You are on page 1of 25
SquUsmaumans 93 uniliswasnnnsastasaulunssvauneitnal The Trend of Local Thai Governance: A New Paradigm fiavg vouyquiias' Pisit Jomboonruang unfatia wohlunaianosnranasomosduluiteytud una aneinuAanvanTMouciNIn uAcuuhamatanaunAtes unarniliianizasdiiadaon ni neunwnbtunanasaotaviul Wiusiuunafavinnrnasatosiulunssvautaioy Aolusoyriy ianuauuacarraniuaantuiMavatwuacmiinmedty lignin mranmsomosiu Mites iadoowaueu wlunrtwaradauile miduyfuday Wusies uasaviuiotsiduntosweiumiaww uid viuafiedouty mavnasomiosdy doldilsmunrmomuaseinns hautupiohuinamssmchumunsnitugsam nie gvadons vimana itunussrmulutavduseveuos “thémndgicrmunsinguiiiiutin austere manos somhiiorimianntwrmsa’ escort! santgiscmnsuensed anlquessorid 94 SyUsimaumans Abstract The present development trend of local governance in Thailand is based on two concepts: new public management and goverance. The aim of this article is to present the trend of local governance, which has changed its concept from local government to Jocal govemmance. It has shifted from the traditional and hierarchical administrative model to a new one. The most essential elements of the new local governance are the crossing of all borders and the case-specific building of co-operation, partnership, alliance and net- work relations with various co-operating bodies. It also has changed its role from actor to supplier or purchaser of public service delivery to residents in local government. nrmnmovtardudadunandavrnnransse wd wwuduerdiunum findqyannduynsusuactufauymssina Asdiwnenalnesesvostuiflen foslaunsatuiddianasaudaulugluusasussine dnfsununawn Unarastasiu susass wav uandaenuMMmaNN NTI TWAT Aadrunanusiuludastiragy Warwiiavu why nosfuaciitetiyyrans ussnmuldachauvishy arwerwisdlunimausuasanncesnisuansear Wathorafauasastuardoanns anitalssanmuearsodialuidausan uasenstsatiismsuamsearsursindglanquasdnsunasosdsurastula sooty uuu adalsfima nsWasuuvasspeaotunraalvinnszudlaniasotla nvmuluynmedau irtuutuddenlugamutiasiu: vinnizuadondaili tym wasusingn anise, Senasugouuasiiuwatmanniu nssuauiets syusmeumans 95 maunarawarduaadsllaranauaussion ausdqmvastovdulaaiuian Fetalinsussmnseuauienl alidanimnansanadasiunmwdyn uaznnsfieveseudnminatoadaunestiudu umernnditinquasmaAindyiesinauanssurutieltnalseonrsunesos Hasty Ssléudadewuty 3 dou dod souusn dhunrmausuanralneses Yasivlunssuauviatiin wWawisiymusctodiinuilugnysvauulasty msuauvenityal soufises uhunasiisuanrninasostoasdulunsevauviattnl wioavarmuodoulunnaddssaonrsunesastiostulunseuauiintiondy sau fierndunrsaquastomuauus mrninatosiinsiulunssauniatiin Tusronaisntadanried 18 ulaviaiumdenfiumsnassouasms vinralssin@laniawreluandgautnadaswdqyfussuuniatdondesinan Tudonnauvifuuacriatiiiaiigmnrystansivitilananistuminuniasg, feinbiifionssusnriedaulmadedjiplssuugidaiy saw tuil ad. 1887 uuafalunriuannafasiunautnraansiniu Ssgnaualan qals tadu (Woodrow Wilson) uaz lASunsetumyumsaninaasiminimnrsd nadie iu uvisad 19 goun (Frank J. Goodnow) 4aiSun caw Sade (Willeam F. Wil- loughby) war veuntla @ lai (Leonardo D. White) ifhudtu usznauriuturjled AMefinranauanquiseuusianys Tae want awed (Max Weber) #eléSunts powivedanntuna wien uuntetisasnseusiarmsanndastunsnRadoAs Uhvanufaniasassuqldu’ wastiuensuuqussmtliun uwaeds anonseuadineaniy Tananeunnaaseuusins Tureen Sandwaati anndassuuMsUnasavmasnMULseine lanawizissinaiissuumsunaias wuunktzsiulas Aslisufiaclsiamsunespsievdiufiasllasudndwaein wntamind dau dsdiwnensunesstoviududauntssseseuuns Unaseuseind vie dunandavssnausmsuarmaunaspavassquialuusias 96 SyUsmaumans issine thdiwneulseunanralnerpatiesdufimwanigor mney iy unde tounrin sais Guide Gm dhju ussetew udu tuousiunedssmens Unasesientuifuvanimarssayyseduaadg ih snauride uaveigouim vdudtu ineuszimamaunasesvasiiuifindusinngmanesedunadg iu wana wasinfisam udu ansusetmanrainasaaviondutfasinArdennaduanas udu Su hudu unsdinnew szinaiinralnasestiastiugntaddlontgam Qravananieyl®) ch Dofuaud Sonqy soavivlsemalnudion (Shah, 2006: 1) snd yB assur NAAN sUNAsBOMlATUS Ind UNaMONEIATE Seiden auneoesinlunssunatnlirhilanwnciiinlssegiunt anuindqludasmnuduiussenhotosiuluiquiavasdaunan Viana fuusviumemsinmanadeniu Wemnadndgiumsdianue duit LarLbeansitiay mnaiuandunilasntwuacmhinnimeda wisltiarna énaqyivudsprmongmneiudenssin anaiiuasuuTms wasn mavannuseotvansltimiaesmdgfessdnanasosiiasiu (Imrie and Raco, 1999: 47) MWTANVANNITUNesBNTaNUlunsevIUMAuieseNTTA Whilddin sof gan yalzda (2550: 212-224) ldirsavermanouaranwm vaoniaunaiasn psfusintnioriniseuditylugedaan tudquauain?