRS-is kui kindlustusandja) kindlustuslepingute alast finantsaruandlust kuni Rahvusvahelise Raamatupidamisstandardite Nukogu lpetab kindlustuslepingute projekti teise etapi. Kesolev IFRS nuab: a) b) piiratud hulgal tiendusi kindlustusandjate kindlustuslepingute arvestuses; kindlustuslepingutest tulenevate kindlustusandja finantsaruannetes sisalduvate summade mratluste ja selgituste avalikustamist ning aitab selliste finantsaruannete kasutajatel mista kindlustuslepingutest tulenevate tulevaste rahavoogude summat, ajastust ja ebakindlust.

Rakendusala
2 (Majandus)ksus rakendab kesolevat IFRS-i: a) b) tema poolt vljastatud kindlustuslepingute (sealhulgas edasikindlustuslepingute) ja tema poolt slmitud edasikindlustuslepingute suhtes. tema poolt vljastatud finantsinstrumentide suhtes, mis sisaldavad valikulist kasumiosalust (vt paragrahv 35). IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustamine nuab teabe avalikustamist finantsinstrumentide kohta, sealhulgas selliseid omadusi sisaldavate finantsinstrumentide kohta.

Kesolev IFRS ei ksitle muid kindlustusandjate arvestuse aspekte, nagu niteks kindlustusandjate finantsvarade ja kindlustusandjate poolt vljastatud finantskohustiste arvestus (vt IAS 32 Finantsinstrumendid: avalikustamine, IAS 39 Finantsaruanded: kajastamine ja mtmine ja IFRS 7), vlja arvatud paragrahvis 45 toodud leminekuste. (Majandus)ksus ei rakenda kesolevat IFRS-i: a) b) tootegarantiide suhtes, mis on vljastatud vahetult tootja, vahendaja vi jaemja poolt (vt IAS 18 Tulud ja IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad). tandja varad ja kohustised ttajate hvitiste plaanide (vt IAS 19 Hvitised ttajatele ja IFRS 2 Aktsiaphine makse) ja pensionihvitiste kohustuste alusel, mis on kindlaks mratud hvitiste plaanidega (vt IAS 26 Pensionihvitiste plaanide arvestus ja aruandlus). lepinguliste iguste vi kohustuste suhtes, mis on tingimuslikud tulevase mitterahaliste vahendite kasutamise vi kasutamise iguse suhtes (nt teatud litsentsitasud, kasutustasud (rojaltid), tingimuslikud rendimaksed ja muud sarnased vahendid), ning kapitalirendis sisalduva rentniku lppvrtuse garantii suhtes(vt IAS 17 Rent, IAS 18 Tulu ja IAS 38 Immateriaalne vara). finantsgarantiilepingute suhtes, kui vljastaja ei ole varem selgesti kinnitanud, et ksitleb selliseid lepinguid kindlustuslepingutena ning on kasutanud seetttu nende suhtes kindlustuslepingutes rakendatavaid arvestusmeetodeid. Viimasel juhul vib vljastaja valida, kas rakendada selliste finantsgarantiilepingute suhtes IAS 39, IAS 32 ja IFRS 7 vi kesolevat standardit. Vljastaja vib teha sellise valiku iga ksiku lepingu suhtes, kuid olles lepingu kohta valiku teinud, ei tohi ta seda enam muuta. vimalik makstav hvis vi saadav kasu rihenduses (vt IFRS 3 rihendused).

c)

d)

e)

444

ET - IFRS 4

f)

otsesed kindlustuslepingud, mida (majandus)ksus on slminud (so otsesed kindlustuslepingud, milles (majandus)ksus on kindlustusvtja). Siiski rakendab selline iguste loovutaja kesolevat IFRS-i edasikindlustuslepingute suhtes, milles ta on kindlustusvtjaks.

Viitamise hlbustamiseks ksitleb kesolev IFRS kindlustusandjana igasugust (majandus)ksust, mis vljastab kindlustuslepingut, olenemata sellest, kas vljaandjat peetakse kindlustusandjaks juriidilisel vi jrelevalvelisel eesmrgil. Edasikindlustusleping on kindlustuslepingu liik. Vastavalt sellele rakenduvad kik viited kesolevas IFRS-is ka edasikindlustuslepingute suhtes.

Varjatud tuletisinstrumendid
7 IAS 39 nuab, et (majandus)ksus eraldaks teatud varjatud tuletisinstrumendid philepingust ja kajastaks neid iglase vrtuse alusel ning kajastaks muutusi nende iglases vrtuses kasumiaruandes. IAS 39 rakendub varjatud tuletisinstrumentidele kindlustuslepingus, vlja arvatud juhul kui varjatud tuletisinstrument ise on kindlustusleping. Erandina IAS 39 nudest ei pea kindlustusandja eraldama ja kajastama iglases vrtuses kindlustusvtja lepingujrgset igust kindlustusleping tagasi osta fikseeritud summa eest (vi summa eest, mis phineb fikseeritud summal ja intressimral), isegi kui titmishind erineb kindlustuse philepingu kohustise, milles ta sisaldub, bilansilisest (jk)maksumusest. Siiski rakendub IAS 39 nue mgioptsioonile vi tagasiostuoptsioonile, mis on varjatult kindlustuslepingus, kui tagasiostuvrtus sltub mnest finantsmuutujast (niteks omakapitali instrumendist, kaubahinnast vi indeksist) vi mitterahaline muutujast, mis ei ole iseloomulik lepingu osapoolele. Kesolev nue rakendub ka siis, kui omaniku mgioptsiooni vi tagasiostuoptsiooni rakendumise tingib sellise muutuja muutumine (niteks mgioptsioon, mida vib tita kui brsiindeks tuseb teatud tasemeni). Paragrahv 8 rakendub samavrselt finantsinstrumendi tagasiostuoptsioonidele, mis sisaldavad valikulist kasumiosalust.

Hoiuse komponentide lahtisidumine

10 Teatud kindlustuslepingud sisaldavad nii kindlustus- kui hoiuse komponenti. Teatud juhtudel nutakse vi lubatakse kindlustusandjal neid komponente lahti siduda: a) lahtisidumist nutakse kui mlemad jrgmised tingimused on tidetud: i) ii) b) kindlustusandja saab hinnata hoiuse komponenti (sealhulgas tagasiostuoptsiooni) eraldi (so kindlustuskomponenti arvestamata). igasugust varjatud

kindlustusandja arvestusmeetodid ei nua muul juhul kigi hoiuse komponendist tulenevate iguste ja kohustuste kajastamist.

eristamist lubatakse, kuid ei nuta, kui kindlustusandja saab hinnata hoiuse komponenti eraldi nagu punkti a alapunktis i, kuid tema arvestusmeetodid nuavad kigi hoiuse komponendist tulenevate iguste ja kohustuste kajastamist olenemata nende iguste ja kohustuste hindamise phimtetest lahtisidumine on keelatud, kui kindlustusandja ei saa hinnata hoiuse komponenti eraldi nagu punkti a alapunktis i.

c) 11

Jrgmine on nide kaasusest, kus kindlustusandja arvestusmeetodeid nua hoiuse komponendist tulenevate kohustuste kajastamist. Edasikindlustusvtja saab kahjude eest kompensatsiooni edasikindlustusandjalt, kuid leping kohustab edasikindlustusvtjat kompensatsiooni tagasi maksma tulevastel aastatel. Selline kohustus tuleneb hoiuse komponendist. Kui edasikindlustusvtja arvestusmeetodid muul juhul lubaksid kompensatsiooni kajastada tuluna ilma sellest tulenevat kohustist kajastamata, on lahtisidumine nutav. Lepingu komponentide lahtisidumiseks kindlustusandja: a) b) rakendab kesolevat IFRS-i kindlustuskomponendi suhtes. rakendab IAS 39-t hoiuse komponendi suhtes.

12

445

ET - IFRS 4

Kajastamine ja hindamine Ajutised vabastused teistest IFRS-idest

13 IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead paragrahvid 10-12 mratlevad (majandus)ksuse jaoks kriteeriumid, millest lhtuda arvestusmeetodite vljattamisel juhul, kui kski IFRS-is vaadeldavale komponendile spetsiaalselt ei rakendu. Siiski vabastab kesolev IFRS nende tingimuste rakendamisest kindlustusandja arvestusmeetodites: a) b) 14 kindlustuslepingute suhtes, mida ta vlja annab (sealhulgas nendega seotud slmimiskulud ja immateriaalne vara nagu kirjeldavad paragrahvid 31 ja 32); ja edasikindlustuslepingute suhtes, mida ta on slminud.

Kesolev IFRS ei vabasta kindlustusandjat teatud IAS 8 paragrahvide 10-12 tingimustega kaasnevast. Tpsemalt, kindlustusandja: a) ei tohi kajastada kohustisena mistahes eraldisi vimalike tulevaste kahjude jaoks, kui need kahjud tulenevad kindlustuslepingust, mis ei eksisteeri aruande kuupeval (niteks katastroofieraldised ja tasanduseraldised). teostab paragrahvides 15-19 kirjeldatud kohustise piisavuse testi. eemaldab kindlustuskohustise (vi kindlustuskohustise osa) bilansist siis, ja ainult siis, kui see on kustunud - so kui lepingus tpsustatud kohustus on tasutud vi thistatud vi lppenud. ei tohi tasaarveldada: i) ii) e) edasikindlustusvarasid nendega seotud kindlustuskohustise vastu; vi tulusid ega kulusid kindlustuslepingutest. edasikindlustuslepingutest kulude vi tulude vastu seotud

b) c) d)

hindab, kas tema edasikindlustusvarade vrtus on langenud (vt paragrahv 20).

Kohustise piisavuse test

15 Kindlustusandja hindab igal aruande kuupeval, kas kajastatud kindlustuskohustised on piisavad, kasutades jooksvaid hinnanguid kindlustuslepingutest tulevaste rahavoogude kohta. Kui hinnang nitab, et kindlustuskohustise bilansiline (jk)maksumus (miinus seotud kapitaliseeritud slmimisvljaminekud ja seotud immateriaalsed varad, nagu ksitletud paragrahvides 31 ja 32) on hinnanguliste tulevaste rahavoogude valguses ebapiisav, tuleb kogu puudujk kajastada kasumis vi kahjumis. Kui kindlustusandja rakendab kohustise piisavuse testi, mis vastab mratletud miinimumnuetele, ei sea kesolev IFRS edasisi nudeid. Miinimumnuded on jrgmised: a) b) 17 test arvestab kikide lepinguliste rahavoogude ning seotud rahavoogude, nagu kahjuksitluse kulude, praegusi hinnanguid, ning ka rahavoogusid, mis on tekkinud varjatud optsioonidest ja tagatistest. kui test nitab, et kohustis on ebapiisav, kajastatakse kogu rikkumist kasumis vi kahjumis.

16

Kui kindlustusandja arvestusmeetodid ei nua kohustise piisavuse testi, mis vastab paragrahvi 16 miinimumnuetele, kindlustusandja: a) mrab asjassepuutuva kindlustuskohustise bilansilise (jk)maksumuse* miinus jrgnevate bilansiline (jk)maksumus:

Asjassepuutuvad kindlustuskohustised on need kindlustuskohustised (ja sellega seotud kapitaliseeritud slmimisvljaminekud ja seotud immateriaalsed varad), mille puhul kindlustusandja arvestusmeetodid ei nua kohustise piisavuse testi, mis tidab paragrahvis 16 toodud miinimumnuded.

446

ET - IFRS 4

i) ii)

igasugused kapitaliseeritud slmimisvljaminekud; ja igasugused seotud immateriaalsed varad, nagu need, mis on omandatud rihenduse vi portfelli levtmise kigus (vt paragrahvid 31 ja 32). Siiski ei arvestata seotud edasikindlustusvarasid, sest kindlustusandja arvestab neid eraldi (vt paragrahv 20).

b)

mratleb, kas punktis a kirjeldatud summa on viksem kui bilansiline (jk)maksumus, mida nutaks, kui asjassepuutuvatele kindlustuskohustistele rakenduks IAS 37. Kui see on viksem, kajastab kindlustusandja kogu erinevust kasumis vi kahjumis ja vhendab seotud kapitaliseeritud slmimisvljaminekute vi asjassepuutuvate immateriaalsete varade bilansilist (jk)maksumust vi suurendab asjassepuutuvate kindlustuskohustiste maksumust.

18

Kui kindlustusandja kohustise piisavuse test vastab paragrahvi 16 miinimumnuetele, rakendatakse kontrolli testis mratletud agregeerituse tasemel. Kui kohustise piisavuse test ei vasta nendele miinimumnuetele, tuleb paragrahvis 17 kirjeldatud vrdlus teostada lepingute portfelli tasemel, mis on ldjoontes sarnaste riskidega ning mida juhitakse koos he portfellina. Paragrahvis 17 kirjeldatud summa (so IAS 37-e rakendamise tulemus) kajastab tuleviku investeeringukasumeid (vt paragrahvid 27-29) siis, ja ainult siis, kui paragrahvis 17 punktis a kirjeldatud summa samuti neid kasumeid arvestab.

19

Edasikindlustusvarade vrtuse langus

20 Kui edasikindlustusvtja edasikindlustusvarade vrtus on langenud, vhendab loovutaja vastavalt selle bilansilist (jk)maksumust ja kajastama seda kahjumit vrtuse langusest kasumis vi kahjumis. Edasikindlustusvara vrtus on langenud siis, ja ainult siis, kui: a) on olemas objektiivne tendusmaterjal prast algse edasikindlustusvara kajastamist toimunud sndmuse tulemusena, et edasikindlustusvtja ei pruugi saada kiki summasid, millele tal on nudeigus lepingujrgselt; ja sellel sndmusel on usaldusvrselt mdetav mju summadele, mida edasikindlustusvtja saab edasikindlustusandjalt.

b)

Muutused arvestusmeetodites
21 22 Paragrahvid 22-30 rakenduvad nii muutuste suhtes, mida on teinud IFRS-e kasutav kindlustusandja, kui ka muutuste suhtes, mida on teinud IFRS-e esmakordselt rakendav kindlustusandja. Kindlustusandja vib muuta oma arvestusmeetodeid kindlustuslepingutele siis, ja ainult siis, kui muutus teeb finantsaruanded aruannete kasutajate majandusotsuste tegemisel vajadustele vastavamaks ja mitte vhem usaldusvrseks, vi usaldusvrsemaks ja mitte vhemvastavaks nende vajadustele. Kindlustusandja otsustab vajadusele vastavuse ja usaldusvrsuse koosklas IAS 8 kriteeriumitega. Kindlustuslepingute arvestusmeetodite muutmise igustamiseks nitab kindlustusandja, et muutus teeb finantsaruanded IAS 8 kriteeriumitele vastavamaks, kuid muutused ei pea saavutama tielikku vastavust nende kriteeriumitega. Allpool ksitletakse jrgmisi konkreetseid ksimusi: a) b) c) d) e) jooksvad intressimrad (paragrahv 24); kehtivate arvestuspraktikate jtkamine (paragrahv 25); konservatiivsus (paragrahv 26); tuleviku investeeringukasumid (paragrahvid 27-29); ja variarvestus (paragrahv 30).

23

447

ET - IFRS 4

Jooksvad intressimrad
24 Kindlustusandjal lubatakse, kuid ei nuta, muuta arvestusmeetodeid nii, et see hindab le sihtotstarbelised kindlustuskohustised * , et kajastada antud hetke turuintressimrasid ja kajastab nende kohustiste muutusi kasumis vi kahjumis. Samaaegselt on lubatud kehtestada arvestusmeetodid, mis nuavad sihtotstarbeliste kohustiste teisi antud hetke hinnanguid ja eeldusi. Kesoleva paragrahvi valik lubab kindlustusandjal muuta oma sihtotstarbeliste kohustiste arvestusmeetodeid, rakendamata neid jrjepidevalt kikide sarnaste kohustiste suhtes, nagu IAS 8 seda muidu nuaks. Kui kindlustusandja mratleb kohustised kesolevaks valikuks, jtkab ta antud hetke turuintressimrade rakendamist (ja ka muude antud hetke hinnangute ja eelduste rakendamist, kui need rakenduvad) jrjepidevalt kikidel perioodidel kikidele kohustistele kuni nende lppemiseni.

Kehtivate arvestuspraktikate jtkamine

25 Kindlustusandja vib jtkata allpoolkirjeldatud arvestuspraktikaid, kuid hegi nende kasutuselevtt ei vasta paragrahvile 22: a) b) kindlustuskohustiste hindamine diskonteerimata kujul. lepinguliste iguste hindamine tuleviku investeeringute juhtimistasude suhtes summas, mis letab nende iglase vrtuse, kui sellele viitab vrdlus antud hetke tasudega, mida saavad teised turuosalised sarnaste teenuste eest. On tenoline, et nende lepinguliste iguste iglane vrtus on vrdne algsete tasutud kuludega, vlja arvatud juhul, kui tuleviku investeeringute juhtimistasud ja seotud kulud ei ole turul vrreldavaga koosklas. erinevate arvestusmeetodite kasutamine ttarettevtete kindlustuslepingutele (ja seotud kapitaliseeritud slmimisvljaminekutele ja seotud immateriaalsetele varadele, kui neid on), vlja arvatud paragrahvis 24 lubatud juhtudel. Kui need arvestusmeetodid on erinevad, vib kindlustusandja muuta neid juhul, kui muutus ei tee arvestusmeetodeid erinevamaks ja samuti vastab kesoleva IFRS-i muudele nuetele.

c)

Konservatiivsus
26 Kindlustusandja ei pea muutma oma kindlustuslepingute arvestusmeetodeid selleks, et likvideerida liigset konservatiivsust. Siiski, kui kindlustusandja juba hindab kindlustuslepinguid piisava ettevaatlikkusega, ei tohi kasutusele vtta tiendavat konservatiivsust.

Tuleviku investeeringukasumid
27 Kindlustusandja ei pea muutma oma kindlustuslepingute arvestusmeetodeid tuleviku investeeringukasumite elimineerimiseks. Siiski esineb mberlkatav eeldus, et kindlustusandja finantsaruannete asjakohasus ja usaldusvrsus vheneb, kui ta kehtestab arvestusmeetodi, mis kajastab kindlustuslepingute hindamisel tuleviku investeeringukasumeid, vlja arvatud juhul, kui need investeeringukasumid mjutavad lepingulisi makseid. Kaks arvestusmeetodi nidet, kus neid mrasid kajastatakse, on: a) b) 28 diskontomra kasutamine, mis kajastab hinnangulist kasumit kindlustusandja varade suhtes; vi nendelt varadelt saadava kasumi prognoosimine hinnangulise kasumimra alusel, nende prognoositud kasumite diskonteerimist erinevate mrade alusel ja saadud tulemuse kasutamine kohustise hindamisel.

Kindlustusandja vib paragrahvis 27 kirjeldatud mberlkatava eelduse letada siis, ja ainult siis, kui arvestusmeetodi muutmise muud komponendid suurendavad selle finantsaruannete asjakohasust ja usaldusvrsust piisavalt, et les kaaluda asjakohasuse ja usaldusvrsuse vhenemist, mida phjustab tuleviku investeeringukasumi mrade arvessevtmine. Niteks, oletame, et kindlustusandja olemasolevad kindlustuslepingute arvestusmeetodid hlmavad justumisel liigselt konservatiivseid eeldusi ja jrelvalveorgani poolt turutingimusi otseselt arvestamata ettekirjutatud diskontomra ning eiravad teatud varjatud optsioone ja tagatisi. Kindlustusandja viks teha finantsaruanded asjakohasemaks ja mitte vhem usaldusvrseks, llitudes terviklikule, investorile orienteeritud arvestusmeetodile, mida kasutatakse laialdaselt ja mis hlmab:

Kesolevas paragrahvis hlmavad kindlustuskohustised nendega seotud edasilkkunud omandamisvljaminekuid ja seotud immateriaalseid varasid, nagu need, mida mainitakse paragrahvides 31 ja 32.

448

ET - IFRS 4

a) b) c) d) 29

antud hetke hinnanguid ja eeldusi; mistlikku (kuid mitte liigselt konservatiivset) korrigeerimist arvestamaks riski ja ebakindlust; hindamisi, mis kajastavad nii optsioonide ja tagatiste tegelikku kui ka ajavrtust; ning antud hetke turu diskontomra, isegi siis, kui see diskontomr kajastab hinnangulist kasumit kindlustusandja varade suhtes.

Mnedes hindamismeetodites kasutatakse diskontomra tuleviku kasumi ndisvrtuse kindlaks tegemisel. Knealune kasumi vetakse arvesse erinevatel perioodidel kasutades vastavat valemit. Nende lhenemisviiside korral mjutab diskontomr usaldusvrsust ainult kaudselt. Eelkige on vhemsobival diskontomral lepingu justumisel usaldusvrsuse mtmisele piiratud vi puuduv mju. Siiski mjutab muude lhenemisviiside korral diskontomr usaldusvrsust otseselt. Viimasel juhul, tingituna asjaolust, et varaphise diskontomra kasutuselevtt omab olulisemat mju, on vga ebatenoline, et kindlustusandja letaks paragrahvis 27 kirjeldatud mberlkatavat eeldust.

Variarvestus
30 Mningates arvestusmudelites on kindlustusandja varast tulenev realiseeritud kasumil vi kahjumil otsene mju mnele vi kigile a) kindlustuskohustiste, b) nendega seotud kapitaliseeritud slmimisvljaminekute ja c) seotud immateriaalsete varade hindamisele, nagu on kirjeldatud paragrahvides 31 ja 32. Kindlustusandjal lubatakse, kuid ei nuta, muuta arvestusmeetodeid nii, et varast tulenev kajastatud kuid realiseerimata kasum vi kahjum mjutab neid mtmisi samal viisil kui realiseeritud kasum vi kahjum. Sellega seotud kindlustuskohustiste (vi kapitaliseeritud slmimisvljaminekute vi immateriaalsete varade) korrigeerimine tuleb kajastada omakapitalis siis, ja ainult siis, kui realiseerimata kasum vi kahjum on otseselt omakapitalis kajastatud. Sellist arvestuspraktikat nimetatakse mnikord variarvestuseks.

rihenduse vi portfelli levtmise kigus omandatud kindlustuslepingud

31 IFRS 3-e jrgimiseks hindab kindlustusandja omandamiskuupeval rihenduse kigus levetud kohustised ja omandatud kindlustusvarad iglases vrtuses. Siiski lubatakse kindlustusandjal, kuid ei nuta, kasutada laiendatud esitusviisi, mis jagab omandatud kindlustuslepingud kaheks komponendiks: a) b) kohustis, mis on hinnatud vastavuses kindlustusandja arvestusmeetoditega, mida ta rakendab enda poolt vljastatud kindlustuslepingutele; ja immateriaalne vara, mis kujutab erinevust i) omandatud kindlustuse lepingujrgsete iguste ja vetud kindlustuskohustuste iglase vrtuse ning ii) punktis a kirjeldatud summa vahel. Kesoleva vara hilisem hindamine peab olema samalaadne, mis vastava kindlustuskohustise mtmisel.

32 33

Kindlustusandja, kes omandab kindlustuslepinguid, vib kasutada paragrahvis 31 kirjeldatud laiendatud esitust. Paragrahvides 31 ja 32 kirjeldatud immateriaalsed varad jvad vlja IAS 36-e Varade vrtuse langus ja IAS 38 rakendusalast. Siiski rakenduvad IAS 36 ja IAS 38 klientide nimekirjade ja kliendisuhete suhtes, mis kajastavad tuleviku lepingute ootusi, mis ei ole lepingujrgsete kindlustusiguste ega lepingujrgsete kindlustuskohustuste osa, mis olid olemas rihenduse vi portfellitehingu kuupeval.

Valikuline kasumiosalus
Valikuline kasumiosalus kindlustuslepingutes
34 Mned kindlustuslepingud sisaldavad nii valikulist kasumiosalust kui ka garanteeritud elementi. Sellise lepingu vljastaja:

449

ET - IFRS 4

a)

vib, kuid ei pruugi kajastada garanteeritud elementi valikulisest kasumiosalusest eraldi. Kui (lepingu) vljastaja ei kajasta neid eraldi, liigitab ta terve lepingu kohustisena. Kui vljastaja liigitab neid eraldi, liigitab ta garanteeritud elemendi kohustisena. liigitab, juhul kui ta kajastab valikulist kasumiosalust eraldi garanteeritud elemendist, seda kohustisena vi omakapitali eraldiseisva komponendina. Kesolev IFRS ei tpsusta, kuidas esitaja mratleb, kas valikuline kasumiosalus on kohustis vi omakapital. Vljastaja vib selle osa jagada kohustise ja kapitaliosaluse komponentideks ja kasutab selleks jagamiseks jrjepidevat arvestusmeetodit. Esitaja ei liigita seda osa vahekategooriana, mis ei ole kohustis ega omakapital. vib kajastada kiki saadud preemiaid tuluna, eraldamata htegi osa, mis kuuluks omakapitali. Sellest tulenevad garanteeritud elemendi ja kohustisena kajastatud valikulise kasumiosaluse muutused tuleb kajastada kasumiaruandes. Kui valikuline kasumiosalus on tervikuna vi osaliselt liigitatud omakapitalina, vib osa kasumist vi kahjumist seostada selle osaga (samal viisil nagu osa vib seostada vhemusosalusega). Valikulise kasumiosaluse mistahes omakapitali komponendiga seonduva kasumi vi kahjumi kajastab vljastaja kasumi vi kahjumi jaotusena, mitte kulu vi tuluna (vt IAS 1 Finantsaruannete esitusviis). rakendab, kui leping sisaldab varjatud tuletisinstrumenti IAS 39 rakendusalas, selle varjatud tuletisinstrumendi suhtes IAS 39. jtkab, kikides paragrahvides 1420 ja 34 punktides a kuni d kirjeldamata juhtudel selliste lepingute suhtes oma kehtivat arvestusmeetodit, vlja arvatud juhul, kui see muudab neid arvestusmeetodeid viisil, mis vastab paragrahvidele 21-30.

b)

c)

d) e)

Vaba osavtuviis finantsinstrumentides

35 Paragrahvi 34 nuded rakenduvad samuti valikulist kasumiosalust sisaldava finantsinstrumendi suhtes. Lisaks: a) kui esitaja liigitab kogu vaba osavtuviisi kohustisena, rakendab ta kohustise piisavuse testi paragrahvides 15-19 tervele lepingule (so nii garanteeritud elemendile kui valikulisele kasumiosalusele). Vljastaja ei pea mratlema summat sellisena, nagu see tuleneks IAS 39 rakendamisest garanteeritud elemendile. kui vljastaja liigitab valikulise kasumiosaluse osaliselt vi tervikuna omakapitali eraldiseisva komponendina, ei tohi kogu lepingu kajastatud kohustis olla viksem kui summa, mis tuleneks IAS 39 rakendamisest garanteeritud elemendi suhtes. See summa sisaldab lepingu tagasiostuoptsiooni tegelikku vrtust, kuid ei pea sisaldama selle ajavrtust, kui paragrahv 9 vabastab selle optsiooni iglase vrtuse hindamisest. Esitaja ei pea avalikustama summat, mis tuleneks IAS 39 rakendamisest garanteeritud elemendi suhtes, ega esitama seda summat eraldi. Esitaja ei pea ka mratlema seda summat, kui kajastatud kogukohustis on selgelt suurem. kuigi need lepingud on finantsinstrumendid, vib esitaja jtkata nende lepingute preemiate kajastamist tuluna ja kajastada tulenevat kohustise bilansilise (jk)maksumuse suurenemist kuluna. ehkki need lepingud on finantsinstrumendid, peab emiteerija, kes rakendab valikulise kasumiosalusega lepingute suhtes IFRS 7-e paragrahvi 20 punkti b, avalikustama kogu kasumiaruandes kajastatava intressikulu, kuid ei pea arvutama sellist intressikulu sisemise intressimra meetodi abil.

b)

c) d)

Avalikustamine Kajastatud summade selgitus

36 37 Kindlustusandja avalikustab informatsiooni, mis mratleb ja selgitab kindlustuslepingutest tulenevaid summasid tema finantsaruannetes. Paragrahvi 36 nuete jrgimiseks avalikustab kindlustusandja: a) oma kindlustuslepingute ja seotud varade, kohustiste, tulude ja kulude arvestusmeetodeid.

450

ET - IFRS 4

b)

kindlustuslepingutest tulenevad kajastatud varad, kohustised, tulud ja kulud (ja kui ta esitab rahavoogude aruande otsest meetodit kasutades, siis ka rahavood). Kui kindlustusandja on edasikindlustusvtja, avalikustab ta: i) ii) edasikindlustuse ostmisest tuleneva kasumi vi kahjumi, mis kajastatakse kasumiaruandes; ja kui edasikindlustusvtja lkkab edasi vi amortiseerib edasikindlustuse ostmisest tulenevaid kasumid ja kahjumid, siis perioodi amortisatsiooni ja lejnud amortiseerimata summad perioodi alguses ja lpus.

c)

protsessi, mida kasutati punktis b kirjeldatud summade hindamisele suurimat mju avaldanud eelduste mratlemisel. Kui see on mistlikult teostatav, avalikustab kindlustusandja need eeldused ka koguseliselt. eelduste muutuste mju, mida kasutatakse kindlustusvarade ja kindlustuskohustiste hindamiseks, nidates eraldi iga muutuse mju, millel on finantsaruannetele oluline mju. kindlustuskohustiste muutuste, edasikindlustusvarade kapitaliseeritud slmimisvljaminekute vrdlus. ja olemasolul ka eelmistega seotud

d) e)

Kindlustuslepingutest tulenevate riskide olemus ja mr

38 39 Kindlustusandja avaldab informatsiooni, mis vimaldab tema finantsaruannete kasutajatel hinnata kindlustuslepingutest tulenevate riskide olemust ja mra. Paragrahvi 38 nuete jrgimiseks avalikustab kindlustusandja: a) b) c) oma kindlustuslepingute riski maandamise eesmrgid, phimtted ja protsessid ning nende riskide haldamiseks kasutatavad meetodid. kehtetu teavet kindlustusriski kohta (nii enne kui prast riski vhendamist edasikindlustuse kaudu), sealhulgas jrgmise teabe: i) ii) tundlikkus kindlustusriski suhtes (vt paragrahv 39A). kindlustusriski kontsentratsioon, k.a kirjeldus, kuidas juhtkond kontsentratsioone mrab, ning iga kontsentratsiooni tunnuseks oleva hise joone kirjeldus (niteks kindlustatud sndmuse liik, geograafiline piirkond vi vring). tegelikud nuded, vrreldes varasemate hinnangutega (s.o nuete areng). Nuete arengu avalikustamine peab tagasi ulatuma perioodini, kui tekkis varaseim oluline nue, mille vljamaksete summa ja ajastus on siiani ebakindel, kuid ei pea ulatuma kaugemale kui kmme aastat. Kindlustusandja ei pea avalikustama teavet nuete kohta, mille summa ja ajastuse ebakindlus laheneb tavaliselt he aasta jooksul.

iii)

d)

teave krediidiriski, likviidsusriski ja tururiski kohta, mida IFRS 7-e paragrahvid 3142 nuaksid, kui kindlustuslepingud oleksid IFRS 7-e rakendusalas. Siiski: i) kindlustusandja ei pea esitama lppthtaegade analsi, mida nutakse IFRS 7-e paragrahvi 39 punktis a, kui ta avaldab selle asemel teabe kajastatud kindlustuskohustistest tuleneva raha netovljavoolu toimumise prognoositava aja kohta. Selle vib esitada bilansis kajastatud summade analsina nende toimumise prognoositava aja jrgi. kui kindlustusandja kasutab alternatiivset meetodit tundlikkuse haldamiseks turutingimuste suhtes, niteks varjatud vrtuse anals, vib ta kasutada IFRS 7-e paragrahvi 40 punkti a nuete titmiseks tundlikkusanalsi. Selline kindlustusandja avaldab ka IFRS 7-e paragrahvis 41 nutud teabe.

ii)

e)

teabe tururiski kohta, mis tuleneb varjatud tuletisinstrumentidest phikindlustuslepingus juhul, kui kindlustusandja ei ole kohustatud mtma ega mda varjatud tuletisinstrumente iglase vrtuse alusel.

451

ET - IFRS 4

39A

Paragrahvi 39 punkti c alapunkti i nuete titmiseks avalikustab kindlustusandja avalikustama kas punktis a vi b osutatud teabe jrgmiselt: a) tundlikkusanalsi, mis nitab, kuidas asjaomaste riskimuutujate phjendatud muutused oleksid mjunud kasumile vi kahjumile ja omakapitalile, kui need oleksid toimunud bilansi kuupeval, tundlikkusanalsi koostamisel kasutatud meetodid ja eeldused ning mis tahes muutused kasutatud meetodites ja eeldustes, vrreldes eelmise perioodiga. Kui kindlustusandja kasutab alternatiivset meetodit tundlikkuse haldamiseks turutingimuste suhtes, niteks varjatud vrtuse anals, vib ta tita seda nuet, avaldades alternatiivse tundlikkusanalsi ning IFRS 7-e paragrahvis 41 nutud andmed. kvalitatiivse teabe tundlikkuse kohta ning teabe kindlustuslepingute nende stete ja tingimuste kohta, millel on oluline mju kindlustusandja tulevaste rahavoogude summale, toimumise ajale ja ebakindlusele.

b)

Justumiskuupev ja leminek
40 leminekustted paragrahvides 41-45 rakenduvad nii juba IFRS-e rakendava (majandus)ksuse suhtes kesoleva IFRS-i esmakordsel rakendamisel kui ka IFRS-e esmakordselt rakendava (majandus)ksuse suhtes (esmakordne kasutuselevtja). Raamatupidamiskohuslane rakendab kesolevat IFRS-i 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. Finantsgarantiilepingutega (IAS 39 ja IFRS 4-a muudatused), avaldatud 2005. aasta augustis, muudeti paragrahvi 4 punkti d, paragrahvi B18 punkti g ning paragrahvi B19 punkti f. (Majandus)ksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2006 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab neid muutusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ning rakendab samaaegselt IAS 39 ja IAS 32-e* muudatusi.

41

41A

Avalikustamine
42 (Majandus)ksus ei pea rakendama kesoleva IFRS-i avalikustamise nudeid vrdlusandmete suhtes, mis seostuvad aruandeaastaga, mis algab enne 1. jaanuarit 2005, vlja arvatud paragrahvis 37 punktides a ja b nutud arvestusmeetodite ja kajastatud varade, kohustiste, tulude ja kulude (ja rahavoogudele otsese meetodi kasutamise korral) avalikustamise suhtes. Kui mne paragrahvides 10-35 esitatud nude rakendamine vrdlusandmete suhtes, mis seostuvad aruandeaastaga, mis algab enne 1. jaanuarit 2005, ei ole mistlikult teostatav, avalikustab ta selle asjaolu. Kohustise piisavuse testi rakendamine (paragrahvid 1519 sellistele vrdlusandmetele vib mnikord osutuda mistlikult teostamatuks, kuid paragrahvide 1035 muude nuete sellistele vrdlusandmetele rakendamise teostamatus on vga ebatenoline. IAS 8 selgitab mistet mistlikult mitteteostatav. Paragrahvi 39 punkti c alapunkti iii rakendamisel ei pea (majandus)ksus avalikustama informatsiooni kahjude kujunemise kohta, mis toimusid rohkem kui viis aastat enne esimese majandussaasta lppu, millal kesolevat IFRS-i rakendati. Kui kesoleva IFRS-i esmakordsel rakendamisel on mistlikult mitteteostatav informatsiooni ettevalmistamine kahjude kujunemise kohta, mis toimusid enne varaseima perioodi algust, mille kohta (majandus)ksus esitab tielikud vrdlusandmed vastavuses kesoleva IFRS-iga avalikustab ta selle asjaolu.

43

44

Finantsvara mberliigitamine
45 Kui kindlustusandja muudab oma kindlustuskohustiste arvestusmeetodeid, lubatakse tal, kuid ei nuta, mber liigitada mned vi kik tema finantsvarad iglases vrtuses kasumi vi kahjumi kaudu. Kesolev mberliigitamine on lubatud, kui kindlustusandja muudab arvestusmeetodeid kui ta esmalt rakendab kesolevat IFRS-i ja muudab edaspidi arvestusmeetodeid vastavalt paragrahvis 22 lubatule. mberliigitamine on arvestusmeetodi muutmine ja rakendatakse IAS 8-t.

Kui (majandus)ksus rakendab IFRS 7-t, asendatakse viide IAS 32-le viitega IFRS 7-le.

452

ET - IFRS 4

Lisa A Misted
See lisa on IFRS-i lahutamatu osa. edasikindlustusvtja Kindlustusvtja edasikindlustuslepingu alusel. hoiuse komponent Lepinguline komponent, mida ei arvestata tuletisinstrumendina IAS 39 alusel ja mis oleks IAS 39 rakendusalas, kui see oleks eraldiseisev instrument. Kindlustusleping, mis ei ole edasikindlustusleping.

otsene kindlustusleping valikuline kasumiosalus

Lepinguline igus saada garanteeritud kasumile tiendavat lisakasumit: a) b) c) mis on tenoliselt mrkimisvrne osa kogu lepingujrgsest (kindlustusvtja) kasumist; mille summa vi ajastus sltub lepingu vljastaja otsusest; ja mis phineb lepinguliselt: i) ii) iii) kindlaksmratud lepingute kogumi tulemuslikkusel vi kindlaksmratud lepingutbil; realiseeritud ja/vi realiseerimata investeeringukasumil kindlaksmratud ja lepingu vljastaja poolt hallatavalt varade kogumilt; vi lepingut vljastava firma, fondi vi muu (majandus)ksusekasumil vi kahjumil.

iglane vrtus

Summa, mille eest on vimalik vahetada vara vi arveldada kohustist teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud osapoolte vahelises tehingus.

finantsgarantiileping Leping, mis nuab vljastajalt kindlaksmratud maksete sooritamist, et hvitada lepingu valdajale tekkinud kahju, kui kindlaksmratud vlgnik ei tee makseid thtaegselt vastavalt vlainstrumendi algsetele vi muudetud tingimustele. finantsrisk vimaliku tuleviku muutuse risk hes vi rohkemas mratletud intressimras, finantsinstrumendi hinnas, kaubahinnas, vlisvaluutakursis, hinna- vi mraindeksis, krediidireitingus vi krediidiindeksis vi muus muutujas, ja mitterahalise muutuja korral tingimusel, et muutuja ei ole spetsiifiliselt seotud lepinguosapoolega.

garanteeritud kasum Maksed vi muu kasu, millele konkreetsel kindlustusvtjal vi investoril on tingimusteta igus, ja mis ei sltu lepingu vljastaja kaalutlustest. garanteeritud element kindlustusvarad kindlustusleping Kohustus maksta garanteeritud kasumit valikulist kasumiosalust sisaldava lepingu jrgselt.

Kindlustusandja neto lepingulised igused kindlustuslepingu alusel. Leping, mille alusel ks osapool (kindlustusandja) vtab enda kanda teise osapoole (kindlustusvtja) mrkimisvrse kindlustusriski kokkuleppega kompenseerida kindlustusvtja, kui mratletud mittekindel tuleviku sndmus (kindlustusjuhtum) mjutab kindlustusvtjat kahjulikult. (vt B lisa kesoleva definitsiooni kohta.) Kindlustusandja neto lepingulised kohustused kindlustuslepingu alusel. Muu risk kui finantsrisk, mis on le kantud lepingu omajalt lepingu vljastajale.

kindlustuskohustis kindlustusrisk

453

ET - IFRS 4

kindlustusjuhtum

Ebakindel tulevikusndmus, kindlustusrisk.

mis

on

kaetud

kindlustuslepinguga

ja

millest

tuleneb

kindlustusandja

Osapool, kellel on kindlustuslepingu jrgne kohustus kompenseerida kindlustusvtjale, kui esineb kindlustusjuhtum. Hinnang, kas kindlustuskohustise bilansilist (jk)maksumust tuleb suurendada (vi seotud kapitaliseeritud slmimisvljaminekute vi seotud immateriaalne vara bilansilist (jk)maksumust vhendada), tuleviku rahavoo levaatamise tulemusel. Osapool, kellel on kindlustusjuhtum. kindlustuslepingu jrgne igus kompensatsioonile, kui esineb

kohustiste piisavuse test

kindlustusvtja

edasikindlustusvarad Edasikindlustusvtja neto lepingulised igused edasikindlustuslepingu alusel. edasikindlustusleping he kindlustusandja (edasikindlustusandja) vljastatud leping teise kindlustusandja (edasikindlustusvtja) kahjude kompenseerimiseks tulenevalt edasikindlustusvtja poolt vljastatud hest vi mitmest kindlustuslepingust. kellel on edasikindlustuslepingu edasikindlustusandja Osapool, edasikindlustusvtjale kindlustusjuhtumi esinemisel. lahtisidumine jrgne kohustus kompenseerida

Lepingu komponentide arvestus selliselt nagu oleksid need eraldiseisvad lepingud.

