9 Puude Loendamine

Mrgendatud ja mrgendamata puud
Puude esitamine arvuti mlus

Prferi kood
Mrgendamata puude loendamine
PUUDE LOENDAMINE
Teema 9
Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Puude loendamine
Prferi kood
Loengu kava
1
2
3
Prferi kood
4
Prferi kood
Mrgendatud graaf
Olgu M N lplik hulk. Mrgendatud graaf mrgendite hulgaga M
on kolmik G
M
= (V, E, ), kus
G = (V, E) on graaf
: V M on bijektiivne kujutus.
Mrgendatud graaf mrgendite hulgaga 2, 4, 5, 6
5
2 4
6
Prferi kood
(Mrgendamata) graade isomorsm
Graad G ja H on isomorfsed (thist. G

=H), kui nende tipuhulkade
vahel leidub selline bijektsioon
f : V(G) V(H),
et tipud u ja v on naabrid graas G parajasti siis, kui tipud f (u) ja f (v)
on naabrid graas H.
Nide: isomorfsed graad Nide: mitte-isomorfsed graad
Prferi kood
Mrgendatud graade isomorsm
Mrgendatud graad G
M
= (V
1
, E
1
,
1
) ja H
M
= (V
2
, E
2
,
2
) on
isomorfsed (thist. G
M

=H
M
), kui leidub kujutus : V
1
V
2
, nii
et
on graade G = (V
1
, E
1
) ja H = (V
2
, E
2
) isomorsm;
iga v V
1
korral
1
(v) =
2
((v)).
Nide: mitte-isomorfsed kolmetipulised mrgendatud puud
1 2 3 2 1 3 1 3 2
Kui palju on neljatipulisi puid ja mrgendatud puid (mrgenditega
1, 2, 3, 4)?
Prferi kood
A. Naabrusmaatriksina
Nide (ldine meetod kigi graade jaoks)
1
2
3
4
A=
0 1 1 0
1 0 1 1
1 1 0 0
0 1 0 0
Nide: leida etteantud pikkusega teed

1
2
3
4
A
2
=
0 1 1 0
1 0 1 1
1 1 0 0
0 1 0 0
0 1 1 0
1 0 1 1
1 1 0 0
0 1 0 0
2 1 1 1
1 3 1 0
1 1 2 1
1 0 1 1
C =A B |c
ij
| = |
k
a
ik
b
kj
| vi |c
ij
| = |
k
a
ik
b
kj
|
Prferi kood
A. Naabrusmaatriksina
Nide (ldine meetod kigi graade jaoks)
1
2
3
4
A=
0 1 1 0
1 0 1 1
1 1 0 0
0 1 0 0
Nide: leida etteantud pikkusega teed

1
2
3
4
A
2
=
0 1 1 0
1 0 1 1
1 1 0 0
0 1 0 0
0 1 1 0
1 0 1 1
1 1 0 0
0 1 0 0
2 1 1 1
1 3 1 0
1 1 2 1
1 0 1 1
C =A B |c
ij
| = |
k
a
ik
b
kj
| vi |c
ij
| = |
k
a
ik
b
kj
|
Prferi kood
B. Servade loendina
Nide
7 8 9 6 3 0 2 6 6
9 9 2 2 0 2 4 1 5
Vajadus mlu jrele:

2nlog
2
n (servade loendi korral)
(n
2
n)/2 (naabrusmaatriksi korral)
Prferi kood
C. Alluvussuhtena
Nide
1 2 3 4 5 6 7 8 9
6 0 0 2 6 2 9 9 2
ehk lihtsamalt
6 0 0 2 6 2 9 9 2

Vajadus mlu jrele: (n1),log
2
n|
Prferi kood
D. Prferi koodina
1
Panna kirja (analoogiliselt alluvussuhte esitusega) vhima positiivse mrgendiga
lehega intsidentne serv ning kustutada nii leht kui serv graast;
2
Korrata eelmist punkti, kuni puu kik servad on kustutatud;
3
Kustutada puu esituse esimene rida (teine rida ongi puu Prferi kood
4
Kustutada ka koodi viimane element (kuna see on alati 0)
Nide
Vahetulemus ehk Prferi laiendatud kood:
1 3 4 5 6 7 8 9 2
6 0 2 6 2 9 9 2 0
Puu esitus Prferi koodina:

