1. Lugege läbi tekst Eesti vanausuliste saatusest.
Nõukogude võimu kehtestamine 1940. aastal ja 1941.–1944. a Saksa okupatsioon kahjustasid
korvamatult Eesti vanausuliste elu. Osa vanausulistest langes repressioonide ohvriks, nende majad riigistati, algas ründav usuvastane propaganda nii Eesti venekeelses pressis kui ka kohapeal. Peipsimaal moodustati võitlevate ateistide rühmitusi. 1940. aastal küüditati vanausuliste peresid Siberisse. Teise maailmasõja algul evakueeriti mõned vanausuliste perekonnad NSVLi tagalasse. Osa sakslaste poolt okupeeritud aladele jäänud vanausulistest viidi tööle Saksamaale või saadeti koonduslaagritesse. Sõja ajal said tugevasti kannatada pühakojad. 1941. aastal langes tuleroaks Tartu palvemaja. Sõja ajal põlesid maha ka Piirissaare ja Kükita palvelad, vana Mustvee palvemaja, 1944. a hävis Rajaküla palvela. Enne Nõukogude vägede tulekut põgenesid mõned vanausulised uute repressioonide kartuses läände ning sattusid hiljem Prantsusmaale, Šveitsi, USAsse ja Kanadasse. Vaatamata rasketele elutingimustele, jäikadele piirangutele ja repressioonidele, mis olid põhjustatud vanausuliste soovimatusest astuda kolhoosidesse, ehitati esimestel sõjajärgsetel aastatel taas üles Peipsimaa palvemaju. Vaimulikud olid kohustatud registreerima oma koguduste liikmeid ning neid endid kontrollisid pidevalt võimuorganid. Palvemajades käisid peamiselt naised ja vanurid. Peipsimaa jäi tühjaks, noored asusid ümber linnadesse. Viidi läbi laialdast usuvastast propagandat, vanausulisi naerdi välja kui harimatuid ja mahajäänud inimesi. Vanausu taassünd sai võimalikuks taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1991. aastal.
2. Võrrelge vanausuliste saatust nõukogude võimu ja Saksa
okupatsiooni perioodil. Täitke Venni diagramm. VANAUSULISED Nõukogude okupatsiooni ajal Saksa okupatsiooni ajal
3. Otsige internetist lisamaterjali vanausuliste kohta. Kuidas nad
on asunud elama Eestisse? 4. Koostage pinginaabrile kolm küsimust vanausuliste kohta.
Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega