1.

Ühiskond, riik ja õigus

1. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust?
Võimu teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu,
mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi-
võisõjapidamisoskuste või muude väljapaistvate omaduste vastu. Eriaparaati võimu
teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim reaalne, sest pealik
väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas oma
võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile.
2. Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika?
Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva
kasutamise tõttu
3. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?
 territoorium
 rahvas – elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud.
 avaliku võimu organisstsioon
4. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset
vabariiki?
 Monarhia, konstitutsiooniline monarhia, absoluutne monarhia, parlamentaarne
monarhia, vabariik, parlamentaarne vabariik, presidentaalne vabariik
 Presidentaalne vabariik – riigivalitsemis vorm, mida iseloomustab võimu koondumine
parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Nt USA on presidendil ka seadusandlik õigus.
 Parlamentaarne vabariik - on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu
ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus.
Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus.
5. Millised on riikliku korralduse vormid?
 Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik.
 Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised
ehk föderatsiooni subjektid.
6. Mida mõistetakse poliitilise režiimi all?
Poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste
ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma
tegevuse õiguslike alustega.
7. Mis on riigi funktsioonid?
 Sisefunktsioonid
o Riigivõimu säilitamine
o Riigivõimu kindlustamine
o Õiguskorra tagamine
o Sotsiaalmajanduslik funktsioon
o Kultuurilis-kasvatuslik funktsioon
 Välisfunktsioonid
o Kaitsefunktsioon
o Vastastikune koostöö ja abistamine
o Ülemaailmse rahu ja kindlustamise funktsioon
o Maailmamajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks
teiste riikidega koostöö funktsioon
8. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas liigitatakse riigiorganeid?

1 Triinu Hansalu
TTÜ 2008
  Riigiaparaat – riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu
 Riigiorgan – riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa
 Kõige levinum ja algsem on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest
lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Nendeks on
parlament, valitsus koos oma allasutustega ja kohtud
9. Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust?
 Käitumisreeglite või normide kogum kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on
omavahel seotud
 Kehtestatud riigi poolt
 Selles väljendub riigi tahe
 Üldkohustuslikke normide kogum
 Normide täitmine tagatakse riigisunnijõuga
10. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust?
 Juriidiline – õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või
sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab
ühiskonna õiglustundele
 Sotsioloogiline – õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete
suhete kord, mitte aga seaduse tekstid
 Loomuõiguslik – igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide, sealhulgas ka
õigusnormide kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema kehtejõuga
normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja
muutumatuid põhimõtteid
11. Milline on riigi ja õigluse omavaheline seos?
 Riik annab talle vajalikke täitmisreeglite üldkohustusliku jõu
 Õiguses väljendub riigi tahe
 Õiguse kaudu loob riik tingimused nende eesmärkide saavutamiseks
12. Mis on õigusriik, politseiriik ja haldusriik?
 Õigusriik – tagab indiviidi õiguste ja seadslike huvide puutumatuse ning riigi ja
indiviidi võrdõiguslikkuse
 Politseiriik – ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude
sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning
inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud
 Haldusriik – kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on
võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandlikku kui ka kohtuvõimu tegevust
13. Kuidas on seotud õigus ja poliitika?
 Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend.
 Riik on poliitilise võimu organisatsioon.
 Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus,
mille osalevad mitmesugused huvirühmad ja institustioonid. Igus tekib poliitilise
tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul
seadusena.
14. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
 Õigus on majanduse peegeldus ehk majandussuhete resultaat. Õigus reguleerib
majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või
teise majandussuhte arengut (soodustavalt või takistavalt) (nt maksud, litsentsid
jne).

