Nooruse allika iidne saladus Taassnni Prl

Peter Kelder
6. peatkk Toiduainete omavaheline sobivus ja ige dieet. Doktor Stanley S. Bass

Arutlustes tervisest, pikaealisusest ja viiest rituaalsest toimingust, annab polkovnik Bredford mned soovitused, mis puudutavad dieeti ja toitumist ning toidu olulist rolli inimese elus ldiselt. Bredfordi snul aitab ige dieet kaasa fsilise seisundi paranemise smptomite ilmnemisele. Vaadakem siis tema dieedialaseid soovitusi. Jreleproovitud aja jooksul veendus polkovnik, et hea tervise saladus peitub lihtsas toidus. Ta kirjutab, et Tiibeti laamad tegid rasket fsilist td ning toitusid peamiselt omaenda kasvatatud viljadest jrgisid enamasti taimset dieeti, lisanditena muna, vi ja juust. Seejuures, he toidukorra ajal sid laamad tingimata neist ainult ht. Polkovnik Bredford ei nua sellise rmuslikkuse jrgimist, kuid soovitab puu-, juur- ja kgivilju ning trklist sisaldavaid toiduaineid tarvitada eraldi imetajate ning linnu- ja kalalihast. Samas hoiatab polkovnik Bredford ka lesmise eest hine probleem paljudele meie seast. Prast kahte kloostris veedetud aastat, rgib Bredford, oli peaaegu esimene asi mis mulle silma hakkas, kui saabusin India hte suuremasse linna, tohutu toidu kogus mida neelasid inimesed, kellel oli selle ostmiseks piisavalt vahendeid. Minu silme ees si ks mees sellise hulga toitu, millest oleks piisanud heks pevaks neljale pingelist td tege vale Tiibeti laamale. Peale selle, polkovnik Bredfordis tekitab udust toiduainete omavaheline segamine. Olles harjunud he toidukorra ajal tarbima ht -kaht liiki toitu, olin ma llatunud, kui kskord htul lugesin peremehe laual kokku 23 rooga. Pole midagi imestada, et lne inimestel on nii nrk tervis. Neil on vga hgune ettekujutus, kuidas on omavahel seotud dieet, tervis ja jud. Polkovnik Bredford soovitab sa aeglaselt, hoolikalt lbi mludes seda, mis teil suus on. Mlumine see on esimene ja mitte vhethtis seedimise ja organismi poolt toidu omandamise aste, selgitab ta. Kik, mida inimene sb, peab olema eelnevalt seeditud suus ja alles prast maos. Vttes kokku arutlused toiduainete kombineerimisest ja ratsionaalse toitumise kasulikkusest, kinnitab polkovnik: Toiduainete ige kombineerimine, ige tarbimise viis ja toitumise mdukus annavad koos suureprase tulemuse. Kui te olete lekaaluline, kaovad leliigsed kilod, kui kannatate liigse khnuse prast, siis vtate juurde. Lisaks toob polkovnik vlja ratsionaalse toitumise viis reeglit, mida jrgides vib oma tervist parandada: 1. Kunagi rge kombineerige liha koos trklist sisaldavate toiduainetega. Kuigi, kui olete noor ja tugev, pole teil vajalik tingimata seda reeglit jrgida.

2. Kui kohv mjub teile halvasti, rge lisage sellele piima ega rska koort. Kui mju jb endiseks, jtke kohv oma menst vlja. 3. Mluge toitu, kuni see muutub vedela pudru sarnaseks; sge vhem. 4. Iga pev jooge ks toores munakollane. Tehke seda enne vi prast ski, kuid mitte sgi kestel. 5. Viige miinimumini he sgikorra ajal tarbitavate toitude hulk. Selles peatkis pame lahti harutada polkovnik Bredfordi soovitused, mis puudutavad toitumist. Loomulik hgieen ja nooruse allikas. Kuigi polkovnik Bredfordi dieedissteemi philine sisu sarna neb tiibeti dieedialaste praktikatega , mnab Peter Kelder, et selle juured asuvad XX sajandi 30.-ndate aastate populaarses (nagu ka praegu) tervise koolis Loomulik hgieen. Tepoolest, kaasaegsest loomuliku hgieeni vaatepunktist lhtuvalt on polkovnik Bredfordi pihtimused toitumise printsiipidest absoluutselt korrektsed. Tsi, selle kooli esindaja soovitaks tielikult loobuda kohvist, ning salmonelloosi nakatumise ohu tttu mitte kasutada toiduks tooreid mune. Vimalik, et Peter Kelder on loomuliku hgieeni peamistest phimtetest midagi lugenud vi kuulnud doktor Herbert M. eltonilt, inimeselt kes suutis praktiliselt ksi taaselustada XIX sajandi filosoofilise kooli, mida teati nime all Hgieen. Doktor elton kogus kokku, tiustas ja taastas selle petuse seisukorra ja andis sellele uue nimetuse Loomulik hgieen. Doktor elton andis vlja igakuist ajakirja ja kirjutas seitsmekitelise ksiraamatu, samuti oli ta artiklite autoriks Bernhard Ma c-Faddeni kehakultuurile phendatud ajakirjades, ning ka teistes tolle aja alternatiivsetes vljaannetes, mis olid spetsialiseerunud terviseksimustele. Pikka aega oli loomulikul hgieenil k vike hulk ustavaid poolehoidjaid. 1985. aastal andsid Harvey ja Marilyn a Diamond vlja raamatu Samm elu suunas, kus ksitleti terviseksimusi, dieete ja selgitati loomuliku hgieeni olukorda. Kirjutatud lihtsas snastuses ja tidetud kitvate lugudega erinevate inimeste edusammudest, sai sellest raamatust peagi bestseller, mis petas paljusid elama ja sma palju mistlikumal viisil, populariseerides samas loomuliku hgieeni ideid. Tna peval kuuluvad juba tuhanded inimesed Ameerika hiskonnas loomulikku hgieeni jrgijate hulka. Vaatamata sellele, et sellest on kirjutatud juba sadu raamatuid, on selle ssteemi tuuma vimalik vljendada vaid mne lausega. Kui jrgida seda terve mistuse lihtsat reeglit, siis ka inimese tervis ja kogu elu paranevad niivrd, et seda on raske isegi ette kujutada. 1. Sge lihtsat ja peamiselt kulinaarset ttlemist mitte vajavat taimset toitu. 2. Kombineerige toiduaineid ratsionaalselt. 3. Hingake vrsket hku. 4. Iga pev, nii sageli kui vimalik, laske kehale pikest. Kuid alati vltige pikesepletust. 5. Jooge tavalist puhast vett. 6. Uni ja puhkus peaksid kestma mitte vhem kui 8 tundi pevas.