454

ET - IFRS 4

Lisa B Kindlustuslepingu mratlus

See lisa on IFRS-i lahutamatu osa. B1 Kesolev lisa annab juhiseid Lisa A kindlustuslepingu mratluse kohta. See ksitleb jrgmisi ksimusi: a) b) c) d) e) f) miste ebakindel tulevikusndmus (paragrahvid B2-B4); mitterahalised hvitised (paragrahvid B5-B7); kindlustusrisk ja muud riskid (paragrahvid B8-B17); kindlustuslepingute nited (paragrahvid B18-B21); mrkimisvrne kindlustusrisk (paragrahvid B22-B28); ja muutused kindlustusriski mras (paragrahvid B29 ja B30).

Ebakindel tulevikusndmus
B2 Ebakindlus (vi risk) on kindlustuslepingu phiolemus. Seega vhemalt ks jrgmistest ei ole kindel kindlustuslepingu justumisel: a) b) c) B3 kas kindlustusjuhtum toimub; millal see toimub; vi kui palju peab kindlustusandja maksma, kui see toimub.

Mnes kindlustuslepingus on kindlustusjuhtumiks kahju avastamine lepingu kehtivuse ajal, isegi kui kahju tuleneb sndmusest, mis toimus enne lepingu justumist. Muudes kindlustuslepingutes on kindlustusjuhtumiks sndmus, mis toimub lepingu kehtimise ajal, isegi kui tulemuseks olev kahju avastati prast lepingu kehtivusaja lppu. Mned kindlustuslepingud hlmavad sndmusi, mis on juba toimunud, kuid mille finantsmju on siiani ebakindel. Niteks on edasikindlustusleping, mis katab otsesele kindlustusandjale kindlustusvtjate poolt talle esitatud kahjunuete edasise ebasoodsa kujunemise. Sellistes lepingutes on kindlustusjuhtumiks nende nuete lplik kulu.

B4

Mitterahalised maksed
B5 Mned kindlustuslepingud nuavad vi lubavad mitterahalisi makseid. Niteks on, kui kindlustusandja asendab varastatud eseme otseselt, selle hvitamise asemel kindlustusvtjale. Teine nide on, kui kindlustusandja kasutab oma haiglaid ja meditsiinipersonali lepingutega hlmatud meditsiiniteenuste osutamiseks. Mned fikseeritud tasuga teenuse lepingud, mille osutatava teenuse maht sltub ebakindlast sndmusest, vastavad kesoleva IFRS-i kindlustuslepingu mratlusele, kuid ei ole mnes riigis kindlustuslepinguna reguleeritud. heks niteks on hooldusleping, milles teenuse osutaja on nustunud kindlaksmratud seadet prast riket parandama. Fikseeritud teenustasu phineb eeldatavate rikete arvul, kuid ei ole kindel, kas konkreetne masin puruneb. Seadme rike mjutab kahjulikult selle omanikku ja leping kompenseerib omanikule (pigem mitterahaliselt kui rahaliselt). Teine nide on autorikke teenuse leping, milles teenuse osutaja nustub kindlaksmratud igaaastase tasu eest pakkuma hdaabi vi pukseerima lhimasse tkotta. Viimane leping vastaks

B6

455

ET - IFRS 4

kindlustuslepingu definitsioonile isegi siis, kui varustaja ei nustu parandustid tegema vi osi vahetama. B7 Kesoleva IFRS-i rakendamine paragrahvis B6 kirjeldatud lepingute suhtes ei ole tenoliselt koormavam kui nende IFRS-de rakendamisel, mis rakenduksid juhul, kui sellised lepingud ei oleks kesoleva IFRS-i rakendusalas. a) b) Olulised kohustised purunemistele ja riketele, mis juba on toimunud, on ebatenolised. Kui rakendataks IAS 18-t Tulu, kajastaks teenuse osutaja tulu lhtuvalt lpetatuse astmest (ja muudest mratletud kriteeriumidest). Selline ksitlus on ka kesoleva IFRS-i alusel vastuvetav, mis lubab teenuse osutajal i) jtkata oma olemasolevat arvestusmeetodit nende lepingute suhtes, vlja arvatud juhul, kui nad hlmavad paragrahvis 14 keelatud tegevusi ja ii), tiustada seda arvestusmeetodit, kui paragrahvid 22-30 seda lubavad. Teenuse osutaja arvestab, kas lepingulise kohustuse jrgselt teenuse osutamiseks tehtud kulu letab ettemaksena saadud tulu. Et seda teha, rakendab ta kesolevas IFRS-i paragrahvides 15-19 kirjeldatud kohustise piisavuse testi. Kui kesolevat IFRS-i ei rakendatud nende lepingute suhtes, rakendaks teenuse osutaja IAS 37-t, et mratleda, kas lepingud on kahjulikud. Kesolev IFRS tenoliselt ei lisa nendele lepingutele mrkimisvrseid avalikustamise nudeid vrreldes teistes IFRS-des nutuga.

c)

d)

Kindlustusriski ja muude riskide eristamine

B8 Kindlustuslepingu mratlus viitab kindlustusriskile, mida kesolev IFRS mratleb kui riski, mis on muu kui finantsrisk, mis on lepingu omajalt le kantud lepingu vljastajale. Leping, millega kaasneb vljastajale finantsrisk ilma mrkimisvrse kindlustusriskita, ei ole kindlustusleping. Finantsriski mratlus Lisas A sisaldab loetelu finants- ja mittefinantsmuutujatest. See nimekiri sisaldab mitterahalisi muutujaid, mis ei ole lepingu osapoolele spetsiifiline, nagu maavrina kahjude indeks konkreetses regioonis vi temperatuuride indeks konkreetses linnas. See vlistab mitterahalised muutujad, mis on lepingu osapoolele spetsiifilised, nagu kahjustusi tekitava vi selle osapoole vara hvitava tulekahju tekkimine vi mittetekkimine. Mitterahalise vara iglase vrtuse muutuste risk ei ole finantsrisk, kui iglane vrtus kajastab mitte ainult selliste varade (finantsmuutuja) muutusi turuhindades, kuid ka lepingu osapoole konkreetse mitterahalise vara seisukorda (mitterahaline muutuja). Niteks, kui konkreetse auto lppvrtuse garanteerimisega kaasneb garandi risk auto fsilise seisukorra muutuste suhtes, siis on see risk kindlustusrisk, mitte finantsrisk. Mnede lepingutega kaasneb esitajale finantsrisk, lisaks mrkimisvrsele kindlustusriskile. Niteks paljud elukindlustuslepingud garanteerivad kindlustusvtjale nii minimaalset kasumimra (tekitades finantsriski) kui ka lubavad hvitist surma korral, mis mnel juhul letavad kindlustusvtja kogunenud eraldise (tekitades kindlustusriski terviseriski kujul). Sellised lepingud on kindlustuslepingud. Mnede lepingute alusel tingib kindlustusjuhtum hinnaindeksiga seotud summa maksmise. Sellised lepingud on kindlustuslepingud eeldusel, et makse, mis on sltuv kindlustusjuhtumist, vib olla mrkimisvrne. Niteks eluaegse annuiteedi korral, mis on seotud elukalliduse indeksiga, on tegemist kindlustusriski edastamisega, sest makse toimub mramata sndmuse tagajrjel, milleks on annuiteedi saaja ellujmine. Seos hinnaindeksiga on varjatud tuletisinstrument, kuid toimub ka kindlustusriski edastamine. Kui tulemuseks olev kindlustusriski edastamine on mrkimisvrne, vastab varjatud tuletisinstrument kindlustuslepingu mratlusele, mille korral ei pea seda eraldama ja iglases vrtuses mtma (vt kesoleva IFRS-i paragrahvi 7). Kindlustusriski mratlus viitab riskile, mille kindlustusandja vtab le kindlustusvtjalt. Teiste snadega on kindlustusrisk eelnevalt eksisteerinud risk, mis on le kantud kindlustusvtjalt kindlustusandjale. Jrelikult ei ole lepinguga tekkinud uus risk kindlustusrisk. Kindlustuslepingu mratlus viitab ebasoodsale mjule kindlustusvtja suhtes. Mratlus ei piira kindlustusandja makset summaga, mis on vrdne ebasoodsa sndmuse rahalise mjuga. Niteks ei vlista mratlus uus vana asemel tpi kindlustuskatet, mille jrgselt makstakse

B9

B10

B11

B12

B13

456

ET - IFRS 4

kindlustusvtjale piisavalt vimaldamaks vana kahjustatud vara asendamist uue varaga. Sarnaselt ei piira mratlus thtajalise riskielukindlustuslepingu vljamakset rahalise kahjuga, mida kandsid surnu lalpeetavad, ega vlista samas eelnevalt kindlaksmratud summade maksmist, vljendamaks rahaliselt surma vi nnetuse phjustatud kahju. B14 Mned lepingud nuavad makset, kui mratletud ebakindel sndmus toimub, kuid ei nua ebasoodsat mju kindlustusvtjale makse eeltingimusena. Selline leping ei ole kindlustusleping isegi siis, kui kindlustusandja kasutab lepingut vastava riski vhendamiseks. Niteks, kui omaja kasutab tuletisinstrumenti vastava mitterahalise muutuja riski maandamiseks (hedging), mis on seotud rahavoogudega (majandus)ksuse varaobjektist, ei ole tuletisinstrument kindlustusleping, sest makse ei ole sltuv sellest, kas varaobjektist tulenevate rahavoogude vhenemise mju omajale on ebasoodne. Aga kindlustuslepingu mratlus viitab ebakindlale sndmusele, mille ebasoodne mju kindlustusvtjale on vljamakse lepingujrgseks eeltingimuseks. See lepingujrgne eeltingimus ei nua, et kindlustusandja uuriks, kas sndmus tegelikult phjustas ebasoodsa mju, kuid lubab kindlustusandjal keelduda maksest, kui ei ole tidetud tingimus, et sndmus ebasoodsat mju phjustas. Kehtivus- ehk psivusrisk (so. risk, et vastaspool katkestab lepingu varem vi hiljem kui esitaja eeldas lepingu hinda mrates) ei ole kindlustusrisk, sest makse vastaspoolele ei ole sltuv ebakindlast tuleviku sndmusest, mis mjutab vastaspoolt ebasoodsalt. Sarnaselt kulude risk (so. ootamatute halduskulude suurenemise risk seoses pigem lepingu teenindamisega kui kindlustusjuhtumi kuludega) ei ole kindlustusrisk, sest ootamatu kulude suurenemine ei mjuta vastaspoolt ebasoodsalt. Seetttu ei ole leping, millega kaasneb esitajale kehtivusrisk, psivusrisk vi kulude risk, kindlustusleping, kui sellega ei kaasne esitajale kindlustusriski. Siiski, kui selle lepingu esitaja leevendab seda riski kasutades teist lepingut, et seda riski le kanda teisele osapoolele, kaasneb teise lepinguga sellele teisele osapoolele kindlustusrisk. Kindlustusandja saab kindlustusvtjalt vastu vtta mrkimisvrset kindlustusriski ainult siis, kui kindlustusandja on kindlustusvtjast eraldiseisev (majandus)ksus. Vastastikuse kindlustusseltsi korral arvestab see riski igalt kindlustusvtjalt ja hendab need riskid. Kuigi kindlustusvtjad kannavad hendatud riski kollektiivselt omanikena oma vimaluste piires, vttis vastastikune kindlustusselts siiski vastu riski, mis on kindlustuslepingu olemuseks.

B15

B16

B17

Kindlustuslepingute nited
B18 Jrgmised on nited lepingutest, mis on kindlustuslepingud, eeldusel, et kindlustusriski lekanne on mrkimisvrne: a) b) c) kindlustus varguse vi vara kahjustamise vastu. kindlustus tootevastutuse, ametialase vastutuse, tsiviilvastutuse vi kohtukulude vastu. Elukindlustus ja ettemakstud matuseplaanid (kuigi surm on kindel, on mramata, millal surm saabub vi mnede elukindlustusliikide puhul, kas surm saabub kindlustusega kaetud perioodi jooksul). ellujmisest sltuvad annuiteedid ja pensionid (s.o. lepingud, millega makstakse kompensatsiooni ebakindla tuleviku sndmuse - annuiteedi saaja vi pensionri ellujmise korral - et aidata annuiteedi saajat vi pensionri teatud elatustaseme silitamisel, mida muidu mjutaks tema ellujmine ebasoodsalt). invaliidsuse ja meditsiiniteenuste katmine. tagatisvlakirjad, tagatiskirjad, titmistagatised ja pakkumistagatised (so lepingud, mis kompenseerivad juhul, kui teine osapool tida lepingulist kohustust, niteks kohustus ehitada maja). krediidikindlustus, millega tagatakse kindlaksmratud maksed, et korvata lepingu valdajale kahju, mis tekib seetttu, et kindlaksmratud vlgnik ei maksa thtaegselt algsete vi muudetud vlainstrumendi tingimuste alusel. Sellistel lepingutel vib olla erinevaid juriidilisi vorme, nagu garantii, mningad akreditiivi liigid, krediididerivatiivi

d)

e) f)

g)

457

ET - IFRS 4

riski kaitse leping vi kindlustusleping. Ehkki need lepingud vastavad kindlustuslepingu mratlusele, vastavad need ka IAS 39-s esitatud finantsgarantiilepingu mratlusele ning kuuluvad IAS 32-e42 ja IAS 39 rakendusalasse, mitte kesoleva IFRS-i rakendusalasse (vt paragrahvi 4 punkti d). Kui finantsgarantiilepingute vljastaja on eelnevalt selgesti kinnitanud, et ksitleb selliseid lepinguid kindlustuslepingutena ning on kasutanud nende suhtes kindlustuslepingutes rakendatavaid arvestusmeetodeid, vib vljastaja siiski valida, kas rakendada selliste finantsgarantiilepingute suhtes IAS 39-t ja IAS 32-e 43 vi kesolevat standardit. h) toote garantii. Toote garantii, mille on esitanud teine osapool tootja, vahendaja vi jaemja mdud kauba eest, on kesoleva IFRS-i rakendusalas. Siiski on toote garantii, mille on otseselt andnud tootja, vahendaja vi jaemja, selle rakendusalast vljaspool, sest need on IAS 18-e ja IAS 37-e rakendusalas. omandiiguskindlustus (so. kindlustus vigade avastamise vastu maa omandiiguses, mis ei olnud ilmsed kindlustuslepingu slmimise ajal). Sel juhul on kindlustusjuhtumiks omandiiguses vea avastamine, mitte viga ise. reisiabi (so. rahaline vi mitterahaline kompensatsioon kindlustusvtjale reisimise ajal kantud kahjude eest). Paragrahvid B6 ja B7 ksitlevad mningaid seda liiki lepinguid. katastroofitagatised, mis vhendavad phiosa makseid, intresse vi mlemaid, kui mratletud sndmus mjutab ebasoodsalt tagatise andjat (vlja arvatud juhul, kui mratletud sndmus ei tekita mrkimisvrset kindlustusriski, niteks kui sndmus on intressimra vi vlisvaluuta kursi muutus). kindlustusvahetuslepingud ja muud lepingud, mis nuavad makseid, mis phinevad klimaatilistel, geoloogilistel vi muudel fsiliste muutujate muutustel, mis on lepingu osapoolele spetsiifilised. edasikindlustuslepingud.

i)

j) k)

l)

m)

B19

Jrgnevad on nited objektidest, mis ei ole kindlustuslepingud: a) investeerimislepingud, millel on kindlustuslepingu juriidiline vorm, kuid millega ei kaasne kindlustusandjale mrkimisvrset riski, niteks elukindlustuslepingud, millega kindlustusandja ei kanna mrkimisvrset suremusriski (sellised lepingud on mittekindlustuslikud finantsinstrumendid vi teenuse lepingud, vt paragrahve B20 ja B21). lepingud, millel on kindlustuse juriidiline vorm, kuid mille alusel kogu mrkimisvrne kindlustusrisk lheb tagasi kindlustusvtjale thistamatute ja titmisele pratavate mehhanismide kaudu, mis korrigeerivad kindlustusvtja tuleviku makseid otseselt kindlustatud kahjudest tulenevalt, niteks mned finantsedasikindlustuse lepingud vi mned grupilepingud (sellised lepingud on tavaliselt mittekindlustuslikud finantsinstrumendid vi teenuse lepingud, vt paragrahve B20 ja B21). enesekindlustus, teisisnu riski enda kanda jtmine, mida oleks vinud katta kindlustus (kindlustusleping puudub, sest ei ole kokkulepet teise osapoolega). lepingud (nagu hasartmngulepingud), mis nuavad tasumist, kui konkreetne ebakindel tuleviku sndmus toimub, kuid ei nua lepingulise makse eeltingimusena, et sndmus mjutaks kindlustusvtjat ebasoodsalt. Siiski ei vlista see ettemratud vljamakse kindlaksmramist, et kvantifitseerida konkreetse sndmuse nagu surma vi nnetuse phjustatud kahju (vt ka paragrahv B13). tuletisinstrumendid, millega kaasneb hele osapoolele finantsrisk, kuid mitte kindlustusrisk, kuivrd need nuavad osapoolelt makset, mis phineb ainult muutusel hes vi mitmes jrgnevatest: kindlaksmratud intressimras, finantsinstrumendi hinnas,

b)

c) d)

e)

42 43

Kui (majandus)ksus rakendab IFRS 7-t, asendatakse viide IAS 32-le viitega IFRS 7-le. Kui (majandus)ksus rakendab IFRS 7-t, asendatakse viide IAS 32-le viitega IFRS 7-le.

458

ET - IFRS 4

kaubahinnas, vlisvaluutakursis, hinna- vi mraindeksis, krediidireitingus vi muus muutujas, ja mitterahalise muutuja korral tingimusel, et see muutuja ei ole lepinguosapoolele spetsiifiline (vt IAS 39). f) krediidiga seotud garantii (vi akreditiiv, krediididerivatiivi riski kaitse leping vi krediidikindlustusleping), mis nuab makseid isegi siis, kui valdajal ei ole tekkinud kahjusid seetttu, et vlgnik on jtnud thtajaks maksmata (vt IAS 39). lepingud, mis nuavad klimaatilisel, geoloogilisel vi muul fsilisel teguril phinevaid makseid, mis ei ole spetsiifilised lepingu osapoolele (tavaliselt nimetatakse neid ilmastiku tuletisinstrumentideks). katastroofitagatised, mis toovad kaasa phiosa, intressi vi mlema vhendatud maksed, tulenevalt klimaatilistest, geoloogilistest vi muudest fsilistest teguritest, mis ei ole lepingu osapoolele spetsiifilised.

g)

h)

B20

Kui paragrahvis B19 kirjeldatud lepingud tekitavad finantsvara vi finantskohustisi, on need IAS 39 rakendusalas. Muuhulgas thendab see, et lepingu osapooled kasutavad niinimetatud deposiitarveldust, mis hlmab jrgmist: a) b) ks osapool kajastab saadud tasu pigem finantskohustise kui tuluna. teine osapool kajastab makstud tasu pigem finantsvara kui kuluna.

B21

Kui paragrahvis B19 kirjeldatud lepingud ei tekita finantsvara vi finantskohustist, rakendub IAS 18. IAS 18-e alusel kajastatakse teenuse osutamise tehinguga seotud tulu lhtuvalt tehingu valmidusastmest, kui lekande tulemust saab usaldusvrselt hinnata.

Mrkimisvrne kindlustusrisk
B22 Leping on kindlustusleping ainult siis, kui sellega edastatakse mrkimisvrne kindlustusrisk. Paragrahvid B8-B21 ksitlevad kindlustusriski. Jrgnevad paragrahvid ksitlevad selle hindamist, kas kindlustusrisk on mrkimisvrne. Kindlustusrisk on mrkimisvrne siis, ja ainult siis, kui kindlustusjuhtum vib phjustada kindlustusandja poolset mrkimisvrset lisahvitise maksmist iga stsenaariumi korral, vlja arvatud stsenaariumid, millel puudub majanduslik sisu (so ei oma mrgatavat mju majandustehingule). Kui mrkimisvrne lisahvitis kuuluks maksmisele stsenaariumides, millel on majanduslik sisu, on eelmise lause tingimust vimalik tita isegi siis, kui kindlustusjuhtum on rmiselt ebatenoline vi isegi ka siis, kui oodatav (so. tenosusega kaalutud) tingimusliku rahavoo ndisvrtus moodustab vikese osa kigist jrele jnud lepingulise rahavoogude oodatavast ndisvrtusest. Paragrahvis B23 kirjeldatud lisahvitised viitavad summadele, mis letavad neid summasid, mida tuleks maksta, kui kindlustusjuhtum toimuks (vlja arvatud stsenaariumid, millel puudub majanduslik sisu). Sellised lisasummad sisaldavad kahjuksitluskulusid ja kahjude hindamiskulusid, vlja arvatud: a) vimaluse kadumine nuda kindlustusvtjalt tasu teenuste eest tulevikus. Niteks investeeringuga seotud elukindlustuslepingu korral kindlustusvtja surm thendab, et kindlustusvtja ei sa enam pakkuda investeeringu haldamisteenuseid ja selle eest tasu vtta. Siiski see kindlustusandja majanduslik kahju ei tulene kindlustusriskist nagu ka vastastikuse fondi juht ei vta enda kanda kindlustusriski seoses kliendi vimaliku surmaga. Seeprast ei ole tuleviku investeeringute haldustasu potentsiaalne kadumine asjakohane selle hindamisel, mil mral kindlustusriski lepinguga edastati. tasudest loobumine surma korral, mida saadaks thistamise vi tagasiostu korral. Seetttu, et lepinguga hakkasid need tasud kehtima, ei kompenseeri tasudest loobumine kindlustusvtjale eelnevalt olemas olnud riski. Jrelikult ei ole need asjakohased selle hindamisel, mil mral kindlustusriski lepinguga edastati. makse mis sltub sndmusest mis ei too kaasa olulist kahju lepingu omajale. Niteks analsigem lepingut, mis nuab vljastajalt he miljoni rahahiku maksmist, kui vara

B23

B24

b)

c)

459

ET - IFRS 4

kahjustub fsiliselt, phjustades kindlustusvtjale ebaolulise majandusliku kahju he rahahiku ulatuses. Kesolevas lepingus edastab lepingu omaja kindlustusandjale ebaolulise, he rahahiku kaotamise riski. Samas tekitab leping mittekindlustusliku riski, et vljastaja peab tasuma 999 999 rahahikut, kui mratletud sndmus aset leiab. Tingituna asjaolust, et kindlustusandja ei vta omajalt vastu mrkimisvrset kindlustusriski, ei ole kesolev leping kindlustusleping. d) B25 vimalikud edasikindlustushvitised. Kindlustusandja arvestab neid eraldi.

Kindlustusandja hindab kindlustusriski mrkimisvrsust pigem iga lepingu puhul eraldi kui viitab olulisusele finantsaruande seisukohalt44. Seega vib kindlustusrisk olla mrkimisvrne isegi siis, kui olulise kahju vimalus on minimaalne kogu lepinguportfelli ulatuses. Kesolev lepinghaaval hindamine teeb lihtsamaks lepingu kindlustuslepinguks liigitamine. Siiski, kui suhteliselt samalaadsete vikeste lepingute portfell koosneb teadaolevalt lepingutest, mis kik kannavad le kindlustusriski, ei pea kindlustusandja kontrollima iga lepingut portfellis, mratlemaks vheseid mitte tuletisinstrumendi laadseid lepinguid, millega edastatud kindlustusrisk on ebaoluline. Paragrahvidest B23-B25 tuleneb, et kui leping maksab surma korral hvitist, mis letab ellujmise korral makstava summa, on leping kindlustusleping, vlja arvatud juhul, kui lisaelukindlustushvitis on ebaoluline (otsus langetatakse antud lepingu, mitte kogu lepingute portfelli suhtes). Nagu mrgitud paragrahvi B24 punktis b, ei sisaldu surma, katkestamise vi tagasiostu tasudest loobumine kesolevas hinnangus, kui loobumine ei kompenseeri kindlustusvtjale varem eksisteerinud riski. Sarnaselt on annuiteedileping, mis maksab regulaarselt vlja summasid kindlustusvtja elu lpuni, kindlustusleping, vlja arvatud juhul kui summaarsed elusolekust sltuvad maksed on ebaolulised. Paragrahv B23 viitab tiendavale hvitisele. Sellised tiendavad hvitised vivat sisaldada nuet maksta hvitist varem, kui kindlustusjuhtum leiab aset varem ja makset ei korrigeerita raha ajavrtuse suhtes. ks nide on eluaegne riskielukindlustus fikseeritud summa eest (teisisnu kindlustus, mis stestab fikseeritud kindlustushvitise kindlustatu mistahes ajahetkel toimuva surma korral, ilma et kindlustuskaitse lpu kuupev oleks mratud). On kindel, et kindlustatu sureb, kuid surmakuupev ei ole kindel. Kindlustusandja kannab kahju selliste lepingute eest, mille kindlustatu sureb varakult, isegi kui kogu lepinguportfelli osas tervikuna kahju ei esine. Kui kindlustuslepingus ei ole lahtiseotud deposiitosa ja kindlustuskomponent, hinnatakse edastatava kindlustusriski olulisust lhtuvalt kindlustuskomponendist. Varjatud tuletisinstrumendi korral edastatud kindlustusriski olulisust hinnatakse lhtuvalt varjatud tuletisinstrumendist.

B26

B27

B28

Muutused kindlustusriski tasemes

B29 Mnede lepingute justumisel ei edastata ldse kindlustusriski vljastajale, kuigi need lepingud edastavad kindlustusriski hiljem. Niteks analsigem lepingut, mille alusel saadakse kindlaksmratud investeeringutulu ja mis sisaldab kindlustusvtja vimalust kasutada lppthtaja saabudes investeerimise sissetulekuid elusolekust sltuva annuiteedi ostmiseks jooksvatest tasumradest annuiteedi eest mida ksitakse ka teistelt uutelt annuiteedilepingu slminutelt, juhul, kui knealune kindlustusvtja seda vimalust kasutab. Lepinguga ei edastata kindlustusriski vljastajale kuni viimane seda valikut otsustab kasutada, kuivrd kindlustusandjale silib vabadus mrata annuiteedi hind phimttel, mis kajastab sel ajal kindlustusandjale lekantud kindlustusriski. Siiski, kui leping mrab kindlaks tasumra annuiteedi eest (vi annuiteedi tasumra kindlaksmramise aluse), edastab leping justumise hetkel kindlustusandjale kindlustusriski. Leping, mis vastab kindlustuslepingu nuetele, jb kindlustuslepinguks seni, kuni kik igused ja kohustused on tidetud vi kehtivuse kaotanud.

B30

44

Seetttu, hest lepingust tulenevad sama vastaspoolega samaaegselt slmitud lepingud (vi muidu sltumatud lepingud).

460

ET - IFRS 5

Rahvusvaheline finantsaruandlusstandard 5 Mgiks hoitavad phivarad ja lpetatud tegevusvaldkonnad

Eesmrk
1 Kesoleva IFRS-i eesmrk on kirjeldada mgiks mratud phivarade arvestust ja lpetatud tegevusvaldkondade esitamist ja avalikustamist. Kesolev IFRS nuab seejuures: a) varade, mis vastavad mgiks mratute hulka liigitamise kriteeriumitele, hindamist madalaima bilansilise (jk)maksumuse ja iglase vrtuse alusel, millest on maha arvatud mgikulutused, ja selliste varade amortiseerimise lpetamist; ja varade, mis vastavad mgiks mratute hulka liigitamise kriteeriumitele, eraldi esitamist bilansis ja lpetatud tegevusvaldkondade tulemuste eraldi esitamist kasumiaruandes.

b)

Rakendusala
2 Klassifitseerimise ja esitamise nuded kesoleva IFRS-i mistes rakenduvad igale kajastatud phivarale45 ja kikidele (majandus)ksuse mgigruppidele. Kesoleva IFRS-i nuded hindamise kohta rakenduvad kikidele kajastatud phivaradele ja mgigruppidele (nagu on toodud paragrahvis 4), vlja arvatud paragrahvis 5 loetletud varadele, mida hinnatakse jtkuvalt koosklas vastava standardiga. Varasid, mida koosklas IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine (parandatud 2003) liigitatakse phivaradeks ei liigitata mber kibevaradeks enne, kui nad vastavad mgiks mratute hulka liigitamise kriteeriumitele koosklas kesoleva IFRS-iga. Teatud liiki varasid, mida (majandus)ksus ksitleb tavaliselt kui ksnes edasimgi eesmrgil soetatud phivara, ei liigitata kibevaraks, vlja arvatud juhul, kui nad vastavad mgiks mratute hulka liigitamise kriteeriumitele koosklas kesoleva IFRS-iga. Mnikord mb (majandus)ksus he tehingu raames teatud varaderhma koos mne, vimalik et sellega otseselt seotud, kohustisega. Selline mgigrupp vib olla raha teenivate ksuste grupp, ks raha teeniv ksus vi osa raha teenivast ksusest 46 . Gruppi vivad kuuluda igasugused (majandus)ksuse varad ja kohustised, sealhulgas kibevarad, lhiajalised kohustised ja varad, mis paragrahvi 5 alusel ei kuulu kesoleva IFRS-i hindamisnuete alla. Kui phivara, mis kuulub kesoleva IFRS-i hindamisnuete rakendusalasse, on osa mgigrupist, rakenduvad kesoleva IFRS-i hindamise nuded grupile tervikuna, seega hinnatakse gruppi madalaima bilansilise (jk)maksumuse ja iglase vrtuse alusel, millest on maha arvatud mgikulutused. Hindamise nuded ksikute varade ja kohustiste kohta mgigrupis on toodud paragrahvides 18, 19 ja 23. Kesoleva IFRS-i 47 hindamistingimused ei kehti jrgnevatele varadele, ksikutele varadele vi osale mgigrupist, mida ksitletakse alljrgnevate standardite raames: a) b)
45

edasilkkunud tulumaksu varad (IAS 12 Tulumaks). ttajate hvitistega seotud varad (IAS 19 Hvitised ttajatele).

Varade likviidsuse tasemest lhtuvalt on phivarad sellised varad, mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul peale bilansikuupeva. Selliste varade liigitamise suhtes rakendatakse paragrahvi 3. Siiski, kui rahavood varadelt vi varaderhmalt eeldatakse laekuvat peamiselt mgist, mitte jtkuvast kasutusest, muutuvad nad vhem sltuvaks rahavoogudest, mis laekuvad teistelt varadelt ja mgigrupp, mis oli osa raha genereerivast ksusest muutub eraldi raha genereerivaks ksuseks. Vlja arvatud paragrahvid 18 ja 19, mis nuavad knealuste varade hindamist koosklas teiste rakendatavate IFRS-idega

46

47

461

ET - IFRS 5

c) d) e) f)

finantsvarad, mis kuuluvad IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine alla. phivarad, mida kajastatakse iglases vrtuses IAS 40-s Kinnisvarainvesteeringud. phivarad, mida hinnatakse iglase vrtuse alusel, millest on maha arvatud hinnangulised mgikulud koosklas IAS 41-ga Pllumajandus. lepingulised igused kindlustuslepingutes, nagu mratletud IFRS 4-s Kindlustuslepingud.

Phivarade (vi mgigruppide) liigitamine mgiks hoitavaks

6 7 (Majandus)ksus liigitab phivara (vi mgigrupi) mgiks hoitavaks, kui selle bilansiline (jk)maksumus kaetakse peamiselt mgitehingu, mitte jtkuva kasutuse lbi. Et see toimiks, peab vara (vi mgigrupp) olema saadaval koheseks mgiks kesolevas seisukorras, sltudes ainult tingimustest, mis on tavalised ja selliste varade (vi mgigruppide) mgile omased ja selle mk peab olema rmiselt tenoline. Et mk oleks rmiselt tenoline, peab vara (vi mgigrupi) mmise plaaniga olema seotud vastav juhtimistasand ja ostja leidmiseks ning plaani teostamiseks peab olema alustatud aktiivset tegevusprogrammi. Peale selle peab vara (vi mgigrupp) olema aktiivselt turule viidud hinnaga, mis on mistlikus vahekorras turustatava vara iglase vrtusega. Lisaks peaks mk olema lpule viidud mgina kajastatavana he aasta jooksul alates liigitamise kuupevast, vlja arvatud nagu lubatud paragrahvis 9 ja plaani titmiseks vajalikud tegevused peaksid viitama sellele, et plaani oluliste muudatuste tegemine vi plaani katkestamine on ebatenoline. Sndmused vi olukorrad vivad mgi lpule viimise perioodi pikendada le he aasta. Mgi lpule viimiseks vajaliku perioodi pikendus ei vlista vara (vi mgigrupi) liigitamist mgiks hoitavaks, kui pikenemist phjustavad juhtumid vi olukorrad on vljaspool (majandus)ksuse kontrolli ja on piisavalt tendeid sellest, et (majandus)ksus jb kindlaks oma plaanile vara (vi mgigrupp) ma. See toimib siis, kui lisa B kriteeriumid on tidetud. Mgitehing hlmab phivarade vahetamist teiste phivarade vastu kui vahetusel on majanduslik sisu lhtudes IAS 16-st Materiaalsed phivarad. Kui (majandus)ksus soetab phivara (vi mgigrupi) ksnes eesmrgiga see hiljem realiseerida, liigitab ta soetamiskuupeval selle phivara (vi mgigrupi) mgiks hoitavaks ainult juhul, kui paragrahvis 8 seatud heaastane nue on tidetud (vlja arvatud nagu lubatud paragrahvis 9) ja on rmiselt tenoline, et kskik milline muu kriteerium paragrahvides 7 ja 8, mis ei ole selleks kuupevaks tidetud, tidetakse soetamisele jrgneva lhikese ajavahemiku (harilikult kolme kuu) jooksul. Kui kriteeriumid paragrahvides 7 ja 8 on tidetud bilansikuupeva jrgselt, ei pea (majandus)ksus selles finantsaruandes phivara (vi mgigruppi) liigitama mgiks hoitavana. Siiski, kui need kriteeriumid tidetakse bilansikuupeva jrgselt, kuid enne finantsaruannete vljaandmist, avalikustab (majandus)ksus finantsaruande lisades informatsiooni, mis on kirjeldatud paragrahvide 41 punktides a, b ja d.

10 11

12

Phivarad, millest kavatsetakse loobuda

13 (Majandus)ksus ei liigita mgiks hoitavaks phivara (vi mgigruppi), millest kavatsetakse loobuda. Seda selleprast, et selle bilansiline (jk)maksumus kaetakse peamiselt jtkuva kasutuse lbi. Siiski, kui mgigrupp, millest kavatsetakse loobuda, vastab paragrahvide 32 punktides a-c toodud kriteeriumitele, esitab (majandus)ksus mgigrupi tulemused ja rahavood lpetatud tegevusvaldkondadena vastavalt paragrahvidele 33 ja 34 kuupeval, mil selle kasutamine lakkab. Phivarad (vi mgigrupid), millest kavatsetakse loobuda, hlmavad phivarasid (vi mgigruppe), mida kasutatakse nende majandusliku eluea lpuni ja phivarasid (vi mgigruppe), mida ei mda, vaid mis suletakse. (Majandus)ksus ei arvesta phivarana vara mis ajutiselt on kasutuselt ra vetud just nagu sellest kavatsetakse loobuda.

14

462

ET - IFRS 5

Mgiks hoitavate phivarade (vi mgigrupi) hindamine Phivara (vi mgigrupi) hindamine
15 (Majandus)ksus hindab phivara (vi mgigruppi), mida liigitatakse mgiks hoitavaks, madalaima bilansilise (jk)maksumuse ja iglase vrtuse alusel, millest on maha arvatud mgikulutused. Kui vrskelt omandatud vara (vi mgigrupp) vastab mgiks hoitava liigitamise kriteeriumitele (vt paragrahv 11), siis paragrahvi 15 rakendamise tulemusena hinnatakse vara (vi mgigruppi) esmasel arvele vtmisel madalaima bilansilise (jk)maksumuse alusel, kui vara ei oleks olnud niimoodi liigitatud (niteks soetusmaksumuses) ja iglase vrtuse alusel, millest on maha arvatud mgikulutused. Jrelikult, kui vara (vi mgigrupp) on soetatud osana rihendusest, hinnatakse seda iglases vrtuses, millest on maha arvatud mgikulutused. Kui mgi toimumist on oodata hiljem kui he aasta mdudes, hindab (majandus)ksus mgikulusid nende ndisvrtuses. Iga mgikulutuste ndisvrtuse tus, mis tuleneb aja mdumisest, kajastub kasumis vi kahjumis finantskuluna. Vahetult enne vara (vi mgigrupi) esmast liigitamist mgiks hoitavaks, hinnatakse vara (vi kik grupi varad ja kohustised) bilansilised (jk)maksumused koosklas rakendatavate IFRSidega. Hilisemal mgigrupi mberhindamisel hinnatakse koosklas rakendatavate IFRS-idega kikide varade ja kohustiste, mis ei ole kesoleva IFRS-i hindamisnuete rakendusalas, aga kuuluvad mgiks hoitavaks liigitatud mgigruppi, bilansilised (jk)maksumused mber enne, kui hinnatakse mber mgigrupi iglane vrtus, millest on maha arvatud mgikulutused.

16

17

18

19

Vara vrtuse langusest tekkinud kahjumite ja nende thistamise kajastamine

20 (Majandus)ksus kajastab vara vrtuse langusest tuleneva kahjumi, mis on tingitud esmasest vi hilisemast vara (vi mgigrupi) allahindlusest iglase vrtuseni, millest on maha arvatud mgikulutused sellises ulatuses, mida ei ole kajastatud koosklas paragrahviga 19. (Majandus)ksus kajastab tulu igast hilisemast vara iglase vrtuse, millest on maha arvatud mgikulutused, tusust aga mitte rohkem kui seda on kumulatiivne kahjum vara vrtuse langusest, mis on kajastatud kas koosklas kesoleva IFRS-iga vi eelnevalt koosklas IAS 36-ga Varade vrtuse langus. (Majandus)ksus kajastab tulu igast jrgnevast mgigrupi iglase vrtuse, millest on maha arvatud mgikulutused, tusust. a) b) sellise ulatuseni, mida ei ole kajastatud koosklas paragrahviga 19; aga mitte rohkem kui seda on kumulatiivne kahjum vara vrtuse langusest, mis on kajastatud kas koosklas kesoleva IFRS-iga vi eelnevalt koosklas IAS 36-ga phivarade puhul, mis kuuluvad kesoleva IFRS-i hindamisnuete rakendusalasse.

21

22

23

Mgigrupi suhtes kajastatud vara vrtuse langusest tekkinud kahjum (vi sellele jrgnev kasum) vhendab (vi tstab) bilansilist (jk)maksumust kogumi phivaradel, mis kuuluvad kesoleva IFRS-i hindamisnuete rakendusalasse ja mis on mratletud IAS 36-e (parandatud 2004) paragrahvi 104 punktides a ja b ja paragrahvis 122. Kasum vi kahjum, mida ei ole eelnevalt kajastatud phivara (vi mgigrupi) mgikuupevaks, kajastatakse kajastamise lpetamise kuupeval. Kajastamise lpetamisega seotud nuded on vlja toodud: a) IAS 16-e (parandatud 2003) paragrahvides 6772 materiaalsete phivarade kohta, ja

24

463

ET - IFRS 5

b) 25

IAS 38 Immateriaalsed varad (parandatud 2004) paragrahvides 112117 immateriaalsete varade kohta.

(Majandus)ksus ei amortiseeri phivara, kui see on liigitatud mgiks hoitavaks vi on osa mgigrupist, mis on liigitatud mgiks hoitavaks. Intressi ja teiste kulude, mis on omased mgiks hoitavaks liigitatud mgigrupi kohustistele, kajastamist jtkatakse.

