You are on page 1of 5
ROTH Bote, n. Lear (get) by rote, Aw mbuka kwa akilt, jisomesha kwa moyo [kwa ufakanix). Rotten, a. -ovu, -bovn, -liooza. Rotund, a. -a mviringo; (plump, fat) -l4 , “mene, Rouble, n. [reale ya kirussi |. Roué, n. mwasherati, mfisadt, Rouge, n. (dawa nyckundu ya kupa- ha usoni, kama manjano}. Rough, a. -gumu, -a kuparusa, si ~ororo, si laini, si sawa, sé halisi-; (uncivil) sé adabu, si heshima; (bitter) sf -famu; (harsh) si:-pole (imperfect) sé kamsli, si. -euri; (barbarous) -skenzi. Rough idea (sketch), dokeso mma). Rough sea, i tliyochay Rough tem- per, uéali, aohupan, ugomvi. Rongh tone, sauté kali. Rough weather, pepo na baridi, tufanu. Rough workman, mj i. Rough and ready, -a kujaa kwa. marra moja, -2 kutosha kwa matumisiya ghdfala, tayari,-elekevu, A rough diamond, mauri ndani [mayo ku- oo nje [umbo], mauriwa moyo st _ a mYithuli, mjeuri, mshart. —v. Roughit,[vemilia hali mba- yana taabu, jivumilisha). Rough-ocast, n. [chokaa na makehoto ya mchanga, ya kutomelea). Roughen, v. fanya [ famyike] Bough ; al, sea) chafua; (of temper) 4asirisha, Rough-hewn, a. st latins, vivi: hivi, Roughness, n. kuwa Rough, ugu- mu, maparuso, = Rough-rider, n. m; frasi. Rough-shod, a. Rule rough-shod over, tharau, tia uchungu burre, Round, a. -a Aiviringo, -a duara; (complete, large) -sima, -kubwa, -ingi ; (open, plain) wast, thakiri (well-finished) laini, -tamu, -suri. All the year round, mwaka wote fangu mwanzo hatta mwisho. Round number, (Aesabue iliyo kari- bu, si sawa halisi}. Round game, [michezo wa watu wengi pamoja). 341 ROUT Round dance, [mgoma ya kusungu- 4a wawili wawili]. Round hand, [mwandiko wa arufu kubwa nene). Round, n. mviringo, duara, pete, msingo; (in music) [wimbo wa hy na sauti); (series) utara- Auandamana, mafuatano ; (of. ladder) Aigaya, Aipande, daraja; (of soldiers) &inmgoyo, samu. A round of applause, vigelegele, makelele ya salamu. A round of ammunition, A7ast cha bunduki (cha msinga). Go the round of, maliza. The whole round of, -ofe, namna sote. A round of gaieties, micheso mings. —— v. viringanisha, petana, pete- manisha ; (complete) matiza, kwi- sha; (correct) sahihisha (maneno]; (go round) ssenguka [rast, pembe, &e.], fasts. —— prep. na adv. Ausunguka, ee soe [sa], msingo (wa), pote, ewe killa mtu, Go round, sum, onda killa mahali; (be given to all} enea, tosha, Turn round, su- ngusha, pindua ; (neut.) sunguka, geuka, pinduka, Bring round, (revive) Auisha, fufua; (reform) tuliza, ongosa. Stand round, sunguka, huthuria, Come ( get) round, jipendckesa kwa, shawehi, shinda, danganya, An all-round man, miu wa kufaa kwa yote, hodari sana, mwekevu wa kasi, mjua kast zote. Roundabout, a. -a kusunguka, -a burre. Rounded, a. (composition) sakzhi, fasihi. Roundly, adv. sana, wasi, Boundness, n. mviringo, kitumbo, hivimba, Round-robin, n. [Aati yenyi haja, wate 4 waliotia majina mouse, vs amihe, stusha, chomesha, hai