VIMALUSTE VRAVAL

27.08.2015
MIS? Talgujate 26. Vaba Mtte VirtuaalKlubi
MILLAL?
KES?

11.augustil 2015 kell 21 -23

Ene, Endrik, Juss, Jri, Margus, Marko, Mati, lar, Valdo

MILLEST? Audiofail:
https://www.dropbox.com/s/hjtvn8pb6jpbn2h/klubi11aug15.wma?dl=0

Koolijuhtide juhtimiskoolist
Vera Leonidovna Danilova visiidist Eestisse
Arvamusfestivalile minekust
T.Fokina HAAVATUD TERVIKLIKKUSE MNGUDEST
Naljast ja nalja ennast kah

Seekordses kirjatkis olen esimese kolme punkti osas

lakooniline, kuna need olid philiselt organisatsioonilist laadi:
1.Kas tiskasvanute , sh koolijuhtide tienduskoolitus vtta
omaette liinina ette ? Vastus oli jah. Leppisime kokku, et
esimene kokkusaamine leiab aset Skypeis 21.augustil kell 21.
2. Andsime Enega teada, et augusti viimasel ndalal on
Eestis G.P. tedrovitski nimelise Arenguinstituudi (
http://fondgp.ru/ ) teaduslik juhendaja Vera Leonidovna
Danilova. Lisaks tema enda poolt vlja pakutud arutelule
Mrdimetsas ( Teemaks ODI-de korraldamine internetis) soovis
Jri Vera Leonidovnaga Tartus isiklikult kokku saada. Kne all
oli ka Skypei vestlusringi korraldamine
3. Slmiti ka kokkuleppeid siduks Paide Arvamusfestivalile.

ERIMEELSUSTE KOKKUKLAMISE KUNST

Mulluse Paide Arvamusfestivali kohta tagasisidet andes oli Jri
juhtinud korraldajate thelepanu sellele, et seal kasutatud
meetodid andsid liig vhe vimalusi kohaletulnud tarkadel
inimestel aruteludes kaasa la. Vhe on Jri arvates selles
osas muutusi oodata ka selle aasta festivalil. Mttetalgulistele

meetoditele kige lhema vormina saab tnavustel talgutel

esile tsta ehk Maailmakohvikut. Samas oli Jri solidaarne
Annika Uudelepaga, kes hoiatas, et arutelude korraldamine
vastaspoolteks lhestatud vaidluste reiimis (selliseid asju
niteks mullu korraldati) ei anna positiivse tulemust, vaid viib
ksnes vastaspoolte vaheliste vastuolude svenemiseni. Jri
viitas, et on samale asjale thelepanu juhtinud juba 80ndate
aastate lpus Postimehes ilmunud artiklis.
Umbes tund aega hiljem, T.Fokina artikli kohta hinnangut
andes kordas Jri juba enne klubihtut lkitatud kirjas
vljendatud mtet, et seal, kus Fokina rgib mngudest, jb
tema eriarvamusele:
Minu jaoks oli huvitav selle teksti lpp, kus on jutt kahest teest. Lugesin
seda mitu korda le. Soovitan seda ka teistele. Ma ise lisaksin kolmanda,
kus eri inimeste mittetiuslikkus ksteist tiendab st tienduvuse. Samuti
olid huvitavad mned tsitaadid, eriti J.Lotmanilt. Mngu osas jn
eriarvamusel, pigem on juttu aktiivsest tegutsemiseks ja ma jksin
"msledejatelnost" paradigma juurde.

See pani mind mtlema selle le, mida ldse thendab

eriarvamusele jmine?
Kas see kki ei thendagi enese positsioneerimist n
vastaspoolusena koos kigi sellega kaasnevate ohtudega?
Meenus 50 peva (26.jaanuar 16. mrts 2013) vldanud
vastaspoolte vaidlus Talgujate foorumis
http://talgujad.forum.co.ee/t378-seminar-olemus teemal
Seminari olemus , mille kigus llitasime 22 kirjatkki ja
mille kaudseks tulemuseks vib lugeda silmast silma
toimunud talgujate seminaride otsa saamist.
Teisalt, Jri on talgujate ringis kahtlematult kige sagedasem
eriarvamusele jja, mis aga ldsegi ei thenda, et igal sellisel
juhul oleks tegemist seltskonna lhenemisega kaheks
vastaspooluseks ja kaevumiseks oma kaitsekraavidesse.
Oponeerimine on ju akadeemilistes ringkondades sedavrd
tavaprane reiim, et me enamasti ei mtlegi selles
kasutatavatele militaarsetele terminitele. Arvamuste paljusus

