Kohtulahendite kogumik

EUROOPA KOHTU MÄÄRUS (esimene koda)

31. jaanuar 2019 *

Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Kapitali koondumise kaudne

maksustamine – Direktiiv 69/335/EMÜ – Artiklid 4 ja 7 – Kapitaliühingu asutamine – 1. juulil 1984
kehtinud riigilõiv – Seejärel riigilõivu kaotamine ning selle taaskehtestamine

Kohtuasjas C-373/18,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Tribunal Administrativo e Fiscal de Penafiel’i (Penafieli haldus- ja
maksukohus, Portugal) 30. mai 2018. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa
Kohtusse 7. juunil 2018, menetluses

Prosa – Produtos e Serviços Agrícolas SA

versus

Autoridade Tributária e Aduaneira,

EUROOPA KOHUS (esimene koda),

koosseisus: koja president J.-C. Bonichot (ettekandja), kohtunikud C. Toader, A. Rosas, L. Bay Larsen ja
M. Safjan,

kohtujurist: M. Szpunar,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 99 pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud
otsust lahendada kohtuasi põhistatud määrusega,

on teinud järgmise

määruse

1 Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 17. juuli 1969. aasta direktiivi 69/335/EMÜ
kapitali suurendamise [mõiste „kapitali suurendamine“ asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet
„kapitali koondumine“] kaudse maksustamise kohta (EÜT 1969, L 249, lk 25; ELT eriväljaanne 09/01,
lk 11), muudetud nõukogu 10. juuni 1985. aasta direktiiviga 85/303/EMÜ (EÜT 1985, L 156, lk 23; ELT
eriväljaanne 09/01, lk 122), artikli 7 lõiget 1.

* Kohtumenetluse keel: portugali.

ET
ECLI:EU:C:2019:88 1
 KOHTUMÄÄRUS 31.1.2019 – KOHTUASI C-373/18
PROSA

2 Taotlus on esitatud Prosa – Produtos e Serviços Agrícolas SA (edaspidi „Prosa“) ja Fazenda Pública
(Portugali riigikassa) vahelises kohtuvaidluses selle äriühingu asutamisele kohaldatava riigilõivu
küsimuses.

Õiguslik raamistik

Liidu õigus

3 Vastavalt direktiivi 69/335 põhjendusele 1 on direktiivi eesmärk soodustada kapitali vaba liikumist,
mida peetakse siseturu loomisel oluliseks põhivabaduseks. Tulenevalt selle direktiivi põhjendustest 6–8
on direktiivi eesmärk ühtlustada Euroopa Liidus asuvate äriühingute kapitali sissemaksetelt võetavat
maksu, kehtestades kapitali koondumistele ühtse maksu, mida võib siseturul kohaldada ühekordselt ja
kaotades kõik muud ühtse kapitalimaksuga samaväärsed kaudsed maksud.

4 Sel eesmärgil on direktiivi 69/335 artiklis 1 sätestatud järgmist:

„Liikmesriigid võtavad kapitaliühingute kapitali sissemaksetelt artiklite 2–9 sätetele vastavalt

ühtlustatud maksu, edaspidi „kapitalimaks““.

5 Direktiiv 85/303 tegi direktiivis 69/335 teatavaid sisulisi muudatusi, eelkõige viimase artikli 4 lõikes 2 ja
artiklis 7. Direktiivi 85/303 põhjendustes 2 ja 3 oli märgitud järgmist:

„kapitalimaksu majanduslik mõju kahjustab ettevõtjate liitumist ja arengut; selline mõju on eriti
kahjulik praeguses majandusolukorras, kus on tungivalt tarvis eelistada investeerimise soodustamist;

nimetatud eesmärkide saavutamise parim vahend oleks kapitalimaksu kaotamine; teatavatele

liikmesriikidele on siiski vastuvõetamatu tulude vähenemine, mis sellisest meetmest tuleneks;
liikmesriikidele tuleb seepärast anda võimalus vabastada kapitalimaksust või allutada kapitalimaksule
osa või kõik selle kohaldamisalasse kuuluvad tehingud, kusjuures ühes liikmesriigis tuleb kohaldada
ühetaolist maksumäära“.

6 Direktiiv 69/335 sätestas direktiiviga 85/303 muudetud redaktsiooni (edaspidi direktiiv „69/335”)
artikli 4 lõike 1 punktides a ja c järgmist:

„1. Kapitalimaksuga maksustatakse järgmised tehingud:

a) kapitaliühingu moodustamine [mõiste „kapitaliühingu moodustamine“ asemel on kasutatud

täpsemat vastet „kapitaliühingu asutamine“];

[…]

c) kapitaliühingu kapitali suurendamine mis tahes varalise sissemaksega“.

7 Direktiivi 69/335 artikli 7 lõike 1 esimeses ja teises lõigus ning lõikes 2 on sätestatud järgmist:

„1. Liikmesriigid vabastavad kapitalimaksust artiklis 9 nimetamata tehingud, mis 1. juuli 1984. aasta
seisuga olid maksust vabastatud või millele kohaldati maksumäära kuni 0,5%.

Vabastamise aluseks on nimetatud kuupäeval vabastuse saamiseks või vajaduse korral kuni 0,5%
suuruse maksumäära kehtestamiseks kehtinud tingimused.

[…]

2 ECLI:EU:C:2019:88
 KOHTUMÄÄRUS 31.1.2019 – KOHTUASI C-373/18
PROSA

2. Liikmesriigid võivad kõik lõikes 1 nimetamata tehingud kapitalimaksust vabastada või kohaldada
neile ühetaolist maksumäära suurusega kuni 1%“.

8 Direktiivi 85/303 ülevõtmise lõplik tähtaeg oli 1. jaanuar 1986.

9 Direktiiv 69/335 tunnistati kehtetuks nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiiviga 2008/7/EÜ kapitali
suurendamise kaudse maksustamise kohta (ELT 2008, L 46, lk 11). Kõnealune kehtetuks tunnistamine
toimus siiski pärast põhikohtuasjas käsitletavaid asjaolusid.

Portugali õigus

10 Código do Imposto de Selo (riigilõivuseadustik) artikli 155 punkt b nägi selle seadustiku 1. juulil 1984
kehtinud redaktsioonis ette, et kapitaliühingute asutamisele kohaldatakse riigilõivu määras 1%
aktsiakapitalist.

11 11. septembri 1999. aasta seadus nr 150/99, millega muudetakse nimetatud seadustikku, vabastas selle
tehingu riigilõivust.

12 Selle suhtes kohaldati vastavalt Tabela Geral do Imposto de Selo (riigilõivude koondtabel)
punktile 26.1, muudetud 14. detsembri 2001. aasta dekreetseadusega nr 322-B/2001, mis jõustus
1. jaanuaril 2002, taas riigilõivu määraga 0,4%.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

13 29. oktoobri 2004. aasta notariaalselt kinnitatud aktiga asutati Prosa aktsiaseltsina aktsiakapitaliga
50 000 eurot, mis on täielikult rahas sisse makstud.

14 Seoses sellega tuli tal vastavalt käesoleva kohtumääruse punktis 12 mainitud õigusnormidele maksta
riigilõivu summas 200 eurot.

15 Prosa vaidlustas ettekirjutuse riigilõivu tasumiseks Tribunal Administrativo e Fiscal de Penafielis

(Penafieli haldus- ja maksukohus, Portugal), väites sisuliselt, et see on vastuolus direktiivi 69/335
artikli 7 lõikega 1.

16 Prosa väidab 21. juuni 2007. aasta kohtuotsusele Optimus – Telecomunicações (C-366/05,
EU:C:2007:366) tuginedes konkreetsemalt, et selles sättes ette nähtud kohustus takistab Portugali
Vabariigil kehtestada kapitaliühingu asutamisele kapitalimaksu, sest kuigi sellise äriühingu asutamine
ei olnud Portugali õigusnormidega 1. juulil 1984, see on kuupäeval, millele direktiivi 69/335 artikli 7
lõike 1 esimene lõik viitab, riigilõivust vabastatud, siis alates sellest kuupäevast on Portugali
õigusaktidega see tehing riigilõivust vabastatud.