2 Triinu Hansalu
TTÜ 2008
2. Õigusnormid ja õigussüsteem
1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?
 Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride
kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist.
2. Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused
teineteisega võrreldes?
 Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse
kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu
kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra
eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur
hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte
koristuste korraldamisel.
 Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja
käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutatakse kõikide seda liiki
käitumise suhtes, st sellele mudelile peavad alluma kõik, kes satuvad mudeli
raamidesse.
3. Milline norm on sotsiaalne norm?
 Sotsiaalne norm – üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste
käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.
4. Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid?
 Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite
tunnustatud kõlblus põhimõtted.
 Korporatiivsed normid – käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne
moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks,
suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtlemisel teiste organisatsioonidega.
 Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali
normidele. Tavade hulka kandakse sageli ka traditsioonid.
 Religioossed normid – usu organisatsiooni poolt kehtestatud reeglid nii inimeste kui
ka usu organisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid,
mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone.
 Kombestiku ehk välise kultuuri normid – viisakus reeglid (nt inimese väline
käitumine).
5. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile?
 Lähtub riigist
 Täitmine tagatakse riigi sunniga
 Üldkohustuslik käitumisreegel
 Formaalselt määratletud reegel
 Sannab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile
subjektiivsed juriidilised kohustused
6. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Miks nii?
 Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel,
millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse
subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused
 Sest need tunnused eristavad õigusnormi teistest sotsiaalsetest normidest
7. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline?
1) hüpotees

3 Triinu Hansalu
TTÜ 2008
 2) dispositsioon
3) sanktsioon
Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistesspetsiifilistest struktuurielementidest ja
millistest seostest õigusnorm koosneb.
8. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse?
 Hüpotees – näitab õigusnormide kehtivuse tingimused.
 Määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, kasuistlik, abstrektne, lihtne,
liit, alternatiivne hüpotees
9. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse?
 Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused.
 Lihtne, kirjeldav, absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud, imperatiivne,
dispositiivne dispositsioon
10. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?
 Sanktsioon – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni
nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul
 Kriminaalõiguslikud, haldus, distsiplinaar, varalised e tsiviilõiguslikud, absoluutselt
määraltetud e määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, liht, liit e
kumulatiivne, alternatiivne sanktsioon
11. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktideks?
Õigusnormid avaldavad ühiskondlikele suhetele kui reguleerimisobjektile reguleerivat
toimet oma kogumis, süsteemine
12. Milles seisneb õigusnormil viitav esinemine?
Normi realiseerijat juhitakse õigusakti teksti teadlikult jäetud lünga täitmiseks kas samas
või teises õigusaktis sõnastatud sätte juurde, vältides sellega kord juba sõnastatud sätte
kordamist
13. Mis on õigusharu?
 Õigusharu – õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega
reguleeritakse sühme üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusnormide õigusharudesse
liigitamisel aluseks on õigusliku reguleerimise meetod ja subjekt.
14. Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?
1) Subjekti järgi
2) Reguleerimisobjekti järgi
3) Ajalise kehtivuse järgi
4) Territoriaalse kehtivuse järgi
5) Ettekirjutuse iseloomu järgi
6) Täidetava funktsiooni järgi
7) Vastavalt regulatsiooni viisile
15. Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit
autonoomsest?
• Õigusliku reguleerimise objekt kujutab teatava eluvaldkonna ühiskondlikke suhteid. (suhted
riigihalduses, töösuhted jne). Neid kõiki suhteid reguleeritaks eüheliigiliste õigusnormidega.ja
ühesuguste reguleerimis meetoditega.
• Õigusliku reguleerimise meetodeid on 2:
o Autonoomne meetod – reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste
suhete reguleerimisel)
o Autoritaarne meetod – selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud,
st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe)

