1

MEIE FORESIGHT
Peatkk kogumikku JMINE JA SAAMINE. 27.01.2011 EURA Foresight-sessioni eelhlestuse protsessis tuleb taas vastata ksimustele : Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me lheme? I.Kust me tuleme? Kigepealt kaks sissejuhatavat tpsustust. Esiteks, selles peatkis mtlen meie all vaid Talgujaid. igemini kll talgujaid koos nende eellaste- talgugrupi ja eeltalgujatega. Seega on tagasivaatamise ajaline algpunkt 1969.aasta oktoober. Teiseks. Meie Foresight on phimtteliselt mistetav kahel erineval moel. Seda vib, helt poolt, tlgendada kui meie , st talgujate poolt vlja ttatud vi adapteeritud kompleksmetoodikat .Teiselt poolt on see meie enda tulevikuaimdus, milleni me ise seda kompleksi kasutades juame ja mis hakkab meie edasisi tegevusi mjutama , kaasa arvatud pris konkreetsed lhituleviku plaanid. Selleks, et neid kahte teineteisest eristada, hakkan edaspidi tekstidesse lisama lhendeid MFM (meie foorsaitmetoodika) ja MF (meie foorsait). Kolmandaks, selles peatkis vastan laltoodud eksistentsiaalsetele ksimustele ainult eeloleva Foresight-sessioni kontekstis. See thendab, et vastused puudutavad vaid neid loogilisi niite, mis toovad teemani Foresight. Selliselt oleme alati teinud, kui oleme judnud mingi uue ukse lvele heitnud pilgu minevikku ja fikseerinud need sndmused, mis meid selle ukseni on toonud. Nii joonistuvad vlja erinevad ajalood ja erinevad loogilised sammud, mis tagasi vaadates justkui oleksid kohe alguses aimatavad olnud. Nii see muidugi pole. Mingit Foresighti programmi polnud Talgujatel kuni 2010.a. juulini pevakorral. Mistena oli see sna muidugi meie peadest lbi jooksnud. Kasvi ODI-6 ajal 2009.a. novembris, kus ta klava he peva teemana kibel oli. 2010.aasta kuumal suvel li aga mulle kki see foorsait phe. Ja nii kvasti, et hakkasin seda internetist taga ajama ja seejrel ka talgujate seminaris pruukima ning Margust kehutama selleteemalist seminari ettekannet ette valmistama. Tinglikult vib teadlikult fikseeritud momendiks alustada Foresight-programmi registreerida 20.juuli 2010, millest on mrk salvestusena mu arvuti foldris Aabitsad. MFM ja MF eelajaloost MFM: Meie foorsaitmetoodika (MFM) esimeseks eelkijaks vib lugeda talgugrupi liikmete abiga vallarahva hists koostatud Plvamaa Vastse-Kuuste valla arengukava, mis oli htlasi taasiseseisvunud Eestis valla iguste saamise alusdokumendiks. Vinni valla jrel oli Vastse-Kuuste vald teine, kellele Eesti Vabariigi lemnukogu Presiidiumi esimees valla igusi kinnitava tunnistuse le andis: Eesti Vabariigi lemnukogu Presiidiumi otsusega 23. oktoobrist 1990. a. kinnitati

2
Vastse-Kuuste valla omavalitsuslik staatus ja alates 1. novembrist 1990 astus VastseKuuste vald omavalitsusliku haldusksuse igustesse (Vastse-Kuuste valla ajaloost)

MFM: Nii lesande pstituse kui kasutatud metoodika poolest foorsaitlikuks vib lugeda 2005.aasta detsembris Noorte Kommertskoja (JCI) tellimusel korraldatud rotaatorit Liider 2020+. Siin vrib mrkimist ka osaliste vaheliste suhete edasine arenemine ja MT Eesti Liidrite Arenduskeskus asutamine, millel omakorda on seos MT-ga A1A Talgujad . MF: Talgujate poolt iseenda tarbeks tehtud prefoorsaidi mdu annab vlja 2010.aasta 15.aprilli seminaril alustatud ja 1.mai Mrdimetsa talgutel jtkatud suunatud ajurnnaku meetodil lbi viidud astmeline liikumine Talgujate imiditasandilt visioonitasandile ja sealt tagasi.

PROGNOOS PROJEKT PROGRAMM PLAAN PROTOTP STEREOTP

See preMF tugines laltoodud konstruktiivsete tegevuste tasandile ja osalised tegid lbi tusu pramiidi tippu, tuues les liikudes vlja selle, mis nende arvates paistab vimalik ja vajalik olevat ( kuidas me vlja paistame, kuidas asju ajame, milliseid vrtusi jrgime, milleks suutelised oleme, mida sellest valime ja mida arvestame ) . les judnult hakkame uue pilguga muutma kike seda, mis alt tulles ei paistnud vlja , ei tundunud vajaliku vi olulisena. MFM he ideena sai 1990.aastal koos Ruutaga kavandatud ks Eesti televisiooni konkursile esitatud vistlust nimega Futufuroorum. Oma enneaegsuse tttu ( kllap oli ka teisi puudusi) see konkursit riilt tunnustust ei leidnud. Kll vib seda aga lugeda ajalooliseks mrgiks sellest, kuidas tolleaegsed talgujad ritasid prata eesti rahvast mineviku mletamisele

