ROTH
Bote, n. Lear (get) by rote, Aw
mbuka kwa akilt, jisomesha kwa
moyo [kwa ufakanix).
Rotten, a. -ovu, -bovn, -liooza.
Rotund, a. -a mviringo; (plump,
fat) -l4 , “mene,
Rouble, n. [reale ya kirussi |.
Roué, n. mwasherati, mfisadt,
Rouge, n. (dawa nyckundu ya kupa-
ha usoni, kama manjano}.
Rough, a. -gumu, -a kuparusa, si
~ororo, si laini, si sawa, sé halisi-;
(uncivil) sé adabu, si heshima;
(bitter) sf -famu; (harsh) si:-pole
(imperfect) sé kamsli, si. -euri;
(barbarous) -skenzi. Rough idea
(sketch), dokeso mma). Rough sea,
i tliyochay Rough tem-
per, uéali, aohupan, ugomvi.
Rongh tone, sauté kali. Rough
weather, pepo na baridi, tufanu.
Rough workman, mj i. Rough
and ready, -a kujaa kwa. marra
moja, -2 kutosha kwa matumisiya
ghdfala, tayari,-elekevu, A rough
diamond, mauri ndani [mayo ku-
oo nje [umbo], mauriwa moyo st
_ a mYithuli, mjeuri, mshart.
—v. Roughit,[vemilia hali mba-
yana taabu, jivumilisha).
Rough-ocast, n. [chokaa na makehoto
ya mchanga, ya kutomelea).
Roughen, v. fanya [ famyike]
Bough ; al, sea) chafua; (of
temper) 4asirisha,
Rough-hewn, a. st latins, vivi: hivi,
Roughness, n. kuwa Rough, ugu-
mu, maparuso, =
Rough-rider, n. m; frasi.
Rough-shod, a. Rule rough-shod
over, tharau, tia uchungu burre,
Round, a. -a Aiviringo, -a duara;
(complete, large) -sima, -kubwa,
-ingi ; (open, plain) wast, thakiri
(well-finished) laini, -tamu, -suri.
All the year round, mwaka wote
fangu mwanzo hatta mwisho.
Round number, (Aesabue iliyo kari-
bu, si sawa halisi}. Round game,
[michezo wa watu wengi pamoja).
341
ROUT
Round dance, [mgoma ya kusungu-
4a wawili wawili]. Round hand,
[mwandiko wa arufu kubwa nene).
Round, n. mviringo, duara, pete,
msingo; (in music) [wimbo wa
hy na sauti); (series) utara-
Auandamana, mafuatano ;
(of. ladder) Aigaya, Aipande, daraja;
(of soldiers) &inmgoyo, samu. A
round of applause, vigelegele,
makelele ya salamu. A round of
ammunition, A7ast cha bunduki (cha
msinga). Go the round of, maliza.
The whole round of, -ofe, namna
sote. A round of gaieties, micheso
mings.
—— v. viringanisha, petana, pete-
manisha ; (complete) matiza, kwi-
sha; (correct) sahihisha (maneno];
(go round) ssenguka [rast, pembe,
&e.], fasts.
—— prep. na adv. Ausunguka, ee
soe [sa], msingo (wa), pote, ewe
killa mtu, Go round, sum,
onda killa mahali; (be given to all}
enea, tosha, Turn round, su-
ngusha, pindua ; (neut.) sunguka,
geuka, pinduka, Bring round,
(revive) Auisha, fufua; (reform)
tuliza, ongosa. Stand round,
sunguka, huthuria, Come ( get)
round, jipendckesa kwa, shawehi,
shinda, danganya, An all-round
man, miu wa kufaa kwa yote,
hodari sana, mwekevu wa kasi,
mjua kast zote.
Roundabout, a. -a kusunguka, -a
burre.
Rounded, a. (composition) sakzhi,
fasihi.
Roundly, adv. sana, wasi,
Boundness, n. mviringo, kitumbo,
hivimba,
Round-robin, n. [Aati yenyi haja,
wate 4 waliotia majina
mouse, vs amihe, stusha, chomesha,
hai ma, harakisha ; (cause) | Janya,
jeta.
Bout, n. kz SW, Ma) , ma-
dimbisi, sshindwas (crowd) gha-
siya ya wat.‘RouT
Rout, v. piga, shinda, kimbiza,
aoa je
Route, n. nji2, En route, njiani.
