HELMEKUU HEIASTUSED

31.03.2015

Mrtsikuu ks nimesid meie rahvakalendris on helmekuu.

Heiastuse kohta tleb S, et see on tagasipeegeldus.
Helmekuu heiastused panin seekordse kirjatki pealkirjaks sel phjusel, et need kolm
ndalat, mis meie mrtsikuu klubihtust kohe mda saavad, on mul kinud suurel
mral mitte vaid selle viimase, vaid kigi 22 senitoimunud klubihtu tagasipeegelduse
the all. See thendab, et ma mtlesin pris palju selle le, mil viisil ma olen neid meie
igakuiseid teise teisipeva htute kokkusaamisi siiamaani kajastanud. Sain kokku viis viisi:
1.Jutustav. Sel viisil kirja pandud lood on heietused. Kuigi viks arvata, et mida pikem ja
ksikasjalikum heietus on, seda objektiivsema pildi see toimunud sndmusest annab, on
heietus ikka ja alati siiski vaid heietaja isiklik ngemus testisndinud asjadest. Sellest oli
meil kunagi Aguga mttevahetus talgujate foorumis prast seda, kui olime andnud sna
erinevad pildid kaheksakmnendate aastate mttetalgutest. Siis judsime arusaamisele,
et meie maalimispukid olid asunud erinevates kohtades.
2. Seletav. Seda viisi kasutab sndmuse kajastaja siis, kui ta ritab teistele midagi selgeks
teha. Ta on kas ise midagi uut vlja melnud, lugenud, avastanud vi on seda teinud keegi
vestlusringis osavtnuist. Sel pinnal tekivad probleemid asjast arusaamisega, millest
kaugeltki kik ei pruugi laheneda koosistumise aja jooksul. Sndmuse kajastajal on hea
vimalus hakata oma kirjatkis asju le seletama, lisades oma seisukohtade kaitseks uusi
argumente, rikastades neid tekstide ja viidetega teistelt autoritelt /autoriteetidelt. Nii
snnivad targutused vestlusringis kerkinud probleemide mber. Siin lhnab skolastika
jrele ja kumab lootus, et asju igesti nimetades ja loogika reeglite jrgi kitudes saab kik
asjad selgeks rkida.
3. Ergastav. See on kll justkui iseenesest, st spontaanselt tekkiv seisund, tegelikult siiski
millestki stimuleeritud. Mingist kellegi poolt eldud snast, mttekillust. Need ei pruugi
sugugi olla vaid rmsa ahhaa-elamusega seotud, vaid nii mnigi kord rritavad,
tasakaalust vlja viivad hiritused. Neist hiritustest, mtete prgatustest aga snnivadki
turgatused. Sndmusest kirjatkkide kokkupanijana on mul olnud rm talgujate
klubihtute salvestusi uuesti kuulates ikka ja jlle lbi elada selle kigus sndivaid uusi
(teist jrku) turgatusi.
4.Seostav . Seda esitusviisi oleks igem nimetada alati esinevaks ksitlusviisiks, sest mingil
mral ja mingil moel on see olemas igal meie klubihtul ja igas nende kajastustest .
See on meie ssteemtegevuslik vaateviis elik paradigma . Siia klbab kenasti vanade
kreeklaste visuaalne metafoor paradigmast kui vahendist, millega loov vaim Demiurg

ehitab kaosest harmoonilist maailma. Eks nii ju ka meie, kes me eriti selgesti just oma
kokkusaamiste kigus Jussi Vaba Mtte Virtuaalklubis oleme oma ettekujutusi meie
hisest mttevljast ja meie hisest paradigmast mrkimisvrselt mber kujundanud.
Vga lihtsalt eldes oleme staatilistelt tellingutelt liikunud dnaamilistele mkorisaalsetele
pimitustele.
5. Reflekteeriv. Refleksiooni teema on talgujate ringis kll ks enim lbittatud
teemasid, jdes samas ikka kuumaks ja igihaljaks. Piirdun siinkohal vaid vihjega, et eks
seegi tekst kujuta enesest mingi astme refleksiooni ja pakun lihtsalt vlja talgujate
snavarasse selle kena maakeelse tagasipeegeldust thistava sna - heiastus.