7. Kolm korda ndalas, kasvi ainult 20 minutit pevas, phenduge kehakultuurile. Mned spetsialistid soovitavad aeroobseid harjutusi: srkjooks, ujumine, jalg rattasit jms; teised soovitavad tegeleda raskejustikuga vi sooritada kilisi liigutusi. Enamus on aga nus sellega, et igapevane pooletunnine hoogne kndimine on suureprane ja universaalne harjutus. 8. Pidage kinni isikliku hgieeni reeglitest. 9. Pdke alati silitada emotsionaalset tasakaalu tegutsemise abil, mitte vastureaktsiooni abil. 10. Vltige rmuslikke temperatuure. 11. Jagage selgitusi oma kodustele ja spradele. Teades, et kaugeltki mitte kigile ei maitse toores taimetoit, mida propageerib loomulik hgieen, ti doktor elton vlja mned ssteemi osad, mis puudutavad toiduainete omavahelist kombineerimist, suunitlusega optimeerida toidu seedimist. Kui toiduained on valitud igesti, ttab seedetrakt efektiivsemalt, toitained omastatakse kergemini, mis vimaldab tervise paranemist. Mida thendab toiduainete omavaheline sobivus? Toiduainete omavahelise sobivuse ksimus puudutab he toidukorra aja l erinevat liik i toiduainete tarbimist: alustuseks lusikatis tomati-kurgi salatit, seejrel keedetud juurvilja, siis suutis putru vi leiba, millele lisab maitsekust lihatkk, lonks puuviljamahla vi mingit jooki ning taas salatit. Enamustel juhtudel see tskkel kordub kuni taldrik thjeneb ning jrgneb veel magustoit koos millegi joodavaga. Selline erinevate toiduainete segamine ei mdu jlgi jtmata: neist igahe lbiseedimiseks on vajalikud erineva pikkusega ajavahemikud (vt lk 193-199). Enim kontsentreeritud toitu (enamasti valgud) omandab organism aeglasemalt kui mnda muud, samas kui selle seedimine algab kige esimesena. Valkude (proteiinid) omandamiseks vajalik aeg kestab tunde, ning kui juures on veel ka le soovitud koguse rasvu (thiselt vike kogus), siis venib protsess veelgi pikemaks. Sel ajal peavad organismi poolt kiiresti omandatavad toiduained, nagu niteks juur- ja puuviljad, jma makku ootele, kuni raske toit ra seeditakse. Kogu see protsess vib venida isegi kuni kaheksatunniseks. Oodates oma jrjekorda hakkavad puuviljad ning toored vi keedetud juurviljad maos roiskuma ja krima. Magu, pdes siiski seedida seda rokka, eritab gaase, hapet, isegi alkoholi (rme rgi ldse seedimatusest). Toidu seedimine lpeb siis, kui toit juab soolestikku, kust lisafermendid peavad eemaldama organismi poolt oma ndamata jkained, ning mineraalained neutraliseerima happed. Toiduainete omavahelise kokkusobivuse printsiibid on selgelt snastatud, ning on orienteeritud sellele, mida millega vib kokku segada ja mida mitte , et saavutada optimaalne seedimine ja tugev tervis. Toiduainete ebaige kokkusobitamise tagajrg. Mis vib juhtuda siis , kui ei jrgita toiduainete liigitamise soovitusi? Loomulikult oleneb kik organismi eriprast, kuid reeglina algab erinevat liiki toiduainete kokkusegamisel maos krimine, mis kutsub esile kerge seedeprotsessi korratuse ja prast smist ilmnevad krvetised. Lisaks teistele ebameeldivustele vib nimetada gaase, rhitusi,

suurenenud (mao) happesust, khu puhitusi, organismi kogunev liigne vedelik ja mistuse mningane nrinemine ning keskendumisraskused veel pikka aega prast smist. Toiduainete ebaige kokkusobitamine vib aeglustada toidu seedimise protsessi kahest kuni kaheksa tunnini. Sellisel juhul kulutatakse seedeprotsessile vga palju energiat, mis tekitab kiiresti rammestuse ja vajaduse tiendavaks puhkepausiks vi uneks. Kik see vib saada nrvilisuse ja rrituvuse, depressiooni, krgendatud tundlikkuse, halva tuju, knilisuse, kui ka mrkainete organismi kogunemise phjuseks. Peale selle kutsub mrkainete kogunemine, mis on seedeprotsessi korratuste tagajrg, esile nohu, mis on paljude teiste haiguste phjuseks nrgendab immuunssteemi, kutsub esile enneaegse vananemise, alandab seksuaalset iha ja potentsi ning vib muuta munarakud vastuvtlikeks kahjustustele. Lhidalt eldes vib toiduainete ebaige kokkusobitamine viia fsilise, mentaalse ja vaimse tervise halvenemiseni ning samuti eluea lhenemiseni. Toiduainete ige kokkusobitamise eelised. Need, kes praktiseerivad toitumist toiduainete jaotuse alusel, mrkavad otsekohe tervise paranemist, kuna koormus seedeorganitele vheneb oluliselt. Toiduainete ige kombineerimine kindlustab hea toituvuse, seedimise parenemise, hea enesetunde ja stressi vhenemise. Kui organismis saab olema vhem mrkaineid ning kaovad krimisprotsessid, arvavad paljud, et toiduallergia probleem on lahenenud. Tihti juba mne peva mdudes prast toiduainete ige kombineerimisega alustamist, tunnevad need, kes on aastaid kannatanud gaaside kes, et vaevused on tielikult kadunud. Ehk soodustab toiduainete eristamine toitumisel, nagu ei miski muu viis, toonuse tus u ja kehakaalu vhenemist. Allolevast vite lugeda, millist kasu toob kaasa toiduainete ige kombineerimine: 1. Seedimise paranemine. Teie organism hakkab toitu seedima tunduvalt paremini, kui jrgite toiduainete sobivuse reegleid (vt lk 197-199). Gaasid, khu puhitus, khukinnisus, rhitised kik see, mis vaevas teid aastaid, vaibub peaaegu vi tielikult kigest mne peva jooksul, ning ei valmista teile enam tuska. Paljud rgivad: Ma ei saa toituda eristades. See on liiga keerukas. Sellisel juhul vib soovitada eksperimenti he ndalase thtajaga. Pakkudes sellist vljapsu teame me, et olles kord tunda saanud mida thendab hea seedimine, mis ilmneb toiduainete ige liigitamise tulemusena, ei soovi need inimesed enam tagasi prduda vanade toitumisharjumuste juurde. 2. Kehakaalu vhenemine. Kui te rakendate liigituse alusel toitumist, siis te hakkate rahuldusega juba ette nautima eesseisvat kaalumist. Miks? Aga selleprast, et kik teie liigsed kilod, puusade lihavus, ksivarte pikantne lopsakus ja tselluliidivorbid hakkavad kaduma justkui vlukepikese viipe l. Enamus nendest kes liigitavad toiduaineid igesti, mrkavad rahuldusega, et iga ndalaga kaotavad nad poolteist kuni kaks ja pool kilo oma leliigsest kaalust kusjuures just rasva ladestuste arvelt, mitte ainult liigse vede liku vljaviimise tagajrjel. Mis minusse puutub, siis esimese nelja kuuga, prast seda kui alustasin he toidukorra ajal ainult hte kategooriasse kuuluvate toiduainete tarvitamist ning jrgima isikliku hgieeni printsiipe, vhenes minu kehakaal heksakmne kuuelt kilolt (164 cm pikkuse

juures) imekergele seitsmekmne kahele kilole! Seedimise paranemise tttu on teie keha rakkudel puhastumiseks vaja mrkimis-vrselt vhem vett ning teie kht ei tursu enam leliigse vee kogunemisest organismi. Teie kehakuju muutub sihvakaks ja tmbub trimmi. Et kllastuda, kulub vhem toitu ning see thendab, et pevane tarbitud kalorite kogus vheneb, ning koos nendega ka teie kehakaal! Kiire kllastumine on seletatav sellega, et organism suudab nd mber tdelda ja omandada enam toitaineid. Lisaks hoiate te kokku suure hulga raha, kuna vajate toitu mrkimisvrselt vhem. Veelgi olulisem on see, et mida vhem te ste, seda kauem elate. Vheneb seedeprotsessist tulenev organismi kulumise aste. Luigi Kornano, XIX sajandi Itaalia kirjanik-aristokraat, toitus kaks korda pevas, ses kokku umbes 360 grammi toitu ja juues kuni 420 grammi viinamarjamahla. Liigitades toiduaineid igesti ja silitades sel viisil seedessteemi energiat, elas ta 102 aastat. Ta alustas selle ssteemi jrgimist 35 aastaselt, kui kikvimalike liialdamiste tagajrjel li tema tervis jrsult vankuma. Ta vttis kuulda arste, kes soovitasid tal peagi saabuva surma vltimiseks hakata viljelema palju mistlikumat eluviisi ning temast sai ks suurimaid tervis liku elustiili propageerijaid. 3. Energia juurdekasv. Kui te toitute vastava lt toiduainete liigitusele, hoiab organism toidu seedimise arvelt kokku palju judu, mille tagajrjena te tunnete vaba energia juurdevoolu. 4. Hea tervis. Liigitatud toitumine annab puhkust mao-soole traktile ning vimaldab teil tunda end vrske mana, energilisemana; teil paraneb enesetunne ja uneks vajalik aeg lheneb tunduvalt. Te muutute reipamaks, sest toiduained, mis omavahel sobivad, ei astu teie maos konflikti. Kik see loob tervise ja nne tunde.

