Emakeele Seltsi aastaraamat 60 (2014), 718

doi:10.3176/esa60.01

rindtarindIST
nimisnafraasi osana
Mati ERELt
Annotatsioon. Artiklis vaadeldakse adjektiivatribuudi mitmuse kasutust, kui
atribuut laiendab ainsuslike liikmetega distributiivset rindhendit (eakad mees
ja naine pro eakas mees ja naine), ning nimisnalise phja mitmuse kasutust, kui
nimisna laiendavad rinnastatud genitiivatribuudid (Eesti ja Soome presidendid
pro Eesti ja Soome president). Tegelik mitmuse kasutus ei ole neil juhtudel nii
erandlik, kui tavaliselt arvatakse, ega pruugi aidata ka mitmeti tlgendatavust
vltida. Adjektiivatribuudi mitmuse kasutamist soodustavad helt poolt rindliikmete omadused (definiitsus rindliikmeteks on kige sagedamini prisnimed;
terviku osaks olemine rindliikmetel on sageli mingi hisnimetaja). Teiselt poolt
soodustavad mitmuse kasutust ka atribuudi omadused (kvantitatiivsus; verbilisus
sageli on mitmuses oleviku partitsiibid). Rinnastatud atribuutide phja mitmus
esineb valdavalt definiitsete, prisnimeliste atribuutide korral.
Vtmesnad: eesti keel, sntaks, nimisnafraas, rinnastus, atribuut, arvuvorm

1. Sissejuhatus
Nimisnade rindtarind on neid konstruktsioone, millel nimisnafraasis
phjaks olles on probleeme oma laiendi arvuvormiga (a), laiendiks olles
aga phja arvuvormiga (b).
(a) eakas mees ja naine vi eakad mees ja naine
(b) Eesti ja Soome president vi Eesti ja Soome presidendid

Seniste suhteliselt vheste ja pgusavitu ksitluste jrgi (nt Valgma,

Remmel 1968: 204; EKLP I 1974: 266267, 434435; Mihkla, Valmis
1979: 102, 145146; Tauli 1980: 281282; AK 2000: 8182; EKK 2007:
520521) peaksid nii ainsuslike liikmetega rindtarindi hine omadus
snaline tiend kui ka genitiivatribuutidest koosneva rindtarindi hine
phi ldreegli kohaselt olema ainsuses. Mitmus on erand, mida videtavalt
kasutatakse mnel juhul mtteselguse prast.

Rindtarindist phja korral nidatakse mitmuse kasutamisega, et omadussnaline atribuut kib tepoolest mlema rindliikme (vi siis kigi)
kohta (eakad mees ja naine tleb, et eakas pole ksnes mees, vaid ka naine).
Samas ei saa mtteselguse phimtet siin sugugi mitte alati rakendada.
Tenoliselt trgub sna paljude keel tlemast nt vikesed maja ja aed,
isegi kui selguse prast tahaks.
Rindtarindist atribuudi korral videtakse helt poolt seda, et phja
ainsus jtab harilikult ebamraseks, kas atribuudid osutavad hele ja
samale objektile (koosvaatlev tlgendus) vi eri objektidele (eraldivaatlev tlgendus), mitmus aga on hemtteliselt eraldivaatlev. Nt lausest
Koosolekule kutsuti ka Vru ja Plva esindaja ei selgu, kas koosolekule
kutsuti kahe linna hisesindaja vi kummastki linnast oma esindaja, lausest
Koosolekule kutsuti ka Vru ja Plva esindajad aga jrelduvat, et tegemist
on eri esindajatega. Teiselt poolt aga videtakse, et eraldivaatleva tlgenduse korral nitab phja ainsus, et kumbki atribuut kib he objekti kohta
(nt ks Vrust, teine Plvast), mitmus aga osutavat, et kumbki atribuut
kib mitme objekti kohta (nt nii Vrust kui ka Plvast kaks vi rohkem).
Tegelikult ei hesta mitmuse kasutus midagi. helt poolt vib ka mitmusel olla koosvaatlev tlgendus (nt mitu hist esindajat Vrust ja Plvast).
Teiselt poolt ei pruugi mitmus eraldivaatleva tlgenduse korral sugugi
osutada ainult kummastki mitmele. Tlgenduse hestavad keelevlised
teadmised, kontekst, vahel ka lausesisesed asjaolud, nt eldisverbi vorm
(kui rinnastatud atribuutidega nimisnafraas on lause alus, siis ainsusliku
eldise korral on tlgendus hemtteliselt koosvaatlev, nt Vru ja Plva
esindaja osales terve peva, vrd osalesid).
Siinses kirjutises ptakse tuua pisut lisaselgust nende tegurite kohta,
mis tegelikult tingivad mitmuse kasutust knealustes konstruktsioonides.
Esmalt vaadeldakse adjektiivatribuudi mitmuse kasutust rindtarindist
phja korral, seejrel phja mitmuse kasutust rindtarindist genitiivatribuudi korral. Analsitav keelematerjal on phiosas hangitud etTenTen-
korpusest (http://www.keeleveeb.ee/), mis sisaldab mitmeid keelevariante,
ning Tartu likooli eesti keele koondkorpuse ajakirjanduse allkorpusest1:
ajalehtedest Postimees (19952000), Eesti Pevaleht (19952007) ja
htuleht (19972007).
http://www.cl.ut.ee/korpused/kasutajaliides/index.php?lang=et, nidetes thistatud
[A].

