Scribd Logo
Upload

Welcome to Scribd!

  • Tiiu Pikkur Sõjaväevaimuliku Amet On Sajanditevanune

    Uploaded by

    Margus Meigo
    15 views2 pages
    Sõjaväevaimuliku amet on sajanditevanune Tiiu Pikkur, Eesti Luterliku Tunni juhatuse liige Sõjamehed on juba ammusel ajal pöördunud oma kommete kohaselt vägevamate jõudude poole. Kirik omakorda on näinud sõjamehi misjonipõlluna. Kaplani keep reliikviaks Esimene kristlik sõjaväevaimulik oli teadaolevalt Armeenia sõjaväes umbes aastal 300. Tänapäeva kaplanid peavad oma eelkäijateks Rooma leegionide kaplaneid; kristliku kaplanaadi asutamisajaks loetakse aga aastat 312. Vaimulikke kaasati sõjaretkedele lootuses, et nende kohalolek kindlustab võidu, hiljem lisandus ka soov, et langenute hinged ei saaks igaveseks hukka. Sõna “kaplan” ladina k capella) tähendab keepi. Pärimuse kohaselt andis Prantsuse piiskop Martin (4. saj) pool oma keebist lahingu ajal ühele külmetavale kerjusele. Sellest keebitükist sai hiljem reliikvia, mis võeti lahingutesse kaasa ja mida kaitsesid vaimulikud. Eesti sõnad “kabel” ja “kaplan” pärinevadki siit. Tänapäeval kutsutakse kaplaniteks ka teisi väljaspool kogudusi teenivaid vaimulikke. Igas diviisis oli vaimulik Eesti kaitseväe kaplaniteenistus on loodud Vabadussõja ajal, kui ülemjuhataja kindral Johann Laidoner andis korralduse luua sõjaväeõpetajate kohad diviiside ja sõjaväehaiglate juurde. Kaplaniteenistuse alguseks loetakse 22. veebruari 1919. Esimesed kaks sõjaväeõpetajat olid Friedrich Stockholm ja Jakob Kukk. Vabadussõja lõpul oli igas diviisis oma vaimulik ja nende seenioriks (peakaplaniks) oli õpetaja Stockholm. Sõjaväeõpetajate organisatsioon likvideeriti majandusraskuste tõttu 1923. aastal, kuid taastati 1936. aastal, mil uuesti nimetati teenistusse seenior õpetaja Stockholm ning kolm diviisi- ja kaheksa garnisoniõpetajat. Nende teenistus kestis kuni Eesti okupeerimiseni 1940. a. Taasiseseisvunud Eesti kaplaniteenistuse esimene kava kinnitati 1994. a ja esimese peakaplanina asus tööle kolonel Michael Viise – mees, kellel seljataga 30aastane teenistus USA õhujõudude kaplanina. Kolonel Viise errumineku järel määrati peakaplaniks kolonelleitnant Tõnis Nõmmik. Kaplaniteenistus on oikumeeniline, kaplaniks saavad olla EKNi liikmeskirikute vaimulikud. Teenib inimesi Sõjaväekaplanite peamiseks tööülesandeks on hoolitseda kõrge moraali eest väeosas ja tegelda kaitseväelaste hingehoiuga. Nad viivad vastavalt vajadusele läbi ristimisi, laulatusi, matuseid, korraldavad leerikursusi, aitavad lahendada kaitseväelaste hingelisi ja perekondlikke probleeme. Kui vaja, siis kaasavad töösse ka meditsiinitöötajaid, psühholooge ja juriste. Kaplanid on kohustatud hoidma erakõneluste konfidentsiaalsust, pihisaladust, olema tolerantsed kõikide usutunnistuste suhtes. Eri- ja sõjaolukorras viibib kaplan meditsiiniteenistuse juures, kui ta ei ole muud moodi hõivatud, tuletab sõjaväelastele meelde rahvusvahelisi sõjapidamise reegleid ning jälgib nende täitmist, käitub vastase vangide, haavatute ja langenutega samuti kui omadega. Tunnustatud ohvitserid Vaimulik sõjaväevormis – kas ei ole siin tegemist vastuoluga? Ütleb ju viies käskki: sa ei tohi tappa! Kuid Piiblistki näeme, et enesekaitse on lubatud. Kaplan ei õnnista ega õigusta sõjapidamist kuidagi, tema ülesanne on teenida inimesi. Kui inimene on võetud sõjaväkke, siis ei ole ta sellega kristlikust ühiskonnast välja heidetud. Põhiseadusega tagatakse usuvabadus kõigile, mis tähendab ka seda, et sõjaväeski ei tohi kellegi usuvabadust piirata. Miks on kaplanid riigipalgal, küsitakse mõnikord. Kaitseväes on igasuguseid spetsialiste. Kaplanid pole kaitseväe palgal mitte ühe või teise kiriku vaimulikena, vaid kui spetsialistid, ohvitserid. Niisamuti on teenistuses ka juristid või arstid. Viimaste aastate tubli tööga on kaplanid end kaitseväes tõestanud, nad on kaitseväes tunnustatud ohvitserid. Eesti Kaitseväe kaplaniteenistuses on hetkel 15 kaplanit ja 2 kaplan-praktikanti, neist 2 naist. Kaplanid esindavad 5 kristlikku konfessiooni, luteri kiriku vaimulikke on 11, lisaks 2 baptisti, 2 nelipühi kiriku vaimulikku, 1 metodisti