Toiduainete sobivuse tabel. Alltoodud tabelis on kategooriate alusel liigitatud toiduained see on teile abiks toiduainete igel liigitamisel ja tervisliku dieedi jrgimisel. Mned teised nuanded, mis sisaldavad erinevaid kategooriaid, on vlja toodud peatkis Organismi poolt toidu seedimise le kuluv aeg. Valgud (proteiinid) phklid ja seemned arahhis muna soja kuivatatud oad kuivatatud herned piim* juust* ltsed pevalille vrsed pisherne vrsed ltse vrsed liha (imetajate-, kala-, linnuliha) Trkliselised toiduained Kartul, kastanid, leib, kookosphkel, valminud trkliselised viljaterad, bataat ehk maguskartul, jamss, makaronitooted, oad, vrske trgi uba/aeduba , sgisesed krvitsalised, krrelised (krsviljad) ja kruubid, piimjuur, maapirn, marad artiokid, krvits, pastinaak Rasvad Avokaado, oliivid, taimeli, seemned, koorevi*, phklid, rsk koor , arahhis, margariin, soja, sulatatud searasv Hapud (happelised) puuviljad Apelsin, greip, ananass, metsmaasikas, kiivi, tomat, kumkvaat, sidrun, laim, granaatun Magus-hapud puuviljad Mango, kirsid, un, virsik, ploom, aprikoos, mitmesugused marjad, enamus viinamarjasorte, pirnid, nektariin (sile virsik) Magusad puuviljad Banaan, datlid, hurmaa, viinamarjasort Tompson, muskaatphkel, papaia, kuivatatud puuviljad Melon Arbuus, valge muskaatmelon, muskusmelon, Kantalupa melon, talvine melon, Krenoy melon, julumelon, Prsia ja Kanaari melon. Vhese trklisesisaldusega vi trkliseta toiduained Seller, hiina kapsas, lillkapsas, nuikapsas, baklaaan, sibul, rohelised oad, brsseli kapsas (vrsed), kurk, suvised krvitsalised, magus paprika , spargel, peet, kslauk, kapsas, magus vrske hernes, lehtkapsas, porgand, spinat, noored magusad (teravilja ivad) seemned, brokkoli, naeris, aedsalat, lutserni vrsed * - piimatooteid soovitatakse vltida

Organismi poolt toidu seedimisele kuluv aeg. Kasutage jrgnevaid andmeid, et mratleda: ajavahemikud, mis on vajalikud sdud toidu seedimiseks; parimad toiduainete liigitused ja soovitatav toidu hulk. Vesi. Kui te joote vett thja khu peale, juab see soolestikku kohe. Mahlad. Puu- ja juurviljamahlad ning puljongid seeduvad 15-20 minutiga. Poolvedelad toiduained. Segasalatid (segage mikseris kuni vedela konsistentsini salati ja selleri lehed, kurk ja tomat, ning sge nagu suppi). Ka juur- ja puuviljad seeduvad 20-30 minutiga. Puuviljad. Arbuus seedib 20 minutit. Kige kasulikum on, kui ta oleks hel toidukorral ainuke puuvili (mari) teie toidulaual. Teised melonid (nagu Kantalupa, Krenoy, valge muskaatmelon ) vajavad seedimiseks 30 minutit. Omavahel vib kokku segada kaht erinevat sorti melonit, kuid rge sge le poole kilo korraga. Apelsin , viinamari ja greip vajavad seedimiseks samuti 30 minutit. Mnikord vib omavahel kokku segada kaks liiki, kuid kogu mass ei tohiks samuti letada poolt kilo. unad, pirnid , virsikud , kirsid ja teised poolmagusad puuviljad seeduvad 40 minutiga. Omavahel vib kokku segada neist kaks vi kolm erinevat, jlgides, et ei sks korraga enam kui 350-500 grammi. Toored kgiviljad. Kgiviljad, milledest valmistatakse toorsalatit nagu niteks tomat, salat (bostoni, punane, leht- ja aedsalat), kurk, seller, punane vi roheline paprika ja teised mahlased kgiviljad, vajavad mberttlemiseks 30-40 minutit. Kui salatile on lisatud toiduli, pikeneb seedimiseks kuluv aeg he tunnini ja veidi enam. Ka neid kgivilju vib omavahel kokku sobitada, kuna seedimiseks kuluv aeg on kigil hesugune. Kasutades lalpool toodud meetodit (vt poolvedelad toiduained), vib ka neid segada mikseris. Aurutatud vi vees keedetud kgiviljad. Rohelised kgiviljad (salat eskariol, spinat, peakapsas) seeduvad 40 minutiga. Kabatokk, brokkoli, lillkapsas, trgi uba (aeduba), liga kpsetatud mais seeduvad 45 minutit. Selliste juurviljade seedimiseks, nagu redis, porgand, peet ja pastinaak, kulub organismil mitte vhem kui 50 minutit. Mrkus : omavahel vib kokku segada kaks-kolm sellist liiki juurvilja (igaht 120g; ldkoguses mitte enam kui 240g). Alustuseks sge rohelised kgiviljad, seejrel juurikad.

Trklisesisaldusega kgi- ja juurviljad. Sellise toidu seedimiseks nagu maapirn , tammetrud, krvitsad, magus ja tavaline kartul, jamss ja kastanid , kulub umbes tund aega. kskik millised kaks lalloetletud toiduainetest vivad moodustada peamise eine teie toidulaual. Trkliseline toit. Kooritud riis, tatar, hirss (eelistatud on tarvitada just neid kruupe), maisijahu, kaeratangud (-helbed), malts, abessiinia rukis, kruubid seeduvad keskmiselt 60-90 minutit. Maksimaalne kogus heks toidukorraks 120 g kuivaine kaalus, mis teeb keedetult 480g. Kaunviljad trklis ja proteiinid (valgud). Ltsed, aed- (trgi-) ja tavaline uba, pishernes (nuut), tuvihernes ja teised, vajavad seedumiseks 90 minutit. Maksimumkogus hele inimesele on 120 g kuivkaalus (keedetult 210g). 30-45g kuivkaalus vib asendada 90-120g riisiga ning sa kas kik koos (segamini) vi kaunviljad peale riisi. Soja seedub 120 minutit (maksimumkogus heks toidukorraks 30120g). Seemned ja phklid. Pevalille-, krvitsa -, pirnmeloni- ja seesamiseemned seeduvad ligikaudu kaks tundi. Kokku vib sa 30-120g erinevat liiki seemneid. Sellised phklid nagu mandel, sarapuuphkel, arahhis (toores), Cashew-phkel (india phkel), pecanphkel (kuulub kreeka phkli perekonda) ning kreeka ja brasiilia phklid seeduvad 2,5-3 tundi. Sge ainult ht liiki phkleid hel sgikorral, ning juhul kui te ei ole koormatud raske fsilise tga, siis mitte enam kui 90g. Kui seemned ja phklid panna ks vette likku ja prast peeneks tampida, omastatakse nad kiiremini. Piimatooted (ei soovitata). Rasvavaba kodune juust, kohupiim ja lambapiimajuust seeduvad umbes 90 minutit. Maksimum heks toidukorraks 120-240g. Tispiimast valmistatud kohupiim seedub kahe tunniga. hel sgikorral sge mitte enam kui 240g. Tispiimast valmistatud kva juust, sellised nagu veitsi vi Menster, vajab seedumiseks 4-5 tundi. hel toidukorral maksimum 60-120g. Mrkus: suure rasva- ja proteiinisisalduse tttu seeduvad kvad juustud kauem kui kik teised toiduained. Loomset pritolu proteiinid: munakollase seedimiseks kulub 30 minutit, kogu muna seedimiseks 45 min. Maksimumkogus on 1-2 muna pevas. Kala sellised nagu tavaline ja vike tursk, kammeljas, samuti paltuse filee , seeduvad poole tunniga. Maksimum mitte le 180g, omavahel vib segada kaks liiki. Lhe, forell, tuunikala, heeringas (rasvasem kala ), seedub maos 45-60 min. Norm sama mis eelmises punktis. Kanatibu (ilma nahata) poolteist kuni kaks tundi. Maksimum 120g.