® Usewauaraqey nanasasiasiummanwiadsdiaiy Sdnwmefiday fo 1) dunianimnaesviasdulanszasuluviesiu Wanrnzyrnatian ridumsfanvanarsunumuios Fovavtuntoyusuudacuvsareadnymas lawnefuanshatiy diliviasiuudactiosiuddnmsianemenuneesiy MsIAWIzDANAUIDY 2) idumdounsuneseoiitaneustudugn fo fioinn lanuarvasennsaniasiuidalu fdnuastunssasuadlududie itu Wonuay Useeind aussie Ussund uasndneins udu Saasimuade wnihilunsunesasiestuldunsaunnmenalfiinn dquemengmanwua: Sindarlunnupiamhilimaenamanvan Anlunsunasailavadty idowinrwaciionudhdutnaunn GenilsluangrisuAaiy gna yallain, 2660: 212-224 . suusmaumans 97 Awwilétuanimungany vu anilunnenngmns wesley 907 uazdrdlumadadunavtmsviosty dhudu demautlusetunfesaadns fommosiulumainnial uacdhumsunaspsihsemeuluvastiuileian Sondnwuztaonanasaeiaviudeninddu Fohilinsunasas Yostu Tunteuauitninfdmmstiudid saeademulumséadususas Yostiu Faden ninesestastuluer amanda emaduiudideiurs sefidumzifiuunie danslumsafanranasosedfanuzyanatlasuns ondimfognudsAsthifutaumasuses sy Tunusiusemmesiiuins AqnunesowFadhuivivsirawtunasanstamwin ‘lailatdauilunsld dune nisfastwaas uaxsaumuunneshoutiess mamutufienlanawis mifainvinimnonms: siilavavinwnarastosiuitiusnlng vsti: SHotnidludoondnnuasdongmns fajstruusnulligntpsmwasifiew Aupy dhanevesmensannniauasanasosnvaasisr a sthvlefiaw qUuvumsinaspstestudensinly Matunrsvextuasi uwiveniunerfourmey usidoanmmvonmueie, wabuldein tiedunaidau why nazualamfted amwnsudedusewiulssina Inge madsegiy nazusanwamunanununuacewaeanatgnifayinuws Asuuuaysndion nosdulauarnsfunumaingusssasdnsusen dean uaiaadgfennaulauastiaudssoomagaigensu sateilywrmans yvineotisu uacarnilaliussfinfnwaastgquia (Hughes, 1994) maaaqutts aeuunanosasTgATdnwusudaMlaldandumneduswuss4quacns AQUA uelimansiuanwundanifleiunaiauacianusaacllynh Sufownndu uuaielunanostostiuuvuaatagarmelantnimnrsyulval Tautamnennemmstnnrmdoneassy 1990 Fduurlinwootastulunizud nvnljpuanndu Tauaulenannrsvasnistanraunasasiasiiu wie Local govemance sanity (gaa allen, 2560: 212) 98 Squsrnaumans mvalnesosviostilunasuauiinilyal sindqgnapluvunsunasantasiulunssvauvteutillernaumuas wautiynadanndutauuasdanindunaingslamond rads aulaiinis usreminseuauel nalafaainaisaiand Tusausssnraunasasiios dulsingfluushismasnsewauviellnalttnduldfunranesestastuay 2 assusfdadq Aa nsdanisssysusuuiinal (New Public Management: NPM) urs ms¥anrsunasas (governance) (Proeller, 2006: 9; Peters, 2002: 161; Haveri, 2006: 33) Antu Tudasuandl Sefinenatlouuraetowasnscu fondrariaw aufestanemluvtumaasnraunasestasdudel matanvemnsrsusuurlyai (New Public Management) mamaanniaamnenilanitinnnamndrasly 14 ussimatsatauagy dseunelurlad audim waste Taviwanniamnneninweteleeatiun wamimumedg wih uuanistaniearcusunina (NPM) lignin Titunautnrseumasglanitinglssaadénégy (Hood, 1991: 3; Manning and Parison, 2004: 6-10) fa 1) Woilunisandaldsqanssgisiudauauan (davinlassmhomoninsilvg) waxdoumuyreinsinin 2) dhunrtinlge msiidusunesgitdnwusituigiomie wiatigiomie Heihistinas Yonmaudmam a sucurvaemmuilqeMuacLssdnrwannivdu 3) ith malialsamndlldinsa neinde mahneluladesnaumeiiiuatedtian Tlumsvtmanumadiquamstauimsaarmucuiiseriu 4) tadhuns Ul pssuumshdoynainmadg ilanmcaasasatosiuanina sa ANY uaranNsy uae 5) eWainiamsmedy namie moatiaduly wasmiadafumienudulunsdiuiuisnsmaig vininqussashdondna actodlituduenadosnapluvumstams Jaraunneaivammnoedontihinatn uscd wuilsyadousosnsuI07 Tunsevruriartirindiflassatitngiin ansiadaulvauasnovauosiatynla SquUsmaumans 99 athadasth amistintwenslaifatunetldty quuuuns¥anstunseuauvia Tal Soutuflsamuadoaya useniia usvanfimw uacwadindeinniuiuen winnifesuludeiletaiadiuanssuauns maudmstunssuauiten lial Adan mvtanvarsesuwilyal (NPM) daindinnraiiray (Hood, 1991: 4-5) isenautae 1) avwuiuilesiiw 2) avuriaeulumialseiluna 3) Why wadwi 4) inlvmiawenadinas 