4 Triinu Hansalu
TTÜ 2008
 16. Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga?
 Õigusinstituut – õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat
spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavates suhetes.
17. Mis on õigussüsteem?
 Selle all mõeldakse seesmiselt ja kooskõlastatud ja vastastiku seotud ning sotsiaalset ühtset
juriidiliste vahendite kogumit, mille abil riigi võim avaldab reguleerivat toimet ühiskonna
suhetele, inimeste käitumisele. (õiguspere)
 Õigussüsteemi alla mõeldaks ekitsamalt rahvuslikku õigust tema terviklikkuses ja ühtsuses
ning nende liigitumist õigusharudeksja instituutideks.. Õigussüteemina kasutatakse ka teatud
põhimõtete alusel loodud ja riigis kehtestatud õiguakte, mis omab struktuurilt ja
funktsionaalselt on korrastatud ja vastatsikku omavahel seotud.
 Õigussüsteemina käsitletakse vahel ka nende riiklike ja õiguslike vahendite kogumite, mis
tagavad inimese kaitsutuse tema õiguste ja vabaduste rikkumise eest.
18. Mis on õigusperekond?
 Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul
doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.
19. Kuidas iseloomustada romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda?
 Anglo-ameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja inglismaal ja hõlmab tänapäeval
praktiliselt kõiki inglisekeelseid riike. Tema iseloomulik tunnus on et kõige tähtsam on
kohtulahend.
 Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekond kujunes Euroopa mandril alates 12
sajandist Rooma õiguseteadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel. Olulist osa selle
kujundamisel etendasid keskaegsed ülikoolid, kus Rooma õiguse kõrval toimus ka kanoonilise
õiguse uurimine ja hiljem rahvusliku õiguse kujundamine. Seda õigusperekonda isel eelkõige
asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele
käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas
nendele nõuetele vastava korra.
20. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguslikest normidest?
 Avalik õigus – hõlmab õigusharusid, -instituute ja –norme, mis reguleerivad suhteid,
kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline
subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod
 Eraõigus – moodustavad õigusharud, -instituudid ja –normid, mis reguleerivad
suhteid võrdsete isikute vahel. Need normid, instituudid ja harud kasutavad
autonoomset reguleerimismeetodit
21. Millised õigusharud kuuluvad eraõigusesse?
• Eraõigust – sinna kuuluvad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad
suhteid võrdsete isikute või subjektide vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud
kasutavad autonoomset meetodit.
22. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse?
• Avalikku õigust – kuumuvad need normid, instituudid ja õigusharud, kus üheks suhte pooleks
on riik. Ja reguleerimis meetodina on kasutusel autoritaarne meetod.
23. Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes?
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi
lahutamatu osa. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt
ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid

3. Õiguse vormid ehk allikad

1. Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allika) all ja milliseid õiguse vorme on ajaloo
jooksul kasutatud?

