Termodnaamika

Jaan Kalda

Versioon: 29. jaanuar 2014. a.

SISSEJUHATUS
Kesolev vihik on jrjeks mehaanika omale ning seetttu on kasutatud ka sama struktuuri. Et teatud termodnaamika mistete tpsem seletamine on hest kljest suhteliselt keeruline,
teisest kljest aga pole kik detailid lesannete edukaks lahendamiseks ning esma-arusaama omandamiseks hdavajalik, siis
on n fakultatiivne (silmaringi avardamise mttes kasulik) materjal toodud viksemas kirjas.
Termodnaamika erineb teistest fsika harudest selle poolest, et tema seadused on statistilised, mis pole absoluutselt
ranged, vaid kehtivaid ksnes teatud tenosusega (mis on kll
harilikult vga lhedane hele) ning toimivad seetttu, et aine koostisosade (molekulide, aatomite jne) arv on hsti suur.
Tnu osakeste suurele arvule on igasuguste keskvrtuste (nt
molekulide ruutkeskmine kiirus) fluktueerumine vga vike.
Eelpoolvidetu tpsustuseks: matemaatilisest statistikast on teada, et
teatud juhusliku suuruse N -kordsel realiseerimisel on keskvrtuse stan
dardhlve N korda viksem, kui juhusliku suuruse enese standardhlve.

Niteks N molekuli ruutkeskmise kiiruse v standardhlve v on N korda

viksem, kui ksiku molekuli kiiruse ruutkeskmine hlve; viimane aga on

Selle avaldise tuletamiseks vaatleme gaasi eralduspinna vikese tki Si vikest normaali-sihilist nihet xi . Rhumisjud sellele pinnatkile on Fi = pSi ning rhumisju t
Ai = Fi xi = pVi , kus Vi on pinnatki juures toimunud ruumala suurenemine. Kogut leidmiseks tuleb summerida le kogu gaasi pinna,

A = i pVi = p i Vi = pV .
lesannete lahendamiseks vajame ka temperatuuri mistet, mis on kll intuitiivselt enam-vhem selge, kuid korrektse definitsiooniga on asi keerulisem. Tepoolest, temperatuuri
oleme harjunud mtma kraadiklaasiga, mis tegelikult mdab, kui suurt ruumala tidab tema sees olev vedelik (jtkem
elektroonsed termomeetrid siinkohas krvale). Aga erinevad vedelikud paisuvad soojenemisel erinevalt, milline vedelik tuleks
vtta aluseks? Ja kuidas mrata hsti madalaid ja hsti krgeid temperatuure, kui peaaegu kik ained on tahkestunud vi
aine on muutunud plasmaks? Seega ei ole he vedeliku, nt elavhbeda, paisumine piisavalt universaalne nhtus, et seda oleks
otstarbekas kasutada temperatuuri defineerimiseks.
Kui mingi ssteem saab soojust juurde, siis definitsiooni 1
tttu kasvab osakeste liikumisenergia, aga (intuitsioonile tuginedes) ilmselt ka temperatuur. Seetttu ongi loomulik defineerida temperatuur soojusliikumise mra abil. Piirdugem
alustuseks kvalitatiivse mratlusega.

molekuli, seetttu on he kuupsentimeetri gaasi jaoks leitavate termod

naamiliste suuruste relatiivsed statistilised vead suurusjrgus 1/ N

def. 2: Temperatuur iseloomustab soojuslikus tasakaalus oleva ssteemi soojusliikumise mra: mida krgem temperatuur,
seda suurem soojusliikumise energia. Kahe eri-tpi ssteemi
temperatuurid loeme vrdseks, kui kontakti viiduna ei toimu
soojuse lekandumist helt ssteemilt teisele.

5 109 , st igati thised.

Kvantitatiivseks mratluseks vaadelgem, kuidas sltub tenosus leida

umbes sama suur, kui ruutkeskmine kiirus v. Seega vib n molekuli ruut
keskmise kiiruse relatiivseid fluktuatsioone hinnata kui v/
v 1/ N .
Vaadelgem nd nitlikkuse mttes he-kuupsentimeerilist kogust gaasi.
Normaaltingimustes on seal umbes N 6 1023 103 /22, 4 3 1019

Koolifsika raames ning enamiku olmpiaadilesannete

puhul jb termodnaamika statistiline loomus mrkamatuks,
sest termodnaamika ja molekulaarkineetika valemeid saab rakendada samamoodi nagu teisigi fsika valemeid.

ssteem teatud energiaga olekus sellest energia vrtusest. Uurime mingi

ssteemi (olgu konkreetsuse mttes selleks ssteemiks ksik gaasis liikuv
he-aatomiline molekul) kahte suvalist kvantmehaanilist olekut energiatega E1 ja E2 . Gaasi molekuli puhul Ei = mvi2 /2, kus vi on molekuli
kiirus (i = 1, 2). Paneme thele, et see molekul on soojuslikus tasakaa-

Soojus ja temperatuur

lus (vahetab vabalt energiat) palju suurema ssteemiga, nn soojusreser-

def. 1:

abil on vimalik nidata, et tenosuste suhe leida selline osake (mis va-

Soojus on ssteemi soojusliikumise energia.

vuaariga, milleks antud juhul on lejnud gaas. Matemaatilise statistika

Sellest definitsioonist tuleneb vahetult esimene termodnaamika lesannete lahendamiseks vajalik fakt.

hetab juhuslikul moel energiat hsti suure soojusreservuaariga) energiate

E1 ja E2 juures sltub ainult energiate vahest kujul p1 /p2 = e(E1 E2 ) .

suletud ssteemi koguenergia (soojuslik+mehhaaniline jne) silib,

Seega kehtib vrdelisusseos, mida tuntakse Boltzmanni jaotuse nime

U = Q A,

suure energiaga olekus. Niisiis oleks mnus defineerida temperatuur kui

fakt

1:

kus U on ssteemi siseenergia muut, Q  ssteemile antud

soojushulk, A = pV  ssteemi poolt ruumala muutmisel
tehtav t, p  gaasi rhk ning V  ruumala muutus.
Toodud valemit (sisuliselt termodnaamilist energia jvuse seadust) nimetatakse termodnaamika I seaduseks
(TDIS). Valemi kolm liiget on kik mrgiga suurused: kui ssteem annab soojust ra, siis Q < 0 ning kui ruumala vheneb,
siis A < 0 (kui eelistatakse vaadelda vlisjudude td Av ,
siis Av = A).
T avaldise juures on eeldatud, et muutused on vikesed
(igem oleks asendada diferentsiaaliga), nnda et p muutumist vib mitte arvestada. Suuremate muutuste korral tu
leb t leida p(V ) graafiku aluse pindalana: A =
p dV .

all, pi eEi . Konstant sltub soojusreservuaari olekust. On lihtne nha, et mida viksem on , seda suurem on tenosus leida molekul
reservuaari olekut iseloomustava konstandi prdvrtus. Siiski on tegelikus definitsioonis T = 1/k veel Boltzmanni konstant k, tnu millele
vrdub temperatuuri hik ajaloolise, vee keemise ja sulamise abil defineeritud hikuga 1 C. Et Boltzmanni jaotus on termodnaamika heks
peamiseks nurgakiviks, siis kirjutame ta veelkord mber, asendades konstandi temperatuuri abil:

p eE/kT .

Iga keha saab iseloomustada soojusmahtuvuse C abil,

mis nitab, kui kiiresti kasvab soojushulk temperatuuri kasvamisel: C = dQ/dT .
def. 3:

Toatemperatuuri lhedastel temperatuuridel vib kehade soojusmahtuvuse lugeda harilikult konstantseks (va faasileminekute puhul, nt kui vesi jtub) ning sellisel juhul Q = CT ;

page 1

suuremate temperatuurivahemike puhul see nii ei ole. Nii ni- Olgu selle fakti rakendamise peale ks lesanne ka.
teks on hsti madalatel temperatuuridel kristalsete kehade sool 3. Toas ttab radiaator vimsusega P = 1 kW ning sooja
jusmahtuvus vrdeline temperatuuri kuubiga (see on, muide,
on
t1 = 19 C. uehu soojus on t1 = 0 C. Tuppa tuleb inimeseotud Stefan-Boltzmanni seadusega T 4 .
ne ning tasapisi tuseb toa temperatuur t2 = 20 C-ni. Millise
l 1. Soojuslikult isoleeritud metallitkki soojendatakse at- vimsusega ktab inimese keha?

Soojusvahetusvimsus P vib olla kll keeruline

funktsioon temperatuurist, kuid kui on teada vimsus P , millega keha kuumutatakse ning temperatuur T , mille juures saabub soojuslik tasakaal, siis teame vhemalt P vrtust T juures: P (T ) = P .

mosfrirhul elektrivoolu abil sellisel viisil, et temal eralduv

elektriline vimsus on ajas konstantne ja vrdne P -ga. Selle idee 2:
tagajrjel kasvab metalli absoluutne temperatuur ajas seaduse

T (t) = T0 [1 + a(t t0 )]

1/4

kohaselt, kus a, t0 ja T0 on konstandid. Mrata metalli sooQ 0

0
jusmahtuvus Cp (T ) (antud katses kasutatud temperatuurivaAntud suhteliselt triviaalse idee kasulikkust sobib illustreerima
hemiku jaoks sltub see temperatuurist).
jrgmine lesanne.
Selle lesande lahendusidee on lihtne ja tuleneb vahetult del 4. Halogeenlambi pirni hgniit on tehtud volframtraafinitsioonist 3 (sealse vrduse mlema poole korrutamisel dT
dt dist. Temperatuuri T0 = 3200 C juures on volframi tihedus
ga).
= 18 200 kg/m3 , erisoojus c = 235 J/(K kg) ja eritakisidee 1:
P
tus el = 9,95 107 m ning antud pirni hgniidi pikkus
dQ
dT
T
P dt = C dt
l = 5,0 cm. Pirnile rakendatakse hppeliselt muutuv pinge, vt

Seda valemit saab antud juhul kasutada C leidmiseks, kuid kui joonis. Hgniit saavutab ttemperatuuri T = 3200 C (tpon antud T (t) graafik, siis tleb see meile, et soojusvimsus on sustus: niidi pinnakihid on sisemusest veidi jahedamad, sestap
vrdeline graafiku puutuja tusuga. Illustreerigu seda jrgmine rgime siin ja edaspidi niidi keskmisest temperatuurist). Pinge
vnkuva loomu tttu vngub veidike ka hgniidi temperatuur.
lesanne.
Milline on nende temperatuurivnkumiste amplituud T ?

Summaarse soojusvimsuse ja keha temperatuuri

vahel kehtib avaldis
.

l 2. Elektrikannus soojendatakse vett. Teatud hetkel pandi

kannu T0 = 0 C juures olevat jd. Joonisel on toodud vee
temperatuuri sltuvus ajast. Kui suur oli j mass, kui kannu vimsus P = 1 kW. J sulamissoojus on L = 335 kJ/K. Kui me teaksime elektrilise kuumutamise keskmist (le periooToatemperatuur T1 = 20 C.
di) vimsust, siis saaksime teada soojusvahetusvimsuse keskT ( C)
konnaga, mis oleks vajalik selleks, et leida T . Me teame kll
80
pinget, kuid ei tea takistust (mida vajaksime keskmise vimsuse arvutamiseks), sest see sltub niidi (tundmatust) ristlikepindalast S. Aga rme laseme ennast sellest segada, S taandub
60
hiljem vlja!

20

Soojusvahetuse lesanded on analoogsed elektriahelate lesannetega. Pingele vastab temperatuuride vahe, voolutugevusele soojusvoog, takistusele soojustakistus, eritakistusele soojustakistustegur, mahtuvusele soojusmahtuvus, laengule
soojushulk. Kehtivad mlema Kirho seadused analoogid. ks
neist on triviaalne (suletud kontuuri mda liikudes on temperatuurivahede summa 0), teist tuleb aga antud juhul nimetada
soojusvoo pidevuse seaduseks: tasakaalulises olekus on igasse
kehasse sisenevate soojusvoogude summa on 0.
idee 3:

40

50

100

150

200 t (s)

Graafikult saame teada, kui kaua vtab aega ( ), et jtki vette viskamise jrel kuumeneks (vahepeal jahtunud) vesi esialgse temperatuurini. Kui teaks summaarset soojusvimsust P (kuumutamine miinus soojusvahetuse lbi hku eralduv
vimsus) temperatuuri t = 80 C juures, siis saaks aja siduda
j massiga. Aga siin aitabki meid antud idee, sest me teame
summaarset soojusvimsust toatemperatuuril (kui soojusvahetus puudub) ja me saame vrrelda graafiku tususid neil kahel
temperatuuril!
Asume nd soojusvahetuse juurde; alustame phialustest.

Kahe keha (ka keha ja keskkonna) vaheline soojusvahetuskiirus (soojusvoog helt kehalt teisele, mthikuks Watt)
on vikese temperatuurivahe T puhul vrdeline T -ga. Suuremate T vrtuste puhul muutub sltuvus ldjuhul mittelineaarseks, sest (a) materjalide soojusjuhtivus vib sltuda temperatuurist ning (b) domineerima vib hakata soojuskiirgus.
fakt 2:

l 5.

Soojustakistustegur on vrdne hikulise ristlikega ja

hikulise pikkusega traadi otspunktide temperatuuride vahe ja
traati lbiva soojusvoo (mthik W) suhtega.
(a) Vesijahutusega mikroprotsessori vimsus on P = 90 W,
voolavast veest eraldab teda vaskseib paksusega d = 5 mm ja
ristlike pindalaga s = 100 mm2 . Kui suur on vee ja protsessori temperatuuride vahe? Vase soojustakistustegur =
2,6 mm K/W.
(b) Traat on valmistatud erinevatest sulamitest ning tema soojustakistusteguri sltuvus koordinaadist piki traati on toodud graafikul. Traadi ristlikepindala on S = 1 mm2 , pikkus
l = 4 cm. Leidke soojusvoog lbi traadi, kui traadi hte otsa
hoitakse 100 C juures ning teist 0 C juures.

page 2

 (Km/W)

gus L = 1,5 1011 m. Tehiskaaslane kuumeneb Pikese valguses temperatuurini, kus tema kui absoluutselt musta keha
kiirgus tasakaalustab neelatava pikesevalguse vimsuse. Absoluutselt musta keha pinnahiku poolt kiiratav vimsus on
antud Stefan-Boltzmanni seadusega P = T 4 , kus universaalkonstant = 5,67 108 W m2 K4 . Esimeses lhenduses vib eeldada, et Pike ja tehiskaaslane neelavad kogu neile
langeva elektromagnetilise kiirguse. Leia avaldis tehiskaaslase
temperatuuri jaoks ja hinnang selle arvulisele vrtusele.

