28. juunil 1914 tappis Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Sarajevos Austria trooniprija Franz Ferdinandi. 23.

juulil, 25 peva prast atentaati, esitas Austria-Ungari Serbiale 48tunnilise thtajaga noodi, mille punktides nuti muuhulgas AustriaUngari vastase propaganda ja nestustegevuse lpetamist ning Austria-Ungari ametiisikute lubamist atentaadi asjaolude uurimisele Serbia pinnal. 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sja ning sellel peval algas ametlikult I maailmasda. 30. juulil kuulutas Venemaa vlja ldmobilisatsiooni, sama tegi 31. juulil Austria-Ungari. 31. juulil saatis Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale 18-tunnilise thtajaga ultimaatumi, milles teavitati Venemaad Saksamaa mobiliseerumisest, kui too ei lpeta Saksamaa ja Austria-Ungari vastast sjategevuse ettevalmistamist. Prantsusmaad aga hoiatati sjaga, kui too ei j Saksa-Vene konfliktis neutraalseks. 1. augustil kuulutasid Prantsusmaa ja Saksamaa tunniajalise vahega vlja ldmobilisatsiooni ning Saksamaa andis Venemaale le noodi sjakuulutusega 2. augusti htul erapooletule Belgiale 12-tunnilise thtajaga ultimaatum, milles sdistati Prantsusmaad kavatsuses tungida Belgia territooriumile ning nuti endale luba Belgiasse ved sisse viia.[2] 3. augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sja. Peale keelduva vastuse saamist ultimaatumile, letasid 4. augustil saksa ved Belgia piiri. Kuna 1839. aasta lepingu jrgi pidi Suurbritannia sekkuma, kui rikutakse Belgia neutraliteeti, siis esitasid nad samal peval Saksamaale ultimaatumi vgede vljaviimiseks Belgia territooriumilt. Kuna Saksamaa ei kavatsenudki sellele vastata, siis olid riigid alates 5. augusti keskst ametlikult sjas. Samal peval kuulutas AustriaUngari Venemaale sja ning 12. augustil kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Austria-Ungarile sja. Itaalia kuulutas ennast sjategevuses erapooletuks. Saksamaa saatis lnerindele 7 armeed (1,6 miljonit meest) ning pdis purustada 5 Prantsuse armeed (1,3 miljonit meest, lemjuhataja Joseph Joffre), Briti ekspeditsioonived (87 000 meest, lemjuhataja John French) ja Belgia vge (175 000 meest, lemjuhataja kuningas Albert I). 14. augustil alustasid prantslaste 6 korpust (Dubail' 1. armee ja de Castelnau' 2. armee) pealetungi Lotringis.s. 20. augustil asusid 8 sakslaste korpust (6. ja 7. armee) vastupealetungile. Kolme pevaga paisati prantslased tagasi positsioonidele, kust nad rnnakut olid alustanud Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti ved andsid Joseph Joffre juhtimisel lgi Saksa vgedele, nurjas Saksa sjaplaani ning mjutas oluliselt sja edasist kiku. Prast mberhaaramiskatseid

tekkis kogu lnerindel positsioonisda, mille rinde pikkus oli 720 km. Venemaa sjaplaan oli jrgmine: anda kigepealt lk Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. Selleks koondati umbes 67 % olemasolevast vest Galiitsia piirile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nudis, et Venemaa alustaks pealetungi IdaPreisimaal 8. armee koosnes neljast korpusest ja hest ratsavediviisist ning seda juhatas Max von Prittwitz und Gaffron, kes vahetati peale esimesi kokkuprkeid vlja Paul von Hindenburgi vastu. 8. armeel tuli vastu seista lekaalukamale Vene 1. ja 2. armeele, mis koosnesid kokku heksast korpusest ja seitsmest ratsavediviisist. 1. armeed juhatas kindral Aleksandr Samsonov ja 2. armeed kindral Paul Georg von Rennenkampff. 15. augustil letasid Venemaa 1. armee ja 20. augustil 2. armee Ida-Preisimaa piiri. Armeesid lahutas 80 km laiune Masuuria jrvistu, mis vimalas sakslastel anda lk mlemale Vene armeele eraldi. Jrgnenud Tannenbergi lahingus (23.30. august) piirasid Saksa ved mber Vene 2. armee ja purustasid selle. Tannenbergi lahingul oli suur thtsus, sest sellega psteti Ida-Preisimaa ja peatati lekaalukate Vene vgede pealetung Sileesia tstuspiirkonna ja Berliini suunas. Arvulisse vhemusse jnud Vene 1. armee sunniti Masuuria jrvede lahingu kigus Ida-Peisimaalt lahkuma. 1. septembril nimetati Peterburg mber Petrogradiks. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0,7 miljonit meest) Austria-Ungari ve (u 0,85 miljonit meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid mber Przemysli kindluse. Prast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsda, mis nudis miljoniliste armeede olemasolu.

