Tartu Ulikool

Tartu Ulikooli
Teaduskool

Valter Kiisk

lesandeid
Elektri ja magnetismi u

Tartu 2010

Viimati muudetud: 28. m

arts 2010. a.

SISUKORD

Sisukord
1 Elektrostaatika

v
aljas
2

1.1

Gaussi teoreem . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1.2

Superpositsiooniprintsiip . . . . . . . . . . . . .

1.3

Elektridipool . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1.4

Elektrostaatilise v
alja potentsiaal . . . . . . . .

1.5

Elektrostaatiline energia . . . . . . . . . . . . .

1.6

Elektrostaatiline j
oud . . . . . . . . . . . . . .

1.7

Juhid elektrostaatilises v
aljas . . . . . . . . . .

1.8

Kujutismeetod juhtides . . . . . . . . . . . . .

1.9

Dielektrikud elektrostaatilises v
aljas . . . . . .

1.10 Kujutismeetod dielektikutes . . . . . . . . . . .

1.11 Dielektrikud mittehomogeenses v

aljas . . . . .

2 Magnetostaatika

2.1

Biot-Savarti seadus . . . . . . . . . . . . . . .

2.2

Tsirkulatsiooniteoreem . . . . . . . . . . . . . .

2.3

Superpositsiooniprintsiip . . . . . . . . . . . . . 10

2.4

Amperei seadus . . . . . . . . . . . . . . . . . 10

2.5

Magnetdipool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10

2.6

Magnetv
ali aines . . . . . . . . . . . . . . . . . 11

2.7

Ferromagneetikud . . . . . . . . . . . . . . . . 11

Ulijuhid
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12

2.8

3 Alalisvooluahelad

12

3.1

Kirchoffi seadused . . . . . . . . . . . . . . . . 12

3.2

Ekvivalentskeemid . . . . . . . . . . . . . . . . 13

3.3

Spetsiaalv
otted . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14

3.4

Mittelineaarsed skeemielemendid . . . . . . . . 14

4 Kondensaatoreid sisaldavad alalisvooluahelad

16

4.1

Energia j
aa
vus . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16

4.2

Elektrilaengu j
a
avus . . . . . . . . . . . . . . . 16

4.3

Karakteerne aeg . . . . . . . . . . . . . . . . . 17

5 Induktoreid sisaldavad alalisvooluahelad

18

5.1

Faraday induktsiooniseadus . . . . . . . . . . . 18

5.2

Omainduktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . 18

5.3

Vastastikune induktsioon . . . . . . . . . . . . 19

5.4

Ekstremaalne vool induktoris ja ekstremaalne

pinge kondensaatoril . . . . . . . . . . . . . . . 20

6 Vahelduvvooluahelad

20

6.1

Kompleksmeetod . . . . . . . . . . . . . . . . . 20

6.2

Resonants LC-ahelas . . . . . . . . . . . . . . . 22

7 Laetud osakeste liikumine elektri- ja magnet-

22

7.1

Laetud osakeste liikumine vaakumis . . . . . . 22

7.2

Laengukandjate liikumine elektrijuhis

. . . . . 23

ELEKTROSTAATIKA

Eess
ona

suurusega S, on ilmselt vordeline korrutisega En S, kus

En on valjatugevuse komponent pinnanormaali sihis. Pinna
K
aesolev kirjutis on m
oeldud abimaterjaliks g
umnaasiu- S kaudu valjuvate joujoonte koguarv on niisiis
mi
opilastele, kes valmistuvad rahvusvaheliseks f
uu
sikaoI
X
l
umpiaadiks. Seega u
a
avad vaadeldavad u
ldjuhul j
lesEn S
En dS,
S
anded rahvusvahelise f
uu
umpiaadi aineprogrammiga
sikaol
(http://www.jyu.fi/tdk/kastdk/olympiads/) m
a
aratud piirikus me oleme lainud piirile S 0.1 Ringike integraali m
ardesse. Kohati on tarvis tunda diferentsiaal- ja integraalargi peal rohutab, et integreerimine toimub u
le terve kinnise
vutuse algeid ning p
ohioperatsioone vektorite- ja komplekspinna. Kuivord joujoonte koguarv on maaratud laengu suuarvudega. Loodetavasti on kirjutisest kasu ka f
uu
sika eriala
rusega q, siis selle integraali vaartus ilmselt ei soltu pinna S
u
opilastele.
li
valikust. Integraali valjaarvutamiseks vaatleme erijuhtu, kus
K
oik valemid on v
aljendatud SI u
hikutes. Edaspidi kasutame pinnaks S on valitud kontsentriline sfaar raadiusega r. Siis
pikemalt kommenteerimata SI u
usteemi kasutamisest Coulombi seadusest En = E = q/(40 r2 ) = Const ja
hikute s
12
tulenevaid konstante 0 = 8, 8510
F/m (vaakumi dielektI
q
q
riline l
abitavus) ja 0 = 4 107 H/m (vaakumi magnetiline
4r2 = .
En dS =
2
4
r

0
0
labitavus).
S
Vektoriaalsete suuruste t
ahistamiseks kasutatakse rasvast
kirja (a, b, . . . ). Katus vektori kohal n
aitab, et tegu on u
hik on a suunaline u
vektoriga (nt a
hikvektor, pinnanormaali jne). Vektori a moodul on tahistasihiline u
hikvektor on n
tud a, vektoriaalse avaldise, nt a b moodul on tahistatud
|ab|. Vektorkorrutist t
ahistame ab, skalaarkorrutist tahistame ab ehk lihtsalt ab. Iga vektori saab lahutada etteantud
pinnaga ristiolevaks (normaal-) ja paralleelseks (tangentsiaal) komponendiks. Nendele viitamiseks kasutame vastavalt indekseid n ja (nt E = En + E ).

Elektrostaatika

K
oige lihtsamat t
uu
pi on sellised elektrostaatika u
lesanded,
kus laengute ruumiline paigutus on etteantud ja k
usitakse
elektrivalja tugevust laenguid u
mbritsevas
ruumis.
Selliste

u
lesannete
vastused
on
p
o
him
o
tteliselt
alati
v
o
imalik
valja

kirjutada kasutades Coulombi seadust ja superpositsiooniprintsiipi. Elektriv

alja tugevus ruumipunktis r avaldub niisiis
j
argmiselt:

Ei ole raske labi naha, et see vordus jaab kehtima mistahes

laengute paigutuse korral, seega u
ldiselt
I
Q
1 X
qi = ,
En dS =
0 i
0
S
kus qi on laengud, mis on holmatud pinnaga S (Q on sum
maarne laeng). Elektrivalja normaalkomponent En = E n
on margiga suurus. Kui joujooned valjuvad labi pinna S, siis
En > 0, vastasel korral En < 0. Paneme veel t
ahele, et
kui Q = 0, siis E ei pruugi vorduda nulliga, sest E v
oib
olla tingitud valjaspool vaatlusalust ruumipiirkonda paiknevate laengute poolt, kui aga kogu pinna S ulatuses E = 0,
siis ka Q = 0. Gaussi teoreem on eeskatt kasulik peegel-,
tsentraal- voi telgs
ummeetrilise laengujaotusega kehade (tasand, kera, silinder jms) valjatugevuse arvutamisel. Nimetatud juhtumitel on meil s
ummeetriakaalutlustest ette teada,
milline on elektrivalja vektori siht igas ruumipunktis. Kavalus
seisneb pinna S sellises valikus, et pindintegraali arvutamine
oleks triviaalne, st et pinna S ulatuses oleks vahemalt t
ukati
En = Const.

Margime, et Coulombi seaduse ja Newtoni gravitatsioonisea(1) duse matemaatilise sarnasuse tottu on Gaussi teoreem kehtiv
E(r) =
Ei (r) =
ka gravitatsioonivalja jaoks, nimelt
i
i
I

gn dS = 4GM,
kus ri on punktlaengu qi kohavektor. Uhikvektor
(rri )/|r
S
ri | ma
arab laengu qi elektriv
alja suuna punktis r. Pideva
laengujaotuse korral asendub summa integraaliga, mille val- kus M on pinnaga S u
mbritsetud aine mass ja g on gravitatjaarvutamine ei pruugi olla triviaalne. Mitmetel erijuhtudel, sioonivalja tugevus (st u
ojuv j
oud
hikulise massiga kehale m
mida me edaspidi vaatleme, on v
oimalik vastus leida marksa ehk raskuskiirendus). Miinusmark on tingitud sellest, et polihtsamal viisil.
sitiivsed massid tombuvad.
1. Toestage, et ei ole voimalik tekitada sellist elektroUl.
staatilist
valja, milles punktlaeng jaaks stabiilsesse tasakaalu.
1.1 Gaussi teoreem
Vihje. Toestus tuleneb otseselt stabiilse tasakaalu definitsiooGaussi teoreemi on mugav selgitada j
oujoone m
oiste kaudu. nist.
Tuletame meelde, et elektriv
alja j
oujoonteks nimetatakse ko- Ul.
2. Leidke u
htlaselt laetud lopmatu tasandi poolt tekiveraid, millele elektrivektor E on igas punktis puutujaks. Li- tatav vali. Laengu pindtihedus on .
saks sellele on teada, et 1) j
oujooned algavad positiivsetel ja
Vastus: E = /(20 ).
lopevad negatiivsetel laengutel; 2) punktlaengust l
ahtuvate
3. Leidke plaatkondensaatori poolt tekitatav v
joujoonte arv on v
ordeline selle laengu suurusega q; 3) jou- Ul.
ali ning
joonte tihedus (j
oujoontega risti asetatud u
hikpinda labivate
1 Sellist integraali nimetatakse vektori E vooks l
abi pinna S. Seda
joujoonte arv) on v
ordeline v
alja tugevusega E. P
uu
ame need moistet
v
oib rakendada mistahes vektorv
aljale. N
aiteks kui me uurime

vaited koondada u
hte valemisse. Umbritseme punktlaengu q vedeliku voolamist ja E asemel oleks vedelikuosakese kiirusvektor v, siis
R
kinnise pinnaga S. J
oujoonte arv, mis l
abib pinnaelementi integraal vn dS annaks vedelikuvoo (m3 /s) labi pinna S.
X

r ri
qi

,
2
40 |r ri |
|r ri |

ELEKTROSTAATIKA

katetele m
ojuv j
oud pinna
uhiku kohta (elektrostaatiline
r
ohk).2 Laengu pindtihedus katetel on .
Vastus: Katetevahelises ruumis E = /0 , v
aljaspool E = 0;
p = 2 /20 .
4. Leidke elektrilaengu keskmine ruumtihedus atmosUl.
f
aaris, kui on teada, et maapinna l
ahedal on allapoole suunatud elektriv
ali tugevusega ligikaudu 100 V/m, 1500 m korgusel aga 25 V/m.
Vastus: 4,4 1013 C/m3 .
5. Leidke peenikese, sirge ja l
Ul.
opmata pika traadi poolt
tekitatav elektriv
alja tugevus kaugusel r traadist, kui laengu
joontihedus piki traati on .
Vastus: E = /(20 r).

Joonis 1: vt. u
l. 9

6. T
oestage, et u
a
ari sisemuses elektUl.
htlaselt laetud sf
rivali puudub.
masskeskme leidmisel.
7. Leidke elektriv
Ul.
alja tugevus kaugusel r u
htlaselt lae 10. Kella numbrilauale on fikseeritud punktlaengud
tud kera keskpunktist. Laengu ruumtihedus on ja kera raa- Ul.
suurusega
q, 2q, 3q, . . . , 12q (q > 0), mis paiknevad vastavadius R.
tel tunnijaotistel. Millist aega naitab tunniosuti hetkel, kui
Vastus:
(
ta on paralleelne ja samasuunaline nende laengute poolt tekir/(30 )
kui r < R
tatud resultantvaljatugevuse vektoriga numbrilaua tsentris?
E(r) =
.
R3 /(30 r2 ) kui r R
Vihje. Kasutage s
ummeetriat ning asjaolu, et vektorite summa ei soltu liidetavate jarjekorrast (liitmise kommutatiivsus
8. Leidke elektriv
alja tugevus kaugusel r l
opmata pika, ja assotsiatiivsus).
Ul.
u
htlaselt laetud silindri teljest. Laengu ruumtihedus on ja Vastus: 15 : 30
silindri raadius R.
11. a) Maarake elektrivali oonsuses, mis moodustub kaUl.
Vastus:
(
he u
htlaselt laetud kera loikumisel (joon. 2). Laengu ruumtir/(20 )
kui r < R
hedus u
hes keras on ja teises , molema kera raadius on
.
E(r) =
2
R
ning
nende tsentrite vahekaugus on d. b) Lahendage saR /(20 r) kui r R
ma u
lesanne kui tegemist on kahe lopmata pika paralleelse
silindriga.

9. Ohukeses
Ul.
tasapinnalises elektroodis on u
mmargune
avaus raadiusega a. Elektroodist u
a
avas pool- Vastus: a) E = d/(30 ), b) E = d/(20 ) (homogeenne
hele poole j
ruumis (avast eemal) on homogeenne elektriv
ali E1 , teiselpool vali).
elektroodi on homogeenne elektriv
ali E2 (joonis 1). Elektronide kimp on fokuseeritud avause teljel paiknevasse punkti
kaugusel z1 elektroodist. P
arast avause l
abimist koondub osakeste kimp teiselpool elektroodi kaugusel z2 . Osakeste energia eU0  eE1 z1 , eE2 z2 ja a  z1 , z2 . N
aidake, et sellistel tingimustel kehtib l
a
atse valem kujul 1/z1 + 1/z2 =
(E1 E2 )/4U0 . Juhtn
o
or. Avause vahetus l
aheduses on vali
tugevalt mittehomogeenne. Elektriv
alja radiaalsihilise komponendi hindamiseks selles piirkonnas rakendage Gaussi teoreemi l
uhikesele koaksiaalsele silindrile, mis l
abib avaust.

1.2

Superpositsiooniprintsiip

Joonis 2: vt. u
l. 11

Valjade superpositsiooniprintsiip on h
asti teada: laengute s
us- Ul.
12. Homogeenselt laetud kera (laengu ruumtihedus )
teemi poolt antud ruumipunktis tekitatud elektriv
alja tuge- sisemuses on sfaariline oonsus, mille keskpunkti asukoht kera
vus on v
ordne nende v
aljatugevuste vektorsummaga, mida tsentri suhtes on r0 . Leidke elektrivali oonsuses.
tekitaksid s
usteemi kuuluvad laengud u
ksikuna (valem 1).
Vastus: E(r) = (/30 )r0 (homogeenne vali).
M
onikord on kasulik selle erijuht: nullise laengutihedusega
ruumipiirkonda v
oib vaadelda kui kahe v
ordvastasmargilise
laengujaotuse superpositsiooni. Siin on teatud analoogia me1.3 Elektridipool
haanikaga, kus sarnast ideed rakendatakse
o
onsate kehade
2 Siin ja edaspidi (kui pole teisiti m
argitud) eeldame, et plaatkondensaatori katete m
oo
tmed on hulga suuremad nende vahekaugusest.

Sageli pakub huvi komplitseeritud laengute s

usteemi (nt molekuli) poolt tekitatav elektrivali suurtel kaugustel (so. kau-

ELEKTROSTAATIKA

gustel, mis on hulga suuremad s

usteemi karakteersest lineaarm
o
otmest). Sel juhul on otstarbekas elektriv
alja t
apne avaldis
1 ritta arendada r j
argi, kus r on v
aljapunkti kaugus laengus
usteemi
usteemi kogulaeng
P keskpunktist. On selge, et kui s
Q=
qi on nullist erinev, siis suurtel kaugustel meenutab
elektrivali u
apselt punktlaengu v
alja:
sna t
E(r)

Q
r,
40 r2

et W = 0 kui pE, sellest ka miinusmark).