5 Triinu Hansalu
TTÜ 2008
 Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele
võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja
tnnuse. Ajaloos on olnud mitmeid õiguse väljendamise vorme ehk õiguse allikaid.
Niisuguste õigusallikatena on olnud kasutusel: A)Õiguslike sanktsioneeritud tava – tekkis
riigi ja õiguse algperioodil selliselt, et riik võttis kasutusele tava normid ja andis tava
normidele õiguse tähenduse. Riik hakkas tavade täitmist tagama riikliku sunnijõuga, st ta
andis tavade riikliku sanktsiooni. Oma kogumis moodustavad tavaõiguse.
B)Õigusteadlaste arvamus – on õigus norm ainult üksikutel riikidel. (nt vanas roomas
anti mndele juristidele riline privilege ehk eesõigus, st nende arvamus konkreetse
vaidluse lahendamisel oli kohtule kohustuslik ja pikapeale kujunes nende arvamus
õiguseks) C)Kohtu ja halduspretsedent – omandab õigusliku tähenduse ja muutub seega
õiguse üheks vormiks järgmiselt: riik annab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses
asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustuliku jõu, kohustades riigiorganeid edaspidi
lähtuma nend elahenditest analoogiliste asjade lahendamiseks. D)Leping – enamasti akt,
mille lei ole õigus etähendust. Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu
osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet. E)Normatiiv ehk õigusdeokument,
õigusaktid – erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma
pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja
panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte
normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad
individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad
sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid
nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja
paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt
kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi,
mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus
2. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?
EL, kui organisatsioon omab iseseisvat õigussüsteemi, kusjuures õigus jaguneb esmaseks
ja teiseseks. Esmane õigus on: A)Ühenduse asutamise lepingut, nt euroopa sõe ja terase
ühenduse asutamise leping, 1951 B)Riikide liitumis lepingut C)Olulisemaid
asutamislepinguid muutvaid kokkuleppeid, 1992 a maastriti kokkulepe. D)Eelnimetatud
lepinguid muutvat või täiendavat kokkulepet Esmase õiguse ül on: A)Määrata kindlaks
liigu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise
kord, samuti liikmesriikude majanduspoliitilised põhialused. B)Rakendub liikmesriikidele
otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta Teisene õigus koosneb: Liidu
institutsioonide õigusaktidest, st on liidu enese õigusloome tulemus. Siia kuuluvad
määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Tuleb silmaspidada, et neil on
liikmesriikude jaoks erinev siduvus.
3. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on tema liikmesriikidele kohustavad?
EL määrus on: Kõige kõrgema õigusjõuga akt ja kohandatakse kogu EL ulatuses Igale
liikmesriigile siduv ja vahetult kohandatav EL direktiivil on: Oluline tähtsus liikmesriikide
seadusandluse almoneerimisel ehk lähendamisel. Üldjuhul ei ole vahetult kohandatav, st
direktiivis toodud eesmärk tuleb saavutada liikmesriigi enda otsustatud vahenditel ja
viisil Erandina võib direktiivi kohandada juhul, kui ta ei ole seni siseriikliku õigusesse
sisselülitatud Otsused – üksikaktid suunatud konk subjektidele. Kasutatakse
konkreetsete majandus poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning
kohustavad adressaadile EL soovitused ja arvamused – väljendavad EL institutsioonide
seisukohta käsitlevates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid
poliitilisi juhiseid.Ja nad on soovitusliku iseloomuga.
4. Milles seisneb üldakti ja üksikakti erinevus?

6 Triinu Hansalu
TTÜ 2008
 üksikaktid suunatud konk subjektidele. Kasutatakse konkreetsete majandus poliitiliste
eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning kohustavad adressaadile
5. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem?
(EV kuulub seadusandil võim riigikogule ja riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid).
Seadused kujutavad endast normatiivseid akte, aga otsused on mittenormatiivse
iseloomuga.
6. Milliseid seaduste liike on Eesti normatiivaktide süsteemis?
põhiseadus, konstitutsioonilised seadused ja siis lihtseadused
7. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis?
Seaduse väljakuulutamine
Seaduse avaldamine riigiteatajas – riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema
väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need
avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus
jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist.
Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused – nendel dokumentidele ei ole
juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta igusi ega pane
kohustusi.
8. Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende
aktide juriidiline jõud?
Vastavalt põhiseadusele, kuulub valitsusele täidesaatev riigivõim, st valitsus on niisugune
riigiorgan, kes teostab igapäevast riigijuhtimist täites parlamendi poolt väljaantud
summiseid. Ta annab täitmiseks määrusi ja korraldusi. Määrus on normatiivse sisuga,
korraldusega lahendatakse aga üldisi küsimusi. Calitsuse määrused on seaduse järel kõige
tähtsamad õigusaktid, kuid ei ole seadusest kõrgemal. Valitsuse määrused on
normatiivse iseloomuga, korraldused aga ühekordse iseloomuga. Seadusele kirjutab alla
peaminister, asjaomane minister ja sekretär. Valitsuse korraldusele kirjutab alla ainult
peaminister. Vabariigi valitsuse määrused ja korraldused avaldatakse riigi teataja
esimeses osas
9. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende
juriidiline jõud?
Kohaliku omavalitsus organid võivad anda otsuseid ja korraldusi. Nt annab välja koerte ja
kassidepidamise eeskirju.
10. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse lõppemise kord?
Vabariigi valitsuse aktid, korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei
ole ettenähtud teist tähtaega. Vabariigi presidendi otsused jõustuvad samuti
allakirjutamise päeval. (üldpõhimõte: Jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu,
väljaarvatud 2 erandit: A) tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt
sätestavad (nt kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel)) B) Kriminaal seadus, kui ta
kõrvaldab teo karitatavuse või kergendab karistust. -- Normatiivakt lõpetab oma
kehtivuse tema kehtivuse lõppemisel või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi
poolt. Selleks on 32 viisi: eraldi aktiga;Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise
akti vastuvõtmisega
11. Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud?
(üldpõhimõte: Jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, vaäljaarvatud 2 erandit:
tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad (nt kasutatakse
varaliste suhete reguleerimisel)Kriminaal seadus, kui ta kõrvaldab teo karitatavuse või
kergendab karistust.
12. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?