5) shoivunvutiedu 6) toverguuuums wana rasanmuansuld 7) usenfauardtelumslindwenns sinmdamadonsrieniiuléd wuatansdansaoszunitmity aeltanndndtuiunatnfionnsmadgoyludessnlnuimsioardw ninae Unulunafiemsmadgeedasdarduloodw dana} evwdeowy uacil AauvientluouaresAnrsiimuosiuiiaveu chgimumissouanagenasaria atwutets viainluniisidaigeslitudufismaasionue wsieelimians Adudlomdwninun tunsupiieuesttanaddgitunsseitunacy filentioniluisle ninie msi dew Jnguarseduaciihmnwnaan autism anni snoonuiidugissatsenaniaimumbilaudsw70 uonviny nvfanrassrauzuualnalsrnlunadndainn dilate udine menus daly Ailton ddydunieuqaqummmndauioltlawadnd #€ Sits cielinamauauacdalirmtacuillenadutounazianzieses nivanissororuuilnl FAeradadqyiunsuenmaecumasgin sanwdumassmudasting udainnsdassuuuImsaasudasmae ually inmausndosudaiulidienauencsmudnsncomisuiesey Tunsiama sulssanufidudeaiu ae fnvuasuussanuuuuiawre (one-line budgets) WianandnsiusuudaradtaasudacasAnisienda Snuszarsnilefisdy uasdanueansheeinuuaanamstunseuauietic Aan ialydinrs uisiudulumedg ndrafa lunadadufenstomeigiy eidelamatt Amaudtutusomewy munis uninduliemameaty donrezae Tuplassmaindqygiann (contracting-out) wianmnissyaotu (tender) fnliifiansudsdusasmbenued, flauadadnninudufiemssasig iu 100 sgus:rnaurnans: matainuimsnosus udu niudedudindnesintimsvinamagla inasquuasilmuyusn Tushusasmavtms uniamiansassmeuua Tl datalimaiemafamsuuuanmuants nénnrstiodmnweanad FqaeGosthuoriinrsiamsuvymearonsuMladunrnasouudatildnan uszyndldiunianisfiemimedg Tovigionasuguuumsvinw inal iiuuuuntuniseau_adans (ilitary-style) snufhunistansuuumearanniA flavudandulunistan 49 fofugua useltswia luau usenqain fo Maruidgiudoshiauasmaliniwnnsadwuseniia nsnaa nls niwennsastgerfostrhdenninduduacanasenia laudesdelunr Tanienns iu maldiulaeane unentnnnsauq wovig dosilrasAnenenia faoms enmuiulila enaduen uasmsidedhosendiausifeselemigoqa ndvilasaq mavanieravmsuwilnd (NPM) ffauwansnis FamamatghigiuertsmavInrsanrsuuy (style) lansuntilssynt Tafiunistaniituniagg (Peters, 2002: 161) athlsfimin wuofanisdanns asvsuzuuatnd (NPM) eflermmnaadoyiuuwianrsuinrsyAaAsiada aosiadu (Wilson) AuiuuunnvaiesAumsuansaansiniy waznatanrsA lwinmnenany (scientific management) vacwsimata wuaed (Frederick Taylor) fitiitanaénagyte nvmniszntia (economy) wsefufinw (efficiency) ussilsavfina (effectiveness) wunafamonsrhdeuflayadounuamareuy snanrstas wet (Weber) HinlinuiminumeadgMassanoilnala WS wéwnnwnn dsounralediiganen vadoulwadest uasinelssaniaw lowurusmmuedaaiiierauthnatags Hiduwnzuuia NPM lduluis maramnannomnbuenliidnass Imsivinnmaiivetadald teliivia anunalfuarilasdniom lususdieotuAluiuieheuasnstiniweins athalsenia daly mahuntanstansosrsucuniinaisliiumsinasps Yosiiutafutostvuty dlossnsstheliiostuilarnlsentounsihlseaniinn (gan ypilziin, 2548: 184) aiwlsfina wnfamaianieonmsuuawifdngnwins 2A squsmaumans 101 lendnuniuarnsauaTinaeiiiaiu urfisednwmeniadain (repackaging) uwfelunssuautadithihiy weneinia fomnanisasiaumalianninagela Aruehinsusemsisy ATINLMHSSI5N (equity) uazaringnéias (faimess) ifhuiu Whilaas adaslsfimw udtesdtotwinddindy uslumsugdaunaansitans aotsmcuuailnd Alésunastuhuiunscuananiéndgmasnrawasuuladlu mauimiseumedg maanraunases (Governance) ars¥amiaunates (governance) dafuuwmanietérdqysianssu Weniyaiassnrainesasviasiu atislsfmw aria nudueuiewnenianasas (government) ffunraSantminesas (governance) Aniu Welifienainteuuiia samvanranasaviionn hudestud Seesineranieunaadendin usstumatnenantitetaatuuudaadansinnty FAiwhaigasfomaian WSauiieuiiuuuiaaindanrsunases (government) fasiiliituanauansins uasin ieee amnnuacuutennsmstamsunasasitasuainivty Intemational dictionary of public management and governance ‘xitevamaneves “nvnezs (government)” + ihudasifesoiun udm stunasigionin AmisdufteniootusostAdyeauasqainys uanviniy a enfosfufasm mae muacnssuaunaAmdundavyanataneinnys Vontisssuseii uddianimumileuw uasUsemsqathy apdesty oman iumajiivlevw luausiiensamnsses “nia msaunasay (governance)” 77 anumnilasialy nsvannasasnane Frardintudsend wiquiatulserulud sot daultaansainua vlan maiuleunlugga uacnnusziiuvaleuvw detaondunstt amamnuadhantish mvanvunasostudosiieriestungyans mvs