Jane Ilm 27.05.

2012

SELETADES SELETAMATUT- INIMENE

Selleks, et mõista enese mõtteid, tundeid ja soove, tuleb kirjeldada vaimne ja füüsiline mina. Selleks, et mõista, tuleb tunda huvi ja küsida. Järgnevas essees avan mõtteid inimese olemusest, enesetunnetuse olulisusest, sisemaailmast ja mõjutajatest, millele toetudes oleme need inimesed, keda me vastu peegelduvast peeglist näeme. Enesetunnetus on enesetoustuse tähtsaim eeltingimus (Cassirer, 1972). Enesetunnetus on võime sõnastada oma soove, eelistusi ja väärtusi, tundes iseennast: inimest, kellega veedame suurema osa oma ajast. Selleks, et inimene saaks tunda rõõmu, avastada, märgata ja õppida, tuleb kahtluse alla seada kõik- ahelad vabastada. Tänapäeva filosoofia sai alguse põhimõttest, et meie enese olemise silmnähtavus on kummutamatu ja mitteründav (Cassirer, 1972). Mitte miski ei ole kaitstud skeptiliste kahtluste eest, mistõttu tuleb pidevalt avastada, märgata ja õppida. Kuid ka selline lähenemine on kahtluse alla seatud, kuna võib tekitada ebakindlust, kahtlusi ja hirmu. Kõike, mida inim-meel seletada ei suuda, tekitab hirmu ja ebakindlust. Vajame seletusi, et mõista iseennast. Ilma vahetu teadlikkuseta oma emotsioonidest, tunnetest ja mõtetest ei saa inimene areneda ja märgata. Ometi ei saa inimene iial olla lõpuni teadlik sellest, mida ta endas kujutab, lõpuni välja ei saa inimene üksi jõuda oma inimloomuse defineerimiseni. Selgitades kõike, mida on võimalik teha kättesaadavaks enda jaoks. Inimene on selleks liiga suur ja me jõuaksime vaid torso seletamiseni. Loomu poolest ihaldavad kõik inimesed teadmsi. Märk sellest on nauding, mida meile valmistavad meie meeled; sest neid, ja üle kõige nägemismeelt, armastatakse nende eneste pärast, sõltumata nende kasulikkusest. Mitte ainult tegevuse eel, vaid isegi siis, kui me ei kavatse midagi teha, eelistame nägemist kõigele muule. Ja seda põhjusel, et see, enam kui ükski teine meel, teeb meid teadlikuks ja valgustab arvukaid erinevusi asjade vahel (Ross, 1924). Selline lähenemine kirjeldab Aristotelese nägemust bioloogina. Juhul kui võtaksime antud vaateviisi omaks, tähendaks see seda, et inimtunnetus tegeleb vaid välise maailmaga. Ometi ei saa antud nägemust ebaõigeks pidada, kuna väline keskkond omab meie kujunemisel ja arengul äärmiselt suurt rolli.
1