Routine, n. w/aratibu,* kawaida ya
hilla siku, desturi.
Rove, v. sunguka mahali mahali,
pote. i
Rover, n. miu wa kusunguka pote,
mtembesi, mhamishi. =
Boving, a. -a Rover, -hamishi.
Bow, n. (line) safe, mstari; (of fish,
&c., on string) manda mi"); (of
plants, &c.) mpando(mi-]; (noise)
uthia, makelele, matata, Be in
rows, Pangana. Put in a row,
a, weka sawasawa,
Gott a row, fembea nate
— v. piga makasia, peleka kwa
makasia, vuta.
Bowdy, a. yeurt, -fithuli.
Bowel, n. [mista ya & Spur, n.].
Bower, n. mfiga kasi
Bowing, n. mvuto, ‘tupiga makasia,
Bowlock, n. £ilete |v3-).
Royal, a, -a kifaume, -a mfalme, -a
Jahari.
Boyalism, n. (Aupenda utewala wa
mfalme).
Royalist, n. [ashisaye Royalism].
Royalty, n, ufalme, hali ya mfalme,
Aifaume; (person) mfalme, wa-
Salme ; (tax) dodi ya ofalme.
Bub,v. eaeuai (wipe) pangusa, futa ;
(polis ) hatua; (scrape) parusa;
Goran chubua, chuna ;, (grate)
3 (to pieces) fiticha s ‘of me
cine) chua, paka, Rub up, ten
nesa, amsha ; (irritate) kasirisha,
chomesha. Rab out (of writing,
&e.), se ee
—— 2. suio, shidda, upingamisi,
mastoke 1) upings >
Bubber, n. [mtu ao kitu cha kusugua,
&c.); (india-rubber) mgira; (in
cards) [mchexo wa karata|, muumo.
Bubbish, n. ifust, takataka; (in
heaps) Siwi [ma-]; (nonsense) ya-
styofaa, upusi, ovyo, mawe. Rub-
bish! mawe /
Bubbish-hesp, n. jaa; (small) dif
[ma-].
342
Rubiound, a. -ekundu [so].
Bubrio, n. [amri ya utaratibu wa
sala}.
Buby, n. [Ailo chekundu, johari ya
thamani\.
Rudder, n. msukant, shikio.
Buddy, a. -ckundu.
Rude, a. -juvi, si adabu, ‘-shensi,
sjeeri, fithuli.
Budeness, n. wjuvt, jeuri, ufithuls,
sshensi, usafihi,
Budiment, n. (beginning) mwanso,
asils, smaarifa ya wants; (germ)
uchipuke, mbagu, chanso,
Rudimental, Budimentary, an, -a
Budiment.
Rue, v. jutia, sikitikia,
Rueful, a. -2 Ausuni, -sikitifu,
majuto.
Buff, n. [4éfambaa cha kuvaa shi-
-a
ree n, mjeuri [wa-), mfithuli
(wa), mebaya [wa].
Bufflanism, n. jeurt (7as, Ruffian).
Ruffianly, a. -c Ruffian.
Rufie, v. (crease) sunjakunja; (dis-
tutb) shafua, hasirisha,
Bug, n. [sulia ndogo nene, blanketi
nent].
Bugged, a. -a kuparusa, -a mawe, si
sawa, si lain’; (rade) -shenss,
-halt, si laini. iu
Buin, n. maangamisi, upotevu, uku-
mobo, utili fue Gn business) s/i/isz ;
(of buildings, &c.) mavunjtko, maa-
nguko, magofu, mahame, A ruined
house, gofu /a nyumba, uhame,
—— v. angamisa, potesa, haribu,
vunja, filisi, tilifisha. Be ruined,
“Mane (in business) filisika,
sily
Buinous, a, -a Ruin, -a Ruins.
Bule, n, (regulation) amri, Aanuni,
hawatda, desturt; (dor ion) sta-
wala, mamlaka, ensi, hukumu ;
(carpenter's) cheneso, futi. Asa
rule, marra nyingi, desturi, si si-
Ausote.
—— v. fawala, hukumu ; (control): RULER
ongosa, shursutisha; (order) amu-
ru; (draw line) piga mstari [mi-].
