ROBERTO A SSAGIOL I

Transpersonaalne
areng
Pshhosnteesi krgem mde
Originaali tiitel:
Lo sviluppo transpersonale, Astrolabio, Rooma 1988
Avaldatud eesti keeles kokkuleppel Istituto di Psicosintesiga.

Tlgitud eesti keelde ingliskeelsest vljaandest Transpersonal development.

The Dimension Beyond Psychosynthesis, Inner Way Production, 2007

Kik igused kaitstud.

Tlkinud: Tanel Mllo ja Leelo Laurits

Toimetanud: Terje Metsavas
Kujundus: Peeter Laurits
Kljendus: Karina Laurits

Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon, 2016

Istituto di Psicosintesi

Trkkinud: Greif
ISBN 978-9949-9593-5-8
 SISUKORD

Eessna
Toimetaja sissejuhatus
ESIMENE OSA. LITEADVUSE UURIMINE
1. Vaimse teadvuse trkamine ja areng 21
2. liteadvus 27
3. Pshholoogiline mgironimine 39
4. Teadvuse laiendamine. Sisemaailma vallutamine
ja uurimine 51
5. liteadvus ja kunstilooming 65
6. Transtsendentne inspiratsioon 77
7. Vertikaalne telepaatia 97
8. Transpersonaalsete kogemuste smboolika 103

TEINE OSA. VAIMNE VIRGUMINE

9. Vaimse arengu staadiumid ja kriisid 129
10. Vaimne areng ja neuropshholoogilised hired 141
11. Mstitsism ja meditsiin 163
12. Hinge virgumine 171
13. Hinge puhastumine 187
14. Puhastumisprotsessid 199
15. Takistused vaimses arengus. Hirm 207
16. Hirm kannatuste ees. Mtteid valust 213
17. Takistused vaimses arengus. Kiindumus 219
18. Emotsionaalsed ning vaimsed takistused. Agressiivsus
ning kriitika 229
KOLMAS OSA. VAIMSUS IGAPEVAELUS
19. Vaimsus kahekmnendal sajandil 239
20. Emotsionaalsete ja seksuaalsete energiate teisendamine
ning sublimeerimine 255
21. Raha ning vaimne elu 263
22. Marta ja Maarja. Fsiline ja vaimne tegutsemine 287
23. Vaimsed elemendid meie isiksuses. Ilu 305
24. Vaimsed elemendid meie isiksuses. Armastus 317
25. Vaimsed elemendid meie isiksuses. Rm 325
26. Vaimsed elemendid meie isiksuses. Jud ning tahe 335
27. Mtisklusi rahust 343
28. Naeratus ja tarkus 351

Lisa 1
Vaimsed elemendid meie isiksuses. Moraalitaju 363
Lisa 2
Vaimsed elemendid meie isiksuses. Teadmisjanu ning 367
teadmiste omandamise vime
Register 373
 Eessna

See Roberto Assagioli kirjutiste kogumik, mis ilmub kolmkmmend

aastat prast autori surma, sisaldab tema erinevatest eluperioodidest
prinevaid kirjutisi mrkmeid, esseesid, loenguid ja knesid, mis
on sndinud vga erinevatel phjustel. Sellegipoolest on see kogumik
hindamatuks allikaks kigile, kes vajavad praktilist abi enese tundma-
ppimise ja teostamise nudlikul rajal.
Raamatu pealkiri Transpersonaalne areng on Roberto
Assagioli pshhosnteesi teaduslikku alust arvestades kindlasti vga
kohane. Ta ksitleb vaimseid eneseotsinguid ja krgema Mina reali-
seerimist konkreetse praktikana, mis piisava vaimse kpsuse olemas-
olul vimaldab igahel temas peidus oleva dimensiooni aktiivseks
muuta: transpersonaalsus thendab seda, mis on igapevasest koge-
muslikust maailmast krgemal. Seda ei pea ksitlema erilise annina,
mis on kttesaadav vaid piiratud hulgale inimestele, vaid krgemate
omaduste allikana. Kuigi olemuslikult peidetud, on see allikas ktte-
saadav kigile, kes soovivad seda dimensiooni eneses avastada ning
edasi arendada ja teevad seda teadlikult oma energiat suunates ning
vastavaid tehnikaid ja meetodeid kasutades.
Mis puutub pshhosnteesi kui sellisesse, on inimese kui
nhtuse ks ja ainukene kindel omadus Mina see thelepanu
keskpunkt, millest me pgeneda ei saa ning millest oleks ohtlik kau-
geneda. See ei thenda mingil juhul, et peaksime isiksuse ja maailma
 8