ja mitmesugusus peaks aga talgujate kogukonnas, eriti aga

sellises kooskimise vormis nagu Vaba Mtte Virtuaalklubi
olema ( ja ongi!) kige teretulnum olukord.
Arvamuste ja eriarvamuste kohta allikaid otsides sattusin
Vaino Vahingu ttre Julia Laffranquei 2003.aastal Tartu
likoolis kaitstud doktoritle Kohtuniku eriarvamus. Selle
vimalikkus ja vajalikkus Eesti Vabariigi riigikohtus ja Euroopa
kohtus http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/43079
Teema kallale asumise alguses seletab autor muidugi lahti
arvamuse ja sellega lhedalt seotud mistete (eriarvamus,
lahkarvamus, konkureeriv arvamus, individuaalne arvamus,
erimeelsus) thendused. Mina omakorda noppisin kohtuga
seotud kontekstist vlja neid like, mis kivad ka ldise
keelekasutuse, tavalise keelepruugi kohta, st ka nende
juhtude korral kui tegemist pole kohtuprotsessiga vaid lihtsalt
tarkade inimeste vitlusega .
Arvamus thendab ldises keelekasutuses mtet,
veendumusel vi oletusel rajanevat seisukohta, hinnangut
kellegi vi millegi suhtes (nt ta ji oma arvamuse juurde, on
minuga samal arvamusel, on sinust heal arvamusel, oponendi
arvamus vitekirja kohta).
Arvamus vib esineda ka eri-, eel-, lahk-, eksi- vi
vrarvamusena.
Eriarvamuse kohta loeme: Eriarvamusena vib tavalises
keelepruugis ksitada kskik millist teise (ka enamuse),
arvamusest lahkuminevat arvamust vi seisukohta mingis
ksimuses . Eriarvamust viks kutsuda ka eraldiarvamuseks,
kus eraldi (separate) vastandub hisele {joint) . Eriarvamus
ldises thenduses vib enamuse otsusest erineda phjenduse
vi phjenduse ja jrelduse poolest.
Erimeelsuse all mistetakse erinevat, vastupidist seisukohta,
otse vljendatud mittenustumist enamuse poolt langetatud
otsusega Seega eristatakse eriarvamuse sisu ehk
erimeelsust selle protsessuaalsest vormist
esitamisest eriarvamusena .

ERIARVAMUS ERIMEELSUS LAHKARVAMUS INDIVIDUAALNE

ARVAMUS KONKUREERIV ARVAMUS
nneks on kike lalloetletut talgujate pris pika ajaloo
jooksul ikka ja jlle ette tulnud. Ja samas pole nende
erinevate arvamuste prkumised nneks viinud lepitamatute
vastasseisudeni ega pauguga lahkuminekuteni, nagu seda
sna palju juhtus Moskva Metodoloogiaringis. Kllap oleme
suutnud vlja kannatada seda, et oleme kik snagi
erinevad ja oma ringis saavutada kriitilise pluralismi
taluvuse.
Meil nd juba kuuendat aastat kultiveeritud kokkuklamise
(sozvutije) kunst thendabki ju seda, et ei aeta unisoonis ht
ja sama joru, vaid erinevad meelsused toovad meloodiasse
sisse uusi nansse, klavrve, rtmimuutusi jne jms.

