TIIRUGA TAGASI EDASI

15.06.2015
KES?
Agu, Ene-Silvia, Juss, Jri, Margus, Marko, Mati, Valdo, lar.
KUS?
Talgujate Vaba Mtte Virtuaalklubis Skypeis
MILLAL?
9.juunil 2015 kell 21.02 - 23.10
MILLEST?

Sellest, et

https://docs.google.com/document/d/1LRuvXGkE3mJCsdj9wz0hUcuQa3LCTz13QDx2fTGFI_g/edit?
usp=sharing

1. kaks aastat on juba klubihtuid peetud, palju mtteid

mlgutatud, teemasid tstatatud, probleeme pstitatud,
turgatusi trganud edasi liikudes jutud tagasi algsete
ksimuste juurde. Nide: Esimesel klubihtul klubimeister
Jussi tstatatud KSITUSE JA KSITLUSE teema juurde
judsime palju sisulisemal tasandil tagasi kahekmne teisel
klubihtul.
2. et igasugu tarkade ja keeruliste mttekonstruktsioonide
vundamendiks, kige alumiseks kihiks, millele kik muu
toetub, on meie mbruskonnas kujunenud argiarusaamad
(Jussi tees ja Marguse tiendus))
3. kahe aasta jooksul on klubi suutnud kujuneda ja jda
vaba sna Vabaduse vljakuks, st jnud avatuks, lahtiseks,
thjaks. Mitte hivatuks mingi paternalistliku igesti
mtlemise petuse, kontseptsiooni, Sna poolt.
(Vt. Margus Ott Sirbis http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21teadus/sonavabadus-on-vabaduse-sona/ )
4. mtete liikumise, hargnemise, pimumise, kulgemise krval
on klubihtuil tajutav olnud lahe atmosfr, hustik,
omaprane hingus. Dao krval Tsi. Li krval Qi. Vrkude
krval Vood. M.Ott: Hingus (qi ) ja soonestik (li ) on Hiina
Songi ajastu (9601279) konfutsiaanide kulgemispetuse
(daoxue ) kaks philist mistet. Vabaduse snamine on
kontaktis teda kandva hingusega, vungiga ning kui me laseme
sellel olla ega trju seda vlja, siis me hakkame taipama selle
hinguse loomupraseid liigendusi ehk soonestikku.
5. et sinu naljast aru saamine ei ole naljaasi, vaid sltub
seltskonnast, aja(stu)st, kontekstist jms (Agu hpotees)

6. klubi kahe tegevusaasta helisalvestused, kirjatkid ja

kajastused vrivad ht htset levaadet ja kokkuvtvat
kajastust kui mitte raamatu, siis selle sisukorrana, kui
mitte kirjatna, siis pikema knena.( Marguse soov ja agu
modifikatsioon)
7. . klubi kui valdavalt vanakeste jututuba on sinna
sattunud ja seal psima jnud noortele ks vimalus lisaks
omavanuste hulgas valitsevale praktitsistlikule ja suhteliselt
pinnapealsele teeme khku ra lhenemisele saada
svivama ja metatasandeid hlmava, pikaaegsel praktikal
phineva ksitusviisi kogemust. (Marko seletus Agu primise
peale)
8. . vrokstel om its triim . ks naljalaul, mis tleb palju
rohkem kui nois snus otse vlja on eldud ja mida Agu
meelest on h kuulata (laulda? V.R.) millal iganes, kus
iganes ja kellega iganes
https://www.facebook.com/janno.ku/videos/101533271608445
88/?pnref=story

Aga enne mnest lal loetletud punktist pikema jutu tegemist

paneksin paika he nullpunkti, mille suhtes neid teisi paistab
pnev olevat vaatama hakata.

0. Klubimeistri uuendus
Olen unustanud mainida, et klubimeister Juss viis juba paar
kuud tagasi meie klubihtute mngureeglitesse sisse vikese
uuenduse - alustada kokkusaamist anekdoodi vi mne muu
vallatu loo jutustamisega. Ta tunnistas seejuures, et vttis
malli Rotary klubist.
Jaanikuu klubihtu kujunes pris naljalembeseks ja
luguderohkeks. Ehk ka seetttu, et tegemist oli snnipevaga
talgujate Vaba Mtte Virtuaalklubi sai ju kaheaastaseks!
Anekdoote ja lugusid rgiti kll helilooja Sibeliusest, kll
porutik Revskist, kll klmetavast jkarupojast, kll sellest,
millest vene sdur mtleb telliskivi vaadates, kll katastroofi ja
nnetuse erinevusest Armeenia raadio tlgenduses. Aga jutt
pras ka laiemasse vaatesse: probleemidele, mis vivad
kerkida, kui mistukned, anekdoodid vi kalambuuritsemine
sattuvad n valesse seltskonda, kultuurikeskkonda vi aega.

Taas on meie klubimeister selle naljanurga sissetoomisega

hakkama saanud titsa tsise asjaga: vaatenurga
avardamisega maailmale ja sellele, mis sl sees leida on.
Me kik teame, et naer on terviseks. Meenub, et ks
kaastreenereid Invictas tegutsemise pevilt viis lbi lausa
naerukoolitusi. Ta koolitas vheke ka meid, oma kolleege. Nii
et pris kvasti liialdades (tunnistust ei antud) viksin ennast
pidada koolitatud naerjaks .
Meenub ka rekordiliselt pikaks, le pooleteise tunni pikkuseks
kujunenud fsikapetajate ajurnnak, mis pses tavaliselt
kusagil poole tunni prast ilmnevast sumbumisest just tnu
sellele, et kriitilise punkti lhenedes paiskas tollane dekaan
Henn Voolaid vljapakutavate ideede sekka mingi
teravmeelse naljakese, mille phjustatud naerupahvak nagu
vluvitsa vel ajuragistajate mttevrskuse taastas.
Meenub, et ks Leningradi krgkoolipedagoog oli isegi
eksperimentaalselt vlja selgitanud lektorite naljasoone
positiivse mju loengumaterjali omandamisele.
Kigil neil juhtudel vaadatakse nalja kui midagi lgastavat,
lbustavat, fanni, kergemeelset, meeltlahutavat. Tunnistatakse
kll, et naljade oskuslikul sissepimimisel tsistesse
tegevustesse vivad need ladusamalt sujuda. Seega kantakse
nali samasse rubriiki tootmisvimlemise, sauna vi teatri
hisklastusega, hislaulu lesvtmisega, jmurdjatega
(icebreaker) koolitustel, piltide joonistamisega tsise jutu
illustreerimiseks. Ehk mingi srase mentaliteedi
vljendusena, mida Oleg Genisaretski kirjeldas kui uusaja
asiste ja tsiste inimeste hoiakut kigesse sellesse, mida need
asised inimesed on hakanud kultuuriks pidama. Neil nimelt on
kultuur see vrk, mis kuulub kultuuriministeeriumi haldusalasse.
Ja nende asjalike tegijate arvates peakski srane tjaotus
kehtima jma: vrikam osa inimkonnast on see, kes tegeleb
teliste, tsiste asjadega, kuid vimaldab osale tegelda ja
tegeleb vahelduseks veidi ka ise selle kergekaalulisema
poolega.

Aga nali pole ldsegi mingi naljaasi. ks kaalukamaid

naljafilosoofe Ludwig Wittgenstein (1889 1951) on kirja
pannud sellised read:
D e r W i t z Da bin ich schon. Im Ernst, ich bin der Witz. Ich bins
im Ernst, und doch als Spa verkannt.
Nali: No ja siin ma siis olen. Tsiselt, ma olen nali. Ma olen seda
tsiselt, ometi vetakse mind ekslikult lbuna.
Erinevalt enamikust filosoofidest, kes kannavad pidevalt hoolt
selle eest, et nende tdest ei kaoks tsiseltvetavuseks
vajalik rangus, vitis Wittgenstein, et kogu filosoofia viks
koosneda naljadest. Muide, ta oskas vga meisterlikult
klassikalise muusika suurteoseid vilistada.
Seega Jussi uuendust tiesti tsiselt hinnates on talgujate
judmine metafooride maailmast naljade maailma
sama suur arenguhpe kui ksikute snade ja lhikeste
lausete moodustamiselt lugude jutustamise tasemele
judmine.
Jutt esimese punkti kohta
2006.aastal monograafiaga Wittgensteini nali (