6 0 2 6 2 9 9 2

Prferi kood
Formaalne denitsioon
Denitsioon
Olgu T = (V, E, ) mrgendatud puu mrgendite hulgaga M.
Tema Prferi kood P(T) on mrgendite jrjend, mis rahuldab
jrgmisi tingimusi:
Kui [V[ = 2, siis P(T) = [ ] (thi jrjend).
Kui [V[ > 2, siis P(T) = (w) P(T
/
), kus
w on vhima mrgendiga lehe v V naabertipp;
T
/
= (V v, E (v, w), [
Vv
) mrgendatud puu
mrgendite hulgaga M(v)
Prferi kood
Nide: Prferi koodi genereerimine (1) c Peeter Laud
Prferi kood
Prferi kood
Prferi kood
Prferi kood
Prferi kood
Prferi kood
Prferi kood
Prferi kood
Prferi kood
Prferi kood
Prferi kood
Mrgendite esinemine Prferi koodis
Lemma
Mrgendatud puu T = (V, E, ) tipu v V mrgend (v) esineb koodis P(T) tpselt
deg(v) 1 korda.
Testus.
Induktsioon le tippude arvu.
Baas. Olgu [V[ = 2. Siis on kummagi tipu aste 1 ning kummagi tipu mrgend esineb
koodis P(T) null korda.
Samm. Olgu [V[ = n ja P(T) = [m
1
m
2
. . . m
n2
]. Olgu u V vhima mrgendiga leht
puus T. Olgu w tema naabertipp. Olgu T
/
saadud puust T, tipu u eemaldamise
tulemusena (thistame T
/
= T u).
T
/
on (n1)-tipuline mrgendatud puu mrgendite hulgaga M (u). Tema Prferi
kood on [m
2
. . . m
n2
]. Induktsiooni eelduse jrgi esineb suvalise tipu v V u
mrgend selles koodis deg
T
/ (v) 1 korda.
Prferi kood
Mrgendite esinemine Prferi koodis (2)
Testuse jtk
Olgu v V. Vaatame kolme varianti:
v = u. Siis degT(v) = 1. Mrgend (u) ei esine koodis P(T
/
) ning m
1
= (w).
Seega ei esine (u) koodisP(T).
v = w. Siis degT(v) = degT
/
(v) +1. Mrgend (w) esneb koodis P(T) ks
kord rohkem kui koodis P(T
/
), sest m
1
= (w).
v on mingi muu tipp. Siis deg
T
(v) = deg
T
/ (v). Ka v mrgendi esinemiste arv
koodides P(T) ja P(T
/
) on sama.
m.o.t.t.
Prferi kood
Prferi koodi hesus
Teoreem
Olgu T
1
= (V
1
, E
1
,
1
) ja T
2
= (V
2
, E
2
,
2
) mrgendatud puud mrgendite hulgaga M.
Kui P(T
1
) = P(T
2
), siis T
1

= T
2
.
Testus.
Induktsioon le tippude arvu.
Baas. Olgu [V[ = 2. Siis leidub ainult ks kahetipuline mrgendatud puu mrgendite
hulgaga M = m
1
, m
2
:
m
1
m
2
Samm. Olgu [V[ = n ja P(T
1
) = P(T
2
) = [m
1
m
2
. . . m
n2
]. P(T
i
) analsimise
tulemusena saab kindlaks teha puu T
i
lehtede mrgendid eelmise Lemma phjal on
need mrgendid, mis P(T
i
)-s ei esine. Seega on puude T
1
ja T
2
lehtede mrgendite
hulgad vrdsed.
Olgu m M vhim lehe mrgend. Olgu v
1
V
1
ja v
2
V
2
sellised, et
1
(v
1
) =
2
(v
2
) = m. Olgu T
/
1
= T
1
v
1
ja T
/
2
= T
2
v
2
. Vastavalt Prferi koodi
konstruktsioonile P(T
/
1
) = P(T
/
2
) = [m
2
. . . m
n2
]. Induktsiooni eelduse jrgi T
/
1