    Original Title

    Tiiu Pikkur Sõjaväevaimuliku Amet on Sajanditevanune

    Copyright

    © Public Domain

    Available Formats

    PDF, TXT or read online from Scribd

    Did you find this document useful?

    Is this content inappropriate?

    Report this Document
    Sõjaväevaimuliku amet on sajanditevanune Tiiu Pikkur, Eesti Luterliku Tunni juhatuse liige Sõjamehed on juba ammusel ajal pöördunud oma kommete kohaselt vägevamate jõudude poole. Kirik omakorda on näinud sõjamehi misjonipõlluna. Kaplani keep reliikviaks Esimene kristlik sõjaväevaimulik oli teadaolevalt Armeenia sõjaväes umbes aastal 300. Tänapäeva kaplanid peavad oma eelkäijateks Rooma leegionide kaplaneid; kristliku kaplanaadi asutamisajaks loetakse aga aastat 312. Vaimulikke kaasati sõjaretkedele lootuses, et nende kohalolek kindlustab võidu, hiljem lisandus ka soov, et langenute hinged ei saaks igaveseks hukka. Sõna “kaplan” ladina k capella) tähendab keepi. Pärimuse kohaselt andis Prantsuse piiskop Martin (4. saj) pool oma keebist lahingu ajal ühele külmetavale kerjusele. Sellest keebitükist sai hiljem reliikvia, mis võeti lahingutesse kaasa ja mida kaitsesid vaimulikud. Eesti sõnad “kabel” ja “kaplan” pärinevadki siit. Tänapäeval kutsutakse kaplaniteks ka teisi väljaspool kogudusi teenivaid vaimulikke. Igas diviisis oli vaimulik Eesti kaitseväe kaplaniteenistus on loodud Vabadussõja ajal, kui ülemjuhataja kindral Johann Laidoner andis korralduse luua sõjaväeõpetajate kohad diviiside ja sõjaväehaiglate juurde. Kaplaniteenistuse alguseks loetakse 22. veebruari 1919. Esimesed kaks sõjaväeõpetajat olid Friedrich Stockholm ja Jakob Kukk. Vabadussõja lõpul oli igas diviisis oma vaimulik ja nende seenioriks (peakaplaniks) oli õpetaja Stockholm. Sõjaväeõpetajate organisatsioon likvideeriti majandusraskuste tõttu 1923. aastal, kuid taastati 1936. aastal, mil uuesti nimetati teenistusse seenior õpetaja Stockholm ning kolm diviisi- ja kaheksa garnisoniõpetajat. Nende teenistus kestis kuni Eesti okupeerimiseni 1940. a. Taasiseseisvunud Eesti kaplaniteenistuse esimene kava kinnitati 1994. a ja esimese peakaplanina asus tööle kolonel Michael Viise – mees, kellel seljataga 30aastane teenistus USA õhujõudude kaplanina. Kolonel Viise errumineku järel määrati peakaplaniks kolonelleitnant Tõnis Nõmmik. Kaplaniteenistus on oikumeeniline, kaplaniks saavad olla EKNi liikmeskirikute vaimulikud. Teenib inimesi Sõjaväekaplanite peamiseks tööülesandeks on hoolitseda kõrge moraali eest väeosas ja tegelda kaitseväelaste hingehoiuga. Nad viivad vastavalt vajadusele läbi ristimisi, laulatusi, matuseid, korraldavad leerikursusi, aitavad lahendada kaitseväelaste hingelisi ja perekondlikke probleeme. Kui vaja, siis kaasavad töösse ka meditsiinitöötajaid, psühholooge ja juriste. Kaplanid on kohustatud hoidma erakõneluste konfidentsiaalsust, pihisaladust, olema tolerantsed kõikide usutunnistuste suhtes. Eri- ja sõjaolukorras viibib kaplan meditsiiniteenistuse juures, kui ta ei ole muud moodi hõivatud, tuletab sõjaväelastele meelde rahvusvahelisi sõjapidamise reegleid ning jälgib nende täitmist, käitub vastase vangide, haavatute ja langenutega samuti kui omadega. Tunnustatud ohvitserid Vaimulik sõjaväevormis – kas ei ole siin tegemist vastuoluga? Ütleb ju viies käskki: sa ei tohi tappa! Kuid Piiblistki näeme, et enesekaitse on lubatud. Kaplan ei õnnista ega õigusta sõjapidamist kuidagi, tema ülesanne on teenida inimesi. Kui inimene on võetud sõjaväkke, siis ei ole ta sellega kristlikust ühiskonnast välja heidetud. Põhiseadusega tagatakse usuvabadus kõigile, mis tähendab ka seda, et sõjaväeski ei tohi kellegi usuvabadust piirata. Miks on kaplanid riigipalgal, küsitakse mõnikord. Kaitseväes on igasuguseid spetsialiste. Kaplanid pole kaitseväe palgal mitte ühe või teise kiriku vaimulikena, vaid kui spetsialistid, ohvitserid. Niisamuti on teenistuses ka juristid või arstid. Viimaste aastate tubli tööga on kaplanid end kaitseväes tõestanud, nad on kaitseväes tunnustatud ohvitserid. Eesti Kaitseväe kaplaniteenistuses on hetkel 15 kaplanit ja 2 kaplan-praktikanti, neist 2 naist. Kaplanid esindavad 5 kristlikku konfessiooni, luteri kiriku vaimulikke on 11, lisaks 2 baptisti, 2 nelipühi kiriku vaimulikku, 1 metodisti