Klubihtust viiel viisil

Tunnistan, et ei viinud lbi kigi Scribdi laetud klubikoosolekute kajastuste
https://www.scribd.com/collections/4278566/Talgujate-Klubi kontentanalsi, kuid arvan,
et ei pane eriti mda, kui vidan, et kui esialgu valitsesid neis kirjatkkides jutustav ja
seletav viis, siis aja jooksul ilmusid sinna ja hakkasid rohkem klama ka jrgmised viisid:
ergastav alates turgatuste teiste tuletiste ilmumisest neisse kirjatkkidesse, seostav
seoses meie hise mttevlja mbermtestamisega keeruliste ssteemide kontekstis ja
reflekteeriv ilmutas end eriti selgelt puhkudel, kus sai vlja tuua sarnasusi vi erisusi
varem juhtunuga vi vlja tooduga.
Nagu tegelikus elus ikka, nii ka knesoleval juhul ei saa rkida , et mingi konkreetse
klubihtu kajastus oli lbi viidud puhtalt hel vi teisel viisil. Hoolikal lbikatsumisel vib
leida igas neist 22st klubihtu kajastustest midagi igast viisist. Aga et mitte jda
ldsnaliseks, vtan allpool ette katse meie 10.mrtsi klubihtut hakata kajastama nii, et
ks teise jrel tuleksid kik viis esitusviisi. Kuigi phimtteliselt oleks vimalik vlja
pakkuda viis erinevat klubihtu tervikesitust, vtaks see mul pris palju aega ja lheks
ka lugejale ttuks. Sestap piirduksin allpool sellise kompositsiooniga, et alustan
heietusega, aga ei rgi lugu lpuni, vaid lhen le targutusele, sealt turgatustele jne.

1.HEIETUS elik

jutustav, kirjeldav klubihtu kajastus algab nii:

Juss, Valdo, Ene, Agu, Margus, Marko. Selline oli vanuse jrgi ritta seatud klubiseltskond
10.mrtsi htul. Klubihtu salvestust saab kuulata siit:
https://www.dropbox.com/s/06ynl73cyu5h3qh/klubi%2010m%C3%A4rts15.wma?dl=0

Kigepealt nnitlesime meie klubimeister Jussi, kelle elukaarel sai 7.mrtsil tis 77
aastaringi , kui mta ajakulgu Maa tiirude arvuga mber Pikese. Aga vib ka elda, et

Juss on le vi lbi elanud 7 Pikese aktiivsuse lainet. Pikese aktiivsusel oli paslik peatuda,
kuna meie valguseandja oli just hakkama saanud Maarjamaa taevasse tohutult vimsate
ja kaunite virmaliste tekitamisega. sja Inglismaa reisilt naasnud, seal klma saanud ja
veidi hlest ra Ene ja Valdo kui fsikud harisid muusikust Jussi, seletades, et antud
juhul pole mitte tegemist mingi Pikese 11-aastase tiirlemisperioodiga, vaid selle pinnale
nn plekkide tekkimise ja sellega kaasnevate aktiivsuse perioodilisusega. See ekskurss
astronoomia valdkonda oli siiski vaid ajatide, et viivitada asja juurde asumisega, kuni
meiega liitub Jri. Sest just Jri klubile saadetud kirja arutelust tahtis klubimeister
Juss htu sisulist osa alustada. Jri aga ei tulnudki ja nii olime sunnitud tema kirja
arutama ilma temata.