0,2

0,1

x(cm)
0

Selle lesande puhul osutub tulusaks jrgmine fakt (kui integTeise osa lahendamisel kulub ra vga laia kasutusalaga mee- raal ehmatab ra, siis vib selle vahele jtta ja vaadata faktile
jrgnevat lihtsamat jreldust)
tod.

4: Statsionaarses olukorras kehtib soojusvoo jaoks

(anaOtsitava fsikalise suuruse mramine taandub fakt

=
loogiliselt
elektrija
magnetvljaga)
Gaussi
teoreem:
w

sageli teatud graaku aluse pindala (st integraali) leidmiseks P , kus integraal vetakse le suletud pinna, P on pinnadSsees
(mnikord ei pruugi see ldse ilmne olla).
oleva soojusallika vimsus, soojusvoo tiheduse vektor w on suuKui protsessi kirjeldab mingi parameeter x (aeg, koordinaat, natud soojuse levimise suunas ning vektor dS
on suunatud pikiirus vms) ja otsitav suurus A nnestub esitada summana ki pinnanormaali ja selle moodul on vrdne vaadeldava vikese

A=
F x, kus x on parameetri x hsti vike vahemik, pinnaelemendi pindalaga.
summa vetakse le kikide vahemike ja F sltub x-st, kuid
method 1:

mitte a-st, siis piirile x 0 minnes saame A = F (x)dx, st

A on graafiku F (x) alune pindala.
Meetodi nitlikustamiseks vaatleme mehaanika lesannet,
kus on teada paadile mjuva hrdeju sltuvus kiirusest F (v)
ning vaja on leida, kui kaugele libiseb paat massiga m, kui
anda talle algkiirus v. Jagame nihke mtteliselt vikesteks tk
kideks, s =
s, kus s = vt. Kui me teaksime funktsiooni v(t), oleks asi valmis, aga meil oleks vaja t (vi si) pealt le minna v-le, sest meil on lihtne avaldada ainult asjade sltuvusi v-st [kasutades funktsiooni F (v), nt kiirendus a(v) = dv
dt = F (v)/m]. Proovime, mis vlja tuleb:
t
t = v v
= v/ v
t = v/a. See tulemus rahuldab meid
juba igati, sest kiirendus a = F (v)/m on meil juba avaldatud
funktsioonina v-st. Niisiis,

v
vm
vm
s=
v =
v
dv,
a
F (v)
F (v)
st nihe on sellise graafiku alune pindala, kus Fvm
(v) on kujutatud
sltuvuses kiirusest v.
Soojusvoo pidevuse peale on ka jrgmine lesanne, kuid
siin tuleb teada veel Stefan-Boltzmanni seadust soojuskiirguse
kohta.

Antud seadus on tegelikult soojusvoo pidevuse seaduse mbersnastamine. Sfrilis-smmeetrilises olukorras taandub
pindintegraal lihtsalt kogupindala ja soojusvoo korrutiseks:
4R2 w = P , kus w on soojusvoo tihedus kaugusel R sfrilissmmeetrilisest soojaallikast.
Soojusvoo pidevuse teema lpetuseks vaatleme lesannet,
kus tekib N tundmatuga lineaarne vrrandissteem. Selle jaoks
vike soovitus.

Fsika olmpiaadide lesanded ei nua ldjuhul pikki matemaatilisi teisendusi. Kui teil tuleb palju vi keerulisi
vrrandeid, siis on vimalik, et (a) valitud lahendustee ei ole
optimaalne; (b) valitud tee on hea, aga matemaatiline lesanne
on keeruline vaid niliselt; vrrandite smmeetria kasutamine
vib aidata vlja taandada peaaegu kik tundmatud vi muul
viisil asju lihtsustada.
idee 4:

Th

Tl

l 7. Absoluutselt musta kuuma tasapinda hoitakse konstantsel

temperatuuril Th . Temaga on paralleelne teine absoluutselt
fakt 3:
must
tasapind, mida hoitakse madalamal konstantsel tempew = T 4
T
ratuuril
Tl . Plaatide vahel on vaakuum. Selleks, et vhenda [0; 1]
da kiirgusest tingitud soojusvoogu soojalt tasapinnalt klmaTegur nitab, milline osa pealelangevast kiirgusest neeldub; le tasapinnale kasutatakse ekraani, mis koosneb N ksteisega
absoluutselt musta pinna jaoks = 1 ideaalselt valge vi pee- paralleelsest ja ksteisest soojuslikult isoleeritud absoluutselt
gelpinna jaoks = 0. Antud valem tuletatakse vaakumis leviva soo- mustast plaadist (joonisel N = 2). See ekraan asetatakse kuujusliku elektromagnetkiirguse ja seinte soojusliku tasakaalu tingimusest ma ja klma plaadi vahele, paralleelsena nii sooja kui klma
kasutades kvantmehaanikat ning Boltzmanni jaotust elektromagnetlaine- tasapinnaga. Teatud aja prast tekib ssteemis statsionaarne
te energianivoode asustatuse jaoks; vajalik on mningane matemaatiline olek. Millise koefitsiendi x vrra kahandab ekraan soojusvoogu
osavus.
klma ja sooja tasapinna vahel? Pindade lplikest mtmetest
l 6. Tehiskaaslase kere on kera lbimduga 1 m, mille ki- tingitud reefekte mitte arvestada.
kides punktides on hesugune temperatuur. Kogu kera pind on
kaetud hesuguse kattematerjaliga. Tehiskaaslane asub kosmoGaasid
ses Maa lheduses, aga mitte tema varjus. Pikese pinna kui
absoluutselt musta keha pinna temperatuur T = 6000 K, Pi- Statistilises fsikas (termodnaamikas) on nii, et asju on (suhkese raadius R = 6,96 108 m, Maa ja Pikese vaheline kau- teliselt) lihtne arvutada siis, kui kik on hsti korraprane (nt

Iga keha kiirgab soojuskiirgust, mille voo tihedus

(see on vimsus pindalahiku kohta), kus on tema
temperatuurist ja
 neeldumistegur.

page 3

tahked ained, eriti kristalsed) vi kui on hsti kaootiline (gaa- da ka gaasi tiheduse abil, p = RT . Teeme vahekokkuvtte.
sid). Vahepealne olukord, kus justnagu oleks mingi kord, aga
ei ole kah (vedelikud, granulaarsed ained liiv jms) on hul- fakt 5:
ga raskemini analsitav ja tnapevani on hulgemini lahtisi
pV = RT,
ksimusi. Eriti lihtne on kaootiline olukord ja seeprast on phirhk koolifsikas just gaaside uurimisel.
p = nkT
p = RT.
Heaks mudeliks, mis kirjeldab reaalsust sna tetruult, on
Kordame nd eelpooltoodut, kuid tpse arvutuse huvides jagame
ideaalse gaasi mudel.
mtteliselt molekulid sltuvalt nende seinaga risti oleva kiiruskomponen-

Ideaalse gaasi puhul kehtib olekuvrrand

mille ekvivalentsed kujud on
ning

Ideaalse gaasi puhul loetakse, et (i) molekulid on nagu

thiselt vikeste mtmetega absoluutselt elastsed kuulikesed
(vi vedrude abil hendatud kuulikeste ssteemid), mis liiguvad juhuslikult, vastu seinu ja ksteist prgeldes; (ii) molekulid
mjutavad ksteist vaid siis, kui nad on vahetus kontaktis ning
nendevaheline kaugmju (nt elektrostaatiline) puudub.
def. 4:

Olgu n molekulide kontsentratsioon (arv ruumalahiku

kohta) ning f (vx ) nende jaotusfunktsioon kiiruse x komponendi
jrgi. See thendab, et niisuguste molekulide arv ruumalahikus, mille kiiruse x-komponent ux jb vahemikku [vx ; vx +
vx ] on n = nf (vx )vx . Vastavalt Boltzmanni seadusele
2
f (vx ) = Aemvx /2kT , kus tegur A on selline, et f (vx ) graa
2
fiku alune pindala on 1, st A = 1/ emvx /2kT dvx .
Viimases avaldises olevat integraali on vimalik ka kahe nipi abil leida. Esimene ja lihtsam nipp on muutujavahetus x = vx /v0 , kus v0 =

2kT /m, mille abil saame integraali aluse funktsiooni vabastada pa-

rameetrist v0 . Tepoolest, et v0 on integreerimise juures konstant, siis

dvx = v0 dx ning

di ux jrgi gruppidesse. Keskendume alguses hele kiirusgrupile neile

molekulidele, mille kiirus ux [vx ; vx + vx ]; laltoodu phjal on selliste
molekulide kontsentratsioon n = nf (vx )vx . Lhikest ajavahemiku t
jooksul juavad seinani need molekulid (meie kiirusgrupist), mis asuvad
seinalhedases kihis paksusega tvx . Nende koguarvu leidmiseks korrutame kihi ruumala kontsentratsiooniga, N = Stvx n. Elastsel prkel
muutub molekuli x-kiirus vastupidiseks, st ta annab seinale le impulsi
2mvx . Seega on seinale mjuv jud F = 2mvx N/t = 2mvx2 Sn.
Rhu leidmiseks on meil vaja see avaldis jagada S-ga ja summerida le
kikide selliste kiirusgruppide, mille puhul molekulid liiguvad seina poole,
st vx > 0. Niisiis p =

2mvx2 n =

vx >0

2mnvx2 f (vx )vx . Kui me

summeeriksime ka le piirkonna vx < 0, siis saaksime kaks korda suurema tulemuse, sest mlemas suunas liikuvaid molekule on hepalju, st
f (vx ) = f (vx ); konstandi mn vib tuua sulgude (summa mrgi) ette.
Seega saame p = mn

2
2
vx f (vx )vx mn
v f (vx )dvx .
v
x
x
2

Paneme thele, et

vx

vx f (vx )vx (ja loomulikult ka vastav integ-

raal) kujutab endast kiiruse x-komponendi ruutkeskmist vrtust vx2 . Tepoolest, kui me korrutame ja jagame selle avaldise lbi molekulide kogu-

emvx /2kT dvx = v0

Teise nipi abil saaks nidata, et

ex dx.

2
ex dx = , kuid siin kasutame

ainult tulemust:
2
mvx
/2kT

f (vx ) = e

arvuga N , siis N f (vx )vx on nende molekulide koguarv Nvx , mis on kiirusgrupis vx ning

vx

vx2 Nvx kujutab endast lihtsalt kikide molekulide

kiiruste x-komponentide ruutude summat. Niisiis

p = mn
vx2 .

/v0 .

Ruutkeskmise kiiruse leidmiseks tuleb tegeleda integraalide vtmisega; keda see eriti ei huvita, vib kesoleva ligu vahele jtta ja vaadata

Leiame rhu avaldise. Teeme seda kahes osas: kigepealt

hindame ja siis leiame tpsemalt. Rhk on jud pindalahiku
kohta, p F/S; jud on aga seinale ajahikus le antud impulss, F N mvT /t, kus N on aja t jooksul vastu seina prkavate molekulide arv ning vT nende soojusliikumise karakteerne
kiirus. Aja t jooksul juavad seinani need molekulid, mis asuvad seinalhedases kihis paksusega vT t; selle kihi ruumala on
V SvT t ja molekulide arv N nV SvT t. Seega saab seinale mjuvat judu hinnata kui F mvT N/t nmvT2 S, mis
thendab, et rhk
p nmvT2 .
Vaadates nd Boltzmanni jaotusseadust neme, et kui kineetiline energia 12 mv 2 on suurusjrgus kT , on f (vx ) suurusjrgus 1; samal ajal neid molekule, mille kineetiline energia 12 mv 2
on paar vi enam korda suurem, kui kT , on eksponentsiaalselt vhe. Niisiis vib elda, et karakteerne kineetiline energia
on kT ning mvT2 kT . Asendades selle rhu avaldisse, saame
p nkT . Nagu hiljem selgub, vib ligikaudse vrduse asendada
tpsega, st arvuline tegur, mille hinnanguid tehes kaotasime, on
tpselt ks. Et saada ideaalse gaasi olekuvrrandit klassikalisel kujul, tuleb molekulide kontsentratsioon avaldada moolide
arvu , ruumala V ja Avogadro arvu NA abil, n = NA /V .
Lplikuks tulemuseks on

ainult lpptulemust. Kasutame lalleitud seost,

evx /v0 dvx = v0

ex dx.

Integreerimine on sisuliselt summeerimine ning matemaatikast me teame,

et summa tuletis on tuletiste summa. See thendab, et me vime antud
avaldises vtta tuletise vasakust ja paremast poolest parameetri v0 jrgi.
Vasaku poole jaoks saame

d
dv0

2v0
parema poole jaoks aga
d
v
dv0 0

ex dx =

See thendab, et

2
2
vx
/v0

Kui nd asendada tagasi v0 =

ex dx.

2
1 3
v0
ex dx.

2
2
evx /v0 dvx , vime

vx2 evx /v0 dvx /

kiiruse avaldise kirjutada kujul

vx2 evx /v0 dvx =

Meenutades, et f (vx ) = e
vx2 =

2
2
d vx
/v0
e
dvx
dv0
2
2
vx2 evx /v0 dvx ,

evx /v0 dvx =

evx /v0 dvx =

ruutkeskmise

1 2
v .
2 0

2kT /m, siis juame lpptulemuseni:

m
vx2 = kT, p = nkT.

Mitmeid gaasidega seotud hindamislesandeid on

vimalik lahendada kasutades lalkirjeldatud nn molekulaarkineetilist lhenemist.
method 2:

Tpseid arvutusi seejuures harilikult ei nuta, sest (a) need

sisaldavad keerulisi integreerimisi ja (b) sest paljud tpsed arvutused kehtivad ainult nn vaakumlhenduses, kus molekulide
pV = kNA T RT,
vaba tee pikkus (keskmine vahemaa prkest prkeni) on suukus universaalne gaasikonstant R = kNA . Siia vib asendada rem, kui anuma (avause vms) mtmed, mille realistlikkus on
= m/, st pV = m
RT ; mnikord on see valem mugav esita- aga sageli ksitav. Vaatleme kahte lesannet.
page 4

l 8. Vaakumis kaalutuse tingimustes asuva silindrilise kla- suurendamiseks, st CV = dU/dT = 2i R. Meeldejtmiseks on

asi phjas on tahke aine molaarmassiga . Tasapisi see aine sublimeerub (aurab tahkelt pinnalt gaasina) ning tukab
seelbi klaasi avausele vastassuunas. Hinnake, millise kiiruse
omandab klaas, kui klaasi mass on M ja seal sees olnud aine
mass m M ; aine temperatuur on T ning soojuskiirgusest
tingitud jahtumisega mitte arvestada.

see mugav esitada molaarse soojusmahtuvusena cV = CV /:

cV = 2i R.
Teisest kljest, konstantse rhu puhul ruumala kasvab vastavalt eelpooltuletatud olekuvrrandile pV = RT . Seetttu
teeb gaas vlise rhu vastu td A = pV = RT ning TDIS
phjal Q = U + A = i+2
2 RT , st
cp =

l 9.