uacinfasiufecuutafnmueliussinaniaasAmsenarsauqiaonla aN yailnaa (2550: 204) ndvein#lddosaananwanensda moiunatavad wnt warude fléaqueramanelanueniiiu 2 wu fe 1) 102 sgus:maumans vaneds misdercuunraunerosnanszina Waquasocqualiauhulssina agiiuiiuga Seerouaguisnrtersuuasugia doan avalos nauiw7 darn Wanwssina Taudtinandeaeuuiesdsenaudaunalnnasiguia uae nalnosremaudlasunisdads dhaadudiunsunalnéuemenriias uszngvans 2) mannii wurAelmllumsygisemauersndautuglunns vimana Mtanadndulunsidrwdenssinm aasttiany erdyiuqunmussiseivBrwansnmneses uaenalsiuretalifianss Yanrsthistudumstanrnswenns waswgie Many usznminasaniseine anamuiuen 2 dedensainedu esituléh nfaninineses devon Antrownoevauagulilieunumaamenissamladlidaioawieuminaas Jpnamuaramannda uanvindu desauagulldiadoanrstindnmsians amnanthesliifindureuacngmne mauuAanaunaTasuLUaN minanmninady sefiouliiudsgauiufuansnly Ae “n7vnazes” szulududoifeatumieruussnievumauin iw ueasigio 3 she fa 1) doutmrabetithueheniadesiast nras87 2) soutaliyda was 3) shuqaints dau “nvtannineses” yilyaaluiinYwntinvunAses nataia uenvinesuluionalnvaviqudsoutudoietentaaonvedwhtiquia mangos suvsenouswshsusenindMusienhedguiaivvasr an ngmne maw ueviaiedw hud prensa msfanrsuneses udosvifeatesAunaimuadivane WarNIsFAR UAT Na IAyBBNINTINGIWNUEIAN (Articulating a common set of priorities for society) nisuszsqutiasile (coherence) nafinfugua (steering) uaraniuflagousontATIVAoU (accountability) (Pierre and Peters, 2005: 3-6) uta mdanimnatesezuiuiunistav:lunaant nanhbweriangmnw ndvmalumsinidus uidosusnestaatndy fumsfdaudwsosdonmoguoutlddoulateniafenssy vleuw usw violasini Vitihanddowdaalunfiauethmneuarmsindduenaindgy foundadedefiezdudunatursmuniadean Usenviosaanrnlsaty SQUsmaumans 103 Goalusdofeviniunniudenntogin ghensvsseun mnanathileiy yodhefiieiasiaihmans wunfis uazientavesniwuiesKooniid anuuiteluianduaiy unanavauneasasszulunainiuigua (steering) anantinramuAN (control) nrsfinfuguadensn arvevarlugueas ng atilew way mrduuruaenrantuayliimienuituimeuuaciudufiensaasay Vussquihmnemadlaimalt ninnndunileiéaayssomtanrsunates fo anwiullesoudannseneseu fodiwnslemdununtyinanwonas faadovioindggnhramaiumissudullaldmiawsumargilaianins Vamiudser moveuduillellimbassumedglanarnemassunae taney wéridusulnsseludsnndwshhundnudlllatandndqiunssua movfotumoulunralpiiou dela nseuunrstanvalnasastondratotaslt AMINA AQvATINILAADoURANTsgNATIIAOU TinavMaAwuacuUamatendyy seiuldd aramanunasde “pyalneien” war “Mstaninates” Ménwncvuteutued Fovgiileds douafluaenamnauacuura ainlituanauansasenhs “nana” ua ‘msdanvainesey” Haiaudu nina sinéoienadiodu aithilat “nalnasay” llemamnwasounquiiedosmbusuaenseu aun IBS vietheuns shedaiquea wasdeqainis Anvisfoutuminlutiedavaasnale doneuarngvany Tuausfinstanunesosefanvanethyie Bement (qawa wilwwrie, 2548: 157) nee ma¥anvainasasseufuiates ann diniudsewtigiuussaieu (govemment and people) lauiiufisfaustunis wawrannndamslaiwrsyFangyane Tufffmesnaiuldsuuuassinnaunasasgnisvanisunasas aveuvoths 4 M8 (Considine and Lewis, 2003: 113) Ao 1) nis#anvsunasasaifunssua 7 (procedural governance) 2) naa¥anvninasaefifudnmsetiaile (corporate governance) 3) miivaniaUnAsaeAwssUUNIIARIA (market governance) uss 4) nqs¥anvainasasfiuhueFatiw (network governance) mvanranasesiidhunssiums (procedural govemance) humans 104. syussmaumans anaresfitivslesa (degree) naontsunasouudved nina seinisauqugua uarnistdingssifeuee, Uhuuumslunsélufemsnests dednduewny wiwilunseuauiadinusdead — mnudflnierseuumsindqygr ean ussseuumaluladarsmumadiartitunstanss matanrsunasosluaad gn thunidnthouwinmelutnonawmeri 1970 uaclusesiswnia tusamarea 1980 qluuunrafanmanerestiianunufinsdanrunasosidunseuaun fia ms¥anrninasasaiiudnwnsavindaiusa (corporate governance) iu mavanrninespetiiudedlyanetimuauaciiunssduvansdaiuen agate nvvanrsdmnuctivdrmiiivdaguiiiienus:Aesfuiiavausodl ane maiiusmdagnimuelanqutwnd dmfsdinsvssunanrsiuluen havvunnadamsuuud dMlasonrniannnsianrs suunrssunuiity dihvany usclesinraljpeunsuiszai udu uaclushonaiian mada avalnatasdauseuunrsamia (market govemance) vJauuufynrsagiA (quasi- market) figntrusuenartiftilulseimasiiey Tuthenaasas 1990 nae nnn unudinasSanrsunesoafiudnunsanadatedsttimunlundsrsdaunitad mavanvalnaseouuutl sevhuléiornguuuunsenrsindquqnsranan (contract- ing out) nvsutiviuussnIaTIM (competitive tender) mliiuamenmuéwiu auunu (principal-agent) mavamainesaaguuuidlunnedsezgnitunt seuumanagyyrinwnss (contractualism) via nnlnessuuuiplsenauns (en- tepreneurial government) #athalvifiaemnazenn anisusreilumsitiueny (reduced planning) uavasduneudesngizifleuiney Wiltonuimululéacheria Uh athslafionn Iuiegiiuglununsdaniauneios goianrpluuuliiunrta mrsinasasaifuietasis (network governance) ihugluvunisvaninineases f avimnuuuersaadoussuvunnea qUunumsdanunasosuuyd arviou Witudsmsimianeueasigdoi ow merusnmeuandawisew ndnde wanvinnsindyatian Wuduude seléWwurtsmsldgnrs shodusiies wionsinduemiaivludnusihuatedw sadam miassmietedw iu sanan idudu udenawlunsat annie SQusM@uMans 105 Amaaangasileu uarnsmauqefiltadiu nsvlaua pl navensuneses Gugluuudniuludesuastaustums wWmanndMsadomrauacngmans WunaAuguasnndinisAUAY Wlumsiidaudadoiluendiudtuunrunnnhanadaniusdsinus Tuunrnts asateanaiaade maateteiwuasnaldssuumsnana fie qluuuntlsasmtanrnlnarps (Thompson et al, 1991. quoted in Piere and Peters, 2005: 4) mayan aunAeiunszusmansesnalnAwDenastulunseuienilesi MuwAagindnidu awitulad momnasasiasiulunsuau HaninalAaeinnrsysuinisuassosuuAanizusnanharagy fa mata mssorseusuuclyl (NPM) ua: nis¥anaunases (governance) Hisasuuraa Andmilinuusiysanmaivldammnnrnesiaudy Aieiuactaay (iene and Peters) Menwiiud nv¥anmnaspodudessesnseuaunts doumstanrseisisusuuana uudassasnadwd (Pierre and Peters, 1998: 232) Feds msvanrsvnasouduFovnounrsHaurguuy (style) nawnases WlterduMudPoduedsnwnucifuuwasy (Ewalt, 2001: 9) HManamletunrsiiaqusssmadqudn Manaidgivaralusola uavarwiumaveusionsgnns2eU (accountability) Soinlinssxaunrsim savightnugnuesrh danusith uesiaieringinutasonwuioarastiiusty wis Sarum Truscuiuantiniduunmumnniidouto doumstany morsnisunlniesdianiadntyrinasind (outcome) Snnugnaciaulunicy2u Yintwnn Manadndyiimsansvaniienihannssyndtiiun away Youty Tnefovdnwanavautosiu Liderrmnmnntaiannee ius sumupsynadi winumdaminameisansilas dufenrsatindadu AMPinvamadanselnalimianudunduiunrsuny Farin] wie nasudagufienys nas%osien (contracting out) anatwwusdesuasatode 106 sgUsmaumans idudu dofu dletnsesunAedinnsunerututongadautianilunssuay eninainesastaviuuuuiaars neve Tunssvauvierinaineseaiiogtiy uuulval vederaunanesuriunaumesteunseitaeuunesinty UseumayTANMsaesuNAadenaT Dinesiasfuash Maeauurha shaslilufiemaduaude wassuuindutunianags (the hierarchical sys- tem) asuuntahiniystluuwias (the top down system) daiwSunvsnasew druuaemtha dsevunralsevunasnuitawu (Peters, 2002: 177) doze Vihunnfamstannenoaesuualyal (NPM) ssiniéruasumumlaunse sassqiumainuiiufiemanasy aay usieefionumltuimbssuduMlaltdima 4q achortillumsinudufematesstheiniandttivw uasiinlsyaninmw snuunfadesinitumimnaesiguideuluenn “génutufenrs (actor) srithugian (supplier)” An unuses ey Tusstaeotuuwamenisvanianesos (governance) udtinezulusomasssanimw uwidestttianweayannnd acthudasthfuaudean iu msdoafunaidauiin Wenwdnayiuaassqus saviatad wn raduannaiolumsvImstansdasmiauulenwdawiaps Soyauudindaciniifianiziumsetlgemaluila vacant Tunnneaalé dofiqauda festilugndaduisnaestgiiihimnwte MdUBATTOINIMEsEMOU MeldnrsinTwEnssendauaeAuen Tudrusssnranesosviostiy llonsamsruisaosuuaaadindn ail amaudeuuuasnserouvtienisluudsasnaunerosuasmaans devuvy MaytannraUMMafifunseuandnvoonraunasoMosdulunsevrutenlinal aon SguUsmaumans 107 arnuithattntesn Anidufsmansiamesitiia Sinaufirmsssdunesruttiney unc AA Wiernadhigtunatindionnch sAsRarsivimneren ‘Setinhutusensesnund mouentameauerarhiate -sennmmsamhurntiénes eansnnasenrreintowa -ehnemumnudaths tuning shuermatrarmuanet senses arabe ircuunnmustilurnstin Airtunnohabsentausciin ose Bionufnratse tunes rman: pera sural OE mminevosinsdy smminermeiioatity ummm erated y | reeianrnineres y upihevumroredeu ng (Govermance) atunnfsharhaaoaitana, yarwurctieroky reg udu fewest athuafidatamonins, -sneraaanaiburtne Agents: ‘aPouzemon wun engi at wade hifoqua inna “Winery: -isludesintaet anne eraqudodmerwuns nvr fultrsounemngn nmnumannrnnadnd Wernham eam user saitumnliareuae, Fulemouionnagn sieatamartahais grae wrrvanuusceralicle serrata manoaune sdumamupauneitre -areshdunrstudinsis Hallere srrurhaite manennusenrts stows snawasitulat msuldsuulassaenaunarastasiulunszua Venti gnulatnlugnruneseotosthilunssuauvieilval Ailuuisasnraunesas Uren auiwns pst luuaasnisunasas eanase (degree) BAIMISATUAN A WATUIVUAENQMAIWAY usieeldnrafintugua (steering) UFunlasuntn sutudidsdnenralnasostuuuads uanadinludluuurudilunsd soutaumtandagiuanalisls uaarumsedlunagnasisay Tustusamsutnedinsinierqluuy (style) MsuIMIATUUUAATUNT uszynals toil lousaniinw anus ernuidantuuazsianrdaiuenin dunatonasnutiiuiiasou dmsammnanamiaeuliinasielisiarn wanvanfiniind apdunaunrsinentiduas YmiwensadralsemdiaunsAne 108 sgus:rnaurnans uludanadnditudrdgy Taudssuunrslss tudsinantdionvautuglassy \iudu @nvcusnosnvninasnstiositilunrewauneilnsl sinnrsdsrUUagosNseuAnAnAANAsonsUNATOMBstuMNT Shady senuTuuafadind nian aUnasesviosihilunausuvawunseuaN vinitvabisluunisosnrnesasuaenavas doh Wloinunimbaeanysan mrtaufiuda §duuvtetinunassiostivlunssuauitelinlesdinwsh ardqytosislud 1 dpluvuenvdiniudluawarnanantawas nvalnesastasiulu nszuruviadiilsetianadnaqyiuanadiniustuumnuannnhandawus BedruuatsdeAavtue voles sefinvsentoouasdaetnnr memudaneviniediuuuangsediusny vies indunarsdostunndumaddy einhidinsas ituuusnuns aa Hestussiiulewndu deveehilasanlu dszinevtiiannudatenas wut mauntanasastiestin (local govemment bodies) aSiSanisuyrsinaiulgumemainntguianaiy (United Nations, 1991; 1) uscviosdumaniflallaegmeldenunrnboruriyamasstaunays wn usiilfaastundananinninsnasvostudumuasmanannranssawd AT shunawwilfiemainiugua wet useelueyy bileaseeituninks dmv aTindaiudluunmudinsraiadiennsnagyiumadidausanmeluasdt ma Gomnufie yrainiuasinsunasadutasiuuarnissdaudawenmy vonasénas Tnawieisemenluviesiu fed wderiattiinenadoaietunrs @rdufienrsene7 asiiasiu 2. Waruintiytuaradimenaudannignarzaauuacaralusila m7 Unasauiiasthlunseumutaiinahiy eefaogautufienrseiae sisluuinisunasos uagmsviws idu nosifends nrshiuenssums nsusedilundreyasins marian uarnivimulszaia udu Widulueandnnisues SQUssmaumans 109 antuaemauianragnanieday Ao nisdndununesieitinarnadlane india uavoylucnummonseanmualdiunanismusinmsmiiun uasdesiniuns Aaumralissla Tnunvadaweteyariag Wilaeomusnaintualélasayain Ament dloosfnaunaesdawiosiuneumnelinawe mautuysarIns snorasunumudaeBetoy onda Masundntufesidueuuiy TussuuAauasTapsedodaesmy wu meansy AezAriedefilauasms anmuyu udu ihuindy dorlu Tunisd avaduaiavourionagnasreaauty Slerdudy mbesudindrady sdosiudlufensflsuaavmanwsnasans Unerasdwioviuiwanlvals List wenmdementom wear duilnavfodtumaImseinosinmnasavdutosilawMwnUAtaI oly mhusudondily sisowfoxuastulemsusionsiieegnasieaauey ai 3. Manashdyituarndudooerin dlossenduladluiestuladtu madweanndu usemmulleragenmdlouacaeatuarinddgaesms UneseviiaviuAtnadaiPiauacqunmPimvsies aaaayuiednanildauian atnatntenindu Wanninrsnasnsfaneudiaraniuduivimasiuedasy Wawuly ndAe Usvasuesliardglunrianguimsfen dwn tnmaflasaa dw nemaaesMensdgyiumafoneuiiienney anenaian SAesiuedodes uacilenauhuilemilunavtmannnheanadniuisaui doaefhilas nm sidoniutmsvtasiussoglurumasnars iy npn uAs idunsdlvaadw wielunesfeaanmhusfies}romnnufieltinienaas fiosfu. Mfastuasieedoote sania dullaordnandueian sniduns thd lottvacinmnlldiuinrsdiatiqa udu 4, feasnimnnslunrsdudufiemseinnwuan nvnasosmesiilu nieuouvienilyaiesluiasuumanmasnuies anntidugaadunraies (actor) ‘ifhuisav (supplier) naa asfinninasassdauvasiueslimuiufiemi7 ih mafaiwinsaisus udu daumuesynosn Miasiiuarn 110 syusimiaumians winrsesdaninionzdsfimuosmiauachlaaviniy fiiovimiu feel88 mavinndams ndvfensuizsusuiumiawsenmeven Werner niwpinafosissouriimdawe dulled FowndlunstamuIna sri witseenmnulutiosiu denise, wu arsiadg_ntqinn (contract- ing out) mvuiussyanfauzenasim (tender) arsarsWunils (alliance) womsifuyudoutu (parmership) sevhembweumedgiumeensy asa audimsaietadwniaanan hud? 5. thngpuiwunviniusenanmuawIls dlaswnmsuiwae magluuusasnseuautAlingnverh faa uaclivaeaniawdndy amunrselfidanindunatage ulesaindafiaayfuniugasnginumtuas fume doy mathtarquuuun vim usanansuanusuldesdaliian Fumaunratatuenliiduas saunsdlvas one stop service usu Anis Anat wseuun sudstuuacnsuu_AUMMayivaelisaasununaT Watuudas