Jri kiri meile 6.mrtsist 2015:

Valdo teksti lugema hakates ( V.R. : Selleks tekstiks on
https://docs.google.com/document/d/1xpO6jeubxZlXROjluc_rdLhIMmzvnR33TCDmPj_NVqQ
/edit )
judsin mttele, et kui mttetalgutel oleme minu arvates taotlenud osalejate jagatud
arusaama, siis virtuaalklubis toimub pigem pidev ksteise rikastamine sh mujalt prit
ideedega. Valdo viimane tekst on suureprane nide. Selle pinnal ei oska kuidagi midagi
selgemaks arutleda, pigem kutsub see les lisama uusi viiteid vlistele allikatele.
Mingil mral tunnen ma siiski vajadust jagatud arusaama jrele. Edgar ksis kunagi, kas
ma saan alati aru, mida Valdo rgib. Kuni see psis mttetalgutel arutatu piires visin
kinnitada, et saan aru ja oskan ette aimata. Nd ma seda kll ei vida. Kuna eri autorid
ksitlevad eri termineid erinevaid, on mnikord raske aru saada, mida antud juhul silmas
peetakse. Ilmselt tuleb hakata julgemalt ksima, kui ei saa aru, mida antud juhul silmas
peetakse. Kahjuks pole aega kiki soovitatud allikaid algusest lpuni le lugeda. Vastuolud
tulenevad eelkige sellest, et me defineerime termineid mng, virtuaalne jm erinevalt.
Peaksime pdma mista, millist nhtust ks vi teine antud terminiga thistab. Probleeme
tekitab see, et ksitlused peaksid omavahel seostuma, et ei jks nhtuseid ja protsesse, mille
jaoks ei ole termineid ja poleks termineid, mis thistavad osaliselt vi tielikult erinevaid
nhtuseid vi protsesse.
Edasi kis jutt pikemalt (kuula salvestust alates 5.minutist kuni 30.minutini) Jri kirja
mber, kus juti ksmeelele, et klubi ja selle kajastamise senine vorm ja sisu on olnud
heaks uute mtteturgatuste , ideede generaatoriks , seda just tnu sellele, et siin pole
seatud lesandeks kindlate eesmrkide saavutamist ega hesugusele arusaamisele
judmist. Taas viitas Ene, et svitsiminekut ja temaatilist piiritletust vimaldaks seminari
vormi taastamine.

2. TARGUTUS
Probleeme tekitab see, et ksitlused peaksid omavahel seostuma, et ei jks nhtuseid ja
protsesse, mille jaoks ei ole termineid ja poleks termineid, mis thistavad osaliselt vi
tielikult erinevaid nhtuseid vi protsesse.

Aga probleemid tekivad sellest, et erinevalt mttetalgute kuldajast, kus aastaid elati ja hingati
hes rtmis , vi nagu Agu tleb, sdi koos ra mitu puuda soola, elavad vanad talguhundid nd
igaks oma elu ja saavad regulaarselt kokku vaid kaheks tunniks kuus ning sedagi vaid interneti
vahendusel. Aga kui pole vajadust vi huvi vi aega vi vimalust ksteisega suhelda vi ksteise
pakutusse sveneda, siis on tore haruharva kokku saades vtta aluseks maksimaalse taseme
suhtlusprotokoll.
Me ei tegele talgujate klubis ega ldse meie vikeses vananevas seltskonnas (enam) mingite
teooriate vi kontseptsioonide hise vljattamisega. Ka pole meist enam asja kogu kambaga
mttetalgute uue laine kivitajaina. Ene ja Viktoria on kaks vgevat naist, kes selles vallas
jrjekestvust on suutnud hoida. Ka Agul jtkub veel jonni. Sestap ei ole lihtsalt kedagi, kes allpool
toodud Reduhini vrgulise sotsiaalse hisprojekteerimise tesauruse oranile tasemele tagasi oleks
nus laskuma, et aste astmelt uuesti sinise Demiurgide protokollini tusta. Ja niimoodi ikka ja jlleniipea kui Jri kirjeldatud probleemid tekivad.
Alljrgneva teksti panin koos Jri kirjaga veebruarikuu klubi materjalide lppu Google docsis
kohe prast seda, kui Jri oli meile kirjutanud.
Aga kordan seda siin veelkord (st kolmandat korda) lisades, et vahepeal olen tnu Agule saanud
selgeks, et nende protokollide autor on tegelikult Jelena Pereslegina . VIR on nad oma tesaurusega
sidunud ja oma vrvidega le vrvinud.
Veel lisan siia juurde he seaduse, mis tpselt kib Jri mrgitud probleemide tekkimise
situatsioonide kohta:
:
, ,