2. Rindtarindi mitmuslik adjektiivatribuut

Kui nimisnafraasi tuumaks on rindtarind, mille hendavalt seotud ainsuslikeks liikmeteks on abstraktnoomenid vm kvantitatiivselt piiritlemata
nimisnad, vi kui rindphjaga tarind esineb liigitava eldistitena, siis
enamasti atribuudi arvuprobleemi pole. Nende hine adjektiivatribuut on
ldjuhul ainsuses.
Vlisminister Urmas Paeti snul on ELi-USA suhetel otsene mju ELi
konkurentsivimele maailmas ning leilmsele stabiilsusele ja heaolule.
[etTenTen] Sjalistel eesmrkidel kasutatav tehnika ja teadus annab
ideoloogiate poolt hutatud vihkamise ktte otsustava relva. [etTenTen] Igapevaselt ta alkoholi ei tarbi, on suureprane abikaasa ja isa..
[etTenTen]

Ainsuse vi mitmuse probleem kerkib siis, kui rindliikmetel on piiritletud

(loendatavad) referendid. Domineerib kll ainsus. Ainsusliku atribuudi
korral langeb rindtarindist tuumosaga nimisnafraas kokku nimisna
fraaside rindtarindiga, kus tiend kuulub ksnes esimese substantiivi
juurde.
Tal on vike maja ja aed.
Tlgendus 1: Tal on vike [maja ja aed]
Tlgendus 2: Tal on [vike maja] ja [aed]

Tlgenduse 2 korral atribuudi vormiline ja sisuline hildumine htivad,

sest hildumist kontrollib ht objekti thistav ainsuse vormis moodustaja.
Mlemat rindliiget hlmava 1. tlgenduse korral on seevastu tegemist
vormilise hildumisega, sest sisulise hildumise korral peaks omadussna
mitmuses olema, nii nagu eldisverb rindtarindist aluse korral (nt Maja ja
aed asusid relinnas). Adjektiivatribuudi arvuvormi mrab talle lhima
rindliikme vorm. See nhtub hlmava atribuudiga rindtarindeist, mille ks
liige on mitmuses, teine ainsuses.
Ostsin uue [likonna ja kingad]
Ostsin uued [kingad ja likonna]

Ehkki Tal on vike maja ja aed -tpi konstruktsioonide puhul on tegemist

vormilise hildumisega, on sellel siiski ka teatav sisuline taust. Ainsusliku
atribuudi korral ei ksitata jrelliiget eesliikmega pris samavrsena,
samal mral thelepanu vajavana. Selle mramine, kas tiendiga