Austria-Ungari (260 000 meest) alustas pealetungi Serbias 12. augustil,

kuid Serbia diviisid (247 000 meest) lid vaenlased 24. augustiks oma piiridest vlja ja vallutasid seejrel omakorda Ida-Bosnia. 6. novembril alustasid austerlased vastupealetungi, surudes serblased rasketes lahingutes omakorda taganema ja vallutasid 2. detsembril Serbia pealinna Belgradi. 3. detsembril alguse saanud vastupealetungis ajasid serblased Austria-Ungari ved kaheteistkmne pevaga oma riigi territooriumilt vlja. Serbia vastu sooritatud karistusaktsioon ei toonud 1914. aastal Austria-Ungarile edu.

Kui Trgi astus stta Keskriikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. 23. augustil kuulutas Saksamaale sja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksamaale.

1915

1915. aastal pdsid Antandi riikide ved lbi murda lnerinnet, mis aga ei linud neil korda. Sakslased piirdusid lnerindel peamiselt kaitsega. 22. aprillil kasutasid sakslased Teises Ypres'i lahingus kloori sisaldavat mrkgaasi, mis phjustab lmbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku tttu. Saksa (kindralstaabi lem Erich von Falkenhayn) pdis sja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54 % Keskriikide jududest. Saksa eesmrk oli sundida Venemaa sjast vlja astuma. Veebruaris andis Saksa vgi Augustowi metsades lgi Vene 10. armeele aga seda mber piirata ei nnestunud. Vene vgi vallutas Karpaatides 22. mrtsil Przemysli. 2. mail alanud lbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses lbi) ning sellele jrgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vgi Vene ve Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustus Idarinne RiiaDaugavpilsi BaranovitiDubnoTernopoli joonel. Vene sjavge ei suudetud purustada, Trgi rindel oli see koguni edukas: Trgi sjavgi trjuti Kaukaasiast vlja. Liitlaste poolt alustatud Dardanellide operatsioon Gallipoli poolsaarel (veebruar 1915 jaanuar 1916) Trgi vastu lppes edutult. Sjalises mttes lppes lbiviidud operatsioon lbikukkumisega.Samas olid trklased sunnitud Dardanellide piirkonda koondama 36 diviisi, mida muidu oleks kasutatud Mesopotaamias, Egiptuses vi Kaukaasias Mesopotaamia piirkonnasa tungis Briti ekspeditsioonivgi Bagdadi juurde, kuid sai 22. novembri lahingus la. Trgil ei nnestunud hivata Suessi kanalit.Kui Itaalia (1 miljon meest, kindralstaabi lem Luigi Cadorna) kuulutas Austria-Ungarile 23. mail 1915 sja, tekkis rinne Alpides ja Isonzo jel. 14. oktoobril astus stta Bulgaaria, ta oli Keskriikide poolel. Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria koondasid Serbia vastu rindele 650 000 meest ning vallutasid sgisel kogu Serbia. Serbia taanduvad ved (ligi 140 tuhat) letasid Albaania ja Montenegro piiri ning transporditi itaallaste abil Kerkyra saarele. Pdes Serbiat aidata, moodustasid Antandi riigid 5. oktoobril Salonikis suure liitlasvgede baasi ja letasid oktoobris Serbia lunapiiri. Nende tee tkestasid aga Bulgaaria ved ja liitlaste kaks diviisi prdusid tagasi Salonikisse. Aafrikas rndasid Antandi ved Saksamaa asumaid (vallutati Saksa vimu all olev Edela-Aafrika). Merel prkusid Saksa ja Briti laevastikuksused. Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat allveelaevadega (Saksa allveelaevad uputasid kik laevad, keda ngid, erapooletud riigid protestisid selle vastu ja reisilaevade uputamisest tuli loobuda). Hoolimata sellest, et Venemaale oli antud raske hoop, ei nnestunud Saksamaal muuta sja kulgu endale soodsaks. Prantsusmaa ja Suurbritannia said lnerindel puhkeaega, mida nad kasutasid varude loomiseks ja judude koondamiseks. Briti ekspeditsiooniarmee suurenes 1915. aasta jooksul 1,3 miljoni meheni (lemjuhataja Douglas Haig).