7 Triinu Hansalu
TTÜ 2008
 Ruumilisest asbektist – kõik rigid kehtestavad oma õigusaktid reeglina kogu oma riigi
territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigus akte, millel
on lokaalne tähendus – kehtib ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses.
13. Milliste isikute suhtes kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?
Välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, nad omavad nn eksterritoriaalsuse õigust
ehk diplomaatilist immuniteeti.
14. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub?
Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid – erilisel viisil moodustatud dokumendid,
milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad
ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks
enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk
õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad
on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad
üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks.
Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele
subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid
moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on
seadus

4. Õiguse realiseerimine õigussuhetes

1. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest?
1. Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on
õigusnormi realiseerimise vahendiks
2. õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib subjekti ja õbjekti õiguste ja
kohustuste kaudu. Õigusnorm kehtestab subjekti õigused ja juriidilised kohustused,
need seovad inimese õigussuhtesse
3. õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille olemasolu tagab riik oma
sunnijõuga
4. õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud
iseloomu
2. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur?
Õigussuhe on õigusnormide põhjal tekkiv ühiskondlik suhe, milles osalejatel on
subjektiivsed ja juriidilised kohustused
Õigussuhte objekt
Õigussuhte subjekt
Õigussuhte subjektiivne õigus
Juriidiline kohustus
3. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte struktuur?
1. Õigussuhte objektid ehk suhte pooled
2. Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhtesubjekte omavahel seovad.
Õigussuhe ei teki kui ei ole objekti millel on üheaegselt suunatud suhtesubjektide
huvi ja mille tõttu nad seovad end õiguste ja kohustustega.
3. Õigussuhte objekt
4. Mis on õigussuhte juriidi line sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad?
Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused moodustavad õigussuhte juriidilise sisu
Subjektiivne õigus – tekib õigusnormi alusel. Riigi ja õiguse kandja vahel tekib seos
tulenevalt õigusnormist.