= T
/
2
.
Olgu : V
1
v
1
V
2
v
2
nendevaheline isomorsm.
Prferi kood
Prferi koodi hesus (2)
Testuse jtk
Nitame, et kui me tiendavalt deneerime (v
1
) = v
2
, siis on mrgendatud puude
T
1
ja T
2
vaheline isomorsm.
jtab mrgendid paika: (v
1
) = (v
2
).
Tuleb veel nidata, et on puude T
1
ja T
2
vaheline isomorsm, selleks nitame,
et u, u
/
V
1
korral on u ja u
/
naabrid parajasti siis, kui (u) ja (u
/
) on naabrid.
Kui u ,= v
1
ja u
/
,= v
1
, siis jreldub viimane vide asjaolust, et on T
/
1
ja T
/
2
vaheline
isomorsm.
Olgu u =v
1
. Tipud v
1
ja v
2
on lehed. Olgu w
1
V
1
ja w
2
V
2
tippude v
1
ja v
2
ainsad
naabrid. Vastavalt Prferi koodi konstruktsioonile
1
(w
1
) =
2
(w
2
) = m
1
. Kuna on
mrgendatud puude T
/
1
ja T
/
2
vaheline isomorsm, siis (w
1
) = w
2
. Seega on u
/
tipu
u = v
1
naabertipp parajasti siis, kui (u
/
) on tipu (u) = v
2
naabertipp. m.o.t.t.
Prferi kood
Prferi koodi ldisus
Teoreem
Olgu M N, nii et n = [M[ 2 ja M = [m
1
m
2
. . . m
n2
], kus m
1
, . . . , m
n2
M. Siis
leidub n-tipuline mrgendatud puu T = (V, E, ) mrgendite hulgaga M, nii et
P(T) =M.
Testus.
Induktsioon le tippude arvu n.
Baas. n = 2. SiisM = [ ]. Kui M = m
1
, m
2
, siis vtame T-ks puu
m
1
m
2
Samm. Olgu m M vhim selline element, mis ei esine jrjendis M. Olgu
M
/
= M m ja M
/
= [m
2
. . . m
n2
]. Vastavalt induktsiooni eeldusele leidub
mrgendatud puu T
/
= (V
/
, E
/
,
/
) mrgendite hulgaga M
/
, nii et P(T
/
) =M
/
Prferi kood
Prferi koodi ldisus (2)
Testuse jtk
Olgu w V
/
selline, et
/
(w) = m
1
ja
V = V
/
v
E = E
/
(v, w)
=
/
[v m]
ja olgu T = (V, E, ). Siis T on mrgendatud puu mrgendite hulgaga M.
Leiame P(T). Meil on tarvis leida vhima mrgendiga leht puus T. Puu T lehtede
mrgendid on tpselt need M-i elemendid, mis ei kuulu M-i. Vastavalt m-i
denitsioonile on m vhim nende seas. Seega on vastavalt denitsioonile v vhima
mrgendiga leht puus T.
Tipu v naabriks puus T on w, mille mrgend on vastavalt tema denitsioonile m
1
.
Eemaldades puust T tipu v saame puu T
/
mrgenditega hulgast M
/
Seega P(T) = (w) P(T
/
) = [m
1
m
2
. . . m
n2
] =M. m.o.t.t.
Prferi kood
Mrgendatud puu konstrueerimine Prferi koodi jrgi
Meetod tuleneb eelmisest testusest.
Olgu antud M = [m
1
m
2
. . . m
n2
]
1
Iga i 1, . . . , n2 jaoks leiame jrjendile [m
i
. . . m
n2
] vastava vhima lehe
mrgendi l
i
hulgast Ml
1
, . . . , l
i 1
, nii et see erineks elementidest m
i
, . . . , m
n2
.
2
Loome kahetipulise mrgendatud puu mrgenditega hulgast M l
1
, . . . , l
n2
.
3
Iga i 1, . . . , n2 jaoks (kahanevalt):
Lisame puule uue tipu, mrgendame ta l
i
-ga.
hendame selle tipu tipuga, mis on mrgendatud m
i
-ga.
Prferi kood
Nide: puu genereerimine
M = 1, 2, . . . , 10,
kood
7 7 7 4 5 7 4 4

