Jane Ilm 27.05.

2012

SELETADES SELETAMATUT- INIMENE

Selleks, et mista enese mtteid, tundeid ja soove, tuleb kirjeldada vaimne ja fsiline mina. Selleks, et mista, tuleb tunda huvi ja ksida. Jrgnevas essees avan mtteid inimese olemusest, enesetunnetuse olulisusest, sisemaailmast ja mjutajatest, millele toetudes oleme need inimesed, keda me vastu peegelduvast peeglist neme. Enesetunnetus on enesetoustuse thtsaim eeltingimus (Cassirer, 1972). Enesetunnetus on vime snastada oma soove, eelistusi ja vrtusi, tundes iseennast: inimest, kellega veedame suurema osa oma ajast. Selleks, et inimene saaks tunda rmu, avastada, mrgata ja ppida, tuleb kahtluse alla seada kik- ahelad vabastada. Tnapeva filosoofia sai alguse phimttest, et meie enese olemise silmnhtavus on kummutamatu ja mitterndav (Cassirer, 1972). Mitte miski ei ole kaitstud skeptiliste kahtluste eest, mistttu tuleb pidevalt avastada, mrgata ja ppida. Kuid ka selline lhenemine on kahtluse alla seatud, kuna vib tekitada ebakindlust, kahtlusi ja hirmu. Kike, mida inim-meel seletada ei suuda, tekitab hirmu ja ebakindlust. Vajame seletusi, et mista iseennast. Ilma vahetu teadlikkuseta oma emotsioonidest, tunnetest ja mtetest ei saa inimene areneda ja mrgata. Ometi ei saa inimene iial olla lpuni teadlik sellest, mida ta endas kujutab, lpuni vlja ei saa inimene ksi juda oma inimloomuse defineerimiseni. Selgitades kike, mida on vimalik teha kttesaadavaks enda jaoks. Inimene on selleks liiga suur ja me juaksime vaid torso seletamiseni. Loomu poolest ihaldavad kik inimesed teadmsi. Mrk sellest on nauding, mida meile valmistavad meie meeled; sest neid, ja le kige ngemismeelt, armastatakse nende eneste prast, sltumata nende kasulikkusest. Mitte ainult tegevuse eel, vaid isegi siis, kui me ei kavatse midagi teha, eelistame ngemist kigele muule. Ja seda phjusel, et see, enam kui kski teine meel, teeb meid teadlikuks ja valgustab arvukaid erinevusi asjade vahel (Ross, 1924). Selline lhenemine kirjeldab Aristotelese ngemust bioloogina. Juhul kui vtaksime antud vaateviisi omaks, thendaks see seda, et inimtunnetus tegeleb vaid vlise maailmaga. Ometi ei saa antud ngemust ebaigeks pidada, kuna vline keskkond omab meie kujunemisel ja arengul rmiselt suurt rolli.
1

