Finantsaabits Rahaasjade Korradlamise K2siraamat

Finantsaabits
Rahaasjade korraldamise ksiraamat
2011
Oskus oma rahaga targalt ringi kia kuulub baashariduse nende erialade hulka, mida siiani oleme omandanud pigem kodus kui koolis, pigem vanemate eeskuju kui pikutarkuse jrgi. Erinevad sstmis- ja investeerimisvimalused muutuvad ha keerukamaks ning rahaasjade planeerimise alusteadmiste mistmiseks ja mistlikuks kasutamiseks tuleb end kurssi viia nii matemaatika, hiskonnapetuse, ajaloo kui majandusteooriaga. Kesolev finantsaabits ongi seesugune vrt abivahend nii petajale, lapsevanemale kui ka mis tahes eas pilasele, aidates paremini mista keerukavitu finantstehete tagamaid ning nende rakendamist igapevastes otsustes. Eesti majanduses pole kik linud alati ja ainult hsti. Tagasilgid on ettevtjate krval tabanud kmneid tuhandeid meie kaaskodanikke, olgu siis valesti arvestatud riski vi nappide finantsalaste teadmiste tttu. Haritud ja teadlik kodanik mtleb kik oma otsused paremini lbi, aidates seelbi ka riigil vltida vigu, tehtust ppida ja kriisi mjudest paremini taastuda. Loodan, et kesoleva raamatu abil kasvab les plvkond, kes oskab oma eelkijatest nutikamalt rahaga mber kia sellest joovastusse sattumata ning samas suuri lasaamisi vltides.
Toomas Hendrik Ilves Vabariigi President
Raul Malmstein Finantsinspektsiooni juhatuse esimees
Rahaasjades arukate otsuste tegemiseks on vaja taustateadmisi kskik, kas slmite kindlustuslepingut, avate hoiuse vi taotlete pangalaenu. Kuna finantsteenuseid on palju ja nende tingimused erinevad, tasub sobivaima leidmiseks end teenuse sisuga kurssi viia. Selleks, et aidata inimestel mista rahaasjade phitdesid, oleme loonud sltumatu tarbijaveebi www.minuraha.ee, ning vrskeim abivahend finantsteemade selgitamisel on kesolev Finantsaabits. Tee oma raha targaks!
Hea haridus on midagi enamat kui teadmiste kogum: see on eelkige oskus elus hakkama saada, teadlikkus oma eesmrkidest ja nendeni viivatest teedest, vime ja tahe toimida hiskonna tisvrtusliku liikme ja kohusetundliku kodanikuna. Finantsalased teadmised ja oskused on kahtlemata osaks heast haridusest, sest pilaste edukas toimetulek iseseisvas elus on vahetult seotud nende arusaamisega rahaasjade toimimisest. Sltumata elukutsest ja huvidest, peab iga inimene tegema valikuid, millest sltub tema majandamise tulemuslikkus. Tstes pilaste teadlikkust finantsasjadest, saab iga petaja mjutada majanduse arengut ning vhendada rahalistes raskustes olevate inimeste hulka hiskonnas.
Selleks, et homme majanduslikult toime tulla, peab tna tegema tarku otsuseid ja mtlema kaugemale. Sihikindlalt ja lbimeldult tegutsedes on meil kigil vimalus sstes ja investeerides tagada nii endale kui oma lastele hea elujrg ning ka turvaline vanadusplv. Selleks on nd kigil vimalus tarkust koguda ja tegutseda juba tna. Andrus Alber NASDAQ OMX Tallinna brsi juhatuse esimees
Sandra Lillemaa Noored Kooli programmi vilistlane Tallinna Kunstigmnaasiumi hiskonnapetuse petaja
"Finantsaabits"
Koostaja Villu Zirnask
Raamat on koostatud Finantsinspektsiooni tarbijaveebi minuraha.ee materjalide ja NASDAQ OMX Tallinna brsi raamatute "Investeerimise teejuht" ja "Vrtpaberite teejuht" ning pensionikeskus.ee materjalide phjal. Tarbijaveebi minuraha.ee tekstide autorid on Andre Nmm, Malle Aleksius ja Julia Bezrukova. Toimetaja Kristiina Ainelo Illustratsioonid Tnis Kenkmaa Kujundus Velvet Presidendi portree Hindrek Maasik Andrus Alberi portrtee Kliff & Klaus / Aivo Kallas Trkk Printon Raamat valmis Finantsinspektsiooni ja NASDAQ OMX Tallinna brsi koosts. Raamatu koostamist toetas Haridus- ja Teadusministeerium.
Finantsaabits
Rahaasjade korraldamise ksiraamat
2011 Finantsinspektsioon / NASDAQ OMX Tallinn AS ISBN 978-9949-21-548-5
Raamat on meldud ldharivaks tugimaterjaliks ning seetttu on siin esitatu ldistatud ja lihtsustatud kujul. Ehkki koostajad on teinud mistlikud jupingutused, et kesolevas raamatus sisalduv oleks ige, tielik ja tpne, ei pruugi esitatu seda alati olla. Koostajad ei eelda ega siinjuures vta kohustust hoida raamatus esitatut ajakohasena. Raamatus toodu ei ole varaline ega iguslik nuanne, samuti ei ole ksitletav Finantsinspektsiooni ega NASDAQ OMX Tallinna arvamuse vi seisukohana. Iga pakutav finantsteenus on unikaalne, selle hindamiseks tuleb analsida vastava teenuse tingimusi. Raamatu reprodutseerimine ilma Finantsinspektsiooni ja NASDAQ OMX Tallinna kirjaliku nusolekuta pole lubatud.
2011
Eessna
"Finantsaabits" on ksiraamat petajatele, kes annavad majandus- ja ettevtlusppe tunde vi soovivad llitada matemaatika, hiskonnapetuse, inimesepetuse ja ka teiste ainete tundidesse elulisi ja igapevaselt olulisi niteid rahamaailmast, et parandada laste finantskirjaoskust. Raamat sobib lugemiseks ka kigile teistele, kes tahavad oma isiklikke rahaasju targalt korraldada. Raamat annab teadmisi isiklike finantseesmrkide seadmisest, pereeelarve koostamise phimtetest, investeerimisja laenamisotsuste aluseks olevast matemaatikast, pankade, kindlustusseltside ja muude finantsasutuste pakutavate teenuste omadustest, pensionifondide ja vrtpaberiturgude toimimise alustest. Kogu seda teemaderingi ei ole raamatu mahu tttu vimalik ksitleda kigis peensustes, selle puuduse parandamiseks sisaldab raamat hulganisti viiteid detailsema vi kiiresti muutuda viva info asukohale. Ksiraamatu koostamise ajendiks sai finantskirjaoskuse temaatika ning majandus- ja ettevtlusppe lisandumine uude riiklikku ppekavasse. Paraku lheb pikute ja e-ppematerjalide koostamisega veel aega, vajadus nende teemade kajastamise jrele on aga suur juba praegu. Seda on nidanud majanduskriisi tttu makseraskustesse sattunud tarbijate mrkimisvrne hulk. Lisaks majandusolukorrast tulenevatele phjustele tkaotus, palga vhendamine on paljudel juhtudel olnud probleemide phjuseks iseenda maksevime lehindamine ning oskamatus kulusid juhtida. Selles raamatus esitatud teadmiste ja phimtete rakendamine aitab inimesel rahamaailma vimalusi enda heaks tle panna ja vhendada rahalistesse raskustesse sattumise ohtu.
Eessna
Raha ja rahaasjade planeerimine 11 49 Igapevased pangateenused 5171 Finantsmatemaatika 7384 Sstmine ja investeerimine 85130 Pensionid 131152 Laenamine 153183 Kindlustamine 185220 Lisad 221235
1 2 3 4 5 6 7 8
Sisukord
Raha ja rahaasjade planeerimine 1149
Igapevased pangateenused 5171
Pensionid 131152
Laenamine 153183
1.1 Isiklik puhasvrtus 1.2 Puhasvrtuse leidmine 1.3 Rikkuse viis astet 1.4 Eelarve ja finantsplaan 1.5 Eelarve ja finantsplaani koostamine 1.6 Hdareserv 1.7 Sotsiaaltoetused 1.8 Pensionisst 1.9 Elukaar 1.10 Prdelised elusndmused 1.11 Rahaasjade juhtimise menukid
13 15 19 21 22 27 29 33 37 43 46
2.1 2.2 2.3 2.4 2.5
Makseteenused Arvelduskonto ja arveldused Internetipank Maksekorraldused Otsekorraldused, psikorraldused ja e-arved 2.6 Pangavahetus 2.7 Pangakaardid
52 55 57 60 62 63 67
5.1 Vanaduseks valmistumine 132 5.2 Riiklik pension 134 5.3 Kohustuslik ja tiendav kogumispension 137 5.4 Kohustusliku pensionifondi valimine 141 5.5 Kohustusliku pensionifondi vahetamine 146 5.6 Tiendav kogumispension 148 5.7 Kogumispensioni kaitse 150 5.8 Kogumispensioni alternatiivid 151
6.1 6.2 6.3 6.4 6.5 6.6 6.7 6.8 6.9
Laenude mte Laenude liigid Eluasemelaen Tagatis ja kendus Riiklik ppelaen Tarbimislaenud Autoliising Kiirlaen Makseraskused
154 156 158 165 169 171 173 177 182
Finantsmatemaatika 7384
Sstmine ja investeerimine 85130
Kindlustamine 185220
Lisad 221235
3.1 3.2 3.3 3.4 3.5
Baasfinantskirjaoskus Lihtintress ja liitintress Nominaalintress ja reaalintress Ndisvrtus ja tulevikuvrtus Risk ja riski mtmine
74 77 79 81 83
4.1 Sstmine ja investeerimine 4.2 Risk ja tulu 4.3 Hoiused 4.4 Aktsiad 4.5 Vlakirjad 4.6 Tuletisvrtpaberid 4.7 Kinnisvara 4.8 Investeerimisfondid 4.9 Investeerimishoius 4.10 Elukindlustus 4.11 Muud investeerimisvimalused 4.12 Sobivustest ja riskitaluvus 4.13 Investeerimisstrateegiad 4.14 Investeeringute tootlus 4.15 Investeerimispettused 4.16 Vrtpaberiturg 4.17 Investeerimiskonto
86 87 89 93 95 97 98 101 104 107 109 113 117 120 123 125 129
7.1 7.2 7.3 7.4 7.5
Kindlustus Kindlustusteenuste pakkujad Kindlustuse philiigid Kindlustusleping Piirangud, vlistused ja hvitise maksmine 7.6 Kohustuslik liikluskindlustus 7.7 Kaskokindlustus 7.8 Kodukindlustus 7.9 Reisikindlustus 7.10 nnetusjuhtumikindlustus 7.11 Elukindlustus
186 187 189 192 193 196 200 204 210 215 217
8.1 8.2 8.3 8.4
Mida teha probleemide korral? Tuludeklaratsioon Snaraamat Pere-eelarve vorm
222 229 230 234
Sisukord
Sisukord
Raha ja rahaasjade planeerimine

1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 1.9 1.10 1.11 Isiklik puhasvrtus Puhasvrtuse leidmine Rikkuse viis astet Eelarve ja finantsplaan Eelarve ja finantsplaani koostamine Hdareserv Sotsiaaltoetused Pensionisst Elukaar Prdelised elusndmused Rahaasjade juhtimise menukid 13 15 19 21 22 27 29 33 37 43 46
10
11
"Me ei jua seda sulle osta!" "Me oleme rahahdas!" "Meil on raha vhe... No hea kll, aga see on viimane kord!" "Meil ei ole selleks raha... Vi olgu peale, emme krediitkaardil on veel vaba limiiti." "Olgu, minu lapsel peab olema nnelik ja muretu lapseplv!"
1.1
Isiklik puhasvrtus
Lewis Carrolli raamatus "Alice imedemaal" peavad Alice ja Kass maha jrgmise vestluse. "Kas sa ei tahaks mulle telda, kuhupoole ma siit peaksin minema?" ksis Alice. "See sltub suuresti sellest, kuhu sa tahad vlja juda," tles Kass. "Mulle on enam-vhem kskik, kuhu " vastas Alice. "Siis ei ole thtis, kuhupoole sa lhed," snas Kass. " kui ma ikka kuskile juan," lisas Alice seletuseks. "Oh, selle peale vid kindel olla," tles Kass, "kui sa ainult knnid kllalt kaua."1 Vhe leidub inimesi, kellel rahaasjus on enam-vhem kskik, kuhu vlja juda olgu siis avalikult, salamisi vi eneselegi tunnistamata, lviosa inimesi unistab muuhulgas vi pris esimeses jrjekorras ikka oma materiaalse heaolu parandamisest. See thendab liikumisest hes kindlas suunas, mitte kskik kuhu. Isiklike rahaasjade juhtimise suund on ige, kui see viib inimest suurema rahandusliku sltumatuse poole. Sellel teel kaugele judnud inimene ei pea niteks paaniliselt kartma ttuks jmist, sest tal on krvale pandud summa, mis vimaldab mnda aega katta kiki vajalikke kulutusi ka ilma jooksva sissetulekuta.
Kllap on mnda sarnast lauset kuulnud oma vanemate suust paljud lapsed, kes on nurunud vanematelt mnguasja, uut telefoni, iPodi, moerivaid... Kige igem vastus niisugustes olukordades oleks hoopiski: "Vaatame, kas see mahub meie eelarve piiridesse." Lapse ostusooviga saab nustuda vaid siis, kui selle hinnaks pole kokkuhoid iseenda khu vi tervise arvelt vi mtlematute laenude vtmine. Vanemad teeksid oma elu kergemaks, kui nad ei vldi rahaasjade arutamist lapse kuuldes, vaid tmbavad teda vastavatesse aruteludesse pidevalt kaasa. Siis on viksem oht, et keeldumine tekitab teismelises tormi. Kool saab vanemate elu kergendada, petades lapsi oma soovidele hinnasilte klge panema ja mtlema rahaasjadele pikemas perspektiivis kui "nd ja praegu".
Hinnasilt klge: kolm maa peale toovat ksimust teismelisele

Kui palju raha nuab omaette elamine? Kui suurt sissetulekut lheb vaja, et elada sinu unelmate elu? Millistes ametites ja haridusega teenib sinu unelmate eluks vajaliku sissetuleku?
Tlkinud Jaan Kross, kirjastus Eesti Raamat, Tallinn, 1971.
12
13
Enda vi teiste jukust kalduvad inimesed enamasti mtma sissetulekute suuruse (palga, ettevtlusest saadava tulu jms) vi vliste atribuutide (eluaseme, auto, rivastuse, vaba aja veetmise harjumuste jne) jrgi. Nende nitajate phjal saab inimese jukuse kohta testi ht-teist jreldada, aga vib ka tielikult eksida. Esiteks, lbimtlematu kulutamise korral kaob isegi suur sissetulek kiiresti olematusse. Teiseks, ajutiselt on silmatorkavalt palju vimalik tarbida ka vra raha (s.o laenude) eest. Sissetulekust ja vlistest atribuutidest igem rikkuse mdupuu on puhasvrtus, mis nitab, kui palju vara jb inimesele alles prast kigi tema vlgade tasumist. ldjuhul on suure puhasvrtusega niisugune inimene, kes teenib palju, aga kulutab oma teenistusega vrreldes vhe. Teisiti eldes elab alla oma vimaluste. Eelnevat videt, et rikkuse hindamine vlise sra phjal viib sageli eksiteele, saab testida niteks ripeva rikaste TOP 500 edetabeli phjal. Ksige pilastelt, kes on nende arvates Eesti rikkamad inimesed, ja laske neil seejrel krvutada oma arvamust TOP 500 nimekirjaga. Lahknevused tulevad tenoliselt mrgatavad, sest vga suur osa TOP 500 rikastest on laiale avalikkusele peaaegu tundmatud, madalat profiili hoidvad isikud. (Mrkus: rangelt vttes on ripeva TOP 500 koostamise metoodika puudulik, kuid samas on siiski tegu kige usaldusvrsema edetabeliga, mida eraisikute jukust iseloomustavate nappide avalike andmete phjal ja mistliku aja- ning rahakuluga kokku panna saab.)
1.2
Puhasvrtuse leidmine
Puhasvrtuse arvutamisel vetakse varana arvesse finantsvara ehk lihtsamalt eldes sstud (raha pangakontodel, vrtpaberid jms), kinnisvara ja muu ajas psiva vi kasvava vrtusega vara. Sstud (hoiused, investeerimisja pensionifondide osakud, aktsiad jms) vib puhasvrtuse arvutamisel arvesse vtta ties ulatuses, sest need ongi meldud just selleks, et katta erakorralisi vljaminekuid vi kompenseerida regulaarse sissetuleku vhenemist. Elu- ja pensionikindlustus on samuti sst (erinevalt vara- ja nnetusjuhtumikindlustusest) selles ulatuses, mida elukindlustusselts lepingu kohesel lpetamisel maksaks. Kellel on kinnisvara eluase, maa-, metsa- vi pllutkk saab kirja panna ka selle vrtuse. Vallasvara autot, kodumasinaid, riideid jms ei ole ldjuhul ige puhasvrtuse hulka arvestada. Erandi vib teha see, kes on pandimajade tihe klient vi armastab kasutatud asju osta, ma ja vahetada. Ka niisugusel juhul on vallasvara ige arvesse vtta ksnes siis, kui inimene on veendunud, et suudab vajadusel saada aastaid hakkama ilma maha mdud auto, klmkapi vi likonnata, ega pea uusi asemele ostma. Vlgade all paneme kirja pangast (niteks eluaseme ostuks vi tarbimiseks), liisingufirmast, sbralt, tuttavalt vi kiirlaenufirmast vetud laenud, samuti kauplusest jrelmaksu vi krediitkaardiga ostes tekkinud vlad.
14
15
Puhasvrtuse arvutamine
Sstud (sularaha, hoiused, fondiosakud, aktsiad, elukindlustus) Kinnisvara Vallasvara, millel on psiv vrtus ja mida pole vaja asendada Vlad KOKKU Minu puhasvrtus
3. Jagage korrutis kmnega. Saadav tulemus ongi teie eas ja sissetulekuga inimese puhasvrtuse soovituslik minimaalne tase. + + + EUR EUR EUR EUR Maksude-eelne, mitte maksudejrgne tulu (s.o bruto-, mitte netotulu) on Danko-Stanley rusikareeglis aluseks selleprast, et igas riigis leidub maksusoodustusi, mis vimaldavad inimestel ssta ja investeerida maksuvabalt vi vhemalt maksude maksmist edasi lkates (ka Eestis lihtsaim viis selleks on kasutada investeerimiskonto raamistikku, millest tuleb pikemalt juttu edaspidi). Jukad inimesed on eriti osavad niisuguseid vimalusi ra kasutama. Vrdluseks ja taustainfoks: uuringu World Wealth Report hinnangul oli maailmas 2009. aasta seisuga umbes 10 miljonit dollarimiljonri, neist Euroopas 3 miljonit ehk rohkem kui kahe Eesti jagu. Dollarimiljonriks loeti selles analsis inimene, kel on sste le he miljoni dollari. Sstude hulka ei arvestatud esmast eluaset, s.t maja vi korterit, kus inimene elab. Ultrarikkaid inimesi, kellel on sste rohkem kui 30 miljoni dollari vrtuses oli maailmas selle uuringu jrgi ligikaudu 93 000, neist Euroopas 21 000. Teades, et maakeral elab ligi 7 miljardit inimest, saab telda, et ligikaudu 0,14% ehk 1/70 0000 maakera elanikkonnast on dollarimiljonrid. Jooksva aastasissetuleku jrgi vimaldab inimesel ennast globaalsesse konteksti asetada kalkulaator veebilehel www.globalrichlist.com. Sisestades oma aastasissetuleku, saate vastuseks, kui suur osa maakera elanikkonnast teenib aastas teist rohkem. Niteks 20 000-eurose aastasissetulekuga inimene kuulub inimkonna jukama kmnendiku hulka. Et kuuluda jukamasse veerandisse, on vaja kigest 1200-eurost aastasissetulekut. 4. Kui teie tegelik puhasvrtus on eelmise tehtega saadud numbrist le kahe korra suurem, olete tubli rikkuse koguja. Kui see on eelmise tehtega saadud summast alla poole, olete liiga suur kulutaja.
EUR
Mida vanem ja mida suurema sissetulekuga on inimene, seda rohkem peaks tal olema kogunenud sste ning muud psiva vrtusega vara, ja seda suurem peaks olema tema puhasvrtus. Miinusmrgiga puhasvrtus nitab, et inimene ei ole veel rahaliselt jalgu alla saanud. Alla 30-aastaste puhul on see enamasti arusaadav, sest neil on sstude kogumiseks olnud veel vhe aega, le 30-aastaste puhul enam sageli ei ole. 1990. aastate lpus USA-s bestselleriks saanud ja ka eesti keelde tlgitud raamatu "Naabermaja miljonr: rikaste hmmastavad saladused" autorid William D. Danko ja Thomas J. Stanley soovitavad puhasvrtuse taseme hindamiseks jrgmist rusikareeglit. 1. Liitke kokku oma aastane maksude-eelne puhastulu kigist allikatest: palk, dividendid, intressitulu, autoritasud jne. Siin on ige arvesse vtta ksnes korduva iseloomuga tulusid. Kindlasti on selliseks tuluks palk, samuti tulud ettevtlusest ja investeeringutelt, aga mitte prandus. 2. Korrutage maksude-eelne puhastulu oma vanusega.
16
17
Nide
25-aastase Mihkli igakuine brutopalk on 1000 eurot, aastane brutopalk seega 12 000 eurot. Tal on ka vike, 5000 euro suurune brsiaktsiate portfell, mis on viimasel paaril aastal andnud dividendide nol jooksvat tulu ligikaudu 200 eurot aastas. Mihkli puhasvrtus viks nendele andmetele tuginedes olla (12 000 + 200) / 10 = 1220 eurot. Tegelikult on ta puhasvrtus 5000 eurot (juba nimetatud aktsiaportfell turuvrtusega 5000 eurot; kinnisvara Mihklil ei ole ta elab rikorteris). Kuna 5000 eurot on soovituslikust nitajast (1220 eurot) le nelja korra suurem, vib telda, et Mihkel on tubli rikkuse koguja. Tsi kll, tema investeerimisportfell on jk 10 000 eurost, mille vanemad olid talle aastate jooksul krgkoolipingute tarvis krvale pannud. Mihkel oskas likooli lbida seda summat lpuni ra kulutamata.
1.3
Rikkuse viis astet
Inimeste rikkuse ja rahandusliku tugevuse hindamiseks on mned finantsnustajad kasutusele vtnud jrgmise viieastmelise skaala. Rikkuse esimesele astmele on judnud inimene, kelle sissetulek vimaldab hoida praegust elujrge soovitud tasemel ja ssta kllalt raha pikaajalisteks eesmrkideks (nagu laste saatmiseks likooli, iseenda pensioniplveks). Rikkuse teisele astmele judnud inimene on suutnud ssta nii suure summa, et selle investeerimisest saadav tulu katab ka sstmisvajaduse. See thendab, et ta vib sstmise lpetada ning selle vrra suurendada jooksvaid kulutusi. Kes siiski jtkab sstmist, liigub rikkuse kolmanda astme poole. Rikkuse kolmandale astmele judnud inimene on kogunud nii palju raha, et selle investeeringutelt saadav tulu katab kik vajalikud vljaminekud nii praegu kui ka tulevikus. Teisisnu on niisugusel inimesel valida, kas jtkata ttegemist vi phenduda hobidele. Rikkuse neljandale astmele judnud inimese vimalused on veelgi avaramad: ta vib mrkimisvrselt suurendada oma jooksvaid kulutusi. Kes sellel astmel oma elustiili luksuslikumaks muuta ei soovi, kasvatab sstusid edasi, sest ei suuda kogu oma kapitali juurdekasvu ra kulutada. Ta liigub rikkuse viienda astme poole.
18
19
1.4
Eelarve ja finantsplaan
Rahandusliku sltumatuse poole aitab pelda isikliku eelarve ja finantsplaani koostamine. See on viis, kuidas inimene saab ise kaasa rkida oma tuleviku kujundamises. Loomulikult ei lhe kik alati plaanide kohaselt, aga nagu on elnud kunagine Suurbritannia peaminister Winston Churchill, lheb neil, kes plaane teevad, paremini kui neil, kes ei tee, olgugi, et plaanidest harva kinni peetakse. Eelarve ja planeerimine on thtis neilegi inimestele, kellele tundub rahandusliku sltumatuse eesmrk liiga krgelennuline. Niteks vib plaani puudumisel juhtuda, et inimesel ei jtku mne hdavajaliku kauba vi teenuse jaoks enam raha, sest ta kulutas selle prast palgapeva lbimtlematult teise- ja kolmandajrgulistele asjadele. Eriti halval juhul vib selline isik vtta palgale abiks krge intressiga laene, mis svad nd ra ka osa jrgmise kuu sissetulekust. Vi ji plaani puudumise tttu slmimata mni oluline leping: niteks ji maja vi korteri kindlustusleping igel ajal pikendamata ja just kindlustuskaitseta pevadel juhtus sellega tule- vi veennetus.
Rikkuse viiendal astmel olijal on nii palju raha, et ta ei suuda seda parimagi tahtmise korral kunagi ise ra kulutada tenoliselt loob ta juba oma eluajal vi loovad prijad hiljem mrkimisvrse suurusega heategevusliku sihtkapitali (nagu Eestis on niteks Aadu Luukase Sihtasutus). Ilmselt panite thele, et rikkuse astmete kirjeldused ei sisaldanud htki numbrit. Selleprast, et "vajalikud vljaminekud" on suhteline miste. hel on need suuremad, teisel viksemad, vastavalt sellele on erinev ka sstude summa, millega vib ennast rikkuse esimesele, teisele vi kolmandale astmele paigutada. Kerge pole esimesi astmeid pidi ronida sellegipoolest, sest kaasaegne massimeedia on muutnud meie "naabriteks" meie elustiilivalikute mjutajaiks staarid, kelle sissetulekud on "tavalise" inimese omadest mitte paarkmmend protsenti, vaid mitu vi isegi mitukmmend korda suuremad. Kui kujundada oma tarbimissoovid ja -standardid selliste "naabrite" jrgi, on lihtne ennast lhki laenata vi haigeks ttada.
20
21
1.5
Eelarve ja finantsplaani koostamine
Abivahendeid eelarve ja finantsplaani koostamiseks
www.minuraha.ee Kalkulaatorid Pere-eelarve vorm www.minuraha.ee Kalkulaatorid Sstmise kalkulaator www.minuraha.ee Kalkulaatorid Igapevaste pisikulude kalkulaator www.kalkulaator.ee Universaalne sstukalkulaator www.kalkulaator.ee Sstude tulevikuvrtuse kalkulaator
Teine samm on eelarve koostamine: tulude ja kulude krvutamine. Kulutused on otstarbekas jagada hdavajalikeks ning valikulisteks. Hdavajalikud on toidukulud, korterir, hgieenikulud, mnedel inimestel kulud ravimite ostuks jms. Nende kulutuste vhendamine vib halvemal juhul thendada ohtu teie tervisele. Hdavajalik on veel laenu ja laenuintresside tasumine. Laenu tasumata jttes riskime laenuga ostetud varast vi laenu tagatisest ilmajmisega vi laenu kendajaks olevate inimeste viha alla sattumisega. Hdavajalikud vivad olla tegelikult ka kahjukindlustusmaksed ja nnetusjuhtumikindlustusmaksed, viimased eriti juhul, kui meie sissetulekust sltub mnede teiste inimeste toimetulek. Valikulised kulutused on vaba aja sisustamise kulud, reisikulud jms. Teatud piirini on valikulised ka majapidamiskulud, garderoobikulud ning kulud kestvuskaupadele. Valikulisi kulusid saame vhendada oma elu, tervist ja tulevikku ohtu seadmata, kuigi vhendamine ei ole alati meeldiv. Tulude poolel on enamikul inimestel ttasu, osal vib olla ka mni riigipoolne toetus, tulud olemasolevatest investeeringutest vi ettevtlusest. Tulude poolel oleks mistlik arvestada vimalusega, et sissetulekud vivad aja jooksul muutuda, aga mitte ainult tusu, vaid mnikord ka languse suunas. Kui tulud letavad jooksvaid kulusid, saame asuda kolmanda sammu juurde: vaadata, kui palju finantseesmrke on vimalik lejgist tita. Kui eelarvel lejki pole vi see on liiga vike, viks kigepealt ette vtta kulude levaatamise. Vhe on inimesi, kelle kik kulutused on viimseni ratsionaalsed. Enamikul on mningaid harjumusi, mis vrduvad raha tuuldepildumisega. Need leiab les mnendalase vi -kuulise kulutuste jlgimise ja analsimisega. Tenoliselt saab vhemalt osa neist teatud enesekontrolli korral sstuks prata.
Esimene samm isikliku finantsplaani koostamisel on eesmrkide paikapanemine. Kigepealt thtsuse jrjekorras phieesmrgid hdareservi moodustamine (reserv, mida saab kasutada, kui tekib ootamatu ja vltimatu vajadus teha suuremaid kulutusi seoses iseenda vi oma varaga arstiabiks, auto vi katuse remondiks vms), pensionisstu kogumine. Neile jrgnevad lisaeesmrgid: sissemakse kogumine oma kodu ostuks, sstmine vi laenu vtmine mingite suuremate kestuskaupade soetamiseks, raha kogumine laste likoolisaatmiseks, puhkusereisiks vms. Eesmrgid olgu see siis "korteri omafinantseeringu osa kolme aasta prast, 15 000 eurot" vi "heotsapilet Austraaliasse he aasta prast, 1000 eurot" vi midagi muud tuleb mber arvestada igakuisteks makseteks. Omafinantseeringu eesmrk thendab, et iga kuu tuleb krvale panna ca 417 eurot (15 000 eurot / 36 kuud; lihtsuse mttes ei arvestanud me siin, et sstetud summad vivad teenida ka intressi), lennupileti eesmrk aga 83,4 eurot (1000 eurot / 12 kuud).
22
23
Pere-eelarve vorm
Kulutuste jlgimine ei thenda tingimata kigi ostutekkide alleshoidmist ja kulutuste kaustikusse vi arvutisse mrkimist. Kes tasub suurema osa ostude eest deebet- vi krediitkaardiga, neb kulutatud summasid ja kulutuste tegemise kohti ka pangavljavttel. Mne panga internetilehel saab kasutaja seadistusi kohaldada, analsimaks just isiklikku eelarvet. Kes vtab vlja palju sularaha kikvimalike pisiostude eest tasumiseks, viks tpsemalt uurida-analsida ka neid kulutusi, sest just nende arvelt vib mnel juhul kokku hoida sna mrkimisvrse summa. Otsides vimalusi valikuliste kulutuste krpimiseks, tasub melda, kas asi (tegevus), millele raha kulub, on testi seotud teie sisemiste soovide ja unistustega vi on see peale surutud vljastpoolt reklaami, meedia vi mbritsevate inimeste poolt. Enamiku n- sissesdetud soovidest tulenevaid kulutusi vib julgelt ra jtta need ei anna teie heaolule midagi juurde, vaid vtavad hoopis ra, sest takistavad rahalise sltumatuse suurendamist. Kui kuludest on kriitilise pilguga le kidud, vib ette vtta tulud kas neid on vimalik suurendada niteks lisat vtmise vi tkoha vahetamisega tasuvama vastu. Nimetatud sammude jrel jb jooksvate kulutuste krval loodetavasti raha le ka juba kaugemate finantseesmrkide poole prgimiseks. Vhemalt mneks eesmrgiks. Finantsplaani koostamise viimase sammuna tuleb vlja valida kige sobivamad vahendid nende eesmrkide saavutamiseks: valida, kuhu sstud paigutada, millist laenu vtta ja kui pikaks ajaks jms. Sellest tuleb pikemalt juttu meie raamatu jrgmistes osades.
KULU Sissetuleku tp Palk (prast makse) Pension Toetused ja abirahad Tulud investeeringutelt Renditulu Igakuiselt laekunud summa
TULU
Tulud kokku Majapidamiskulud r Elekter Gaas Kte Vesi Prgivedu Muud kommunaalkulud Telefon, internet, TV Mobiiltelefon Majapidamistarbed Valveteenused Puhastusteenused Kodu ja aia hooldamine Sisustus Ajakirjad, ajalehed
EUR Sk ja jook Toiduained Tpeva lunad Muu vljas einestamine Alkohol Tubakatooted
Kokku Haridus ja vaba aeg ppemaks Raamutud, muusika, filmid Meelelahutusritused Reisimine Sport Hobid
EUR
Kokku Transport Autoliising Kaskokindlustus Liikluskindlustus Parkimine Ktus Autoparandus ja -hooldus histransport Kokku Laste kulud Lapsehoidja, lasteaiatasu ppemaks Trenn, huviring Kooliasjad Koolitoit Riided Mnguasjad, taskuraha
EUR Kokku Isiklikud kulud Riided Jalanud Juuksur Iluteenused Terviseteenused
EUR
EUR Kokku Finantsteenused ppelaen Eluasemelaen Tarbimislaen Jrelmaks Krediitkaardi tagasimaksed Elukindlustus Kodukindlustus
EUR
KULU
Kokku Ravikulud Ravimid Visiiditasud Hambaarst
EUR Kokku Muud kulud Kingitused Annetused Lemmiklooma(de)ga seotud kulud
EUR
Kokku Kulud kokku TULUD KOKKU EUR
EUR Kokku KULUD KOKKU EUR
EUR EUR JK EUR
24
25
Vib-olla on teil tekkinud ksimus, miks alustada finantsplaneerimist kaugemate eesmrkide paikapanemisest, kui viks kigepealt koostada eelarve ja selle phjal otsustada, millisteks eesmrkideks raha jtkub. Viimasel juhul oleks ju td soovide ja eesmrkide tuludega vastavusseviimisel vhem. Phjus on lihtne: hdareservi loomine ja pensionisstu kogumine on vhemalt sama vajalik kui hdavajalike jooksvate kulutuste katmine. Kuna enamikul inimestel tuleb kulutamine vlja loomulikumalt kui sstmine, tuleb sstmisele suunatud tegevused asetada finantsplaanis alati kesksele kohale muidu need ununevad ja inimene jbki elama peost suhu, palgapevast palgapevani.
1.6
Hdareserv
Finantsplaani ks phieesmrk on hdareservi moodustamine. ks osa inimese sstudest peaks olema alati kiiresti ja suurte kahjumiteta kttesaadav sissetuleku ajutise katkemise kompenseerimiseks vi ootamatute ja vltimatute kulutuste katmiseks. Ravikindlustus ja ttuskindlustus igakord hdast vlja ei aita, samuti ei aita igas olukorras nnetusjuhtumi-, reisi- vi kahjukindlustus. Ideaalis peaks hdareserv olema seda suurem, mida kikuvam on sissetulek ja mida suurem t kaotamise vimalus (vt tabelit). Paraku on just kikuva sissetulekuga inimestel kige raskem vajaliku suurusega hdareservi kokku saada. Aga pdma nad peaksid, sest reservi olemasolu thendab enese vabastamist hest olulisest stressiallikast.
Hdareservi soovitatav suurus

Umbes kolme kuu jooksvaid kulutusi kattev Umbes kuue kuu jooksvaid kulutusi kattev Kuni 912 kuu jooksvaid kulutusi kattev Kui teie t ja sissetulek on stabiilse iseloomuga ja/ vi kui teil on lhedasi spru ja sugulasi, kellelt on vimalik mneks ajaks raha laenata. Kui teie t ja sissetulek ei ole pris kindlad ja/ vi kui spradel ja sugulastel ei ole teie aitamiseks erilisi vimalusi. Kui teie sissetulek on vga kikuv, t kaotamise oht on suur ning spradel ja sugulastel ei ole teile raha laenamiseks vimalusi.
26
27
Hdaolukordade kergemaks leelamiseks saab valmistuda ka muud moodi kui ksnes raha kogudes. Esiteks, hoidke ennast tturul pakutavaga kursis isegi siis, kui praegune tkoht teile igati meeldib ja stabiilsena nib. Teiseks, melge vimalikele alternatiivsetele sissetulekuallikatele vikeettevtlus, ksit, potipllundus... ja silitage oma vastavaid oskusi. Kolmandaks, headel aegadel makske oma arveid ja vlgu korrektselt siis on suurem anss, et vlausaldajad halbadel aegadel teile vastu tulevad, niteks vimaldades pikemat maksethtaega vi andes soodsatel tingimustel laenu.
1.7
Sotsiaaltoetused
Palga ja maksude tabel (lk 32) nitab, et iga ametlikult tulu saava ttaja palgast lheb suur osa erinevate maksude ja maksete kujul riigile. Lisaks sisaldab enamik tooteid ja teenuseid, mida me ostame, 20 protsenti kibemaksu, osa kaupu (niteks autoktus) veel kopsakat aktsiisimaksu. Suure osa sellest rahast kasutab riik mitmesuguste sotsiaaltoetuste maksmiseks. Niteks 2011. aasta riigieelarvest makstakse sotsiaaltoetusteks ligi 500 miljonit eurot (le 8 protsendi riigieelarvest), peale selle maksab Eesti Ttukassa hvitisi 34 miljoni euro ringis ning Eesti Haigekassa tvimetushvitisi ligi 45 miljonit eurot. Jrelikult ei pea inimene, keda tabab saatuselk vi suur elumuutus, alati lootma ainult enda kogutud hdareservile, vimalik on saada rahalist vi muud tuge ka riigilt. Siin puudutame toetuste teemat vaid pgusalt, tpsema info leiab Sotsiaalministeeriumi (www.sm.ee), Sotsiaalkindlustusameti (www.ensib.ee), ttukassa (www.tootukassa.ee), haigekassa (www.haigekassa.ee) ja kohalike omavalitsuste veebileheklgedelt. Konkreetse juhtumi puhul tasub nu ksida nimetatud asutuste spetsialistidelt, sest toetuste ssteemis on palju detaile, millest sltub, kas ja millist toetust saab inimesele maksta. Kige tenolisemalt puutub inimene oma elu jooksul kokku haigekassast makstavate hvitistega. Haigekassast saab haigushvitist (alates 9. haiguspevast, 70% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripeva keskmisest tulust; 4.8. pevani maksab hvitist tandja, ttajale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest ttasust), hooldushvitist (80%), snnitamis- ja lapsendamishvitist (100%) ning teatud juhtudel tiendavat ravimihvitist.
28
29
Ttukassast saab ttuskindlustushvitist. Hvitist makstakse sltuvalt kindlustusstaaist 180360 peva. Esimesel sajal hvitise saamise peval saab iga peva eest hvitist 50 protsenti ning seejrel 40 protsenti he kalendripeva keskmisest ttasust, aga mitte le kindlustatute kolmekordse keskmise kalendripeva ttasu (2010. aastal oli vljamakse lempiiriks ca 700 eurot). Keskmise arvutamisel lhevad arvesse viimasele kolmele ttamise kuule eelnenud heksal ttamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud ttuskindlustusmakse. heksal ttamise kuul makstud tasude summa jagatakse arvuga 270, selle tehte tulem ongi teie he kalendripeva keskmine ttasu. 180360 peva td tegemata ja poole palgaga elada vib pere ja laenukohustusteta inimese jaoks klada sna meeldivalt. Hvitisel on siiski ka ks "konks" ttukassa nuab hvitise saajalt, et too otsiks aktiivselt td ja kiks ennast vhemalt korra kuus ttukassas nitamas. Lisaks ttuskindlustushvitisele maksab ttukassa vrskelt koondatud inimestele hekordseid koondamishvitisi sltuvalt tstaaist 1 vi 2 kuupalga ulatuses. Need, kes ka prast ttuskindlustushvitise lppemist pole td leidnud, saavad ttukassast taotleda ttutoetust, mille suurus 2010. aasta seisuga oli 65 eurot kuus. Tpraktikal, tharjutusel ja tturukoolitusel osalejal on igus saada nendel osaletud pevade eest stipendiumi ja kohalesiduks sidutoetust. Sotsiaalkindlustusametist makstav kige suurem toetus on vanemahvitis seda makstakse vikelapse hele vanemale 435 peva. Hvitise suurus oli 2010. aasta seisuga sltuvalt vanema eelmise kalendriaasta sissetulekust, millelt on makstud sotsiaalmaksu, 278 eurot kuni ca 2250 eurot kuus.
Teised Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstavad toetused ei ole nii suured. Prast vanemahvitise lppemist makstakse hele vanematest lapsetoetust ca 1957 eurot kuus lapse kohta. Mitmesugused toetused on ette nhtud puuetega inimestele, alaealistele lastele, kelle vanem ei tida lalpidamiskohustust, lalpeetavatele pereliikmetele toitja surma korral (toitjakaotuspension) jne. rmisse majanduslikku kitsikusse sattunud inimesed peavad sammud seadma elukohajrgsesse kohalikku omavalitsusse, kus saab taotleda toimetulekutoetust. Toimetulekutoetust on igus saada ksi elaval isikul vi perekonnal, kelle kuu netosissetulek prast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist (omavalitsuse kehtestatud normpinna ulatuses) jb alla toimetulekupiiri. Toimetulekupiir 2011. aasta seisuga oli 76,70 eurot esimese pereliikme ja 63,91 eurot iga jrgmise pereliikme kohta. Omavalitsused maksavad muidki toetusi: niteks snnitoetust, esmakordselt kooli mineva lapse toetust jm, peamiselt lastele ja eakatele inimestele. Toetuste nimekiri, nende saamise tingimused ja suurused on eri omavalitsuses erinevad. Sotsiaaltoetuste levaatest on nha, et paljud neist sltuvad toetusele eelneval perioodil makstud sotsiaalmaksu suurusest. See on tsine argument "mustalt" ttamise vastu, sest "mustalt" ttaja ei maksa makse ning peab hda- ja eriolukordadesse sattudes leppima minimaalsuuruses toetusega.
30
31
1.8
Palk ja maksud 2011. aastal
1000-eurosest brutopalgast saab ttaja ktte ainult 782,32 eurot, aga palka maksva ettevtte palgakulu on koguni 1344 eurot. Miks see nii on, nitab jrgmine tabel. Mitmesugused maksud ja maksed thendavad, et 1344 euro suurusest palgafondist 38,8% ehk 521,68 eurot vtab riik, ttaja saab 58,2% ehk 782,32 eurot. 3% ehk 40 eurot lheb kogumispensioni fondi, mis on ka inimese isiklik vara, aga kasutada saab seda alles pensionilejmisel. Palga ja maksude arvestamiseks saab kasutada kalkulaatorit aadressil www.kalkulaator.ee Palga ja maksude kalkulaator. Summa Palgafond Sotsiaalmaks Ttuskindlustusmakse (tandja) Brutopalk Kogumispension (II sammas) Ttuskindlustusmakse (ttaja) Tulumaks Netopalk Tandja kulu kokku (palgafond) 100% Riigile laekub maksudena 38,8% Ttaja saab palgana ktte 58,2% Kogumispensioni fondi laekub 3,0% 1344,00 330,00 14,00 1000,00 20,00 28,00 169,68 782,32 1344,00 521,68 782,32 40,00
Pensionisst
Eespool nimetasime finantsplaani teise kohustusliku eesmrgina hdareservi krval pensionisstu. Alla 20-aastaste silmis on pensioniiga peaaegu hoomamatult kauge perspektiiv (ja ega 2030-aastastega lugu palju parem pole). Samas on pensioniplve materiaalselt muretuks mdasaatmiseks vaja vga suurt rahasummat, mistttu seda on mistlik hakata koguma vimalikult varakult. Siis on rahal rohkem aega teie hvanguks td teha ja piisab, kui panete iga kuu palgast krvale viksema summa.
Nide
Lenna hakkab pensioniks sstma 25-aastaselt ja sstab jrgneva kmne aasta jooksul (34. eluaastani) igal aastal 1000 eurot. Prast seda ei ssta ta enam sentigi. Oletame veel, et Lenna investeeritud sstud teenivad juurde keskmiselt kaheksa protsenti aastas (see ei ole pris laest vetud number, aga ei ole ka garanteeritud pikemalt tuleb investeeringute oodatavast tootlusest juttu lk 120122). 65. eluaastaks on noorplves kogutud sstudest saanud 168 627 eurot. Martin alustab sstmist 35-aastaselt 1000 eurot aastas jrgmise 30 aasta jooksul. Tema sstud teenivad sama palju kui Lennal keskmiselt kaheksa protsenti aastas. 65. eluaastaks on Martinil kogunenud 125 528 eurot ehk vhem kui Lennal, olgugi et Lenna kogus raha kmme aastat ja Martin 30 aastat.
Mrkus Nites on eeldatud, et inimene esitas 2009. aastal kogumispensioni maksete jtkamise avalduse. Kes ei esitanud, sellel on jaotus maksude likes tpselt sama, ainult pensionifondi laekub tal raha vhem (2,2% palgafondist ehk 30 eurot).
32
33
Sellise tulemuse phjuseks on liitintress, mis ttas Lenna kasuks pikemat aega kui Martini kasuks. Selleks ajaks, kui Martin pani oma pensionifondi esimesed 1000 eurot, oli Lennal sinna kogunenud juba ligi 15 000 eurot: 10 000 eurot sissemaksetena ja ligi 5000 eurot tuluna investeeringutelt. Jrgmise kmne aasta prast oli ka Martinil ligi 15 000 eurot, aga Lennal juba le 31 000, kuigi ta selle aja jooksul enam uusi sissemakseid ei teinud.
Rusikareeglid inimestele, kes ei tunne endas soovi pensionieas "magusat" elu elama hakata, on jrgmised. 1. Vaja lheb ca 65 protsenti tea sissetulekust, kui olete teas suuteline sstma le 15 protsendi sissetulekust ja teil ei j pensionieas kustutada suuri vlakohustusi (niteks eluasemelaenu). 2. Vaja lheb 75 protsenti praegusest sissetulekust, kui olete suuteline sstma sellest 514 protsenti. 3. Vaja lheb 85 protsenti praegusest sissetulekust, kui sstate sellest alla 5 protsendi.
Lisaks pensionisstu kogumisega alustamise ajale ja sstude investeerimisest saadava tulu suurusele sltub see, kui suurt summat pensionieaks koguda, ka pensioniplve pikkusest ja soovitatavast elustandardist pensionieas. 2009. aasta statistika jrgi elab 65-aastaseks saanud eesti mees keskmiselt veel 14 aastat ja naine keskmiselt 18 aastat. See thendab, et pensionieani vlja venitanud mehed elavad keskmiselt 79- ja naised 83-aastaseks. Vrdluseks: snnihetkel on eesti meeste oodatav eluiga (sagedamini nimetakse seda nitajat keskmiseks elueaks) 70 aastat ja naistel 80 aastat. Pensionisstu planeerimise seisukohast on olulisem esimesena nimetatud numbripaar (79 ja 83) nagu nha, ei olegi pensioniplv nii lhike, kui pensioniks sstmisse skeptiliselt suhtuvad inimesed vahel vidavad. Pensionieas katmist vajavate kulude suuruse leidmiseks on kaks viisi: panna ksipulgi kokku vastav kulude prognoos vi kasutada rusikareeglit. Igal juhul on selge, et mida kokkuhoidlikumalt on inimene valmis pensionieas lbi ajama, seda vhem peab ta teas sstma.
Inimesed, kes tahaksid pensionieas palju ja koonerdamata reisida, proovida uusi ja trendikaid harrastusi, elada varasemast aktiivsemat seltsielu jne, viksid aga arvestada, et pensioniplves vajavad nad sama suurt vi isegi suuremat sissetulekut kui teas.
34
35
Vajaliku pensionisstu suurust oskate paremini hinnata prast peatki "Pensionid ja pensioniks sstmine" lbilugemist. Kuna pensioniks sstmine ja paljude jaoks ka pensionilolek on aastakmneid kestev protsess, mille vltel vib paljugi juhtuda ja muutuda, on siin enese motiveerituna hoidmiseks eriti thtis meeles pidada, et finantsplaneerimisest on kasu ka siis, kui plaane alati tita ei nnestu vi neid aegajalt muutma peab.
1.9
Elukaar
Hea finantsplaani koostamine eeldab, et koostaja teab, kuidas neb vlja inimese rahanduslik elukaar ja millises kaare punktis ta ise parajasti asub. Tavaliselt on inimese rahandusliku elukaare alguspunkt 20.25. eluaasta paiku siis, kui ta muutub oma vanematest majanduslikult sltumatuks (vi vhemalt suuremas osas sltumatuks; niteks vanemate juures elamine ei pea ilmtingimata thendama jtkuvat sltumist vanematest, vib-olla on selline elukorraldus mlemale poolele rahaliselt kige otstarbekam). 2025-aastaselt on inimesel finantsvarasid vhe vi ldse mitte, aga see-eest on tal palju inimkapitali. Inimkapitali suuruse saab leida jrgnevat valemit kasutades.
Abivahendeid vajaliku pensionisstu arvutamiseks