3 suunatud mlumngudelt (olid tollal massilised ja lipopulaarsed) tulevikuprojektide kollektiivsele koostamisele. Tnapeval, internetiajastu viljakates tingimustes, on midagi futufuroorumisarnast realiseerunud tarbijate endi poolt toodete arendamises ( spordijalatsid, mobiiltelefonid jms). Mttetalgute kuldajal tehtust vib suure osa kanda MFM eelkijate hulka. Nende foorsaitlikkus seisnes eelkige selles, et tuleviku etteaimamised olid mitte vljastvaatajate eksperthinnangud, vaid tulevikku liikujate eneste omad. Erinevuseks tnapeva tpfoorsaitidest oli peamiselt see, et ritati piirata ajahorisonti sinnamaani, kuhuni on vimalik kokku leppida konkreetsetes tegudes osalevate inimeste vahel. Kui tuua siia krvale Alaine de Benois` poolt kasutatvad metafoorilise paarid Meri ja Maa, kus esimene seostub de Benois`l tabamatu poiesisega ja teine maalhedase praksisega, siis on talgujate preMFM olnud valdavalt olnud talupoeglikud , kodused talgud, kus mttelend on olnud suhteliselt vaoshoitud. Kaasaegses knepruugis on talgujate kogemused olnud livaldavalt kohtarengulised, seotud maaeluga. Talgujad on Eesti tulevikuplaanide tegemise ajaloos osalenud nagu rehepeksumasina omanikud , kes rehepeksutalgutel on sitnud talust tallu. II.Kes me oleme? Eluilma omaksvtu tasemete ksitlemisel judsime arusaamisele, et Talgujate institutsionaalseks vormiks on hiskondlik liikumine*). Me oleme seega end mranud kui sisulise mistmise V tasemel paiknev mttekaaslaste vennaskond. Meie ideeliselt lhimad liikumised on Georgi Petrovit tedrovitski Moskva Metodoloogiaringist vlja arenenud kollektiivse mttetegevuse vormide ja meetodite edasiarendajad maailmas. Meie poolt arendatav mttetalgute metodoloogia toetub positiivse dialektika seadustele ( samasuste erinevuse ja koost, jaatuse jaatuse ning kvaliteedi kvantiteediks lemineku seadustele). Mttetalgud on : 1.Vene orgtegevuslike mngude traditsiooni jtkamine ja edasiarendus Eesti kultuurikontekstis, 2. Eesti talupojakultuuri talgutraditsiooni edasiarendus kollektiivse mttetegevuses, 3. Talgutraditsiooni edasiarendamine internatsionaalses ja internetikeskkonnas. Enesemramisel seisame jrgmiste probleemide ees, mis Foresight-sessionil mtestamist vajavad: 1. Arusaam, et senine kontseptsioon jtkab vana, I astme mtlemise tpi S.Popovi jrgi: 1.1.mtlemise allumine positiivse dialektika seadustele thendab mtlemise seadusprasuse tunnistamist, 1.2. Esitatud VI sisulise mistmise astet (lhtuvad Aristotelese phjuste petusest) on selged mtlemise regulaarsuse demonstratsioonid

4 2. Mttetalgud on olemuslikult protsessuaalsed. Nad on kollektiivse tegevuse meetod ja universaalne , ainevaldkonnast suhteliselt sltumatu mttetegevuse organiseerimise vorm. Seega A.de Benois`jrgi kuulub mttetalguliikumine jaotuses Meri-Maa poieetilise Mere alla. 3. Kohtarenguliselt on Talgujate tegevus hajus ( Haridus, Tjuturg, Roheline kogukond, Vene ssarliikumine) 4. Eluilma omaksvtt on mratletud V mistmise tasemel maksimaalselt laialt kui Vaimline. Sinna alla mahuvad metodoloogiline, filosoofiline, religioosne, kunstiline, koloogiline lhenemine. Erinevaid hiskondlikke liikumisi saabki enamasti eristada selle jrgi, milline on nende omane eluilmaksitus . Talgujad on praeguseks judnud selle mistmisele, et senine SMT-metodoloogilise lhenemisega piiramine teeb vimatuks edasiliikumise jrgmisele tasemele. 5. Kik eeltoodud punktid osutavad selgelt regulaarsuse katkemisele ja seniste seaduste lestlemisele: protsessuaalse ja produktilise simultaansusele, aste-astmelisuse katkemisele vaimlise lhenemise tasandil. 6. On alust loota (karta), et V nivoo letamine (snjatie, Aufheben) purustab eelmise konstruktsiooni. Ksimus on kigile: Kas ollakse selleks valmis? 7. Foorsaitlikkus thendabki seda, et me V tasandil neid kiki iseralikkusi fikseerides vime hakata uduselt aimama, mis meid vi meie jreltulijaid hakkab ees ootama , milliste seisundite pilved ja millise tenosusjaotusega hakkavad lhiaastakmnetel ilmutuma. *)Erinevalt erakondadest kui erihuvisid kaitsvatest organisatsioonidest on hiskondlikud liikumised oma liikmetega selle liikumise vahetud subjektid. Kui poliitilised erakonnad spetsiaalselt toonitavad, et nad on teatavate hiskonnagruppide esindajad poliitilise vitluse areenil ja deklareerivad seejuures isiklikku omakasupdmatust, siis hiskondlikud liikumised on vastupidi, vahetud liikumise idee kandjad ja kehastused samal ajal. Talgujatele on omane talguline eluviis, rohelistele roheline, religioossetele liikumistele religioosne. hiskonna vaesemate kihtide huvide kaitsmist deklareerivate erakondade liikmed samal ajal ei ela ise vaesemate kihtide elu. III. Kuhu me lheme? See peaks selgemaks saama Foresight-sessioni lpuks. Sestap ei ole mul ei igust ega vimalustki ritada individuaalt korras visandada, kuhu me selle sessiooni lpuks ikka peaksime judma. Minu kui sessiooni eel-, alg- ja kllap ka vahe- ja lpphlestaja kohuseks on korraldada selle lhteinformatsiooni lesotsimine ja kaaslastele sdavaks tegemine, mida esmakordselt kasutama hakates vime igustatult nimetada Foresighti tegemiseks. See thendab, et alljrgnevas on vaja Foresighti kohta kogutav materjal kujundada edasise koostegevuse vahendiks (meetodiks) ja