Muudatused mgiplaanis
26 Kui (majandus)ksus on vara (vi mgigrupi) liigitanud mgiks hoitavaks aga see enam ei vasta kriteeriumitele paragrahvides 79, lpetab (majandus)ksus vara (vi mgigrupi) liigitamise mgiks hoitavaks. (Majandus)ksus hindab phivara, mida enam ei liigitata mgiks hoitavaks (vi mis ei kuulu enam mgiks hoitavaks liigitatud mgigruppi) madalaima: a) bilansilise (jk)maksumusega, mis oli varal (vi mgigrupil) enne mgiks hoitavaks liigitamist ja mis vastas igale amortisatsioonile, vi mber hindamisele, mis oleks kajastatud kui vara (vi mgigrupp) ei oleks liigitatud mgiks hoitavaks, ja kaetava vrtusega kuupeval, mil tehti hilisem otsus mitte ma48.

27

b) 28

(Majandus)ksus kajastab kik vajalikud korrigeerimised, mis on tehtud sellise phivara bilansilisele (jk)maksumusele, mida enam ei liigitata mgiks hoitavaks, selle perioodi, millal enam ei ole tidetud paragrahvide 79 kriteeriumid, kasumis vi kahjumis49 jtkuvatest tehingutest. (Majandus)ksus esitab selle korrigeerimise samas kasumiaruande osas, milles esitatakse kasum vi kahjum koosklas paragrahviga 37, kui seda on. Kui (majandus)ksus eemaldab ksiku vara vi kohustise mgigrupist, mida liigitatakse mgiks hoitavana, jtkatakse mgigruppi alles jnud mgiks hoitavate varade ja kohustiste hindamist grupina ainult siis, kui see vastab paragrahvides 79 toodud kriteeriumitele. Vastasel juhul hinnatakse gruppi alles jnud phivarad, mis ksikutena vastavad mgiks mratute kriteeriumitele eraldi nende madalaima bilansilise (jk)maksumuse ja iglase vrtuse alusel, millest on maha arvatud mgikulutused, selle kuupeva seisuga. Iga phivara suhtes, mis ei vasta kriteeriumitele, lpetatakse mgiks hoitavana liigitamine koosklas paragrahviga 26.

29

Esitamine ja avalikustamine
30 (Majandus)ksus esitab ja avalikustab informatsiooni, mis vimaldab finantsaruannete kasutajatel hinnata lpetatud tegevusvaldkondade ja phivarade (vi mgigruppide) realiseerimise finantsmjusid.

Lpetatud tegevusvaldkondade esitamine

31 (Majandus)ksuse komponent hlmab tegevusi ja rahavooge, mida saab tegevuslikult ja finantsaruannete eesmrgist lhtuvalt selgesti eristada lejnud (majandus)ksusest. Teisisnu on (majandus)ksuse komponent raha teeniv ksus vi grupp raha teenivaid ksusi, mida hoitakse kasutamise eesmrgil. Lpetatud tegevusvaldkond on (majandus)ksuse komponent, mis on kas realiseeritud vi liigitatud mgiks hoitavaks, ja

32

48

Kui phivara on osa raha teenivast ksusest, on tema kaetavaks maksumuseks bilansiline (jk)maksumus, mis oleks sellel varal kajastatud peale igasuguste vara vrtuse langusest tekkinud kahjumite jaotamist selles raha teenivas ksuses koosklas IAS 36-ga. Vlja arvatud juhul, kui vara on materiaalne phivara vi immateriaalne vara, mis hinnati mber koosklas IAS 16-ga vi IAS 38-ga enne mgiks hoitavaks liigitamist. Sellisel juhul vetakse korrigeerimist mberhindluse suurenemise vi vhenemisena.

49

464

ET - IFRS 5

a) b) c) 33

esindab eraldi olulist ritegevusvaldkonda vi ritegevuste geograafilist piirkonda, on osa eraldiseisvast koordineeritud plaanist realiseerida ksik oluline ritegevusvaldkond vi ritegevuste geograafiline piirkond vi on ttarettevte, mis on soetatud ksnes edasimgi eesmrgil.

(Majandus)ksus avalikustab: a) he summana kasumiaruandes, mis hlmab: i) ii) lpetatud tegevusvaldkondade maksudejrgset kasumit/kahjumit ja maksudejrgset kasumit vi kahjumit mis kujuneb iglase vrtuse phjal, millest on maha arvatud mgikulutused, hindamise vi lpetatud tegevusvaldkondade varade vi mgigrupi mgi kaudu.

b)

punktis a mainitud summa analsi jrgnevate nitajate osas: i) ii) iii) lpetatud tegevusvaldkondade mgitulud, kulud ja maksueelne kasum vi kahjum; seonduv tulumaksukulu IAS 12-e paragrahvi 81 punkti h nuete jrgi; kasum vi kahjum, mis kujuneb iglase vrtuse phjal, millest on maha arvatud mgikulutused, hindamise vi lpetatud tegevusvaldkondade varade vi mgigrupi mgi kaudu; ja seonduv tulumaksukulu IAS 12-e paragrahvi 81 punkti h nuete jrgi.

iv)

Anals vib olla esitatud kasumiaruandes vi selle lisades. Kui see on esitatud kasumiaruandes peab ta olema esitatud paragrahvis, mis on seotud lpetatud tegevusvaldkondadega ja seega jtkuvatest tegevusvaldkondadest eraldi. Anals ei ole nutav nende mgigruppide puhul, mis on sja omandatud ttarettevte ja mis omandamisel vastasid mgiks hoitavaks liigitamise kriteeriumitele (vt paragrahv 11). c) neto rahavood, mis on omistatavad lpetatud tegevusvaldkondade ri-, investeerimis- ja finantseerimistegevustele. See avalikustatav teave vib olla nii aruande lisades kui ka kasumiaruandes. See avalikustatav teave ei ole nutud mgigruppide puhul, mis on sja omandatud ttarettevtted ja mis omandamisel vastasid mgiks hoitavaks liigitamise kriteeriumitele (vt paragrahv 11).

34

(Majandus)ksus avalikustab finantsaruannetes paragrahvis 33 nutud informatsiooni ka eelnevate ajavahemike kohta nii, et hilisema kajastatava aruandlusperioodi bilansikuupevaks lpetatud tegevusvaldkondasid puudutav informatsioon oleks esitatud. Jooksval perioodil tehtud parandused maksumustele, mis on eelnevalt esitatud lpetatud tegevusvaldkondades, mis on otseselt seotud lpetatud tegevusvaldkondade mgiga eelneval perioodil tuuakse lpetatud tegevusvaldkondades eraldi vlja. Selliste paranduste olemus ja maksumus avalikustatakse. Olukorrad, kus sellised parandused vivad tekkida, on niteks jrgmised: a) b) ebakindlused, mis tulenevad mgitehingu thtaegadest, nagu otsus ostuhindade korrigeerimiseks ja ostja hvitise ksimused. ebakindlused, mis tekivad ja on otseselt seotud komponendi ritegevustega enne komponendi mki, nagu niteks mja poolt kaasatud keskkonnaalased ja toote garantii kohustused. ttajate hvitiste plaani kohustuste arveldus eeldusel, et arveldus on otseselt seotud mgitehinguga.

35

c) 36

Kui (majandus)ksus lpetab (majandus)ksuse komponenti mgiks hoitavaks liigitamist, liigitatakse komponendi ritegevuste tulemused, mis eelnevalt on esitatud lpetatud tegevusvaldkondades koosklas paragrahvidega 3335, mber ja nad sisalduvad jtkuvate

465

ET - IFRS 5

tegevusvaldkondade kasumis kigi esitatud ajavahemike kohta. Summad eelnevatest ajavahemikest kirjeldatakse kui taasesitatud.

Jtkuvate tegevusvaldkondadega seotud kasumid vi kahjumid

37 Iga kasum vi kahjum mgiks hoitavaks liigitatud phivara (vi mgigrupi) mberhindamisest, mida ei saa mratleda lpetatud tegevusvaldkonnana, peab sisalduma jtkuvate tegevusvaldkondade kasumis vi kahjumis

Mgiks hoitava phivara vi mgigrupi esitusviis

38 (Majandus)ksus esitab mgiks hoitavaks liigitatud phivara ja mgiks hoitavaks liigitatud mgigrupi varad bilansis eraldi teistest varadest. Mgiks hoitavaks liigitatud mgigrupi kohustised esitatakse bilansis teistest kohustistest eraldi. Need varad ja kohustised ei tohi olla saldeeritud ja esitatud he (neto)summana. Mgiks hoitavaks liigitatud varade ja kohustiste peamised liigid peavad olema eraldi avalikustatud kas siis bilansis vi lisades, vlja arvatud paragrahvis 39 lubatud juhtudel. (Majandus)ksus esitab eraldi kskik millise kumulatiivse tulu vi kulu, mis on otseselt kajastatud omakapitalis ja seotud phivaraga (vi mgigrupiga), mida liigitatakse mgiks hoitavaks. Kui mgigrupiks on vrskelt omandatud ttarettevte, mis omandamise ajal vastab mgiks hoitavaks liigitamise kriteeriumitele (vt paragrahv 11), ei ole varade ja kohustiste peamiste liikide avalikustamine nutav. (Majandus)ksus ei liigita mber ega esita uuesti, phivarade vi mgigrupi varade ja kohustiste maksumusi eelmiste perioodide kohta koostatud bilanssides, peegeldamaks viimase esitatud perioodi bilansi klassifikatsiooni.

39

40

Tiendav avalikustatav teave

41 (Majandus)ksus avalikustab jrgneva informatsiooni lisades perioodil, mil phivara (vi mgigrupp) on kas liigitatud mgiks hoitavaks vi mdud: a) b) c) d) 42 phivara (vi mgigrupi) kirjeldus; mgisndmuste ja olukordade kirjeldus vi eeldatava mgini judmine ja selle mgi eeldatav meetod ja ajastamine; kasum vi kahjum, mis on kajastatud koosklas paragrahvidega 20-22 ja kasumit vi kahjumit sisaldav kasumiaruande kirje, kui see ei ole esitatud eraldi kasumiaruande osana; kui on rakendatav, siis avalikustatav segment, milles phivara (vi mgigrupp) on esitatud koosklas IFRS 8-iga Tegevussegmendid.

Kui rakendub kas paragrahv 26 vi paragrahv 29, siis (majandus)ksus perioodi vltel, mil tehakse otsus muuta phivara (vi mgigrupi) mmise plaani, avalikustab mgisndmuste ja olukordade, mis viivad otsuseni, kirjelduse, ja otsuse mju ritegevuse tulemustele sellel ja igal eelneval esitatud perioodil.

leminekustted
43 Kesolevat IFRS-i rakendatakse edasiulatuvalt phivaradele (vi mgigruppidele) mis vastavad mgiks hoitavaks liigitamise kriteeriumitele ja tegevusvaldkondadele, mis vastavad lpetatuks liigitamise kriteeriumitele peale kesoleva IFRS-i justumiskuupeva. (Majandus)ksus vib kesoleva IFRS-i nudeid rakendada kikidele phivaradele (vi mgigruppidele), mis vastavad mgiks hoitavaks liigitamise kriteeriumitele ja tegevusvaldkondadele, mis vastavad lpetatuks

466

ET - IFRS 5

liigitamise kriteeriumitele peale igat kuupeva enne IFRS-i justumiskuupeva eeldusel, et hinnangud ja muu informatsioon mida on IFRS-i rakendamiseks tarvis, on hangitud ajal, mil need kriteeriumid algselt tideti.

Justumiskuupev
44 (Majandus)ksus rakendab kesolevat IFRS-i 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat IFRS-i enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle fakti.

IAS 35 kehtetuks tunnistamine

45 Kesolev IFRS asendab IAS 35-e Lpetatavad tegevusvaldkonnad.

467

ET - IFRS 5

Lisa A Misted
Kesolev lisa on IFRS-i lahutamatu osa. Raha teeniv ksus Vikseim mratletav varade grupp, mis genereerib raha laekumisi, mis on suuresti sltumatud raha laekumistest teistelt varadelt vi varagruppidelt. (Majandus)ksuse ritegevused ja rahavood, mida saab selgesti eristada, tegevuslikult ja finantsaruannete eesmrgil, lejnud (majandus)ksusest. komponent Mgikulutused Tiendkulud, mis on selgelt omistatavad vara (vi mgigrupi) mgile, vlja arvatud finantskulud ja tulumaksu kulu. Vara, mis tidab kskik millise jrgnevatest kriteeriumidest: a) b) c) d) eeldatakse selle realiseerimist vi ta on meldud mgiks vi tarbimiseks (majandus)ksuse tavaprase tegevustskli kigus; seda silitatakse peamiselt kauplemise eesmrgil; eeldatavalt see realiseeritakse kaheteist kuu jooksul prast bilansikuupeva; vi see on raha vi rahaga samastatav vara vlja arvatud kui selle vahetamine on keelatud vi seda kasutatakse kohustuste katmiseks vhemalt 12 kuu jooksul peale bilansikuupeva.

Kibevara

Lpetatud tegevusvaldkond

(Majandus)ksuse komponent, mis on kas mdud vi liigitatud mgiks hoitavaks ja: a) b) c) esindab eraldi olulist ritegevusvaldkonda vi ritegevuste geograafilist piirkonda, on osa eraldiseisvast koordineeritud plaanist realiseerida ksik oluline ritegevusvaldkond vi ritegevuste geograafiline piirkond vi on ttarettevte, mis on soetatud ksnes edasimgi eesmrgil.

Mgigrupp

Varade grupp, mis realiseeritakse mgis vi muud moodi, kogu grupi tehinguna, ja kohustused, mis on otseselt seotud nende varadega, mis tehingu kigus mber paigutatakse. Gruppi kuuluvad rihenduses omandatud firmavrtus kui grupp on raha teeniv ksus, millele firmavrtus on mratud koosklas IAS 36 Varade vrtuse langus (parandatud 2004) paragrahvides 80-87 toodud nuetega vi kui on tegu ritegevusega sellises raha teenivas ksuses. Summa, mille eest on vimalik vahetada vara vi arveldada kohustist teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud osapoolte vahelises tehingus. Kokkulepe mitte seotud oleva osapoolega, mis kohustab mlemat osapoolt ja on tavaliselt juriidiliselt lbiviidav, mis (a) mratleb kiki olulisi tingimusi, kuhu kuuluvad hind ja tegevuse ajastus ja (b) vastumeede lepingu rikkumisele, mis on piisavalt suur tagamaks, et realiseerimine oleks rmiselt tenoline. Mrgatavalt rohkem kui tenoline.

iglane vrtus

Siduv ostukohustus

rmiselt tenoline Phivara Tenoline Kaetav vrtus Kasutusvrtus

Vara, mida ei saa mratleda kibevarana. Pigem vimalik kui mittevimalik. Krgem vara iglasest vrtusest, millest on maha arvatud mgikulud, ja tema kasutusvrtusest. Eeldatavate tulevaste rahavoogude, mida oodatakse tekkivat vara jtkuvast kasutamisest ja selle realiseerimisest tema kasuliku tea lpul, ndisvrtus.

468

ET - IFRS 5

Lisa B Rakenduse lisa

Kesolev lisa on IFRS-i lahutamatu osa.

Mgi lpule viimiseks vajamineva perioodi pikendamine

B1 Nagu mrgitud paragrahvis 9, ei takista mgi lpule viimiseks vajamineva perioodi pikendamine vara (vi mgigrupi) liigitamist mgiks hoitavaks kui hilinemist phjustavad sndmused vi olukorrad on vljaspool (majandus)ksuse kontrolli ja on piisavalt tendeid sellest, et (majandus)ksus jb kindlaks oma plaanile ma vara (vi mgigrupp). Seega paragrahvis 8 mainitud he aastasele nudele rakendub erand jrgmistes situatsioonides, milles sellised juhtumid vi olukorrad tekivad: a) kuupeval, mil (majandus)ksus seob ennast plaaniga ma phivara (vi mgigrupp), ootab ta phjendatult, et teised (mitte ostja) kehtestavad vara (vi mgigrupi) loovutamiseks tingimused, mis pikendavad mgiks vajaminevat perioodi, ja: i) ii) b) vajalikke tegevusi nendele tingimustele vastamiseks ei saa alustada enne, kui kehtib siduv ostukohustus, ja siduv ostukohustus on rmiselt tenoline he aasta jooksul.

(majandus)ksus slmib siduva ostukohustuse ja selle tulemusena kehtestavad ostja vi teised ootamatult tingimused phivara (vi mgigrupi), mida enne liigitati mgiks hoitavaks, loovutamisele, mis pikendavad mgi lpetamiseks vajaminevat perioodi, ja: i) ii) igeaegsed tingimustele vastamiseks vajalikud meetmed on rakendatud, ja on oodata hilinemisteguritele soodsat lahendust.

c)

esmase heaastase perioodi vltel tekivad eelnevalt ebatenolisteks peetud olukorrad ja tulemusena phivara (vi mgigruppi), mida eelnevalt liigitati mgiks hoitavaks, ei mda selle perioodi lpuks, ja: i) ii) iii) esmase heaastase perioodi vltel rakendas (majandus)ksus vajalikke meetmeid, et reageerida olukordade muutustele, phivara (vi mgigruppi) turustatakse aktiivselt hinnaga, mis on mistlik arvestades olukordade muutusi, ja paragrahvides 7 ja 8 toodud kriteeriumid on tidetud.

469

ET - IFRS 6

Rahvusvaheline finantsaruandlusstandard 6 Maavarade uuring ja hindamine

Eesmrk
1 2 Kesoleva IFRS-i eesmrk on kehtestada finantsaruandlus maavarade uuringu ja hindamise kohta. Kesolev IFRS nuab seejuures: a) b) olemasolevate arvestusmeetodite piiratud tiustamist uurimis- ja hindamistegevusega seotud vljaminekute osas; uurimis- ja hindamistegevusega seotud varasid kajastavatelt (majandus)ksustelt selliste varade vrtuse languse hindamist koosklas kesoleva IFRS-iga ja iga vrtuse languse hindamist koosklas IAS 36-ga Varade vrtuse langus; teabe avalikustamist, mis mratleb ja selgitab maavarade uuringust ja hindamisest tulenevaid summasid (majandus)ksuse finantsaruannetes ja aitab selliste finantsaruannete kasutajatel mista kajastatud uurimis- ja hindamistegevusega seotud varadest tulenevate tulevaste rahavoogude summat, ajastust ja kindlust.

c)

Rakendusala
3 4 5 (Majandus)ksus rakendab kesolevat IFRS-i oma uurimis- ja hindamistegevusega seotud vljaminekutele. Kesolev IFRS ei ksitle maavarade uuringu ja hindamisega tegelevate (majandus)ksuste arvestuse muid aspekte. (Majandus)ksus ei tohi rakendada kesolevat IFRS-i vljaminekutele, mis esinesid: a) b) enne maavarade uuringut ja hindamist, nagu niteks (majandus)ksuse kulutused enne juriidiliste iguste saamist teatud piirkonna uuringuks; prast seda, kui maavara kaevandamise tehniline teostatavus ja majanduslik tasuvus on phjendatud.

Uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade kajastamine Ajutine erand IAS 8 paragrahvidest 11 ja 12

6 Arvestusmeetodite vljattamisel peab uurimis- ja hindamistegevusega seotud varasid kajastav (majandus)ksus rakendama IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead paragrahvi 10. IAS 8 paragrahvid 11 ja 12 mratlevad kohustuslike nuete ja juhiste allikad, mida juhtkond peab arvesse vtma arvestusmeetodite vljattamisel objekti kohta, kui kski IFRS ei rakendu konkreetselt selle kirje suhtes. Allpool esitatud paragrahvide 9 ja 10 kohaselt vabastab kesolev IFRS (majandus)ksuse nimetatud paragrahvide rakendamisest oma arvestusmeetodite suhtes, mida kasutatakse uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade kajastamiseks ja hindamiseks.

470

ET - IFRS 6

Uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade hindamine Hindamine kajastamisel

8 Uurimis- ja hindamistegevusega seotud varad kajastatakse soetusmaksumuses.

Uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade soetusmaksumuse kuluelemendid

9 (Majandus)ksus peab kindlaks mrama arvestusmeetodi, millega mratletakse uurimis- ja hindamistegevusega seotud varadena kajastatavad vljaminekud ja rakendama seda meetodit jrjepidevalt. Sellisel kindlaksmramisel arvestab (majandus)ksus ulatust, mil vljaminekut saab seostada teatud maavarade leidmisega. Jrgnevalt on esitatud nited vljaminekute kohta, mida vib arvestada uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade esmasel hindamisel (loetelu ei ole ammendav): a) b) c) d) e) f) 10 uuringuks iguse omandamine; topograafilised, geoloogilised, geokeemilised ja geofsilised uuringud; uurimuslik puurimine; kraavikaevamine; proovide vtmine; ja maavara kaevandamise tehnilise teostatavuse ja majandusliku tasuvuse hindamisega seotud tegevus.

Maavarade arendamisega seotud vljaminekuid ei kajastata uurimis- ja hindamistegevusega seotud varadena. Raamistik ja IAS 38 Immateriaalsed varad toovad juhiseid arendustegevusest tulenevate varade kajastamiseks. Vastavalt IAS 37-le Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad kajastab (majandus)ksus kik eemaldamise ja taastamise kohustused, mis esinesid teatud perioodil maavarade uuringu ja hindamise tttu.

11

Hindamine prast kajastamist

12 Prast kajastamist rakendab (majandus)ksus uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade kohta kas soetusmaksumusemudelit vi mberhindamismudelit. mberhindamismudeli (IAS 16-s Materiaalsed phivarad esitatud mudeli vi IAS 38-s esitatud mudeli) rakendamise korral peab see olema koosklas varade liigitamisega (vt paragrahv 15).

Muutused arvestusphimtetes
13 (Majandus)ksus vib muuta oma arvestusmeetodeid uurimis- ja hindamistegevusega seotud vljaminekute kohta, kui muutus teeb finantsaruanded aruannete kasutajate vajadustele vastavamaks majandusotsuste tegemisel ja mitte vhem usaldusvrseks, vi usaldusvrsemaks ja mitte vhemvastavaks nendele vajadustele. (Majandus)ksus otsustab vajadustele vastavust ja usaldusvrsust IAS 8 kriteeriumite phjal. Uurimis- ja hindamistegevusega seotud vljaminekute arvestusmeetodite muutmise igustamiseks nitab (majandus)ksus, et muutuste tulemusena tidavad finantsaruanded paremini IAS 8 kriteeriumeid, kuid muutused ei pea saavutama tielikku vastavust nendele kriteeriumitele.

14

471

ET - IFRS 6

Esitusviis Uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade liigitamine

15 16 (Majandus)ksus liigitab uurimis- ja hindamistegevusega seotud varad kas materiaalseteks vi immateriaalseteks varadeks vastavalt soetatud varade olemusele ja kasutab liigitust jrjepidevalt. Mnesid uurimis- ja hindamistegevusega seotud varasid ksitletakse immateriaalsete varadena (niteks puurimis-e igused) ning mnesid materiaalsete varadena (niteks sidukid ja puurseadmed). Ulatuses, mil materiaalset vara kasutatakse immateriaalse vara arendamiseks, on sellist kasutust peegeldav summa immateriaalse vara maksumuse osa. Kuid materiaalse vara kasutamine immateriaalse vara arendamiseks ei muuda materiaalset vara immateriaalseks varaks.

Uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade mberliigitamine

17 Uurimis- ja hindamistegevusega seotud vara ei liigitata enam sellena, kui maavara kaevandamise tehniline teostatavus ja majanduslik tasuvus on phjendatud. Uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade vrtuse langust hinnatakse ja varade vrtuse langusest tulenevat kahjumit kajastatakse enne mberliigitamist.

Vrtuse langus Kajastamine ja hindamine

18 Uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade vrtuse langust hinnatakse siis, kui faktid ja asjaolud viitavad sellele, et uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade bilansiline (jk)maksumus vib letada nende kaetavat vrtust. Kui faktid ja asjaolud viitavad sellele, et bilansiline (jk)maksumus letab kaetavat vrtust, hindab, esitab ja avalikustab (majandus)ksus vrtuse vhenemisest tuleneva kahjumi vastavalt IAS 36-le, v.a allpool esitatud paragrahvis 21 stestatu osas. Ainult uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade korral rakendatakse pigem kesoleva IFRS-i paragrahvi 20 kui IAS 36-e paragrahve 8-17, et teha kindlaks uurimis- ja hindamistegevusega seotud varad, mille vrtus vib olla vhenenud. Paragrahvis 20 kasutatakse mistet varad, kuid seda rakendatakse hteviisi nii uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade kui ka raha teeniva ksuse suhtes. ks vi mitu jrgmist fakti ja asjaolu viitavad sellele, et (majandus)ksus peaks kontrollima uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade vrtuse langust (loetelu ei ole ammendav): a) b) c) periood, mil (majandus)ksusel on igus teha uuringuid teatud piirkonnas, on lppenud selle perioodi jooksul vi lpeb lhitulevikus ja selle pikendamist ei eeldata; olulisi vljaminekuid maavarade edaspidiseks uuringuks ja hindamiseks teatud piirkonnas ei ole eelarvestatud ega planeeritud; maavarade uuringu ja hindamise tulemusena teatud piirkonnas ei ole avastatud maavarade majanduslikult tasuvaid koguseid ja (majandus)ksus on otsustanud lpetada sellise tegevuse antud piirkonnas; on olemas piisavaid andmeid viitamaks, et kuigi arendustegevus teatud piirkonnas tenoliselt jtkub, on vhetenoline, et uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade bilansiline (jk)maksumus kaetakse tielikult eduka arendustegevuse vi mgi teel.

19

20

d)

472

ET - IFRS 6

Iga sellise juhtumi vi sarnaste juhtumite korral teostab (majandus)ksus vara vrtuse languse kontrolli koosklas IAS 36-ga. Kahjumit vara vrtuse langusest kajastatakse kuluna koosklas IAS 36-ga.

Taseme kindlaks tegemine, mille korral hinnatakse uurimisja hindamistegevusega seotud varade vrtuse langust
21 (Majandus)ksus mrab kindlaks arvestusmeetodid, jaotamaks uurimis- ja hindamistegevusega seotud varasid raha teenivatele ksustele vi raha teenivate ksuste rhmadele nende varade vrtuse languse hindamise eesmrgil. Iga raha teeniv ksus vi ksuste rhm, millele jaotatakse uurimis- ja hindamistegevusega seotud vara, ei tohi olla suurem tegevussegmendist, mis on kindlaks mratud koosklas IFRS 8-ga Tegevussegmendid. (Majandus)ksuse poolt mratletud tase uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade vrtuse languse kontrollimiseks vib sisaldada hte vi mitut raha teenivat ksust.

22

Avalikustamine
23 24 (Majandus)ksus avalikustab informatsiooni, mis mratleb ja selgitab maavarade uuringust ja hindamisest tulenevaid summasid, mis on kajastatud tema finantsaruannetes. Paragrahvi 23 nuete jrgimiseks avalikustab (majandus)ksus: a) b) 25 oma arvestusmeetodid uurimis- ja hindamistegevusega seotud vljaminekute kohta, s.h uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade kajastamise kohta; varade, kohustiste, tulude ja kulude summad ning phitegevuse ja investeerimistegevuse rahavood, mis tulenevad maavarade uuringust ja hindamisest.

(Majandus)ksus ksitleb uurimis- ja hindamistegevusega seotud varasid eraldi varade rhmana ja avalikustama kas IAS 16-s vi IAS 38-s nutud teavet koosklas sellega, kuidas varad on liigitatud.

Justumiskuupev
26 (Majandus)ksus rakendab kesolevat IFRS-i 1. jaanuaril 2006 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat IFRS-i enne 1. jaanuari 2006 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

leminekustted
27 Kui mne paragrahvis 18 esitatud nude rakendamine enne 1. jaanuari 2006 algava aruandeperioodiga seotud vrdlusandmetele on teostamatu, avalikustab ta selle asjaolu. IAS 8-s on selgitatud mistet teostamatus.

473

ET - IFRS 6

Lisa A Misted
Kesolev lisa on IFRS-i lahutamatu osa. Uurimis- ja hindamistegevusega seotud vljaminekud, mis on kajastatud varadena Uurimis- ja hindamistegevuseg vastavalt (majandus)ksuse arvestusmeetoditele. a seotud varad (Majandus)ksuse vljaminekud seoses maavarade uuringu ja hindamisega enne, kui Uurimis- ja hindamistegevuseg maavara kaevandamise tehniline teostatavus ja majanduslik tasuvus on phjendatud. a seotud vljaminekud Maavarade uuring Maavarade, sh mineraalide, nafta, maagaasi ja muude samalaadsete mittetaastuvate maavarade otsingud prast seda, kui (majandus)ksus on saanud juriidilised igused ja hindamine uuringuks teatud piirkonnas, samuti maavara kaevandamise tehnilise teostatavuse ja majandusliku tasuvuse kindlakstegemine.

474

ET - IFRS 7

Rahvusvaheline finantsaruandlusstandard 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave

Eesmrk
1 Kesoleva IFRS-i eesmrk on nuda (majandus)ksustelt, et nad avalikustavad oma finantsaruannetes teabe, mis vimaldab aruannete kasutajatel hinnata: a) b) finantsinstrumentide mjukust (majandus)ksuse finantsseisundile ja -tulemuslikkusele; ning finantsinstrumentidest tulenevate riskide, millele (majandus)ksus aruandeperioodil ja aruandekuupeval on avatud, olemust ja ulatust ning kuidas (majandus)ksus neid riske juhib.

Kesolevas IFRS-i phimtted tiendavad finantsvarade ja finantskohustiste kajastamise, mtmise ja esitamise phimtteid, mis on toodud IAS 32-s Finantsinstrumendid: avalikustamine ja IAS 39-s Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine.

Rakendusala
3 Kesolevat IFRS-i rakendavad kik (majandus)ksused finantsinstrumentide kikide liikide suhtes, v.a: a) need osalused ttarettevtetes, sidusettevtetes ja hisettevtmistes, mida on arvestatud koosklas IAS 27-ga Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded, IAS 28-ga Investeeringud sidusettevtetesse vi IAS 31-ga Osalemised hisettevtmistes. Siiski, mningatel juhtudel lubavad IAS 27, IAS 28 vi IAS 31 (majandus)ksusel arvestada osalust ttar- vi sidusettevttes vi hisettevtmistes, kasutades IAS 39-t; sellistel juhtudel rakendavad (majandus)ksused lisaks kesolevas IFRS-is toodud avalikustamisnuetele veel IAS 27, IAS 28 vi IAS 31 nudeid. Samuti rakendavad (majandus)ksused kesolevat IFRS-i kikide tuletisinstrumentide suhtes, mis on seotud osalusega ttar- vi sidusettevttes vi hisettevtmistes, v.a juhul kui tuletisinstrument vastab IAS 32-s toodud omakapitaliinstrumendi mratlusele. tandjate igused ja kohustused, mis tulenevad ttajate hvitiste plaanidest, mille suhtes rakendatakse IAS 19-t Hvitised ttajatele. tingimuslike tasude lepingud rihenduses (vt IFRS 3 rihendused). Seda erandit rakendatakse ksnes omandaja suhtes. kindlustuslepingud vastavalt IFRS 4-s Kindlustuslepingud toodud mratlusele. Samas kehtib kesolev IFRS varjatud tuletisinstrumentide kohta kindlustuslepingutes, kui IAS 39 nuab (majandus)ksuselt nende kohta eraldi arvestust. Lisaks rakendab vljastaja kesolevat IFRS-i finantsgarantiilepingutele juhul, kui ta rakendab lepingute kajastamiseks ja mtmiseks IAS 39-t; kuid rakendab IFRS 4-a, kui ta otsustab IFRS 4 paragrahvi 4 punkti d kohaselt rakendada nende kajastamiseks ja mtmiseks IFRS 4. finantsinstrumendid, lepingud ja kohustused aktsiaphistest maksetehingutest, mille kohta kehtib IFRS 2 Aktsiaphine makse; kuid samas kehtib kesolev IFRS IAS 39 paragrahvide 57 rakendusalasse jvate lepingute kohta.

b) c) d)

e)

Kesolev IFRS kehtib kajastatud ja kajastamata finantsinstrumentide suhtes. Kajastatud finantsinstrumentide hulka kuuluvad IAS 39 rakendusalas olevad finantsvarad ja finantskohustised. Kajastamata finantsinstrumentide hulka kuuluvad mned finantsinstrumendid, mis on kll

475

ET - IFRS 7

vljaspool IAS 39 rakendusala, kuid samas kesoleva IFRS-i rakendusalas (niteks mned laenuandmise lubadused). 5 Kesolev IFRS kehtib IAS 39 rakendusalasse jvate mitterahaliste objektide ostu- vi mgilepingute kohta (vt IAS 39 paragrahvid 57).

Finantsinstrumentide liigid ja avalikustamise tase

6 Kui kesolev IFRS nuab finantsinstrumentide avalikustamist liikide kaupa, rhmitab (majandus)ksus finantsinstrumendid avalikustatava teabe olemusele vastavatesse ning nende finantsinstrumentide tunnuseid arvestavatesse liikidesse. (Majandus)ksus annab piisavat teavet, et vimaldada vrdlust bilansis esitatud kirjetega.

Finantsinstrumentide mjukus finantsseisundile ja tulemuslikkusele

7 (Majandus)ksus avalikustab teabe, mis vimaldab tema finantsaruannete kasutajail hinnata finantsinstrumentide mjukust ettevtte finantsseisundile ja tulemuslikkusele.

Bilanss
Finantsvarade ja finantskohustiste kategooriad
8 Kigi jrgnevate IAS 39-s mratletud kategooriate bilansilised (jk)maksumused avalikustatakse kas bilansis vi lisades: a) finantsvarad iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande, osutades eraldi i) varadele, mis on sellistena kajastatud esmasest arvelevtmisest peale ja ii) varadele, mis on liigitatud vastavalt IAS 39-le kauplemiseesmrgil hoitavateks; lunastusthtajani hoitavad investeeringud; laenud ja nuded; mgivalmis finantsvarad; finantskohustised iglases vrtuses lbi kasumiaruande, osutades eraldi i) kohustistele, mis on sellistena kajastatud esmasest arvelevtmisest peale ja ii) kohustistele, mis on liigitatud vastavalt IAS 39-le kauplemiseesmrgil hoitavateks; ning amortiseeritud soetusmaksumuses mdetavad finantskohustised.

b) c) d) e)

f)

Finantsvarad vi -kohustised iglases vrtuses lbi kasumiaruande

9 Kui (majandus)ksus nitab laenu vi nude (vi laenude vi nuete rhma) iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande, avalikustab ta: a) b) laenu vi nude (vi laenude vi nuete rhma) maksimaalse krediidiriski mra (vt paragrahvi 36 punkt a) aruandekuupeval. summa, mille vrra mis tahes seotud krediidituletisinstrument vms instrument nimetatud maksimaalset krediidiriski maandab.

476

ET - IFRS 7

c)

laenu vi nude (vi laenude vi nuete rhma) iglase vrtuse muutuse summa perioodi kohta ja kumulatiivselt, mille phjuseks saab pidada finantsvara krediidiriski muutusi mratuna kas: i) ii) muutuse summana iglases vrtuses, kui muutuse phjuseks ei saa pidada tururiski phjustavat turutingimuste muutumist; vi kasutades alternatiivseid meetodeid, mis ettevtte meelest esitab usaldusvrsemalt muutuse summat selle iglases vrtuses, kui muutuse phjuseks saab pidada vara krediidiriski muutusi.

Tururiski suurenemist phjustavate turutingimuste muutuste hulka kuuluvad muutused jlgitavas (vrdlus)intressimras, kauba hinnas, valuutakursis vi hinna- vi intressimraindeksites. d) mis tahes seotud krediidituletisinstrumendi vms instrumendi, mis on perioodi jooksul ja kumulatiivselt laenu vi nude mratlemise jrel toimunud, iglase vrtuse muutuse summa.

10

Kui (majandus)ksus on mratlenud finantskohustise iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande koosklas IAS 39 paragrahviga 9, avalikustab ta: a) finantskohustise iglase vrtuse muutuse summa perioodi jooksul ja kumulatiivselt, mille phjuseks saab pidada selle kohustise krediidiriski muutusi mratuna kas: i) ii) muutuse summana tema iglases vrtuses, kui muutuse phjuseks ei saa pidada tururiski phjustavat turutingimuste muutumist (vt lisa B paragrahv B4); vi kasutades alternatiivseid meetodeid, mis (majandus)ksuse meelest esitab usaldusvrsemalt muutuse summat selle iglases vrtuses, kui muutuse phjuseks saab pidada kohustise krediidiriski muutusi.

Tururiski suurenemist phjustavate turutingimuste muutuste hulka kuuluvad muutused vrdlusintressimras, teise (majandus)ksuse finantsinstrumendi hinnas, kauba hinnas, valuutakursis vi hinna- vi intressimraindeksites. ksuste hendamist hlmavate lepingute puhul kuulub turutingimuste muutuste hulka muutused vastava sisemise vi vlimise investeerimisfondi tulemuslikkuses. b) 11 vahe finantskohustise bilansilise (jk)maksumuse ja summa vahel, mille (majandus)ksus peaks lepingujrgselt lunastusthtajal vlakohustuse omanikule tasuma.

(Majandus)ksus avalikustab: a) b) paragrahvi 9 punkti c ning paragrahvi 10 punkti a nuete titmiseks kasutatud meetodid. kui (majandus)ksus usub, et teave, mida ta on avalikustanud paragrahvi 9 punkti c vi paragrahvi 10 punkti a nuete titmiseks, ei peegelda usaldusvrselt finantsvara vi finantskohustise iglase vrtuse muutumist, mille phjuseks vib pidada krediidiriski muutust, siis sellele jreldusele judmise phjused ning tegurid, mida ta peab asjakohaseks.

mberliigitamised
12 Kui (majandus)ksus on liigitanud finantsvara mber (IAS 39 paragrahvide 5154 kohaselt) selliseks, mida mdetakse: a) b) iglase vrtuse asemel soetusmaksumuses vi amortiseeritud soetusmaksumuses; vi soetusmaksumuse vi amortiseeritud soetusmaksumuse asemel iglases vrtuses;

avalikustab ta igasse kategooriasse ning sealt vlja arvatud summa ning mberliigitamise phjuse.

477

ET - IFRS 7

12A

Kui (majandus)ksus on finantsvara IAS 39 paragrahvi 50B vi 50D alusel kategooriast iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatav vlja arvanud vi IAS 39 paragrahvi 50E alusel kategooriast mgivalmis finantsvarad vlja arvanud, avalikustab ta: a) b) igasse kategooriasse ning sealt vlja arvatud summa; kigi jooksval ja eelmistel aruandeperioodidel mber liigitatud finantsvarade (jk)maksumused ja iglased vrtused iga aruandeperioodi kohta kuni kajastamise lpetamiseni; kui finantsvara liigitati mber paragrahv 50B alusel, harvaesineva olukorra kirjeldus ning faktid ja asjaolud, mille phjal olukord harvaesinevaks hinnati; aruandeperioodil mber liigitatud finantsvaradelt kasumiaruandes kajastatud iglase
vrtuse kasumi vi kahjumi vi muu koondkasumi samal ja eelmisel aruandeperioodil; iglase vrtuse kasumi vi kahjumi, mida oleks kajastatud kasumiaruandes, vi muu koondkasumi, kui finantsvara ei oleks mber liigitatud, ning kasumiaruandes kajastatud kasumi, kahjumi, tulu ja kulu iga mberliigitamisele jrgnenud aruandeperioodi kohta (sealhulgas aruandeperioodi kohta, millal finantsvara mber liigitati) kuni finantsvara kajastamise lpetamiseni; ning

c) d) e)

f) finantsvara mberliigitamise kuupeva seisuga arvestatud efektiivse intressimra ja hinnangulised rahavoogude summad, mille katmist (majandus)ksus tulevikus ootab.

Kajastamise lpetamine
13 (Majandus)ksus vib olla finantsvarad le kandnud nii, et osaliselt vi tervikuna ei kvalifitseeru finantsvarad kajastamise lpetamiseks (vt IAS 39 paragrahvid 1537). (Majandus)ksus avalikustab selliste finantsvarade iga liigi kohta: a) b) c) d) varade olemuse; (majandus)ksusele seoses omamisega jvate riskide ja hvede olemuse; kui (majandus)ksus kajastab edasi kik varad, siis varade ja nendega seotud kohustiste bilansilised (jk)maksumused; ning kui (majandus)ksus jtkab varade kajastamist oma jtkuva seotuse ulatuses, siis algsete varade kogu bilansilise ((jk))maksumuse, varade osa, mille kajastamist ta jtkab ning seotud kohustiste bilansilise (jk)maksumuse.