www.kalkulaator.ee Sstude tulevikuvrtuse kalkulaator www.minuraha.ee Kalkulaatorid Investeeringute kalkulaator kalkulaator.pensionikeskus.ee Pensionikalkulaatorid leiab ka mitmete Eesti pankade veebilehtedelt.
36
37
Inimkapital =
aastasissetulek (1 + sissetuleku kasvumr) (1 + diskontomr)
Nagu vib vlja lugeda valemist, kus n thistab pensionini jnud aastate arvu, vrdub inimkapital pensionini jnud aastate jooksul teenitavate sissetulekute summaga. Diskontomra on vaja selleks, et taandada tulevaste aastate sissetulekud tnasesse peva praegu ja kmne aasta prast teenitav euro pole muidu omavahel vrreldavad (tpsemalt tuleb sellest juttu jrgmises peatkis). Diskontomr ei ole iga elukutse puhul sama, sest hed ametid pakuvad kindlamat thivet ja stabiilsemat sissetulekud kui teised. Ebakindlama thive ja sissetulekuga ametite puhul tuleb kasutada suuremat diskontomra. Diskontomra thendust vib selgitada jrgmiselt. Kujutlege, et tahate kogu oma tulevases elus teenitava palga tna hekorraga ktte saada, ja vtate oma tulevaste sissetulekute tagatisel laenu. Loomulikult ei nustu keegi 20 aasta prast tagasi saadava 1000 euro nimel tna 1000 eurot andma. Mida kaugemal on tagasimaksmise pev ja mida kahtlasem tagasisaamise vimalus, seda vhem nustub laenuandja teile tulevase 1000 euro vastu tna raha andma. Niteks petajaamet pakub vrreldes teiste elukutsetega sna kindlat thivet ja stabiilset sissetulekut. rijuhi sissetulek on petaja omast kll suurem, aga samas ebakindlam, sest majanduskriisi aegu vib tema tulemustasu kordades kukkuda vi ettevtte kasumi allajmine omanike ootustele thendada juhi ametist vabastamist. petaja tulevaste sissetulekute diskonteerimiseks kasutatav mr viks seeprast olla 6%, rijuhil 11%. Kirjeldatud viisil leitud inimkapitali suurust ei tohi vtta kui inimese vrtust. Inimese vrtusel on palju rohkem klgi kui vime raha teenida.
Finantsplaani koostamine sellise arvutuse tegemist ilmtingimata ei nua, kuid sellest on kasu, mistmaks, kuidas sissetuleku suurus, stabiilsus ja taastate arv mjutavad inimese vimalusi tita oma finantseesmrke, ning miks on thtis finantsplaneerimisega varakult algust teha.
Nide
Vrdleme kolme inimese 25-aastase keemiatudengi, 35-aastase petaja ja 45-aastase rijuhi inimkapitali suurust. Lhteandmeid ja eeldusi nete jrgnevas tabelis. Inimkapitali ndisvrtuse (ehk ennustatavate sissetulekute koguvrtuse raha praegusesse vringusse taandatult) saab leida, kasutades leheklje www.kalkulaator.ee annuiteedi ndis- vi tulevikuvrtuse kalkulaatorit (valida tuleb variandid "ndisvrtus" ja "harilik annuiteet"; diskontomr tuleb lisada lahtrisse "aastane intressimr"). Marit 35-aastane petaja 9000 eurot 5% 30 6% 222 755 eurot Mihkel 45-aastane rijuht 30 000 eurot 7% 20 11% 390 021 eurot Ken 25-aastane keemik 8000 eurot 6% 40 8% 210 616 eurot
Kes ta on? Praegune aastapalk (neto) Aastane palgakasv Eesseisvaid taastaid Diskontomr Inimkapitali ndisvrtus
38
39
Kige viksem inimkapital on nende eelduste jrgi oma telu alguses oleval keemikul Kenil tal seisab kll ees tervelt 40 taastat, kuid tema positsioon tturul pole praeguse seisuga vga kindel ja ka tenoline palgakasv on tagasihoidlik. Oma inimkapitali ndisvrtust saab Ken suurendada diskontomra vhendades selleks tuleks valida stabiilsemat sissetulekut lubav t, vi palgakasvu vimalusi tstes: endas juhioskusi avastades, keskendudes mnele eriti perspektiivikale keemiaharule vms. Niteks keemiapetajaks hakkamine tstaks Keni inimkapitali kohe 252 446 eurole, sest keemiapetajana tuleks tema tulevaste sissetulekute diskonteerimisel kasutada 6-protsendist diskontomra 8% asemel (ja palgakasvu prognoosi 5%) nagu selles nites on kasutatud petaja Mariti puhul. Palga kiiremale kasvule rhumine viiks 9-protsendise kasvuprognoosi ja 9-protsendise diskontomra puhul (diskontomra tuleb tsta, sest tavaliselt kaasnevad kiirema kasvuga ka suuremad riskid) 293 588 euro juurde. Kui aga Ken leiab, et sellestki on vhe, ja ehitab ratsa rikkaks saamiseks narkolabori, ta hoopis vhendab oma inimkapitali suurust, sest narkolabor on vga suure riskiga ettevtmine. Suure tenosusega lpeb asi mne aasta jooksul trellide taha minekuga, mis teeb sissetuleku kiirele kasvule lpu 40 aastat kestvale karjrile ei tasu narkorikal kindlasti loota. Mngides lbi nite, kus taastaid on 5, sissetulekute alguspunkt on 8000 eurot aastas, kasv 100% aastas ja diskontomr 50%, saame tema inimkapitali vrtuseks kigest 51 423 eurot.
Inimkapitali saab td tehes muundada rahaliseks sissetulekuks, millest osa kulub jooksvateks kulutusteks, osa sstetakse ja paigutatakse finantsvaradesse. Finantsvaradest saadava tuluga ja nende mgist saab inimene ennast leval pidada siis, kui ta oma inimkapitali ajutiselt rakendada ei saa vi kui see on ammendatud. Phimtteliselt vib ka sotsiaaltoetused, millele inimesel igus on, ja riigilt saadava pensioni arvata tema finantsvarade hulka. Inimese rahandusliku elukaare vib jagada jrgmisteks osadeks. Pere-eelses eas alustab inimene iseseisvat telu. Suurem osa tema sissetulekust kulub jooksvate kulutuste katmiseks, sste on vhe. Rahaasjade juhtimise seisukohast on see lihtne iga, sest on vhe, mida juhtida. Pensionisstu vib selles eas investeerida agressiivselt, sest sstu kasutamiseni jnud aastakmned siluvad tenoliselt ka suuremadki lhiajalised vnked varade vrtuses. Elukindlustust pole enamikul inimestel selles eas vaja, sest neil pole nende inimkapitalist sltuvaid lhedasi. Pereeas kulub suurem osa inimese sissetulekust jooksvateks vljaminekuteks ning keskmise perspektiiviga sstuvajadusteks (eluaseme soetamiseks, laste koolitamiseks, nn elustiilivarade ostmiseks). Pensionisstu tasub selleski eas investeerida "kilisematesse" varadesse. Thtsaks muutub elukindlustuskaitse, sest inimese sissetulekust ei sltu mitte ksnes tema ise, vaid ka tema pereliikmed. Pensioni-eelses eas, mis algab tavaliselt 45.65. eluaasta vahel (sltub sellest, millal lapsed iseseisvuvad) nihkub finantsplaneerimise keskmesse pensioniplveks valmistumine. Inimkapitali suurus kahaneb, sest eesseisvaid taastaid jb jrjest vhemaks ja vib-olla pole terviski enam kige parem. Loodetavasti on inimene selleks ajaks suutnud ssta hea hulga finantskapitali, mille juhtimisele tuleb nd prata varasemast suuremat thelepanu. Kui finantskapitali napib, on variante kolm:
40
41
a) suurendada inimkapitali, ttades kvemini, targemini vi kauem; b) suurendada finantskapitali, sstes varasemast suurema osa sissetulekust ja investeerides sste agressiivsemalt; c) vhendada oma oodatavat eluiga aga seda teed enamik inimesi vhemalt teadlikult ja ettekavatsetult ei lhe. Aktiivne pensioniiga vga paljude inimeste jaoks ei alga pensioniiga enam hemtteliselt ametlikku pensioniikka judmisega, vaid nad jtkavad vajadusest tingitult vi vabal tahtel ttamist, kuigi vheneva koormusega. Kuna inimese finantskapital on selles eas tipus vi tipu lhedal ja ta hakkab seda igapevaste vljaminekute katmiseks jrk-jrgult kasutama, on viimane aeg teha pre investeerimisstrateegias rhuasetus nihkub vara kasvatamiselt vara silitamisele. Varakatel inimestel juab selles eas ktte viimane aeg ka prandi planeerimiseks. Passiivsesse pensioniikka juavad inimesed tavaliselt vanuses 7085. Selles eas vhenevad mitmed olme- ja vaba aja kulutused, sest inimesel on vhem energiat tegutsemiseks. See-eest tusevad tenoliselt ravimi- ja meditsiinikulutused, valmis peab olema ka erakorralisteks suuremateks vljaminekuteks selles vallas. Otstarbekaks vib muutuda eluaseme vahetamine viksema vastu. Hooldusikka judnud inimestel on raske vi vimatu krvalise abita toime tulla. Tarbimine kahaneb phivajaduste katmiseni, meditsiinikulud suurenevad veelgi.
Rahanduslik elukaar
inimkapital finantsvarad reaalsissetulek hdavajalikud kulud valikulised kulud tervishoiukulud
inimkapital
finantsvarad
reaalsissetulek
valikulised kulud hdavajalikud kulud
tervishoiukulud
25
30
35
40
pereiga
45
50
55
60
65
70
75
80
85
90
95
100
pere-eelne iga
pensioni-eelne iga
aktiivne pensioniiga passiivne pensioniiga hooldusiga
Allikas Milliman Research Report, "A Holistic Framework for Financial Planning"
1.10
Prdelised elusndmused
Rahandusliku elukaare kirjeldamise jrel vajavad eraldi esiletoomist ka mned isikliku elu sndmused (esimene t vi oma ri alustamine, maja vi korteri ostmine, abiellumine, lapse snd, lahutus), sest nad muudavad inimese sissetulekute ja vljaminekute iseloomu phjalikult ja alati mitte pris iseenesestmistetavas suunas. Tleasumine parandab kigi eelduste kohaselt inimese finantsolukorda. Erandiks vivad olla juhtumid, kus tleasumisega kaasneb vanematest lahkukolimine. Sellisel juhul tuleb inimesel endal hakata
42
43
kandma kiki kulusid, mis varem olid vanemate lul (kommunaalkulud, osalt toidukulud jms). Mned lisakulud vivad tulla ka garderoobi tiendamisest niteks vib juhtuda, et kooli ajal piisas ksnes teksadest, nd aga nuab amet korralikke likondi vi kostme. Palgatl kimise asemel oma ri alustamine annab juurde vabadust (keegi ei sunni teid enam letunde tegema, nd teete te seda vabatahtlikult), kuid vtab ra sissetuleku stabiilsuse (varem sai oma tandjalt nuda tlepingus lubatud palka, nd on sissetulek tpselt nii suur, kui ri sisse toob). Teiseks vtab inimene ettevtjaks hakates enda kanda terve hulga riske, millega tal palgatlisena pistmist ei olnud. Olenevalt ri iseloomust ja mastaapidest tasub melda mitmesuguste ettevtlusega kaasnevate riskide katmiseks meldud kindlustuse ostmisele (kasulikuks vivad osutuda vastutuskindlustus, ri katkemise kindlustus jms).
Kooselu alustamise vi abiellumise jrel on vimalikud kaks tiesti vastupidist stsenaariumi. Vib juhtuda, et mned kulud saab kahe peale ra jagada, vi siis vastupidi lisaks endale tuleb hakata lal pidama veel ht inimest. Arusaamatuste vltimiseks on mistlik enne kooselu alustamist selgeks teha ka see, millised on partneri finantseesmrgid ja -harjumused. Samamoodi on tark lbi arutada mlema poole finantsseis: sissetulek, sstud, laenud, kindlustus. Kooselu/abielu alguses vivad rahaksimused kll nida madalalt materiaalsetena, kuid paljude inimeste kibedad kogemused nitavad, et nende ignoreerimine vib hiljem valusalt ktte maksta. Niteks lahutus vib inimese varalist seisu kvasti muuta sltuvalt sellest, kuidas jagatakse abielu kestel soetatud vara. Kui abielupaar on rahalises mttes judnud heale jrjele, aga abielludes jid rahaasjad selgeks rkimata, vib juhtuda, et mrkimisvrne osa lagunenud perekonna varast rndab hoopis juristide taskusse. Samuti vib lahutus tekitada suure sularahavajaduse, kui abikaasa kest tuleb vlja osta osa hisvarast (niteks osa korterist vi majast). Lapse snd ei ole tavaliselt sama prognoosimatu sndmus kui abiellumine vi lahutus. Selleks sndmuseks valmistudes tasub juba eelnevalt vlja uurida, milliseid toetusi on vanematel igus prast lapse sndi riigilt saada. Samuti on vimaluse korral mistlik oma sissetulekust lapse esimesteks eluaastateks raha krvale panna, et vanemahvitise lppedes poleks vltimatut vajadust kohe tiskoormusega tle minna. Lapse snd thistab ka seda hetke, millest alates muutub oluliseks elukindlustuskaitse olemasolu.
44
45
1.11
Rahaasjade juhtimise menukid
Rkides isiklike rahaasjade juhtimisest ja planeerimisest, ei saa mda minna selleteemalistest menuraamatutest. Eestis on nendeks eelkige Robert Kiyosaki teosed "Rikas isa, vaene isa", "Rahavoo kvadrant" ja teised, mille mber Kiyosaki on ehitanud terve tstuse: lauamngud, koolitused, klubiritused. Kik see toimib ka Eestis, kus 2010. aasta kevadel pstitati koguni osalejate maailmarekord Kiyosaki-komplekti kuuluva lauamngu Cashflow mngimises. Kiyosaki raamatud vib liigitada motivatsioonikirjanduse valda. Paljuski propageerivad tema raamatud samu phitdesid nagu pool sajandit varem kirjutatud rahajuhtimismenukid, millest seniajani uustrkke avaldatakse: Napoleon Hilli "Mtlemist muutes rikkaks. Rikastumise ksiraamat" (avaldatud ka eesti keeles) ja George Samuel Clasoni "The Richest Man in Babylon". Samast anrist on Kiyosaki kaasaegse Burke Hedgesi "Mistujutt torujuhtmest. Kuidas igaks vib oma palga lejgist ehitada kaasaegse torujuhtme" (samuti eesti keeles ilmunud). Kiyosaki propageeritav rahaasjade korraldamise filosoofia on plvinud sna palju kriitikat: videtakse, et see ktab algajates investorites les liiga suuri ootusi, julgustab neid tegema liiga riskantseid investeeringuid (eriti kinnisvarasse), pisendab phjendamatult hariduse olulisust. Paljugi Kiyosaki soovitatust ei toimi nii universaalselt, kui nidata ritatakse. Rohkem kui inspireerivate ksikjuhtumite kirjeldamisel phinev menuk on Thomas J. Stanley ja William D. Danko raamat "Naabermaja miljonr" (sellelgi on mitu jrjeraamatut, mida kll pole eesti keelde tlgitud). Stanley ja Danko thelepanekud ja soovitused, millest nete
valikut jrgmisel lehekljel, phinevad paari aastakmne jooksul lbi viidud arvukatel intervjuudel hendriikide miljonridega (alguse said need soovist ppida, kuidas miljonridele paremini turundada). Ka Danko ja Stanley raamatud on plvinud kriitikat, kuigi palju vhem kui Kiyosaki omad. Philine puudus on nende jrelduste aluseks olevatele intervjuudele omane "ellujmiskalle" ldistused phinevad iseennast les ttanud ja miljonriks saanud inimeste jutul (s.t ksnes "ellujjate" kogemusel), teadmata on aga, kui paljudel samasugust kitumismalli jrginud inimestest pole miljonriks saada nnestunud. Teisisnu, elu on keerulisem ja mitmekesisem, kui rahandusliku eneseabi raamatute phjal tavaliselt tundub. Finantsplaneerimine, sstmine ja sstude mistlik investeerimine aitavad inimesel liikuda rahandusliku sltumatuse poole, kuid isegi parimate nuannete jrgimisel ei ole sajaprotsendiliselt tagatud, et soovitud tulemus alati ja kindlasti saavutatakse. Rahamaailm on tenosuslik, mitte ettemratuse maailm. Aga htede tegevuste puhul on soovitud tulemuse saavutamise tenosus suurem kui teiste puhul.
46
47
Mida naabermaja miljonr ei tee (vhemalt enne miljonriks saamist):

Thelepanekuid isiklike rahaasjade juhtimise teemal kirjutatud menuraamatutest. Ei osta uhiuut autot, sest miks peaks terve mistuse juures olev inimene maksma tisjaehinna vara eest, mille vrtus ajas kiiresti langeb. Mgiplatsilt vljasitmine thendab auto turuvrtuse langust keskmiselt 11% vrra, hindab autoostjatele mitmesuguseid asjalikke nuandeid jagav USA internetiportaal www.edmunds.com. Esimesel viiel aastal langeb auto vrtus 1525% aastas ning viie aasta prast on tema vrtus 37% uue auto hinnast. Ei jta krediitkaardi saldot miinusesse kauemaks, kui on intressivaba periood. Krediitkaarti miinusesse lasta on mtet ainult neil, kes naudivad vaene olemist. Ei tohi osta asju, mille eest ei suuda maksta kohe, vlgu vtmata. Selliste ostude kuhjumisel vib aastane intressikulu kndida lpuks isegi sadadesse eurodesse. Ei ki regulaarselt restoranides smas. Vljas smine on toidu kodus valmistamisest mitu korda kulukam. Regulaarne vljas smine thendab, et toidule kulub aastas mitu tuhat eurot rohkem kui philiselt kodus einestamise korral. Ei ki tihedalt lbi laristajatega. On vimatu raha ssta, veetes sageli aega inimeste seltsis, kes armastavad raha kiiresti laiaks la.
Ei maksa tit jaehinda brndirivaste eest. Rivaste ostult saab hlpsasti ssta sadu eurosid aastas, kui osta neid allahindluste ajal. Eriti suure efekti saab, kui ei pea oluliseks rivaste brndi. Ei hoia raha arvelduskontol. Arvelduskontol ei teeni raha tavaliselt peaaegu ldse intressi. Rikkust kasvatav tee on raha paigutamine investeerimisfondidesse, aktsiatesse, thtajalistele hoiustele, kinnisvarasse... (meldes seda teha pikaajaliselt ehk rohkem kui viie aasta perspektiivis). Ei osta uut eset, kui vana pole katki. Asju parandada on sageli oluliselt odavam kui uusi osta. Ei tee impulssoste. Impulssostud thendavad raha raiskamist ja tidavad kodu trniga, mida ei kasutata. ige ostutaktika on jrgmine: nhes poes midagi, mis meeldib, lahkud ostu tegemata, lased peva vi paar mda minna, ja kui see asi tundub endiselt ostuvrsena, tasub ta vib-olla testi ra osta. Ei kuluta aega mttetutele tegevustele. teldakse, et aeg on raha. Tegelikult on aeg veelgi thtsam aeg on elu. Raisates aega, raiskad elu. Ei keskenda kogu oma thelepanu eesmrgi saavutamist takistavatele teguritele. Kui melda philiselt takistustele, kaob finiilint silmist ja finiisse jbki judmata. Ei teeni kogu oma tulu palgatga kaalutletult sstes ja investeerides on aja jooksul loodud varade portfell, mis annab arvestatavat tulu. Kes ei pane oma raha tegema raha, ei saa kunagi jukaks.
48
49
Igapevased pangateenused
2.1 2.2 2.3 2.4 2.5 2.6 2.7 Makseteenused Arvelduskonto ja arveldused Internetipank Maksekorraldused Otsekorraldused, psikorraldused ja e-arved Pangavahetus Pangakaardid 52 55 57 60 62 63 67
50
51
2.1
Makseteenused
Rkides igapevastest pangateenustest, peetakse tavaliselt silmas makseteenuseid. Need on teenused, mis vimaldavad inimestel ja ettevtetel teha oma maksekontole sularaha sissemakseid ja maksekontolt sularaha vlja vtta. Samuti on makseteenuseks maksevahendite (s.o kaupade ja teenuste eest tasumist vimaldavate vahendite, niteks maksekaartide) vljastamine klientidele, klientide maksetehingute titmine ning raha siirdamine (raha edastamine maksjalt saajale ilma neile maksekontosid avamata). Sagedamini kui termin "maksekonto" on eesti keeles kibel snad "arvelduskonto" vi "pangakonto", sest enamasti kasutame me pankade makseteenuseid. Kuid pangad pole kaugeltki ainsad makseteenuste pakkujad, mistttu rgitaksegi vastavat ala reguleerivates seadustes maksekontost, mitte pangakontost. Makseteenuste osutajad on jrgmised. 1. Pangad ehk krediidiasutused. Krediidiasutuseks nimetatakse rihingut, mille peamiseks ja psivaks majandustegevuseks on avalikkuselt (s.o eelnevalt kindlaks mramata isikute ringilt) rahaliste hoiuste kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine. htlasi osutavad pangad ka makseteenuseid, sest nad on ju kogu raharingluse keskmes. Pankade tegevuslubasid vljastab ja tegevust kontrollib Finantsinspektsioon. Eestis tegutsevate pankade nimekirja leiab Finantsinspektsiooni kodulehelt www.fi.ee Turuosaliste nimekirjad Krediidiasutused.
2. Makseasutused . Makseasutused erinevad krediidiasutustest selle poolest, et nad ei tohi klientidelt maksetehingu titmiseks saadud raha arvel vlja anda laene ja vtta avalikkuselt vastu hoiuseid. Krvaltegevusena vivad makseasutused laenu anda kll (niteks kanda kliendi korraldusel le raha, mida see makseasutusele veel andnud pole), aga laenude andmise allikaks ei tohi olla teiste makseklientide toodud raha. Makseasutuste nimekirja leiab Finantsinspektsiooni kodulehelt www.fi.ee Makseasutused Piirilesed makseteenuse pakkujad. Kik need on rahvusvahelise taustaga asutused, suurem osa neist pakub peamiselt rahasiirdeteenust, mida eestlased kasutavad enamasti vlismaal ootamatusse rahahtta sattunud spradele/ sugulastele kiireks abi saatmiseks, aga vljastpoolt Euroopa Liitu prit vrtlised regulaarseteks rahalekanneteks kodumaale jnud perele. 3. E-raha asutused . Need on ettevtted, mis vljastavad oma nimel e-raha. E-raha on elektrooniline maksevahend kaart, arvuti mlu vi muu rahahikute elektroonilist salvestamist vimaldav vahend ja siia alla mahuvad vga erinevad tehnilised lahendused.
52
53
Kige tenolisemalt vib eestlasel tekkida vajadus e-raha kasutamiseks interneti kaudu slmitud vikeste tehingute eest tasumisel vi raha vastuvtmisel, eriti eraisikutevaheliste tehingute korral. Niteks Pariisi-reisi eel osalise ettemakse tegemiseks Pariisis korterit vlja rivale inimesele, et ta korterit ikka teile hoiaks. Rahvusvahelise pangalekande kasutamine oli srastel juhtudel vhemalt kuni viimase ajani liiga kulukas ja aeglane ning eurotsoonist vljapoole minevate maksete puhul on seda endiselt. E-raha teine peamine arengusuund on sularaha asendavad elektroonilised kaardid, kuhu saab raha laadida. Tehnoloogia poolest on selliseks niteks 2010. aasta sgisel kasutusele vetud Elektriraudtee sidukaart (elektrooniline puutevaba kiipkaart, millele saab raha laadida), kuid rmiselt piiratud kasutusala ei anna phjust seda veel e-rahaks nimetada. Aga vrib mrkimist, et maailma seni ks vhestest sularaha asendava e-raha edulugudest Hongkongi Octopus-kaart sai alguse just sidukaardist, mille kasutusala laienes hiljem kiirsgikohtadesse, lehekioskitesse, parkimisautomaatidesse, toidupoodidesse jne. Ka e-raha asutuste nimekirja leiab Finantsinspektsiooni kodulehelt www.fi.ee E-raha asutused lepiirilised e-raha teenuste pakkujad. Kodumaiseid e-raha teenuse pakkujaid Eestis 2011. aasta alguses veel ei olnud. Kuna eestlased kasutavad philiselt pankade pakutavaid makseteenuseid, teemegi jrgnevalt juttu eelkige neist.
2.2
Arvelduskonto ja arveldused
Pangatehingute tegemine eeldab arvelduskonto olemasolu pangas. Iseseisvalt saavad pangakonto avada vhemalt 18-aastased isikud. Noorematele saab konto avada tema seaduslik esindaja (lapsevanem, hooldaja vi nende volitatud kolmas isik). Konto avamiseks peab lapse seaduslik esindaja esitama oma isikut tendava dokumendi ja lapse snnitunnistuse vi eestkostjaks mramise dokumendi. Kuni lapse 18-aastaseks saamiseni on lapse konto seotud lapsevanema vi seadusliku esindaja kontoga, kuid prast lapse tisealiseks saamist kaotab lapsevanem automaatselt iguse lapse konto kasutamiseks. Kuni 7-aastasel lapsel puudub iseseisev pangatehingute sooritamise igus, 717-aastase saab lapse seaduslik esindaja vormistada allkirjaiguslikuks isikuks, mis vimaldab lapsel saada pangakaardi, teha internetipangas etteantud piirides lekandeid, maksta kontole sularaha. Arvelduskonto avamiseks ettevttele lheb vaja ettevtte esindaja isikut ja esindusigust tendavaid dokumente (ja alla 18-aastastel ettevtjatel ka oma seaduslikku esindajat). Asutatavale ettevttele kontot avada on mnevrra keerulisem: kigepealt tuleb avada stardikonto, kuhu kantakse ettevtte asutamiseks nutav kapital, misjrel saab ettevtte registreerida riregistris. Vastavate dokumentide panka edastamise jrel muudab pank stardikonto tavaliseks arvelduskontoks.
54
55
Arvelduskonto avamise eest Eestis tegutsevad pangad tavaliselt teenustasu ei vta, kll aga paljude jrgnevate pangatehingute eest. Pangad rakendavad mitmesuguseid tehingute hinnastamise variante ja soodsaima vljavalimine pole ldsegi lihtne. On vimalik maksta iga tehingu eest eraldi, aga on ka vimalik valida kindla kuutasuga pakette, mis sisaldavad teatud hulka pangateenuseid eraldi teenustasuta. Mne pangateenuse tarbimise korral niteks kodulaenu vtnutelt vib pank arveldus- ja kaarditeenuste eest ksida tavalisest viksemat hinda. Iga teenuse eest eraldi makstes on kindel, et maksate ainult teenuse eest, mida ka tegelikult tarbite. Teisalt vib teenuste koguhind kujuneda niimoodi suuremaks kui neid paketina ostes. Pakett tasub end ra siis, kui te kiki paketis pakutavaid teenuseid testi vajate ja lubatud koguse maksimumilhedaselt ra kasutate. Igal pangakontol on number. Tegelikult isegi kaks: siseriiklik ja IBAN (International Bank Account Number). Kodumaiste maksete puhul kehtivad nii siseriiklik kui ka rahvusvaheline kontonumber (siseriikliku kontonumbri kasutamisest kavatsevad pangad loobuda, jb ainult IBAN). Rahvusvahelise makse tegemisel tuleb mistagi kasutada IBAN-i, lisaks sellele tuleb maksekorraldusele kirjutada saaja panga identifitseerimiskood BIC (Bank Identification Code), mida varem nimetati SWIFT-koodiks. Kui keegi tahab teile raha le kanda, peate talle tlema oma pangakonto numbri (vlismaalt tuleva makse puhul IBAN-i ja BIC-i). Kui teie tahate kellelegi raha le kanda, peate teadma raha saaja pangakonto numbrit (vlismaale mineva makse puhul IBAN-i ja BIC-i). Eelnev jutt kis arvelduskonto avamise kohta Eesti pankades. Teistes riikides vivad pankade nudmised Eestis tavaks olevatest erineda ja brokraatiat vib olla rohkem.
2.3
Internetipank
Pangale maksekorralduse andmiseks (ja ka muude automatiseeritud pangateenuste tarbimiseks) on kolm erinevat vimalust: minna isiklikult pangakontorisse, anda korraldus telefonipanga kaudu vi vormistada maksekorraldus internetipangas. Eestis kasutatakse konkurentsitult kige enam internetipanka, kuid vljapoole Eestit ppima vi tle minejad peavad arvestama, et tavad ei ole kikjal hesugused. Niteks paljudes Lne-Euroopa riikides kasutatakse pangaga suhtlemiseks laialdaselt telefonipanka. Aga tagasi Eestisse: internetipanka sisenemiseks on tarvis kasutajatunnust ja paroole (salasnu). Need saab internetipanga lepingu slmimisel pangakontorist. Psiparool ja muutuvate paroolide koodikaart antakse turvambrikus. Esimesel sisenemisel internetipanka viks psiparooli muuta ning edaspidi tuleks psiparooli regulaarselt vahetada. Psiparooli ei tohiks kasutada paroolina (vi muu kasutajatunnusena) mitte heski teises ssteemis ning teda ei tohi telda mitte kellelegi teisele. Psiparooli ja kasutajatunnust ei tohi kirjutada koodikaardile vi hoida koos koodikaardiga. Turvalisem kui koodikaardiga on internetipanka siseneda ID-kaardi, mobiil-ID vi PIN-kalkulaatori abil. ID-kaart ehk isikutunnistus on Eestis esmane isikut tendav dokument, mille abil saab enda isikut tuvastada ka elektrooniliselt PIN1-ga ja allkirjastada dokumente PIN2-ga. ID-kaardi kasutamiseks peab olema arvuti juurde muretsetud kaardilugeja ning arvuti seadistatud. Kaart tuleb lugejasse sisestada enne teenusevalikut ning peab jma lugejasse kogu internetipangas viibimise ajaks. Prast internetipangast
56
57
vljumist tuleb sulgeda kik veebilehitseja aknad ning eemaldada lugejast kaart. ID-kaardi PIN-koode ei tohi hoida koos ID-kaardiga. Mobiil-ID nuab lepingu slmimist vastavat teenust pakkuva mobiilsideoperaatoriga. Lepingu slmimise jrel saate oma telefonile uue SIM-kaardi ja peate aktiveerima aadressil mobiil.id.ee Mobiil-ID teenuse. Seejrel sisestage internetipanga lehel oma kasutajatunnus ja vajutage nuppu "Sisene Mobiil-IDga". Teie mobiiltelefonile saabub snum kontrollkoodiga kui see on sama, mis internetipanga avalehel, sisestage Mobiil-ID PIN1-kood. Tehingukorralduste allkirjastamiseks tuleb kasutada Mobiil-ID PIN2-koodi.
PIN-kalkulaator on vike elektrooniline seade, mis genereerib ajas muutuvaid koode. Genereeritud koodi saab internetipanka sisenemiseks kasutada ainult teatud aja vltel, seejrel kood aegub. Pangast kalkulaatori saamisel on ta kaitstud esmase PIN-koodiga, mis tuleks esimesel kasutamisel vahetada. Uueks PIN-koodiks tuleks valida raskesti arvatav numbrikombinatsioon, valitud kood tuleb jtta meelde ning seda ei tohi mingil juhul hoida leskirjutatuna koos PIN-kalkulaatoriga.
Soovitused internetipanga kaitsmiseks

Suhtuge kahtlusega igasse pangateenuseid puudutavasse e-kirja vi SMS-teatesse, mis teavitab teid erakorralisest olukorrast, mille vltimiseks tuleb teil viivitamata teatada oma pangaandmed, niteks paroolid. rge laske ennast hirida asjaolust, et e-kirja teel saadetud teade neb vlja, nagu oleks see panga poolt saadetud. Petturid oskavad osavalt kasutada pangaga sarnast kirjastiili, vrve, logosid jms. Teavitage oma panka sellisest kirjast kohe. kski pank ei palu teil kunagi vahetada paroole e-kirja teel. Pank ei palu kunagi e-kirja teel informatsiooni vanade, s.t olemasolevate paroolide kohta. Paroolivahetus saab toimuda ksnes kas pangakontoris vi selles ametlikus internetipangas, kuhu te oma paroolidega sisenete.
Kui kasutate internetipanka harva, siis on soovitav aeg-ajalt kontrollida oma konto seisu ning jlgida konto vljavtet, avastamaks vimalikke pettusi kiiremini. rge kasutage pangateenuste salasnu ning muid koode teiste internetiteenuste puhul. Erinevate salasnade kasutamine kaitseb teie kontot vimaliku varguse eest thusamalt. Olge ettevaatlik mitte ainult pangaparoolide vahetamisel, vaid ka teiste finantsteenuseid pakkuvate ettevtete internetiphise keskkonna paroolide vahetamisel. Kui teil on tekkinud kahtlus, et salasna vi koodikaardi koodid on saanud teatavaks teistele isikutele vi kadunud, siis tuleb viivitamatult helistada panka ning peatada internetipanga kasutamise teenus. Internetipanga teenuse blokeerimine on kigis pankades vimalik pevaringselt. Teenuse taastamiseks tuleb prduda panka, kust saab uue salasna ning koodikaardi.
58
59
2.4
Maksekorraldused
Eestis kige levinum raha helt isikult teisele sularahatu kandmise viis on maksekorraldus (kui jtta krvale jaekaubandus, kus valitsevad kaardimaksed): maksja annab oma pangale korralduse kanda korraldusele mrgitud rahasumma saaja kontole. Ligi 9/10 palgamaksetest teevad Eesti tandjad maksekorraldusega, maksekorraldused on peamine makseviis ettevtetevahelistes arveldustes ja kllalt levinud ka eraisikutevahelises arveldamises. Maksekorralduse populaarsuse phjus on tema mugavus ja kiirus: internetipangas algatatud pangasisesed maksed juavad maksja kontolt saaja kontole mne kuni mneteistkmne minutiga, osas pankades ka vljaspool ldist taega ja puhkepevadel. Riigisisesed pankadevahelised maksed (s.o maksed, kus maksja ja saaja konto on eri pankades) toimuvad veidi aeglasemalt: arvelduspevadel juab tavamakse teise panka raha saaja kontole sltuvalt makse algatamise ajast 3090 minuti jooksul. Kiirmakse, mille eest pangad vtavad kordades krgemat teenustasu, sest see lheb lbi teise arveldusssteemi, juab makse saaja kontole umbes 5 minutiga. Ent arvestama peab, et pankadevahelisi makseid teostab Eesti Panga arveldusssteem tpevadel vaid ajavahemikul 8.1518.00 ning riiklikel phadel ja ndalavahetustel ei arveldata makseid ldse. Seega, kui anda internetipangas maksekorraldus reedel kell 18:01, siis saaja kontole teises pangas juab raha alles esmaspeva hommikul. Lisaks tuleb jlgida, et pangad vivad erinevalt Eesti Panga thtaegadest kehtestada arveldustele ise tpsemaid thtaegasid.
Mned pangad pakuvad pankadevahelise arvelduse vimalust pev lbi mobiilimaksena, s.t mobiiltelefoniga selle vimaluse kasutamiseks peavad nii maksja kui ka saaja olema slminud vastava lepingu mobiilimaksete ssteemiga hinenud pangas. Rahvusvaheliste maksekorralduste puhul loetakse aega mitte minutites vi tundides, vaid pevades. Euroopa Liidus peavad eurodes tehtavad lekanded toimuma maksimaalselt kolme pangapevaga (s.t raha peab maksjalt saajani judma hiljemalt kolmandal tpeval prast makse algatamist), alates 2012. aastast ei tohi nad kesta kauem kui ks pangapev (peavad judma saajani hiljemalt peval T + 1). Rahvusvaheliste pangagruppide sisesed maksed vivad mnel juhul juba praegugi toimuda kiiremini, kuid vljastpoolt Euroopa Liitu tulevate vi vljapoole Euroopa Liitu (niteks Uus-Meremaale) minevate maksete puhul tuleb kindlasti arvestada pikema ajaga kui Euroopa Liidu siseste euromaksete puhul. Rahvusvaheliste pangalekannete hind on traditsiooniliselt olnud kllaltki kallis. Euroala riikide piires eurodes tehtavate maksete puhul on asi ndseks muutunud: pangad peavad neid tegema samadel tingimustel kui siseriiklikke euromakseid, s.o sama teenustasu eest kui siseriiklikke makseid. Juhul, kui te ei ole saanud ktte raha, mis teie andmetel on teile le kantud, tuleb vimalike phjuste (ekslikud isikuandmed jms) vljaselgitamist alustada pangast, kus makse algatati (s.t maksja pangast). Kui makse sooritati prast makse vastuvtmiseks mratud kontrollaega, siis juab makse saaja kontole jrgmisel pangapeval. USA-sse, Kanadasse, Austraaliasse, Suurbritanniasse, Iirimaale vi Prantsusmaale ppima vi tle minejatel on kasulik teada, et neis riikides on veel kllaltki laialdaselt kasutusel Eestis tiesti tundmatud tekimaksed. Tekimaksete korral kirjutab maksja teile vlja teki vajalikule summale, teki peate toimetama oma panka, kes siis seal mrgitud summa teie kontole kannab.
60
61
2.5
Otsekorraldused, psikorraldused ja e-arved
Tavaline maksekorraldus nuab iga maksega eraldi tegelemist. Korduvate maksete niteks telefoniarve, ri- ja kommunaalarvete, ppemaksude jms puhul vimaldab maksjal oma elu lihtsamaks teha otsekorraldus. Otsekorralduslepingu korral saadab raha saaja arve nii maksjale kui ka maksja pangale. Otsekorralduslepingusse mrgitud kuupeval kannab pank arvel nidatud summa automaatselt saajale. Lepingu slmimisel saab mrata ka limiidi, millest suuremaid makseid otsekorraldusega teha ei saa. Kui arve summa letab limiiti, sltub arve maksmine sellest, kas makse saaja on osamakset lubanud vi mitte. Kui osamakse on lubatud, kantakse saajale le summa, mis ei leta kehtestatud limiiti. Kui osamakse on keelatud, jb otsekorraldusmakse sel korral tegemata. Igal juhul peab maksja hoolitsema, et maksepeval oleks kontol makse tegemiseks piisavalt raha. Seega otsekorraldus kll lihtsustab elu, aga eeldab inimeselt tnasest pevast kaugemale vaatamise oskust finantsasjus. Otsekorraldust ei saa slmida iga makse tegemiseks. Vaja on, et makse saaja oleks oma pangaga slminud otsekorralduse saajalepingu. Suur osa ettevtetest ja asutustest, kellele kliendil oleks otstarbekas tasuda otsekorraldusega, on selle ka slminud. Otsekorralduse kasutamine ei nua, et maksja ja saaja kontod oleksid samas pangas, otsekorraldus toimib ka pankadevaheliselt.
Peale otsekorralduse pakuvad pangad veel psikorralduse lepingut. Psikorralduse lepinguga on mugav teha regulaarseid, kestvaid ja kindla suurusega makseid. Niteks vanemal lapse kontole taskuraha kanda vi kamba peale korteri rinud tudengitel tasuda oma osa rist "peaettevtjale". Psikorralduse tegemiseks on vaja ainult maksja tahet, raha saajal pole pangaga mingit lepingut vaja slmida. Kolmas regulaarsete maksete lihtsustamist vimaldav teenus on e-arved. E-arve thendab, et teenusepakkuja (niteks mobiilsideoperaator) ei saada teile arvet mitte paberil ja tavapostkasti, ega ka mitte failina e-postkasti, vaid internetipanka, kus vastavale nupule klpsates saate hetkega vajalike andmetega tidetud maksekorralduse.
2.6
Pangavahetus
Erinevalt mobiilsideoperaatoritest, keda klient saab soovi korral vahetada oma telefoninumbrit samaks jttes, panka pangakonto numbrit samaks jttes vimalik vahetada ei ole. Panga vahetamine on siiski lihtne, kui eraisikust klienti seob pangaga ainult arvelduskonto piisab, kui minna uude panka ja esitada avaldus arveldusteenuste leviimiseks. Arveldusteenused hlmavad arvelduskontot ning sellega seotud otse- ja psikorraldusi.
62
63
Avalduse esitamise jrel uurib uus pank kliendi vanast pangast, kas on konto leviimist vlistavaid asjaolusid, ja kui ei ole, siis toobki vanal kontol oleva rahajgi ja kliendi soovi korral ka kontoga seotud otse- ja psikorraldused enda juurde le. Teenustasu selle teenuse eest ei veta. Kogu leviimine toimub kahe kuni nelja ndala jooksul. Otsekorralduslepingute leviimisel on periood pikem, uute lepingute toimimahakkamiseks vib kuluda veel ks kuu. Klab lihtsalt, aga mnikord vivad konto leviimise seisma panna nn leviimist vlistavad asjaolud. Osa takistusi on ilmselged kui ikka vanas pangas on konto mingil phjusel (niteks maksuvla tttu vi kohtu korraldusel) arestitud vi on endise panga ees mni likvideerimata vlgnevus, siis kontot enne nende vlgnevuste likvideerimist le viia ei saa. Pangavahetuse takistusi on teisigi. Arveldusteenuse tieliku leviimise (s.o pangakonto sulgemise, arvelduste leviimist mitte) vivad vlistada jrgmised asjaolud: a) endise pangaga slmitud krediidileping (nt eluasemelaenu-, arvelduslaenu-, krediitkaardi- vi muu laenutoote leping); b) vrtpaberikonto haldamise leping; c) thtajalise hoiuse, investeerimishoiuse, sstu- vi kasutushoiuse vi muu investeerimistoote leping. Nimelt on kik need pangatooted seotud arvelduskontoga, arvelduskonto sulgemiseks tuleb lpetada ka selle kontoga seotud laenud ja hoiused ning le viia samuti vrtpaberikonto.
Keegi ei keela inimesel vi ettevttel omada kahte, kolme vi veelgi enamat pangakontot. Kontoga ei pruugi kaasneda ka htki kulu, kui kontol olnud raha kasutamiseks pole vetud pangakaarti. Arveldamise leviimine teise panka vib sellegipoolest olla vastunidustatud juhul, kui te jte endise pangaga laenulepingu kaudu seotuks. Sltuvalt lepingutingimustest vib arvelduste leviimine teise panka tuua kaasa laenulepingu tingimuste levaatamise endise panga poolt. Teile laenu andnud pank tahab saada vimalikult head levaadet teie rahavoogudest kui kik laekumised ja vljaminekud kivad teises pangas oleva arvelduskonto kaudu, siis tal seda levaadet ei ole. Nimetatud phjustel ei tasu panka valida pris juhuslikult: mida rohkem pangateenuseid peale arveldusteenuste on inimene hakanud kasutama, seda tlikam on tal edaspidi panka vahetada.
Kuidas valida finantsteenuse pakkujat