Wittgensteins

Witz. Zur Lesart der Philosophischen Untersuchungen. Wien

2006).http://sammelpunkt.philo.at:8080/1445/1/wittgenstein-witz.pdf

maha saanud Friedrich Penkner paigutab nalja- ja

huumoriteooria lingvistika, pshholoogia ja filosoofia
kokkupuutealasse. Kllap tal on igus. Aga Wittgenstein ise
tunnistas, et ajab pidevalt nalja ja huumori segi ega kujuta
hsti ette ilma naljata huumorit.
F.Penkner toob sna oma uurimuse alguses ra Wittgensteini
muige inimese le, kes on lukustamata tuppa vangistatud. Uks
pole lukus, kuid avaneb sissepoole ja toasolija ei taba ra, et
seda lkkamise asemel tmmata tuleks. Srast haruldast
vangistuse viisi kirjeldab W. 1942.aastal kui phimtteliselt
kigile tuntut, kllap ka isiklikult korraks lbielatut. Enamasti
vabastab vangistatu keegi, kes midagi aimamata vljastpoolt
ukse lahti lkkab ja tuppa sisse jalutab.
Eks ole siin midagi sarnast Ruuta ja Katrini jutuga Mrdimetsa
talgutel. Mletate nende juttu ringi kivaist Puhhist ja Notsust,

kes iga tiiruga ha rohkem jlgi teevad ja neid jrjest rohkem

kartma hakkavad? Kuni tuleb Christopher Robin ja tleb:
Hehh! Te kite ju ringiratast!
Point selles, et kui ei suuda ise end Mnchhausenina
juukseidpidi mttestambist vlja tsta, siis jb le loota
vljast tulevale avaramalt vaatajale.
Jutt viienda punkti kohta
Kui muuta vastandite formuleeringut tugevamaks , saab
paarist eldud Mitteeldud paar Vljaeldav
Vljaeldamatu. Wittgenstein on selles vtmes kirjutanud
hes oma kirjas he luuletuse kohta: See Uhlandi luuletus on
testi suureprane. Ja on nii: Kui ei nhta vaeva
Vljaeldamatu vljatlemisega, siis ei lhe midagi kaduma.
Sest Vljaeldamatu on vljatlematult Vljaeldus
sisalduv. See 1917.aastast prit kiri rhutab, et thtsaim ei
ole teps mitte vljaeldav, et arusaamine sellest, mis see oli,
mille peale naerdi, ei lase end nalja korral enamasti mitte
puhtalt hte vi mnesse lausesse sisse pakkida.
Vib niisiis mrgata, et nali kui keelemng funktsioneerib mitte
ksnes oluliselt intransitiivselt (st ilma sihitiseta, ei saa
elda, et naerdi seda), vaid - nagu iga keelemng iget
mbruskonda vajab.
Siin on ilmselt ige mbruskond, et prduda Agu
kimbatuste juurde, mis tal tekkinud paaril korral, kui ta on
ritanud kasutada eesti kultuuriruumis sna levinud
ngevtmise ksimust: Kas sa oled juba oma hommikuse
konjakijoomise maha jtnud?
Agu sattus selle Astrid Lindgreni raamatust Karlsson lendab
jlle (1966, tlge eesti keelde 1970) prit killu peale
esmakordselt kolmekmne aasta tagasi ht teledebatti
jlgides, kus Marju Lauristin sellega vastaspoole ei vi jaa
vastust nudvat ksimust pareeris. Nii, nagu Karlsson
Majasoku sellise ksimuse jrel esmakordselt tegi. Agu arvab,
et vene kultuuris on see eesti pritolu kild tundmatu, aga

pole hti: Googleis on seda ksimust nha eesti keeles alla

300 korra, vene keeles aga ca 450 tuhat korda. Vene
Fderatsioonis elab rahvast umbes sada korda rohkem kui
Eestis. Seega iga eestimaalase kohta tuleb internetis
konjakijoomise mahajtmise ksimusi 15 korda harvemini ette
kui venemaalase kohta
Phjus, miks

Agu

katse

VIRi ht ksimust Karlssoni

vastuksimusega pareerida untsu lks, oli pigem diskursuste

kokkuprkes.

Karlssoni, Majasoku ja Vikevenna

erinevust on postmodernlikust (tpsemalt

vaatepunktist

vga vaimukalt lahanud

diskursuste

Michel Foucault`)

noor semiootik Marili

Prtel essees Miks mulle ei meeldi Karlsson katuselt ja mida

Foucault asjast arvab.
Selle leiab 25 semiootikatudengi humoorika essee hulgast, mis
enamasti Foucaultvaatevinklist mitmeid maailmakuulsate
muinasjuttude ja lasteraamatute kangelasi ksitlevad ja mida
on lausa lust lugeda:
http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/greimas/esseed/Foucaultesseed.h
tm
Marili kirjutab oma essees:
Karlssoni

