LTMS.00.

022 Ühe muutuja matemaatiline analüüs

Urve Kangro urve.kangro@ut.ee, ruum 613a

Aine koduleht: https://courses.ms.ut.ee/2019/ma3/spring

Kirjandus:
1. T. Leiger. Ühe muutuja matemaatiline analüüs. Elektrooniline
loegukonspekt.
2. Ühe muutuja matemaatiline analüüs. Praktikumiülesannete kogu
2019.
3. G. Kangro. Matemaatiline analüüs I, Valgus, Tallinn, 1982.
4. E. Reimers. Matemaatilise analüüsi praktikum I, Valgus, Tallinn,
1988.
5. L. Loone, V. Soomer. Matemaatilise analüüsi algkursus, Tartu
Ülikool 2007.
Hindamine:
10 Moodle tunnikontrolli, igaüks max 0,5 punkti
5 kodutööd, igaüks max 3 punkti
3 kontrolltööd, igaüks max 10 punkti (igal tööl on järeltöö, arvesse
läheb viimane tulemus)
Kollokvium, max 10 punkti
2 seminari, igaüks max 7,5 punkti
Hindamine:
10 Moodle tunnikontrolli, igaüks max 0,5 punkti
5 kodutööd, igaüks max 3 punkti
3 kontrolltööd, igaüks max 10 punkti (igal tööl on järeltöö, arvesse
läheb viimane tulemus)
Kollokvium, max 10 punkti
2 seminari, igaüks max 7,5 punkti

Lisapunktid:
Osalemine üliõpilaste matemaatika võistlustel - vähemalt ühe
ülesande eest vähemalt 1/3 tulemust annab 3 lisapunkti (iga
võistluse eest). Tärnülesanded
Hindamine:
10 Moodle tunnikontrolli, igaüks max 0,5 punkti
5 kodutööd, igaüks max 3 punkti
3 kontrolltööd, igaüks max 10 punkti (igal tööl on järeltöö, arvesse
läheb viimane tulemus)
Kollokvium, max 10 punkti
2 seminari, igaüks max 7,5 punkti

Lisapunktid:
Osalemine üliõpilaste matemaatika võistlustel - vähemalt ühe
ülesande eest vähemalt 1/3 tulemust annab 3 lisapunkti (iga
võistluse eest). Tärnülesanded

Eksam
Eksamile pääsemiseks on vaja saada 2. ja 3. kontrolltöö eest
vähemalt 5 punkti ning teha 2 seminariettekannet.
Eksam on suuline, max 25 punkti, lävend 10 punkti.
Kokku 100+ punkti. Hindeskaala: 0-49 on „F“, 50-59 on „E“ jne,
alates 90st punktist on „A“.
Ühe muutuja funktsiooni piirväärtus

Olgu D ⊂ R.
Def. Ütleme, et arv a on hulga D kuhjumispunkt, kui iga ρ > 0
korral sisaldab punkti a ümbrus (a − ρ, a + ρ) lõpmata palju hulga D
punkte.
Ühe muutuja funktsiooni piirväärtus

Olgu D ⊂ R.
Def. Ütleme, et arv a on hulga D kuhjumispunkt, kui iga ρ > 0
korral sisaldab punkti a ümbrus (a − ρ, a + ρ) lõpmata palju hulga D
punkte.

Olgu funktsioon f defineeritud hulgal D ning olgu a hulga D

kuhjumispunkt.
Def. Arvu A nimetatakse funktsiooni f piirväärtuseks punktis a, kui

∀ ε > 0 ∃ δ > 0 : x ∈ D & 0 < |x − a| < δ ⇒ |f (x) − A| < ε.

Tähistame lim f (x) = A või f (x) → A, kui x → a.

x→a
Ühe muutuja funktsiooni piirväärtus

Olgu D ⊂ R.
Def. Ütleme, et arv a on hulga D kuhjumispunkt, kui iga ρ > 0
korral sisaldab punkti a ümbrus (a − ρ, a + ρ) lõpmata palju hulga D
punkte.

Olgu funktsioon f defineeritud hulgal D ning olgu a hulga D

kuhjumispunkt.
Def. Arvu A nimetatakse funktsiooni f piirväärtuseks punktis a, kui

∀ ε > 0 ∃ δ > 0 : x ∈ D & 0 < |x − a| < δ ⇒ |f (x) − A| < ε.

