KNNIPEVAKLUBI KOHENDUSED

29.04.2015
Jrikuu klubihtu sattus knnipevale, mis on meie rahvakalendris ks suure
maagilise thendusega pevi. Kuna knnipevast algas tine suvepoolaasta,
siis seostasid meie esivanemad selle peva rituaalsed toimingud nende tde
nnestumisega.
heks kindlasti knnipeval ettevetavaks toiminguks oli algaval hooajal
vajaminevate triistade levaatus, lbikatsumine ( kasvi lumme, aga he
knnivao ajamine) ja kohendamine.
Midagi sarnast leidis minu meelest aset ka talgujate 14.aprilli klubihtul.
Knnimaaks ikka see meie vana armas Eestimaa hariduspld, millel hoogu
vtmas jrjekordne uuenduste aeg UUS PIKSITLUS.
Kuna talgujate ridades on haruldane kombinatsioon omaaegsetest
1980ndate aastate hariduse uuendajaist kuni pris noorte haridustegelasteni,
siis peaksid veteranid pakkuma huvi kui omaprased jrjehoidjad, kellelt
tnastel noortel hariduse uutjail on vimalus prida neid tvahendeid ja vtteid, mis tollal meile kaheldamatut edu tagasid! Asi on seda vahvam, et nii
mnigi tollastest tegijaist on veel tnagi fsiliselt ja vaimselt tiesti tegus ja
kasutusklbulik.
Knnipeva koondmeeskond oli selline: Marko, Margus, Viktoria, Agu, Jri,
Ene, Valdo, Juss, Mati. Klubihtu salvestus on taaskuulatav siit:
https://www.dropbox.com/s/aa0676i26kku1r5/klubi14apr15.wma?dl=0

Knnipeval kneldust andis taas kokku panna he kenasti ssteemi mineva

tervikngemuse. tlen taas selleprast, et ka kahest eelmisest, st veebruari ja
mrtsikuu klubihtul kneldust joonistusid nagu iseenesest vlja
temaatilised tasemed (vi ksteist hlmavad sfrid) kikehlmavast aja ja
ruumi ksitlusest haridussfri ja tagasi.
Aprilliklubi arutelus eristusid selgesti vlja kolm metodoloogilist tasandit :

 Kommunikatsiooniprotokollid
Mttetalgulised meetodid/vormid
Metodoloogilised lhenemised
VRVILISED PROTOKOLLID on muutunud meie klubihtutel juba
pidevaks kneaineks. Seekord panid keerukussstiku meie mnguvljal
edasi-tagasi liikuma Agu ja Juss, kes vtsid sisse positsioonid keeruliste
ssteemide mnguvlja otstes: Agu IT-meeste digitaalset 1-0 mtlemist
esindama, Juss aga end holotroopse lhenemise kaitsjana
positsioneerides kosmilise mngus demiurgina kaasaljaks.
Viitan siin muidugi meie klubis mullu lbivetud Arzumanjani raamatule
Kaose veer, kust see keerukussstiku metafoor prineb: Mng ja
keerukussstik. Mngu mte taandub sellele, kuidas sgava tasakaalu ja kaose vahel
hoida end edasi-tagasi sstikliikumises keerukuse regiooni piiride sees.
https://www.scribd.com/doc/178674216/MAAILMA-VEEREKESE-PAAL-7-Sustik-manguvaljal

Agule sealt asjalikkuse ja selgepiirilisuse positsioonilt kaedes assotsieerus

Jussi holotroopsus millegiprast grupiseksiga, mis asjatundjate hinnangul
andvat vimaluse viilida.
Et vastandlikes positsioonides olijad asju tiesti erinevalt nevad, sellest
annab tunnistust VIRi (Reduhini) ngemus kosmilisest holotroopsest
mngurist:
https://www.scribd.com/doc/129703509/PLATONI-MUUDI-ARENDUS
Vljumiseks avakosmosse on vaja kiirendust ja judu. Tahtejud kui letamine uue Maailma
loominguliseks snnitamiseks. Lpmatuse loogika. Tesuse norm kik on vimalik, aga thendab
kik on kigega seotud. Ma lin selle normi iseendale ja selle jrgi elan. Ma olen jumal ja tsaar, autor,
looja, kreaator, demiurg Pretensioone pole kellelegi elan nagu tahan, noh, ja kui midagi juhtub ,
siis nii olgugi. Modaalsus tahan. See individuaalne normiloome on nii sotsiaalse loome kui
piiramatuse, ja skisofreenia alus. Nited poeedid, kunstnikud, demiurgid, autorid, sealhulgas ka
sotsiaalsete proektide autorid.