probleemide eest pgenema. Pigem seda, et peaksime ra tundma,

mis on inimese lesehituses suhteline, mis psiv ning ka mistma,
mis on struktuuri poolest samane selle vimsa energiaga, mis lbib
kogu Universumit. Sellest vaatenurgast ksitleb pshhosntees teo-
reetiliselt ka planetaarse inimese potentsiaali, kes esindab pidevas are-
nemisseisundis olles mikrokosmost ja kellele on usaldatud vastutus
hingestava teadvuse eest.
Sellest lhtudes oli Roberto Assagioli teline hingeteadlane, kes
phendas oma elu juba kinnitust leidnud faktilisest tendusmaterja-
list krgemal olevate nhtuste avastamisele. Tema lhenemisviis on
kohati selline, et dogmaatilise materialistliku lhenemise pooldaja-
tele pole see vastuvetav, vi siis liigitatakse see ekslikult ldise eksis-
tentsialistliku pshholoogia raames integralismiks. Ent objektiivselt
lhenedes neme sellise inimolemuse ksitluse vramatust ja ilm-
neb pshhosnteetilise maailmavaate piiramatu avarus. See on ava-
tud ssteem pidevas ning lppematus arengus, mis vimaldab enese
uurimiseks kindlatel hpoteesidel ja kontrollitud pshhodnaamilis-
tel tehnikatel tuginevat eksperimentaalset lhenemist, millel on prak-
tiline vljund kigis inimtegevuse valdkondades.
Roberto Assagioli kui arsti ja pshhiaatri t omandab veelgi
suurema thendusrikkuse, kui seda vaadelda selles kontekstis, milli-
sel ajajrgul ta elas ning oma uuringuid ja avastusi tegi.
Tema esimesed kirjutised prinevad 1906. aastast veel enne,
kui ta 22-aastaselt meditsiinipingud lpetas ja Zrichis pshhiaat-
riavaldkonnale spetsialiseerus. Freudi ja Jungi lhedase kaasaegsena
tajus ta kohe inimese bioloogilise struktuuri ning emotsionaalse ja
vaimse ainese omavaheliste vastastikuste mjude olulisust. Selle tule-
musel stestas ta nendevaheliste suhete olemuse ja formuleeris mned
philised pshhodnaamika phited. See toimus ajal, mil ametli-
kud meditsiiniringkonnad olid pshhosomaatilise lhenemise omaks-
vtmisest vga kaugel.

Transpersonaalne areng
 9

Vljapaistva humanistina ei olnud Assagioli seniste saavutustega

rahul ja hakkas pshholoogia piire kaugemale nihutama, uurides seni
kaardistamata vaimseid territooriumeid. Samal ajal kui Freud uuris
inimhinge sgavusi ja Jung ngi inimsaatuse erilisi aspekte minevi-
kuvarjudes, asus Assagioli inimolemuse igavikulise osa otsinguile,
kirjeldas selle omadusi ning soovitas meetodeid selleni judmiseks,
luues seega tiesti uue valdkonna, mis hlmab vaimseid phaduseot-
singuid. Pshhosntees vimaldab tegelikult ksitleda eneseteostust
tiesti uudsel viisil, mis on koosklas kaasaegsete teaduslike meetodi-
tega ning vtab arvesse kitumist, tegevust ja isiklikku vastutust. Elu
on meie endi ktes ja igaks meist kontrollib seda ise, ksitledes ole-
vikku mineviku vltimatu tagajrjena ning teadlikuna tsiasjast, et
me tegeleme igal hetkel oma tuleviku vormimisega.
Raamatu esimene osa on kirjeldavat laadi ja tutvustab litead-
vuse kontseptsiooni (ingl superconscious) inimolemuse peidetud
tahke, millega on seotud krgemad vrtused. Samuti on selge, et
autori eesmrk on vaimsete hoiakute vabastamine ajaloolistest pii-
rangutest, millesse vaim on surutud: religioonid, filosoofiad ja eri-
nevad mstilised ideoloogiad. Toetudes oma kaasaegsete petlaste
W. James, Bucke, Hall, Jung, Frankl, Maslow jt pshholoogiaalas-
tele leidudele, hakkas Assagioli vitlema selle eest, et vaimset temaa-
tikat teaduslikust uurimisest vlja ei jetaks. Ta pakkus inimteaduse
nimel vlja eksperimentaalsete uuringute meetodi, mis ei piirdunud
mitte ainult kvantitatiivsete kriteeriumite uurimisega, vaid hlmas
ka kvalitatiivseid vrtusi ehk kogemusi ja vrtushinnanguid. See
meetod tagas uuringuteks sobilikud vahendid ja tehnikad, mille abil
prata thelepanukese vlisest maailmast seesmisele, silitades samal
ajal phinude arvestada objektiivsust ja reaalsust niisugusena, nagu
seda meelte kaudu tajume.
Niisuguse metodoloogia kasutamisega kaasneb ilmne probleem,
kas inimene on vimeline olema iseenese erapooletu vaatleja ja
enese pshholoogiliste protsesside krvalseisev analsija. Ent nagu