vljendatu kib ka jrelliikme kohta, jetakse konteksti hooleks, mis aga

thendab vimalust, et see jbki ebamraseks.
Adjektiivatribuudi arvuhildumise vormilisus on koosklas keeletpoloogiast tuntud phimttega mida viksem on sntaktiline (struktuuriline) distants hilduva moodustaja (sihtmrgi) ja hildumisallika (kontrollija) vahel, seda tenolisem on sntaktiline (vormiline) hildumine
(Corbett 1979, 2000). Adjektiivatribuut ja selle phi kuuluvad hte ja
samasse fraasi, kuid niteks alus ja predikaatverb mitte. Adjektiivatribuudi
arvuhildumine on seetttu vormilisem kui verbi arvuhildumine, mis
avaldub just mitteprototpse hildumise kontrollija korral, nagu seda
on rindtarind. Verbi arvuhildumine on omakorda vormilisem kui eldis
tite arvuhildumine (sest nt kui aluseks on viisakust vljendav teie, siis
eldisverb on mitmuses, eldistide aga ainsuses Juhan, te olete nii
tubli!) (Erelt 1999, 2000).
Erinevused eri lauseliikmete hildumise sntaktilisuses vi semantilisuses on astmeerinevused, mitte ja/ei-erinevused. Nii leidubki ainsuslike
liikmetega rindtarindite puhul peale adjektiivatribuudi vormilise hildumise siiski ka sisulist hildumist, s.o mitmuslikku atribuuti. Rindtarind
kitub niisugusel juhul nagu mitmuslik nimisna, vljendades vrd
vrsetest osadest koosnevat distributiivset tervikut.
Mitmusliku atribuudiga ainsuslikud rindliikmed on harilikult definiitsed. Suhteliselt sageli esineb mitmust ainsuse asemel prisnimeliste rindliikmete korral, nt ajakirjanduskorpuse pistelises vljavttes
oli 42prisnimede rindhendi (mittepartitsiipne) atribuut mitmuses
26 juhul.
Tulevastel plvedel jb kll teadmata, et just suvel 1997 kisid neid
kive kaemas muidu graffiti-lembesed Jri ja Mari .. [A] Kaheksa 1019
koha vrra positsiooni parandanud riigi seas olid ka loodusvarade poolest
rikkad Venemaa ja Kanada. [A]

Teine silmahakkav asjaolu on rindliikmete tavalisest suurem htekuuluvus.

Elli Riikoja on vitnud (EKLP I 1974: 267), et Mitmuslik atribuut tagab
mtteselguse ka juhtudel, kui ta laiendab ht mitme tiendiga ainsuslikku
phisna. Nit. Eelmise paragrahvi tarbetud 3. ja 4. punkt jeti ra. Liiga
pikad teine, kuues ja seitsmes peatkk tuleb mber ttada. Autahvlile
kanti eesrindlikud Koidu, Eduard Vilde nimeline ja Aruvlja kolhoos.
Lisatagu siia veel ks nide.

10

Lisaks sarja 12. kohale saavutas Klettenberg hobusel Terror veel ka

erinevates parkuurides auhinnalised 5. ja 6. koha. [etTenTen]

Need nited juhivad tegelikult thelepanu sellele, et adjektiivatribuudi

mitmust vimaldavaks asjaoluks on see, et rindliikmete referente saab
ksitleda he terviku (hulga) osadena ja sellisena on neil mingi his
nimetaja (punkt, peatkk, koht, kolhoos jne).
Tervik vi hisnimetaja paistab lbi ka paljudest nendest mitmusliku
tiendiga konstruktsioonidest, kus seda otseselt nimetatud pole. Sageli
on seesugused rindhendid (mingis kultuuris) tpiliselt htekuuluvaid
misteid vljendavad hendid, mida on nimetatud ka loomulikeks (ingl
natural) rindhenditeks (Wlchli 2005; Dalrymple, Nikolaeva 2006),
nagu ema ja isa (= vanemad), mees ja naine (=inimesed), kass ja koer,
keha ja vaim jms.
Kallid ema ja isa (= vanemad), parimad soovid teile New Yorgist. [A] Ei
ole nad teatrikummitused, vaid smpaatsed mees ja naine .. [A]