Esimene samm: mra phieesmrk! Tehke endale selgeks, mis on teie eesmrk ehk milleks vajate panka, kindlustusseltsi vi investeerimisteenuse pakkujat? Uurige, millised finantsasutused pakuvad just teie vajadustele vastavaid teenuseid. Selleks on kige lihtsam viis klastada pankade, kindlustusseltside, liisingufirmade, investeerimishingute ja fondivalitsejate koduleheklgi internetis vi minna ise kohale. Teine samm: mra sisu! Tehke endale selgeks, mida te teenuselt eelkige ootate. Arvesta, et tingimusi, mis on teie jaoks olulised, teate ainult teie! Pank neid ei tea, kui te nendest ei rgi. Seega vastustus, kas ks vi teine teenus on inimesele sobilik, lasub ennekike inimesel endal.
64
65
rge lase end eksitada klavatest ja kaunitest pakkumistest! Leppige kokku konsultatsiooniaeg ning paluge tutvustada sulle huvi pakkuvat teenust ning selle tingimusi. Informatsiooni vib hankida ka e-kirja teel, saates sarnaste ksimustega kirja mitme finantsasutuse klienditeenindajatele. Paluge teenuseosutajal pakkuda mitmesuguseid lahendusi ning selgitada nende sisulisi erinevusi. Prake thelepanu oma igustele ja kohustustele. Lugege tingimused otsast lpuni lbi. rge kartke ksida selgitusi ja kinnitusi teie jaoks ebaselgete asjade kohta. Vimalik, et tingimuste le saab lbi rkida. Kolmas samm: vrdle pakkumisi! rge olge laisk ega uurige kike ainult oma "kodupangast"! Tutvuge alati vhemalt kolme vimalusega ning rge otsustage ainult hinna phjal. Teadke, et mnda teie jaoks vajalikku teenust vib pakkuda nii pank, kindlustusselts, investeerimishing, liisingettevte kui ka fondivalitseja. Paljud finantsteenused on omavahel lbi pimunud. Niteks investeerimine on hendatud kindlustus- ja pangateenustega. Vrrelge erinevate teenusepakkujate tingimusi ning valige see pank, kindlustusselts vi fond, kelle tingimused on kige paindlikumad ning sobivamad. rge kiirustage teenuse vljavalimisel ning rge kartke viksemagi khkluse korral teenusepakkujale "ei" telda vi otsustamiseks lisaaega vtta. rge allkirjastage enne htki dokumenti, kui olete sellega sisuliselt tutvunud ning sellest aru saanud!
2.7
Pangakaardid
Pangakaardiga saab tasuda asjade ja teenuste eest ilma, et peaks sularaha kaasas kandma. Pangakaart vib olla deebet- vi krediitkaart. Deebetkaardiga maksva kaardiomaniku arvelduskontolt debiteeritakse raha (vetakse maha) kohe kaardi kasutamise jrel. Raha lheb maha kaardiga seotud arvelduskontolt. See thendab, et deebetkaardiga maksja kasutab oma arvelduskontol olevat raha. Deebetkaardiga saab maksta kauplustes ja teenindusasutustes nii Eestis kui ka vlismaal, teha pangaautomaadis lekandeid, vaadata kontoinfot ja vtta vlja sularaha. Kaarti tohib kasutada ainult isik, kelle nimele kaart on vljastatud. Krediitkaart on pangakaart, mis vimaldab selle omanikul tegelikku ostude eest tasumist ajas edasi lkata. Teisisnu annab krediitkaart vimaluse kasutada eelnevalt kokku lepitud piirmras panga antavat krediiti ehk panga laenatud raha. ldjuhul sltub limiidi suurus kaardiomaniku regulaarsest netosissetulekust mida suurem sissetulek, seda suurema limiidi on pank nus andma. Krediitkaardiga makstes ei sea ostmisele piiri kaardiomaniku arvelduskonto jk, vaid tema vaba (veel kasutamata) krediidilimiit. Eelkige on krediitkaart meldud ostude eest tasumiseks, kuid sellega on vimalik vlja vtta ka sularaha. Krediitkaardiga sooritatud tehingute eest toimub tasumine panga poolt mratud
66
67
kuupeval ja viisil. Tagasimaksmise viisid vivad olla erinevad. Mistagi tohib kaarti kasutada ainult isik, kelle nimele kaart on vljastatud. Krediitkaardi kasutamisega kaasnevad ldiselt suuremad kulud kui deebetkaardi kasutamisega. Krediitkaardile vib olla kehtestatud aastatasu, kuu hooldustasu, aga ta vib olla ka tasuta. Laias laastus vib krediitkaardid jagada kolme rhma. Mratud tagasimaksega krediitkaart krediitkaardiga saab kokkulepitud pevade jooksul kasutada intressivaba laenu. Kik eelneval kuul kulutatud summad vtab pank ise kokkulepitud maksepeval kaardiomaniku arvelduskontolt maha. Tagasimakse pev on kindel kuupev, niteks iga jrgneva kuu 20. pev. ldjuhul on kaardile kehtestatud aastamaks. Vaba tagasimaksega krediitkaart kulutatud summa tagasimaksmisel saab kaardiomanik ise valida tagasimaksmise aja ja summa. Tagasimaksmine vib toimuda ka osade kaupa. Juhul, kui raha ei ole kokkulepitud pevade jooksul tagasi makstud, peab kasutatud summalt hakkama pangale intressi maksma. Mida kauem tagasimaksmine venib, seda suuremaks kasvab intressisumma. Jrelmaksukaart oma sisult on see krediitkaart, mille puhul vib tehtud kulutuste tagasimaksmise periood ulatuda mitme aastani. Jrelmaksukaarti kasutatakse tavaliselt suuremate ostude eest tasumiseks. Kasutatud krediidilimiit makstakse pangale tagasi lepingus fikseeritud osamaksetena. Kasutatud krediidilt tuleb iga kuu maksta intressi, mille pank vtab kaardiomaniku arvelduskontolt automaatselt maha. Mida kiiremini krediidisumma pangale tagasi maksta, seda viksemaks kujuneb intress. Tegelikkuses ei pruugi kik pankade pakutavad krediitkaardid vastata sellele teoreetilisele liigitusele, vaid nende puhul vib olla kombineeritud erinevaid jooni vi mingeid lisavimalusi (niteks kib kallimate
krediitkaartidega sageli kaasas kaardiomaniku reisikindlustus). Peale pankade pakuvad krediitkaarte ka mned mittefinantsettevtted, kellel on suur hulk jaekliente niteks kaubandusketid vi lennundusfirmad. Sellised kaardid on htlasi vastava firma kliendikaardiks. Krediitkaardi kige olulisemad kasutustingimused on krediidi tagastamise tingimused ning intressi ja viivise arvestamise phimtted. Phithelepanu tulebki kaardi valimisel prata neile, mitte eriomadustele, mida kaardi vljastaja reklaamikampaanias rhutab. Krediitkaardi intressimrad on tarbimislaenudele omaselt krged, seeprast on rahaasjade juhtimises nrkadel ja lekulutamisele kalduvatel inimestel mistlikum krediitkaarte pigem vltida, piirdudes deebetkaardiga, mis laseb osta ainult selle summa eest, mis pankakontol parajasti on. Samas on krediitkaardid peaaegu hdavajalikud teatud olukordades: hotellide broneerimisel, interneti kaudu lennupiletite ostmisel, internetikauplustest ostmisel jms. Eriti vajalik on krediitkaart palju reisivatele inimestele, sest seda nutakse kikvimalike broneeringute tegemisel. Krediitkaart nitab ju panga usaldust kliendi vastu. Ka koduses elus vib krediitkaardiga kaasnev paindlikkus rahaasjades aeg-ajalt vajalikuks osutuda. Kuna pangad vljastavad vga erinevate tingimustega krediitkaarte, tasub enne krediitkaarditaotluse esitamist vi pangapoolse pakkumise vastuvtmist kindlasti vrrelda erisuguste kaartide kasutustingimusi. Deebet- ja krediitkaarte vib pidada sularahast turvalisemaks maksevahendiks. Kui kaotate vi teilt varastakse sularaha, on vhe lootust seda tagasi saada. Kaotatud vi varastatud pangakaarti on lihtne asendada, ning vltimaks seda, et valedesse ktesse sattunud pangakaarti kurjasti kasutatakse, on pangad ja kaardiorganisatsioonid teinud palju td. Ka kaardiomanik ise saab mnede lihtsate reeglite jrgmisega vhendada riski, et kaardi kaudu pseb soovimatu isik tema rahale ligi.
68
69
Soovitused kaardiomanikule pangakaardi kuritarvitamise vltimiseks
Enne PIN-koodi sisestamist vi magnetriba kasutava makseterminali puhul allkirja andmist kontrollige alati, kas maksekviitungil olev rahasumma vastab ostusumma suurusele. Nii Eestis kui ka vlisriikides kaardiga makstes rge lubage teenindajal kaardiga oma silme alt lahkuda. Nii vldite vimalikku andmete kopeerimist. Andmete kopeerimine teie andmetega vltskrediitkaardi valmistamiseks vtab vaid mne sekundi. Kaardiandmete vljapetmiseks kasutatakse ka e-kirjade saatmist klientidele. E-kiri jtab mulje, et tegemist on panga poolt saadetud teatega. Sellistes teadetes palutakse kliendil mnda etteknet kasutades sisestada oma krediitkaardi PIN-koodid. Tegelikult pangad seda kunagi ei nua, PIN-koodi ksija nol on kindlasti tegemist petturiga. Pangal on igus eeldada, et kik kaardiga tehtud toimingud on tehtud kaardi valdaja poolt ning vastavad arvelduskonto omaniku tahtele seni, kuni ei ole tendatud vastupidist. Seeprast teatage kaardi kadumisest viivitamatult! Pank vljastab koos pangakaardiga teile ka telefoninumbrid, kuhu tuleb kaardi kadumisest ja blokeerimise vajadusest teatada. Kui olete pangale teatanud kaardi vargusest vi kadumisest, siis ei vastuta te enam nende tehingute eest, mida on tehtud varastatud vi kaotatud kaardiga.
Vaadake aeg-ajalt oma pangakonto seisu ning kontrollige konto ja krediitkaardi vljavtet. See aitab kiiremini avastada vimalikke pettusi. rge kunagi saatke oma krediitkaardi andmeid internetiphiselt ega e-posti teel kellelegi enne, kui te pole veendunud tehingu turvalisuses ja usaldusvrsuses. Vltige tundmatuid internetikauplusi! Internetikaupluses usaldate te oma krediitkaardiandmed teile tiesti tundmatu isiku ktte. rge hoidke hes ja samas kohas pangakaarti ja selle kasutamiseks vajaminevaid koode! rge kirjutage koode kaardile! Pangakaardi varguse korral on igahel, kes teab teie koode ja paroole, vimalik kasutada teie arvelduskontol olevat raha. Kui pangakaart varastatakse koos sellele kirjutatud vi sellega koos hoitud koodidega, ei ole pangal kohustust tekkinud kahju hvitada. Pangakaardiga makstes vi sularahaautomaadist raha vttes veenduge olukorra turvalisuses! Jlgige, et kellelgi poleks vimalik vaadata, millise PIN-koodi te sisestate.
70
71
Finantsmatemaatika
3.1 3.2 3.3 3.4 3.5 Baasfinantskirjaoskus Lihtintress ja liitintress Nominaalintress ja reaalintress Ndisvrtus ja tulevikuvrtus Risk ja riski mtmine 74 77 79 81 83
72
Finantsmatemaatika
73
3.1
Baasfinantskirjaoskus
Rahaasjade juhtimine eeldab teadmisi matemaatikast. Hea uudis neile, kes matemaatikaga suured sbrad pole, on aga see, et suurem osa rahanduse phivalemitest sisaldab vaid aritmeetika nelja phitehet: liitmist, lahutamist, korrutamist ja jagamist. Elukutseliste finantsistide nende, kes finantsasutustes raha kasvatamise eest hoolt kannavad seas on matemaatiku- vi fsikuharidusega "kvantide" ehk kvantitatiivsete analtikute roll viimastel aastakmnetel kll jrjest kasvanud, aga isiklike rahaasjade tasandil on tegijad juba needki, kes oskavad nelja phitehte abil saadavaid tulemusi igesti tlgendada. Selgitamaks, millistest seostest oleks igal inimesel vaja aru saada, kasutame hte ksimustikku, millega Hollandis hinnati inimeste baasfinantskirjaoskust. Ksimused olid jrgmised. 1. Oletame, et teil on sstuhoiusel 100 eurot ja hoiuse intressimr on 2% aastas. Kui palju raha on teie sstukontol viie aasta prast, kui te pole vahepeal sentigi vlja vtnud? a) rohkem kui 102 eurot b) tpselt 102 eurot c) vhem kui 102 eurot d) ei tea
2. Oletame, et teil on sstuhoiusel 100 eurot, hoiuse intressimr on 20% aastas ja te ei vta vlja ei phisummat ega intresse. Kui suur summa oleks teie sstukontol viie aasta prast? a) rohkem kui 200 eurot b) tpselt 200 eurot c) vhem kui 200 eurot d) ei tea 3. Oletame, et teie sstuhoiuse intressimr on 1% aastas ja inflatsioon on 2% aastas. Kui palju te saaksite sellel kontol oleva rahaga 1 aasta prast osta? a) rohkem kui tna b) tpselt sama palju kui tna c) vhem kui tna d) ei tea 4. Oletame, et teie sber sai tna pranduseks 10 000 eurot ja tema vend saab 10 000 eurot kolme aasta prast. Kelle prandus on suurem? a) mu sbra b) tema venna c) mlema prandus on sama suur d) ei tea 5. Oletame, et 2013. aastaks on teie sissetulek kahekordistunud ja kigi kaupade hind samuti. Kui palju saate te 2013. aastal oma sissetuleku eest osta? a) rohkem kui tna b) sama palju c) vhem kui tna d) ei tea
74
Finantsmatemaatika
Finantsmatemaatika
75
iged vastusevariandid on a, a, c, a, b. Nimetatud uuringus vastas kigile viiele ksimustele igesti vaid ca 40% vastanutest. Sama tulemuse et vga palju inimesi ei oska vastata ka rahanduse kige philisemate tdede tundmist eeldavatele ksimustele on andnud nii mnedki teised uuringud.
3.2
Lihtintress ja liitintress
Esimeses peatkis, pensionisstu kogumise nites, puutusime liitintressiga juba pgusalt kokku. Just liitintress vi "liitintressi ime", kui kasutada emotsionaalsemate investeerimisnustajate keelt annab pikaajalisele sstmisele peamise jukust suurendava ju. Matemaatilises mttes vib raha panna raha teenima kahel viisil liht- vi liitintressiga.
Vastuste jagunemine 1058 hollandlasega lbi viidud uuringus

Osakaalude summa ei anna kokku 100%, sest osa vastajaid jttis mnele ksimusele vastamata. iged ja valed vastuseid, % Ksimus 1 ige Vale Ei tea 90,8 5,2 3,7 Ksimus 2 76,2 19,6 3,8 Ksimus 3 82,6 8,6 8,5 Ksimus 4 72,3 23 4,3 Ksimus 5 71,8 24,3 3,5
Lihtintress thendab, et inimene vtab sstu investeerimisest saadava tulu (niteks intressid vi dividendid) jooksvalt vlja ja kulutab ra. Liitintress seevastu thendab, et inimene ei vta teenitud tulu vlja, vaid jtab selle koos algse summaga tulu teenima reinvesteerib tulu. Lihtintressi valem on jrgmine: I = A i
igete vastuste arv (mrgitud hulga ksimusi igesti vastanute hulk, %) 0 iget 2,3 1 ige 2,8 2 iget 6,7 3 iget 15,1 4 iget 32,8 5 iget 40,2
Liitintressi valem on jrgmine: I = [ A (1 + i)n ] - A kus I on investeeringule juurde teenitud summa; A on alginvesteering; i on perioodi intressimr; n on perioodide arv.
Allikas Maarten van Rooij, Annamaria Lusardi, Rob Alessie, "Financial literacy and stock market participation", NBER Working Paper 13565, 2007
Et mista sstu-, investeerimisja laenutoodete ning nende kasutamise mju inimese finantsolukorrale, on vaja tunda vhemalt kolme mistepaari: liht- ja liitintress, nominaal- ja reaalintress ning raha ndis- ja tulevikuvrtus (ehk raha aegvrtus). Lisaks oleks kasulik teada, mis on risk ja kuidas seda mdetakse.
76
Finantsmatemaatika
Finantsmatemaatika
77
Nide
Oletame, et aastase thtajaga 1000-eurose hoiuse intressimr on 4 protsenti. See thendab, et aastaga teenime 1000 euro pealt juurde 40 eurot. Kui me need 40 eurot igal aastal vlja vtame, siis investeeringu phisumma ei muutu ning ka edaspidi teenime selle pealt 40 eurot aastas. Hoopis teine lugu on siis, kui me juurde teenitud raha vlja ei vta. Sel juhul on phisumma suurus esimese aasta lpus 1040 eurot ning teisel aastal teenime intressi juba sellelt summalt ehk 1040 4% = 41,6 eurot. Kolmanda aasta alguseks on phisumma seega kasvanud 1081,6 euroni ning intressi teenime sellelt summalt 43,26 eurot. 30. aastaks oleks investeering kasvanud juba 3118,6 euroni ning intressi teeniks see juurde 119,95 eurot aastas.
3.3
Nominaalintress ja reaalintress
Sstuplaane tehes (olgu pensioniks vi lhemate eesmrkide tarvis) tuleb osata vahet teha nominaal- ja reaalintressil. Sste kogutakse ju tavaliselt selleks, et nende eest tulevikus reaalseid hvesid omandada. Reaalsete hvede hinnad aga kipuvad aja jooksul tusma. See thendab, et finantsplaanide koostamisel ei tohi jtta arvesse vtmata inflatsiooni ehk hinnataseme tusu. Inflatsiooni mju saab finantsplaanides arvesse vtta kaht moodi. ks viis on kasutada sstude kasvu prognoosimisel nominaalintressi vi nominaaltootlust (s.t intressi vi tootlust, millest ei ole inflatsioonitempot maha arvestatud), inflatsioon aga vtta arvesse vajalikus sstusummas. See thendab prognoosida, kui palju viks niteks korter, mille omafinantseeringut te parajasti kogute, maksta kolme aasta prast, kui plaani kohaselt peaks ostmiseks minema. Vi kui palju viks poole aasta prast maksta nutitelefon, mille ostuks parajasti raha kogute. Teine vimalus on kasutada sstude kasvu prognoosimisel reaalintressi vi reaaltootlust (s.t intressi vi tootlust, mis nitab, kui palju meie investeeringu vrtus prast inflatsiooni arvessevtmist kasvas), vajaliku sstusumma planeerimisel aga kasutada tnaseid hindu. Lihtsam on inflatsiooni mju arvesse vtta esimest moodi. Miks?
Kuigi rkisime siin ainult intressist, mis enamiku inimeste jaoks seondub pangahoiuste ja -laenudega, saab sama valemit rakendada kigi investeeringute puhul, millelt teenitav tulu reinvesteeritakse. Ainus vahe on see, et 30, 10 ega ka 5 aastaks pole intressi vi investeeringu tootlust tavaliselt vimalik kindlale summale fikseerida nii pika ajavahemiku keskmist intressi vi tootlust saab vaid ennustada. Samamoodi nagu sstude puhul, ttab liitintressi efekt ka laenude puhul kui laenuintressi mitte tasuda ja lasta see liita phisummale, hakkab laenusumma veereva lumepallina kasvama. Tavaliselt laenuandjad sellel sndida ei lase, vaid nuavad vlgnikult vhemalt intresside tasumist.
1. Intresse ja tootlusi vljendatakse tavaliselt reaalsuuruses. Kui rgitakse intressimrast vi tootlusnitajatest, tpsustamata, kas tegu on nominaal- vi reaaltootlusega, siis peetakse tavaliselt silmas nominaaltootlust.
78
Finantsmatemaatika
Finantsmatemaatika
79
2. Tarbijahinnaindeks, mida inflatsiooni iseloomustamiseks tavaliselt kasutatakse, iseloomustab keskmise ostukorvi hinna muutumist, aga lhemad sstueesmrgid on enamasti mni kllalt konkreetne asi (korter, kodutehnika vms), mille hinnamuutust pole liiga tmahukas prognoosida ka eraldi. Reaaltootluse arvutamiseks on meil vaja teada nominaalset tootlust ja inflatsioonimra. Nende nitajate omavaheline seos on jrgmine: 1 + Tnominaal 1+g
3.4
Ndisvrtus ja tulevikuvrtus
Iga rahasumma on praegu rohkem vrt kui tulevikus. See vide phineb jrgmisel loogikal: kui saate raha ktte tna, siis saate selle kohe investeerida ehk panna tulu teenima. Kui saate raha niteks kaks kuud vi kolm aastat hiljem, siis saate ka investeeringu teha selle vrra hiljem, tulu teenimise aeg jb lhemaks ja tulu seega viksemaks.
Treaal = (
),
kus Treaal on reaaltootlus; Tnominaal on nominaaltootlus; g on inflatsioonitempo. Kui nominaaltootluse ja inflatsioonitempo vahe on alla 10 protsendi, saab reaaltulususe leidmiseks edukalt kasutada ka lihtsamat, kuid ligikaudset valemit: Treaal = Tnominaal - g
Nide
Oletame, et hekuuse hoiuse intressimr on 12 protsenti aasta arvestuses ehk 1% kuus. 1. aprillil panka pandud 10 000 eurot teeniks 1. maiks juurde 0,01 10 000 = 100 eurot ning 10 000 eurost on saanud 10 100 eurot. Kui saate 10 000 eurot hoiustada alles 1. mail, siis jb see 100 eurot teenimata.
Meie sjase nite 10 100 eurot nimetatakse 10 000 euro tulevikuvrtuseks. Tulevikuvrtuse arvutamise ldvalem on jrgmine:
Nide
FV = L ( 1 + i )n Kui nominaaltootlus on 35 protsenti ning inflatsioonitempo 10 protsenti, siis ligikaudne valem annab reaaltootluseks 25 protsenti, tpne aga 22,7 protsenti. 11-protsendise nominaaltootluse ja 10-protsendise inflatsioonitempo puhul saame ligikaudse valemi jrgi reaaltootluseks 1,0 protsenti, tpse valemi jrgi aga 0,9 protsenti. kus n on perioodide arv, i on perioodi intressimr, L on algsumma, FV on tulevikuvrtus.
80
Finantsmatemaatika
Finantsmatemaatika
81
Tulevikuvrtust arvutades kanname rahasummasid ajas edasi: teades, kui palju on raha praegu, arvutame, kui suureks see summa aja jooksul kasvab. Ent ksimusele vib lheneda ka teisest kljest: kui suur on tulevikus saadava rahasumma vrtus tna ehk kui suur on selle ndisvrtus. Investeeringu ndisvrtus leitakse jrgmise valemiga: C ( 1 + i )n
,
3.5
Risk ja riski mtmine
Raske on leida mnda investeerimisteemalist teksti vi ettekannet, kus kordagi ei kasutataks sna "risk". Vi sna "volatiilsus", mida kasutakse riski suuruse iseloomustamiseks. Risk on vimalus, et tegevuse tulemus erineb oodatavast. Investeering, mille tulevane tootlus vib oodatavast hlbida vhe, on vikese riskiga. Investeering, mille tootlus vib oodatavast hlbida palju, on suure riskiga. Tiesti riskivabasid rahapaigutusi ei ole olemas, seeprast keerlebki suur osa finantsistide tst riski mtmise mber ja iga mistliku investori kohustus on enne investeerimist selgeks teha, kui suurt riski saab ta endale lubada.
PV =
kus PV on ndisvrtus, i on perioodi intressimr ehk kapitali hind, C on tulevikus saadav rahasumma, n on perioodide arv rahasumma saamiseni. Saadaolevad rahasummad vivad tulevikus laekuda ka mitme perioodi jooksul. Sellisel juhul kasutame jrgmist valemit: C1 (1+i) C2 ( 1 + i )2 Cn ( 1 + i )n Cn ( 1 + i )n
,
PV =
+...+
Nide
Oletame, et aastail 20002010 on aktsiaseltsi Komeet aktsia suurim aastane tootlus olnud 80% ning kige viksem 20%. Aktsiaseltsi Kodupank vastavad nitajad on 45% ja 5%. AS Komeedi aktsia maksimaalse ja minimaalse tootluse vahe on siis 80 (20) = 100%, AS Kodupangal aga 45 5 = 40%. Et Komeedi aktsia maksimaalse ja minimaalse tootluse vahe on Kodupanga aktsia omast suurem, siis selle nitaja jrgi on Komeedi aktsia Kodupanga aktsiast riskantsem investeering.
kus C1 , C2 ja Cn on tulevikus laekuvad summad, i on perioodi intressimr vi nutav tootlus. Viimane valem vis olla juba pris hirmutav, aga kige philisem, mis raha aegvrtusest meelde peab jma, on siiski lihtne: tna ktte saadud rahasumma vrtus on suurem kui tulevikus saadava sama suure rahasumma vrtus.
82
Finantsmatemaatika
Finantsmatemaatika
83
Riski suuruse ehk volatiilsuse vljendamiseks on mitu viisi. Kige lihtsam viis on leida tenolise maksimaalse ja tenolise minimaalse tulemuse vahe mida suurem see on, seda suurem on risk. sja kirjeldatud nitaja puudus on see, et ta ei vimalda hinnata, kui suure tenosusega jb tootlus edaspidi oodatud piiridesse. Seeprast kasutavad finantsanaltikud riski hindamiseks sagedamini standardhlvet, millel seda puudust ei ole. Riski mtmiseks kasutatakse rahanduses tihti veelgi keerukamaid matemaatilisi ja statistilisi vahendeid kui standardhlve, aga isiklike rahaasjade juhtimiseks piisab ka eespool toodu teadmisest. Sgavamale on soovitav minna neil, kes tahavad ise aktiivselt investeerimisega tegeleda.
Sstmine ja investeerimine
4.1 4.2 4.3 4.4 4.5 4.6 4.7 4.8 4.9 4.10 4.11 4.12 4.13 4.14 4.15 4.16 4.17 Sstmine ja investeerimine Risk ja tulu Hoiused Aktsiad Vlakirjad Tuletisvrtpaberid Kinnisvara Investeerimisfondid Investeerimishoius Elukindlustus Muud investeerimisvimalused Sobivustest ja riskitaluvus Investeerimisstrateegiad Investeeringute tootlus Investeerimispettused Vrtpaberiturg Investeerimiskonto 86 87 89 93 95 97 98 101 104 107 109 113 117 120 123 125 129
84
Finantsmatemaatika
85
4.1
Sstmine on raha kogumine nii ootamatuteks kui ka planeeritud tulevasteks vljaminekuteks, mis on nende katmiseks jooksvast sissetulekust liiga suured. Investeerimine isiklike rahaasjade mistes on raha paigutamine oma rikkuse kasvatamise vi silitamise nimel mitmesugustesse varadesse aktsiatesse, investeerimisfondidesse, kinnisvarasse jne.
Investeerimisest rgitakse tihti ka seoses ettevtetega. Niteks nii: "Lihakombinaat investeeris 42 miljonit krooni loomsete krvalsaaduste kitlemise protsessi." Siin on tegemist raha paigutamisega varadesse, mis aitavad ettevttel edaspidi ttada viksemate kulude vi suurema vimsusega ja teenida seega suuremat kasumit. Raha, mida investeerida, tekib sstes. Sstuvimaluste leidmiseks on kasulik teha finantsplaane ja koostada eelarve, nagu oli juttu esimeses peatkis. Kes on suuteline tarbimislaene tagasi maksma, on oma suhtumist muutes suuteline ka sstma, sest laenu ja lisaks ka selle intresside tagasimaksmine thendab ju sarnaselt sstmisega, et kogu sissetulekut ei saa tarbimisse suunata.
4.2
Risk ja tulu
Tavaliselt peetakse investeerimise all silmas raha paigutamist tulu totavatesse varadesse pikemaks ajaks mitte pevadeks vi ndalateks, vaid vhemalt kuudeks vi pigem aastateks. Osa inimesi ostab eespool nimetatud varasid ka lhiajaliselt, vahel kigest mneks minutiks vi lhemakski ajaks. Sellist tegevust nimetatakse pevakauplemiseks. Oma koht on rahamaailmas nii pikaajalisel investeerimisel kui ka pevakauplemisel, aga inimesele, kes ei tunne endas sgavat kutsumust pevad lbi rahamaailma jlgida, pevakauplemine ei sobi. Investeerimine seevastu sobib kll, sest selle puhul on vimalik delegeerida paljud lesanded asjatundjatele ega pea kogu aeg ise ktt pulsil hoidma. Iga rahapaigutusega kaasnevad riskid, mnega suuremad, mnega viksemad. Riski ja tulu seost iseloomustab jrgnev joonis, millel aktsia Y on riskantsem kui aktsia X, sest aktsia Y tootlus vib kikuda suuremates piirides. Aktsiaga Y vime teenida le 50% tulu, aga vime saada ka paarkmmend protsenti miinust. Aktsiaga X jme halvemal juhul nulli, paremal juhul teenime paarkmmend protsenti.
86
87
Investeerimistoodete riski ja tulu seos:

suuremale riskile vastab suurem tootlus
Kigi variantide keskmine oodatav tootlus tuleb aktsial Y suurem kui aktsial X. Oodatava tootluse saab leida minevikus toimunud aktsiahinnaliikumiste vi majandustulemuste phjal vi siis nende tulevikuprognoosi phjal. Mistagi on tegemist ligikaudse hinnanguga, sest juhtub harva, et minevik kordub, ja ka teistsugusel alusel phinevad tulevikuprognoosid lhevad tihti viltu. ldine seaduspra on, et suurema riskiga investeeringutelt nuavad investorid suuremat tootlust. See thendab, et ratsionaalne, tulevikuvimalusi realistlikult hindav investor nustub tegema investeeringu ainult hinnaga, mis vimaldab saada selle investeeringu riskitasemele vastavat tootlust. Ta ei osta niteks Tallinnas 100 000-eurost korterit, kui on tenoline, et investeerimisperioodi lpus 45 aasta prast on selle hind endiselt 100 000 euro ringis ja ritulu suudab niisuguse hinna juures pakkuda vaid pangahoiuse intressiga vrreldavat tootlust. Pangahoiusega on ju palju vhem tli kui rikorteri haldamisega, lisaks on pangahoiuse silimine tnu hoiuste tagamise ssteemile kindlam kui korteri vrtuse silimine. Vhendada riske tulus kaotamata vi suurendada tulu riske juurde vtmata vimaldab riskide hajutamine. Riskide hajutamine thendab raha paigutamist erinevatesse vrtpaberitesse vi varadesse. Kui varade hinnad ei muutu tpselt samas rtmis (keerulisemalt eldes: nende vahel ei ole perfektset positiivset korrelatsiooni), vheneb neist koostatud varade kogumi ehk portfelli risk.
4.3
Hoiused
Kige lihtsam vimalus sstude lhemaajaliseks paigutamiseks on hoiustamine ehk hoiuse avamine pangas. Samuti on hoius parim vimalus inimesele, kes tahab hakkama saada enese minimaalse harimisega investeerimise vallas vi soovib vimalikult vhe riskida. Hoiuste pluss on veel see, et enamasti ei kaasne hoiustamisega mrkimist vrivaid tehingukulusid. Hoiustamise all pole siinkohal meldud raha hoidmist arvelduskontol, mis juba termini jrgi otsustades on meldud arveldamiseks, mitte raha hoidmiseks. Tulenevalt sellest, et vite raha arvelduskontolt iga kell vlja vtta, on panga vimalused seda raha teenima panna vga piiratud. Nnda maksavad pangad arvelduskontol seisva raha eest kordades viksemat intressi kui raha hoidmise eest hoiusel, kus raha vljavtmisele kehtivad ajalised piirangud.
88
89
Hoiuste philiigid on jrgmised. Thtajalise hoiuse puhul annab klient kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindla suurusega intressi. Enamasti pannakse raha thtajalisele hoiusele mneks kuuks kuni aastaks, kuid osa panku pakub vimalust avada ka 35-aastase thtajaga hoiuseid. Mida pikem on hoiuse thtaeg, seda krgem on ldjuhul panga poolt makstav intress. Thtajalisele hoiusele ei ole ldjuhul vimalik teha uusi sissemakseid ega sealt ka raha osade kaupa vlja vtta. Kui hoiustaja soovib oma raha kokkulepitud thtajast varem ehk enne hoiuse lppthtaega tagasi saada, kaotab ta ldjuhul intressi. Mnede hoiuste puhul ei ole raha ennethtaegne vlja vtmine ldse vimalik. Tpsed tingimused on vlja toodud konkreetses lepingus. Kogumis-, kasvu- vi sstuhoiusele eri pangad kasutavad sama sisu kohta erinevaid nimetusi teeb klient perioodilisi (niteks igakuiseid) vi ebaregulaarseid (siis, kui tekib vaba raha) sissemakseid. Kindlaksmratud thtajaga kogumishoiuselt raha enne kokkulepitud thtaega ldjuhul vlja vtta ei saa. Thtajatu kogumishoiuse puhul on vimalik raha vlja vtta vikese etteteatamisthtajaga. Tpsed tingimused leiab konkreetsest lepingust. Kasutushoius on hoius, millelt hoiustaja saab hoiustatud raha vikese etteteatamisajaga vlja vtta, kaotamata kokkulepitud intressi. Kasutushoiusele saab sissemakseid teha osade kaupa nagu sstuhoiuselegi. Tavaliselt on kasutushoius thtajatu ehk kindlaks mramata thtajaga.
Hoiuste ja investeerimistoodete piirialale jb investeerimishoius (segu thtajalisest hoiusest ja investeerimistootest). Investeerimishoiuse toimimise phimtet tutvustame lhemalt edaspidi, sest hoiuseintresside tulumaksustamise poolest kuulub ta selgelt hoiusest erinevasse pangatoodete klassi. Eestis ei tulumaksustata tulu, mida eraisikud teenivad intressina tavalistelt pangahoiustelt; maksuvabastus ei laiene sellise hoiuse intressile, mis sltub vrtpaberi, hoiuse, valuuta, muu instrumendi vi selle alusvara vrtusest vi muutusest (ehk siis investeerimishoiuse intressile). Pangahoiuste puhul on suurimaks riskiks panga vimalik pankrot. Panga pankroti korral vib hoiustaja ilma jda 100 000 eurot letavast hoiuseosast, kui raha hoiustatakse Eestis vlja antud tegevusloa alusel tegutsevas pangas (vt www.fi.ee Turuosaliste nimekirjad Krediidiasutused Eestis tegevusloa all tegutsevad krediidiasutused). Kuni 100 000 eurot hvitab hoiustajale Tagatisfond (vt www.tf.ee), alustades hvitise vljamaksmist hiljemalt 10 tpeva mdumisel hoiuste peatamise pevast. Hoiustamist mne muu riigi tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes reguleerivad vastava riigi seadused. Kigis Euroopa Liidu liikmesriikides on pangahoiused tagatud sarnase ssteemiga nagu Eestis, mnes riigis on hoiuste tagamise lemmr veelgi krgem kui Eestis. Peale pankade saab Eestis raha hoiustada ka hoiu-laenuhistutes (vt www.hoiu-laenu.ee). See eeldab histu liikmeks astumist, sest erinevalt pankadest tohivad hoiu-laenuhistutes hoiustada (ja sealt laenu vtta) vaid histute liikmed. Hoiustelt makstav intress on hoiu-laenuhistutes sageli palju krgem kui pankades, kuid arvestama peab, et Tagatisfond hoiu-laenuhistute hoiuseid ei taga ja Finantsinspektsioon nende tegevust ei kontrolli.
90
91
Enne hoiustamist vrrelge hoiuste tingimusi eri pankades

www.minuraha.ee/hoiuste_vordlustabel Kui suur on intress ja kuidas seda arvutatakse? Millised on hoiuste miinimumsummad ja thtajad? Millistel juhtudel ei pea pank kokkulepitud intressi maksma? Millistel juhtudel vib pank hoiuse intressimra hepoolselt muuta? Millised on raha kasutamise vimalused enne hoiuse thtaja lppemist? Kui ruttu ja milliste sanktsioonidega saab raha ktte hoiuse ennethtaegsel lpetamisel? Kuidas, kelle poolt ja kui suures ulatuses on hoius tagatud?
4.4
Aktsiad
Laialdaselt kajastamist leidev rahapaigutamisvimalus on aktsiad. Kui ostate mne ettevtte aktsiaid, saate heks selle ettevtte omanikuks ehk aktsionriks. Aktsiad thistavad teie omandit ettevttes s.o aktsiaseltsis. Aktsionr ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, kll aga riskib vimalusega kaotada kogu raha, mis ta aktsiatesse paigutas. Rahuldatakse ju aktsiaseltsi pankroti korral aktsionride nuded kige viimases jrjekorras. Philine, miks aktsiad investoritele sellest hoolimata huvi pakuvad, on ettevtete tegevuse eesmrk teenida kasumit. Aktsionride vimalus ettevtte kasumi ja vrtuse kasvust osa saada ei ole limiteeritud nagu vlausaldajatel, kes teenivad oma rahapaigutuselt tavaliselt vaid piiratud suurusega intressi. Aktsial on nimivrtus ehk nominaalvrtus ja turuvrtus. Nimivrtus on vrdne ettevtte asutamisel tehtud rahalise (vi mitterahalise) sissemaksega he aktsia kohta. Turuvrtus on aktsia hind brsil ehk kohas, kus aktsiatega kaubeldakse. Brsil noteerimata ettevtete
Lisalugemist investeerimise kohta

