Nimi Kuupäev Ajalugu

12/1

SAKSA OKUPATSIOON EESTIS

1. Jagage tekst neljaliikmelises grupis osadeks. Lugege tekst läbi ning
täitke skeem.

Näited, mis
toetavad põhiideed: Eestlaste lootused
Sakslased olid ja ootused seoses II
eestlaste vaenlased maailmasõja
olnud sajandeid – puhkemisega:
baltisaksa vallutuste
tõttu 12. sajandist Sõnastage teksti
alates põhiidee:

Näited, mis
toetavad põhiideed:

Miks võib aastaid

1939-1944
nimetada
Näited, mis saatuseaastateks?
toetavad põhiideed:

2. Leidke vastandsõnad ning selgitage mõistete tähendust.

Sõna Vastandsõna Sõna tähendus
Totalitaarne
Terror
Ultimaatum
Dikteerima Vabalt kirjutama
Vabisev hääl Kindel, selge hääl
3. Loetlege eestlaste konflikte sakslastega erinevatel ajalooperioodidel:
 Muistne vabadusvõitlus
 ___________________________________________________________
 ___________________________________________________________
 ___________________________________________________________

Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega

gümnaasiumile, Tallinn 2008 lk. 227
 Nimi Kuupäev Ajalugu
12/1

Eestlaste ootused, mis olid seotud Saksa–Nõukogude sõja puhkemisega.Katke

professor A. Orase mälestustest

Ükski rahvas maailmas – arvesse võtmata lätlasi, kuid kaasa arvatud poolakad,
prantslased ning venelased – pole oma rahvusliku traditsiooni poolest nii sügavalt
saksavastane kui eestlased. Kogu Eesti ajalugu võib pidada üheks ägedaks võitluseks
sakslaste rünnakute ja rõhumise vastu, kuigi selle vahele mahub ka sama ägedaid –
viimasel ajal siiski üha harvemini – kokkupõrkeid venelastega.
Venelaste osa eestlaste kannatustes möödunud sajandil (s. o. 19. sajandil – tõlk.) ei
olnud sugugi vähem hirmus kui nüüd, kuigi see sündis siis enamasti sakslaste õhutusel.
Peaaegu kõik eestlaste lugematud ülestõusud alates 13. sajandist toimusid
baltisakslastest maavaldajate vastu. Eestlased ei unustanud kunagi oma muistset
iseseisvusaega ning suurim takistus vabadusele tundusid alati olevat sakslased.
Bolševikel oleks olnud neid tundeid kerge ära kasutada, kui nad oleksid olnud vähegi
huvitatud sellest, et säilitada meiega sõbralikke suhteid – oleksid näiteks pidanud kinni
1939. aastal enda dikteeritud lepingust. Kuid Nõukogude Liit oli terrorivalitsusega
teinud eestlastest oma vaenlased, tahtes meid hävitada, et takistada nii vastuhakku
tulevikus.
Selline oli olukord Eestis 22. juunil 1941, kui Hitler ründas Nõukogude Liitu. Mitte
kunagi varem polnud meie rahvas suhtunud sakslaste maale tungimisse teisiti kui hirmu
ja otsustavusega asuda kaitsele, kuid kui Molotov tookord pühapäeval – aasta tagasi
peaaegu samal päeval tehti Eestile saatuslik ultimaatum – vabiseval häälel teatas
sakslaste rünnakust, tundsid eestlased kõike muud kui kaastunnet. Vastupidi, kõigil
tekkis lootus, et see uus pööre – ja toogu ta, mis toob – lükkab vähemasti edasi meie
rahva huku. [---]
Vaid üksikud inimesed uskusid Saksamaa lõplikku võitu, sest olime me ju kõik kasvava
imetlusega jälginud Inglismaa toibumist esimesest ebaõnnestumisest ning samas olime
kindlad, et Ühendriigid oma suurte jõududega tulevad peagi appi.
Lootsime, et kaks totalitaarset riiki hävitavad teineteise sõjalise jõu – samuti kui
Nõukogude Liit lootis seda lääneriikide kohta. Uskusime, et siis viimaks pääseb võidule
tõeline demokraatia – selline, mida selle peamised esindajad olid teineteise võidu
kuulutanud ja kus kõigil rahvastel, ka kõige väiksematel, on õigus iseseisvalt elada.

Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega

gümnaasiumile, Tallinn 2008 lk. 227