You are on page 1of 2

uute korterite riturg

mis on miste uus korter?

08. veebruar 2017, 15:45

Eluasemete rihinnad on tipus ning seetttu vib lhiajal oodata teatavat hinnalangust - seda
ajal, mil korterite soetamine vljarimise eesmrgil kogub investorite hulgas ha hoogu, selgus
kinnisvarabroo Uus Maa pressikonverentsil.

Uus Maa juhatuse liige ning elamispindade tegevjuht Eve Soppe ti vlja, et uue kahetoalise
korteri saab Tallinna relinnas hetkel rida 420-600 euroga, kesklinnas vib hind kerkida aga
isegi 700 euroni. Vanemad ja rahuldavas seisus kahetoaliste hinnad jvad aga relinnas
vahemikku 330-450 eurot ning kesklinnas tuleb nende eest kuus vlja kia 400-550 eurot. Selle
kohta vime kll elda, et wow, rkis Soppe. Hinnad on taluvuspiiril ning seetttu ennustame
hinnataseme langust, mrkis ta.

47B Loftid

47B Loftide arhitektuurne projekt ja sisekujundus on inspireeritud New Yorgi


tstusarhitektuurist eluruumideks kohandatud hoonetest, kus maitsekalt ja gedalt
kombineeritakse nii uut kui vana, nii elegantset kui tehnilist.

Loftidel on maast laeni aknad, mis annavad kikidele korteritele suurema tunde. Walk-in-
garderoobid ja panipaigad igal korrusel. Lisaks on korteritel ka lahedad klaasvaheseintega
sisekujundused, mis seovad osavalt industriaalse ultramoodsaga.

Kui lugeda Domus Kinnisvara igakuiste turuanalside uusarenduste liku, siis tehingute arvu
osas paistavad Tallinna linnas vlja sellised tnavad nagu Sinime, Astangu, Prise, Kuklase,
Kadaka, Paepargi jms. Need on kohad, kus kesoleval aastal on vormistatud kige enam
tehinguid uute korteritega. Klab lausa triviaalsena, kui ksida, et millises Tallinna linnaosas
toimub kige enam tehinguid korteritega? Ikka piirkonnas, mis tundub olevat ka poliitilise
valimisvitluse keskpunkt ehk Lasnamel.

Statistika kinnitab fakti, mida pealinnas ringi liikuv inimene ka ise silmaga neb kraanad ei ole
enam ainult kesklinnas. igemini tuleb elda, et kraanad on liikunud kesklinnast relinna, kuna
nudlus on liikunud pigem pealinna realadele. Loomulikult on kesklinn jtkuvalt atraktiivne
piirkond, kus tehakse stabiilselt oma kogus tehinguid ra, kuid suurte korterite krge osakaal,
soolased hinnad ja uute ostjasgruppide lisandumine on kasvatanud plahvatuslikult relinna
populaarsust. Uute ostjasgruppide all tuleb mista Tallinnasse sissernde tagajrjel saabuvaid
inimesi teistest maakondadest, kes eelistavad nii finantsilistel, aga ka logistilistel phjustel
enamjaolt relinna ja klassikalisi magalapiirkondi. Less is more thendus on judnud laiadesse
rahvamassidesse ja nii ongi kinnisvaraturu teline hitt tna minimalistliku arhitektuuriga hoone,
kus asuvad veel minimalistlikumad korterid. Mida vhem ruutmeetreid, seda parem. Mida
lihtsamad lahendused ja mida odavam hind, seda veelgi parem. Ei hiri kedagi ka see, et tulevasi
naabreid on 300, peaasi et korter asuks uues ja Tikkurila vrvide jrgi lhnavas majas.

Ometigi ei ole see nii kogu aeg olnud. Mletame hsti, et kui kinnisvaraturg hakkas kriisist vlja
ronima, siis kigepealt hakati, kll vikeste eranditega, ehitama butiikmaju ja tegema nn
rtseplahendusi. Ehitati philiselt 10-20 korterilisi maju ja enamjaolt sdalinna piirkonnas.
Domineerisid tnavate nimed nagu Adamsoni, Tatari, Wismari, Kaupmehe, Kleri jms. Panus
tehti selgelt kohalikele jukatele, kelle rahakott kriisi ajal vga ei kannatanud ning kes juba uue
majandustskli alguses olid piisavalt nudlikud ja soovisid kvaliteetset elamist. Piltlikult vib
elda, et kui toona keegi kinnisvaraturul kodat vaatas, siis ikka Superbi, aga pigem unistati
Audide ja Lexuste suunal ning ra ei eldud ka Lamborghini Gallardost. Oli nudlust, pakkumine
tuli jrgi. Latt seati prast majanduskriisi vga krgeks, buumiga pahatihti kaasnenud
praakehitust ja odavust kardeti. Vib olla keerati vint ka veidi le ja nuded kvaliteedile aeti
liigagi krgeks, igatahes tnaseks on keskmine standard tunduvalt allapoole tulnud ja nina ei
kirtsutata ka uusarendustele peale, kus prandal laminaatparkett. Praktilisus vidutseb kikjal,
mitte ainult kinnisvaraturul. Vib pigem imestada, et lihtsate ja praktiliste lahenduste tulek
kinnisvaraturule sedavrd kaua aega vttis. Diiselmootoriga koda sai eestlastele armsaks juba
palju aastaid tagasi, ndseks on sarnane mtteviis judnud suure osa korterite ostjaskonna
sdamesse.

You might also like