V3 ehk Vimaluste Vrava

Virtuaalklubi
25.09.2015
Mis? Kus? Talgujate virtuaalklubi 27. kokkusaamine Skypeis
Millal?

8.septembril 2015 kell 20.01 21.52

Kes?

Ene-Silvia, Agu, Mati, Jri, Margus, Juss ja Valdo

Millest?
Kuula:
https://www.dropbox.com/s/4pppxcikzfw8d4j/klubi
%208sept15.wma?dl=0
1. Klubi nime vahetus.
2. Uus hiskond Saale Kareda algatatud projekt. Selle
esimesest konverentsist klubimeistri pilgu lbi.
3. Hlestus. Kokkuklade otsingud. Dissonantside
tabamised. Fiiliad ja foobiad.
4. Talgujate enesemratlus seoses Uue hiskonna
projektiga. Yin ja Yang.
5. Teist ja kolmat jrku turgatused.

1ja klubi sai endale uue nime

Meie aulikul klubimeistril tuli seoses kahekmne kuuenda
klubihtu levaate pealkirjaga
(https://www.scribd.com/doc/276472516/VOIMALUSTEVARAVAL ) mte muuta klubi nime. Ta leidis, et vana nimi Talgujate Vaba Mtte Virtuaalklubi - on liiga pikk ja ttult
keeruline nii ties pikkuses vlja eldes kui ka
thekombinatsioonina (VMVK) kirja pannes. Hoopis teine asi

olevat elda Vimaluste Vrava Virtuaalklubi vi lihtsalt

V3Klubi ( loe: veekuubisklubi )! Mis seals ikka! arvasid
klubilased. Eks oli ju Juss klubi ristiisaks tunamullu juunis,
kui ta meid esimest korda kokku kutsus. Lisaksin, et ks vaba
mtte klubi istub koos Tallinna televisioonis ja seega veel ks
argument nimevahetuse toetuseks olemas. Oldigi siis nus, et
edaspidi hakkab klubimeister meid V3Klubisse kutsuma.

2.Uus hiskond

http://www.uusyhiskond.org/

5.septembril kis meie klubimeister Juss he uue algatuse

avaritusel, mida selle ellukutsuja muusikateadlane Saale
Kareda on ise eesmrgistanud jrgmiselt: Saale Kareda alustab
konverentside sarja, et kutsuda kokku hea tahte, avatud sdamega, tasakaalukad ja
julged inimesed, kes on valmis tegema koostd paralleelsete struktuuride loomisel,
mis toetaksid inimeste elukorraldust.
Konverentside eesmrk on hoida visiooni inimvrse hiskonna loomise
vimalikkusest, tutvustada erinevaid uue hiskonna kontseptsioone, anda
strukturaalseid, ssteemseid ja praktilisi nuandeid uute vrgustike loomisel ning
esitleda juba toimivaid vrgustikke.

Juss andis kll sna phjaliku levaate konverentsil rgitust,

kuid mina pakun selle mberjutustamise asemel siiski
vimaluse kuulata neid vljavtteid ettekannetest, mida
korraldajad ise pidasid oluliseks paarikmne minutilisse
levaatesse koondada: https://www.youtube.com/watch?
v=P3WBawtlpSM
Tnaseks on Uue hiskonna kodulehel antud viidete jrgi
vimalik hankida ka konverentsi kigi ettekannete
videosalvestused. Ettekannete slaidid olid juba varem
saadaval. Samuti on selle kodulehe blogis hakanud ilmuma
esimesed mtteavaldused Saale Karedalt ja lo Vooglaiult.
Kodulehel on ka informatsioon jrgmise, 24.oktoobril toimuva
konverentsi kohta. Sealt saame lugeda, et seoses
haridusvallas aset leidnuga ( eelkige erakoolide rahastamise

muutustest ja Gunnar Oki raportist ajendatuna) vetakse

konverentsi kavva jrjekordne ettekanne lo Vooglaiult.