HAAVATUD TERVIKLIKKUSE TUKSATUSED

Kui ma olin ra kuulanud klubihtu helisalvestuse selle osa,
kus me rkisime Tamara Fokina artikli lugemisel trganud
mtetest, meenus mulle hel varasemal klubihtul Viktoria
soovitatud Hermann Hesse essee 1920.aastast Raamatute
lugemisesthttp://www.hesse.ru/books/story/print.php?story=40
Nagu te mletate, Hesse jagab seal lugejad kolme tpi vi kolme lugemise
tasemesse. Ta toonitab seejuures, et ta ei jaota mitte inimesi neisse kolme
klassi, vaid toob pigem vlja kolm eri olekut, milles meist igaks lugemisel
olnud on.
Esimest tpi lugeja (lugemine) neelab raamatut kui toitu, elab sisse positsiooni,
mille autor on vtnud maailma suhtes, vttes tervikuna vastu kik autori
tlgendused. Selle lugeja jaoks, keda Hesse nimetab naiivseks, on raamat
selleks , et see korralikult ja thelepanelikult lbi lugeda. Nagu leib on
smiseks.
Teist lhenemist kirjeldab Hesse kui lugeja muutumist loomult lapseks ja
asumist asjadega mngima. See teisele tbile iseloomulik lapsikus ja mngu
geenius peab loomulikuks, et igal asjal vib olla sadu thendusi. Sel tasemel
olev lugeja vib jlgida, kuidas kirjanik vi filosoof pavad endale ja lugejale
sisendada oma tlgendust ja hinnangut asjadele, tabades kirjaniku nivas
vabaduses sunnitust ja sltuvust. See lugeja pole mitte ise kirjaniku vimuses,
vaid jlgib teatud muigega, kuidas kirjanik on oma sisu vimuses. Suurimat
vaimustust hakkab srasele lugejale pakkuma autori vratuste ja ebatpsuste
tabamine. Selles mttes tegutseb selle taseme lugeja kui jahimees.
Kolmas tp on sedavrd vljendunud isiksus, et ta vastandab end tiesti vabalt
lugemise objektile. Ta kasutab raamatut kui lhtepunkti ja ideede generaatorit.

Filosoofi ei loe ta selleks, et teda uskuda ja tema petust omandada. Ega ka

mitte selleks, et teda rnnata ja kritiseerida. Kirjanikku mitte selleks, et mista
maailma. Ta mistab kike ise. Tema on tiuslik laps. Ta mngib kigega ja
mingist vaatepunktist pole midagi kasulikumat ja viljakamat kui mng kigega
ja leni. Kui ta leiab tarkusetera vi te, siis otsekohe proovib prata seda
mber. Ta teab ammu, et tde on ka igasuguse te vastand. Ta teab ammu, et
iga vaimne vaatepunkt on poolus, millele on olemas vrdvrne vastaspoolus.
Laps on ta ka krgelt hinnates assotsiatiivset mtlemist. Ta vib lugeda mida
iganes, sest mis iganes snast vib talle sndida nnelikem ja veenvaim mte.
ieti polegi kolmas tp enam lugeja, sest ka vaibamustris vi kivilademes on ta
vimeline leidma sama hinnalist.
Hesse tleb, et rnnakuid mda neid kolme lugejat tuleb ette igal inimesel ja
igal alal. Sellele kolmandale tasemele- iseendast ammutamise tasemele - ei saa
inimene jda kuigi kauaks. Kui ta seal aga ldse ja kunagi ei ki, jbki ta kiki
raamatuid lugema nagu koolipoiss grammatikat.

Aga klubihtul selle artikli kohta ja sellega seoses

kuuldust oskasin vlja noppida jrgmist:
1. Enese ratundmine (Endrik)
2. Prgatus individuaalselt kollektiivsele. Koost ja
kollektiivne aju vs Individuaalne ponnistus protsessi
koos hoida. (Jri)
3. Kollektiivne aju valitsevale eliidile ei sobi (Jri)
4. Vastastikune tiendamine pole puzzle, vaid pigem
koosmeele raames ilmnevad erimeelsused ja nende
pinnalt sndivad uued ideed (Valdo)
5. Erinevate kultuuriplastide erinevad liikumiskiirused
kui kaasatmbamise faktorid (Juss)
6. Snergia tekkeks vajalik hustik (Juss)
7. Juss ja Jri - mngulisuse suhtes erimeelsuste
kandjad histegevuslikus koosmeeles
8. Mng mngu le - ka sellel, kes enda arvates ei
mngi, on vaja omaks vtta histegevuse
mngureeglid (protokoll)
9. Tsielulisuse (mittemngulisuse) indikaator
reaalsed muutused, tulemused (Jri)
80-ndate aastate mttetalgute tulemusteks olid testi
muutused: Materiaalses sfris (HARD),
know-how-s (SOFT),
inimese sisemises sfris, eluvaadetes,
vrtusorientatsioonis (LIGHT).
Endrik ja Margus rhutavad viimase olulisust nende jaoks.