17 Maksu- ja tolliamet on seevastu seisukohal, et direktiivi 69/335 artikli 7 lõige 1 näeb liikmesriikidele
ette üksnes kohustuse vabastada kapitalimaksust tehingud, mis olid 1. juulil 1984 sellest maksust
vabastatud või millele kohaldati 0,5% või madalamat maksumäära. Sellega ei olnud aga tegemist
kapitaliühingu asutamise tehingute puhul, mille suhtes kohaldati kuni 1. juulini 1984 riigilõivu.
Seepärast leiab komisjon, et miski ei takistanud Portugali Vabariigil sellist maksu taaskehtestada.

18 Maksu- ja tolliamet täpsustab, et kohtuasjas, milles tehti 21. juuni 2007. aasta kohtuotsus Optimus –
Telecomunicações (C-366/05, EU:C:2007:366), oli kõnealune tegevus, milleks oli kapitali
suurendamine, 1. juulil 1984 riigilõivust vabastatud, samas kui kapitaliühingu asutamine seda ei olnud.
Maksuhalduri sõnul ei ole see kohtupraktika seega põhikohtuasja asjaoludele kohaldatav.

ECLI:EU:C:2019:88 3
 KOHTUMÄÄRUS 31.1.2019 – KOHTUASI C-373/18
PROSA

19 Arvestades seda, et direktiivi 69/335 artikli 7 lõiget 1 on vaja et tema menetluses oleva kohtuvaidluse
lahendamiseks tõlgendada, otsustas Tribunal Administrativo e Fiscal de Penafiel (Penafieli haldus-
ja maksukohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas […] direktiivi 69/335/EMÜ […] artikli 7 lõikega 1 on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid
nagu riigilõivude koondtabeli (14. detsembri 2001. aasta dekreetseaduse[ga] nr 322-B/2001 […]
muudetud redaktsioonis) punkt 26.1, mis näeb ette, et kapitaliühingu (aktsiaseltsi) asutamisele kapitali
täielikult rahas sissemaksmisega kohaldatakse riigilõivu?“

Eelotsuse küsimuse analüüs

20 Euroopa Kohtu kodukorra artikli 99 kohaselt võib Euroopa Kohus juhul, kui vastuse eelotsuse
küsimusele võib selgelt tuletada kohtupraktikast või kui esitatud eelotsuse küsimusele antav vastus ei
tekita põhjendatud kahtlust, igal ajal ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi
ärakuulamist lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

21 Käesolevas kohtuasjas on selle sätte kohaldamine põhjendatud.

22 Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas direktiivi 69/335 artikli 4
lõike 1 punktiga a ja artikli 7 lõikega 1 on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on vaatluse
all põhikohtuasjas, millega liikmesriik taaskehtestas riigilõivu sellistele kapitaliühingute asutamise
tehingutele, millele kuni 1. juulini 1984 sellist maksu kohaldati, kuid mis seejärel sellest maksust
vabastati.

23 Käesolevas asjas kehtis eelotsusetaotluse sõnastuse kohaselt 1. juulil 1984 liikmesriigi õiguses sellisele
kapitaliühingu asutamisele nagu põhikohtuasjas riigilõiv määraga 1%. Pärast seda, kui liikmesriigi
õigusnormidega, mille vastavuses Euroopa Liidu õigusele liikmesriigi kohus käesolevas asjas kahtleb,
see kapitalimaks 1991. aastal kaotati, kehtestati see alates 1. jaanuarist 2002 uuesti määraga 0,4%.

24 Seoses sellega tuleb meelde tuletada, et Euroopa Kohtu praktikast nähtub, et direktiivi 69/335 eesmärk
on kapitalimaksu piirata või see kaotada ning et liikmesriigid, kes ei ole kapitalimaksu nõudmisest
loobunud, võivad nimetatud maksu säilitada üksnes juhul, kui selle nõudmisest loobumine toob neile
kaasa eelarveraskused (vt selle kohta 12. juuni 2014. aasta kohtuotsus Ascendi Beiras Litoral e Alta,
Auto Estradas das Beiras Litoral e Alta, C-377/13, EU:C:2014:1754, punkt 49).