Jussi otseselt inspireerinud Saale Kareda artikkel Sirbis klab lihsti kokku
VIRi ngemusega ja toob just vlja holotroopse seisundi kikehlmavuse .
Selle, millest igeusklike juurtega inimesed knelevad kui sulandumatusesteristamatusest: Et oled nagu sina ise (pole tielikult kiksusse sulandunud),
aga samas nagu kogu kiksus (oled selles eristamatu).

Jekaterina, andekas tantsijanna, kogeb Delhi turul keset armetust, viletsust ja jledusi jrsku
kigi kannatavate olendite valu, ta vtab selle valu endasse. See pletab ta sdant kui tulise
rauaga ning ta kaotab selle valu mratust kogedes teadvuse. Kui ta on toibunud, ilmutab
holotroopses1 teadvusseisundis kogetu end tantsuna, tants snnib temast ja see tants on
htlasi tema ise. See on kosmiline tants, elutants, kikehlmav ning valu ja kannatusi
transformeeriv.
Termini holotroopne (terviklikkusele orienteeritud) vttis 1992. aastal kasutusele Stanislav Grof,
ks transpersonaalse pshholoogia loojaid: Termin viitab sellele, et meie igapevases
teadvusseisundis ei ole me tegelikult terviklikud; me oleme killunenud ja samastame
ennast ainult vikese osaga sellest, kes me tegelikult oleme. Holotroopseid seisundeid
iseloomustab spetsiifiline teadvuse transformeerumine, mis seostub tajumuslike
muutustega kikides aistingulistes valdkondades, intensiivsete ja sageli ebatavaliste
emotsioonidega ning phjalike muutustega mtlemisprotsessides. Stanislav Grof,
Kosmiline mng. Uurimisretked inimteadvuse piirialadele. Eesti Transpersonaalne
Assotsiatsioon, 2010, lk 22.

http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/moistmise-ruumid-delhi-tantsus/

Mida siis talgujatel kui lhisuhtluse kunsti valdajatel teha tuleks? Kas ritada
endas vlja llitada kik learune, selget ngemist segav, et omandada
autistidele omane terasus? Vi hlestuda holotroopsetele
teadvusseisunditele, kosmilisele mngule lalkirjeldatud thenduses?
nneks ei ole sstiku liikumine vaid hesuunaline ja rmuslikult autistlik vi
skisofreeniline. Sestap annab ka vigadesse suhtuda kahel vastandlikul
moel: ks neist ritab kigest vest vigu (eriti mtlemises) vltida, teine
ksitleb vigu kui midagi vrtuslikku ja isegi ritab luua nn veasbralikku
keskkonda: https://performachine.wordpress.com/2015/03/
Tehnoloogilise teatri meistriklass ERROR FOR MUSIC Viljandi Kultuuriakadeemia
visuaaltehnoloogia tudengitele lahkab ning teeb kuuldavaks vea kui tehnoloogilise ja
kultuurilise fenomeni.
Selles projektis viga kui tehniline fenomen kohtub vea kui kultuurilise eelarvamusega.
Tudengite lesandeks on kollektiivselt konstrueerida vea-sbralik keskkond toomaks esile
vea helid valesti tlgendatavate tegevuste ja sndmuste helivimendused. Esteetiliste
purunemiste tundlikud tmbrid, tehniliste toimemehhanismide akustilised hired,
funktsioonaalsete trgete kajad jne, on poeetilised otsingusnad, mis peaksid avama projekti
kunstilise skeleti. Publik saab kutse tehnoloogiasltlase udusunenkku,