Tagatis
14 (Majandus)ksus avalikustab: a) kohustiste vi tingimuslike kohustiste tagatisena panditud finantsvarade bilansilise (jk)maksumuse, k.a summad, mis on IAS 39 paragrahvi 37 punkti a kohaselt mberliigitatud; ning pandiga seotud tingimused.

b) 15

Kui (majandus)ksusel on (finants- vi mittefinantsvaraline) tagatis ning tal on lubatud tagatis edasi ma vi pantida, kui tagatise omanik ei ole oma kohustusi titmata jtnud, avalikustab ta: a) b) c) tagatise iglase vrtuse; mis tahes sellise mdud vi edasi panditud tagatise iglase vrtuse ning kas (majandus)ksus on kohustus see tagastada; ning tagatise kasutamisega seotud tingimused.

478

ET - IFRS 7

Krediidikahjumite allahindluse konto

16 Kui finantsvarade vrtus on krediidikahjumite tttu langenud ning (majandus)ksus kirjendab vrtuse languse eraldi kontol (niteks ksikute vrtuse languste kirjendamiseks kasutataval allahindluskontol vms kontol, mida kasutatakse ldiseks varade vrtuse languse kirjendamiseks) selle asemel, et vara bilansilist (jk)maksumust otse vhendada, avalikustab ta iga finantsvarade liigi kohta muutuste vrdluse sellel kontol perioodi jooksul.

Liitfinantsinstrumendid mitmete varjatud tuletisinstrumentidega

17 Kui (majandus)ksus on emiteerinud instrumendi, mis sisaldab nii kohustise kui ka omakapitali komponenti (vt IAS 32 paragrahvi 28) ning sellel instrumendil on mitu varjatud tuletisinstrumenti, mille vrtused vastastikku sltuvad (niteks tagasiostetav vahetusvlakirjainstrument), avalikustab ta nende omaduste olemasolu.

Titmatajtmised ja rikkumised
18 Aruandekuupeval kajastatud maksmisele kuuluvate laenude kohta avalikustab (majandus)ksus: a) b) c) 19 nende maksmisele kuuluvate laenude perioodi jooksul toimunud mis tahes phiosa, intressi, vlakustutusfondi vi vla tagastamistingimuste mittetitmise ksikasjad; nende maksmisele kuuluvate laenude, mille suhtes lepingukohustusi ei tidetud, bilansilise (jk)maksumuse aruandekuupeval; ning kas enne finantsaruannete vljaandmiseks kinnitamist heastati lepingukohustuste mittetitmine vi maksmisele kuuluvate laenude tingimustes lepiti uuesti kokku.

Kui perioodi jooksul tuli ette muude laenulepingu stete rikkumist kui paragrahvis 18 kirjeldatud, avalikustab (majandus)ksus sama teabe, mis on nutud paragrahvis 18, kui need rikkumised vimaldasid laenajal nuda kiirendatud tagasimaksmist (v.a juhul, kui rikkumised heastati vi laenutingimustes lepiti uuesti kokku kas aruandepeval vi enne seda).

Kasumiaruanne ja omakapital
Tulu-, kulu-, kasumi- ja kahjumikirjed
20 (Majandus)ksus avalikustab kas finantsaruannetes vi lisades jrgmised tulu-, kulu-, kasumi- vi kahjumikirjed: a) puhaskasum vi kahjum: i) finantsvaradest vi finantskohustistest iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande, osutades eraldi nendele finantsvaradele vi finantskohustistele, mis on mratletud sellistena esmasest arvelevtmisest peale, ning nendele finantsvaradele vi finantskohustistele, mis on koosklas IAS 39-ga liigitatud kauplemise eesmrgil hoitavateks; mgivalmis finantsvaradest, osutades eraldi perioodi jooksul otse omakapitalis kajastatud kasumile vi kahjumile ning perioodi jooksul omakapitalist eraldatud ja kasumis vi kahjumis kajastatud summale; lunastusthtajani hoitavatest investeeringutest; laenudest ja nuetest; ning amortiseeritud soetusmaksumuses mdetavatest finantskohustistest;

ii)

iii) iv) v)

479

ET - IFRS 7

b)

kogu intressitulu ja kogu intressikulu (arvutatuna efektiive intressimra meetodi abil) finantsvaradest vi finantskohustistest, mis ei ole iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande; teenustasu tulu ja kulu (v.a. efektiivse intressimra mramisse kaasatud summad), mis tuleneb: i) ii) finantsvaradest vi finantskohustistest, mis ei ole iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande; ning varahalduse ja muudest usaldusel phinevatest tegevustest, mille tulemuseks on varade hoidmine vi investeerimine eraisikute, usaldushingute, pensionifondide ja muude institutsioonide nimel;

c)

d) e)

intressitulu langenud vrtusega finantsvaradest, mis on tekkinud koosklas IAS 39 paragrahviga AG93; ning vrtuse langemisest tulenev kahjum iga finantsvara liigi kohta eraldi.

Muu avalikustatav teave

Arvestusmeetodid
21 Vastavalt IAS 1 Finantsaruannete esitamine paragrahvile 108 avalikustab (majandus)ksus thtsate arvestusmeetodite kokkuvtte, finantsaruannete koostamisel kasutatud mtmisaluse(d) ning muud kasutatud arvestusmeetodid, mis on asjakohased finantsaruande mistmiseks.

Riskimaandamisinstrumentide arvestus
22 (Majandus)ksus avalikustab eraldi iga IAS 39-s kirjeldatud riskimaandamisinstrumendi liigi (s.o iglase vrtuse riskimaandamisinstrumentide, rahavoogude riskimaandamisinstrumentide ning vlismaistesse riksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandamisinstrumentide) kohta jrgneva: a) b) c) 23 iga riskimaandamisinstrumendi liigi kirjelduse; riskimaandamisinstrumentidena mratletud finantsinstrumentide kirjelduse ning nende iglased vrtused aruandepeval; ning maandatavate riskide olemuse.

Rahavoo riskimaandamisinstrumentide kohta avalikustab (majandus)ksus: a) b) c) d) e) rahavoogude eeldatava toimumise perioodid ning selle, millal need ootuspraselt mjutavad kasumit vi kahjumit; mis tahes prognoositava tehingu kirjelduse, mille suhtes on riskimaandamisarvestust varem kasutatud, kuid mille kordumist ei eeldata; summa, mida perioodi jooksul kajastati omakapitalis; summa, mis on omakapitalist eraldatud ning lisatud perioodi kasumisse vi kahjumisse, nidates ra summa iga kasumiaruande rea kohta; ning summa, mis on perioodi jooksul omakapitalist eraldatud ning lisatud sellise mitterahalise vara vi kohustise, mille omandamine vi teke oli maandatud krge tenosusega prognoositav tehing, algsele soetusmaksumusele vi muule bilansilisele (jk)maksumusele.

24

(Majandus)ksus avalikustab eraldi:

480

ET - IFRS 7

a)

iglase vrtuse riskimaandamisinstrumentidel, kasumid ja kahjumid: i) ii) riskimaandamisinstrumendi kohta; ning riskimaandamisobjekti kohta, mis on omistatav maandatud riskile.

b) c)

rahavoogude riskimaandamisinstrumentidest tuleneva kasumis vi kahjumis kajastatava ebaefektiivsuse; ning vlismaistesse riksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandamisest tuleneva kasumis vi kahjumis kajastatava ebaefektiivsuse.

iglane vrtus
25 Vlja arvatud paragrahvis 29 stestatud juhud, avalikustab (majandus)ksus iga finantsvarade ja finantskohustiste liigi kohta (vt paragrahv 6) selle varade ja kohustiste liigi iglase vrtuse nii, et seda oleks vimalik vrrelda selle bilansilise (jk)maksumusega. iglaste vrtuste avalikustamisel rhmitab (majandus)ksus finantsvarad ja finantskohustised liikidesse, kuid saldeerib neid vaid sel mral, mil bilansilised (jk)maksumused on saldeeritud bilansis. (Majandus)ksus avalikustab: a) iga finantsvarade ja finantskohustiste liigi iglase vrtuse mramiseks kasutatud meetodid ning, kui kasutatakse hindamistehnikat, siis ka rakendatud eeldused. Nii niteks, kui see on rakendatav, avalikustab (majandus)ksus informatsiooni ettemaksete mrade, eeldatavate krediidikahjude mrade ning intressi- vi diskontomrade eelduste kohta. kas iglased vrtused on tervikuna vi osaliselt mratud, viidates otse avaldatud hinnanoteeringutele aktiivsel turul, vi on need hinnatud hindamistehnikat kasutades (vt IAS 39 paragrahvid AG71AG79). kas kajastatud vi finantsaruannetes avalikustatud iglased vrtused on mratud tervikuna vi osaliselt, kasutades hindamistehnikat, mis phineb eeldustel, mida ei toeta sama instrumendiga teostatud jooksvate turutehingute jlgitavad hinnad (s.o ilma teisenduste ja mberpakkimiseta) ega phine kttesaadaval jlgitaval turuteabel. Kui he vi enama taolise eelduse vahetamine mistlikult vimalike alternatiivsete eelduste vastu, muudaks iglast vrtust mrkimisvrselt, avalikustab ettevte finantsaruannetes kajastatavate iglaste vrtuste puhul selle fakti ja selliste muudatuste mju. Selleks tuleb mrkimisvrsust hinnata kasumi ja kahjumi ning kogu varade vi kogu kohustiste suhtes, vi, kui iglase vrtuse muutused on kajastatud omakapitalis, siis kogu omakapitali suhtes. kui rakendub punkt c), siis perioodi jooksul kasumis vi kahjumis kajastatud iglase vrtuse muutuse kogusumma, mida hinnati kasutades sellist vrtuse hindamise tehnikat.

26

27

b)

c)

d) 28

Kui finantsinstrumentide turg ei ole aktiivne, mrab (majandus)ksus iglase vrtuse, kasutades iglase vrtuse hindamise tehnikat (vt IAS 39 paragrahvid AG74AG79). Sellegipoolest on iglase vrtuse parimaks tendiks tehingu hind esmasel arvelevtmisel (s.o. antud vi saadud tasu iglane vrtus), v.a juhul, kui on tidetud IAS 39 paragrahvis AG76 kirjeldatud tingimused. Sellest tuleneb, et esmasel arvelevtmisel kasutatud iglane vrtus vib erineda hindamistehnika kasutamise kuupeval mratud summast. Kui selline erinevus on olemas, avalikustab (majandus)ksus finantsinstrumentide liigiti: a) arvestusmeetodi selle erinevuse kajastamiseks kasumis vi kahjumis, et peegeldada nende tegurite (sh aja) muutumist, mida turuosalised hinna mramisel arvestaksid (vt IAS 39 paragrahv AG76A); ning kogu erinevuse, mida tuleb veel kasumis vi kahjumis kajastada, perioodi alguses ja lpus ning selle erinevuse saldo muutuste vrdluse.

b) 29

iglase vrtuse avalikustamist ei nuta:

481

ET - IFRS 7

a) b)

kui bilansiline (jk)maksumus on iglase vrtuse mistlik lhivrtus, niteks sellistel finantsinstrumentidel, nagu lhiajalised nuded ostjate ning kohustused tarnijate vastu; omakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringute puhul, millel puudub noteeritud turuhind aktiivsel turul, vi selliste omakapitaliinstrumentidega seotud tuletisinstrumentide puhul, mida mdetakse koosklas IAS 39-ga soetusmaksumuses, sest selle iglast vrtust ei saa usaldusvrselt mta; vi valikulist kasumiosalust (nagu kirjeldatud IFRS 4-s) sisaldavate lepingute puhul, kui selle tunnuse iglast vrtust ei saa usaldusvrselt mta.

c) 30

Paragrahvi 29 punktides b ja c kirjeldatud juhtudel avalikustab (majandus)ksus teabe, et aidata finantsaruannete kasutajatel teha isiklikud otsused vimalike erinevuste mra le nende finantsvarade vi finantskohustiste bilansilise (jk)maksumuse ja nende iglase vrtuse vahel, sealhulgas: a) b) c) d) e) asjaolu, et nende instrumentide iglase vrtuse kohta ei ole avalikustatud teavet, sest nende iglast vrtust ei saa usaldusvrselt mta; finantsinstrumentide kirjelduse, nende bilansilise (jk)maksumuse ning selgituse, miks iglast vrtust ei saa usaldusvrselt mta; teabe instrumentide turu kohta; teabe, kas ja kuidas (majandus)ksus kavatseb finantsinstrumendid realiseerida; ning kui lpetatakse finantsinstrumentide kajastamine, mille vrtust ei saanud varem usaldusvrselt mta, siis selle asjaolu, nimetatud finantsinstrumentide bilansiline (jk)maksumus kajastamise lpetamisel ning kajastatud kasumite vi kahjumite summa.

Finantsinstrumentidest tulenevate riskide olemus ja ulatus

31 (Majandus)ksus avalikustab teabe, mis vimaldab tema finantsaruannete kasutajatel hinnata finantsinstrumentidest tulenevate riskide olemust ja ulatust, millele (majandus)ksus on aruandekuupeval avatud. Teave, mille avalikustamist nutakse paragrahvides 3342, on fokusseeritud riskidele, mis tulenevad finantsinstrumentidest ja sellele kuidas neid juhitakse. Nende riskide hulka kuulub ldjuhul, kuid mitte ainult, krediidirisk, likviidsusrisk ja tururisk.

32

Kvalitatiivne avalikustatav teave

33 Iga finantsinstrumentidest tuleneva riskiliigi kohta avalikustab (majandus)ksus: a) b) c) avatused riskile ning kuidas need tusevad; oma eesmrgid, meetodid ja protsessid riskide juhtimiseks ning riski mtmiseks kasutatavad meetodid; ning mis tahes muutused punktides a) ja b), vrreldes eelmise perioodiga.

Kvantitatiivne avalikustatav teave

34 Iga finantsinstrumentidest tuleneva riskiliigi kohta avalikustab (majandus)ksus: a) summaarsed kvantitatiivsed andmed sellele riskile avatuse kohta aruandekuupeval. See avalikustamine phineb (majandus)ksuse siseselt (majandus)ksuse juhtkonna vtmettajatele (nagu mratletud IAS 24-s Seotud osapooli ksitleva teabe

482

ET - IFRS 7

avalikustamine), niteks (majandus)ksuse direktoraadile vi tegevdirektorile antaval teabel. b) paragrahvide 3642 jrgi nutava avalikustamisele kuuluva teabe ulatuses, millises see ei ole hlmatud punktis a, v.a juhul, kui risk ei ole oluline (vt arutlus olulisuse le IAS 1 paragrahvides 2931). riskikontsentratsiooni, kui see ei ilmne punktist a ja b.

c) 35

Kui aruandekuupeval avalikustatud kvantitatiivne teave ei iseloomusta (majandus)ksuse avatust riskile perioodi jooksul, esitab (majandus)ksus tiendavat teavet, mis seda teeb.

Krediidirisk
36 (Majandus)ksus avalikustab finantsinstrumentide liigiti: a) summa, mis kige paremini esitab maksimaalset avatust krediidiriskile aruandekuupeval, arvestamata mistahes hoitavat tagatist vi muid krediidikvaliteeti parandavaid kokkuleppeid (niteks tasaarvelduskokkuleppeid, mis koosklas IAS 32-ga ei ole saldeeritavad); punkti a alusel avalikustatud summa osas kirjelduse hoitavast tagatisest ja muudest krediidikvaliteeti parandavatest kokkulepetest; teabe sellise finantsvara krediidikvaliteedi kohta, mis ei ole ei thtajaks tasumata ega langenud vrtusega; ning selliste finantsvarade bilansilise (jk)maksumuse, mis oleksid thtajaks tasumata vi langenud vrtusega, kui nendes tingimustes ei oleks uuesti lbirgitud.

b) c) d)

Thtajaks tasumata vi langenud vrtusega finantsvarad

37 (Majandus)ksus avalikustab finantsvara liigiti: a) b) aruandekuupeva seisuga thtajaks tasumata, kuid langemata vrtusega finantsvarade vanuse analsi; analsi finantsvarade kohta, mille puhul on individuaalselt kindlaks mratud vrtuse langus aruandekuupeval, k.a. tegurid, mida (majandus)ksus vttis arvesse selle kindlaks mramisel, et vrtus on langenud; ning punktide a ja b alusel avalikustatud summade kohta (majandus)ksuse poolt hoitava tagatise ja muude krediidikvaliteeti parandavate kokkulepete kirjelduse ning, v.a. juhul, kui see ei ole teostamatu, nende iglase vrtuse hinnangu.

c)

Tagatis ja muud omandatud krediidikvaliteeti parandavad kokkulepped

38 Kui (majandus)ksus omandab perioodi jooksul finants- vi mittefinantsvarasid, vttes enda valdusse tagatisi vi muid krediidikvaliteeti parandavaid kokkuleppeid (niteks garantiisid), ning sellised varad tidavad muude standardite jrgseid kajastamise kriteeriume, avalikustab (majandus)ksus: a) b) omandatud vara olemuse ja bilansilise (jk)maksumuse; ning kui vara ei ole kergelt sularahaks vahetatav, oma metoodika selliste varade realiseerimiseks vi oma tegevuses kasutamiseks.

483

ET - IFRS 7

Likviidsusrisk
39 (Majandus)ksus avalikustab: a) b) finantskohustiste lunastusthtaegade analsi, mis nitab jrele jnud lepingulisi thtaegu; ning kirjelduse, kuidas (majandus)ksus juhib punktis a) olevat likviidsusriski.

Tururisk

Sensitiivsusanals
40 Vlja arvatud juhul, kui (majandus)ksus on koosklas paragrahvi 41 nuetega, avalikustab ta: a) kigi tururiski tpide sensitiivsusanalsi millele (majandus)ksus on aruandekuupeval avatud, nidates, kuidas vastava riskimuutuja muutused, millised olid mistlikult vimalikud sellel kuupeval oleksid vinud mjutada kasumit vi kahjumit ja omakapitali; sensitiivsusanalsi koostamisel kasutatud meetodid ja eeldused; ning muutused vrreldes eelmisel perioodil kasutatud meetodite ja eeldustega ning selliste muutuste phjused.

b) c) 41

Kui (majandus)ksus koostab sensitiivsusanalsi, niteks ldise riskitaseme kohta, mis peegeldab riskimuutujate (niteks intressimrade ja vahetuskursside) omavahelist sltuvust ning kasutab seda finantsriskide juhtimiseks, vib ta kasutada seda analsi paragrahvis 40 kirjeldatud analsi asemel. (Majandus)ksus avalikustab ka: a) b) selgituse sellise sensitiivsusanalsi koostamisel kasutatud meetodi kohta ning esitatud andmete aluseks olnud phiparameetrid ja eeldused; ning selgituse kasutatud meetodi eesmrgi ja piirangute kohta, mis vivad tuleneda teabest, mis ei peegelda tielikult kaasatud varade ja kohustiste iglast vrtust.

Muu tururiski avalikustatav teave

42 Kui paragrahvis 40 vi 41 kohaselt avalikustatud sensitiivsusanalsid ei iseloomusta finantsinstrumendile omast riski (niteks selleprast, et aastalpu riskile avatus ei peegelda riskile avatust aasta jooksul), avalikustab (majandus)ksus selle asjaolu ning phjuse, miks sensitiivsusanals on tema arvates mitteiseloomulik.

Justumiskuupev ja leminek
43 (Majandus)ksus rakendab kesolevat IFRS-i 1. jaanuaril 2007 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat standardit varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat IFRS-i enne 1. jaanuari 2006 algavate aruandeaastate suhtes, ei pea ta esitama vrdlusinformatsiooni paragrahvides 3142 jrgi nutava avalikustatava teabe osas finantsinstrumentidest tulenevate riskide olemuse ja ulatuse kohta. Finantsvarade mberliigitamine (IAS 39 ja IFRS 7 muudatused), vlja antud 2008. aasta oktoobris, muutis paragrahvi 12 ja lisas paragrahvi 12A. (Majandus)ksus rakendab neid muudatusi alates 1. juulist 2008.

44

44E

484

ET - IFRS 7

IAS 30 kehtetuks tunnistamine

45 Kesolev IFRS asendab IAS 30 Pankade ja samalaadsete finantsasutuste finantsaruannetes avalikustatav teave.

485

ET - IFRS 7

Lisa A Misted
Kesolev lisa on IFRS-i lahutamatu osa. Krediidirisk Valuutarisk Risk, et finantsinstrumendi ks osapool phjustab teisele finantskahjumi, sest ei suuda kohustust tita. Risk, et finantsinstrumendi iglane vrtus vi tulevased rahavood kiguvad vahetuskursside muutuste tttu.

Intressimra Risk, et finantsinstrumendi iglane vrtus vi tulevased rahavood kiguvad turu intressimrade muutuste tttu. risk Likviidsusrisk Risk, et (majandus)ksusel tekib raskusi oma finantskohustistega seotud kohustuste titmisel. Maksmisele kuuluvad laenud Tururisk Maksmisele kuuluvad laenud on finantskohustised, mis on muud kui tavaliste krediiditingimustega lhiajalised vlgnevused tarnijatele.

Risk, et finantsinstrumendi iglane vrtus vi tulevased rahavood kiguvad muutuste tttu turuhindades.
Tururisk koosneb kolme liiki riskist: valuutarisk, intressimrarisk ja muu hinnarisk.

Muu hinnarisk Risk, et finantsinstrumendi iglane vrtus vi tulevased rahavood kiguvad muutuste tttu turuhindades (muud kui intressimrariskist vi valuutariskist tulenevad), olgu need muutused phjustatud ksikule finantsinstrumendile vi selle emiteerijale omastest teguritest vi teguritest, mis mjutavad kiki sarnaseid finantsinstrumente, millega turul kaubeldakse. Thtajaks tasumata Finantsvara on thtajaks tasumata, kui vastaspool on jtnud makse lepinguga ettenhtud thtajal sooritamata.

Jrgnevad terminid on mratletud IAS 32 paragrahvis 11 vi IAS 39 paragrahvis 9 ning neid kasutatakse kesolevas IFRS-is IAS 32-s ja IAS 39-s mratletud thenduses. finantsvara vi -kohustise amortiseeritud soetusmaksumus mgivalmis finantsvarad kajastamise lpetamine tuletisinstrument efektiivse intressimra meetod omakapitaliinstrument iglane vrtus finantsvara finantsinstrument finantskohustis finantsvara vi finantskohustis iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande finantsgarantiileping kauplemiseesmrgil hoitav finantsvara vi finantskohustis prognoositav tehing

486

ET - IFRS 7

riskimaandamisinstrument lunastusthtajani hoitavad investeeringud laenud ja nuded tavaprastel turutingimustel toimuv ost vi mk

487

ET - IFRS 7

Lisa B Rakendusjuhis
Kesolev lisa on IFRS-i lahutamatu osa.

Finantsinstrumentide liigid ja avalikustamise tase (paragrahv 6)

B1 Paragrahvis 6 nutakse, et (majandus)ksus rhmitaks finantsinstrumendid avalikustatud teabe olemusega sobivatesse ning finantsinstrumentide tunnuseid arvestavatesse liikidesse. Paragrahvis 6 kirjeldatud liigid mrab (majandus)ksus ning need erinevad seega IAS 39-st (milles mratakse, kuidas finantsinstrumente mdetakse ning kus kajastatakse iglase vrtuse muutusi) mratletud finantsinstrumentide liikidest. Finantsinstrumentide liikide mramisel (majandus)ksus vhemalt: a) b) B3 eristab amortiseeritud soetusmaksumuses mdetavad instrumendid iglases vrtuses mdetavatest. liigitab kesoleva IFRS-i rakendusalast vlja jvad finantsinstrumendid eraldi liiki vi liikidesse.

B2

(Majandus)ksus otsustab vastavalt asjaoludele, kui ksikasjalikku teavet ta kesoleva IFRS-i nuete titmiseks avalikustab, kui palju rhku paned ta nuete eri aspektidele ning kuidas ta koondab teavet nii, et tekiks ldpilt, kuid ei liidetaks samas kokku erinevate omadustega teavet. Tuleb leida tasakaal finantsaruannete nende kasutajate jaoks mittevajalike leliigsete ksikasjadega lekoormamise ning liigsest ldistamisest tingitud thtsa teabe varju jtmise vahel. Niteks ei tohi (majandus)ksus teavet varjata, peites selle suure hulga ebaoluliste ksikasjade sekka. Samuti ei tohi (majandus)ksus avalikustada teavet, mis on nii kokkuvtlik, et jtab varju olulised erinevused ksiktehingute vi seotud riskide vahel.

Finantsinstrumentide mjukus finantsseisundile ja tulemuslikkusele Finantskohustised iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande (paragrahvid 10 ja 11)
B4 Kui (majandus)ksus kajastab finantskohustist iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande, nutakse paragrahvi 10 punktis a, et ta avalikustaks finantskohustise iglase vrtuse muutuse summa, mis on omistatav muutustele kohustise krediidiriskis. Paragrahvi 10 punkti a) alapunkt i) lubab (majandus)ksusel mrata seda summat kohustise iglase vrtuse muutuse summana, mis ei ole omistatav muutustele turutingimustes mis tstavad tururiski. Kui kohustise turutingimuste ainsad asjakohased muutused, on muutused jlgitavas intressi mras (viitemra), saab seda summat hinnata jrgmiselt: a) Esiteks, (majandus)ksus arvutab perioodi alguses kohustise sisemise tulumra, kasutades kohustise jlgitud turuhinda ja kohustise lepingujrgseid rahavooge perioodi alguses. Seejrel lahutab ta saadud tulumrast jlgitava intressi mra (viitemra) perioodi alguses, et leida sisemise tulumra instrumendikohane komponent. Jrgmiseks arvutab (majandus)ksus kohustisega seostatavate rahavoogude ndisvrtuse kohustise lepingujrgsete rahavoogude abil perioodi lpus ning diskontomra, mis vrdub (i) perioodi lpu jlgitava intressi mra (viitemra) ning (ii) punktis a mratud sisemise tulumra instrumendikohase komponendi summaga.

b)

488

ET - IFRS 7

c)

Kohustise perioodi lpu jlgitava turuhinna ja punktis b mratud summa vahe on iglase vrtuse muutus, mis ei ole omistatav jlgitava intressi mra (viitemra) muutustele. See summa tulebki avalikustada.

Toodud nide eeldab, et iglase vrtuse muutused, mille phjuseks on muud tegurid kui instrumendi krediidiriski vi intressimrade muutused, ei ole mrkimisvrsed. Kui nite instrument sisaldab varjatud tuletisinstrumenti, jetakse varjatud tuletisinstrumendi iglase vrtuse muutus paragrahvis 10 punkti a kohaselt avalikustatava summa mramisel vlja.

Muu avalikustatav teave arvestusmeetodid (paragrahv 21)

B5 Paragrahvis 21 nutakse finantsaruannete koostamisel kasutatud mtmisalus(t)e ning muude kasutatud arvestusmeetodite avalikustamist, mis on asjakohased finantsaruannetest aru saamiseks. Finantsinstrumentide puhul vivad avalikustamisele kuuluda: a) finantsvarade vi finantskohustiste puhul, mis on mratletud, kui iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande: i) ii) iii) finantsvara vi finantskohustiste olemus, mille (majandus)ksus on mratlenud kui iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande; kriteeriumid finantsvarade vi -kohustiste niisuguseks mratlemiseks esmasel arvelevtmisel; ning kuidas (majandus)ksus on titnud IAS 39 paragrahvide 9, 11A vi 12 tingimusi sellise mratlemise kohta. Instrumentide puhul, mis on mratletud IAS 39 like b punkti i kohase definitsiooniga finantsvara vi finantskohustise iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande, peab avalikustatav info hlmama mtmise aluseks olevate asjaolude vi vastasel korral tekkiva kajastamise mittejrjepidevuse vabas vormis kirjeldust. Instrumentide puhul, mis on kajastatud IAS 39 like b punkti ii definitsiooniga finantsvara vi finantskohustise iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande, peab avalikustatav info hlmama vabas vormis kirjeldust sellest, kuidas iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastamine on jrjepidev (majandus)ksuse dokumenteeritud riskijuhtimis- vi investeerimisstrateegiaga.

b) c) d)

finantsvarade mgivalmina mratlemise kriteeriumid. kas finantsvarade tavaprastel turutingimustel toimuvaid ostusid ja mke on arvestatud tehingu- vi vrtuspeval (vt IAS 39 paragrahv 38). kui krediidikahjumite tttu langenud vrtusega finantsvarade (jk)maksumuse vhendamiseks kasutatakse allahindluse kontot: i) bilansilise

kriteeriumid, mille abil mratakse, millal langenud vrtusega finantsvarade bilansilist (jk)maksumust vhendatakse otse (vi allahindamise vastandkande puhul suurendatakse otse) ja millal kasutatakse allahindluse kontot; ning langenud vrtusega finantsvara bilansilisest (jk)maksumuse allahindluse kontole kantud summade mahakandmise kriteeriumid (vt paragrahv 16).

ii) e)

kuidas mratakse iga finantsinstrumendi liigi puhaskasum vi -kahjum (vt like 20 punkt a), niteks kas iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatud instrumendi puhaskasum vi -kahjum sisaldab intressi- vi dividenditulu. kriteeriumid, mida (majandus)ksus kasutab selle kindlaksmramiseks, et eksisteerib objektiivne tendusmaterjal, et vrtuse languse kahjum on tekkinud (vt paragrahvi 20 punkt e). juhul kui finantsvarade, mis oleksid muidu thtajaks tasumata vi langenud vrtusega, tingimused on uuesti lbi rgitud, arvestusmeetod selliste finantsvarade kohta, mille tingimused on uuesti lbirgitud (vt paragrahvi 36 punkt d).

f)

g)

489

ET - IFRS 7

IAS 1 paragrahvis 113 nutakse lisaks, et (majandus)ksus avalikustaks mrkimisvrsete arvestusmeetodite kokkuvttes vi muudes lisades, otsustused (peale hinnanguid sisaldavate), mille juhtkond on langetanud (majandus)ksuse arvestusmeetodite rakendamisel ja millel on kige mrkimisvrsem mju finantsaruannetes kajastatud summadele.

Finantsinstrumentidest tulenevate riskide olemus ja ulatus (paragrahvid 3142)

B6 Paragrahvides 3142 nutav avalikustatav teave tuleb esitada kas finantsaruannetes vi kaasata finantsaruannete ristviidete abil mnesse muusse aruandesse, nagu juhtkonna kommentaarid vi riskiaruandesse, mis on finantsaruannete kasutajatele kttesaadavad finantsaruannetega samadel tingimustel ja samal ajal. Ilma ristviidete abil kaasatud teabeta ei ole finantsaruanded tielikud.

Kvantitatiivne avalikustatav teave (paragrahv 34)

B7 Paragrahvi 34 punkt a nuab (majandus)ksuse vtmethtsusega juhtivpersonalile sisemiselt antaval teabel phinevate summaarsete kvantitatiivsete andmete avalikustamist (majandus)ksuse riskidele avatuse kohta. Kui (majandus)ksus kasutab avatud riskide juhtimiseks mitut meetodit, avalikustab ta teabe, kasutades meetodit vi meetodeid, mis pakuvad kige asjakohasemat ja usaldusvrsemat teavet. IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead ksitleb asjakohasust ja usaldusvrsust. Paragrahvi 34 punkt c nuab riskikontsentratsioonide teabe avalikustamist. Riskikontsentratsioonid tekivad sarnaste omadustega finantsinstrumentidest, mida majanduslike ja muude tingimuste muutused mjutavad sarnaselt. Riskikontsentratsioonide tuvastamiseks on vaja (majandus)ksuse olukorda arvestavat hinnangut. Riskikontsentratsioonide avalikustamine sisaldab: a) b) c) kirjeldust, kuidas juhtkond mrab kontsentratsioone; iga kontsentratsiooni identifitseerivate histe omaduste (niteks vastaspool, geograafiline piirkond, valuuta vi turg) kirjeldust; ning kigi seda omadust jagavate finantsinstrumentidega seonduv riskile avatuse summat.

B8

Maksimaalne avatus krediidiriskile (paragrahvi 36 punkt a)

B9 Paragrahvis 36 punktis a nutakse summa avaldamist, mis kajastaks kige paremini (majandus)ksuse maksimaalset avatust krediidiriskile. Finantsvara puhul on see ldjuhul bilansiline brutojkmaksumus, millest on maha arvatud: a) b) B10 mis tahes koosklas IAS 32-ga saldeeritud summad; ning mis tahes koosklas IAS 39-ga kajastatud vrtuse languse kahjumid.

Tegevuste hulka, mis phjustavad krediidiriski ning sellega seotud maksimaalset avatust krediidiriskile, kuuluvad muuhulgas: a) laenude ja nuete andmine klientidele ning sissemaksed hoiukontodele teistes (majandus)ksustes. Neil juhtudel on maksimaalseks avatuseks krediidiriskile seotud finantsvarade bilansiline (jk)vrtus. tuletisinstrumentide lepingute, niteks valuutavahetuslepingute, intressimra vahetuslepingute (swap) ja krediidi tuletisinstrumentide lepingute slmimine. Kui nende tulemusel tekkivat vara mdetakse iglases vrtuses, vrdub maksimaalne avatus krediidiriskile aruandekuupeval bilansilise (jk)maksumusega. rahaliste garantiide andmine. Sellisel juhul on maksimaalseks avatuseks krediidiriskile maksimaalne summa, mille (majandus)ksus peaks tasuma garantii sissenudmise korral ja mis vib olla mrkimisvrselt suurem kui kohustisena kajastatav summa.

b)

c)

490

ET - IFRS 7

d)

laenu andmise kohustuse vtmine, mis on laenu kestuse ajal thistamatu vi thistatav ainult suurte kahjuliku mjuga muutuste puhul. Kui laenu andja ei suuda laenu andmise kohustuse summat tasuda sularahas vi muu finantsinstrumendiga, on maksimaalseks avatuseks krediidiriskile kohustuse tissumma. Seda seeprast, et ei ole selge, kas mis tahes vljavtmata summat vidakse tulevikus vlja vtta vi mitte. Viimane vib olla mrkimisvrselt suurem kohustisena kajastatavast summast.

Lepinguliste lunastusthtaegade anals (paragrahvi 39 punkt a)

B11 Koostades paragrahvi 39 punktis a nutavat finantsvara lepinguliste lunastusthtaegade analsi mrab (majandus)ksus sobiva ajavahemike arvu oma rangemisel. Niteks viks (majandus)ksus otsustada, et sobivad oleksid jrgmised ajavahemikud: a) b) c) d) B12 mitte vanem kui ks kuu; vanem kui ks kuu, kuid mitte vanem kui kolm kuud; vanem kui kolm kuud, kuid mitte vanem kui ks aasta; ning vanem kui ks aasta kuid mitte vanem kui viis aastat.

Kui osapoolel on valida, millal summa tasuda, kajastatakse kohustis kige varasema kuupeva alusel, mil (majandus)ksuselt vidakse tasumist nuda. Niteks kajastatakse nudmiseni finantskohustised (niteks nudmiseni hoiused) kige varasemas ajavahemikus. Kui (majandus)ksus on kohustunud tasuma summad osamaksetena, kajastatakse iga osamakse kige varasemas ajavahemikus, mil (majandus)ksuselt vidakse tasumist nuda. Niteks kajastatakse vljavtmata laenu andmise kohustus ajavahemikus, millesse jb kige varasem kuupev, kui see vidakse vlja vtta. Lunastusthtaegade analsis avalikustatud summad on lepingulised diskonteerimata rahavood, niteks: a) b) c) d) e) kapitalirendi kohustused brutona (enne finantskulude lahutamist); forward-tehingutes kokkulepitud finantsvarade sularaha eest ostmise hinnad; netosummad makstava-kikuva/saadava-fikseeritud (swap), mille puhul vahetatakse netorahavooge; intressimravahetuslepingutest (niteks

B13

B14

lepingulised summad, mis tuleb vahetada tuletisinstrumendis valuutavahetuslepingus (swap)), mille puhul vahetatakse brutorahavooge; ning bruto laenu andmise kohustused.

Sellised diskonteerimata rahavood erinevad bilansis kajastatud summast, sest bilansi summa phineb diskonteeritud rahavoogudel. B15 Kui see on kohane, avalikustab (majandus)ksus paragrahvi 39 punktis a nutavas finantskohustiste lepinguliste lunastusthtaegade analsis tuletisfinantsinstrumentide analsi muude finantsinstrumentide analsist eraldi. Niteks oleks asjakohane eristada rahavooge tuletisfinantsinstrumentidest ja muudest finantsinstrumentidest, kui tuletisfinantsinstrumentidest tekkivaid rahavooge arveldatakse brutona. Seda seeprast, et raha brutovljavooluga vib kaasneda seotud sissevool. Kui tasuda tulev summa ei ole kindlaks mratud, mratakse avalikustatav summa viitega aruandekuupeval valitsenud tingimustele. Niteks kui tasuda tulev summa muutub koos indeksiga, vib avalikustatav summa phineda indeksi tasemel aruandekuupeval.

B16

491

ET - IFRS 7

Tururisk sensitiivsusanals (paragrahv 40 ja 41)

B17 Paragrahvi 40 punkt a nuab iga tururiski liigi sensitiivsusanalsi, millele (majandus)ksus on avatud. Vastavalt paragrahvile B3 otsustab (majandus)ksus, kuidas ta koondab teavet nii, et tekiks ldpilt, kuid ei liidetaks samas kokku erinevate omadustega teavet mrkimisvrselt erinevatest majanduskeskkondadest prinevatele riskidele avatuste kohta. Niteks: a) (majandus)ksus, kes kaupleb finantsinstrumentidega, viks avalikustada selle teabe eraldi kauplemiseesmrgil hoitavate ja mittekauplemiseesmrgil hoitavate finantsinstrumentide kohta. (majandus)ksus ei koonda kokku oma avatusi tururiskidele hperinflatsiooniga aladelt ja vga madala inflatsiooniga aladelt.

b)

Kui (majandus)ksus on vtnud vaid ht tpi tururiski vaid hes majanduskeskkonnas, ei pea ta teavet eristatult nitama. B18 Paragrahvi 40 punkt a nuab, et sensitiivsusanals nitaks, milline vib olla asjaomaste riskimuutujate (niteks turul valitsevate intressimrade, valuutakursside, aktsiahindade vi tarbekaupade hindade) mistlikult vimalike muutuste mju kasumile vi kahjumile ja omakapitalile. Selleks: a) ei pea (majandus)ksused mrama, milline olnuks perioodi kasum vi kahjum, kui asjaomased riskimuutujad olnuksid teistsugused. Selle asemel avalikustavad (majandus)ksused mju kasumile vi kahjumile ja omakapitalile bilansipeval, eeldades, nagu asjaomase riskimuutuja mistlikult vimalik muutus oleks toimunud bilansipeval ning seda oleks rakendatud sel peval olemas olnud riskidele avatustele. Niteks, kui (majandus)ksusel on aasta lpul muutuva intressimraga kohustis, avalikustab (majandus)ksus selle vimaliku mju kasumile vi kahjumile (s.o intressikulu) jooksval aastal, juhul kui intressimrad oleksid muutunud mistlikult vimalikul mral. ei nuta (majandus)ksuselt, et ta avalikustaks asjaomase riskimuutuja iga mistlikult vimaliku muutusvahemiku piires toimuda vinud muutuse mju kasumile vi kahjumile ja omakapitalile. Piisab, kui avalikustatakse muutuste vimalikud mjud mistlikult vimaliku muutusvahemiku lem- ja alampiiril.

b)

B19

Et mrata kindlaks, milline vib olla asjaomase riskimuutuja mistlikult vimalik muutus, arvestab (majandus)ksus: a) majanduskeskkondi, milles ta tegutseb. Mistlikult vimalik muutus ei tohi sisaldada vhetenolisi ega halvimaid vimalikke stsenaariume ega stressiteste. Pealegi kui aluseksoleva riskimuutuja muutumismr on stabiilne, ei pea (majandus)ksus muutma valitud mistlikult vimaliku riskimuutuja muutmismra. Oletame niteks, et intressimr on 5% ning (majandus)ksus mrab, et intressimra kikumine 50 baaspunkti on mistlikult vimalik. (Majandus)ksus avalikustab mju kasumile vi kahjumile ja omakapitalile, kui intressimr peaks judma tasemele 4,5% vi 5,5%. Jrgmisel perioodil tuseb intressimr tasemele 5,5%. (Majandus)ksus usub jtkuvalt, et intressimr vib kikuda 50 baaspunkti (s.o intressimra muutumismr on stabiilne). (Majandus)ksus avalikustab mju kasumile vi kahjumile ja omakapitalile, kui intressimr peaks judma tasemele 5% vi 6%. (Majandus)ksuselt ei nuta, et ta vaataks lbi oma hinnangu, et intressimr viks mistlikult kikuda 50 baaspunkti, v.a juhul kui on tendeid, et intressimrad on muutunud mrkimisvrselt kikuvamateks. ajavahemikku, mille raames ta hinnangut teeb. Sensitiivsusanals nitab mistlikult vimalikeks peetavate muutuste mju kuni ajani, mil (majandus)ksus avalikustab selle teabe uuesti, s.t tavaliselt kuni jrgmise aastaaruandeni.

b)

B20

Paragrahviga 41 lubatakse (majandus)ksusel kasutada sensitiivsusanalsi, mis peegeldab riskimuutujate omavahelisi sltuvusi, niteks ldise riskitaseme meetodit, kui ta kasutab seda analsi oma finantsriskide avatuse juhtimiseks. See kehtib ka juhul, kui selline meetod mdab vaid vimalikku kahjumit ega arvesta vimalikku kasumit. Selline (majandus)ksus vib tita paragrahvi 41 punkti a nudeid, avalikustades kasutatava ldise riskitaseme mudeli tbi (s.o kas mudel phineb Monte Carlo simulatsioonidel) ja selgituse, kuidas mudel ttab, ning peamised eeldused (s.o valdusaja ja usaldusnivoo). (Majandus)ksused vivad avalikustada ka varasema

492

ET - IFRS 7

vaatlusperioodi ning selle jooksul rakendatud kaalutegurid, selgituse, kuidas erinevaid vimalusi on arvutustes ksitletud ning milliseid kikumisi ja korrelatsioone (vi alternatiivina Monte Carlo tenosuse jaotuse simulatsioone) on kasutatud. B21 (Majandus)ksus esitab sensitiivsusanalsid kogu oma ritegevuse kohta, kuid vib esitada erinevate finantsinstrumentide liikide kohta erinevat tpi sensitiivsusanalsid.