Niteks pisteline vljavte hendi ema ja isa kohta sisaldas 7 mitmusliku

ja 7 ainsusliku atribuudiga nidet (arvestamata kvantitatiivse ja partitsiipse
atribuudiga hendeid).
Kuid prisnimedegi puhul, kus sellist sisemist (kultuurisidusat)
loomulikku htekuuluvust pole, eeldab hisatribuudi mitmus tavaliselt mingit hisnimetajat. Niisugusel juhul on tegemist olukorra- vi
kontekstiterviklikkusega.
Armsad Leelo ja Mare! = Armsad sbrad (kolleegid vms) Leelo ja Mare!
.. kogunemine, mis seekord sai toimuma Sae klas, Hiiekalda talus, kus
meid tervitasid lahked Jana ja Riho Kokk. [etTenTen]

Atribuudi arvuvorm oleneb ka atribuudist endast. Tihtipeale on mitmuses

atribuudid, mis vljendavad otseselt vi kaudselt kvantiteeti. Arvukalt
niteid on kll peamiselt vanuse kohta.
Prefektuuri toimetati Valgast prit 16-aastased Jri ja Aleksandr. [A]
Linud reedel prasid Pajusi vallas hes talumajas tlli keskealised
Jri ja Tiiu. [A]

Elli Riikoja (EKLP I 1974: 266) ning temast lhtudes ka Valter Tauli
(1980: 282) on juhtinud thelepanu mitmuse kasutusele ka siis, kui adjektiivatribuudiks on v- vi tavkesksna, nt leval mgedes viibivad Allik ja
Raudsepp otsustasid laskuda alla laagrisse. See mitmuse kasutus vrib

11

testi eraldi esiletoomist. Siinses vljavttes snapaare mees ja naine, isa

ja ema jt laiendav leksikaalselt adjektiveerumata vpartitsiip (tav-partitsiipi korpusnidete hulgas ei leidunud) esines mitmuses 23 juhul 39-st.
Mrkimisvrne on seejuures, et peaaegu eranditult (21 juhul) esines
mitmuslik atribuut subjektilise rindtarindi laiendosana (a). Ainsuslikku
partitsiipatribuuti kasutati seevastu valdavalt mittesubjektilise rindtarindi
korral (b).
(a) Rahvamassis truult teineteise krval seisvad, vooluga kaasa liikuvad
Jaan ja Ilme tahavad hise deklaratsiooni esitada, kuid ei tea, kuidas seda
teha. [A] Abrukal elavad isa ja poeg kukkusid laupeva prastlunal teel
koju lbi hukese merej. [A]
(b) Vangistatud on Eestist prit vene keelt knelev mees ja naine. [A]
Jehoova tunnistajate usulahku kuuluva ema ja isa puhul kaalutakse, kas
anda nad kohtu alla sdistatuna omaenda lapse surma phjustamises
ettevaatamatuse tttu [A] .. nende all peab Kaie silmas oma elukaaslast
ning naabruses elavat ema ja isa.

Nii rohke mitmuse kasutus kesksnalise atribuudi puhul on ilmselt seletatav kesksna verbilisusega (sndmuslik sisu, ajasuhte vljendamine,
verbile omaste laiendite olemasolu). Suuremast verbilisusest vib tuleneda
ka verbile omaste hildumisreeglite suurem rakendumine, s.o sisuline
hildumine rindtarindist subjekti korral. Oleviku partitsiip langeb pealegi
vormilt kokku oleviku mitmuse 3. prde vormiga.
3. Rinnastatud tiendite mitmuslik phi
Nagu juba eldud, on eesti keele heks sntaktiliseks erijooneks peetud
sedagi, et nimisna jb ainsusesse ka siis, kui seda laiendavad eraldivaatlevad rinnastatud tiendid, s.o tiendid, millest igaks osutab eri
ksikobjektile.
uus ja vana maja, mitte: uus ja vana majad
naise ja mehe keha, mitte: naise ja mehe kehad
Munga, Gildi ja Rtli tnav, mitte: Munga ja Rtli tnavad

Adjektiivatribuutide korral pole phja ainsuse erandituses kunagi kaheldud, genitiivatribuutide puhul on mitmust siiski mnel juhul vimalikuks
peetud. Karl Mihkla arvates (EKLP I 1974: 434) on mitmus vimalik
peamiselt siis, kui phisna vljendab mne tiendiga seoses mitut. Nt

12

lausest (a) nhtuvat, et mlemast linnast oli saabunud mitu vistkonda,

lausest (b) aga, et kummastki linnast oli ks vistkond.
(a) Vistlustele olid saabunud Tallinna ja Tartu vistkonnad.
(b) Vistlustele oli saabunud Tallinna ja Tartu vistkond.