5 reaalseks koostvormiks. Tunnistades, et Foresight on kogu maailmas tnapeval omandanud smboolse thenduse, oleme ka meie piiratud selle smboli taga seisva formaadiga. Et hiljem ei tekiks kommunikatsioonis teiste foorsaitide osalistega kahtlustusi, kas meie korraldatu oligi ldse mingi teline foorsait. Teisalt. Tegelenuna le kolmekmne aasta selliste foorsaidi lhisugulastega nagu seda on ODI ja mttetalgud ja mttetalgulised vikevormid (mttesel, rotaator) ja nende tsklid (tsklotron, heade ideede generaator), sidusstrateegia vljattajana jms ,on vimatu ennast piirata MFM vljattamisel vaid vimalikult tpse mujal kasutatavate tehnikate kopeerimisega . Seega , MFM (Meie Foresight-Metoodika ) saab kindlasti olema oluliste erijoontega. Kigepealt aga peaks formuleerima mingi raudreegli, mingi kindla kriteeriumi, mis tooks selgel vlja , mis ei ole meie silmis Foresight . (Me ei saa oma vaatevinklit absolutiseerida ega teistel teistsuguseid arusaamu ra keelata. Kllap ka foorsaidi mistmisel on paratamatu samasugune olukord nagu mttetalgute puhul, kus krvuti elavad kaks arusaama: algne ,st mttetalgud kui kindel meetod ja rahvaprane: mttetalgud kui mistahes hisarutelu (kuni puldist loetavate konverentsiettekannete reani). Minu sgava veendumuse jrgi ei ole Foresight kui meetod selline, kus ei osale antud valdkonna vi ringkonna huvipooled (stakeholders). Niteks ei ole see foresight, kui mingi valdkonna eksperdid mingist sotsiaalsest ssteemist (nt Rootsi tervishoiusseemist) teevad tulevikungemuse selle valdkonna kohta teises ssteemis (Eestis). Meie kui talgujad saame vaid tervitada viimasel ajal toimunud vga thtsat muutust Foresighti kontseptuaalsetes alustes. Eksisteerib kaks Foresighti mudelit: 1. Otsuseid vastuvtvate isikute juures tegutsevad omavahel konkureerivad ekspertide koolkonnad. Foresight kui prognostiliste hpoteeside kogum. 2. Ekspertpositsiooni vljallitamine ja tegevuse organiseerimine teadmise saamiseks tuleviku kohta otsuseid vastuvtvate isikute osavtul. Foresight kui ontoloogia kujundamise ja subjektiveerimise viis Mistetavalt saavad talgujad olla vaid veendunud teise mudeli pooldajad. Ja muidugi on teine mudel esimest kui oma aja raelanut vlja surumas. Kavandades EURA kui Navigatsija Talgujate koondise foresighti peame arvestama, et Navigatsija on ennast phikirjaliselt mratlenud just nimelt esimest tpi mudelile vastava ekspertgrupina. Sellist eksperttegevust on nad ka arendanud Sverdlovski oblasti energeetikaministeeriumi ja praeguse Oblasti kuberneri jaoks. Siin saab olema ks olulisi momente, millele tuleb tsist thelepanu prata juba Foresight-sessioni alghlestuse perioodil. Sarnased ksimused vivad kerkida ka talgujate tegevuse mratlemisel konkreetsetes valdkondades ( Haridusstrateegia, Vaba Intellektuaalne kapital, Roheline kogukond jms). Nagu juba eelpool mainitud, meie viies sisulise mistmise tasand vib vlja tuua tsiseid ohte minna vastuollu snade ja tegude vahel.

6 IV.Mis on meil olemas? Lisaks mttetalgute ldisele kogemusele on EURAl vimalik tugineda ODI-7 Virtuaalklastri konkreetsetele tulemustele teemal Foresight. Nende kontsentraat on talletatud ODI-7 Arengutesaurusse. Mrgusna Foresight alt leiab jrgmist: Foresight -aimdus -Subjektidevaheliste tdede poolt indutseeritud ettekujutus soovitavast reaalsusest -Lhtepositsioon programmi vljattamiseks krvuti situatsiooni analsi probleemide vljaselgitamisega. Foresight peab arvestama mitte ainult huvisid ja erinevaid ressursse, vaid ka nrkusi, vliseid vimalusi ja ohte. F kigus joonistub vlja mingi kokkuviiv sndmus, mingi resultaat. Reeglina see ei lhe tide tegelikkuses, kuid mida rohkem inimesi sellel tulid, seda olulisem see on. Sellest hakkavad arenema jrgmised suunad, millest jrgmine ettekujutus vib olla veel vhem mratletud, kuid mida suurem on inimeste ring, seda thtsam see kujutlus on. Prognoosi ja F.eristamine: Prognoos on objektiivne tde, F- intersubjektiivne . Prognoos on staatiline, F- dnaamiline Ekspert informatsiooni valdaja, ta ei anna soovitusi, vaid nitab erinevaid probleemi lahendusteid, nende plusse ja miinuseid Strateegia vljattamises osalevad eksperdid peavad ennast samuti mratlema, et neid hakataks usaldama ja tsiselt vtma, aga samuti nad peavad ennast mratlema selleks, et tielikult mista selle strateegia olemust, mille kallal nad ttavad. Eksperdi/ekspertiisi roll ja koht vt: https://docs.google.com/drawings/edit?id=1iLfULSaEsULNJwLuyqXfoa6BkN8_5o-UtOHmYFX5cQ&hl=en