1916
1916. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord vga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vhem sjajudu. Seeprast otsustas Saksa lemjuhatus anda pealgi lnerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli mrgatavalt suurenenud. Et ldpealetungiks judu ei jtkunud, pidi Saksamaa lgi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270 000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtkive toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindeligul kaitseve 100 000 mehest 420 000 meheni ning see tkestas sakslaste edasiliikumise. Maikuus alustas Vene vejuhatus Saksamaa-Venemaa rindel pealetungi, mille kigus pealetungi alustasid Venemaa Phjarinde, Lnerinde ja Edelarinde ved nn Brussilovi lbimurre. 22. mail alanud pealetungi kigus vallutasid Aleksei Brussilovi juhitud ved Ida-Galiitsia ja Bukoviina ning rindejoon liikus 550 km lne suunas. Pealetungi trjumiseks pidi Austria-Ungari tooma 6 diviisi ja Saksamaa 11 diviisi Vene rindele ning nrgendama oma kaitset Lnerindel. Pealetungi tulemusel asus Antandi poolel stta Rumeen 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti ved Somme'i je res vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sdade ajaloos kasutusel tankid). Novembri lpuni kestnud Somme'i lahingus vallutasid liitlased rnkade kaotuste hinnaga (lahingus olid mlema poole kaotused kokku 1,3 miljonit meest) 15. mail alustas Austria-Ungari pealetungi Tiroolis ja murdis lbi Itaalia rinde. See sundis Venemaad alustama Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi enne thtaega, see toimus 4. juunil. Kui Vene oli murdnud lbi Lutski lahe, vallutas ta suurema osa Galiitsiat kolme ja poole kuuga. Austria-Ungari kaotas ligi miljon meest lisaks 400 000 vangidena. Austria-Ungari silitas oma vitlusvime tnu Saksamaale. Tnu sellele peatas Saksa pealetungi Verdunis ja sda hakkas intensiivsemalt kima idas. Nhes, et Venemaal lheb hsti liitus stta (Austria-Ungari vastu) 27. augustil Rumeenia, (umbes 250 000 meest) kes pretendeeris Transilvaaniale ja Banaadile. Rumeenia sjavgi purustati Keskriikide vastupealetungiga, mis algas septembri lpus ja Rumeenia sjave riismed suruti vastu Vene vgede vasakut tiiba. 6. detsembril hivasid Keskriigid Bukaresti. Vene ve jaanuaris alanud pealetung (kaukaasia rindel) oli edukas: vallutati Erzurum ja Trapezund. Mesopotaamias Kut al-Amara juures mberpiiratud Briti vgi pidi 28. aprillil Trgile alla andma. Suurbritannia lekaal ji psima ka prast Jti merelahingut (lahingus osales kokku 250 laeva ja mlemad pooled kuulutasid lahingu oma

viduks), mille 31. mail ja 1. juunil pidasid Briti (admiral J. Jellicoe) ja Saksa sjalaevastiku (admiral R. Scheer) peajud. 1916. aasta hirmsates heitlustes ei saanud kumbki pool lekaalu, kuid aasta lpuks oli sjaline initsiatiiv Antandi kes. Kuigi Keskriigid olid purustanud Rumeenia, ei kompenseerinud see Verduni lahingu kaotamist. Mereblokaadi tttu kannatasid Keskriigid suuremat toidu-, tooraine- ja kttepuudust kui Antandi riigid. Austria-Ungari oli kurnatud, slaavi rahvaste vastupanu nende riigis kasvas. Rahva sjavsimuse tttu tegi Saksa valitsus 12. detsembril kigi Keskriikide nimel ettepaneku sda lpetada ja slmida rahu. Antandi riigid lkkasid selle tagasi. 1916. aastaks oli Saksamaa kaotanud kik oma kolooniad.