Phjalikumalt kui vimaldab kesoleva raamatu maht tutvustavad Eesti tuntumad investeerimisspetsialistid vrtpaberite omadusi ja investeerimisstrateegiaid NASDAQ OMX Tallinna brsi eestvttel vlja antud raamatutes "Investeerimise teejuht" ja "Vrtpaberite teejuht". Inimestele, keda kidab iseseisev investeerimine aktsiatesse, on kasulikuks sissejuhatavaks lugemiseks Soome investeerimislegendi Seppo Saario "Saario investeerimisraamat".
92
93
puhul vib turuvrtuse hindamisel lhtuda iglase vrtuse definitsioonist: iglane vrtus on summa, mille eest on vimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus. Kuigi aktsiad seonduvad inimestele brsiga, ei jua valdav osa ettevtteid kunagi aktsiate noteerimiseni brsil. Viksematesse ettevtetesse kaasatakse vajadusel tavaliselt 12 uut investorit tutvuste, risuhete vi pereliinis. Kllaltki levinud on ka variant, et leitakse mni finantsinvestor (nn riingel alustavate ettevtete ja riskikapitalist mnda aega tegutsenud ettevtete puhul), kes on spetsialiseerunud raha paigutamisele suurte kasvuvimalustega ettevtetesse. Kolmas vimalus, mis tuleb tavaliselt kne alla suurte ettevtete puhul ja viib brsile, on avaliku aktsiaemissiooni korraldamine ja aktsiate noteerimine brsil. Oma aktsionride le peab ettevte arvestust aktsiaraamatus. Eestis on kigil aktsiaseltsidel kohustus registreerida oma aktsiad Eesti vrtpaberite keskregistris. Keskregistrisse kandmisel saavad aktsiad unikaalse ja rahvusvaheliselt tunnustatava identifitseerimiskoodi (ISIN-koodi). Kik isikud, kes soovivad omada Eesti aktsiaid, vajavad seega Eestis kehtivat vrtpaberikontot. USA vi mne muu riigi ettevtte aktsiate omamiseks on aga vaja seal kehtivat vrtpaberikontot. Aktsiaid saab hoida ka esindajakontol vrtpaberivahendaja nimele avatud kontol, millel olevate vrtpaberite omandiigus ei kuulu mitte vahendajale, vaid tema klientidele. Aktsiainvesteeringuid tehes tuleb arvestada negatiivse tootluse vimalusega. Mistlik on aktsiainvesteeringut tehes silmas pidada, et investeeritud raha ei lheks vaja vhemalt lhema kolme aasta jooksul. Investeerida aktsiatesse raha, mida vib vaja minna kiiremini, on alati riskantne.
Peamised riskid, mida tuleb silmas pidada aktsiatesse investeerimisel, on jrgmised: valitud majandussektori ldine kekik; valitud ettevtte kekik; ettevtte suurus: viksemate ettevtete aktsiad vivad olla vhelikviidsemad ja kikuvamate hindadega kui suurte ettevtete omad; ettevtte asukohariigi ja tema kekiku mjutavate teiste turgude poliitiline ja majanduslik kekik; ldised hoiakud aktsiatesse investeerimise suhtes; investeerimisega eurotsoonivliste riikide aktsiatesse kaasneb valuutarisk ehk vimalus, et aktsia hind teie arvestusvaluutas muutub valuutakursi muutumise tttu; ebapiisavast investeeringute hajutamisest tulenev risk (investoritel on kalduvus investeerida rohkem kui mistlik oma asukohale lhematele turgudele ja viksemasse arvu aktsiatesse, kui on vajalik riskide hajutamiseks).
4.5
Vlakirjad
Vlakirjad on aktsiate krval teine philine vrtpaberite liik. Neid nimetatakse ka fikseeritud tuluga vrtpaberiteks, sest erinevalt aktsiatest pakuvad vlakirjad investoritele kokkulepitud tulumra.
94
95
Kigi vlakirjade tulumr ei pruugi kll olla jigalt fikseeritud, vaid vib perioodiliselt muutuda, sltudes niteks turu intressitasemest. Vrreldes aktsiainvestoriga saab vlakirjainvestor enamasti siiski pris tpselt prognoosida oma investeeringu oodatavat tootlust. Investor vib vlakirjadelt tulu saada nii regulaarsete intressimaksete kui ka vlakirja hinnamuutuse kaudu. Vlakirja vib vrrelda laenuga, mis on viidud vrtpaberi kujule. Kui laenu puhul on laenuandjaks tavaliselt ks isik (niteks pank), siis vlakirjade puhul vib vlakirjaomanikke ehk laenuandjad olla palju. Vlakirja ostja ehk investor on seega laenuandja rollis ja vlakirja vlja lasknud osapool ehk emitent laenuvtja rollis. Vlakirjaemitentideks vivad olla ettevtted, kohalikud omavalitsused (linnad, regioonid, vallad), riigiasutused, riikide keskvalitsused, samuti mitmesugused organisatsioonid, arengupangad, erakonnad jpt. Vlakirjade maailm on mitmekesisem kui sageli arvatakse krvuti liturvaliste valitsusvlakirjadega vib leida ka krge tootluse ja riskiga rmpsvlakirju. Vlakirja nimivrtus on vla phiosa suurus, mis on aluseks intressimaksete arvutamisel ning mis ldjuhul langeb kokku vlakirjade lunastamisel investoritele makstava rahasummaga. Vlakirja turuvrtus on vlakirja hind jrelturul. Vlakirja tootlust iseloomustatakse tema tulususega thtajani tootlus, mida investor teeniks, ostes vlakirja hetkel kehtiva turuvrtusega ning hoides vlakirja kuni lunastamiseni. Kaks philist vlakirjadesse investeerimisega seotud riski on krediidirisk ja intressirisk. Krediidirisk on risk, et vlakirja emiteerinud riik, omavalitsus, organisatsioon vi ettevte ei suuda oma rahalisi kohustusi tita.
Intressirisk thendab ohtu, et intressimrade muutumine turul toob kaasa vlakirja turuhinna muutuse. Kuna intressimrade (tulumrade) langus toob kaasa vlakirja turuhinna tusu ja intressimrade tus vlakirja hinna languse, siis on vlakirjainvestoritel eelkige phjust muret tunda intressimrade tusu prast.
4.6
Tuletisvrtpaberid
Tuletisvrtpaberid on finantsinstrumendid, mille vrtus sltub alusvara mne teise vara vi nitaja liikumisest. See thendab, et tuletisvrtpaberi ehk derivatiivi hind sltub mne teise instrumendi hinna liikumisest. Tmmates paralleeli fsikaga: kui aktsia vrdsustada kiirusega, siis tuletisinstrument on vrreldav kiirenduse ehk kiiruse ruuduga. Vttes appi keemia: kui aktsiaid vib vrrelda bensiiniga, siis tuletisinstrumendid on vrreldavad raketiktusega, mille vimsus ja ka ohtlikkus on kordades suuremad. Tuletisvrtpaberite esmane funktsioon oli ja on vimaldada pllumajandus-, tstus- ja finantsettevtetel riske vhendada. Samas on tuletisvrtpaberid vga sobivad ka hoopis vastupidiseks riskide suurendamiseks parema tulu saamise eesmrgil. Tuletisvrtpaberi hind vib sltuda aktsia vi mingi tooraine (nafta, vilja, vase jne) hinnast, intressimrast, valuuta vahetuskursist, kuid alusvaraks vivad olla ka n- eksootilisemad tegurid: inflatsioonimr, tormituule tugevus vi kinnisvaraindeksi vrtus.
96
97
Tuletisinstrumentide kaks peamist klassi on optsioonid ja futuurid. Mlemad instrumendid kidavad kauplejaid, sest nad on standardiseeritud ja nendega saab kaubelda brsidel. Futuure ja optsioone kasutatakse sageli niteks toorainetesse ja valuutadesse investeerimiseks. Futuur on leping, mis kohustab lepingupooli ostma vi mma kokkulepitud alusvara varem kokkulepitud ajal ning kohas kindla hinnaga. Optsioon on leping, mis annab selle omanikule iguse osta vi ma kindla hinnaga, mratud ajal ja kindlas koguses alusvara. Optsiooni vljaandjal on kohustus alusvara samadel tingimustel osta vi ma.
rahavoogudes, mida annab kinnisvara omamine, arendamine vi opereerimine, ja/vi nende rahavoogude tulevases mgivrtuses. Seega mahub kinnisvara miste alla palju rohkem varasid kui niteks vljarimise vi kallima edasimmise eesmrgil Tallinna vi Londoni kesklinna ostetud korter. Kinnisvarainvesteeringu plussid. Inflatsioonikindlus. Kuna kinnisvara saab kasutada sltumata riigikorrast ja kibel olevast rahast, siis silib kinnisvara reaalvrtus prdeliste sndmuste keerises hsti, paremini kui vlakirjadel, ja vahel vib-olla ka paremini kui aktsiatel. Samal ajal ei saa unustada, et kinnisvaraturul tekivad vahel mullid ning turu tipus ostetud vara vrtus vib langeda isegi kordades, tpselt nagu aktsiatelgi. Suhteliselt stabiilne tulu. Kui dividendide suurus kigub koos ettevtte majandustulemustega ja vib vrduda nulliga, siis teatud hulka elamis-, ri-, tootmis- ja kaubanduspindu vajatakse majanduses igal juhul ka kitsastel aegadel. Jooksva tulu allikana on kinnisvara seega vrreldav vlakirjadega, eriti siis, kui elamud vi hooned on vlja ritud pikaajaliste lepingute alusel. Nrk seos teiste varaklassidega. Tavaliselt jb kinnisvaratskkel ldisest majandustsklist maha, mis thendab, et kinnisvarahinnad ja ritulud ei liigu samas rtmis vrtpaberiturgudega kinnisvaraturul toimuvad langused ja tusud viitajaga (kui aktsiaturg kukub, vib kinnisvaraturg veel mnda aega tusta). Seetttu saab kinnisvara edukalt kasutada investeerimisportfelli riski hajutamiseks. Kinnisvarainvesteeringu miinused.
4.7
Kinnisvara
Kinnisvara on vara, mida kiidavad tihti finantsasutuste vahendatavate investeerimistoodete suhtes skeptiliselt meelestatud inimesed. Hooti on sellele omistatud lausa mstilisi omadusi: "kinnisvara hind ei saa langeda" jms. Tegelikult on kinnisvara investeerimise mttes vara nagu iga teine, oma plusside ja miinustega. Kige ldistatumalt eldes on kinnisvarainvesteering otsene vi kaudne osalus
Vhene likviidsus. Kuna tavaliselt on iga kinnisvaraobjekt unikaalne, siis kulub sellega tehtavate tehingute vormistamiseks paratamatult pisut rohkem aega kui kauplemiseks aktsiate ja vlakirjadega, mille omadused-tingimused on suhteliselt standardsed.
98
99
Kinnisvaraturu tusu ajal ei teki kinnisvarale ostjate leidmisega ldiselt suuri probleeme, ent stagneeruva vi langeva kinnisvaraturu korral vib vabalt juhtuda, et kinnisvarale ei leita ostjat isegi madala hinnaga. Amortiseerumine ja hoolduskulud. Erinevalt vrtpaberitest puudutab investorit kinnisvara puhul otseselt investeeringu fsiline ja moraalne vananemine. Muidugi, kinnisvarahoolduse teenust saab vastavatelt firmadelt osta. Aga see ei muuda tsiasja, et kinnisvara nuab investorilt kulutusi igal juhul ka siis, kui vara midagi sisse ei too. Hoolduskulude kompenseerimiseks peaks kinnisvarainvesteeringu tootlus olema aastas u 12%.
Otsene kinnisvara omamine ei ole ainus kinnisvarasse investeerimise vimalus. ieti on otsene omamine koguni halb variant, sest on seotud suurte kuludega ja riske hajutada on raske. Tenoliselt ei suuda enamik ksikinvestoreid soetada suurt hulka erinevaid kinnisvaraobjekte, vaid he vi heal juhul kaks-kolm. Sobivamat vimalust kinnisvarasse investeerida pakuvad seeprast kinnisvarafirmade aktsiad vi kinnisvarasse investeerivate investeerimisfondide osakud.
4.8
Investeerimisfondid
Kigisse eespool kirjeldatud ja veel rohkematessegi varadesse saab raha paigutada investeerimisfondide kaudu. Investeerimisfond on investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab investorite raha aktsiatesse, vlakirjadesse ja teistesse vrtpaberitesse. Investor saab fondi investeerides fondiosakute omanikuks, osakud tendavad investori igust osale fondi varast. Investeerimisfond vimaldab ka vikeste summade investeerijal jrgida riski hajutamise phimtet (investeerida paljudesse erinevatesse, mitte hteainsasse vrtpaberisse) ja kasutada professionaalset varahaldusteenust. Investeerimisfondist on kujunenud philine toode, mille kaudu jaeinvestorid vrtpaberitesse investeerivad.
Nide
Omal kel kinnisvaraobjektidesse investeerides tuleb kindlasti meeles pidada riske, mis kaasnevad finantsvimendusega ehk laenukapitali abil investeerimisega. Oletame, et ostate kinnisvara hinnaga 100 000 eurot, finantseerides seda 80 000 euro ulatuses laenuga. Lihtsuse mttes eeldame, et intressikulu vrdub korteri vljarimisest saadava tuluga. Kui kinnisvara hind tuseb 10%, on teie omakapitali tootlus tnu finantsvimendusele muljetavaldav [(110 000 80 000) / 20 000] 1 = 50%. Ent sama suure languse korral avaldaks muljet ka langus: [(90 000 80 000) / 20 000] 1 = 50% ehk pool omakapitalist. Vrdluseks Tuletisvrtpaberitega kauplemisel on finantsvimendus kll suuremgi, kuid nende puhul annab see endast iga pev mrku (kasum vi kahjum realiseeritakse iga peva lpus), kinnisvara puhul on finantsvimenduse efekt salakavalam, sest kinnisvarahinna muutused on aeglasemad ja mitte nii selgelt nhtavad.
100
101
Seda nimekirja tasub enne investeeringu tegemist kindlasti uurida, sest Eestis on tekkinud hulk ettevtteid, mis investeerivad aktsiatesse vi kinnisvarasse, ja emiteerivad vlakirju, mida ostavad investorid. Sageli teatab niisuguste firmade koduleht vimalusest investeerida "fondi", tegelikult on tegu tavalise firmaga, mis emiteerib vlakirju. Investeerimisfondid jagatakse kahte rhma: avalikud ja mitteavalikud. Esimesed on avalikuks mgiks laiale investorite ringile, teisi ldjuhul tavainvestorile ei turustata. Teine liigitus jagab fondid avatud ja kinnisteks fondideks. Avatud fondid vtavad kogu aeg vastu lisainvesteeringuid ja ostavad investori nudel neilt fondiosakuid tagasi hinnaga, mis on vrdne fondiosaku puhasvrtusega ehk NAV-iga. Kinnised investeerimisfondid emiteerivad ja ostavad osakuid tagasi harva vi teevad seda fondi likvideerimisel. Kinnised investeerimisfondid noteeritakse tihti brsil ning nende osakute vi aktsiatega kaubeldakse samuti nagu brsifirmade aktsiatega. Avatud investeerimisfondide osakuid emiteeritakse (lastakse vlja) ja lunastatakse vastavalt mrkimis- ja lunastushinnaga, mis kujuneb osaku puhasvrtuse alusel. Osaku puhasvrtuse arvutamisel jagatakse fondi puhasvrtus fondi ringluses olevate osakute arvuga. Niteks kui fondi vrtpaberiportfelli vrtus on 101 miljonit eurot ja fondi tasumata arved fondivalitsejale ja maaklerfirmadele ulatuvad 1 miljoni euroni, on fondi vara puhasvrtus 100 miljonit eurot (101 1). Kui fondil on ringluses niteks 5 miljonit osakut, on he osaku puhasvrtus 20 eurot (100 / 5). Kinniste fondide osakute turuhinna kujunemisel on oluline ka nudluse ja pakkumise suhe. Nii vib selliste fondide osakuid kaubelda puhasvrtusest krgema hinna ehk preemiaga vi madalama hinna ehk allahindlusega.
Fondivalitseja vtab fondi investeeringute juhtimise eest tasusid, mille suuruse saab teada fondi tingimustest ja prospektist ning lihtsustatud prospektist. Tavaliselt maksab fond valitsejale jrgnevaid tasusid ja kulusid: valitsemistasu (vib olla fikseeritud mr fondi varadest vi sltuda fondi tootlusest, nn "edukustasu"); depootasu (tasu depositooriumile ehk vrtpaberihoidlale fondi varade hoidmise eest); maaklertasud ja muud fondi varatehingute tegemisega seotud kulud. Osakutega kauplemise eest vtavad fondivalitsejad investoritelt mrkimistasu (vljalasketasu) ja lunastustasu (tagasivtmistasu), mis kajastuvad osaku mrkimis- ja lunastushinnas ning on tavaliselt 05% osaku puhasvrtusest, mnikord konkreetne summa. Investeerimisfondi ostuks on tavaliselt vaja avada lisaks arvelduskontole vrtpaberikonto. Eesti fondihaldurite fondiosakud on enamasti elektroonilised vrtpaberid, mida kajastatakse vrtpaberikontol. Pank vtab osakute ja muude vrtpaberite hoidmise eest igakuist kontohooldustasu. Investeerimisfondid on meldud neile investoritele, kel ei ole aega, kogemusi vi teadmisi, et pidevalt jlgida, mis toimub turgudel, kuhu fond investeerib. Investeerimisfonde on vga erinevaid, eri tpi fondide olemasolu vimaldab investoril teha just talle kige sobivama riskitaseme ja investeerimishorisondiga valiku. Eri tpi fondid pakuvad vga erinevat riski ja tootluse suhet. Fondide riskitasemed ja tootlused vivad olenevalt investeerimisportfelli sisust oluliselt erineda. Niteks vib vlakirjafond sisaldada ainult riskantseid, kuid krge tootlusega vlakirju. Samas vivad aktsiafondis olla ainult stabiilsete suurettevtete aktsiad.
102
103
Lihtsustatult vib fondid lhtuvalt riski ja tootluse suhtest reastada jrgnevalt:
ldjuhul saab investeerimishoiuse lepingut slmida vaid kindlaksmratud mgiperioodil, mis kestab ks-kaks ndalat. Hoiuste thtajad on enamasti kaks-kolm aastat. Iga hoiuse keskmes on tavaliselt ks investeerimisidee, mida saab lhidalt ja kitvalt iseloomustada; htlasi peegeldavad need sageli teemasid, millel on parajasti meedias suur klapind. "Pllumees pline rikas", "Arenev Aasia", "Uued arenevad turud" need on mned nited investeerimishoiustest, mida Eesti pangad on viimastel aastatel pakkunud. Niteks hoiuse "Pllumees pline rikas" tootlus oli seotud suhkru, soja, maisi ja nisu hindade liikumisega.
Rahaturufondid paigutavad raha philiselt lhiajalistesse vlakirjadesse ja pangahoiustesse, vlakirjafondid vlakirjadesse, fondifondid teistesse investeerimisfondidesse, aktsiafondid philiselt brsiettevtete aktsiatesse, hedge-fondid igal vimalikul viisil, mis aitab kapitali silitada ja kasvatada, ning riskikapitalifondid hiljuti alustanud ettevtete aktsiatesse.
Investeerimishoiuse tingimustes mratakse hoiuse osalusmr alusvara vrtuse suurenemises. Sellest osalusmrast sltub ka intress, mis kantakse hoiuthtaja lpus koos hoiusummaga hoiustaja kontole. Hoiuse intressisumma arvutatakse jrgmise valemi alusel: hoiusumma osalusmr [(alusvara lppvrtus alusvara algvrtus) / alusvara algvrtus] = hoiuse intress.
4.9
Investeerimishoius
Investeerimishoius on segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Sisuliselt on tegemist thtajalise hoiusega, mille intress sltub hoiuse alusvaraks olevate vrtpaberite, muude varade vi indeksite hindade liikumisest. Samas tuleb arvestada ka riskiga intressi mitte teenida, niteks kui intressi kujundava alusvara vrtus ei liigu soovitud suunas.
Nide
Kui paigutada 1000 eurot investeerimishoiusesse, mille osalusmr alusvara vrtuse suurenemises on 75% ning alusvara kasvab hoiustamisperioodil 25%, on intress 1000 [(125,00 100) / 100 ] 75% = 187,5 eurot. Kui selle valemi jrgi arvutatud intress on null vi sellest viksem, siis hoiuselt intressi ei maksta.
104
105
Mnede investeerimishoiustega on vimalik teenida isegi rohkem, kui kasvab samal ajavahemikul alusvara vrtus. Selleks tuleb pangale maksta nn riskipreemiat vi riskitasu, mis on niteks 10% hoiusummast. Kui alusvara hind tuseb, teenite intressi, mis vib vrduda niteks 130%-ga alusvara hinna tusust. Kui alusvara hind ei tuse, on klient riskipreemiaks makstud summast ilma ehk teeninud oma investeeringult riskipreemiaga vrduva kahjumi (meie nites 10%). Klientidelt kogutud hoiused paneb pank teenima nnda, et thtaja saabudes saaks selle investorile sajaprotsendiliselt tagasi maksta. Enamasti ongi investeerimishoiuste puhul garanteeritud vaid hoiustatud summa tagasisaamine, mnede hoiuste puhul on lubatud ka vikest niteks heprotsendilist garanteeritud intressi. Kui investor soovib raha tagasi saada varem ehk enne hoiuse lppthtaega, kaotab ta ldjuhul iguse saada intressi ja peab lepingu ennethtaegse lpetamise eest trahvi maksma. Kuni 2011. aastani olid investeerimishoiustelt teenitud intressid sarnaselt tavaliste pangahoiustega tulumaksuvabad, kuid alates 2011. aastast enam mitte (kui investeerimishoiust pole tehtud investeerimiskonto kaudu, millest on juttu peatki lpus).
4.10
Elukindlustus
Olles slminud elukindlustuslepingu, investeerite te kaudselt samadesse varadesse, millest on juba olnud juttu teistes peatkkides: aktsiatesse, vlakirjadesse, pangahoiustesse, kinnisvarasse jne. Vahe on selles, et investori ja investeeringute vahel on kindlustusselts, mis lisab investeeringule mned erilised omadused. Philine neist eriomadustest on kindlustatud isiku surma puhul lhedastele makstav hvitis. See hvitis thendab, et kuigi elukindlustuslepingute kestust mdetakse tavaliselt aastates vi isegi kmnetes aastates, on teatud olukordades tegu ka vga likviidse rahapaigutusega. Teisiti eldes saab elukindlustuslepingu abil varad investeerida pikaks ajaks, silitades vimaluse pseda rahale kiiresti ligi ootamatute nnetuste korral ehk siis, kui likviidsusel on kige suurem vrtus. ks kindlustuslepingu kaudu raha kogumise vimalusi on garanteeritud intressiga elukindlustus. Kindlustusvtja maksab kindlustusseltsile kokkulepitud ajal ja suuruses kindlustusmakseid, millest kindlustusselts arvestab maha kulud ja moodustab lepingus mratud kindlustusjuhtumite katteks kindlustusreservi. Kindlustusreservi investeerib selts mitmesugustesse vrtpaberitesse ja varadesse.
106
107
Kindlustuslepingus on fikseeritud garanteeritud intressimr ja kindlustusperiood. Garanteeritud intressimr on tavaliselt 34%. Eduka investeerimistegevuse korral vib elukindlustusselts maksta ka lisaintressi. Kogu investeerimisrisk jb seda laadi lepingu korral kindlustusseltsi kanda. Teine kindlustuslepingu kaudu raha sstmise variant on investeerimisriskiga elukindlustus. See on elukindlustuse liik, mille puhul kindlustusseltsi poolt vlja makstav(ad) summa(d) sltub (sltuvad) lepinguga seotud alusvara vrtusest ja lepingus garanteeritud hvitise summa suurusest. ldjuhul on investeerimisriskiga elukindlustuse korral kindlustuskaitsel ehk garanteeritult vlja makstaval summal krvaline thtsus, lepingu vrtus sltub eesktt investeeringute vrtusest. Tavaliselt pakuvad kindlustusseltsid investeerimisriskiga lepingu alusvaraks investeerimisfonde. Klient saab neist kokku panna oma investeerimisportfelli vi valida kindlustusseltsi poolt soovitatava standardportfelli. Lisakindlustusena pakuvad elukindlustusseltsid kirjeldatud kogumistoodete juurde sageli ka kahjukindlustuse tooteid, niteks nnetusjuhtumikindlustust. nnetusjuhtumikindlustus pakub rahalist hvitist nnetusjuhtumist phjustatud surma, invaliidsuse vi ajutise tvimetuse puhul. Lepingut pealiskaudselt lugenud klientidele valmistavad lisakindlustused mnikord ebameeldiva llatuse: kogutud summa on sissemaksetest viksem (eriti esimestel kogumisaastatel). Phjus on peamiselt selles, et nnetusjuhtumi vastu kindlustamine on eraldi teenus ning selle eest vtab kindlustusselts ka eraldi tasu. Enne teenuse ostmist tasub kaaluda, kas nii erineva eesmrgiga teenuseid, kus segamini kogumiseesmrk ja kindlustamine nnetusjuhtumiks, tasub omavahel segada.
4.11
Muud investeerimisvimalused
Eespool kirjeldatu aktsiad, vlakirjad, kinnisvara ei ole kindlasti ammendav loetelu varadest, millesse investeerimise eesmrgil raha paigutatakse. Kirjeldame lhidalt veel mnesid varaklasse, mis inimestel tihti meelel on. Kuld ja toorained Toorainetesse investeerimiseks ei pea paigaldama oma hoovi naftatsisterni vi ajama postsovjetlikus stiilis metalliri. Enamasti tehakse seda tuletisvrtpaberite abil, kaudselt saab toorainetesse panustada ka toormetootjate aktsiate, toorainerikastes piirkondades kinnisvara omamise vi tooraineid tootvatele maadele keskenduvate fondide kaudu. Mneti erandlik vara on kuld, hest kljest tooraine nagu iga teine. Teisalt on kullal kljes likva emotsionaalne mrk see metall on mitu aastatuhandet olnud rikkuse vrdkuju ning rahassteemide keskne osa, oma positsiooni ei ole ta priselt ra andnud siiamaani, kuigi keskpangad vhendasid 1990. aastatel hoogsalt oma kullavarusid. Suuri majandus- ja poliitilisi krahhe kartvate investorite portfelli kuulub seeprast sageli mningas koguses fsilist kulda, mille vrtuse psimisele loodetakse ka ajal, kui elektroonilise ja paberraha ning vrtpaberite ringlus on hiritud. Toorainete hinnatrendide ennustamiseks tuleb investoril endale selgeks teha nende nudmise-pakkumise praegune vahekord ja vimalikud tulevased muutused: kes toodab, kes tarbib, kui suured on varud, kas tootmisvimsusi on lisandumas vi kadumas, kas kasutusvaldkondi on kadumas vi lisandumas
108
109
Mets Metsast kui pensionifondide alternatiivist rgivad tihti inimesed, kellel ei ole pensionsammastesse usku. Eraisiku jaoks on metsal kui investeeringul paljuski samad puudused kui kinnisvaral: hooldus-kulud on suured ja riskide hajutamine raskendatud. Ent otsides traditsioonilistest investeeringutest erinevalt liikuva hinnaga varasid on ka finantsasutused avastanud metsa. Puud kasvavad ju sltumata sellest, mis toimub finantsturgudel, ning metsa mki on suhteliselt hlbus ajastada soodsa turukonjunktuuri aega, sest kasvavad puud jtkavad kasvamist (ehk vrtuse kogumist) ka finantsturgude madalaseisu ajal. Eriti USA-s ja Suurbritannias kasvab judsalt finantsskeemide ja fondide hulk, mille kaudu investorid saavad paigutada raha kasvavasse metsa. Metsa investeerimistootlus koosneb kolmest komponendist: bioloogiline kasv, puiduhinna muutus, metsamaa hinna muutus. Tnu bioloogilisele kasvule esineb metsa investeerimisel negatiivset tootlust harva, ldiselt suudab see korvata puidu vi metsamaa hinna languse. Bioloogiline kasv annab tavaliselt metsainvesteeringu tootlusest keskmiselt 6575%, puiduhinna muutus 2530% ning metsamaa hinna muutus 25%. Metsainvesteeringu vrtust ohustavad riskid on kahjurid, tormid ja tulekahjud. Hinnatakse, et nende tttu hvib igal aastal 0,1% professionaalselt hooldatud metsade vrtusest.
Eralaenud 1990. aastate esimese poole Eestis, kus inflatsioon oli krge ning pangalaenud raskesti kttesaadavad, oli Eestis suhteliselt levinud rahapaigutusviisiks eralaenude andmine anda oma raha laenuks intressiga umbes 510% kuus. Krediidirisk oli loomulikult suur, sageli jigi laen tagasi saamata ning nii taandusid amatrid lpuks sellest rist. 2000. aastate lpus tulid eralaenud uut moodi tagasi nii mujal kui ka Eestis on loodud internetikeskkondi, nn sotsiaalse laenamise vrgustikke, mis on kombinatsioonid internetiphisest oksjonipaigast ja sotsiaalvrgustikust (ehk nagu eBay ja Facebooki kombinatsioon). Kirjeldatud laenukeskkonda saavad laenuvtmisest huvitatud inimesed vlja panna oma laenutaotlused ning laenu andmisest huvitatud inimesed nende vahel valida ja parematele projektidele laenu pakkuda. Laenuanals on iga laenuandja enda lesanne. Krediidiriski aitab sraste veebikeskkondade kaudu laenu andvatel inimestel vaos hoida asjaolu, et nad saavad laenu anda paljudele eri isikutele vga vikeste summade kaupa (nt 50 eurot) ehk riski hajutada. Kunst Kunsti kui investeeringu tootluse kohta tehtud uuringud nitavad, et kunstiteosed aitavad investeeringuportfelli riski mnevrra hajutada, sest nende hinnakikumine on vhe seotud aktsiaturu kikumisega. Samas on kunsti investeerimine seotud palju suuremate kuludega kui raha paigutamine aktsiatesse vi investeerimisfondidesse, sest vahendajate komisjonitasud vivad ulatuda isegi veerandini teose hinnast, vrtusliku kunstiteose omamisega kaasneb alati varguserisk (ja kindlustuskulud), samuti hoiu- ja hoolduskulud. Ja kuigi aeg-ajalt loeme meediast, kuidas mni kunstiteos fantastilise hinna eest maha mdi, ei ole leidnud testust, et kunst keskmiselt pakuks teiste varaklassidega vrreldes paremat tootlust.
110
111
Kui siiski kunsti investeerida, on kige kindlam osta seda oksjonilt vi galeriist. Oksjonil toimivad kll ka emotsioonid, mis vivad ajendada maksma liiga krget hinda, kuid teisalt on oksjonitel vljas parim valik turul olevaid tid. Lisaks on td varem vlja pandud, mis vimaldab nende vrtust kalkuleerida, ning tagatud on ka autentsus, sest t tausta selgitamiseks kasutavad oksjonikorraldajad eksperte. Inimesel, kes ostab kunsti peamiselt hinnatusust tulu saamise eesmrgil, vib olla otstarbekas prata thelepanu vga sravate teoste varju jvatele tdele, mille hind ei tuse enampakkumise kigus emotsionaalsetesse krgustesse. Haridus kui investeering Kik me oleme kuulnud mtteavaldusi, et haridus on investeering. Tepoolest, ka hariduse tootlust on vimalik arvutada. Sraseid arvutusi sisaldab niteks OECD raport "Education at a Glance". OECD meetodil hariduse tasuvuse arvutamise phimte on lihtne. See kib sarnaselt muudegi investeeringute tasuvuse arvutamisega: tuleb leida krghariduse omandamiseks tehtud kulutused ja krgharidusest tulenev palgalisa. Siis tuleb kik vljaminekud ja sissetulekud aastate kaupa ritta panna ning arvutada nende tasuvusmr. Kui hinnata tasuvust ksikisiku vaatenurgast, tuleb kuludesse arvata pingute tttu saamata jnud tulu see, mida inimene oleks teeninud, ttades pingute asemel madalama haridustasemega. Kuluna tuleb loomulikult arvesse vtta ka ppemaks, mida inimene peab ise maksma. Kuludesse tuleb lisada veel suurenev maksukulu: kui inimene hakkab saama krgemat palka, hakkab ta maksma ka rohkem tulumaksu. Hariduse tulude poolele lheb kirja tnu krgemale haridustasemele tusnud palk. Lisaks tuleb tuluprognoosis vtta positiivse tegurina arvesse, et krgema haridustasemega isikutel on tavaliselt viksem tenosus tta jda.
Keskmiselt tasub haridusse investeerimine ennast kenasti ra, nitavad OECD arvutused. Ent selge on ka see, et sltuvalt inimesest, tema valitud erialast ja muudestki teguritest vib konkreetse juhtumi tootlus kujuneda keskmisest kvasti erinevaks. Samuti ei tea keegi pris kindlalt, kuidas tpselt hakkavad tuleviku tehnoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed muutused mjutama haridustaseme ja sissetulekute seost. Raha pangahoiusel hoidmisest nib haridusinvesteering igal juhul olevat riskantsem. Ent nnda muutlik kui aktsiahinnad ei ole tnu haridusele saadav palgalisa ilmselt ka.
4.12
Sobivustest ja riskitaluvus
Inimene, kes tahab oma sstud paigutada keerukamatesse pangatoodetesse kui hoiustele, peab kigepealt selgeks tegema oma riskitaluvuse.
112
113
Investeerimisnustamise ja vrtpaberiportfellide haldamisega tegelevad ettevtted on seaduse jrgi lausa kohustatud enne teenuse osutamist kindlaks mrama oma kliendi riskitaluvuse. Seeprast ei tasu imestada vi solvuda, kui nustaja teid esmalt sobivustesti tegema paneb. Kes pangakontoris ldse ei ki, saab testi teha ka internetipanga kaudu. Kasulik on ka endal riskitaluvuse ja toodete sobivuse teemal aktiivselt kaasa melda, et testi tegemine ei kujuneks formaalsuseks. Testides esitatavad ksimused ei ole standardiseeritud, vaid on erinevate teenustepakkujate juures erinevad. Sobivustesti kigus esitatakse ksimusi jrgnevatel teemadel. Investeerimiseesmrgid, kuhu vivad kuuluda ksimused investeeringu pikkuse, eesmrgi ning riski kohta. Niteks: kas teie investeeringu eesmrgiks on regulaarne sissetulek vi raha pikemaajaline kasvatamine. Kas soovite hoida kapitali turvaliselt, vltides mis tahes riske, vi hoopis vtta suuri riske? Finantsolukorda puudutavate ksimustega tpsustatakse teie kindla sissetuleku allikaid ja suurusjrku, samuti ksitakse varade ja finantskohustuste kohta. Finantsalased teadmised ja kogemused. Teie kest ksitakse erinevate teenuste ja toodete kohta. Ksitakse ka eelnevate tehingute olemuse, mahu ja sageduse kohta. Samuti soovitakse teada teie haridustaset ja elukutset. Sobivustesti kaudu saab finantsasutus investeerimishing, krediidiasutus vi fondivalitseja informatsiooni, mis peab aitama personaalsete soovituste andmisel ning sobivate teenuste valikul. Et inimese investeerimiseesmrgid, finantsolukord ja -oskused vivad aja jooksul muutuda, tasub test prast muutusi uuesti lbi teha, et veenduda, kas varasemad soovitused on endiselt jus.
Juriidilises mttes liigitub enamik finantsasutuste kliente tavakliendiks. Teised vimalused on asjatundlik klient ja vrdne vastaspool, aga neiks kvalifitseeruvad ainult finantsasutused ise ning suurettevtted ja -investorid. Just tavakliendi suhtes on investeerimisteenuse osutaja kohustatud rakendama kige laiemaid investorkaitse lahendeid. Sobivate vrtpaberite ja investeerimisstrateegiate poolest on erinevaid tavakliente, ks vimalus neid liigitada on jrgmine. Konservatiivse investori eesmrk on silitada madala riskitaseme juures olemasoleva vara vrtus ning teenida tagasihoidlikku intressi. Portfellis on ldjuhul rahaturufondid, pangahoiused, vlakirjad, vlakirjafondid ja investeerimishoiused. Selliste investeeringute puhul on oht, et inflatsioon vib hakata nrima alginvesteeringut, kaotades selle ostujudu. Keskmise riskitaluvusega investor ei soovi kaotada alginvesteeringut, kuid mistab, et suurema tulu teenimiseks peab vtma suurema riski. Tema portfellis on segu madala ja krge riskiga investeeringutest, hegi ksiku aktsia vi vrtpaberi osakaal portfellis ei ole krge. Agressiivse investori eesmrk on saada investeeringult maksimaalset tulu, sellega kaasnev risk on teisejrguline. Talle pole probleem, kui turud aja jooksul palju les-alla kiguvad. Peale aktsia- ja kinnisvarafondide ja indeksfondide ostab ta ka ksikuid aktsiaid ja krge tootlusega vlakirju, vib-olla ka optsioone ja futuure. Sobivustesti tulemusel saavutatakse olukord, kus teenuse osutaja teab kliendi eesmrke ja vimekust ning seelbi leitakse kliendile kige sobivam toode. Sobivustesti lbiviimine aitab ra hoida vaidlusi, pooltel on ksteise suhtes ootused teada ning klient on teadlik investeerimisega kaasnevatest riskidest.
114
115
Investeerimisnustamine
Lihtsustatud skeem investeerimisnustamise eri etappidest. NB! Skeem ei kajasta kiki vimalikke situatsioone.
4.13
Investeerimisstrateegiad
Investeerimisstrateegiatest on kirjutatud sadu raamatuid, investeerimisnustajad ja finantsanaltikud le maailma saadavad investoritele iga pev tuhandeid selleteemalisi raporteid ja soovitusi. Siinkohal piirdume vaid paari kige philisema investeerimisstrateegiate alase soovitusega. Inimesel, kes sstab raha oma regulaarsest sissetulekust ja investeerib pikaks ajaks, on otstarbekas jrgida pideva ostmise strateegiat. Pideva ostmise strateegia seisneb selles, et regulaarselt (niteks igal palgapeval) ostetakse kindla summa eest kindla(te) fondi(de) osakuid vi aktsiaid. Aktsiaid tuleb osta alati hesuguse summa eest, regulaarsete vaheaegade jrel ja vaatamata sellele, milline on parajasti aktsia hind. Tulemus on, et kui aktsia hind on madal, siis saate rohkem aktsiad, ning kui aktsia hind on krge, siis vhem. Pideva ostmise strateegia tagab, et teie ostetud aktsiate keskmine hind on alati madalam kui aktsia keskmine hind investeerimisperioodil. See seaduspra peab paika nii tusva kui ka langeva hinna korral. Pideva ostmise strateegiast on kasu kahel eeldusel. Esiteks peavad aktsiahinnad pikaajalises perspektiivis tusma. Teine eeldus on, et teil on aega tus ra oodata.
Investor tuleb investeerimisnustamisele. Tema eesmrgiks on saada personaalseid soovitusi investeeringute ja finantstoodete osas.
Toimub investeerimisnustamine ning sobivustesti titmine, mille kigus investeerimisteenuse pakkuja ksib kliendi kest jrgmist informatsiooni:
Investeerimisalased teadmised ja kogemused finantstoodetest eelnevate tehingute olemusest ja mahust haridustase, elukutse
Investeerimiseesmrgid Finantsvimekus sissetulekuallikad sissetuleku suurusjrk varad vlad ja finantskohustused investeeringu eesmrk pikkus riskitaluvus
Eelnimetatud informatsiooni phjal
Investor
Investeerimisteenuse pakkuja
On teadlik riskidest
On teadlik tehingu kuludest
Soovitab sobivat investeerimisteenust vi -toodet
Tidab kliendi korraldust
Tehing vastab eesmrkidele
Tehing vastab finantsilisele vimekusele
Hoiab ja kaitseb kliendi raha, finantsvarasid
Esitab perioodilised levaated ja raportid

Sstmine ja investeerimine 117
116
Kuna ostate fondiosakuid vi aktsiaid pidevalt (hoolimata sellest, kas hind on parajasti tipus vi phjas), siis lheb teil paremini kui neil investoritel, kes ostavad aktsiaid turu tipus olles. Samas teenite vhem kui investorid, kes investeerivad ainult siis, kui turg on saavutanud phja. Aga viimase fakti le ei tasu kurvastada, sest kellelgi ei nnestu ajastada investeeringuid nii, et alati toimub ost parimal hetkel. Ajastamispe nuab rohkem aega ja vaeva, kuid ei taga paremat tulemust kui pideva ostmise strateegia. Pideva ostmise strateegiat viks kombineerida konstantse suhte strateegiaga, sest vrtpaberite hinnad muutuvad pidevalt ning teie investeerimisportfelli struktuur vib ajapikku teile kige sobivamast struktuurist mrkimisvrselt eemalduda. Konstantse suhte strateegia seisneb selles, et investeerimisportfellis hoitakse erinevate fondide suhet konstantsena. Niteks vib investor otsustada, et ta hoiab 60 protsenti oma rahast aktsiafondides, 30 protsenti vlakirjades ning 10 protsenti pangahoiustel. Osakaalude mramisel tuleb arvestada inimese riskitaluvuse ja eesmrkidega, samuti vrtpaberituru ldise olukorraga. Konstantse suhte strateegia mte on selles, et ta sunnib investorit realiseerima kasumi siis, kui aktsiafondide vi aktsiate hind on tusnud, ning paigutama selle viksema riskiga vrtpaberitesse. Samamoodi sunnib see strateegia investorit ostma aktsiaid suhteliselt soodsa hinnaga. Sageli kipuvad vikeinvestorid, kes kindlat strateegiat ei jrgi, tegutsema vastupidi: nad ostavad aktsiaid alles siis, kui nende hind on hulk aega tusnud ja judnud tipu lhedale, ning mvad siis, kui on oodata languse peatumist. Sihiks oleva osakaalu taastamiseks peaks kehtestama endale kindlad reeglid. Niteks ajareegli sihtosakaal taastatakse iga kolme kuu jrel. Vi protsendireegli kui struktuur hlbib algsest niteks viie protsendipunkti vrra, sooritatakse ostu- ja mgitehingud algse jaotuse taastamiseks.
Nide
Oletame, et investor on otsustanud suhte 50 : 50 kasuks ning ta on nii aktsiatesse kui ka vlakirjadesse paigutanud 5000 eurot. Kvartali lpus vaatab ta oma investeeringuportfelli le ning leiab, et aktsiate hind on tusnud, vlakirjade oma aga jnud samaks. Selle tulemusel on tal nd aktsiafondis 6000 eurot ja vlakirjafondis 5000 eurot. ige proportsiooni taastamiseks tuleb aktsiafondi osakuid 500 euro eest maha ma ning vlakirjafondi osakuid sama summa eest juurde osta. Portfellis on prast seda nii aktsia- kui ka vlakirjafondi osakuid 5500 euro eest.
Konstantse suhte strateegia kasutajale ei piisa siiski ksnes eri investeeringute suhtel silma peal hoidmisest. Portfelli koosseisu kuuluvaid vrtpabereid tuleb pidevalt jlgida ning kui mni neist lootusi ei igusta, tuleb ta vlja vahetada. Samuti tuleb portfelli struktuur (eri varaklasside suhe) aeg-ajalt le vaadata ja seda vajaduse korral korrigeerida.
Tegevused enne investeerimist

Melge lbi! 1. Kui palju teie majanduslik olukord vimaldab investeerida? Kas soovite investeerida hekordselt vi perioodiliselt? 2. Kui suuri riske soovite ja vite vtta? Kui suure osa investeeritud raha kaotamist vite te endale lubada: 0%, 10%, 30%...? 3. Kui suurt tootlust te oma investeeringutelt ootate? 4. Kui pikaks ajaks saate te oma raha konkreetsete investeeringutega siduda?
118
119
5. Kui palju aega saate te oma investeeringute valimisele ja juhtimisele phendada? 6. Selgitage vlja, milliste kulutustega (tehingukuludega) on seotud erinevad investeerimisvimalused. 7. Selgitage vlja, millised maksukohustused ja -soodustused erinevate investeerimisvimalustega kaasnevad.
Ajavahemikku 19002009 kattev suuremate katkestusteta ajalugu on olemas vaid 19 riigil maailmas, kuid need riigid esindavad praegu ca 85% ja 1900. aastal esindasid rohkem kui 95% maailma aktsiaturgude koguvrtusest. Nagu nete jrgmisel lehekljel olevast tabelist, on aktsiate tootlused riigiti sna erinevad, ulatudes 2,1 protsendist Itaalias 7,5 protsendini Austraalias. Uuringu tulemusi on iseloomustatud vljendiga "optimistide vit", sest pika perioodi keskmisena on philised aktsiaturud pakkunud riske hajutavale investorile inflatsiooni letavat tootlust (riigivlakirjad lhikeses perspektiivis riskivabaks peetav investeering pole seda suutnud).
4.14
Investeeringute tootlus
Iga inimest huvitab, kui suurt tulu ta oma sste mingisse vrtpaberisse vi varasse investeerides teenib. Nagu eespool jutuks oli, saab seda mne vara puhul prognoosida tpsemalt, mne vara puhul mitte eriti. Aimu sellest, millised on realistlikud ootused, aitab saada pilguheit ajalukku. Kige phjalikuma aktsiate ja vlakirjade ajaloolise tootluse uuringu on koostanud London Business Schooli professorid Elroy Dimson, Paul Marsh and Mike Staunton, kes seda ka igal aastal uuendavad. Nende 2010. aasta raporti kohaselt oli maailma aktsiate aasta keskmiseks tootluseks perioodil 19002009 inflatsioonijrgse nitajana 8,6%. See thendab le maailma hajutatud aktsiaportfell on kasvanud igal aastal keskmiselt 8,6% rohkem, kui on olnud inflatsioon.
Keskmine tulemus on hea suuresti tnu USA-le, kes maailmasdades otseselt kannatada ei saanud. Saksamaa ja Jaapani investorid kaotasid II maailmasjas peaaegu kogu oma kapitali. See-eest pakkusid II maailmasja ajal suurema osa oma varast kaotanud Saksa ja Jaapani investoritele kva lohutust sjajrgse taastamisperioodi aastad (niteks aastail 19491959 tusis Saksa aktsiaturg ligi 41 korda ehk keskmiselt 40% aastas). Ajaloos pole eriti olnud pikemat kui 20-aastast perioodi, kus aktsiatesse investeerimisega oleks miinusesse jdud. USA aktsiaturu ajaloos on olnud pikim miinusperiood 16 aastat, ent Saksamaal, Prantsusmaal ja Jaapanis le poole sajandi. Investeerimisel tuleb aga alati silmas pidada tsiasja, et ajalooline tootlus ei taga samasugust tootlust tulevikus. Investeerimine on vimalus, mitte aga garanteeritud tulu.
120
121
110 aastat investeerimistootlust*