Tähistame lim f (x) = A või f (x) → A, kui x → a.

x→a
Näide. Tõestada piirväärtuse definitsioonist lähtudes, et

lim 2x + 5 = 3.
x→−1
Ühepoolsed piirväärtused. T
Olgu D ⊂ R. Olgu f : D → R ning olgu a hulga D (−∞, a)
kuhjumispunkt.
Def. Arvu A nimetatakse funktsiooni f vasakpoolseks piirväärtuseks
punktis a, kui

∀ ε > 0 ∃ δ > 0 : x ∈ D & 0 < a − x < δ ⇒ |f (x) − A| < ε.

Tähistame lim f (x) = A või f (x) → A, kui x → a−.

x→a−
Ühepoolsed piirväärtused. T
Olgu D ⊂ R. Olgu f : D → R ning olgu a hulga D (−∞, a)
kuhjumispunkt.
Def. Arvu A nimetatakse funktsiooni f vasakpoolseks piirväärtuseks
punktis a, kui

∀ ε > 0 ∃ δ > 0 : x ∈ D & 0 < a − x < δ ⇒ |f (x) − A| < ε.

Tähistame lim f (x) = A või f (x) → A, kui x → a−.

x→a−
T
Olgu a hulga D (a, ∞) kuhjumispunkt.
Def. Arvu A nimetatakse funktsiooni f parempoolseks piirväärtuseks
punktis a, kui

∀ ε > 0 ∃ δ > 0 : x ∈ D & 0 < x − a < δ ⇒ |f (x) − A| < ε.

Tähistame lim f (x) = A või f (x) → A, kui x → a+.

x→a+
Ühepoolsed piirväärtused. T
Olgu D ⊂ R. Olgu f : D → R ning olgu a hulga D (−∞, a)
kuhjumispunkt.
Def. Arvu A nimetatakse funktsiooni f vasakpoolseks piirväärtuseks
punktis a, kui

∀ ε > 0 ∃ δ > 0 : x ∈ D & 0 < a − x < δ ⇒ |f (x) − A| < ε.

Tähistame lim f (x) = A või f (x) → A, kui x → a−.

x→a−
T
Olgu a hulga D (a, ∞) kuhjumispunkt.
Def. Arvu A nimetatakse funktsiooni f parempoolseks piirväärtuseks
punktis a, kui

∀ ε > 0 ∃ δ > 0 : x ∈ D & 0 < x − a < δ ⇒ |f (x) − A| < ε.

Tähistame lim f (x) = A või f (x) → A, kui x → a+.

x→a+
T T
Kui a on nii hulga D (−∞, a) kui ka hulga D (a, ∞) kuhjumis-
punkt, siis lim f (x) = A ⇔ lim f (x) = lim f (x) = A.
x→a x→a− x→a+
Piirväärtused lõpmatuspunktides
Olgu D ⊂ R selline hulk, et iga N > 0 korral leidub x ∈ D
omadusega x > N (öeldakse ka, et ∞ on hulga D kuhjumispunkt või
hulk D on ülalt tõkestamata).
Olgu f : D → R.
Def. Arvu A nimetatakse funktsiooni f piirväärtuseks protsessis
x → ∞, kui
∀ ε > 0 ∃ N > 0 : x ∈ D & x > N ⇒ |f (x) − A| < ε.
Tähistame lim f (x) = A või f (x) → A, kui x → ∞.
x→∞
Piirväärtused lõpmatuspunktides
Olgu D ⊂ R selline hulk, et iga N > 0 korral leidub x ∈ D
omadusega x > N (öeldakse ka, et ∞ on hulga D kuhjumispunkt või
hulk D on ülalt tõkestamata).
Olgu f : D → R.
Def. Arvu A nimetatakse funktsiooni f piirväärtuseks protsessis
x → ∞, kui
∀ ε > 0 ∃ N > 0 : x ∈ D & x > N ⇒ |f (x) − A| < ε.
Tähistame lim f (x) = A või f (x) → A, kui x → ∞.
x→∞