Looduslik uraan koosneb philiselt kahest isotoobist,

238
U ja U235 , kusjuures viimast on umbes 0,7%. Uraani rikastamiseks (U235 sisalduse tstmiseks) kasutatakse mitme-etapilist
protsessi, kus igal etapil lastakse gaasilises olekus oleval uraanihendil UF6 tungida lbi poorse vaheseina. Poorset vaheseina
vib vaadelda kui hukest kilet, milles on mikroskoopilised augud (viksemad molekulide vaba tee pikkusest, kuid suuremad
molekuli mtmetest). Mitme etapi tulemusel suureneb U235
sisaldus 1,4%-ni? Fluori molaarmass on 19 g/mol.

i+2
2 R.

Reegel 12 kT soojust vabadusastme kohta kehtib siiski ainult mdukate temperatuuride puhul. Kui aga temperatuur
on kllalt suur, siis hakkavad molekulid vnkuma nagu vedrude
otsas olevad kuulikesed ning arvestada tuleb ka juba vnkumise
energiaga. Sellisel puhul vib elda, et vnkumise vabadusastmed ergastuvad. Kergemate gaaside (sh hu koostisosade) jaoks
on kriitiline temperatuur (millest alates hakkavad molekulid
olulisel mral vnkuma) tublisti krgem toatemperatuurist.
Raskemate gaaside (nt boor) puhul aga vnguvad molekulid
heaatomilise gaasi siseenergia U (st molekulide soo- juba toatemperatuuril tiel hooga. Thelepanu tasub prajusliikumise energia) arvutamiseks vime kasutada eespoolsaa- ta sellele, et iga vnkumise vabadusaste (nt lineaarse molekuli
dud tulemust m
vx2 = kT . Tepoolest, heaatomilise molekuli telje-sihilise vnkumise vabadusaste) annab topelt-panuse sisemtmed on nii vikesed, et normaaltingimustel ta ei saa p- energiasse. Seega nt boori puhul tuleb toatemperatuuril vtta
relda. (Phjus on sgavalt kvantmehaaniline; aatomituum saaks tegeli- i = 5 + 2 = 7.
kult prelda ka, aga see nuaks juba hsti krgeid temperatuure.) Seega
Vnkumise vabadusastmete eripra phjus peitub kvantmehaaniliste
on koguenergia molekulide arvu ja ksiku molekuli kineetilise energianivoode struktuuris. Kulg- ja prdliikumise puhul kahaneb jrenergia keskvrtuse korrutis:
jestikuste energianivoode kaugus energia kasvades, sest konstantne oleks
U =Nm
vx2 + vy2 + vz2 ).
2 (

nivoode intervall siis, kui vaadelda neid (energia asemel) kiiruse vx vi

Kikide suundade vrdvrsuse tttu vx2 = vy2 = vz2 = kT ;

arvestades, et N = NA ja NA k = R, saame lpptulemuse

alati konstantse energiavahemiku ~ kaugusel, kus on omavnkesage-

U = 32 RT .

nurkkiiruse x jrgi. Vnkumise puhul on aga jrjestikused energianivood

dus. Seega asendub siin varemvaadeldud integraal natuke teistsugusega:
he molekuli keskmine vnkumise energia

Kahe-ja enama-aatomiliste molekulide puhul tuleb kulgliikumise energiale liita veel prdliikumise energia Up =
1
z2 , kus Ix , Iy ja Iz thistavad inertsi y2 + Iz
x2 + Iy
2 N (Ix
momente erinevate telgede mber prlemisel ning x , y ja
z vastavaid nurkkiirusi. Kasudes Boltzmanni jaotust prdlii2
kumise jaoks mber x-telje, p eIx x /2kT saame eespooltooduga tiesti analoogse avaldise (vx asemel on x ja m asemel
Ix ). Seetttu on ka tulemus sama, Up = 32 RT . Siiski, nii nagu he-aatomiline molekul ei saa ldse prelda, ei saa kaheaatomiline (ja enama-aatomiline, kuid lineaarne, st sirgjoontel
asuvate aatomitega) molekul prelda mber kahte aatomit
hendava telje. Seetttu jb sellistel molekulidel ks liidetav
(kolmest) ra ning Up = RT .
Paneme thele, et iga nn vabadusaste (liikumine x-telje suunas, prlemine x-telje mber, liikumine y-telje sihis jne) annab hesuguse panuse siseenergiasse, 12 RT (vi kui rkida
ksiku molekuli keskmisest energiast, siis 12 kT ). Seetttu on
mugav kasutada vabadusastmete arvu i gaasi molekulide iseloomustamiseks ning kirjutada siseenergia avaldis kujul
U = 2i RT.

=
E

EeE/kT dE/

eE/kT dE.

= kT , mis
Nende integraalide vtmine on lihtsamgi, tulemuseks saame E
on kaks korda suurem, kui x-telje sihilise kineetilise energia keskvrtus.

Teisest kljest, vga madalatel temperatuuridel ei ole ka

prdliikumine ergastatud ning isegi mitme-aatomiliste molekulide efektiivne vabadusastmete arv on sellisel juhul 3. Et teada saada, kas ks vi teine vabadusaste ergastatakse vi mitte,
tuleb vrrelda energianivoode vahekaugust vabadusastme keskmise energiaga kT .
Tepoolest, vaatleme kahte kige madalamat energianivood E0 ja
E1 . Boltzmanni jaotuse phjal on vastavate tenosuste suhe p1 /p0 =
e(E1 E0 )/kT . Kui E1 E0 kT , siis on ergastatud olekus viibimise
tenosus eksponentsiaalselt vike ning jrelikult on eksponentsiaalselt
vike ka sellega seonduv energia juurdekasv.
Nd saab ka selgeks, miks hakkavad raskete gaaside molekulid madalamatel temperatuuridel vnkuma. Raskemate molekulide omavnkesagedus

k/m on madalam, kui kergetel (keemilise sideme kui vedru

efektiivne jikus k on ldjuhul enam-vhem hesugune). Seetttu on viksem ka energianivoode vahekaugus E = ~ ning nii ergastuvadki sellised
vnkumised madalamatel temperatuuridel.

he-aatomilise gaasi jaoks i = 3, kahe-aatomilise (ja lineaarsete molekulidega enama-aatomilise) gaasi jaoks i = 5 ning
lejnutel puhkude i = 6. Gaaside segu puhul (nt hk) vib
keskmine vabadusastmete arv osutuda murdarvuks. Kasutades
seda avaldist on meil lihtne leida ideaalse gaasi soojusmahtuvus
konstantse ruumala juures. Kui ruumala ei muutu, siis rhumisjud td ei tee ning jrelikult lheb kogu soojus siseenergia

Arvestades sellega, et gaasi molekuli vabadusastmete arv

sltub temperatuurist ja selle kindlaks tegemine vib olla
komplitseeritud, kasutatakse gaasi kirjeldamisel sageli i vrtuse mratlemise asemel molaarsete soojusmahtuvuste cV ja cp
vrtuste ette andmist. Kui gaas on piisavalt heas lhenduses
ideaalne, siis piisab cV vrtusest, molaarset soojusmahtuvust
cp saab leida seosest cp = cV + R. Seega, kui cp cV = R, siis

page 5

see thendab, et gaas erineb oluliselt ideaalsest gaasist ning valem pV = RT ei ole enam tpne. Samas, ideaalse gaasi puhul
vib jooksev 2cV /R vrtus olla murdarv (siis, kui mingi vabadusaste on antud temperatuuril parasjagu ergastumas). Teeme
vahekokkuvtte.

et siis, kui kik tahud on kolmnurksed, jb vabadusastmeid

alles (j = 3N s) tpselt sama palju, kui kval kehal, st 6. Kui
neid jks rohkem, siis poleks keha jik, tema oleku kirjeldamiseks lheks vaja veel mingeid parameetreid; Kui neid jks
vhem alles, siis on mni pulk leliigne, jikuse oleks vimalik
saavutada (st vrduse j = 6) viksemate sidemete arvuga.
fakt 6:
Sarnaselt raskete gaasidega on paljudes kristalsetes ainetes
cV = 2i R; cp = cV + R; U = cV T,
toatemperatuuril kik vnkumiste vabadusastmed ergastatud.
i
N iooniga (aatomiga) kristalses aines on 3N vabadusastet; peaaegu kik need (va 6 kva keha vabadusastet) on vnkumisekT
ga seotud. Et N on hsti suur, siis vib arvu 6 ra unustada
E
ning seega on piisavalt krgel temperatuuril kristalse aine sii=3
seenergia avaldiseks U = 3RT . Molaarne soojusmahtuvus on
i=5
i=6
seega cV = 3R. Kergete ioonide puhul vib siiski juhtuda, et
Eespool kasutasime korralikult defineerimata vabadusast- osa omavnkumisi on liiga krge sagedusega (> kT /~) ja jme mistet. Seletame seda mistet lhemalt.
vad seetttu ergastamata. Sellisel juhul on siseenergia viksem,
kui 3RT . Selleks, et U saavutaks krgematel temperatuuridef. 5:
del vrtuse 3RT , peab ta kasvama kiiremini, kui lineaarse
funktsioonina T -st. Jrelikult suureneb soojusmahtuvus temperatuuri tustes, lhenedes kllastunud vrtusele 3R.
Niteks he punktmassi kirjeldamiseks ruumis lheb vaja j = 3
Proovime hinnata kristalse aine siseenergiat madalatel temperatuukoordinaati, N punkti kirjeldamiseks aga j = 3N koordinaati. ridel (teemandi puhul on ka toatemperatuur veel piisavalt madal). Iga
Kva keha kirjeldamiseks lheb vaja 6 koordinaati: he tema ergastunud vnkumise vabadusaste kannab energiat kT ; seega peame hinpunkti, nt massikeskme asukoha jaoks 3 ruumikoordinaati ja dama ergastunud omavnkumiste arvu, st selliste omavnkumiste arvu,
tema ruumilise orientatsiooni kirjeldamiseks veel 3 nurka (nt mille sagedus < kT /~. Kristalli omavnkumisi vib vaadelda, kui hemingi tema telje suuna mratlemiseks 2 nurka ja prdenurga lilainete tekitatud seisulained. Helilaine sagedus = c , kus c on heli
s
s
jaoks mber selle telje veel ks nurk). Lineaarse molekuli puhul kiirus antud kristallis ja = 2/ lainevektor. Seega sobivad meile
pole prdenurka mber telje vaja, seega j = 5.
kik lained, mille lainevektor on viksem, kui kT /~cs ja seega lainepikkus
Mugav reegel N punktmassist (ka kuulidest vms) koosneva suurem, kui hc /kT . Olgu kristall kuubikujuline kljepikkusega L. Piki
s
ssteemi vabadusastmete arvu mratlemiseks on j = 3N s, hte kuubi klge (x-telge) levival seisulainel lainepikkusega = hc /kT
s
kus s on sidemete arv. Molekulide puhul kujutavad sidemed on m = 2L/ nullkohta. Meile sobivad ka need lained, millel on vhem
x
endast keemilisi sidemeid (mis toimivad vedrudena) ning see- slmi (2L/ 1, 2L/ 2 jne), sest nende lainepikkus on suurem ja saga kujutab siis s endast vnkumisega seotud vabadusastmete gedus viksem. Selliseid erinevaid variante on 2L/. Kuid laine ei pruugi
arvu. Arvestades, et lineaarse molekuli jaoks j = 5 ja tasan- levida x-telje sihis; olgu seisulaine slmede arv y- ja z-telje sihis vastadilise vi ruumilise molekuli jaoks j = 6, saame selle valemi valt m ja m . Kuivrd me eesmrk on hinnata, siis vime ligikaudselt
y
z
abil leida vnkumisvabadusastmete arvu s = 3N j. Seotud vita, et analoogselt m -ga on m ja m jaoks lubatavad kik vrtused,
x
y
z
harmooniliste ostsillaatorite teoorias nidatakse, et nn omavn- mis on viksemad, kui 2L/. Kokku on seega erinevaid kombinatsioone
kumiste arv on vrdne vnkumise vabadusastmete arvuga. Kui (st omavnkumisi) M = (2L/)3 = (2LkT /hc )3 . Siseenergia avaldiseks
s
kik vnkumised on soojuslikult ergastatud, siis on iga vnku- saame
mise keskmine energia kT , seega molekuli kikide vnkumiste
U M kT kT (2LkT /hcs )3 T 4 .
energia on kokku skT . Sellisel juhul tuleb siseenergia avaldises Niisiis on siseenergia vrdeline T 4 -ga ja soojusmahtuvus CV = dU T 3 .
dT
(U = 2i RT ) kasutada efektiivset vrtust i = j + 2(3N j)
Lheme nd lesannete juurde, mis ei eelda molekulaar(madalamatel temperatuuridel, kui vnkumisi ei toimu, loomu- kineetilist ksitlemist, vaid lihtsalt olekuvrrandi teadmist.
likult i = j).
Paljud olmpiaadilesanded ongi pelgalt selle vrrandi peaVaatleme hte lesannet vabadusastmete arvu peale.
le. Alljrgnevas lesandes on ainsaks ootamatuseks see, et

Ideaalse gaasi puhul

kus on ergastunud vabadusastmete arv (vnkumise vabadusastmed liidetakse topelt). Teatud liikumisele vastav vabadusaste ergastub, kui saab (oluliselt) suuremaks molekuli vastavate energianivoode vahest . Normaaltingimustel on rusikareegel selline, et heaatomilise gaasi jaoks , kaheaatomilise gaasi jaoks ja kolmeaatomilise jaoks .
Vabadusastmete arv nitab, mitut parameetrit (ldistatud koordinaati) on vaja ssteemi oleku tielikuks mratlemiseks.

l 10. Mnguasjade komplekt Supermag vimaldab ehitada muuhulgas hulktahukaid, nt tetraeeder, kuup jne, kus hulktahuka servadeks on magnetpulgad ja tippudeks teraskuulid. Viimaseid vib vaadelda arniirsete kinnitustena. Selgub,
et tetraeeder on jik konstruktsioon, kuup aga mitte. Testage
jrgmine teoreem: kumer hulktahukas on jik parajasti siis, kui
kik tema tahud on kolmnurksed.