Aktsiate ja pikaajaliste riigivlakirjade aasta keskmine inflatsioonijrgne tootlus 19002009, % Aktsiad Austraalia Luna-Aafrika Rootsi USA Uus-Meremaa Kanada 19 maa kaalutud keskmine Suurbritannia Soome Taani Holland veits Norra Iirimaa Jaapan Hispaania Prantsusmaa Saksamaa Belgia Itaalia 7,5 7,2 6,2 6,2 5,9 5,8 5,4 5,3 5,1 4,9 4,9 4,3 4,1 3,8 3,8 3,8 3,1 3,0 2,5 2,1 Riigivlakirjad 1,4 1,7 2,5 1,9 2,0 2,0 1,7 1,3 0,3 3,0 1,4 2,1 1,7 1,1 1,2 1,4 0,2 2,0 0,1 1,6
4.15
Investeerimispettused
Sinna, kus on raha, tmbab alati ka pettureid, ning ikka ja alati leidub uusi lihtsameelseid, kes nende nge lhevad. Pettuseskeeme on palju: vltsloteriid, erinevad pakkumised teenida kiiresti suurt raha, investeerimispramiidid jne. Ohusignaali peaks inimeses alati tle panema see, kui talle pakutakse vimalust teenida suurt tulu ilma riskita. Paraku kib krge tootlus alati ksikes suure riskiga, vastupidise lubajad on petturid vi paremal juhul lihtsalt asjatundmatud inimesed. Finantspettustega tegelevad isikud: kontakteeruvad teiega omal algatusel kas e-kirja, posti vi telefoni teel; jtavad usaldusvrse mulje, on korrektsed, viisakad, lahked ning sbralikud; kasutavad pealtnha ametlikke kirjablankette, nende poolt saadetud dokumendid on tavaliselt igati korrektselt koostatud; kiirustavad teid tagant, et langetaksite otsuse kohe vi allkirjastaksite lepingu kiiresti; paluvad teil saata raha nende kontole enne, kui avaneb ahvatlev pakkumine vi kantakse le n- videtud rahasumma.
Allikas Elroy Dimson, Paul Marsh, Mike Staunton, "Credit Suisse Global Investment Returns Sourcebook 2010"
* Nidatud riikide ajalooline investeeringute tootlus ei taga samasugust tootlust tulevikus
122
123
Tavaliselt pakutakse sihikul olevale inimesele midagi ahvatlevat. Niteks: tuleb teade, et olete vitnud loteriil vi rahalise auhinna, kuigi te ei ole sellisest loteriist ega loosimisest kunagi osa vtnud; teile tehakse "eksklusiivne" ettepanek osaleda investeerimisskeemis (nt pramiidskeemid, "aktsiad, mille vrtus tuseb kohe" jms) , kus kindlasti teenib kiiresti korraliku kasumi; pakutakse vimalust teenida kergesti vga suur summa selle eest, et aitate kanda mitme miljoni euro ulatuses raha pakkujate asukohariigist vlja. Enamikul juhtudel toimub pettus niimoodi. Pettur pab teilt ktte saada teie internetipanga- vi pangakaardiparoole. Niteks teie e-postkasti saabub kiri, kus turvakaalutlustel palutakse teil vahetada pangaparoolid ning selle kigus ksitakse informatsiooni ka vanade paroolide kohta. Mingit paroolivahetust tegelikult ei toimu ja teie poolt saadetud "vana" ehk tegelikult kehtivat parooli kasutatakse teie konto thjendamiseks. Vra krediitkaardi andmete alusel ostude sooritamiseks kopeeritakse teie krediitkaardi magnetribal olevad andmed ning valmistatakse nende phjal vltskrediitkaart. Hiljem avastate oma kontovljavttelt summad ostude ja teenuste eest, mida te ei ole teinud vi tarbinud. Tihti kasutavad petturid kurjasti ra inimeste abivalmidust ja head tahet. Ringlusse lastakse niteks e-kiri, kus palutakse raha raskelt haige lapse ravimiseks vms. Vib juhtuda, et teie poolt annetatud raha ei jua abivajajani sel lihtsal phjusel, et sellist abivajajat polegi olemas. Teile pakutakse vimalust kodus eriliste oskuste, hariduse ja teadmisteta teenida kerge vaevaga suurem summa raha. Pettus seisneb selles, et enne uue t alustamist tuleb tpakkujale
teha nn sissemaks. Prast raha maksmist pole aga lubatud td ning mistagi ei maksta teile ka mingit tasu. Sissemaksust olete samuti ilma. Infot parajasti aktuaalsete investeerimispettuste kohta leiab Finantsinspektsiooni kodulehelt www.fi.ee Hoiatusteated. ldjuhul eeldavad finantsteenused tegevusloa olemasolu, selleks kontrollige Finantsinspektsioonist, kas teenuse osutajal on vastav luba olemas.
4.16
Vrtpaberiturg
Eespool tutvustatud vrtpaberitega aktsiate, vlakirjade ja tuletisvrtpaberitega, samuti valuutadega tehakse tehinguid vrtpaberiturgudel ehk finantsturgudel. Vrtpaberiturg on koht, kus saavad kokku isikud, kellel on vaja vrtpabereid osta vi ma. Phjused tehingute tegemiseks vivad olla vga erinevad: sstude investeerimine, ettevtte finantseerimine aktsiate vi vlakirjade mgi kaudu, vrtpaberite rahakstegemine, tarbimise suurendamine, ettevtte finantsriskide maandamine jne. Korralduslikus mttes vib vrtpaberitega kauplemise kohaks olla reguleeritud turg vi mitmepoolne kauplemisssteem. Euroopa Liidus tegutsevate kauplemiskohtade loetelu ja reguleeritud turgudel noteeritud vrtpaberite nimekirja leiab veebiaadressilt mifiddatabase.cesr.eu.
124
125
Reguleeritud vrtpaberiturg on (vrtpaberituru seadusest prinevat definitsiooni kasutades) "organisatsiooniliste, iguslike ja tehniliste lahenduste mitmepoolne ssteem, mis on moodustatud sinna kauplemiseks vetud vrtpaberitega pideva ja korraprase kauplemise vimaldamise eesmrgil ja milles hetaolistel tingimustel viiakse kokku eri isikute eri- vi heaegsed vrtpaberite omandamis- ja vrandamishuvid, mille kokkuviimise tulemuseks on leping". Lihtsamalt eldes on reguleeritud turu lesanne luua kigile kauplemisest huvitatud isikutele vrdsed tingimused ja tagada, et turul ostetav ja mdav kaup s.t vrtpaberid oleks kvaliteetne ja nende vljastaja tegevus lbipaistev ning aktsionride huve arvestav. Eestis thendab reguleeritud turg NASDAQ OMX Tallinna brsi (vib ka elda lihtsalt Tallinna brs), mis on osa maailma suurimast brsikontsernist NASDAQ OMX Group. Tallinna brs on tihedalt integreeritud samuti NASDAQ OMX Groupi kuuluvate Riia ja Vilniuse brsidega, moodustades htse Balti vrtpaberituru. Balti brsidel on neli vrtpaberite nimekirja. 1. Balti Phinimekiri, kus on noteeritud Eesti, Lti ja Leedu kige olulisemate brsiettevtete aktsiad. Phinimekirja psemiseks peab ettevte olema tegutsenud oma phitegevusalal vhemalt 3 aastat, tema turuvrtus peab olema vhemalt 4 miljonit eurot, ta peab avalikustama teavet vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standarditele (IFRS) ning avalikkuse hulka kuuluvate investorite omanduses peab olema vhemalt 25% aktsiatest vi 25 miljoni euro vrtuses aktsiaid. 2. Balti Lisanimekiri, kus saavad oma aktsiad noteerida ettevtted, kellele phinimekirja nuded kivad le ju. Lisanimekirja kauplemisele vtmiseks esitatud aktsiate turuvrtus peab olema vhemalt miljon eurot, millest avalikkuse kes peab olema piisavalt suur osa jrelturu tekkimiseks.
3. Balti Fondinimekiri, kus on noteeritud investeerimisfondide osakud vi aktsiad, mida pakutakse Balti riikides avalikult. Noteeritava fondi valitsejal peab olema Finantsinspektsiooni tegevusluba vi kui on tegemist vlismaise valitseja juhitud fondiga, siis peab fond olema registreeritud avalikuks pakkumiseks Balti riikides. 4. Balti Vlakirjade nimekiri, kus on noteeritud riiklikud vlakirjad ning ettevtete erinevate thtaegadega vlakirjad. Ltis ja Leedus on vlakirjade noteerimine rohkem levinud kui Eestis. Noteerimiseks esitatud vlakirjade nimivrtuste summa peab olema vhemalt miljon eurot ning nende emitent peab ldjuhul olema oma phitegevusalal tegutsenud vhemalt kaks aastat. Tallinna, Riia ja Vilniuse brsidel noteeritud vrtpaberite nimekirja ning palju muud infot vrtpaberite ja nendega kauplemise korralduse kohta leiab veebiaadressilt www.nasdaqomxbaltic.com. Mitmepoolse kauplemisssteemi toimimise phimtted on paljuski sarnased reguleeritud turuga. Peamine vahe reguleeritud turuga on see, et mitmepoolses kauplemisssteemis kaubeldavatele vrtpaberitele kohalduvad nuded on vhem ranged ja need vrtpaberid on tavaliselt vhem likviidsed. Mitmepoolsete kauplemisssteemide kohta kasutatakse sageli ka nimetust alternatiivturg. Eesti alternatiivturg kannab nime First North (vt www.nasdaqomxbaltic.com/firstnorth), see kuulub NASDAQ OMX brside gruppi. Meldes brsile, kerkivad paljudel inimestel silme ette filmidest ja rahvusvahelistest uudislikudest prit kaadrid lerahvastatud kauplemisprandatest, kus triiksrkides maaklerid ritavad kte ja paberitega hasartselt vehkides ning telefonidesse karjudes endale vi oma klientidele parimaid tehingutingimusi vlja kaubelda. Selline pilt on ndseks brsidelt peaaegu kadunud, sest enamik kauplemiskohti on tielikult le linud elektroonilistele kauplemisssteemidele. Elektrooniline
126
127
kauplemisssteem kujutab endast keerukat programmi, kuhu brsiliikmete juures ttavad maaklerid end arvutite vahendusel sisse logivad. Tallinna brsil toimuva brsitehingu korraldust kirjeldab jrgnev joonis. Tehingu tegemine eeldab, et investoril on olemas vrtpaberikonto, mille saab avada Eesti Vrtpaberikeskuse kontohalduri juures. Kontohalduriteks on Eestis tegutsevad pangad (vt www.e-register.ee/ kontohaldurite-nimekiri). AS Eesti Vrtpaberikeskus on asutus, mis peab Eesti vrtpaberite keskregistrit (www.e-register.ee). Keskregister on riiklik register, mis peab arvestust kigi Eestis tegutsevate aktsiaseltside aktsiaraamatute
ning kikide Eestis avatud vrtpaberi- ja pensionikontode le. Samuti on registrisse koondatud teised elektroonilised vrtpaberid (osahingute osad, vlakirjad, fondiosakud jms) ning vrtpaberitega tehtud toimingute ajalugu. Vrtpaberiregistreid nimetatakse vahel ka depositooriumiteks, sest enne elektrooniliste vrtpaberite ajastut silitati neis omandiigust tendavaid pabersertifikaate ja aktsiaraamatuid. Mistagi leidub inimesi, kes Eesti ja teiste Baltimaade aktsiatega kauplemisele lisaks vi selle asemel tahavad kaubelda ka teiste riikide vrtpaberitega niteks USA aktsiatega. Vimalust seda teha pakub Eestis mitu investeerimisteenuste osutajat, kuid interneti vahendusel saab kontosid avada ka vlismaiste pankade vi investeerimishingute juures.
Kodumaise brsitehingu arveldus
Investor (ostja)
Ostukorraldus
Investor (mja)
Mgikorraldus
Instruktsioon / Teade tehingu kohta
Brsi liige (ostja)
Ostukorraldus
l
Brs
Tehinguandmed
Mgikorraldus
Brsi liige (mja)
Instruktsioon / Teade tehingu kohta
4.17
Investeerimiskonto
Alates 2011. aastast saavad kik Eestis makse maksvad fsilised isikud oma sste investeerida investeerimiskonto kaudu, mis vimaldab edasi lkata teenitud tulult tulumaksu maksmist. Sisuliselt on investeerimiskonto nol tegemist arvelduskontoga, mille kaudu toimub investeeringute ostmine ja mmine. Investeerimiskonto puhul ei oma konkreetse investeeringu mgist saadava tulu suurus vi aeg maksude maksmise seisukohalt thtsust. Oluline on
ek
an (kr dek ee orr dit ald ) us
ldu rra ko t) de ebe an e lek (d
Kontohaldur
Kinnitus
Depositoorium
Rahaarvelduse instruktsioon
Kinnitus
Kontohaldur
Keskpank
128
Rahaarvelduse kinnitus
129
see, kui suur on investeerimiskontole tehtud sissemakse ja kui suur on vljamakse. Tulu deklareerides ei pea vaatama enam mitte vrtpaberikonto vljavtet, vaid arvelduskonto(de) vljavtet. Investeerimiskonto viks aga olla igapevasteks arveldusteks kasutatavast kontost eraldi, sest kui selle kaudu tehakse ka muid makseid (saadakse ttasu, makstakse telefonikulusid jms), siis tuleb neid kiki ka maksudeklaratsioonil nidata. Pris kigi finantstulude maksustamist ei vimalda investeerimiskonto edasi lkata: lihtsustatult eldes peab tegemist olema avalikult kaubeldavate vrtpaberitega vi tegevusluba omavate finantsasutuste pakutavate investeerimistoodetega. Kehtib ka territoriaalne piirang tegemist peab olema Euroopa Majanduspiirkonna vi OECD liikmesriikide vrtpaberite ja finantsasutustega. Alla 18-aastasele isikule vrtpaberikonto ja investeerimiskonto avamine ning seal tehingute tegemine on Eesti perekonnaseaduse jrgi kllaltki keerukas selleks on vaja taotleda kohtu luba.
Pensionid
5.1 5.2 5.3 5.4 5.5 5.6 Vanaduseks valmistumine Riiklik pension Kohustuslik ja tiendav kogumispension Kohustusliku pensionifondi valimine Kohustusliku pensionifondi vahetamine Tiendav kogumispension Kogumispensioni kaitse Kogumispensioni alternatiivid 132 134 137 141 146 148 150 151
Nide
Laura kandis 2011. aastal oma investeerimiskontole 100 eurot ja ostis kogu selle raha eest aktsiaid. Mne aja prast ms ta aktsiad 130 euro eest, kogu see summa laekus tagasi tema investeerimiskontole. Seejrel vttis Laura investeerimiskontolt 110 eurot vlja, kontole ji 20 eurot. Prast 2011. aasta tulude deklareerimist 2012. aastal tuleb tal maksta tulumaksu 110 100 = 10 eurolt. Investeerimiskontole jnud 20 eurolt tuleb tal maksta tulumaksu siis, kui ta selle sealt vlja vtab ega uuesti ei investeeri.
5.7 5.8
130
Pensionid
131
5.1
Vanaduseks valmistumine
Phimtteliselt on inimesel vanadusplve materiaalseks kindlustamiseks kaks viisi. Esiteks, ta vib osa praegu toodetavast kaubast tuleviku tarvis krvale panna. See on ainus viis inimesele, kes elab Robinson Crusoe stiilis ksi, muu maailmaga suhtlemata. Praktikas on selle variandi rakendamise vimalused vga piiratud, eriti tnapeval. Paarikmneks aastaks ei saa ju ette varuda toitu, mis thendab, et Crusoe-pensionr peaks kuni viimaste elupevadeni elatuma pllu- ja loomapidamisest, millega sitke ja looduslhedane inimene ka hakkama saaks. Tstuskaupadel ei ole ldiselt silimisthtaega ja neid oleks seega isegi vimalik mitmekmne aasta jagu ette soetada; eluaseme saab ka nooremas eas "valmis varuda". Paraku ei piirdu tnapeva pensionri vajadused enamasti vaid toidu, mnede lihtsate triistade, riiete ja eluasemega. Tnapeva pensionr tahab kaasaegset arstiabi, kia kultuuriritustel ja kasutada palju muid teenuseid, mis sltuvad ikkagi vajadusest (nagu kasvi juukselikus). Ja isegi varutavate kaupadega vib tekkida probleeme, kui pensionri maitse ja vajadused ajaga muutuvad vi kui muutub phjalikult mni tehnoloogia (nagu muutus niteks telepildi edastamine: analoogtelevisiooni asemele tuli digitelevisioon).
Teine pensioniplveks valmistumise vimalus on vahetada osa praegusest toodangust mber iguseks tulevasele toodangule. Tnapevases hiskonnas on ainult see viis praktiliselt teostatav. Saamaks osa tulevasest toodangust, on omakorda kaks vimalust. Esiteks vib ssta osa sissetulekust ja koguda pensioniplveks hunniku raha, mille eest osta vajalikke kaupu ja teenuseid noorematelt, tjulistelt inimestelt. Teiseks vib vtta lastelt, kogukonnalt vi riigilt lubaduse, et pensionrid saavad tulevikus osa laste, kogukonna vi riigi tulevasest toodangust. Esimesel juhul on tegu eelfinantseeritud pensionissteemiga, teisel juhul jooksva finantseerimise ssteemiga. Mlema toimimiseks peavad tulevased plved midagi tootma, et pensionrid saaks sstetud raha eest kaupu-teenuseid osta vi et oleks kaupu-teenuseid, millest oma osa nuda. Rahal ei ole vrtust, kui puudub toodang. Eelfinantseeritud pensionissteemi puhul tehakse pensionimaksed fondist, kuhu sellega liitunud isikud on eelnevate aastate jooksul sissemakseid teinud. Eelfinantseeritud pensionissteem vib olla nii eraviisiliselt kui ka riiklikult juhitav. Jooksva finantseerimisega pensionissteemis tehakse pensionimakseid hiskonnaliikmete jooksvatest maksetest (ttavate inimeste maksetest). Jooksva finantseerimise ssteeme juhib ja korraldab ldjuhul riik, kes kogub vajaliku raha maksudena. Phimtteliselt saab sellist ssteemi lal hoida ka viksem hiskonnagrupp; teatud mttes on suur pere, kus elab koos mitu plvkonda, samuti jooksva finantseerimisega pensionissteem. Eesti pensionissteem sisaldab nii eelfinantseeritud osa kui ka jooksva finantseerimisega osa.
132
Pensionid
Pensionid
133
5.2
Riiklik pension
Eesti pensionissteem koosneb kolmest sambast, neist esimene on jooksval finantseerimisel phinev riiklik pension, mis idee jrgi peab pensionrile tagama minimaalse toimetulemist vimaldava sissetuleku. Esimene pensionisammas phineb mberjagamisel tnased ttegijad katavad sotsiaalmaksu makstes praeguste pensionride pensionid. Peamine riikliku pensioni liik on vanaduspension. igus vanaduspensionile tekib Eesti alalisel elanikul, kel on vhemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaai. 2011. aastal algab pensioniiga meestel 63. eluaastast, naistel on see 61 aastat ja 6 kuud. Naiste pensioniiga tuseb igal aastal 6 kuu vrra, kuni vrdsustub 2016. aastaks meeste omaga. 2017. aastast hakkab nii meeste kui ka naiste pensioniiga tusma igal aastal 3 kuu vrra ja kerkib 2026. aastaks 65. eluaastani. Tervistkahjustatavateks loetavatel tdel (nende nimekirja sisaldab valitsuse vastav mrus) pikka aega ttanud inimestel on igus minna pensionile 5 vi 10 aastat enne tavaprast pensioniiga. 1995. aastal sndinud Eesti elanik saaks 2011. aastal kehtivate reeglite kohaselt vanaduspensionile minna seega 65-aastaselt ehk 2060. aastal. Tenoliselt aga tstab riik seadusjrgset pensioniiga selleks ajaks veelgi, kui keskmine eluiga ning vanemaealiste osathtsus rahvastikus kasvavad vastasel korral maksurahast pensionideks lihtsalt ei jtku.
Pensioniiga ei ole tegelikult nii jigalt paika pandud piir, kui sageli arvatakse. Esiteks, inimesel on vimalik valida ennethtaegne vanaduspension jda pensionile kuni 3 aastat enne seadusekohast pensioniiga. Sel juhul vhendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jdud kuu eest 0,4% vrra. Ennethtaegset vanaduspensioni ei maksta, kui inimene jtkab samal ajal ttamist. Teiseks, valida on vimalik ka edasilkatud vanaduspension, mille puhul suurendatakse pensioni 0,9% vrra iga kuu eest, mille vrra inimene oma pensioni taotlemist edasi lkkab. Vanaduspension koosneb kolmest osast. 1. Phi- ehk baasosa , mille suuruseks alates 1. jaanuarist 2011 oli 114,66 eurot (1794,04 krooni). Baasosa suurust korrigeeritakse igal aastal indeksiga, mis sltub tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksulaekumiste kasvust eelneval aastal. 2. Staaiosak , mille suurus sltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniiguslikku staai ehk taastaid ja ttamisega vrdsustatud aastaid (niteks laste kasvatamine, ajateenistus jms). Need aastad lhevad arvesse kuni 1998. aasta 31. detsembrini. he staaiaasta rahaliseks vrtuseks kuupensionis oli 2011. aasta seisuga 4,34 eurot (67,94 krooni). 3. Kindlustusosak , mille suurus sltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Kindlustusosaku suuruse arvutamise aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa. Aastakoefitsient nitab inimese ttasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt ttasult tasutud sotsiaalmaksu. Kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmise ttasu suuruselt palgalt, on aastakoefitsiendiks 1,0 ja selle rahaliseks vrtuseks kuupensionis oli 2011. aastal 4,34 eurot (67,94 krooni).
134
Pensionid
Pensionid
135
Nide
2010. aastal vanaduspensionile linud Mihklil on 43 aastat Eestis omandatud pensioniiguslikku staai ning tema aastakoefitsientide summa on 2,090. Tema pension arvutatakse jrgmiselt. 1. Baasosa 114,66 eurot (1794,04 krooni). 2. Staaiosak 43 x 4,34 = 186,71 eurot (43 x 67,94 = 2921,42 krooni). 3. Kindlustusosak 2,090 x 4,34 = 9,07 eurot (2,090 x 67,94 = 141,99 krooni). Kokku 310,41 eurot (4856,85 krooni). Mihkli pensionist moodustab phiosa staaiosak, sest suurem osa tema telust langes 1998. aasta eelsesse aega. Mida aeg edasi, seda suurema kaalu saab vanaduspensionis kindlustusosak inimestel, kes on alustanud td 1999. aastal vi hiljem, kaob staaiosak pensioniarvestusest ldse.
Pensioni ja rahvapensioni krval makstakse Eestis mitmesuguseid eripensione: kohtunikele, prokurridele, politseinikele, riigikontrolridele, kaitsevelastele, pensionilisana pstettajatele ja riigiametnikele. Eripensionide kohta saab tpse levaate Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt (www.ensib.ee). Inimesel, kes lheb Eestist elama ja tle teise Euroopa Liidu liikmesriiki, Norrasse, Islandile, Liechtensteini vi veitsi, ei lhe Eestis teenitud pensionistaa kaduma. Isik, kes on ttanud elu jooksul eri riikides, saab pensionile jdes igalt riigilt pensioni vastavalt seal ttatud ajale.
5.3
Kohustuslik ja tiendav kogumispension
Eesti pensionissteemi teiseks sambaks on kohustuslik kogumispension. Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik prast 1983. aastat sndinud inimestele. Varem sndinutel oli 2010. aastani valikuvimalus liituda vi mitte, 2011. aastal ei ole valikuvimalust enam kellelgi. Kogumispension phineb eelfinantseerimisel ttav inimene kogub endale pensioni, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi ja riik lisab sellele ttaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4%. Pensionifondi minev sotsiaalmaksu 4% ei lhe arvesse riikliku pensioni arvutamisel s.t inimese riiklik pension jb selle vrra viksemaks.
Tulevaste pensionride riikliku vanaduspensioni suurus sltub seega ennekike tulevaste maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest need tegurid mravad baasosa ja ka staai- ja kindlustusosaku suuruse. Veel mjutavad tulemust pensionri tstaa ja sotsiaalmaksu alla kivate sissetulekute suurus teas. Samuti mngivad rolli poliitilised juvahekorrad hiskonnas kui suur osa maksutuludest otsustatakse pensioniteks mber jagada. Vanaduspension pole ainus riikliku pensioni liik. Pensioniikka judnud isikutel, kes on enne pensioni taotlemist elanud Eestis vhemalt viis aastat, aga kel puudub vanaduspensioni saamiseks nutav pensionistaa, on igus rahvapensionile. 2011. aasta alguse seisuga oli rahvapensioni mr 128,45 eurot (2009,80 krooni).
136
Pensionid
Pensionid
137
Fsilisest isikust ettevtja (FIE) teeb makseid pensionifondi oma ettevtlustulult kord aastas. Maksu- ja Tolliamet arvutab FIE tuludeklaratsiooni jrgi makse summa (2% tulust, v.a 2010. aastal) ning vljastab FIE-le maksuteate tasumisele kuuluva summa kohta. FIE kannab summa Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt 1. oktoobriks, Maksu- ja Tolliamet arvestab sellele juurde 4% sotsiaalmaksust ning kannab kogusumma pensionifondi. 2008. aastal Eesti majandust tabanud kriisi tttu ei rakendata eelmises ligus nimetatud maksemrasid aastatel 20092017. Sel perioodil kogutakse pensionifondidesse raha jrgnevas tabelis olevate mrade jrgi. Neil, kes enne 30. novembrit 2009 esitasid kogumispensioni maksete jtkamise avalduse, maksab riik aastail 20142017 teise sambasse 4% asemel 6%.
Nide
23-aastase Anneli brutopalk on 900 eurot kuus. 2009. aastal esitas ta avalduse teise pensionisamba maksete jtkamiseks. Seega maksab ta 2011. aastal pensionifondi 2% oma brutopalgast, millele riik lisab sotsiaalmaksu arvelt teise 2% brutopalgast. 2012. aastal on need protsendid vastavalt 2% ja 4%. 2011. aastal laekub seega Anneli pensionifondi igas kuus 18 eurot + 18 eurot, aastaga kokku 432 eurot, 2012. aastal aga 18 eurot + 36 eurot, aastaga kokku 648 eurot. Kui ennustada, et Anneli sissemaksed pensionifondi on igal aastal 648 eurot ja tootlus 6 protsenti aastas, siis 40 aasta prast on tal kogunenud fondi mrkamatult ca 100 000 eurot. 4-protsendise tootluse korral on summa veidi le 60 000 euro ning 8-protsendise tootluse juures ligi 168 000 eurot. Ei 4, 6 ega 8 protsenti tootlust 40 aasta keskmisena pole ebarealistlik, aga teada pole, milliseks fondide tootlused tegelikult kujunevad.
Kogumispensioni maksete mrad aastatel 20102017

Pensionikoguja snniaasta Aasta 19421954 19421954 1955... jtkan 2010 2011 20122013 20142017 20142017 soovi korral* 2+4 2+4 2+4 2+4 ei jtka 0 1+2 2+4 2+4 3+6 jtkan 2+0 2+2 2+4 2+6 3+6 1955... ei jtka 0 1+2 2+4 2+4 3+6
Lisaks kohustuslikule kogumispensionile on igahel vimalik koguda raha ka kolmandasse pensionisambasse (tiendav kogumispension). Peale inimese enda vib tema eest kolmandasse pensionisambasse makseid teha ka tema tandja. Tiendavat kogumispensioni tasub kindlasti koguda inimestel, kes kavatsevad pensioniplve aktiivselt kasutada ettevtmisteks, mis nooremas eas ttegemise ja laste kasvatamise tttu tegemata jid. Teistele annab kolmandasse sambasse raha kogumine lisakindlust, et pensioniiga ei pea vga kokkuhoidlikult mda saatma.
* 3 + 6 mrad rakenduvad, kui Eesti majanduskasv letab perioodi alguseks 5 protsenti. Kui ei leta, lkkub krgemate mrade rakendamine edasi.
138
Pensionid
Pensionid
139
Teisest ja kolmandast pensionisambast saadava pensioni suurus sltub sellest, kui palju raha on inimene sammastesse sisse maksnud, ja sellest, kui suur on olnud tema pensionifondi(de) tootlus. Kohustusliku kogumispensioni vljamakseid on inimesel igus hakata saama vanaduspensionile jmisel, vabatahtliku kogumispensioni vljamakseid siis, kui ta on saanud 55-aastaseks vi jnud psivalt tvimetuks (vabatahtlikust kogumispensionist on vimalik vljuda ka enne, kuid sellisel juhul tuleb arvestada ebasoodsate maksutagajrgedega). Vljamaksete suurus sltub kogunenud reservi suurusest ning valitud pensioniperioodi pikkusest. Valikuvabadus vimaluste osas on suur alates hekordsest vljamaksest kuni eluaegse pensionini. Kui inimene sureb enne pensioniikka judmist vi pensionisstu ammendumist, antakse pensionifondidesse kogutud raha le tema prijatele. Pension ei ole pritav juhul, kui on slmitud leping kindlustusseltsiga kes teostab pensioni vljamakseid. Kindlustusseltsiga lepingut slmides on aga vimalik mrata garantiiperiood, mis tagab kindlustusvtja varajase surma korral vljamaksed soodustatud isikule. igust riiklikule pensionile prijatele edasi anda ei saa.
Selleks, et inimesed oleksid huvitatud vabatahtlike maksete tegemisest, kehtivad kolmandale pensionisambale maksusoodustused. Kui makse teeb ttaja ise, siis saab ta tuludeklaratsiooni esitamise jrel tagasi tulumaksu ehk summa, mis vrdub 21 protsendiga aasta jooksul pensionifondi tehtud sissemaksetest. Kui makseid teeb tandja see on vimalik alates 2012. aastast ei tule tandjal makse pealt tasuda erisoodustuse tulumaksu. Tulumaksusoodustus kehtib summadele, mis ei leta 15% tulumaksustatavast tulust arvesse lhevad nii tandja kui ka ttaja maksed. Alates 2012. aastast hakkab lisaks sellele kehtima piirmr 6000 eurot, mida letavatelt sissemaksetelt samuti tulumaksu tagasi ei saa. Kolmandasse pensionisambasse tehtud sissemaksete maksuefekt ei ole sama mis sstmisel investeerimiskonto kaudu. Investeerimiskonto kaudu investeerimise tingimused on paindlikumad, kuid pensionisambasse investeerimisega kaasneb suurem maksuvit. Pensionisamba puhul kaasneb sstmisega tulumaksu tagastamine, ja kui vljamakseid hakatakse tegema eluaegse regulaarselt makstava pensioni lepingu alusel, siis on vljamaksed tulumaksuvabad (vljamaksete korraldamise variante on teisigi neid tasub vljamaksete aja ktte judes hoolikalt kaaluda). Investeerimiskontole kantud summadelt tulumaksu tagasi ei maksta ja vljamaksete puhul rakendatakse tulule tavalist maksumra. Investeerimiskonto maksukasu on tulu maksustamise edasilkkumine.
5.4
Kohustusliku pensionifondi valimine
Kohustusliku pensionifondi valimise kohustus (valikuavalduse esitamise igus) tekib isikul tema 18-aastaseks saamisega. Seadusliku esindaja kirjalikul nusolekul vib valikuavalduse esitada ka vhemalt 16-aastane isik.
140
Pensionid
Pensionid
141
Valimine kerkib pevakorda siis, kui noor lheb esimest korda ametlikult tle. Tandja on kohustatud kohustusliku kogumispensioni makse kigi 1983. aastal ja hiljem sndinud isikute palgast kinni pidama. Isik, kes jtab valikuavalduse esitamata, ei saa karistada ega j ka pensionifondita. Temale fond loositakse siis, kui Maksu- ja Tolliametisse on laekunud teave tema esimesest palgamaksest (ja maksud). Valiku jtmine loosi hooleks ei ole siiski tark tegu, sest loosirattas on vaid konservatiivsed pensionifondid, mistttu on valik piiratud. Noored, kel on pensionini 40 vi rohkem aastat, viksid aga kaaluda ka riskantsemaid fonde, kus pikaajaline tootlus vib olla suurem. Valikuavalduse saab esitada Eesti Vrtpaberikeskuse pensionikeskuse veebilehe www.pensionikeskus.ee "Minu konto" alateemas, samuti Eesti internetipankades, pangakontorites, kindlustusseltside kontorites vi veebilehtedel. Enne valikuavalduse esitamist tuleb teha natuke eeltd, et leida endale sobivaim fond. Iga fondivalitseja kiidab mistagi oma kaupa, seeprast tuleks enne otsuse tegemist tutvuda mitme fondi materjalidega. Fondide nimekirja ja neid tutvustavad materjalid leiab veebilehelt www.pensionikeskus.ee. Fondi valimist tuleb alustada oma eesmrgi mratlemisest ja riskitaluvuse hindamisest. Kogumispensioni puhul on eesmrk mistagi piisava rahasumma kogumine pensioniks, kuid siin on east tulenevaid erisusi. Noores ja keskeas vib eesmrgi saavutamise nimel vtta suuremaid riske, sest sstude kasutuselevtmise aeg on kaugel ning ning on tenolisem, et pensionikoguja suudab pikaajalise kogumise tulemusel le elada vrtpaberiturgude suuremad langused ja kriisid. Hiljemalt viis aastat enne pensionilejmise aega on aga mistlik hakata mtlema rohkem sstude vrtuse silitamisele kui maksimaalse kasvu saavutamisele. Riskitaluvust saab hinnata ksimustike abil, mida vib leida investeerimistooteid pakkuvate pankade veebilehtedel. 50.55. eluaastani
142 Pensionid
on riskitaluvuse hindamisel phiksimus see, kui stoiliselt te suudate aktsiaturu kikumisi taluda. Langusi (ja tuse) mahub pensionikogumise perioodi kindlasti mitu; kes neid vga raskelt le elab, peaks valima fondi, kus on suhteliselt suur vlakirjade osakaal (niteks 50 vi 75 protsenti), sest tavaliselt kiguvad vlakirjade hinnad aktsiahindadest vhem. Samas vib vlakirjalembus ktte maksta aktsiaturu tusuperioodidel, kui aktsiate vrtus kasvab vlakirjade omast kiiremini. Suur aktsiate osakaal nii noorte kui ka vanade jaoks olla parim valik kiire inflatsiooni aastatel, sest ldiselt silib aktsiate vrtus inflatsiooni kes paremini. 5065-aastased peavad riskihinnangusse vtma veel he mdupuu peale enesetunde. See on ksimus, kui suurt pensionifondi langust vib endale lubada ilma, et see hakkaks ohustama toimetulekut pensionieas. Eesmrgi ja riskitaluvuse vljaselgitamise jrel on teada, kas sobivat tuleb otsida suurema vi viksema aktsiaosakaaluga fondide seast. 100-protsendiliselt aktsiatesse ja sarnastesse vrtpaberitesse pole kohustuslikel pensionifondidel lubatud investeerida, lempiir on 75 protsenti. Oluliselt mjutab fondi riskitaset ka see, millise piirkonna vrtpaberitesse fond kige enam investeerib. Eri piirkondade riskitase muutub koos ajaga mida hel aastal hinnatakse kindlaks, ei pruugi seda teisel aastal enam olla. Ainult fondi nimest tema riskitaset vlja ei loe, kasulik on vaadata tema kuu- ja muid aruandeid Valiku tegemisel lhtuvad investorid kige sagedamini fondi minevikutootlusest. Ainuksi sellest lhtuda on paraku vale, sest ainus, mida minevikutootlus tegelikult nitab, on see, kuidas fondijuht sai hakkama teatud tingimustes. Minevikusaavutused loevad ainult siis, kui korduvad tingimused, milles fondijuht eelmine kord edu saavutas. Sedagi eeldusel, et fond ei ole vahepeal oma investeerimisstrateegiat oluliselt muutnud.
Pensionid
143
Peale minevikutootluse tuleb pensionifondi valikul arvestada veel jrgmisi kriteeriume. Millised on fondivalitseja ja temaga seotud ettevtete kogemused varade paigutamisel? Kes on fondivalitseja omanikud? Millega on nad seni silma paistnud? Kes on fondijuht? Millised on tema haridus, kogemused? Kes on fondivalitseja ning millised inimesed on seotud pensionifondide raha paigutamisega? Millised on nende inimeste kogemused? Kas need kogemused on rahvusvahelised? Millised on nende inimeste poolt seni valitsetud fondide tootlused indeksitega vrreldes? Ja kige viimaks kas te usaldate neid inimesi? Millised on fondi kulud? Erinevalt tulevasest tootlusest on fondi kulud tpselt teada. Mida suuremad need on, seda suurema osa tootlusest nad ra svad. Pensionifondide tasud, millest philised on osakute tagasivtmistasu ja pensionifondi valitsemistasu, leiab aadressilt www.pensionikeskus.ee. Kuidas saate investeeringuid jlgida? Kuidas saate suhelda fondivalitsejaga ning kuidas saate levaate oma investeeringutest? Kuidas on lahendatud vimalikud fondide tehnilise poolega seotud ksimused, nagu valikuavalduse esitamine, fondi muutmine jne? Kui selgelt on vljendatud fondi investeerimisphimtted ning -poliitika? Kui selge on teile edastatud informatsioon vimalike kulude struktuuri ning suuruse kohta? Investeerimisstrateegia poolest vib fondid jagada aktiivselt ja passiivselt juhituteks. Aktiivselt juhitud fonde juhitakse (nagu nimigi tleb) aktiivselt. Aktiivse stiili peamine omadus on vrtpaberite analsil baseeruv aktsiavalik. Analtikute soovitustele tuginedes valib fondijuht perspektiivikaid ettevtteid ning investeerib neisse, lootes aktsiaturu keskmisest suuremat kasvu. Teine aktiivse stiili omadus on
ajastamine. Fondijuht ritab ajastada tehinguid ning tabada hinnakikumiste tippe ning langusi: mes kallilt ning ostes odavalt. Passiivselt juhitud fonde piltlikult eldes ei juhita. Passiivse fondi fondijuht investeerib kogu raha teatud poliitika alusel teistesse fondidesse ning indeksiaktsiatesse, otsimata seejuures tulu ksikutest aktsiatest ja vlakirjadest. Selline fond suudab tavaliselt pakkuda turu keskmist tootlust.
Info pensionifondi ja pensionikonto kohta