Intressimra risk
B22 Intressimra risk tekib bilansis kajastatud intressi kandvatel finantsinstrumentidel (niteks laenudel, nuetel ja vljastatud vlakirjadel) ning mnedel bilansis kajastamata finantsinstrumentidel (niteks mnedel laenu andmise kohustustel).

Valuutarisk
B23 Valuutarisk (vi vlisvahetusrisk) tekib finantsinstrumentidel, mis on nomineeritud vlisvaluutas, s.o muus valuutas kui see, milles neid mdetakse. Kesoleva IFRS-i thenduses ei teki valuutariski finantsinstrumentidel, mis on mitterahalised ega (majandus)ksuse valuutas nomineeritud finantsinstrumentidel. Sensitiivsusanals avalikustatakse mrkimisvrne avatus. iga valuuta kohta, milles (majandus)ksusel on

B24

Muu hinnarisk
B25 Muu hinnarisk tekib finantsinstrumentidel niteks kaupade vi aktsiate hinnamuutuste tttu. Et tita paragrahvi 40 nudeid, vib (majandus)ksus avalikustada konkreetse aktsiaturu indeksi, kauba hinna vi muu riskimuutuja languse mju. Niteks kui (majandus)ksus annab lppvrtusgarantiisid, mis on finantsinstrumendid, avalikustab (majandus)ksus nende varade vrtuse suurenemise vi vhenemise, mille kohta garantii kehtib. Kaks nidet finantsinstrumentidest, mis tekitavad aktsiahinnariski, on a) muu (majandus)ksuse aktsiate omamine ja b) investeerimine usaldusfondi, mis hoiab oma investeeringuid omakapitaliinstrumentides. Muudeks nideteks oleks forward-lepingud ja optsioonid konkreetse koguse omakapitaliinstrumentide ostmiseks vi mmiseks ning vahetuslepingud (swapid), mis on indeksite kaudu seotud aktsiahindadega. Selliste finantsinstrumentide iglast vrtust mjutavad nende aluseks olevate omakapitaliinstrumentide turuhindade muutused. Koosklas paragrahvi 40 punktiga a avalikustatakse kasumi vi kahjumi sensitiivsus (mis tekib niteks instrumentidest, mis on liigitatud iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande, ning mgivalmis finantsvarade vrtuse langusest) eraldi omakapitali sensitiivsusest (mis tekib niteks mgivalmiks liigitatud instrumentidest). Finantsinstrumente, mida (majandus)ksus liigitab omakapitaliinstrumentideks, le ei mdeta. Nende instrumentide aktsiahinnarisk ei mjuta ei kasumit, kahjumit ega omakapitali. Jrelikult ei ole nende puhul sensitiivsusanalsi vaja.

B26

B27

B28

493

ET - IFRS 8

Rahvusvaheline finantsaruandlusstandard 8 Tegevussegmendid

Alusphimte
1 (Majandus)ksus avalikustab informatsiooni, mis vimaldab finantsaruannete kasutajatel hinnata (majandus)ksuse tegevuse olemust ja finantstulemusi ning majanduslikke keskkondi, milles (majandus)ksus tegutseb.

Rakendusala
2 Kesolevat IFRS-i rakendatakse: a) (majandus)ksuse eraldiseisvate finantsaruannete suhtes, kui: i) (majandus)ksuse vla- vi omakapitaliinstrumendid on avalikult kaubeldavad (kodu- vi vlismaisel brsil vi vabavahetusturul, sealhulgas kohalikel vi piirkondlikel turgudel); vi (majandus)ksus esitab oma finantsaruandeid vrtpaberikomisjonile vi muule jrelevalveorganile kskik millisesse klassi kuuluvate finantsinstrumentide emiteerimiseks avalikul turul vi on alustanud nende esitamist; ja

ii)

b)

kontserni konsolideeritud finantsaruannete suhtes, kui: i) emaettevtte vla- vi omakapitaliinstrumendid on avalikult kaubeldavad (kodu- vi vlismaisel brsil vi vabavahetusturul, sealhulgas kohalikel vi piirkondlikel turgudel); vi emaettevte esitab oma konsolideeritud finantsaruandeid vrtpaberikomisjonile vi muule jrelevalveorganile kskik millisesse klassi kuuluvate finantsinstrumentide emiteerimiseks avalikul turul vi on alustanud nende esitamist.

ii)

Kui (majandus)ksus, mis ei ole kohustatud rakendama kesolevat IFRS-i, soovib avaldada segmendiaruandlust, mis ei tida kesoleva IFRS-i nudeid, ei kirjelda ta seda segmendiaruandlusena. Kui finantsaruanne sisaldab nii kesoleva IFRS-i reguleerimisalasse kuuluva emaettevtte konsolideeritud finantsaruandeid kui ka emaettevtte konsolideerimata finantsaruandeid, on segmendiaruandluse esitamine kohustuslik ainult konsolideeritud finantsaruannetes.

Tegevussegmendid
5 Tegevussegment on (majandus)ksuse osa: a) b) mis oma majandustegevusega vib teenida tulusid ja kanda kulusid (sealhulgas tulusid ja kulusid, mis on seotud sama (majandus)ksuse teiste osadega slmitud tehingutega), mille tegevuse tulemused vaatab regulaarselt lbi (majandus)ksuse krgeim (ri)tegevust puudutavate otsuste langetaja, et vtta vastu otsuseid segmendile eraldatavate vahendite kohta ja hinnata segmendi tegevuse tulemusi, ja

494

ET - IFRS 8

c)

mille kohta on olemas eraldi finantsteave.

Tegevussegment vib tegeleda ka majandustegevusega, mille eest veel tulusid ei teenita, niteks alustavad tegevusalad vivad olla tegevussegmendid ka enne tulude teenimist. 6 (Majandus)ksuse iga osa ei pruugi olla tegevussegment ega moodustada osa tegevussegmendist. Tegevussegmendid ei ole niteks (majandus)ksuse peakontor vi mned teatava funktsiooniga osakonnad, mis ei teeni tulu vi teenivad (majandus)ksuse tuludest ebaolulise osa, mille tttu neid ei loeta tegevussegmentideks. Tegevussegmentidena ei ksitleta kesolevas IFRS-is ka (majandus)ksuse tsuhte lppemise jrgsete hvitiste programme. Terminiga krgeim (ri)tegevust puudutavate otsuste langetaja peetakse silmas funktsiooni, mitte tingimata konkreetse ametinimetusega juhti. See funktsioon seisneb vahendite eraldamises ja (majandus)ksuse tegevussegmentide tulemuste hindamises. Sageli on krgeim (ri)tegevust puudutavate otsuste langetaja ettevtte tegevdirektor vi tootmisjuht, kuid see vib niteks olla ka tegevdirektorite vi muude juhtide rhm. Paljude (majandus)ksuste puhul vib nende tegevussegmendid selgesti mratleda paragrahvis 5 kirjeldatud tegevussegmentide kolme omaduse phjal. (Majandus)ksus vib aga koostada aruandeid, milles (majandus)ksuse ritegevust on esitatud mitmesugusel viisil. Kui krgeim (ri)tegevust puudutavate otsuste langetaja kasutab mitut segmendiaruandluse komplekti, vivad segmentide jaotuse mrata (majandus)ksuse teised tegurid, sealhulgas iga segmendi majandustegevuse iseloom, nende eest vastutavate juhtide olemasolu ja direktoraadile esitatav informatsioon. Tegevussegmendil on ldjuhul segmendi juht, kes allub otseselt krgeimale (ri)tegevust puudutavate otsuste langetajale ja suhtleb temaga regulaarselt, et arutada segmendi tegevust, finantstulemusi, prognoose vi kavasid. Terminiga segmendi juht peetakse silmas funktsiooni, mitte tingimata konkreetse ametinimetusega juhti. Krgeim (ri)tegevust puudutavate otsuste langetaja vib mne tegevussegmendi puhul olla ka segmendi juht. ks juht vib olla mitme tegevussegmendi juht. Kui paragrahvis 5 nimetatud omaduste alusel on organisatsioonil kasutusel mitu erinevat segmendiaruandluse komplekti, kuid segmentide juhid vastutavad ainult he sellise komplekti eest, on tegevussegmentideks ainult see komplekt, mille eest vastutavad segmentide juhid. Paragrahvis 5 nimetatud omadusi vib olla ka kahel vi enamal osaliselt kattuval segmentide komplektil, mille eest juhid vastutavad. Sellist struktuuri nimetatakse vahetevahel maatriksorganisatsiooniks. Niteks teatavates (majandus)ksustes vastutavad mned juhid erinevate toodete ja teenuste eest kogu maailma ulatuses, kuid teised juhid vastutavad teatud geograafiliste piirkondade eest. Krgeim (ri)tegevust puudutavate otsuste langetaja vaatab mlema segmentide komplekti tegevustulemused regulaarselt lbi ja mlema kohta on kttesaadav eraldi finantsinformatsioon. Sellisel juhul mrab (majandus)ksus alusphimttest lhtudes, millist segmentide komplekti tuleb ksitada tegevussegmentidena.

10

Avalikustatavad segmendid
11 (Majandus)ksus esitab eraldi informatsiooni iga tegevussegmendi kohta, mis: a) b) on mratud kindlaks koosklas paragrahvidega 510 vi tuleneb kahe vi enama sellise segmendi summeerimisest koosklas paragrahviga 12 ja letab paragrahvis 13 nimetatud kvantitatiivseid kriteeriume

Paragrahvides 1419 on selgitatakse muid olukordi, mille puhul esitatakse tegevussegmendi kohta eraldi informatsiooni.

Summeerimiskriteeriumid
12 Sarnaste majandusnitajatega tegevussegmentidel on sageli pikemas perspektiivis sarnased finantstulemused. Niteks kui kahe tegevussegmendi majandusnitajad on sarnased, on ka nende keskmine brutokasum pikemas perspektiivis sarnane. Kaks vi rohkem tegevussegmenti vib

495

ET - IFRS 8

koondada heks tegevussegmendiks, kui nende summeerimine on koosklas kesoleva IFRS-i alusphimttega, kui segmentidel on sarnased majandusnitajad ja kui need on sarnased kikide jrgmiste omaduste poolest: a) b) c) d) e) toodete ja teenuste olemus; tootmisprotsesside olemus; nende toodete ja teenuste klientide tp vi klass; nende toodete mgi vi teenuste osutamise viis; ja kui see on rakendatav, regulatiivse keskkonna olemus, niteks pangandus, kindlustus vi kommunaalteenused.

Kvantitatiivsed kriteeriumid
13 (Majandus)ksus esitab eraldi informatsiooni iga tegevussegmendi kohta, mis letab kskik millist jrgmist kvantitatiivset kriteeriumi: a) segmendi deklareeritud tulu, mis hlmab nii mki vlistele klientidele kui ka segmentidevahelisi mke vi lekandeid, moodustab vhemalt 10% kikide tegevussegmentide sise- ja vlistulude kogusummast. segmendi deklareeritud kasumi vi kahjumi absoluutsumma moodustab vhemalt 10% i) kikide kahjumita ttanud tegevussegmentide kogukasumi ja ii) kikide kahjumiga ttanud tegevussegmentide deklareeritud kogukahjumi absoluutsummast. segmendi varad moodustavad vhemalt 10% kikide tegevussegmentide varade kogusummast.

b)

c)

Tegevussegmenti, mis htki nimetatud kvantitatiivset kriteeriumi ei leta, vib ksitada eraldi avalikustatavana, kui juhtkond leiab, et segmendi kohta informatsiooni avaldamine on finantsaruannete kasutajatele kasulik. 14 (Majandus)ksus vib summeerida informatsiooni kvantitatiivset kriteeriumi mitteletavate tegevussegmentide kohta ja avalikustada seda eraldi tegevussegmendina vaid juhul, kui summeeritud tegevussegmentidel on sarnased majandusnitajad ja nad vastavad enamasti paragrahvis 12 loetletud summeerimiskriteeriumitele. Kui tegevussegmentide poolt vlistelt klientidelt teenitud kogutulu moodustab vhem kui 75% (majandus)ksuse tulust, tuleb mratleda tiendavad avalikustatavad tegevussegmendid (isegi kui nad ei tida paragrahvis 13 toodud kriteeriume), kuni avalikustatavad segmendid hlmavad vhemalt 75% (majandus)ksuse tulust. Informatsioon muude ritegevuste ja tegevussegmentide kohta, mis ei ole avalikustatavad, summeeritakse ja avaldatakse kikide lejnud segmentide kategoorias eraldi teistest paragrahvis 28 nutavatest reguleerivatest kirjetest. Kikide lejnud segmentide kategooriasse kuuluvate segmentide tuluallikaid tuleb selgitada. Kui juhtkond peab eelmisel perioodil avalikustatud tegevussegmenti jtkuvalt oluliseks, esitatakse selle segmendi kohta informatsioon aruandeperioodil eraldi, isegi kui see ei tida enam paragrahvis 13 toodud avalikustamise kriteeriume. Kui tegevussegmenti ksitletakse kvantitatiivsete kriteeriumite phjal jooksval perioodil avalikustatava segmendina, esitatakse segmendi eelmise perioodi vrdlusandmed, et kajastada uut avalikustatavat segmenti eraldi segmendina, isegi kui see ei titnud eelmisel perioodil paragrahvis 13 toodud avalikustamiskriteeriume, vlja arvatud juhul, kui vajalik teave ei ole kttesaadav ja seda oleks liiga kulukas vlja arvestada. (Majandus)ksuse eraldi avalikustatavate segmentide arvu vib praktilistel kaalutlustel piirata, et informatsioon segmentide kohta ei muutuks liiga detailseks. Kuigi sellist tpset piiri ei ole kindlaks mratud, peaks (majandus)ksus otsustama, kas avalikustatavate segmentide arvu tuleks

15

16

17

18

19

496

ET - IFRS 8

piirata, kui koosklas paragrahvidega 1318 on avalikustatavate segmentide arv tusnud le kmne.

Avalikustamine
20 (Majandus)ksus peab avalikustama informatsiooni, mis vimaldaks finantsaruannete kasutajail hinnata (majandus)ksuse ritegevuse olemust ja finantstulemusi ning tegevuse majanduslikke keskkondi. Paragrahvis 20 toodud phimtte rakendamiseks avalikustab (majandus)ksus iga kasumiaruande perioodi kohta: a) b) paragrahvis 22 kirjeldatud ldinformatsiooni; avalikustatava segmendi kasumi vi kahjumi, sealhulgas avalikustatava segmendi kasumis vi kahjumis sisalduvate tulude ja kulude, segmendi varade, kohustiste ja mtmise aluste kohta, nagu on kirjeldatud paragrahvides 2327; ja segmentide tulude, kasumite vi kahjumite, varade ja kohustiste ja muude oluliste kirjete summa vrdluse (majandus)ksuse vastavate summadega, nagu on kirjeldatud paragrahvis 28.

21

c)

Avalikustatud segmentide bilansiliste nitajate vrdlus (majandus)ksuse bilansiliste nitajatega koostatakse kikide avalikustatud bilansipevade kohta. Informatsioon eelmiste perioodide kohta korrigeeritakse, nagu on kirjeldatud paragrahvides 29 ja 30.

ldinformatsioon
22 (Majandus)ksus avaldab jrgmise ldinformatsiooni: a) (majandus)ksuse avalikustatud segmentide, sealhulgas organisatsioonilise aluse kindlaksmramiseks kasutatud tegurid (niteks kas juhtkond on valinud struktuuri, lhtudes erinevustest toodetes ja teenustes, geograafilistest piirkondadest, regulatiivsetest keskkondadest vi kombineerides neid tegureid, ning kas tegevussegmente on summeeritud), ja toodete ja teenuste liikide kohta, millest iga avalikustatav segment teenib oma tulu.

b)

Informatsioon kasumi vi kahjumi, varade ja kohustiste kohta

23 (Majandus)ksus esitab iga avalikustatava segmendi kohta kasumi vi kahjumi ja varade summa nitajad. (Majandus)ksus esitab iga avalikustatava segmendi kohustiste summa, kui seda esitatakse regulaarselt krgeimale (ri)tegevust puudutavate otsuste langetajale. (Majandus)ksus esitab iga avalikustatava segmendi kohta ka jrgmise teabe, kui mratud summad sisalduvad krgeima (ri)tegevust puudutavate otsuste langetaja poolt lbi vaadatavas segmendi kasumiaruandes vi kui need esitatakse krgeimale (ri)tegevust puudutavate otsuste langetajale regulaarselt muul viisil, isegi kui neid ei kajastata segmendi kasumiaruandes: a) b) c) d) e) ettevttevlistelt klientidelt teenitud tulu; tulu tehingutest sama (majandus)ksuse teiste tegevussegmentidega; intressitulu; intressikulu; kulum ja amortisatsioon;

497

ET - IFRS 8

f) g) h) i)

olulised tulu- ja kulukirjed, mis avalikustatakse IAS 1-e Finantsaruannete esitamine paragrahvi 86 kohaselt; (majandus)ksuse kasum vi kahjum osalustelt sidus- ja hisettevtetes kapitaliosaluse meetodil; tulumaksukulu vi -tulu ja muud olulised mitterahalised kirjed peale kulumi ja amortisatsiooni.

(Majandus)ksus esitab iga avalikustatava segmendi intressitulu eraldi intressikulust, vlja arvatud juhul, kui intressitulu moodustab enamiku segmendi tulust ja kui krgeim (ri)tegevust puudutavate otsuste langetaja hindab segmendi tegevuse tulemusi ja vtab vastu otsuseid segmendile eraldatavate vahendite kohta eelkige puhta intressitulu phjal. Sellisel juhul vib (majandus)ksus esitada knealuse segmendi intressitulu prast intressikulu mahaarvamist netosummana ja avalikustada selle asjaolu. 24 (Majandus)ksus esitab iga avalikustatava segmendi varade kohta ka jrgmise informatsiooni, kui need summad sisalduvad (majandus)ksuse tegevuse le otsuseid vastu vtva juhi poolt lbi vaadatavas segmendi varade nitajas vi kui need esitatakse krgeimale (ri)tegevust puudutavate otsuste langetajale regulaarselt muul viisil, isegi kui neid ei kajastata segmendi varade nitajas: a) b) kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringud sidus- ja hisettevtetesse; ja soetusvljaminekud phivaradesse 50 , vlja arvatud finantsinstrumentidesse, edasilkkunud tulumaksuvarasse, tsuhte lppemise jrgsetesse hvitistesse (vt IAS 19-e Hvitised ttajatele paragrahvid 5458) ja kindlustuslepingutest tulenevatesse igustesse.

Mtmine
25 Segmendi iga avalikustatava kirje summaks on nitaja, mis esitatakse krgeimale (ri)tegevust puudutavate otsuste langetajale otsuste vastuvtmiseks vahendite eraldamiseks segmendile ja segmendi tegevuse tulemuste hindamiseks. (Majandus)ksuse finantsaruannete koostamisel tehtud korrigeerimised ja elimineerimised ning tulude, kulude ja kasude vi kahjude eraldamised vetakse avalikustatava segmendi kasumi vi kahjumi kindlaksmramisel arvesse vaid juhul, kui need sisalduvad segmendi kasumi vi kahjumi nitajas, mida kasutab krgeim (ri)tegevust puudutavate otsuste langetaja. Samuti esitatakse selle segmendi kohta ainult need varad ja kohustised, mis sisalduvad segmendi varade ja kohustiste nitajas, mida kasutab krgeim (ri)tegevust puudutavate otsuste langetaja. Avalikustatava segmendi kasumisse vi kahjumisse vi varadesse vi kohustistesse eraldatakse summasid mistlikul alusel. Kui krgeim (ri)tegevust puudutavate otsuste langetaja kasutab segmendi tegevuse tulemuste hindamiseks ja vahendite jaotuse le otsustamiseks ainult hte tegevussegmendi kasumi vi kahjumi vi segmendi varade vi kohustiste nitajat, esitatakse segmendi kasumiaruanne vi varad ja kohustised nende nitajatega. Kui krgeim (ri)tegevust puudutavate otsuste langetaja kasutab mitut tegevussegmendi kasumiaruande vi segmendi varade vi kohustiste nitajat, esitatakse nitajad, mis mratakse juhtkonna arvates koosklas mtmisphimtetega, mis on kige lhedasemad vastavate summade mtmisele (majandus)ksuse finantsaruannetes. (Majandus)ksus esitab iga avalikustatava segmendi kasumi vi kahjumi vi varade vi kohustiste mtmise kohta selgituse. (Majandus)ksus esitab vhemalt jrgmise informatsiooni: a) b) avalikustatavate segmentide vaheliste tehingute arvestuse alus. erinevused avalikustatud segmentide kasumi vi kahjumi ja (majandus)ksuse kasumi vi kahjumi (enne tulumaksukulu vi tulu ja lpetatud tegevustest tulenevat kasumit vi kahjumit) mtmisel (kui see ei ilmne paragrahvis 28 kirjeldatud vrdlusest). Nende

26

27

50

Kui varad on liigitatud likviidsuse jrgi, loetakse phivaradeks varad, mis kaetakse eelduste kohaselt rohkem kui kaheteistkmne kuu jooksul alates bilansipevast.

498

ET - IFRS 8

erinevuste hulka vivad kuuluda arvestusphimtted ja meetodid ldkulude jaotamiseks, mis on vajalikud segmendiaruandlusest arusaamiseks c) erinevused avalikustatavate segmentide varade ja (majandus)ksuse varade mtmisel (kui see ei ilmne paragrahvis 28 kirjeldatud vrdlusest). Nende erinevuste hulka vivad kuuluda arvestusphimtted ja meetodid hiselt kasutatud varade jaotamiseks, mis on vajalikud segmendiaruandlusest arusaamiseks. erinevused avalikustatavate segmentide kohustiste ja (majandus)ksuse kohustiste mtmisel (kui see ei ilmne paragrahvis 28 kirjeldatud vrdlusest). Nende erinevuste hulka vivad kuuluda arvestusphimtted ja meetodid hiselt kasutatud kohustiste jaotamiseks, mis on vajalikud segmendiaruandlusest arusaamiseks. muudatused varasematel perioodidel kasutatud mtmismeetodites, millega mrati kindlaks avalikustatud segmendi kasum vi kahjum, ning nende muudatuste vimalik mju segmendi kasumile vi kahjumile. avalikustatud segmentidele tehtud asmmeetriliste jaotuste olemus ja mju. (Majandus)ksus vib niteks jaotada segmendile kulumit, jaotamata sellele segmendile kulumiga seotud amortiseeritavaid varasid.

d)

e)

f)

Vrdlused
28 (Majandus)ksus esitab jrgnevad vrdlused: a) b) avalikustatud segmentide tulude kogusumma vrreldes (majandus)ksuse tuluga. avalikustatud segmentide kasumi vi kahjumi vrreldes (majandus)ksuse kasumi vi kahjumiga enne tulumaksukulu (-tulu) ja kasumit vi kahjumit lpetatud tegevusvaldkondadest. Kui aga (majandus)ksus eraldab avalikustatud segmentidele selliseid kirjeid nagu maksukulu (-tulu), vib (majandus)ksus esitada segmentide kasumi vi kahjumi nitajate kogusummad vrdlevalt (majandus)ksuse kasumi vi kahjumiga prast neid kirjeid. avalikustatud segmentide varade kogusumma vrreldes (majandus)ksuse varadega. avalikustatud segmentide kohustiste kogusumma vrreldes (majandus)ksuse kohustistega, kui segmendi kohustisi esitatakse koosklas paragrahviga 23. avalikustatud segmentide kikide lejnud oluliste avalikustatud kogusummad vrreldes (majandus)ksuse vastavate summadega. nitajate

c) d) e)

Kik olulised vrdlevalt esitatavad summad mratletakse ja kirjeldatakse eraldi. Niteks mratletakse ja kirjeldatakse eraldi iga arvestusphimtte erinevustest tulenev olulise korrigeerimise summa, mis on vajalik avalikustatud segmendi kasumi vi kahjumi vrdlemiseks (majandus)ksuse kasumi vi kahjumiga.

Varem esitatud teabe korrigeerimine

29 Kui (majandus)ksus muudab oma sisemist organisatsioonilist struktuuri selliselt, et (majandus)ksuse avalikustatavate segmentide koosseis selle tagajrjel muutub, esitatakse vastav korrigeeritud informatsioon ka varasemate, sealhulgas vahepealsete perioodide kohta, vlja arvatud juhul, kui see teave ei ole kttesaadav ja kui seda oleks liiga kulukas vlja arvestada. Iga avalikustatava nitaja puhul mratakse eraldi kindlaks, kas see teave on kttesaadav ja kas selle vljattamine ei ole liiga kulukas. Prast muudatuse tegemist avalikustatavate segmentide koosseisus avaldab (majandus)ksus, kas ta on esitanud segmendiaruandluse vastavad nitajad ka varasemate perioodide kohta. Kui (majandus)ksus muudab oma sisemist organisatsioonilist struktuuri selliselt, et (majandus)ksuse avalikustatavate segmentide koosseis selle tagajrjel muutub, ja kui selle muudatuse tulemusena segmendiaruandlust varasemate, sealhulgas vahepealsete perioodide kohta

30

499

ET - IFRS 8

korrigeerituna ei esitata, esitab (majandus)ksus muudatuse aastal segmendiaruande jooksva perioodi kohta nii vana kui ka uue arvestusphimtte kohaselt, vlja arvatud juhul, kui see teave ei ole kttesaadav ja seda oleks liiga kulukas vlja arvestada.

Kogu (majandus)ksuse kohta esitatav teave

31 Paragrahve 3234 rakendatakse kikide (majandus)ksuste suhtes, mille suhtes rakendatakse kesolevat IFRS-i, sealhulgas (majandus)ksuste kohta, millel on ainult ks avalikustatav segment. Mne (majandus)ksuse ritegevus ei ole korraldatud toodete ja teenuste vi geograafiliste tegevuspiirkondade vaheliste erinevuste alusel. Sellise (majandus)ksuse avalikustatavad segmendid vivad esitada tulusid, mida on saadud mitmesuguste sisuliselt erinevate toodete ja teenuste pakkumisest vi siis vivad selle (majandus)ksuse mitu avalikustatavat segmenti pakkuda sisuliselt samu tooteid ja teenuseid. Samuti vivad (majandus)ksuse avalikustatavad segmendid omada varasid erinevates geograafilistes piirkondades ja esitada tulusid, mida on teenitud eri geograafilistes piirkondades asuvatelt klientidelt, vi siis vivad selle (majandus)ksuse mitu avalikustatavat segmenti tegutseda samas geograafilises piirkonnas. Paragrahvides 3234 nutav informatsioon esitatakse ainult juhul, kui seda ei esitata segmendiaruandluses vastavuses kesoleva IFRS-ga.

Teave toodete ja teenuste kohta

32 (Majandus)ksus esitab iga toote ja teenuse vi iga sarnaste toodete ja teenuste rhma kohta (majandus)ksuse vlistelt klientidelt teenitud tulud, vlja arvatud juhul, kui vajalik teave ei ole kttesaadav ja kui seda oleks liiga kulukas vlja arvestada ning see asjaolu avalikustatakse. Esitatavad tulud phinevad finantsinformatsioonil, mida kasutatakse (majandus)ksuse finantsaruannete koostamisel.

Teave geograafiliste piirkondade kohta

33 (Majandus)ksus esitab jrgmise geograafilise informatsiooni, vlja arvatud juhul, kui see ei ole kttesaadav ja seda oleks liiga kulukas vlja arvestada: a) (majandus)ksuse vlistelt klientidelt teenitud tulud i) (majandus)ksuse asukohariigist ja ii) kokku kikidest vlisriikidest, kus (majandus)ksus teenis tulusid. Kui teatava vlisriigi (majandus)ksuse vlistelt klientidelt teenitud tulud on olulised, esitatakse need tulud eraldi. (Majandus)ksus esitab (majandus)ksuse vlistelt klientidelt teenitavate tulude riikidele jaotamise aluse. phivarad, 51 vlja arvatud finantsinstrumendid, edasilkkunud tulumaksu varad, tsuhte lppemise jrgsed hvitised ja kindlustuslepingutest tulenevad igused i) (majandus)ksuse asukohariigis ja ii) kokku kikides vlisriikides, kus (majandus)ksusel on varasid. Kui teatavas vlisriigis asuvad varad on olulised, esitatakse need varad eraldi.

b)

Esitatavad summad phinevad finantsinformatsioonil, mida kasutatakse (majandus)ksuse finantsaruannete koostamiseks. Kui vajalik informatsioon ei ole kttesaadav ja kui seda oleks liiga kulukas vlja arvestada, avalikustatakse see asjaolu. (Majandus)ksus vib esitada lisaks kesolevas paragrahvis nutavale teabele geograafilise teabe vahesummad riikide rhmade kohta.

Teave thtsamate klientide kohta

34 (Majandus)ksus esitab teabe oma thtsamatest klientidest sltumise mra kohta. Kui he (majandus)ksuse vlise kliendiga slmitud tehingutelt teenitav tulu moodustab vhemalt 10%

51

Kui varad on liigitatud likviidsuse jrgi, loetakse phivaradeks varad, mis kaetakse eelduste kohaselt rohkem kui kaheteistkmne kuu jooksul alates bilansipevast.

500

ET - IFRS 8

(majandus)ksuse tuludest, avalikustab (majandus)ksus selle asjaolu, igalt selliselt kliendilt teenitud kogutulu ning neid tulusid avaldava segmendi vi avaldatavate segmentide nimed. (Majandus)ksus ei pea avalikustama olulise kliendi nime ega igas segmendis sellelt kliendilt teenitud tulude summasid. Kesoleva IFRS-i thenduses ksitletakse he kliendina (majandus)ksuste rhma, mis on aruandvale (majandus)ksusele teadaolevalt htse juhtimise all, samuti valitsust (riiklik, osariigi, provintsi, territooriumi, kohalikke vi vlisriigi) ja (majandus)ksusi, kes on aruandvale (majandus)ksusele teadaolevalt selle valitsuse juhtimise all.

leminek ja justumine
35 (Majandus)ksus rakendab kesolevat IFRS-i 1. jaanuaril 2009 algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat IFRS-i enne 1. jaanuari 2009 algavate aruandeaastate suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. Segmendiaruandlus eelmiste aastate kohta, mis esitatakse vrdlevalt esimese rakendamisaasta suhtes, esitatakse korrigeerituna kesoleva IFRS-i nuete kohaselt, vlja arvatud juhul, kui vajalik teave ei ole kttesaadav ja kui seda oleks liiga kulukas vlja arvestada.

36

IAS 14 kehtetuks tunnistamine

37 Kesolev IFRS asendab IAS 14-e Segmendiaruandlus.

501

ET - IFRS 8

Lisa A Termini mratlus

Kesolev lisa on IFRS-i lahutamatu osa. tegevussegment Tegevussegment on (majandus)ksuse osa: a) b) mis oma majandustegevusega vib teenida tulusid ja kanda kulusid (sealhulgas tulusid ja kulusid, mis on seotud sama (majandus)ksuse teiste osadega slmitud tehingutega), mille tegevuse tulemused vaatab regulaarselt lbi (majandus)ksuse krgeim (ri)tegevust puudutavate otsuste langetaja, et vtta vastu otsuseid segmendile eraldatavate vahendite kohta ja hinnata segmendi tegevuse tulemusi, ja mille kohta on olemas eraldi finantsteave.

c)

502

ET IFRIC 1

Tlgendus IFRIC 1 Muutused olemasolevates eemaldamis-, taastamis- ning sarnastes kohustistes

Viited
IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2003) IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead IAS 16 Materiaalsed phivarad (parandatud 2003) IAS 23 Laenukasutuse kulutused IAS 36 Vara vrtuse langus (parandatud 2004) IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad

Taust
1 Paljudel (majandus)ksustel on kohustus materiaalse phivara objekte demonteerida, eemaldada ning taastada. Kesolevas tlgenduses on knealused kohustused nimetatud eemaldamis-, taastamis- ning sarnasteks kohustisteks. IAS 16-e kohaselt sisaldab materiaalse phivara objekti maksumus selle demonteerimise ja eemaldamise ning asukoha taastamise maksumuse esialgset hinnangut, kusjuures kohustus tekib (majandus)ksuse jaoks kas siis, kui objekt on omandatud vi selle tagajrjel, et objekti on konkreetse perioodi vltel kasutatud muudel eesmrkidel kui varude tootmiseks sellel perioodil. IAS 37 sisaldab nudeid selle kohta, kuidas mta eemaldamis-, taastamis- ning sarnaseid kohustisi. Kesolev tlgendus annab juhtnre selle kohta, kuidas kajastada mju, mis on seotud olemasolevate eemaldamis-, taastamis- ning sarnaste kohustiste mtmisest tulenevate muutustega.

Rakendusala
2 Kesolevat tlgendust rakendatakse kigi olemasolevate eemaldamis-, taastamis- ning sarnaste kohustiste muutuste osas eeldusel, et need kohustised on: a) b) kajastatud materiaalse phivara objekti maksumuse osana koosklas IAS 16-ga; ja kajastatud kohustisena koosklas IAS 37-ga.

Eemaldamis-, taastamis- ning sarnane kohustis vib eksisteerida niteks tehase eemaldamiseks, keskkonnakahjustuse likvideerimiseks hankivas tstuses vi seadmete eemaldamiseks.

Ksimus
3 Kesolev tlgendus ksitleb seda, kuidas tuleks kajastada jrgmiste sndmuste, mis muudavad eksisteerivate eemaldamis-, taastamis- ning sarnaste kohustiste mtmistulemust, mju: a) muutused tenolises majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vhenemises (niteks rahavoos) knealuse kohustuse titmisel;

503

ET IFRIC 1

b) c)

muutused IAS 37 paragrahvis 47 mratletud turu-phises diskontomras (see hlmab muutusi raha hetkevrtuses ja kohustise spetsiifilistes riskides); ja suurenemine, mis peegeldab aja mdumist (samuti diskonto thistamist).

Konsensus
4 Muutused eksisteerivate eemaldamis-, taastamis- ning sarnastes kohustistes, mis on tingitud kas ajastuse vi kohustuse titmiseks vajaliku majanduslikku kasu vljendavate ressursside vhenemisest vi diskontomra muutusest, tuleb arvestada koosklas jrgnevate paragrahvidega 57. Kui seonduva vara kajastamisel on kasutatud soetusmaksumuse meetodit: a) b) vttes arvesse punkti b tuleb muutused kohustises liita vi maha arvata seonduva vara soetusmaksumusest aruandeperioodil. summa, mis arvatakse maha vara soetusmaksumusest, ei tohi letada tema bilansilist (jk)maksumust. Kui kohustise vhendamine letab vara bilansilise (jk)maksumuse, tuleb lejk koheselt kajastada kasumiaruandes. kui korrigeerimise tulemusena vara maksumus suureneb, kaalub (majandus)ksus, kas vib tegemist olla indikatsiooniga, et vara uus bilansiline (jk)maksumus ei ole ties mahus kaetav. Kui selline indikatsioon on olemas, kontrollib (majandus)ksus vara vrtuse langust hinnates selle kaetavat vrtust ning kajastama kahjumi vrtuse langusest koosklas IAS 36-ga.

c)

Kui seonduva vara kajastamisel on kasutatud mberhindluse mudelit: a) muutused kohustises muudavad selle vara osas eelnevalt kajastatud mberhindluse reservi suurenemist vi vhenemist jrgnevalt: i) kohustise vhenemist kajastatakse (vttes arvesse punkti b) otse omakapitalis kajastatud mberhindluse reservi suurenemisena, vlja arvatud ulatuses, mis thistab selle vara osas eelnevalt kasumiaruandes kajastatud mberhindamisest tuleneva vrtuse vhenemise, mis tuleb kajastada kasumiaruandes; kohustise suurenemine kajastatakse kasumiaruandes, vlja arvatud ulatuses, mis vastab konkreetse vara osas eksisteeriva mberhindluse reservi jgile, mis kajastatakse otse omakapitalis kajastatud mberhindluse reservi vhendamisena.

ii)

b)

juhul, kui kohustise vhenemine letab vara bilansilist (jk)maksumust, mis oleks varal olnud siis, kui seda oleks kajastatud soetusmaksumuse meetodil, kajastatakse letav osa koheselt kasumiaruandes. muutus kohustises on indikaatoriks, et vara tuleks mber hinnata tagamaks, et bilansiline (jk)maksumus ei erine oluliselt sellest, mis oleks varal bilansikuupeval iglast vrtust kasutades. Kik sellised mberhindlused tuleb arvesse vtta mratlemaks kasumiaruandes ja omakapitalis punkti a alusel kajastatud summasid. Kui mberhindamine on vajalik, hinnatakse mber kik seda liiki varad. IAS 1-s nutakse omakapitali muutuste aruandes kikide otse omakapitalis kajastatud tulude ja kulude avalikustamist. Sellest nudest kinni pidades avalikustatakse kohustise muutumisest tulenev muutus mberhindluse reservis eraldi.

c)

d)

Vara korrigeeritud amortiseeritav maksumus amortiseeritakse vara kasuliku eluea jooksul. Seega tuleb seonduva vara kasuliku eluea lppedes kik hilisemad muutused kohustises kajastada nende ilmnemisel kasumiaruandes. See kehtib nii soetusmaksumuse meetodi kui ka mberhindluse mudeli puhul. Perioodilist diskonto thistamist tuleb tekkephiselt kajastada kasumiaruandes finantskuluna. Kapitaliseerimise alternatiivksitlus koosklas IAS 23-ga ei ole lubatud.

504

ET IFRIC 1

Justumiskuupev
9 (Majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust 1. septembrist 2004 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab tlgendust enne 1. septembrit 2004 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

leminek
10 Arvestusmeetodite muutused kajastatakse koosklas arvestushinnangute muutused ja vead nuetega.52 IAS 8-ga Arvestusphimtted,

52

Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust perioodi suhtes, mis algab enne 1. jaanuari 2005, jrgib (majandus)ksus IAS 8 varasemat versiooni, mis kandis nimetust Perioodi puhaskasum vi -kahjum, rngad vead ja muutused arvestusmeetodites, nudeid, vlja arvatud juhul, kui (majandus)ksus on varasemal perioodil rakendanud selle standardi muudetud versiooni.

505

ET - IFRIC 2

Tlgendus IFRIC 2 Liikmete osad histulistes (majandus)ksustes ja sarnased instrumendid

Viited
IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine (parandatud 2003)53 IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine (parandatud 2003)

Taust
1 histud ja muud sarnased (majandus)ksused on moodustatud isikute rhmade poolt, et rahuldada hiseid majanduslikke vi sotsiaalseid vajadusi. Siseriiklikud seadused defineerivad tavaliselt histut hendusena, mis pab kaasa aidata oma liikmete majanduslikule edenemisele hise ritegevuse kaudu (omaabi phimte). Liikmete osalust histus kutsutakse sageli liikmete osadeks vi muuks taoliseks ja kesolevas tekstis nimetatakse neid edaspidi liikmete osadeks.

IAS 32 kehtestab phimtted finantsinstrumentide liigitamiseks finantskohustisteks vi

omakapitaliks. Muuhulgas rakendatakse neid phimtteid tagasimdavate instrumentide, mis vimaldavad instrumendi valdajal neid emiteerijale raha vi muude finantsinstrumentide eest tagasi ma, liigitamisel. Nimetatud phimtteid on keeruline rakendada liikmete osadele histulistes rahvusvaheliste (majandus)ksustes ja sarnastele instrumentidele. Mned raamatupidamisstandardite nukogu liikmed on palunud abi, et mista, kuidas rakendatakse IAS 32 phimtteid liikmete osadele ja sarnastele instrumentidele, millel on teatud tunnused, ja asjaolude kohta, mil sellised tunnused mjutavad liigitamist kohustisteks vi omakapitaliks.

Rakendusala
3 Kesolevat tlgendust rakendatakse IAS 32 rakendusalasse kuuluvate finantsinstrumentide suhtes, sealhulgas histuliste (majandus)ksuste liikmetele emiteeritud finantsinstrumentide suhtes, mis tendavad liikmete osalust (majandus)ksuses. Kesolevat tlgendust ei rakendata finantsinstrumentide suhtes, mida arveldatakse vi saab arveldada (majandus)ksuse enda omakapitaliinstrumendiga.

Phiksimus
4 Paljudel finantsinstrumentidel, sealhulgas liikmete osadel on omakapitali tunnused, kaasa arvatud hleigus ja igus osaleda dividendide vljamaksmisel. Mned finantsinstrumendid annavad valdajale iguse nuda tagasiostmist raha vi muu finantsvara eest, kuid vivad sisaldada piiranguid finantsinstrumentide tagasiostmise teostamise suhtes. Kuidas tuleks neid tagasiostmise tingimusi hinnata otsustamisel, kas finantsinstrumendid tuleks liigitada kohustisteks vi omakapitaliks?

53

2005. aasta augustis muudeti IAS 32 nimetus IAS 32-ks Finantsinstrumendid: avalikustamine.

506

ET - IFRIC 2

Konsensus
5

Finantsinstrumentide (sealhulgas histuliste (majandus)ksuste liikmete osade) valdaja lepinguphised igused taotleda tagasiostmist ei phjusta iseenesest finantsinstrumentide Pigem peab (majandus)ksus kaaluma kiki liigitamist finantskohustiseks. finantsinstrumentidega seotud tingimusi, otsustamaks, kas liigitada seda finantskohustiseks vi omakapitaliks. Need tingimused sisaldavad liigitamise kuupeval kehtivaid asjakohaseid
kohalikke seadusi, jrelevalveorganit ja (majandus)ksuse phikirja, kuid ei sisalda nende seaduste, jrelevalveorgani ja phikirja eeldatavaid tulevasi muudatusi.

Liikmete osad, mida liigitataks omakapitaliks, kui liikmetel ei oleks igust nuda nende tagasiostmist, on omakapital, kui esineb kskik kumb paragrahvides 7 ja 8 kirjeldatud tingimustest. Nudmiseni hoiused, sealhulgas jooksevkontod, hoiukontod ja sarnased lepingud, mis tekivad liikmete tegutsemisel klientidena, on (majandus)ksuse finantskohustised. Liikmete osad on omakapital, kui (majandus)ksusel on tingimusteta igus keelduda liikmete osade tagasiostmisest. Kohalik seadus, jrelevalveorgan vi (majandus)ksuse phikiri vib kehtestada liikmete osade

7 8

tagasiostmisele erinevat liiki keelde, niteks tingimusteta keelde vi likviidsuse kriteeriumidel phinevaid keelde. Kui tagasiostmine on tingimusteta keelatud kohaliku seaduse,
jrelevalveorgani vi (majandus)ksuse phikirjaga, on liikmete osad omakapital. Kuid kohaliku seaduse, jrelevalveorgani vi (majandus)ksuse phikirja stted, mis keelavad tagasiostmise ainult teatud tingimuste, niteks likviidsuspiirangute, titmise (vi mittetitmise) korral, ei thenda veel, et liikmete osad on omakapital. 9 Tingimusteta keeld vib olla absoluutne selles mttes, et kik tagasiostmised on keelatud. Tingimusteta keeld vib olla osaline selles mttes, et see keelab liikmete osade tagasiostmise, kui tagasiostmine phjustaks liikmete osade arvu vi liikmete osade arvelt sissemakstud omakapitali summa langemise allapoole teatud taset. Liikmete osad, mis ei kuulu tagasiostmise keelu alla, on kohustised, kui (majandus)ksusel ei ole tingimusteta igust keelduda tagasiostmisest vastavalt paragrahvile 7. Mnedel juhtudel vib aja jooksul muutuda osade arv vi sissemakstud omakapitali summa, mille suhtes kehtib tagasiostmise keeld. Selline tagasiostmise keelu muutumine tingib finantskohustiste ja omakapitali vahelise lekande.

10

Esmasel kajastamisel kajastab (majandus)ksus oma tagasiostetavat finantskohustist iglases vrtuses. Liikmete tagasiostmise tunnusega osade puhul kajastab (majandus)ksus tagasiostetava
finantskohustise iglase vrtuse mitte madalamana maksimumsummast, mis kuulub tasumisele tema phikirja vi rakendatava seaduse tagasiostmise stete kohaselt, diskonteerituna alates esimesest pevast, mil selle summa tasumist vidakse nuda (vt nide 3).

11

IAS 32 paragrahvis 35 toodud nuete kohaselt kajastatakse omakapitaliinstrumentide valdajatele tehtavaid vljamakseid otse omakapitalis, millest on maha arvatud mis tahes tulumaksu summad. Intress, dividendid ja muud maksed, mis on seotud finantskohustisteks liigitatud finantsinstrumentidega, on kulud, olenemata sellest, kas neid makstud summasid nimetatakse
juriidiliselt dividendideks, intressiks vi muul viisil. Konsensuse lahutamatuks osaks olevas lisas esitatakse niteid kesoleva konsensuse rakendamise kohta.

12

Avalikustamine
13 Kui tagasiostmise keelu muutus tingib finantskohustiste ja omakapitali vahelise lekande, siis avalikustab (majandus)ksus eraldi lekande summa, aja ja phjuse.

507

ET - IFRIC 2

Justumiskuupev
14 Kesoleva tlgenduse justumiskuupev ja leminekunuded on samad kui IAS 32 (parandatud 2003) puhul. (Majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeperioodide suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab seda tlgendust enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. Kesolevat tlgendust rakendatakse tagasiulatuvalt.

508

ET IFRIC 2

Lisa Nited konsensuse rakendamise kohta

Kesolev lisa on Tlgenduse lahutamatu osa. A1 Kesolevas lisas esitatakse seitse nidet IFRIC-i konsensuse rakendamise kohta. Nited ei kujuta endast ammendavat loetelu; muud faktide variatsioonid on vimalikud. Iga nite puhul eeldatakse, et ei ole muid tingimusi peale nite faktides esitatute, mis nuaksid finantsinstrumendi liigitamist finantskohustiseks.

Tingimusteta igus keelduda tagasiostmisest (paragrahv 7) Nide 1

Faktid
A2 (Majandus)ksuse phikirjas stestatakse, et tagasiostmine on ainuksi (majandus)ksuse otsustada. Phikiri ei ne ette selle iguse edasist tpsustamist ega piiramist. Oma varasemas tegevuses ei ole (majandus)ksus mitte kunagi keeldunud oma liikmete osade tagasiostmisest, kuigi valitsemisorganil on igus seda teha.

Liigitus
A3 (Majandus)ksusel on tingimusteta igus keelduda tagasiostmisest ja liikmete osad on omakapital. IAS 32-s kehtestatakse liigitamise phimtted, mis phinevad finantsinstrumendi tingimustel ja stestatakse, et varem tehtud mittekohustuslikud maksed vi kavatsus neid teha ei tingi kohustiseks liigitamist. IAS 32 paragrahvis AG26 stestatakse:
Kui eelisaktsiad on mittetagasiostetavad, on asjakohane liigitus sltuv teistest nendega seotud igustest. Liigitus phineb lepingujrgse kokkuleppe sisu hindamisel ja finantskohustise ning omakapitaliinstrumendi mistetel. Kui vljamaksed kumulatiivsete vi mittekumulatiivsete eelisaktsiate omanikele on emitendi otsustada, on aktsiad omakapitaliinstrumendid. Eelisaktsia liigitust omakapitaliinstrumendiks vi finantskohustiseks ei mjuta niteks alljrgnevad asjaolud: a) b) c) minevikus tehtud vljamaksed; kavatsus teha tulevikus vljamakseid; vimalik negatiivne mju emitendi lihtaktsiate hinnale juhul, kui vljamakseid ei tehta (kuna lihtaktsiate dividendide makseid piiratakse juhul, kui eelisaktsiatele ei maksta dividende); emitendi reservide maht; emitendi ootused perioodi kasumi vi kahjumi suhtes; vi emitendi vimelisus vi vimetus perioodi kasumi vi kahjumi suurust mjutada.

d) e) f)

509

ET IFRIC 2

Nide 2
Faktid
A4 (Majandus)ksuse phikirjas stestatakse, et tagasiostmine on ainuksi (majandus)ksuse otsustada. Kuid phikirjas stestatakse ka, et tagasiostmise heakskiitmine toimub automaatselt, vlja arvatud juhul, kui (majandus)ksus ei suuda teha vljamakseid, rikkumata sealjuures kohalikke likviidsust vi reserve ksitlevaid mruseid.

Liigitus
A5 (Majandus)ksusel ei ole tingimusteta igust keelduda tagasiostmisest ja liikmete osad on finantskohustis. Eespool kirjeldatud piirangud phinevad (majandus)ksuse suutlikkusel arveldada oma kohustist. Need piiravad tagasiostmist ainult siis, kui likviidsuse vi reservi nuded ei ole tidetud ja ka sel juhul ainult seni, kuni need on tidetud. Seetttu IAS 32-s kehtestatud phimtete kohaselt ei tingi need finantsinstrumendi liigitamist omakapitaliks. IAS 32 paragrahvis AG25 stestatakse:
Eelisaktsiaid saab emiteerida mitmesuguste igustega. Mramisel, kas eelisaktsia on finantskohustis vi omakapitaliinstrument, hindab emitent aktsiaga seotud igusi, et mrata kindlaks kas tas esineb finantskohustise philisi tunnusomadusi. Niteks sisaldab eelisaktsia, mis mrab lunastamise kindlal kuupeval vi annab aktsiaomanikule selle mgi optsiooni, finantskohustist, sest emitendil on kohustus anda aktsia finantsvara aktsiaomanikule. Emitendi vimalik suutmatus tita kohustust eelisaktsia tagasiostmiseks, kas rahaliste vahendite nappuse, seaduse nuete vi ebapiisava kasumi vi reservide tttu, ei thista seda kohustust. [Rhuasetus lisatud]

Tagasiostmise keelud (paragrahvid 8 and 9) Nide 3

Faktid
A6 histuline (majandus)ksus on varem erinevatel kuupevadel ja erinevates summades emiteerinud oma liikmetele osasid jrgnevalt: a) b) 1. jaanuaril 20X1 100 000 osa, igaks vrtusega 10 valuutahikut (V) (1 000 000 Vd); 1. jaanuaril 20X2 100 000 osa, igaks vrtusega 20 V-d (veel 2 000 000 V-d, nii et vljalastud osad kokku on 3 000 000 V-d).

Osad on nudmisel tagasiostetavad summa eest, mille eest nad emiteeriti. A7 (Majandus)ksuse phikirjas stestatakse, et kumulatiivsed tagasiostmised ei tohi letada 20 protsenti tema liikmete kunagi kibel olnud osade suurimast arvust. 31. detsembril 20X2 on (majandus)ksusel 200 000 kibel olevat osa, mis on liikmete kunagi kibel olnud osade suurim arv ja htki osa pole kunagi tagasi ostetud. 1. jaanuaril 20X3 teeb ksus oma phikirja muudatusi ja suurendab kumulatiivsete tagasiostmiste lubatud taset 25 protsendini oma liikmete kunagi kibel olnud osade suurimast arvust.

510

ET IFRIC 2

Liigitus

Enne seda, kui phikirja on muudetud

A8 Liikmete osad, mis ei kuulu tagasiostmise keelu alla, on finantskohustised. histuline (majandus)ksus kajastab sellist finantskohustist esmasel arvelevtmisel iglases vrtuses. Kuna need osad on nudmisel tagasiostetavad, siis mrab histuline (majandus)ksus selliste finantskohustiste iglase vrtuse vastavalt IAS 39 paragrahvile 49, mis stestab: Nudeiseloomuga finantskohustise (nt nudmiseni hoius) iglane vrtus ei ole viksem kui nudmisel tasumisele kuuluv summa Seega liigitab histuline (majandus)ksus finantskohustisteks maksimumsumma, mis kuulub tasumisele vastavalt tagasiostmise stetele. 1. jaanuaril 20X1 on vastavalt tagasiostmise stetele tasumisele kuuluv maksimumsumma 20 000 osa, igaks vrtusega 10 V-d ja (majandus)ksus liigitab vastavalt 200 000 V-d finantskohustiseks ja 800 000 V-d omakapitaliks. Kuid 1. jaanuaril 20X2 tuseb seoses uute osade, igaks vrtusega 20 V-d, emiteerimisega tagasiostmise stete kohaselt tasumisele kuuluv maksimumsumma 40 000 osale, igaks vrtusega 20 V-d. Uute osade, igaks vrtusega 20 V-d, emiteerimisel tekib uus kohustis, mida kajastatakse esmasel arvelevtmisel iglases vrtuses. Prast nende osade vljalaskmist moodustab kohustis 20% vljalastud osade koguarvust (200 000), igaks vrtusega 20 V-d ehk kokku 800 000 V-d. Sellega seoses tuleb kajastada 600 000 V suurust lisakohustist. Kesolevas nites ei kajastata ei kasumit ega kahjumit. (Majandus)ksus kajastab nd vastavalt 800 000 V-d finantskohustistena ja 2200 000 V-d omakapitalina. Selles nites on eeldatud, et neid summasid ei muudeta ajavahemikus 1. jaanuar 20X1 kuni 31. detsember 20X2.

A9

Prast seda, kui phikirja on muudetud

A10 Prast muudatust phikirjas vib histuline (majandus)ksus olla kohustatud tagasi ostma maksimaalselt 25 protsenti oma kibel olevatest osadest ehk maksimaalselt 50 000 osa, igaks vrtusega 20 V-d. Seega 1. jaanuaril 20X3 liigitab histuline (majandus)ksus summa 1 000 000 V-d finantskohustiseks, mis on tagasiostmise stete kohaselt tasumisele kuuluv maksimumsumma, mratletud koosklas IAS 39 paragrahviga 49. Seega kannab ta 1. jaanuaril 20X3 summa 200 000 V-d omakapitalist le finantskohustistesse, jttes 2 000 000 V-d liigitatuna omakapitaliks. Kesolevas nites ei kajasta (majandus)ksus lekandmisel ei kasumit ega kahjumit.

Nide 4
Faktid
A11 (Majandus)ksuste tegevust reguleerivad kohalikud igusaktid vi (majandus)ksuse phikirja tingimused keelavad (majandus)ksusel tagasi osta liikmete osasid juhul, kui nende tagasiostmisel vheneks liikmete osade arvelt sissemakstud omakapital alla 75 protsendi suurimast liikmete osade arvelt sissemakstud omakapitali summast. Kesoleva histu suurim summa on 1 000 000 V-d. Bilansipeval on sissemakstud omakapitali saldo 900 000 V-d.

Liigitus
A12 Antud juhul tuleks 750 000 V-d liigitada omakapitaliks ja 150 000 V-d tuleks liigitada finantskohustiseks. Lisaks juba mainitud paragrahvidele stestab IAS 32 paragrahv 18 punkt b) hes osas:
finantsinstrument on finantskohustis, kui ta annab omanikule iguse seda raha vi muu finantsvara eest (mdav instrument) emitendile tagasi ma. Seda ka siis, kui rahasumma vi muu finantsvara on indekseeritud vi seotud muu suureneva vi vheneva nitajaga vi kui mdava instrumendi iguslik vorm annab omanikule iguse osaleda emitendi varade jgis. Kui omanikul on igus instrument raha vi

511

ET IFRIC 2

muu finantsvara eest emitendile tagasi ma, thendab see seda, et (tagasi) mdav instrument vastab finantskohustise mistele.

A13

Kesolevas nites kirjeldatud tagasiostmise keeld erineb piirangutest, mida on kirjeldatud IAS 32 paragrahvides 19 ja AG25. Need on piirangud (majandus)ksuse suutlikkusele maksta finantskohustise eest tasumisele kuuluvat summat, s.t nad takistavad kohustise eest tasumist ainult siis, kui teatud tingimused on tidetud. Sellest erinevalt kirjeldab kesolev nide teatud summat letavate tagasiostmiste tingimusteta keeldu, olenemata sellest, kas ksus on suuteline tagasi ostma oma liikmete osasid (niteks arvestades tema raharessursse, kasumeid vi jaotatavaid reserve). Sisuliselt takistab tagasiostmise keeld (majandus)ksusel finantskohustise tekkimist osta tagasi rohkem kui teatud sissemakstud omakapitali summa. Seega, need osad, mille suhtes kehtib tagasiostmise keeld, ei ole finantskohustis. Ehkki iga liikme osad vivad olla ksikult tagasiostetavad, ei ole osa kikidest kibel olevatest osadest mitte helgi juhul tagasiostetavad, vlja arvatud (majandus)ksuse likvideerimisel.

Nide 5
Faktid
A14 Kesoleva nite faktid on toodud nites 4. Lisaks seal kirjeldatule takistavad kohalike igusaktidega kehtestatud likviidsusnuded (majandus)ksuse bilansipeval tagasi ostmast liikmete osasid, vlja arvatud juhul, kui tema raha ja lhiajalised investeeringud letavad teatud ettenhtud summat. Nende likviidsusnuete mju bilansipeval on selline, mis ei vimalda (majandus)ksusel maksta rohkem kui 50000 V-d liikmete osade tagasi ostmiseks.

Liigitus
A15 Sarnaselt nitele 4 liigitab (majandus)ksus 750 000 V-d omakapitaliks ja 150 000 V-d finantskohustiseks. Seda phjusel, et kohustiseks liigitatud summa phineb (majandus)ksuse tingimusteta igusel keelduda tagasiostmisest ja mitte tingimuslikel piirangutel, mis takistavad tagasiostmist ainult siis, kui likviidsuse vi mned muud tingimused ei ole tidetud ja ka sel juhul ainult seni, kuni need on tidetud. Kesolevas nites kehtivad IAS 32 paragrahvide 19 ja AG25 stted.

Nide 6
Faktid
A16 (Majandus)ksuse phikiri keelab tal oma liikmete osasid tagasi osta, vlja arvatud laekumiste summa ulatuses, mis on saadud liikmete uute osade emiteerimisel uutele vi praegustele liikmetele viimase kolme aasta jooksul. Laekumisi liikmete osade emiteerimisest tuleb kasutada selleks, et tagasi osta need osad, mille suhtes liikmed on taotlenud tagasiostmist. Viimase kolme aasta jooksul olid laekumised liikmete osade emiteerimisest 12 000 V-d ja htegi liikmete osa pole tagasi ostetud.

Liigitus
A17 (Majandus)ksus liigitab 12 000 V-d oma liikmete osadest finantskohustiseks. Koosklas nites 4 kirjeldatud jreldustega ei ole liikmete osad, millele tuleb rakendada tingimusteta keeldu, finantskohustised. Selline tingimusteta keeld kehtib summa puhul, mis on vrdne enne kolme viimast aastat vljalastud osadelt saadud maksetega ja see summa liigitatakse vastavalt omakapitaliks. Kuid summale, mis vastab eelmise kolme aasta jooksul emiteeritud osadelt saadud laekumistele, ei rakendata tagasiostmise tingimusteta keeldu. Seega eelmise kolme aasta jooksul emiteeritud osadelt saadud laekumine phjustab finantskohustiste tekkimise seni, kuni neid ei saa enam kasutada liikmete osade tagasiostmiseks. Selle tulemusel on (majandus)ksusel tekkinud

512

ET IFRIC 2

finantskohustis, mis vastab viimase kolme aasta jooksul emiteeritud osade eest laekunud summale, millest on maha arvatud sellel ajavahemikul sooritatud tagasiostmised.

Nide 7
Faktid
A18 (Majandus)ksus on histuline pank. Kohalikud seadused, mis reguleerivad histuliste pankade tegevust, stestavad, et vhemalt 50 protsenti ksuse kikidest titmata kohustistest (miste, mis on defineeritud mrustes ja mis hlmab liikmete osade kontosid) peavad olema liikmete sissemakstud omakapitali vormis. Selle stte mju on selline, et kui kik histu titmata kohustised esinevad liikmete osade nol, vib ta need kik tagasi osta. 31. detsembril 20X1 on (majandus)ksusel titmata kohustisi summas 200 000 V-d, millest 125 000 V-d kujutab endast liikmete osade kontosid. Liikmete osade kontode tingimused lubavad valdajal neid nudmisel tagasi osta ja phikirjas puuduvad tagasiostmise piirangud.

Liigitus
A19 Kesolevas nites liigitatakse liikmete osad finantskohustisteks. Tagasiostmise keeld on sarnane nendele piirangutele, mida on kirjeldatud IAS 32 paragrahvides 19 ja AG25. Piirang on tingimuslik kitsendus (majandus)ksuse suutlikkusele maksta finantskohustise eest tasumisele kuuluvat summat, s.t. see takistab kohustise tasumist ainult sel juhul, kui teatud tingimused on tidetud. Tpsemalt eldes, (majandus)ksus on kohustatud tagasi ostma kik liikmete osad (125 000 V-d) prast seda, kui ta on ra maksnud oma kik lejnud kohustised (75 000 V-d). Seega, tagasiostmise keeld ei hoia ra (majandus)ksusel finantskohustise tekkimist osta tagasi rohkem kui teatud arvu liikmete osasid vi sissemakstud omakapitali summa. Ta vimaldab (majandus)ksusel ainult tagasiostmist edasi lkata kuni tingimuse titmiseni, s.t teiste kohustiste eest tasumiseni. Kesolevas nites ei tule liikmete osade suhtes rakendada tagasiostmise tingimusteta keeldu ja seega liigitatakse need finantskohustisteks.

513

ET IFRIC 4

IFRIC tlgendus 4 Kindlakstegemine, kas kokkulepe hlmab renti

Viited
IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead IAS 16 Materiaalsed phivarad (parandatud 2003) IAS 17 Rendid (parandatud 2003) IAS 38 Immateriaalsed varad (parandatud 2004)

Taust
1 (Majandus)ksus vib slmida kokkuleppe, mis koosneb hest tehingust vi mitmest omavahel seotud tehingust, mida ei vormistata juriidiliselt rendina, kuid mis annab makse vi rea maksete eest iguse vara (nt materiaalse phivara objekti) kasutamiseks. Jrgnevalt on toodud niteid kokkulepetest, mille puhul ks (majandus)ksus (tarnija) annab sellise vara kasutamise iguse teisele (majandus)ksusele (ostjale), tihti koos seonduvate teenustega: sisseostmise kokkulepped (nt. (majandus)ksuse andmettluse funktsioonide sisseost); kokkulepped telekommunikatsioonitstuses, kus vrguettevtjad slmivad ostjatega lepingud, et anda neile vrgumahu igusi; vta-vi-maksa ja teised sarnased lepingud, mille puhul ostjad peavad teatud makseid sooritama olenemata sellest, kas nad vtavad vastu lepingujrgsed tooted vi teenused (nt vta-vi-maksa leping tarnija elektritootmise peaaegu kogu vimsuse ostmiseks).

Kesolev tlgendus annab juhiseid kindlaksmramiseks, kas sellised kokkulepped on rent vi sisaldavad seda, ning mida tuleb kajastada koosklas IAS 17-ga. See ei anna juhiseid selle kohta, kuidas tuleb sellist renti nimetatud standardi kohaselt liigitada. Mnede kokkulepete puhul on rendisuhte aluseks olev vara suurema vara osa. Kesolev tlgendus ei ksitle seda, kuidas kindlaks mrata, millal on suurema vara osa ise aluseks olev vara IAS 17 thenduses. Sellele vaatamata kuuluvad kesoleva tlgenduse rakendusalasse need kokkulepped, mille puhul on koosklas IAS 16-ga vi IAS 38-ga arvestushikuks aluseks olev vara.

Rakendusala
4 Kesolevat tlgendust ei rakendata IAS 17 rakendusalasse mittekuuluvate rendi- vi renti sisaldavate kokkulepete puhul

Ksimused
5 Kesolevas tlgenduses ksitletakse jrgmisi ksimusi:

514

ET IFRIC 4

a) b) c)

kuidas kindlaks mrata, kas kokkulepe on rent, nagu on mratletud IAS 17-s vi sisaldab seda; millal tuleb hinnata vi mber hinnata, kas kokkulepe on rent vi sisaldab seda; ja kui kokkulepe on rent vi sisaldab seda, siis kuidas rendimakseid eraldada kokkuleppe teiste osade eest tehtavatest maksetest.

Konsensus Kindlakstegemine, kas kokkulepe on rent vi hlmab seda

6 Kindlakstegemine, kas kokkulepe on rent vi hlmab seda phineb kokkuleppe sisul ning nuab hinnangu andmist selle kohta, kas: a) b) kokkuleppe titmine sltub teatud vara vi varade (edaspidi: vara) kasutamisest; ja kokkulepe annab iguse vara kasutamiseks.

Kokkuleppe titmine sltub teatud vara kasutamisest

7 Ehkki teatud vara vib olla kokkuleppes selgelt mratletud, ei ole see rendi objektiks, kui kokkuleppe titmine ei sltu antud vara kasutamisest. Niteks kui tarnija kohustub kohale toimetama teatud kaubad vi osutama teenuseid ning tal on igus ja ta on suuteline pakkuma neid kaupu vi osutama teenuseid kokkuleppes mratlemata varasid kasutades, siis ei sltu kokkuleppe titmine antud varast ning kokkulepe ei sisalda renti. Garantiikohustus, mis lubab vi nuab teatud vara mittenuetekohasel toimimisel selle asendamist sama vi sarnaste varadega, ei vlista rendina ksitlemist. Lisaks ei vlista lepinguline ste (tingimuslik vi muu), mis lubab vi nuab tarnijal teisi varasid mis tahes phjusel asendada kindlaksmratud kuupeval vi prast seda, rendina ksitlemist enne asendamise kuupeva. Vara on kaudselt mratletud niteks siis, kui tarnija omab vi rib kohustuse titmiseks ainult ht vara ning tarnija jaoks pole kohustuse titmine teisi varasid kasutades majanduslikult teostatav ega praktiline.

Kokkulepe annab iguse vara kasutamiseks

9 Kokkulepe annab iguse vara kasutamiseks siis, kui kokkulepe annab ostjale (rentnikule) iguse kontrollida kokkuleppe aluseks oleva vara kasutamist. igus kokkuleppe aluseks oleva vara kasutamise kontrollimiseks antakse siis, kui ks jrgmistest tingimustest on tidetud: a) Ostja on suuteline vi tal on igus enda poolt kindlaksmratud tingimustel vara ekspluateerida vi vara ekspluateerimisel teisi juhendada sealjuures saades vi kontrollides rohkem kui vheolulist osa varast tulenevast toodangust vi muust kasust. Ostja on suuteline vi tal on igus kontrollida fsilist juurdepsu kokkuleppe aluseks olevale varale, sealjuures saades vi kontrollides rohkem kui vheolulist osa varast tulenevast toodangust vi muust kasust. Faktid ja asjaolud viitavad sellele, et on ebatenoline, et ks vi mitu osapoolt, vljaarvatud ostja, vtavad endale rohkem kui vheolulise osa toodangust vi mnest muust kasust, mida toodetakse vi luuakse vara abil kokkuleppe thtaja jooksul ning ostja poolt toodangu eest makstav hind pole lepingus he toodanguhiku kohta fikseeritud ega ole ka vrdne tootehiku kehtiva turuhinnaga toodangu kohaletoimetamise ajal.

b)

c)

515

ET IFRIC 4

Hindamine vi mberhindamine, kas kokkulepe on rent vi hlmab seda

10 Hinnang, kas kokkulepe hlmab renti, tuleb anda kokkuleppe justumise hetkel, mis on varaseim kahest jrgnevast: kokkuleppe kuupev vi kuupev, mil osapooled kohustuvad jrgima kokkuleppe phitingimusi kikide faktide ja asjaolude phjal. Hinnangut, kas kokkulepe hlmab renti, saab muuta prast kokkuleppe justumist ainult siis, kui vhemalt ks jrgmistest tingimustest on tidetud: a) b) Lepingutingimused on muutunud, vlja arvatud juhul, kui muutus ainult uuendab vi pikendab kokkulepet. Uuendamisvimalust kasutatakse vi pikendus lepitakse kokku kokkuleppe osapoolte vahel, vlja arvatud siis, kui uuendamis- vi pikendamisperiood on algselt arvatud rendiperioodi sisse vastavalt IAS 17 paragrahvile 4. Sellist kokkuleppe uuendamist vi pikendamist, milles ei ole ette nhtud hegi esialgse kokkuleppe tingimuse muutmist enne esialgse kokkuleppe thtaja lppu, hinnatakse paragrahvide 6-9 kohaselt ainult uuendamis- vi pikendamisperioodi suhtes. Muutus on toimunud mratluses, kas titmine sltub teatud varast. Varas on toimunud oluline muutus, niteks materiaalse phivara oluline fsiline muutus.

c) d) 11

Kokkuleppe mberhindamine peab phinema faktidel ja asjaoludel mberhindamise kuupeva seisuga, arvestades jrelejnud perioodi kokkuleppe thtajani. Muutused hinnangutes (niteks ostjale vi teistele potentsiaalsetele ostjatele eeldatav kohaletoimetatav toodangu kogus) ei phjusta mberhindamist. Kui kokkulepe hinnatakse mber ja mratakse kindlaks, et see sisaldab renti (vi ei sisalda renti), tuleb rakendada rendiarvestust (vi lpetada selle rakendamine) alates jrgmisest sndmusest: a) b) paragrahvi 10 punktide a, c vi d puhul, kui asjaolude muutus mis phjustab mberhindamise leiab aset; paragrahvi 10 punkti b puhul uuendamis- vi pikendamisperioodi justumisel.

Rendimaksete eraldamine teistest maksetest

12 Kui kokkulepe sisaldab renti, peavad kokkuleppe osapooled rakendama IAS 17 nudeid kokkuleppe rendielemendile, vlja arvatud siis, kui nad on sellest vabastatud vastavalt IAS 17 paragrahvile 2. Seega, kui kokkulepe sisaldab renti, tuleb seda renti liigitada kapitalirendiks vi kasutusrendiks vastavalt IAS 17 paragrahvidele 719. Kokkuleppe muid elemente, mis jvad IAS 17 rakendusalast vlja, kajastatakse vastavalt teistele standarditele. IAS 17 nuete rakendamise eesmrgil tuleb kokkuleppes ettenhtud maksed ja muud tasud eraldada kokkuleppe justumisel vi kokkuleppe mberhindamisel rendimakseteks ja tasudeks muude elementide eest nende suhteliste iglaste vrtuste phjal. Rendimaksete miinimumsumma, nagu on defineeritud IAS 17 paragrahvis 4, sisaldab ainult rendimakseid (st igust kasutada vara) ja ei sisalda kokkuleppe muude elementide eest makstavaid tasusid (nt teenuste ja tootmissisendite kulu eest). Mnel juhul peab ostja rendimaksete eraldamisel teistest kokkuleppe elementide eest makstavatest tasudest kasutama hindamistehnikat. Niteks vib ostja hinnata rendimakseid, vttes aluseks sarnase vara rendilepingu, kus puuduvad teised elemendid vi hinnates makseid kokkuleppe teiste elementide eest sarnaste lepingutega vrdlemise ning seejrel nimetatud maksete kokkuleppe jrgsete kogumaksete summast mahaarvamise teel. Kui ostja leiab, et maksete usaldusvrne eraldamine on teostamatu: a) kajastab ta kapitalirendi puhul vara ja kohustist summas, mis vrdub paragrahvides 7 ja 8 mratletud rendiobjektiks oleva vara iglase vrtusega; seejrel vhendatakse kohustist

13

14

15

516

ET IFRIC 4

tasutud maksete vrra ja kohustiselt arvestatakse finantskulu, kasutades selleks ostja alternatiivset laenuintressimra54; b) kajastab ta kasutusrendi puhul kiki kokkuleppe kohaseid makseid kasutusrendimaksetena selleks, et jrgida IAS 17-s esitatud avalikustamise nudeid; kuid i) ii) avalikustab need maksed eraldi teiste kokkulepete rendimaksete miinimumsummast, mis ei sisalda mitte-rendi elementide makseid ja teatab, et avalikustatud maksed sisaldavad ka makseid kokkuleppe mitte-rendi elementide eest.

Justumiskuupev
16 (Majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust 1. jaanuaril 2006 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust enne 1. jaanuari 2006 algava aruandeaasta suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

leminek
17 IAS 8 mratleb, kuidas (majandus)ksus rakendab arvestusmeetodite muutust, mis tuleneb tlgenduse esmasest rakendamisest. (Majandus)ksus ei pea neid nudeid jrgima kesoleva tlgenduse esmasel rakendamisel. Kui (majandus)ksus kasutab seda vabastust, rakendab ta tlgenduse paragrahve 6-9 nende kokkulepete suhtes, mis eksisteerisid varaseima perioodi alguses, mille kohta on esitatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite kohased vrdlusandmed nende faktide ja asjaolude phjal, mis eksisteerisid selle perioodi alguses.

54

st rendileandja kasvav laenuintressimr, nagu see on mratletud IAS 17-e paragrahvis 4.

517

ET IFRIC 5

Tlgendus IFRIC 5 igus osalusele eemaldamise, taastamise ja keskkonna parandamise fondides

Viited
IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded IAS 28 Investeeringud sidusettevttesse IAS 31 Osalemised hisettevtmistes IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine (parandatud 2003) SIC12 Konsolideerimine - eriotstarbelised (majandus)ksused (parandatud 2004)

Taust
1 Eemaldamise, taastamise ja keskkonna parandamise fondide (edaspidi: eemaldamise fondid vi fondid) eesmrgiks on varade eraldamine kas mnede vi kikide kitiste (nagu tuumaelektrijaama) vi teatud vahendite (nagu autode) kigust maha vtmise kulutuste finantseerimiseks vi keskkonna parandamiseks (nagu veesaastatuse vhendamiseks vi kaevandatud maa taastamiseks), mida nimetatakse hiselt eemaldamiseks. Sissemaksed nendesse fondidesse vivad olla kas vabatahtlikud vi igusaktidega nutud. Fondidel vib olla ks jrgmistest struktuuridest: a) b) Fondid, mis on loodud he osaleja poolt kas konkreetse ala vi geograafiliselt eraldiasetsevate aladega seotud eemaldamise kohustuste finantseerimiseks. Fondid, mis on loodud mitme osaleja poolt oma individuaalsete vi histe eemaldamise kohustuste finantseerimiseks, kui osalejatel on igus eemaldamise kulutuste hvitisele nende poolt tehtud sissemaksete ja nendelt sissemaksetelt saadud tulude ulatuses, millest on maha arvatud nende osa fondijuhtimise kuludest. Osalejatel vib olla kohustus tiendavate sissemaksete sooritamiseks, niteks teise osaleja pankroti korral. Fondid, mis on loodud mitme osaleja poolt oma individuaalsete vi histe eemaldamise kohustuste finantseerimiseks, kui sissemaksete nutav tase on mratud osaleja praeguse tegevuse phjal ja selle osaleja saadav kasu on mratud tema endise tegevuse phjal. Sellistel juhtudel vib tekkida mittevastavus osaleja poolt tehtud sissemaksete summa (praeguse tegevuse phjal) ja fondist saadaoleva (endise tegevuse phjal) summa vahel.

c)

Sellistel fondidel on ldjuhul jrgmised tunnused: a) b) Fondi valitsevad sltumatud fondivalitsejad. (Majandus)ksused (osalejad) teevad fondi sissemakseid, mida investeeritakse erinevatesse varadesse, mille hulka vivad kuuluda nii vla- kui ka omakapitaliinvesteeringud ja mis aitavad tasuda osalejate eemaldamise kulutuste eest. Fondihaldurid otsustavad, kuidas sissemakseid investeerida, arvestades neid piiranguid,

518

ET IFRIC 5

mis on kehtestatud fondi reguleerivates dokumentides ja muudes kohaldatavates igusaktides. c) Eemaldamise kulutuste eest tasumise kohustus lasub osalejatel. Osalejad vivad saada fondist hvitist kas tekkinud eemaldamise kulutuste ulatuses vi osalejale fondi varadest kuuluvas ulatuses, olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Osalejatel vib olla vi mitte olla piiratud juurdeps fondi varade lejgile, mis letab osalejate kohustused eemaldamise kulutuste katmiseks.

d)

Rakendusala
4 Kesolevat tlgendust rakendatakse osaleja finantsaruannetes selliste osaluste kajastamisel eemaldamise fondides, millel esinevad mlemad jrgmised tunnused: a) b) 5 varasid hallatakse eraldi (hoides neid kas eraldiseisvas juriidilises isikus vi lahus varadena teises (majandus)ksuses); ja osaleja juurdeps fondi varadele on piiratud.

Osalus fondi jgis, mis letab igust hvitisele, nagu niteks lepinguline igus vljamaksetele eemaldamise lppedes vi fondi likvideerimisel, vib olla IAS 39 rakendusalas olev omakapitaliinstrument ja see ei kuulu kesoleva tlgenduse rakendusalasse.

Ksimused
6 Kesolevas tlgenduses ksitletakse jrgmisi probleeme: a) b) Kuidas peaks osaleja kajastama oma osalust fondis? Kui osaleja kohustub tegema tiendavaid sissemakseid, niteks teise osaleja pankroti korral, siis kuidas tuleks sellist kohustust kajastada?

Konsensus Fondiosaluse kajastamine

7 Osaleja peab oma eemaldamise kulutuste maksmise kohustust kajastama kohustisena ning kajastama oma osalust fondis eraldi, vlja arvatud juhul, kui osaleja ei ole kohustatud maksma eemaldamise kulutuste eest isegi siis, kui fond ei suuda seda teha. Osaleja peab kindlaks tegema, kas tal on fondi le kontroll, hine kontroll vi oluline mju koosklas IAS 27, IAS 28, IAS 31 ja SIC 12-ga. Kui tal on see olemas, peab osaleja kajastama oma osalust fondis vastavalt nendele standarditele. Kui osalejal puudub kontroll, hine kontroll vi oluline mju fondi le, peab ta igust fondist saadavale hvitisele kajastama hvitisena koosklas IAS 37-ga. Hvitist mdetakse sltuvalt sellest, kumb on madalam, kas: a) b) kajastatud eemaldamise kohustuse summas; vi osalejale fondi netovarade iglasest vrtusest kuuluva osa summas.

Muutused hvitise, mis pole sissemaksed fondi vi vljamaksed fondist, saamise iguse bilansilises vrtuses tuleb kajastada muutuste toimumise perioodi kasumiaruandes.