Kalkun (ilma nahata) kaks kuni kaks ja veerand tundi. he korraga sge mitte enam kui 120g. Looma - ja lambaliha seeduvad kolme-nelja tunni jooksul. Norm 120g. Et ra seedida sealiha, on vaja 4,5-5 tundi. Norm sama 120g. Taimeli, koorevi, rasvad: oliivili ning kskik millist muud samasuguse valmistusviisiga li vib lisada salatitesse, aurutatud kgi- ja juurviljadele ning teistele toiduainetele. Sama kehtib ka soolase ja mageda (mis on eelistatum) koorevi kohta, kuigi piimatooteid on siiski parem vltida. Lisage toidule mitte enam kui 15-30g paastuli vi 1-2 supilusikatit koorevid. Loomuliku hgieeni heksa reeglit toiduainete liigitamise kohta. Nd, kui teil on teada organismi poolt erinevate toiduainete omastamiseks kuluv aeg ning nende klassifikatsioon, prdume dr. Herbert eltoni soovituste poole, mis puudutavad toiduainete omavahelist sobivust: 1. rge tarbige proteiinirikkaid toiduaineid koos toiduainetega, mis sisaldavad suures koguses trklist. Polkovnik Bredford ja laamad toonitasid selle printsiibi erakordset olulisust. Miks? Sest proteiinid saavad organismi poolt igesti omastatud siis, kui magu eritab suures koguses hapet, mis hvitab sljes sisalduva amilazi 1 kuid see ferment on vajalik trklise lagunemiseks. Sel phjusel ei saa proteiinid ja trklis seedida samaaegselt. Kas see thendab loobumist lihast ja kartulist lunalaual? Jah, kui soovite, et teie seedimine kulgeks raskusteta ja tervis oleks tugev! 2. rge kombineerige trkliselist toitu nende toiduainetega, mis sisaldavad hapet (vt p.1). 3. rge sge le he liigi valgurikast toiduainet he toidukorra ajal. Erinevat liiki proteiinid vajavad mberttlemiseks erinevat ajalist tsklit ning ka seedessteemi erinevate nrmete td. Kui organism pingutab tugevalt isegi he valkaine omastamiseks, siis kahe vi enama mberttlemiseks kulub liiga palju energiat. Piirdudes millegi hega, mis sisaldab valku, hoiate te kokku oma energiat, vltides selle mittevajalikku kulutamist ning sellele jrgnevat vsimuse tunnet. 4. rge segage hapusid puuvilju valkudega. Pepsiin ferment, mis on vajalik valkude mberttlemiseks, hvib enamuse hapete toime tulemusena, kaasa arvatud puuviljade hape. Pepsiin reageerib neutraalselt ainult soolhappele. 5. rge segage valke rasvadega. Rasvad takistavad maomahla eritumist ja segavad valkude mberttlemist. 6. rge sobitage hte toidukorda trkliselist toitu ja magusat. Kui organismi juavad koos suhkur ja trklis, siis esimesena kuulub mberttlemisele suhkur. Maos hakkab suhkur krima , tootes fermenti mis hvitab sljes sisalduva amilazi, mis on vajalik trklise mberttlemiseks. Kui te ste hommikueineks

midagi kruupidest ja puuvilju ning kannatate prast seedehirete tttu, siis nd on teada selle phjus, ning ka moodus vltimiseks. Sge ainult puuvilju organism ttleb mber naturaalsed suhkrud ja teie vldite krimisprotsesse. 7. rge segage kokku valke ja suhkrut. Ka suhkur takistab maomahla eritumist, millega hirib valkude seedimist. Suhkur seedib alles prast valke ning seda oodates hakkab ta maos krima. 8. Melonit sge ksikult. Melon seedub erakordselt kiiresti. Kui te ste seda enne toidukorda ja ksikult, lbib ta hetkega kik seedetrakti osad. Peaaegu kogu oma elu jooksul pdsin ma mitte sa arbuusi ja Kantalupa melonit, sest sellele jrgnesid alati kohutavad valud ja gaasid. Nd ma sn hte liiki melonit hel toidukorral ning lausa naudin selle magusust ja vrskust, millega ei kaasne mingit raskust seedimisel. 9. Vltige piima ja piimatooteid, kuid kui nendest loobumine pole vimalik, siis rge sobitage neid kokku hegi teise toiduga. Ferment himosiin 2, mis on vajalik piima seedimiseks piisavas koguses, on olemas ainult vikelastel. Loomuliku hgieeni pooldajad, nagu ka paljud meedikud (sealhulgas, suureks kahjuks piimatstuse magnaatidele ka dr. Spock) , kutsuvad les loobuma piimast ja piimatoodetest igapevases tarbimises. Tiskasvanutel puudub ferment, mis oleks suuteline piima mber ttlema, ning see tekitabki allergiat. Piima ei vi kombineerida mitte hegi toiduga, sest ta sisaldab palju rasvu ja proteiine. Alguses vivad toiduainete liigitamise reeglid tunduda teile keerulistena. Jrgmisel lehel olev skeem esitleb neid hoopis lihtsamal kujul ja on teile abiks toitumise planeerimisel. Polkovnik Bredfordi soovitused ja loomulik hgieen. Nagu neme, andsid laamad polkovnik Bredfordile arukaid soovitusi, mis paljuski likuvad aja jooksul kinnitust leidnud loomuliku hgiee ni seisukohtadega. Siiski on mned tema soovitused ra teeninud teravdatud thelepanu. Ta vidab: Teie ks eine vib koosneda ainult lihast. Kui soovite, vite kombineerida selle erinevaid liike. Koorevi, muna ja juustu tarbimine koos lihaga ei phjusta erilist kahju, vib isegi juua veidi teed vi kohvi, kuid tarbida selle kige juurde midagi magusat vi trkliselist komme, pudinguid, pirukaid siiski ei soovitata. Kahtlemata, loomuliku hgieeni pooldajad ei soovita iialgi sa ainult liha hel toidukorral, kuna nad teavad (ka kaasaegsed meditsiinilised uuringud kinnitavad seda), et lekllastumine liha valkudega kannab endas ohtu tervisele. Lisaks sellele, leiva ja liha kokku sobitamine kutsub mnedel inimestel esile krimisprotsessi maos, gaasid ja seedessteemi stressi. Polkovnik Bredfordi eelnevad soovitused sa midagi hte hel toidukorral tunduvad olevat lhemal tele, kui see, mida ta rgib laltoodud ligus. Ilmselt vib seda, tema poolt eldut selgitada kompromissiotsingutega, mis lubaks inimestel teha esimest sammu leminekul oma toitumisharjumuste muutmiseks . Polkovnik Bredfordil ei ole midagi piima, tee, ega kohvi vastu. Ka see osutub kompromissiks algajatele. Loomulik hgieen kinnitab, et teie tervis ainult vidab sellest, kui lpetate nende toiduainete tarbimise. Tee ja kohv sisaldavad endas inimesele kahjulikke alkaloide 3 ja pastriseeritud piima ks koostisosa on valgukomponent kaseiin 4, mis on ka kige tugevama tnapeval teadaoleva liimi koostisosa, mis on

10

suuteline kokku liimima puitu. Kas on siis midagi imestada, et olles snud palju juustu vi jtist, on teil jrgmisel peval tunne, nagu oleks teie sisemus kokku kleepunud ja seda probleemi vib lahendada ainult lahtisti? Nd on siis teada ka phjus.