1917
1917. aasta alguses oli judude vahekord Antandi kasuks (Antandil 21 miljonit meest, Keskriikidel 10 miljonit meest). Seeprast asus Saksamaa strateegilisele kaitsele ja pani suuri lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allveesjale (seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu). See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USA-d Saksamaa vastaste poolel stta astuma (6. aprillil). Saksamaale kuulutasid sja 11 Ladina-Ameerika riiki. Aprillis ja mais korraldasid liitlased pealetungi Arrasi mbruses ja Aisne'i res, aga need need nurjusid tiesti. Prantsuse vgede lemjuhatajaks mrati kindral H. P. Petain. Ebaedu ja mttetu verevalamine phjustasid Prantsuse baasides streike ja sjaves revolutsioonilist liikumist. Isegi suurest relvastuse lekaalust ja esmakordsest tankisuurrnnakust (Cambrai juures 20. novembril) ei suutnud sakslaste kaitset lbi murda ka Briti ve rnnakud Flandrias (juulist novembrini). Vene kodanlus tahtis ka prast Veebruarirevulutsiooni sda jtkata. A.Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias Ippes aga prast esialgset edu lasaamisega. Saksamea ja Austria-Ungari ved surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene ve kohati 130 km tagasi. 3. septembril vallutasid sakslased Riia. Venemaal Oktoobrirevolutsiooni jrel vimule tulnud Nukogude valitsus tegi imperialistlikele riikidele rahudekreediga ettepaneku slmida ldine rahu, kuid sellele ei reageerinud keegi. Prast seda slmis Nukogude valitsus Saksamaaga Brestis 15. detsembril vaherahu. 9. detsembril slmis vaherahu Rumeenia. Saksamaa koondas oma vabanenud ve Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure vidu. Itaalia vgi paisati Piave jeni vang langes le 250 000 Itaallase. Prantsuse vgi, kes ruttas Itaaliale appi pstis viimase kokkuvarisemisest. Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jtkata sda. Trgit ja Bulgaariat

tabas aga ebaedu. Mrtsis vallutas Briti vgi Trgilt Bagdadi ja detsembris Jeruusalemma. Kreeka astus 30. juunil stta 20000 mehelise armeega Antandi poolel ja viis oma ved Saloniki rindele. Saksa ved saavutasid 1917. aastal mitmel rindel edu, aga see ei olnud mrgatav. Allveesda muutus tnu vastaste abivahenditele (allveelaeva vrgud) vhem edukaks. Saksa sjaves ja tagalas algas revolutsiooniline krimine, sest rahvast kurnas nlg. Prantsusmaa uus peaminister hakkas teostama Saksamaa tieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdas USA sttaastumine.