hes etapis toimub siin (erinevalt harjumusprastele isotermidele, isohooridele ja isobaaridele) muutuva gaasihulgaga protsess, kus T = Const.

l 11. Vesinikuga tidetud aerostaat (venimatust nahast hupall) ruumalaga V0 hljub stabiilsel krgusel, kus on muutumatu hurhk p ja hutemperatuur Thk . Pikesekiirguse kes
soojenes aerostaat temperatuurini T1 . Selle tulemusel vljus aeSelle lahendamiseks kulub ra valem j = 3N s, aga sa- rostaadist osa gaasi ventiili kaudu, mis laseb gaasi vlja, kuid
muti lheb vaja Euleri valemit hulktahukate (graafide) jaoks, mitte sisse ja ei lase rhul aerostaadis tusta krgemaks vN + t = s + 2, kus N on nurkade (kuulikeste) arv, s ser- lisrhust. Seejrel varjus pike pilve taha ja aerostaat jahtus
vade (sama, mis sidemete, st supermagi pulkade) arv ja t taas mbritseva hu temperatuurini, mistttu tema ruumala
tahkude arv. Euleri valemit me testama ei hakka; mainime vaid, et vhenes. Kui palju ballasti tuleb le parda heita, et aerosseda saab teha matemaatilise induktsiooni meetodil. Vaja on testada, taat silitaks algse krguse? Vesinik ja hk lugeda ideaalseteks
page 6

gaasideks, mille molaarmassid H2 ja hk on teada. Eeldada, testada ka suhteliselt lihtsalt. Mehaanika lesande 54 tulemuet aerostaadi krgus soojenemise-jahtumise kigus ei judnud se phjal vib elda, et kui elastne kuulike liigub edasi-tagasi
praktiliselt muutuda.
kahe seina vahel ning need seinad eemalduvad aeglaselt ksteisest, siis Lv = Const, kus v on osakese kiirus ja L seinte
Jrgmine lesanne ksitleb juba mrksa keerulisemat enervahemaa. Kujutleme nd he-dimensionaalset gaasi, kus selgia muundumise protsessi. Lahendamise hlbustamiseks formuliseid osakesi on palju. Gaaside molekulaar-kineetilise teooria
leerigem ks idee.
phjal p = nm
v 2 . Osakeste kontsentratsioon on loomulikult
idee 5:
prdvrdeline anuma ruumalaga, n 1/L. Adiabaatilise invariandi tttu on iga molekuli kiirus prdvrdeline L-ga ning
loomulikult kitub siis ka keskmine kiirus samamoodi, v 1/L.
Niisiis p 1/L3 , ehk teisisnu pL3 = Const. See ongi meie hedimensionaalse gaasi adiabaadi seaduseks: pV = Const, kus
antud juhul = 3. Tuleme selle tulemuse juurde tagasi peale
l 12. Vaatleme ballooni, mis on algselt hust thjaks pum- seda, kui oleme tuletanud termodnaamiliselt adiabaadi seabatud. Ballooni ventiil keeratakse natuke lahti ning hk vooduse.
lab ballooni sisse. Millise temperatuuri omandab hk balloonis
Gaaside puhul tpsustatakse, et adiabaatilisel protsespeale seda, kui hu sissevool on lakanud? Toatemperatuur on
sil ei eraldu ega neeldu soojust: Q = 0. Tepoolest, kui
T , ballooni seinte soojusjuhtivuse ja soojusmahtuvusega mitte
melda hedimensionaalse gaasi peale kahe seina vahel, siis
arvestada.
seal ju ka andsid osakesed energiat ainult seinale, mingit muud
Selle lesande puhul tuleb aru saada, milleks kulub vlis- energia (=soojuse) ra- ega juurdevoolu seal ei toimunud. Et
rhu poolt tehtav t pV , kuidas see muutub soojuseks ning soojusvahetus alati mingil mral siiski toimub, olgu isolatkuidas on seotud selles avaldises sisalduv V anuma ruuma- sioon kui hea tahes, siis thendab see praktikas, et protsess ei
laga V . Mrkigem veel, et ilmselt on ventiiliava piisavalt suur tohi tepoolest ka liiga aeglane olla
Enne kui adiabaadi seaduse tuletamise kallale asume mrki(suurem vabatee pikkusest), nii et asjakohane pole mitte molekulaarkineetika rakendamine (nii, nagu lesandes 9), vaid mak- gem, et olmpiaadidel seda tuletust ldjuhul oskama ei pea, piisab adiabaadi seaduse teadmisest. Niisiis, kirjutame he mooroskoopiline lhenemine: gaas tungib sisse peenikese joana.
li ideaalse gaasiga toimuva adiabaatilise protsessi jaoks TDIS:
U = pV , kus U = cV T , st
Adiabaatilised protsessid

Kui kaks gaasireservuaari on hendatud peenikese toru, poolavatud kraani vms abil, siis on vimalik kvaasitasakaal:
temperatuurid on erinevad (nende htlustumine vtab kaua aega, sest soojusjuhtivustegur reservuaaride vahel on vike), kuid
rhud on vrdsed.

Kiire vastus ksimusele, mis on adiabaatiline protsess, kipub

olema, et see on nii kiire protsess gaasiga, et soojusvahetust
ei toimu. Kummatigi on see vaid pool test ja seejuures vhemoluline pool. Te poolikusest aru saamiseks vaatleme lihtsat
lesannet: Soojuslikult isoleeritud anum on jagatud vaheseinaga kaheks osaks. hes pooles on gaas rhu p juures, teises aga
vaakum. Vahesein eemaldatakse hetkeliselt ning gaas tidab
kogu anuma. Milline on gaasi rhk peale tasakaalu saabumist?
Kuivrd vahesein eemaldatakse hetkeliselt, siis gaas paisudes
td ei saa teha (sein ei liigu rhu mjumise suunas). Et soojusvahetust ei toimu ja td ei tehta, siis TDIS phjal siseenergia
ei muutu, st temperatuur jb endiseks. Seega, vime ideaalse
gaasi olekuvrrandi abil jreldada, et ruumala kahekordistumise tttu vhenes rhk kaks korda: ei mingit adiabaati, vaid
pigem isoterm!
Tegelikult on adiabaadi phieelduseks justnimelt protsessi
piisavalt vike kiirus.

Adiabaatiliseks nimetatakse sellist protsessi, mis on

nii aeglane, et tema kulgemise karakteerne aeg on mnevrra
viksem (praktikas piisab paarikordset erinevusest), kui ssteemi omavnkesagedus.
def. 6:

Gaaside puhul on omavnkesageduseks pikima seisulaine sagedus cs /2L, kus cs on heli kiirus ja L anuma pikkus. Selliselt
defineerituna mngivad adiabaatilised protsessid olulist rolli
mitte ainult termodnaamikas, vaid kvantmehaanikas, elektrodnaamikas jpm fsika valdkondades. Teoreetilise mehaanika kursuses testatakse, et aeglastel protsessidel silib nn
adiabaatiline invariant, vt mehaanika idee 72. Erijuhtudel (vt
mehaanika lesanne 54) on vimalik selle invariandi silimist

cV T = pV .
Siin figureerib soojusmahtuvus konstantsel ruumalal, kui
ruumala ei muutu, siis lheb kogu soojus siseenergia muutmiseks. Eespoolmainitud phjustel jtame siin soojusmahtuvuse parameetriks ega kasuta valemit cV = 2i R.) Nd avaldame gaasi olekuvrrandist temperatuuri muudu rhu ja ruumala muutude kaudu: seostest RT = pV ja R(T + T ) =
(p + p)(V + V ) saame (ignoreerides kahe vikse liikme korrutist pV )
RT = pV + V p.
Selle tulemuse oleks saanud ka lihtsamalt: diferentseerides seost
RT = pV leiame RdT = pdV + V dp; soovi korral vib diferentsiaalidelt minna tagasi lplikele muutudele (-ga suurused).
Nd jb le ainult asendada T esimesest valemist teise:
pV (cV + R) + cV V p = 0.
Paneme thele, et cV + R = cp ja toome sisse adiabaadi nitaja
miste,
= cp /cV .
Selle abil saame viimase vrrandi mber kirjutada kujul
V
V +

p
p

= 0.

Edasi paneme thele (diferentseerimist eelpoolnidatud viisil ligikaudse arvutamise jaoks kasutades), et ln p p
p ning
V

ln V = ln V = V . Seega 0 = ln V + ln p =
(ln V + ln p) = ln(pV ), st ln(pV ) = Const ja jrelikult
ka
pV = Const.
Naaseme nd he-dimensionaalse gaasi juurde. Sellel on
ks vabadusaste ja jrelikult cV = 12 R ning cp = 32 R, st = 3,

page 7

tielikus koosklas adiabaatilise invariandi abil saadud tulemu- dus); teatud kaugusel saavutab tmbejud maksimaalse vrsega. Teeme vahekokkuvtte.
tuse ning edasisel lhenemisel hakkab kahanema, lbib nullvrtuse (tasakaaluline olek) ning muutub lpuks tukejuks.
fakt 7:
Niisiis on piltlikult vttes keemiline side nagu vedru, mille vlpV /T =
ja venitamiseks (molekulide ksteisest eemaldamiseks) on vapV =
;
; = cp /cV .
ja teha td. Teisisnu, iga selline keemiline side kannab endas
mingit negatiivset potentsiaalset energiat U0 . Kui molekul
idee 6:
on vedelikus (vi kristallis) siis on ta moodustanud sidemeid
enam, kui he naabermolekuliga ning nende vedrude summaarne potentsiaalne energia on moodulilt mnevrra suurem,
A = 2i RT = 2i pV .
kui he sideme puhul, U > U0 . Niisiis on vedeliku kohal
aurus oleval molekulil vedelikus olevaga vrreldes potentsiaalidee 7:
ne energia U , mis thendab, et (a) iga molekuli aurustamiseks kulub U jagu energiat (U NA / vastab aurustumissoojusele); (b) tenosused leida molekul aurustunud olekus ja
vedelas olekus suhtuvad nagu eU/kT . Tegelikult on need mle-

Ideaalse gaasi adiabaadi seadus, mis kehtib samaaegselt olekuvrrandiga

Const:
Const kus
Adiabaatilise protsessi korral tehtavat td on kige mugavam arvutada siseenergia muuduna (sest soojust ju ei
anta ega eraldu):

Harilikult on humassid atmosfris tugevas liikumises, nii et nad liiguvad pidevalt les-alla. Et krgemal on
rhk viksem, kui all, siis jahtub gaas les liikudes adiabaatilise paisumise tttu (humasside suurte mtmete tttu on
soojusjuhtivus hsti aeglane).

Seega moodustub vertikaalsuunas adiabaadile vastav temperatuurijaotus; seetttu on ka krgete mgede harjad lumised.
Pikalt psiva vaikse ilma korral, eriti htu- ja tundidel ning talvel, vib
tekkida ka nn inversiooniolukord, kui alumised kihid jahtuvad soojuskiirguse tttu ning muutuvad raskemaks; see thendab, et nad ei taha enam
les kerkida, isegi kui tekiks natuke tuult. Sellisel juhul jvad ka kik
heitgaasid ja korstnasuitsud maapinna lhedale ning nina abil vib sellise
olukorra kohe ra tunda

l 13. Milline on hu temperatuur H = 200 m krguse me

otsas, kui jalamil on sooja t0 = 20 C? humasside liikumisel
les- vi allapoole vib hu paisumise ja kokkusurumise lugeda
adiabaatiliseks protsessiks. hurhk maapinnal p0 = 105 Pa,
3
hu tihedus = 1,29 kg/m ja adiabaadinitaja = 1, 4.
Selles lesandes on ilmselt otstarbekas kasutada ligikaudset arvutust, sest rhu suhteline muutus on vike.

Kui kehtib seos a b = Const ning tegemist on suuruste a ja b vikeste muutustega, siis ligikaudse arvutuse jaoks
vime kasutada seost =

idee 8:

a
a

b
b

See seos on lihtsasti tuletatav logaritmilise diferentseerimise

db
teel: ln a + ln b = Cons da
a + b = 0. hutiheduse
suhtelise muutuse jaoks saaksime kasutada Boltzmanni seadust egh/RT ning sellest tuletatud ligikaudset avaldist
juhtumiks gh RT , kuid ekvivalentselt (ja ehk lihtsamalt)
saaksime leida hoopis hurhu muudu.

Kui krgusevahed on vikesed ning Boltzmanni jaotust pole vaja rakendada, vib hurhu muudu leida husamba
rhuna p = gh, kus esimeses lhenduses vib tiheduse sltuvust krgusest mitte arvestada.
idee 9:

Vedeliku ja auru eralduspind

mad jreldused veidi ebatpsed, aga nad annavad siiski ldjoontes ige
ettekujutuse aurustumise protsessi olemusest.

Vedeliku pinnalt vljub igas ajahetkes teatud hulk molekule seetttu, et nad saavad soojuslike fluktuatsioonide tttu
suurema energia, kui neid vedelikus hoidvate sidemete energia.
Termodnaamilise tasakaalu korral neeldub vedelikus sama arv
auru seest tulevaid ja vastu vedeliku pinda prkuvaid molekule. Kui auru rhk on sellest tasakaalulisest vrtusest, nn kllastunud auru rhust viksem, siis aurab vedelik tasapisi ra,
sest vedelikust vljuvate molekulide arv sltub ainult temperatuurist ning jb seega hesuguseks sltumata sellest, milline
on auru rhk vedeliku kohal. Tnu sellele on vimalik kllastunud auru rhku teades hinnata aurustumise kiirust nt auru
tielikul puudumisel vedeliku kohal. Auru puudumine vedeliku kohal (vi tahke aine kohal, kui on tegu sublimeerumisega)
realiseerub nt vaakumi puhul.
Kui aga rkida aurustumisest normaaltingimustel, siis ei
lase hu molekulid harilikult aurustunud molekulidel vedeliku
pinna juurest kiiresti minema lennata. Seetttu psib vedeliku
pinna lhedal krgendatud aururhuga kiht, mille paksus sltub mh tuule kiirusest. Vahetult vastu vedeliku pinda on aur
tasakaalus vedelikuga, st aur on kllastunud; pinnakihi teises
servas aga on auru rhk enam-vhem vrdne mbritseva hu
aururhuga (seoses huvoolude turbulentse olemusega ei pruugi
pinnakihi vlimine serv olla selgepiiriline ning kihi paksus vib
ajas fluktueeruda). Harilikult on pinnakihi paksus siiski suurem molekulide vaba tee pikkusest ning siis pole aurumise kiirus piiratud mitte sellega, kui kiiresti juavad molekulid vedeliku pinnalt vlja hpata, vaid sellega, kui kiiresti nad juavad
pinnakihist lbi difundeeruda ja eest ra minekuga uutele molekulidele pinna lhedal ruumi teha. Molekulide voog (pindalahikut ajahikus lbivate molekulide arv) on prdvrdeline
pinnakihi paksusega.
Alljrgnev lesanne on philiselt aurustumisprotsessist aru
saamise peale. Alates teisest ksimusest tuleb ka rakendada
ideed 3. Samuti tuseb tulu jrgmisest ideest.