18. Hinnake polaarsete molekulide poordvonkumise saUl.
gedust elektrivaljas E = 30 kV/m. Molekuli voib vaadelda kui
jaika hantlikujulist moodustist pikkusega l 0,1 nm ja massiga m 1026 kg. Aatomite laengud q voib lugeda mooduli
poolest vordseks elementaarlaenguga (1,6 1019 C).
r
qE
1
1,5 1010 Hz.
Vastus:
2ml

mille moodul kahaneb p

o
ordv
ordeliselt r2 -ga. Neutraalse s
usalja potentsiaal
teemi (Q = 0) puhul peame rittaarenduses arvesse votma 1.4 Elektrostaatilise v
3
juba liiget, mis kahaneb p
o
ordv
ordeliselt r -ga. PolaarkoordiElektrostaatiline vali on konservatiivne too, mida v
ali teeb
naatides (joon. 3a) tuleb see j
argmine:
laetud osakese nihutamisel piki suletud kontuuri, on null.
p sin
2p cos
Siit jareldub, et too, mida vali teeb laetud osakese nihuta, E =
,
(2)
Er =
misel punktist A punkti B, ei soltu osakese trajektoorist.
40 r3
40 r3
See asjaolu voimaldab aditiivse konstandi tapsusega defineeP
kus suurust p =
qi ri nimetatakse laengute s
usteemi dipool- rida laengu potentsiaalse energia igas valja punktis. Positiivse
momendiks. Niisiis p iseloomustab seda, kuiv
ord on positiiv- u
hiklaengu potentsiaalset energiat antud ruumipunktis nimese ja negatiivse laengujaotuse masskeskmed nihkes. Lihtsai- tatakse valja potentsiaaliks. Kui me lepime kokku lugeda l
opmaks laengus
usteemiks, mille v
ali avaldub vastavalt valemile matuses potentsiaali nulliks, siis punktlaengu q elektriv
alja
2, on kahest v
ordvastasm
argilisest punktlaengust (q) koos- potentsiaal kaugusel r (so. too, mida elektrivali teeb, nihutanev s
usteem, kus laengute vahekaugus d  r. Sellist mudel- des kaugusele r paigutatud u
hiklaengu lopmatusse) avaldub
s
usteemi nimetatakse elektriliseks dipooliks ja tema dipoolZ
Z
Z
1
q
moment avaldub p = qd, kus d on laengust q laenguni +q
dr
(r) =
E(r)dr =
E(r)dr =
2
4
r
t
ommatud vektor (joon. 3b).
0 r
r
r
q
.
(3)
=
40 r

Joonis 3: Dipooli elektriv

ali polaarkoordinaatides.

13. Leidke v
Ul.
ali dipooli teljel ning telje keskristsirgel
kaugusel r dipoolist. Veenduge, et valemid 2 annavad sama
tulemuse. Vihje. Kus v
oimalik, kasutage l
ahendust (1+x)n
1 + nx, kui x  1.

Nagu naeme, vastus ei soltu trajektoori valikust. Siinkohal

on jallegi kohane markida analoogiat gravitatsiooniv
aljaga.
Punktmassi M gravitatsiooniline potentsiaal, so. u
hikulise
massiga keha potentsiaalne energia, avaldub valemi 3 eeskujul
jargmiselt:
GM
(r) =
.
r
Miinusmark on tingitud sellest, et massid tombuvad; kui l
opmatuses on potentsiaalne energia loetud vordseks nulliga, siis
loplikul kaugusel peab ta olema nullist vaiksem.

Jaotise 1.1 tulemuste pohjal voime oelda, et valem 3 on rakendatav ka tsentraals

ummeetrilise laengujaotusega kehade
(sfaar, kera) potentsiaali arvutamiseks. Punktis, mis asub k
oigist laengutest vordsel kaugusel (sfaari tsentris, r
onga teljel

vms), on potentsiaal arvutatav samuti valemi 3 j

argi. UldiseVastus: Ek (r) = 2p/(40 r3 ), E (r) = p/(40 r3 ).
mal juhul voime kirjutada valemi 1 eeskujul
14. T
Ul.
oestage elektrilise dipooli jaoks v
alja u
ldavaldis 2.
X
qi
(r) =
.
Juhtn
o
or. Kasutage
ara eelmise u
lesande tulemusi vaadeldes
4
|r
ri |
0
i
meelevaldse orientatsiooniga dipooli kui kahe sobivalt valitud,
risti asetseva dipooli superpositsiooni (st lahutage vektor p
Elektrivalja arvutamisel on monikord lihtsam tuletada esmalt
ristuvate komponentide summaks).
potentsiaali avaldis (r) ja siis sellest elektrivali
15. Kirjeldage elektriv
Ul.
alja suurtel kaugustel laetud



plaatkondensaatorist!
E(r) = , ,
,
x
y
z
16. Leidke elektrilisele dipoolile p m
Ul.
ojuv poordemosest potentsiaali arvutamisel tuleb liita skaalareid, elektriv
alment, kui dipool on asetatud v
alisesse elektriv
alja E.
ja arvutamisel aga vektoreid. Kui s
ummeetriakaalutlustest on
Vastus: M = p E; naeme, et v
ali E p
uu
o
orata vektori
ab p
ette teada vektori E siht (nt ronga teljel), siis piisab kui arp endaga samasuunaliseks.
vutame osatuletise ainult selles sihis, ristuvad komponendid
17. Leidke elektrilise dipooli p potentsiaalne energia tulevad niikuinii nullid.
Ul.
elektrivaljas E.
19. Ruumiosa 0 < x < d taidab u
Ul.
htlaselt jaotunud
Vastus: W = pE (siin energia nullnivoo on v
alitud nonda, elektrilaeng tihedusega ( > 0); laengutihedus ruumiosas

ELEKTROSTAATIKA

d < x < 0 on . Piirkondades < x < d ning d < x <

laeng puudub. Piirkonnas x > d liigub elektron massiga m
ja laenguga e, selle kiirusvektor on suunatud otse laetud kihi
poole. Millise minimaalse algkiiruse puhul suudab elektron
veel l
abida laetud kihid?
p
Vastus: v0 = d 2e/(0 m).

Vastus: r = e2 /(80 mc2 ) 1,4 1015 m (m

argime, et
suurust e2 /(40 mc2 ) 2,8 1015 m nimetatakse elektroni
klassikaliseks raadiuseks).
27. Oletades, et plaatkondensaatori energia kandjaks
Ul.
on plaatide vahel olev elektrivali, leidke viimase energiatihedus.

20. Kas on v
Ul.
oimalik tekitada elektrostaatilist valja, Vastus: w = 0 E 2 /2.
mille j
oujooned on kujutatud joonisel 4?

1.6

Elektrostaatiline j
oud

Vaatleme siinkohal moningaid mittetriviaalseid u

lesandeid
laengutele voi laetud kehadele mojuva elektrostaatilise j
ou arvutamisest. Kahte esimest ideed selgitame naitega.
28. Naidake, et tsentraals
Ul.
ummeetrilise laengujaotusega
kerade vahel mojuv joud avaldub tapselt samuti nagu punktlaengute vaheline joud: F = Q1 Q2 /(40 r2 ), kus Q1 , Q2 on
Joonis 4: vt. u
l. 20
kerade laengud ja r on kaugus nende tsentrite vahel. Juhtn
o
or. 1) Valjaspool kera asuva vaatleja seisukohalt v
ali ei
muutu kui suruda kera kokku punktlaenguks (j
areldus Gaus 21. N
aidake, et u
a
ari sisemuses on po- si teoreemist). 2) Kehtib Newtoni III seadus: F21 = F12 .
Ul.
htlaselt laetud sf
tentsiaal konstantne ja v
ordne sf
a
ari enese potentsiaaliga.
29. Leidke joud, millega u
opmata pikk
Ul.
htlaselt laetud l
22. N u
Ul.
obedatilka on laetud u
hesugust elavh
hesuguse silinder mojutab u
htlaselt laetud kera. Silindri laeng pikkuspotentsiaalini 0 . Missuguseks kujuneb suure elavh
obedatil- u
hiku kohta on , kera laeng on Q ning silindri telje ja kera
ga potentsiaal k
oigi v
aikeste tilkade liitumisel (tilgad lugeda keskpunkti vaheline kaugus r.
kerakujulisteks)?
Vastus: F = Q/(20 r).
Vastus: = 0 N 2/3 .
30. Leidke u
ojuv elektUl.
htlaselt laetud sfaari pinnale m
23. Tuletage elektrilise dipooli v
alja potentsiaali aval- rostaatiline rohk, kui laengu pindtihedus on . Juhtn
Ul.
o
or. V
odis.
tame vaatluse alla sfaari vaikese pinnaelemendi S. V
ali E 0 ,
mis maarab sellele pinnaelemendile mojuva jou, on tekitatud
Vastus: (r) = p
r /(40 r2 ).
sfaari u
lejaanud pindlaengute poolt. Vali, mille tekitab pinna 24. Kondensaator on moodustatud kahest kontsentri- element enda vahetus laheduses, on vastavalt ul. 2 lahendusele
Ul.

lisest metallsf
a
arist, mille vaheline ruum on t
aidetud ohuga. /(20 ). Selle valja ja valja E 0 superpositsiooni tulemusena
Viimase l
abil
o
ogitugevus on 30 kV/cm. V
alise elektroodi raa- peab vali sfaari sisemuses saama nulliks.
dius on R = 0,5 m. Milline tuleb valida sisemise elektroo2
di raadius, et
onnestuks tekitada v
oimalikult k
orget potent- Vastus: p = /(20 ).
siaalide vahet? Leidke viimase arvuline v
a
artus.
31. Leidke joud, millega u
Ul.
ari u
htlaselt laetud sfa
ks pool
5
mojub teisele, kui sfaari raadius on R ja laeng Q. Vihje. KaVastus: r = 0,25 m, U = 3,7 10 V.
sutage ara u
l. 30 lahendust ja analoogiat gaasi rohuga anuma
25. Leidke elektriv
Ul.
alja tugevus laetud r
onga teljel kau- seintele.
gusel x r
onga tasandist. R
onga raadius on R ning laeng Q on
Vastus: F = Q2 /(320 R2 ).
u
onga.
htlaselt jaotunud u
le r


Paljude jou arvutamise u
lesannete puhul on rakendatav meVastus: E(x) = Qx/ 40 (R2 + x2 )3/2 .
haanikast tuntud virtuaalse nihke meetod. Vaatleme laengute
s
usteemi, mille konfiguratsioon on kirjeldatav u
heainsa koordinaadi x kaudu (
uhtlaselt laetud sfaari voi silindri raadius,
1.5 Elektrostaatiline energia
kondensaatori katete vahekaugus vms) ja mille potentsiaalPunktlaengute s
usteemi {qi } elekrostaatilise P
vastasmoju po- set energiat (voi vahemalt selle muutust) me oskame kergesojuvat
1
tentsiaalse energia v
oib esitada kujul W = 2 i i qi , kus i ti arvutada (soltuvana x-st). Leidmaks laengutele m
j
o
udu
F
v
o
ime
arutleda
j
a
rgmiselt.
Kui
m
o
tteliselt
lubada
on potentsiaal punktlaengu qi asukohas, mis on tekitatud koigi u
anud laengute poolt (peale qi enda). Toodud valem on koordinaadil x muutuda x vorra jou F mojumise suunas,
leja
usteem teeks oma potentsiaalse energia W arvel t
o
od
eriti tulus kui i on u
oigi laengute jaoks (
uhtlaselt siis s
hesugune k
A
=
F
x
=
W
,
millest
F
=
dW/dx.
Kui
s
u
steemil
laetud sf
a
ar, kondensaator vms).
on rohkem kui u
aljendab
ks vabadusaste, siis Fx = W/x v

26. Hinnake elektroni raadiust, oletades et elektroni jou F seda komponenti, mis mojub koordinaadi x sihis. UldiUl.
31
seisumass (m = 9,1 10
kg) on tingitud tema laengu selt x ei pruugi valjendada s
usteemi lineaarset m
o
odet, teda
elektrostaatilisest energiast (W = mc2 ). Lihtsaimas mude- voib kasitleda kui u
ldistatud koordinaati. Vastavalt ka F tulis v
oib lugeda, et elektroni laeng (e = 1,6 1019 C) on leb vaadelda kui u
oudu. Kui x valjendab lineaarset
ldistatud j
u
moodet, siis F avaldub jou
uhikutes; kui x valjendab p
o
orhtlaselt jaotunud tema pinnale.

ELEKTROSTAATIKA

denurka, siis F on j
oumoment vastava telje suhtes jne. Virtuksid u
mber, kuni nende poolt tekitatav vali kompenseetuaalse nihke meetodi u
ohilisi rakendusi on sellistes u
rib parajasti valise valja.
ks p
lesannetes, kus on m
angus kondensaatori
a
are-efektid (vt. u
l. 34, 2. Umberpaigutunud

laengud kogunevad alati juhi pinnale,

52, 53, 54). See meetod v
oimaldab need u
lesanded lahendamujal on laengu ruumtihedus null.3 See tuleneb eelmisest
da ilma, et oleks tarvis teada elektriv
alja ja laengute tapset
omadusest ja Gaussi teoreemist. Jareldus: oonsuse tegemijaotust.
ne juhi sisse ei hairi laengute tasakaalu juhi pinnal.

3.
Kuiv
ord vali juhi sees puudub, siis potentsiaal peab olema
Ul. 32. Lahendage u
lesanne 30 virtuaalse nihke meetodil.
juhi igas punktis u
hesugune. Jarelikult juht on ekvipotent 33. Leidke j
Ul.
oud, mis m
ojub elektrilisele dipoolile p norsiaalkeha ja juhi pind on ekvipotentsiaalpind, st elektriv
agalt mittehomogeenses v
aljas E(r) (st E muutus on vaike
li on juhi pinnaga igas punktis risti. Toepoolest, vastasel
dipooli m
o
otmete ulatuses).
korral hakkaksid vabad laengukandjad piki pinda nihkuma,
Vastus: J
ou x-telje sihiline komponent Fx = p(E/x).
kuni saavutatakse tasakaal. Siin on analoogia vedeliku pinnaga, mis on ekvipotentsiaalpinnaks raskusv
alja suhtes, st
34. Kondensaatori moodustavad kaks poolringi kujuUl.
risti raskuskiirenduse vektoriga.
list tasaparalleelset plaati, mis saavad h
o
ordevabalt poorelda u
hise telje u
mber (vt. joon. 5). Plaatide vahekaugus on d Juhi pinnale indutseeritud vabade laengute tihedus on m
a
aja raadius R (d  R). Alumine plaat on fikseeritud. Leid- ratud resultantvaljaga juhi pinna vahetus laheduses (Gaussi
ke p
o
ordemoment, mis m
ojub u
lemisele plaadile, kui plaati- teoreemi kaudu). Resultantvali on valise valja ja pindlaengude kattumisnurk on (  d/R) ja a) plaatidel on laen- te valja superpositsioon. Pindlaengute valja on u
ldjuhul keegud q; b) plaatidele on rakendatud potentsiaalide vahe ruline siduda laengute pindtihedusega. Ainult tasapinnalise
U . M
arkus. Viimasel juhul v
oib esialgu tekkida mote vot- geomeetria puhul on seos pindlaengute valja normaalkompota W () = C()U 2 /2. Sel juhul j
ouaksime ekslikule jarel- nendi ja laengutiheduse vahel kergesti leitav Gaussi teoreemi
dusele, et plaadid t
oukuvad (M < 0). Tuleb t
ahele panna, et abil. Kui seos pindlaengute valja ja laengutiheduse vahel on
kui plaatide p
o
ordumise tulemusena nende laeng muutub q leitud, siis jaab u
le vaid kirjutada valja tingimus, et resultant(= U C) v
orra, siis potentsiaalide vahet s
ailitav vooluallikas vali juhi sees (pinna vahetus laheduses) oleks vordne nulliga.
teeb oma siseenergia arvel t
o
od U q. Seega W sisse tuleks arJuhile antud lisalaeng jaotub mooda selle pinda nii, et juhi
vata ka vooluallika siseenergia. Teine v
oimalus on u
hendada
koik punktid saavutavad sama potentsiaali. Juhi mahtuvuvooluallikas m
otteliselt kondensaatori k
uljest lahti (sailitades
se all moistetakse laengut, mis tostab juhi potentsiaali u
hiku
plaatidel olevad laengud), sest plaatide vahel m
ojuv joud on
vorra. On kerge veenduda, et kera mahtuvus on 40 R, kus R
ma
aratud ainult antud hetkel nendel olevate laengutega.
on kera raadius. Siit me naeme, et juhi mahtuvus kasvab v
orVastus: a) M = q 2 d/(0 2 R2 ); b) M = 0 R2 U 2 /(4d).
deliselt tema karakteerse lineaarmootmega. K
ullalt massiivse juhi (nt maakera) mahtuvuse voib sageli lugeda l
opmata
suureks, st tema potentsiaal on praktiliselt muutumatu laengute lisamisel voi eemaldamisel ja selle voib harilikult lugeda
vordseks nulliga. Mahtuvuse arvutamisel tuleb t
ahele panna,
et juhile antud lisalaeng voib indutseerida muutusi u
mbritsevates juhtides, see omakorda mojutab vaadeldava juhi potentsiaali.
35. Kaks metallkera raadiustega R1 ja R2 asuvad teiUl.
neteisest
kaugusel, mis on palju suurem nende raadiustest.
Joonis 5: vt. u
l. 34
Molemal keral on u
hesugune laeng q. Missugusteks kujunevad kerade laengud, kui u
hendada nad juhtmega?

1.7

Juhid elektrostaatilises v
aljas

Vastus: q1 = 2qR1 /(R1 + R2 ), q2 = 2qR2 /(R1 + R2 ).