.
.
Isegi madalama taseme protokolli vljaheitmise korral mis iganes kogukonnas jb alles selle
jlg, mis ujub taas vlja ja taastub kohtumisel uue probleemiga kommunikatsioonis. Loomulikus
kommunikatsioonikeskkonnas on protokollide keerukusastmel tendents iseeneslikult alaneda

SIIN AGA ND SEE KOLMANDAT KORDA PAKUTAV TEKST:

4.mrtsil 2014 panin Scribdi les Reduhini vrvilised protokollid, mida nd, seoses
Jri kirjaga viks uuesti le lugeda:
https://www.scribd.com/doc/210520070/VAARTUSRUUMIKUJUNDUSE-POOLE
Viimase ligu sellest kirjatkist panen les neile, kel ei jtku aega tervet kirjatkki
lugeda. Tore on tabada, kuidas varem justkui juba lbi vetud teemad taas
aktualiseeruvad omal ajal erilise thelepanuta jnud asjad kki thenduse saavad ja
meie eneste kohta kivalt klama hakkavad.
REDUHINI PROTOKOLLID
sna oma pildiraamatu lpus toob VIR igale horisontaalreale vastava kommunikatsiooni protokolli
lhikirjelduse, millest kolme lemise teadvuse taseme kokkuvtte siin ra toon. Ikka hoidudes
mistete avamisest ja samas lootes, et Talgujad end siin selletagi ra tunnevad.
ROHELINE PROTOKOLL
Positsioonide koosklastus. Partnersuhted erinevate huvidega inimeste vahel. Kollektiivselt kulgev
kommunikatsioon hise eesmrgi poole. Sisulised konfliktid on pshholoogiliselt rasked lbi elada.
Tunnustus grupis ldise hve teenimise eest. Eesmrgid kujundavad vastutuse.
Mrksnad: Hlestumine. lesanne. MISTED. TOIMING (deistvije). VRK. PRIORITEEDID.
NB! Siin pole VEEL tegemist vljaga. On vaid MISTETE VRK ( enam mitte terminite hierarhia nagu
oranis protokolli, aga mitte veel semantiline vli nagu helesinises)

HELESININE PROTOKOLL
Vljakujunenud kindlate gruppide protokoll. HISE SEMANTILISE VLJAGA, vastastikuse usalduse ja
hist kogemusega, pshhotehnikate valdajate protokoll. Vtavad vraid sellistena nagu need on
(mitte neid problematiseerides nagu oranzi protokolli omad).
Maagid. Meistrid. Loojad. Kristliku eetika kandjad. Metafoorid: Mttekujund. Fraktal. Ma kuulen sind.
Kas ma sain igesti aru, et
Tunnetusenergia. hismtte energia. Seose energia universumiga. Tunnetushuvi. Vlised stiimulid pole
olulised. Universumi kutse.
TAHE: MUDEL: ANALS: VLI: PRINTSIIBID.
NB! SIIN tuleb mngu mttevli (smslovoje pole), mis ongi snonm semantilisele vljale:
MTTEVLI= SEMANTILINE VLI= THENDUSVLI.
SININE PROTOKOLL
See on DEMIURGIDE PROTOKOLL:
Siin on mistahes konstruktidesse haaratus alates matrjokadest kuni Mbiuse lehtedeni.
Siin on tsklid, VRTUSED, NORM, REFLEKSIOON, RUUM.
NB! Maailma loomine on Demiurgi poolt RUUMI VRINDAMINE: Kaosest kunstiteose loomine,
vljatoomine nagu Arvo Prt helidega teeb. Tal on selleks oma PARADIGMA - sealt helesinisest
protokollist vetavad kujundid, mudelid. Siis ta neb/kuuleb. VLJAD ON VAHENDID RUUMIDE
VRINDAMISEKS!!! Nagu Louis Armstrongi laulus: Milline imeline maailm!
Pole olemas erinevaid vlju vististi? Mttevli JA Thendusvli. Pigem mtted omandavad thenduse
vrtusruumis?
Tahtevabaduse