519

ET IFRIC 5

Tiendavate sissemaksete kohustuste kajastamine

10 Kui osaleja on kohustatud tegema tenolisi tiendavaid sissemakseid, niteks teise osaleja pankroti korral vi kui fondi investeeritud varade vrtus langeb sel mral, et neist ei piisa fondi hvitiskohustuse titmiseks, on see kohustus tingimuslik kohustis, mis kuulub IAS 37 rakendusalasse. Osaleja kajastab kohustist ainult siis, kui tiendavate sissemaksete tegemine on tenoline.

Avalikustamine
11 12 13 Osaleja avalikustab fondis omatava osaluse olemuse ja piirangud fondi investeeritud varadele. Kui osalejal on kohustus teha vimalikke tiendavaid sissemakseid, mida ei kajastata kohustisena (vt paragrahv 10), avalikustab ta selle IAS 37 paragrahvi 86 kohaselt. Kui osaleja kajastab osalust fondis vastavalt paragrahvile 9 avalikustab ta selle IAS 37 paragrahvi 85 punkti c kohaselt.

Justumiskuupev
14 (Majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust 1. jaanuaril 2006 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust enne 1. jaanuari 2006 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

leminek
15 Arvestusmeetodite muutused kajastatakse koosklas IAS 8 nuetega.

520

ET IFRIC 6

IFRIC tlgendus 6 Konkreetsel turul osalemisest tekkivad kohustised elektri- ja elektroonikaseadmete vanad jtmed
Viited
IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad

Taust
1 2 3 IAS 37 paragrahv 17 mratleb, et kohustav sndmus on mdunud sndmus, mis on tinginud praeguse kohustuse, mille tasumisele puudub (majandus)ksusel realistlik alternatiiv. IAS 37 paragrahv 19 stestab, et eraldisi kajastatakse ainult (majandus)ksuse tulevikutegevusest sltumatute mdunud sndmuste tttu tekkinud kohustuste puhul. Euroopa Liidu direktiiv elektri- ja elektroonikaseadmete jtmete kohta, millega reguleeritakse seadmete jtmete kogumist, kitlemist, taaskasutamist ja keskkonnaohutut krvaldamist, on tekitanud ksimusi, millal tuleks kajastada kohustist elektri- ja elektroonikaseadmete jtmete eemaldamiseks. Direktiivis tehakse vahet uute ja vanade ning kodumajapidamistest ja muudest allikatest prinevate jtmete vahel. Uute jtmete all mistetakse prast 13. augustit 2005 mdud toodetest tekkivaid jtmeid. Kik enne nimetatud kuupeva mdud majapidamisseadmed loetakse direktiivi thenduses vanade jtmete allikaks. Direktiivis stestatakse, et vanade majapidamisseadmete jtmete kitluskulud peavad kandma seda liiki seadmete tootjad, kes on turul ajavahemikul, mis tuleb tpsustada iga liikmesriigi poolt rakendatavas igusaktis (hindamisperiood). Direktiiv stestab, et iga liikmesriik kehtestab mehhanismi, mis sunniks tootjaid andma proportsionaalse panuse niteks proportsionaalselt nende vastava turuosaga seadme liigiti. Mitu kesolevas tlgenduses kasutatavat terminit, nagu turuosa ja hindamisperiood vivad erinevates liikmesriikides rakendatavates igusaktides olla mratletud vga erineval moel. Niteks vib hindamisperioodi pikkus olla ks aasta vi ainult ks kuu. Samuti vivad turuosa hindamine ja kohustuse arvutamiseks kasutatavad valemid erinevate liikmesriikide igusaktides erineda. Kuid kik toodud nited mjutavad vaid kohustise hindamist, mis on vljaspool kesoleva tlgenduse rakendusala.

Rakendusala
6 Kesolev tlgendus annab juhiseid mdud vanade majapidamisseadmete kitluskohustiste kajastamiseks tootjate finantsaruannetes (EL-i elektri- ja elektroonikaseadmete jtmete direktiivi kohaselt). Tlgendus ei ksitle uusi ega vanu jtmeid, mis prinevad mujalt kui kodumajapidamistest. Selliste jtmete kitlemise kohustust on piisavalt ksitletud IAS 37-s. Kui aga liikmesriikide igusaktid ksitlevad kodumajapidamistest prinevaid uusi jtmeid samuti kui sealt prinevaid vanu jtmeid, siis kehtivad kesoleva tlgenduse phimtted vastavalt IAS 8 paragrahvides 1012

521

ET IFRIC 6

esitatud thtsusjrjekorrale. IAS 8 thtsusjrjekord on asjakohane ka muude mruste puhul, millega pannakse kohustusi sarnaselt EL-i direktiivis mratletud kulude jaotamise mudeliga.

Ksimus
8 IFRIC-il paluti teha kindlaks, mis on elektri- ja elektroonikaseadmete jtmete eemaldamisel vastavalt IAS 37 paragrahv 14 punktile a) kohustav sndmus jtmekitluskulude reservi kajastamiseks: kas vanade majapidamisseadmete tootmine vi mk? turul osalemine hindamisperioodil? kulude tekkimine jtmekitluse kigus?

Konsensus
9 Vastavalt IAS 37 paragrahvi 14 punktile a on kohustavaks sndmuseks turul osalemine hindamisperioodil. Sellest tulenevalt ei teki vanade majapidamisseadmete jtmekitluskohustus toodete tootmisel ega mgil. Et kohustus vanade majapidamisseadmete suhtes on seotud pigem turul osalemisega hindamisperioodi jooksul kui kitlemist vajavate toodete tootmise vi mgiga, siis kohustust ei ole, kui ja kuni ei eksisteeri turuosa hindamisperioodi kestel. Kohustava sndmuse ajastus vib olla sltumatu konkreetsest perioodist, mil jtmehaldusmeetmeid ellu viiakse ja tekivad sellega seotud kulud.

Justumiskuupev
10 (Majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust 1. detsembril 2005 vi hiljem algavate aruandeperioodide suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust enne 1. detsembrit 2005, avalikustab ta selle asjaolu.

leminek
11 Arvestusmeetodite muutusi arvestatakse koosklas IAS 8-ga.

522

ET IFRIC 7

Tlgendus IFRIC 7 Korrigeerimise kohaldamine IAS 29 kohaselt Finantsaruandlus hperinflatiivsetes majanduskeskkondades

Viited
IAS 12 Tulumaks IAS 29 Finantsaruandlus hperinflatiivsetes majanduskeskkondades

Taust
1 Kesolevas tlgenduses on toodud juhised, kuidas rakendada IAS 29 nudeid aruandeperioodil, mil (majandus)ksus tuvastab 55 hperinflatsiooni oma kibevaluuta majanduskeskkonnas, kui see majanduskeskkond ei olnud eelnenud perioodil hperinflatiivne, ning (majandus)ksus korrigeerib seetttu oma finantsaruandeid koosklas IAS 29-ga.

Ksimused
2 Kesolevas tlgenduses ksitletakse jrgmisi ksimusi: a) b) kuidas tlgendada IAS 29 paragrahvi 8 nuet peavad olema esitatud bilansipeval kehtinud mtmishikus, juhul kui (majandus)ksus seda standardit rakendab? kuidas peaks (majandus)ksus kajastama korrigeeritud finantsaruannetes edasilkkunud tulumaksukirjete algseisu?

Konsensus
3 Aruandeperioodil, mil (majandus)ksus tuvastab hperinflatsiooni oma kibevaluuta majanduskeskkonnas, mis ei olnud hperinflatiivne eelmisel perioodil, rakendab (majandus)ksus IAS 29 nudeid, nagu oleks majanduskeskkond alati olnud hperinflatiivne. Seetttu tuleb (majandus)ksuse finantsaruandes esitatud varaseima perioodi algbilanssi algses soetusmaksumuses mdetavate mitterahaliste kirjete suhtes korrigeerida, et peegeldada inflatsiooni mju alates varade omandamise ja kohustiste tekkimise vi vtmise pevast kuni aruandeperioodi lpu bilansipevani. Mitterahaliste kirjete puhul, mis ei ole algbilansis omandamise vi tekkimise kuupeva vrtuses, peegeldab korrigeerimine inflatsiooni mju alates nende vrtuste mramisest kuni aruandeperioodi lpu bilansipevani. Bilansipeval kajastatakse ja mdetakse edasilkkunud tulumaksukirjeid koosklas IAS 12-ga. Aruandeperioodi algbilansi edasilkkunud tulumaksusummad tuleb mrata jrgmiselt: a) (majandus)ksus arvestab edasilkkunud tulumaksukirje mber vastavalt IAS 12-le prast seda, kui ta on korrigeerinud oma mitterahaliste kirjete bilansilisi jkmaksumusi aruandeperioodi alguspevaks, kasutades selle kuupeva mtmishikut.

55

Hperinflatsiooni tuvastamine phineb IAS 29 likes 3 esitatud kriteeriumide ettevttepoolsel hindamisel.

523

ET IFRIC 7

b)

punkti a kohaselt mber arvestatud edasilkkunud tulumaksukirjeid korrigeeritakse mtmishiku muutuse vrra aruandeperioodi alguskuupevast kuni lpukuupevani.

(Majandus)ksus rakendab punktide a ja b meetodit edasilkkunud tulumaksukirjete korrigeerimiseks aruandeperioodi korrigeeritud finantsaruandes esitatud iga vrreldava perioodi algbilansis, mille suhtes ta rakendab IAS 29-t. 5 Prast seda, kui (majandus)ksus on oma finantsaruandeid korrigeerinud, korrigeeritakse kiki jrgneva perioodi vastavaid nitajaid, k.a edasilkkunud tulumaksukirjed, rakendades jrgneval perioodil toimunud mtmishiku muutust ainult eelnenud perioodi korrigeeritud finantsaruannete suhtes.

Justumiskuupev
6 (Majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust 1. mrtsil 2006 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust enne 1. mrtsi 2006 algavate perioodide finantsaruannete suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

524

ET IFRIC 8

Tlgendus IFRIC 8 Standardi IFRS 2 rakendusala

Viited
IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead IFRS 2 Aktsiaphine makse

Taust
1 IFRS 2-e rakendatakse aktsiaphise maksetehingu suhtes, mille kigus (majandus)ksus omandab kaupu vi teenuseid. Kaubad hlmavad endas varusid, tarbeesemeid, hooneid, rajatisi, seadmeid, immateriaalset vara ning teisi mittefinantsvarasid (IFRS 2, paragrahv 5). Seega kehtib IFRS 2 kikide tehingute puhul, mille kigus (majandus)ksus saab tasuks (majandus)ksuse omakapitaliinstrumentide vljastamise eest mittefinantsvarasid vi teenuseid, vlja arvatud konkreetsed, IFRS 2 rakendusalast vlja jvad tehingud. IFRS 2-te rakendatakse ka tehingute suhtes, mille kigus (majandus)ksus vtab endale saadud kaupade vi teenuste eest kohustisi, mis phinevad majandusksuse aktsiate vi (majandus)ksuse muude omakapitaliinstrumentide hinnal (vi vrtusel). Teatud juhtudel vib olla raske testada kaupade vi teenuste saamist (vi igust nende saamisele tulevikus). Niteks vib (majandus)ksus vimaldada aktsiaid heategevusorganisatsioonidele ilma tasu saamata. Tavaliselt ei ole vimalik eristada sellise tehingu eest saadud konkreetseid kaupu ega teenuseid. Samasugune olukord vib tekkida tehingute korral muude osapooltega. IFRS 2 nuab, et (majandus)ksus hindaks tehinguid, mille kigus ttajatele tehakse aktsiaphiseid makseid, viitega aktsiaphise makse iglasele vrtusele selle tegemise kuupeval (IFRS 2, paragrahv 11) 56 . Seetttu ei nuta (majandus)ksuselt talle ttajate poolt osutatud teenuste iglase vrtuse otsest hindamist. IFRS 2 stestab, et tehingute puhul muude osapoolte kui ttajatega kehtib vaidlustatav eeldus, et saadud kaupade vi teenuste iglast vrtust on vimalik usaldusvrselt hinnata. Nende olukordade suhtes nuab IFRS 2, et seda iglast vrtust hinnatakse kuupeval, kui (majandus)ksus saab ktte kauba vi vastaspool osutab teenuse (IFRS 2, paragrahv 13). Seetttu kehtib eeldus, et (majandus)ksus suudab eristada muudelt osapooltelt kui ttajatelt saadud kaupu ja teenuseid. See tekitab ksimuse, kas IFRS 2 kehtib juhul, kui eristatavad kaubad vi teenused puuduvad. See omakorda tekitab jrgmise ksimuse: kas olukorras, kus (majandus)ksus on sooritanud aktsiaphise makse ja saadud eristatavat tasu (kui see on olemas) on viksem kui aktsiaphise makse iglane vrtus, vib vita, et kaubad vi teenused on saadud, ehkki neid ei ole konkreetselt eristatud, ja seega kehtib IFRS 2? Tuleb mrkida, et vljend aktsiaphise makse iglane vrtus viitab konkreetse asjaomase aktsiaphise makse iglasele vrtusele. Niteks vidakse valitsuse igusaktides nuda, et (majandus)ksus emiteeriks mingi osa oma aktsiatest teatud riigi kodanikele ning neid vib le anda ainult teistele sama riigi kodanikele. Selline leandmispiirang vib mjutada asjaomaste aktsiate iglast vrtust ning seetttu vib nende aktsiate iglane vrtus olla viksem sarnaste aktsiate iglasest vrtusest, millel ei ole sellist piirangut. Kui paragrahvis 4 esitatud ksimus peaks sellises olukorras kerkima les seoses piiranguid omavate aktsiatega, viitaks vljend aktsiaphise vljamakse iglane vrtus piiranguga aktsiate iglasele vrtusele, mitte aga muude, piiranguteta aktsiate iglasele vrtusele.

56

Vastavalt IFRS 2-le hlmavad kik ttajatele tehtud viited teisi sarnaste teenuste osutajaid.

525

ET IFRIC 8

Rakendusala
6 IFRS 2 kehtib tehingute kohta, milles (majandus)ksus vi selle aktsionrid on vimaldanud omakapitaliinstrumente57 vi vtnud endale kohustise maksta rahas vi muudes varades summasid, mis phinevad (majandus)ksuse aktsiate vi majandusksuse muude omakapitaliinstrumentide hinnal (vi vrtusel). Kesolev tlgendus kehtib selliste tehingute suhtes, mille puhul (majandus)ksuse poolt saadud (vi tulevikus saadav) tasu, kaasa arvatud rahalise ja eristatava mitterahalise tasu (kui see on olemas) iglane vrtus on viksem kui vimaldatud omakapitaliinstrumentide vi vetud kohustiste iglane vrtus. Kesolev tlgendus ei kehti siiski nende tehingute puhul, mis jvad vastavalt IFRS 2 paragrahvidele 36 knealuse IFRSi vlja.

Ksimus
7 Kesolevas tlgenduses ksitletakse ksimust, kas IFRS 2 kehtib tehingute suhtes, mille puhul (majandus)ksus ei suuda konkreetselt eristada mnda vi kiki saadud kaupu vi teenuseid.

Konsensus
8 IFRS 2 kehtib konkreetsete tehingute puhul, mille kigus saadakse kaupu vi teenuseid, niteks tehingud, mille kigus (majandus)ksus saab kaupu vi teenuseid tasuks (majandus)ksuse omakapitaliinstrumentide eest. See hlmab ka tehinguid, mille puhul (majandus)ksus ei suuda eristada konkreetselt mnda vi kiki saadud kaupu vi teenuseid. Konkreetselt eristatavate kaupade vi teenuste puudumisel vivad muud asjaolud viidata sellele, et kaubad vi teenused on saadud (vi saadakse tulevikus), ning sel juhul kehtib IFRS 2. Eriti kui saadud eristatav tasu (kui see on olemas) on viksem kui vimaldatud omakapitaliinstrumentide vi endale vetud kohustise iglane vrtus, viitab see tavaliselt asjaolule, et on saadud (vi saadakse tulevikus) muu tasu (s.o mitteeristatavad kaubad vi teenused). (Majandus)ksus hindab eristatavaid kaupu vi teenuseid koosklas IFRS 2-ga. (Majandus)ksus hindab saadud (vi tulevikus saadavaid) mitteeristatavaid kaupu vi teenuseid aktsiaphise makse iglase vrtuse ning saadud (vi tulevikus saadavate) eristatavate kaupade vi teenuste iglase vrtuse vahena. (Majandus)ksus hindab saadud mitteeristatavaid kaupu ja teenuseid omakapitaliinstrumentide vimaldamise peva seisuga. Kuid rahas arveldatud tehingute korral hinnatakse kohustis igaks aruandepevaks kuni selle tasumiseni mber.

10 11

12

Justumiskuupev
13 (Majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust 1. mail 2006 vi hiljem algavate aruandeperioodide suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust enne 1. maid 2006 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

leminek
14 (Majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust koosklas IAS 8 nuetega, vastavalt IFRS 2 leminekustetele.

57

Siia kuuluvad (majandus)ksuse, (majandus)ksuse emaettevtte ja teiste selle (majandus)ksusega samasse kontserni kuuluvate (majandus)ksuste omakapitaliinstrumendid.

526

ET IFRIC 9

Tlgendus IFRIC 9 Varjatud tuletisinstrumentide mberhindamine

Viited
IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevtt IFRS 3 rihendused

Taust
1 IAS 39 paragrahvis 10 kirjeldatakse varjatud tuletisinstrumenti kui hbriidinstrumendi (segainstrumendi) komponenti, mis sisaldab samuti mittetuletisinstrumendi philepingut, mille tttu mned segainstrumendist tulenevad rahavood kiguvad sarnaselt eraldiseisvale tuletisinstrumendile. IAS 39 paragrahvis 11 nutakse varjatud tuletisinstrumendi philepingust eraldamist ning kajastamist tuletisinstrumendina siis ja ainult siis, kui: a) b) c) varjatud tuletisinstrumendi majanduslikud tunnused ja riskid ei ole tihedalt seotud philepingu majanduslike tunnuste ja riskidega; varjatud tuletisinstrumendiga samasuguste tingimustega eraldiseisev instrument vastaks tuletisinstrumendi mistele; ja hbriidinstrumenti (segainstrumenti) ei mdeta iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande (s.t kui tuletisinstrument, mis on varjatud iglases vrtuses muutustega lbi kasumiaruande kajastatud finantsvaras vi -kohustises, ei ole eraldatud).

Rakendusala
3 4 5 Vttes arvesse alltoodud paragrahve 4 ja 5, kehtib kesolev tlgendus kigi IAS 39 rakendusalasse kuuluvate varjatud tuletisinstrumentide kohta. Kesolevas tlgenduses ei ksitleta varjatud tuletisinstrumentide mberhindamisel tekkivaid lemtmisega seonduvaid ksimusi. Kesolevas tlgenduses ei ksitleta varjatud tuletisinstrumentidega lepingute omandamist rihenduses ega nende vimalikku mberhindamist omandamiskuupeval.

Ksimused
6 IAS 39 nuab, et majandusksus hindaks lepingu osapooleks saamisel, kas mni lepingus sisalduv varjatud tuletisinstrument tuleb philepingust eraldada ning arvestada vastavalt knealusele standardile kui tuletisinstrumenti. Kesolevas tlgenduses ksitletakse jrgmisi ksimusi: a) Kas IAS 39-ga nutakse sellise hindamise teostamist ainult siis, kui majandusksusest saab esmakordselt lepingu osapool vi tuleb hindamist uuesti lbi vaadata lepingu kogu kehtivuse ajal?

527

ET IFRIC 9

b)

Kas esmakordne kasutuselevtja peaks hindamisel lhtuma nendest tingimustest, mis eksisteerisid ajal, mil majandusksusest sai esmakordselt lepingu osapool, vi nendest tingimustest, mis valitsevad siis, kui majandusksus vtab IFRSid esmakordselt kasutusele?

Konsensus
7 Majandusksus hindab, kas varjatud tuletisinstrument tuleb eraldada philepingust ning kajastada tuletisinstrumendina siis, kui majandusksusest saab esmakordselt lepingu osapool. Edasine mberhindamine on keelatud, vlja arvatud juhul, kui lepingu tingimused muutuvad selliselt, et toimub mrkimisvrne muutus lepingujrgsetes rahavoogudes. Sel juhul on mberhindamine kohustuslik. Majandusksus mrab kindlaks, kas rahavoogude muutumine on mrkimisvrne, vttes arvesse ulatust, mil mral varjatud tuletisinstrumendi, philepingu vi nende mlemaga seotud oodatavad tulevased rahavood on muutunud ning kas muutus on mrkimisvrne, vrreldes lepingu kohaselt varem eeldatud rahavoogudega. Esmakordne kasutuselevtja hindab, kas varjatud tuletisinstrument tuleb philepingust eraldada ja kajastada tuletisinstrumendina, lhtudes tingimustest, mis valitsesid kas esmakordselt lepingu osapooleks saamise kuupeval vi paragrahvis 7 nutava mberhindamise kuupeval, sltuvalt sellest, kumb on hilisem.

Justumiskuupev ja leminek
9 Majandusksus rakendab kesolevat tlgendust 1. juunil 2006 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui majandusksus rakendab kesolevat tlgendust enne 1. juunit 2006 algavate aruandeaastate suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. Tlgendust rakendatakse tagasiulatuvalt.

528

ET IFRIC 10

Tlgendus IFRIC 10 Vahefinantsaruandlus ja vrtuse langus

Viited
IAS 34 Vahefinantsaruandlus IAS 36 Varade vrtuse langus IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine

Taust
1 (Majandus)ksus on kohustatud hindama firmavrtuse vrtuse langust igal aruandekuupeval ning soetusmaksumuses kajastatud omakapitaliinstrumentidesse ja soetusmaksumuses kajastatud finantsphivaradesse tehtud investeeringute vrtuse langust igal bilansipeval ning vajaduse korral kajastama vrtuse langusest tekkinud kahjumit antud kuupeval koosklas IAS 36-ga ja IAS 39-ga. Kuid jrgmisel aruandekuupeval vi bilansipeval vivad tingimused olla sedavrd muutunud, et vara vrtuse langusest tekkinud kahjum oleks olnud viksem vi puudunud, kui vrtuse languse hindamine oleks lbi viidud alles sellel peval. Kesolev tlgendus annab juhiseid, kas sellist vara vrtuse langusest tekkinud kahjumit peaks thistama. Tlgenduses ksitletakse IAS 34 nuete ning IAS 36-s toodud firmavrtuse vrtuse langusest tekkinud kahjumi ja IAS 39-s toodud teatavate finantsvarade vrtuse langusest tekkinud kahjumi kajastamise nude koostoimet ning selle koostoime mju edasistele vahefinantsaruannetele ja aruandeaasta finantsaruannetele

Ksimus
3 IAS 34 paragrahvis 28 nutakse, et (majandus)ksus rakendaks oma vahefinantsaruannetes samu arvestusmeetodeid kui aruandeaasta finantsaruannetes. Samas on ka stestatud, et (majandus)ksuse aruandluse sagedus (kord aastas, kord poolaastas vi kord kvartalis) ei tohi mjutada aastatulemuste mtmist. Selle eesmrgi saavutamiseks tehakse vahefinantsaruande mtmised kumulatiivselt aasta algusest. IAS 36 paragrahvis 124 on stestatud, et firmavrtuse langusest tekkinud kahjumit ei tohi hiljem thistada. IAS 39 paragrahvis 69 on stestatud, et vara vrtuse langusest tekkinud kahjumit, mida on mgivalmiks liigitatud omakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringute puhul kajastatud kasumiaruandes, ei tohi thistata lbi kasumiaruande. IAS 39 paragrahvis 66 nutakse, et soetusmaksumuses kajastatud finantsvara vrtuse langusest tekkinud kahjumit (niteks noteerimata omakapitaliinstrumendi vrtuse langus, mida ei kajastata iglases vrtuses, kuna selle iglast vrtust ei saa usaldusvrselt mta) ei tohi thistada. Kesolevas tlgenduses ksitletakse jrgmist ksimust: Kas (majandus)ksus peaks thistama firmavrtuse ja soetusmaksumuses kajastatud omakapitaliinstrumentidesse ja finantsvaradesse tehtud investeeringute vrtuse langusest tekkinud kahjumi, mis on kajastatud vaheperioodil, kui vrtuse langusest tekkinud kahjumi hindamisel hilisemal bilansipeval oleks kahjum olnud viksem vi ldse puudunud.

4 5

529

ET IFRIC 10

Konsensus
8 (Majandus)ksus ei tohi thistada firmavrtuse vi soetusmaksumuses kajastatud omakapitaliinstrumenti ja finantsvarasse tehtud investeeringute vrtuse langusest tekkinud kahjumit, mis on kajastatud vaheperioodil. (Majandus)ksus ei tohi laiendada knealust konsensust analoogia phjal teistele vimalikele vastuoludele IAS 34 ja teiste standardite vahel.

Justumiskuupev ja leminek
10 (Majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust 1. novembril 2006 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust aruandeperioodile mis algab enne 1. novembrit 2006, avalikustab ta selle asjaolu. (Majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust edasiulatuvalt firmavrtuse suhtes alates kuupevast, mil ta esimest korda rakendas IAS 36. (Majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust soetusmaksumuses kajastatavatesse omakapitaliinstrumentidesse ja finantsvaradesse tehtud investeeringutele edasiulatuvalt alates kuupevast, mil ta esimest korda rakendas IAS 39 mtmiskriteeriume.

530

ET - IFRIC 11

Tlgendus IFRIC 11 IFRS 2 Tehingud kontserni- ja omaaktsiatega

Viited
IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine IFRS 2 Aktsiaphine makse

Ksimused
1 Kesolevas tlgenduses ksitletakse kahte ksimust. Esiteks kas jrgmisi tehinguid tuleks IFRS 2 nuete kohaselt kajastada omakapitaliga arveldatavana vi rahas arveldatavana: a) (majandus)ksus annab oma ttajatele iguse ettevtte omakapitaliinstrumentide (nt aktsiaoptsioonid) omandamiseks ja soovib vi on sunnitud ttajate ees kohustuste titmiseks ostma teiselt osaliselt omakapitaliinstrumente (st omaaktsiad); ning (majandus)ksus vi (majandus)ksuse aktsionrid annavad oma ttajatele iguse (majandus)ksuse omakapitaliinstrumentide (nt aktsiaoptsioonid) omandamiseks ning (majandus)ksuse aktsionrid tagavad vajalikud omakapitaliinstrumendid.

b)

Teises ksimuses ksitletakse aktsiaphise makse kokkulepet, mis hlmab sama kontserni kahte vi enamat (majandus)ksust. Niteks antakse ttarettevtte ttajatele igus ttarettevttele osutatud teenuste eest omandada emaettevtte omakapitaliinstrumente. IFRS 2 likes 3 on stestatud:
Kesoleva IFRS-i mistes on (majandus)ksuse aktsionride poolt teostatud omakapitaliinstrumentide lekanded osapooltele, kes on (majandus)ksusele (kaasa arvatud ttajatele) tarninud kaupu vi osutanud teenuseid, aktsiaphisteks makselekanneteks, vlja arvatud juhul kui lekanded on selgelt teise eesmrgiga kui tasuda (majandus)ksusele tarnitud toodete vi osutatud teenuste eest. Samuti kehtib see (majandus)ksuse suhtes emaettevtte omakapitaliinstrumentide vi ettevttega samasse kontserni kuuluva teise (majandus)ksuse omakapitaliinstrumentide lekannete puhul osapooltele, kes on (majandus)ksusele tarninud kaupu vi teenuseid. [Rhuasetus lisatud]

Samas ei anta IFRS 2-s juhiseid, kuidas kirjendada knealuseid tehinguid kontserni iga (majandus)ksuse finantsaruannetes. 3 Seeprast ksitletakse teises ksimuses jrgmist aktsiaphist makse kokkulepet: a)

emaettevte annab otse ttarettevtte ttajatele iguse omandada oma omakapitaliinstrumente: emaettevttel (mitte ttarettevttel) on kohustus tagada ttarettevtte ttajatele vajalikud omakapitaliinstrumendid; ning
ttarettevte annab oma ttajatele iguse omandada oma emaettevtte omakapitaliinstrumente: ttarettevttel on kohustus tagada oma ttajatele vajalikud omakapitaliinstrumendid.

b)

Kesolevas tlgenduses ksitletakse, kuidas paragrahvis 3 kirjeldatud aktsiaphist makse kokkulepet tuleks arvestada selle ttarettevtte finantsaruandes, kellele ttajad osutavad teenuseid. Emaettevtte ja ttarettevtte vahel vib olla slmitud leping, mille alusel ttarettevte on kohustatud ttajatele vimaldatud omakapitaliinstrumentide eest emaettevttele maksma. Kesolevas tlgenduses ei ksitleta, kuidas kirjendada sellist kontsernisisest makse kokkulepet.

531

ET - IFRIC 11

Kuigi kesolevas tlgenduses keskendutakse tehingutele ttajatega, kehtib kesolev tlgendus samuti aktsiaphise makse kokkuleppe puhul, kus kauba tarnija vi teenuse osutaja ei ole (majandus)ksuse ttaja.

Konsensus Aktsiaphise makse kokkulepe, mis hlmab (majandus)ksuse omakapitaliinstrumente (paragrahv 1)

7 Aktsiaphine makse kokkulepe, mille puhul (majandus)ksus saab oma omakapitaliinstrumentide eest tasuna teenuseid, kirjendatakse omakapitaliga arveldatavana. See kehtib sltumata asjaolust, kas (majandus)ksus soovib vi on sunnitud aktsiaphise makse kokkuleppe alusel ostma oma ttajate ees olevate kohustuste katteks teiselt osaliselt omakapitaliinstrumente. See kehtib samuti sltumata asjaolust, kas: a) b) (majandus)ksus ise vi selle aktsionr(id) andsid ttajatele iguse omandada ettevtte omakapitaliinstrumente; vi (majandus)ksus ise vi selle aktsionr(id) arveldasid aktsiaphise makse.

Aktsiaphise makse kokkulepe, mis hlmab emaettevtte omakapitaliinstrumente

Emaettevte annab ttarettevtte ttajatele iguse omandada oma omakapitaliinstrumente (paragrahvi 3 punkt a)
8 Tingimusel et aktsiaphise makse kokkulepet arvestatakse omakapitaliga arveldatavana emaettevtte konsolideeritud finantsaruandes, hindab ttarettevte ttajatelt saadud teenuste vrtust vastavalt omakapitaliga arveldatavate aktsiaphise makse kokkuleppe suhtes rakendavatele nuetele, kirjendades omakapitali vastavat suurenemist emaettevtte sissemaksena. Emaettevte vib anda oma ttarettevtte ttajatele iguse omandada oma omakapitaliinstrumente tingimusel, et ttaja jtkab kontsernile teenuste osutamist teatava ajavahemiku jooksul. he ttarettevtte ttaja vib vahetada tkoha teise ttarettevttesse teatava ajavahemiku jooksul, ilma et see mjutaks algse aktsiaphise makse kokkuleppe alusel ttajale antud igust omandada emaettevtte omakapitaliinstrumente. Iga ttarettevte hindab ttajatelt saadud teenuste vrtust omakapitaliinstrumendi iglase vrtuse alusel selle kuupeva seisuga, mil emaettevte andis iguse omandada knealuseid omakapitaliinstrumente, nagu on mratletud IFRS 2 lisas A, vttes arvesse igas ttarettevttes ttatud ajavahemiku osakaalu. Prast tkoha vahetamist kontserni (majandus)ksuste piires ei pruugi selline ttaja enam tita muid tingimusi kui IFRS 2 lisas A mratletud turutingimus, nt ttaja lahkub tlt kontsernist enne teenistusperioodi lppu. Sel juhul korrigeerib iga ttarettevte IFRS 2 paragrahvis 19 stestatud tingimuste kohaselt eelnevalt kinnitatud summat vastavalt ttajalt saadud teenuste mahule. Seega juhul kui emaettevtte antud igust omandada omakapitaliinstrumente ei anta le seoses sellega, et ttaja ei suuda tita muid tingimusi kui turutingimust, ei arvestata hegi ttarettevtte finantsaruandes htegi knealuse ttaja osutatud teenustega seotud summat kumulatiivsel alusel.

10

Ttarettevte annab oma ttajatele vimaluse omandada emaettevtte omakapitaliinstrumente (paragrahvi 3 punkt b)
11 Ttarettevte arvestab oma ttajatega tehtud tehinguid rahas arveldatavana. Knealust nuet rakendatakse sltumata sellest, mil viisil omandab ttarettevte omakapitaliinstrumendid, et tita kohustusi oma ttajate ees.

532

ET - IFRIC 11

Justumiskuupev
12 (Majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust 1. mrtsil 2007 vi hiljem algavate aruandeperioodide suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust enne 1. mrtsi 2007 algava aruandeperioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

leminek
13 (Majandus)ksus rakendab kesolevat tlgendust tagasiulatuvalt koosklas IAS 8-ga vastavalt IFRS 2 leminekustetele.

533

ET SIC 7

Tlgendus SIC 7 Euro kasutuselevtt

Viited
IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead IAS 10 Bilansipevajrgsed sndmused (parandatud 2003) IAS 21 Valuutakursside muutuste mjud (parandatud 2003)

Ksimus
1 Alates 1. jaanuarist 1999, mil alustab tegevust Euroopa Majandus- ja Rahaliit (EMU), saab euro omaette valuutaks ning euro ja rahaliidus osalevate riikide valuutade vahetuskursid fikseeritakse lplikult; st alates sellest kuupevast kaob risk, et edaspidi tekiks nende valuutadega seoses valuutakursi vahesid. Ksimus on selles, kuidas rakendada IAS 21-te rahaliidus osalevate Euroopa Liidu liikmesriikide valuutadelt eurole lemineku suhtes (edaspidi leminek).

Konsensus
3 lemineku suhtes tuleb rangelt rakendada IAS 21 nudeid vlisvaluutatehingute ja vlismaiste riksuste finantsaruannete mberarvestuse kohta. Sama phimte kehtib valuutakursside kindlaksmramise suhtes siis, kui riigid hinevad rahaliiduga hiljem. See thendab eelkige jrgmist: a) tehingutest tulenevaid vlisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised arvestatakse jtkuvalt mber arvestusvaluutasse, kasutades sulgemiskurssi. Kik sellest tulenevad valuutakursi vahed kajastatakse koheselt tulu vi kuluna, vlja arvatud, et (majandus)ksus jtkab oma seni kehtinud arvestusmeetodite rakendamist valuutakursi kasumite ja kahjumite suhtes, mis on seotud valuutariski maandamiseks slmitud tuletisinstrumentidega; kumulatiivsed valuutakursi vahed, mis on seotud vlismaiste riksuste finantsaruannete mberarvestamisega, kajastatakse jtkuvalt omakapitalis ning tulu vi kuluna kajastatakse need ksnes vlismaisesse riksusesse tehtud netoinvesteeringu vrandamisel; ning rahaliidus osalevate riikide valuutas fikseeritud kohustiste mberarvestamisest tulenevaid valuutakursi vahesid ei arvata nendega seotud varade bilansilise maksumuse hulka.

b)

c)

Konsensuse kuupev
Oktoober 1997.

534

ET SIC 7

Justumiskuupev
Kesolev tlgendus justub 1. juunil 1998. Muutusi arvestusmeetodites kajastatakse koosklas IAS 8-ga.

535

ET SIC 10

Tlgendus SIC 10 Valitsusepoolne abi, kui puudub konkreetne seos phitegevusega

Viited
IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead IAS 20 Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine

Ksimus
1 Mnedes riikides vib (majandus)ksusele antav valitsusepoolne abi olla suunatud ritegevuse julgustamiseks vi pikaajaliseks toetamiseks teatavates piirkondades vi tegevusharudes. Sellise abi saamise tingimused ei pruugi olla konkreetselt seotud (majandus)ksuse phitegevusega. Selline abi on niteks ressursside leandmine valitsuse poolt (majandus)ksustele, mis: a) b) c) 2 tegutsevad teatud konkreetses tegevusharus; jtkavad tegutsemist hiljuti erastatud tegevusharudes; vi alustavad vi jtkavad ritegevust vhearenenud piirkondades.

Probleem on selles, kas niisugune valitsusepoolne abi on sihtfinantseerimine IAS 20 rakendussalas ja kas seda tuleks seetttu arvestada nimetatud standardi kohaselt.

Konsensus
3 (Majandus)ksustele antav valitsusepoolne abi vastab IAS 20-s esitatud sihtfinantseerimise mratlusele isegi juhul, kui pole stestatud (majandus)ksuse phitegevusega konkreetselt seotud muid tingimusi kui nue tegutseda teatavates piirkondades vi tegevusharudes. Sellist abi ei pea seetttu kajastama otse omakapitalis.

Konsensuse kuupev
Jaanuar 1998.

Justumiskuupev
Kesolev tlgendus justub 1. augustil 1998. Arvestusmeetodite muutusi arvestatakse koosklas IAS 8-ga.

536

ET SIC 12

Tlgendus SIC 12 Konsolideerimine eriotstarbelised (majandus)ksused

Viited
IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead IAS 19 Hvitised ttajatele IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded IAS 32 Finantsinstrumendid: avalikustamine IFRS 2 Aktsiaphine makse

Ksimus
1 (Majandus)ksuse vib luua kitsalt piiritletud ja tpselt mratletud eesmrgi titmiseks (niteks renditegevuseks, uurimis- ja arendustegevuseks vi finantsvara vrtpaberistamise eesmrgil). Selline eriotstarbeline (majandus)ksus (special purpose entity SPE) vib eksisteerida rihingu, usaldushingu, tishingu vi juriidilise isiku iguseta (majandus)ksusena. SPEd luuakse sageli sellise igusliku korralduse teel, mis seab ranged ja mnikord alalised piirangud nende valitsemisorgani, voliniku vi juhtkonna igustele otsustada SPE tegevuse le. Sageli nevad need stted ette, et SPE tegevuste juhtimist ksitlevat poliitikat ei vi muuta muul viisil, kui ehk asjaomase ettevtte asutaja vi sponsori otsusega (st nad toimivad autopiloodi phimttel). Sponsor (vi (majandus)ksus, mille nimel SPE loodi) kannab tihti vara le SPEsse, saab iguse kasutada SPE valduses olevat vara vi osutab SPE-le teenuseid, samal ajal kui teised osapooled (rahastajad) vivad SPEd rahastada. (Majandus)ksus, mis teeb tehinguid SPEga (tihti asutaja vi sponsor) vib SPEd sisuliselt kontrollida. Omanikukasu toov osalus SPEs vib esineda niteks vlainstrumendi, omakapitaliinstrumendi, osalusiguse, jkosaluse vi rendi kujul. Mningad omanikukasu toovad osalused vivad omanikule anda lihtsalt kindla summa vi protsentuaalselt mratud osa tulust, samal ajal kui teised vimaldavad juurdepsu SPE tegevusega seotud muule tulevasele majanduslikule kasule. Enamikul juhtudel jtab SPE asutaja vi sponsor (vi ettevte, mille nimel SPE loodi) endale olulise omanikukasu toova osaluse SPE tegevuses isegi siis, kui tema osalus SPE omakapitalis on vike vi puudub ldse. IAS 27 nuab aruandva (majandus)ksuse kontrolli all olevate (majandus)ksuste konsolideerimist. Nimetatud standard ei anna aga tpseid juhiseid SPEde konsolideerimiseks. Ksitletav ksimus on, millistel asjaoludel peab (majandus)ksus SPE konsolideerima. Kesolevat tlgendust ei rakendata tsuhtejrgsete hvitiste plaanide ega muude pikaajaliste ttajate hvitiste plaanide suhtes, mille suhtes rakendatakse IAS 19-t. Varade leandmist (majandus)ksuse poolt SPE-le vib ksitleda kui (majandus)ksuse poolset mki. Isegi juhul, kui leandmist ksitletakse mgina, vidakse IAS 27 ja kesoleva tlgendusega ette nha, et (majandus)ksus peab SPE konsolideerima. Kesolev tlgendus ei ksitle asjaolusid, mille puhul tuleb (majandus)ksuse suhtes rakendada mgiksitlust vi nimetatud mgi elimineerimist konsolideerimisel.