STRATEGEERIMISE SKEEM

Eelmise materjali juures on vaja loomulikult arvestada nende kontekstuaalset pritolu. Nii ei saa seal toodud mrksnu ksitleda Foresighti ammendavate definitsioonidena. Kll aga annab tesauruse materjalide lisamine vimaluse kohe Foresight-sessioni algusest peale vtta ette see laiem kontekst, milles ODI-7 ajal F esines he elemendina, nd aga n esiplaanil.
V. Kuidas mistetakse Foresighti?

8 Suure hulga definitsioonide seast valisin Euroopa Liidu uuringu-ja arenguinfoteenistuse CORDIS ( Community Reseach and Development Information Service) selgitava mratluse. See arutlus on minu arvates vga hsti kokku klav Strategeerimise skeemiga, milles Viktoria on kujundlikult kokku vtnud meie Virtuaalklastri t tulemused orgtegevuslikus mngus ODI-7. he vimaliku lhenemisvariandina EURA Foresight-sessionil vikski vlja pakkuda selle skeemi rakursi pramist strategeerimiselt foorsaitingule ( muide , termin Foresighting on tepoolest kasutusel!)

Foresight haarab endasse tegevusi, mis on orienteeritud Mtlemisele Arutlemisele Tuleviku mrgistamisele Tuleviku lbimtlemine: prognoosimine, tehnoloogiate hindamine,tuleviku-uuringud ja teised F. vormid see on katse mratleda pikaajalisi trende ja koordineerida nende alusel otsuste vastuvtmist. F. ilmus viimastel aaastatel ja teda on aktiivsel kasutatud Euroopas kaasaegsete uuringute prioriteetide vljaselekteerimiseks teaduse, tehnoloogia, hiskonna ja majanduse arengu baasstsenaariumide phjal Vaielda tuleviku le: F. see on protsess, mis haarab endasse kiki huvipooli (stakeholders): hiskondlikke organisatsioone, tstusettevtteid, uurimiskeskusi, mittevalitsusfonde ,jne, jne.T vib olla organiseeritud erinevatel tasanditel: rahvusvahelisel, rahvuslikul, regionaalsel. Avatud diskussioon viiakse lbi osaliste vahel erinevat tpi platvormidel, nt ekspertpaneeli vormis Mrgistada tulevikku: F. eesmrk on vimaliku tuleviku mratlemine, soovitava tuleviku kujutluse loomine ja selle saavutamise strateegiate mratlemine. Resultaadid haaratakse , philiselt, hiskondlikesse otsuste vastuvtmistesse (nide: hiskondlike fondide tegevuse prioriteetide uurimine). Kuid, samal ajal, F. resultaadid vivad vimaldada kigil osalistel arendada ja parendada nende eneste strateegiaid. Veel mningaid eri autorite jaorganisatsioonide poolt pakutavaid F definitsioone: F-Sstemaatiline hine protsess tuleviku ngemise ehitamiseks, suunatud praegusel momendil vastuvetavate otsuste kvaliteedi tstmisele ja histoimingute kiirendamiseks. Ideoloogia johtub poliitilise analsi, strateegilise analsi ja prognoosimise tendentside konvergentsist F.efktiivne strategeerimise subjektide metoodika raamide for- meerimiseks teaduses ja tehnoloogias.F tehnoloogia vib olla kasutatud piirkondade jms arengustrateegiate ja arenguplaanide vljattamiseks
F- sstemaatiline katse vaadata teaduse,tehnoloogia,majanduse ja hiskonna pikaaegsesse tulevikku eesmrgiga identifitseerida strat uurimise tsoonid ja

9 FFtehnoloogiate sndimise, mis annavad lootustkige suuremaks majanduslikuks ja sotsiaalseks kasuks. F. sotsaal-majandusliku arengu stsenaarne prognoosimine: vimalikud majanduse, tootmise, hiskonna arengu variandis 10-20-aastases perspektiivis

Strateegilise foorsaitingu neli plvkonda Krysteki ja Mller-Stewensi (1993)jrgi: 1. 1970-1975: Varane(ette )F - indikaatorid saadakse rehkenduste ja ekstrapolatsiooniga 2. 1975-1980: operatiivne F - indikaatorid ansside ja riskide kohta 3. 1980-1990: strateegiline F: nrkade signaalide phjal selguvad ansid ja riskid 4. 1990-jj: strateegiline etteselgitus integratiivne (sntees) ja vrkmtlemine vahendab potentsiaalseid ansse ja riske ja juhib aktsiooni.

VI. Niteid Foresight-meetodeist Foresight kasutab vga mitmesuguseid meetodeid: Delfi meetod on ks vanemaid ja tuntumaid Foresight meetodeid. Talgujatele tuttav mdunud sajandi 60ndaist aastatest Tehnoloogiate kaardistamine (Technology Roadmapping) Lai klass metoodikaid, mis vimaldavad prognoosida tehnoloogiate arengut. Sageli koostatakse nn teede kaardid, mida mda vib kulgeda tehnoloogia areng Stseneerimine, vimalike arengustsenaariumide kujundamine. Stsenaariumide meetodi kasutuselevtu vajadust strategeerimisel rhutas ODI-ja ajal talguja Ene Sarv.

Stsenaariumide niteid

10

laltoodud pildil on Arengufondi Eesti-stsenaariumid: Kaks lemist positiivsed, kus Eestit nhakse globaalselt arvestatava innovatsiooni- ja ettevtluskeskkonnana (Skype-saar) ning regioonis olulise investorite sihtkohana ja kvalifitseeritud tjuga kohana ( Hansa Liit II) Kaks alumist stsenaariumi on halvad: siseturule suunatud majandusmudel, kasvav riiklik sekkumine ja regulatsioon (Riigi tagasitulek) , Eesti muutumatu majandusmudel, ajude ravool, eksport vrtusahela vhemvrtuslikust otsast (Luna-Soome)

Teede kaardid vib nimetada ka stsenaariumide spetsiifiliseks

meetodiks, mida laiemalt kasutatakse ripraktikas. Sestap on vlja ttatud rida ldskeeme kuni lihtsustatud loenditeni etappidest Tehnoloogia elemendid Tegevusvlja piiride mramine

11 Tehnoloogia praktilised rakendused Arhitektuur Kus ja kuidas tehnoloogia muutub innovatsioonideks Kuidas tehnoloogia elemendid suhestuvad ksteisega Vljautsed Tehnoloogiliste elementide eesmrgid ja lesanded Tendentsid ja katkevused Arengutendentsid, kogemuskver, potentsiaalsed katkevused , (experience curve[1]), Tehnoloogiliste elementide evolutsioon Tehnoloogia arengu kaardistamine Tehnoloogia konkurentsivime Tehnoloogia konkurentsivime eesseisvatele vljakutsetele Tegevusplaan Srateegia, ressursid, tehnoloogiasse investeerimise ajaline plaan , , Intellektuaalne omand ja standardid Investitsioonikaart Vajadused, takistused, tegevused eesmrgi saavutamiseks, kaitse, mjud , , , , Tehnoloogiasse investeeringute prioriteedid

12 Riskide kaart Riskide vtmenitajad, mis hvardavad plaane.Plaanide muutmise punktid ohu korral , .

Teede kaartide nited on vga erinevad. Vahel on nende aluseks ka sellised lihtsad pildid:

Teatavaid sarnaseid jooni vib leida laltoodud lihtsal skeemil (millel Viktoria tahaks tuua esimeseks ksimuse, kas see on atraktiivne ja siis kas see on vimalik, pluss juurde tuua kolmas mde) ja Paul Bishopi strateegilise Foresighti etappidel : 1. Objekti mratlemine 2. Oluliste tegurite formeerimine (sihtnitajad jms) 3. Skaneering (Sfri kaart: stakeholderid, eksperdid jne) 4. Tuleviku alternatiivid (tendentsid, mramatused) 5. Planeerimine ja Titmine

13 ___________________________________________________________

Iseloomulikku Eesti viimase aja Foresight meetodeil tehtust

(Vljavtteid Eesti infotehnoloogia 2018 haridusraportist, mille koostasid eksperdid ja entusiastid , ca 30 inimest , raport vormistatud 2010)

EST_IT@2018 haridusraport sndis entusiastide ja ekspertide koosts

Fookuse leidmine hariduses suvi 09 Stsenaariumid sgis 09 Teekaart talv 09 IT+haridus raporti kasutusalad: Hariduspoliitika IKT rakendamine hariduses petajakoolitus Finantseerimine
2

Sisukord
Kokkuvte 8 1. IKT hariduse vljakutsetele vastajana 12 1.2 Tjuvajadus ja haridus loodus-, tppisteaduste ja tehnoloogiappe valdkonnas 15 1.3 Koolikultuur ja ppijate individuaalsete vajadustega arvestamine 16 1.4 petajate kvalifikatsioon ja enesetiendamine 18 1.5 IKT kasutamine ldhariduses 19 2. Tulevikustsenaariumid ja visioon 22 2.1 Haridust mjutavate trendide kaardistus 23 2.2 Hariduse tulevikustsenaariumid 26 2.3 Visioonistsenaarium Phjamaine tiiger 28 3. Teekaart soovitud sihini 30 3.1 Teekaart IKT kasutamisest ldhariduses 31 3.2 Verstapostid ja seosed 31 3.3 Teekaardist otsusteni 35 3.4 Mdapsmatud sammud teekaardi elluviimisel 40 4. Lisad 42 4.1 Metoodika 43 4.2 Eesti hariduse SWOT tugevused ja nrkused, vimalused ja ohud 45 4.3 Trendianals 48 4.4 Visioonistsenaariumi realiseerumise mdikud 50 Kasutatud kirjandus 53 Joonised Joonis 1. Teekaart IKT kasutamisest hariduses (kompaktne versioon) 10 Joonis 2. SWOT-analsi komponentide jaotus vljakutse olulisuse ja IKT-ga mjutatavuse alusel 14 Joonis 3. STEEPV trendide kaardistus 24 Joonis 4. Eesti ldhariduse tulevikustsenaariumid 27 Joonis 5. Teekaart IKT kasutamisest ldhariduses 32 Joonis 6. Teekaardi protsessi ajatelg 44 Tabelid Tabel 1. Visioonistsenaariumi realiseerumise hindamine 29

14
Tabel 2. Teekaardi elluviimine 35 Tabel 3. Eesti hariduse SWOT-anals 45 Tabel 4. Haridusssteemist varakult lahkunud: 1824-aastaste mitte enam kui phiharidusega tasemehariduses ja koolitustel mitteppivate noorte osathtsus (%) 51 Tabel 5. LTT sisseastujate arv ja protsent kigist sisseastujatest 52

Et saada vrdlusmaterjali meie metoodikatega, likasin (V.R.) vlja ka IKT meeskonna metoodika kirjelduse

4.1 Metoodika
Seire IKT kasutamisest hariduses keskendus vtmeprobleemidele ja tulevikuvljakutsetele ning neile IKT abil lahenduste leidmisele. T ehitati les eesmrgiga juda esmalt kitsama fookuse ja seejrel visioonini. hendades teekaardi abil soovitud tulevikupildi praegusega, selgitati vlja visioonini judmiseks vajalikud otsused ja tegevused.