Eessna
Vaimse teadvuse trkamine ja areng
 10

Assagioli enesele kindlaks jdes vitis, loeb hea tahe ja eelarvamuste-

vaba avatus uute kogemuste suhtes. Seelbi aktsepteerime evolutsioo-
nilist protsessi, mis on kogu Universumi philiseks seadusprasuseks
ja mis pidevalt kike olevat mber loob kas loodusliku valiku vi
enese teadliku suunamise kaudu.
Raamatu teine osa keskendub probleemidele ja raskustele, mis
vaimsel teel vivad esile kerkida, ning pakub nendega tegelemiseks ja
neist lesaamiseks vlja sobivaima lhenemise. Nendes artiklites aval-
dub Assagioli tasakaalustatud perspektiivitunne ja isiklik roll. Pole
kahtlust, et ta on ise selle teekonna lbinud ja teadlik tee konarustest.
Kahtlemata oli tema eeliseks see, et ta suutis oma eksistentsiaalseid
kogemusi integreerida, toetudes kolmele philisele valdkonnale: esi-
teks kultuur tema sellealased teadmised vimaldasid tal kokku viia
inimteadmiste kige olulisemad viljad varajasimatest traditsioonidest
tema enda ajastuni; teiseks teadus ttades pshhiaatri ja pshho-
terapeudina, tegeles ta otseselt inimeste probleemidega; kolmandaks
tema isiklik areng ja phendumine eneseteostusele, tnu millele suu-
tis ta oma elu keerukad sndmused rahumeelselt ja vapralt letada.
Assagioli puhul on selline sntees ilmselge. See vljendub tema
vaimses valgustumises ja armastuses inimkonna vastu omadustes,
mis lbivad kogu tema td. Kige rabavam on tema vime inimeste
eest seista ning isegi nende negatiivseid omadusi hukka mistes suu-
dab ta pakkuda neile teatud mttes lunastust, kuna usub piiritult
nende tulevikku.
Raamatu kolmas osa toob tnasesse peva tema kige varasemad
uuringud, mis rhutavad vaimsuse ja meie olemasolu esmaste eesmr-
kide vrtusi. Assagioli kirjutised peegelduvad ka tema elus: teda isik-
likult tundnud inimesed ei unusta iial tema kiirgavat olemust, mis
vljendas ilu, armastust, head tahet ja rahu.
Nende leheklgede lugemine veenab, et kui suurte kannatuste
pev loojub, kerkib inimolemuse sgavustest jumalikkuse ere koidik,
mille valguses kaovad kannatused, klammerdumine ning kired kui

Transpersonaalne areng
 11

vluvel ja muutuvad tundmatuseni taassnni ilistavas protsessis.

See oli katarsis, mis kuulutas uue inimkonna sndi, mida Roberto
Assagioli intuitiivselt tajus ja milles ta oma mttemaailmas elas.
Roberto Assagioli td ei vaja pikka sissejuhatust: tema vljendusviisi
selgus, ladus keelekasutus ja tpsus, pidev nidete toomine mistete
selgitamiseks, ebamraste arutluste puudumine ning sgav austus
semantika vastu teevad temast vga erilise autori. Kuna Assagioli kir-
jeldab oma mttekike pealetkkimatult, on ta kikidele, kes temaga
ta vaimsetel avastusretkedel kaasas kia tahavad, ideaalne kaaslane.
Minu hinnangul on see raamat aeglaselt ja rahulikult svenemi-
seks. See ei sisalda midagi eksistentsiaalselt uut, see ei reklaami meele
pnevaid seiklusi, veelgi vhem jagab see lugejale hlpsaid meetodeid
mingisse nilikku paradiisi sisenemiseks. Pigem kujutab see endast
vrtuslikku kollektsiooni tarkuseterasid ja pshhospirituaalseid koge-
musi, mida vivad kasutada hea meditatsioonivahendina need, kes
otsivad tde oma olemuse sgavustest.

