SOBRIQUET
Sobriquet, n. msibo, kistbo, jina la
Aupangwa,
Sociability, n. [Aali (sabia, mayo)
ya kuwa Sociable}.
Sociable, a. -a utu mwema, -kunju-
Jit, -a hukaribisha watu, -a rafiki
wengi, -a kupenda maongesi ya wa-
lu, -a maongeri mengi, -a urafiki
sana,
Social, a. -¢ watu jamii, -a watu
wote, -a waiu wao kwa.wao;
++ Bociable. Social science, [¢/-
mu ya mambo ya kukaa vema wengs
pamojana kuiendeana mazuri watu
Jamit). Social position, cheo, So-
cial interests (duties, concerns),
mambo yapasayo watu wote, wa-
nayopasana watu.
Socialism, n. [4usema ‘ Halt hii ya
kukaa watu na kuwiana iliyopo
haifai; itengeneswe, watu wengi
wapate hali bora sayidi.”)
Society, n. [wate wengi wakikaa pa-
moja jamii; kundi la watu wenyi
shauri moja ao hali moja; chama
ao shirika la watu); (in general)
watu, waanadamu, watu wote;
(gentry) wangwana ; (intercourse)
kukaa pamya, kuongea, kuonge-
ana, masungumzo. Female society,
masungumso ya waanake, He is
tond of society, apenda kuongea
na watu,
son n. [ama mfuko wa mguu chi-
ni).
Socket, n. tundu, kitundu.
Sod, n, bumba [ma-, la udongo na
majani yake),
Soda, n. magadi.
Soda-water, n. [mayi ya ‘Baungu,
3a pofupofe). oe
Bodden, a. chepechepe, majimayt ;
-liokunywa sana, -levi sana.
Sodomite, n. mwenyi Sodomy.
Bodomy, n. [thaméi. ya watu wa
Sodom], Aufira, kufirana.
Sofa, n. kitanda (cha kupumsikia
mchana).
Soft, a. -ororo, teketeke, -anana, lat-
ni; (pleasant) -a Aupendesa, -tamuy;
(gentle) -pole; (feeble) thaifu;
376
SOLEMN
(foolish) -a aktii chache, jinga.
Feel soft, dopa. Soft water, maji
ya mvua, Soft mud, 4 mye-
mbamba, tlt
Soften, v. fanya Soft; (mitigate)
tuliza, pungusa, fanya rahisi;
(palliate) omébea, tetea,
Softness, n. wororo, ulains, &c. (Taz.
Soft).
Soil, n. (earth) udongo; (heavy) udo-
ngo msito; (light, sandy), uéange,
tafutifu; (as property, land) arthe
(Ar.) ; (country) inchs. Owner of
the soil, mwenyeyi wa shamba,
— V. tta taka, chafua,
Soirée, n. [mkutano wa watu waki-
sungumsana, barasa ya ustku).
Sojourn, v. 4aa, shinda,
—n. tukaa, muda wa kukaa,
Aikao, -
Sojourner, n. mgeni, msafiri, mpt-
taji, si mkasi, mpila nyia.
Bolace, v. farsi, tulsa, -pa moyo,
tumbuiza, burudisha.
—n. faraja, tutnbuiso.
Solar, a, -a jua, The solar system,
[jua panioja na sayari sake sote
silisungu
Sold, p. t. na pf. t. ya Bell,
Solder, n. ehemu, ihamu, lisast.
— v. tia Solder, unganisha kwa
Bolder, /ehemu.
Soldier, n. astkari, mwenyi maarifa
ya vita, :
Boldierlike, Soldierly, a. -a éusta-
hili astkari, kama asikari.
Soldiery, n. asikari amit,
Bole, n. (of foot) uayo [ny-], chint
ya mguu; (of shoe, boot) ngosi
ya kiatu’ chini; (fish) [samsadé
pana].
—— a. peke yake | yao, &c.), -moja tu,
pasifo mwensi.
Solecism, n. [ssemi mkosefue usio sa-
Athi ao safi, neno la kimashamba) ;
(error) Zosa [ma-].
Solely, adv. pia, Aabisa, ts.