8 Triinu Hansalu
TTÜ 2008
 Juriidiline kohustus – tugineb samuti õigusnormile ja kujutab kahesugust seost: ühelt
poolt kohustatud isiku ja riigi vahel, teiselt poolt aga kohustatud isiku ja õigustatud isiku
vahel. Riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määr.
5. Mis on õigussuhte objekt?
Väärtus, millele on suunatud õigussubjektide käitumine
6. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid?
Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse faktilise sisu poolest kui ka
mitme juriidilise omaduse poolest. Need juriidilised omadused erinevad eelkõige just
sõltuvalt õigussuhte faktilisest sisust. Vastavalt sellele eristatakse õigussuhteid
õigusnormide kaupa (varaliste suhete pinnal tekivad tsiviilõiguslikud suhted). Õigussuhte
faktilise sisu järgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse:
Regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine subjektiivsete
õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted.
Kaitsvad suhted seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või
nende tekkimise vältimise (kriminaalõiguse normid, mis kehtestavad karistusena).
Põhirõhk kaitsvas õigussuhtes on kohustusel.
7. Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?
Inimese sünd, teisele inimesele kahju tekitamine, töölepingu sõlmimine
8. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituste praktiline
tähtsus?
Õiguslike tagajärgede järgi mis juriidiline fakt esile kutsub eristatakse õigustloovaid,
õigustmuutvaid ja õigust lõpetavaid juriidilisi fakte. Juriidilise fakti struktuuri järgi
eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi koosseise. Juriidilisteks faktideks nim selliseid
tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja
juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemine.
Lihtfakt – kujutab ühte õigusnormi, hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa
vaid ühe õigusliku tagajärje
Liitfakt – mis ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja
toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge
Juriidiline koosseis – mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva
muutuse koostoimes
5. Õiguse rakendamine
1. Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub?
Riik loob ÕN selleks, et ta tahab, et kodanikud nende järgi käituksid. See ongi õiguse
realiseerimise eesmärk. Õiguslik realiseerimine tähendab, et viiakse ellu ÕN-I
ettekirjutused õigussuhte subjektide tegevuse kaudu. Õiguse realiseerimine võib
toimuda 3 vormis:
Õiguse järgimine (täitmine)
Õiguse kasutamine
Õiguse kohaldamine
2. Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse
realiseerimise teistest vormidest?
subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate ÕN-de ettekirjutustele.
Seejuures on kohustavate normide puhul nõutav, et subjekt sooritaks aktiivse teo, aga
keelavate normide puhul, et ta hoiduks teost.
kompetentse riigiorgani tegevuse kaudu ÕN-i ettekirjutuse realiseerimine konkreetsel
juhul. Seda vormi kasutatakse siis, kui subjekt ei saa oma õigusi realiseerida ilma