Normi
liik

Normi faas

Probleem

Mtte
hikud

Aine

Morfoloogia

Hindamise
karakteristika

Tskkel

NORM

Tskkel

Vrtused

NORM

Refleksioon

Ruum

Vrtused ja
NORMID

Pole
piiranguid

TAKT

Tahe

Eesmrk

Mudel

Anals

Vli

Printsiibid

3 ja enam

PAKT

Kindlakstegemine

lesanne

Misted

Toiming

Vrk

Prioriteedid

FRAKT

Kasutamine

Vahend

Mratlus

Suhe

Ssteem

Kriteeriumid

FAKT

Tideviimine

Resultaat

Termin

Protsess

Hierarhia

Tingimused ja
standardid

TRAKT

Hindamine

Produkt

Nimi

Objekt

Struktuur

Nuded ja
reeglid

Ei arutata

AKT

Saavutamine

Tunne

MrkSmbol

Nimi

Keskkond

Sertifikaadid ja
koodid

aste

REDUHINI VRGULISE SOTSIAALSE HISPROJEKTEERIMISE TESAURUS (NB! Siin

NORM=kompetentsus)

RUUM VLI VRK SSTEEM HIERARHIA - STRUKTUUR KESKKOND

VRTUSED PHIMTTED EELISTUSED KRITEERIUMID TINGIMUSED JA
STANDARDID NUDED JA REEGLID SERTIFIKAADID JA KOODID

3. TURGATUSED
Judes meie vanade tuttavate turgatuste juurde tuli mul turgatus toonitada, et siin pole tegemist
vastastikuse rikastamisega, millest rgib oma kirjas Jri. Turgatused on mingi impulsi toimel
mtteshvatused. Nende tekkimise taga on leminek teise, ergastatud olekusse. G. Deleuze rgib
sugestiivsetest mrkidest. Minu meelest on turgatused just nende, kaosest ilmuvate sugestiivsete
mrkidega seotud.

I turgatus
Oleku vi seisundi muutusest, kasvi veidikegi krgemale vaatetasandile judmisest on Juss
knelnud aastakmneid. Aga eriliseks sugestiivseks mrgiks muutus tema poolt taas selle erilise
seisundi rhutamine mrtsiklubis, kllap vist just tnu vastandumisele selle pea sama vana
vastastikuse rikastamise mrgiga, mida on eriti rhutanud Jri.
Niisiis mu esimene teist jrku turgatus sellest klubihtust:
ksteise ergastamine vs Vastastikune rikastamine. ks energeetiline, teine aineline.

Tiendamine, rikastamine SELLE ASEMEL?/SELLE KRVAL? stimuleerimine ( stimuleeritud kiirguse