Fondivalitseja peab vimaldama fondiosanikul tutvuda jrgmiste dokumentidega: fondi tingimused; fondi viimane aastaaruanne; fondi viimane poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud viimasest aastaaruandest hiljem; osakute emissiooniprospekt; fondivalitseja juhatuse liikmete nimekiri. Oma pensionikonto seisu jlgimiseks saab osakuomanik teha www.pensionikeskus.ee kaudu jrgmisi pringuid: saldoteatis pensionikonto seisu kohta; vljavte kikide tehingute kohta; koondvljavte pensionivarade kasvu vi kahanemise kohta; laekumised Maksu- ja Tolliametist.
Pensionifondide vrdlus
www.minuraha.ee Vrdle teenuseid Vrdlustabelid www.pensionikeskus.ee Statistika
144
Pensionid
Pensionid
145
5.5
Kohustusliku pensionifondi vahetamine
Sissemaksete tegemist kohustuslikku pensionifondi enne pensionilejmist lpetada ei saa alati, kui teenite Eestis sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, teete makseid ka pensionifondi (v.a enne 1983. aastat sndinud, kellel oli vimalik valida, kas liituda vi mitte; aga liitunutel enam vimalik loobuda ei ole). Kll aga on kord valitud fond vimalik vahetada teise kohustusliku kogumispensioni fondi vastu. Seda saab teha kahel viisil. Suunata sissemaksed uude fondi teie praeguse fondi osakud jvad alles, kuid uued sissemaksed hakkavad laekuma uude fondi ja teie pensionikontol hakkavad olema krvuti mitme fondi osakud. Vahetada kik seni kogutud he pensionifondi osakud uue pensionifondi osakute vastu. Meeles tuleb pidada, et uute sissemaksete suunamiseks uude fondi tuleb esitada eraldi avaldus (s.t kokku kaks avaldust), vastasel korral laekuvad uued sissemaksed edasi vanasse fondi. he fondivalitseja fondi vahetamisel teise fondivalitseja fondi vastu vetakse tehingu eest osakute tagasivtmise tasu. he fondivalitseja fondide piires tehtavate vahetuste korral lisatasusid ei ole. Ka sissemaksete suunamisel uude fondi samuti varasemast erineva fondivalitseja fondi lisatasusid ldjuhul ei ole. Pensionifondi osaku tagasivtmistasu mr ei vi olla suurem kui 1% osaku puhasvrtusest. Tagasivtmistasu ei ole lubatud vtta
kohustusliku pensionifondi osakuomanikult, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses stestatud vanaduspensionieas vi kellel on sellesse ikka judmiseni jnud viis aastat vi vhem. 2010. aastani sai kohustusliku kogumispensioni fondi vahetada vaid ks kord aastas. 2011. aasta 1. augustist muudetakse vahetamise korda he fondi osakuid saab teise fondi osakute vastu vahetada kolm korda aastas. Peale 1. jaanuarile jrgneva esimese tpeva saab osakuid vahetada veel 1. maile jrgneval esimesel tpeval ning 1. septembril vi sellele jrgneval esimesel tpeval (vahetamisavaldus tuleb esitada hiljemalt ks kuu enne neid thtaegu ehk 30. novembriks, 31. mrtsiks vi 31. juuliks). Uute sissemaksete mbersuunamisel ei ole alates 2011. aasta 1. augustist enam piiranguid, mbersuunamist vib teha kas vi iga pev. mbersuunajal tuleb siiski arvestada avalduse realiseerimise ajaga, mis on kuni kolm tpeva. igus vahetada kohustusliku kogumispensioni fondi sagedamini kui kord aastas muudab pensionifondi valiku varasemast olulisemaks oskuseks. Kui vahetada pensionifondi kolm korda aastas he fondivalitseja juurest teise juurde, vib see maksma minna kuni kolm protsenti fondiosakute vrtusest. Seega saab vahetamistega olulise osa tootlusest hlpsasti "maha mngida". Maailmas tehtud uuringud on nidanud, et keskmise fondiinvestori tulemused on kehvemad kui keskmisel fondil, sest paljude investorite tavaline "strateegia" on suunata raha vikese hiljutise tootlusega fondidest suure hiljutise tootlusega fondidesse. Samas on fondi vahetamine mnikord kindlasti phjendatud vanemaks saades suurema riskiga fondi(de) vahetamine viksema riskiga fondi(de) vastu, vib-olla ka fondijuhi vahetumisel vi oluliste muutuste korral fondi investeerimisstrateegias, reaktsioonina muutustele vrtpaberiturgudel. Igal juhul tuleb lhtuda vanasnast "heksa korda mda, ks kord lika", mitte hetketunnetest.
146
Pensionid
Pensionid
147
5.6
Tiendav kogumispension
Tiendava kogumispensioni kogumiseks on erinevaid vimalusi rohkem kui kohustusliku kogumispensioni puhul. Phimtteliselt erinevaid vimalusi on kolm. Garanteeritud intressiga pensionikindlustus on klassikaline kogumiskindlustus. Kliendi ja kindlustusseltsi vahel slmitakse leping, kus fikseeritakse lubatud tootlus. Inimene slmib kindlustusseltsiga lepingu ning hakkab sooritama sissemakseid vastavalt oma vimalustele. Investeerimisriski annab ta le kindlustusandjale, kes garanteerib kliendile teatud minimaalse kindlustusreservide tootluse. Heade investeerimistulemuste korral vib selts maksta kliendile ka lisaintressi. Kogumisperioodi lpuks koguneb summa, mis makstakse kliendile vlja vastavalt lepingus fikseeritud valikule. Vara kogumist garanteeritud intressiga pensionikindlustuse raames saab kirjeldada jrgmise nelja punktiga: inimene maksab kindlustusmakseid, kindlustusselts arvab sellest maha oma kulud ning arvestab lejnud raha kindlustusreservi, kindlustusandja investeerib kindlustusreservi varad seaduse piires. Investeerimisriskiga elukindlustuse puhul investeeritakse kindlustusmaksed mitmesugustesse investeerimisfondidesse vi muusse alusvarasse. Fondivalik sltub konkreetsest kindlustusseltsist, ldjuhul saab inimene valida spetsialisti poolt kokku pandud erineva riskitasemega fondiportfellide vahel vi panna kokku oma fondiportfelli. Soovi korral saab inimene oma portfelli struktuuri muuta.
Lepingu raames kindlustusseltsile makstud summad seotakse investeerimisfondidega. Tulususe garantiid ei ole, kuid raha pika aja jooksul fondidesse kogudes on eeldusi teenida rohkem kui garanteeritud intressiga pensionikindlustuse abil, samas on ka risk suurem. Toote tulusus sltub valitud investeerimisfondide vi muu alusvara edukusest, mis omakorda sltub vrtpaberiturgude liikumisest. Investeerimisriskiga pensionikindlustus sobib inimesele, kes soovib pensioniraha kogudes investeeringu riskiastet ise valida, htlasi peab ta hsti tundma investeerimise phitdesid. Sissemakseid saab teha regulaarsete summadena vi hekordselt. Tiendava kogumispensioni kogumine kolmanda samba pensionifondidesse on sarnane kohustusliku kogumispensioni kogumisega. Fondide valik on kll erinev ning sissemaksete aja ja suuruse otsustab inimene ise, kuid fondivaliku phimtted on samad. Nagu investeerimisfondide puhul ikka, ei ole investeeringu tootlus teada, see sltub vrtpaberiturgude liikumisest ja fondijuhi oskustest.
148
Pensionid
Pensionid
149
5.7
Kogumispensioni kaitse
Nagu eespool eldud, sltub pensionsammastest saadava pensioni suurus sissemaksete suurusest ja nende investeerimise tootlusest. Tootlus ei ole garanteeritud (v.a garanteeritud intressiga pensionikindlustusel), kll aga on inimene kaitstud selle eest, et tema varasid ohustavad fondivalitseja vi kindlustusseltsi pankrot vi tegevusnuete rikkumine. Kige olulisem inimese pensionivarasid kaitsev nue on fondivalitsejale ja depoopangale seadusega stestatud kohustus hoida pensionifondi (ehk osakuomanike) varad enda varadest lahus. Need phimtted tagavad investorite varade silimise ka fondivalitseja ja depoopanga pankroti korral. Teiseks, pensionivarasid haldavad finantsasutused peavad titma seadustes kehtestatud rangeid nudeid varade juhtimisele ja piiranguid investeerimisele, nad peavad ka ise olema oma fondidesse investeerinud. Nuete titmist kontrollib Finantsinspektsioon. Juhuks, kui kohustusliku kogumispensioni fondivalitseja vi kindlustusselts on eelnevalt hoolimata tekitanud fondiosakute vi kindlustuslepingute omanikele kahju, mis ei mahu investeerimisriski miste alla, on Tagatisfondi osana loodud Pensioni Kaitse Osafond. Kui fondivalitsejale endale kuulunud osakute thistamise kaudu saadud rahast ei jtku osakuomanikele kahju hvitamiseks, kompenseeritakse kahjusummad osakuomanikele sellest osafondist. Kuni 10 000 eurot kahjujuhtumi kohta kompenseeritakse ties ulatuses, 10 000 eurot letavast summast kompenseeritakse 90 protsenti.
5.8
Kogumispensioni alternatiivid
Mnikord tlevad inimesed, et neil ei ole pensionisambaid vaja, sest nemad sstavad muud moodi: investeerivad kinnisvarasse, lastesse, haridusse, oma risse. Ka need seonduvad pensioniga, kuid nendegi puhul tuleb arvestada teatud riskidega. Kinnisvara. Eelmises peatkis ngime, et kinnisvara pole imeinvesteering, see vib parduda nagu ka kik muud investeeringud. Tegelikult on kinnisvara ksikisikule isegi ohtlikum, sest tenoliselt ei suuda te soetada riskide hajutamiseks suurt hulka erinevaid kinnisvaraobjekte, vaid he vi heal juhul 23. Kes peab kinnisvarainvesteeringu all silmas maja vi korterit, kus ta elab, peab vastama mitmele kainestavale ksimuse kuidas hakkab see maja vi korter pensioniplves raha genereerima, kas ikka olen valmis oma elamispinnale rnikke vtma vi harjunuks saanud elupaiga teise (odavama) vastu mber vahetama Lapsed. Ka lapsed pole riskivaba "investeering" ei saa elda oluliselt suurema kindlusega kui prognoosida pensionifondi tootlust, kas lapsed suudavad vi tahavad vanemaid pensioniplves materiaalselt toetada. Vib karta, et seoses rahvastiku vananemisega vetakse noortelt tulevikus riikliku pensionija tervishoiussteemi ning riigi enda levalpidamiseks niigi mitu nahka.
150
Pensionid
Pensionid
151
Haridus. Maailmas vib nha seaduspra, et ldiselt psivad vaimset td tegevad inimesed tvimelisena kauem, s.t suudavad kauem endale elatist teenida. Krge eani ttav inimene aga vajab vhem pensionisste. Tiesti ilma sstudeta ei saa aga temagi hakkama. Oma ri. Paljuski kehtib selle kohta sama jutt mis kinnisvara kohta ksnes oma risse investeerimine vrdub kigi munade hte korvi panekuga. Vib-olla saab sellega rikkaks, vib-olla mitte. Teine ksimus on see, kas ja kuidas nnestub teil oma ri muuta likviidseks varaks ehk rahaks, kui te seal enam td teha ei taha vi suuda. Jllegi juame jreldusele, et igal juhul on kasulik pensioniks kas vi natuke ssta. Eelnevast nhtub, et pensioniks sstmisel ei ole lpuni kindlaid alternatiive, on ainult vimalused sstuvajadust vhendada.
Laenamine
6.1 6.2 6.3 6.4 6.5 6.6 6.7 6.8 6.9 Laenude mte Laenude liigid Eluasemelaen Tagatis ja kendus Riiklik ppelaen Tarbimislaenud Autoliising Kiirlaen Makseraskused 154 156 158 165 169 171 173 177 182
152
Pensionid
Laenamine
153
6.1
Laenude mte
Laenu kasutavad inimesed selleks, et suurendada tulevase sissetuleku arvel oma praegust ostujudu. Vahel tasub see ennast ra, alati aga mitte, sest osa laenuvtja tulevasest sissetulekust vtab endale intresside ja lepingutasude nol laenuandja (pank, liisingufirma, kiirlaenukontor).
Pideva tiustamise faasis olevate kaubaklasside nagu arvutid, mobiiltelefonid jms puhul ei ole viimasena nimetatud argument tihti pdev, sest tenoliselt saab samasugust kaupa, kui laenu eest osteti, juba enne laenu lplikku kustutamist osta oluliselt odavamalt vi saab sama summa eest tiuslikuma toote. Sellele meldes otsustabki Mauno ostu 612 kuuks edasi lkata. Seda enam, et kahe aasta eest ostetud miniarvuti, netbook tolleaegne moekaup on veel heas tkorras.
Nide
Julude eel tabab Maunot tunne, et tahvelarvutita ta edasi elada ei saa. Kui ta vtaks 500-eurose tarbimislaenu, olekski tahvelarvuti tema oma. Tarbimislaenu intress on 12% ja tagasimaksed igakuised. Seega lheks arvuti talle kokkuvttes maksma 532,5 eurot ehk 6,50% rohkem kui kohe makstes. Laenu otstarbekuse le otsustamiseks peab Mauno vastama ksimusele, kas see, et ta saab tahvelarvuti kohe, mitte aasta prast, kaalub les pangale makstud intressid. Saaks ju laenuintressi arvel sstetud eurode eest ka ht-teist osta vi raha mne edasise suurema ostu tarvis hoida. Kui laenuga ostetava kauba hind vib tulevikus tublisti tusta, on mttekas vajalik asi kohe ra osta. Vahel aitab laenuvtmine ra kasutada sooduspakkumisi, vimaldades osta kaupu siis, kui nende hind on madalale lastud, mitte alles siis, kui vajalik rahasumma on kll kokku kogutud, aga hind jlle krge.
Peale nites toodud poolt- ja vastuargumentide tuleb veel ra mrkida, et laen vhendab laenuvtja paindlikkust rahaasjades. Prast laenu vtmist tuleb loovutada igas kuus vi kvartalis osa oma sissetulekust laenuandjale, sltumata sellest, et vahel vib raha hdasti millekski muuks tarvis minna. Kahjuliku laenamise vltimiseks tuleks inimesel ksida endalt jrgnevad viis ksimust. Kui vastus enamikule ksimustele on jaatav, siis on laenuvtmine suure tenosusega igustatud. Mitu eitavat vastust, eriti ksimustele 24, viitavad, et laenu vtta ei ole otstarbekas. 1. 2. 3. 4. 5. 6. Kas mul on testi seda asja vaja? Kas ostu on vimatu edasi lkata? Kas ostuks ei saa kasutada sste? Kas ostu ei saa edasi lkata, et aja jooksul raha koguda? Kas ostu kasutusiga on pikem kui kolm aastat? Kas ostu kasutusiga on pikem kui laenu kustutusthtaeg?
Sissejuhatuse lpetuseks vib veel le korrata lihtsa te, millele rahaasjus kogenematud isikud alati ei mtle: laen ei ole sissetulek, laen on kohustus laenuks vetud rahasumma tulevikus koos intressidega tagasi maksta.
154
Laenamine
Laenamine
155
6.2
Laenude liigid
Rahaasjade juhtimise seisukohast vib laenud jagada kaheks: mistlikud ja kahjulikud. Mistlikud laenud on need, mis lhevad eluaseme ostuks, hariduse omandamiseks, ri edendamiseks ja muude vrtust silitavate vi kasvava vrtusega asjade soetamiseks. Kahjulike laenudega ostetu tarbekaubad, auto, puhkus jms kaotab ajas vrtust. Kasutamise otstarbe jrgi vib laenud jagada laias laastus kolmeks: eluasemelaen, riiklik ppelaen ja muud laenud. Eluasemelaen ehk kodulaen on laen, mida vetakse eluaseme soetamiseks, ehitamiseks vi olemasoleva eluaseme renoveerimiseks. Laenu tagatiseks on tavaliselt ostetav vi renoveeritav kinnisvara. Riikliku ppelaenu phieesmrgiks on hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmine. Selleks vib olla niteks ppemaksu tasumine, pikute ja teiste ppevahendite ostmine, elamiskulud jne. Liising on laen, mille korral laenuga ostetud objekt jb kuni laenu tasumiseni laenaja omandusse lepingu tagatiseks. Kige sagedamini kasutakse liisimist sidukite ostmiseks.
Tarbimislaenud on niteks vikelaen, jrelmaks, arvelduskrediit jt (nimetatakse ka tarbijakrediidiks), neid vetakse erinevatel tarbimiseesmrkidel enamasti regulaarse sissetuleku, kenduse ja mnikord ka kinnisvara tagatisel. Tarbimislaenude klassi vib paigutada ka kiirlaenud, kuid pangast vetud laenust vi jaekaupmehelt saadud jrelmaksust eristavad neid kordades krgemad intressid ja muud tasud. Selleks, et tulla oma igapevase elu ja kulutustega normaalselt toime, ei tohiks igakuiselt tagasimakstavate laenude summa moodustada le 3050% pere kuusissetulekust. Sealjuures tuleks thelepanu prata mitte ainult oma praegustele, vaid ka potentsiaalsetele tulevastele kohustustele ja sissetulekute vimalikele muutustele. Laenu ei veta tavaliselt ainult heks kuuks, laenu tagasimaksmise aeg on suhteliselt pikk. Selle aja jooksul vivad mnikord tekkida ootamatud majanduslikud raskused vi planeerimata vljaminekud.
Kulutuste ja sissetulekute ning intressimra muutuse mju pere laenuvimele ja pere-eelarvele vimaldab hinnata pere-eelarve stressitaluvuse kalkulaator: www.minuraha.ee Kalkulaatorid.
156
Laenamine
Laenamine
157
6.3
Eluasemelaen
Eluasemelaen, nagu eespool eldud, on laen, mis vetakse eluaseme soetamiseks, ehitamiseks vi olemasoleva eluaseme renoveerimiseks. Eluasemelaenu vtmine eeldab, et laenuvtja pere-eelarve on suure lejgiga vi on suur lejk vhemalt kiiresti saavutatav, et oleks, millest laenu tagasi maksta. Samuti eeldab eluasemelaenu vtmine, et laenuvtjal on sstetud omafinantseeringuks vajalik summa. Omafinantseeringu nutav suurus sltub laenu tagatiseks jvast kinnisvarast tavaliselt on uuema kinnisvara puhul nutav minimaalne omafinantseering viksem kui vanemate objektide puhul. Nutav omafinantseering sltub ka krediiditskli faasist aeg-ajalt tuleb ette perioode, kus eluasemelaenu on vimalik saada ka 0-protsendise omafinantseeringuga, aga tuleb ette ka aegu, kus isegi 30-protsendisest omafinantseeringust ei pruugi piisata. 2010. aasta lpus oli nue 20 protsendi juures, laenuvtja liigitumisel noore pere sihtgruppi oli vimalik saada riikliku Sihtasutuse KredEx kendusel 10-protsendise omafinantseeringuga laenu.
Nide
Korteri hind on 100 000 eurot. 10-protsendise omafinantseeringu nude puhul eeldab see laenajalt 10 000 euro olemasolu. 20% omafinantseeringu puhul lheb vaja 20 000 eurot.
See, kas ja kui suur summa on vimalik pangast eluaseme ostuks laenata, sltub mitmesugustest asjaoludest: laenutaotleja igakuine sissetulek, kaastaotleja olemasolu, olemasolevad laenud, lalpeetavate arv, laenuperioodi pikkus, tagatise vrtus, laenuintress... See loetelu pole ammendav. Panga jaoks vib keelavaks mrgiks saada niteks seegi, kui selgub, et olete vtnud kiirlaene. Igakuist sissetulekut pole inimestel enamasti vimalik le tsta, samuti nagu lalpeetavatest vabaneda ja tenoliselt ka olemasolevaid kohustusi kiiresti vhendada. Kll aga vib leida kaastaotleja see on enamasti elukaaslane vi abikaasa, aga lubatud vib olla ka lhisugulane (de, vend, ema, isa), mis samuti suurendab laenu tagasimaksmiseks kasutada olevat sissetulekut panga silmis. Lihtsam on vimalikku laenusummat suurendada laenuperioodi pikendamisega. Mida pikemale perioodile laenu tagasimaksmine jaotada, seda suurema summa sama suurte kuumaksete juures saab (samas tuleb sel juhul pangale maksta rohkem intresse ning tagasimakstav summa on suurem kui lhema thtaja puhul). Maksimaalne vimalik laenuperiood on eri pankades erinev. Tavaliselt vib laenuaeg olla kuni 40 aastat, aga see sltub niteks ka laenuvtja vanusest, elamisloa thtajast jne. Kuumakse (ja seega ka vimalik laenusumma) sltub veel laenuintressist. Laenuintress on tasu laenu kasutamise eest.
158
Laenamine
Laenamine
159
Tavaliselt koosneb intressimr pangapoolsest marginaalist ning Euriborist. Euribor (European Interbank Offered Rate) on leeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimr, mis muutub iga pev. Kuidas Euribor muutub, on kogu 10-, 20- vi 30-aastaseks laenuperioodiks vimatu ennustada, analtikud piirduvad tavaliselt prognoosiga maksimaalselt aastaks. Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks, kige sagedamini 6 vi 12 kuuks. Kui Euribor on selle aja jooksul tusnud, siis tuseb uueks 6- vi 12-kuuliseks perioodiks ka laenumakse ja vastupidi.
Euriborile liidetav pangapoolne marginaal on ldjuhul fikseeritud kogu laenuperioodiks. Marginaali arvutab pank igale kliendile personaalselt. Selle suurus vib sltuda kliendi sissetulekust, laenusummast, tagatiseks oleva kinnisvara vrtusest ning panga ja kliendi suhtest (sellest, kui korrektselt on tidetud eelnevad kohustused panga ees). Harvemini kui phimttel Euribor + marginaal (ujuva intressiga laen) antakse Eestis fikseeritud intressiga eluasemelaenu. Fikseeritud intressiga pangalaenu korral lepivad klient ja pank pikemaks ajaks (niteks viieks vi kmneks aastaks) kokku lpliku intressi. Fikseeritud intressiga kaitseb laenuvtja ennast intressi tusude eest, sest vaatamata intresside vimalikule tusule tema laenumakse kokkulepitud perioodi jooksul ei muutu. Samas peab fikseeritud intressiga laenu vtja arvestama sellega, et kui Euribor vheneb, siis tema maksab ikka endist, fikseeritud intressi. hest vastust ksimusele, kas mistlikum on vtta fikseeritud vi ujuva intressiga laen, pole olemas, sest Euribori tpset liikumist 5 vi 10 aasta jooksul ei suuda keegi ennustada. Mistlik eeldus, mille saab teha varasemate andmete phjal, on see, et paarikmneaastase laenuperioodi keskmine Euribor vib olla suurusjrgus 46 protsenti. Lisaks eelkirjeldatule on turul ka eluasemelaene, mille intressi kujunemise alused on eeltoodust keerukamad. Pangad vivad ujuva intressi arvestamise aluseks kasutada ka teisi muutuvaid majandusnitajaid ning jtta endale teatud juhtudel iguse le vaadata vi muuta kliendi personaalset marginaali. Igal juhul tuleb eluasemelaenu vtjal enne laenu vtmist hoolikalt kontrollida intressi kujunemise aluseid. Jlgida tuleb ka seda, kas intressi arvestatakse laenujgilt vi laenusummalt, sest viimane arvestusviis on muudel vrdsetel tingimustel kliendi poolt vaadates oluliselt kallim. Seda, kuidas laenuintressi, omafinantseeringu ja laenuthtaja muutmisel muutub igakuine laenumakse, nitavad kalkulaatorid, mille leiab aadressidelt www.minuraha.ee, www.kalkulaator.ee ja pankade koduleheklgedelt.
Laenamine 161
Nide
Kui suur on 100 000-eurose laenu kuumakse? Sltub thtajast ja intressimrast vahe vib kndida kordadesse. Tabelis on nide annuiteetgraafikul phineva laenu kohta. Intressimr 3,00% 5,00% 7,00% 3,00% 5,00% 7,00% 3,00% 5,00% 7,00% Laenu thtaeg 10 10 10 20 20 20 30 30 30 Kuumakse 966 1061 1161 555 660 775 422 537 665
160
Laenamine
Laenu on vimalik tagasi maksta annuiteetgraafiku vi vrdsete phiosamaksetega graafiku alusel. Annuiteetgraafiku puhul on laenu tagasimakse iga kuu tpselt hesuurune. Laenu tagasimaksmise algusaastatel koosneb igakuine makse peamiselt intressist. Laenu phiosa moodustab maksest viksema osa. See thendab, et esimestel aastatel maksab laenuvtja pangale peamiselt raha kasutamise eest, mitte ei maksa tagasi laenu ennast. Mida kauem on laenu tagasi makstud, seda suuremaks muutuvad laenu phiosamaksed ja intressiosa kuust kuusse vheneb. Vrdsete phiosamaksetega maksegraafiku puhul on laenu phiosa tagasimakse kogu aeg hesugune. Phiosa tagasimaksele lisandub intress. Kuna intressi arvestatakse laenusumma jgilt, on intressimaksed alguses suuremad, hiljem aga viksemad. Kui laenu tagasimakse alguses on vimalik teha suuremaid makseid, siis on kasulikum valida vrdsete phiosamaksetega graafik, sest sel juhul tuleb kokkuvttes maksta pangale vhem intresse. Kuna eluasemelaenu perioodi jooksul vivad oluliselt muutuda nii intressimrad kui ka laenuvtja sissetulekud, tasub enne laenulepingu slmimist teha selgeks, millised on maksepuhkuse ja laenu ennethtaegse tagasimaksmise tingimused. Paindlikumad tingimused neis punktides vivad les kaaluda isegi jigemate tingimustega pakkumise viksema riskimarginaali. Maksepuhkus thendab seda, et pank vabastab laenuvtja teatud ajaks (niteks pooleks aastaks) kohustusest maksta tagasi laenu phiosa. Maksepuhkus on kokkuleppeline, see thendab, et maksepuhkuse realiseerumine eeldab laenusuhte poolte ehk panga ja kliendi nusolekut. Intressi maksmisest pank laenuvtjat ldjuhul ei vabasta, kuid mnikord vib sedagi ette tulla kui laenuvtja suudab panka veenda, et ta tuleb tieliku maksepuhkuse ajal tle hakkava liitintressi "ime" tulemustega hiljem toime.
Nide
Annuiteetgraafik vi vrdsete phiosamaksetega graafik? Laenusumma on 10 000 eurot, thtaeg 10 aastat ja intress 5%. Annuiteetgraafiku puhul pseb alguses viksemate kuumaksetega, kuid maksete summa kogu laenuperioodi peale on suurem, sest intressi makstakse rohkem. Tagasimaksmine annuiteetgraafiku alusel Kuud 1 2 3 4 Laenujk 10000 9935,6 9870,9 9806 Phiosa Intressimakse Kuumakse tagasimakse 0 64,4 64,7 64,9 0 41,7 41,4 41,1 0 106,1 106,1 106,1
Tagasimaksmine vrdsete phiosamaksetega graafiku alusel Kuud 1 2 3 4 Laenujk 10000 9916,7 9833,3 9750 Phiosa Intressimakse Kuumakse tagasimakse 0 83,3 83,3 83,3 0 41,7 41,3 41,0 0 125,0 124,7 124,3
162
Laenamine
Laenamine
163
Maksepuhkust kasutavad laenuvtjad olukorras, kus neid on tabanud sissetulekute mrgatav vhenemine (vi kadumine), aga phjendatult loodetakse raskest olukorrast psemisele. Maksepuhkuse kasutamine thendab, et laenu tagasimakse aeg pikeneb maksepuhkuse aja vrra ja pangale tuleb kokkuvttes maksta rohkem intresse, kui algselt kokku lepitud oli. Maksepuhkuse vormistamise eest vib pank vtta lisatasu, samuti vib maksepuhkuse vtmisega kaasneda laenu riskimarginaali tstmine vi lisatagatiste nudmine. Laenu lpetamise tingimused on thtsad positiivsete stsenaariumite puhul. Kui olukord laenuturul muutub, vib juhtuda, et pangad hakkavad pakkuma varasemast viksema riskimarginaaliga laene. Suurte muutuste korral vib osutuda otstarbekaks vtta vana ja kallima laenu tagasimaksmiseks uus ja odavam (riskimarginaali vikese muutuse korral ei tasu see ennast vana laenu lpetamise ja uue laenu vormistamise tttu enamasti ra). Vib ka juhtuda, et laenuvtja saab krgema palgaga t vi hekordse suurema tulu, mis vimaldab laenu algselt kokku lepitust kiiremini tagasi maksta. ldjuhul on laenu ennethtaegne tagasimaksmine vimalik, kuid see vib olla seotud piiravate tingimustega: pikk etteteatamisthtaeg, ennethtaegse lpetamise tasu vms. Eriti thelepanelikult tuleb neid tingimusi uurida laenuintressi fikseerimise korral pikemaks perioodiks, sest intressi fikseerimise korral vib olla pank oma riskide maandamiseks astunud teatud lepingutesse kolmandate isikutega. Nende lepingute ennethtaegne lpetamine thendab pangale kulusid, mille suurus sltub hetke turu- ja fikseeritud intressimra vahest. Mistagi tahab pank need vimalusel sisse kasseerida kliendilt.
6.4
Tagatis ja kendus
Laenu tagasimaksmise seisukohast on pangale peamine laenuvtja sissetulek, sest enamasti ei huvita pankasid laenu eest ostetud vara omanikuks saamine nende huvi on teenida intressi. Ent juhuks, kui laenuvtja muutub maksejuetuks, nuavad nad laenuvtjalt ka tagatist. Eluasemelaenu puhul peab selleks tavaliselt olema kinnisasi. Kinnisasi on juriidiline termin kinnisvara kohta. See on maapinna piiritletud osa (maatkk), mille olulised osad on sellega psivalt hendatud objektid, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kik kinnisasjad on kantud kinnistusraamatusse (kinnistusraamat.rik.ee). Eluasemelaenu tagatiseks seatakse tavaliselt laenuga ostetav kinnisvara. Kinnisvara laenu tagatiseks andmise kohta eldakse, et kinnisasjale seatakse panga kasuks hpoteek. Hpoteegi vib kinnisasjale seada aga ka ilma laenu vtmata niteks tuleviku jaoks ette, samuti vimaldab hpoteegi olemasolu vtta sama hpoteegipidaja kest (s.t isiku kest, kellele kinnisasi on panditud) laenulisa, kui osa eelmisest laenust on juba tagasi makstud ja kinnistusraamatusse kantud hpoteegisumma on nii suur, et uus laen seda ei leta. Hpoteek muutub oluliseks siis, kui laenuvtja oma laenu tagasi ei maksa. Hpoteek annab hpoteegipidajale iguse nuda hpoteegiga koormatud vara aresti ja sundvrandamist ning saada oma raha ktte hpoteegi realiseerimise kaudu. See thendab seni, kuni laenuvtja laenu tagasi maksab, ei ole hpoteek midagi hirmsat. Mnikord vib olla, et hest kinnisasjast laenu tagatiseks ei piisa, sest selle turuvrtus on vrreldes soovitava laenusummaga liiga vike.
164
Laenamine
Laenamine
165
Sel juhul aitab hdast vlja lisatagatis. Lisatagatise omanikuks ei pea olema laenuvtja ise, vaid see vib olla ka kolmas isik. Kolmandale isikule on oma vara tagatiseks lubamine riskantne samm, sest laenuvlgnevuse puhul vib pank hakata nudma ka lisatagatise mki. Laenu vtmise hetkel vib hpoteegi seadmine nida ohutu paberimrimisena, tegelikult see ei ole nii. Hpoteegi seadmisega teise laenuvtja huvides vetakse otseselt enda kanda teise isiku risk, kui viimane ei suuda oma kohustusi panga ees tita. Kinnisvara tagatiseks andmisega kaasnevad mitmesugused kulud. Kigepealt tasu kinnisvara hindamise eest. Tagatist vib hinnata panga enda ttaja vi panga poolt aktsepteeritud hindaja kinnisvarabroo. Teiseks notaritasud ja riigiliv, sest nii hpoteegi seadmise leping kui ka laenuleping slmitakse notari juures.
Kendus on vga levinud rihingu vetavate laenude puhul laenu kendamist nutakse ettevtte omanikelt. Eraisiku poolt vetavale eluasemelaenule nutakse kolmanda isiku kendust tavaliselt siis, kui tagatisest ei piisa. Kenduse andmise kohta kehtib sama jutt mis hpoteegi seadmise kohta: laenu vtmise hetkel vib see nida ohutu paberimrimisena, kuid tegelikult vivad sellel olla rasked tagajrjed, kui laenuvtja ei suuda laenu tagasi maksta. Enne kendamisega nustumist tuleb lbi melda, kas pere-eelarvele on jukohane kenduslepingus tagatud laenu tagasimaksmine. Kendusi on erineva ulatusega. Tieliku kenduse korral vastutab kendaja nii phikohustuste, niteks laenusumma tagasimaksmise, kui ka muude vimalike kulude eest. See thendab, et kendaja peab vajadusel maksma ka viivised, leppetrahvi vi hvitama muud kulutused. Rahasummaga piiratud kenduse puhul vastutab kendaja vaid eelnevalt kokku lepitud summa ulatuses. ldjuhul mratakse kendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks veidi suurem summa, kui on laenuvtjale vljastatud laen. Sellega soovib pank garanteerida vimalike tulevaste makseraskuste puhuks ka intresside, viiviste ja lepingutasude kttesaamise.
Neli ksimust kenduslepingu thenduse mistmiseks

Enne kenduslepingu slmimist tuleb endale selgeks teha jrgmised ksimused. 1. Mida ma kendan? 2. Millises summas ma kendan? 3. Mis juhul prdub laenuandja minu poole, kui laenajal on tekkinud probleemid laenu tagasimaksmisega? 4. Kas ma kendajana olen valmis vtma teise isiku kohustused (riski) enda kanda?
Kodulaenu notaritasude ja riigilivu suuruse aitab leida kalkulaator aadressil www.kalkulaator.ee Kodulaenu tehingukulud.
Mistagi tuleb laenu tagatiseks seatav kinnisvara ka kindlustada. Kindlustuslepinguga kaitseb pank end riski eest, et tagatiseks antud vara vib laenuperioodi jooksul saada kahjustada vi hvida. Laenuvtjat kaitseb kindlustusleping selle eest, et vara kahjustadasaamise vi hvimise korral ei satu ta olukorda, kus maksab tagasi laenu, mille eest ostetud vara enam ei ole. Seega lisanduvad kuludele kindlustusmaksed vhemalt selle perioodi eest, mil laenu pangale tagasi makstakse. Tpsemalt on varakindlustusest juttu jrgmises peatkis. Peale tagatise vib pank laenuvtjalt nuda ka kendust. Kendus on kendaja poolt antud tagatis. Kendaja vtab endale kohustuse vastutada kendatava isiku poolt vetud laenu eest. Juhul, kui laenuvtja jb niteks pangale vlgu, siis on kendaja kohustatud tekkinud vla tasuma nad vastutavad laenu eest solidaarselt.
166
Laenamine
Laenamine
167
Kolmas liik on kendus, mis on seotud muude tingimusega laenu kendamise puhul vib tingimuseks olla, et kendaja vastutab alles siis, kui vlgnikult ei ole nnestunud vlga tagasi saada. Kenduslepingus lepitakse ldjuhul ka kokku, kas juba slmitud laenulepingu muutmiseks on vajalik kendaja nusolek vi mitte. Kendaja ei vastuta vlgniku poolt prast kenduslepingu slmimist tehtud tehingute eest, vlja arvatud juhul, kui kenduslepingu slmimisel on niisugusteks muudatusteks ette nusolek antud. Kendusleping vib sisaldada punkti, mille kohaselt kendaja kendab ka laenusaaja tulevikus slmitavaid kohustusi. Sellise kenduslepingu puhul vib niteks juhtuda, et laenukohustuse, mille tagamiseks kendust vaja lks, tasub laenuvtja korrektselt, kuid jb pangale vlgu hoopis krediitkaardi kasutamise eest. Pangal on siis igus hakata kendajalt krediitkaardivlga tagasi nudma.
Enamasti on kendajal igus laenulepingu kehtivuse ajal ksida laenuandja kest infot laenuvtja kohustuse titmise ning tema majandusliku olukorra kohta. Kas kohustused on tidetud, milline on laenu tagasimaksmise olukord, ega ei ole tekkinud makseraskusi? Seda vimalust on soovitav ka kasutada, eriti juhul, kui kendaja kendatavaga igapevaselt ei suhtle. Sltuvalt sellest, milliste pankade kliendid asjaosalised on, vib kendatava laenu seisu olla vimalik jlgida ka internetipanga kaudu.
6.5
Riiklik ppelaen
Enne eluasemelaenu vtmist saavad paljud inimesed tenoliselt riikliku ppelaenu vtmise kogemuse. ppelaen on meldud hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks: ppemaksu tasumine, ppevahendite ostmine, elamiskulud jne. Tegelikkuses leiab ppelaen kasutust ka muudel eesmrkidel peo pidamisest investeerimiseni. Mnes mttes on ppelaen ohtlik laen. Kuna selle taotlemine pole eriti keeruline on vaja olla mne krg- vi rakenduskrgkooli hingekirjas ja leida kaks kendajat, laenusaajal ei pea olema tkohta , vib jda mulje, et tegemist on toetuse vi hvitisega.
Nide
Oliveri sber Jrgen tahab osta uue kgimbli ja -tehnika ning on otsustanud selleks vtta 7 500 eurot vikelaenu. Pank ksib selle summa tagatiseks eraisiku kendust. Jrgen palub Oliveril olla laenu kendajaks ning vidab, et Oliveril on vaja ainult kenduslepingule alla kirjutada ja talle ei kaasne sellega mingeid kohustusi. Oliver loeb kenduslepingu hoolikalt lbi ja saab aru, et nii see pole. Kui Jrgen ise enam laenu tagasi maksta ei suuda, tuleb see pangale tasuda Oliveril, sest nad vastutavad laenuandja ees solidaarselt. Kaheks aastaks 7 500 eurot laenates oleksid Jrgeni tagasimaksed ligi 400 eurot kuus. Oliver peab arvutama, kas tema eelarve kannatab vlja igakuise 400-eurose kulu, kui juhtub, et Jrgen laenu tagasimaksmisega enam toime ei tule.
168
Laenamine
Laenamine
169
Tegelikult tuleb ppelaen nagu ka iga teine laen koos intressidega tagasi maksta. Intressimraks oli riik 2011. aasta seisuga kehtestanud 5% aastas. ppelaenu iga-aastane summa on suhteliselt vike 2010/2011. ppeaastal oli see 1917,35 eurot (30 000 krooni). Piisavalt vike, et rahaasju planeerida mitteoskav peoloom suudaks selle ndalaga lbi la. Ent pingud kestavad tavaliselt vhemalt kolm aastat, sageli viis, mis thendab, et pingute lpuks on summa iga-aastase laenuvtmise korral kasvanud vastavalt ligi 6000 vi ligi 9000 eurole. See ei olegi enam vike summa. ppelaenu tagastamise aeg vib venida aastatepikkuseks ning vib segada ja isegi takistada teiste tulevikuplaanide realiseerimist. Niteks arvestatakse ppelaenu kohustusena eluasemelaenu taotlemisel. ppelaenu phisumma tagasimaksmist tuleb alustada hiljemalt 12 kuud prast ppeasutuse lpetamist. Kogu ppelaenusumma koos intressidega tuleb tagastada kahekordse ppeasutuses ppimiseks ette nhtud nominaalaja jooksul niteks 10 aasta jooksul, kui nominaalaeg oli 5 aastat. pingute katkestamise korral tuleb laenu tagasimaksmist samuti alustada hiljemalt 12 kuud prast ppeasutusest lahkumist, kuid thtaeg on siis palju lhem pooleteistkordne ppeasutuses pitud aeg. ppelaenu ning intressi tagasimaksmisel on vimalik vastava taotluse esitamisel saada maksepuhkust nii phiosa kui ka intresside tasumisest ajateenistuses viibimise ajaks, hel vanemal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ja arst-residendil kuni residentuuri lpetamiseni. Phjalikuma info riikliku ppelaenu kohta leiab haridusministeeriumi veebilehelt www.hm.ee, lugeda tasub ka ppetoetuste ja ppelaenu seadust aadressil www.riigiteataja.ee.
6.6
Tarbimislaenud
Iga jaekliente teenindav pank pakub klientidele mitmesuguseid tarbimislaene: krediitkaarte, arvelduslaenu, vikelaenu. Nende tootenimetused on erinevad, eri pankadel vivad sarnase laenutoote taga olla hoopis erinevate tingimustega laenud. Selliseid laene vetakse samuti vga erinevatel eesmrkidel, nagu niteks eluaseme remont, ettevtte arendamine, tehnika, mbli vi auto ost, hariduse finantseerimine, hambaravi, reisimine jne. Vimalikud laenusummad on ka vga erinevad, ulatudes paarisajast eurost paarikmne tuhande euroni.
170
Laenamine
Laenamine
171
Tarbimislaene antakse regulaarse sissetuleku, kenduse ja mnikord ka kinnisvara tagatisel. Nende intressimrad on enamasti mitu korda krgemad kui kodulaenul, pankade poolt pakutavate tarbimislaenude ligikaudne keskmine on 20%. Kige mugavamast ja levinumast tarbimislaenu kasutamise vahendist krediitkaartidest oli meil juttu juba 2. peatkis. Krediitkaartidega mneti sarnane eesmrk on arvelduskrediidil see on vimalus pangaga kokku lepitud limiidi ulatuses oma arvelduskontoga miinusesse minna. Kui niteks arvelduskrediidi limiit on 1000 eurot ja kontol on raha 200 eurot, siis sellelt kontolt vimalik sooritada tehinguid kokku 1200 euro eest. Arvelduskrediidiga on vimalik teha philisi tehinguid, nagu niteks vtta vlja sularaha, teha lekandeid, maksta pangakaardiga jne. Arvelduskrediidi leping slmitakse enamasti 12 kuuks. Seda on vimalik automaatselt pikendada juhul, kui pank vi klient ei ole avaldanud soovi lepingut lpetada. Enamasti on tagatiseks igakuised laekumised vi sissetulek. Maksimaalse limiidi suurus sltubki igakuistest laekumistest vi sissetulekust. Nii krediitkaart kui ka arvelduskrediit on kasulikud pangatooted, kui neid mistlikult kasutada. Mistlik on see, kui krediitkaardi vi arvelduskrediidi limiiti vi vhemalt olulist osa sellest ei veta tegelikult kasutusele, vaid hoitakse varuks erakorraliste vljaminekute tarvis. Mningal mral saab nendega asendada 1. peatkis jutuks olnud hdareservi. Mistlik ei ole see, kui krediitkaardi vi arvelduskrediidi limiit kiiresti ja kergekeliselt ra kulutatakse, sest intressikulud on suured, kui laenulimiiti pidevalt ties ulatuses kasutatakse.
6.7
Autoliising
Liising on laen, mille puhul liisinguobjekt jb raha laenajale lepingu tagatiseks. Liisingut pakuvad peale pankade vi nende ttarettevtete ka mned muud ettevtted. Liisingut kasutatakse enamasti siduki auto, mootorratta soetamiseks: liisingfirma ostab vlja kliendi poolt soovitud siduki ja annab talle rendile, ksides selle eest tasu ehk intressi. Siduki omanik on liisingfirma, valdaja ja kasutaja on liisinguvtja. Liisingut on kahte philist liiki: kasutus- ja kapitalirent. Kasutusrendi puhul ostab liisinguandja kliendi soovitud auto ning annab selle talle liisingperioodiks kasutada. Liisingperioodi lppedes peab liisinguvtja auto liisingfirmale tagastama, eelnevalt kokku lepitud jkvrtusega vlja ostma vi mnele kolmandale isikule mma. Kasutusrent on sobiv viis auto soetamiseks neile, kel pole soovi saada lepingu lppedes siduki omanikuks, sest nad soovivad alati sita suhteliselt uue autoga. Kapitalirent sobib juhul, kui siduk on liisitud mttega saada lepingu lppedes auto omanikuks. Liisingperioodi lppedes lheb omandiigus le liisinguandjalt liisinguvtjale. Lisaks tavalisele kapitalirendile vivad liisingufirmad pakkuda vimalust vormistada kapitalirent jkvrtusega. See thendab, et liisingperioodi lppu jetakse jkvrtuse summa maksmine ehk viimane makse on teistest oluliselt suurem. Seda vimalust vib kasutada siis, kui kuumakse oleks muidu lejukivalt suur. Kuumakset saab nii kll vhendada, aga tunduvalt krgema viimase makse hinnaga.
172
Laenamine
Laenamine
173
Jrelmaks on oma tingimuste poolest sarnane kapitalirendiga. Jrelmaksu puhul vormistatakse kohe auto omanikuks ostja. Siduki eest tasumine toimub osamaksetena kokkulepitud perioodi jooksul. Jrelmaks on meldud eesktt eraisikust kliendile, kes ostab kasutatud auto eraisikult vi firmalt, kes ei ole kibemaksukohuslane.
Kapitalirent Kuumakse
Kasutusrent
ldjuhul suurem kui ldjuhul viksem kui kasutusrendi puhul. kapitalirendi puhul. Vlja arvatud juhul, kui on slmitud nn jkvrtusega kapitalirendi leping.
Kapitalirent ja kasutusrent
Liisingu phitingimused on jrgmised. Kapitalirent Kellele sobib? Neile, kes soovivad saada liisingperioodi lppedes auto omanikuks ning autot ka edaspidi kasutada. Kasutusrent Neile, kes soovivad prast liisingperioodi lppu vahetada olemasoleva auto uue vastu. ldjuhul liisitud auto. Liisinguvtjal on mitmesuguseid vimalusi. 1. Osta auto vlja. 2. Tagastada siduk liisinguandjale. 3. Vahetada siduk uuema auto vastu. 4. Ma auto kolmandale osapoolele. Lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele peab sidukile olema vormistatud ka kaskokindlustus. Jkvrtus on liisingfirmaga kokku lepitud. Jkvrtus sltub auto vanusest ning liisingperioodi pikkusest. Vib liisinglepingus fikseerida. Sissemakse suurus. ldjuhul sltub minimaalse sissemakse mr eelkige auto vanusest. Uue auto puhul nutakse enamasti sissemakset alates 10%, vanemate autode puhul vib see protsent olla aga suurem. Sissemakse suurusest omakorda sltub igakuise liisingmakse suurus. Mida suurem on sissemakse, seda viksem on igakuine liisingmakse. Suurem sissemakse vhendab ka liisingettevtte riske, mistttu vib liisingu intress olla soodsam. Liisingu periood on maksimaalselt 6072 kuu ehk 56 aasta pikkune. Mida pikem liisingperiood, seda viksem on igakuine liisingumakse, aga seda rohkem tuleb maksta intresse. Enamasti stestavad liisingfirma tingimused, et siduki vanus ei tohi liisingperioodi lpuks letada 1012 aastat. Jkvrtuse vimalik suurus lepitakse kokku kahepoolselt ja see sltub siduki vanusest ning liisingperioodi pikkusest. Intress on tasu, mida tuleb liisingfirmale maksta siduki liisimise eest. Intressimr sltub mitmesugustest teguritest: auto vanus, liisingperioodi pikkus, esimese sissemakse suurus, jkvrtuse suurus. Nagu kodulaenu puhul, on ka siin valida fikseeritud intressi ning Euriboriga seotud intressi vahel.
Autoliisingu tagatis ldjuhul liisitud auto. Mis juhtub liisingperioodi lpus? Liisinguandja annab omandiiguse le liisinguvtjale, kellest saab auto omanik.
Kindlustus
Lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele peab sidukile olema vormistatud ka kaskokindlustus. ldjuhul puudub, vlja arvatud juhul, kui slmitakse nn jkvrtusega kapitalirent. Ei ole liisinglepingus fikseeritud.
Jkvrtus
Siduki lbisit
174
Laenamine
Laenamine
175
Igakuine liisingmakse sltub esimesest sissemaksest, intressimrast, liisingperioodi pikkusest ja siduki jkvrtusest. Sobiva kuumakse leidmiseks on siduki liisijal vaja teada, kui suur on tema igakuiste sissetulekute ja vljaminekute vahe, mida saaks kasutada liisingumaksete tasumiseks. Arvestage, et liisinglepingu ennethtaegsel lpetamisel vib ldjuhul nii kapitali- kui ka kasutusrendi korral liisinguandja nuda kikide maksmata osamaksete ja jkvrtuse tasumist. Sellise asjaoluga tuleb teil arvestada ka juhul, kui niteks auto varastatakse vi see hvib. Sellisel juhul vib kindlustusandja katta vaid auto turuvrtuse. Liisinglepingu ennethtaegsel lpetamisel vib liisinguandja nuda liisinguvtjalt, et see hvitab liisinguandjale kik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Pange thele, et niteks auto turuhind on aasta prast reeglina madalam kui oli ostuhind. Liisinguandjale tuleb aga hvitada liisinglepingu ennethtaegsel lpetamisel auto ostuhind. Vaadake tpseid liisingu ennethtaegse lpetamise tingimusi liisinglepingust.
6.8
Kiirlaen
Kiirlaen, tuntud ka kui SMS-laen, on laenutoode, mis nib pakkuvat kiiret lahendust inimese rahamuredele, kuid tegelikult vib see lkata veelgi suurematesse probleemidesse. Kiirlaenu vlu on selles, et taotleja saab selle ktte vga kiiresti mne minutiga ja ilma igasuguseid laenuklblikkust testavaid dokumente esitamata. Selle nge lhevad tavaliselt emotsiooniphised kulutajad ja rmises rahahdas isikud. Kiirlaenude ohtlikkus tuleneb sellest, et nende intress on vga krge knib sadadesse protsentidesse. Kuna laenupakkumine ja tagasimaksegraafik esitatakse absoluutsummades, ei torka krge intress silma ja kehva finantskirjaoskusega inimestele ei pruugi intressimr nagunii palju elda. Kiirlaenu vtmine oleks igustatud vaid ootamatu rahahda puhul, kui laenu tagastamiseks vajaliku rahasumma laekumine on sajaprotsendiliselt kindel. Paraku pole maailmas midagi tiesti kindlat, eriti neil inimestel, kes kiirlaene kasutavad. Enne kiirlaenu vtmist tasub melda sellelegi, kui paindlikud on kiirlaene vljastavad ettevtted makseraskuste korral.
Erinevaid liisinguvariante aitab arvuliselt lbi mngida kalkulaator aadressil www.kalkulaator.ee Autoliisingu kalkulaator.
176
Laenamine
Laenamine
177
Nide
Lheneb reede htu. Artur on tiesti rahatu, aga peod tahavad pidamist. Ta vaatab kiirlaenufirma pakkumist: 100 eurot praegu, 14 peva prast 119 eurot tagasi. See tundub talle sna mistlikuna lisandub kigest 19 eurot. Umbes 10 peva prast peaks ta saama ehituselt palka, millest laenu tagasi maksab. Artur vtabki 100 eurot SMS-laenu. Hommikuks on see otsas, peale selle on ta judnud vtta 100 eurot laenuks Norrast kodu kaema tulnud sbralt. Sellestki on alles alla poole. 10 peva prast Arturile palka ei maksta. Ei ole tdejuhataja palgast juttu teinud ka 12. pevaks. 13. peval tleb ta, et peatvtjaga kib raha le vaidlus ja palka saab maksta ndala vi kahe prast... Kui nd Artur tepoolest kahe ndala prast palga ktte saab ja enne seda SMS-laene juurde pole vtnud, on tal veel lootust pseda suuremasse finantsjamasse sattumata. Thtaja letamisel hakkab jrjest suuremat kaalu vtma fakt, et 100-eurose SMS-laenu intress aasta baasil oli 228% selle maksmine pikema perioodi vltel lheb vga kalliks. Pealegi vivad lisanduda trahvid laenuthtaja letamise eest.
Ksimused inimesele, kes kaalub rahahdade lahendamiseks SMS-laenu vtmist