Toiduainete ige kombineerimine

VALGUD Phklid, kuivatatud oad, seemned, kuivatatud hernes, arahhis, ltsed, muna, piim*, juust*, liha* * ei soovitata

TRKLISED Kartul, jamss, trgi uba (aeduba), krvits, kpsed viljaterad, kruubid (tangud), artiokid, maapirn, kastanid, kookos, makaronid, leib

halb

hea

hea

halb

VHESE TRKLISESISALDUSEGA KGIROHELINE JA JUURVILJAD Lehtsalat (romen,bostoni-, punane-, aedsalat), tomat, kurk, seller, punane ja roheline paprika, spinat, erinevat liiki to idukapsas, kabatokk, brokkoli, peet, lillkapsas, kiuline trgi uba, krvitsad

halb

suureprane
HAPUD PUUVILJAD Apelsin, mandariin, greip, sidrun, metsmaasikas, ananass, kiivi, granaatun

halb
MAGUS-HAPUD PUUVILJAD

suureprane
MAGUSAD PUUVILJAD Banaan, viigimari, datlid, kuivatatud puuviljad, viinamari Tompson, muskaatphkel

Mango, un, aprikoos, pirn, virsik, kirsid, enamus viinamarjasorte, ploomid

Pea meeles ideaal see on ht liiki toit hel toidukorral!

11

Kahjuks, vaatamata piimatoodete kallihinnaliste reklaamide videtele, mida te vib-olla usute, ei ole piim organismile kasulik. Kui kahtlete, siis selgitage mulle, miks hemorroidid, mis vaevasid mind aastaid, kadusid kui ma loobusin (arsti soovitusel) piimast ja piimatoodetest. Ja kui te ei usu seda minu isiklikku testust, minge raamatukokku ja uurige viimase kahekmne aasta meditsiinilisi uurimusi, kus on selgelt ja hemtteliselt eldud, et piima tarbimist tuleks tielikult vltida! Polkovnik annab vhe teavet jookide kohta (vlja arvatud tee ja kohv), kuigi praktiliselt kik joovad sgi ajal midagi. Loomuliku hgieeni kooli esindajad soovitavad smise vltel ldse mitte juua, sest vedelik lahjendab fermente ja maohapet, takistades neil toidu ttlemist. Juues midagi toidukorra ajal, ei lase te seedeprotsessil lpuni kia. Mned kaasaegsed uurijad ei ole sellega nus, kuid need, kes praktiseerivad reeglit mitte juua sgi ajal, avastavad, et neile tuleb see ainult kasuks. Kuulake oma organismi ta annab teile igasugustest uurimustest usaldusvrsemat teavet, mis on talle parim. Polkovnik Bredford kiidab tooreid mune , ka meie peame munakollast valkudest kige optimaalsemaks. Kuid siiski, nendes munades mida makse praegu kauplustes, esineb liiga sageli salmonella viirus, seetttu me ei soovitaks tarbida toorest muna. Selleks, et keeta seest vedel muna, kuumutage vesi keema ja tstke siis tulelt. Pange muna sellesse vette kolmeks minutiks, tstke siis vlja ja sge ainult munakollane. Munavalge visake ra, juhul kui te ei ole sportlane vi ei tee rasket fsilise td. Arvatakse, et munakollane mjub hsti ajule ja fsilisele tervisele. Polkovnik Bredford on sellega vastuvaidlematult nus. Meenutame tema snu: Ma teadsin ka varem, et munakollane on toitev, aga selle telist vrtust mistsin alles prast tutvumist kloostris viibiva teise eurooplasega, kes oli varem ppinud biokeemiat. Ta teatas mulle, et muna sisaldab tubli poole kikidest kasulikest ainetest, mis on vajalikud aju, nrvissteemi ja ldse kogu organismi funktsioneerimiseks. Olgu vi mannetus koguses, kuid need elemendid peavad kindlasti organismi judma, et tagada selle vaimne ja fsiline tervis. Polkovnik Bredford anna b veel he vrtusliku nuande nrige toitu hoolikalt. Loomuliku hgieeni kool petab meid nrima toitu, kuni see on muutunud vedela krdi sarnaseks. A.Spallanzani (1729-1799), ks esimesi maos toimuva seedeprotsessi uurijaid avastas, et kpsed, kuid tervelt alla neelatud kirsid ja viinamarjad vljuvadki organismist tervetena. See huvitav jlgimine nitab veelkord seda, kui oluline on toit hoolikalt lbi nrida. Organism omastab ainult selle, mis oma konsistentsilt sarnaneb kige enam vedelikule. Jrjestikuline toitumine viimane lihv toiduainete igele sobitamisele. Nii, toiduainete liigitamise reeglite jrgimine on teie seedimist ja ldist enesetunnet oluliselt parandanud. Kuid, kui teil on soov minna siit veel edasi ning parandada seedimist veelgi enam ja tugevdada tervist, siis soovitame proovida jrjestikulist toitumist, mida me nimetame toiduainete kombineerimise tipuks. Jrjestikulise toitumise abil kokku hoitud energiat vib kasutada ravieesmrgil, suunata organismi puhastamiseks jkainetest, kasutada intellektuaalseks tks vi emotsionaalseks aktiivsuseks. Polkovnik Bredfordi snul toimub toidu seedimine jrjekorras, kiht-kihi haaval. See, mis sdi varem, ka tdeldakse maos varem ja kui te site jrjestikuliselt, visid eri liiki

12

toiduainete seedumiseks vajalikud fermendid erituda vabalt, omavahel segi minemata (vt lk 189-191 Toiduainete ige kokkusobitamise eelised). Sellisel juhul seedub kogu toit mne tunniga, phjustamata teile htegi ebameeldivat aistingut. Patsiendid kes minu juurde tulevad ja kurdavad halva seedimise le valud khus, pidevad rhitised, khu puhitus, khukinnisus, diatees (haigussoodumus) saavad tavaliselt soovituse harjumuspraselt toidult le minna palju kvaliteetsemale. Ma rgin neile, et on vaja vltida phjalikku kulinaarset ttlemist vajavaid toiduaineid, ning samuti kikvimalikke suupisteid. Nende asemel aga tarvitada tooreid ja vrskeid kgija juurvilju, phkleid, seemneid ja puuvilju. Mned keelduvad jrsult, soovimata muuta oma toitumis harjumusi. Kuid ma ei kanna neid lootusetute nimekirja ma teen ettepaneku algul lihtsalt muuta nende poolt tarbitavate toiduainete jrjestust. Vhem kui ndala prast kaovad neil paljud seedimisega seotud ebameeldivused! Loomulikult on nad tulemusega rahul. Prast sellist algust vtavad paljud ette ka jrgnevad sammud oma harjumuste muutmise teel. Ma jtkan patsiendi toiduratsiooniga tegelemist niikaua , kuni ta soovib teha seda ise ja suudab jrgida minu nuandeid. Aga minu peamiseks nuandeks jb jrgida jrjestikulist toitumist. Need patsiendid, kellel paranes seedimine, mille tagajrjel hakkas orga nism paremini omastama toitained ning ldine tervis stabiliseerus on juba valmis oma ratsiooni muutmiseks. Veel heks oluliseks jrjestikulise toitumise tulemuseks on kehakaalu kiire langus. Melge ise: kui te topite suhu igasuguseid roogasid, siis ses kasvab isu, mille tagajrjel te ste palju enam kui tegelikult organism vajab. Toitudes jrjestikuliselt, isegi eriliselt toiduaineid valimata, te siiski salenete, sest ste vhem! Jrjestikulise toitumise phiprintsiibid. Vastupidiselt laialt levin ud arvamusele ei segune toidu osad maos, juhul, kui te neid juba enne ei seganud. Alla neelatud toit seedub jrjekorras, kiht-kihi haaval. Dr William Haueli Fsioloogia pikust loeme: Dr Grtsner andis rottidele ksteise jrgi erinevat vrvi toidupalasid. Kui mne aja prast rotid uinutati ja avati nende magu, selgus, et toidu kihid ei olnud omavahel segunenud. Teine teadaolev juhtum, mis kinnitab oletust toidu etapiviisilisest seedimisest maos, toimus Ameerika hendriikide kodusja ajal. See on kirjeldatud tuntud fsioloogi, dr Bmonomi poolt: hel sduril oli tulirelva haav khus, mille tttu oli tekkinud makku ava. Haav ji mneks ajaks lahtiseks ja mnedel arstidel oli vimalik nha, et toit seedib maos etapiviisiliselt. Kui te soovite selles ise veenduda, siis sge kigepealt arbuus, siis salat ja seejrel juust. Kui juab ktte aeg, vite veenduda, et teie vljaheide koosneb erinevatest kihtidest: kigepealt vljuvad arbuusi jnused need on punakat vrvi, seejrel tumepruun kurgitomati salat ja viimasena helepruunid juustu jgid. Kik see vljub organismist samas jrjekorras milles sinna judis. See eksperiment on jukohane kigile, kuid pidage meeles, et arbuus, salat ja juust on vaja sa jrjestikuliselt. Kui toiduained juavad makku jrje korras, siis erinevates toidu kihtides toimuvad erinevad seedimise protsessid. Iga kihi jaoks erituvad mao seintest erinevad fermendid, mille tagajrjel tuseb kogu seedeprotsessi efektiivsus.