4 5 6

537

ET SIC 12

Konsensus
8 9 SPE tuleb konsolideerida siis, kui (majandus)ksuse ja SPE vaheliste suhete sisu osutab sellele, et (majandus)ksus omab SPE le kontrolli. Seoses SPEga vib kontroll tekkida lbi SPE tegevuse ettemratlemise (mis ttab autopiloodi phimttel) vi muul viisil. IAS 27-e paragrahv 13 viitab mitmele asjaolule, mille tagajrjel tekib kontroll isegi juhul, kui (majandus)ksuse omandis on pool vi alla poole teise (majandus)ksuse hleigusest. Sarnaselt vib kontroll eksisteerida isegi siis, kui (majandus)ksuse osalus SPE omakapitalis on vike vi puudub ldse. Kontrolli miste rakendamine nuab iga juhtumi puhul eraldi hinnangut, mis vtaks arvesse kiki asjakohaseid tegureid. Lisaks IAS 27-e paragrahvis 13 kirjeldatud olukordadele vivad niteks jrgmised asjaolud osutada, et (majandus)ksus omab kontrolli SPE le, ja sellest tulenevalt peab ta SPE konsolideerima: a) b) sisuliselt toimub SPE tegevus (majandus)ksuse nimel koosklas selle eriotstarbeliste rivajadustega nii, et (majandus)ksus saab SPE tegevusest kasu; (majandus)ksusel on sisuliselt otsustusigus, mis vimaldab tal omandada suurema osa SPE tegevusest saadud kasust vi, luues autopiloodi mehhanismi, on (majandus)ksus selle otsustusiguse edasi delegeerinud; (majandus)ksusel on sisuliselt igus omandada suurem osa SPE loodud kasust ja seetttu vib ta olla avatud riskidele, mis vivad kaasneda SPE tegevusega; vi sisuliselt jb (majandus)ksuse kanda suurem osa SPE vi selle varasid ksitlevatest jkosalusega seotud riskidest vi omandiriskidest, et saada kasu SPE tegevusest.

10

c) d) 11 Kehtetu

Konsensuse kuupev
Juuni 1998.

Justumiskuupev
Kesolevat tlgendust rakendatakse 1. juulil 1999 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes; varasem rakendamine on soovitatav. Arvestusmeetodite muutusi arvestatakse koosklas IAS 8-ga. (Majandus)ksused rakendavad paragrahvi 6 muudatusi 1. jaanuaril 2005 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab IFRS 2-e varasema perioodi suhtes, rakendatakse kesolevat parandust ka selle varasema perioodi suhtes.

538

ET SIC 13

Tlgendus SIC 13 hiselt kontrollitavad (majandus)ksused hisettevtjate mitterahalised sissemaksed

Viited
IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead IAS 16 Materiaalsed phivarad IAS 18 Mgitulu IAS 31 Osalemised hisettevtmistes

Ksimus
1 IAS 31 paragrahv 48 viitab nii hisettevtjate sissemaksetele kui ka hisettevtjate ja hisettevtmise vahelistele mkidele jrgmiselt: Kui hisettevtja paigutab hisettevtmisse vi mb hisettevtmisele vara, peab tehingust tuleneva kasumi vi kahjumi osa kajastamine peegeldama tehingu sisu. Lisaks sellele eldakse IAS 31 paragrahvis 24, et hiselt kontrollitav (majandus)ksus on hisettevtmine, millega kaasneb rihingu vi muu (majandus)ksuse asutamine, milles igal hisettevtjal on osalus. hiselt kontrollitavatesse (majandus)ksustesse tehtavatest mitterahalistest sissemaksetest tuleneva kasumi ja kahjumi kajastamise kohta selgesnalised juhised puuduvad. Sissemakse hiselt kontrollitavasse (majandus)ksusesse on hisettevtjate varade leandmine tasuks osaluse eest selles (majandus)ksuses. Selliste sissemaksete vorm vib olla erinev. hisettevtjad vivad sissemakseid teha heaegselt kas hiselt kontrollitava (majandus)ksuse asutamisel vi hiljem. hisettevtja(te) saadav tasu hiselt kontrollitavasse (majandus)ksusesse paigutatud varade eest vib olla rahas vi muul kujul, mis ei sltu nimetatud (majandus)ksuse tulevastest rahavoogudest (tiendav tulu). Ksimused on jrgmised: a) b) c) 4 millal peaks hisettevtja kasumiaruandes kajastama kasumit vi kahjumit hiselt kontrollitava (majandus)ksuse omakapitali tehtud mitterahalisest sissemaksest; kuidas peaks hisettevtja raamatupidamises kajastama tiendavat tulu; ja kuidas tuleks hisettevtja konsolideeritud finantsaruannetes esitada realiseerimata kasumit vi kahjumit.

Kesolev tlgendus ksitleb hisettevtja arvestust tema poolt hiselt kontrollitava (majandus)ksuse omakapitali tehtud mitterahaliste sissemaksete le, kusjuures osalust hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses kajastatakse kas kapitaliosaluse meetodit vi proportsionaalse konsolideerimise meetodil.

Konsensus
5 IAS 31 paragrahvi 48 rakendamisel mitterahaliste sissemaksete suhtes tasuna osaluse eest hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses peab hisettevtja kajastama aruandeperioodi kasumiaruandes teiste hisettevtjate osalustele vastava kasumi vi kahjumi osa, vlja arvatud juhul, kui:

539

ET SIC 13

a) b) c)

sissemakstud mitterahalise(te) vara(de) omandiga seotud olulised riskid ja hved ei ole hiselt kontrollitavale (majandus)ksusele le linud; vi mitterahalisest sissemaksest tulenevat kasumit vi kahjumit ei saa usaldusvrselt mta; vi sissemaksetehingul puudub majanduslik sisu koosklas IAS 16-ga.

Kui rakendatakse punktides a, b vi c toodud erandeid, loetakse kasumit vi kahjumit mitterealiseerituks, mistttu seda kasumis vi kahjumis ei kajastata, vlja arvatud juhul, kui tuleb rakendada paragrahvi 6 nudeid. 6 Kui hisettevtja saab lisaks osalusele hiselt kontrollitavas (majandus)ksuses rahalisi vi mitterahalisi varasid, peab hisettevtja kasumiaruandes kajastama tehingust tulenevat kasumit vi kahjumit. hiselt kontrollitavasse (majandus)ksusesse paigutatud mitterahalistest varadest tulenev realiseerimata kasum vi kahjum tuleb elimineerida alusvara suhtes proportsionaalse konsolideerimise meetodil vi investeeringu suhtes kapitaliosaluse meetodil. Sellist realiseerimata kasumit vi kahjumit ei tohi esitada tulevaste perioodide tuluna vi kuluna hisettevtja konsolideeritud bilansis. [Ei ole otse tlgenduse suhtes rakendatav.]

8-13

Konsensuse kuupev
Juuni 1998.

Justumiskuupev
Kesolevat tlgendust rakendatakse 1. jaanuaril 1999 vi hiljem algavate aruandeaastate suhtes; varasem rakendamine on soovitatav. Arvestusmeetodite muutustest teavitatakse koosklas IAS 8-ga. 14 15 Muutusi paragrahvis 5 tpsustatud mitterahaliste sissemaksetega seotud tehingute arvestamises rakendatakse edasiulatuvalt tulevaste tehingute suhtes. (Majandus)ksus rakendab IAS 16-s tehtud kesoleva tlgenduse muudatusi alates 1. jaanuarist 2005 algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)ksus rakendab seda standardit varasema perioodi suhtes, rakendatakse kesolevaid muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes.

540

ET SIC 15

Tlgendus SIC 15 Kasutusrendid stiimulid

Viited
IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2003) IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead IAS 17 Rendid (parandatud 2003)

Ksimus
1 Lbirkimistel uue kasutusrendi vtmiseks vi olemasoleva kasutusrendi uuendamiseks vib rendileandja lepingu slmimise huvides rentnikule stiimuleid pakkuda. Selliste stiimulite nited on lepingu slmimise jrel tehtavad rahamaksed rentnikule vi rentniku kulude (nt kolimiskulutused, renditud vara parendamine ning rentniku varasema rendikohustusega seotud kulutused) hvitamine vi eeldamine rendileandja poolt. Teise vimalusena vidakse kokku leppida, et rendiperioodi algperioodidel renti ei maksta vi see on viksem. Ksimus on selles, kuidas kajastada kasutusrendi stiimuleid nii rentniku kui ka rendileandja finantsaruannetes.

Konsensus
3 Kiki uue vi uuendatud kasutusrendi stiimuleid kajastatakse renditava varaobjekti kasutamise osas kokkulepitud netotasu lahutamatu osana, olenemata stiimuli olemusest vi vormist vi maksete ajakavast. Rendileandja peab kajastama stiimulite kogumaksumust renditulu lineaarse vhendusena rendiperioodi jooksul, kui mingi muu sstemaatiline alus ei kajasta renditavast varaobjektist saadava kasu vhenemise ajalist jaotumist paremini. Rentnik peab kajastama stiimulite kogumaksumust rendikulude lineaarse vhendusena rendiperioodi jooksul, kui mingi muu sstemaatiline alus ei kajasta renditava vara kasutamisest saadava rentnikukasu ajalist jaotumist paremini. Rentniku kantud kulutused, sealhulgas varasema rendilepinguga seotud kulutused (nt lpetamis- ja kolimiskulutused ning renditud vara parendamiskulutused), kaasa arvatud kulutused, mis tegelikult hvitatakse stiimulite kaudu, arvestatakse rentniku poolt vastavalt sellele standardile, mida rakendatakse nende kulutuste suhtes.

Konsensuse kuupev
Juuni 1998.

Justumiskuupev
Kesolevat tlgendust rakendatakse 1. jaanuaril 1999 vi hiljem algavate rendiperioodide suhtes.

541

ET SIC 21

Tlgendus SIC 21 Tulumaks mberhinnatud mitteamortiseeritavate varade katmine

Viited
IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead IAS 12 Tulumaks IAS 16 Materiaalsed phivarad (parandatud 2003) IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud (parandatud 2003)

Ksimus
1 IAS 12 paragrahvi 51 kohaselt peaks edasilkkunud tulumaksu kohustiste ja varade mtmine peegeldama (majandus)ksuse varade ja kohustiste bilansilise (jk)maksumuse eeldatava katmise vi tasumise viisiga kaasnevaid maksukohustusi bilansipeval. IAS 12 paragrahv 20 mrgib, et vara mberhindamine ei mjuta alati mberhindamisperioodi maksustavat kasumit (maksukahjumit) ja mberhindamise tulemusena ei pea vara maksustamisbaasi korrigeerima. Kui tulevikus kaetav bilansiline (jk)maksumus on maksustatav, siis on mberhinnatud vara bilansilise (jk)maksumuse ja selle maksustamisbaasi vaheline erinevus ajutine erinevus ning selle tulemuseks on edasilkkunud tulumaksu kohustis vi vara. Ksimus on selles, kuidas tlgendada mistet katmine seoses varaga, mida ei amortiseerita (mitteamortiseeritav vara) ja mis hinnatakse mber koosklas IAS 16 paragrahviga 31. Kesolevat tlgendust rakendatakse ka kinnisvarainvesteeringute suhtes, mida kajastatakse bilansis mberhinnatud (jk)maksumuses vastavalt IAS 40 paragrahvile 33, kuid mida IAS 16 rakendamisel ksitletaks mitteamortiseeritavana.

3 4

Konsensus
5 Koosklas IAS 16 paragrahviga 31 mitteamortiseeritava vara mberhindamisest tuleneva edasilkkunud tulumaksu kohustise vi vara mtmisel tuleb aluseks vtta tulumaksumjud, mis tuleneksid knealuse vara bilansilise (jk)maksumuse katmisest mgi teel, olenemata sellest, kuidas vara bilansiline (jk)maksumus on mratud. Jrelikult, kui maksuseaduses on kindlaks mratud vara mgist tuleneva maksustatava summa suhtes rakendatav tulumaksumr, mis erineb vara kasutamisest tuleneva maksustatava summa suhtes rakendatavast tulumaksumrast, rakendatakse mitteamortiseeritava varaga seotud edasilkkunud tulumaksu kohustiste vi vara mtmisel esimesena nimetatud maksumra.

Konsensuse kuupev
August 1999.

542

ET SIC 21

Justumiskuupev
Kesolev konsensus justub 15. juulil 2000. aastal. Arvestusmeetodite muutustest teavitatakse koosklas IAS 8-ga.

543

ET SIC 25

Tlgendus SIC 25 Tulumaks (majandus)ksuse vi selle omanike maksustaatuse muutused

Viited
IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead IAS 12 Tulumaks

Ksimus
1 (Majandus)ksuse vi selle omanike maksustaatuse muutumine vib mjutada (majandus)ksust, suurendades vi vhendades selle tulumaksukohustisi vi varasid. See vib toimuda niteks (majandus)ksuse omakapitaliinstrumentide avaliku noteerimise vi (majandus)ksuse omakapitali mberstruktureerimise korral. Samuti vib see toimuda kontrolliva omaniku siirdumisel vlismaale. Selle tulemusena vidakse (majandus)ksust maksustada senisest erinevalt; ta vib niteks saada vi kaotada maksusoodustusi ning tema suhtes vidakse tulevikus kohaldada teistsugust tulumaksumra. (Majandus)ksuse vi selle omanike maksustaatuse muutumine vib vahetult mjutada (majandus)ksuse tasumisele kuuluva tulumaksukohustisi vi varasid. Muutumine vib ka suurendada vi vhendada (majandus)ksuse bilansis kajastatud edasilkkunud tulumaksu kohustisi vi varasid, sltuvalt sellest, kuidas maksustaatuse muutumine mjutab (majandus)ksuse varade ja kohustiste bilansilise (jk)maksumuse katmisest vi tasumisest tulenevaid tulumaksumjusid. Ksimus on selles, kuidas (majandus)ksus peaks ksitlema enda vi omanike maksustaatuse muutusest tulenevaid tulumaksumjusid.

Konsensus
4 (Majandus)ksuse vi selle omanike maksustaatuse muutumise tagajrjel ei suurene ega vhene otse omakapitalis kajastatud summad. Maksustaatuse muutumisega kaasnevad tasumisele kuuluva vi edasilkkunud tulumaksu mjud peavad kajastuma perioodi kasumiaruandes, kui knealused mjud ei ole seotud tehingute ja sndmustega, mis samal vi mnel muul perioodil suurendavad vi vhendavad otse omakapitalis kajastatud summasid. Knealused tulumaksumjud, mis on seotud samal vi mnel muul perioodil omakapitalina kajastatud summa muutustega (ei sisaldu kasumiaruandes), kajastatakse otse omakapitalis.

Konsensuse kuupev
August 1999.

Justumiskuupev
Kesolev konsensus justub 15. juulil 2000. aastal. Arvestusmeetodite muutustest teavitatakse koosklas IAS 8-ga.

544

ET SIC 25

545

ET SIC 27

Tlgendus SIC 27 Juriidiliselt rendilepingutena vormistatud tehingute sisu hindamine

Viited
IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead IAS 11 Ehituslepingud IAS 17 Rendid (parandatud 2003) IAS 18 Mgitulu IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mtmine (parandatud 2003) IFRS 4 Kindlustuslepingud

Ksimus
1 (Majandus)ksus vib slmida mitteseotud osapoole vi osapooltega (investor) tehinguid vi sarja liigendatud tehinguid (kokkulepe), mis on juriidiliselt rendilepingud. Niteks vib (majandus)ksus investorile vara rendile anda ja sama vara tagasi rendile vtta vi teise vimalusena koosklas seadusega ma vara ja vtta sama vara tagasi rendile. Kokkulepete vorm ja tingimused vivad oluliselt erineda. Rendile andmise ja tagasirendi nite puhul vib kokkuleppe eesmrk olla investori maksusoodustus, mida jagatakse (majandus)ksusega tasu vormis, ja mitte vara kasutusiguse andmine. Kui investoriga slmitav kokkulepe on juriidiliselt rendileping, on ksitletavad probleemid jrgmised: a) b) kuidas mrata kindlaks, kas sarja kuuluvad tehingud on omavahel seotud ja kas neid tuleb ksitleda he tehinguna; kas kokkulepe vastab IAS 17 kohasele rendi mistele; ja kui mitte, i) kas eraldi investeeringukonto ja vimalikud olemasolevad rendimaksekohustused on (majandus)ksuse vara ja kohustised (nt. arvestades lisa A paragrahvi A2 punktis a) kirjeldatud nidet); kuidas peaks (majandus)ksus arvestama muid kokkuleppest tulenevaid kohustusi; ja kuidas peaks (majandus)ksus arvestama tasu, mida ta investorilt vib saada.

ii) iii)

Konsensus
3 Sarja kuuluvad tehingud, mis on juriidiliselt rendilepingud, on omavahel seotud ja neid tuleb ksitleda he tehinguna, kui nende ldist majanduslikku mju ei saa mista neid he tervikuna ksitlemata. Seda tuleb ette niteks juhul, kui sarja kuuluvad tehingud on omavahel tihedasti seotud,

546

ET SIC 27

nende le on lbi rgitud kui he terviku le ja nad leiavad aset samaaegselt vi ksteise jrel. (Lisas A esitatakse nide kesoleva tlgenduse rakendamise kohta.) 4 5 Arvestus peegeldab kokkuleppe sisu. Kokkuleppe sisu kindlaksmramiseks tuleb hinnata tehingu kiki aspekte ja tagajrgi, rhutades neid, millel on majanduslik mju. IAS 17-t rakendatakse siis, kui kokkuleppe sisu sisaldab vara kasutusiguse andmist kokkulepitud ajaks. Nitajad, mis ksikult osutavad, et kokkuleppesse ei tarvitse kuuluda renti koosklas IAS 17-ga, on jrgmised (lisas B esitatakse niteid selle tlgenduse rakendamise kohta): a) (majandus)ksus silitab kik knealuse varaobjekti omamisega seonduvad riskid ja hved ning tal on sisuliselt samasugused igused selle vara kasutamiseks nagu enne kokkulepet; kokkuleppe peamine phjus on konkreetse maksustamisega seotud tulemuse saavutamine ja mitte vara kasutusiguse andmine; ja tehinguga kaasneb optsioon, mille tingimused muudavad selle kasutamise peaaegu kindlaks (nt mgioptsioon, mis on teostatav eeldatud iglasest vrtusest mrkimisvrselt krgema hinna eest, kui optsiooni teostamine muutub vimalikuks).

b) c)

Raamistiku paragrahvide 4964 misteid ja juhiseid tuleb rakendada, et mrata kindlaks, kas eraldi investeeringukonto ja rendimaksekohustused on sisuliselt (majandus)ksuse vara ja kohustised. Nitajad, mis koos osutavad, et eraldi investeeringukonto ja rendimaksekohustused ei vasta sisuliselt vara ja kohustise mistetele ega peaks olema (majandus)ksuse poolt kajastatud, on jrgmised: a) (majandus)ksus ei saa kasutada investeeringukontot oma eesmrkide poole pdlemiseks ega ole kohustatud renti maksma. See juhtub siis, kui niteks ettemakstud summa on investori kaitseks paigutatud eraldi investeeringukontole ja seda vib kasutada ksnes investorile maksmiseks, investor nustub rendimaksekohustuste tasumisega investeeringukontol olevatest summadest ja (majandus)ksusel ei ole vimalik investorile investeeringukontolt tehtavaid makseid kinni pidada; on vga vike risk, et (majandus)ksus peab investorilt saadud igasuguse tasu tielikult tagasi maksma ja vib-olla mingi lisasumma tasuma, vi kui tasu ei ole saadud, maksma muude kohustuste (nt. garantii) alusel. ksnes vike makserisk on niteks siis, kui kokkuleppe tingimused nuavad, et ettemakstud summa investeeritakse riskivabadesse varadesse, mis eeldatavasti tekitavad piisavalt raha rendimaksekohustuste titmiseks; ja lisaks kokkuleppe slmimisel makstud ksirahale on ainukesed kokkuleppest eeldatavad rahavood rendimaksed, mis sooritatakse ksnes ksiraha alusel moodustatud eraldi investeeringukontolt.

b)

c)

Muid kokkuleppega seotud kohustusi, kaasa arvatud kik antud garantiid ja varasema lpetamisega seotud kohustused, tuleks arvestada nende tingimustest sltuvalt kas koosklas IAS 37-ga, IAS 39ga vi IFRS 4-ga. IAS 18 paragrahvi 20 kriteeriume rakendatakse iga kokkuleppega seotud faktide ja asjaolude suhtes, et kindlaks mrata, millal kajastada tasu tuluna mille (majandus)ksus vib saada. Arvesse tuleb vtta jrgmisi tegureid: kas (majandus)ksus on jtkuvalt seotud tasu saamise eelduseks oleva tulevase olulise toimingu kohustustega; kas (majandus)ksusele on jnud riske; garantiikokkulepete tingimused, ja tasu tagasimaksmise risk. Nitajad, mis ksikult osutavad, et kogu kokkuleppe slmimisel saadud tasu kajastamine tuluna ei ole phjendatud, on jrgmised: a) teatavate oluliste toimingute sooritamise vi nendest hoidumise kohustused on saadud tasu vljateenimise tingimus ja seetttu ei ole juriidiliselt siduva kokkuleppe titmine kige olulisem kokkuleppega eeldatav toiming; alusvara kasutusele on kehtestatud kasutuspiirangud, mis reaalselt mjutavad ja oluliselt muudavad (majandus)ksuse suutlikkust varaobjekti kasutada (nt ammutada, ma vi tagatisena pantida); vimalus, et osa tasust tuleb tagasi maksta ja tuleb maksta mingi lisasumma, ei ole vike. Seda tuleb ette niteks jrgmistel juhtudel:

b)

c)

547

ET SIC 27

a)

alusvara ei ole eriotstarbeline vara, mida (majandus)ksus vajab oma ritegevuse teostamiseks, ja seetttu on vimalik, et (majandus)ksus vib maksta mingi summa kokkuleppe enneaegseks lpetamiseks; vi (majandus)ksus on kokkuleppe tingimuste kohaselt kohustatud investeerima vi tal on mningane vi tielik igus investeerida ettemakstud summasid varasse, millega on seotud vhesest suurem risk (nt valuuta-, intressi- vi krediidirisk). Sel juhul ei ole risk, et investeeringu vrtusest ei piisa rendimaksekohustuste titmiseks, enam eriti vike ja seetttu on vimalik, et (majandus)ksus peab mingi summa maksma.

b)

Tasu esitatakse kasumiaruandes selle majandusliku sisu ja olemuse alusel.

Avalikustamine
10 Kiki sellise kokkuleppe aspekte, mis sisuliselt ei hlma renti koosklas IAS 17-ga, vetakse arvesse, et kindlaks mrata asjakohane avalikustatav teave, mis on vajalik kokkuleppe ja kasutatud arvestusliku ksitluse mistmiseks. (Majandus)ksus avalikustab kikide aruandeperioodide kohta, mil kokkulepe jus on, jrgmised andmed: a) kokkuleppe kirjeldus, kaasa arvatud: i) ii) iii) b) 11 alusvara ja selle kasutuspiirangud; kokkuleppe kestus ja muud olulised tingimused; omavahel seotud tehingud, kaasa arvatud vimalikud optsioonid; ja

iga saadud tasu suhtes rakendatud arvestuslik ksitlus, aruandeperioodil tuluna kajastatud summa ning kasumiaruande kirje, milles see sisaldub.

Kesoleva tlgenduse paragrahvi 10 kohaselt avalikustatav teave esitatakse eraldi iga kokkuleppe kohta ja koondteabena kokkuleppe iga liigi kohta. Liik on kokkulepete rhm, mille objektiks olev alusvara on sarnane (nt. elektrijaamad).

Konsensuse kuupev
Veebruar 2000.

Justumiskuupev
Kesolev tlgendus justub 31. detsembril 2001. Arvestusmeetodite muutusi arvestatakse koosklas IAS 8ga.

548

ET SIC 29

Tlgendus SIC 29 Avalikustamine teenuste kontsessioonikokkulepped

Viited
IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2003) IAS 16 Materiaalsed phivarad (parandatud 2003) IAS 17 Rendid (parandatud 2003) IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad IAS 38 Immateriaalsed varad (parandatud 2004)

Ksimus
1 (Majandus)ksus (kontsessiooni saaja) vib slmida kokkuleppe teise (majandus)ksusega (kontsessiooni andja) teenuste osutamiseks, millega vimaldatakse ldsusele juurdeps olulistele majanduslikele ja sotsiaalsetele rajatistele. Kontsessiooni andja vib olla avaliku vi erasektori (majandus)ksus, kaasa arvatud valitsusasutus. Nideteks teenuste kontsessioonkokkulepete kohta on reoveepuhastus- ja veevarustusrajatised, maanteed, parklad, tunnelid, sillad, lennujaamad ja telekommunikatsioonivrgud. Nideteks kokkulepete kohta, mis ei ole teenuste kontsessioonkokkulepped, on (majandus)ksuse poolt allhanke korras sisse ostetavad siseteenused (nt ttajate kohvik, hoonete hooldus- ja remonditd ning raamatupidamis- vi infotehnoloogiateenused). Teenuste kontsessioonikokkuleppe puhul annab kontsessiooni andja kontsessiooni kehtivuse ajaks kontsessiooni saajale: a) b) iguse osutada teenuseid, millega vimaldatakse ldsusele juurdeps olulistele majanduslikele ja sotsiaalsetele rajatistele, ja mnedel juhtudel iguse kasutada teatavat materiaalset vara, immateriaalset vara vi finantsvara,

mille vastu kontsessiooni saaja: c) d) 3 4 5 kohustub kontsessiooni kehtivuse ajal osutama teenuseid teatavatel tingimustel, ja kui on asjakohane, kohustub kontsessiooni kehtivuse lppemisel tagastama kontsessiooni kehtivuse alguses saadud ja/vi kontsessiooni kehtivuse ajal omandatud igused.

Kikide teenuste kontsessioonikokkulepete hine omadus on, et kontsessiooni saaja omandab nii iguse kui ka kohustuse osutada avalikke teenuseid. Ksimus seisneb selles, millised andmed tuleb avalikustada kontsessiooni saaja ja kontsessiooni andja finantsaruannete lisades. Teatavaid mningate teenuste kontsessioonikokkulepetega seotud aspekte ja avalikustamisnudeid juba ksitletakse olemasolevates rahvusvahelistes finantsaruandlusstandardites (nt IAS 16-t rakendatakse materiaalse phivara objektide omandamise suhtes, IAS 17-t vara rendi suhtes ja IAS 38-t immateriaalse vara omandamise suhtes). Teenuste kontsessioonikokkulepe vib siiski hlmata titmisele kuuluvaid lepinguid, mida ei ksitleta rahvusvahelistes

549

ET SIC 29

finantsaruandlusstandardites, vlja arvatud juhul, kui lepingud on kahjulikud, mille puhul rakendatakse IAS 37-t. Seetttu ksitleb kesolev tlgendus tiendavaid avalikustamisnudeid teenuste kontsessioonikokkulepete kohta.

Konsensus
6 Kiki teenuste kontsessioonikokkuleppe aspekte tuleb arvesse vtta, et mrata kindlaks, milliste andmete avalikustamine lisades on asjakohane. Kontsessiooni saaja ja kontsessiooni andja peavad iga aruandeperioodi kohta esitama jrgmised andmed: a) b) kokkuleppe kirjeldus; kokkuleppe olulised tingimused, mis vivad mjutada tulevaste rahavoogude summat, ajastust ja kindlust (nt kontsessiooni kehtivuse aeg, hindade mberarvutuse kuupevad ja hindade mberarvutuse vi uute lbirkimiste kindlaksmramise alus); jrgmiste tingimuste olemus ja ulatus (nt kogus, ajavahemik vi summa, sltuvalt sellest, mis on asjakohane): i) ii) iii) iv) v) vi) d) 7 igus kasutada teatavat vara; kohustus osutada teenuseid vi igus eeldada teenuste osutamist; kohustus omandada vi ehitada materiaalse phivara objekte; kohustus teatavat vara le anda vi igus seda saada kontsessiooni kehtivuse aja lppemisel; pikendamise ja lpetamise optsioonid; ja muud igused ja kohustused (nt olulised remondid); ja

c)

aruandeperioodil toimunud kokkuleppe muudatused.

Kesoleva tlgenduse paragrahvi 6 kohaselt avalikustatav informatsioon antakse eraldi iga teenuste kontsessioonikokkuleppe kohta vi koondandmetena teenuste kontsessioonikokkuleppe iga liigi kohta. Liik on teenuste kontsessioonikokkulepete rhm, mis hlmab sarnaseid teenuseid (nt maksukogumis-, telekommunikatsiooni- ja reoveepuhastusteenused).

Konsensuse kuupev
Mai 2001.

Justumiskuupev
Kesolev tlgendus justub 31. detsembril 2001.

550

ET SIC 31

Tlgendus SIC 31 Tulureklaamiteenuseid sisaldavad bartertehingud

Viited
IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead IAS 18 Mgitulu

Ksimus
1 (Majandus)ksus (edaspidi mja) vib slmida bartertehingu, et osutada reklaamiteenuseid tasuks kliendilt (edaspidi klient) saadavate reklaamiteenuste eest. Reklaam vib olla esitatud internetis vi vlireklaamikohtadel, edastatud televisioonis vi raadios, avaldatud ajalehtedes vi ajakirjades vi esitatud muul reklaamikandjal. Mnel juhul ei vahetata (majandus)ksuste vahel ei raha ega muud tasu. Mnel muul juhul vahetatakse ka vrdseid vi ligikaudu vrdseid rahasummasid vi muud tasu. Tavategevusena reklaamiteenuseid osutav mja kajastab koosklas IAS 18-ga reklaami sisaldavast bartertehingust tulenevalt tulu, juhul kui lisaks muudele kriteeriumidele on vahetatud teenused erinevad (IAS 18 paragrahv 12) ja tulu summat saab usaldusvrselt mta (IAS 18 paragrahvi 20 punkt a). Kesolevat tlgendust rakendatakse ksnes erinevate reklaamiteenuste vahetuse suhtes. Samalaadsete reklaamiteenuste vahetus ei ole IAS 18 kohaselt tulu tekitav tehing . Probleem on selles, milliste asjaolude korral saab mja usaldusvrselt mta bartertehingus saadud vi osutatud reklaamiteenuste tulu selle iglases vrtuses.

2 3

Konsensus
5 Reklaami sisaldavast bartertehingust saadavat tulu ei saa usaldusvrselt mta, lhtudes saadud reklaamiteenuste iglasest vrtusest. Samas saab mja usaldusvrselt mta bartertehingus osutatud reklaamiteenuste tulu selle iglases vrtuses, lhtudes ainult mittebartertehingutest, mis: a) b) c) d) e) hlmavad bartertehingus sisalduva reklaamiga samalaadset reklaami; toimuvad sageli; esindavad valdavat osa tehingutest ja summast, vrreldes kikide tehingutega, mis on samalaadsed bartertehingus osutatava reklaamiteenusega; on seotud raha ja/vi muu tasuga (nt kaubeldavad vrtpaberid, mitterahaline vara ja muud teenused), millel on usaldusvrselt mdetav iglane vrtus; ja ei ole seotud bartertehingu vastaspoolega.

Konsensuse kuupev
Mai 2001.

551

ET SIC 31

Justumiskuupev
Kesolev tlgendus justub 31. detsembril 2001. Arvestusmeetodite muutusi ksitletakse koosklas IAS 8ga.

552

ET SIC 32

Tlgendus SIC 32 Immateriaalsed varad Veebilehe kulud

Viited
IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2003) IAS 2 Varud (parandatud 2003) IAS 11 Ehituslepingud IAS 16 Materiaalsed phivarad (parandatud 2003) IAS 17 Rendid (parandatud 2003) IAS 36 Varade vrtuse langus (parandatud 2004) IAS 38 Immateriaalsed varad (parandatud 2004) IFRS 3 rihendused

Ksimus
1 (Majandus)ksus vib teha sisemisi kulutusi oma sise- vi vlisjuurdepsuga veebilehe arendusele ja haldusele. Vlisjuurdepsuga veebilehte vib kasutada mitmesugusel otstarbel, nagu niteks (majandus)ksuse toodete ja teenuste mgiedendus ja reklaam, elektrooniliste teenuste pakkumine ning toodete ja teenuste mmine. Sisejuurdepsuga veebilehte vib kasutada (majandus)ksuse tegevusphimtete ja kliendiandmete silitamiseks ning asjakohase info otsimiseks. Veebilehe arendusetappe vib kirjeldada jrgmiselt: a) b) planeerimine hlmab teostatavusuuringute lbiviimist, eesmrkide ja detailide mratlemist, valikuvimaluste hindamist ja eelistuste valikut; rakenduse ja infrastruktuuri arendus hlmab domeeninime saamist, riistvara ning operatsioonitarkvara ostmist ja arendust, vljaarendatud rakenduste paigaldamist ja koormustestimist; graafilise kujunduse arendus hlmab veebilehtede vljangemise kujundust; sisuarendus hlmab tekstilise vi graafilise teabe loomist, ostmist, koostamist ja leslaadimist veebilehele enne veebilehe arenduse lpuleviimist. Seda teavet vib salvestada eraldi andmebaasidesse, mis on integreeritud veebilehele (vi pseb neile veebilehelt juurde) vi kodeerida otse veebilehtedele.

c) d)

3 4

Kui veebilehe arendustegevus on lpetatud, algab haldusetapp. Selles etapis (majandus)ksus silitab ja laiendab veebilehe rakendusi, infrastruktuuri, graafilist kujundust ja sisu. (Majandus)ksuse oma veebilehe arendusele ja haldusele minevate sisemiste kulutuste arvestuse ksimused on jrgmised: a) b) kas veebileht on sisemiselt loodud immateriaalne vara, mille kohta kehtivad IAS 38 nuded; ja nende kulutuste sobiv arvestuslik ksitlus.

553

ET SIC 32

Kesolevat tlgendust ei rakendata veebilehega seotud riistvara (niteks Interneti-serverid, katsetamisserverid, tootmisserverid ja Interneti-hendused) ostmis-, arendus- ja halduskulutustele. Selliste kulutuste le peetakse arvestust koosklas IAS 16-ga. Kui (majandus)ksusel tekivad lisaks kulutused ka seoses tasudega veebilehte haldavale Interneti-teenuse pakkujale, siis kajastatakse need kulutused koosklas IAS 1 paragrahviga 78 ja Raamistiku kohaselt kuluna teenuste saamise hetkel. IAS 38-t ei rakendata immateriaalsetele varadele, mida (majandus)ksus hoiab mgiks tavategevuse raames (vt. IAS 2 ja IAS 11) vi rendiks IAS 17-e thenduses. Seega ei rakendata seda tlgendust teisele (majandus)ksusele mdava veebilehe (vi veebilehe tarkvara) arendus- ja halduskulutustele. Kui veebileht renditakse kasutusrendi alusel, rakendab rendileandja seda tlgendust. Kui veebileht renditakse kapitalirendi alusel, rakendab rendilevtja seda tlgendust prast renditud vara algset kajastamist.

Konsensus
7 8 (Majandus)ksuse oma veebileht, mis tekib arendust tulemusena ja on sise- vi vlisjuurdepsuga, on sisemiselt loodud immateriaalne vara, mille suhtes kehtivad IAS 38 nuded. Arendust tulemusena tekkivat veebilehte kajastatakse immateriaalse varana siis ja ainult siis, kui see vastab IAS 38 paragrahvis 21 kirjeldatud ldistele kajastamise ja esmase mtmise nuetele ning majandusksus rahuldab lisaks ka IAS 38 paragrahvi 57 nudeid. Konkreetselt vib (majandus)ksus suuta rahuldada IAS 38 paragrahvi 57 punktis d toodud nuet demonstreerida, kuidas veebileht loob tenolist tulevast majanduslikku kasu, kui veebileht on niteks vimeline looma tulu, sealhulgas otsest tulu, vimaldades vastu vtta tellimusi. (Majandus)ksus ei suuda demonstreerida, kuidas ainuksi vi eesktt tema enese toodete ja teenuste mgiedenduseks ja reklaamiks arendatud veebileht loob tenolist tulevast majanduslikku kasu, ja jrelikult kajastatakse kiki niisuguse veebilehe arenduskulutusi kuludena nende tegemise ajal. Kiki (majandus)ksuse oma veebilehe sisemisi arendus- ja halduskulutusi arvestatakse koosklas IAS 38-ga. Hinnata tuleb iga kulutustega seotud tegevuse olemust (nt. ttajate koolitus ja veebilehe hooldamine), ja vastavat veebilehe arenduse vi jrelarenduse etappi, et mrata asjakohane arvestuslik ksitlus (kesoleva tlgenduse lisas on toodud lisajuhised). Niteks: a) b) Planeerimisfaas on olemuselt sarnane IAS 38 paragrahvides 54-56 toodud uuringute etapile. Selles etapis tehtud kulutused tuleb kajastada kuluna tekkimise hetkel. Rakenduse ja infrastruktuuri arendusetapp, graafilise kujunduse etapp ja sisuarendusetapp, kui sisu arendatakse muul otstarbel kui (majandus)ksuse oma toodete ja teenuste reklaam ja mgiedendus, on olemuselt sarnased IAS 38 paragrahvides 57-64 kirjeldatud arendusetapiga. Neis arenguetappides tehtud kulutused kajastatakse immateriaalse varana kajastatava veebilehe maksumuses koosklas kesoleva tlgenduse paragrahviga 8, juhul kui kulutus on otseselt seostatav ning on vajalik Veebilehe loomiseks, tootmiseks vi ettevalmistamiseks nii, et ta toimiks juhtkonna poolt kavandatud viisil. Niteks spetsiaalselt veebilehe tarvis tehtud sisu ostmis- vi loomiskulutused (vlja arvatud sisu, milles reklaamitakse ja edendatakse (majandus)ksuse oma tooteid ja teenuseid) vi kulutused, mis vimaldavad veebilehe sisu kasutamist (nt taasesitamislitsentsi tasu), tuleb llitada arendusmaksumusse, kui see tingimus on rahuldatud. Samas, koosklas IAS 38 paragrahviga 71 ei tohi immateriaalsele varale tehtud kulutusi, mida eelmistes finantsaruannetes kajastati algselt kuluna, kajastada hiljem immateriaalse vara soetusmaksumuse osana (nt kui autoriiguse soetusmaksumus on tielikult amortiseeritud ja sisu esitatakse prast seda veebilehel). Sisu arendusetapis tehtud kulutusi, mille puhul sisu arendatakse (majandus)ksuse oma toodete ja teenuste reklaamiks ja mgiedenduseks (nt. digitaalfotod toodetest), tuleb kajastada kuluna nende tekke hetkel koosklas IAS 38 paragrahvi 69 punktiga c. Niteks majandusksuse oma toodete digitaalfotode tegemise ja nende vljangemise parandamisega seotud professionaalsete teenuste kulutusi tuleb arvestada kuluna teenuste saamise hetkel, mitte aga digitaalfotode veebilehel esitamise hetkel.

c)

554

ET SIC 32

d)

Haldusetapp algab, kui veebilehe arendamine on lpetatud. Selles etapis tehtud kulutusi tuleb kajastada kuludena nende tekke hetkel, vlja arvatud juhul, kui need tidavad IAS 38 paragrahvis 18 esitatud kajastamise kriteeriumeid.

10

Veebilehte, mida kajastatakse immateriaalse varana koosklas kesoleva tlgenduse paragrahviga 8, tuleb prast esmast kajastamist mta, rakendades IAS 38 paragrahvides 72-87 toodud nudeid. Veebilehe kasulik eluiga peaks parima hinnangu kohaselt olema lhike.

Konsensuse kuupev
Mai 2001.

Justumiskuupev
Kesolev tlgendus justub 25. mrtsil 2002. Antud tlgenduse kasutuselevtu mju tuleb arvestada, kasutades IAS 38 (avaldatud 1998) lemineku nudeid. Seetttu, kui veebileht ei vasta immateriaalse varana kajastamise kriteeriumile, kuid seda kajastati eelnevalt varana, tuleb objekt bilansist vlja kanda kesoleva tlgenduse justumise kuupeval. Kui veebileht eksisteerib ja selle arenduskulutused vastavad immateriaalse varana kajastamise kriteeriumitele, kuid seda ei kajastatud eelnevalt varana, ei kajastata immateriaalset vara antud tlgenduse justumiskuupeval. Kui veebileht eksisteerib ja selle arenduskulutused vastavad immateriaalse vara kajastamise kriteeriumitele, ning seda kajastati eelnevalt varana ning kajastati algselt soetusmaksumuses, loetakse selle esmase kajastamise summat igesti mratuks.

555