1918
1918. aasta veebruaris okupeerisid Saksa ved Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest. 3. mrtsil allakirjutatud rahu kohaselt jid vallutatud alad Saksamaa vimu alla. 7. mail slmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu. Kui sjategevus idarindel oli lppemas, otsustas Saksa vejuhatus, rakendada kik jud, et vita sda lnerindel. Jtnud itta 40 teisejrgulist diviisi, koondas Saksa vejuhatus lnerindele 192 diviisi liitlaste 178 diviisi vastu. Samas moodustasid need sakslaste diviisid riigi viimase elavju reservi ning inglaste ja prantslaste olukord oli samavrne. Vaid ameeriklased visid koondada lnerindele veel sadu tuhandeid sdureid. Seega ritas Saksa vejuhatus vita sda enne, kui rindele saabuvad ameeriklased. 21. mrtsist 17. juulini tegi Saksa vgi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja viimase poole aasta jooksul oli Saksa armee suurus kahanenud 5,1 miljonilt 4,2 miljonile Lisaks lahingutes hukkunutele langes gripi tttu rivist vlja ligi pool miljonit kurnatut ja nlgivat meest.Luna-Aafrikast alguse saanud gripiepideemia ehk nn Hispaania gripi tttu suri maailmas ligi 25 miljonit inimest. 15. juulil alanud II Marnei lahingus lks algatus lplikult Antandile (liitlasvgede lemjuhataja F. Foch). 1. augustiks oli liitlasjududele lisandunud 1,2 miljonit USA sjavelast. Alustanud 8. augustil Montdidieri-Amiensti ligus vastupealetungi, purustas Briti vgi juba esimese pevaga 16 Saksa jalavediviisi (Amiens'i operatsioon 1918). Augusti lpuks paisati sakslased tagasi kaitseliinini, kust nood mrtsipealetungi alustasid. 15. septembril andis liitlaste Saloniki armee Bulgaaria vele tugeva lgi ja 29. september Bulgaaria kapituleerus. Trklased said la Srias ja Mesopotaamias ning 30. oktoober slmis Trgi Mudrose vaherahu. 24. oktoobrist 29. oktoobrini sundis Itaalia oma liitlaste toetusel AustriaUngari ve taanduma. 24. oktoobril li Ungari ja 28. oktoobril Tehhoslovakkia Austria-Ungari

keisririigist lahku. 3. novembril Austria kapituleerus. 28. oktoobril algasid Saksa sjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon). 9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 peva kestnud sja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 pevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sjavangid ning loovutama phiosa oma relvastusest (sealhulgas kik allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist. Pariisi rahukonverentsil (19191920) surusid vitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nrgendas Saksamaa vimet vistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid silitas saksa sjalise ju kui potentsiaalse Nukogude Venemaa vastase ju.

Tulemused
Vitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 slmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Trgiga.

Rahulepingutega vhendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sjalisi kohustusi. Sja tagajrjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lunaslaavi piirkonnad ja Ternogooria liitusid SerbiaHorvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Lti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km2, kus elas 7,3 miljonit inimest), asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Mrgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sja tagajrjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sltuma (1921. aastal oli nende vlg USA'le 21 miljardit dollarit).

Venemaa vljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajrjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks ssteemiks ning algas kapitalismi ldkriis. Saksamaal, Austrias, Poolas, Soomes ja Argentiinas tekkis sja lpus ning mitmel pool mujal varsti prast sja lppu rev. marksistlik partei. Peale Venemaa toimus revolutsioon ka Saksamaal, AustriaUngaris, Trgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasjas ei lahendatud seda phjustanud vastuolusid. Versailles-Washingtoni lepingute ssteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasja alge.

Esimeses maailmasjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). ldse mobiliseeriti Esimese maailmasja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult letas Esimene maailmasda suuresti kik varasemad sjad.

Vejuhid
Nelikliit ehk Keskriigid
* Saksamaa Keisririik * Austria-Ungari * Ottomani impeerium * Bulgaaria o Itaalia, mis vljus hepoolselt Keskriikide sjalisest liidust ning liitus Antante riikidega 1916. aastal.

Antante riigid ja Ameerika hendriigid:

* Venemaa Keisririik * Suurbritannia ja Iirimaa hendkuningriik * Prantsusmaa * Belgia * Serbia Kuningriik * Rumeenia (alates 1916. aastast) * Kreeka * Venemaa Keisririigis, Venemaa keiser - Nikolai II ja suurvrst Nikolai Nikolajevit, kes oli Esimese maailmasja algusest 1914. aasta augustist kuni 5. septembrini 1915. aastal sjavgede lemjuhataja; * Austria-Ungaris, Austria keiser Franz Joseph I lemjuhtaja ning Austria Keisririigi suurhertsog ja prints, Ungari ja Boheemia kuninglik prints, Tni hertsog Friedrich, (Friedrich Maria Albrecht Wilhelm Karl) oli Austria-Ungari kaksikmonarhiaga riigi Sjavgede Kindralstaabi lem;

* Saksamaa Keisririik, sjavgede lemjuhatajaks keiser Wilhelm II, kuid sjavgede Kindralstaabi lemaks Preisi sjavelaste seast professionaalsed sjavelased; * Suurbritannia ja Iirimaa hendkuningriigis, kus aga oli monarhia vim piiratud konstitutsioonilise monarhia tingimustesse, oli Impeeriumi Kindralstaabi lemaks professionaalsed sjavelased;