3.Hlestus. Kokkuklade otsingud. Dissonantside

tabamised.
Fiiliad ja foobiad.
Et Saale Kareda maailmangemine meile smpaatne on, sellest
annavad tunnistust ka meie eelmiste klubihtute kokkuvtted.
Niteks see meie mttevahetus, mille inspireeris tema
esinemine Plekktrummi saates. Ja egas muidu oleks
klubimeister Juss kutsunud Saalet konservatooriumi
veteranide klubisse ettekannet tegema!
Ka nd, lugedes vi kuulates Saale siiraid leskutseid asuda
looma inimese loovaid jude uue hiskonna huvides
rakendavaid paralleelstruktuure, hakkab see kohe kaasa
klama talgujate eneste phihlestusega. Kui Ene leidis sealt
palju hist sellega, mis leidis snastust le veerandsaja aasta
taguses pi-Eesti haridusstsenaariumis, siis mulle tuli meelde
Loovuse rhma ettekanne, mille tegin 2009.aasta 22.augustil
Tallinnas Talgujate korraldatud mttekojas
http://talgujad.forum.co.ee/t115-ettekanne-skeem-loovusest ja kus ka
meie panime ette ehitada olemasoleva ssteemi peale uus,
nn Paralleelmaailm, s.t. srased keskkonnad, kus inimene
saaks oma telist, loovat loomust avada:
Vtsime oma arutelus inimesekeskse lhtepositsiooni, st lhtusime ksimusest : Kes on
inimene? Tunnistades selle ksimuse ammendamatust, piirdusime oma teema raamides
selle tdemisega, et loovus on inimesele loomuprane. Inimene on loomult loov. Igahes
meis on olemas loomejud, mis juba varasest lapseplvest end ilmutama privad.
Phimtteliselt uudsetes, loovust nudvates situatsioonides ei ole tiskasvanud enamasti
nutikamad kui lapsed, koolippust saanud lapsed on oma loovuse rakendamisel
hoopistkkis kammitsetumad kui tplesannete reeglitest veel puutumata lapsed.
On kujunenud paradoksaalne olukord inimese ja selle ssteemi suhestuses, millesse me
kik kuulume: Sotsiaalne ssteem, millesse me paratamatult kuulume, hest kljest,
vajab loovust. Loovusele (selle kandjatele) peetakse lausa jahti. Olgu vi levimuusika
nide, kus toimub totaalne annete avastamise jaht, nende ra- ja leostmise vitlus.
Teiselt poolt: Ssteem tapab loovust. Sest loovus on ssteemile ohtlik. Teline loovus
on ju alati tardunud ssteemi piire letav, olemasolevat ssteemi muutev, seda
lammutav.
Vimalust selle paradoksi letamiseks ngi meie rhm mitte olemasoleva ssteemi
lammutamises, vaid n selle peale, selle kohale uute, loova tegevuse keskkondade

loomises, teatud mttes Paralleelmaailma ehitamises. Sellist keskkonda

konstitueerivate kondadena ngi meie rhm ( nagu kasvi Haanimeeste Mttekodagi
oma konnahppe kontseptsioonis Vt. Minu Eesti
Ideepank http://www.minueesti.ee/minueesti/ideabank/item?id=6721 ) perekonda ja
kogukonda.
Selliste loovate keskkondade loomiseks vajalikke kunste saab ppida meie rhma
arvates aatekaaslasi-eestvedajaid hendavas-koolitavas varjatud kolledis, milles ppijad
omandavad haridust osaluse kaudu harivates sndmustes ja enda loomusele vastavate
sndmuste ahela valimise teel. Seega teeb igaks endale ise individuaalplaani.