10. Resoneerimine oleviku eesrindliku mtte

eestvedajatega. Hea tunne olla mttetegus (Juss)
11. Naer ravib ka fsilisi hdasid (Endrik).
VIMALUSTE VRAVAL: TEE OMA PISUHND!
Klubihtule jrgnes Jri ja minu meilivahetus.
See viis mind mttele, et lisaks mtteturgatuste teist
jrku tuletistele, mida olen seni klubihtute levaateidkokkuvtteid tehes praktiseerinud, oleks vaja vlja tuua ka
mtteturgatuste krgemat jrku tuletised. Kui teist jrku
mtteturgatused snnivad (on mul trganud) klubihtute
helisalvestuste jrelkuulamise pinnal, siis krgemat, st
kolmandat ja neljandat jrku turgatused saavad alguse teiste
klubikaaslaste kommentaaridest ja sealt edasi arenenud
mttevahetustest.
Jri Valdole 12.08.15
Veel kaks kommentaari.
likoolis oli minu fillosoofia ppejud Luik ja seetttu ka philiseks
filosoofiks Hegel. Minu meelest phjendas juba Hegel seda, millest selles
artiklis on juttu. Juba keskkoolis judsin kuidagi Hiina filosoofide tekstideni
(venekeelsed tlked, mitte mberjutustused nagu
lilosoofia pikutes). Mulle tundub, et antud artikli autor on jnud Hegeli
eelsesse binaarsusesse kinni ja seetttu on raskustes teiste mtteviiside
ksitlemisel.
Valdo Jrile 12.08.15 See 22 aasta tagune artikkel oli viidatud
Redjuhhini tagasivaadetega seoses, selles kontekstis, et mismoodi on
asjad ajas arenenud ja mil mral on Redjuhhini mnogoalternativni vbor
kontseptsiooni vljattamisel kaasautoreid olnud. VIR
tunnustab selles dialoogis Fokinat selles osas, et tema pakkus vlja nn
"kvadra Fokinoi", st lemineku binaarselt neljalisele ksitlusele. Kllap
Sina oma
filosoofiaksitlustes judsid juba tudengiplves arengus ette 1993.aasta
Fokinast, aga tnaseks on nad ka sna palju judnud edasi liikuda.
Sellest paljualternatiivsest valikust on Redjuhhinil ks paksem teos ka
internetis kttesaadav ja kusagil neist klubihtutest levaadet tehes, kus
oli juttu vrvilistest protokollidest, andsin ka selle
viite. Olles vrgulise ksitluse kirglikud poolehoidjad, oleksid VIR ja
Fokina kindlasti vga llatunud, kui me neid he vana artikli phjal
hakkaksime Hegeli eelsesse ajastusse istutama.

Jri Valdole (prast Jri palvet saata talle artikli

kommenteerimisvimalustega originaal): Aith. Niipalju, kui olen
judnud lugeda, oli Sinu tlge adekvaatne, kuid ti selgemalt esile
vaieldavad kohad. Tegelikult pole Hegeli -eelne sugugi halvustav, sest ka
Hegel ise ei saanud aru, et ta judis senise filosoofia lpuni. Veelgi enam.
Jin nd mtlema, et "teaduslik" ksitlus jbki paratamatult Hegeli
eelsele tasemele, kuna ritab kike testada ja argumenteerida.
Antud artikliga oleksin nus, kui ksitletaks nn lnt ja nn ida jne. Selliste
abstraktsete mudelite esitamine oleks igati mistlik. Tegelikult ju sellist
lne ja ida vastandumist pole olemas, nii lne kui ida mtlemises on eri
suundumisi. Nii nagu Hegelil on ka Fokina probleem selles, et ta kll
tunnistab, et tuum pidevalt muutub, kuid "unustab" selle, kui hakkab
binaarselt vastandeid ksitlema, st tunnistab, et pole vimalik kirjeldada,
kuid hakkab siiski seda tegema.
Protokollide juttu ma mletan, kuid minu meelest on ka siin probleemiks
nende eristamine. Minu meelest on meil vimalik kokku leppida, et need
erinevat vrvi protokollid on mudelid, mille abil me ksteisele toimuvat
selgitame. Tegelikus elus on asi palju keerulisem. Kuid need mudelid
aitavad meil paremini mista seda keerukust. Ja tepoolest paljud
inimesed ei teadvustagi krgemate tasemete olemasolu. Nende
protokollidega on seotud erinevad mudelid reflektsiooni tasemete kohta.
Jin ka mtlema selle le, mis on tegelikult vimalik. Esiteks on vimalik
milleski kokku leppida, mida oma meelest olengi ritanud saavutada.
Teiseks on vimalik mingid variandid ja valikud vlistada. Kolmas vimalus
on forsaitimine. Mida veel?
Valdo Jrile 13.08.15 Selle meilivahetuse kigus on toimunud vga
huvitav pre, mis on kindlasti vrt edasi mtlemist. Kahjuks pean
seoses Aguga neljapeviti kivate kokkusaamiste tttu end ajutiselt
teisele lainele mber hlestama. Aga esimesel vimalusel tulen Sinu
poolt ette pratu juurde tagasi.
See sinu tstatatud vimaluste asi paneb igatahes rohkem mtlema, kui
me seni oleme teinud, nendele paljudele multi- , pol- vi
paljuvariantsuse ( ei teagi, kuidas peaks maakeeles tlema)
kontseptsioonidele , millest Redjuhhini seltskonna oma pris huvitav on.
Sellest viks phjalikumalt rkida - see Pereslegina - Redjuhhini
vrviliste protokollide rida on selles pikemas kirjats vaid ks pisike
Priloenie selle sabas.
Jri Valdole13.08.15 Nus. Hakkasin ka ise mtlema, et see teema
vajaks edasi arendamist. Tulles tagasi Hegeli juurde. Tema probleemiks
oligi see, et ta testas tervikliku kontseptsiooni vimatuse ning asus ise
sellist kontseptsiooni koostama. Iva ongi selles, et kontseptsioonide

ehitamine on lootusetu lesanne, nagu perpetum mobile, sest nagu Fokina

kirjutas, muutub tuum pidevalt.
Eelmises kirjas toodud kolme vimaluse krval on ehk neljaski,
aksioomide, seoste ja seadusprasuste vljatoomine.

Kuidagi eriti selgeks sai prast kirjavahetust Jriga Eduard

Vilde Pisuhnna tegelase Tiit Piibelehe snade sgavus.
Vtsin ktte ja otsisin vlja selle ligu Vilde nidendi pris
esimese trki digitaliseeringust:
Piibeleht.
Aga tu polegi sinu Pisuhnd, mid nem arwustew.
Sander.
Kudas nii?
Piibeleht.
Ei, nem om egaits esi omale Pisuhnn tenn ja arwustew palehigin toda.
Sander.
No, kuis nad siis htemoodi wiwadki kirjutada ega nad kokku ole rkinud! Ja
tiesti teise snu korrata, see ei lhe ju ka mitte.
Piibeleht.
Ei, siss ei saaks tist toote sgawama mistmise poolest kuidagi le trumbata.

Miks mulle just see lik meelde tuli? Kllap selleprast, et

Jri kommentaarid T.Fokina artiklile hakkasid ha enam
vtma arvustuse mdet ja koos sellega hakkas ha enam
vlja joonistuma arvustajate paratamatu saatus: algsest
teosest tuleb teha oma ngemus ( oma snadega vlja tuua,
mis seal on) ja siis hakata selle kohta oma arvamusi
avaldama. Arvamustest ja eriarvamustest me aga juba
eespool rkisime.
VIMALUSTE VRAVAL: VALI OMA TDE!?
Eelmistel klubihtutel, exInimese blogis salvestatud
dialoogides Agu ja VIRiga, kirjavahetuses Jri ja Matiga on

jrjest sagedamini hakanud esinema snapaar tegelik elu

ja venekeelne na samom dele ( ).
Tegelik elu (MAAILM SOOTSIUM) on palju keerulisem kui mudelid
ja skeemid. Tegelik elu (ARGIELU) on palju lihtsam kui mudelid
ja skeemid. Sinu konstrueeritud mudelid ja skeemid ongi su
tegelik elu (ELUILM). Aga see pole muidugi mitte kogu
vljapakutavate tdede valim.