Sergio Bartoli

Vaimse teadvuse
Eessna
trkamine ja areng
 Toimetaja sissejuhatus

Roberto Assagioli sndis Veneetsias 27. veebruaril 1888. aastal ja

suri Capolonas Arezzo provintsis 23. augustil 1974. aastal. Ta kir-
jutas kolm raamatut: Psicosintesi. Per lArmonia della Vita,
Mediterranee, Rooma, 1965 (Pshhosntees. Harmooniline elu) ;
Principi e Metodi delle Psicosintesi Terapeutica, Astrolabio, Rooma,
1973 (Terapeutilise pshhosnteesi printsiibid ja meetodid) ning
LAtto di Volont, Astrolabio, Rooma, 1977 (Tahte vljendu-
mine). Lisaks ji temast meile suur hulk aastate jooksul kirjutatud
tekste, mis on enamjaolt toimetamata ja reeglina ka dateerimata.
Kik need kokku kajastavad tema loodud pshholoogilist ssteemi,
mida ta arendas pshhosnteesi nime all selle ties vrvikirevuses.
Pshhosnteesi Instituut alustas selle rikkaliku teadmisteallika tut-
vustamist, andes instituudi rajaja sajandal snniaastapeval vlja esi-
mese artiklitekogumiku.
Kirjutiste toimetamisega kaasnesid esialgu nagu arvatagi vis
teatavad raskused: kiki kirjutisi sisaldava kataloogi puudumine,
materjali mitmeklgsus ja dateeringute puudumine. Ent sukeldudes
Assagioli mttemaailma, ktkestab meid lisaks selle ulatuslikkusele ja
rikkalikkusele ka lbiv htsus- ning sidusustunne: erinevatest perioo-
didest prinevaid tid lbib hine liin, mis mttekigud ja arutlused
sisuliselt kokku pimib. See tegi kesolevate tekstide temaatilise gru-
peerimise ja jrjestamise kergemaks.
 14

Assagioli kirjutisi svitsi ksitledes taipame, et ta mistis inimese

bioloogilis-pshhospirituaalset olemust kogu selle hiilguses ning tema
mttearendused pavad neid algseid intuitiivseid kogemusi formu-
leerida. Juba artiklis Mtteju ja pshhagoogia1 pshholoogia, mis
ilmus 1909. aastal ajakirjas Rivista di Psicologia Applicata (rakendus-
pshholoogia ajakiri), sisaldasid Assagioli vaated inimkonna ja psh-
holoogia kohta embronaalsel kujul pshhosnteesi phimtteid
nagu ta ise 1971. aastal meenutas2. Aastad ja isiklikud kogemused
kinnitasid tema esialgseid arusaamu, ta arendas need sstemaatiliselt
mtestatud raamistikuks, tpsustas neid, need muutusid nansirikka-
maks ja vrvikamaks ning ta vljendas neid suure sgavuse ja iluga.
Meie pd tema erinevaid kirjutisi kronoloogiliselt jrjestada
on keerukas ja vimalik, et ka leliigne see on pigem uudis-
himust kui vajadusest tingitud eesmrk. Kuigi materjal on mitme-
klgne ja laiahaardeline, moodustavad paljude aastate jooksul kirja
pandud mttekigud selge ja sidusa areneva ssteemi. Toimetaja peab
vaid otseselt struktureerimata materjali sobivasse jrjestusse panema.
Teemad jaotuvad niiviisi spontaanselt ja meie kes ongi esimene
kide, Transpersonaalne areng, millest enamiku artikleid oleks
Assagioli tenoliselt pannud oma viimasesse raamatusse, mida ta
oma surma eel koostas. Sellega lootis ta veelgi organiseeritumalt ja
sstemaatilisemalt phenduda lemeeleliste kogemuste uurimisele
ning tundmappimisele, mis olid tema thelepanu pdnud aasta-
kmneid ja millele keskendub ka transpersonaalne pshholoogia.
See, et Assagioli soovis selles raamatus olevaid kirjutisi ka ise ana-
loogse kogumikuna lugejateni viia, on samuti kinnitust leidnud muu
hulgas kinnitab seda tik, et neid artikleid sisaldavale hallile mapile oli

1 Pshhagoogia harva kasutatav miste pshhoterapeutilise lhenemise kohta,

milles keskendutakse indiviidi sotsiaalsele kohanemisele ning kitumise mjuta-
misele, rhutades ihaldusvrseid elueesmrke. (Tlk)
2 Vt R. Assagioli La psicologia e lesistenza umana (Pshholoogia ja inimeksis-
tents), Pshhosnteesi Instituut, Firenze 1971.