See vljavte talgujate foorumist paneb endalt ksima, miks

laltoodud veart mtted mdunud kuue aasta jooksul eriti
edenenud pole. Ometi on seal vlja pakutud meie arust
mrksa konstruktiivsem tee nende paralleelmaailma
keskkondade loomiseks kui Saale vljapakutav konverentside
sari ja/vi valgustatud inimeste poolt lesehitatav uute
vrgustike loomise nuandeteenistus. Milles siis asi?
Kigepealt peaks otsima phjust meis endis, meie liiga
tagasihoidlikus teovimes. Teiseks viks s ajada olude kaela
ja vita, et aeg srasteks muutusteks polnud tollal veel kps.
Kolmanda variandi pakkus vlja Margus, ks 2009.aasta
mttekoja Loovuse rhma liikmeist. Tema versiooni jrgi
kujutab Saale Kareda algatatud konverentside sari enesest
vga vajalikku etappi sraste paralleelstruktuuride loomise
protsessis - n eeletappi, mille kigus leiab aset laiema
hiskondliku teadvuse judmine sraste muutuste
vajalikkuse mistmiseni ja uue hiskonna ehitajate kriitilise
massi saavutamiseni.
Teisest kljest on sna vhe lootust, et vanad struktuurid
enda kohal toimetajaisse rahumeelselt suhtuvad, vttes
tsiselt uue hiskonna loojate viteid, et ega nood vanale
vastandu, nende vastu vitle, ammugi mitte nende
lammutamisega tegele. Pole ju praeguse algatuse puhul
tegemist mingi silmale mrkamatu ja vaikse uue vrsete
ajamisega vanade juurikate vahele. Et uue implanteerimise
katsetele kohe vga ge ratukereaktsioon tekib, sellest on
juba praegu selgeid mrke nha.

Seega seisame me kik, kes me Paralleelmaailmade

ehitamisest unistame, tsise dilemma ees: Kas minna
peale suure narratiiviga uus, parem maailm on me pd!
(kuigi suurte narratiivide eluju kaasajal on postmodenistid
suure kahtluse alla pannud), kas anda rahvale, massidele uus
ideoloogiline loosung ja selle elluviijatele nende elu mte
(mille vajalikkusest kneles oma viimastel eluaastatel suur
vene mtleja Aleksandr Zinovjev) ? Vi ajada oma asja
risoomsel moel, lausa mkorisaalsete assotsiatsioonidena,
nagu sellest vga kujundlikult kirjutab meie Valdur Mikita?
Kuus aastat tagasi, Talgujate mttekojas oli Loovuse rhm
rohkem seda meelt, et valida tuleb uue elukorralduse lalt
alla, pealt sisse siirdamise, implanteerimise tee. Kui
meenutada meie plvnemist Moskva Metodoloogiaringi liidri
G.P. tedrovitski uue eliidi loojate koolkonnast, siis tundub
selline valik asjade arengu loomuliku kiguna. Kui aga
tunnistada, et vrreldes G.P. orgtegevuslike mngudega on
meie, eesti mttetalgud olnud algusest peale tehtud tpselt
samamoodi nagu orgtegevuslikud mngud, ainult et
vastupidi!, siis oleks hoopiski see mkorisaalsete
assotsiatsioonideni judmine asjade loomulik kik.
Nii et harmooniat otsides judsime hoopiski tsise
dissonantsini? Fiilia asemel foobiani? Ometi pole see priselt
see hirm, mida tunnistas end tundvat Jri. Tema kardab, et
maailma hvardab nende paralleelmaailmade loomise kigus
htsuse saavutamise asemel ksteisest isoleeritud ja
omaenese ainuigusse kapseldunult uskuvate
maailmakeste tekkimine, mis kik osutuvad
lppkokkuvttes irdunuks ka reaalsest maailmast.
Maailmade paljususe usku ilmutasid septembri klubihtul nii
Agu kui Margus. Aga nemad suhtusid sellesse mitte hirmuga,
vaid ka kui asjade omamoodi loomulikku kiku. Agu toetus
siinjuures soome filosoofi Kaivo Kraavi kirjatdele. Margus
aga ngi selles paljususes pigem head kui halba ja kuigi ka
tema vitel jumal teab, kuidas need maailmad omavahel

kokku hakkavad mngima, siis hkus tema snavtust pigem

optimismi kui hirmu maailmalpu ees.