    Copyright:

    Public Domain
    Download as PDF, TXT or read online from Scribd
    Flag for inappropriate content
    15 views2 pages

    Tiiu Pikkur Sõjaväevaimuliku Amet On Sajanditevanune

    Uploaded by

    Margus Meigo
    Sõjaväevaimuliku amet on sajanditevanune Tiiu Pikkur, Eesti Luterliku Tunni juhatuse liige Sõjamehed on juba ammusel ajal pöördunud oma kommete kohaselt vägevamate jõudude poole. Kirik omakorda on näinud sõjamehi misjonipõlluna. Kaplani keep reliikviaks Esimene kristlik sõjaväevaimulik oli teadaolevalt Armeenia sõjaväes umbes aastal 300. Tänapäeva kaplanid peavad oma eelkäijateks Rooma leegionide kaplaneid; kristliku kaplanaadi asutamisajaks loetakse aga aastat 312. Vaimulikke kaasati sõjaretkedele lootuses, et nende kohalolek kindlustab võidu, hiljem lisandus ka soov, et langenute hinged ei saaks igaveseks hukka. Sõna “kaplan” ladina k capella) tähendab keepi. Pärimuse kohaselt andis Prantsuse piiskop Martin (4. saj) pool oma keebist lahingu ajal ühele külmetavale kerjusele. Sellest keebitükist sai hiljem reliikvia, mis võeti lahingutesse kaasa ja mida kaitsesid vaimulikud. Eesti sõnad “kabel” ja “kaplan” pärinevadki siit. Tänapäeval kutsutakse kaplaniteks ka teisi väljaspool kogudusi teenivaid vaimulikke. Igas diviisis oli vaimulik Eesti kaitseväe kaplaniteenistus on loodud Vabadussõja ajal, kui ülemjuhataja kindral Johann Laidoner andis korralduse luua sõjaväeõpetajate kohad diviiside ja sõjaväehaiglate juurde. Kaplaniteenistuse alguseks loetakse 22. veebruari 1919. Esimesed kaks sõjaväeõpetajat olid Friedrich Stockholm ja Jakob Kukk. Vabadussõja lõpul oli igas diviisis oma vaimulik ja nende seenioriks (peakaplaniks) oli õpetaja Stockholm. Sõjaväeõpetajate organisatsioon likvideeriti majandusraskuste tõttu 1923. aastal, kuid taastati 1936. aastal, mil uuesti nimetati teenistusse seenior õpetaja Stockholm ning kolm diviisi- ja kaheksa garnisoniõpetajat. Nende teenistus kestis kuni Eesti okupeerimiseni 1940. a. Taasiseseisvunud Eesti kaplaniteenistuse esimene kava kinnitati 1994. a ja esimese peakaplanina asus tööle kolonel Michael Viise – mees, kellel seljataga 30aastane teenistus USA õhujõudude kaplanina. Kolonel Viise errumineku järel määrati peakaplaniks kolonelleitnant Tõnis Nõmmik. Kaplaniteenistus on oikumeeniline, kaplaniks saavad olla EKNi liikmeskirikute vaimulikud. Teenib inimesi Sõjaväekaplanite peamiseks tööülesandeks on hoolitseda kõrge moraali eest väeosas ja tegelda kaitseväelaste hingehoiuga. Nad viivad vastavalt vajadusele läbi ristimisi, laulatusi, matuseid, korraldavad leerikursusi, aitavad lahendada kaitseväelaste hingelisi ja perekondlikke probleeme. Kui vaja, siis kaasavad töösse ka meditsiinitöötajaid, psühholooge ja juriste. Kaplanid