Transpersonaalne areng
 15

Assagioli ise oma kalligraafilises ent selges heksateistkmnenda sajandi

kekirjas sinise tindiga kirjutanud snad Vaimsete esseede kide.
Mingis mttes on kik Assagioli kirjutised vaimsed, ent eriliselt
vaimne on see osa tema tst, milles ta keskendub inimese isiklikule
vaimsele teekonnale, pikale ja vaevarikkale seiklusele vi rnnakule
lbi tundmatute maade (vt peatkk 10). See ongi kesoleva vljaande
phitemaatika, mis tekitab huvi nii puhtinimlikust kui teaduslikust
vaatenurgast lhtudes. Assagioli kui pshhiaatri ja pshhoterapeudi
lhenemine on mistagi pshholoogiline ning tpsustamise mttes
on kesoleva teose pealkirjas kasutatud omadussna transpersonaalne,
mille kohta Assagioli on kirjutanud: Esmalt hakkasid seda sna
pshholoogias kasutama Maslow ja tema jrgijad, et piiritleda tea-
tud nhtusi, mida tavaliselt nimetatakse spirituaalseteks. Teaduslikust
vaatevinklist on see sobilikum sna tpsem ja teatud mttes neut-
raalne, kuna hlmab neid nhtusi, mis on tavalisest isiksusest kr-
gemal. Enamgi veel, see vldib segiajamist paljude asjadega, mida
praegu nimetatakse vaimseteks, kuid mis oma olemuselt on pseudo-
spirituaalsed vi parapshholoogilised. Sellegipoolest on kesolevas
raamatus austusavaldusena Assagioli originaaltekstide htsusele si-
litatud miste vaimne, mida Assagioli kasutab kige laiemas then-
duses, hlmamaks mitte ainult spetsiifiliselt religioosseid kogemusi,
vaid kiki neid teadvusseisundeid, kiki neid funktsioone ja tegevusi,
mis seostuvad normist krgemate eetiliste, esteetiliste, kangelaslike,
humanistlike ning altruistlike vrtustega. Assagioli puhul hlmab
miste vaimne areng kiki kogemusi, mis seostuvad liteadvuses
oleva ainese teadvustamisega, mille hulka vivad, kuigi ei pruugi ilm-
tingimata kuuluda krgemat Mina puudutavad kogemused3.
Kesolev raamat koosneb kolmest osast: esimene osa juha-
tab kognitiivsest vaatenurgast lhtudes sisse lemeelelise maailma

3 Vt R. Assagioli Principi e metodi della psicosintesi terapeutica (Terapeutilise

pshhosnteesi printsiibid ning meetodid), Astrolabio, Rooma 1973, lk 43.

VaimseToimetaja
teadvuse trkamine
sissejuhatusja areng
 16

realistlikkuse teema; teine tuvastab vaimse arengu etapid ja selle prot-

sessi kigus esineda vivad probleemid; kolmas tegeleb selle tulemuste
igapevase rakendamise vimalustega.
Sest iga pshiline protsess koosneb kahest osast vi just, mis
on lahutamatud ja samas eristuvad. ks tegeleb teadvuse ja mist-
misega, teine aga rakendamisega4, ning elu ja erinevate eluvormide
vaimne ksitlemine, olles kaugel teoreetilisusest ning ebapraktilisu-
sest, on silmapaistvalt revolutsiooniline, dnaamiline ja loov5.

Maria Luisa Girelli

4 R. Assagioli Il valore practico ed umano della cultura psichica (Vaimse arengu

praktiline ning humanistlik vrtus, The Institute of Knowledge and Psychical
Therapy, Rooma 1929.
5 R. Assagioli Denaro e vita spirituale (Raha ning vaimne elu) lk 181.

Transpersonaalne areng