4.Talgujate enesemratlus seoses Uue hiskonna

projektiga.
Yin ja Yang.
Ma alustan seda liku paari katkendiga vene tuntud sinoloogi A.A. Maslovi
artiklist Yin ja Yang: kaos ja kord ( : . .. :
. ..: , 2003, . 29-36.)

http://ec-dejavu.ru/i/In_Yan.html

Seda selleprast, et Agu vttis Uue hiskonna ja Talgujate

vrdlemisel appi just selle lahutamatu paari Hiina iidsest
filosoofiast, aga ka kaasaegsed ettekujutused aju seisundeist
ja -loogikast tnapeva infouputuse maailmas pshholoogi,
neuroteadlase, kirjaniku ja muusiku Daniel Levitini kapitaalse
teose The Organized Mind phjal.
Kigepealt on vaja hajutada yini ja yangi kohta juurdunud mt, -tleb Maslov. Hiina
filosoofias pole need kunagi olnud kinnistatud mingile vastandite paarile, nagu seda on
kombeks arvata populaarsetes teostes. See thendab, et Yin ja Yang pole sugugi
vrdsustatavad tumeda-heleda, mehe-naise, pikese- kuu ja muu sellisega
Yin-Yang printsiip on kaugel sedavrd lihtsustatud vaatest, see elab vaimse maailma,
inimese ja hiskonna, hiinlase ja barbari-vlismaalase tajumise tasemel. Isegi poliitikas
on Hiina ks vheseid maid, mis kigis lepinguis muutumatult nuab vastastikuste suhete,
meetmete ja sammude pariteeti.
Yin-Yangi kontseptsioon thistas esmajagunemise olemasolu ldse, see thistab kogu
materiaalse ja vaimse maailma sndi. On lihtne mista, et kultuuri loomine on Hiina jaoks
eelkige olemuste korrastamine, kaose toime kaotamine.
Maailmataju on hiinlastel alati situatiivne ja pole kunagi psiv, st maailm kogu aeg
transformeerub ja sestap ei ole midagi, mis eksisteeriks tepoolest ja lpuni, mitte miski pole
teline oma loomuselt ja algselt. Telisuse motiiv ise, mis saab olla antud ksnes kui pidev
transformatsioon, ongi Yin-Yangi mstilise esituse aluseks. Tajumise situatiivsus ise snnitab
mtte pidevast vastandite leminekust teineteiseks ja seeprast Yin-Yang ei vrdu binoomiga
mees-naine, vaid paarid mees-naine, thi-tis on vaid sellise binaarse mtlemistbi
tagajrjed.
Yin on ilmne algkaos, see on inimese prdumine tema enda tekkimise algallika enese
(igemini, eelallika) poole. Kaos kannab taoistlikus mttes positiiv-kreatiivset iseloomu,
kuivrd see smboliseerib maailma liigendamatust ja htsust. See ei ole mitte niivrd
maailma sndimise mrk, kuivrd mrk potentsiaalselt temas ktkevast vimalusest mille
iganes snniks ilma selle olemust tpselt mratlemata. See on kige vimalikkus ja
potents kigeks selle absoluutse amorfsuse ja mramatuse juures. Selle metafooriks on
misted algtomp, kumisev koopa thjus, piiritu, ennetaevane. See on asupaik, millel
pole vormi ega piire, kus on hte sulandunud teadmine ja mitteteadmine, snd ja surm,
olemine ja mitteolemine.
Kogu impeeriumlik kultuur - Yangi kehastus - seisab vastu algtombu smboolikale.
See on kutsutud ja seatud jaotama ja jagama nimesid, ning Hiina iidsete tarkade ja
kaasaegsete poliitikute peaaegu paranoidaalne pe korrastada ja luua rangeid vrtuste

hierarhiaid pole midagi muud kui katse kehtestada Yangi lemvimu printsiipi Yini le.
htlasi on see ka ilmaliku kultuuri printsiip - siin Yang valitseb Yini le, samas kui
mstilises paradigmas Yin on ainsaks vimalikuks Yini ja Yangi vastasseisu ja vastastikuse
tiendamise lahenduseks.