Jane Ilm 27.05.2012

Uudishimu on juba algsetest aegadest kujundanud inimese pidevat rännakut ja avastamist. Küsimus maailma päritolust on lahutamatult läbi põimunud küsimusega inimese päritolust (Cassirer, 1972). Inimesele loomuomane uudishimu hakkas otsima vastuseid inimese arengu ja kultuuriliste erinevuste vastu. Selleks, et rahuldada uudishimu, kasutati antropoloogiat, mütoloogiat ja suurel määral religiooni. Sellest ajast peale ei kasutata enesetunnetust vaid teoreetilise vajaduse ja huvina. See ei ole vaid uudishimu või mõttetegevuse küsimus; enesetunnetus kuulutatakse inimese peamiseks ülesandeks (Cassirer, 1972). Ühtäkki saab inimese sisemaailm olulisemaks füüsilise maailma üle. Eneserefleksioon annab suurepärase võimaluse teadvustada oma sisemaailma. Esitades endale küsimusi, mis suunavad mõtlema selle üle, mida väärtustame, ootame, soovime võime ühel hetkel sattuda kimbatusse, kuna vastused, mis peaksid olema lihtsad ja teadvustatud, ei leia teed sõnadeni. Me peame täitma eneserefleksiooni nõude, kui soovime kinni pidada reaalsusest ja mõista selle tähendust (Cassirer, 1972). Astudes sammukese selle poole, mida me ootame ja soovime, oleme lähemal eneseteostusele. Sammuke edasi, kui kaks käib üle jõu. Märkamine on samuti võimas tee selleni, mis toimub meie teadmistes, mida teadvustame, mida vaimsus vastu võtab. Järgnevalt toon välja Sokratese dialoogi, kus märkamine ja õppimine viisid lähemale eneseleidmisele ja teadvustamiseni, et kõik meie ümber võib mõjutada teadmisi. Platoni dialoog Sokratesest: (Platon, Phaidros 230A) „Kas sa siis kunagi linna piiridest väljapoole ei astu?“ „Väga õige, mu hea sõber. Ja ma loodan, et sa vabandad mind, kui kuuled selle põhjust. Nimelt olen ma teadmiste armastaja, ja linnas elavad inimesed on mu õpetajad, aga mitte puud või maakohad.“ Antud dialoog kirjeldab täpselt seda, kuidas õppimine ja avastamine on köitnud inimeste meeli varajastest aegadest alates. Kõike, mida meeled haarata jõuavad, kujundab meid igal etapil meie rännakutes. Sokratese mõtteid uurides näeme, et ta ei ürita defineerida või anda kindlaid seletusi, vaid jätab võimaluse lugejail leida vastused tema mõtetest ise. Selline lähenemine annab võimaluse tema teooriates kahelda, kuid samal ajal annab võimaluse kõigil leida oma vastused, andes
2

Jane Ilm 27.05.2012

ruumi individualismile. Neile mõtetele, mis on kujundatud hetke-seisundist, kus inimene oma teadmiste ja kogemustega seisab. Sokrates annab suuna, kuid mitte vastuseid. Inimese loomust ei saa avada kui füüsiliste esemete loomust. Füüsilisi esemeid võib kirjeldada nende objektiivsete omaduste termineis, kuid inimest võib kirjeldada ja määratleda ainult tema teadvuse termineis (Cassirer, 1972). Inimest ei saa kirjeldada tavaliste uurimismeetoditega. Ainult vahetus suhtlemises inimisenditega võime mõista inimese iseloomu. Filosoofia, mida seni mõisteti kui intellektuaalset monoloogi, on muutunud dialoogiks. Ainult dialoogilise ehk dialektilise mõtlemise abil võime jõuda inimese loomuse tunnetamiseni. Teoses Riik ütleb Platon, et istutada tõde inimese hinge on sama võimatu kui anda nägemisvõime pimedalt sündinule (Cassirer, 1972). Tõde ei saa istutada inimese hinge ega loomusesse. Võttes kokku Sokratese mõtted inimesest, tuleb tõdeda, et inimest ei saa määratleda kui olendit, vaid iga inimene ise on vastutav iseeenese määratlemisel, jättes kõrvale kõik välised ahelad, mis teda ümbritsevad. Kõik, mis saab inimesele osaks väljaspool, on tühine ja kehtetu. Inimese olemus ei sõltu välistest olusest, see sõltub ainuüksi väätustest, mille ta ise enesele annab. Rikkus, ametikoht, sotsiaalne positsioon, isegi tervis ja intellektuaalsed võimed- kõik osutub ükskõikseks (Cassirer, 1972). Oluline on vaid see, missugune on hinge suundumus ja sisemine hoiak. Defineerides inimest ja „mina“ tõestab igaüks vaid iseendale oma ausust ja oskusi, kriitika- ja refleksioonioskust. Antud oskused muudavad inimesed erinevateks, omaette seisvateks inimesteks, „minadeks“. Marcus Aurelius ütleb: Ning eelkõige ära pinguta kramplikult, vaid ole vaba ja vaata asjadele nagu mees, nagu inimene, nagu kodanik, nagu surelik olend. Maailm on teisenemine, elu- arvamus. Mõistus ei näita meile teed selguse ega tarkuse juurde. Seda saab tõestada vaid kristlik lähenemine. Inimene loodi Jumala näo järgi, mida nüüdsest kannab Aadam pattulangemise tõttu. Stereotüübid on kadunud, inimest ei usaldata enam mõistuse varal. Me ei saa langeda tagasi algse olemuse juurde ainult üleloomuliku jõu abil, vaid suudame teha seda vaid oma tahtejõu ja väärtuste abil.
3

