Kultuur ja Elu Talgujate DV

kevadkuuklubis
6.04.2018

Mis? Kus? Talgujate Võõ imaluste Vaä rava Virtuaalklubi 55. kõkkusaamine
Skype´is

Millal? 13. märtsil 2018 kell 21.00 – 23.13

Kes? Agu, Ene, Juss, Kaupo, Margus, Marko, Mati, Ülar ja Valdo

Millest? https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=44a0de3d-07ea-4daa-85f8-bbdaeb8fc6d4

KLUBIÕHTU TEEMAD
1. JUUBILAR JUSSI POOLTUND: KLUBIMEISTERLIK KAEMUS
MUUSIKAST, KUNSTIST JA KULTUURIST HELMEKUU KLUBIÕHTU
KAJASTUSE MÄRKSÕNU MÄNGITADES (salvestus kuni 33minutini)

2. MARKO VEERANDTUND: NOORE PÜRGIMUS JA VANADE

NÕUANDED (33min – 45min)

3. ENE POOLTUND: UKRAINA JA GRUUSIA HARIJAID HARIDES KA

MAAILMAKOHVIKUT KOGEMAS (45min – 1h15min)

4. AGU JA KAUPO KOOLITUND: RAIKKÜLAS SÜNDINU

NELJAKÜMNENDAKS ELUPÄEVAKS (1h15min – 2h13min)

JUUBILAR JUSS MUUSIKAST, KUNSTIST JA KULTUURIST

Me aulik klubimeister ja suurepärane sõber Juss, kelle süda 7.märtsist hakkas
tuksuma üheksandat aastakümmet, tegi seekordses avasõnas toreda
jalutuskäigu mööda möödunud klubiõhtu kajastust, pikemalt peatudes selle
seitsme märksõna man. Neiks olid : kokk (keeleliselt on kõik korrektne),
kontemplaator (teadmustaja), riietatud kordus (G. Deleuze), olemisoletus
(Maarjainglike), sütitav pulss (Agu ), MeieIsesus (identiteet) ja essentsiaalsus
(7 kultuuriuurijast Eestimaa tarka).

Aga ma ei hakka siinses kajastuses uuesti matkama mööda neidsamu

märksõnu, neid veel kord üle ja lahti rääkima. Seda võib hea talguja Jussi jutu
kuulamisest või salvestuse üle kuulamisest kehutatuna ise ette võtta:
https://www.scribd.com/document/373200946/SOBRAPAEVAEELOHTUKLUBI-
EMAKEELEPAEVAEELOHTUKLUBIEELNE-JARELKAJASTUS

Juubilari avakõne tegelik tähendusrikkus avanes mulle mitte selle seitsme

märksõna, vaid hoopis nende vinjetikeste -mõttekeerutuste, kujundite ja
varjundite tagant, millega Juss temale omaselt jutu „põhipunkte“ ikka ja alati
elavdanud ja värvinud on.

Eks nii ka nüüd ( võite neid kohti salvestusel rõõmsalt märgata), pööras Jussi
jutt keeleliselt korrektsuselt Tormise suust kuuldud kinnitusele, et mitte tema
ei kasuta oma loomingus rahvalaulu, vaid vastupidi – rahvalaul kasutab hoopis
teda, Tormist. Ja et ka siis, kui laul loodud, viis valmis, pole sellega veel midagi
lõppenud. Muna on küll munetud, aga mis tast edasi saab , on interpreetide
teha. Ärge mult küsige, mis õige. Ja nii tulebki tõlgendajate taktikepi või
sõrmede alt musttuhat tõlgendust, kõigile antud aeg kõlada ja kuulatud saada
ja miljonil moel mõjuda ja meid paremaks muuta.

Jah, Pärt ütleb, et ta ei ole heli looja, vaid helide kuulja. Tormis , et ta ei kasuta
rahvalaulu, vaid rahvalaul teda. Ja ka meie võiks hakata, peaks hakkama
vaatama endale mitte kui kellelegi, kes kultuuri „tarbib“, vaid sellele, keda
kultuuril tarvis on. Kelleta omakultuuri, meie oma kultuuri poleks olemas.
Nagu ka oma riiki kui kultuurivormi mitte.

Seitsme Eestimaa targa kultuuriteemaliste essentsialistlike ja

eksistentsialistlike targutuste ümber käies peatus juubilar taas teda
aastakümneid kiusanud küsimusel: Kuidas ikka saada selget ja terviklikku
ettekujutust sellest, mis SEE on? Antud juhul siis ole see SEE taaskord kultuur.
Aga alles äsja kõlas sama ihalus , saada asi selgeks kontemplaatori kohta, siis
MeieIsesuse kohta, varemast kargab pähe tahtmine saada selgeks, mis on
paradoks. Sest see on ju nii inimlik – iha hõlmata hõlmamatut. Nagu ka Jussil
näiteks 3,5 aastat tagasi päritust ja minul 35 aasta eest kirja pandust paistab:
https://www.scribd.com/document/244984111/AGA-IKKAGI-IHKAME-
HOLMATA-HOLMAMATUT

Ja nüüd 3,5 nädala eest Juss taas oma tahtmisega „täpsustada mõisteid“, et mis
see kultuur ikkagi on? Kas seda teadmist üldse kellelgi vaja on? Mida selle
teadmisega peale hakata? Mis siis peaks siin ilmas muutuma, kui keegi geenius
või mingi autorite kollektiiv peaks maha saama kultuuri täieliku ja tervikliku
kirjeldusega, täiusliku „pildi andmisega“, mida kultuur „endast kujutab“? Kas
selleks, et osata elada kultuursemalt, st ilusamalt, et osata teha oma elust
kunstiteos (G.Deleuze), kas selleks on vaja „terviklikku“ teadmist? Või käib
see ilusamini elamise väärtuslikkuse tabamine, selle mõistmine, milline elu on
elamist väärt, hoopis „kogu ihu ja hingega“ elades? Tundes ja tunnetades?
Tegutsedes? Kuhu avaneb me ilusama elu võimaluste värav? Kelle käes on
värava võti?
„Kultuurilistes kujutelmades saab eristada kolme ajalist tasandit. Ühelt poolt kuulub siia,
nagu juba eespool öeldud, kultuurimälu kiht, kultuuris jagatud lood ja pildid, mis
organiseerivad kultuuri edasikandmist. Teine, argielus kõige olulisem tahk on olevikuline osa,
kultuuriliselt aktsepteeritud käitumismustrid ja nendega seotud väärtushinnangud.
Kolmandaks, kultuurilised kujutelmad pakuvad välja n-ö kultuurilise ootushorisondi: need
kirjutavad ette, mida pidada ihaldusväärseks, mille poole püüelda, ja on ka tulevikku
suunatud. Need kolm ajalist tasandit on muidugi lahutamatult seotud.

Kultuuriväljal osaleja ei võta tingimata omaks kõiki rahvuskultuurilisi kujutelmi – ei saagi

võtta, sest kultuuriliste kujutelmade arsenal on piiritlematu, see muutub pidevalt ja on
sisemiselt konfliktne. Kultuuri liige paneb enda jaoks kokku valiku, moodustab oma
kujutelmade pidevalt muutuva kogumi sõltuvalt oma kuuluvusest nii rahvuslikul kui ka
rahvusülesel suhtlusväljal. Nii leiab rahvuskultuuri liikmete hulgas väga erinevaid vaateid ja
aateid. Eestlastest frankofiilidele, kehakultuurlastele või arvutifanaatikutele võib tunduda, et
nad on otsekui erinevatelt planeetidelt pärit, ent ikkagi ühendab neid jagatud kultuurimälu ja
arusaamine kultuurilisest käitumisnormist.“
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/dialoogitusest/
Epp Annus „Dialoogitusest“ 15.01.2016 Sirp

„Essentsialistlik ja välistav vaateviis põhineb arusaamal, et millegi kohta öeldud sõna on