Vimaluste Vrava klubihtul kuulasin ma suure kaasaelamisega Agu

enesemrajalikku juttu selles Yini-Yangi kontekstis. Agu viitas teosoofia
rajajale Jelena Blavatskajale (1831 1891) ja Elava eetika autorile Jelena
Roerichile (1875 -1955) kui teatud mttes Saale Kareda naiselikele
eelkijatele. Olin Aguga nus, et Saale Kareda kui Uue hiskonna liidri
mttemaailmas domineerib kllap testi naiselik Yin-poolus . See on , nagu
Agu vljendus, lahe, kikehaarav, pehme aktiivsus, kus mrgatakse paljut.
Erinevalt sellest on mehelik Yang pigem tuim ja tugev ja tegus, kuid samas
igatseb erksa, tundelise Yini jrele. Samuti kui ergas , tundeline Yin igatseb
korda ja kva alget.
Tunnistades, et igas harmoonilises organisatsioonis on need kaks poolust
olemas ja vrtustatud, iseloomustas Agu talgujaid kui Saale Kareda
vljakuulutatust teistsugust stiili viljelevat kollektiivi. Vga lhidalt eldes,
Talgujate eelkijat Talgugruppi iseloomustaks tema parimatel pevadel , st
kusagil aastatel 1986- 1990, pigem Yangilik paatos. Ja kui sellele analoogset
ajaloolist eelkijat otsida, siis ehk sobib selliseks, prantsuse teoloog Pierre
Teilhard deCharden (1881 -1955) ja tema 75 aastat tagasi kirjutatud Inimese
fenomen , teos, mille phiseisukohti me nelja aasta eest veidi ksitlesime
https://www.scribd.com/doc/130998456/De-Chardin-kollektiivsest-valjapaasust

Agu jutust kumas lbi lootus, et ehk on talgujatel viimaste aastate jooksul
ilmnenud teatud yinistumine prdumas taas tegusasse yangilikku faasi.
Prast A.Maslovi artikli lbilugemist ja ka eelmises punktis kirjapandu
taustal hakkas jahtuma mu poolehoid paatosele tmmata taas Yangi mehelik
v vle ja hakata valitsema Yini le. Vaat siin ma tunnen kll hirmu, et
seda tehes oleks silmakirjalik kuulutada phimtteliselt teistsuguse, parema
paralleelmaailma ehitamisest. Siis oleks ikkagi ju tegemist selle lnelikult
rasolgitud kahe vastandliku pooluse kemplemisega, mitte aga situatiivse
tegevusega vastavalt sellele, millisele mekljele parasjagu valgus langeb ( st
mis on Yangi olekus) ja mis jb varjupoolele (Yin). Just selline olevat olnud
Yangi ja Yini kige vanem tlgendus.
5.Teist ja kolmat jrku tuletised
Septembriklubi koosistumise ajast enamuse, lausa kaks
kolmandikku, hlmasid aga hoopiski mitte 5.septembri
konverentsiga seonduvad mttearendused, vaid need, mis
olid inspireeritud augustikuu klubihtust ja selle kajastusest.
Neid turgatusi tuli taas nii palju, et vabalt saaks neid koondada
pealkirja alla Seitseteist suvelpu hetke. Taas viks neist
igahe edasi arendada esseeks, doktoritks vi poeemiks. Aga