36. Lopmatu ulatusega tasapinnalise juhi kohale kauUl.

gusele
h juhi pinnast paigutatakse punktlaeng q. Leidke juhi
Seni me vaatlesime selliseid u
lesandeid, kus laengute paigutus
pinnale
indutseeritud laengute pindtihedus .
ruumis oli etteantud ja fikseeritud. Viies elektrostaatilisse valja juhi v
oi dielektriku, peame arvestama laengute u
mberpaik- Vastus: (r) = qh/(2r3 ), kus r on juhi pinnapunkti kaugus
nemisega aine sisemuses v
alja toimel. Nendeks laenguteks on q-st.
juhtides vabad laengukandjad (mis v
oivad liikuda kogu juhi

a
ar
ulatuses) ja dielektrikutes aatomitega seotud elektronid (mida Ul. 37. Metallsfaarile raadiusega r on antud laeng q. Sf
u
hendatakse
maapinnaga
l
a
bi
pika
juhtme,
mille
takistus
on

v
oib v
alja rakendamisega nihutada k
orvale tasakaaluasendeist
ainet polariseerida). Sellistes u
lesannetes on harilikult tea- R. Leidke vool labi juhtme alghetkel.
3 Juhi pinnale kogunenud laengud moodustavad seal h
da laengute paigutus v
aljaspool juhti v
oi dielektrikku, laenasti
ohukese kihi,
kus v
aljatugevus muutub monotoonselt nullist kuni E-ni, kus E on
gute paigutus aines on aga tundmatu.
v
aljatugevus juhi pinna vahetus l
aheduses v
aljaspool juhti. Makroskoo-

Juhtidel on elektrostaatika seisukohalt rida huvitavaid oma- pilises mottes voib selle uleminekukihi paksuse lugeda nulliks ja oelda,
et v
aljatugevus muutub h
uppeliselt nullist E-ni. J
argnevas me r
a
agime
dusi, mis tulenevad vabade laengukandjate olemasolust.
1. Juhi sees elektriv
ali puudub. Nullist erineva v
alja korral
hakkaksid vabad laengukandjad juhi sees liikuma ja paigu-

sageli u
oi teise v
alja pidevusest v
oi mittepidevusest keskkondade lahe v
hutuspinnal just selles t
ahenduses. Kui on tarvis leida nendele pindlaengutele m
ojuvat j
oudu, v
oib keskmiseks v
aljatugevuseks pindkihis lugeda
E/2, nagu selgus u
lesande 30 lahendamisel.

ELEKTROSTAATIKA

Vastus: I0 = q/(40 rR).

tis hasti massiivse juhiga (nt maakeraga), mille potentsiaal

on praktiliselt muutumatu (vordne nulliga). Maandatud juhi
laeng voib muutuda (maanduse kaudu). Isoleeritud juhi potentsiaal voib muutuda, kuid tema kogulaeng on muutumatu ja jarelikult kujutislaengute summa on samuti fikseeritud
(jareldus Gaussi teoreemist). Sellisel juhtumil on u
heks kujutiseks sageli elektriline dipool.

38. Raadiust R omava metallsf

a
ari sisemuses paikneb
Ul.
metallist kera raadiusega r. Kera ja sf
a
ari keskpunktid u
htivad. Kera on u
hendatud maapinnaga pika juhtme abil (juhe
laheb l
abi sf
a
ari pinnale tehtud v
aikese avause). Sf
aaril kera
ega maandusega elektrilist kontakti ei ole. a) Sf
a
arile antakse
laeng Q. Kui suur laeng indutseeritakse selle tulemusena kera
Indutseeritud pindlaengute tihedus on vordeline neid esile
pinnale? b) Leidke sf
a
ari mahtuvus.
kutsunud elektrivalja tugevusega. Siit jareldub superpositVastus: a) q = Qr/R; b) C = 40 R2 /(R r).
siooniprintsiip: kui u
ksik laeng q1 indutseerib juhi pinna teatud punktis laengutiheduse 1 ja u
ksik laeng q2 indutseerib
samas
punktis
laengutiheduse

,
siis
laengute q1 ja q2 koos2
1.8 Kujutismeetod juhtides
mojul indutseeritakse selles punktis laengutihedus 1 + 2 .
Indutseeritud pindlaengute v
alja m
a
aramiseks paneme tahe- Ul.
39. Metallsfaari sisemuses paikneb punktlaeng q kaugule, et vali v
aljaspool juhti on m
a
aratud ainult juhi potent- sel r sfaari tsentrist. Sfaari raadius on R. Kui suur on sf
a
ari

siaaliga ning v
aljaspool juhti paiknevate laengutega, indutsee- potentsiaal?
ritud pindlaengute tegelikku paigutust ei pea tingimata teadma. Seda v
oib illustreerida j
argmise lihtsa n
aitega. Joonisel 6a Vastus: = q/(40 R).
on kujutatud kahe punktlaengu elektriv
alja j
oujooned (pidevjoontega) ja ekvipotentsiaalpinnad (kriipsjoontega). Joonisel
6b on u
ks laengutest asendatud juhiga nii, et juhi pind langeb
kokku u
he esialgse ekvipotentsiaalpinnaga ning juhi potentsiaal on fikseeritud nimetatud ekvipotentsiaalpinnale vastavale v
aartusele. Selle toimingu tulemusena v
ali v
aljaspool juhti
n
aeb v
alja t
apselt samasugune nagu esialgne v
ali. Jarelikult
indutseeritud pindlaengute v
ali on antud juhtumil ekvivalentne sobivalt valitud punktlaengu v
aljaga. Kujutismeetodi idee
on seega j
argmine: asendada indutseeritud pindlaengud juhi
sisse asetatud u
oi mitme fiktiivse punktlaenguga q 0 , q 00 , . . .
he v
nii, et juhi pinnal j
a
aks potentsiaal muutumatuks. Laenguid
q 0 , q 00 , . . . nimetatakse laengu q kujutisteks. Pindlaengute vali
valjaspool juhti on siis ekvivalentne kujutislaengute valjaga.
Sellise protseduuriga juhi sees muidugi v
ali muutub, kuid see
ei paku meile enam huvi, sest juhi sees on v
ali niigi teada
(see on v
ordne nulliga). Real juhtudel, kui juhi pind on lihtsa
geomeetriaga (tasand, kera, silinder jne), v
oib kujutislaengute asukoha kergesti
ara arvata. Olles postuleerinud kujutislaengute asukoha, saab nende suuruse m
a
aramiseks kasutada
kahte ekvivalentset tingimust. 1) V
oib n
ouda, et E oleks juhi
pinnaga igas punktis risti. 2) V
oib n
ouda, et juhi pind oleks
ekvipotentsiaalpind.

40. Lopmatu tasapinnalise juhi kohal kaugusel h selle

Ul.
pinnast asetseb punktlaeng q. Kui suur joud sellele laengule
mojub?
Vastus: F = q 2 /(160 h2 ).
41. Homogeensesse elektrivalja E0 asetatakse meUl.
tallsfaar raadiusega R. Leidke sfaari pinnale indutseeritud
laengute tihedus ja elektrivali sfaari u
mbritsevas ruumis. Vihje. Pindlaengute poolt tekitatud vali valjaspool sf
a
ari sarnaneb sfaari tsentrisse paigutatud dipooli valjaga. (Dipooli v
alja
potentsiaali avaldis sai leitud u
l.-es 23.)
Vastus:
Er =

 3

R
2 3 + 1 E0 cos ,
r


E =


R3

1
E0 sin ,
r3

() = 30 E0 cos ,
kus on nurk vektorite E0 ja r vahel.
42. Homogeensesse elektrivalja E0 asetatakse metallsiUl.
linder raadiusega R; silindri telg on risti E-ga. Leidke silindri
pinnale indutseeritud laengute tihedus ja elektriv
ali silindrit
u
o
or. Lahenduse idee t
apselt sama
mbritsevas ruumis. Juhtn
mis eelmises u
lesandes, ainult vaadeldaval juhul tuleb kujutislaengutena vaadelda kahte lopmata lahestikku asetsevat erinimeliselt laetud traati, mis jooksevad piki silindri telge. Nende
poolt tekitatava valja maaramine toimub samal p
ohim
ottel
nagu dipooli puhulgi (
ul. 13, 14).
Vastus:

Er =


R2
+ 1 E0 cos ,
r2


E =


R2
1 E0 sin ,
r2

() = 20 E0 cos .
43. Laeng q paikneb maandatud metallkera l
Ul.
ahedal,
kaugusel h viimase keskpunktist. Kera raadius on R. Leidke laengule mojuv joud.
Joonis 6: Kujutismeetodi idee juhtide puhul. Pidevate joonhRq 2
0
tega on kujutatud elektriv
alja j
oujooned, kriipsjoontega ekvi- Vastus: F = 40 (h2 R2 )2 . Kujutislaenguks on q =
potentsiaalpinnad.
Rq/h, mis asetseb kaugusel R2 /h kera keskpunktist.
44. Lahendage eelmine u
Ul.
lesanne juhul, kui kera on

Vaadeldav juht v
oib olla kas maandatud v
oi isoleeritud. maandamata. Vihje. Ulesande
43 lahendust tuleb ainult veidi
Maandatuks nimetatakse juhti, mis on elektrilises kontak- taiendada.

ELEKTROSTAATIKA

Vastus: F =

R3 (2h2 R2 )q 2
.
40 h3 (h2 R2 )2

Lahendi toeparasuse kontrollimiseks tasub veenduda, et = 1

puhul saadakse sama tulemus mis vaakumi jaoks.

46. Plaatkondensaatori katete vahekaugus on d, pind 45. Plaatkondensaatori katete vahekaugus on d ning Ul.
Ul.
abitavus
pindala S. M
olemad plaadid on maandatud. Plaatide vahe- ala S ja katete vahel on dielektrik, mille dielektriline l
oud, mis
le, esimesest plaadist kaugusele x viiakse punktlaeng q. Kui on . a) Leidke kondensaatori mahtuvus; b) leidke j
mojub kondensaatori katete vahel, kui neile on rakendatud
suured laengud kogunevad kummalegi plaadile?
potentsiaalide vahe U (voib eeldada, et mehaaniline kontakt
Vastus: q1 = q(1 x/d), q2 = qx/d.
dielektriku ja katete vahel puudub).

1.9

Dielektrikud elektrostaatilises v
aljas

Dielektrikute omadused on m
a
aratud seotud laengutega
(aatomituumad ja aatomite koosseisu kuuluvad elektronid).
Kuigi need laengud ei saa oma aatomi piirest lahkuda, voivad
nad v
alise elektriv
alja toimel nihkuda k
orvale oma tasakaaluasendeist. Positiivsed laengud nihkuvad v
alja suunas, negatiivsed vastassuunas dielektrik polariseerub.4 Kui polarisatsioon on ruumiliselt u
htlane, siis dielektriku sisemuses jaab
laengute ruumtihedus endiselt nulliks, pinnale aga indutseeritakse m
onesugune seotud laengute pindtihedus.

Vastus: a) C = 0 S/d; b) F = 2 0 SU 2 /2d2 .

47. Uhtlase
paksusega dielektrikust plaat on asetatud
Ul.
homogeensesse valja E0 , millega plaadi pinnanormaal moodustab nurga . Dielektriku suhteline labitavus on . Leidke
elektrivali plaadi sees ja plaadi pinnale indutseeritud seotud
laengute tihedus.
Vastus: Ek = E0 sin , E = E0 cos /, = E0 cos (
1)/0 .

48. Pikk dielektrikust silinder asetatakse homogeensesUl.

se valja E0 . Leidke vali silindri sees, kui silindri telg on: a)
Valja kirjeldamiseks dielektrikus on mugav kasutada peale paralleelne E0 -ga; b) risti E0 -ga.
valjatugevuse veel elektrilist induktsiooni D = 0 E, kus Vastus: a) E = E0 ; b) E = 2E0 /( + 1).
suhteline dielektriline l
abitavus on dielektriku ainet iseloo-
Ul. 49. Dielektrikust kera raadiusega R asetatakse homomustav konstant. Vaakumis = 1. Elektriline induktsioon on
geensesse valja E0 . Leidke vali kera sees ning indutseeritud
sellisel kavalal viisil defineeritud, et ta on m
a
aratud ainult
pindlaengute tihedus kera pinnal.
vabade laengute jaotusega ta v
otab automaatselt arvesse
dielektriku polarisatsiooni. Seega vektori D normaalkompo- Vastus: E = 3E0 , () = 3 1 0 E0 cos .
2+
+2
nent Dn on pidev kahe dielektriku lahutuspinnal. Pidev on
samuti elektriv
alja tugevuse tangentsiaalkomponent E (indutseeritud laengud tingivad ainult normaalisihilise valjakom- 1.10 Kujutismeetod dielektikutes
ponendi katkevuse). Gaussi teoreem, esitatuna elektrinihke
kaudu, v
otab kuju:
Vaatleme kahte kokkupuutes olevat dielektrilist keskkonda.
I
Asetame keskkonda 1 laengu q. Selle toimel indutseeritakX
Dn dS =
qi ,
se dielektrikute lahutuspinnale seotud laengute m
onesugune
S
i
jaotus . on maaratud summaarse valjaga (Gaussi teoreemi
kaudu), mis omakorda soltub -st. Arvestamaks indutseeritud
kus qi on vabad laengud, mis on h
olmatud pinnaga S.
laengute moju keskkonnas 1, asendame nad sobivalt valitud
Erinevalt juhtidest indutseeritud pindlaengute v
ali ei suuda
kujutislaenguga q 0 (nagu tegime juhtide puhul). Keskkonnas
dielektriku sees v
alist v
alja kompenseerida vaid ainult nor2 asuva vaatleja seisukohalt ei saa me aga laengut q 0 s
ailitada.
gendab seda (seda n
orgendamist iseloomustabki ). Milliseks
Siin oletame hoopis, et laengute ekraneeriv toime on selline,
v
ali dielektriku sees kujuneb, s
oltub dielektriku kujust ja
nagu oleks laengu q asemel laeng q 00 . Noudes, et suurused E
orientatsioonist v
alisvalja suhtes. Homogeense v
alisvalja puja Dn oleksid pidevad dielektrikute lahutuspinnal, saame q 0
hul on paljudel juhtudel (plaat, kera, silinder) m
oistlik eelja q 00 maaramiseks lineaarse vorrandis
usteemi.
dada, et v
ali dielektriku sees on samuti homogeenne ning
50. Kahe lopmatu ulatusega tasapinnalise dielektriku
dielektrik polariseerub u
a
ab vaid u
htlaselt. Siis j
le kindlaks Ul.
lahutuspinna
lahedal kaugusel h on punktlaeng q. Dielektriteha, kas v
aljatugevuse ja polarisatsiooni suuruse sobiva vakute
l
a
bitavused
on 1 ja 2 . Leidke vali kummaski dielektrilikuga onnestub rahuldada Dn ja E pidevuse n
ouet koikjal
kus.
dielektriku pinnal. Seejuures tasub t
ahele panna, et u
htlaselt
polariseeritud keha v
oib vaadelda kui kahe homogeenselt ja
q0
q 00
q
1 +
2 , E2 =
r
r
r1 , q 0 =
Vastus:
E
=
1
2
2
v
ordvastasm
argiliselt laetud ning teineteise suhtes oige veidi
40 r1
40 r2
40 r12
nihkes oleva keha superpositsiooni. Elektriv
alja arvutamine 1 2
21
q, q 00 =
q. Siin r1 on valjapunkti kaugus laenv
aljaspool keha toimub siis samal p
ohim
ottel nagu u
lesanne- 1 + 2
1 + 2
gust q ja r2 valjapunkti kaugus laengu q kujutisest q 0 .
tes 41 ja 42.
4 Mikroskoopilisel tasandil v
oib eristada kolme polarisatsioonimehhanismi. 1) Elektriv
ali venitab laperguseks aatomite elektronpilved,
n
onda et elektronide laengukese nihkub paigast; 2) kui dielektrik koosneb permanentset dipoolmomenti omavatest molekulidest, siis elektriv
ali
orienteerib need molekulid osaliselt v
alja sihis; 3) ioonkristallide puhul
v
oib kujutleda, et erinimelistest ioonidest moodustatud alamv
ored nihkuvad u
ksteise suhtes kui tervikud. Makroskoopilises pildis on resultaat
(aine polariseerumine) k
oigil juhtudel sama ja kirjeldatav u
hesugusel viisil.

1.11

Dielektrikud mittehomogeenses v
aljas

Mittehomogeenses valjas mojub dielektrikule joud, mis t

ombab teda tugevama valja piirkonda (polaarsete molekulide
korral voib veenduda selles u
ali on n
orgalt
l. 33 naitel). Kui v
mittehomogeenne (st muutub vahe dielektriku m
o
otmete ula-

MAGNETOSTAATIKA

tuses), siis dielektrikku v

oib lugeda u
htlaselt polariseerituks
ning lihtsamatel juhtudel (nt kera puhul) saab dielektrikule
m
ojuva j
ou otseselt arvutada. Enamus vaadeldavasse rubriiki kuuluvaid u
lesandeid on seotud kondensaatoritega, mille
puhul v
alja mittehomogeensus avaldub kondensaatori aartel.
Sellest hoolimata on sellised u
lesanded lahendatavad virtuaalse nihke meetodi abil anal
uu
alja detailset kaisimata elektriv
tumist
a
artel.
51. Leidke j
oud, mis m
ojub dielektrikust kerale mitteUl.
homogeenses v
aljas E(r). Kera raadius on R ning materjali
dielektriline l
abitavus . Vihje. Vt. u
l. 49 ja 33.
Vastus: J
ou x-telje sihiline komponent
Fx = 20 R3

1 2
E .
+ 2 x

sel r panuse
dB =

0 I dl r
.
4 r2

Meelevaldse voolude konfiguratsiooni poolt tekitatava v

alja
saab leida Biot-Savarti seaduse ning superpositsiooniprintsiibi abil.
Kuivord vool on laengute suunatud liikumine, siis BiotSavarti seadusest jareldub ka kiirusega v liikuva punktlaengu
q vali:
0 q v r
.
(4)
B=
4 r2
55. Leidke magnetiline induktsioon ringvoolu teljel
Ul.
kaugusel x ringvoolu tasandist. Voolutugevus kontuuris on
I ja kontuuri raadius R.

1
2
2
2 3/2
52. Plaatkondensaator on sukeldatud elektrit mittejuh- Vastus: B(x) = 2 0 R I/(R + x ) .
Ul.
tivasse vedelikku, mille dielektriline l
abitavus on . Leidke
plaatide vahel m
ojuv j
oud, kui plaatide pindala on S, vahe2.2 Tsirkulatsiooniteoreem
kaugus d ning laeng Q.

Vastus: F = Q2 /(20 S); tulemus n

aitab, et polariseeritud Kuna magnetlaenguid looduses ei eksisteeri, siis Gaussi teodielektrik avaldab elektroodidele t
aiendavat j
oudu ja voib reem magnetvalja jaoks on jargmine:
t
olgendada kui suurust, mis n
aitab mitu korda on dielektriI
kusse asetatud laetud kehade vahel m
ojuv elektrostaatiline
Bn dS = 0.
tung v
aiksem kui see oleks vaakumis.
S
53. Leidke j
oud, millega dielektrikust plaati tommaUl.
takse plaatkondensaatori katete vahele, kui plaadi laius on
a, plaadi paksus d on v
ordne katete vahekaugusega, plaadi
dielektriline l
abitavus on ning kondensaatorile on rakendatud pinge U .
Vastus: F = ( 1)0 aU 2 /(2d).
54. Plaatkondensaatori moodustavad kaks vertikaalset
Ul.
tasaparalleelset plaati, mille vahekaugus on d. Plaatide vahele
on rakendatud pinge U . Kondensaator asetatakse alumist serva pidi vedelikku, mille dielektriline l
abitavus on ja tihedus
. Kui k
orgele t
ouseb vedelik kondensaatori plaatide vahel?
Pindpinevusega mitte arvestada. Juhtn
o
or. Tasakaaluasendis
Fx = 0 ehk W/x = 0 (teisis
onu, s
usteemi potentsiaalne
energia omab miinimumi). Antud juhul tuleb W sisse arvata
ka raskusj
ou potentsiaalne energia.
Vastus: h = 0 ( 1)U 2 /(2d2 g).

2
2.1

Magnetostaatika
Biot-Savarti seadus

Magnetostaatika u
ohiliseks u
heks p
lesandeks on etteantud
staatiliste voolude poolt genereeritud magnetv
alja maaramine. Kuigi magnetv
alja algallikad on liikuvad laengud, valjendatakse magnetostaatika p
ohiseadused enamasti voolude kaudu. Iga vool on kirjeldatav voolukontuuriga ja selles voolava
voolu tugevusega I. Kui me t
ahistame elementaarnihet piki
voolukontuuri voolu suunas dl-ga, siis suurust Idl nimetatakse vooluelemendiks. Vooluelemendil on magnetostaatikas samasugune roll nagu punktlaengul elektrostaatikas. Coulombi
seaduse analoogiks v
oib lugeda Biot-Savarti seadust, mille
kohaselt vooluelement Idl annab magnetinduktsiooni kaugu-

See tahendab, et magnetilise induktsiooni jooned on kinnised

(ei alga ega lope kusagil). Naiteks vooluelemendi poolt tekitatava magnetilise induktsiooni jooned kujutavad enesest koaksiaalseid ringjooni, nagu on kerge jareldada Biot-Savartei
seadusest (tuletame meelde vektorkorrutise definitsiooni).
Olgu mingi suletud kontuur. Tahistame dl-ga elementaarnihet piki kontuuri ja Bl kaudu vektori B projektsiooni vektorile dl. Vektorvalja B tsirkulatsiooniks piki kontuuri nimetatakse joonintegraali
I
Bl dl.

Tsirkulatsiooni moistet on jallegi mugav illustreerida vedeliku

voolamise naitel. Vedelikuosakese kiirusvektori tsirkulatsiooni
erinemine nullist tahendaks, et vedelikus toimub keeriseline
liikumine e. turbulents.
Kuna magnetilise induktsiooni jooned moodustavad kinniseid
koveraid, siis on selge, et B tsirkulatsioon piki suletud kontuuri peab olema u
aljendab tsirldiselt nullist erinev. Seda v
kulatsiooniteoreem ehk koguvooluseadus, mille me esitame siin
ilma tuletuseta:
I
X
Bl dl = 0
Ii ,

kus summeeritakse u
olmatud
le koikide voolude Ii , mis on h
kontuuriga . Voolusid Ii tuleb kasitleda algebraliste suurustena. Need voolud, mille suunad on seotud u
aigusuunamberk
ga kruvireegli kaudu, tuleb votta positiivse margiga. Kontuur
on otstarbekas niimoodi valida, et joonintegraali arvutamine oleks triviaalne, st et vahemalt t
ukati oleks Bl = Const.
Tsirkulatsiooniteoreem voimaldab moningatel lihtsatel juhtudel (sirgvoolu, solenoidi vali) kergesti arvutada magnetv
alja
induktsiooni. Tsirkulatsiooniteoreem mangib magnetostaati-

MAGNETOSTAATIKA

ka u
lesannete lahendamisel samasugust rolli nagu Gaussi teoreem elektrostaatikas.
56. Leidke magnetiline induktsioon, mille tekitab lopUl.
matu tasandiline vool. Voolutihedus (A/m) on u
htlane ja
v
ordne .
Vastus: B = 0 /2.
57. Leidke magnetiline induktsioon kaugusel r lopmata
Ul.
pikast sirgjuhtmest. Voolutugevus juhtmes on I.

10

solenoidi otsa juures (teljel)? Solenoidi keerdude arv u

hikulise
pikkusega loigu kohta piki solenoidi telge on n ning voolutugevus I.
Vastus: B = 12 0 nI.

2.4

Amperei seadus

Vooluelemendile Idl mojub magnetvaljas B joud

Vastus: B = 0 I/(2r).

dF = Idl B.
58. Leidke magnetiline induktsioon kaugusel r silindriUl.
lise ristl
oikga juhi teljest, kui voolutihedus juhi ristl
oike ula- Jallegi, siit saab leida kiirusega v liikuvale punktlaengule q
tuses on u
ordne J. Silindri raadius on R.
htlane ja v
mojuva jou:
F = qv B.
Vastus:
(
0 Jr/2
kui r < R
B(r) =
.
Seda nimetatakse Lorentzi jouks.
0 JR2 /(2r) kui r R
63. Leidke kahe lopmata pika paralleelse sirgjuhtme vaUl.
hel
u
hikulise pikkusega loigu kohta mojuv joud, kui voolud

Ul. 59. Solenoidiks nimetatakse peenikest juhet, mis on

juhtmetes
on I1 ja I2 ning juhtmetevaheline kaugus on r.
u
htlaselt ja tihedalt keritud silindrilisele karkassile. Vaatleme
hasti pikka solenoidi, millel keerdude arv u
hikulise pikkuse- Vastus: F = 0 I1 I2 /(2r).
ga l
oigu kohta piki telge on n ning voolutugevus juhtmes I.
Selline solenoid on plaatkondensaatori magnetiline analoog.
Naidake, et: a) solenoidi sisemuses on magnetv
ali homogeen- 2.5 Magnetdipool
ne ja suunatud telje sihis; b) v
aljaspool solenoidi magnetvali
puudub; c) magnetilise induktsiooni v
a
artus solenoidi sees on Magnetdipool on elektrilise dipooli analoog. Kuna magnetB = 0 nI.
laengud puuduvad, siis magnetdipool ongi jamedaim l
ahendus
mistahes voolude s
usteemi magnetvalja kirjeldamiseks suurtel kaugustel. Magnetdipooli lihtsaimaks mudeliks on l
opma2.3 Superpositsiooniprintsiip
ta vaike tasapinnaline voolukontuur. Seda voolukontuuri iseloomustab magnetmoment p, mille moodul vordub SI (I
Ruumipiirkonda, kus voole ei eksisteeri, v
oime vaadelda kui
voolutugevus kontuuris, S kontuuri pindala), siht on m
a
av
ordsete vastassuunaliste voolutiheduste superpositsiooni.
ratud voolukontuuri tasandi normaaliga ja suund kruvireeg 60. M
Ul.
a
arake magnetiline induktsioon
o
onsuses, mis liga. p ei soltu kontuuri kujust. Magnetiline dipool p tekitab
moodustub kahe l
opmata pika paralleelse silindrilise ristloi- ruumipunktis r valja, mis polaarkoordinaatides on esitatav
kega sirgjuhi l
oikumisel (joon. 7). Voolutihedused juhtides on jargmiselt (vrdl. valemiga 2):
v
ordsed ent vastassuunalised (J ), m
olema juhi raadius on
0 p
0 p
R ning nende tsentrite vahekaugus on d.
Br =
cos , B =
sin .
2r3
4r3
Vastus: B = (0 /2)J d (homogeenne vertikaalne vali).
Valises valjas B mojub dipoolile poordemomenti M = pB,
mis p
uu
ab poorata vektori p valjaga B samasuunaliseks.
Magentdipooli energia valisvaljas B avaldub W = pB. Seega mittehomogeenses valjas rakendub dipoolile joud, mille xsihine komponent Fx = pB/x.
Magnetdipooli valjana voib kirjeldada naiteks magneetunud
ainet
uki (p
usimagneti) poolt tekitatavat magnetv
alja suurtel
kaugustel. Vastav magnetmoment on siis aines eksisteerivate
elementaarsete ringvoolude magnetmomentide vektorsumma
(vt. ka jaotist 2.6).
64. Laeng Q on u
Ul.
a
ari raadiuhtlaselt jaotunud u
le sf
sega R. Sfaar poorleb nurkkiirusega u
abiva
mber tsentrit l
telje. Leidke sellise s
usteemi magnetmoment. Juhtn
o
or. Jao 61. L
Ul.
opmata pikk juhe koosneb kahest sirgest harust, tage sfaari pind lopmata ohukesteks kihtideks ja summeerige.

sfaarilise segmendi pindala on maaratud tema k

ormis on u
aisnurga all. Voolutugevus juhtmes on I. Ohukese
ksteisega t
Leia magnetilise induktsiooni v
a
artus punktis, mis asub u
he gusega h: S = 2R h.
haru pikendusel kaugusel r juhtmest.
Vastus: p = QR2 /3.
Joonis 7: vt. u
l. 60

Vastus: B = 0 I/(4r).
62. Kui suur on magnetilise induktsiooni v
Ul.
aa
rtus pika

65. P
Ul.
usimagnet on riputatud niidi otsa. Selle magnetmoment on p (vektor p asetseb horisontaaltasapinnas) ja

MAGNETOSTAATIKA

11

inertsimoment niidi kinnituspunktiga m

a
aratud vertikaaltelje suhtes I. Millise v
onkeperioodiga toimuvad v
aikese amplituudiga vabav
onkumised, kui tekitada ruumis homogeenne
horisontaalne magnetvali induktsiooniga B?
r
I
Vastus: T = 2
.
pB

teame, et vektori B jooned on kinnised, seega Bn on samuti

pidev keskkondade lahutuspinnal.

mentidest (spinnid). Seega on aatomitel ja molekulidel olemas

magnetmoment. V
alise v
alja puudumisel on need magnetmomendid kaootiliselt orienteeritud (va. ferromagneetikutes)
ja nende mikroskoopilised v
aljad vastastikku kompenseerivad
u
alise v
alja sissel
ulitamisel p
uu
ksteist. V
avad need dipoolid
orienteeruda eelistatult v
alja sihis aine magneetub. Aine
sees mikroskoopilised voolud endiselt kompenseerivad u
ksteist, kuid aine pinnal liiguvad molekulaarvoolud k
oik u
hes
suunas ja moodustavad m
onesugune makroskoopilise voolu.
Seega magneetunud aine tekitab lisav
alja, mis on maaratud
nende pindvoolude poolt. N
aiteks u
htlaselt piki telge magneeditud silindrilise p
usimagneti v
ali on t
apselt samasugune nagu sarnaste m
o
otmetega solenoidi v
ali,
o
onessilindri-kujulise
p
usimagneti v
ali on esitatav kui kahe koaksiaalse solenoidi
summaarne v
ali jne.

Vastus: B = 0 nI.

Nagu elektrostaatikaski, homogeense valise magnetv

alja puhul on sageli moistlik eeldada, et vali magneetiku sees on samuti homogeenne ning magneetumus on u
a
ab
htlane. Siis j
vaid u
le kindlaks teha, kas valjatugevuse ja magneetumuse
suuruse sobiva valikuga onnestub rahuldada Bn ja H pide 66. Kaks p
usimagnetit (magnetmomendid p1 ja p2 ) on vuse nouet koikjal magneetiku pinnal.
Ul.
paigutatud u
ksteisest kaugusele r, mis on palju suurem nende
Elektro- ja magnetostaatika pohivorrandid on u
ldiselt sarnam
o
otmetest. Leidke j
oud, mis m
ojub magnetite vahel.
se struktuuriga, erinevus seisneb vaid magnetlaengute puu30
dumises. Seetottu saab analoogiat vastavate suuruste vahel
(p1 r)(p2 r).
Vastus: F =
2r4
(E H, D B, ) edukalt kasutada moningate mag 67. Elementaarosakese magnetmomendi ja vastava im- netostaatika u
Ul.
lesannete lahendamisel, kui on teada vastava
pulsimomendi suhet nimetatakse g
uromagnetiliseks suhteks. elektrostaatika u
lesande lahend voi ka vastupidi.
Leidke g
uromagnetiline suhe elektroni orbitaalse liikumise
68. Raua aatomi magnetmoment on p = 2,2B , kus
Ul.
jaoks k
asitledes elektroni liikumist Bohri teooria raames.5
B = eh/2me 9,27 1024 Am2 on nn Bohri magneton
Vastus: p/L = e/2m.
(elektroni omamagnetmoment). Naaberaatomite vahekaugus
raua kuubilises kristallvores on d = 2,3
A. Kui suur oleks magnetiline
induktsioon
maksimaalselt
magneetunud
rauas v
alis2.6 Magnetv
ali aines
valja puudumisel?
Seni vaatlesime selliseid magnetostaatika u
lesandeid, kus voo- Vastus: B = 0 p/d3 2,1 T.
lude paigutus ruumis oli etteantud ja fikseeritud. Viies mag
netv
alja ainet
uki, peame arvestama aine magneetumisega, st Ul. 69. Leia magnetiline induktsioon lopmata pika solenoiaines tsirkuleerivate molekulaarsete voolude u
mberorientee- di sees, kui solenoid on taidetud ainega, mille suhteline maghikulise
rumisega magnetv
aljas. Molekulaarvoolud on tingitud aato- netiline labitavus on . Solenoidi amperkeerdude arv u
mites tsirkuleerivatest elektronidest ja nende omamagnetmo- pikkusega loigu kohta piki solenoidi telge on nI.
70. Magneetikust kera suhtelise magnetilise l
abitavuseUl.
ga on asetatud homogeensesse magnetvalja B0 . Leia mag
netiline induktsioon kera sees. Vihje. Uhtlaselt
magneetunud
kera magnetiline induktsioon valjaspool kera sarnaneb kera
tsentrisse paigutatud magnetilise dipooli valjaga.
B0
Vastus: B = 3
(vrdl. u
l. 49).
2+

2.7

Ferromagneetikud

Ferromagneetikute isearasuseks on, et  1 ja s

oltub H-st.
Seejuures (ega ka B) ei ole u
hene H funktsioon. Kui H
muutub ts
ukliliselt, siis B-H teljestikus
moodustub nn h
usH
tereesisilmus, mille pindala (so BdH) on vordne soojushulgaga, mis eraldub ferromagneetiku u
hikulises ruumalas u
he
ts
ukli valtel (nn u
almbermagneetimistoo). Vaga tugevates v
jades aine magneetumus saavutab lopliku maksimaalse v
a
artuse (koik molekulaarvoolud on u
hes sihis orienteeritud) ja
seega 1.

Magnetv
alja k
asitlemiseks aines on mugav kasutada peale magnetilise induktsiooni veel magnetv
alja tugevust H =
B/0 , kus suhteline magnetiline l
abitavus on ainet iseloomustav konstant. Ferromagneetikutel  1, k
oigil teistel ainetel 1. Analoogselt elektrilise induktsiooniga on
magnetv
alja tugevus m
a
aratud ainult vabade laengukandjate
juhtivusvoolu jaotusega ruumis. Tsirkulatsiooniteoreem, esitatuna vektori H kaudu, v
otab kuju
Uurides induktsioonijoonte murdumist ferromagneetiku pinI
nal jouame tingimuse  1 tottu jareldusele, et ferromagX
Hl dl =
Ii ,
neetikus on B praktiliselt paralleelne pinnaga ja v
aljaspool

i
ferromagneetikut praktiliselt risti pinnaga. Seega magnetahelesannetes voib lugeda, et magnetilise inkus seekord Ii on juhtivusvoolud, mis on h
olmatud kontuuriga laid kasitlevates u
duktsiooni
jooned
on koondunud pohiliselt ferromagneetiku
(st Ii hulka ei tule arvata magneetunud aine pinnale insisemusse
ja
nende
lekkimist labi ferromagneetiku k
ulgpindutseeritud molekulaarseid voole). Siit on kerge j
areldada, et
na
v
o
ib
mitte
arvestada.
H peab olema pidev kahe keskkonna lahutuspinnal. Lisaks
71. Laboris kasutatav elektromagnet koosneb rauds
Ul.
u5 Teatavasti Bohri teooria kohaselt tiirleb elektron umber tuuma

abitavus ), millele on keriringorbiidil, kusjuures elektroni orbitaalne impulsimoment on kvandi- damikust (suhteline magnetiline l

tud: mvr = n
h, kus n = 1, 2, 3, . . ..
tud N keeruga voolupool (joon. 8). Ohupilu
laius d on palju

ALALISVOOLUAHELAD

12

vaiksem s
udamiku paksusest. S
udamiku kogupikkus on l. Kui valise magnetvalja. Moningatel lihtsatel juhtudel saab nensuur on magnetiline induktsioon
ohupilus, kui voolutugevus de pindvoolude moju leida kujutismeetodi abiga. V
aline vool
on I?
ja kujutisvool peavad tekitama sellise summaarse v
alja, mille
jaoks Bn = 0.
Vastus: B = N I/(l/ + d).
0

73. Lopmatu tasapinnalise u

Ul.
lijuhi pinnast kaugusel h
asub u
lijuhi pinnaga paralleelne lopmata pikk sirgjuhe, kus
voolutugevus on I. Leidke selle juhtme u
hikulise pikkusega
loigule mojuv joud.
Vastus: F = 0 I 2 /(4h).

3
3.1

Joonis 8: vt. u
l. 71
72. Elektromagnet koosneb s
udamikust 1 ja ankrust 2
Ul.
(joonis 9); kummagi suhteline magnetiline l
abitavus on . S
udamikule on keritud N keeruga voolupool, mida l
abib vool I.
S
udamiku ja ankru ristl
oikepindala on S ning kogupikkus l.
Leidke t
ombej
oud, millega s
udamik hoiab ankrut kinni. Juhtn
o
or. Siin v
oib kasutada virtuaalse nihke meetodit. Seejuures
tuleb aga arvestada, et s
udamiku ja ankru vahelise kauguse
muutmisel indutseeritakse poolis emj, mille vastu vooluallikas
peab tegema t
o
od.
Vastus: F = 2 0 SN 2 I 2 /l2 .

Alalisvooluahelad
Kirchoffi seadused

Elektriskeemide anal
uu
ahtsusega
simisel on fundamentaalse t
Kirchoffi seadused. Kirchoffi I seadus: solme koonduvate voolude algebraline summa on null. See on ka ilmne, sest muidu
hakkaks solme kogunema laeng (q = It), mis viiks ahela statsionaarsest reziimist valja. Kui ahelas on N s
olme, siis
Kirchoffi I seaduse alusel saab koostada N 1 s
oltumatut
vorrandit. Kirchoffi II seadus: elektromotoorjoudude ja pingelangude algebraline summa piki elektriahela mistahes suletud kontuuri on vordne nulliga. Vaide tuleneb asjaolust, et
ringliikumisel piki kontuuri jouame sama potentsiaaliga punkti tagasi pingelangudel laengukandja potentsiaalne energia kahaneb (muundub Joulei soojuseks), elektromotoorj
oudude labimisel aga kasvab (korvaljoudude poolt tehtava t
o
o
toimel). Kirchoffi II seaduse alusel saab kirja panna niipalju
vorrandeid, kuipalju on vooluringis soltumatuid kontuure.
Siinjuures voolutugevused, pinged, potentsiaalid ja elektromotoorjoud on algebralised suurused. Kui naiteks mingis ahelaharus tuleb voolutugevus negatiivne, siis see t
ahendab, et
tema suund on vastupidine esialgselt postuleeritud suunale.
Jargnevad kaks meetodit voimaldavad Kirchoffi seadusi metoodiliselt rakendada.
Potentsiaalide meetod. Vaatleme vooluringi s
olmede potentsiaale (mingi vabalt valitava solme suhtes) kui otsitavaid
tundmatuid suurusi. Sellega on Kirchoffi II seadus automaatselt taidetud. N
uu
d saame iga solme jaoks u
les kirjutada Kirchoffi I seaduse, arvutades pinged harudes kui naabers
olmede
potentsiaalide vahed.

Joonis 9: vt. u
l. 72

2.8

Ulijuhid

Ulijuhi
sees alati B = 0, ka staatiliste v
aljade korral (nn
Meissneri efekt). J
areldused: a) v
aljaspool u
lijuhti pinna vahetus l
aheduses Bn = 0, st induktsioonijooned on paralleelsed
pinnaga; b) vastavalt tsirkulatsiooniteoreemile u
lijuhi sisemuses I = 0, st. vool v
oib eksisteerida ainult pinnakihis. Kui
tuua u
ahedale vooluga juht, indutseeritakse u
lijuhi l
lijuhi pinnal sellised voolud, mis parajasti kompenseerivad u
lijuhi sees

Kontuurvoolude meetod. Selle meetodi puhul v

oetakse
otsitavateks suurusteks kontuurvoolud, st tegelikke voolusid
vooluringi harudes, mis on u
hised kahele voi enamale kontuurile, vaadeldakse kui vastavate kontuurvoolude algebralisi
summasid (iga kontuuri jaoks tuleb postuleerida voolu u
mberkaigu suund). Sel viisil on Kirchoffi I seadus automaatselt
taidetud. N
uu
d saame vooluringi koikide soltumatute kontuuride jaoks kirja panna Kirchoffi II seaduse.
74. Leidke joonisel 10 kujutatud ahela kogutakistus
Ul.
nii potentsiaalide kui ka kontuurvoolude meetodiga. M
arkus.
Avaldiste lihtsustamiseks voib lugeda, et ahelat l
abib vool
1 A voi et ahela valjundklemmid on u
hendatud 1 V elektromotoorjou allikaga; esimesel juhul ahela otste vahel tekkiv
pingelang on arvuliselt vordne tema takistusega, teisel juhul
vastav kontuurvool on arvuliselt vordne takistuse p
o
ordv
a
artusega.

ALALISVOOLUAHELAD

13

1) Pinge valjundklemmidel on vordne elektromotoorj

ouga E,
kui valisahel on katkestatud (I = 0). 2) Kui valjundklemmid
l
uhistada, siis l
uhisvool on E/r.
76. Milline on maksimaalne voimsus, mida saab tarbida
Ul.
joonisel 13 toodud elektriahelate valjundklemmidelt?

Joonis 10: vt. u

l. 74

3.2

Ekvivalentskeemid

T
aht- ja kolmnurku
aht
uhenduse saab alati tei hendus. T
sendada temaga elektrilise funktsionaalsuse poolest ekvivalentseks kolmnurk
uhenduseks ja vastupidi (joon. 11). Teisendusvalemid on j
argmised:
RA =
1
RBC

RAB RAC
jne. ts
ukliliselt,
RAB + RAC + RBC
=

1
RA

1
RB

1
RC

1
RB

1
RC

jne. ts
ukliliselt.

Eriti lihtsa kuju omandavad need valemid juhul kui RAB =

RAC = RBC ja RA = RB = RC .

Joonis 13: vt. u

l. 76

Joonis 11: T
aht- ja kolmnurk
uhendus
75. Leidke joonisel 12 kujutatud ahela takistus.
Ul.

Pu
o
obiti. Suvaline lineaarse sivooluallikas ja takistus r
test elementidest koostatud kahe valjundklemmiga elektriskeem on ekvivalentne teatava p
usivooluallika I0 ja takistuse r
roopl
ulitusega. (P
usivooluallikas on idealiseeritud seade, mis
genereerib konstantset voolu I0 soltumata valisahela takistusest.) On kerge veenduda, et pingeallikas elektromotoorj
ouga E ning sisetakistusega r on ekvivalentne p
usivooluallikaga
E/r, mis on u
hendatud roobiti sisetakistusega r.
77. N elektromotoorjou allikat on u
Ul.
o
obiti.
hendatud r
i-nda allika emj on Ei ning sisetakistus ri . Millised on saadud
liitallika vastavad parameetrid? Vihje. Alustuseks on lihtsam
leida ekvivalentse p
usivooluallika parameetrid.
Vastus:
1
Ei
i
P ri1 ,
i ri

P
E=

Joonis 12: vt. u

l. 75

r=

X 1
ri
i

!1
.

Viimase u
lesande lahendusega on toestatud jargmine teoreem:
kui elektriahel sisaldab kaks solme, A ja B, mis on omavahel
u
hendatud N haruga, kusjuures i-s haru sisaldab elektromotoorjoudu Ei jadamisi oomilise takistusega Ri , siis A ja B
potentsiaalide vahe avaldub kui kaalutud keskmine

P 1
Ei
Elektromotoorj
oud ja takistus jadamisi. Suvaline lii
U = P Ri1 .
neaarsetest elementidest (oomilised takistid, elektromotoori Ri
jou allikad) koostatud kahe v
aljundklemmiga elektriskeem on
ekvivalentne teatava elektromotoorj
ou E ja takistuse r ja 78. Miline on solme A potentsiaal joonisel 14 kujutatud
da
uhendusega (st sisetakistust omava pingeallikaga). Ekviva- Ul.
lentskeemi parameetrite m
a
aramiseks on meil kaks tingimust. elektriskeemis?

ALALISVOOLUAHELAD

14

Joonis 16: vt. u

l. 80
Joonis 14: vt. u
l. 78
lopmata kaugel solmedest A ja B. (a) Laseme solmest A sisse
voolu I ja votame ta valja solmest C. Et C on v
aga kaugel,
siis vool solmes A lahkneb s
ummeetriliselt koigis suundades.
3.3 Spetsiaalv
otted
(b) Laseme n
uu
d solmest C sisse voolu I ja kogume selle kokolme B
Su
onikord on v
oimalik s
ummeetriakaalutlus- ku solmest B. Seekord voime vaita, et vool koondub s
mmeetria. M

ummeetriliselt koigist suundadest. Ulesande

lahenduse saab
te p
ohjal otsustada, kuidas on omavahel seotud ahela s
um- s
meetriliste s
olmede potentsiaalid v
oi s
ummeetriliste harude katte vaadeldes juhtumite (a) ja (b) superpositsiooni.
pinged-voolud. Need s
olmed, mille potentsiaalid on vordsed, Vastus: R = 1/3 .
v
oib omavahel l
uhistada (elektriskeemi lihtsustamise eesmar 82. Leidke lopmatu ruumilise kuubilise vore naabers
olUl.
gil) ilma et ahela elektriline funktsionaalsus muutuks.
mede vaheline takistus. Naabersolmi u
hendava traadijupi ta 79. Leidke joonisel 15 kujutatud ahelate takistused.
Ul.
kistus on koikjal 1 .
Vastus: R = 1/3 .

3.4

Mittelineaarsed skeemielemendid

Graafiline meetod. Vaatleme elektriskeemi, kus mittelineaarne element (diood, hooglamp, gaaslahenduslamp vms)
on jarjestikku oomilise takistiga R ja ahelale rakendub elektromotoorjoud E (vajadusel tuleb skeem eelpoolmainitud v
otetega sellisele kujule taandada). Lahendusidee seisneb selles,
et esitame takisti tunnusjoone kujul U = E IR, kus U on
mittelineaarsel elemendil olev pinge, ning leiame selle sirge ja
mittelineaarse elemendi tunnusjoone loikepunkti.6 Sirge joonestamiseks piisab kahest punktist, nt U = 0, I = E/R ning
I = 0, U = E.
Kui juhtub mitu mittelineaarset elementi olema j
arjestiku v
oi
roobiti, tuleb nende tunnusjooned liita vastavalt kas voolu v
oi
pinge jargi, selleks et saada summaarse ahela voltamperkarakteristikut.
Joonis 15: vt. u
l. 79
L
opmatud perioodilised ahelad. L
opmatute perioodilise
struktuuriga ahelate korral u
uli lisamine v
oi a
atmine ei
he l
raj
muuda ahela kogutakistust, j
arelikult saame ahela takistuse
R esitada kui kombinatsiooni R-st ja u
uli takistusest
ksiku l
ja seej
arel saadud seosest avaldada otsitava R.
80. Leidke joonisel 16 kujutatud l
Ul.
opmatu ahela takistus.
L
opmatu perioodiline v
ore. Selgitame ideed n
aitega.
81. Leidke l
Ul.
opmatu tasandilise trigonaalse v
ore naabers
olmede vaheline takistus. Naabers
olmi u
hendava traadijupi
takistus on k
oikjal 1 . Juhtn
o
or. T
ahistame s
olmed, mille vahelist takistust otsime, A ja B. Olgu C mingi s
olm, mis asub

Lahendi stabiilsus. Kui mittelineaarse elemendi tunnusjoon

on k
ullalt isearaliku kujuga (gaaslahenduslambid, t
uristorid,
tunneldioodid jms), voib loikepunkte olla mitu. M
oned nendest on harilikult ebastabiilsed. Stabiilsuse uurimiseks anal
uu
sime, mis juhtub, kui pinge U kaldub mingi hairituse tulemusena oma tasakaalulisest vaartusest oige pisut k
orvale. Selleks oletame, et mittelineaarse elemendiga on ro
obiti u
hendatud vaike kondensaator.7 Kui pinge elemendil veidikene kasvab, siis voolud labi mittelineaarse elemendi ja takisti ei ole
enam vordsed ja kondensaator hakkab kas laaduma v
oi t
uhjenema olenevalt sellest, milline on mittelineaarse elemendi
tunnujoone puutuja tous (so. diferentsiaalne takistus) l
oike6 Matemaatiliselt on tegu transtsendentse v
orrandi f (x) = ax + b
graafilise lahendamisega, milleks tuleb leida graafikute y = f (x) ja y =
ax + b l
oikepunkt.
7 Alternatiivne variant oleks uhendada seadmega jadamisi induktor.

Tegelikult mistahes skeemielement omab teatavat parasiitset mahtuvust

ja induktiivsust.

ALALISVOOLUAHELAD

15

84. Milline on voolutugevus labi dioodi D2 joonisel 19

punkti juures. Kui osutub, et dU/dt > 0, siis pinge u
ha jatkab Ul.
kasvamist kuni s
usteem j
ouab mingisse teise tasakaalupunk- toodud ahelas? R1 = 600 , R2 = 200 , E = 2,4 V. Dioodid
ti. Nii on kerge n
aha, et n
aiteks juhtum (a) joonisel 17 on on u
hesugused ja nende voltamperkarakteristikud sarnanevad
stabiine, aga (b) ebastabiilne.
eelmises u
lesandes antuga.

(a)

(b)

Joonis 19: vt. u

l. 84

Joonis 17: L
oikepunkti stabiilsus

85. Joonisel 20 on kujutatud teatud hooglambi voltamUl.

perkarakteristik. Kui suur voimsus eraldub lambil, kui viimane u
hendada pingeallikaga nii nagu naidatud juuresoleval
skeemil?
Vastus: P 0,48 W.

Hu
oib esine sterees. Teatud kujuga tunnusjoonte korral v
da h
usterees: muutes ts
ukliliselt pinget v
oi voolu elemendil,
saadakse I-U graafikul silmusetaoline k
over.
Diferentsiaalne takistus. Kui mittelineaarset elementi labiv vool varieerub sellistes piirides, mille ulatuses selle elemendi tunnusjoone v
oib lugeda lineaarseks, siis elektriskeemi
anal
uu
oib selle elesimisel vahelduvkomponendi seisukohalt v
mendi asendada ekvivalentse oomilise takistiga, mille takistus
on on m
aa
ousuga (diferentsiaalse takisturatud tunnusjoone t
sega) uuritavas tunnusjoone piirkonnas: R = dU/dI. Erinevalt integraalsest takistusest v
oib diferentsiaalne takistus olla
ka negatiivne.
H
o
oglamp. H
o
oglambi lihtsaimas mudelis v
oib soojusjuhtivusest tingitud kaod j
atta arvestamata ja eeldada, et kogu energia hajub kiirgusena (see kehtib seda t
apsemalt, mida
k
orgem on h
o
ogniidi temperatuur). Seejuures h
o
ogniidi voib
lugeda halliks, st tema kiirguse intensiivsus pindala
uhiku kohta on v
ordne T 4 , kus on pinna kiirgamisv
oimet iseloomustav parameeter (volframi puhul ligikaudu 0,5). Paljude
metallide eritakistus on heas l
ahenduses v
ordeline absoluutse
temperatuuriga.
83. Kui suur on voolutugevus joonisel 18 toodud aheUl.
las? Dioodi voltamperkarakteristik on toodud juuresoleval
graafikul.

Joonis 20: vt. u

l. 85
86. Joonisel 21 on kujutatud t
Ul.
uristori tunnusjoone p
ohimotteskeem. T
uristor u
hendatakse jadamisi takistiga R.
Milline minimaalne pinge U0 tuleb ahelale rakendada, et t
uristor avaneks (so. voolutugevus ahelas kasvab h
uppeliselt)?
Vastus: U0 U1 + I1 R.

Vastus: I 8 mA.

I1
U1
Joonis 18: vt. u
l. 83

Joonis 21: vt. u

l. 86

KONDENSAATOREID SISALDAVAD ALALISVOOLUAHELAD

87. Tunneldioodi erilise ehituse t

Ul.
ottu on tema tunnusjoon ligikaudu selline nagu kujutatud graafikul joonisel
22. Toodud on ka lihtsaima tunneldioodil p
ohineva voimendi skeem, kus R = 10 ja E = 0,25 V. Leidke, mitu korda
v
oimendatakse sisendisse antavat v
aikese amplituudiga vahelduvsignaali.
Vastus: 8 korda.

16

jusena pingelangudel, osaliselt aga salvestatakse kondensaatori/induktori potentsiaalse energiana. Kui pingelang elemendil
on konstantne (sellise lahenduse voib teha monikord dioodide
jms elementide jaoks, kus voolutugevus hakkab mingil pingel
hasti kiiresti kasvama), siis eraldunud soojushulk on m
a
aratud elementi labinud laenguga:
Z
Z
Q = U I dt = U I dt = U q.
91. Jarjestikku l
ulitatud takistist R ja kondensaatorist
Ul.
C koosnevale ahelale l
ulitatakse elektromotoorj
oud E. Kondensaator oli eelnevalt laadimata. Leidke takistil eralduv soojushulk.
Vastus: Q = CE 2 /2.

Joonis 22: vt. u

l. 87

92. Kondensaator mahtuvusega C = 10 F on laetud

Ul.
pingeni U0 = 6 V. L
uliti abil suletakse vooluring, mis koosneb
sellest kondensaatorist ja dioodist, mille voltamperkarakteristik on naha joonisel 23. Antud u
lesandes votame Ud = 1 V.
Kui suur energia eraldub l
uliti juures sahvatusena (so kaarlahendusena), kui soojuse eraldumisega juhtmetes v
oib mitte
arvestada?

88. Voolutugevuse m
a
aramiseks elektriahelas l
ulitatak- Vastus: Q 125 J.
Ul.
se ahelasse muudetava m
o
otepiirkonnaga ampermeeter. Mootepiirkonnal 10 mA on ampermeetri n
ait 2,95 mA, mootepiirkonnal 3 mA aga 2,90 mA. Milline on voolutugevus ahelas ilma ampermeetrita? V
oib eeldada, et tegu on magnetoelektrilise ampermeetriga, millel sisetakistus on p
o
ordvordeline
m
o
otepiirkonna ulatusega. Juhtn
o
or. Kuna ampermeetri naitude erinevus on suhteliselt v
aike, siis v
oib kasutada lineaarset l
ahendust ja lugeda ahelasse l
ulitatud lisatakistist tingitud
voolutugevuse muutuse v
ordeliseks takistuse suurusega.
Vastus: I = 2,97 mA.
89. Tuletage h
Ul.
o
oglambi ligikaudne voltamperkarakteJoonis 23: Dioodi voltamperkarakteristika lihtsaim mudel (vt.
ristik.
u
l. 92 ja 113).
Vastus: I U 3/5 .
90. H
o
oglambi soklile on kirjutatud: 26 V 0,12 A.
Ul.
Toatemperatuuril m
o
odeti h
o
ogniidi takistuseks R0 = 24 .
a
avus
Hinnake h
o
ogniidi pikkust l, diameetrit d ja t
o
oreziimi tem- 4.2 Elektrilaengu j
peratuuri T . H
o
ogniit on valmistatud volframist, mille eritaKui elektriskeemi saab jagada sellisteks osadeks, mis on u
kskistus toatemperatuuril on 0 = 5,3 108 m.
teisest laengu u
lekande mottes isoleeritud, siis summaarne
Vastus: l 12 cm, d 5,8 m, T 2650 K.
laeng igal sellisel skeemiosal on konstantne. See idee v
oib osutuda kasulikuks selliste skeemide anal
uu
simisel, mis sisaldavad mitut kondensaatorit.
4 Kondensaatoreid sisaldavad alalis-
Ul. 93. Naidake, et kondensaatorite jarjestik
uhenduse
vooluahelad
mahtuvus avaldub valemiga

1
1
1
C=
+
+ ...
.
4.1 Energia j
a
avus
C1
C2
Kui siirdeprotsessi v
altel l
abib passiivset skeemielementi (takistit, dioodi vms) vooluimpulss, siis sellel elemendil eraldub
m
onesugune l
oplik soojushulk. Esimese hooga v
oib tekkida
m
ote tuletada voolutugevuse I ja pingelangu U s
oltuvus ajast
ja seej
arel integreerida hetkv
oimsust U I (v
oi lineaartakisti puhul I 2 R). Sageli saab vastuse m
arksa kergemini katte
kasutades energia j
a
avust: t
o
o soojus+potentsiaalse energia juurdekasv ehk siis emj allika poolt tehtav t
oo laengute transportimisel l
abi vooluringi (Eq) hajub osaliselt soo-

94. Kolm u
Ul.
hesugust laadimata kondensaatorit mahtuvusega C on u
ulitatakhendatud jadamisi. Sellele ahelale l
se pingeallikas elektromotoorjouga E. Kui kondensaatorid on
taielikult laadunud, u
arel
hendatakse pingeallikas lahti. Seej
u
hendatakse ahelasse samaaegselt kaks u
hesugust takistit R
nonda nagu kujutatud joonisel 24. Kui suur soojushulk eraldub kummalgi takistil?
Vastus: Q = 2CE 2 /27.

KONDENSAATOREID SISALDAVAD ALALISVOOLUAHELAD

17

Joonis 24: vt. u

l. 94

4.3

Joonis 25: vt. u

l. 95

Karakteerne aeg

Kondensaatori k
aitumist kirjeldab u
argmine vorrand:
ldjuhul j

(5)

U2

mis u
abiva voolu t
ottu kogunevad
tleb, et kondensaatorit l
laengud kondensaatori plaatidele ja tekitavad potentsiaalide
vahe (Q = CU ). Kui jadamisi u
hendatud takistist R ja kondensaatorist C koosnevale ahelale rakendada muutumatu pinge U0 , siis

U1

I=

RI + U = U0

dU
dQ
=C
,
dt
dt

dU
+ U = U0 .
ehk RC
dt

2T

Joonis 26: vt. u

l. 96

Viimase v
orrandi u
ldlahend on
U (t) = Const et/RC + U0 .

97. RC roopahelat labib vool, mis soltub ajast selliUl.

selt nagu naidatud joonisel 27. Leidke kondensaatori pin(Integreerimiskonstant s
oltub kondensaatori alglaengust.) gekoikumiste amplituud jargmistel juhtudel: a) T  RC; b)
RC r
oopahela korral tulevad valemid t
apselt samad, ainult T  RC.
U0 asemel on I0 R, kus I0 on voolutugevus l
abi ahela. Niisiis
statsionaarne olukord kujuneb RC ahelas v
alja karakteerse Vastus: a) (I2 I1 )T /8C; b) (I2 I1 )R/2.
aja = RC jooksul.
Oletagem n
uu
d, et RC-ahelat sisaldavas vooluringis toimuvad
pinge- v
oi vooluk
oikumised (n
aiteks eelnevas arvutuses voime
muuta U0 s
oltuvaks ajast). Selle protsessi kiirust iseloomustab m
onesugune karakteerne aeg T (nt v
onkeperiood). Kui
T  , on tegemist kvaasistatsionaarse olukorraga, sest RCahel j
ouab aja T v
altel ammu relakseeruda. Aeglaselt muutuva voolu seisukohast on kondensaatori juures ahel katkestatud. Kui T  , v
oib pingeid ja voole vaadelda aeglaselt
muutuva (alalis-) komponendi ja kiirelt muutuva (vahelduv-)
komponendi superpositsioonina ning arvestada, et kiire vahelduvkomponendi jaoks on kondensaatori takistus vaike vorreldes takistusega R. Kondensaatori pinge hakkab koikuma
amplituudiga, mis on hulga v
aiksem pinge keskmisest vaartusest.
95. Milline on kondensaatori laadumise karakteerne aeg
Ul.
joonisel 25 kujutatud elektriskeemis? Vihje. Siin l
aheb vaja ka
ideed jaotisest 3.2.


R2 R3
Vastus: = R1 +
C.
R2 + R3

I2

I1
T

2T

Joonis 27: vt. u

l. 97

98. Joulukaunistuse valmistamiseks otsustas Juku

Ul.
u
hendada jadamisi kokku 50 valgusdioodi ja toita seda ahelat labi alaldusdioodi D otse 220 V vorgupingega (joon. 28).
Voolu piiramiseks on ahelasse l
ulitatud takisti R ning voolu
pulsatsiooni valjasilumiseks kondensaator C. Pingelang alaldusdioodil on t
uhine, igal valgusdioodil aga 3 V. a) Kui suure
takistuse ja voimsusega tuleks valida takisti R kui valgusdioodid taluvad voolu kuni 20 mA? b) Kui suure mahtuvu 96. J
Ul.
arjestikku l
ulitatud takistist ja kondensaatorist sega kondensaator kindlustab, et valgusdioode l
abiva voolu
koosnevale ahelale l
ulitatakse joonisel 26 n
aidatud kujuga va- muutlikkus jaab 5% piiresse? Vorgusagedus on 50 Hz. Vihje.
helduvpinge. Leidke takistil eralduv v
oimsus j
argmistel juh- Ulesande

sonastusest voib aimata, et rangelt t

apset vastust
tudel: a) T  RC; b) T  RC.
ei nouta, seega pinge kondensaatoril ja voolu labi ahela v
oib
Vastus: a) P = (U2 U1 )2 /4R; b) P = C(U2 U1 )2 /T .
lugeda konstantseks.

INDUKTOREID SISALDAVAD ALALISVOOLUAHELAD

Vastus: a) 8 k, 3,2 W; b) 50 F.

18

Niisiis sellisel juhul magnetvoo muutus m

a
arab u
heselt

laengu q, mis labib juhtme ristloiget sama aja jooksul. Ulijuhtiva kontuuri korral (R = 0) saame

Joonis 28: vt. u

l. 98

5
5.1

Induktoreid sisaldavad alalisvooluahelad

Faraday induktsiooniseadus

Vektorv
alja voo m
oistega tutvusime jaotises 1.1. Olgu S suvaline pind, mis toetub antud voolukontuurile. Magnetvooks
labi selle kontuuri nimetatakse suurust
Z
=
Bn dS,
S

kus Bn on magnetilise induktsiooni normaalkomponent pinnaelemendi dS asukohas. v

aljendab induktsioonijoonte koguarvu, mis on haaratud voolukontuuri poolt ja seega ei soltu
pinna S valikust. Enamikes u
onnestub S nonda valesannetes
lida, et Bn oleks v
ahemalt t
ukati konstantne.
Faraday seadus v
aidab, et suletud kontuuri poolt haaratud
magnetvoo muutus indutseerib selles kontuuris elektromotoorj
ou E = d/dt (miinusm
ark viitab Lenzi reeglile indutseeritud emj poolt kontuuris tekitatavad voolud toimivad
vastu magnetvoo muutusele). Siin esineb t
aistuletis, mis sisaldab endas kahte komponenti. Esimene, /t, on pohjustatud magnetv
alja ajalisest muutumisest. Magnetv
alja ajalise
muutumisega indutseeritud elektromotoorj
oudu v
oib pohjendada p
o
oriselektriv
alja tekkimisega, mille tsirkulatsioon on
nullist erinev:
I

.
El dl = E =
t

Teine komponent arvestab kontuuri asendi muutumist magnetv

alja suhtes (kontuur liigub v
alja suhtes, muudab oma kuju v
oi orientatsiooni). Selle komponendi saab taandada kontuuri elementaarl
oigule. Nimelt kiirusega v liikuva juhtmeelemendi dl otste vahel indutseeritakse emj dE = Bvdl (kolme
vektori segakorrutis, v
oib kirjutada ka kujul B v dl voi
B v dl). Selle elektromotoorj
ou allikaks on kiirusega v
liikuvale laengule m
ojuv Lorentzi j
oud qv B.
Vaatleme magnetv
aljas asetsevat voolukontuuri, mille oomiline takistus on R. Siis
dq = Idt =

E
1 d
d
dt =
dt = .
R
R dt
R

d
= E = RI = 0 = = Const.
dt

Seega u
usib muulijuhtiva kontuuriga haaratud magnetvoog p
tumatu. Valise magnetvalja muutudes indutseeritakse u
lijuhi
pinnale sellised voolud, mille vali kompenseerib v
alise v
alja
muutuse.

99. Uks
Ul.
meetod magnetilise induktsiooni m
o
otmiseks
seisneb jargnevas. Magnetvalja viiakse vaike pool, mille telg
orienteeritakse paralleelseks B-ga. Pooli valjaviigud u
hendatakse nn. ballistilise galvanomeetriga, mis on voimeline m
o
otma l
uhikese vooluimpulsi laengut. Pooli pooratakse n
uu
ard j
sult 180 vorra. Kui suur laeng labib galvanomeetrit? Pooli
pindala on S, mahise keerdude arv N ja mahise aktiivtakistus
R.
Vastus: q = 2BN S/R.
100. Kaks paralleelset horisontaalset lopmata pikka t
Ul.
uhise elektritakistusega metallrelssi asetsevad teineteisest kaugusel l. Relsid on u
hendatud kondensaatoriga, mille mahtuvus on C ja mis on laetud pingeni U0 . Ruumis eksisteerib
homogeenne vertikaalne magnetvali induktsiooniga B. Relssidele asetatakse risti metallvarras massiga m, mis saab relsside
peal hoordevabalt libiseda (kuid sailitab viimastega elektrilise kontakti). a) Millise maksimaalse kiiruse saavutab varras?
b) Kui suur on sellise elektromagnetilise kahuri maksimaalne voimalik kasutegur (st kui suur osa kondensaatorisse salvestatud energiast on voimalik muundada varda kineetiliseks
energiaks)?
BlCU0
Vastus: a) vmax =
; b) = 0,25.
m + (Bl)2 C
101. Dielektrilisest materjalist rongas massiga m on
Ul.
kergete kodarate abil kinnitatud telje k
ulge, mille u
mber ta
saab hoordevabalt poorelda. Laeng Q on jaotunud u
htlaselt
u
le ronga. Algselt asub rongas piki telge suunatud homogeenses magnetvaljas induktsiooniga B. Mingil hetkel l
ulitatakse
magnetvali valja. Kui suure nurkkiiruse omandab selle tulemusena algselt liikumatu rongas?
Vastus: = BQ/(2m).

5.2

Omainduktsioon

Voolukontuuris tsirkuleeriv vool tekitab u

mbritsevas ruumis
magnetvalja. Selle magnetvalja voog labib ka seda sama kontuuri. B vaartus on igas ruumipunktis vordeline voolutugevusega kontuuris, jarelikult ka magnetvoog labi kontuuri on
vordeline voolutugevusega: = LI. Vordetegurit L nimetatakse voolukontuuri induktiivsuseks. Kui ahelale on rakendatud pinge U , siis induktsiooniseaduse alusel U = E = d/dt
ehk
dI
U =L ,
(6)
dt
mis on u
ldine vorrand konstantse induktiivsusega voolukontuuri (induktiivpooli) kaitumise kirjeldamiseks (vrdl. kondensaatori vorrandiga 5). Niisiis voolutugevus labi kontuuri ei
saa muutuda h
uppeliselt vaid reageerib monesuguse inertsiga

INDUKTOREID SISALDAVAD ALALISVOOLUAHELAD

19

(v
aikese induktiivsusega kontuuri korral v
oib see olla muidugi mi kohaselt. Pooli induktiivsus L = 1 H ja selle aktiivtakistus
praktiliselt hetkeline).
on t
uhine. Dioodi voib lugeda ideaalseks. L
uliti K t
o
otab perioodiliselt,
olles
suletud
ajavahemiku

ja
avatud
ajavahe1
M
oningatel idealiseeritud juhtudel saab kontuuri induktiivsuse arvutada definitsioonvalemist = LI l
ahtudes. Kui meil miku 2 jooksul, kusjuures 1 = 2 = 0,01 s. Leidke keskmine
on tegu kontuuriga, mis koosneb mitmest keerust, siis tuleb laadimisvoolu tugevus.
U02 1
t
ahele panna, et ei ole mitte magnetvoog l
abi u
ksiku keeru,
Vastus: Ikesk =
8,9 mA.
vaid kogu magnetvoog, mis on kontuuri poolt aheldatud. Nai2L(E U0 )(1 + 2 )
teks solenoidi korral = N = N BS, kus = BS on voog
labi u
argmisest m
ottek
aigust: u
he keeru. See tuleneb j
ksikus
keerus indutseeritakse emj d/dt, aga solenoidi N keerdu on
j
arjestikku, seega emj solenoidi otste vahel on N d/dt, mis
peab olema v
ordne d/dt, seega = N .
Selleks, et tekitada induktiivsust omavas kontuuris voolu, tuleb teha t
o
od omainduktsiooni vastu. T
oepoolest,
Z I
Z
Z
LI 2
dI
I dt = L
I dI =
.
A = EI dt = L
dt
2
0
See t
o
o l
aheb kontuuri u
alja energiaks
mbritseva magnetv
(magnetv
alja energiatihedus on B 2 /20 ). Seda t
ahelepanekut
v
oib kasutada kontuuri induktiivsuse hindamiseks, sest magnetv
alja tugevust saab hinnata teades voolutugevust ja juhi
m
o
otmeid.
102. Joonisel 29 kujutatud elektriskeemis on l
Ul.
uliti K
olnud pikemat aega suletud ning k
oik h
o
oglambid polevad
u
uhine). Mihesuguse heledusega (poolide aktiivtakistus on t
tu korda muutuvad lampide v
oimsused vahetult peale l
uliti
avamist? H
o
oglampe v
oib k
asitleda u
ustitatud mudel.-s 89 p
li kohaselt.

Joonis 31: vt. u

l. 104
105. Leidke solenoidi induktiivsus, kui solenoidi diaUl.
meeter on palju vaiksem tema pikkusest l. Traadi keerdude
arv on N ja solenoidi ristloike pindala S. Solenoid on keritud
ferromagnetilisele s
udamikule, mille suhteline magnetiline l
abitavus on .
Vastus: L = 0 SN 2 /l.
106. Oletades, et solenoidis voolu tekitamiseks tehtud
Ul.
too LI 2 /2 laheb magnetvalja energiaks, naidake, et magnetvalja energiatihedus on B 2 /20 .

Vastus: Lambi E1 v
oimsus kasvab 28/3 6,3 korda, lampide Ul.
107. Hinnake pikkust l omava sirgjuhtme induktiivE2 ja E3 v
oimsused j
a
avad samaks.
sust, kui traadi raadius on a.
Vastus: L 0 l ln(l/a).

5.3

Vastastikune induktsioon

Kui kaks voolukontuuri paiknevad ruumiliselt lahestikku, siis

vool u
hes kontuuris tingib vooluga vordelise magnetvoo nii
labi iseenda kui ka labi teise kontuuri: 1 = L1 I1 + L12 I2 ,
2 = L2 I2 + L21 I1 . Jarelikult voolu muutumine u
hes konJoonis 29: vt. u
l. 102
tuuris indutseerib emj ka teises kontuuris. Selliseid kontuure

nimetatakse sidestatuiks. Ulesande

108 lahendus n
aitab, et
103. Mittelineaarne element E l
Ul.
ulitatakse elektriskee- vastastikused induktiivsused on vordsed, L12 = L21 , seet
ottu
mi n
onda nagu n
aidatud joonisel 30. Samas on toodud sel- tahistame neid edaspidi u
he ja sama tahega M . Vastastikuse
le elemendi voltamperkarakteristik. Kuidas hakkab muutuma induktiivsuse arvutamiseks piisab kui me oskame leida magpinge sellel elemendil s
oltuvalt ajast?
netvoo labi u
he kontuuri tingituna voolust teises kontuuris.
Kui meil on tegu u
udamikule keritud poolidega, siis
hisele s
maksimaalse sidestatuse puhul labib u
hesugune magnetvoog
kumbagi mahist (siin me raagime magnetvoost labi u
he keeru,
= BS). Jarelikult nendes mahistes indutseeritud elektromotoorjoud on u
heselt seotud.

I, mA
4
2

E=0.4 V

108. Naidake, et vastastikused induktiivsused L12 ja

Ul.
L21 on alati vordsed. Juhtn
o
or. Leidke sidestatud kontuuride
0 0.2 0.4 0.6 0.8 U, V
energia, kui nendes voolavad voolud I1 ja I2 . Selleks arvutage too, mida peavad tegema nendesse kontuuridesse l
ulitatud
Joonis 30: vt. u
l. 103
vooluallikad, selleks et tekitada sellised voolud. N
aidake, et
tulemus on u
hene ainult tingimusel L12 = L21 .

104. Akumulaatorit elektromotoorj

109. Naidake, et M L1 L2 , kus L1 , L2 on sidestaUl.
ouga E = 12 V laa- Ul.
ditakse alalispingeallikast U0 = 5 V joonisel 31 esitatud skee- tud kontuuride (oma)induktiivsused. Juhtn
o
or. N
aidake, et

L=10 mH

VAHELDUVVOOLUAHELAD

20

M > L1 L2 korral satume vastuollu energia j

a
avusega, nimelt et voolu suurendamine u
hes kontuuridest indutseerib
selles kontuuris emj, mis soodustab voolu edasist kasvamist
(E1 dI1 > 0).

L
K
C2

110. Toroid kujutab endast peenikest juhet, mis on tiUl.

hedalt keritud r
ongakujulisele karkassile. Olgu karkassi keskringjoone raadius R, m
ahisekeeru raadius r (kusjuures r 
R) ning m
ahise keerdude arv N . Piki toroidi telge jookseb u
htlane sirge juhe. Leidke toroidi ja sirgjuhtme vastastikune induktiivsus. T
oestage antud s
usteemi jaoks v
orduse L12 = L21
kehtivus.

C1

Vastus: M = 0 N r2 /2R.
111. Leidke kahe u
udamikule keUl.
hisele toroidaalsele s
ritud pooli vastastikune induktiivsus. Esimese pooli mahisel
on N1 keerdu, teisel poolil N2 keerdu. S
udamiku pikkus on l,
ristl
oikepindala S ning suhteline magnetiline l
abitavus .
Vastus: M = 0 N1 N2 S/l.

112. Uhisele
Ul.
ferromegnetilisele s
udamikule on keritud
kaks pooli. Esimeses m
ahises on N1 keerdu, teises N2 keerdu, kusjuures N2 /N1 = n. M
ahiste aktiivtakistused on t
uhised. Teise m
ahise otsad u
hendatakse takistiga R, seejarel
l
ulitatakse esimese m
ahise v
aljaviikude k
ulge alalispingeallikas pingega U . Leidke takistil eralduv v
oimsus.
Vastus: P = n2 U 2 /R.

Joonis 32: vt. u

l. 114

Vahelduvvooluahelad

6.1

Kompleksmeetod

Eespool leidsime, et kondensaatori ja induktiivpooli k

aitumist
kirjeldavad vorrandid 5 ja 6. Nendel vorranditel on olemas
lahendid, kus nii pinge kui ka vool muutuvad siinuseliselt:
U (t) = U0 cos(t), I(t) = I0 cos(t + ). Kondensaatori puhul saame tingimuse I0 = U0 C ja = /2, induktori puhul
aga I0 = U0 /(L) ja = /2, st kondensaatoris vool edestab pinget faasis 90 vorra, induktoris aga ja
ab 90 v
orra
maha. Kondensaatori ja induktori (voi nende kombinatsiooni) takistus on reaktiivne, st soojust ahelas ei eraldu (90
faasinihkest jareldub, et hU Ii = 0).
Kui vahelduvvooluahelas on kaks elementi jarjestikku v
oi r
o
o-

5.4

Ekstremaalne vool induktoris ja ekstre- biti, tekib vajadus siinuslainete liitmise jarele. Sama sagedusega siinuslainete summa on samuti siinuslaine, voimaliku faamaalne pinge kondensaatoril
sinihke tottu tulevad aga valemid u
pris keerukad:8

Kui induktoris on vool saavutanud ekstremaalse v

a
artuse, siis
dI/dt = 0 ja j
arelikult indutseeritud emj on null. Kui kondensaatoril on pinge ekstremaalne, siis dU/dt = 0 ja seega vool
labi kondensaatori on null.
113. Kondensaatorit mahtuvusega C laetakse u
Ul.
le induktori ja dioodi alaliselektromotoorj
ou allikast E. Elektromotoorj
ou allika sisetakistus ja pooli aktiivtakistus on t
uhised. Milliseks kujuneb pinge kondensaatoril kui alghetkel oli
kondensaatori laeng null? V
oib lugeda, et diood avaneb taielikult kui U > Ud ja on l
opmata suure takistusega kui U < Ud
(joon. 23). Vihje. Siin l
aheb tarvis ka ideed jaotisest 4.1.
Vastus: U = 2(E Ud ).
114. Joonisel 32 kujutatud elektriskeemis on kondenUl.
saatorid C1 ja C2 laadunud alalispingeallika E toimel. N
uu
d
suletakse l
uliti K. Milline on a) maksimaalne voolutugevus
Imax l
abi pooli ja b) maksimaalne pinge Umax kondensaatoril
C1 , mis saavutatakse parast l
uliti sulgemist? Vihje. Viimasele
k
usimusele vastamiseks tuleb t
ahele panna, et kui kondensaatoril C1 on pinge maksimaalne, siis kondensaatoril C2 peab ta
olema minimaalne kuiv
ord nende pingete summa on konstant
(v
ordne E-ga).
C1 E
p
Vastus: a) Imax
=
; b) Umax
=
L(C1 + C2 )


C1
E 1+
.
C1 + C2

A1 cos(t + 1 ) + A2 cos(t + 2 ) = A cos(t + ),

kus
A2 = A21 + A22 + 2A1 A2 cos(2 1 ),
cos = (A1 cos 1 + A2 cos 2 )/A.
Siinuslainete liitmisega kaasneva tehnilise too lihtsustamiseks
paneme tahele, et suurusele x(t) = A cos(t + ) v
oib komplekstasandil vastavusse seada vektori9 x
= Aei , nii et siinuslainete liitmine asendub vastavate kompleksarvude liitmisega:
A1 cos(t + 1 ) + A2 cos(t + 2 ) A1 ei1 + A2 ei2 .
Edasi vaatame, kuidas teiseneb aja jargi voetud tuletis:
d
x(t) = A sin(t + ) = A cos(t + + /2) iAei ,
dt
sest ei/2 = i. Niisiis tuletise votmine asendub korrutamisega
suurusega i. Seega diferentsiaalvorrandid 5 ja 6 asenduvad
kompleksesituses algebraliste seostega, mis on sarnased Ohmi
seadusega:
1
,
I = iC U
I =
U.
iL
8 Need

valemid v
oib tuletada vaadeldes liidetavaid laineid kui vektoreid, mis p
o
orlevad u
mber koordinaadistiku alguspunkti ringsagedusega
.
9 Et eristada valemeis reaalseid f
uu
sikalisi suurusi vastavatest komplekssetest suurustest, asetame viimaste kohale m
argi(tilde).

VAHELDUVVOOLUAHELAD

21

Jarelikult kondensaatorile ja induktorile tuleb sellises skeemis

omistada imaginaarne takistus (e. impedants):
ZL = iL,

ZC =

1
.
iC

S
Elavhbeda aurud

= RI.
ImAktiivtakistit kirjeldav v
orrand j
a
ab endiseks: U
pedantsidega ning komplekssete voolude-pingetega v
oib n
uu
d
opereerida nii nagu oleks tegu alalisvooluahelaga.10

Kui mingi elektriahela reaalne vahelduvvoolutakistus on Z

ja faasinihe pinge ja voolu vahel , siis selle ahela impedants avaldub kujul Z = Ze . Ja vastupidi, kui oleme
ja
kompleksmeetodi abiga Z m
a
aranud, siis saame Z = |Z|

= arg Z. Ule perioodi keskmistatud aktiivv

oimsus, mis
eraldub sellel ahelal
oigul, avaldub

Joonis 33: vt. u

l. 116

1
1
I ),
U0 I0 cos = Re(U
2
2
kus U0 ja I0 on pinge ja voolu amplituudv
a
artused (efektiivvaa
atta).
rtuste kasutamisel tuleb kordaja 1/2 a
ra j
P =

Kuna vastastikuse induktsiooni n

aol on samuti tegemist lineaarse protsessiga (indutseeritud emj on v
ordeline voolu
muutumise kiirusega), siis kompleksmeetod on rakendatav ka
induktiivselt sidestatud voolukontuure (nt trafosid) sisaldavate elektriahelate anal
uu
simisel. Eelnenuga analoogiliselt valem E = M dI/dt omandab siinuseliste protsesside puhul

kompleksesituses algebralise kuju E = iM I.

115. Jootekolb v
oimsusega 30 W on arvestatud 220 V
Ul.
Joonis 34: vt. u
l. 117
v
orgupingele. Kui suure mahtuvusega kondensaator tuleks
k
uttekehaga j
arjestikku u
uttekeha v
oimsus kahendada, et k
haneks v
a
artuseni 20 W? K
uttekeha takistuse s
oltuvust temjundvoolu puhul on valjundpinge suuruselt sama mis sisendis,
peratuurist mitte arvestada.
ent faasinihkega 2 arctan(RC).11
Vastus: C 2,8 F.
116. Luminestsentslamp lulitatakse vooluv
orku nii, naUl.
gu n
aidatud joonisel 33. V
orgusagedus on 50 Hz ja -pinge
228,5 V. Voolutugevus ahelas on 0,60 A, pinge lambil 84 V,
ballastpooli oomiline takistus 26,3 . Luminestsentslampi
v
oib vaadelda kui oomilist takistust. Starter S kujutab endast
l
ulitit, mis sulgub lambi sissel
ulitamisel, kuid avaneb peagi
ning j
aab lambi p
olemise ajal avatuks. a) Kui suur on pooli induktiivsus L? b) Leidke pinge ja voolu vaheline faasinihe .
c) Kui suur aktiivv
oimsus P eraldub ahelas? d) M
onikord on
tarvilik kompenseerida voolu reaktiivset komponenti, mis tekib paljude luminestsentslampide u
heaegsel kasutamisel. Kui
suure mahtuvusega kondensaator tuleks pooliga j
arjestikku
l
ulitada, et muuta faasinihe vastupidiseks?
Vastus: a) L = 1,09 H; b) = 64,1 ; c) P = 59,9 W; d)
C = 4,6 F.
Joonis 35: vt. u
l. 118
117. Joonisel 34 on kujutatud nn. Maxwelli sild, miUl.
da kasutatakse induktori induktiivsuse L ja aktiivtakistuse R
maaramiseks. Selleks timmitakse takisteid R1 , R2 , RC ning
Ul. 119. Seosed trafo primaar- ja sekundaarm
ahise pingete
kondensaatorit C seni kuni voltmeetri V n
ait saab nulliks.
ja voolude vahel on u
ldjuhul
u
pris
keerulised.
Reaalsed
trafod

Avalda L ja R suuruste R1 , R2 , RC ja C kaudu.

on aga sageli lahedased nn ideaalsele trafole, mille puhul eelVastus: L = R1 R2 C, R = R1 R2 /RC .
datakse jargmist. 1) Mahiste induktiivsused L1 ja L2 on v
aga
suure
v
a
a
rtusega;
2)
Primaarja
sekundaarm
a
hise
sidestatus

118. Joonisel 35 on kujutatud l

Ul.
ulitus, mille abil on voion maksimaalne; 3) Mahiste aktiivtakistused on t
uhised; 4)
malik muuta vahelduvsignaali faasi. N
aidake, et t
uhise valKaod s
udamikus (h
usterees+poorisvoolud) on t
uhised. N
ai10 Kompleksarve v
oib kirjeldatud viisil rakendada u
ldse mistahes lineaarsetes s
usteemides toimuvate ostsillatsioonide anal
uu
sil, nt valguslainete interferents optikas, vaba- ja sundv
onkumised mehaanikas jne.

11 V
oi 2 arctan(1/RC), s
oltuvalt sellest, kuidas sisendi ja v
aljundi
polaarsuste vahekorda m
aa
ratleda.

LAETUD OSAKESTE LIIKUMINE ELEKTRI- JA MAGNETVALJAS

22

L1

dake, et sel juhul k

oik voolud ja pinged on samas faasis ja
kehtivad lihtsad seosed
U2
=n
U1

C1

I2
1
= ,
I1
n

L2
kus n on sekundaar- ja primaarm
ahise keerdude arvu suhe
(trafo u
lekandetegur).

6.2

C2

Joonis 37: vt. u

l. 120.

Resonants LC-ahelas

LC-ahela resonants leiab aset sagedusel res = 1/ LC. LCj

arjestikahela impedants saab sagedusel res nulliks kuna pinged kondensaatoril ja induktoril on amplituudi poolest vordsed ent vastandfaasis (nn pingeresonants). LC-r
o
opahela impedants kasvab sagedusel res l
opmata suureks kuna voolutugevused l
abi kondensaatori ja induktori on amplituudi poolest
v
ordsed ent vastandfaasis (nn vooluresonants).

Laetud osakeste liikumine elektrija magnetv

aljas

7.1

Laetud osakeste liikumine vaakumis

Jaotises 2.4 me juba mainisime, et magnetvali B m

ojub kiirusega v liikuvale punktlaengule q Lorentzi jouga F = qv B.
On kerge naha, et muude tungide puudumisel liigub osake homogeenses magnetvaljas u
ldjuhul mooda kruvijoont. Vaatleme laetud osakese q liikumist vabas ruumis, kus eksisteerivad
heaegselt nii elektri- kui ka magnetvali. Sellise situatsiooni
Vabav
onkumistel kinnises LC-ahelas kondensaator ja induk- u
anal
uu
simisel voivad kasuks tulla jargmised tahelepanekud.
tor vahetavad perioodiliselt energiat. Neil hetketel, kui U = 0,
on kogu energia k
atketud induktori magnetv
alja. Kui I = 0,
1. Lorentzi joud ei tee tood (sest F v), seega laetud osaon kogu energia k
atketud kondensaatori elektriv
alja.
kese potentsiaalne energia on maaratud ainult elektriv
alja
120. Joonisel 37 kujutatud LC-ahelas L1 = 10 mH,
Ul.
jaotusega ruumis.
L2 = 20 mH, C1 = 10 nF ja C2 = 5 nF. Teatud hetkel oli
2. Poorame koordinaatteljed nonda, et magnetv
ali B oleks
voolutugevus poolis L1 v
ordne I10 = 0,1 A ja pinge kondenrakendatud z-telje positiivses suunas. Newtoni II seadusaatoril C1 oli samal hetkel U0 = 40 V. Milline on vooluvonsest ja Lorentzi jou avaldisest jarelduvad osakese jaoks siis
kumiste amplituud poolis L2 ?
jargmised liikumisvorrandid:
LCR-ahelate puhul j
aab kehtima eelpool
oeldu, ainult et 1/Z
v
oi Z omavad ka res juures l
oplikku v
a
artust ja nende sageduss
oltuvus n
aeb ligikaudu v
alja selline nagu kujutatud joonisel 36.

dpx
= qEx + qvy B,
dt

dpy
= qEy qvx B,
dt

dpz
= qEz .
dt

Kui n
uu
d Ex = 0 voi Ey = 0, siis vastavalt px qyB =
Const voi py + qxB = Const (peale integreerimist aja j
argi). Teisisonu, sailivad u
ldistatud impulsid p0x = px qyB
ja p0y = py + qxB.
3. Vaatleme laetud osakese liikumist homogeenses magnetvaljas B. Olgu L osakese impulsimoment mingi B-ga paralleelse telje suhtes. Eeldame, et koik osakesele m
ojuvad
tungid peale Lorentzi jou on nimetatud telje suhtes radiaalsed. Olgu mingil hetkel osakese kaugus teljest r ja
radiaalne kiirus vr . Arvestades, et raadiusvektoriga ristuv Lorentzi jou komponent on qvr B, saame dL/dt =
(qvr B)r = 21 qB(dr2 /dt) ehk peale aja jargi integreerimist L = 12 qBr2 + Const. Jarelikult suurus L + 12 qBr2
on osakese mistahes liikumise valtel konstantne.
4. Laengute ja voolude poolt tekitatav vali soltub sellest, millises tausts
usteemis seda valja vaadeldakse. N
aiteks paigalJoonis 36: Resonants LCR-ahelas. Ordinaatteljel on 1/Z
seisev
punktlaeng
tekitab
ainult
elektriv
a
lja,
aga tausts
usLCR-jarjestikahela puhul ja Z LCR-r
o
op
pahela puhul. Tooteemis,
mis
liigub
kiirusega
v
selle
laengu
suhtes,
registdud resonantsik
over vastab juhule (1/R) L/C = 6.
reeritakse lisaks elektrivaljale ka magnetvalja (valem 4).
Relativistlike kiiruste puhul ka laengu- ja voolutihedused
soltuvad sellest, millises tausts
usteemis neid m
o
odetakse

LAETUD OSAKESTE LIIKUMINE ELEKTRI- JA MAGNETVALJAS

23

(tuletame relatiivsusteooriast meelde ruumi kontraktsioo- 7.2 Laengukandjate liikumine elektrijuhis

ni ja aja dilatsiooni n
ahtusi). Laeng ise, nagu seisumasski,
on invariantne.
Sirgvoolust keerukamate voolude korral ei pruugi voolu jaotus olla juhi igas punktis sama (nt radiaalne vool sf
a
arilises
Olgu meil kaks inertsiaalset tausts
usteemi, mille vastavoi silindrilises juhis). Detailsemalt voib voolu jaotust iseloo0
vad koordinaatteljed on paralleelsed. S
usteemi K algusmustada voolutihedusega J . J on vektor, mille moodul v
orpunkt
liikugu
piki
x-telge
kiirusega
u.
Defineerime =
p
dub
laenguga,
mis
aja
u
hikus
kandub
l
a
bi
voolu
suunaga
risti
1/ 1 u2 /c2 . Mitterelativistlikul juhul 1. Valjavekasetatud u
hikpinna, ja mille suund naitab positiivsete laentorid teisenevad u
argmise eeskirja koleminekul K K 0 j

gukandjate liikumise suunda. Uhtlase

ristloikega S juhi puhul
haselt:
ilmselt J = I/S. Lihtne arvutus naitab, et J on m
a
aratud
laengukandjate kontsentratsiooniga n, laenguga q ja triivikii0
0
Ex = Ex , Ey = (Ey uBz ), Ez = (Ez + uBy ),
rusega v jargmiselt: J = qnv. (Triivikiirus on laengukandja
keskmine kiirus rakendatud valja moju all.)
u
u
Bx0 = Bx , By0 = (By + 2 Ez ), Bz0 = (Bz 2 Ey ). Voolutiheduse kasutamisel on moistlik ka Ohmi, Joule-Lenzi
c
c
ja Amperei seaduse rakendamine diferentsiaalsel kujul. On
Uurides laetud osakeste liikumist elektromagnetvaljas,
kerge kontrollida, et J kaudu omandab Ohmi seadus kuju J =
on sageli m
ottekas otsida u
lesande lahendamiseks selline E/, kus on aine eritakistus. Kui juht liigub magnetv
aljas
tausts
usteem, kus m
oni v
aljakomponent on null.
kiirusega v, siis elektrijoule lisandub veel Lorentzi j
oud, nii
et u
ldisemalt J = (E + v B)/. Analoogiliselt leiame, et
121. Elektron kiirusega v liigub homogeenses magnet- juhi u
Ul.
hikulises ruumalas dissipeeruv energia avaldub J 2 ja
valjas B, kusjuures vB. Leidke elektroni trajektoori raa- vooluga juhi u
aljas avaldub
hikruumalale mojuv joud magnetv
dius.
J B.
Vastus: R = mv/(eB).
122. Elektronide kimp alustab liikumist u
Ul.
hest ja samast ruumipunktist. Elektronide kiirused v alghetkel on mooduli poolest v
ordsed kuid nende suunad hajuvad kuni suuruse nurga all ruumis tekitatud homogeense magnetvalja B
sihi suhtes, kusjuures  1. Kui suurel kaugusel L nimetatud ruumipunktist toimub elektronide kimbu j
arjekordne
fokuseerumine?
Vastus: L = 2mv/(eB).
123. Kaks tasaparalleelset elektroodi (katood ja
Ul.
anood) paiknevad vaakumis u
ksteisest kaugusel d. Anoodile
on rakendatud katoodi suhtes positiivne potentsiaal U . Katoodi pinnalt alustab elektriv
alja toimel nullise algkiirusega
liikumist elektron. Kui tugev elektriv
aljaga ristuv magnetvali
B tuleb elektroodidevahelises ruumis tekitada, et elektron ei
jouaks enam anoodile?
p
Vastus: B = (1/d) 2mU/e.
124. Ruum kahe koaksiaalse silindrikujulise elektrijuhi
Ul.
vahel on
ohust t
uhjaks pumbatud. Sisemise silindri (katoodi)
raadius on a, v
alise silindri (anoodi) sisemine raadius aga b.
Anoodile on antud katoodi suhtes postiivne potentsiaal U . Silindritevahelises ruumis on homogeenne magnetv
ali B, mis on
paralleelne silindrite teljega. Katoodi pinnalt alustab elektrivalja toimel nullise algkiirusega liikumist elektron. Leidke B
kriitiline v
a
artus, millest alates elektron ei j
oua enam anoodile.
r
2b
2mU
.
Vastus: B = 2
b a2
e

Vaatleme joonisel 38 kujutatud situatsiooni. Alalisvooluga

metall- voi pooljuhtplaat on asetatud vooluga risti olevasse
magnetvalja B. Triivikiirusega v liikuvatele laengukandjatele mojub Laorentzi joud qv B, mis on risti nii J -ga kui
ka B-ga. Jarelikult J -ga ja B-ga paralleelsete tahkude peale
(mille k
ulge joonisel on u
hendatud voltmeeter) hakkavad kogunema laengud. Laengute kogunemine jatkub seni kuni nende poolt tekitatava elektrivalja moju kompenseerib Lorentzi
jou. Seega joudsime jareldusele, et magnetvalja toimel tekib
plaadis taiendav ristisihiline elektrivali ja vastavate tahkude
vahele u
hendatud voltmeeter naitab potentsiaalide vahet. Seda nahtust nimetatakse Halli efektiks. Halli efektil on hulk
rakendusi (magnetilise induktsiooni mootmine, laengukandajate omaduste uurimine pooljuhis jpm).

J
B
Joonis 38: Halli efekt.

126. Kaks u
Ul.
hesugust metallkera (raadius r) on asetatud
homogeensesse
juhtivasse keskkonda, mille eritakistus on
125. Elektron algkiirusega v0 liigub homogeenses
Ul.
. Kaugus kerade vahel on hulga suurem nende raadiusest.
elektri- ja magnetv
aljas. Vektorid v0 , E ja B on k
oik omaargneva
E.
Milline on elektroni trajektoor? Kui suur on keradevaheline takistus? Vihje. Selle ja j
vahel risti ja v0 = B
u
lesande lahendamisel laheb tarvis u
hte ideed jaotisest 3.3.
Keskmine kiirus hvi? V
oib lugeda, et E/B  c ja v  c.
kus R = Vastus: R = /(2r).
Vastus: r(t) = hvit + R cos(t)
v0 + R sin(t)E,
E
127. Pooljuhi eritakistuse maaramisel on u
mv0 /eB, = v0 /R = eB/m ja hvi = B
v0 . Saadud trajek- Ul.
heks probtoori nimetatakse ts
ukloidiks.
leemiks kontaktidel tekkivad tundmatud pingelangud. Sellest

LAETUD OSAKESTE LIIKUMINE ELEKTRI- JA MAGNETVALJAS

probleemist on v
oimalik u
argmise meetodiga, mida
le saada j
me anal
uu
opmatu ohusime siinkohal lihtsuse huvides pooll
kese plaadi jaoks (plaadi paksus h). Olgu selle plaadi serva
k
ulge joodetud ridamisi neli kontakti nagu kujutatud joonisel
39. a) Kontaktidest A ja B lastakse l
abi vool I. N
aidake, et
kontaktide C ja D vahele l
ulitatud voltmeeter n
aitab pinget

24

Vastus: E = (1/nq)B J ; seega metallides, kus n on suur,

avaldub Halli efekt norgalt.
131. Pooljuhtseadet, mis Halli efekti vahendusel m
Ul.
o
odab magnetilise induktsiooni vaartust, nimetatakse Halli anduriks. Koosta vattmeetri elektriskeem, kui kasutada on Halli
andur, solenoid ja voltmeeter.

(a + b + c)b
I
ln
.
h (a + b)(b + c)

132. Hea elektrijuhtivusega vedelike pumpamiseks

Ul.
saab kasutada elektromagnetilist pumpa, mille t
o
op
ohim
ote
selgub jooniselt 40. Vedelik eritakistusega liigub pumbas
T
ahistame suhte U/I s
umboliga RAB,CD . b) N
aidake analoo- kiirusega v. Vektorid v, B ja E on koik omavahel risti. a)
giliselt, et juhul, kui voolu lastakse l
abi kontaktidest B ja C Naidake, et vedelikule mojub u
oud
hikulise ruumala kohta j
ning pinget m
o
odetakse kontaktide A ja D vahel, siis
F = B 2 (u v)/, kus u = E B/B 2 . b) Naidake, et seadme maksimaalne kasutegur k
uu
ndib 0,5-ni. Voib lugeda, et
(a + b)(b + c)

magnetvalja tekitab p
usimagnet ja aare-efektid on t
uhised.
ln
.
RBC,AD =
h
ac
U=

c) N
aidake, et

exp(hRAB,CD /) + exp(hRBC,AD /) = 1.
Saadud seos v
oimaldab m
a
arata peale suuruste RAB,CD ja
RBC,AD m
o
otmist. Viimased ei s
oltu enam kontaktide takistustest, sest need on hulga v
aiksemad kui voltmeetri sisetakistus.

E
A

Joonis 39: vt. u

l. 127

Joonis 40: vt. u

l. 132

128. J
Ul.
argnevalt kirjeldatava meetodiga on voimalik
m
o
ota materjali eritakistust ilma et oleks tarvis kinnitada
kontakte materjali k
ulge. Kettakujuliseks prepareeritud ainet
ukk asetatakse solenoidi sisemuses tekitatavasse homogeensesse magnetv
alja, nii et ketta telg on paralleelne solenoidi teljega. Solenoidi toidetakse vahelduvvooluga sagedusel ,
nii et B(t) = B0 cos t. Ketta raadius on R ja paksus d.
Leidke ketta materjali eritakistus, kui kettas eraldub Joulei soojus v
oimsusega P . M
arkus. Tarvis
oib minna valemit
R v
hsin2 i = hcos2 i = 1/2 ja integraali xn dx = xn+1 /(n+1).

133. Homopolaarne mootor koosneb vollile kinnitatud

Ul.
vaskkettast, mis saab poorelda homogeenses aksiaalses magnetvaljas B. Vool suundub kettasse labi volli ning v
aljub kettast k
ulgpinna kaudu. Volli raadius on a, ketta raadius b ning
ketta paksus h. Ketta materjali eritakistus on . a) Leidke
magnetvalja poolt kettale avaldatav poordemoment M voolutugevusel I; b) Leidke kettas dissipeeruv Joulei soojus P voolutugevusel I; c) Leidke pinge U ketta telje ja serva vahel, kui
ketta nurkkiirus on ; d) Naidake, et kehtib energia j
a
avuse

seadus kujul V I = M +R P . M
arkus. Ulesanne
n
o
uab
paari
R
lihtsa integraali votmist: x dx = x2 /2, (1/x)dx = ln x.

Vastus: = R4 B02 2 /(16P ).

2
2
2
129. Metallplaat asetseb homogeenses magnetvaljas B, Vastus: a)2 M =2 BI(b a )/2; b) P = I ln(b/a)/(2h); c)
Ul.
V = B(b a )/2 + I ln(b/a)/(2h).
mis on risti tema pinnaga. Hinnake plaadis indutseeritud poorisvoolude poolt tingitud takistusj
oudu, kui plaat liigub kiirusega v, mis on risti B-ga. Plaadi pindala on S, paksus d
ning materjali eritakistus . Juhtn
o
or. Hinnangulise vastuse
v
saamiseks on mitu teed. Uks
oimalus on kasutada energia
j
aavust, hinnates p
o
orisvoolude t
ottu plaadis tekkivat Joulei
soojust ja arvestades, et see soojus saadakse plaadi kulgliikumise kineetilise energia arvelt.

Vastus: F B 2 vSd/.
130. Leidke Halli efekti t
Ul.
ottu tekkiva ristisihilise elektrivalja tugevus joonisel 38 kujutatud olukorra jaoks. Voib lugeda, et materjalis eksisteerib ainult u
uu
hte t
pi laengukandjaid, mille laeng on q ja kontsentratsioon n.