Aine osakesed on vedelikus ja kristalses aines seotud keemiliste

sidemetega judude abil, mis sltuvad kaugusest suhteliselt keerulisel viisil. Oma algolemuselt on need elektrostaatili- idee 10:
sed jud: aatomituumade positiivsed laengud ning elektronide
x
negatiivsed laengud interakteeruvad kvantmehaanika ja elektrodnaamika seaduste abil suhteliselt keerulisel moel. Lpptulemusena selgub, et suurtel kaugustel kahaneb kahe molekuli tmbejud kiiresti (kiiremini, kui elektrostaatiline r2 sea-

Kui on antud mingi fsikalise suuruse f graak parameetrist ning on vaja leida ssteemis kujunev x-i vi f -i
vrtus ja teoreetilistest kaalutlustest on vimalik tuletada lineaarne sltuvus f = ax + b, siis saab lahendi leida graaku ja
sirge likepunktina.

page 8

See idee on mh sageli kasulik mittelineaarseid elemente sisal- ldse). Niteks kui toimub aurumine vee pinnalt, siis on vee
davate alalisvooluahelate puhul.
(nt mere) kohal krgendatud veeauru sisaldus, mis thendab
vhenenud hu sisaldust, sest kogurhk, mis on veeauru ja hu
l 14. ks meetod hu relatiivse niiskuse mramiseks seis- rhkude summa, on vrdne atmosfrirhuga (idee 5!).
neb selles, et tehakse kindlaks kuiva ja mrja termomeetri nitude erinevus. Mrg termomeeter on muidu nagu termomeeter fakt 9:
pa (T )
ikka, ainult et tema sensori mber on mssitud niiske lapp ning
ph
lapi ja sensori peale lehvitatakse tuult. Alljrgnevatele ksipa (T ) > ph
mustele vastamiseks on teil kasutada graafik, millel on kujutatud kllastunud veeauru rhu sltuvus temperatuurist. Punktis
a) vite lugeda hu soojusjuhtivuse thiselt vikeseks, so vtta
1,5
soojusjuhtivusest tingitud soojusvoog vrdseks nulliga.

Kui vedeliku auru rhk

saab suuremaks hdrostaatilisest rhust , siis pole kvaasitasakaal enam vimalik ja
algab keemine, mis kestab seni, kuni tingimus
on
rahuldatud.

a) Leidke kuiva ja mrja termomeetri nitude vahe t = 20 C

ning relatiivse niiskuse r = 90% juures;
3

1,0

pk(kPa)
2

0,5

100
0

120

140

160

180

200

T C

T C
0

10

15

20

25

b) Kui eeldada, et tuult lehvitatakse kogu aeg he ja sama

intensiivsusega, siis soojusjuhtivusest tingitud soojusvoog Qsj
(J/s) on vrdeline hu temperatuuri T0 ja mrja lapi temperatuuri T vahega, Qsj = a(T0 T ). Siinjuures vrdetegur a
sltub mrja lapi pindalast, kujust ja tuule kiirusest. Vee aurustumisest tingitud soojusvoog Qa on vrdeline aurustumise
intensiivsusega, mis omakorda on vrdeline kllastunud aurururhu ja tegeliku aururhu vahega, so Qa = b[pk (T ) pa ].
Koefitsient b sltub samadest teguritest, kuid selgub, et suhe
a/b on faktiliselt konstantne seda eeldusel et kllastunud
aururhk on hulga viksem hurhust. Ta sltub ainult hurhust ning temperatuurist, kuid antud temperatuurivahemiku
jaoks on see sltuvus thine ning Te vite lugeda, et normaalrhu juures a/b = 65 Pa/K. Arvestades eelpooltoodut, milline
oleks mrja termomeetri nit siis, kui hk hoitaks absoluutselt
kuivana (so r = 0)?

l 15. Geisreid vib vaadelda kui suuri maa-aluseid reservuaare, mis on tidetud phjaveega ja mida kuumutavad reservuaari kuumad seinad. Reservuaar on hendatud maapinnaga
kitsa ja sgava kanali abil, mis on geisri puhkeolekus tidetud
peaaegu servani veega. Lugeda, et geiser hakkab purskama siis,
kui vesi reservuaaris lheb keema; puhkeperioodi jooksul vesi
maapinnale viivas kanalis ei kuumene; purske ajal on kanal
tidetud ainult veeauruga; reservuaari sees seguneb vesi hsti, nii et vee temperatuur on seal kikjal enam-vhem ks ja
sama; reservuaari maht on hulga suurem kanali mahust; phjavee juurdevool lbi reservuaari seinte on piisavalt kiire, et tita
pursete vahelise aja jooksul reservuaar ja kanal kuni kanali lemise servani. Olgu maapinnale viiva kanali otste krguste vahe
h = 90 m. Vee aurustumissoojus = 2,26 106 J/kg ja tema
erisoojus c = 4,2 103 J/kg K. Vee kllastunud auru rhu sltuvus temperatuurist on toodud graafikul. Leidke, millise osa
oma veest kaotab reservuaar purske jooksul.

c) Tuletage vimalikult lihtne avaldis termomeetrite nitude

Kaks viimast fakti kombineeruvad omaprasel kombel siis,
vahe ligikaudseks arvutamiseks, mis oleks rakendatav t = 20 C kui on tegemist kahe vedeliku eralduspinnaga. Vedelike eralja 80% < r < 100% jaoks ning annaks vastuse ca 10% tpsu- duspinnal moodustuvatesse mullidesse saavad eralduda mlesega.
ma aine molekulid ning vastavalt Daltoni seadusele on siis rhk
d) Pesu on riputatud kuivama vilusse tuule ktte. hel juhtu- mulli sees p1a + p2a , kus p1a ja p2a on vastavalt esimese ja teise
mil on hu niiskus 95%, teisel juhtumil 80%; muud tingimused vedeliku kllastunud auru rhk antud temperatuuril.
on tpselt samad. Mitu korda kuivab pesu teisel juhtumil kiifakt 10:
remini?

Kehtib Daltoni seadus: gaaside segu rhk on osarhkude summa.

Kahe vedeliku piirpinnal algab keemine mrksa madalamal temperatuuril, kui kummaski vedelikus eraldi.

fakt 8:

Molekulaarkineetika peale meldes on see rmiselt loomulik.

On ju rhk osakeste poolt leantav impulss ning ssteemi impulss on koostisosade impulsside summa. Aurustumise ja keemise puhul tuleb seda alati silmas pidada. Meenutagem ideed 5:
gaaside puhul saabub harilikult kige esimesena tasakaal rhkude jaoks; muud tasakaalud (nt soojuse) saabuvad hiljem (kui

l 16. Vedelikud A ja B omavahel ei segune. Kllastunud

auru rhk pi (i = A, B) nende kohal vastab piisava tpsusega
valemile ln(pi /p0 ) = ai /T + bi , kus p0 on atmosfri normaalrhk, T on auru absoluutne temperatuur ning ai ja bi on vedeliku omadustest sltuvad konstandid. Suhte pi /p0 , i = A, B
tegelikud vrtused temperatuuride 40 C ja 90 C jaoks on esitatud tabelis.

page 9

T ( C)
40
90
a) Leidke vedelike A ja B

pA /p0 pB /p0
0,248
0,07278
1,476
0,6918
keemistemperatuurid.

vedeliku kontaktpinnaga (vi vastupidi).

Niisiis, kui meil on tegemist kolme ainega olgu nendeks
tahke materjal, gaas (hk) ja vedelik, siis tuleb meil olukorda iseloomustada kolme pindpinevusteguriga, g-v , g-t ja t-v .
Vaatleme nd kolme faasi kokkupuutejoont (seda joont, kus
vedeliku pind kerkib tahkelt pinnalt lespoole). Vedeliku pindpinevus tirib seda joont (pikkusega l) vedelikupinna puutuja
sihis juga g-v . Selleks, et leida, millise juga tiritakse seda
joont piki tahke aine pinda, vaatleme joone mttelist nihet x
vedelikuga kaetud ala laienemise suunas. Vedelikuga kaetud ala
energia suureneb t-v lx vrra ning ilma vedelikuta ala energia
vheneb g-t lx vrra. Sellisele summaarsele energiamuudule
vastab pinnasihiline jud l(t-v g-t ).
Vaatleme nd kolme faasi kokkupuutejoone tasakaalutingimust. See saaks liikuda piki tahke aine pinda, seetttu peavad
jud olema tasakaalus tahke pinna sihis:

b) Vedelikud A ja B valati nusse, kus nad kihistusid nii, nagu nidatud joonisel. Vedelikku B katab huke mitteaurustuva vedeliku C kiht, mis ei lahustu ei A -s ega B -s. Vedelike A ja B molaarmassid gaasilises olekus suhtuvad nagu
g = MA /MB = 8. Algselt oli mlemat vedelikku hepalju,
m = 100g kumbagi. Vedelikusamba krgus ja nende tihedus on
sellised, et kikjal anumas vib rhu lugeda vrdseks vlisrhuga p0 . Seda segu hakatakse aeglaselt ja htlaselt kuumutama. Skemaatiliselt on vedeliku temperatuuri t sltuvus ajast t
esitatud graafikul. Leidke temperatuurid t1 ja t2 he kraadilise tpsusega. Millised on vedelike massid ajahetkel t1 ? Mrkus: Eeldatakse, et vaadeldavate vedelike aurud alluvad piisava
t-v g-t + g-v cos = 0,
tpsusega Daltoni seadusele ning kuni kllastunud auru rhuni
vib neid lugeda ideaalseteks gaasideks.
kus on vedeliku pinna ja tahke pinna vaheline nurk. Antud
t
vrrandit saab loomulikult kasutada nurga leidmiseks.
t2
p0
Olukorda g-t t-v g-v nimetatakse tielikuks mrC
gamiseks: pindpinevustegur g-t on nii suur, et vedelikul on
B
energeetiliselt kasulik katta kogu tahke pind, et vhendada gat1
asi ja tahke aine kokkupuutepinda. Vedelik katab kiiresti kogu pinna ja ritab les ronida mda vertikaalseid seinu; nt
A
mensuuris moodustub seetttu nn menisk ldisest vedelikupinnast krgemal asuv klaasseinte rne vedelikuosa.
Kui vrratus on range, g-t t-v > g-v , siis oleks energeetiliselt kasulik vedelikul katta kogu tahkise pind vedeliku kihiga,
Pindpinevus
vajadusel ronides vertikaalset seina mda les molekulaarse
Nagu me eelmises peatkis ngime, omandavad vedelikus ole- kihina. Molekulaarsena seeprast, et hoida hest kljest gravivad molekulid keemiliste sidemete tttu negatiivse potentsiaal- tatsiooniline potentsiaalne energia minimaalne ning teisest klse energia aurufaasis olevate molekulide suhtes. rmises pin- jest tagada iga osakese jaoks tahke aine pinnal keemiliste sidenakihis on igal molekulil lhinaabreid ainult hel pool ning see- mete loomise vimalus vedeliku molekulidega. ldjuhul siiski
tttu on nende negatiivne potentsiaalne energia natuke vik- selline mda seina les ronimine eriti ei toimu, sest viskoossus
sem. Teisisnu, vedeliku pinnal asuvatel molekulidel on teatav takistab hsti hukeses kihis lespoole voolamist (ja selleks, et
positiivne potentsiaalne energia vedeliku sisemuses asuvate mo- krgele ronimine oleks energeetiliselt kasulik, peaks kiht olema
lekulide suhtes. Seda energiat vib vaadelda kui vedeliku vaba testi huke). livoolavas olekus aga sedalaadi tket pole.
pinnaga seonduvat energiat, mis loomulikult on vrdeline vaba
Olukorda t-v g-t g-v nimetatakse tielikuks mittepinna pindalaga, U = S. Vrdetegurit nimetatakse pindpi- mrgamiseks. Selle vrratuse vib mber kirjutada kujul
nevusteguriks.
t-v g-v + g-t . Range vrratuse puhul on energeetiliselt kaKui vaadelda mtteliselt joont pikkusega l vedeliku pinnal, sulikum hoida kahte eralduspinda, vedelik-gaas ja gaas-tahkis.
siis kaks poolt, milleks see joon vedeliku pinna jagab, tm- Seega, kui asetada vedelik pinnale, jb vedeliku ja tahke aine
buvad juga F = l. Tepoolest, kui lasta vedeliku pinnal vahele molekulaarse kihina huvahe (siin enam viskoossuse
laieneda risti mttelise joonega vikese vahemaa x vrra, siis probleemi pole, sest hk ei pea sellesse kihti vahele voolama,
pindala suureneb S = lx vrra ning potentsiaalne energia vaid ta jb sinna siis, kui vedelik valatakse pinna peale.
U = lx vrra. Selle jaoks on vaja teha td, st peab toiOlukorda t-v = g-t vib nimetada neutraalseks mrgamima jud F , mis rahuldab vrdust F x = U , st F = l.
miseks: vedelik-tahkise kokkupuutepinna efektiivne energia on
Kui vedelik asub mingil tahkest materjalist pinnal (vi anu- null (st kokkupuutepinna suurenemisel ssteemi koguenergia ei
mas), siis tuleb arvestada sedagi, et sarnaselt vaba (vastu h- muutu), Kokkupuutepunktis on vedelik-gaasi eralduspind risti
ku/auru puutuva) pinnaga on ka tahke materjaliga kontaktis tahke aine pinnaga.
oleval pinnal mnevrra erinev energia, sest vedeliku molekulid
idee 11:
moodustavad ka tahke ainega molekulaarseid sidemeid. Veelgi
enam, ka tahke aine vabal pinnal on tpselt samal phjusel oma
energia. Tahke pinna ainsaks erinevuseks on, et see pind silitab materjali jikuse tttu oma kuju, mistttu pindpinevusjud Niteks meniski puhul vaatleme mttelist tasapinda vedeliei saa avalduda. Tahke materjali vaba pinna energia muutub ku keskosa pikendust ning jagame selle abil vedelikumassi
oluliseks aga siis, kui vedelik hakkab seda osaliselt katma, nii kaheks osaks, meniskiks (juuresoleval mensuuri vertikaallbiet tahke aine ja hu kontaktpind saab asenduda tahke aine ja liget kujutaval joonisel hall piirkond) ja alumiseks osaks. Sellel

Meniski, kapillaaris oleva veesamba, toru otsas rippuva tilga jms massi saab leida tasakaalutingimusest: pindpinevusjud tasakaalustab raskusju.

page 10

p=

eralduspinnal on hdrostaatiline rhk vrdne atmosfrirhu- mass enam toru raadiusest.

ga ning seetttu vastav jud taandub meniskile mjuvate verb
tikaaljudude tasakaalutingimusest vlja.

/R

p = 2 /R

8
0,8

c
d

l 17. Silindrilise mensuuri mahtuvus on V = 100ml ja krgus

h = 20cm. Mensuurile kantud skaalal on jooned tmmatud iga
1ml jrel. Oletame, et Te kasutate mensuuri vee ruumala mtmiseks ja loete vee nivooks vee vaba pinna madalaima punkti
Kokkuvte ellpooltoodust on selline, et valem m = 2r/g
krguse. Milline viga tuleneb sellest asjaolust, et vee pind on on tpne (ja kasutatav nt pindpinevusteguri eksperimentaaltegelikult kver? Vee pindpinevustegur = 0, 073N/M ja ta seks mramiseks) siis, kui toru ots on hulga kitsam eralduvast
mrgab tielikult mensuuri seinu.
tilgast (kige laiemast kohast); mida kitsam toru, seda viksem
viga. Samas, kui on lubatav paarikmne protsendine viga, vib
Toru otsas (ava raadius r) rippuva tilga puhul muutub ve- seda kasutada ka jmedamate torude puhul.
delikupinna puutuja siht toruga liitumiskohas tilga alla kukkumise hetkel vertikaalseks (vt joonis a, c, e) ning seetttu oleks idee 12:
ahvatlev vrrutada tilgale mjuv raskusjud pindpinevusjuga
toru otsa juures. Paraku ei ole rhk tilga sees sellel krgusel
priselt vrdne vlisrhuga p0 , vaid kapillaarjud phjustavad
mningase rhkude vahe; selle konkreetne vrtus sltub to- l 18. Lauale valatakse laua pinda mittemrgavat vedelikku,
ru raadiusest r. Niteks joonisel a esitatud tilga kuju jaoks mis moodustab seal loigu. Leidke, vedeliku kihi paksus laual,
on vastav rhk ligikaudu 0, 88/R, kus R on tilga madalaima kui vedeliku tihedus on ja tema pindpinevustegur on . Milliosa kverusraadius (see tulemus on saadud tilga kuju tpse ar- ne oleks paksus siis, kui oleks tegemist neutraalse mrgamisega
vutamise teel). Tilga ks vimalik kuju mnevrra enne alla (kokkupuutepunktis on vedelik-gaasi pind risti laua pinnaga)?

Teatud puhkudel on pindpinevuslesannetes vimalik leida tasakaaluasend summaarse energia (pinna-energia koos
lejnud potentsiaalse energiaga) miinimumina.

kukkumist on kujutatud joonisel d.

Vaatleme tilga probleemi lhemalt. Gravitatsioonivljas viibivat vedelikku iseloomustavatest suurustest g, ja saab
moodustada
kombinatsiooni, mis omab pikkuse dimensiooni

R = /g (sellise suurusega tilgal on vedelikusamba rhk

ja kapillaarrhk enam-vhem hesuurused). Tilga kuju mrab
ra dimensioonitu parameeter, toru raadiuse ja karakteristiku
R suhe r = r/R. Juhul, kui r 1, siis on tilk allakukkumise
hetkel peaaegu kerakujuline (joonis c) ning selle kera raadius
R rahuldab vrratusi R R r. Kuigi toru ava juures on
kapillaarrhk ligikaudselt 2/R, siis tnu toru ava viksusele
(r R) vib jtta kapillaarrhu arvestamata vertikaalsihilises judude taskaalu vrrandis, st mg = 2r (kus m on tilga
mass).
Tpsemad arvutused (mis sisaldavad teist jrku diferentsiaalvrrandi koostamist ja numbrilist lahendamist/analsimist) nitavad jrgmist. Toru ava raadiuse kasvades esialgu kasvab ka eralduva tilga mass; vrtuse r = 0, 841R
juures saavutab see maksimumi (tilk omandab kuju joonisel c).
Kui kasutada sellisel tilga puhul seost mg = 2r, siis lehindaksime tilga massi umbes 35% vrra (joonise a jaoks oleks see
viga 24%). Toru edasisel jmenemisel tilga mass veidi kahaneb.
Kui toru raadius saavutab kriitilise vrtuse r = 0, 918R, siis
toru otsas rippuv tilk enam ei laiene allapoole (selline tilk on
kujutatud joonisel b punktiiriga joonest allapoole jva osana;
joonis b on samas mtkavas joonisega c). Nd annaks valem m = 2r/g igest vastusest tpselt kaks korda suurema
tulemuse. Veelgi jmedama toru puhul omandab rippuv tilk
niisuguse kuju, nagu joonisel b toru ots on antud pideva
joonega, alla kukub aga ainult punktiirjoonest allapoole jv
osa. See thendab, et nii jmedate torude puhul ei sltu tilga

Selle lesande puhul paneme thele, et vedeliku kogus on fikseeritud, st kui vedeliku kiht oleks madal, siis oleks gravitatsiooniline potentsiaalne energia vike, kuid pind (ja pinnaenergia) oleks suur. Kehtib ka vastupidine: paksu kihi puhul oleks
pinnaenergia vike, kuid gravitatsiooniline energia suur.

fakt 11: Kver pindpinev pind phjustab rhkude erinevust (he ja teise ruumipoole vahel). Sfrilise pinna puhul
p = 2/R ja silindrilise pinna puhul p = /R, kus R on
kverusraadius.

Jagame mtteliselt sfrilise mulli (nt vedelikus olev humull) tasapinnaga pooleks ning vaatleme nende poolte vaheliste judude tasakaalutingimust. Pindpinevusest tingitud jud
F = 2R, hdrostaatilisest rhust tingitud jud F = R2 .
Nende kahe avaldise vrdsusest saamegi eelpooltoodud tulemuse. Silindrilise pinna puhul on tuletuskik analoogiline. Silindri
puhul vib kasutada ka teist meetodit: vaatleme hsti vikest pinnaelementi ning judude tasakaalu pinna keskpunktiga
risti oleva x-telje sihis (vt joonis). Pinnaelemendile servadest
mjuvate pindpinevusjudude resultant on l, kus 1 on
nurk pinna puutujate vahel, mis on tmmatud selle tki kahest vastasservast ja l on vaadeldava tki telje-sihiline pikkus.
Pinna pindala S = lR ja seega rhumisjudude resultant
on plR.

x
F

Paneme sedagi thele, et analoogne meetod ttab ka siis,

kui pole tegemist pindpinevusega, vaid nt nri poolt avaldata-

page 11

va rhumisjuga, kui nr on pinge T all tmmatud le kumera

nurksulud thistavad keskmistamist le kikide kvantolekute. Matepinna: rhumisjud nri pikkushiku kohta on n = T /R.
maatilise statistika abil on vimalik nidata, et selline definitsioon annab
Selle idee abil saab selgeks, et meniski ristlike profiil on juurdekasvu jaoks samuti reegli S = Q/T .
identne laual lebava mitte-mrgava vedeliku loigu ristlike prodef. 8:
fiiliga. Tepoolest, pinna kverus sltub ainult pindpinevustegurist ja rhkude vahest hel- ja teisel pool pinda. Viimane on
aga nii meniski kui ka loigu jaoks ks ja sama, kui vaadelda
punkte, mille jaoks krguste vahe h vedeliku tasapinnalise Paneme thele, et pratud protsessi puhul muutuvad kik kiiosaga on hesugune.
rused, helt kehalt teisele le antavad suurused (nt soojus) ja
iga keha poolt tehtud t vastasmrgiliseks. Niteid pratavatest protsessidest: mehhaaniline hrdevaba liikumine, sumbumatud vnkumised LC-ahelas, adiabaatiline protsess gaasiga. Niteid mitte-pratavatest protsessidest: mehhaaniline
liikumine hrdumise olemasolul, erisorti gaaside segunemine,
kahe keha temperatuuride htlustumine. Soojuse lekandumine helt kehalt teisele saab olla pratav vaid siis, kui kehade
temperatuurid on ksteisele lpmatult lhedal (ja seetttu toil 19. Leidke lesande 17 andmete puhul meniski krgus (st mub ka protsess lpmatult aeglaselt. Loomulikult on pratava
protsessi miste idealisatsioon: nii nagu pole olemas hrdevavedelikupinna krguste vahe mensuuri keskkohas, kus pind on
ba liikumist, nii pole ka pratavaid protsesse. Samas vivad
peaaegu tasane ja meniski kige rmises, klaaspinna vastu
mned protsessid olla vga lhedased pratavale.
puutuvas servas).

Pratavaks nimetatakse sellist protsessi, mis vib kulgeda ka vastassuunas, st ssteem vtab vaadeldavaga identseid
olekuid ajaliselt vastupidises jrjekorras.

Pindpinevuse tttu ritab vedelik vtta vhima pinnaga kuju (kui gravitatsioonilise jms energiaga vib mitte arvestada).
Seetttu jaguneb niteks veekraanist tulev peenike veejuga teatud kaugusel tilkadeks (silindriline kuju on ebastabiilne, sfriliste tilkadena on pindala viksem. Veepiisad on ka kerakujulised (ja mitte kunagi nn klassikalise tilga kujulised terava
otsa juures tekiks kohe suur rhk, mis suruks vedeliku sealt
minema); kukkumistuule takistus vib nad muuta vaid kergelt
loperguseks, lapiku kukli sarnaseks). Samal phjusel on ebastabiilne ka vedelikukile. Siiski, kui pindpinevustegur on hsti vike, nt ampooni lisamise tulemusel, siis on see protsess
piisavalt aeglane ning tnu sellele on vimalik seebiveekilede
ja seebimullide moodustumine. Selliste kilede pinnaenergia on
kll hulga suurem, kui oleks maral tilgal, kuid kui imehuke
kile on juba moodustunud, siis peaks kilesse augu tekkimiseks
vahepeal pindala suurenema (augu servade jagu).
Pindpinevuslesannetes figureerivadki sageli kiled (sh seebimullid). Sellisel juhul ei tohi unustada, et kilel on kaks klge
ning mlemal kljel on oma pindpinevusenergia, mis tekitab
valemitesse teguri 2.

Suletud ssteemi entroopia silib pratavates protsessides, kasvab mitte-pratavates protsessides ning ei saa kunagi kahaneda.
fakt 12:

Seda videt nimetatakse termodnaamika teiseks seaduseks (TDIIS). Rakendame entroopia definitsiooni kahest kehast koosneva ssteemi jaoks, millest he temperatuur on T1
ja teisel T2 < T1 . Kui soojus lheks teiselt kehalt esimesele, siis
Q
ssteemi summaarne entroopia muut oleks S = Q
T1 T2 <
0, st see protsess ei saa toimuda. Seega tundub TDIIS vrdlemisi loomulik: soojus ei saa minna madalama temperatuuriga
kehalt krgema temperatuuriga kehale. Ometigi on jreldused
sellest seadusest vhem triviaalsed.
Kvantmehhaanilise definitsiooni phjal vib elda, et ergastatud olekute arv saab ainult kasvada. Mida vhem olekuid, seda suurem korrastatus. Seega saab suletud ssteemis korrastatus ainult vheneda, see on
igapevaelust ammuteada fakt. Testi mahakukkunud vaas lhe kildudeks,
aga need killud ei lenda kunagi ise vaasiks kokku.
Kui klassikalises termodnaamikas jb TDIIS postulaadiks, siis
kvantmehhaanilises termodnaamikas tuletatakse see definitsioonist matemaatilise statistika abil.

Selgub, et TDIIS heks jrelduseks on, et nn soojusmasinates seadeldistes, mis mingit (perioodilist) ringprotsessi
Entroopia ja Carnot tskkel
sooritades muudavad soojust kasulikuks tks ei saa kasudef. 7:
S tegur = A/Q (kasuliku t A ja kuumutavalt kehalt saadud
soojuse Q suhe) olla suurem, kui nn Carnot tskli puhul. Seda
asjaolu kasutatakse ka mnikord TDIIS alternatiivse formuS = Q/T,
leeringuna. Sellist fiktiivset masinat, mis (olles vastuolus siinse
Q
vitega) suudaks muundada soojusenergia sajaprotsendiliselt
T
tks, nimetatakse teist liiki igiliikuriks (perpetum mobileks).
Jreldus: adiabaat on isoentroop, st konstantse entroopiaga
Kuigi TDIIS on statistiline seadus, on makroskoopiliste keprotsess.
hade kvantolekute arv niivrd hiiglaslik, et statistika seadused
Kui nn klassikalises termodnaamikas on entroopia sarnaselt potent- ttavad praktikas sama vramatult nagu nt energia jvuse
siaalse energiaga defineeritud konstandi tpsusega, siis kvantmehaanika seadus. Ometigi on TDIIS olnud aluseks mitmetele kavalateabil les ehitatud termodnaamikas on ta mratud tpselt: jmedas laas- le paradoksidele ja mttelistele eksperimentidele, millest kige
tus S = k ln N , kus N on soojuslikult ergastatud kvantolekute arv; tpse- tuntum on ehk nn Maxwelli deemon. See on tilluke mehike, kes
istub gaasianumat kaheks jagava vaheseina sisse tehtud tillumalt S = k ln pi i , kus pi on i-nda kvantoleku tenosus ja

Klassikaline (mitte-kvantmehhaaniline) entroopia

on deneeritud oma juurdekasvu abil

kus on vaadeldavale ssteemile juurde antav soojushulk ja

on ssteemi temperatuur.

page 12

kese augu juures ja liigutab luuki: ta laseb lbi vasakult paremale ainult kiired molekulid ning paremalt vasakule ainult
aeglased. Paradoksi lahendus seisneb selles, et igasugune informatsiooni kogumine ja ttlemine on seotud energia dissipeerumisega ning sellega seotud entroopia kasv letab molekulide
valikulisest lbilaskmisest tuleneva kahanemise.
Carnot tskli puhul konstrueeritakse soojusmasin teatud
kogusest ideaalsest gaasist, lpmatult suure mahtuvusega soojusreservuaarist temperatuuril T1 ja samasuurest jahutist temperatuuril T2 < T1 . hel tistsklil on neli osa.
i) Gaas saab temperatuuril T1 isotermiliselt soojust soojusreservuaarist. See protsess peab olema hsti aeglane, sest kiirema protsessi puhul peaks gaasi temperatuur olema mrgatavalt
madalam reservuaari temperatuurist, et lasta soojusjuhtivusel
kanda le soojust (koguhulgas Q1 ) kiirendatud korras. Selle tulemusel gaas paisub ning paisumise kigus tehtavat td

pdV saab kasutada.

ii) Gaasil lastakse adiabaatiliselt paisuda niikaua, kuni ta temperatuur on omandanud jahuti temperatuuri. Ka selles etapis
tehtavat td saab kasutada.
iii) Gaas annab jahutile isotermiliselt (aeglaselt) ra teatud osa
esimeses etapis saadud soojusest Q2 < Q1 . Et ruumala seejuures vheneb, siis tuleb seejuures ka td teha (selleks saab
kasutada esimestes etappides saadud ja osaliselt nt mehhaaniliseks potentsiaalseks energiaks akumuleeritud td).
iv) Gaas surutakse adiabaatiliselt kokku sel mral, et temperatuur tuseb T1 -ni. Jlle tuleb teha natuke td.