Ruled paper, ava/asi ya mifuo,
Ruler, n. mtawala [wa-], mfalme
(wa-), mkuu [wa-], wali [ma-];
(carpenter's) cheneso, futi.
Ruling, a. -¢ Autawala, -a nguvu,
-a kuenea, -lio -ingi.
—— n. wtawala, amri.
Rum, a. [mvinyo ufanyiswao wa
miwa).
— a. -geni, ajabu, -a kuchesha,
Bumble, v. nguruma, vuma, tu-
tuma.
Rumbling, n. ngurumo, uvumi, tu-
tumo, tetemo,
Ruminant, a. -enyi kucheua.
Buminate, v. cheua, tafuna kama
ngiombe; (consider) - fikirifidiri,
wasa.
Rumination, n. éucheua ; (thought)
Sfkara, mawazo,
Bummage,v. [/afutia kwa tuchafua,
Janya fujo ao uthia katika kuta-
Suta), dadisi [ peleksa, chungulia)
ndant ya, tafuta sana.
Rummage-sale, n. mnada.
Rumour, n. Aabari, manenoya watt,
kivumo, uvumi. There is a ru-
mour, husema, huvuma, yavumika. |'
v. eneza, vumisha,
Rump, n. tako [Ja nyama), ncha[ ya
uti wa mgongo).
Rumple, v. Aunja vibaya, chafua.
Run, v. (p. t. Ran, pf. t. Run) enda
mbio, kimbia, pita upesi, pita,
enda ; (melt) yeyuka; (discharge)
chusa, toa, toka, toka usaha ; (cause
to go) endesha, pitisha, ingiza,
sukuma; (trace) andika, piga (sa-
namu, mstart, &c.]. Kun after,
Juata’ mbio; (seck) tafuta, taka,
penda, Run against, gonga, gonga-
‘na na. Runaway, toroka, kimbia,
enda sake [2a0, &c.}. Run down,
telem' ka; (be exhausted) potewa na
nguvu, koma; (depreciate) nenea,
singisia; (collide with) gonga, vu-
nja; (pass, defeat) patia, pitta[Awa
shindano], Run into, ingia, j#-
ingita; (collide with) pambana,
843,
RUNNING
gongana na; (introduce) ingisa,
penyesa, Run into debt, jipasha
deni. Run mad, -wa na wasimo.
Run on, endelea; (exaggerate)
piga domo, toa maneno mengi;
(reflect on) Aumbuka, wasa, Run
over, (examine lightly) /asamia
upesi; (overflow) furita, toka;
(trample on) Aanyaga chins. Run
out, (extend) toa, nyosha ; (com-
plete) maliza ; (come to an end)
isha, Run riot, pita hiast, fanya
upotovu, Run risk, pata hatari,
jihatirisha, Run short, punguka,
sé tosha, Run through, (money,
&c.) potesa; (examine lightly)
angalia Fwa haraka, Run up,
sidi, ongesa, ongescka; (a build-
ing) fanyiea upesi. Run up to,
Aimbilia, patia. Run a business,
jitia hazing, Run aground, teheza,
(Pwelera ; (neut.) kwama, pwelewa,
panda, Run with (blood, &c.),
toka (damu, &c.) tele, chusa, -wa
na -ingt, churustka,
n, Awenda mbio, mwendo wa
mbio; (course) mwendo, njia;
(continuance) m/fululizo, maende-
zo; (journey) safard ; (popularity)
ukubali, kupendesa, kutumtka; (de-
mand on a bank) Autaka deni, ku-
taka fetha; (for grazing) machunga,
malisha; (in games) [hesabu ya
most, pili, tatu, &c.], _In the long
Tun, mwisho, hatima. ‘Thecommon
ron, wate wengi, walio wat tu,
vitu vingi, kama vitu vyote.
Runaway, n. (slave) mtoro [wa-};
(in fight) mkimbisd [wa-].
Runes, n. [harufu na maandtko ya
Norway ya kale].
Bung, pf. t. ya Ring.
in, (of ladder) Aipande [cha
ngazi), daraja,
Runner, n. mwenda mbio, mshindani
wa mbio; (messenger) mjumbe,
torishi tia} 3 (surface root) #ifa-
wi [cha mma utambaao chini).
Running, a. -a swenda mbio;
(successive) moja kwa moja; (ac-
companyipg) -a kufuatana; (dis-RBUNNING
charging) -a kutoka usaha, Run-
ning fire, [Aupiga bunduki, kupiga
bunduki aomisinga kwa ufululiso |.
Ranning fight, vita ya watu wa-
Aifukusana, Six days running,
sthu sita moja kwa moja.
Running, n. swenda mbio, ku-
kimbia, &e.
Rupee, n. rupia.
Bupture, n. kuvunja, kuvunjika,
mounjo; (discord) Auvunja ura-
Ski, ugomvi, vita; (of bowel, &c.)
Tas. Hernia.
—_ Vv. vunja,
Bural,a. “a shambani [Auliko myini),
-a mashamba,
Ruralise, v. shinda shamba [si
mfini).
Buse, n. hila, ujanja, kitimbi, shauri
Jerevu,
Bush, v. enda mbio, enda kassi, pita
Awa nguvu, kimbia, enda haraka,
puruka; (take suddenly) fwaa
ghdfala; (enter suddenly on) jetia
wa haraka.
— 2. mwendo wa nguvu; (of
water) mékondo; (sudden abun-
dance) wingi wa ghéfala; (reed)
nyast (ma-).
Busk, n. ama Biscuit.
Busset, a. [rangi nussu nyekundu,
nussu nyeusi),
Bust, n. éutu.
— v. pata Léngia) hutu, liwa, ova,
Bustio, 2. -a mashamba, -a kukaa
shambani, shensi,-baya,-sioadabu,
sé suri,
—— n. mkulima [wa-], mkaa sha-
mbani, mjinga.
Busticate, v. shinda shamba; (dis-
miss) ondosha, hamisha.
Bustication, n. Auondosha, kuondo-
shwa. i
Busticity, n. ujingu, ushensi, ugent,
wutossfa ing Glebe: oem,
Bustle, v. piga mtakaso, vuma (kama
majani kwa upepo), gugurusha,
Bustling, n. mfakaso,
Busty, a. “nyt Autu, -a kuchakaa,
Rut, n. shimo (njiant, palipopita
magari), mfuo fia
844
SACRIFICE
eee a, pasipo huruma, -ka:t,
Bye, n. [4ama ngano}.
8.
Sabbatarian, n. [mwenyi Luathimi-
sha juma a mosi, si juma a pili ;
aathimishaye mno juma a pili kwa
Rujinyima mengi).
Sabbath, n. [siku ya kustarche ki-
yahudi, siku ya aba ndio juma a
most; (Sunday) juma a pili},
Sabbatio, a. -a@ Babbath.
Bable, a. -cust.
— 1. [nyama ndogo yenyi manyoya
meust),
Sabre, n. Zitara [vi-).
—— v. kata (chinja] wa kitara,
Sac, n. hifuko.
Saccharine, a. -a sukali, kama su-
hali,
Sacerdotal, a. -a hasist.
Sacerdotalism, n. [tabia ya ukasisi,
utawala wa makasiss).
Bachel, n. méoba (mi-], mfuko [mi-}.
Sack, n. mi-), gunia [ma-);
(plander) ‘tarde down :
— v. teha, naaiea haribu; (dis-
miss) ondosha.
Sackbut, n.[4ama sexe, kama panda],
Sackcloth, Sacking, n. gunia, nguo
ya gunia.
Sacrament, n, [siri ya dint Ia
kimasihiya, sakramenti, stiri;
(Eucharist) Usharika Makatifu).
Sacramental, a. -a nee it,
Sacramentary, n. [sit chenyi
habari ya TViaratibe na sala 2a
Sacrament].
Sacred, a. wak/u,-liowekwa wakfu,a
Muungu, -a dini, -a heshima sana,
-a kuathimishwa, -takatifu, -kuw.
Sacredness, n. kuwa waksu, &c.
Baorifice, n. thadihu, ha; toleo;
(victim) mathabuha ; (offering) sa-
daka ; (incurring loss) Astoa Ewe
cha, kutupa, kufisha kits) m
di; (self-imposed loss) [Aifu Aili-
chotolewa, &c., makusudi; (cheap
bargain) £ifu Ailichouswa rahsisi,
Auusa rahisi}.SACRIFICH
Sacrifice, v. toa thahibu, hafara, &c.;
(incur loss of) toa [acha, tupa, fisha
hitu) makusudi, jinyima; (sell
cheap) usa rahisi.
Sacrificial, a. -@ Bacrifice, n.
ene jambo la kumchukiza
Muungu, “ebafurtoha matakatifu,
hutumia vibaya iliyo wakfu).
Liga oder a. -@ Sacrilege, -daya
Secristan, n. (mngoje wa kanisa
mvenyt aoe vyombo vitaka-
1» Bcc.)
eat a. -@ husunt, -sito, -a kutia
husuni,-a msiba,
Sadden, v. husunisha, stkitisha, tia
uchungu.
Reddentng, a8 ae husuni. ;
Saddle, n. iti cha juu ya frasi),
(Ar.) serujt; (doakey’s) Suny
tandiko.
—— v. tandika, tia matandiko,
Saddler, n. mwusa matandiko ya
Srasi, &c.
Saddlery, n. matandtko ya frast.
Sadness, n. husunt, usito.
Safe, a. salama, salamu salimint,
pasipo hatari, -sima; (certain)
yakini, hakika, -sio mashaka;
(trustworthy) amini, -a salama;
(sound) shaditi, He is a safe
‘ide Gindge, speculator), ame-
Funguliva
—— nh hasha la chuma (la Auwekea
Setha, &c.), kasha la nguvu sana,
Bafe-conduct, n. cheti [cha kusa-
Srisha salamu), ruksa kupita,
Safeguard, n. (protection) hamaya;
(security) [Attu chakufanyasalamu,
cha kulinda katika hatari), kinga.
BSafeness, n. ali ya kuwa salamu,
pasi~o hataré; (trastworthiness,
soundness) amini, uthabiti, uzima,
Safety, nu. salamu, salama (Tas.
Bafeness).
Bafety-lamp, n. [tea ya kutumika
hatika Mine).
Safety-valve, n. [tilango cha mvuke
hatika Steam-engine, ésipate ku-
sdtronh. safarani.
348
SALESMAN
Baga, v. [Aaatthi sa kale sa Norway).
Bagacious, a. -a busara, -a akili,
re.
Sagacity, n. busara,akili, utambusi.
Bage, a. -a hekima sana.
— 1. mwenyi hehima nyingi;
(vegetable) [mboga ya kukolea
chakula). l
Sageneass, n. hekima nyingi.
Bago, n. [mti kama mtende ; moyo
wa mti huo, kama uwanga, sego).
Baid, p. t. na pf. t. ya Bay.
Bail, n. tanga [ma-]. Make (set)
sail, ‘weka. Strike sail, tua,
—— V. (move by sails) onda [ende-
sha] kwa tanga; (make a voyage)
safiri merikebuni, pita baharini;
(start on voyage) tweka, funga sa-
Sari chi 2; (move smoothly)
enda upest (sawasawa, kama kwa
mabawa ao kwa tanga).
Sail-cloth, n. Aitak,
Sailing, n. hwenda hwa tanga, &c.
(Tas, Bail, v.).
—-a.-a kwenda kwa tanga, &c. A
sailing vessel, merikebuya matanga.
Sailor,n. daharia, mwanamaji(wa-].
Saint, n. [ mtakatifu ‘wa-) aliyeingia
peponi), walii, mta'wa [wa-), sufi;
man) miu mwema sana,
Sainted, a. -takatifu; (deceased)
marchemu,
Saintlike, a. Aama Saint.
Saintliness, n. utakatifu, uta'wa.
Saintly, a. -a Saint, sama Saint.
Sake, n. For the sake of, Awa ajtlé
[maana, huja, hesabu] ya, Yor
my sake, untpendavyo,
Salaam, n. salamu.
—— V¥. salimu,
Salad, n. [majani ya kulihamabichs].
Salamander, n. (4ama chura, yenyé
kuhadithiwa haifi kwa moto),
Salary, n. mshahara, tara, ujira.
Bale, n. (auction) mxaaa; (selling)
Ruusanya, biashara, kutembeza bia-
shara, ubasasi, Be on sale, usa-
nya, tembexwa, It is not for sale,
haiusi.
Baleable, a, -2 Auuzanya.
Salesman, n.da/ali, mwusajs,mnadi.