9 Triinu Hansalu
TTÜ 2008
 kompetentse riigiorgani tegevuseta (Näit. EV passi saamine 16-aaastasel EV kodanikul;
pensioni saamine) või kui on tegu õiguserikkumisega (õiguserikkuja karistamine; rikutud
õiguse ennistamine)
3. Kuidas (millistes staadiumides) toimub õiguse rakendamise protsess?
 esimene – asja tehiolude väljaselgitamine
 teine – õigusnormi valik ja analüüs
 kolmas – kompetentse organi poolt otsuse tegemine
 neljas – asjas tehtud otsuse täitmise tagamine
4. Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse, põhistatuse,
otstarbekohasuse ja õigluse seisukohalt?
 Seaduslikkuse – kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest,
sel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega. Otsus peab rajanema asja
juriidilisel alusel
 Põhistatuse – kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt
välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult
antud asja faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja
lahendamisel tähelepanuta
 Otstarbekuse – 1) seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele
juriidilist tähendustomavatele suhetele. Seetõttu on seadusest kinnipidamine kõige
otstarbekam tee selle eesmärgi saavutamiseks, mille seadusndja on püstitanud, ja
õiguse rakendajal ei ole õigust hakata rakendamise kaudu vaidlustama seaduses
kehtestatud regulatsiooni otstarbekohasust 2) ühiskondlikest suhetest osavõtjate
käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev. Seaduse
kohaldamisel tuleb nendes piirides kohustatud subjekti käitumist individuaalselt
reguleerida nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem, et seaduse eesmärk
realiseeruks kõige täielikumalt
 Õigluse – on õigust saatnud tema tekkimisest alates. Õiguse rakendamise otsus,
milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka
rahva poolt vaadatuna. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse
rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus
5. Millistele nõuetele peavad vastama õiguse rakendamise akti rekvisiidid ja struktuur?
Oma sisulisele ja vormilisele mitmekesisusele vaatamata peab iga õiguse rakendamise
akt andma vastuseid järgmistele küsimustele:
1. Milline organ on akti väljastanud
2. Millal akt on väljastatud
3. Kus akt on väljastatud
4. Millise konkreetse isiku kohta see akt on antud
5. Millistele faktilistele asjaoludele akt toetub
6. Millise seaduse või muu normatiivakti alusel on see akt vastu võetud
7. Milles seisneb asja lahendamise olemus
6. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte?
1. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi
2. Akti välja andnud organite järgi
Regulatiivsed aktid – määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses
nende õiguspärase käitumisega, nende aktidega rakendatakse regulatiivseid norme
10 Triinu Hansalu
TTÜ 2008
 Jurisdiktsioonilised aktid – aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega
seonduvad nad õigusrikkumisega
6. Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus
1. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest?
Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav või lubatav
õigussubjekti käitumine. Õigusrikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu,
seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma
juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigunormidega lubatud piirid.
2. Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse koosseisu
kuuluvad?
Õigusrikkumise koosseisu all mõistetakse nelja elemendi ühtsust, mis moodustavad
terviku: käitumise subjekt, käitumise subjektiivne koosseis, käitumise objekt, käitumise
objektiivne koosseis.
3. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks?
Subjektiks (õigusrikkujaks) võib olla inimene, nii riigi kodanik, apatriid kui ka välisriiki
kodanik. Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, deliktivõimet
omav isik. Õigust ei saa rikkuda vaimuhaiged, nõrgamõistuslikud ega alaealised.
4. Mida hõlmab õigusrikkumise subjktiivse külje mõiste ja millist osa teo subjektiivse külje
tunnusena etendab süü?
Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit, tema tahte
suunatust tagajärgedele teo toimepanemise hetkel. Olulised on subjektiivse külje
seisukohalt ka teo motiivid ja eesmärgid. Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud
suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna, kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast
faktiliselt toimepandud tegu. Süü on kohustuslik õigusrikkumise element.
5. Mis on õigusrikkumise objekt?
Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigurikkumine.
6. Mis on õigusrikkumise objektiivne külg?
Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna,
kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu. Objektiivse
külje elemendid on teo õigusvastutus, kahjulik tagajärg, kausaalne ehk põhjuslik tagajärg
nende vahel.
7. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud?
1. Hädakaitse
2. Hädaseisund
3. Urjategija kinnipidamine
4. Kuritegude matkimine
5. Kohustuste kollisioon
6. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus
7. Kannatanu nõusolek
8. Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu
9. Oma õiguste teostamisele suunatud tegu
10. Alluva poolt tmale antud kohustusliku käsu täitmine
8. Mis on juriidiline vastutus ja milline on selle seos riigi sunniga?
Juriidilne vastutus on vastutus toimepandud rikkumise eest. Juriidilne vastutus on riiklik
sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase
süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise
iselomuga kitsenduse tekitamises. Juriidiline vastutus on üks riigi sunni vahenditest, mis
järgneb õigusrikkumisele.

11 Triinu Hansalu
TTÜ 2008
 9. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine?
Õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine toimub õigusharude järgi:
kriminaalvastutus, haldusvastutus, tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus,
distsiplinaarvastutus.