13

Lubage avada teile toitumise phiprintsiip, mida tunnistab Loomulik Hgieen: sge toiduaineid nende veesisalduse kahanemise jrjekorras. Kige lpus sge vikseima veesisaldusega ja kige enam kontsentreeritud toit. rge KUNAGI tehke vastupidi. Ka polkovnik Bredford toonitab jrjestikulise toitumise olulisust. Sellist tpi toitumine on tihedalt seotud tema propageeritava ht liiki toiduaine tarbimisega hel toidukorral. Loomadel ja primaatidel, kelle jaoks on loomulik toituda just nii, ei ole seedeprotsess mingit moodi raskendatud. Alljrgnevalt on toodud jrjestikulise toitumise lihtsad reeglid: 1. Alustage einestamist suurema veesisaldusega toiduainest ja lpetage vikseima veesisaldusega toiduainega. 2. Enamus jooke lahjendavad ja uhuvad maost vlja seedefermendid, mis raskendab toidu omastamise protsessi. rge jooge toidukorra ajal midagi. 3. Kgi- ja puuviljad sobivad omavahel hsti, kui neid sa iges jrjekorras. Kgiviljasalat (lisamata toiduli) sge enne puuvilju, et omandada paremini mineraalained. 4. Kui te ste enam kui ks kord pevas, rge segage puuvilju toiduga, mis kuulub kulinaarsele ttlemisele. Kui sa puuvilju peale trkliselisi, valgurikkaid vi rasva sisaldavaid toiduaineid, ei saa nad maost lahkuda enne , kui on seedunud kaua omastatav toit ja see toit mis judis makku varem. Kui puuviljad jvad makku pidama tundideks, kuhu peale nende on kogunenud veel trklised, valgud ja rasvad, siis nad hakkavad tingimata krima. Ning see omakorda tekitab gaase ja happesust, rhitisi ja seedehireid. Ning siis, kui sa puuviljad enne kike muud, ei ilmne mingeid ebameeldivusi. Kui te ste ks kord pevas, siis toidu paremaks omastamiseks tehke pooletunnine paus puuviljade ja valmistatud juurviljatoidu vahel. 5. rge tarvitage kunagi hapusid (happelisi) toiduaineid, sealhulgas ka hapusid puuvilju, prast trkliselist toitu. 6. rge kunagi tarvitage midagi magusat, rge jooge siirupit ega sge vrskeid vi kuivatatud puuvilju prast trkliselis t, valgurikast vi rasvast toitu. 7. Traditsioonilise kgi poolehoidjad vivad sa kala, kuid parim oleks seda teha enne vi prast kartuli smist, mis seedub kiiresti (kartuli ja tangainete trklisesisaldus vljendub suhtena 1:10). See on ks erand, kui vib kokku sobitada trklise ja valgu. 8. Omavahel vib kokku sobitada mitme kategooria toiduained, mis vajavad enamvhem hepikkust aega seedimiseks. Niteks: ? hsti sobivad kokku kaks erinevat liiki melonit vi kolm erinevat vrsket ja mahlast puuvilja ? vib valmistada salati mahlastest tooretest aedviljadest nagu tomat, erinevat liiki salatid, kurk, seller, punane ja roheline paprika ning ka teised toored aedviljad ja rohelised. ? erineval viisil valmistatud kgi- ja juurviljad on parem sa eri jrkudena: alguses rohelised kgiviljad, siis tihedama konsistentsiga kgiviljad (kabatokk, lillkapsas, brokkoli) ja alles seejrel sellised kvad juurikad nagu porgand, kaalikas, peet ja naeris.

14

? ? ?

omavahel sobituvad ka erinevat sorti kartulid: magus kartul vi jamss; mis soovitatavalt jtta toidukorral viimaseks. Enne kartulit vib sa veidi krrelisi (krsvilju), ning toorelt vivad need asendada puuvilju. hea seedimise korral vib omavahel kokku sobitada erinevaid tangaineid (kruupe). Niteks, 120g riisile vib lisada 30g ltsi (toodud kuivaine kaal). Prast putru on hea sa veidi ube. hsti sobivad omavahel kaks eri liiki seemneid niteks, pevalille- ja krvitsa- vi seesamiseemned. Mnikord sobivad ka kahte erinevat liiki phklid, kuid siiski on parem piirduda he liigiga. Kui panna phklid ja seemned seks vette likku ning enne smist peeneks tampida, omandab organism nad veelgi efektiivsemalt. 2-3 liiki kala sobituvad omavahel vabalt, nagu ka kaht liiki linnu- vi loomaliha. Siiski rge unustage, et learust mitmekesisust tuleks vltida, sest see viib kergesti lesmiseni. Toiduainete ige kokkusobitamine.

Allpool on toodud kava ige toitumise planeerimiseks.

a. 240g porgandi-, selleri- vi kurgimahla, mille mberttlemiseks lheb aega ca

15 minutit.

b. 240-360g aedviljasalatit (mikseris htlaseks vedelaks massiks purustatud salat

Romen, tomatid, seller, kurk ja punane vi roheline paprika), mis seedub 20 minutiga. c. 360-500g kaht sorti melonit vi vrskeid mahlaseid puuvilju (unad, pirnid). Seedimise aeg 30 min. d. (soovi korral) 30-60g seemneid vi phkleid, mille mberttlemiseks kulub 2 -3 tundi.

d c b a

Skeemil on nidatud, et kgiviljamahl psib maos tsoonis a 15 minuti vltel. Aedviljasalat b , lahkub maost 20 minuti prast, 5 minutit prast mahla. Melon vi teised puuviljad c, jvad makku 30 minutiks, 10 minutit kauemaks kui salat. Kui te site pevalille- vi krvitsaseemneid d , siis need tdeldakse ringi ca kahe ja poole tunniga ja nad lahkuvad maost peale puuvilju.