isu nadisnonsasievuartirqzautumasgudoniuqyadou ‘gasmu (benchmarking) Ulwau 6. Mavwéotyivandind ouivaeumetglunievauvieiiagn ses hVienadAqiuilstninvinuarnszuuns lavastasnvslianninaAguiu wading daly walonaanrslantnennslallardowatteslasu Sorioltifiaars fuulfasuacanagquistlumsliniwens itu ausewia utudu dotu Tunseuauvinitlaasnutmsumaigtiiannenlotunadnd Tnvasiias fimrmuquaumwundertamaliuanis dnveiinmnbeuhuamn ual Hotrod uaclavwlugussin malvawia warmouumectlandananutihrumsuseduudatudds luni deity uuaieofunalinineinslaeld Aovedodlindwennaadlsentiauas AudlasArtodenatlatududarq densdsoonrldounssanmuuuyonn agri unaired + vinuflmitenqanngenn Denters and Rose, 2006: 247-260; Brown, 2001: 728-799 Sgussmaumans 111 7. Warméidydtunrnhinnomsiiuasded aldived swe ailaionugiaslés1 Hesihuiumadsunilssosdtonalanilstunasinnssus Tamatonl dniu Inennaiivuadtetedanudidquastuiudwdulsiiy ifosfalumavins au matainieuutays aeuumelulateriaune uhudy dothetiniaiusmsriasiu Taomemsdaiwinsesrmsiary sais usevda uaedhlseandmwnndy sonfindantndu vvhilt nmanesasiesilunsev wien \Gudnvmeroonusuguulauwi maunasostosthlunseuauitenliin And MnmmfermumstdénneuacngmnedodveuAN winndinsANd ude nsfinfianytutumauusengseiiew MassatrosAmsilngila danas uacluscanBow Tuousiinaunatastesiulunssuauientinal ailuara Sntudfoiroluuwanw entdytiumevsemdian Menanayiuns (sinsthsaniousvasasAni dinaannianasmiaunuliinas anrulew Sunoutumanrapsseuustamrsaslianniiga uotinenldadniiusy anda uasdsendaniniiga tod Tasdimaiseuumivamsuuuemnnsulday mavimametg Sastheiticweie, Tasiamenniamuimsmsrmucur uszasu aavasnsunasasdquitasiu saniadadulildathsazean saa sendauasiasaninw lususaeatiy usvaneufesenwaalstumavins finoagiy enslanrBwilatuseunanwn ue naydnsnesasdwiovaulunisia wins osu adhilstmw nisunasoviosthilunseusuiniivnahiy anedlanamansan fuviummasdealulssimafiiawuds usddnduussmefiindodanuartas Waunisnegieutiun SedeonraGaulauvivanaduseaqnawussns Goulefidamqnissnaudan 1. mite aNitunene evWiensemaumnsn vanutis avagarudteteatunisunasastasdu Tasawznistdua: mansemin freanmddqmasaniuarmialusuenlsea filles nosidau dounthoiile Soaruwiarnassesaudenda aAwadaardudtuns 112 SyUsimiaumians Adrutamenaflostutastiy alalanifuiedasianonradasadwyilaltia nme wieseransoifontaumunfeguansviesiuddleny anus was (Ganathovinislaninaeinmstindauiunelay dnadinhiiisouialanayn: Tunienisseunainnusesiiosiy uaemaunuitasiuady biqnduneu 2. mafannseutedutunaspuseenaides seuuitonsmanuts ssuuNraMansasuacas MautaNadeotesdiangmumismanrsidlesdtu Hostiwifaneryuaimioniusla sarsodevaandontanrysiamunviiies ‘Tuyntunountelai 3. mNaliuaciannicuuanarg ume Tesoviunranaresvosiy Tunevauiinitval teuuanasgiudensin mnie seuilag freuhudomtueyy uaz fafiugualinraunesaovasiulunieunuviadlmaifuliladedilaanirw gndasuariiuss idu ssuumsrllan ssuumeluladarseuna STuUMIATIVMAL Tum ssuusussaw nalnmangnane WASTSUU syaniina dhudu dloovineumnasgudnsrastiemlimsionnsme malnesemacmsvamin aan asoimcurssrmithiledhsssananw Tnisle unsiiusssy ussanmezligneuieueng livin udu 4. dusFuqunmuasosunusiunasyaainmavdy Tanawiy Hinamalh winow vingntw diletastumalflaewaosasdns Unmiaviasiy estan nsmsuAliihtusunAMsmuunitial sviso tnnumeléseuumatmsnulunsuruienlldadraihissanimn Taste Usluminonssanlufiostutuits Sqaduuazyssnusiunasmuasiio ‘biduetedie wietfetuownduiutamnnusiniesiy udaiq Goulatisemeututosiudondenauslem! regneeurindennamte Squqnitidy whusu 5. Mnalnnriasavaeund nalnnvaanaoumindiaa avwasayly quuavsin Wy avAnBar: vieasAnimevseau Aildasy Anvstizaqadwe uazeanioviniasiesaunmuduiynissovigliielalasiow Wa athoutieds Sgusmaumans 113 unequuarioumauus uneniniaqheaotindagiastiuauanteunuvtielmisasnanets Footy vindamdeRlauantiodu sevilla aseuouvienllnlasenrs Unesasviosty Mavinunaesasmaonscuanan Aa natanseorsurunind (NPM) uasnis¥aniaunAtas (governance) ugigashvanelufiamaauaiy fo doomsuflagadousamautmslunseuauielicn Ailseuleudumau uazenniiuguuuy Sofsdseuiuunginudtain doreltifiaenwesdy \alflendanuwatesiali line numnzeufiuanmiiymiegduniany Hutou uacihunatagenanasostosdulunseuaialtnd Fognfat ardanuumncaniuuiunsssaouniold was suudasad sams ady tieqiu usiatislsfian nvalnesasviavdulunszuumettnaliidagnsarn aeflamumncaufunmelssing