on kohustatud hoidma erakõneluste konfidentsiaalsust, pihisaladust, olema tolerantsed kõikide usutunnistuste suhtes. Eri- ja sõjaolukorras viibib kaplan meditsiiniteenistuse juures, kui ta ei ole muud moodi hõivatud, tuletab sõjaväelastele meelde rahvusvahelisi sõjapidamise reegleid ning jälgib nende täitmist, käitub vastase vangide, haavatute ja langenutega samuti kui omadega. Tunnustatud ohvitserid Vaimulik sõjaväevormis – kas ei ole siin tegemist vastuoluga? Ütleb ju viies käskki: sa ei tohi tappa! Kuid Piiblistki näeme, et enesekaitse on lubatud. Kaplan ei õnnista ega õigusta sõjapidamist kuidagi, tema ülesanne on teenida inimesi. Kui inimene on võetud sõjaväkke, siis ei ole ta sellega kristlikust ühiskonnast välja heidetud. Põhiseadusega tagatakse usuvabadus kõigile, mis tähendab ka seda, et sõjaväeski ei tohi kellegi usuvabadust piirata. Miks on kaplanid riigipalgal, küsitakse mõnikord. Kaitseväes on igasuguseid spetsialiste. Kaplanid pole kaitseväe palgal mitte ühe või teise kiriku vaimulikena, vaid kui spetsialistid, ohvitserid. Niisamuti on teenistuses ka juristid või arstid. Viimaste aastate tubli tööga on kaplanid end kaitseväes tõestanud, nad on kaitseväes tunnustatud ohvitserid. Eesti Kaitseväe kaplaniteenistuses on hetkel 15 kaplanit ja 2 kaplan-praktikanti, neist 2 naist. Kaplanid esindavad 5 kristlikku konfessiooni, luteri kiriku vaimulikke on 11, lisaks 2 baptisti, 2 nelipühi kiriku vaimulikku, 1 metodisti

    Copyright:

    Public Domain
    Download as PDF, TXT or read online from Scribd
    Flag for inappropriate content
    of 2

    25.3.

    2018 Sõjaväevaimuliku amet on sajanditevanune

    Sõjaväevaimuliku amet on sajanditevanune


    Tiiu Pikkur, Eesti Luterliku Tunni juhatuse liige

    Sõjamehed on juba ammusel ajal pöördunud oma kommete kohaselt vägevamate jõudude poole. Kirik
    omakorda on näinud sõjamehi misjonipõlluna.

    Kaplani keep reliikviaks

    Esimene kristlik sõjaväevaimulik oli teadaolevalt Armeenia sõjaväes umbes


    aastal 300. Tänapäeva kaplanid peavad oma eelkäijateks Rooma leegionide
    kaplaneid; kristliku kaplanaadi asutamisajaks loetakse aga aastat 312.
    Vaimulikke kaasati sõjaretkedele lootuses, et nende kohalolek kindlustab
    võidu, hiljem lisandus ka soov, et langenute hinged ei saaks igaveseks
    hukka.

    Sõna “kaplan” ladina k capella) tähendab keepi. Pärimuse kohaselt andis


    Prantsuse piiskop Martin (4. saj) pool oma keebist lahingu ajal ühele
    külmetavale kerjusele. Sellest keebitükist sai hiljem reliikvia, mis võeti
    lahingutesse kaasa ja mida kaitsesid vaimulikud. Eesti sõnad “kabel” ja
    “kaplan” pärinevadki siit. Tänapäeval kutsutakse kaplaniteks ka teisi
    väljaspool kogudusi teenivaid vaimulikke.