15

Toitumine kolm korda pevas dr Bass. Sge toiduained a , b , c , d, sellises jrjestuses, nagu on toodud tekstis. Minnes kord le jrgmisele toiduainele, rge prduge enam tagasi eelmise juurde. Iga toidukord on tielikult tasakaalustatud ja sisaldab kiki organismi jaoks vajalikke toitaineid. Hommikueine a. 220g kgi- vi juurviljamahla vrdsetes osades porgandi, selleri ja kurgimahlast. b. 220g kgi- vi juurviljasalatit tomatitest, kurgist, salatist Romen, sellerist ja/vi rohelisest vi punasest paprikast. c. Arbuus mitte enam kui 500g. Arbuusi vib asendada teiste puuviljadega (2-3 erinevat), samas koguses vi 2-4 banaaniga. d. Kokku 240-500g vastavalt valikule: ? 1-2 vedelat muna; ? 30g tooreid seemneid vi phkleid; ? 120g putru (kaera, hirsi, kooritud riisi vi tatra, kartuli, jamsi, krreliste, patissoni). Phklid ja seemned on parem asendada munakollastega. Mrkus: grupis d olevad toiduained on soovitatavad fsilise t tegijatele vi algajatele (kes on alles hakanud praktiseerima Loomuliku Hgieeni dieeti). Suvel, kui organism vajab palju vedelikku, vib arbuusi sa rohkem. Keskpevaeine (lant) 1. Kgi- vi juurviljamahl (vt hommikueine). 2. 220-360g salatit rohelisest kgiviljast, tomatist ja kurgist. 3. Mingisugune ks puuvili vi 1-2 toorest maisi tlvikut. 4. Toored seemned vi phklid (30-60g) vi avokaado (240g). Kaks korda ndalas vib phklid asendada lambapiimajuustuga, soolata ja rasvavaba kohupiimaga vi Tedderi vi Mnsteri tpi juustuga (60-120g). Need, kes ei suuda pidada taimetoidudieeti, vivad kaks korda ndalas sa kala. Luna a. Mahl tomatist, kurgist ja kabatokist (240g). b. 240-360g salatit rohelisest kgiviljast, tomatist ja kurgist, supilusikatis taimeli ja teelusikatis sidrunimahla. c. 1-2 hautatud (aurutatud) juurvilja (mlemat 120g). d. Valige kaks toiduainet: ks maisi tlvik vi krvits kartuliga vi kartul jamsiga (kokku mitte le 500g). Kolmel korral ndalas hoidke sellist vahelduvust: 1., 3., 5. ja 7. peval sge maisitlvik vi kartulit mingi aedviljaga krvitsalistest, vi kartul jamsiga (kik kokku mitte le 500g). 2., 4. ja 6. peval lisage a , b ja c-le 90-120g (kuivaine kaal) kooritud riisi vi tatart, ning 30g (samuti kuivaine kaal) trgi- vi aeduba, ltsi vi nuuti (pishernes).

16

Need kes svad liha, jtavad lunasgis vahele punkti d , mille asemel vib sa he kartuli vi 240-260g keedetud kooritud riisi, tatart, hirssi vi muud tangu ja prast seda 120g kala-, looma-, kana- vi kalkuniliha. Isegi alguses rge sge liha enam kui viiel korral ndalas, jrk-jrgult vhendades seda sagedust kuni kahe-kolme korrani kuus. Kaks-kolm korda ndalas vib sa kala vi selle asemel kanatibu, kuid ainult kord ndalas. Tibu vib mnikord asendada he-kahe munaga. Kui te einestate kodust vljas, sge alustuseks roheline toorsalat kurkide ja tomatitega, siis kartul, seejrel kala vi kana. Hiina restoranis vib tellida kgi- vi juurviljad, siis kala ning seejrel riisi. Taimetoitlased vivad loobuda lihast ja tellida suurema koguse juurvilju ja peale seda riisi. Kui te soovite kaalus alla vtta, minge le kahele toidukorrale pevas. Loobuge hommiku- vi keskpevaeinest (lant) , kuid rge unustage lunat. Teie leliigsed kilod sna otseses mttes sulavad. Kui te ste ainult tooreid toiduaineid, siis asendage htusk lantiga (lant hommikul ja lant htul). Iga pev vahetage lanti phirooga. heks kolmest toidukorrast tehke hommikueine. Vimalik, et teil ei nnestu loobuda harjumusprasest ratsioonist. Aga sellisel juhul on teil ikkagi vimalus vltida kaootilist toidu ahmimist. Lihtsalt jrgige peamist jrjestikulise toitumise reeglit: alustage kige vesisemast ja lpetage toidukord enam kontsentreeritud ja tahkema toiduainega. Seega tark inimene pab elada vimalikult mistlikult ta hakkab toituma krgema kvaliteediga toiduainetest, kasutab iget vahelduvust, ning ei leta optimaalset toidu kogust. Mis on optimaalne toidu hulk? See on minimaalne toidu kogus, mis varustab organismi kikide hdavajalike toitainetega pikaks ja rmsaks eluks, kus ei ole kohta haigustele ega raugalikule juetusele. Paljud toitumise spetsialistid soovitavad sa kolm korda vhem kui me oleme harjunud; teised soovitavad tusta lauast kerge nljatundega. Polkovnik Bredford toob tiibeti laamade nite, kes sid vhe ning ei elanud sugugi halvasti seda nappi toidukogust arvestades. Ksimused toiduainete omavahelise sobivuse kohta. Kuidas oleks ige lisada toidule vitamiine? Kui te jrgite selles peatkis toodud nuandeid ning peate kinni taimetoitlusest, siis on teie organism varustatud kikide vajalike vitamiinidega, vib-olla vljaarvatud vitamiin B12, mida vib spetsiaalselt manustada paar korda ndalas. Kuid mned spetsialistid kinnitavad, et taimetoitlase seedetrakt toodab seda vitamiini ise, teised jllegi ei ole sellega nus, soovitades B12 sisse vtta vljastpoolt. Kas organismis ei teki valgu puudus kui liha ei tarbi? Meedikute ja fsioloogide rohkearvulised uuringud on testanud, et phjamaade elanikud tarvitavad liiga palju valke, mis soodustab selliste haiguste arengut nagu osteoporoos, artriit, jmesoole vhk jt. Loobudes lihast lpetate te sellega oma organismi mrgitamise antibiootikumide, kasvuhormoonide (ja kes teab veel millega), mida vaestele loomadele farmides sisse topitakse, et nad kiiremini kaalus juurde vtaksid ja nad saaks tapmisele saata. Kui ste pevas 90-120g tooreid soolata phkleid vi paar vedelat muna, nagu soovitab polkovnik Bredford, kindlustate te organismi hdavajaliku koguse valkainetega.