ma, harakisha ; (cause) | Janya, jeta. Bout, n. kz SW, Ma) , ma- dimbisi, sshindwas (crowd) gha- siya ya wat. ‘RouT Rout, v. piga, shinda, kimbiza, aoa je Route, n. nji2, En route, njiani. Routine, n. w/aratibu,* kawaida ya hilla siku, desturi. Rove, v. sunguka mahali mahali, pote. i Rover, n. miu wa kusunguka pote, mtembesi, mhamishi. = Boving, a. -a Rover, -hamishi. Bow, n. (line) safe, mstari; (of fish, &c., on string) manda mi"); (of plants, &c.) mpando(mi-]; (noise) uthia, makelele, matata, Be in rows, Pangana. Put in a row, a, weka sawasawa, Gott a row, fembea nate — v. piga makasia, peleka kwa makasia, vuta. Bowdy, a. yeurt, -fithuli. Bowel, n. [mista ya & Spur, n.]. Bower, n. mfiga kasi Bowing, n. mvuto, ‘tupiga makasia, Bowlock, n. £ilete |v3-). Royal, a, -a kifaume, -a mfalme, -a Jahari. Boyalism, n. (Aupenda utewala wa mfalme). Royalist, n. [ashisaye Royalism]. Royalty, n, ufalme, hali ya mfalme, Aifaume; (person) mfalme, wa- Salme ; (tax) dodi ya ofalme. Bub,v. eaeuai (wipe) pangusa, futa ; (polis ) hatua; (scrape) parusa; Goran chubua, chuna ;, (grate) 3 (to pieces) fiticha s ‘of me cine) chua, paka, Rub up, ten nesa, amsha ; (irritate) kasirisha, chomesha. Rab out (of writing, &e.), se ee —— 2. suio, shidda, upingamisi, mastoke 1) upings > Bubber, n. [mtu ao kitu cha kusugua, &c.); (india-rubber) mgira; (in cards) [mchexo wa karata|, muumo. Bubbish, n. ifust, takataka; (in heaps) Siwi [ma-]; (nonsense) ya- styofaa, upusi, ovyo, mawe. Rub- bish! mawe / Bubbish-hesp, n. jaa; (small) dif [ma-]. 342 Rubiound, a. -ekundu [so]. Bubrio, n. [amri ya utaratibu wa sala}. Buby, n. [Ailo chekundu, johari ya thamani\. Rudder, n. msukant, shikio. Buddy, a. -ckundu. Rude, a. -juvi, si adabu, ‘-shensi, sjeeri, fithuli. Budeness, n. wjuvt, jeuri, ufithuls, sshensi, usafihi, Budiment, n. (beginning) mwanso, asils, smaarifa ya wants; (germ) uchipuke, mbagu, chanso, Rudimental, Budimentary, an, -a Budiment. Rue, v. jutia, sikitikia, Rueful, a. -2 Ausuni, -sikitifu, majuto. Buff, n. [4éfambaa cha kuvaa shi- -a ree n, mjeuri [wa-), mfithuli (wa), mebaya [wa]. Bufflanism, n. jeurt (7as, Ruffian). Ruffianly, a. -c Ruffian. Rufie, v. (crease) sunjakunja; (dis- tutb) shafua, hasirisha, Bug, n. [sulia ndogo nene, blanketi nent]. Bugged, a. -a kuparusa, -a mawe, si sawa, si lain’; (rade) -shenss, -halt, si laini. iu Buin, n. maangamisi, upotevu, uku- mobo, utili fue Gn business) s/i/isz ; (of buildings, &c.) mavunjtko, maa- nguko, magofu, mahame, A ruined house, gofu /a nyumba, uhame, —— v. angamisa, potesa, haribu, vunja, filisi, tilifisha. Be ruined, “Mane (in business) filisika, sily Buinous, a, -a Ruin, -a Ruins. Bule, n, (regulation) amri, Aanuni, hawatda, desturt; (dor ion) sta- wala, mamlaka, ensi, hukumu ; (carpenter's) cheneso, futi. Asa rule, marra nyingi, desturi, si si- Ausote. —— v. fawala, hukumu ; (control) : RULER ongosa, shursutisha; (order) amu- ru; (draw line) piga mstari [mi-]. Ruled paper, ava/asi ya mifuo, Ruler, n. mtawala [wa-], mfalme (wa-), mkuu [wa-], wali [ma-]; (carpenter's) cheneso, futi. Ruling, a. -¢ Autawala, -a nguvu, -a kuenea, -lio -ingi. —— n. wtawala, amri. Rum, a. [mvinyo ufanyiswao wa miwa). — a. -geni, ajabu, -a kuchesha, Bumble, v. nguruma, vuma, tu- tuma. Rumbling, n. ngurumo, uvumi, tu- tumo, tetemo, Ruminant, a. -enyi kucheua. Buminate, v. cheua, tafuna kama ngiombe; (consider) - fikirifidiri, wasa. Rumination, n. éucheua ; (thought) Sfkara, mawazo, Bummage,v. [/afutia kwa tuchafua, Janya fujo ao uthia katika kuta- Suta), dadisi [ peleksa, chungulia) ndant ya, tafuta sana. Rummage-sale, n. mnada. Rumour, n. Aabari, manenoya watt, kivumo, uvumi. There is a ru- mour, husema, huvuma, yavumika. |' v. eneza, vumisha, Rump, n. tako [Ja nyama), ncha[ ya uti wa mgongo). Rumple, v. Aunja vibaya, chafua. Run, v. (p. t. Ran, pf. t. Run) enda mbio, kimbia, pita upesi, pita, enda ; (melt) yeyuka; (discharge) chusa, toa, toka, toka usaha ; (cause to go) endesha, pitisha, ingiza, sukuma; (trace) andika, piga (sa- namu, mstart, &c.]. Kun after, Juata’ mbio; (seck) tafuta, taka, penda, Run against, gonga, gonga- ‘na na. Runaway, toroka, kimbia, enda sake [2a0, &c.}. Run down, telem' ka; (be exhausted) potewa na nguvu, koma; (depreciate) nenea, singisia; (collide with) gonga, vu- nja; (pass, defeat) patia, pitta[Awa shindano], Run into, ingia, j#- ingita; (collide with) pambana, 843, RUNNING gongana na; (introduce) ingisa, penyesa, Run into debt, jipasha deni. Run mad, -wa na wasimo. Run on, endelea; (exaggerate) piga domo, toa maneno mengi; (reflect on) Aumbuka, wasa, Run over, (examine lightly) /asamia upesi; (overflow) furita, toka; (trample on) Aanyaga chins. Run out, (extend) toa, nyosha ; (com- plete) maliza ; (come to an end) isha, Run riot, pita hiast, fanya upotovu, Run risk, pata hatari, jihatirisha, Run short, punguka, sé tosha, Run through, (money, &c.) potesa; (examine lightly) angalia Fwa haraka, Run up, sidi, ongesa, ongescka; (a build- ing) fanyiea upesi. Run up to, Aimbilia, patia. Run a business, jitia hazing, Run aground, teheza, (Pwelera ; (neut.) kwama, pwelewa, panda, Run with (blood, &c.), toka (damu, &c.) tele, chusa, -wa na -ingt, churustka, n, Awenda mbio, mwendo wa mbio; (course) mwendo, njia; (continuance) m/fululizo, maende- zo; (journey) safard ; (popularity) ukubali, kupendesa, kutumtka; (de- mand on a bank) Autaka deni, ku- taka fetha; (for grazing) machunga, malisha; (in games) [hesabu ya most, pili, tatu, &c.], _In the long Tun, mwisho, hatima. ‘Thecommon ron, wate wengi, walio wat tu, vitu vingi, kama vitu vyote. Runaway, n. (slave) mtoro [wa-}; (in fight) mkimbisd [wa-]. Runes, n. [harufu na maandtko ya Norway ya kale]. Bung, pf. t. ya Ring. in, (of ladder) Aipande [cha ngazi), daraja, Runner, n. mwenda mbio, mshindani wa mbio; (messenger) mjumbe, torishi tia} 3 (surface root) #ifa- wi [cha mma utambaao chini). Running, a. -a swenda mbio; (successive) moja kwa moja; (ac- companyipg) -a kufuatana; (dis- RBUNNING charging) -a kutoka usaha, Run- ning fire, [Aupiga bunduki, kupiga bunduki aomisinga kwa ufululiso |. Ranning fight, vita ya watu wa- Aifukusana, Six days running, sthu sita moja kwa moja. Running, n. swenda mbio, ku- kimbia, &e. Rupee, n. rupia. Bupture, n. kuvunja, kuvunjika, mounjo; (discord) Auvunja ura- Ski, ugomvi, vita; (of bowel, &c.) Tas. Hernia. —_ Vv. vunja, Bural,a. “a shambani [Auliko myini), -a mashamba, Ruralise, v. shinda shamba [si mfini). Buse, n. hila, ujanja, kitimbi, shauri Jerevu, Bush, v. enda mbio, enda kassi, pita Awa nguvu, kimbia, enda haraka, puruka; (take suddenly) fwaa ghdfala; (enter suddenly on) jetia wa haraka. — 2. mwendo wa nguvu; (of water) mékondo; (sudden abun- dance) wingi wa ghéfala; (reed) nyast (ma-). Busk, n. ama Biscuit. Busset, a. [rangi nussu nyekundu, nussu nyeusi), Bust, n. éutu. — v. pata Léngia) hutu, liwa, ova, Bustio, 2. -a mashamba, -a kukaa shambani, shensi,-baya,-sioadabu, sé suri, —— n. mkulima [wa-], mkaa sha- mbani, mjinga. Busticate, v. shinda shamba; (dis- miss) ondosha, hamisha. Bustication, n. Auondosha, kuondo- shwa. i Busticity, n. ujingu, ushensi, ugent, wutossfa ing Glebe: oem, Bustle, v. piga mtakaso, vuma (kama majani kwa upepo), gugurusha, Bustling, n. mfakaso, Busty, a. “nyt Autu, -a kuchakaa, Rut, n. shimo (njiant, palipopita magari), mfuo fia 844 SACRIFICE eee a, pasipo huruma, -ka:t, Bye, n. [4ama ngano}. 8. Sabbatarian, n. [mwenyi Luathimi- sha juma a mosi, si juma a pili ; aathimishaye mno juma a pili kwa Rujinyima mengi). Sabbath, n. [siku ya kustarche ki- yahudi, siku ya aba ndio juma a most; (Sunday) juma a pili}, Sabbatio, a. -a@ Babbath. Bable, a. -cust. — 1. [nyama ndogo yenyi manyoya meust), Sabre, n. Zitara [vi-). —— v. kata (chinja] wa kitara, Sac, n. hifuko. Saccharine, a. -a sukali, kama su- hali, Sacerdotal, a. -a hasist. Sacerdotalism, n. [tabia ya ukasisi, utawala wa makasiss). Bachel, n. méoba (mi-], mfuko [mi-}. Sack, n. mi-), gunia [ma-); (plander) ‘tarde down : — v. teha, naaiea haribu; (dis- miss) ondosha. Sackbut, n.[4ama sexe, kama panda], Sackcloth, Sacking, n. gunia, nguo ya gunia. Sacrament, n, [siri ya dint Ia kimasihiya, sakramenti, stiri; (Eucharist) Usharika Makatifu). Sacramental, a. -a nee it, Sacramentary, n. [sit chenyi habari ya TViaratibe na sala 2a Sacrament]. Sacred, a. wak/u,-liowekwa wakfu,a Muungu, -a dini, -a heshima sana, -a kuathimishwa, -takatifu, -kuw. Sacredness, n. kuwa waksu, &c. Baorifice, n. thadihu, ha; toleo; (victim) mathabuha ; (offering) sa- daka ; (incurring loss) Astoa Ewe cha, kutupa, kufisha kits) m di; (self-imposed loss) [Aifu Aili- chotolewa, &c., makusudi; (cheap bargain) £ifu Ailichouswa rahsisi, Auusa rahisi}. SACRIFICH Sacrifice, v. toa thahibu, hafara, &c.; (incur loss of) toa [acha, tupa, fisha hitu) makusudi, jinyima; (sell cheap) usa rahisi. Sacrificial, a. -@ Bacrifice, n. ene jambo la kumchukiza Muungu, “ebafurtoha matakatifu, hutumia vibaya iliyo wakfu). Liga oder a. -@ Sacrilege, -daya Secristan, n. (mngoje wa kanisa mvenyt aoe vyombo vitaka- 1» Bcc.) eat a. -@ husunt, -sito, -a kutia husuni,-a msiba, Sadden, v. husunisha, stkitisha, tia uchungu. Reddentng, a8 ae husuni. ; Saddle, n. iti cha juu ya frasi), (Ar.) serujt; (doakey’s) Suny tandiko. —— v. tandika, tia matandiko, Saddler, n. mwusa matandiko ya Srasi, &c. Saddlery, n. matandtko ya frast. Sadness, n. husunt, usito. Safe, a. salama, salamu salimint, pasipo hatari, -sima; (certain) yakini, hakika, -sio mashaka; (trustworthy) amini, -a salama; (sound) shaditi, He is a safe ‘ide Gindge, speculator), ame- Funguliva —— nh hasha la chuma (la Auwekea Setha, &c.), kasha la nguvu sana, Bafe-conduct, n. cheti [cha kusa- Srisha salamu), ruksa kupita, Safeguard, n. (protection) hamaya; (security) [Attu chakufanyasalamu, cha kulinda katika hatari), kinga. BSafeness, n. ali ya kuwa salamu, pasi~o hataré; (trastworthiness, soundness) amini, uthabiti, uzima, Safety, nu. salamu, salama (Tas. Bafeness). Bafety-lamp, n. [tea ya kutumika hatika Mine). Safety-valve, n. [tilango cha mvuke hatika Steam-engine, ésipate ku- sdtronh. safarani. 348 SALESMAN Baga, v. [Aaatthi sa kale sa Norway). Bagacious, a. -a busara, -a akili, re. Sagacity, n. busara,akili, utambusi. Bage, a. -a hekima sana. — 1. mwenyi hehima nyingi; (vegetable) [mboga ya kukolea chakula). l Sageneass, n. hekima nyingi. Bago, n. [mti kama mtende ; moyo wa mti huo, kama uwanga, sego). Baid, p. t. na pf. t. ya Bay. Bail, n. tanga [ma-]. Make (set) sail, ‘weka. Strike sail, tua, —— V. (move by sails) onda [ende- sha] kwa tanga; (make a voyage) safiri merikebuni, pita baharini; (start on voyage) tweka, funga sa- Sari chi 2; (move smoothly) enda upest (sawasawa, kama kwa mabawa ao kwa tanga). Sail-cloth, n. Aitak, Sailing, n. hwenda hwa tanga, &c. (Tas, Bail, v.). —-a.-a kwenda kwa tanga, &c. A sailing vessel, merikebuya matanga. Sailor,n. daharia, mwanamaji(wa-]. Saint, n. [ mtakatifu ‘wa-) aliyeingia peponi), walii, mta'wa [wa-), sufi; man) miu mwema sana, Sainted, a. -takatifu; (deceased) marchemu, Saintlike, a. Aama Saint. Saintliness, n. utakatifu, uta'wa. Saintly, a. -a Saint, sama Saint. Sake, n. For the sake of, Awa ajtlé [maana, huja, hesabu] ya, Yor my sake, untpendavyo, Salaam, n. salamu. —— V¥. salimu, Salad, n. [majani ya kulihamabichs]. Salamander, n. (4ama chura, yenyé kuhadithiwa haifi kwa moto), Salary, n. mshahara, tara, ujira. Bale, n. (auction) mxaaa; (selling) Ruusanya, biashara, kutembeza bia- shara, ubasasi, Be on sale, usa- nya, tembexwa, It is not for sale, haiusi. Baleable, a, -2 Auuzanya. Salesman, n.da/ali, mwusajs,mnadi.

You might also like