Ksimustiku on koostanud USA-s tegutsev Debtors Anonymous (Anonmsed Vlgnikud) Anonmsete Alkohoolikute phimttel tegutsev organisatsioon, mille eesmrk on aidata laenusltuvuses inimesi. Jaatav vastus rohkem kui seitsmele ksimusele nitab, et olete laenamisest ohtlikus sltuvuses. 1. 2. 3. 4. 5. 6. Kas vlad hirivad teie kodust elu? Kas vlamured hirivad teid igapevase t tegemisel? Kas vlad kipuvad rikkuma teie reputatsiooni? Kas te olete kunagi valetanud, et laenu saada? Kas te olete andnud vlausaldajatele ebarealistlikke lubadusi? Kas vlamured muudavad teid hoolimatuks perekonna kekigu suhtes? 7. Kas te kardate selle prast, et tandja, perekond vi sbrad vivad teada saada, kui suured on te vlad? 8. Kas vlamured hirivad teie und? 9. Kas te olete end kunagi vlamurede prast purju joonud? 10. Kas te olete kunagi laenanud raha, hoolimata intressist, mida teilt nutakse? 11. Kas laenu saamise vljavaade tekitab teis suure kergendustunde, kui olete keerulises finantsseisus? 12. Kas te igustate oma suurt vlakoormat, veendes end, et teie olukord erineb teiste inimeste omast, ja totate kustutada kik laenud prast "suurt lbimurret"? 13. Kas olete kunagi pdnud hakata oma vlakoormat vhendama, kuid sellele mne aja prast kega lnud?
Kiirlaenu intressimra kalkulaator www.minuraha.ee Kalkulaatorid SMS-laenu intressi kalkulaator.
178
Laenamine
Laenamine
179
Kiirlaenud vivad viia inimese finantsraskustesse ka siis, kui ta ise neid ei vta petturite tttu. Nimelt on petturid leidnud, et kiirlaenud on hea viis lihtsameelsetelt ja abivalmitelt inimestelt raha vlja petta. Kirjeldame jrgnevalt mnesid petuskeeme. Palutakse luba kasutada teie arvelduskontot Petturid sobitavad tutvust vi isegi sprust vraste inimestega, sh nendega, keda nad on oma kodukandis aeg-ajalt kohanud. Pettur prdub oma uue tuttava poole palvega kasutada tema arvelduskontot, sest keegi kannab sinna suurema summa raha ja nii oleks vimalik see raha kohe ktte saada. Saades selleks nusoleku, tellib pettur SMS-laenu kontoritest teie isikuandmeid kasutades teie arvelduskontole laenusummad ning palub raha vlja vtta ja talle anda. Nii saab pettur raha, petetu nimele aga jb laenukohustus. Palutakse abi, kuna videtavalt on kaotatud dokumendid ja rahakott Teie poole prdub niteks bussijaamas vras ja palub luba kasutada teie arvelduskontot. Tema rahakott ja dokumendid on kadunud, aga sber vi sugulane olevat nus kojusiduraha panka le kandma. Abistamise eest lubatakse heategijatele tihtipeale tasuks mingi rahasumma. Sealsamas helistab pettur videtavale lekande tegijale ja ksib teie isikukoodi, arvelduskonto numbrit ja muid isikuandmeid. Saadud informatsiooni alusel vtab teine pettuse osaline mobiiltelefoniga SMS-laenu teie arvele. Seejrel lhete koos petturiga sularahaautomaadi juurde ning vtate laekunud summa sularahas vlja. Selle skeemi puhul on pealtnha tegemist teise inimese abistamisega ning sularahaautomaadist ei ole nha, kellelt laekunud raha prineb. Alles 15 peva hiljem saabub abi pakkunud inimesele kiri vlanudega, milles palutakse ra maksta vetud SMSlaen.
Helistatakse ajalehes ilmuva mgikuulutuse peale Petturid kasutavad ajalehtedes ja internetis ilmuvaid mgikuulutusi, milles mrgitud eseme hind on suhteliselt vike, jdes niteks vahemikku 1015 eurot. Pettuse lbiviijad helistavad mgikuulutuse peale ja avaldavad soovi ks vi teine ese ra osta. Maksmise viisiks pakutakse pangalekannet. Selleks ksitakse mjalt isikukood, arvelduskonto number, aadress ning lubatakse lekanne ra teha. Saadud andmete alusel vtab pettur telefoni teel SMS-laenu mja arvele. Seejrel helistab ta uuesti raha saajale ning teatab, et kandis kogemata 10 euro asemel le 100 eurot ja palub enamlaekunud summa tagastada. Pahaaimamatu inimene tagastabki SMS-laenu summa petturile, laenu tagasimaksmise kohustus jb aga petetule. Inimene ise annab internetipanga koodid petturile Selle skeemi puhul kasutatakse ra elektroonilisest pangandusest vhem teadlikke inimesi, kellele soliidse vlimusega mees vi naine pakub abi. "Abistamise" kigus minnakse mingil usaldusvrsel ettekndel koos panka ja avatakse arveldusarve. Internetipanga koodid palub vras enda ktte. Arveldusarve avanud isik ei oska midagi kahtlustada, kuna avatud arvelduskontol ju raha veel pole, mistttu peab ta koodide edasiandmist ohutuks. Vras vtab "abistatava" isiku nimel SMS-laene ja kannab need enda kontole edasi.
180
Laenamine
Laenamine
181
6.9
Makseraskused
Laenu vttes peab arvestama vimalusega, et hel hetkel vib laenude tagasimaksmine hakata kima le ju. Mne inimese puhul on see risk suurem, mne puhul viksem, aga tiesti kaitstud pole selle eest keegi. Esimene soovitus makseraskuste puhuks on vga lihtne: mitte peita pead liiva alla, vaid otsida lahendusi. Nagu eespool ngime, on pankadel mningaid vimalusi makseraskustesse sattunud inimesele maksegraafiku kliendisbralikumaks muutmisega vastu tulla. Vastutulelikumad on nad nende inimeste suhtes, kellest on nha, et nad siiralt tahavad oma kohustusi tita ega pa neist krvale hiilida. Vljapsu otsimisel tuleb alustada oma pere-eelarve ja varade analsimisest kas on vimalik mingeid kulusid kokku tmmata, tulusid suurendada, varasid ma. Jrgmiseks viks melda ja uurida, kas teie olukorras inimesele on ette nhtud mingeid sotsiaaltoetusi. Kui selle analsi tulemusel ei ilmne reserve, mis aitaksid makseraskustest vlja tulla, tuleb prduda panka palvega maksegraafikut pikendada vi maksepuhkust saada. Kui peale eluasemelaenu on teil vetud ka hulganisti tarbimislaene, tasub uurida, kas pole vimalusi nende refinantseerimiseks madalama intressimraga laenuga. Kui enese mistus finantsprobleemidest le ei ki, vib abi tusta vlanustaja poole prdumisest (vt volanoustamine.minuraha.ee).
Kui finantsraskuste peaphjuseks on eluasemelaen, ei tohi vlistada ka kinnisvara mki koos eluasemelaenu ennethtaegse tagastamisega, et osta oluliselt odavam eluase vi kolida rikorterisse. Sobivad lahendused sltuvad vga suurel mral konkreetsest juhtumist. Kige universaalsem reegel on aga juba alguses nimetatu probleemidega tegelemine, mitte nende eest pgenemine ning probleemi laenuandja eest varjamine.
Kuidas ennetada makseraskusi

Koguge raha tagavaraks. Alustage sstmist kas vi 10 euro kaupa. rge vtke mitut erinevat laenu. Teadke alati, kui palju te teenite ning kui palju peate iga kuu laenuraha tagasi maksma. rge vtke laenu kergekeliselt. Kaaluge, kui vajalik laenuga tehtav ost ikkagi on. Pdke vltida krge intressiga laene. Kui teil on juba mitu laenu, siis pdke kiiremini tagasi maksta laen, mis on krgema intressiga. Hinnake juba laenuvtmisel oma riske (tkoha ja palga kindlus tulevikus, stressitaluvus laenuintresside muutumisele jms).
182
Laenamine
Laenamine
183
Kindlustamine
7.1 7.2 7.3 7.4 7.5 7.6 7.7 7.8 7.9 7.10 7.11 Kindlustus Kindlustusteenuste pakkujad Kindlustuse philiigid Kindlustusleping Piirangud, vlistused ja hvitise maksmine Kohustuslik liikluskindlustus Kaskokindlustus Kodukindlustus Reisikindlustus nnetusjuhtumikindlustus Elukindlustus 186 187 189 192 193 196 200 204 210 215 217
184
Kindlustamine
185
7.1
Kindlustus
Kindlustus on finantsteenus, mida kliendid alati rohkem kiruvad kui kiidavad. Phjus on lihtne: kui tavaliste kaupade ja teenuste puhul saab ostja hve nautida kohe prast maksmist vi isegi enne, siis kindlustusteenuse puhul te maksate ja mingit hve selle eest justkui ei saagi. Niimoodi tundub eriti kohustuslike kindlustuste puhul. Tegelikult saab klient ka kindlustusteenuse puhul oma raha vastu hve. Kindlustus on teenus, mille abil inimesed ja ettevtted saavad ennast kaitsta mitmesuguste sndmuste soovimatute majanduslike tagajrgede eest. Muidugi ei hoia kindlustusleping ra orkaani vi leujutust, ei kaitse liiklusnnetusse sattumise ega pagasi kaotsimineku eest reisil. Kindlustusleping ei krvalda riski, kuid pakub kahjukannatajale hvitist selle majanduslike tagajrgede likvideerimiseks. Hvitist on kindlustuse pakkujal vimalik maksta seetttu, et ta kogub suurelt hulgalt isikutelt kokku raha kindlustusmaksed ja maksab need vlja isikutele, kes kannatasid kindlustuslepingus mrgitud kahju, ehk palju viksemale isikute ringile. Ka see vike hulk pole tavaliselt lbinisti nnelik, sest hvitise maksmise phjuseks oli ju mingi neid tabanud ebameeldiv sndmus. Ebameeldivuste ritta tuleb lisada veel seegi, et kindlustuse pakkuja ei saa hvitist vlja maksta ilma toimunu kohta ksimusi esitamata ja omapoolset uurimist lbi viimata (kindlustuspettuste rahoidmiseks).
Kigist neist ebameeldivatest klgedest hoolimata on kindlustus hdavajalik finantsteenus, kuidas muidu oleks kindlustus kui tegevusala tuhandeid aastaid vastu pidanud (jljed esimeste kirjalike kindlustuslepingute kohta prinevad Mesopotaamiast u 4000. aastast eKr).
7.2
Kindlustusteenuste pakkujad
Kindlustusteenuste pakkujad on kindlustusseltsid, kindlustusseltside filiaalid ning kindlustusvahendajad (kindlustusmaaklerid ja -agendid), kes on registreeritud Finantsinspektsioonis. Nende nimekirjaga saab tutvuda Finantsinspektsiooni veebilehel www.fi.ee Turuosaliste nimekirjad Kindlustusseltsid/Kindlustusvahendajad. Kindlustusselts on rihing, kelle peamiseks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hvitamine vi kokkulepitud rahasumma maksmine. Kindlustusvahendaja tegeleb kindlustuslepingute vahendamisega, saades selle eest tasu. Kindlustusvahendajad jagunevad Eestis kindlustusmaakleriteks ja kindlustusagentideks. Kindlustusmaakleri ja kindlustusagendi tegevus on phimtteliselt erinev: kindlustusmaakler esindab kindlustusvtja, kindlustusagent kindlustusseltsi huve.
186
Kindlustamine
Kindlustamine
187
Kindlustuslepingu slmimiseks tuleb hendust vtta vajalikku kindlustusliiki pakkuva kindlustusseltsiga vi selle teenuseid vahendava maakleri vi agendiga. Mningaid kindlustustooteid saab osta koos nendega seotud teenustega: niteks reisikindlustust mvad kindlustusseltsi agendina reisibrood ja liikluskindlustust kindlustusseltsi agendina tanklad. Otse kindlustusseltsist saab osta vaid selle kindlustusseltsi kindlustustooteid. Kindlustusagendid vivad ma ka mitme kindlustusseltsi tooteid, kuid vaid tingimusel, et need omavahel ei konkureeri niteks he seltsi liikluskindlustuspoliise ja teise seltsi kodukindlustustooteid. Kindlustusmaaklerid seevastu tegutsevad kui sltumatud nustajad teevad selgeks kliendi vajadused ja esitavad talle seejrel valiku kige sobivamate kindlustusseltside pakkumisi ja ka tema arvates parima pakkumise, millest klient teeb lpliku valiku. Loomulikult vtab maakler sellise teenuse eest ka vahendustasu, mille suuruse ta peab kliendi soovi korral avaldama. Kindlustusmaaklerit on eriti otstarbekas kasutada keerukamate ja kallimate vi ebastandardsete kindlustuslepingute slmimiseks. Ka kindlustusseltsid oskavad klienti nustada, kuid ei tasu eeldada, et nad soovitavad kliendile oma konkurenti kui parema teenuse pakkujat.
7.3
Kindlustuse philiigid
Kindlustuse philiigid on kahjukindlustus (varakindlustus) ja elukindlustus. Kahju- ja elukindlustuses slmitakse leping riskide maandamiseks, elukindlustuses nagu 4. peatkis juba juttu oli ka sstude kogumise eesmrgil. Vabatahtliku kindlustuse puhul on inimesel vaba voli lepingut slmida vi mitte slmida. Kindlustuslepingu slmimise eelduseks on isiku huvi kaitsta ennast ootamatutest ja ettengematutest sndmustest tulenevate kahjulike tagajrgede eest. Vabatahtlikeks kindlustusteks on niteks kodukindlustus, siduki- ehk kaskokindlustus, nnetusjuhtumikindlustus jt. Kohustusliku kindlustuse puhul on isik seadusega stestatud korras kohustatud kindlustuslepingut slmima. Enimlevinud kohustuslik kindlustus on liikluskindlustus, mille slmimise kohustus tuleneb liikluskindlustuse seadusest ja on sellega reguleeritud. Sundkindlustus on kindlustus, mille puhul isikul on seadusega stestatud kohustus tasuda riigile kindlustusmakset vi -maksu. Hvitise maksmise kohustus kindlustussndmuse korral on samuti riigil. Sundkindlustuseks on niteks sotsiaalmaksust rahastatav ravikindlustus ja ttuskindlustus, mille tarvis kik ttajad ja tvtjad maksavad ttuskindlustusmaksu. Kuigi kindlustusliike on palju, ei ole kigi elus ette tulla vivate riskide vastu vimalik kindlustuslepingut slmida. Alati on riske, mida kindlustusseltsid ei kindlusta. Alati on ka sndmusi, mille korral ei maksa
188
Kindlustamine
Kindlustamine
189
kindlustusselts hvitist isegi kindlustuslepingu olemasolul, sest lepingus vivad olla kirjeldatud teatud vlistavad sndmused, mille korral kindlustuskaitse ei kehti. Kindlustusseltsid ldjuhul ei kindlusta riske, mille ilmnemise tenosus on vga suur, mille kohta vib elda, et seda oli oodata. Niteks teadlikult stta vi relvastatud kokkuprkesse mineja surmasaamise vimalus on sedavrd suur, et surmajuhtumikindlustus selle vastu ei kindlusta. Sarnane lugu on joobes vi juhilubadeta autojuhtimisega kui joobes vi juhilubadeta inimene sidab puruks kaskokindlustusega kaetud auto, siis jb hvitis kindlustuslepingu olemasolust hoolimata saamata. Samuti ei slmi kindlustusseltsid ldjuhul lepinguid kaitseks sndmuste eest, mille ilmnemise tenosust pole neil vimalik tpselt hinnata ja mta. Mida peetakse mdetavaks ja mida mitte, vib kindlustusseltsiti erineda. Niteks ei ole enamik kindlustusseltse valmis kindlustama tsirkuseakrobaatide elu, ooperilaulja hlt ja muud sarnast, kuid maailmast leiab ksikuid kindlustusseltse, kes on just niisugustele juhtumitele spetsialiseerunud.
Kahju- ja elukindlustuse levinumad liigid ning nende kasutamine Eestis

Jus olevate lepingute arv seisuga 30. juuni 2010 Kahjukindlustus liikluskindlustus maismaasidukite kindlustus (kaskokindlustus) tulekindlustus ja loodusjudude kindlustus muu varakindlustus nnetusjuhtumikindlustus sh reisikindlustus finantskahjude kindlustus garantiikindlustus haiguskindlustus laevade kindlustus raudtee veerevkoosseisu kindlustus igusabikulude kindlustus transporditavate kaupade kindlustus tsiviilvastutuskindlustus Elukindlustus investeerimisriskiga elukindlustus kapitalikogumiskindlustus surmajuhtumikindlustus annuiteet
Allikas Finantsinspektsioon
550461 160683 321646 289856 170523 30763 81455 1576 425 639 9 2803 791 78539
45920 83796 62855 14128
190
Kindlustamine
Kindlustamine
191
7.4
Kindlustusleping
Kindlustuskaitse saamiseks slmib sellest huvitatud isik kindlustusseltsiga lepingu. Tavaliselt koosneb kindlustusleping jrgmistest osadest. Kindlustuse sooviavaldus ehk kindlustusavaldus. Kliendi poolt avalduses esitatud andmete alusel esitab kindlustusselts talle konkreetse pakkumise. Kindlustuse tptingimused . Kindlustuslepingu tptingimusteks vivad olla nii ldtingimused kui ka konkreetset kindlustusliiki vi -lepingut puudutavad eritingimused. Kindlustustingimused on kindlustusseltsi poolt vlja ttatud kikide klientide jaoks ja nende sisus ldjuhul eraldi kokku ei lepita Kindlustustingimused on teataval mral lbirgitavad ning ei pruugi alati ja igal juhul olla paindumatud. Kindlustusandjal vib olla alternatiivseid lahendusvariante paljude erisoovide tarvis. Kindlustustingimustes on kirjas kogu kindlustuslepingu kohta kiv informatsioon. Lisaks tp- vi ldtingimustele vib leping sisaldada konkreetset kindlustusliiki vi -lepingut puudutavaid eritingimusi. Kindlustustingimused on teataval mral lbirgitavad. Kindlustustingimused ei ole alati ja igal juhul paindumatud. Kindlustusandjal on alternatiivsed lahendusvariandid olemas paljude erisoovide tarvis. Kindlustuspoliis. Poliis on tend kindlustuslepingu slmimise kohta. Poliisile on mrgitud ka kindlustuslepingus sisalduvad olulised andmed.
Klient peab lepingu slmimisel teatama kindlustusseltsile kigist talle teada olevatest olulistest asjaoludest, mis vivad mjutada kindlustusandja otsust lepingut slmida. Hvitise saamisele ei tasu loota, kui hommikul puhkes kilomeetri kaugusel teie majast metsatulekahju, prastlunal slmisite kindlustuslepingu (kindlustusagendile tulekahju mainimata) ja htul ples teie maja maha. Vimaluse selle nite puhul vaidlus les vtta tenoliselt tulutult annab seaduseste, mille jrgi kindlustusvtja ei pea kindlustusandjale teatama asjaolust, mis on viimasele juba teada vi mille suhtes kindlustusvtja vib mistlikult eeldada, et see on teada.
7.5
Piirangud, vlistused ja hvitise maksmine
Kindlustuslepingud sisaldavad piiranguid ja vlistusi, mille korral kindlustusseltsil pole kohustust hvitist maksta. Tihti on need snastatud viisil, et tavalisel kindlustusvtjal on asja tuumani juda keeruline. Seeprast tuleb enne lepingu slmimist hoolega lbi lugeda kik kindlustustingimused, sealhulgas vikeses kirjas kirjutatu, ja esitada julgelt ksimusi, kui midagi jb arusaamatuks. Kindlustusseltsid pole piiranguid ja vlistusi vlja melnud kindlustusvtjate kiusamiseks, kuigi vahel vib tunduda, et on. Kindlustusselts on tavaline riettevte, kes peab hindama millistel tingimustel on ta
192
Kindlustamine
Kindlustamine
193
valmis teenust pakkuma ja et ta oleks ka suuteline oma kohustusi klientide ees tulevikus titma. Sageli tundub, et kindlustusselts kirjutab vlistuste hulka just need riskid, mille vastu te kige enam kaitset vajate riskid, mille ilmnemine on kige tenolisem. Paljuski ongi nii, sest kindlustuse rimudel nuab, et kindlustusselts saab kindlustatava sndmuse riski oma klientide vahel laiali jagada (maksete tegijaid on palju, aga hvitise saajaid vhe). Kui mingi risk hvardab suure tenosusega kiki vimalikke kliente (maksete tegijaid on palju, aga hvitise saajaid ka peaaegu sama palju), siis pole see vimalik, vhemalt mitte hinnaga, mis kliente kidaks. Prast lepingu slmimist ei vi kindlustusvtja ilma kindlustusandja nusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab (niteks pereliikmete poolt). Kindlustusriski suurendamiseks vib niteks pidada mahukamate remonttde alustamist, valvesignalisatsiooni krvaldamist, ukseluku vahetamist vhem turvalise vastu jms. Kui kindlustusvtja on kindlustusriski oluliselt suurendanud, vib kindlustusselts kindlustussndmuse korral hvitist vhendada vi selle maksmisest keelduda. Kindlustusriski suurenemise vimalusest peab kindlustusseltsile viivitamata teatama, vlja arvatud juhul, kui kindlustusriski vimalikkuse suurenemise phjustas ldiselt teada olev asjaolu. Igasugusest muutusest on kindlustusandjat siiski otstarbekas pigem informeerida kui informeerimata jtta. Kahju peab kindlustusselts hvitama kohe, kui on lpetatud hvitamise ulatuse kindlaksmramiseks vajalikud toimingud. Seadus tleb, et kui kindlustusselts ei ole he kuu jooksul prast kindlustusjuhtumist teatamist hvitamise ulatuse kindlaksmramise toiminguid lpetanud, vib kindlustusseltsilt nuda n- avansi maksmist summas, mida kindlustusselts peaks vastavalt asjaoludele minimaalselt maksma.
Phimtteliselt on kindlustusseltsid vgagi huvitatud, et kik kahjud saaksid kiiresti ja vaidlusteta hvitatud, sest hvitistega venitaja maine peletab kliente eemale ja seda pole helegi riettevttele vaja. Niteks liikluskindlustuse vaidluskomisjoni statistikat saab iga huviline vaadata Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehelt (www.lkf.ee Vaidluskomisjon Kindlustuse vaidluskomisjoni statistika) ja hegi seltsi mainele kindlustusvtjate silmis ei mju hsti, kui ta paistab seal silma sagedase hvitiste vljamaksmisest keeldujana.
Ksimused, mis aitavad slmida hea kindlustuslepingu