Samuti on mitmuse kasutust peetud loomulikuks juhul, kui rinnastatud

atribuutide loetelu lpus on mitmuslik lhend jm, jms, jt, jts, vm, vms (Aavo
Valmis: Mihkla, Valmis 1979: 145146; Valter Tauli 1980: 281282).
Ta oskab vestelda eesti, vene, saksa, inglise jt [ja teistes] keeltes.

Tauli on olnud mnevrra teistest liberaalsem, pidades mitmust ainsuse

rpvimaluseks jrelatribuutide korral.
Ma vtsin telefonikne(d) Tallinna ja Tartusse. Ma mtlen koosolekut/
koosolekuid enne julu ja uue aasta algul.

Samasugune ainsust soosiv suhtumine, mis lhtus Matti Sadeniemi (1960)

seisukohtadest, valitses pikka aega ka Soome keelekorralduses, kuni
1988. aastal avaldas Marja Lehtinen ajakirjas Kielikello artikli, mis nitas
veenvalt, et mitmusliku phja kasutus rinnastatud tienditega konstruktsioonides on tegelikkuses tunduvalt ulatuslikum, kui seni arvatud, lausa
valdav. Niteks ajalehetekstide 150st genitiivsete prisnimeliste atribuutidega konstruktsioonist olid tervelt 139 mitmusliku phjaga. Suures soome
keele grammatikas (ISK 2004) on astutud veel samm edasi ning peetud
ainsuslike genitiivatribuutidega konstruktsioone, mille phi on ainsuses
(nt verotuksen ja tyelmn uudistus), ksnes koosvaatlevaiks, st hele
tervikule osutavaiks.
Kes vhegi knealust tpi konstruktsioonide kasutust on osanud
thele panna, see on arvatavasti mrganud, et ka eesti keeles on mitmust
rohkem, kui normatiivsetes grammatikates soovitatud. Kindlasti ei kehti
Mihkla piirang. Mitmust ei kasutata kll mitte nii palju kui soome keeles,
rkimata vene keelest, kus phi on mitmuses ka rinnastatud ainsuslike
adjektiivatribuutide korral, nt , kuid siiski mitte
nii vhe, et seda erandiks pidada.
Ka rindtarindist atribuudi korral oleneb phja mitmuse kasutus helt
poolt phjast ning teiselt poolt atribuudist. Mitmuse kasutuse eelduseks
on phjaks oleva substantiivi kvantitatiivne piiritletus. Kui phjaks on
abstraktnoomen (meeleolu, thtsus, majandus, poliitika, tegevus jne) vi
muu kvantitatiivselt piiritlemata substantiiv, mida tavaliselt mitmuses ei

13

kasutata, siis jb see ka rinnastatud adjektiivatribuutide phjana ldjuhul

ainsusesse.
Raamatukogus olevad materjalid on keskendunud peamiselt Eesti, Lti
ja Leedu ajaloole, folkloorile ja etnograafiale. [A] Lti ja Itaalia thtsus
Eesti impordipartneritena suurenes eelmise aastaga vrreldes veelgi .. [A]
.. Eesti, Lti ja Leedu majanduspoliitika psib erinevana .. [A] Kutsume
kiki lapsevanemaid, pedagooge, kooli ja lasteaia personali .. Misso
valla hariduse marlauale [etTenTen] .. kui lisada veel ttukassa ja
haigekassa raha, siisei j majandusimest kll midagi jrgi. [etTenTen]

Piiritletud phja korral oleneb mitmuse kasutus rinnastatud atribuutide

referentsuse astmest. Phja mitmus on kige tavalisem definiitsete genitiivatribuutide korral. Tpiline mitmuslikku phja laiendav rindtarind
koosneb prisnimedest.
Eesti ja Soome vlisministrid kirjutasid kolmapeval Helsingis alla
koostmemorandumile .. [A] Eesti ja Soome valitsused on Rootsile
teatanud, et nad ei poolda surnukehade lestoomist ja soovivad endiselt
jtta Estonia vrakk puutumatuks paigaks. [A] Operaatorlepingu igal lehel
on Jaak Tamme ja TSM-i juhatuse esimehe Einar Vettuse allkirjad. [A]
Kolm d-peva ttanud piirivalve ja politsei operatiivttajad said
relva ktte jrgmisel htul Sepa ja Maleva tnavate nurgal asuvast katla
majast, kuhu rvlid selle peitsid. [A] Setumaa valdade liitu kuuluvad
Mikitame, Mereme, Vrska ja Misso vallad. [etTenTen] Rahvus
vahelise turniiri avamngus kohtusid Paide hisgmnaasiumi staadionil
Horvaatia ja Malta koondnaiskonnad. [etTenTen]

Seniste normatiivsete arusaamade jrgi peaks kigis neis nidetes olema

phisna ainsuses. Mistagi esineb ainsust praegugi.
Eesti ja Soome vlisminister allkirjastavad kahepoolse viisavabaduse
lepingu kolmapeval Tallinnas .. [A] Eesti ja Soome valitsus kinnitasid
eelmisel ndalal, et Estonia vrakk ja seda mbritsev ala on laevahuku
ohvrite viimne puhkepaik. [A] Rootsi ajal olevat samal kohal, Laia ja
Rtli tnava nurgal, asunud uekohus. [A] Setomaa Valdade Liidus,
kuhu kuuluvad Misso, Mereme, Mikitame ja Vrska vald .. [etTenTen]

Kuid mitmuse ja ainsuse arvuline suhe on prisnimeliste liikmetega rindtarindi puhul enam-vhem vrdne, mistttu mingist mitmuse erandlikust
kasutusest rkida ei saa. Niteks ajaleheteksti 67 nitest, mille tiendosaks
oli Eesti ja Soome ning phjaks president, riigipea, valitsusjuht, peaminister, vlisminister, siseminister, valitsus, riigikantselei, siseministeerium ja

14

keskkonnaministeerium, oli phi 33 nites mitmuses, 34 nites ainsuses.

26-st rindatribuudiga nitest, mille phjaks oli tnav, vald, maakond, kla,
alev vi linn, oli phi mitmuses 12 ja ainsuses 14 korral.
Prisnimeliste rindtarindite phjana vib mitmuses mnikord olla ka
tavaliselt piiritlemata (jaotatav) substantiiv, nt majandus, poliitika vms,
mis sel juhul tlgendub piiritletuna.
Analtikute snul on Itaalia ja Hispaania majandused ilmselt juba
languses. [etTenTen] Riigid peaksid .. regulaarselt vaatama lbi oma
integreeritud planeerimise ja arendustegevuse poliitikad. [etTenTen]

Phja mitmust esineb ka ldnimeliste rindtarindite korral.

.. mdunud neljapeval leidis naine korterist abikaasa ja poja surnukehad. [etTenTen] Kas niteks kgi ja vannitoa huklapid on avatud?
[etTenTen] Analsides oluliste ministrikohtade jaotust valitsuses selgub
aga, et KM valimisliidul oli ainult peaministri ja vlisministri kohad.
[etTenTen] Populaarseimad olid keskkonnakorralduse ja kehakultuuri
erialad. [etTenTen] Dr Peter Payne paiskas hku ksimuse, kas teaduse
ja kristluse maailmavaated on konfliktis. [etTenTen] Elementaarosakeste
maailm on vrreldes meie makromaailmaga ikka totaalselt teisiti toimiv,
aja ja ruumi misted kaotavad seal sisu. [etTenTen]

Prisnimeliste rindtarinditega vrreldes esineb phi siin ksikobjektidele

osutavate rindliikmete puhul mitmuses siiski harva (a). Enamasti tingib
phja mitmuse juba iga atribuut eraldi vetuna (b).
(a) Traditsioonilised oskused on lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskus.
[etTenTen] Kige suuremat huvi tunti muidugi riigikaitsekomisjoni vastu,
jrgnesid vlisasjade, kuluseaduse ja maaseaduse komisjon. [etTenTen]
(b) Thtajatu teenusleping slmitakse, kui on tidetud eeskirja ja liitumis
lepingu tingimused. [etTenTen] = .. eeskirja tingimused ja liitumislepingu
tingimused.

Mitmust esineb ka prisnimekujuliste genitiivsete liigiatribuutide ja neile

lhedaste kndumatute omadussnade korral (a). Liigithenduse tttu on
sellise rindtarindi phi siiski tavaliselt ainsuses (b).
(a) Kpros on teatavasti kahe vaenuliku kogukonna vahel jagatud saar.
Ametlik lhe kreeka ja trgi kogukondade kooselus fikseeriti aastal
1974 .. [A] Eristatakse kokku kaheksat lokaalset kultuuri: india, hiina,
babloonia, egiptuse, antiik-, araabia, vene ja lne-euroopa kultuurid.
[etTenTen] Minu ajal, kuni 1934. aasta suure koolireformini olid Petseri

15

riiklikus gmnaasiumis 10 klassiga vene ja eesti osakonnad, kummaski

viis klassi. [etTenTen] Keelt peab oskama ja mitte ainult inglise,vga
thtsad on ka vene ja hispaania keeled. [etTenTen]
(b) .. esindatud on ka vene ja juudi kogukond Eestis .. [A] Luna-Eesti on
huvitav seeprast, et siin on vimalik lhikese vahemaa tttu tutvuda
eesti, vene ja lti kultuuriga .. [A] Organisatsiooni ametlikud keeled on
inglise, hispaania, prantsuse, saksa ja vene keel. [etTenTen]

Korpusest ei nnestunud leida niteid mitmuse kasutuse kohta liitsna

tiendosade rinnastuse korral, kus oleks selgelt tegemist ksikobjektide
eraldivaatleva rinnastusega, s.o juhtumeid, mille puhul kehtiks nt jrgmine vrdus: majandus- ja igusteaduskonnad = igusteaduskond ja
majandusteaduskond. Liitsna tiendosade rinnastust saab nagu adjektiivatribuutidegi rinnastust tenoliselt alati ksitada nimisnafraaside
elliptilise rinnastusena, st majandus- ja igusteaduskonnad = igus
teaduskonnad ja majandusteaduskonnad, majandus- ja igusteaduskond=
igusteaduskond ja majandusteaduskond. Sama kehtib tuletiste kohta, nt
mees- ja naiskonnad = meeskonnad ja naiskonnad, mees- ja naiskond =
meeskond ja naiskond.
4. Kokkuvte
Nii adjektiivatribuudi mitmus rindhendist phja korral kui ka rindhendist genitiivatribuutide phja mitmus ei ole pris erandlik, nagu enamasti
videtakse, vaid teatud juhtudel sna tavaline. Adjektiivatribuudi mitmuse
kasutamist soodustavad helt poolt rindliikmete omadused: definiitsus
rindliikmeteks on kige sagedamini prisnimed, nt loodusvarade poolest
rikkad Venemaa ja Kanada; terviku osaks olemine rindliikmetel on sageli
mingi hisnimetaja, nt auhinnalised 5. ja 6. koht, ning tihtipeale moodustavad nad pooleldi kinnistunud, nn loomulikke hendeid, nt Armsad
Leelo ja Mare! Teiselt poolt soodustavad mitmuse kasutust ka atribuudi
omadused. Aribuut on sageli sisult kvantitatiivne, nt 16-aastased Jri ja
Aleksandr, vi verbi omadustega, nimelt oleviku partitsiip, nt Abrukal
elavad isa ja poeg kukkusid lbi merej.
Rinnastatud atribuutide phja mitmus esineb piiritletud phja korral
ning seejuures valdavalt definiitsete, prisnimeliste atribuutide korral,
nt Soome ja Eesti vlisministrid kirjutasid alla koostmemorandumile.

16

Kirjandus
AK 2000 = Ametniku keeleksiraamat. igusaktide ja muude dokumentide
koostaja abiline. Justiitsministeerium. Tallinn: Juura, igusteabe AS.
Corbett, Greville G. 1979. The agreement hierarcy. Journal of Linguistics
15, 203224.
Corbett, Greville G. 2000. Number. Cambridge: University Press. http://dx.doi.
org/10.1017/CBO9781139164344.
Dalrymple, Mary, Irina Nikolaeva 2006. Syntax of natural and accidental
coordination. Evidence from agreement. Language 86 (4), 824849.
EKK 2007 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. Eesti keele ksiraamat. Kolmas, tiendatud trkk. Tallinn: EKSA.
EKLP I 1974 = Karl Mihkla, Lehte Rannut, Elli Riikoja, Aino Admann. Eesti
keele lausepetuse phijooned I. Lihtlause. Toim. Ernst Nurm. Keele ja
Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
Erelt, Mati 1999. Agreement in Estonian. Estonian: Typological Studies III.
(=Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu
11.) Ed. Mati Erelt. Tartu, 746.
Erelt, Mati 2000. Arvuhildumisest tnapeva eesti kirjakeeles. Keel ja Kirjandus 3, 180189.
ISK 2004 = Auli Hakulinen (ptoim.), Maria Vilkuna, Riitta Korhonen, Vesa
Koivisto, Tarja Riitta Heinonen, Irja Alho. Iso suomen kielioppi.
(= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 950.) Helsinki:
Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Lehtinen, Marja 1988. Psanan yksikk ja monikko eriss attribuuttirakenteissa. Kielikello 1, 720.
Mihkla, Karl, Aavo Valmis 1979. Eesti keele sntaks krgkoolidele. Tallinn:
Valgus.
Sadeniemi, Matti 1960. Numeruskysymyksi. Matti Sadeniemi. Kielenkytn
kysymyksi. (= Tietolipas 18.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden
Seura, 7881.
Tauli, Valter 1980. Eesti grammatika II. Lausepetus. Finsk-ugriska institutionen.
Uppsala: Almqvist & Wiksell.
Valgma, Johannes, Nikolai Remmel 1968. Eesti keele grammatika. Ksiraamat.
Tallinn: Valgus.
Wlchli, Bernhard 2005. Co-compounds and Natural Coordination. Oxford:
Oxford University Press.

17

Coordinate structures as parts of a noun phrase

Mati Erelt
The article examines the use of the plural form of adjectival attributes in cases
where these attributes modify a distributive coordinate structure with singular
conjuncts (eakad mees ja naine old (pl.) man and woman pro eakas mees ja
naine old (sing.) man and woman), as well as the use of the plural form of nouns
modified by coordinated genitive attributes (Eesti ja Soome presidendid The
presidents of Estonia and Finland pro Eesti ja Soome president The president
of Estonia and Finland). The use of the plural in such constructions is not as rare
as is commonly believed, but rather is actually quite common in certain cases.
Certain properties of the conjuncts favor the use of the plural form of adjectival
attributes, for instance if the conjuncts are proper names, e.g. loodusvarade poo
lest rikkad Venemaa ja Kanada Natural resource-rich Russia and Canada, or if
they are parts of the same whole, e.g. auhinnalised 5. ja 6. koht award-winning
5th and 6th place. The plural is often found in partially fixed, so-called natural
compounds, e.g. Armsad Leelo ja Mare! Dear Leelo and Mare! The properties
of the attribute itself also play a role: attributes appearing in the plural are often
quantitative in meaning, e.g. 16-aastased Jri ja Aleksandr 16-year-olds Jri and
Aleksandr, or have verbal properties, namely the present participle, e.g. Abrukal
elavad isa ja poeg kukkusid lbi merej A father and son living on Abruka fell
through the sea ice.
Nouns modified by coordinated attributes appear in the plural when they are
bounded and predominantly when the attributes are definite, especially proper
names, e.g. Soome ja Eesti vlisministrid kirjutasid alla koostmemorandumile
The foreign ministers of Finland and Estonia signed the cooperation memo.
Keywords: Estonian, syntax, noun phrase, coordination, attribute, number
agreement
Mati Erelt
eesti ja ldkeeleteaduse instituut
Tartu likool
Jakobi 2
51014 Tartu
mati.erelt@ut.ee

18