Jane Ilm 27.05.2012

On palju arusaamasid ja väiteid selle kohta, kuidas mõistus saab kasutada oma suuremaid võimeid vaid Jumala käe läbi ja sellega olemegi jõudnud kreeka filosoofia väärtuste ümberhindamiseni. See, mis kunagi näis olevat inimese ülim privileeg, osutub nüüd tema hukatuseks ja kiusatuseks; mis kord oli uhkus, saab nüüd sügavaimaks alanduseks (Cassirer, 1972). Selleks, et mõista inimese loomust, mõistust ja olemust ongi kasutusele võetud erinevad uurimismeetodid ja võimalused, et neid igapäeva ellu lähemale tuua. Nendeks on inimeseõpetus, filosoofia, antropoloogia Pascali seosed geomeetria ja inimese meeleteravuse vahel. Kuna inimese mõistust ei saa lõpuni defineerida ega vastustega seletada, oleks naeruväärne jätta see tegemata või proovida seda seletada matemaatiliste lahendite või võrrandite abil. Filosoof ei tohi luua inimesest mingit kunstlikku konstruktsiooni, ta peab kirjeldama tegelikku inimest (Cassirer, 1972). Kõik määratlused inimesest toetuvad spekulatsioonidele ja seni kuni nad ei toetu kogemustele, ei leia nad endas kinnitust. Ei leidu teist võimalust mõistmaks inimest, kui ise elada ja õppida tundma oma käitumist. Ometi ei saa seda kokku võtta ja kindlatesse vormidesse asetada. Inimeksistentsi tõeline tunnusjoon on vastuolulisus. Inimesel ei ole „loomust“- tal pole lhtsat ja homogeenset olemist. Inimene on kummaline segu olemisest ja mitteolemisest (Cassirer, 1972). Inimene on selle vahel, keskteel. Inimese loomuse seletamiseni on siiani viinud vaid üks tee, milleks on religioon. Religioon näitab, et inimene on kahestunud- inimene enne ja pärast pattulangemist (Cassirer, 1972). Samal ajal ei saa inimene olla muud kui saladus, kuna religioon ei ole teooria. Kirjeldan inimest kui universumi, mida on võimatu defineerida, mille avastamiseks tuleb teha veel palju uurimustöid. Kas sellisel juhul on inimestel õigus seada end maailma keskpuntiks, pidada ainuõigeteks oma väärtusi, tundeid ja nägemusi? Kindlasti mitte. Minu mõtteid toetab Giordano Bruno filosoofia, mida kirjeldab sõna „lõpmatus“. Lõpmatus on piirita ja määramatu inimmõistusele, mis elab vormide maailmas ega suuda mõista midagi, mis pole vorm (Cassirer, 1972). Lõpmatus on piirideta ja omab piiramatuid võimalusi. Inimene ei ole enam maailma vang, suletud kitsasse kongi, ta võib tungida kõikjale. Lõpmatus on tohutu tõukejõud. Lõpetuseks julgen öelda, et inimest ei ole võimalik seletada ja defineerida ühe kindla autori sõnade järgi. Bioloogid, sotsioloogid,
4

poliitikud,

psühholoogid,

etnoloogid

ja

Jane Ilm 27.05.2012

majandusteadlased võtavad aluseks probleemile toetuva keskme ja toetuvad oma teadusvaldkonna käsitlusviisile. Tuleb jätta võimalus kosmose labürindis orienteerumiseks ruumi, anda võimalus üldist inimese loomust ja iseloomu, defineerida igaühel endal.

5

Jane Ilm 27.05.2012

Viited Platon, Phaidros 230A (Jowetti tõlge). Aristoteles, Metafüüsika, A, 1 980a 21. Inglisekeelne tõlge W. D. Ross, The Works of Aristotele (Oxford, Claredon Press, 1924), VIII kd. Cassirer, E (1972). Uurimus Inimesest. Sissejuhatus Inimkultuuri Filosoofiasse. Ilmamaa ja Avatud Eesti Fond: Tartu

6

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful