JULGUS VAADATA TULEVIKKU

2.12.2014

Seitsmeteistkmnes sgisene hetk

Foresight on aimdus mis vimaldab meil nha ette ja krvale, see on
maailma ontologiseerimise ja subjektiviseerimise viis. F mratleb selle,
mis maailm ldse on, ja vimaldab seda subjektile omaseks teha. F aitab
inimestel aru saada, mis on maailm ja milline on inimese roll maailmas. See on
julgete tee, mille oluliseks tingimuseks on valmisolek ja julgus vaadata tulevikku.
Foresight on aimdus mis vimaldab meil ette prognoosida tulevikus suure
tenosusega toimuvaid arenguid. Foresight annab vga ldise pildi vimalikust
tuleviku maailmast ning see maailmapilt on suuresti selle koostajate ngu. Jri
Ginter.Haridusterminoloogia.
https://docs.google.com/document/d/1yJXQ-mn6KMFGWITTgxLf5lcVr5eOtXznM7IjASk3LY/edit
olen kll khklev selles, kuivrd kunstnik on tulevikku vaataja. Jtkuvalt olen
seda meelt, et tulevikku vaadata ei saa ja looming on olemasoleva sntees Jri
Ginter. Kommentaar 17.sgishetke juurde 20.nov.2014.
Olen titsa kindel, et Jri on vimeline kaitsma mlemat seisukohta. Me
oleme ju hes oma seminaris seda vastandlike tdede ksimust arutanud. Selle
seminari presentatsiooni viimasel slaidil on kirjas: Vastupidine sgavale tele
on samuti tde. Nils Bohr
https://www.scribd.com/doc/124492525/TEADLANE-ISEARENEVATESUSTEEMIDE-UURIJANA

Kik oleneb vaatajast, tema valmisolekust ja julgusest.

Klassikalisele mttemallile nii tpilist ksimust, et kumb neist videtest siis
ikka tegelikult tele vastab, postmitteklassikalises mttes ldse ei kerki.
Aga mitte seda ei tahtnud ma arutada, vaid hoopis thtsamat
tuleneb Jri 20.novembri repliigist.

asja, mis

Esialgu vib tunduda, et Jri vites -Tulevikku vaadata ei saa ja looming on

olemasoleva sntees - on selle kaks osa suvaliselt kokku sattunud. Ometi
vljendavad nad ht ja sama. ks tingib teise.Kui me tulevikku vaadata ei saa,
siis ei saa ka looming olla midagi muud kui olemasoleva sntees. Vi kui
looming on vaid olemasoleva sntees, siis ei saa juttugi olla tsiseltvetavast
vaatest tulevikku.

Siin meenub mulle perestroika aegse aktiivse tegutseja professor Viktor Palmi
kavatsused Eesti majanduse nitajad arvutisse sta ja sealt eesti helge
tuleviku tee ktte saada. Teda vib mista . Oli ju prof. Palm keemilise
snteesi suur spetsialistist, kes esimeste hulgas maailmas arvutite abil ainete
reaktsioonivimelisusi vlja rehkendas. Noored majandusteadlased Padu ja
Raju kutsusid mind toona oma klubisse juhtima vitluskoosolekut, kus Palm
oma visiooni esitles. Ja kus noored ngid Palmi mberveenmisega, et vaid
olemasolevate nitajate snteesist ei piisa vaateks tulevikku, kvasti vaeva.
Mida me siit siis tuleviku vaatamise suhtes jreldada saame? Eks ikka seda, et
tulevikku vaatamiseks ei ole analsi-snteesi peale les ehitatud loomingu
mudel adekvaatne. Nagu iga mudel, on sellel oma piirid . Kige enam on see
ehk sobiv loomingu kui produkti kirjeldamiseks. Selle analsimiseks, mis
hes vi teises loomeprotsessi tulemuses uudsel moel kokku on pandud. Ometi
kinnitavad pea kik loominguliste saavutustega silma paistnud inimesed, et
elav loome ise kis neil hoopis teisiti kui ka nende eneste poolt kirja pandud
tuletuskik seda nitab.
Ja kuna looming ei ole ainuksi ks olemasoleva sntees, siis on nneks
looval inimesel vimalik vaadata tulevikku, luua foorsaite hingeigatsustest
vi , nagu Juss eelmise haridusrotaatori ettevalmistamisel vlja pakkus
IHALUSEST. Nii panigi Ene seekordse ettemtluskerilaua avaslaidile kirja:
HARIDUSIHALUS.
Tulevikuihalus - see on midagi palju mobiliseerivamat kui tulevikuaimdus,
midagi palju emotsionaalsemat kui ettemtlus. See on vga selgesti erinev
kigest sellest, mida viks arvutite teha jtta. See on puhtalt inimlik
orienteeritus tulevikku, ainult inimesele omane vime. Vramaa keeles on ehk
kige lhedasem sellele Ihaluse snale Passioon. Just selles thenduses nagu
passionaarsust on mistnud Lev Gumiljov. Temal on passionaarsuse sna taga
just see enesemratluslik valmisolek ja julgus vaadata tulevikku, mille on
pidanud oluliseks vlja tuua oma haridusterminoloogias ka Jri.
On aga siis sel ennast tulevikku vaatajaks mrata julgenud passionaaril muid
vahendeid peale analsi ja snteesi? Milline on talgujate philine vahend
teel minema sinna-ei tea kuhu ja tooma sealt seda-ei tea mida?
No muidugi on see mng! Kui Marx isegi t inimesestamise ainukese teena
ngi selle muutumist inimeste loomejudude vabaks mnguks, siis looming
on seda ju juba definitsiooni jrgi.
Talgujail, kes me eriti sel, peagi lppeval aastal Valdur Mikita Lingvistilisest
metsast vlutud olime, viks seoses loominguga meenuda, et just tema
Metsikust lingvistikast sai kunagi toodud kirjakoht, kus ta loomingut vrdleb
mutatsioonidega evolutsiooniprotsessis. Siis aga peaksid need, kes sgavamat
huvi tunnevad Mikita mngulise tekstipetuse vastu, tutvuma ka tema

2000.aastal kaitstud doktoritga Kreatiivsusksitluste vrdlus semiootikas ja

pshholoogias .
Et kehutada talgujaid seda ldsegi mitte paksu dissertatsiooni (phitekst on
mahtunud sajale lehekljele) lugema, kopeerisin siia selle esimese ligu:
Selle t lhtepunktiks sai mte koostada teatav tekstieksperimentide kataloog,
millele viks toetuda mnguline tekstipetus. Sellise eksperimenteeriva
tekstipetuse sisuks oleks mng keele erinevate vimalustega, uurides ja
ppides tundma keelt eesktt lingvistilise eksperimendi kaudu. Sellal kui
grammatiline tekstipetus on suunatud kaanoni silitamisele (normile), on
mnguline tekstipetus vastassuunalise juga, suunatud pigem normi eiramisele
ja selles mttes kohati isegi soodustades teatud tpi vigu. Keel (ja samuti
mtlemine, nagu neme allpool) areneb normide eiramise ehk vigade kaudu, mis
moodustab he olulise osa tema vimaluste reservist. Mng on universaalne
fenomen, mis suudab teha eksimusest vrtuse. Seetttu viksid need kaks
erinevat lhenemisviisi sna hsti teineteist tiendada.
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/41024/mikita_kreatiivsus
kasitluste.pdf?sequence=1
Mulle meenub, et meie Vaba Mtte Virtuaalklubi esimestel klubihtutel tstatas
klubimeister Juss mitmel kokkusaamisel ikka ja jlle ksimuse, mis see loovus
ikkagi on. Ja ji hdjaks hleks krbes. Ma ei tle, et prast Mikita vitekirja
lbilugemist on lugejal vastus kes.
Aga ma arvan, et vhemaks jb varasemaid pettekujutlusi. Vanadest
lollustest lahtisaamine olla aga, nagu ma GPd kunagi kuulsin tlevat, esimene
samm targaks saamise poole.