klubis on meil kombeks kujunenud, et piirdume vaid turgatuste

pinnalt trganud teist jrku turgatustega, vahel ka turgatuste
turgatuste turgatustega. Ei hakka ma seekord mrkima, milline
allpool tooduist on meie klassifikatsiooni jrgi teist, milline
kolmandat jrku turgatus. Sel ju pole lugejale thtsust, aga
huviline vib sellise mttemngu ette vtta.
Ka ei vtnud ma seekord ette kigi turgatuste ja nende
tuletiste lahtikirjutamist, vaid ritasin piirduda minu meelest
rohkem selle klubihtu peateemaga hte ansamblisse
kuuluvatega.
5.1.MONOTEISM JA MUISTSETE EESTLASTE HINGEKUKJUTLUSED
Selle turgatuse inspiratsiooniallikaks oli Jri loend srastest
institutsioonidest, mis mingil ajalooetapil tekkinuina ka varem vi hiljem
ajaloo areenilt kaduma peaksid. Selles luges Jri les monoteismi, riigi ja
parteid.
Ainujumala poolt lbi viidud suurpuhastus on etnoloog Argo Moori
meelest kaasaegse inimese hingeline ksilduse taga. Erinevalt meist
oli muistse eestlase animistlikus maailmas tegemist vga rikkaliku
vaimulise suhtevrgustikuga. Kutsun selle kohta kuulama mnusas
stiilis peetud 16 minutilist ettekannet : Argo Moor - Muistsed
hingekujutlused ja tnapevavrgustikmtlemine
https://www.youtube.com/watch?v=diW70EhJuko Vga lhedale selle
ettekande paatosele judsime sellel klubihtul, kus Agu viitas Andreas
Weberi raamatule Alles fhlt (Kik tunneb), mis omakorda klab kenasti
kokku arusaamisega animatismist:
Animatism (ladina snast animatus 'hingestatud; elustatud') on Robert Ranulph
Maretti jrgi usk ebaisikulisesse vesse (jusse), mis esineb nii inimestes, loomades kui
ka asjades ning mille tttu kik on elus (vikipeedia).

5.2.MIS SAAB RIIGIST?

Riigi tulevikust pidas vene tudengeile loengu Iisraeli sjaajaloolane,
analtik ja strateegiaekspert Martin Levi van Creveld (s. 1946), mille viite
saatis mulle Agu: https://www.youtube.com/watch?v=DsVniHIKk6U
Creveld toob vlja viis vgevat tegurit, mis tnapeva riigi alustalasid
tugevasti kigutavad: suurte sdade vimatus tuumapommide tttu ,
sotsiaaltoetuste kahanemine, globaliseerumine, terrorismi kasv ja riigi
autoriteedi langus
Taas tuseb selle valguses les ksimus: Kumb on kvem ja kestvam
kas riik vi kultuur? Kummal on vge kumma kestmist tagada, kas riigil
kultuuri kestmist vi hoopis kultuuril riigi kestmist?

5.3. PARTEIDE LOOJANG

Parteidest kui oma aja ra elanud institutsioonidest kneldes mrkis Jri,
et juba nimetus partei - osutab sellele, et tegu on mitte tervikliku, vaid
mingi osamoodustisega. Et neist osadest riigi vi linna valitsemise
terviklikku organit ( koosklaliselt tegutseva organismi aju) ei kujune, seda
kogeb Jri oma poliitikuelus Vabakunna esindajana linna volikogus
pidevalt. Just nn koalitsioonimngudes ei taotletagi vastastikust
tienduvust vi judmist arutelu kigus uutele, parematele ideedele vi
tusu krgemale mistmise tasemele. Resultaadiks eriarvamustele
jmine, veel sgavam kaevumine algsetesse positsioonidesse.
Ka siia ksimus lppu: Kas on vimalik selle struktuuri peale
paralleelstruktuuri ehitamine? Vi on vimalik, et olemasoleva ssteemi
sees , hakkavad juuri ajama uue vrsed parteidevastaste
pseudoerakondade nol?
5.4.TEHNILISE PROGRESSI MJU HISKONNA ELUKORRALDUSELE
Ene algatas mtteahela tehnoloogilise progressi mjust hiskonna
elukorraldusele. Nagu omal ajal Gutenbergi poolt raamatutrkkimise
leiutamine, nii on kaasaegne info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
avaldanud tohutut mju sellele, milliseks on kujunenud pea kik meie
elutegevuse sfrid. Oleme sellest ka varem ,tpsemalt 2011.aasta
detsembris, juttu teinud:
https://www.scribd.com/doc/119924919/TEHNOLAADIDE-SALAPARANESEITSMIK
Aga Ray Kurzweili jutt hbriidse mtlemise tehnilistest vimalustest
mullukevadisel TED-il
https://www.ted.com/talks/ray_kurzweil_get_ready_for_hybrid_thinking?
language=ru#t-578766 ja sna vrsked rehnutid sellest, kuidas paari
aastakmnega enamus (eldakse et kuni 70%) tna Eestis inimestega
tidetud tkohtadest masinate poolt le vetakse
http://www.poliitika.guru/70-eesti-tookohtadest-voib-kaduda/
panevad titsa tsiselt mtlema Mati thelepanekule, et veel
kaheksakmnendail aastail majanditele tulevasi juhte koolitades ei osanud
keegi ette nha, et juba mne aasta prast pole meil enam ei kolhoose ega
sovhoose.

5.5.LUGU KAHEST LAMBIST

Selle loo inspiratsiooniallikaks on Juss,
kes pani ette Agule
Yini ja Yangi probleemi lahendamiseks
kasutada kahe lambi kujundit.

Tuli disainer Joss hel peval Eks Imese juurde ja tles: Kuule, Eks
Imene! Ma nen, et sul on probleeme valgusega.
Pole mul miskit probleemi, saan hakkama- vastas Eks Imene.
Kui ei ole, kll siis tuleb! foorasitis disainer Joss. Vaata, ma disainisin
Sulle kaks lampi. Panin neile kenad inimlikud nimed kah. Ne, see
esimene lamp, see on Jaan Valgus. Tema annab valgust, nagu ta nimigi
tleb
Ja testi, testi see esimene lamp andiski kenasti valgust. Palju ja
heledalt.
Aga vaat see teine, Inna Vari tal nimeks. Tema annab sulle varju.
Eks Imene pani seda vga imeks: teine lamp oli tepoolest salaprase ja
snkmusta varju allikaks.
Need on valgustehnika aasta parimad mudelid! kiitles Joss. Vaata, et
sa neid korralikult, nagu instruktsioonis kirjas, kasutad!
Ja hakkaski Eks Imene lampe vastavalt instruktsioonile kasutama. Valgust
vajavaid asju ajas Jaan Valguse seltsis, neid aga, mida tehakse teiste ja
enesegi eest varjatult, tegi Inna Varju varjus.
Aga peagi sai tal siiber sellest kahe lambi vahel jlkumisest. ieti elda
hakkas talle nrvidele kima selline must-valge maailm.
Ta vttis sdame rindu ja rikkus instruktsiooni vajutas Inna rinnal asuvale
punasele nupule, mida instruktsioon rangelt keelas.
Oh imet! Inna Varju all li tasa hubisema pehme ja sume valgus! Nii erinev
Jaani eredast ja silmipimestavast srast.
Eks Imene lks Jaan Valguse juurde ja tmbas ta hargi vahel rippuvat sinist
nrikest, mida juhend samuti keelas nppida. Ja enne! Ereda valguse
ette libises kate, mis eredalt valgustatud ruumi hoobilt sumedaks ja
varjuliseks pesakeseks muutis.
Sellest ajast hakkas Eks Imene armastama viibida Valguse varjus ja Varju
valguses. Ja kui tal eriti mnus oli, siis kutsus ta Jaani hellitavalt Jaanaks,
Innat aga Innoks.