hiskond, riik ja igus Tavaliselt seostatakse sotsiaalselt vimu riigiga, samastades seda riigivimuga, kuid see ei ole tpne,

kuna sots. Vim oli teatavasti omane ka riigieelsele riigikorraldusele. Ja erinevates vormides ka igale hiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele alates perekonnast ja himust lpetades riigiga. hiskond tuli elu juhtimisega toime ise, ilma kogukondlike vahenditeta. Sugukond teostas vimu ise, toetudes autoriteedile. Sugukonna kitumist juhtisid sugukonna enda poolt kehtestatud kitumusreeglid. Ja selleks olid philiselt tavad st kitumisreeglid, mis olid kujunenud hiskonnas paljude plvkondade jooksul sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava: kitumisreegel, mille titmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tttu. Tootmise arenedes tekkis toodangu lejk ja vimalus teistel sugukonna liikmetel vgivaldselt omandada. Nii tekkis malev, sjave algkuju. Tekkis inimeste grupp, mille eesmrgiks polnud tootmine vaid juhtimine riigi algkuju. hiskonnast oli eraldatud avalik vim. Kogukonnast oli saanud riik.

Riik:
Tunnus: erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territoorimil suvernset vimu. 1. Avalik vim // meldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hlmab riigi vimu ja valitsusasutuste krval ka aparaadi relvastatud struktuuriksusi nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga samuti sunniasutusi nt vanglaid, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimisteks. Riigi vim on suvernne vim. St tielikku vlispoliitilist sltumatust teistest riikidest ehk iseseisvust. Samuti vimu limuslikkust sisepoliitiliselt ehk vimu jagamatust. St riigi territooriumil ei ole sellest vimust krgemat vimu ja riik oma vimu ei jaga. Riigi vim: tidesaatev, kohtuvim + mingi kolmas 2. Territoorium, millel avalik vim kehtib // tunnused slaidil olemas. Jaotatud haldusterritoriaalseteks ksusteks. See sltub eesktt riigi suurusest, ajaloolistest traditsioonidest, rahvuslikust koosseisust jne. Eesti: maakonnad, vallad, linnad 3. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigi vimuga iguslikult seotud. // Inimhulk, kes asub riigi vimule allutatud territooriumil ja sellega seoses on vimu tegevuse objektiks. Rahvas on riigi arenguprotsessis muutunud riigivimu teostajaks (hleiguslike kodanike kaudu) Kodakondsuseta isikud bipatriidid Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline psiv poliitilis-iguslik seos, mille alusel isikule laieneb riigi tieliku juristiktsioon st ta kasutab kiki riigis kehtivaid igusi ja vabadusi ja kannab kodanikele pandud kohustusi.

Riikkondsus - mhmeh (4. Riigi laenud ja maksud 5. Riiklik smboolika, thtpevad jms)

Riigivorm:
1. Riigi valitsemise vormi nt monarhia 2. Riikliku korralduse vorm (eristatakse unitaar ja fderatsiooni) 3. Poliitiline reiim (poliitilise reiimi phitpidena eristatakse tavaliselt kas demokraatlikku, autoritaarset ja totalitaarset poliitilist reiimi)

Riigi tekke teoloogilised teooriad, hiskondliku lepingu jne teooriad

Riigiaparaat
Alapealkiri: riigiorganid Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. Riigiaparaat: kujutab endast riigiorganite ssteemi , mille abil teostatakse riigivimu. See on thtsaim riigi koostisosa (riigi kehastus). Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehaaniline kogu vaid nende organite rangelt korrastatud terviklik ssteem, milles on tpselt mratletud nii ksikorgani pdevus(kompetents/iguslik seisund kui ka tema koht teiste riigiorganite suhtes. Riigiorgan: riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa ja selle tunnused on: Riigiorganil on riigivimu alased volitsed. St teostab riigivimu -.- on igusaktidega kindlalt mratud funktsioon: kontrolli riigi vara kasutamise le, teostab jrelvalvet riigivimu teostamise le jne Oma funktsiooni teostamiseks on varustatud riigiorgan pdevusega, mis antakse kas siis seadusega Riigiorganiga seotud kulud kaetakse riigieelarvevahenditest Riigiorgan ise liigendub struktuurksusteks Riigiorgani koosseisus ttavad inimesed saavad tasu riigilt. Riik mrab talased kohustused ja igused, sest nad on riigiteenistujad.

Riigiorganeid vib liigitada mitmetel alustel Kigepealt vimude lahususe printsiibi alusel.

Parlament on riigi seadusandlik esindusorgan, mis vtab vastu seadusi st ldkohustuslikke kitumiseeskirju. Parlament koosneb hest vi kahest kojast. Fderatsioonidel enamasti kahekojaline parlament. Seaduste vastuvtmine on kige olulisem lesanne. Parlamendi poolt vastuvetavate seaduste hulka vib kuuluda ka phiseadus. Lisaks on parlamendi pdevuses ka nt riigipea valimine, samuti on parlamendil oluline koht peaministri ametisse nimetamisel (ka vabastamisel). Ka riigieelarve kinnitamine on parlamendi pdevuses (+ maksude kehtestamine ja laenude vtmine) Vaba mandaadi phimte: parlamendi liikmeid ksitletakse kogu rahva esindajatena, mitte selle konkreetse valimisringkonna, kust nad valiti, esindajatena. See thendab ka seda, et valijad ei saa anda parlamendi liikmele siduvaid juhiseid ega teda tagasi kutsuda. Immuniteet: saadiku puutumatus. Parlamendi liikme vib vahistada/vtta kriminaalvastutsele vaid parlamendi nusolekul (ja iguskantsleri ettepanekul) Indemniteet: parlamendi liige ei kanna iguslikku vastutust parlamendis tehtud snavttude ja hletuste eest.

Valitsus: titevvimuorgan, tegemist on kollegiaalse organiga, mis koonseb peaministrist ja ministritest. Portfelliga ministrid juhivad ministeeriumi, portfellita ei juhi. Omavad valitsuse otsuste tegemisel hleigust. Valitsus esitab riigikogule seaduseelnusid, koostab riigieelarve eelnu ning korraldab riigieelarve titmist. Valitsus annab mrusi ja korraldusi President : ehk riigipea, tidesaatva riigivimu krgeim ametiesindaja. Riigipea esindab riiki, vtab seaduses stestatud ulatuses osa seadusandliku vimu teostamisest. Nimetab ja vabastab ametist valitsuse liikmeid, diplomaatilisi esindajad, vtab vastu vlisriikide volikirjad, ratifitseerib/slmib vlislepinguid igused: kokku kutsuda parlamendi istung, parlament laiali saata ja erakorralised valimised Presidentaalses vabariigis kuulub riigipeale kogu titevvim (nt USA), parlamentaarses on riigipeal peamiselt esindusfunktsioon. Eesti vabariigi pdevuses on seaduste vljakuulutamine, riigikogule peaministri kandidaadi esitamine ning muud traditsioonilised riigipea pdevused (PS paragrahv 78)