Sjavgede Krgeim lemjuhataja

* suurvrst ratsavk. Nikolai Nikolajevit(29. juuli 1914-23. aug 1915); * keiser Nikolai II 23. august 1915 - 2. mrts 1917; * suurvrst ratsavekind. Nikolai Nikolajevit 2. mrts - 11. mrts 1917; * jalavekindral Mihhail Aleksejev 1. aprill 1917 - 21. mai 1917; * ratsavekindral Aleksei Brussilov 22. mai - 19. juuli 1917; * jalavekindral Lavr Kornilov 19. juuli - 27. august 1917; * Aleksandr Kerenski 30. august - 3. november 1917; * kindralleitnant Nikolai Duhhonin 3. november - 9. november 1917; * praportik Nikolai Krlenko 9. november 1917 - 5. mrts 1918.

Suurbritannia ja Iirimaa hendkuningriik

* Suurbritannia Kindralstaabi lem (alates jaanuarist 1915- Impeeriumi Kindralstaabi lem): Sir Archibald Murray (8-12.1915); Sir William Robertson (1.1915-1918), Sir Henry Wilson (1918); * Briti ekspeditsioonivgede (British Expeditionary Force (BEF)) lemjuhtaja: Sir John French (1911-12.1915); Sir Douglas Haig (12.1915-) Prantsusmaa * Sjavgede lemjuhataja: Joseph Joffre, Robert Nivelle, Philippe Petain Serbia * Sjavgede juhataja: kuningas Aleksandar I Karaorevi Ameerika hendriigid

* Sjavgede juhataja: Hugh L. Scott, Tasker Bliss Belgia Kindralstaabi staabilem Cyriaque Gillain Rumeenia * Vgede lemjuhataja: Constantine Prezan Saksamaa Keisririik * Kindralstaabi lem: * Helmuth Johannes Ludwig von Moltke (1906-1914); * Erich von Falkenhayn (1914-1916), * Paul von Hindenburg (1916-1918); # Idarinne: juhataja Maximilian von Prittwitz, Paul von Hindenburg, Baieri prints Leopold, Hermann von Eichhorn Austria-Ungari * Sjavgede lemjuhataja: suurhertsog Friedrich, keiser Karl I Osmanite riik * Sjaminister ja sjave lemjuhataja Enver Pasha Bulgaaria * Sjavegede lemjuhataja: Nikola ekov (1916-1918); Itaalia * Staabilem Luigi Cadorna Plaan 17 Plaan 17 oli Prantsusmaa sjaplaan Esimeses maailmasjas. See plaan ngi esiteks ette Preisi-Prantsuse sja katastroofi vltimist, teiseks PrantsuseSaksa piirile tugeva kindlustuste ssteemi rajamise (kuid Belgia-Prantsuse piirile jetakse see rajamata!), kolmandaks Lotringi ja Elsassi hivamise sakslaste kest ning seejrel sissetungi Saksamaale. Eesti 1914. aasta 1. augustil puhkenud Esimene maailmasda mjutas Eestit kigepealt, kui Venemaa keisririiki sjamerelaevastiku merevebaasi ja kui keisririigi pealinna Peterburi kaitseks loodud Peeter Suure Merekindluse ja Soome lahe kaitsevndi osa, maismaad sjategevus esialgu ei puudutanud. Siiski Venemaa armeesse mobiliseeriti sja jooksul umbes 100 000 meest. Eestis asuvates sjaveosades aga oli umbes 200 000 Venemaa Keisririigi

sjavelast. Paljudele eestlastest haritlastele avanes sja ajal vimalus saada ohvitserideks kiirendatud korras, mistttu teenis Vene armees 1917. aastaks le 2000 eesti soost ohvitseri