thenduses) , ergastamine.
SEISUNDI MUUTUS . Jussi snadega sellest teise seisundisse minekust hakkasid kaasa helisema
mtted, mis sndisid heiastusena meie esimestest kaheknedest Aguga inimesepetuse
teemadel:
https://www.scribd.com/doc/236412605/Toores-vs-Kups#
Kangesti tahtnuks selle vrgi uuesti ja paremini, lihvitumalt les vtta. Vi vhemalt viia selles pikas
jorutamises lbi ks korralik suurpuhastus, jttes kuulajale sellest tunnipikkusest heietusest, noh, vast viisteist
minutit kontsentraati. Aga veelgi parem olnuks panna kik oluline hel lehekljekesel punktide kaupa kirja!
Lugeja viskab pilgu peale ja tal on minuti-paariga kik selge!
Jah, ratsionaalselt ja loogiliselt vttes nii tulekski teha. Aga meie pealislesanne pole antud juhul mitte
see, vaid tahtmine tmmata meie kuulaja sellesse teadvuse seisundisse, milles elavad mttekujundid
hakkavad ratama isiklikke mlestusi ja looma mttevlja sadavate uute kujunditega dnaamilisi seoseid,
rgitavad otsima endas ja endast vljastpoolt kokkuklavaid vi puuduolevaid snu vi toone vi pilte, et
saada kaasa rkida, kaasa klada ja kaasa kujutleda. Teisiti eldes: et saada edasi liikuda.
Midagi saab siin juhtuda kohe, juba jrgmisel hetkel. Midagi vajab veidi mletsemist. Midagi aga jb
kauemaks kripeldama vi kummitama iga sellise jutuajamise jrel ja sunnib jrele mtlema, kahtlema,
kuhugi prduma, midagi otsima.

II TURGATUS
Siin oli inspiratsiooniallikaks Jussile ja tema lbi ka minule Margus Oti artikkel
Progressiivne poliitika 27.veebruari Sirbis http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21teadus/progressiivne-poliitika/

Seal ti autor sisse Vabaduse vljaku kui thja koha metafoori: See olemuslik thjus vi sulaolek
hiskonna keskmes ei ole muud kui meie kigi mitmesugused suhted, vahekorrad, lbikimised,
mislbi me mitmekordselt ktkeme ksteist. Meie suhtlemine thjuse kaudu thendab seda, et me
puutume kokku ksteisega vrdsete ja eriprastena mitte kategooriaid pidi jagatutena ja nendes
hetaoliseks muudetutena.
Siit tekkis mul jrgmine teist jrku turgatus: Thjus vs Tius.
Eks ju meile kigile ole omane pd tiuse /tiustumise poole. Et ka niteks me maailmapildis
poleks valgeid laike ega musti auke. Pelda selle poole, et meie mttevljal ei oleks stis vi thja
maad. Et kigi mtete jaoks oleks kigile meile htmoodi arusaadavad snad.
Teisalt tuleb soostuda nendega, kes thjust suureks vrtuseks tunnistavad. Niteks on FFF
meeskond oma tesauruses Thjuse tstnud lausa esiplaanile, rhutades, et just seal on vimalik
Teistsuguse, Muu ( ) snd.

,
, , .
.

.
, . .
. .
.
Videtavalt pole paljudes filosoofilistes ja religioossetes tekstides mitte eimiski, mitte puudumine,
vaid kige tekkimise vimalus. Uus tekib alati thjusest ja alles prast tihendub olemasoleva
materjaliga. Seeprast on uuele koha vabastamise tehnikad thtsad piiri tmbamiseks olevikuga ja
uue ehitamiseks.
Thjus see on koht, kuhu saab ennast asutada Muu (Teistsugune). Muu asub elama vaid thjuses.
Thjus - see on valmisolek uuele mttele(thendusele). Thjust saab teha. Teha thjust, see
thendab Piiride panemist vanale mttele ja uue eksisteerimise vimaldamist.
http://f4f.com.ua/index.php?option=com_content&view=article&id=62:lr&catid=7:glossary
http://f4f.com.ua/index.php?option=com_content&view=category&id=7

III TURGATUS
Siin oli algallikaks 9.mrtsi Osooni saade ETVs, mida mlemad Enega trehvasime vaatama.
Tpsemalt - vrske Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere jutt lainete levimisest
ookeanis http://etv.err.ee/v/elusaated/osoon/videod/eccfb5f0-eacd-4364-af25-fb13aa643216
Akadeemik kneles ja meremuuseumi maketil nidati piltlikult ette, kuidas lokaalsed rna hu
patsutused veepinna les-alla liikuma panevad ja sellest tuhandete miilide taha levivad lained
randa juavad. Enel turgatas seda ninuna vrdlus talgujate aastakmnetetaguste tegemiste