T
T1
T2

isot.paisumine
adiab.
kokkusurumine
isot. kahanemine

adiab.
paisumine

S
S
Sellise soojusmasina kasutegurit on kige mugavam arvutada S T teljestikus (vt joonis), sest seal on tskliks ristklik (mis moodustub kahest isotermist ja kahest adiabaadist=isoentroobist). Olgu horisontaalteljeks S ning ristkliku pikkus S. Vastavalt entroopia definitsioonile saame arvutada leantud soojushulgad: Q1 = T1 S (kogu halliks
vrvitud ala pindala joonisel) ja Q2 = T2 S (tumehalli
ala pindala). Edasi, TDIS tttu silib energia, st tehtud t
A = Q1 Q2 = S(T1 T2 ) (see on S T teljestikus
kontuuri sisepindala vt helehall ala joonisel). Kasuteguri definitsiooni tttu
A
T1 T2
sm =
=
< 1.
Q1
T1
Niisiis me neme, et soojus saab muutuda tks ainult samaaegselt sellega (ja tnu sellele), kui ssteem jahuti + soojendav keskkond kasvatab entroopiat. Samas ei saa kasutegur
olla kunagi 1, sest jahutav keha ei saa olla absoluutsel nulltemperatuuril.
Carnot tskkel on pratav, sest seda on nii adiabaat, kui
ka isotermiline soojuse le kandmine, kus soojendava ja soojendatava keha temperatuurid erinevad thiselt vhe. Pratud tskli puhul muutuvad kikide protsesside suunad vastupidiseks (paisumine kokkutmbumine; soojendamine jahutamine; S T diagrammil tuleb ka tskli suunda mrkiv

nool joonistada vastupidine); vastavad soojusmasinad leiavad

laialt rakendamist, nii klmikutena kui ka soojuspumpadena.
Esimesel juhul on eesmrgiks kasutada td (mida teeb elektrimootor) klmast asjast (klmkapi sisemusest) soojuse vlja
pumpamiseks (TDIIS phjal see ise vlja ei kandu). Teisel juhul
on eesmrgiks kasutada td soojuse pumpamiseks soojadesse
tubadesse. Mlemal juhul vib defineerida kasuteguri sltuvalt
sellest, millist soojushulka me loeme kasulikuks: klmutuskapi puhul jahedalt kehalt ra pumbatav soojus Q2 , soojuspumba puhul soojemale kehale pumbatav soojus Q1 . Mlemal
juhul on kulutatud td (elektrienergiat), seetttu pratud
Carnot tskli kasutegurid vastavalt klmikuna ja soojusmasinana on
Q1
T1
T2
sp =
=
; k =
.
A
T1 T2
T1 T2
Paneme thele, et soojuspumba puhul alati sp > 1, st ta on
etem elektriradiaatorist. Reaalse pratud soojuspumba ja klmiku kasutegurid jvad eelpooltoodust siiski viksemaks
seetttu, et reaalselt ei ole protsessid kunagi tielikult pratavad (nt soojuse lekandmiseks isotermi puhul on vaja nullist
erinevat temperatuuride vahet).

idee 13: TDIIS abil on vimalik vastuviteliselt testada mitmeid termodnaamilisi viteid; vaja on vaid nidata, et soojus
peaks kanduma le madalama temperatuuriga kehalt krgema
temperatuuriga kehale.

Testame niteks, et kik kolm toodud kasuteguri avaldist

on teoreetilised maksimumid (suuremad vrtused on vimatud), mis kehtivad mitte ainult gaasidel baseeruvate soojusmasinate jaoks, vaid ka nt termopaari abil ttava elektromotoorju jaoks. Oletame vastuviteliselt, et mingi soojusmasi2
na jaoks sm > T1TT
. Kasutame seda soojusmasinat energia
1
akumuleerimiseks nt mehaanilise potentsiaalse energiana, ko2
guses = A > Q1 T1TT
. TDIS phjal eraldus soojust
1
jahutavasse keskkonda koguses Q2 = Q1 A. Kasutame
nd sedasama potentsiaalset energiat pratud Carnot tskliga soojuspumbas soojuse tagasi pumpamiseks soojusmasinat
1
jahutanud keskkonnast koguses Q1 = Asp = A T1TT
.
2
Vrreldes seda tulemust eelduse kohaselt kehtiva vrratusega
neme, et Q1 > Q1 , st meil nnestuks kahe etapi kokkuvttes pumbata soojust madalama temperatuuriga keskkonnast ilma summaarset td tegemata (mis on vimatu). Analoogselt
saab testada sp ja k avaldiste maksimaalsuse.

l 20.

Tootja reklaamib spetsiaalset kattematerjali jrgmiselt: See materjal peegeldab tagasi enam kui 90% kogu pealelangevast kiirgusest (nii nhtavat kui ka infrapunast valgust),
kuid kiirgab kikidel sagedustel (nii nhtavat kui infrapunast
valgust) nii nagu seda teeb absoluutselt must keha, eemaldades
sel viisil tehiskaaslaselt palju soojust. Seega hoiab meie kattematerjal teie tehiskaaslase nii klmana kui vimalik. Kas
selline kattematerjal vib eksisteerida? Phjenda vastust.
Selle lesande jrelduseks on, et materjali kiirgamis- ja neeldumisomadused peavad olema identsed, sh identsus peab kehtima iga lainepikkuse jaoks. Samal meetodil saab ka nidata, et
osaliselt peegeldava ning lejnud kiirgust lbi laskva materjali peegeldustegur peab olema mlemas suunas ks ja sama.
Teatud efekti (nt kasvuhoone oma) on aga materjalidega mngides vimalik saavutada, vaadelgem jrgmist lesannet.

page 13

l 21. See on jrjeks lesandele 6; kordame arvandmeid: te-

P (T )

hiskaaslane on kera lbimduga 1 m, mille kikides punktides

on hesugune temperatuur. Tehiskaaslane asub kosmoses Maa
lheduses, aga mitte tema varjus; Pikese pinna temperatuur
T = 6000 K, Pikese raadius R = 6,96 108 m, Maa ja Pikese vaheline kaugus L = 1,5 1011 m ja universaalkonstant
= 5,67 108 W m2 K4 .
Temperatuuril T oleva absoluutselt musta keha kiirgusspekter
u(T, f ) on kirjeldatav Plancki kiirgusseadusega

3 d
e 1
kus udf on elektromagnetilise kiirguse energiavoo tihedus sagedusintervallis (f, f + df ) ja = hf /kT ja konstant A avaldub 0
T
T1
T2 T3
fundamentaalkonstantide c, k ja h kaudu. See kiirgusspekter,
integreerituna le kikide sageduste, annab absoluutselt musta l 23. Hglambile on kirjutatud 26 V ja 0,12 A. Klma volf
keha hikulise pinna kiirguse koguvimsuse P = u(T, f )df = ramhgniidi takistus R = 24 . Hinnata, milline on hgniidi
0
T 4 . Lisatud joonisel on kujutatud normaliseeritud spekter pikkus l ja diameeter d ning treiimi temperatuur T . Volfc3 h3 u(T, f )/8k 4 T 4 kui parameetri funktsioon.
rami eritakistus toatemperatuuril 0 = 5,3 108 m. Metalli eritakistus lugeda vrdeliseks absoluutse temperatuuriga.
1,6
Temperatuuril T oleva keha soojuskiirguse vimsus pindalahiku kohta on AT 4 . Volframi puhul A = 0, 5. Stefan-Boltzmani
konstant = 5,67 108 W/(m2 K4 ). Niidi soojuspaisumist
1,2
mitte arvestada.
u(T, f )df = A

0,8

l 24. Klmade tttu lks kttessteem rikki ja temperatuur

T C

toas hakkas langema. hel hetkel pandi tle ajas muutumatu

vimsusega ttav soojapuhur ning temperatuur toas hakkas
0,4
taas tusma. Graafikul on toodud toatemperatuuri sltuvus
ajast. Leidke toatemperatuur pika aja mdumisel. Protsessi
0
2
4
6
8
10
vltel vlistingimused ei muutunud. Seinte ja toas olevate esePaljudes rakendustes on vaja hoida tehiskaaslast nii klmana mete soojusmahtuvusega mitte arvestada. Soojusvahetuse kiikui vimalik. Tehiskaaslase jahutamiseks kasutavad insenerid rus vliskeskkonnaga ei ole vrdeline temperatuuride vahega.
24
peegeldavat kattematerjali, mis peegeldab valgust teatud piirsagedusest suurematel sagedustel aga ei takista soojuskiirguse 20
vljapsu sellest sagedusest viksematel sagedustel. Vastaku 16
see piirsagedus hf /k vrtusele 1200 K. Hinnake, milline on 12
8
nd tehiskaaslase temperatuur.
Soovitus: Tpset vastust ei nuta. Seeprast rge teostage
keerukaid integreerimisi, vaid kasutage lhendusi, kus vimalik. Teada on jrgmise integraali vrtus:

3 d
4

=
.
e 1
15
0
Funktsiooni 3 /(e 1) maksimum on ligikaudu vrtusel
2,82. Vikeste vrtuste korral vib kasutada eksponentfunktsiooni reaksarenduse kahte esimest liiget: e 1 + .

4
0

l 25.

9 10 11 12 13 14

Isoleeritud silindrilises anumas vabalt liikuva koormise all on vesinik ja heelium, mis on teineteisest eraldatud
vabalt liikuva ja aeglaselt soojust juhtiva hukese vaheseinaga
(vt joonis). Alguses on gaaside temperatuurid vrdsed, seejuures vesinik hlmab heeliumist 3 korda viksema ruumala. Vesinikule anti teatud soojushulk, mille tulemusena nihkus koormis
d1 = 5,5 cm vrra lespoole. Pika aja mdudes theldati. et
Kordamisksimused
koormis nihkus veel. Mis suunas ja kui palju see nihkus? Gaal 22. Teatud ruumi ketakse sellise kttekehaga, mille vim- sid lugeda ideaalseteks. Vesiniku soojusmahtuvus konstantsel
sus sltub ruumi temperatuurist nagu on nidatud graafikul. rhul on CP H2 = 7/2R ning heeliumil CP He = 5/2R.
Kui vlistemperatuur on T1 , siis ruumi temperatuur stabiliseerub T2 juures (need punktid on mrgitud graafikul). Millise l 26. Laialtlevinud arvamuse kohaselt on kasulik pesu kuitemperatuurini tuseb toatemperatuur, kui vlistemperatuur vatamise ajal akent lahti hoida isegi siis, kui vljas on suhteline
tuseb T3 -ni (konstrueerida see punkt graafikul). Soojusvahe- huniiskus 100%, sest tuppa tulnud vlishu temperatuur tutus keskkonnaga on vrdeline temperatuuride vahega.
seb ning suhteline niiskus langeb. Vaatleme, kas see arutluskik
page 14

kehtib ka siis, kui toas on kte vlja llitatud.

muundub seega vga lhikese ajaga soojusliikumise energiaks

Oletagem, et toas segunevad V1 = 20 m toahku temperatuu- (molekulaarne kaos) ja silub sellisena gaasis piisavalt kaua.
ril t1 = 25 C ja V2 = 10 m3 vlishku temperatuuril t2 = 1 C. Sellise kiiritamise tagajrjel kerkib klaasplaat lespoole. Mne
hu erisoojus (konstantsel rhul) cp = 1005 J/(kg K) lugeda aja prast llitame me laseri vlja ja mdame selle nihke.
vaadeldavas temperatuurivahemikus konstantseks, soojusvahe- a) Kasutades ksimustiku jrel toodud andmeid ja vajadusel
tus vliskeskkonnaga lugeda thiseks. Esialgu ignoreerida vi- ka andmeid fsikaliste konstantide tabelist, leidke gaasi temmalust, et osa veeaurust viks kondenseeruda. Lugeda, et kik peratuur ja rhk prast kiiritamist.
alljrgnevad protsessid toimuvad normaalse hurhu p0 juures. b) Leidke kiiritamise tagajrjel gaasi poolt tehtud mehaaniline
3

a) Testage, et hu segunemisel summaarne ruumala ei muutu, t.

st et klma ja sooja hu segu ruumala V = V1 + V2 .
c) Leidke protsessi kigus neeldunud kiirgusenergia.
b) Milline on segunenud hu temperatuur T ?
d) Leidke laseri kiirgusvimsus ning sellele vastav footonite arv
(ja seega elementaarsete neeldumisaktide arv) ajahikus.
e) Leidke optilise energia klaasplaadi mehhaaniliseks potentsiaalseks energiaks konverteerimise protsessi kasutegur.

2,0

Seejrel pratakse silindri telge aeglaselt 90 vrra viies ta

horisontaalseks. Soojusvahetust gaasi ja anuma vahel pole vaja
arvestada.

1,5

f) Kas gaasi rhk ja/vi temperatuur muutub sellise pramise

tagajrjel ja kui, siis millised on nende suuruste uued vrtused
.