25 Euroopa Kohus on juba otsustanud, et direktiivi 69/335 artikli 7 lõike 1 esimeses lõigus sisalduv viide
kuupäevale 1. juuli 1984 ei tähenda selliste liikmesriikide jaoks, kes sellel kuupäeval kõnealuseid
tehinguid kapitalimaksuga maksustasid kõrgemas määras kui 0,5%, luba kehtestada see maks uuesti
pärast seda, kui nad olid selle nõudmisest loobunud. Nimelt oli liidu seadusandja soov kapitalimaks
kaotada ning selle säilitamise võimalus oli üksnes erand, mis põhines liikmesriikide hirmul kaotada
tulusid. Seega, isegi kui kapitalimaksu säilitamist pärast 1. juulit 1984 nimetatud direktiivi artikli 7
lõikes 2 sätestatud piirides võis põhjendada eelarvetulude kaotamisega, ei saanud sellega põhjendada
sellise maksu taaskehtestamist (12. juuni 2014. aasta kohtuotsus Ascendi Beiras Litoral e Alta, Auto
Estradas das Beiras Litoral e Alta, C-377/13, EU:C:2014:1754, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).

26 Käesolevas asjas erineb küsimus sellest, millele Euroopa Kohus vastas 12. juuni 2014. aasta
kohtuotsuses Ascendi Beiras Litoral e Alta, Auto Estradas das Beiras Litoral e Alta (C-377/13,
EU:C:2014:1754), selle asjaolu poolest, et kõnealune kapitalimaks ei ole kohaldatav mitte
kapitaliühingu kapitali koondumisele, vaid sellise äriühingu asutamisele, see on direktiivi 69/335
artikli 4 lõike 1 punktides c ja a nimetatud tehingutele. Selline erinevus ei ole siiski sellist laadi, et
Euroopa Kohus peaks oma kõnealuses kohtuotsuses antud tõlgendusest kõrvale kalduma.

4 ECLI:EU:C:2019:88
 KOHTUMÄÄRUS 31.1.2019 – KOHTUASI C-373/18
PROSA

27 Direktiivi 69/335 artiklist 7 tulenevad liikmesriikide kohustused, eelkõige käesoleva kohtumääruse

punktis 25 osutatud kohustused, on nimelt seotud kõikide tehingutega, mis kuuluvad nimetatud
direktiivi kohaldamisalasse ja seega artikli 4 kohaldamisalasse kuuluva iga tehinguga (vt 12. juuni
2014. aasta kohtuotsus Ascendi Beiras Litoral e Alta, Auto Estradas das Beiras Litoral e Alta,
C-377/13, EU:C:2014:1754, punkt 51).

28 Järelikult tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 69/335 artikli 4 lõike 1 punkti a ja artikli 7
lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille alusel liikmesriik
taaskehtestas kapitalimaksu esimesena nimetatud sätte kohaldamisalasse kuuluva kapitaliühingu
asutamise tehingutele, mis olid 1. juulil 1984 selle maksuga maksustatavad, kuid mis hiljem sellest
maksust vabastati.

Kohtukulud

29 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva
asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Nõukogu 17. juuli 1969. aasta direktiivi 69/335/EMÜ kapitali suurendamise kaudse
maksustamise kohta, mida on muudetud nõukogu 10. juuni 1985. aasta
direktiiviga 85/303/EMÜ, artikli 4 lõike 1 punkti a ja artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et
nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille alusel liikmesriik taaskehtestas
kapitalimaksu esimesena nimetatud sätte kohaldamisalasse kuuluva kapitaliühingu asutamise
tehingutele, mis olid 1. juulil 1984 selle maksuga maksustatavad, kuid mis hiljem sellest maksust
vabastati.

Allkirjad

ECLI:EU:C:2019:88 5