Olgu D ⊂ R selline hulk, et iga N > 0 korral leidub x ∈ D

omadusega x < −N (öeldakse ka, et −∞ on hulga D kuhjumispunkt
või hulk D on alt tõkestamata).
Def. Arvu A nimetatakse funktsiooni f piirväärtuseks protsessis
x → −∞, kui
∀ ε > 0 ∃ N > 0 : x ∈ D & x < −N ⇒ |f (x) − A| < ε.
Tähistame lim f (x) = A või f (x) → A, kui x → −∞.
x→−∞
Lõpmatud piirväärtused.
Olgu D ⊂ R ning olgu a hulga D kuhjumispunkt. Olgu f : D → R.
Def. Öeldakse, et funktsiooni f piirväärtus punktis a on lõpmatus, kui
∀ M > 0 ∃ δ > 0 : x ∈ D & 0 < |x − a| < δ ⇒ f (x) > M.
Tähistame lim f (x) = ∞.
x→a

Def. Öeldakse, et funktsiooni f piirväärtus punktis a on miinus

lõpmatus, kui
∀ M > 0 ∃ δ > 0 : x ∈ D & 0 < |x − a| < δ ⇒ f (x) < −M.
Tähistame lim f (x) = −∞.
x→a
Lõpmatud piirväärtused.
Olgu D ⊂ R ning olgu a hulga D kuhjumispunkt. Olgu f : D → R.
Def. Öeldakse, et funktsiooni f piirväärtus punktis a on lõpmatus, kui
∀ M > 0 ∃ δ > 0 : x ∈ D & 0 < |x − a| < δ ⇒ f (x) > M.
Tähistame lim f (x) = ∞.
x→a

Def. Öeldakse, et funktsiooni f piirväärtus punktis a on miinus

lõpmatus, kui
∀ M > 0 ∃ δ > 0 : x ∈ D & 0 < |x − a| < δ ⇒ f (x) < −M.
Tähistame lim f (x) = −∞.
x→a

Kombineeritud variant
Olgu hulk D ⊂ R alt tõkestamata.
Def. Öeldakse, et funktsiooni f piirväärtus, kui x → −∞, on
lõpmatus, kui
∀ M > 0 ∃ N > 0 : x ∈ D & x < −N ⇒ f (x) > M.
Tähistame lim f (x) = ∞.
x→−∞
Funktsiooni pidevus
Olgu D ⊂ R ning olgu a ∈ D hulga D kuhjumispunkt.
Olgu f : D → R.
Def. Funktsiooni f nimetatakse pidevaks punktis a, kui
lim f (x) = f (a).
x→a
Funktsiooni pidevus
Olgu D ⊂ R ning olgu a ∈ D hulga D kuhjumispunkt.
Olgu f : D → R.
Def. Funktsiooni f nimetatakse pidevaks punktis a, kui
lim f (x) = f (a).
x→a
ε − δ keeles:
∀ ε > 0 ∃ δ > 0 : x ∈ D & 0 < |x − a| < δ ⇒ |f (x) − f (a)| < ε.
Funktsiooni pidevus
Olgu D ⊂ R ning olgu a ∈ D hulga D kuhjumispunkt.
Olgu f : D → R.
Def. Funktsiooni f nimetatakse pidevaks punktis a, kui
lim f (x) = f (a).
x→a
ε − δ keeles:
∀ ε > 0 ∃ δ > 0 : x ∈ D & 0 < |x − a| < δ ⇒ |f (x) − f (a)| < ε.
Kui f on pidev hulga D igas punktis, siis öeldakse, et f on pidev
hulgas D.
Funktsiooni pidevus
Olgu D ⊂ R ning olgu a ∈ D hulga D kuhjumispunkt.
Olgu f : D → R.
Def. Funktsiooni f nimetatakse pidevaks punktis a, kui
lim f (x) = f (a).
x→a
ε − δ keeles:
∀ ε > 0 ∃ δ > 0 : x ∈ D & 0 < |x − a| < δ ⇒ |f (x) − f (a)| < ε.
Kui f on pidev hulga D igas punktis, siis öeldakse, et f on pidev
hulgas D.
Olgu a hulga D kuhjumispunkt.
Def. Kui a 6∈ D või f pole pidev punktis a, siis öeldakse, et a on
funktsiooni f katkevuspunkt.
Kõrvaldatav katkevus: ledub lõplik piirväärtus lim f (x).
x→a
I liiki katkevus: funktsioonil leiduvad lõplikud, kuid erinevad
ühepoolsed piirväärtused punktis a.
II liiki katkevus: ülejäänud juhud.