7. Tsiviilõiguse üldküsimused
1. Missugused omadused on füüsilise isiku õigussuhtes osalemise eelduseks? Mis on
õigusvõime ja teovõime?
FIE õigusvõime on omada tsiviilõigusi ja kohustusi. See algab sünniga ja lõpeb surmaga.
Tsiviilteovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja
teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. Teovõime tekib
inimesel 18-aastaseks saamisel, kui aga alaealine on abiellunud enne, siis teovõime
saabub abiellumisel. Vanuses 7-18 on inimesel piiratud teovõime. Tal on õigus teha
tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib seadusliku esindaja
nõudmisel anda vähemalt 15 aastasele õiguse olla ettevõtjaks. Kuni 7 aastane on
teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja.
Õigusvõime – võime omada tsiviilõigusi ja –kohustusi
Teovõime – isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid
2. Miks ja kuidas toimub füüsilise isiku surnuks tunnistamine?
Kui viie aasta jooksul ei ole isiku kohta andmeid, et ta on elus, võib kohus isiku surnuks
tunnistada. Kui isik jäi teadmata kadunuks mingis õnnetuses, mis oli elule ohtlik või
annab eelduse hukkumiseks, võib kohus ta surnuks tunnistada 6 kuu möödudes pärast
kadunuks jäämist. Kohus võib isiku surnuks tunnistada seoses sõjategevusega või
loodusõnnetusega, kui tema kohta andmed puuduvad 2 aastat pärast sõjategevuse või
loodusõnnetuse lõppu. Samad tagajärjed, mis tegeliku surma korral, eelkõige toob see
kaasa tema õiguste ja kohustuste lõppemise seaduses ettenähtud korras.
Surnukstunnistatu taasilmumisel või tema elukoha kindlakstegemisel tühistab kohus
tema surnuks tunnistamise.
3. Kes on avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse?
Avalik-õiguslikud – riik, kohalik omavalitsusüksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud
avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Nende suhtes
kohaldatakse juriidilise isiku kohta käivaid sätteid niivõrd, kui seadusest ei tulene teisiti.
Eraõiguslikud – üldkoosolek, juhatus, nende pidevus määratakse seaduse, põhikirja või
ühingulepinguga. Aktsiaseltsi organiks on lisaks ka nõukogu.
4. Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused?
Tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest,
samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus
tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud
5. Mis on tehing ja millised tehingud on tühised?
Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisadub kindla
õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
Tühine on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing, seadusega
vastuolus olev tehing e seadusega keelatud tehing, näilik tehing
6. Mida tähendab tehingu vormivabadus?

12 Triinu Hansalu
TTÜ 2008
 Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seadus pole sätestanud tehingu kohustuslikku
vormi
7. Mis on tingimuslik tehing?
Tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega
8. Kuidas toimub isiku esindamine tsiviilõiguslikes suhetes ja milline osa on esindamisel
volitusel? Millal lõpeb volitus?
 Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires saab esindaja tegutseda esindatava
nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga või see võib tuleneda seadusest
 Esindaja tegutseb esindatavalt saadud volituste alusel, volituse andmine toimub
esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega
tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele
 Volitus lõppeb kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud, või tehingu
tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks või volituse tähtaeg
möödub, ka siis, kui saabub äramuutev tingimus, millega on seotud volituse
lõppemine, esindatav võtab volituse tagasi või sureb, esindaja loobub volitusest jne
9. Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid?
Tuleb lähtuda hea usu põhimõttest. Ei ole lubatud teostada seadusvastasel viisil, ka
selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule
10. Aegumise mõiste
Näeb ette, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub
seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib
kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegumisele alluvad ainult
nõudeõigused, mitte absoluutsed õigused ega kujundusõigused.
11. Millised on nõuete aegumistähtajad?
 Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat
 Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ajast,
mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi
teada saama
 Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat selle nõude sissenõutavaks
muutmisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
 Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat
12. Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust?
Juhul, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega
13. Kuidas toimub välisriigi õiguse kohaldamine?
Kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus,
kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte
14. Mida tähendab tagasisaade ja edasiviide?
 Edasiviide – kui rahvusvahelise eraõiguse seadus näeb ette välisriigi õiguse
kohaldamise
 Tagasisaade – kui välisriigi normid näevad ette Eesti õiguse kohaldamise
15. Millist õigust kohaldatakse füüsilise isiku elukoha kindlaksmääramisel?
Eesti õigust
16. Millise riigi õigust kohaldatakse füüsilise isiku õigus- ja teovõimele?
Isiku elukohariigi õigust, kuid elukohariigi vahetamine ei kitsenda kord omandatud
teovõimet
13 Triinu Hansalu
TTÜ 2008
 17. Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule?
Selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud
18. Millise õiguse järgi määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine?
Selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal
19. Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule?
Selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud
20. Kas lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti
õiguse kohaldamises?
Jah

14 Triinu Hansalu
TTÜ 2008