13. augustil prast Saksamaa Keisririigi sjamerejudude poolset lahingutegevuse alustamist vttis Balti laevastiku lemjuhataja Nikolai von Essen vastu otsuse viia lahinguvalmidusse laevastik ning paigutada see eelpositsioonidele Naissaare juures, kus see ootas asjatult ligikaudu kuu aega saksa sjalaevade sissetungi Soome lahte. 5. septembril 1914. aastal kehtestati Venemaa keisririigis ja Eestimaa ning Liivimaa kubermangus kuiv seadus. * 8. septembril (26. augustil vkj) 1914 (13.aug.) sattus Saksamaa Keisririigi laevastiku ristleja SMS Magdeburg Osmussaare juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust ji teadmata kadunuks * 11. oktoobril (28. septembril vkj) 1914 torpedeeris saksa sjamerejudude allveelaev U-26 Soome lahes vene ristleja Pallada. Hukkusid kik pardal olnud 597 meest * 1. mail 1915 (18. aprill vkj) Saksa laevastiku kallaletung Ruhnu saarele. Osalesid hvitajad V 108 ja V 107 kaptenleitnant Gercke juhtimisel, suurtkituletoetuseks kaasa antud ristleja Thetis ja hvitaja S 148 olid ootel Irbe vina suudmes. Saarelt vaenlasi ei leitud, piirduti majaka peegli lhkumisega ja petrooleumivarude stamisega. Kaasa veti 4 majakavahti. Tagasiteel tulistati Kolka neemel ja Srve srel asuvaid majakaid * 1916. aasta suvel tegid 11 Saksa torpeedokaatrit vasturnnaku vene laeva poolse saksa positsioonide pommitamise eest Riia lhistel ning Kuramaal, selleks tungisid nad lbi Vene miinivljade Soome lahele Paldiski sjasadamani. Kuna aga Vene sjalaevu seal parajasti polnud, piirduti vaid sadamaehitiste pommitamisega. Tagasiteel sattusid kaatrid aga miinivljale ning seitse neist uppus. 1915. aastal 22. augustil vallutasid Saksa ved Kovno/Kaunase, prast seda judsid Saksa ved aga juba Kuramaale. 19. augustil 1917 algas sakslaste uus pealetung Riia suunal suurtkilgiga, kus kasutati ka keemiamrske. letati Vina jgi ning vallutati kskla. Riia all pani edasitungivatele Saksa vgedele gedalt vastu Lti kttide II brigaad. 21. augustil jeti linn sakslastele. XII armeel nnestus taganeda Vnnuni (Csis), kus rinne lpuks stabiliseerus. Armee kaotas 25 000 meest, neist surnutena ja teadmata kadununa 8000. Rinde judmisega Eestimaani muutus Eesti ala Vene vgede tagalaks. Eestisse koondati suuri vemasse, kokku umbkaudu 250 000 meest. Eesti ja Lti sjapgenike ja muidu sjas kannatanute abistamiseks rajas Jaan Tnisson Tartus Ajutise Phja-Balti komisjoni, mis lisaks sellele tegeles aga aktiivselt ka eesti rahvuspoliitikaga. Ober-Ost

Ober-Ost oli sakslaste I maailmasja aegne sjaveline valitsus, mis juhtis suurt osa Saksa Riigi poolt okupeeritud piirkondadest Venemaa keisririigi aladel. Suurus oli 108 808 km hallates Valgevenet, Eestit, Ltit, Leedut ja Poolat Augustwis ja Suwakis. See rajati 6. juulil 1915. Sja lpus, 11. novemberil 1918, anti ksk viibida ainult Baltikumis mramatu aeg. Sjaveline valitsus likvideeriti 26. detsember 1918 ja Idarinne likvideeriti 21. jaanuar 1919. Saksa veosad liikusid Eestist vlja 1918, Ltist 1919-1920 ja Leedust 1920. Idarinde lemkomandrid (Ober-Osti lemad)

* 1. november 1914 - 29. august 1916 Paul von Hindenburg * 29. november 1916 - 21. jaanuar 1919 Leopold, Baieri prints Ober-Ost oli vahevalitsus riikluse arenemisel. Ober-Osti ajastul (1915-1918) tekkis kokku 12 riiki Tekkimine oli jagunenud 3 phimtte alusel * Ise tekkinud (6 riiki) * Saksamaa tekitatud (5) * Vene SFNV tekitatud(4)