17

Te ei soovita juua piima ega tarbida piimatooteid. Millega sel juhul tiendada kaltsiumivaru? Uuringud on nidanud, et taimetoit sisaldab piisavalt kaltsiumi. pris rohkelt on seda maitserohelises (rohelised aedviljad), toorestes seemnetes ja phklites, tangudes, vrsketes ja kuivatatud puuviljades, taolistes kgiviljades nagu brokkoli, kiulises trgi oas ning sellist liiki kalas nagu sardiin ja lhe. Kuidas selline toitumine mjub vere kolesteroolisisaldusele? Prast loobumist piima-ja lihatoodetest ning leminekul taimetoidule, langeb vere kolesteroolisisaldus mrkimisvrselt. Sarnase efekti saavutamiseks ja/vi vererhu alandamiseks kirjutavad mned arstid vlja rohud, mida inimene peab vtma kogu lejnud eluaja. Asendades need taimse toidu, Viie Rituaalse Toimingu ning vib-olla ka igapevase kiirknniga, hoiate te kokku raha ja vldite medikamentide phjustatud kahjulikke krvalmjusid. Antud dieet soovitab tarbida munakollast, mis sisaldab letsitiini, mis takistab kolesterooli plekkide moodustumist arteri seinale. See dieet ei lhe ldse kokku traditsioonilise soovitusliku nelja toiduainete grupiga ega uue toitumise ssteemiga, mille on koostanud USA Pllumajandusministeerium. Kas seda viimast tuleb ignoreerida? Jah, rge kuulake auvrse meditsiini soovitusi, tuhanded arstid le kogu maailma kritiseerivad pllumajandusministeeriumit jreleandlikkuse prast mjuvimsale Washingtoni piima- ja lihatstuse lobitle. Tutvus raamatutega, mis on kirjutatud selliste meditsiiniala autoriteetide poolt nagu dr John Mack-Dygal, dr Dan Ornish ja dr Michel Kleiper, sunnivad igat terve mistusega inimest judma jreldusele, et liha- ja piimatooted on heks haiguste ja halva tervise phjuseks. Neil Bernhardi raamatus Toit elamiseks saab lugeda, kuidas vide tegelikust neljast toiduainete grupist (puuviljad, juurviljad, tangud ja kaunviljad), mis osutuvad hoopiski tervislikumaks toiduks, sai teadusliku toetuse osaliseks taimetoitluse vallas. Vite ka vr relda dr Dan Ornishi programmiga Kuidas sundida sdamehaigus taanduma. Vi uurige Mack-Dygali Tee ideaalse tervise ja sirge rhi poole kogu eluks, mida nimetatakse taimetoitlase lauaraamatuks. Olen juba le 60. Kas jaotuslik toitumine krvaldab eelneva toidu valimatuse tagajrjed? Seda ei saa garanteerida , kuid te tunnete end kahtlemata paremini. Loomulik hgieen ei luba hetkelist tulemust. Hgieeni kool kinnitab, et kui hakata igesti toituma, teha harjutusi, magada ja puhata piisavalt ning samuti jrgida laltoodud soovitusi, tervendab organism end ise. Sellised ebameeldivad ilmingud, nagu korratused maos, gaasid, khukinnisus, krvetised jne. annavad end tunda palju harvemini vi kaovad hoopis. Mned theldavad mrgatavat tervise paranemist isegi k rooniliste haiguste puhul, kuigi hgieen seda ei garanteeri. Tervislikud eluviisid mne aasta vltel ei pruugi likvideerida mitmeid aastaid vldanud kahjulikke mjutusi organismile, kuid igal juhul vib saavutada olulisi muudatusi paremuse suunas. Kas on vajalik jlgida, et lapsed sobitaksid toiduaineid igesti? Kui lapsel on gaasid, rhitised, khuhired vi khukinnisus, siis jaotuslik ja jrjestikuline toitumine peaksid vhendama vi tielikult krvaldama need nhud. Aga

18

kui teie pere juba eelistab peamiselt taimetoitu, siis last ei ole vaja tingimata koormata toiduainete sobivuse reeglitega, sest looduslik naturaalne toit vimaldab juba ise normaalset seedetegevust. Erinevalt tiskasvanutest, kelle seedimine on rikutud aastate jooksul tarbitud surrogaatide (aseaine) ja kiksuguste jookide poolt, pole lapsed veel judnud rikkuda oma seedimist kokku sobimatute toiduainete tarvitamisel ning mitte jrgides jrjestikulist toitumist. Smine peab lapse jaoks (samuti ka tiskasvanute jaoks) olema nagu pidustus, see ei tohi kujuneda noomimiseks ega surve avaldamiseks toidulauas reeglite titmise eesmrgil. Kui toidud antakse ette iges jrjestuses, siis kujunevad lastel ka ilma igasuguse petamiseta vlja tervislikud toitumisharjumused. Kas toiduainete jaotuste alusel toitumine aitab inimesi, keda vaevavad sellised haigused nagu diabeet, krge vererhk, haavandid, hpoglkeemia jms? Suur osa inimesi, kes jrgivad toiduainete jaotusi toitumisel, vidavad sellest, neil on vhem kannatusi seedimise korratuste, gaaside ja rhitiste vhenemise tttu. Kuigi, kui miski teid hirib, pidage nu arstiga , enne kui viite sisse muudatused oma toiduratsioonis vi elukorralduses. Kui te tunnete ebakindlust jaotus te alusel toitumise phimtete suhtes, pidage nu kogenud spetsialistiga alternatiivse dieedi alal. Enamus meedikuid ja toitumisspetsialiste, kellel on traditsiooniline haridus, ei orienteeru eriti hsti toiduainete omavahelise sobivuse, taimetoitluse ja suureprase tervise vallas. Niteks, suurem osa ameerika meditsiini-lipilasi phendavad toitumise ksimustele thiselt vikese osa oma piajast. Nad pivad haiguseid ja seda, kuidas ravimite abil saavutada haiguse smptomite osaline krvaldamine. Kaasaegne meditsiiniline haridus ei anna teadmisi looduslikest ravimitest ega organismi enesetervendamise vimest. Saatuse iroonia on, et arstide keskmine eluiga on lhem kui paljude teiste elukutsete esindajatel. Niisiis, kui soovite saada pdevat nuannet toiduainete omavahelise sobivuse ja ldse toitumise kohta, siis otsige spetsialisti telise tervise alal. Milline on tervislik, optimaalne toidu kogus? See on selline miinimumkogus toitu, mis kindlustab organismi kikide vajalike toitainetega pikaks ja nnelikuks eluks, milles puuduvad haigused ja juetus. Tuske lauast kerge nljatundega. Sge kolm korda vhem kui olete harjunud. Mned korrad ndalas jtke vahele ks toidukord. rge nksige vahepeal. rge sge midagi prast kella seitset htul. Mletate, itaalia kirjanik Luigi Kornano, kes kirjutas Taassnni eepose, si p evas mitte rohkem kui 360g toitu ja ji 420g viinamarjamahla! Ei pea end ilmtingimata niimoodi piirama, kuid sa vib tepoolest vhem (vt ptk Toitumine kolm korda pevas dr Bass, kus on nidatud mida kui palju vib sa). Kas vivad ilmneda mingid krvalnhud vi komplikatsioonid leminekul toitumisele jaotuste jrgi? Enamus tunneb mrkimisvrset muutust paremuse poole. Kuigi mne aja mdudes, eriti siis, kui te hakkasite tarvitama ainult taimset toitu, vivad teil ilmneda peavalud, valud khus, nohu vi gripile omased smptomid. rge kiirustage arsti juurde rohtu saama, vaid oodake mned pevad. Sarnased smptomid nitavad, et teie organism puhastub toksiinidest ja mrkidest, mis on kogunenud organismi aastate vltel, mil teie toitumine ja elustiil ei olnud just kige ideaalsemad. Jge voodireiimile. Kui tunnete janu, siis jooge destilleeritud vett ning

19

sge vimalikult vhe (eelistatavalt juur- ja kgiviljamahla ja tsitruselisi puuvilju). Magage palju, ruum peaks olema hsti tuulutatud ja loomuliku valgusega. Vltige askeldamist mne peva jooksul. Kui see puhastusprotsess juab lpule, tunnete te end nii kergelt, nagu ei kunagi varem! Kas viks veelkord les loetleda liigitatud toitumise peamised phimtted? 1. mida vhem te ste, seda kiiremini toit seedub. Suurem kogus toitu seedimiseks kuluv aeg pikeneb ja kulutatud energiahulk on suurem. 2. mida hoolikamalt on toit lbi nritud, seda kiiremini ta seedub. 3. mida vhem toidu eriliike te omavahel kombineerite ja mida vhem mitmekesine see on, seda kergem on seedeprotsess ning viksem on kiusatus sa leliia. 4. ja viimasena: kuulake polkovnik Bredfordi suureprast soovitust ja rge kiirustage sndmusi takka! Roomlased ei ehitanud Rooma linna les he pevaga ja te ei peaks lootma, et saavutate suureprase tervise he ndalaga. Liikuge omas tempos ja tundke selles rahulolu. Viis rituaalset toimingut ja liigitatud toitumine annavad teile sellise tervise, millest te pole isegi unistanud! Doktor Stanley S. Bass

1 2

Amilaz (v.k) fermentide grupi nimetus Himoziin (v.k) ferment mis on maomahla koostises 3 Alkaloidid on aluselised lmmastikku sisaldavad taimsed hendid, enamasti kanged mrgid; vhesel hulgal tarvitatuna tulusad ravimid (hiniin, kofeiin, morfiin jt) 4 Kaseiin on piimas leiduv valk; kalgendub piima hapendumisel; kohupiima peaosis tlkija mrked, allikad Vrsnade leksikon ja venekeelne Tervise Entsklopeedia

20