Prferi kood
Nide: puu genereerimine (2)
M = 1, 2, . . . , 10,
Vhima mrgendiga leht: 1
Kood: 7 7 7 4 5 7 4 4
Prferi kood
M = 1, 2, . . . , 10,
Vhima mrgendiga leht: 1 2
Kood: 7 7 7 4 5 7 4 4
Prferi kood
M = 1, 2, . . . , 10,
Vhima mrgendiga leht: 1 2 3
Kood: 7 7 7 4 5 7 4 4
Prferi kood
M = 1, 2, . . . , 10,
Vhima mrgendiga leht: 1 2 3 6
Kood: 7 7 7 4 5 7 4 4
Prferi kood
M = 1, 2, . . . , 10,
Vhima mrgendiga leht: 1 2 3 6 8
Kood: 7 7 7 4 5 7 4 4
Prferi kood
M = 1, 2, . . . , 10,
Vhima mrgendiga leht: 1 2 3 6 8 5
Kood: 7 7 7 4 5 7 4 4
Prferi kood
M = 1, 2, . . . , 10,
Vhima mrgendiga leht: 1 2 3 6 8 5 7
Kood: 7 7 7 4 5 7 4 4
Prferi kood
M = 1, 2, . . . , 10,
Vhima mrgendiga leht: 1 2 3 6 8 5 7 9
Kood: 7 7 7 4 5 7 4 4
Prferi kood
M = 1, 2, . . . , 10,
Kood: 7 7 7 4 5 7 4 4
10 4
Prferi kood
M = 1, 2, . . . , 10,
Kood: 7 7 7 4 5 7 4 4
10 4
9
Prferi kood
M = 1, 2, . . . , 10,
Kood: 7 7 7 4 5 7 4 4
10 4
9
7
Prferi kood
M = 1, 2, . . . , 10,
Kood: 7 7 7 4 5 7 4 4
10 4
9
7 5
Prferi kood
M = 1, 2, . . . , 10,
Kood: 7 7 7 4 5 7 4 4
10 4
9
7 5 8
Prferi kood
M = 1, 2, . . . , 10,
Kood: 7 7 7 4 5 7 4 4
10 4
9
7 5 8
6
Prferi kood
M = 1, 2, . . . , 10,
Kood: 7 7 7 4 5 7 4 4
10 4
9
7 5 8
6
3
Prferi kood
M = 1, 2, . . . , 10,
Kood: 7 7 7 4 5 7 4 4
10 4
9
7 5 8
6
3
2
Prferi kood
M = 1, 2, . . . , 10,
Kood: 7 7 7 4 5 7 4 4
10 4
9
7 5 8
6
3
2 1
Prferi kood
Mrgendatud puude arv
Teoreem 8.3.2 (Cayley teoreem)
n-tipuliste mrgendatud puude arv on n
n2
.
Jeldus Prferi koodi kohta testatud teoreemidest.
Prferi kood
Mrgendamata puud
Teoreem 8.5.1
Mrgendamata n-tipuliste puude arv T
n
rahuldab vrratust
n
n2
n!
T
n
4
n1
Alumine tke tuleneb sellest, et iga n-tipulist puud saab erinevate mrgenditega
mrgendada n! viisil:
lemise tkke saab tuletada juurega puude vimalike planaarkoodide arvust.
n-tipulise juurega puu planaarkood on Dycki keel 2n-theline sna. Niteks puu
planaarkood on sna 1111100100011011010000.
Prferi kood
Mrgendamata puud
Teoreem 8.5.1
Mrgendamata n-tipuliste puude arv T
n
rahuldab vrratust
n
n2
n!
T
n
4
n1
Alumine tke tuleneb sellest, et iga n-tipulist puud saab erinevate mrgenditega
mrgendada n! viisil:
lemise tkke saab tuletada juurega puude vimalike planaarkoodide arvust.
n-tipulise juurega puu planaarkood on Dycki keel 2n-theline sna. Niteks puu
planaarkood on sna 1111100100011011010000.
Prferi kood
Mrgendamata puud
Dycki keel 2n-theliste snade arv vrdub Catalani arvuga
C
n
=
1
n+1
2n
n
Seega viks Teoreemi 8.5.1 tingimuse anda ka tpsemalt:

n
n2
n!
T
n
1
n+1
2n
n
Kui n > 30, siis n

n2
on suurem kui n!2
n
. Seega vib Teoreemi 8.5.1 tingimuse
anda paremini meelde jval kujul:
2
n
T
n
4
n
Prferi kood
Mrgendamata puude arv
Teoreem (Otter, 1948)
Mrgendamata puu tippude arvu n piiramatu kasvu korral kehtib
tingimus:
lim
n
C
n
n
5/2
T
n
= 1,
kus C = 0, 53495. . . ja = 2.95576. . ..

9 Puude Loendamine

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

9 Puude Loendamine

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Mrgendatud ja mrgendamata puud

Puude esitamine arvuti mlus

Nide: leida etteantud pikkusega teed

Nide: leida etteantud pikkusega teed

Vajadus mlu jrele:

Puu esitus Prferi koodina:

Seega viks Teoreemi 8.5.1 tingimuse anda ka tpsemalt:

Kui n > 30, siis n

You might also like