(patsutuste) mju kandumisest kaasaega, kusjuures mitte vaid emotsionaalsete mlestustena,

vaid sisuliste ja tnastes situatsioonideski mjusate signaalidena.
Agu on mttetalgulise tegevuse eriprana, sealjuures ka seda orgtegevuslikest mngudest
eristavana, toonud vlja mttetalgute lhimjulise iseloomu.
http://kolmemeelne.blogspot.com/2011_02_01_archive.html
Selles kujundlikus vormis esitatud klipis toob Agu esile just mttetalgute lokaalse tegususe ja
kiire kustumise ajas (et aju vabaneks uuteks tegemisteks).
Vttes appi sjaloetud Massachusetsi Teahnoloogiainstituudi professori Sebastian Seungi raamatu
Konnektoom( http://postnauka.ru/longreads/29042 . ,
) mlestuste kogumist ksitleva peatki, sndis mul nende kolme prgatuse pealt turgatus (mis
on kll titsa spekulatiivne), et ehk on siiski olemas mingi mehhanism , mis just antud ajas ja
ruumis mjusad patsutamised pikaks ajaks (mingite neuronite ansamblitena niteks) salvestab
ja nad igel ajal ja iges kohas les ratab.

4. PIMITUS
Suurest hulgast vimalikest pimitustest valisin vlja he, mis minu meelest kige paremini
demonstreerib meie hismttevljalisust vi paradigmaatilist htsust. Olgu selleks Ene
mtteliini 10.mrtsi klubihtul:
Ene alustas mttetalgutel kasutatud konfiguraatorite ( meenutasin just fsikute talgutel
aluseks olnud ristprismasid) igihaljuse tunnistamisest. Siis tuletas ta seoses Viive Ruusi
sjase usuvahetusega (on hakanud petajatd kunstiks pidama, kuigi paarkmmend
aastat tagasi vaidles Ene sedalaadi seisukohtadele tuliselt vastu). Edasi viis Ene jutu
sellele, et jrjekordne koolireform, mis tuure hakkab les vtma, on liialt kitsa
suunitlusega (philiselt infotehnoloogiasuunaline, veidi ka keskkonnahariduslik) ja ei
arvesta suuri muutusi maailmas ( humanitaarne kriis, globaalprobleemid). Selle asemel, et
prata noore generatsiooni kasvatust ja harimist adekvaatseks inimkonna ette
kerkivatele ja teravnevatele probleemidele ( ellujmine ja toimetulek suurte hirituste
olukorras ) on nha tendentsi, et haridusssteem aitab pigem kaasa hiskonna
intellektuaalsele degradeerumisele ( lisan siin omalt poolt, et Sergei Pereslegini tekstidest
viksin siia lisada mitmeid seda seisukohta kinnitavaid materjale). Ja Ene viimaseks teoks
sellel klubihtul oli kutse meile kigile - la kaasa tema poolt Tallinna likooli
tudengitele27.mrtsil korraldatava rotaatori ettevalmistamisel ja lbiviimisel.
Kui panna veebruarikuu klubi kajastuses toodud mkorisoomsel pildil kige alumisse,
Hariduse tasemesse Ene konkreetne 27. mrtsi ettemtluskerilaud ja kige lemisse
foorsait kui see formaat, mis peakski olema (tuleviku-)hariduse siht ja sisu - vimekus
orienteeruda ja tegutseda ajas ja ruumis siis selle skeemi viks meie hariduse reformijad
oma mtete ja tegude korrastamiseks ja korraldamiseks appi vtta kll.

5.HEIASTUS

Kuna see kirjatkk on niigi juba letanud enamuse klubilaste jaoks

vastuvetava mahu, siis piirdun siinkohal viitamisega, et selle jutu algus , st
jutt neist viiest esitusviisist , on ise ks heiastus. Ja olgugi see sedapuhku
kik.