You are on page 1of 1

 Faze resistensia

Faze ida ne’e, ita nia isin koko atu adapta ho estresssor, hahu proseso reparo husi dano estressor ne’e. Ita
nia kolega no família sira deskobre antes ita halo ida ne’e. tamba ne’e, importante ita koko buat mosu sinal
sira ne’e atu garante katak labele iha exagerado. Indikador komportamento sira ba faze ida ne’e mak
hanesan falta atensaun husi família, eskola, moris loron-loron, ho hardwell, mudansa ba hahan, insônia,
hiperinsonia, hirus no fadiga.

Indikador kognitivu inklui mos difikuldade atu resolve problema, konfusaun, mehi aat no hipervigilancia.
Indikator emosi ne’e mak triste, tauk, ansiedade, paniku, kulpa, agitasaun, depresaun no
sobrekaregado/kewalahan.

 Faze exaustaun

Durante faze ne’e, laiha regulamentu ida efetivu, isin no hanoin (mente/pikiran) sira inkapas atu halo reparo
ba danos sira ne’e. exemplo ba faze ida ne’e mak digestivo problema (ganguan), rendisaun, ulun moras,
presaun arterial aumenta, insônia no difícil kontrola-an.

Existe tipo rua husi estresse, estrese negativu no estrese positivu.

 Estrese negativu kausa kondisaun kiik sira mak hanesan ulun moras, problema digestivu,
posibilidade moras kulit, insônia no ulceras. Estrese excessivu hanarauk no La hakaman mak sei
hamosu efeito ladiak ba saúde mental, fisika no medika.
 Estresse positivu bele aumenta motivasaun no preokupasaun, fornece estimulo ba atende situasaun
detrminada. Estrese ne’e mos kausa sentimentu importante ba iha defende an ba iha momentu sira
ne’ebe sente deskonfortu. Oinsa mak bele regula estrese? Identifka buat sira neebe kausa estrese, hili
buat neebe bele evita hamosu estrese, halao habitu moris ida neebe saudável.

 Segredu ba gerenciamentu estrese


Planejamentu ba atividade idak-idak:
 Hamnasa
 Deskansa diak atu restaura energia
 Pratika relaxamentu iha fatin/ambiente neebe hakmatek
 Iha apoio husi família, kolega, religioso, professor/a, emboot sira no seluk-seluk tan.

You might also like