MTTETALGULISED MEETODID tulid taas pevakorrale seoses sellega, et

Ene koos oma tudengitega oli 27.mrtsil maha saanud jrjekordse
foorsait-rotaatori elik ettemtluskerilauaga. Sedapuhku nime all
Kasvatusihalus 21. sajandil. Eesti laps ja nooruk inimeseks kasvamine
21. sajandi alguspoolel
Enel oli ka seekord tuua niteid sellest, kuidas erinevate rhmade
rotatsiooni kigus snnivad ja arenevad visuaalsed metafoorid ning nende
varal kujunevad visioonid sellest, milliseks peaks kujunema tulevik ja mida
selle saavutamiseks peaks ette vtma.
Kujundlikkuse lausa mravaks muutumisele leminekul nn
Raamatutsivilisatsioonilt Meediatsivilisatsioonile viitab ka Sergei Pereslegin
oma sjases presentatsioonis TP HARIDUS
http://www.slideshare.net/lukoshka/ss-46744749
Tunnistades, et uue , meediatsivilisatsioonilise hariduse lesehitamine on
paratamatus, paneb S.Pereslegin ette vtta see leminek ette teadlikult,
kindlustades jrjepidevuse Raamatutsivilisatsiooniga.
See thendab esmalt kindlate kokkulepitud reeglite kehtestamist
videokujundite transformeerimisel flash-klippides. Nagu omal ajal Aristoteles
tegi tekstide puhul.
Markol kui varasematel kerilaudadel jrjehoidjana tegutsenul tekkis ksimus,
kas ja kuivrd on mttetalguid ige nimetada meetodiks, kuivrd niteks
ajurnnakuga vrreldes on tegemist vga mitmetahulise, kompleksse
fenomeniga.
Vanad talgujad jid siiski hele meelele, et nagu ODId (orgtegevusliku
mngu), nii ka mttesela, kerilaudu (rotaatoreid), HEI (heade eesti ideede)
generaatoreid, mttetalguid, tsklotrone, AVARaid (avatud virtuaalseid)
arenguruume vib nimetada kollektiivse mttetegevuse arendamise
meetodeiks ja organisatsioonilisteks vormideks.
Muidugi on selle loetelu alguses toodud formaadid sellistele lihtmeetodeile
nagu ajurnnak lhedasemad ja mida edasi, seda keerukamaiks ,
koplekssemateks nad lhevad. Loetletutest keskseiks on muidugi
klassikalised mttetalgud, mille pinnalt on sndinud nii lihtsamad (rotaator,

mttesel) kui keerukamad formaadid

http://www.slideshare.net/EneSilviaSarv/ruttas-v-sarv-es-mttetalgud-kuipedagoogiline-andragoogiline-protsess
Mttetalgutest kui unikaalsest ise ennast arendavast meetodist oleme ka
pris palju kasvi talgujate foorumis kirjutanud. Kompaktsem ajas tienev
levaade on leval Google docsis: https://drive.google.com/drive/mydrive?usp=chrome_app ja kindlal hetkel fikseeritult Scribdis :
https://www.scribd.com/doc/245936286/TALGUJAD-KES-ME-OLEME

METODOLOOGILISED LHENEMISED tulid kneks kigepealt seoses

Marko ksimustega mttetalguliste meetodite kohta. Et ehk oleks igem
nende puhul knelda mitte meetodist, vaid lhenemisest ( approach??).
Teiseks selle taseme mtte kivitajaks oli viimasel ajal pevakorda
tusnud snapaar UUS PIKSITLUS.

Juss on juba vga ammusest ajast ajanud peale, et me eristaksime ksitust ja

ksitlust. Ma olen sellele mingil mral toetust jaganud, samas vaikselt seda
juuksekarva lhkiajamiseks pidades ja mitte eriti oluliseks lugedes.
Aga kui ma nd selle UUE PIKSITLUSE le rohkem mtlema hakkasin ja
selle kohta kirjutatut vlja otsima asusin, muutus sna ksitlus mulle kki
vgagi thenduslikuks, sugestiivseks mrgiks vi attraktoriks. Li phe, et
siin on jrjekordselt tegemist he eestikeelse pedagoogilise eriolukorraga,
enamuses kultuurkeeltes hoopis teisiti klavate ja teistsuguseid kujutlusi
esile kutsuva metafooriga. Ehk vast saksa Behandlung kui maakeelse
snavara loojatele tuke andnud sna, snniks meie mttemaailmaga kokku
klama. Meie ketvelised snad ksitlema, ksitama ,aga ka
ksitsema viksid omaette vrtustena lbimtestatult anda meie UUELE
PIKSITLUSELE tiesti rahvusliku suuna ja sisu.
Mis vahe on snadel ksitsema, ksitlema, ksitama, kitama? Ksitsema thendab kte
abil kasutama, nt masinat, triista. Ksitlema: 1. vaimselt tegelema (millega); arutama
(mida); 2. ttlema, keemiliselt mjutama. Ksitama: 1. aru saama, mistma; 2. tarvitama,
rakendama. Kitama thendab 'tegevuses pidama, kigus hoidma, kasutama,
ekspluateerima, nt seadet, masinat, tehast'.