Mida tpselt ma soovin kindlustada? Hea kindlustuslepinguga on kindlustatud just see vara, mis vib saada kahjustada vi hvida. Kindlustatud ei ole asju, mille kahjustumise, hvimise vi vargusega seotud riskid suudetakse ise kanda. Mille vastu ma soovin kindlustada? Heas kindlustuslepingus on riskid, mille vastu kindlustatakse, valitud vastavalt tegelikele vajadustele. Lbi on meldud kindlustusobjekti reaalselt ohustavate sndmuste valik: niteks tuli, veekahju, torm, vandalism, vargus jne. Millise summa ulatuses ma soovin kindlustada? Kui kahju vib olla suurem kui lepingus kokku lepitud maksimaalne kindlustussumma, on tegu alakindlustusega. Kui kindlustussumma letab oluliselt kindlustusvrtust, on tegemist lekindlustusega. Kumbki pole otstarbekas, sest esimesel juhul ei hvita kindlustusselts teile kogu kahju, teisel juhul aga maksate otstarbetult suuri kindlustusmakseid.
194
Kindlustamine
Kindlustamine
195
Milline kindlustusleping on tervikuna parim? Pole ige lhtuda ainult kindlustusmakse suurusest, vaid vrrelda tasub ka omavastutuse suurust, vlistuste ulatust (seda, millisel juhul on kindlustusseltsil igus hvitis maksmata jtta) jms.
siduki taastamiskulud, samuti nnetuses osalenud jalakija isiku- vi varakahju kulud. Teatud juhtudel hvitatakse vaatamata sidukijuhi vastutusele ka tema enda ravikulud. Kui niteks liikleja Oliver sidab otsa tema ees pidurdanud autole, tekitab vigastusi jalakijale vi kaasreisijale, sidab katki liiklusmrgi vms, hvitab kahju Oliveri kindlustusselts. Kui Oliver ise saab vigastada, hvitatakse ka tema kui liiklusnnetuse phjustanud sidukijuhi ravikulu. Kui Jrgen, kellel pole autot, satub liiklusnnetusse jalakija vi jalgratturina, hvitatakse ka talle tekitatud kahju sltumata sellest, kes phjustas liiklusnnetuse. Kannatanutule hvitatakse kahjud ka siis, kui liikluskahju phjustanud sidukil ei ole liikluskindlustuslepingut vi jb kahju tekitanud siduk tundmatuks sellisel juhul hvitab kahju Eesti Liikluskindlustuse Fond. Tavapoliisi kindlustuskaitse kehtib Eestis ja teistes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides. Liikluskindlustuse poliis on dokument, mis kinnitab, et vastava siduki suhtes on slmitud liikluskindlustuse leping. Poliisil on nidatud kindlustusperioodi pikkus ja selle alusel arvestatud kindlustusmakse. Liikluskindlustuse poliisi ei pea sidukijuht Eestis liigeldes kaasas kandma, sest kindlustuspoliisi kehtivust saab kontrollida liikluskindlustuse registrist. Rohelise kaardi puhul kehtib kindlustuskaitse peale Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ka nn rohelise kaardi riikides. Rohelise kaardi riikide nimekirja leiab Eesti Liikluskindlustuse Fondi veebilehelt (www.lkf.ee Liikluskindlustus Roheline kaart Rohelise kaardi riigid). Rohelise kaardi annab tavapoliisi vljastanud kindlustusandja kindlustusvtja taotlusel. Kindlustusandja vib ksida rohelise kaardi eest lisakindlustusmakset, kui roheline kaart kehtib ka vljaspool Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike.
7.6
Kohustuslik liikluskindlustus
Kohustusliku liikluskindlustuse leping tuleb slmida kigil inimestel, kellele kuulub mni liiklusregistrisse kantud mootorsiduk, millega ta osaleb liikluses. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus. See thendab, et kindlustusvtja ei kindlusta mitte oma sidukit, vaid kahju, mida ta vib phjustada teistele liiklejatele (nii sidukitele kui ka inimestele), samuti hoonetele ning ehitistele. Liikluskindlustuspoliis ei kata mitte liikleja enda, vaid teise nnetuses kannatada saanud
196
Kindlustamine
Kindlustamine
197
Liikluskindlustuse lepinguid on kaht liiki. Maksekohustusega lepingu ehk jah-lepingu alusel vljastab kindlustusselts kindlustuspoliisi jrgmiseks kindlustusperioodiks ilma, et kindlustusvtja peaks uuesti sellekohast soovi avaldama. Et poliis kehtima hakkaks, tuleb uueks perioodiks vljastatud poliisi eest tasuda. Pideva maksekohustuseta lepingu ehk ei-lepingu alusel kindlustusselts uut kindlustuspoliisi automaatselt ei vljasta. Kindlustusvtja peab tegema uue valiku eri kindlustusseltside pakkumisi vrreldes vi ksima uut poliisi seniselt kindlustusseltsilt. Info selle kohta, kuidas ja kellele peab liiklusnnetusest teatama, et liikluskindlustus kahju tekitajat ja kannatanut aitaks, leiab liikluskindlustuse fondi veebilehelt www.lkf.ee. Kui kahju phjustaja liiklusnnetusest igeaegselt ei teata vi ei esitatud sidukit ettenhtud thtajaks kindlustusandjale levaatamiseks, on kindlustusseltsil igus nuda siduki valdajalt tagasi kuni 30 protsenti vljamaksmisele kuuluvast hvitisest, kuid mitte rohkem kui 447 eurot. Kui kahju phjustaja oli alkoholi, narkootilise vi pshhotroopse aine mju all, hvitab kindlustusselts kannatanu poolt tekitatud kahju, kuid esitab kahju phjustaja vastu tagasinude. Eestis toimunud liiklusnnetuse korral maksab kindlustusselts he kannatanu kohta maksimaalselt vlja jrgmised kindlustussummad: isikukahju: kuni 2,5 miljonit eurot kindlustusjuhtumi kohta (alates 11. juunist 2012 kuni viis miljonit eurot); varakahju: 0,5 miljonit eurot kindlustusjuhtumi kohta (alates 11. juunist 2012 kuni miljon eurot); mittevaraline kahju (isikukahjuga seotud valu ja vaev): 639 eurot he kannatanu kohta. Vlisriigis toimunud kindlustusjuhtumi puhul kohaldatakse vastava vlisriigi seadustes mratud kindlustussummasid, v.a juhul, kui need
on viksemad siduki phiasukohariigi seaduses mratust. Vlisriigi siduki poolt Eestis tekitatud kindlustusjuhtumi puhul kohaldatakse siduki asukohariigi seaduses mratud kindlustussummasid, kui need on Eestis kehtivatest suuremad.
Nide
Kuidas kujunevad kindlustuskulud? Kindlustuskulude vhendamiseks saab igaks ise sna palju ra teha. Niteks liikluskindlustuses sltub kindlustusmakse suurus jrgmistest teguritest. Siduki mark ja mudel mida harvemini on see mark/mudel varem sattunud liiklusnnetusse, seda soodsam on kindlustusmakse. Siduki kasutamise peamine piirkond Eestis mida liiklusnnetusterohkemas piirkonnas sidukit peamiselt kasutatakse, seda suurem on kindlustusmakse (kasutuskoht mratakse poliisile kantava omaniku aadressi jrgi). Siduki tehnilised omadused mida viksema mootorivimsuse vi registrimassiga on siduk, seda soodsam on kindlustusmakse. Eraisikust kindlustusvtja/rentniku vanus statistika nitab, et nooremad juhid phjustavad rohkem kahjusid kui vanemad. Seetttu on ka kindlustusmakse noorematel juhtidel mnevrra kallim kui vanematel juhtidel.
198
Kindlustamine
Kindlustamine
199
Konkreetse omaniku/rentniku ning siduki riskikoefitsiendist, mis sltub sellest, kui palju on siduki omanik vi rentnik osalenud liiklusnnetustes phjustajana (riskikoefitsient mratakse siduki omaniku vi rentniku jrgi, mitte selle jrgi, kes nnetuse phjustamise ajal tegelikult sidukit juhtis). Oma vanust siduki omanik muuta ei saa, liikluskindlustusmakse prast pole mtet hakata vahetama ka elu- vi tkohta. Kll aga on igahel suur vabadus automargi ja -mudeli valikul ning eriti palju sltub autoomanikust endast, kui sageli phjustab tema siduk liiklusnnetusi. Just viimane tegur mjutab kindlustusmakset kige enam.
Liisitud auto puhul nuab liisingufirma teilt ldjuhul ka kaskokindlustuse slmimist, et liisitud vara vrtuse psimine oleks kindlamini tagatud. Samas ei anna kaskokindlustusleping garantiid, et autole kahju tekkimise korral ei pea teie ise seda kahju kinni maksma kui kindlustusselts keeldub mingil lepingust tuleneval phjusel kahju hvitamisest, tuleb kahju teil omast taskust kanda. Kindlustusseltsid pakuvad erineva kindlustuskaitseulatusega lepinguid, niteks tiskaskot, osakaskot vi minikaskot. Hoolimata samast vi sarnasest nimest vivad kaskotoodete tingimused kindlustusseltsiti erineda. Seeprast ei piisa ldiste kindlustusphimtete teadmisest, kindlasti tuleb enne lepingu slmimist tutvuda ka selle detailidega. ldjuhul pakub kaskokindlustus kindlustuskaitset liiklusnnetuse, loodusnnetuse, varguse (siduk ja/vi selle osad), rvimise, vandalismi vi tulekahju vastu. Peale selle vivad kindlustusseltsid pakkuda lisakindlustusvimalusi, nagu kasutuskatkestuskindlustus, klaasikindlustus, nnetusjuhtumikindlustus jne. Kindlustuslepingu slmimisel tasub thelepanu prata mitte ainult sellele, milliste riskide vastu kindlustus kehtib, vaid ka sellele, mida tpselt loetakse kindlustusjuhtumiks. Nii on vimalik aru saada, mida on he vi teise kindlustusriski all meldud ning mis kuulub kindlustusjuhtumi korral hvitamisele.
7.7
Kaskokindlustus
Kaskokindlustuse eesmrk on hvitada kahju, mis on phjustatud teie sidukile. Kahju phjuseks vib olla niteks vargus, rvimine, avarii, mille phjuseks on jalakija vi metslooma ootamatu astumine teele jne. Kaskokindlustus tiendab liikluskindlustust, mis hvitab teie poolt teistele phjustatud liikluskahjusid, aga mitte teie enda autole tekkinud kahjusid. Erinevalt liikluskindlustusest on kaskokindlustus vabatahtlik kui teie auto pole liisitud, on teie enda asi, kas teete kaskokindlustuse vi mitte.
200
Kindlustamine
Kindlustamine
201
nnetusjuhtumiks loetakse siduki kahjustumist vi hvimist ootamatu sndmuse tagajrjel. Selliseks sndmuseks vib olla liiklusnnetus, loodusnnetus jne. Niteks siduk saab kannatada metsloomale otsasitmise tagajrjel, sidukile phjustavad kahju vlk, leujutus jne. Tulekahjuks loetakse siduki kahjustumist vi hvimist, mis on seotud tule ootamatu puhkemisega, aga ka suitsu, tahma ja kustutustdega. Vandalismiks loetakse siduki kahjustumist vi hvimist kolmanda isiku tahtliku teo lbi. Varguseks, rvimiseks loetakse siduki kadumist (hvimist) vi kahjustumist siduki varguse vi rvimise kigus. Kasutuskatkestuskindlustuse eesmrgiks on hvitada kulutused, mis on seotud asendussiduki kasutamisega ajal, mil kahjustatud siduk on remonditkojas. ldjuhul ei ole asendussidukit vimalik kasutada siduki varguse vi hvimise korral. Tavaliselt ei hvita kindlustusselts kaskokindlustuse alusel kahju, mis kuulub hvitamisele liikluskindlustuse seaduse alusel. Kahju ei hvitata ka, kui siduk oli lukustamata, aknad olid lahti, signalisatsioon ei ttanud jne. Kindlustusselts vib keelduda kahju hvitamisest, kui kindlustusjuhtum on seotud siduki vtmete kaotamise vi vargusega. Enamasti ei loeta varguseks vi rvimiseks olukorda, kui siduk on omaniku kest ra vetud kelmuse vi vljapressimise teel. Soovitatav on meeles pidada kindlustusvtja kohustusi, mis on kirjas kahjukindlustuslepingu tingimustes. Kui tidate oma kohustusi puudulikult vi jtate need hoopis titmata, on kindlustusseltsil igus
vljamakstavat kindlustushvitist vhendada vi hvitise vljamaksmisest keelduda. Tavaliselt on kindlustusvtja kohustused seotud ohutusnuete titmisega ja keelatud on riski suurendavad tegevused. Tahtlikult tekitatud nnetusi vi lavastatud vargusi ehk kindlustuspettusi kindlustusselts mistagi ei korva. Kindlustusjuhtumist tuleb kindlustusseltsile teatada vimalikult kiiresti ja soovitavalt ka kirjalikult, sest kirjalik avaldus annab hiljem vimaluse igeaegset teatamist tendada. Kahjujuhtumist igeaegselt teatamata jtmise korral on kindlustusseltsil igus hvitist vhendada vi selle maksmisest keelduda kindlustusselts tahab toimunut uurida siis, kui "jlg" on veel vrske, teatamisega viivitamise taga on mnikord soov kindlustusseltsi petta. Liiklusnnetusest tuleb peale kindlustusseltsi teatada politseisse, kui liiklusnnetuses said inimesed vigastada, kui liiklusnnetuse osapooled ei ole nnetuse asjaolude suhtes hel meelel vi kui nnetuses puudus teine osapool (niteks toimus teelt vljasit). Ka vargusest, vandalismist ja rvimisest tuleb lisaks kindlustusseltsile informeerida politseid. Tulekahju tuleb ldjuhul registreerida ka politseis ja psteteenistuses. Kindlustusselts ei ole kohustatud hvitama rohkem, kui on kahju tegelik suurus. ldjuhul jtab kindlustusselts endale iguse mrata hvitamise viisi, milleks on niteks siduki remont, rahaline hvitis, asendamiskulude hvitamine jne. Rahalise hvitamise korral vetakse ldjuhul hvitamise aluseks siduki vi siduki osade turuvrtus kahjujuhtumi toimumise momendil, kuid kindlustusseltsid vivad pakkuda ka teistsuguseid variante. Remondi korral on kindlustusseltsil enamasti igus mrata firma, kus sidukit remontida.
202
Kindlustamine
Kindlustamine
203
7.8
Kodukindlustus
Varakindlustuse kige tavaprasem liik on kodu ja koduse vara kindlustamine. Neile, kes ostavad kodu laenuga, on kodukindlustuslepingu slmimine sama hsti kui kohustuslik, sest seda nuab laenu andev pank. Teistegi koduomanike jaoks on kodukindlustusel sgav mte, sest kodu on vrtuslik vara ja selle taastamine niteks tulekahju jrel nuab rohkem raha, kui inimesel oma hdareservist tavaliselt vtta on. Ksige mnelt tulekahju le elanud majaomanikult, kelle maja oli piisavale summale kindlustatud sna kindel, et ta rgib teile, et on vga nnelik, et tal see leping ikkagi slmitud oli, kuigi tulekahjule eelnenud aastatel hakkas tunduma, et ta maksab thja. Kindlustuskaitset saab osta paljude riskide vastu: tulekahju, plahvatus, pikselk, torm, rahe, leujutus, tulvavesi, veepinna tus, j liikumine, j vi lume sulamine, vandalism, murdvargus, rvimine, veetorustiku leke, tehnossteemide purunemine, elektrihired, husiduki ja
selle osade allakukkumine, metsloomade tekitatud kahjud. See loetelu pole ammendav. Samuti saab osta eluaseme omamisest ja valdamisest tingitud tsiviilvastutuse ning ajutise elamispinna rikulude kindlustuskaitse. Erinevad kindlustusseltsid vivad defineerida sarnaseid misteid (kindlustatavaid riske) erinevalt! Niteks mne kindlustusseltsi tingimustes thendab miste "loodusnnetus" tormi, rahet, maalihet, phjavee tusu ja looduslikku leujutust. Teine ksitleb loodusnnetusena tormi ja rahet, kuid mitte phjavee tusu ja looduslikku leujutust jne. Seega ei tohi lhtuda ainult riski nimetusest, vaid tuleb sveneda tingimustesse. Tulekahju all peetakse kindlustuslepingutes silmas kontrollimatult levivat lahtist tuld koos suitsu ning tahma eraldumisega vljaspool selleks ettenhtud kollet. Tulekahju puhul kaetakse kindlustusseltside poolt ldjuhul kahjud, mille phjustasid plemine, suits ja tahm, pikselk ning plahvatus. Enamasti ei kehti tulekindlustus juhul, kui tegemist on tahtliku stamisega; samuti juhul, mil tegu on ainult krbemise, sulamise vi elektrilhisega, kuigi lhise tttu said kannatada niteks kodumasinad. Vi ka juhul, kui ahi ajab suitsu sisse ja rikub lae, kuid tulekahju sellega ei kaasnenud. Veekahju vib olla tingitud nii torustikulekkest, kanalisatsiooniummistusest, naaberkorterist prinevast veest kui ka looduslikust leujutusest vi pinnasevee tusust sademete tagajrjel. Kik kindlustusseltsid kindlustavad ldjuhul torustiku lekke riski vastu, kuid leujutuse ja pinnasevee tusu riski vastu ei kindlusta kaugeltki mitte kik. Torustiku lekke riski puhul kaetakse kindlustusseltside poolt ldjuhul kahjud, kui nende phjustajaks on siseveevrgust vi selle klge psivalt hendatud kodumajapidamismasina
204
Kindlustamine
Kindlustamine
205
hendusdetailide purunemise tagajrjel vlja voolanud vesi. Mni kindlustusselts vib ka korvata hoonesiseste ssteemide klmumise tttu tekkinud kahju, kuid teine mitte. Mni kindlustusselts on valmis korvama akvaariumist vlja voolanud vee tekitatud kahju, kuid teine mitte. ldjuhul ei kata kindlustusseltsid torustikulekke riski all kahjusid, mille phjuseks on kdunemine, korrosioon, vamm, hallitamine vi kanalisatsioonissteemi kaudu hoonesse sissetunginud vesi, vi kui uputuse phjuseks on lahti ununenud kraan. Tormi puhul katavad kindlustusseltsid enamasti kahjud, mis on tekkinud otseselt tormi tagajrjel. Eesktt on selleks olukorrad, kus kahjustusi tekitasid kindlustusobjektile sellele tormi tagajrjel langenud esemed vi puud. Tormiks peavad kindlustusseltsid erineva kiirusega tuult, niteks kas alates 17, 18, 20 vi 21 m/s. Murdvarguse puhul katavad kindlustusseltsid kahjusid, kui esemed on kindlustuskohast varastatud uste, akende vi muude piirete ja konstruktsioonide lhkumise, lukkude lhkumise vi lahtimuukimise teel. ldjuhul ei kaeta kahju, kui ukselukk vi -lukud on avatud originaalvtmega vi kui tegemist oli vljapressimisega. Rvimine thendab kindlustuslepingu mistes vra isiku poolt kindlustatud asja ravtmist fsilist vgivalda kasutades. Rvimise puhul ei kata kindlustusseltsid ldjuhul kahjusid, kui on toimunud vljapressimine ehk omanikku on hvardatud vgivalla kasutamise, tema vi teise isiku kohta kivate hbistavate andmete avaldamise, vara hvitamise vi muu sarnasega. Vandalismi all mistetakse kindlustuslepingutes vara tahtlikku hvitamist vi rikkumist kindlustusvtjast sltumatu isiku poolt. Vandalismiriski all ei kata kindlustusseltsid ldjuhul hoone osade vargust, kuid mni kindlustusselts vib seda siiski teha.
Elektririke on samuti risk, mille vastu mned kindlustusseltsid kindlustavad. Sel juhul hvitatakse ldjuhul lhisest, le- vi alapingest tekkinud kahju kodustele elektriseadmetele. Riskid, mida ei kindlustata, on kindlustustingimustes tavaliselt loetletud vlistuste all. Vlistusteks ongi enamasti niteks looduskatastroofide, terrorismi vi erakorralise olukorra tttu tekkinud kahjud, aga ka hoone projekteerimis- vi ehitusvigade, hallituse, korrosiooni, tavaprase kulumise ja hoone lagunemise tttu tekkinud kahjud jpm. Samuti ei hvitata ldjuhul koduloomade, putukate ja nriliste tekitatud kahju. Kulud jvad hvitamata ka juhul, kui kindlustusvtja oli enne lepingu slmist teadlik asjaoludest, mis visid hoonet suure tenosusega kahjustada. Nn koguriskikindlustuse puhul on kaetud kik need sndmused, mis pole kindlustustingimustes vlistatud. Enne kindlustuslepingu slmimist tuleb endale selgeks teha, mida tpselt on otstarbekas kindlustada. Kas kindlustada eluase koos siseviimistlusega? Mned kindlustusseltsid pakuvad vimalust kindlustada hoone nn karp ja siseviimistlus eraldi, enamik seltse kindlustab need koos. Korteri vi elamu kindlustusega on ldjuhul kindlustatud uksed, aknad, seinad, prandad ja laed, sanitaartehnika ja vannid, ktte-, elektri- ning veevarustuse ssteem, pliidid, ahjud jpm. Tavaliselt ei kuulu kindlustustingimuste kohaselt hoone ja/vi siseviimistluse miste alla niteks sisseehitatud kgikapid, liuguksed vi kardinapuud. Enamasti tuleb nii eespool loetletud esemete kui ka muu koduse vara kindlustamiseks eraldi soovi avaldada. Mne kindlustusseltsi tingimuste kohaselt on koos elamuga kindlustatud ka uerajatised, nagu niteks kuur vi aed, mne teise kindlustusseltsi tingimuste jrgi aga mitte. Kui kindlustamist vajav vara on piiritletud, tuleb otsustada, millisele summale peaks vara kindlustama.
206
Kindlustamine
Kindlustamine
207
Eluaseme kindlustamisel vetakse tavaliselt aluseks elamu vi korteri taastamisvrtus. Taastamisvrtus on eluaseme endisel kujul uuesti lesehitamise vi remondi maksumus. Kindlustamist taastamisvrtuse ulatuses nuavad ldjuhul ka pangad, kui nad eluaseme soetamiseks laenu annavad. Kindlustusvtja peaks ka omalt poolt hindama, milliseks vib eluaseme taastamisvrtus lepingu kehtimise aja jooksul kujuneda. Selleks tuleb hinnata, milliste riskide realiseerumine on tenoline ning kui palju lheks nende riskide realiseerumisel maksma eluaseme taastamine. Kui tegemist on vana ja renoveerimata hoonega, vib kindlustusselts kindlustamisel aluseks vtta hoone jkvrtuse. Jkvrtus leitakse, lahutades hoone taastamisvrtusest kulumi. Hoone kindlustusvrtuseks peetakse vahel elamu vi korteri turuhinda, kuid tegelikult ei ole kindlustusvrtuseks turuhind! Kindlustusvrtus on taastamis- vi jkvrtus. Thtis on silmas pidada, et elamu vi korter poleks ala- vi lekindlustatud. Alakindlustus vib tekkida siis, kui kindlustusvtja pole selle vimalikele tagajrgedele melnud ja on kindlustusmakse vhendamise eesmrgil valinud taastamisvrtusest viksema kindlustussumma. Alakindlustus vib tekkida ka niteks olukorras, kus ehitushinnad vga kiiresti tusevad. Kui kindlustussumma letab oluliselt kindlustusvrtust, siis on tegemist lekindlustusega. Sellisel juhul maksab kindlustusvtja kindlustusseltsile otstarbetult suurt kindlustusmakset. Kindlustusjuhtumist tuleb oma kindlustusseltsile teatada esimesel vimalusel, soovitavalt ka kirjalikult. Vargusest, vandalismist ja rvimisest tuleb peale kindlustusseltsi teavitada politseid. Tulekahju tuleb ldjuhul registreerida politseis ja psteteenistuses.
Et hvitise vljamaksmisega trkeid ei tekiks, peavad kindlustatud vara kasutajad olema titnud selle kohta kehtivaid ohutusnudeid. Ohutusnuded on kehtestatud niteks tuleohutusele, ktteseadmete igele ksitsemisele, veeavariide rahoidmisele, elektriohutusele jms. Ohutusnuded vivad tuleneda igusaktidest, konkreetse toote suhtes kehtestatud eeskirjadest, juhenditest, erinevatest tootekataloogidest. Ohutusnuete eiramine vib thendada seda, et kindlustusselts keeldub kahju hvitamisest vi vhendab vljamakstavat hvitist.
Nide
200-ruutmeetrine maja on kindlustatud 100 000 eurole. Omaniku omavastutus on 1000 eurot. Tulekahjus hvivad maja teine korrus ja katus. Ehitusfirmade hinnangul kulub hvinud osa taastamiseks 75 000 eurot. Kui hvinud oleks kogu maja, kuluks taastamiseks 150 000 eurot. Vahe kindlustussumma ja tegeliku taastamisvrtuse vahel on seega 50 000 eurot ehk 33%. Teisiti eldes on tegu 33-protsendise alakindlustusega. Alakindlustuse puhul on kindlustusseltsil igus vhendada vljamakstavat hvitist alakindlustuse protsendi vrra. Seega saab majaomanik hvitist 75 000 eurot * (1 33%) 1000 eurot = 49 250 eurot ja 25 750 eurot maja teise korruse ning katuse taastamiseks peab ta vlja kima omast taskust. Sellist probleemi poleks tekkinud, kui maja oleks kindlustatud 150 000 eurole omanik saaks hvitist 75 000 eurot omavastutus 1000 eurot = 74 000 eurot.
208
Kindlustamine
Kindlustamine
209
7.9
Reisikindlustus
Reisikindlustuse eesmrgiks on reisiga seotud vimalike ootamatute kulude hvitamine. Eelkige selliste kulutuste hvitamine, mis vivad tekkida vlisreisil toimunud nnetusjuhtumi vi haigestumise tttu, samuti kulutuste korvamine seoses reisi rajmise, hilinemise vi katkemisega, pagasi kaotsimineku, kahjustumise vi vargusega vi muude kindlustuslepingus kokku lepitud kuludega. Kuna need kulutused vivad kindlustussndmuse korral hlpsasti kasvada sadadesse vi isegi tuhandetesse eurodesse, on reisikindlustuse slmimine reisi ajaks vga mistlik. Kuigi reisikindlustus on vabatahtlik kindlustus, vib selle olemasolu olla mnda vlisriiki sissesidu eelduseks. Reisikindlustuse maksumus sltub eri aspektidest, nagu niteks reisija vanus, sihtpunkt, reisi pikkus, kindlustussumma jne. Reisikindlustust on vimalik slmida pikkusega kuni ks aasta, seejuures ei ole reiside arv nimetatud aja jooksul piiratud. Tasub aga thelepanu prata, et vastavalt kindlustusseltside tingimustele vidakse he reisi pikkust piirata. Niteks he kindlustusseltsi tingimuste jrgi ei tohi reis kesta le 28 peva, teise kindlustusseltsi tingimuste jrgi aga le 90 peva. ldjuhul ei hvita kindlustusseltsid kahju, mis juba kuulub hvitamisele teiste isikute poolt: niteks kulusid, mis vastavalt rahvusvahelistele lepingutele vi seadustele kuuluvad hvitamisele haigekassa, lennufirma, turismifirma jt asutuste poolt.
Reisikindlustuslepingu tpilisteks osadeks on tervisekindlustus, reisitrkekindlustus, pagasikindlustus, igusabikindlustus ja tsiviilvastutuskindlustus. Tervisekindlustus (meditsiiniabikindlustus) katab kulud, kui reisi ajal toimub: ootamatu haigestumine vi ootamatu tervisliku seisundi halvenemine; nnetusjuhtum, mille tagajrjeks on kehavigastus vi trauma; haigestumine hambapletikku; kindlustatud isiku surm. Hvitamisele ei kuulu ldjuhul niteks plaaniline ravi, taastusravikulud, alanud snnituse tttu tekkinud kulud jne. Hvitamisele kuuluvad summad on eri kindlustusseltsidel erinevad. Peale hvituslimiitide vivad kehtida muud piirangud ja omavastustus. Niteks he kindlustusseltsi tingimuste jrgi vib hambaravi hvituslimiit olla 100 eurot, teise kindlustusseltsi tingimuste jrgi aga 200 eurot, he kindlustusseltsi tingimuste jrgi vib statsionaarse haiglaravi hvitatav pikkus olla 30 peva, teise kindlustusseltsi tingimuste jrgi aga 45 peva jne.
210
Kindlustamine
Kindlustamine
211
Tervisekindlustuslepingu slmimisel tuleb melda, kas reisi ajal on plaanis tegeleda spordiga vi mitte. Reisikindlustuslepingu tingimustes on vlja toodud spordialad, nagu niteks mgironimine, sukeldumine, surfamine jt, mida peetakse riskiohtlikeks. Kindlustusselts spordiga tegelemise tagajrjel tekkinud vigastusi ldjuhul ei hvita, nende riskide katmiseks tuleb slmida lisaleping. Erilist thelepanu tuleb kindlustustingimustele prata rasedatel, sest neile kehtivad ldiselt eritingimused: niteks kindlustatakse he kindlustusseltsi tingimuste jrgi rasedaid ainult kuni 12. rasedusndalani. Euroopa Liidu liikmesriikides reisimiseks on Eesti Haigekassas kindlustatud inimestel vimalik vormistada ka Euroopa ravikindlustuskaart, millega saab arstiabi vrdsetel tingimustel selles riigis elavate inimestega (vt www.haigekassa.ee). Tasub aga meeles pidada, et reiskindlustuse kate on igal juhul laiem kui Euroopa ravikindlustuskaardil. Kaardi alusel kaetakse kll vajaliku arstiabi kulud, kuid ei hvitata omavastutusega seotud tasusid: niteks visiiditasu, voodipevatasu jne; ei kaeta riikidevahelise transpordi kulusid. Osas riikides hvitatakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel erakliinikute osutatud raviteenused vaid osaliselt vi ei hvitata neid ldse, aga reisikindlustus nimetatud kulud enamasti katab. See-eest hvitatakse ravikindlustuskaardi alusel kulud arstiabile, mille phjuseks on kroonilised haigused vi raseduse tttu tekkinud tervisehdad. Reisitrkekindlustuse abil on ldjuhul vimalik end kindlustada jrgmiste riskide vastu. Reisi rajmine ehk kui kindlustatud isikul ei ole vimalik planeeritud reisile minna. Phjuseks vib olla niteks lhisugulase ootamatu haigestumine vi kindlustatud isiku varale tekitatud kahju, mille tttu on vajalik olla kodumaal.
Reisi katkemine ehk kui kindlustatud isik on sunnitud reisilt ennethtaegselt tagasi prduma. Phjuseks vib olla niteks lhisugulase eluohtlik seisund vi surm. Reisile hilinemine ehk kui kindlustatud isik ei jua igeks ajaks reisi alg- vi transiitpunkti. Phjuseks vivad olla niteks lennuki tehniline rike vi ilmastikuolud. Enne reisikindlustuse slmimist kontrollige, millal tpselt hakkab kindlustus kehtima. Kindlustusseltsid stestavad lepingu justumise thtaja erinevalt, leping vib kehtima hakata kohe prast selle slmimist, aga ka niteks alles 23 peva prast alates selle slmimisest ja kindlustusmakse tasumisest. Kindlustusselts vib keelduda hvitise maksmisest niteks siis, kui lennureisi edasilkkamine vi rajmine oli seotud streigiga, kui reisitrke phjuseks oli aegunud pass, kindlustatud isiku kroonilise haiguse genemine jne. ldjuhul ei loe kindlustusselts reisitrkeks tiiburlaeva vi Eesti-sisesel regulaarliinil sitva laeva hilinemist vi vljumatajmist. ldjuhul ei hvita kindlustusselts kahju, kui kindlustatud isik hilineb reisile, sest reisi ajagraafik oli planeeritud valesti ega arvestatud mberistumiseks ettenhtud ajaga. Kindlustusselts ei hvita ldjuhul kahju ka siis, kui reisile hilinetakse liiklusummiku tttu, v.a juhul, kui ummik on tekkinud liiklusnnetuse tagajrjel. Reisitrkekindlustuse korral vib kindlustusselts nuda enne kahju hvitamist mitmesuguseid tendeid, nagu niteks arstitend, politsei tend, transportettevtte tend hilinemise ja selle phjuse kohta jne. ldjuhul ei hvita kindlustusselts kahju, mis kuulub hvitamisele teiste isikute poolt. Niteks kulud, mis vastavalt rahvusvahelistele lepingutele vi seadustele kuuluvad hvitamisele lennufirma, turismifirma jt asutuste poolt.
212
Kindlustamine
Kindlustamine
213
Pagasikindlustuse abil on ldjuhul vimalik kindlustada jrgmiste riskide vastu: pagasi vargus vi rvimine; pagasi hilinemine; pagasi kaotsiminek, kahjustumine vi hvimine transportettevtte sl. Kindlustusselts vib kehtestada pagasile jrelevalve ja hoiustamisega seotud erinuded. Niteks vib kindlustusselts keelduda kahju hvitamisest, kui videokaamera, kohver vi pass oli jetud autosse ilma jrelevalveta vi autouksed ei olnud lukustatud. Pagasi hilinemisel transportettevtte sl vib kindlustusselts hvitada hdavajalikele esmatarbekaupadele tehtud kulutused. Siin kehtivad erinevad ajalised piirangud: niteks he kindlustusseltsi tingimuste jrgi hakkab igus hvitisele kehtima prast 4-tunnilist pagasi hilinemist, teise kindlustusseltsi tingimuste jrgi aga alles prast 12-tunnilist hilinemist. Pagasikindlustuse korral vib kindlustusselts nuda enne kahju hvitamist erinevaid tendeid ja tekke, nagu niteks politsei tend, transportettevtte tend vara kahjustumise vi kadumise kohta, esmatarbekaupade ostmise tekid jne. igusabikindlustus hvitab mistlikud igusabikulutused. Mned kindlustusseltsid vivad vajadusel hvitada lisaks igusabile ka kautsjoni kindlustussumma ulatuses. ldjuhul ei hvita kindlustusselts kulutusi igusabile, mis on seotud niteks kindlustatud isiku poolt sooritatud kriminaalkorras karistatava teoga vi seoses tkohustuste ja teiste lepinguliste kohustuste rikkumisega.
Tsiviilvastutuskindlustus hvitab kahju, mida vib kindlustatu reisi ajal ettekavatsematult tekitada kolmandale isikule ning mille suhtes tal tekib tsiviilvastutus. ldjuhul vib kindlustusselts hvitada kahju mratud limiitide ulatuses, mis on seotud niteks ravikulude vi esemete taastamiseks tehtavate kulutustega.
7.10
nnetusjuhtumikindlustus
nnetusjuhtumikindlustuse eesmrgiks on hvitada kulud, kui kindlustatu jb nnetusjuhtumi tagajrjel ajutiselt vi psivalt tvimetuks vi vajab pikaajalist ravi. Kindlustatu surma korral makstakse kindlustushvitis kindlustatu lhedastele. Kui slmida kindlustusleping mttega kindlustada nnetuse puhul lhedastele rahaline toetus, tuleb arvestada, et hvitist makstakse neile ainult juhul, kui kindlustatu elu katkes nnetusjuhtumi, mitte haiguse tagajrjel. Kindlustusmakse suurus sltub valitud hvitise liigist ja suurusest. Kindlustusmakse suurust vlja arvutades arvestavad kindlustusseltsid ldjuhul ka kindlustatu sugu, ametit ja seda, kas tal on riskantseid hobisid. nnetusjuhtumikindlustus on kahjukindlustuse liik, kuid seda vivad lisakindlustusena pakkuda ka elukindlustusseltsid, sest nnetusjuhtumikindlustus hlmab endas ka elukindlustuse elemente.
214
Kindlustamine
Kindlustamine
215
nnetusjuhtumikindlustuse puhul on enamasti vimalik valida jrgmiste kindlustuskaitsete vahel. Ajutise tvimetuse hvitis. Vastavalt kindlustuslepingule makstakse hvitisena pevaraha, haigla pevaraha vi valuraha. Invaliidsushvitis. Hvitist makstakse juhul, kui kindlustatul tekib nnetusjuhtumi tagajrjel psiv vaimne vi fsiline tervisekahjustus ehk invaliidsus. Surmajuhtumi hvitis. Hvitist makstakse prijatele vi soodustatud isikutele juhul, kui kindlustatu suri nnetusjuhtumi tagajrjel. Sellisel lepingul on mtet vaid siis, kui kindlustatul on tema sissetulekust sltuvaid lhedasi. Kindlustusseltsid vivad pakkuda ka eri hvitiseliikide kombineerimise vimalusi, kindlustust ainult tajaks vi ainult vabaks ajaks jne. Alpinismi, sukeldumise vms spordialadega tegelejatele tavaline nnetusjuhtumikindlustus ei sobi, sest nendest harrastustest tulenevaid nnetusi see ei kata. Kindlustusseltsil on ldjuhul igus kahju hvitamisest keelduda, kui kahju phjustati tahtlikult. Samuti siis, kui nnetusjuhtumi phjustas vi sellele aitas kaasa kindlustusvtja alkoholi- vi narkootiline joove. Kindlustusselts vabaneb vastutusest ka siis, kui kindlustusjuhtum phjustatakse tahtlikult igusvastase teoga.
7.11
Elukindlustus
Elukindlustuse eesmrk on tagada kindlustatu surma puhul toimetuleku- ja valuraha kindlustusvtja poolt nimetatud soodustatud isikule ja/vi ssta raha oodatavaks sndmuseks niteks lapse krgkoolipinguteks, enda pensioniplveks vm. Mned elukindlustuslepingud tagavad kindlustusvtja surma korral lhedaste toimetuleku, teised aitavad ssta ja kolmandad teevad mlemat. heks elukindlustuslepinguks on kindlustus surmajuhtumiks. Sellist lepingut slmides vib kindlustusperioodi valida nii, et see katab niteks eluasemelaenu tagasimaksmise aja vi aja, mil teie lapsed kasvavad ja ise veel ei tta. Kui teiega lepingu kehtivuse ajal nnetust ei juhtu, siis ei pea kindlustusselts lepingu lppedes htki vljamakset tegema. Lepingut slmides peab kindlustusvtja otsustama, kui suur on kokkulepitud hvitise summa, mis tema surma korral soodustatud isikule vlja makstakse. Valitud summa suurusest sltuvad igakuised kindlustusmaksed. Klassikalise elukindlustuse levinud liik on laenukindlustus. Sel juhul kindlustab pangalaenu vtnud isik oma elu ning surma korral maksab pangale laenujgi tagasi kindlustusselts, mitte prijad. Laenukindlustuslepingut slmides vib kindlustusperioodi
216
Kindlustamine
Kindlustamine
217
valida nii, et see katab niteks eluasemelaenu tagasimaksmise aja vi aja, mil kindlustatu lapsed on eeldatavasti lpetanud kooli ja tle asunud. ldjuhul vheneb hvitamiseks kokku lepitud summa vastavalt laenujgi vhenemisele. Kui kindlustatud isik sooritab kahe aasta jooksul arvates elukindlustuslepingu slmimisest enesetapu, siis ei ole ldjuhul kindlustusseltsil kohustust soodustatud isikutele hvitist maksta. Kindlustusseltsi kohustus vib jda kehtima, kui enesetapp sooritatakse vaimutegevuse patoloogilise krvalekalde seisundis, mis vlistab vaba tahte. Kindlustusselts vib keelduda hvituse kohustusest ka juhul, kui kindlustusvtja andis lepingu slmimisel seltsile valeinformatsiooni. ldjuhul ei vi kindlustusselts lepingut muuta ksnes phjusel, et kindlustatud isik vananeb vi tema tervislik seisund halveneb. Kapitalikogumiskindlustus thendab vimalust raha ssta ja pakub samas kindlustatu lhedastele tema surma korral toimetuleku- ja valuraha. Kindlustushvitis makstakse vlja kindlustatud isiku surma korral vi kui saabub lepingus kokku lepitud thtaeg. Surmahvitis vib vrduda sstetava vi juba sstetud summaga, aga vib sellest ka erineda sltub lepingust. Kapitalikogumiskindlustuse alla mahuvad garanteeritud intressiga elukindlustus ja investeerimisriskiga elukindlustus. Mlemast oli juttu 4. peatkis. Pensionikindlustus on sarnane kapitalikogumiskindlustusega, kuid nagu vis lugeda 5. peatkist, laieneb kolmandale pensionisambale tulumaksusoodustus. Kapitalikogumiskindlustust slmides peab meeles pidama, et lepingu katkestamine vahetult prast lepingu slmimist kujuneb vga kalliks. Seda phjustab asjaolu, et kindlustusselts arvestab kindlustusmaksete reservist maha kindlustuslepingu slmimisega seotud kulud. Lepingu katkestamise soovi vallandab mnikord see, kui kindlustusvtja on
Nide
Kuidas mjutab elu- ja nnetusjuhtumikindlustust inimese sugu Kui ldiselt ttab kogu Eesti seadusandlus selles suunas, et naisi ja mehi koheldaks vrdselt, siis elukindlustus on ks valdkond, kus erinev kohtlemine on lausa seadustatud. Nimelt mjutab inimese sugu seda, milline on tenosus, et inimene haigestub, satub nnetusjuhtumisse vi sureb teatud vanuses. Meeste risk sattuda nnetusjuhtumitesse vi haigestuda kriitilistesse haigustesse on suurem kui naistel nnda maksavadki mehed nende riskide kindlustuskaitse eest oluliselt rohkem kui naised. Meeste eluiga prast pensionilejmist on lhem kui naistel nnda saabki meestele maksta pensionikindlustusest samade sissemaksete juures krgemat pensioni kui naistele (meestel jb pensioni saamise aeg lhemaks kui naistel). Kindlustusmaksete ja vljamaksete erinevused meeste ja naiste osas Eestis 2007. aastal Sltuvalt vanusest letab meeste kindlustusmakse naiste oma Haiguskindlustus (kriitilised haigused) nnetusjuhtumikindlustus (surmarisk) nnetusjuhtumikindlustus (invaliidistumise risk) Riskielukindlustus Sltuvalt pensioni vljamaksete algusest letab meeste pension naiste oma Pensionikindlustus
Allikas kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse seletuskiri, 2007
2545% 45% 3040% 100150%
1225%
218
Kindlustamine
Kindlustamine
219
lbimtlematult slminud surmajuhtumikindlustust ja kogumiskindlustust kombineeriva lepingu ning vtnud selle juurde lisakindlustusena veel nnetusjuhtumikindlustuse. Kui kindlustusvtja peamiseks sooviks oli tegelikult elukindlustuslepinguga raha ssta, mitte riske maandada, kujuneb srase lepingu tasude suurus talle pettumustvalmistavalt suureks.
Lisad
8.1 8.2 8.3 8.4 Mida teha probleemide korral? Tuludeklaratsioon Snaraamat Pere-eelarve vorm 222 229 230 234
220
Kindlustamine
Lisad
221
8.1
Mida teha probleemide korral?
Parim viis finantsteenuste kasutamisel tekkida vivate probleemide lahendamiseks on vltida neid juba eos. Finantstoodete puhul, mida lhete ostma omal initsiatiivil, aitab sellele kaasa eelteadmiste hankimine vastava toote kohta ja eri pakkujate toodete tingimuste vrdlemine. eldakse, et parim jrelevalvaja on finantsteenuse klient ise, sest ainult tema teab, miks ta hte vi teist teenust vajab. Pakkumiste vrdlemisel aitavad toote olulistesse omadustesse sveneda Finantsinspektsiooni koostatud phjalikud vrdlusksimustikud, mille leiab siit: www.minuraha.ee/mida_vorrelda. Ksimused juhivad thelepanu asjaoludele, mida tuleb konkreetse finantsteenuse valimisel kindlasti silmas pidada. Iga finantsteenuse kohta on vlja toodud kige olulisemad ksimused, millele peaksite enne teenuse ostmist kindlasti vastused leidma, lugedes selleks lepingu tingimusi ja konsulteerides klienditeenindajaga. Kui teenuse ostmise pakkumise teeb finantsasutuse klienditeenindaja niteks siis, kui olete linud pangakontorisse mnda muud tehingut tegema, vi telefonimgina kehtib ikka juba eldu. Kui pakkumine teid testi huvitab, vtke endale mtlemisaega ja vrrelge viidatud ksimustike abil erinevaid vimalusi. Kui rahaasju puudutava tehingu ettepaneku teeb isik, kelle suhtes kahtlete, keda ta ieti esindab, kontrollige enne igasuguste lubaduste andmist vi kohustuste vtmist hoolikalt tema tausta. Petturid on leidlikud (levinumate finantspettuste kirjeldused leiate selle raamatu leheklgedelt 123125), kuid enamikku nende seatud lksudest aitavad vltida kaks lihtsat rusikareeglit: rge vtke vastu pakkumisi, mis
tunduvad olevat liiga head, et olla tsi, ja rge parem siduge end pakkumistega, mille esitajad ritavad eesmrgile juda, pannes teid ajalise surve alla ("Kirjutage alla kohe, homme on juba hilja"). Kui probleemid on tekkinud hoolimata sellest, et tegite enne finantsteenuse ostmist eeltd, tuleks kigepealt prduda vastava teenuse osutaja poole. Kaebusel on mtet, kui see liigitub mne jrgmise juhtumi alla: teenusepakkuja on rikkunud lepingut; finantsasutus on andnud katteta lubadusi; tarbijat ei ole piisava phjalikkusega informeeritud toote liigist tulenevatest riskidest; hele tarbijale pakutakse mnes aspektis halvemaid tingimusi kui teistele, kuigi muud tingimused ja asjaolud on sarnased; tarbijale pole antud piisaval hulgal teenuse keerukusega vastavuses olevat informatsiooni; tarbija vajadustele vastavat finantsteenust pole piisava phjalikkusega vlja selgitatud; lisandunud on tiendavad ning tarbijale ootamatud teenustasud; tarbijale ei ole piisavalt selgitatud lepingu muutmise tagajrgi ning vimalikke lisanduvaid teenustasusid ning nende suurusjrku; finantsasutus ei soovi probleemi esilekerkimise korral tarbijaga suhelda. Kaebuse esitamine teenusepakkujale eeldab teid hiriva probleemi tpset snastamist ja omapoolsete tendite esitamist, vastasel korral on finantsasutusel seda lihtne pareerida. Teenusepakkujalt pdeva ning piisava selgituse saamiseks tuleb kaebus koostada kirjalikus vormis ning korrektselt. Kaebuse vi prdumise koostamisel on soovitav vltida isiklike emotsioonide kirjeldamist: need ei aita probleemi lahendamisele kuidagi kaasa, pigem vastupidi.
222
Lisad
Lisad
223
Millist informatsiooni peab kaebus sisaldama?

Kaebuse esitaja ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed. Kui kaebus esitatakse esindaja kaudu, siis esindaja nimi ja kontaktandmed ning esindamist tendav dokument. Teenusepakkuja kontaktandmed. Kaebuse esitamise kuupev. Puuduse vi eksimuse arusaadav kirjeldus ning probleemi tekkimise aeg. Teenuseosutajale esitatava nude konkreetne snastus. Vajadusel tuleb kaebuses viidata tehingut tendavale dokumendile ning lisada selle koopia. Soovitav on kaebusele lisada koopiad teenuseosutajaga peetud kirjavahetusest. Kaebus tuleb koostada Eesti Vabariigi riigikeeles ehk eesti keeles.
Kui teie probleemi sisuks on raskused laenude tagasimaksmisega, mille phjuseks on muutunud majandusolud vi teie enda valearvestused, siis vib abi olla pigem vlanustaja poole prdumisest. Vlanustajate kontaktandmed leiab siit: www.minuraha.ee/volanoustajad. Finantsinspektsioonil on vimalik esitada kaebuse alusel finantsasutusele jreleprimine lisaselgituste saamiseks ning kontrollida, kas finantsasutuse tegevus vastab Eestis kehtivatele seadustele. Seejrel edastab Finantsinspektsioon tarbijale omapoolsed selgitused. htlasi annab inspektsioon teada vimalustest, kuhu vaidluse lahendamiseks prduda kuhu ja kellele esitada kaebus. Finantsinspektsioon ise ei saa lahendada tarbija ja finantsteenuse osutaja panga, kindlustusseltsi vi fondivalitseja vahelist vaidlust. Finantsinspektsiooni poole tasub prduda eelkige sltumatu nu ja selgituste saamiseks. Lhtudes Finantsinspektsioonist saadud vastusest, saate paika panna jrgneva tegevuskava, mis sltuvalt vastaspoolest ja probleemi olemusest vib kujuneda vga erinevaks. Vastavalt teenuse liigile on kaebusi vimalik esitada jrgnevatele asutustele.
Kui tekkinud probleemidele ei leita teenusepakkujaga suheldes lahendust vi ei saa te piisavalt pdevat selgitust, on teil igus prduda sltumatu nu ja selgituste saamiseks Finantsinspektsiooni poole (www.fi.ee). Finantsinspektsiooni jrelevalve alla kuuluvad pangad, investeerimisja pensionifondid, fondivalitsejad ja depoopangad, kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad, investeerimishingud ja brsiettevtted, makse- ja e-raha asutused. Jrelevalve alla ei kuulu liisinguhingud ja laenukontorid.
Tarbijakaitseamet (www.tka.riik.ee). Tarbijakaitseamet teostab vastavalt tarbijakaitseseadusele jrelevalvet Eestis pakutavate kaupade ja teenuste le. Kindlustuse vaidluskomisjon (www.lkf.ee). Kindlustuse vaidluskomisjoni on vimalik prduda liikluskindlustusega seotud vaidluste korral. Sel juhul on kindlustusseltsil kohustus osaleda vaidluskomisjoni menetluses. Kindlustuse vaidluskomisjoni vib prduda ka muude kindlustusvaidluste puhul, kuid siis on asja arutuseletulekuks vajalik kindlustusseltsi kirjalik nusolek.
224
Lisad
Lisad
225
Kindlustuse lepitusorgan. Kindlustusseltside Liidu juures (www.eksl.ee) ttavad erapooletud kindlustuslepitajad, kelle eesmrk on kindlustuslepingust, selle vahendamisest vi lepingu ettevalmistamisest tulenevatele vaidlusksimusele lahendus leida. Lepitaja annab kindlustusvaidluse asjaoludele hinnangu ja esitab omapoolse lepitusettepaneku. Kindlustuslepitaja tegutseb sisuliselt professionaalse nustajana, pakkudes vlja, kuidas tema arvates oleks kige mistlikum vaidlus lahendada, jttes otsustusiguse siiski pooltele endile. Kui kokkuleppele ei juta, on poolel igus prduda kohtu poole. Kliendile on teenus tasuta. Politsei (www.politsei.ee) ja prokuratuur (www.prokuratuur.ee). Politsei ja prokuratuur tegelevad iguskorra kaitsmisega, kuritegevuse ennetamise ja uurimisega. Nende poole tuleb prduda, kui olete sattunud finantspettuse vi kuriteo ohvriks. Kohus (www.kohus.ee). Kohtusse tuleb prduda, kui te pole saavutanud kohtuvlises vaidluses soovitud lahendust, kuid teie vi teie nuandjate arvates on see kohtuprotsessi kaudu tenoline ning kaalub les kohtuprotsessiga kaasneva aja- ja rahakulu. Eestis on kolmeastmeline kohtussteem: vaidlust tuleb alustada esimese astme kohtust (maakohtust vi halduskohtust), kui see ei tee soovitud otsust, vib maakohtu otsuse edasi kaevata teise astme kohtusse (ringkonnakohtusse), ja kui ka teise astme kohus ei tee meeleprast lahendust, jb le vimalus prduda kolmanda astme kohtusse ehk Riigikohtusse. Riigikohtusse prdumiseks tuleb eelnevalt lbida esimesed kaks kohtuastet. Lisaks on veel hulk asutusi, kes otseselt ei menetle tarbijakaebusi, kuid kelle poole vib samuti oma huvide kaitseks prduda. Konkurentsiamet (www.konkurentsiamet.ee). Riikliku konkurentsiameti lesandeks on teostada jrelevalvet konkurentsiseaduse
titmise le ja uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi ja otsuseid. Eesti Pangaliit (www.pangaliit.ee). Mittetulundushingu Eesti Pangaliit eesmrk on Eesti panganduse arendamine ja pankade histe probleemide lahendamine. Eesti Kindlustusseltside Liit (www.eksl.ee). Mittetulundushingu Eesti Kindlustusseltside Liit eesmrk on edendada kindlustusvaldkonda ja lahendada valdkonna probleeme. Eesti Tarbijakaitse Liit (www.tarbijakaitse.ee). Mittetulundushingu Eesti Tarbijakaitse Liit eesmrgiks on aidata kaasa tarbija huvisid edendava ja tarbija iguste kaitset tagava tarbijapoliitika kujundamisele ning selle rakendamisele Eestis. NASDAQ OMX Tallinn (www.nasdaqomxbaltic.com) ja Eesti Vrtpaberikeskus (www.e-register.ee). NASDAQ OMX Tallinna ja Eesti Vrtpaberikeskuse kaudu toimub vrtpaberitega kauplemiseks vajaliku keskkonna haldamine, vrtpaberitehingute arveldamine, ettevtete noteerimine, vrtpaberite keskregistri ja kogumispensioni registri pidamine Eestis.
226
Lisad
Lisad
227
Philised seadused, mis puudutavad finantsteenuseid ja isiklike rahaasjade juhtimist

Seaduste tekstid leiab aadressilt www.riigiteataja.ee: asjaigusseadus; Eesti vrtpaberite keskregistri seadus; hoiu-laenuhistu seadus; investeerimisfondide seadus; kindlustustegevuse seadus; kogumispensionide seadus; krediidiasutuste seadus; makseasutuste ja e-raha asutuste seadus; pankrotiseadus; perekonnaseadus; primisseadus; riikliku pensionikindlustuse seadus; tagatisfondi seadus; tulumaksuseadus; ttuskindlustuse seadus; vlgade mberkujundamise ja vlakaitse seadus; vrtpaberituru seadus; riseadustik.
8.2
Tuludeklaratsioon
Tuludeklaratsiooni esitavad Eesti residendist fsilised isikud eelmise kalendriaasta tulude kohta (nt 2011. aastal 2010. aasta tulude kohta). Isik on Eesti resident, kui tema alaline elukoht on Eestis vi kui ta viibib Eestis 12 jrjestikuse kalendrikuu jooksul vhemalt 183 peva. Tuludeklaratsiooni ei pea esitama isikud, kelle tulult ei ole vaja lisaks juba kinnipeetule tasuda tiendavalt tulumaksu vi kui saadud tulu kokku ei letanud maksuvaba tulu mra. Tulusid saab deklareerida alates 15. veebruarist 31. mrtsini e-maksuameti/e-tolli kaudu vi Maksu- ja Tolliameti teeninduskohtades (vaata www.emta.ee). 2012. aasta alguses 2011. aasta kohta (ja jrgnevatel aastatel) tuludeklaratsiooni tites tuleb investeerimiskonto vimaluse kasutajatel deklareerida ka sisse- ja vljamaksed sellele kontole, tites vastava deklaratsioonivormi.
228
Lisad
Lisad
229
8.3
Snaraamat
Aktsia Annuiteetgraafik Arvelduskrediit Brutopalk Deebetkaart vrtpaber, mis thistab isiku omandit aktsiaseltsis. laenu tagasimaksmise graafik, kus kuumakse (phiosa ja intress) on sama kogu laenuperioodi vltel. vimalus pangaga kokku lepitud limiidi ulatuses oma arvelduskontoga miinusesse minna ehk laenu saada. ttasu, millest peetakse kinni tulumaks ja tvtja osa ttuskindlustusmaksest. maksekaart, millega saab makseid sooritada kaardiga seotud kontol oleva rahasumma ulatuses, kaardiomaniku arvelduskontolt debiteeritakse raha (vetakse maha) kohe kaardi kasutamise jrel. pensionissteem, kus pensione makstakse fondist, millesse sellega liitunud isikud on vljamaksetele eelnevate aastate jooksul raha kogunud. riiklik register, mis peab arvestust kigi Eestis tegutsevate aktsiaseltside aktsiaraamatute ning kigi Eestis avatud vrtpaberi- ja pensionikontode le; samuti on registrisse koondatud teised elektroonilised vrtpaberid (osahingute osad, vlakirjad, fondiosakud jms) ning vrtpaberitega tehtud toimingute ajalugu. laen, mille inimene vtab eluaseme soetamiseks, ehitamiseks vi olemasoleva eluaseme renoveerimiseks. laen, mille intressimr on fikseeritud pikemaks thtajaks kui aasta.
Fondiosak Futuur
vrtpaber, mis tendab investori igust osale investeerimisfondi varast. leping, mis kohustab lepingupooli ostma vi mma kokkulepitud alusvara varem kokku lepitud ajal ning varem kokku lepitud kohas kindla hinnaga. sstud, mis on kogutud sissetuleku ajutise katkemise vi ootamatute ja vltimatute kulutuste katmiseks. laenu tagatiseks seatud kinnisasi. raha paigutamine oma rikkuse kasvatamise vi silitamise nimel mitmesugustesse kasvava vi psiva vrtusega varadesse. investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab investorite raha aktsiatesse, vlakirjadesse ja teistesse vrtpaberitesse. thtajaline hoius, mille intress sltub hoiuse alusvaraks olevate vrtpaberite, muude varade vi indeksite hindade liikumisest. arvelduskonto, mille kaudu toimuvast investeeringute ostmisest ja mmisest saadava kasu maksustamist on vimalik edasi lkata. pensionissteem, kus pensionimakseid tehakse hiskonnaliikmete (ttavate inimeste) jooksvatest maksetest. laen, mis vljastatakse taotlejale tema laenuklblikkust phjalikumalt analsimata ja sellest tuleneva riski tttu likrge intressiga. teenus, mille abil inimesed ja ettevtted saavad ennast kaitsta mitmesuguste sndmuste soovimatute majanduslike tagajrgede eest. tend kindlustuslepingu slmimise kohta. rihing, kelle peamiseks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hvitamine vi kokkulepitud rahasumma maksmine. maapinna piiritletud osa (maatkk), mille olulised osad on sellega psivalt hendatud objektid, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. pension, mille inimene endale kogub, tehes sissemakseid oma pensionifondi vi pensionikindlustusse.
Hdareserv Hpoteek Investeerimine
Investeerimisfond
Investeerimishoius
Investeerimiskonto
Eelfinantseeritud pensionissteem Eesti vrtpaberite keskregister
Jooksva finantseerimisega pensionissteem Kiirlaen
Eluasemelaen, kodulaen Fikseeritud intressiga laen
Kindlustus
Kindlustuspoliis Kindlustusselts
Finantsinspektsioon riiklik asutus, mis teostab jrelevalvet finantsasutuste le, tagamaks, et need suudavad kliendi ees vetud kohustused tulevikus tita. Finantskirjaoskus oskused ja teadmised, mis vimaldavad inimesel isiklikke rahaasju puudutavates ksimustes vastu vtta phjendatud ja mistlikke otsuseid. hoiused, antud laenud, ostetud vrtpaberid ja muud sarnased varad.
Kinnisasi
Finantsvara
Kogumispension
230
Lisad
Lisad
231
Kontohaldur Krediidiasutus (pank) Krediitkaart
pank vi muu finantsasutus, kes vahendab investorile tema vrtpaberikonto kasutamist ning vrtpaberitehinguid. rihing, mille peamiseks ja psivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine. maksekaart, mis vimaldab selle omanikul lkata tegelikku ostude eest tasumist ajas edasi, sest makse suurust ei piira kaardiga seotud kontol oleva raha hulk, vaid panga mratud krediidilimiit; sisuliselt thendab krediitkaardiga maksmine lhiajalise laenu vtmist. laenutagatis, mille puhul kendaja vtab endale kohustuse tasuda kendatava isiku poolt vetud laen, kui laenuvtja ise seda ei tee. intressi arvutamise viis, mis eeldab, et intressitulu vetakse intressiperioodi lpus alati vlja (hoiuse korral) vi tasutakse intressiperioodi lpus (laenu korral) ja jrgmise perioodi intressi arvutatakse ikka algselt hoiu- vi laenusummalt. laen, mille puhul liisinguobjekt (nt auto) jb lepingu tagatiseks raha laenaja omandisse kuni objekti vljaostmiseni. intressi arvutamise viis, mis eeldab, et intressitulu ei veta intressiperioodi lpus vlja (hoiuse korral) vi ei tasuta laenuandjale (laenu korral) ja jrgmise perioodi intressi arvutatakse algse hoiu- vi laenusumma ja intressiperioodil lisandunud intressi summalt. periood, milleks pank vabastab laenuvtja laenu phiosa (harva ka intresside) maksmise kohustusest. teenused, mis vimaldavad inimestel ja ettevtetel teha sularahata makseid kas maksekonto kaudu, maksekaartide abil vi muul sularahatul viisil. koht, kus toimub pidev ja korraprane kauplemine Eesti vrtpaberitega. ttasu, millelt on tasutud kik ettenhtud maksud ja mille tvtja saab n- puhtalt ktte. vrtpaberi (aktsia, vlakirja vm) brsile kauplemisele vtmine. tulevikus saadava rahasumma praegune vrtus. leping, mis annab selle omanikule iguse osta vi ma kindla hinnaga, mratud ajal ja kindlas koguses alusvara.
Otsekorraldus
makseviis, mille puhul pank kannab panga ja maksja vahel slmitud lepingu alusel summasid automaatselt (maksjalt kinnitust ksimata) saajale viimase esitatud arve alusel. nitaja, mis iseloomustab, kui palju vara jb isikule alles prast kigi tema vlgade tasumist ja rahaliste kohustuste titmist. Puhasvrtusest saab rkida nii ksikisiku kui ka investeerimisfondi vi ka muu varade kogumi puhul. makseviis, mille puhul pank kannab panga ja maksja vahel slmitud lepingu alusel summasid automaatselt (maksjalt kinnitust ksimata) maksja mratud isikule. vimalus, et tegevuse (nt investeerimise) tulemus erineb oodatavast. ksimustik, mille abil finantsasutused hindavad, missugused investeerimistooted on kliendile riskitaseme mttes sobilikud ja millist nustamist ta vajab. laen, mille inimene vtab jooksva tarbimise rahastamiseks ajal, kui jooksvast sissetulekust vi sstudest selleks ei jtku. investeeringult saadav kasum vljendatuna investeeringu suhtes protsentides. vrtpaber, mille vrtus sltub alusvara (mne teise vara vi nitaja) liikumisest. tnase rahasumma vrtus teatud ajal tulevikus. hoius, mille puhul klient annab kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindla suurusega intressi.
Puhasvrtus
Psikorraldus
Kendus
Risk Sobivustest
Lihtintress
Tarbimislaen
Liising
Tootlus Tuletisvrtpaber Tulevikuvrtus Thtajaline hoius
Liitintress
Maksepuhkus Makseteenused
Ujuva intressiga laen laen, mille intressimr muutub vastavalt lepingus kokku lepitud turuintressimra (Eestis tavaliselt pankadevahelise rahaturu intressimr Euribor) muutumisele. Vlakiri vrtpaber, mis esindab osa laenust; erinevalt tavalisest laenust vimaldavad vlakirja tingimused laenuandjatel nendega hlpsasti kaubelda (osta ja ma). laenu tagasimaksmise graafik, mille puhul laenu phiosa tagasimakse on igas makses hesuurune. koht, kus saavad kokku isikud, kes vrtpabereid ostavad vi mvad. summa, mille eest on vimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sltumatute osapoolte vahelises tehingus.
NASDAQ OMX Tallinna brs Netopalk Noteerimine Ndisvrtus Optsioon
Vrdse phiosaga maksegraafik Vrtpaberiturg iglane vrtus
232
Lisad
Lisad
233
8.4
Pere-eelarve vorm
Sissetuleku tp Palk (prast makse) Pension Toetused ja abirahad TULU Tulud investeeringutelt Renditulu Igakuiselt laekunud summa Transport Autoliising Kaskokindlustus Liikluskindlustus Parkimine Ktus Autoparandus ja -hooldus histransport Tulud kokku Majapidamiskulud r Elekter Gaas Kte Vesi Prgivedu Muud kommunaalkulud Telefon, internet, TV KULU Mobiiltelefon Majapidamistarbed Valveteenused Puhastusteenused Kodu ja aia hooldamine Sisustus Ajakirjad, ajalehed Kokku Haridus ja vaba aeg ppemaks Raamutud, muusika, filmid Meelelahutusritused Reisimine Sport Hobid Kokku Ravikulud Ravimid Visiiditasud Hambaarst EUR Kokku Muud kulud Kingitused Annetused Lemmiklooma(de)ga seotud kulud EUR EUR Sk ja jook Toiduained Tpeva lunad Muu vljas einestamine KULU Alkohol Tubakatooted EUR Kokku Laste kulud Lapsehoidja, lasteaiatasu ppemaks Trenn, huviring Kooliasjad Koolitoit Riided Mnguasjad, taskuraha EUR Kokku Finantsteenused ppelaen Eluasemelaen Tarbimislaen Jrelmaks Krediitkaardi tagasimaksed Elukindlustus Kodukindlustus EUR Isiklikud kulud Riided Jalanud Juuksur Iluteenused Terviseteenused
Kokku Kokku EUR Kokku EUR Kulud kokku
EUR Kokku
EUR EUR
TULUD KOKKU EUR
KULUD KOKKU EUR
JK EUR
234
Lisad
Lisad
235

Finantsaabits Rahaasjade Korradlamise K2siraamat

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Finantsaabits Rahaasjade Korradlamise K2siraamat

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Finantsaabits

Rahaasjade korraldamise ksiraamat

Toomas Hendrik Ilves Vabariigi President

Raul Malmstein Finantsinspektsiooni juhatuse esimees

Koostaja Villu Zirnask

2011 Finantsinspektsioon / NASDAQ OMX Tallinn AS ISBN 978-9949-21-548-5

Raha ja rahaasjade planeerimine 1149

Igapevased pangateenused 5171

2.1 2.2 2.3 2.4 2.5

6.1 6.2 6.3 6.4 6.5 6.6 6.7 6.8 6.9

154 156 158 165 169 171 173 177 182

Sstmine ja investeerimine 85130

3.1 3.2 3.3 3.4 3.5

7.1 7.2 7.3 7.4 7.5

8.1 8.2 8.3 8.4

Mida teha probleemide korral? Tuludeklaratsioon Snaraamat Pere-eelarve vorm

222 229 230 234

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Hinnasilt klge: kolm maa peale toovat ksimust teismelisele

Tlkinud Jaan Kross, kirjastus Eesti Raamat, Tallinn, 1971.

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

EUR Kokku Isiklikud kulud Riided Jalanud Juuksur Iluteenused Terviseteenused

Kokku Ravikulud Ravimid Visiiditasud Hambaarst

EUR Kokku Muud kulud Kingitused Annetused Lemmiklooma(de)ga seotud kulud

Kokku Kulud kokku TULUD KOKKU EUR

EUR Kokku KULUD KOKKU EUR

EUR EUR JK EUR

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Hdareservi soovitatav suurus

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Abivahendeid vajaliku pensionisstu arvutamiseks

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

aastasissetulek (1 + sissetuleku kasvumr) (1 + diskontomr)

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

Raha ja rahaasjade planeerimine

inimkapital finantsvarad reaalsissetulek hdavajalikud kulud valikulised kulud tervishoiukulud

valikulised kulud hdavajalikud kulud

aktiivne pensioniiga passiivne pensioniiga hooldusiga