(peab olema) selle taga seisva asja olemuse avaja . Asjadel on immanentne , neile omane
olemus. Nt MÄNG on midagi sellist, millel on olemas üleüldiselt kehtivad ja väljaeristatavad
tunnused, mis tuleb reaalsetest mängudest välja eraldada, st omakorda teiste sõnadega ära
kirjeldada. Jagatud arusaam millestki on saavutatud siis, kui on antud selle määratlus,
definitsioon, avatud selle mõiste ammendav ja muude mõistetega segiajamist välistav sisu,
mida kõik arutelust osavõtjad omaks võtavad. Kui kõik asjaosalised pole valmis seda
lähenemisviisi omaks võtma ja mõttevahetuse alguses sellist kokkulepet saavutama, siis on
selle vaateviisi esindaja meelest edasine arutelu võimatu. Välistus seisneb vormelis: Kas nii
või ei kuidagi.
Teine vaateviis (eksistentsialistlik ja seostav): Alustuseks seostav vaateviis. Aruteludel
MÄNGUST on võimalikud ja tervitatavad mitmesugused ja väga erinevad vaateviisid. Kui
võtta alguspunktiks meie poolt seni arendatud essentsialistlik vaateviis ( mis on klassikalise
lääne teaduse arenguloos olnud domineeriv , me oleme oma hariduselt kõik sealt pärit ja
seetõttu on raskusi mõistmisega, et saab ka teisiti), siis tänapäeval järjest suuremat
poolehoidu võitev postmodernistliku vaateviisi juurdevõtmine senisele oleks loodetavasti
talgujate senist mõttevälja rikastav lähenemisvariant. Sestap saigi mullu jaanuaris tehtud
ettepanek võtta ette MÄNGU käsitlemine selle mitteklassikalises variandis,
postmodernistlikus vaateviisis. Postmodernistlik vaateviis läheneb kõigele siin ilmas mitte
defineerivalt, vaid sündmuslikult. Maailmakaoses leiavad aset mitmesugused sündmused,
mida meie mõistus haarab kui ajutisi korrastatusi, mida saab väljendada elavate küsimiste-
kuulamiste vormis, mida postmodernistid kutsuvad kontseptideks. Üks läbi aegade ja
kultuuride meid sedalaadi korrastatustesse haaramine on saanud nimeks MÄNG. Mäng on
elamise ja mitte olemise viis (NB! NII RÄÄGIB POSTMODERNIST!). Kui olemise viis on
defineeritav, siis elamise viis on kontseptualiseeritav. G.Deleuze on andnud sellise elamise
kontsepti, mille lugemise järel olen hakanud oma elu nägema täiesti uues „valguses“: TEHA
OMA ELUST KUNSTITEOS!
Essentsialist küsib: Mis on mäng? Postmodernistile/ eksistentsialistile on see küsimus
mõttetu, sest mängu kui sellist ju EI EKSISTEERI. Eksisteerib MÄNGIMINE kui elav sündmus.
Milline neist vaateviisidest on õige või õigem? Mängus elaja jaoks muidugi seda viljastav
kontsept. Ja teda hakkavad kahtlemata häirima ja ärritama teda mängust välja sundivad
küsimused ja kahtlustamised, kas see, mis toimub, on ikka „tegelikult“ ka mäng.
Kus oleks siin väljapääs? See tähendab, kas on neid kahte vaateviisi võimalik seostada?
Arvan, et siin ongi selleks ühendavaks sidesõnaks „ metafoor“. Mängimine mängu kui
mõistega ( töötamine mängu mõiste kallal) on tunnus, mille järgi essentsialistliku vaateviisi
ära tunneb. Selle märgiks on ka nn mängust ühise arusaama rikastamise püüd kõige sellega ,
mis mängude maailmas „olnud ja jääb“. Metafoorid on essentsialisti jaoks head selle poolest,
et tänu neile võivad ühise arusaama varasalve kukkuda uued ratsionaalsed terakesed.
Eksistentsialisti jaoks on metafoorid otsesed elava mängu viljastajad. Neist „tuleb ja saab“
uusi käänakuid ja mõttevälgatusi. Nad on sagedasteks attraktoreiks, divergentsideks ja
rootoreiks võrgustuva maailma avanevas ühises mõtteväljas.
http://talgujad.forum.co.ee/t378-seminar-olemus#988
Vaateviisid ja vaatenurgad 29,jaanuar 2013

Siinkohal katkeb 55.klubiõhtu kajastus. See piirdub seekord vaid 80.

verstapostini jõudnud klubimeistri avakõne tähenduste avamise ja
arendamise katsega. Andsin siiski ka järele kiusatusele ja panin selle kirjatüki
sappa katkekese kahe aasta vanusest Sirbi artiklist, kus selle autor on mõistete
defineerimise asemel kõneleb kujutelmadest . Eks me alles eelmises
meistriklassis peatunud O.Genisaretski artiklil, kus ta räägib kujutlusvõimest
(kujutlemisest) kui uuest, arutlust teisele kohale lükkavast kultuurilisest
dominandist . Ühtlasi on see artikkel ka huvi pakkuv oma kriitilise hoiakuga
essentsialistlikule lähenemisele (mis oli Jussi kõnes üheks märksõnaks).
Viimasest omakorda sündis mõte meelde tuletada, mida me viis aastat tagasi
essentsialistliku ja eksistentsialistliku kohta arvasime.

Raikküla kärajate üle toimunud huvitava arutelu kajastuse pidasin paremaks

jätta Toomemäe kerilaua järgsesse aega, et seda siis kajastada koos 7.aprilli
sündmuse järel 10.aprilli klubis aset leidva aruteluga. Hoidkem homsetele
tegijatele pöialt!