Neist Googleist leitud snaseletusist vaid esimese puhul on otseselt ktele

viidatud. Ksitlus ja ksitus otsest kte klge panemist ei eelda. Ometi ei tule
kte abita ei hel ega teisel puhul toime. Nii nagu kogu Raamatutsivilisatsiooni
ajal kigus olnud piksitluste vljattamisel, vormistamisel ja
ellurakendamisel, nii tuleb ka nd Meediatsivilisatsioonile lemineku
ajajrgul - ked sna otseses mttes kiku lasta. Dnaamiliste
audiovisuaalsete formaatide pideva arengu tingimustes on IKT riistapuude
ksitsemisoskus sama thtsaks saanud kui vanade piksitluste ajal oskus
paber vi tahvel tarkade tekstide ja selgete piltidega katta.
Ksimus nib suuresti seisnevat selles, kas uue ksitluse kui tegeluse ees,
selle baasiks on kujundatud vastav ksitus kui arusaam kaasaegsest
haridussituatsioonist. On nimelt oht, et uus ksitlus on snnitatud
haridussituatsiooni enam vi vhem juhuslikult sisse sadanud IKT
riistapuudest ja uue ksitluse mrab ra vajadus uusi vahendeid ksitsema
ppida.
Kaheksakmnendate aastate haridusuuendustest alates kigis
uuenduslainetes aktiivselt osalenud Ene ja Jri soostusid noorema plvkonna
haridusuutja Marko thelepanekutega, et paljuski uuena vljapakutav (nt
ppijakesksus jms) on sna phjalikult olnud lbi ttatud juba 1987. ja
1989.a. mttetalgute kigus. Sama jrelduse toob 2014.a.rhmatde
kokkuvtjana vlja ka Ene-Mall Vernik-Tuubel levaade Haridusfoorum 2014
rhmatdest
http://www.haridusfoorum.ee/kogumik-2014/ehf2014-ryhmatood

Ksimus pole aga mitte niivrd selles, kas tnapevased tegijad viivad sisse
midagi phimtteliselt uut vi on tegemist taasavastatud vanaga. Nagu Ene
kinnitas, peakski iga uus plvkond enda jaoks ka selle vana ise enda jaoks
avastama ja uute olude kohaselt mber mtestama.
Kll aga ei ole midagi head oodata, kui UUS PIKSITLUS ei snni kriitilise
massi asjaosaliste histna, vaid antakse lalt alla teadavtmiseks ja
tideviimiseks. Just sellest vaatevinklist maakeelsetele snadele ksitus ja
ksitlus kaedes vib talgujalikku positsiooni kokku vtta jrgmiselt: Kui
UUES KSITUSES vljapakutavat vib veel esitada n loosungite vormis
(talgujate snavaras suundade lehvikuna), siis UUE KSITLUSE saamiseks

pole olemas paremat mttetalgulistest meetoditest. Seda kinnitab meie oma

aastakmnete tagune kogemus ning kohatu oleks ametimeestel ksida: Aga
kus seda (mujal) kasutatud on? Just praegu on ige aeg taas kima panna
mastaapsed telised mttetalgud, vttes kokku laiem ring asjast huvitatuid
/stakeholdereid.
Nagu juba eelmisel klubihtul Ene mrkis, on tnapeval kige ldisemates
lhtearusaamades elik KSITUSES vaja arvestada sellega, et situatsioon
kogu maailmas ( humanitaarne kriis) ja Eestis mingis suhtes eriti
(tsivilisatsioonide piiril olek) on kaose veerele mrksa lhedasem kui
veerand sajandi eest ja see peaks kindlasti sisalduma UUES PIKSITLUSES.

PROTOKOLLID-KSITSUSED
Eeskirja jrgimine ( Vrvilised protokollid) Loominguvabadus

MT-MEETODID-KSITLUSED
KORDSSTEEM

Mttesel Kerilauad - HEI Generaator-Mttetalgud Tsklotron-Avatud Virtuaalne Arenguruum

LHENEMISED-KSITUSED
Diskursiivne - ------------------------- Holotroopne
Eksploatiivne ------------------------ Eksploratiivne

-------------

----------------

KAOSKOSMOS