Fookuse leidmine
Arvestades, et haridus on rmiselt lai ja mitmekesine valdkond, siis esmalt piiritleti seiret kitsama raamiga. Fookustamine kujunes hariduse trhmas heks raskemaks lesandeks, millega tegeleti kolmel esimesel kokkusaamisel. Esimesel kokkusaamisel, mille teemaks oli IKT erinevates hariduse arengukavades, esitasid kik 16 osalejat oma tulevikuksituse Eesti haridusest ning sellega praegu seotud probleemid ja ohud. Fookust aitas tpsustada SWOTanals (lisa 4.2), mille osiseid kaaluti ja rhmitati olulisusest ja IKT rollist lhtuvalt teisel kokkusaamisel. Kige olulisemaid IKT-ga seotud teemasid analsides juti ratundmisele, milline raam on mttekas seiretle seada, et see ei muutuks liiga laialivalguvaks vi leliia spetsiifiliseks. Seejuures otsustas trhm vahepeal vaid kitsalt LTT-ppele suunatud fookust laiendada kogu ldharidusele. Keskendudes fookuses nimetatud teemadele, koostati levaade Eesti hariduse hetkeseisust ja arengutest (ptk 1).

Stsenaariumid
Stsenaariumide koostamist alustati teisel kokkusaamisel STEEPV analsist (lisa 4.3), mille kigus loetletud trendid kaardistati olulisuse ja mramatuse teljestikule (ptk 2.1). Nende hulgast selgus kaks kige olulisemat ja mramatumat trendi, millest moodustusid teljed nelja stsenaariumi ehitamiseks. Igaht neist kirjeldati ldiste tunnusjoonte abil, neile anti nimi ja lisati ilmestamiseks vimalikke pealkirju tulevikumeediast (ptk 2.2). Viimase sammuna hinnati, milline stsenaariumidest on soovitavaim ja samas siiski realistlik ning snastati selle phjal Eesti hariduse tulevikuvisioon.

Visioon
Visioon kujutab endast tuleviku ankrupunkti olukorra kirjeldusena, kus soovitakse pikas perspektiivis olla. Visioonistsenaarium kirjutati detailsemalt lahti ja sellest tulenes haridusvaldkonna jrgmise kmne aasta visioon (ptk 2.3). Nimetatud tulevikupildist kasvasid vlja tpsemad eesmrgid ning neid konkretiseerivad mdikud, mille abil on hiljem vimalik visiooni poole liikumist jlgima hakata.

Teekaart
Teekaart (ptk 3.2) koosneb ajateljele eri kihtidena paigutatud olulisematest verstapostidest alates praegusest kuni visioonini judmiseni (2018). Teekaardi kokkupanemisel lheneti lesandele kihthaaval, arvestades IKT arengusuundumusi, riigi strateegiadokumente ja petajate koolitusvajadusi. Teekaardi koostamisel kasutati tulevikku vaatamiseks mh dokumenti Map of Future Forces Affecting Education 20062016 (KWFDN, 2006), Hollandi IKT arenguprognoosi 2030 (ICTRegie, 2009); Futurelabi (2007) koostatud stsenaariume Future Scenarios for Education in the Age of New Technologies, EST_IT@2018 seire (Arengufond, 2009) lisasid ning mitmeid arengukavasid. Teekaardi verstapostid said paika trhma kolmandal kokkusaamisel, millele jrgneval ritusel toimus verstapostide rhmitamine ja seostamine. Ajateljele kaardistatud verstapostide seosed ja sltuvused viivad kriitilise rajani visioonini judmisel. Lisaks aitavad seosed tuua esile olulised otsused, mida peab tegema selleks, et soovitud visioonini juda.

15
See on IKT trhma kasutatud Eesti koolde stsenaariumide pilt, millest phithelepanu prati Phjamaa tiigrile

VI. EURA Foresight-sessioni aimdus (Kujutluste lehvik. Kigile dasiarendamiseks) 1.veebruari dekadniku , st kahe tunni prast algava arutelu eel on mul jrgmised aimdused tuleviku F.-sessioonist: 1. Sessiooni mttetalgureiimses (MT) osas hakkab tegutsema 3 rhma: 1.Eesti, 2.Jekaterinburgi ja 3.EURA. Nad vivad olla ka Talgujate, Navigatsija ja EURA nimelised. 2. MT toimub ilmselt mrtsi teisel ndalavahetusel (11.-13.mrts), vi siis 4.6.mrtsil 3. MTle eelneb : Tpsustatud ajaplaanide lbiarutus 10.veebruaril 4. Eelneb ka : Foresight seminar Eestis 16. Vi 17.veebruaril Tartus 5. Eelneb ka : Foresight virtuaalseminar 23.veebruaril : Miks Foresight? Kas ODI vi MT ei piisa? 6. Millalgi on Energeetika foresight Jekaterinburgis 7. Eesti sessioon seondub Prnu ppekava de ldosade kodustamisega ja TLU e-Kursusega, Vene sessioon Intellektuaalse dessandi programmiga

16 8. Veebruar EURA eeltakt, mrts ndalalpp, aprill Prnu ja e-kursus, mai ndalalpp, juuni ndalalpp, juuli suvekool) Foresight MT on sotsiaalse reaalsuse formeerimise instrument korraga kolmes suunas: Talgujad, Navigatsija, EURA. 1. Historismi printsiip (kontiinumi jtkamine): AJAHORISONT 1819 -2019 (prisorjuse kaotamine, laulupidu, Internet (ARPANET ) 29.okt 1969, KTUB okt 1969, GP 1929, ODI 1979, Minu Eesti 1.mai 2009,Odi-6 2009 jms) 2.Tehnologiseerimine. Bifurkatsioon ja kuidas valmistuda? 3. Elukestvus ja sel juhul plvkondlik segapedagoogika (vanad-nooredvanad-) 4. Glokalisatsioon .KOHTARENG: Siber, Eesti , Vaimsed kogukonnad ja liikumised 5. Pedagoogikakunst vs teadus 6. Lhimju ja kaugmju (Agu) 7.Sndmuspedagoogika (vrd Edward Bond Theater Evens) 8. ppeained: Tradeerimine, foorsaiting, strategeerimine, , reflekteerimine, glokaliseerimine, teater transtsensus jms) 9.ppeainestamise probleemile lhenemisel klbaks ette kuulata 17.veebruari 2010 vrtuskasvatuse seminaril minu ettekannet ristprismade meetodist .See on jrgneva lingi minutitel 18 kuni 36, jrgnev arutelu veel kuni 48 minutini: http://www.livestream.com/talgujad/video?clipId=pla_b532c209-d97a462a-8d2f-b0746d33e1e1&utm_source=lslibrary&utm_medium=ui-thumb

17

PEDAGOOGILISED RISTPRISMAD
PROTSESSIPRISMA

Aine-loogiline aspekt
MIDA?

Pshholoogilin e aspekt
KELLELE?

Sotsiaalne aspekt
MILLE JAOKS?

SUBJEKTIPRISM A

Aine-loogiline Teadmiste maht aspekt Teadmiste struktuursus Pshholoogili ne aspekt Teadmiste psivus Teadmiste funktsionaalsus Indiviidi vimekus Indiviidi motivatsioon

Sotsiaalne aspekt

Teadmiste professiona alne thendus Teadmiste sotsiaalne thendus

Professionaalne Professionaalne orientatsioo potentsiaal n Sotsiaalne orientatsioon Sotsiaalne potentsiaal

Dekadniku klubis koorus F teema: Pedagoogika roll hiskonna ja isiksuse arengus Leiti: Pedagoog kui foorsaitingu korraldaja, Refleksiooni roll foorsaitingus, Kinnirkimise kahjulikkus kui seminari teema, Paradigma muutus, Pedagoogilise ettevalmistuse uus sisu

18

1.02.2011.: Levitamisele lheb koodnimetus: EURA Foresight -session :PEDAGOOGIKA 2020+

Pedagoogika 2020+ tehniline korraldus: 1. Sissejuhatav seminar : Foresight 17.veebruaril Tartus ja Veeb-TVs, 23.veebruaril venekeelne webinaris 2. Meie Foresight eesti keeles Google docsis ja Pedagoogika 2020+ vene keeles 3. Materjalide ttlused Google docsis ja artiklid Wikis kahes keeles 4. Rahva osalused materjalide kallal ttamisel leskutsed Talgujate listis, foorumis ja EHF listis, Prnu petajad oma e-keskkonnaga IVAs, TLU tudengid oma e-kursuse ja e-keskkonnaga IVAs 5. Mrtsis Foresighti skelett ndalalpu t eesti, vene ja EURA rhmadega webinaris 6. Likude koondkoosolekud trhmades webinaris koos vabatahtlike vaiksete vaatlejatega teistest rhmadest 7. Rhmade moodustumise dnaamika ? 8. Aeg orienteeeruvalt kogu mrtsikuu . Alternatiiv: EURA 2011 oleks Pedagoogika+Foresight aastaks? St terve aasta jooksul on see lbiv tegevus. Aasta lpuks on ka korralikus tekstis vastav Valge raamat kahes keeles ( ja inglisse mber pandult) olemas. 9. Osaliste koguarv ritada Eestis viia ca 200ni 10.Suvekool Prnus? 11.Kokkulepped Peeter Kreitzbergiga ja Tnis Lukasega?

FORESIGHT-ROTAATORID
Talgujate rotaatorid kujutavad endast ht originaalset foresight metoodikat. Vrreldes nt Teede kaardiga on tal mitmeid uudseid momente. Foresight seminaril viks he teemana vttagi ette Stseneerimise , teede kaartide ja rotaatori vrdluse.

19 Kuigi algselt polnud rotaator mitte meldud foorsaitinguks, vaid uudseks ppevormide vahelduseks, on n uue laine rotaatorid kik FOORSAITROTAATORID

FORESIGHTING-ROTATOR Nide ja edasiarendamist vimaldav Pedagoogika 2020+ nol

ROTAATOR.MEETODI AJALOOST Rotaatori meetodit kasutasin algselt kui mingitele kindlatele teemadele phendatud ppetsklite ( loeng-seminar-praktikum) aktiivseks loovaks tegevuseks muutmise vahendit. Nide: Meie kateeder vttis vastu Vru I Keskkooli fsika eriklassi abituriente.Jagasin klassi kolme rhma. Esimene rhm alustas kigile rhmadele hisel teemal tegevust loenguauditooriumis lektor-ppeju juures, teine rhm sai teoreetilise lesande seminariruumis ja kolmas praktilise t laboratooriumis. Iga rhma t kigus pstitati probleemid, millistest osale leiti lahendused, osale aga oodati vastuseid teistelt rhmadelt. Rhmatle jrgnenud hisarutelul saadigi osale kerkinud ksimustest vastused teistelt rhmadelt, osa aga jid lahendamiseks jrgmistes voorudes, kui rhmad rotatsiooni phimttel oma kohti vahetasid: auditooriumist seminariruumi, sealsed laborisse ja laborist auditooriumi.Tisringi lbimise lpuks oli lahendatud, aga mis eriti thtis, pstitatud vga palju probleeme, millistest nii mitmelegi andsid ppejud vastuse, et neid tnapeva teadus veel lahendada ei oska. Rotatsiooni meetod igustas end vga hea loomingulise koost vahendina. Muuhulgas selgus, et loovuse ergutamiseks sobivaim ring oli praktikumist lbi loengu seminarile (Arenguring!), kige passiivsemaks jttev klassikaline loeng-seminar-praktikum (ppuri lesandeks jb le testada, et ppejud rkis loengul iget juttu) ning kige sstematiseerivam seminar-praktikum-loeng. Viimastel aastatel on T Haridusteaduskonnas ppevormide rotatsiooni taasthtsustanud Jri Ginter. Mttetalgute metodoloogilises arsenalis on rotatsioonimeetodil oma koht kui kiirmeetodil, mida on vimalik kasutada juhtudel, kui osalisi eluliselt huvitab mingi hise probleemipuntra lahendamine, mida on otstarbekas ksitella erinevatelt vaatekrgustelt. heks niteks firmast, kus rotaator leidis hea vastuvtu, on juhtide arengufirma Invicta, mille kaastreener-projektijuhina selle meetodi kodustasin. Invictas kasutati rotaatorit esmakordselt 2004.a. juunis firma arengustrateegia detailseks lbittamiseks erinevatel rakendustasanditel: ldstrateegilisel, taktikalisel ja konkreetsete programmide lbiviimise tasandil. Rotaatori teine kasutamine Invictas leidis aset Noorte Kommertskojaga koos lbiviidava projekti Leader 2010 kivitamisel 22.novembril 2004.a Kolmas rotaator : Invicta Tootevrskuse Smpoosion. 5.-6.august 2005,Tuksis. Neljas rotaator: AS Cybernetica: eLabor eduka meeskonnana edasi. 12.-13.mai 2008, Kevvai puhketalus Viies rotaator TL magistrantidega XXI sajandi kool kontekstis ppiv hiskond-ppivkool-ppiv subjekt16. ja 23. aprill 2009

20

Kuues rotator/ Heade ideede generator Prnu koolimeeskondadega ppekavade ldosade kodustamine 19.november 2010, jtk 15.aprill 2011

Slaid viienda rotaatori esitlusest

Toon selle slaidi, mis iseloomustab kigi rotaatorite lhenemist: Igale tulevikuettehaardele lhenetakse erinevatelt vaatekrgustelt. KIK osalised teevad rotaatorislbi ringi , kus muudavad oma vaatekrgust.

ROTAATORI METOODIKA KIGUS ANALSIME ORGANISATSIOONI HISVRTUSI KOLMELT ERINEVALT KRGUSELT:

Pstitatud eesmrkide saavutamine eeldab esmalt vaadet lalt, st selle vlja toomist, mis on haridusuuenduse missioon. Nimetame selle vaateplatvormi SOTSIAALTASANDIKS (SOTS). Teiseks vaateplatvormiks valime ORGANISATSIOONI TASANDI (ORG). Siin fokuseeruvad kik haridusasutuse (organisatsiooni, sh kooli) eri valdkonnad, nende hindamine, vrtustamine, pingereastamine, suhted ja suhtumised jms. Kolmanda vaateplatvormi nimetame SUBJEKTIDE TASANDIKS (SUBJ). Sellel tasandil on pilk teravdatud valitsevatele ja kujunevatele inimlikele suhetele, ajalooliselt kujunenud ja uutele normidele, eetilistele ja esteetilistele vrtustele.

21

22

FORES IGHT-ROTAATORI TTAKTID JA TRHMADE ROTATS IOONITAS ANDID

Trendid, tendentsid, ilmingud

Hinnangudprognoosid eelnenuile

Uuenduste elluviimise variandid

Tegevuskava

Esimene takt: Rhmad toovad vlja oma tasemel ilmnevad trendid jms

Teine takt: Rhmad hindavad ja prognoosivad olulisuse muutusi teise rhma vljatoodus

Kolmas takt: Rhmad pakuvad uuenduste elluviimise variante teise rhma olulisteks prognoositud suundades Kesktaseme rhm latasemel Alltaseme rhm kesktasemel lataseme rhm alltasemel

Neljas takt: Rhmad teevad oma tegevuse plaane, arvestades teiste rhmade hinnanguid, prognoose ja ettepandud variante lataseme rhm latasemel Kektaseme rhm kesktasemel Alltaseme rhm alltasemel

lataseme rhm latasemel Kesktaseme rhm kesktasemel Alltaseme rhm alltasemel

Alltaseme rhm latasemel lataseme rhm kesktasemel Kesktaseme rhm alltasemel

23