    Igas diviisis oli vaimulik

    Eesti kaitseväe kaplaniteenistus on loodud Vabadussõja ajal, kui ülemjuhataja kindral Johann Laidoner andis
    korralduse luua sõjaväeõpetajate kohad diviiside ja sõjaväehaiglate juurde. Kaplaniteenistuse alguseks
    loetakse 22. veebruari 1919. Esimesed kaks sõjaväeõpetajat olid Friedrich Stockholm ja Jakob Kukk.
    Vabadussõja lõpul oli igas diviisis oma vaimulik ja nende seenioriks (peakaplaniks) oli õpetaja Stockholm.
    Sõjaväeõpetajate organisatsioon likvideeriti majandusraskuste tõttu 1923. aastal, kuid taastati 1936. aastal,
    mil uuesti nimetati teenistusse seenior õpetaja Stockholm ning kolm diviisi- ja kaheksa garnisoniõpetajat.
    Nende teenistus kestis kuni Eesti okupeerimiseni 1940. a.

    Taasiseseisvunud Eesti kaplaniteenistuse esimene kava kinnitati 1994. a ja esimese peakaplanina asus tööle
    kolonel Michael Viise – mees, kellel seljataga 30aastane teenistus USA õhujõudude kaplanina. Kolonel Viise
    errumineku järel määrati peakaplaniks kolonelleitnant Tõnis Nõmmik.

    Kaplaniteenistus on oikumeeniline, kaplaniks saavad olla EKNi liikmeskirikute vaimulikud.

    Teenib inimesi

    Sõjaväekaplanite peamiseks tööülesandeks on hoolitseda kõrge moraali eest väeosas ja tegelda kaitseväelaste
    hingehoiuga. Nad viivad vastavalt vajadusele läbi ristimisi, laulatusi, matuseid, korraldavad leerikursusi,
    aitavad lahendada kaitseväelaste hingelisi ja perekondlikke probleeme. Kui vaja, siis kaasavad töösse ka
    meditsiinitöötajaid, psühholooge ja juriste.

    Kaplanid on kohustatud hoidma erakõneluste konfidentsiaalsust, pihisaladust, olema tolerantsed kõikide


    usutunnistuste suhtes.

    Eri- ja sõjaolukorras viibib kaplan meditsiiniteenistuse juures, kui ta ei ole muud moodi hõivatud, tuletab
    sõjaväelastele meelde rahvusvahelisi sõjapidamise reegleid ning jälgib nende täitmist, käitub vastase
    vangide, haavatute ja langenutega samuti kui omadega.

    Tunnustatud ohvitserid

    Vaimulik sõjaväevormis – kas ei ole siin tegemist vastuoluga? Ütleb ju viies käskki: sa ei tohi tappa! Kuid
    Piiblistki näeme, et enesekaitse on lubatud. Kaplan ei õnnista ega õigusta sõjapidamist kuidagi, tema
    ülesanne on teenida inimesi. Kui inimene on võetud sõjaväkke, siis ei ole ta sellega kristlikust ühiskonnast
    http://www.eelk.ee/~ltund/postimees/post64.html 1/2
    25.3.2018 Sõjaväevaimuliku amet on sajanditevanune

    välja heidetud. Põhiseadusega tagatakse usuvabadus kõigile, mis tähendab ka seda, et sõjaväeski ei tohi
    kellegi usuvabadust piirata.

    Miks on kaplanid riigipalgal, küsitakse mõnikord. Kaitseväes on igasuguseid spetsialiste. Kaplanid pole
    kaitseväe palgal mitte ühe või teise kiriku vaimulikena, vaid kui spetsialistid, ohvitserid. Niisamuti on
    teenistuses ka juristid või arstid. Viimaste aastate tubli tööga on kaplanid end kaitseväes tõestanud, nad on
    kaitseväes tunnustatud ohvitserid.

    Eesti Kaitseväe kaplaniteenistuses on hetkel 15 kaplanit ja 2 kaplan-praktikanti, neist 2 naist.


    Kaplanid esindavad 5 kristlikku konfessiooni, luteri kiriku vaimulikke on 11, lisaks 2
    baptisti,
    2 nelipühi kiriku vaimulikku, 1 metodisti kiriku vaimulik ja 1 õigeusu preester.

    http://www.eelk.ee/~ltund/postimees/post64.html 2/2

    You might also like