Jane Ilm 27.05.2012

Uudishimu on juba algsetest aegadest kujundanud inimese pidevat rnnakut ja avastamist. Ksimus maailma pritolust on lahutamatult lbi pimunud ksimusega inimese pritolust (Cassirer, 1972). Inimesele loomuomane uudishimu hakkas otsima vastuseid inimese arengu ja kultuuriliste erinevuste vastu. Selleks, et rahuldada uudishimu, kasutati antropoloogiat, mtoloogiat ja suurel mral religiooni. Sellest ajast peale ei kasutata enesetunnetust vaid teoreetilise vajaduse ja huvina. See ei ole vaid uudishimu vi mttetegevuse ksimus; enesetunnetus kuulutatakse inimese peamiseks lesandeks (Cassirer, 1972). htkki saab inimese sisemaailm olulisemaks fsilise maailma le. Eneserefleksioon annab suureprase vimaluse teadvustada oma sisemaailma. Esitades endale ksimusi, mis suunavad mtlema selle le, mida vrtustame, ootame, soovime vime hel hetkel sattuda kimbatusse, kuna vastused, mis peaksid olema lihtsad ja teadvustatud, ei leia teed snadeni. Me peame titma eneserefleksiooni nude, kui soovime kinni pidada reaalsusest ja mista selle thendust (Cassirer, 1972). Astudes sammukese selle poole, mida me ootame ja soovime, oleme lhemal eneseteostusele. Sammuke edasi, kui kaks kib le ju. Mrkamine on samuti vimas tee selleni, mis toimub meie teadmistes, mida teadvustame, mida vaimsus vastu vtab. Jrgnevalt toon vlja Sokratese dialoogi, kus mrkamine ja ppimine viisid lhemale eneseleidmisele ja teadvustamiseni, et kik meie mber vib mjutada teadmisi. Platoni dialoog Sokratesest: (Platon, Phaidros 230A) Kas sa siis kunagi linna piiridest vljapoole ei astu? Vga ige, mu hea sber. Ja ma loodan, et sa vabandad mind, kui kuuled selle phjust. Nimelt olen ma teadmiste armastaja, ja linnas elavad inimesed on mu petajad, aga mitte puud vi maakohad. Antud dialoog kirjeldab tpselt seda, kuidas ppimine ja avastamine on kitnud inimeste meeli varajastest aegadest alates. Kike, mida meeled haarata juavad, kujundab meid igal etapil meie rnnakutes. Sokratese mtteid uurides neme, et ta ei rita defineerida vi anda kindlaid seletusi, vaid jtab vimaluse lugejail leida vastused tema mtetest ise. Selline lhenemine annab vimaluse tema teooriates kahelda, kuid samal ajal annab vimaluse kigil leida oma vastused, andes
2

Jane Ilm 27.05.2012

ruumi individualismile. Neile mtetele, mis on kujundatud hetke-seisundist, kus inimene oma teadmiste ja kogemustega seisab. Sokrates annab suuna, kuid mitte vastuseid. Inimese loomust ei saa avada kui fsiliste esemete loomust. Fsilisi esemeid vib kirjeldada nende objektiivsete omaduste termineis, kuid inimest vib kirjeldada ja mratleda ainult tema teadvuse termineis (Cassirer, 1972). Inimest ei saa kirjeldada tavaliste uurimismeetoditega. Ainult vahetus suhtlemises inimisenditega vime mista inimese iseloomu. Filosoofia, mida seni misteti kui intellektuaalset monoloogi, on muutunud dialoogiks. Ainult dialoogilise ehk dialektilise mtlemise abil vime juda inimese loomuse tunnetamiseni. Teoses Riik tleb Platon, et istutada tde inimese hinge on sama vimatu kui anda ngemisvime pimedalt sndinule (Cassirer, 1972). Tde ei saa istutada inimese hinge ega loomusesse. Vttes kokku Sokratese mtted inimesest, tuleb tdeda, et inimest ei saa mratleda kui olendit, vaid iga inimene ise on vastutav iseeenese mratlemisel, jttes krvale kik vlised ahelad, mis teda mbritsevad. Kik, mis saab inimesele osaks vljaspool, on thine ja kehtetu. Inimese olemus ei sltu vlistest olusest, see sltub ainuksi vtustest, mille ta ise enesele annab. Rikkus, ametikoht, sotsiaalne positsioon, isegi tervis ja intellektuaalsed vimed- kik osutub kskikseks (Cassirer, 1972). Oluline on vaid see, missugune on hinge suundumus ja sisemine hoiak. Defineerides inimest ja mina testab igaks vaid iseendale oma ausust ja oskusi, kriitika- ja refleksioonioskust. Antud oskused muudavad inimesed erinevateks, omaette seisvateks inimesteks, minadeks. Marcus Aurelius tleb: Ning eelkige ra pinguta kramplikult, vaid ole vaba ja vaata asjadele nagu mees, nagu inimene, nagu kodanik, nagu surelik olend. Maailm on teisenemine, elu- arvamus. Mistus ei nita meile teed selguse ega tarkuse juurde. Seda saab testada vaid kristlik lhenemine. Inimene loodi Jumala no jrgi, mida ndsest kannab Aadam pattulangemise tttu. Stereotbid on kadunud, inimest ei usaldata enam mistuse varal. Me ei saa langeda tagasi algse olemuse juurde ainult leloomuliku ju abil, vaid suudame teha seda vaid oma tahteju ja vrtuste abil.
3

Jane Ilm 27.05.2012

On palju arusaamasid ja viteid selle kohta, kuidas mistus saab kasutada oma suuremaid vimeid vaid Jumala ke lbi ja sellega olemegi judnud kreeka filosoofia vrtuste mberhindamiseni. See, mis kunagi nis olevat inimese lim privileeg, osutub nd tema hukatuseks ja kiusatuseks; mis kord oli uhkus, saab nd sgavaimaks alanduseks (Cassirer, 1972). Selleks, et mista inimese loomust, mistust ja olemust ongi kasutusele vetud erinevad uurimismeetodid ja vimalused, et neid igapeva ellu lhemale tuua. Nendeks on inimesepetus, filosoofia, antropoloogia Pascali seosed geomeetria ja inimese meeleteravuse vahel. Kuna inimese mistust ei saa lpuni defineerida ega vastustega seletada, oleks naeruvrne jtta see tegemata vi proovida seda seletada matemaatiliste lahendite vi vrrandite abil. Filosoof ei tohi luua inimesest mingit kunstlikku konstruktsiooni, ta peab kirjeldama tegelikku inimest (Cassirer, 1972). Kik mratlused inimesest toetuvad spekulatsioonidele ja seni kuni nad ei toetu kogemustele, ei leia nad endas kinnitust. Ei leidu teist vimalust mistmaks inimest, kui ise elada ja ppida tundma oma kitumist. Ometi ei saa seda kokku vtta ja kindlatesse vormidesse asetada. Inimeksistentsi teline tunnusjoon on vastuolulisus. Inimesel ei ole loomust- tal pole lhtsat ja homogeenset olemist. Inimene on kummaline segu olemisest ja mitteolemisest (Cassirer, 1972). Inimene on selle vahel, keskteel. Inimese loomuse seletamiseni on siiani viinud vaid ks tee, milleks on religioon. Religioon nitab, et inimene on kahestunud- inimene enne ja prast pattulangemist (Cassirer, 1972). Samal ajal ei saa inimene olla muud kui saladus, kuna religioon ei ole teooria. Kirjeldan inimest kui universumi, mida on vimatu defineerida, mille avastamiseks tuleb teha veel palju uurimustid. Kas sellisel juhul on inimestel igus seada end maailma keskpuntiks, pidada ainuigeteks oma vrtusi, tundeid ja ngemusi? Kindlasti mitte. Minu mtteid toetab Giordano Bruno filosoofia, mida kirjeldab sna lpmatus. Lpmatus on piirita ja mramatu inimmistusele, mis elab vormide maailmas ega suuda mista midagi, mis pole vorm (Cassirer, 1972). Lpmatus on piirideta ja omab piiramatuid vimalusi. Inimene ei ole enam maailma vang, suletud kitsasse kongi, ta vib tungida kikjale. Lpmatus on tohutu tukejud. Lpetuseks julgen elda, et inimest ei ole vimalik seletada ja defineerida he kindla autori snade jrgi. Bioloogid, sotsioloogid,
4

poliitikud,

pshholoogid,

etnoloogid

ja

Jane Ilm 27.05.2012

majandusteadlased vtavad aluseks probleemile toetuva keskme ja toetuvad oma teadusvaldkonna ksitlusviisile. Tuleb jtta vimalus kosmose labrindis orienteerumiseks ruumi, anda vimalus ldist inimese loomust ja iseloomu, defineerida igahel endal.

Jane Ilm 27.05.2012

Viited Platon, Phaidros 230A (Jowetti tlge). Aristoteles, Metafsika, A, 1 980a 21. Inglisekeelne tlge W. D. Ross, The Works of Aristotele (Oxford, Claredon Press, 1924), VIII kd. Cassirer, E (1972). Uurimus Inimesest. Sissejuhatus Inimkultuuri Filosoofiasse. Ilmamaa ja Avatud Eesti Fond: Tartu