Solemn, a. -a dint, -aibadaya Muu-
ngu, -2 kumkumbuka M:
-a kustahili dini; (orderly, rever-
ent) -fole, taratibu, -2tto, -a hesht-SOLEMNITY 377 SOMETHING
ma, -chaji,-a kita’wa; (impressive) | mébali, pasipo watu, -a kukaa peke
-@ hutulisa mayo. yake, -kiwa,
Solemnity, n. (ceremonial) Aawaida
ya dini, ibada; (reverence) heshi-
ma, taratibu, ustto, ukumbusho
wa Muungu, uchajs ; ; (impressive-
ness) ufuliso.
Solemnization, n. [Aufanyika kwa
ginst ya dini, kujanya tarati-
Soledaniee, v. athimisha, tukusa,
‘fanya kwa heskima ; (impress, awe)
humbusha Muungu, tuliza,
Solemnnéss, n. Aali yo kuwa
Solemn.
Sol-fa, n. [namna ya kufundisha
Auimba).
Solicit, v. omba, taka, sihi, toiea
Aaja ; (attract, excite) vata, fama-
nisha, chomesha.
Solicitation, n. Auomba, maombi,
haja; (immoral) matongosi.
Solicitor, n. mwalimu wa sheria,
mwana sheria,
Solicitous, a. -exyi kutaka, -a kujt-
sumbulia |neno), -angalifu
Solicitude, n. kujisumbua, moyo wa
hutaka, mashaka, tamaa,
Solid, 2. (firm) yabis, imara, tha-
bit2, -a mguvu; (massive, compact)
-nene, si wasi ndani, -2ilo, -sima,
-gumu, -kavu.
— n. hitu kigumu [kikavu, hi-
shikikacho).
Solidarity, 0. moja, kuwa hali
moja, kusharikiana wengi [hatta
Auwa kama mmoja).
Solidification, n. sufanyika Solid.
Solidify, v. fanya Solid ; (set hard)
gandamisa, gandamana, ganda,
Solidity, Solidness, n.£uwa Solid,
ugumu, &c, kugandamana, kufu-
ngamana, kushikamana.
Soliloquize, v. jisungumsa, nena
Awa peke yake.
Soliloquy, n. dusema na nafsi yake
(yato, ae, .), Aunena peke yake |ya~
»
Solitariness,n. upweke, ukiwa;(sin-
gleness) smoja.
Solitary, a. -a peke yake, -mucja tu,
Solitary, n. mkaa pekee, mkiwa,
Bolitude,n. upekec,upweke; (privacy)
faragha ; (uninhabited place) uéi-
‘wa; (abandoned place) miahame.
Bolo, n. (simbo wa mtu mmoja peke
yake).
Beloist n. [mwenyi kuimba peke
yoke.
Solstice,n.[mwishowajua kufika ku-
sini ao haskasint, hikomo cha fua).
Solstitial, a. -2 Bolstice.
Solubility, n, kuyeyuka.
Soluble, a. -a zuyeyuka.
Solution, n. (breaking) suvunja;
(dissolved substance) | 4itse Ailscho-
yeyuka na maji); (explanation)
clezo, kufumbua,
Solvable, a. -a ufumbulika.
Solve,v. (explain) e/esa, fumbua; (put
an end to) ondoa, komesha, shinda.
Solvency, n. Auwesa lipa deni.
Solvent, n. -a Auyeyusha; (of debts)
-a huwesa lipa deni, -enyt mali.
a nu. [mwenyi kuelerg ao kufu-
mi
Sombre, a. -a giza, -eust, -sito, -a
husuni,
Some, a. baathi ya, -ngine; (part)
nussu, kidogo ; (about) kama, kari-
bu; (a certain amount of) 4a-
dirs, -ingt kidogo. 1 want some
water, nataka maji. Some man,
Some one, miu, mtu mmoja, sijui
re iba fast one i other, mnya-
ngdlika[wa-}. Someday. panastku,
Frwa siku moja, mmwakant sijuilin’,
Somebody, Some one, n. miu, miu
mmoja, mtu mkubwa.
Somehow, adv, Somehow or other,
Awa njia yo yote, kwa vyovyote,
twesavyo, stijut kwaje.
Somersault, n. kitwangomba, kupi-
nduka.
Something, n. na adv. situ, jambo,
neno, kitu kimoja, sijui nint; (a
little) jambo dogo, kidogo ; (much)
jambo kubwa, Something of a ca-
lamity, ama msiba, msiba kidogo,
That is something, naio hers.SOMETIME
Sometime, adv. pana siku, siku
moja, kwa sikw yake, iwesapo, sijui
lini, tangu hapo.
Sometimes, adv. panasiku, pangine-
pangine, marra marra,
Somewhat, n. na adv. neno, kitu,
Jambo ; kidogo.
Somewhere, adv. pana mahal, twe-
sapo, po pote, sijui wap.
Somnambulism, n, kutembea kwa
usingizi.
Somnambulist, n. atembeaye kwa
usingizt,
Somnolence, n. usingisi, kusinsia,
macho maztto.
Somnolent, a, -¢ Somnolence.
Son, n. mwana (wa-], Aijana (vi-],
mtolo mume. My son, mwanangu.
Son of, wa, wadi,bin. Son-in-law,
mkwe {wa-),
Sonata, n. (namna ya Music, ya
hulisa kinanda, sese, &c.).
Song, n. wimbo(ny-]; (dance) utu-
mbuizo.
BSongster, n. mwimbayi (ndege).
Sonnet, n. [usensi mfupi].
Sonorous, a. -a kucia wasi, -a sauti
kubwa, -a kuvuma sana.
BSonorousness, n, kuvuma sana.
Sonship, n. Auwa mwana, uana.
Soon, adv, Aaribu, halafu, marra
moja, bado kidogo, upest. As soon
as I can, upest niwesavyo, marra
niwesapgo. As soon, sawasawa,
sayidi, afathali, 1 would just as
soon die, sawasawa hufa, afathali
nife, mimi tayari kufa.
Sooner, adv. Awansa. upest, mbele;
(better) sayidi, afathali, bora, 1
would ‘sooner go, nataka kwenda,
afathali niende, No sooner was it
done than, marra hiyo ilipofanyika.
Sooner or later, Aakuna budds.
Soot, n. masizi, kaamoshi.
Sooth, n. Aweli. In sooth, Aweli.
Soothe, v. tulisa, fariji, tumbuisa,
rithisha, burudisha.
Soothing, 2.-a Autulisa, &c. (Tas.
Soothe).
Soothsayer, n. Lahini[ma-], mnaji-
mu [wa-).
878
sORT
Sooty, a. -a Soot, -eusi sana.
Sop,n. [Aitonge kilichochouyekamchu-
sini ; (donceur) Aifulizo cha mayo].
Sophism,n. neno danganyifu,neno la
hupendehesa uwongo, haja Ya ovyo.
Sophist, mtumia Sophiam.
Sophistical, Sophistic,
Sophist.
Sophisticate, v. haribu tabia, potoa,
ghoshi.
Sophistication, n, Auharibu tabia,
&e.
Sophistry, n. [4u‘umia Sophism],
maneno ya hila |madanganyifu).
Boporific, a. -a Aulia usingsst.
Boppy, a. chepechepe.
Soprano, n. = Treble, sauté nye-
mbamba (katika kuimba).
Sorcerer, n. mchawi [wa-].
Sorcery, n. uchawi.
Sordid, a. -nyonge, -baya, hafifu.
Sordidness, n. unyonge, &c.
Sore, n. Aidonda [vi-], donda[ma-] ;
(scrofulous) mt, nyungunyungu ;
(small) Aipele, Aijeraha; (venereal)
sekencho.
— 2. -a kuwasha,-a kuuma; (in
mind) -enyi uchungu.
—— adv. sana.
Sorely, adv. kwa ginsi ya kuumiza ;
(much) sana.
Borrel, n. [majani machungu].
—— a. [-a rangi nyekundu |.
Sorrow, n. husunt, stkitiko, kasara-
ni, hamu, usito ; (for loss) mayonsi ;
(for offence) majuto, toba ; (great)
Jitimai, simanst,
Sorrowful, a. -eny? Sorrow.
Sorry, a. -enyi Sorrow ; -eny: toba,
-a@ majuto; (poor, worthless) ka-
, -myonge, maskini, Be sorry
for, stkitikia, hurumia; (re
tubia, jutia. 1 am sorry’ for
nina kite naye.
Sort, n. ginst, namna, aina; (rank,
position) cheo, daraja, hal. Of
a sort or kind, (like) 42-, -a Ai-,e.g.
ofa European sort, -a disungu.
A sort of, -s » Heis out
of sorts, kawesi
—— v. (classify) tenga, pambanua,
a. -@
im,SORTIB
ainisha, gawanya ; (arrange) ands-
ha, panga.
Sortie, n. [Autoka bomani na kupiga-
na nje).
Sot, n. mlevi [wa-].
Soteriology, n. [hadari ya kuo-
hoswa na Isa Masiya|.
Sottish, a. -/evt.
Sought, p. t. na pf. t. ya Seek.
Soul, n. roho, moyo, nafsi; (mind)
akili; (person) mix (wa-]. Dis-
embodied soul, Aivudt cha roho.
Soulless, a. -nyonge, -baya, -oga.
Sound, a. (complete) -sima, kamili ;
(correct) halist, sahiht; (true) -a
Aweli, -a hakika; (frm) thabiti,
mara; (trustworthy) amtini, -nyo-
Ju; (strong) -a nguvu. He is a
man of sound judgement, yunaaéilé
nyema, amefunguliwa keri, Sound
sleep, usingist msifo. A sound
beating, Aupiga sana. Sound in
health, -sima. Safe and sound,
salamu salimini.
— n. (voice, &c.) saxeti, mito; (cry)
fio [ma-], kilio (vi-]; (report)
mshindo; (roar) wvumi; (shout)
helele [ma-}; (dram) ngoma, mdu-
ndo; (strait) [m/ango mwembamba
wa maji).
—— Vv. toa Bound, fumia Sound,
lia, lisa, vuma ; (ascertain depth)
ta bildi, pima maji kwa_ bildi;
(test, prove) saribia moyo, hakikia
shaurt, hojt, dadisi, tasamsa hali,
Sound a retreat, amuru [Awa pa-
nda) kurudi. Sound the praises
of, sifu wast. Sound hollow, 4a
wast. It sounds nice, tamu kustkia,
yavuma, Sound like, -wa ama,
Janana na,
Sounding, n. [4ufoa Sound, &c.
(Tas: Sound, v.)]. Take sound-
ings, pima maji Ewa bildi.
a kulia, -a kuvuma, -enyi
Sakari.
Soundly, adv, sana, kwa nguvu.
Soundness, n. éuwa Sound, a.
Soup, n. mchusi.
Sour, a. -Aali, -chungu, -a chachu,
— 'v. fanya [fanyika] Sour,
379
SPACIOUS
chachuka; (spoil) haribu [tabia,
&c.)
Source, n. astlt, chimbuko, mwanzo,
awalt; (of river) chemchemi.
Sourneas, n. whali, kuwa Bour, a.
Sour-sop, n. (tiuit) stafeli, topetope.
Bouse, v. chovyachovya, mwagia
South
maji tele, suza, lowesha,
South, n. husini, suheli.
wind, 4usé. The South, upande wa
Rusini, inchi sa kusini.
— a. -a husini, -a upande wa
husini.
—— adv. Awa kusini.
South-east, n. aérab matlai (Ar.).
Southerly, Southern, Southward,
a. -a kusini, -a upande wa husint.
Southem Cross, [nyota nne 2a
kusini kama mfano wa msalaba),
Bouth-west, n. akrab magaribi
(Ar).
Souvenir, n. wkumbusho, ukumbu-
Aumbu ; (of lover) habba,
Sovereign, n. mwenyi ensi [ext],
muwenyi inchi{ mjt|,mfalme(wa-];
(coin) robo Ingeresi (ya thahabu,
thamani yake kama rupia hamsta-
Shara].
—— a. -enyi Bovereignty, -a nguvie
hus
.
Sovereignty, n. enzi, ex, hukumu,
utawala, mamlaka,
Sow, n. wuwe jike,
—-v.(pf.t. Sowed, Sown) panda;
(spread about) sapanya, eneza.
Sower, n. mpanda \wa:) mpansi.
Bowing, n. mpando | ms-), mayira ya
hupanda,
Sown, pf.t. ya Bow.
Spa, n, [mj penyt hisima kisuri
sana].
Space, n. (room) nafasi, mahal?
‘patupu, mahali; (open) uwanda,
peupe; (of time) muda; (interval,
distance) urefu wa kati, mahali pa
hati, kitambo, nafast ; (opportunity)
njia, chimbuko, nafast, Absolute
space, [nafasi tupu, mahali pasipo
itu).
Spacious, a. -kubwa, -pana, -enyi
nafasi.SPADE 380 SPECIALISM
jembe la kisungu. Spatter, v. ‘apanya, tupilia [tope,
Span, n, shibiri [shibri]. futurs; (pe-| &c.], nyunyisa.
riod) s#uda, kitambo; (ot bridge,&c.)
urefu,enco, upana; (arch) tao[ ma-].
v. pita jus ya,
—p.t. ya Spin.
Spangle, n. puluki,
— v. pambakwapuluki,meremesha.
Spangled, a. -cnyi vimeta, -enyi
nyota nyingi.
Spaniel, n. | mwa wa kisungu).
Spanking, a. -a Awenda upesi,
Spar, n. mti [mt-], boriti, komba-
moyo (ma-|; (mineral) [iwe la
hung'aa laint),
— v. pigana konde kwa mchezo,
vhindabae
Spare, v. toa haba, tumia -chache;
(let off, relieve) achilia, rehemia,
pendelea, pumsisha; (reserve) ji-
‘wekea akiba, fipatia, jitwalia, 7é-
nyima; (keep back) shika, suia.
Be enough and to spare, ‘osha
hatta na kusaza.
— a. (scanty) haba, -chache;
(moderate) Aias#; (reserved) -a aki-
ba, -a kuweka, -sio na hasi,-a fara-
gha; (thin) -embamba,-a kukonda.
Sparing, a, Aiast, -a kujisuia, -a
hutoa -chache, -hiana, -kabitht.
Spark, n. cheche (ma-), kimeta;
(small quantity) Aidogo.
Sparkle, n. Aimela, cheche.
— _v. metameta, meremeta, meme-
tuka.
Sparkling, a. -a Aumetameta, &c.;
(bright) -angafu, -a kung’aa;
(clever) -a akili, -2uri sana.
Sparring, n. pigano la konde.
Sparrow, n. [dege mdogo wa Ula-
ya). Java sparrow, sawaridi.
Sparse, a. haba, -chache, kidogo,
mbali mbali, huko na huko,
Sparseness, n. kuwa haba, &c.
Spasm, n. pind: [ma-), kipind: (v4-],
mpindano; (fit) #ifafa; (sudden
efiort) jaribu la marra moja, bidit
4 ghdfala, mkazo.
Spasmodio, a. -2 Spasm, -a ghd-
Sala, -a kukasa.
Spat, p. t. ya Spit, v.
patula, n. [Aise Aipana cha kufa-
nyia dawa).
Spavin, n. (ugonjwa wa frasi, ku-
vimba mguuni|.
Spawn, n. [mayayi ya samaki ao
‘yura); (progeny) masaa.
— v. toa mayayt, saa.
Speak, v. (p. t. Spoke, pf. t.
Spoken) nena; (say) sema; (con-
verse) ongea; (make known) fa-
ngasa, onyesha, thikirisha; (pro-
nounce) éamka; (make a speech)
toa maneno, hubiri wast. Speak
about (at, for, against, &c.), nenca.
Speak against, améa, sema, Speak
Arabic, sema kiarabu, Speak
badly (languages), gofesa maneno,
Speak distinctly, pambasua, sema
Hiada, Speak out, sema’ sana.
Speak to, semana. Speak volumes,
shuhudia sana, Speak well for,
shuhudia masuri. Speak with
energy, excitement, /efa. Not to
speak, xyamaa, Nothing to speak
of, kama si hitu, hidogo kidogo.
Not to speak of (far from, only,
much more than), /icha ya, sembuse.
Speaker, n. mncnaji, mwenyi kuse-
ma; (in Parliament) [méuse wa
House of Commons].
Speaking, n. Aunena, &c. (Tas.
Speak). Evil speaking, matutano,
meee a
——a. Speaking acquaintance, urafi-
ki didogo. Be on’ speaking terms,
Juana kidogo, A speaking likeness,
‘mfano halisi. A speaking trumpet,
panda ya kunenea,
Spear, n. (flat) mkuki [mi-];
(rounded) fumo [ma-]; (light)
Sagai (ma-}.
Spearman, n.asthari mwenys mkuki.
Speoial, a. -a peke yake, -a namna,
-a mtindo, -a maana, -moja tu, -sio
na kifani, bora sana, -a kasi moja
haswa,
Specialiem, n. [Aujifunga kwa hast
moja, kupata maarifa ya kitu ki-
moja).