diskursust iseloomustab ainult he kehtiva te olemasolu

Karlssonil on alati igus. Kik lejnud ted on muudetavad vi hoopis

rakaotatavad .Karlsson ei ni jrgivat ka htegi psivat ja normeeritud
kitumismalli. Tema diskursuses on varastamine lubatud, luiskamine lubatud,
liialdamine lubatud .nib, et Lindgren on Karlssoni nol pdnud luua tegelast,
kes oleks Immanuel Kanti jrgi positiivselt vaba. Teda ei piira ei kski vline
institutsioon (see oleks negatiivne vabadus) ja tal ei ole ka endale htegi sisemist
piirangut.
Majasoku maailm on Karlssoni maailmale tielikult vastanduv. Kui Karlssoni
diskursuses mberlkkamatuid tdesid on ainult ks (Karlssonil on alati igus),

siis Majasoku diskursus ainult mberlkkamatutest tdedest koosnebki. Vi nii

igatahes tundub esmasel vaatlusel. Majasokk teab tiesti kindlalt, kuidas
maailma-asjad kima peaksid. Ta teab, et vikesed poisid peavad koolist koju
tulles ksi pesema, ta on kindel, et enne htuski ei ole mitte mingisugune
nksimine tolereeritav ja ta teab tiesti kindlasti, et saiad ei lenda ise aknast
vlja

Nd vikski ksida, kas

VIRi ksimus

diskursusse, et

olnuks ige reageerida

diskursuse

Karlssoni

positsioonilt? Vi ka siis, kui selles

majasokulikku
VIR

sellele

kuulus n Majasoku

end ilmutas, siis

midagi

kas selles atmosfris, mida

pidevalt toonitab, mille jtkumise nimel ta ennast piirab

(hoiab end tagasi modereerimast) ja milles meie kigi erinevust

tajudes ja toonitades
suhtlemist

kalliks

sellest hoolimata
peab,

kas

selles

meldav?/lubatav?/soovitav? ritada

vastastikku mistvat
atmosfris

on

vestluskaaslast srasel

kombel paika panna?

http://exinimene.blogspot.com/2015/06/11virvaldoagu.html
Agu ja VIRi dialoogi

konjakijoomise teemal

veel kord le

kuulates (see algab umbes 1tunni15minuti ajanidu juurest)

ngin ht varianti, kuidas olnuks vimalik
Karlssoni ksimusega

see naljakoht

selliseks transformeerida, et see oleks

eelnenud olukorrale iget valgust heitnud. Praegu andis VIR ,

tepoolest seda ksimust oma suhtlemises varem kohtamata,
vga vaimuka ja antud situatsiooni sobiva interpretatsiooni:
Kas te arvate, et ma konjakit vtmata pole suuteline

end

skisofreenilisse seisundisse viima? Eksite! Niisiis, ma olen nd

Agu! ------ Aga Agu ei tahtnud mber kolida VIRi ettekujutusse
ja see mng sai enne algust otsa

Jutt kuuenda punkti kohta

Wittgensteini nalja lugedes tuli eriti tuttav ette ks tpiline
situatsioon, mis ikka ja jlle end ilmutab ka talgujate klubis: n
Suur Eesmrk seisneb selles, et saavutada mingi korrastatus
meie teadmises, mingit Ordnung. Wittgenstein rhutab, et siin
on alati tegemist paljude vimalike korrastatuste, ordnungite
hulgast mingi he, kindla sihiga ordnungiga. Me muudkui
tstame ikka ja jlle sel eesmrgil korrastatusi esile, mis aga
peavad selliselt loodud olema, et nad kergesti pettusi ra tunda
laseksid. Et kohe oleks selge, mis vrk on. Ainult, et ikka jb
ksimusi, mis vrgiga tegemist ikkagi on, kas see ikkagi just nii
on. Ja millest on selgusele judmisel enam abi? Kas
phjalikust levaatest? Vi iroonilisest pamfletist? Humoorikast
fljetonist? Kavalast mistuknest- thendamissnast?
Absurdsest naljast? Millestki, mis Wittgensteini snul heidab
eredat valgust sgavusse? Nagu kasvi ks srane tetera:
Kui ei olda sndinud, ollakse vaba kigist kannatusist! Eks ki
see ju idee kohta kehatust, tiuslikku (arenemisvimetut)
isiksust kandvast hingest. Ehk: Enne oma sndi ei pe keegi.
Suremisest rkimata.
Arvamine kaheksanda punkti kohta
Seda vga vaimuka teksti ja vahvate moosekantide poolt
kihvtilt esitatud laulu teist korda le kuulates kargas phe
vrdlus he vana lauluga Oleks minu olemine.
Oleks minu olemine klvanuks Tarvitajate hisuse
lipulauluks, Mul on ks triim peaks kindlasti klama Tarbijate
kooperatiivide suvepevadel.