1,0

Andmed: hurhk toas p0 = 101,3 kPa; ruumi temperatuur:

T0 = 20,0 C; silindri sisemine diameeter: 2r = 100 mm; klaasplaadi mass: m = 800 g; silindris asuva gaasi kogus: n =
t (0C)
0,100 mol; he mooli gaasi soojusmahtuvus konstantse ruumala juures: cV = 20,8 J/(mol K); laseri kiirguse lainepikkus:
0
5
10
15
20
25
l = 514 nm; kiiritamise kestus : t = 10,0 s; liikuva klaasplaadi
c) Juuresoleval graafikul on toodud kllastunud veeauru tinihe peale kiiritusprotsessi lppu: s = 30,0 mm.
heduse sltuvus temperatuurist. Enne segunemist oli nii toakui vlishu suhteline niiskus 100%. Milline on segunenud hu
l 28. Autokummi pumbatakse ksipumbaga; manomeeter
suhteline niiskus r (kui see peaks suurenema, siis oletagem, et
nitab sise- ja vlisrhu vaheks p1 = 2 105 Pa, vlisrhk
alguses moodustub lekllastunud aur, st r > 100%)?
p0 = 1 105 Pa. Leidke, millise temperatuuriga hk surutakse
d) Kui saite tulemuseks r > 100%, siis lekllastunud aur lbi ventiili kummi sisemusse. Lugeda, et kui hk on just pumlaguneb kiiresti ning tekib udu. Milline on sellisel juhul ud- pa imetud, siis pumba sisemuses hu rhk vrdub vlisrhuga
uks kondenseeruva vee mass m? hu tiheduseks vite vtta ning temperatuur vlishu temperatuuriga T = 20 C. Eelda0 = 1,189 Kg/m3 ; vee aurustumissoojus q = 2500 kJ/kg.
da, et hu kokku surumisel pumbas soojusvahetust mbritseva
keskkonnaga ei toimu ning kogu tehtud t lheb hu siseenerl 27. Silindriline anum, mille telg on vertikaalne, sisaldab gia suurendamiseks. Sellisel juhul kehtib seos pV = Const.,
termodnaamilises tasakaalus olevat molekulaarset gaasi. Si- kus astmenitaja = 7 . Rhu langus avanenud ventiilil on
5
lindri lemiseks phjaks on silindris vabalt liikuv klaasplaat. thine.
Me eeldame, et puudub gaasi leke ja hrdumine klaasplaadi ja
silindri seina vahel on piisav vnkumiste summutamiseks kuid l 29. Auto bensiinimootori phiosadeks on silinder, selle sees
ei phjusta arvestamisvrset energiakadu. Algselt on gaas liikuv kolb ja klapp gaaside sisse-vlja laskmiseks.
mbritseva keskkonna temperatuuril. Gaasi vib heas lhenkolb
duses vaadelda ideaalsena. Eeldame, et silindri seinad (alused
klapp
silinder
kaasa arvatud) on vga halva soojusjuhtivuse ja vga vikese
soojusmahtuvusega. Seetttu on soojusvahetus gaasi ja kesk- Mootori ttskkel koosneb neljast taktist:
konna vahel vga aeglane ja seda pole lesande lahendamisel I. Sisselase: kolb liigub rmisest parempoolsest asendist vavaja arvestada.
sakule; silindri sisemus titub lbi avatud klapi tuleva vrske
Lbi klaasplaadi suunatakse silindrisse konstantse intensiivsusega laserkiirgus, mis lbib kadudeta hku ja klaasplaati kuid
neeldub tielikult silindris olevas gaasis. Laserkiirguse neeldumise tttu lhevad molekulid ergastatud seisundisse. Sellest seisundist lhevad molekulid infrapunast kiirgust kiirates kiiresti
tagasi phiseisundisse. Infrapunast kiirgust neelavad omakorda teised molekulid; silindri seinad (klaasplaat kaasa arvatud)
peegeldavad aga selle tielikult tagasi. Laserkiirguse energia

huga.
II. Surve: klapp suletakse, kolb liigub tagasi paremale surudes
hu adiabaatiliselt kokku.
III. T: silindrisse pihustatakse ktust ja see sdatakse. Vite lugeda, et ktus pleb hetkeliselt ra. Gaas surub adiabaatiliselt paisudes kolvi rmisse vasakpoolsesse asendisse.
IV. Vljalase: klapp avatakse, kolb liigub paremale ja surub
silindri gaasidest thjaks. Jrgneb uus sisselase jne.

page 15

a) Joonistage kogu tskkel p V teljestikus, selgitage graafiku

osasid.
b) Leidke kasutegur .
Lisaandmeid. Adiabaatilise protsessi korral T V 1 = Const.
hu puhul on adiabaadinitaja = 1,4. Silindri suurima ja
vhima ruumala suhet k = Vs /Vv nimetatakse surveastmeks;
lugeda, et k = 10. Hrdumist gaasi voolamisel ja kolvi liikumisel mitte arvestada. Lugeda, et gaasi kogus (so molekulide
arv) ktuse sissepritsimise ja plemise tulemusel ei muutu. hku vaadelge kui ideaalset gaasi, mille he mooli siseenergia on
U = cV T , kus cV on tema erisoojus konstantse ruumala puhul.
N(103tundi)
8

l 32. a) Vaatleme maja ventileerimisssteemi lihtsustatud

mudelit, mis kasutab passiivset soojusvahetit. Soojusvaheti

koosneb metallplaadist pikkusega x ja laiusega y ning paksusega d, mis jagab hukanali kaheks pooleks: hes liigub sisse tulev hk, teises vlja minev. Mlema kanali paksus on
h, huvoolu kiirus on v vt joonis. Metalli soojusjuhtivus on
(metallplaadi pindalahikut ajahikus lbiv soojusvoog juhul, kui temperatuur langeb he kraadi vrra he paksushiku kohta). hu erisoojus konstantsel rhul on cp , hu tihedus
on (ignoreerida selle sltuvust temperatuurist). Vite eeldada, et hk kanalis seguneb turbulentselt, nnda et nii siseneva
kui ka vljuva hu temperatuurid Tin ja Tout sltuvad ainult
x-koordinaadist (x-telg on vetud voolu kiirusvektoriga paralleelseks), st Tin Tin (x) ja Tout Tout (x). Eeldades, et sise-ja
vlistemperatuurid on vastavalt T0 ja T1 , leidke tuppa siseneva
hu temperatuur T2 .
soe hk
metallplaat

6
5
4
3
2
1
-40

T(oC)
-30

-20

-10

10

20

30

l 30. Arhiivihoidlas peab alati olema konstantne temperatuur 15 C. Millised on aasta kohta tulevad kttekulutused selle
temperatuuri hoidmiseks, kui soojuskaod ajahikus lbi seinte
on antud valemiga P = CT , kus C = 200 W/K ja T on
sise- ja vlistemperatuuri vahe. Temperatuuri hoidmiseks kasutatakse soojuspumpa/konditsioneeri; ruumi jahutamisel on
klm hk
selle kasutegur j = 10 (jahutusvimsuse ja elektrienergia kulu
suhe), soojendamisel aga s = 6 (ruumi soojendamisvimsuse ja elektrienergia kulu suhe). Juuresolev N T -graafik ni- b) Juuresoleval graafikul on toodud elektrisoojendi kttetraatemperatuurist T
tab, mitu tundi (N ) aastas on hutemperatuur krgem, kui T . di soojusvahetusvimsuse P sltuvus traadi

(eeldusel,
et
toa
temperatuur
on
T
=
20
C).
Kttetraadi t0
Elektrienergia tariifiks vtta 92 senti kWh kohta.

temperatuur on T1 = 800 C. Soojendi llitatakse vlja; leida,

millise ajavahemiku jooksul juab traat jahtuda temperatuurimeid huvitavas temperatuuride vahemikus konstantseks.
ni T2 = 100 C. Traadi soojusmahtuvus on C = 10 J/K.
l 31. Halogeenlambi pirni hgniit on tehtud volframtraadist. Temperatuuri T0 = 3200 C juures on volframi tihedus
= 18 200 kg/m3 , erisoojus c = 235 J/(K kg) ja eritakistus el = 9,95 107 m ning antud pirni hgniidi pikkus
l = 5,0 cm. Pirnile rakendatakse hppeliselt muutuv pinge, vt
joonis. Hgniit saavutab ttemperatuuri T = 3200 C (tpsustus: niidi pinnakihid on sisemusest veidi jahedamad, sestap
rgime siin ja edaspidi niidi keskmisest temperatuurist).

P(W)
300

200

100
200

400

o
600T( C)

a) Pirnile rakendatakse (nominaalpingest viksem) alalispin- l 33. Vaatleme passiivset hkjahutusssteemi, mis on kujuge U0 = 3 V. Kui kaua vtab aega, et hgniidi temperatuur tatud joonisel. Klm hk (normaaltingimustel: p0 = 105 Pa,
tuseks T0 juurest T1 = 40 C-ni?
T0 = 293 K) voolab le kiibi jahutusribide ja siseneb vertikaalsesse torru pikkusega L = 1 m ning ristlikepindalaga
b) Pirnile llitatakse kogemata liiga suur alalispinge S = 25 cm2 . Kiibi soojuseraldusvimsus P = 100 W. ToU1 = 120 V. Kui kaua vtab aega volframi sula- ru lbimise jrel siseneb hk mbritsevasse ruumi. Eeldada,
mistemperatuuri T2 = 3410 C saavutamiseks? Soojus- et torus voolav hk seguneb kiiresti; torus ja ribide vahel
kaod lugeda thiseks. Kasutage juuresolevat graafikut, kus voolava hu viskoosne ja turbulentne hre lugeda thiseks.
on toodud volframi eritakistuse sltuvus temperatuurist. hk lugeda ideaalseks gaasiks adiabaadinitajaga = 1, 4
page 16

ja molaarmassiga = 29 g/mol. Universaalne gaasikonstant

R = 8,31 J/(K mol).

105

P(Pa)

4.104
2.104
104
4.103
2.103
103

t( oC)
0

20

40

60

80

100

l 36. le meaheliku voolab adiabaatiliselt hk, mis on niiske (vt joonis). Meteoroloogiajaamad M0 ja M3 mdavad hurhuks p0 = 100 kPa, jaam M2 aga p2 = 70 kPa. hu temperatuur punktis M0 on t0 = +20 C. humassi kerkides algab
rhu p0 = 84,5 KPa juures pilvede moodustumine. Edasi kulub humassil meharjani (jaamani M2 ) judmiseks aega 1500 s
ning lppkokkuvttes sadeneb igast kilogrammist hust sadea) Avaldage hu soojusmahtuvus konstantsel rhul cp suuruste mete (vihma) nol vlja m = 2,45 g vett. Iga ruutmeetri kohal
on sellist niisket hku, kus toimub vee kondenseerumine kokku
ja R abil (1 pt).
M

b) Leidke seos vljavoolava hu tiheduse ja temperatuuri T

vahel (see seos vib sisaldada ka eelpooldefineeritud algandmeid) (2 p).
M

c) Leidke seos suuruste v ja vahel, kus v on hu voolukiirus

M
M
torus ja vljavoolava hu tihedus (see seos vib sisaldada
2000 kg.
ka eelpooldefineeritud algandmeid) (2 p).
a) Leidke hu temperatuur T1 pilvede alumise piiri juures.
d) Avaldage soojuseraldusvimsus P suuruste v, T ja abil b) Millisel krgusel h jaamast M asub pilvede alumine piir,
1
0
(see seos vib sisaldada ka eelpooldefineeritud algandmeid) (2 kui eeldada, et hu tihedus vheneb krguse kasvades lineaarp).
selt?
e) Milline on vljavoolava hu temperatuur T ? Oma arvutustes c) Milline on temperatuur T3 me harja juures?
vite
kasutada
lhendust d) Milline sademetehulk pindalahiku kohta sajab maha kolme
T T0 T0 (2 p).
tunni jooksul? Vastus andke veekihi paksusena millimeetrites.
Kondenseerumistingimused lugeda hesuguseks le kogu menlva, punktist M1 kuni punktini M2 .
l 34. Kinnises paksude seintega anumas on gltseriin. Glt- e) Milline on hutemperatuur teisel pool meahelikku jaamas
seriinis on humull ruumalaga w = 1 ml. Temperatuuril T0 = M ? Mille poolest erineb hu olek jaamas M tema olekust
3
3
20 C on rhk anumas p0 = 1 atm. Anuma ruumala V = 1 l jaamas M ?
0
ja materjali joonpaisumistegur on thiselt vike. Gltseriini
ruumpaisumistegur = 5,1 104 K1 (ruumpaisumistegur Juhtnre ja arvandmeid. hku vib vaadelda ideaalse gaakirjeldab ruumala suhtelist suurenemist temperatuuri tus- sina; veeauru mju hu tihedusele ja erisoojusele ning aurustumisel 1 K vrra). hk lugeda ideaalseks gaasiks. a) Leidke rhu missoojuse sltuvust temperatuurist ignoreerida. Temperatuurid leida tpsusega 1 K, pilvede alumise piiri krgus 10 m,
sltuvus temperatuurist.
b) Millistel temperatuuridel ja millistel fsikalistel phjustel sademete hulk 0,1 mm. hu erisoojus meid huvitavas temperatuurivahemikus on cp = 1005 J/(kg K); hu tihedus jaama
valem enam ei kehti?
M0 juures rhul p0 ja temperatuuril t0 on 0 = 1,189 Kg/m3 ;
vee aurustumissoojus pilvede piirkonnas on qV = 2500 kJ/kg;

adiabaadinitaja
= cp /cV = 1,4; vabalangemiskiirendus
l 35. Mahlapurki pastriseeritakse t1 = 80 C juures nii,
2
g
=
9,81
m/s
.
et purgikaas lebab vabalt purgi suu peal. Seejrel keeratakse
kaas kvasti kinni ning lastakse purgil jahtuda toatemperatuurini t2 = 80 C. Milline on purgi kaane alune rhk peale l 37. Ulmeromaanis kirjeldatakse jrgmist olukorda. Kosjahtumist? Mahl lugeda fsikaliste omaduste poolest ident- moselaeval toimub avarii ning astronaut osutub olevaks avaseks veega, kllastunud veeauru rhu sltuvus temperatuurist kosmoses, kaugusel L = 100 m kosmoselaevast. Tal on juhtuon toodud juuresoleval graafikul. hurhk P0 = 1,01 105 Pa. misi kes klaas tahkestunud veega (jga), ja ta kasutab j
sublimeerumisel (aurustumisel) tekkivat reaktiivjudu selleks,
page 17

et naasta kosmoselaevale. Hinnake, kui realistlik see projekt.

Vite eeldada, et sublimeerumine toimub konstantsel temperatuuril T = 272 K, mille juures kllastunud veeauru rhk
P = 550 Pa. Klaasi mte ja vee massi hinnake ise.

page 18