Taamsussinatiidéodanuasieenan Youmnddomeruueis, Minny dodiwnemimswlunseua Weritval udhesltanadagyiinssaninw anus ussanansenia uslumusiftniu Adsgnuasi Waxtaunsiarinédqaqnaianaqun isznradu arisssssa (equity) uaz@nngndas (faimess) ifludu feexifhy Hedudadqysiom afatiummndntlse mam dovannntodonvannioneinds indquar, Aailquainiaysionniiiu uazmaietndeusinmuduinasmouas fisenoums greiner Guu lelinrnineosviestiulunseuauviaiival sora Lasts Tanomedunsemamdoianuasdantaunimaw doaotasiinis Winenumtenbluasdinniuesssduviestunenlssinmiue udeenvaet senanaag fidhunalnindydamautsfenmeatg Siniuiuvenantan vonlaenmnilamawstudasnnahaniswunaaeugiieatumsunases Fosfusonseaay adhoutelaudndnuastudosunlswialunsdaudums sins uanviniuesdoasimsateseuumadansauasnsesemanrsiles da@luyntunou Td ayaminssostgdudunalontediraglugusdugia 114 syusi#miaumians astioiinaugniverien ehoTaussuiia usstassuuemeuunutnssa wdaliliyrannsiveintiy Aosusromniseleminindauasmivese Suria Diinenmidemudaty dofilunauniisinaindeszsuey semssavnw ardalnnatwisuunias? aoufidaniudaalignarauseniuwlat minsansesauMsinususessg Uacvesmbsnuduiidudufien snag ‘Viathsurteas SgUsmaumans 115 tansrsiiviis quna vilematy, 2548. vInaanramAdginal: ndnnrs nvuaia was nidiMadwrdne, want: wvinnduglovessanins. Apa yaladie, 2548, nanaevwinuislugasAnalnerasdauviavdu (oun) saslnn: unduusiniiym wie ussynsesadmifaawras. yh 181-191 tu 50 0 rneigusseraumans amiiuleefoanaAnreand ussanins Tas fossu ndagaaiaied. nqanwanuas: ainamasiy aia. ow ypilaie, 2550. niaunazoniovtusslilns: undeunuscinavianuda, auzigiiseisumand soniuiufietauuinieaed. Bhatta, G. 2006. International Dictionary of Public Management and Governance. New York: M. E. Sharpe Armonk. Brown, T. L. 2001. Contracting Out by Local Govemments in Transitioning Nations: The Role of Technical Assistance in Ukraine, Administration & Society 32(6): 728-756. Bums, J. M., Peltason, J. W., Cronin, T. E., Magleby, D. B., and O’brien, D. M. 2002. Government by The People. New Jersey: Pearson Education, Inc. Considine, M. and Lewis, J. M. 2003. “Bureaucracy, Network, or Enterprise? Comparing Models of Governance in Australia, Britain, the Netherlands, and New Zealand.” Public Administration Review. 63(2): 131-140. Denters, B. and Rose, L. E. 2005. Towards Local Governance? in Com- paring Local Govemance: Trends and Developments, eds. Denters, B. and Rose, L. E. New York: Palgrave Macmillan. 116 syUsi#miaumians Dye, T. R. 1997. Politics in States and Communities. 9” ed. New Jersey: Prentice-Hall, Inc. Ewalt, J. A. G. 2001. Theories of Govemance and New Public Manage ment: Links to Understanding Welfare Policy Implementation. Paper prepared for presentation at the Annual conference of the American Society for Public Administration. Haver, A. 2006. “Complexity in Local Goverment Change: Limits to Rational Reforming.” Public Management Review 8(1): 31-46. Hughes, O. EB. 1994, Public Management & Administration: An Introduction. New York: Martin’s Press. Imrie, R. and Raco, M. 1999. “How New is the New Local Governance? Lesons from the United Kingdom.” Transactions of the Institute of British Geographers 24: 45-63, Peters, G. 2002. “The Changing Nature of Public Administration: From Easy Answers to Hard Questions.” Asian Journal of Public Administration 24(2): 153-183. Pierre, J. and Peters, G. 2005. Goveming Complex Societies: Trajectories and Scenarios. New York: Palgrave Macmillan. Shah, A. 2006. “A Comparative Institutional Framework for Responsive, Responsible, and Accountable Local Governance.” in Local Govemance in Industrial Countries. Shah, ed. A., Washington, D.C., The World Bank. Sgusmaumans 117 United Nations. 1991. Fiscal Decentralization and the Mobilization and Use of National Resources for Development: Issues, Experience and Policies in The ESCP Region. United Nations Publication. Weber, M. 1984. “Bureaucracy.” in Critical Studies in Organization and Bureaucracy, eds. Fischer, F. and Sirianni, C., Philadelphia: Temple University Press. Wilson, D. and Game, C. 2002. Local Government in the United Kingdom. 3° ed. New York: Palgrave Macmillan.

You might also like