Matemaatiline pendel - venimata
pika niidi otsa riputatud punktmass.
Füüsikaline pendel - suvalise kujuga
jäik keha mis saab rippudes võnkuda
ümber liikumatu punkti.
Difraktsioon – ainete paindumine
tõkete taha.
Interferents - kahe või enama laine
liitumine.
Võnkumine - perioodiline edasi-tagasi
liikumine teatud tasakaaluasendist
ühele ja siis teisele poole.
Harmooniline võnkumine –
võnkumine mida saab kirjeldada sin
või cos funktsiooniga.
Pikilaine - laine milles võnkumine
toimub piki levimissuunda.
Ristilaine - laine milles võnkumine
toimub risti levimissuunaga.
Vabavõnkumine - võnkumine mis
toimub sisejõudude mõjul.
Sundvõnkumine – võnkumine mis
toimub perioodilise välise jõu mõjul.
Amplituud - max hälve ehk suurim
kaugus tasakaaluasendist.
Hälve - Võnkuva keha kaugus
tasakaaluasendist.
Sagedus - Ajaühikutes tehtavate
täisvõngete arv.
Periood - Ühe täisvõnke
sooritamiseks kuluv aeg.
Faas: w=p/e p-faas w-nurksagedus t-
aeg
Faasiks nim nurka mille võrra keha on
algasendist liikunud fii=wt
Lainepikkus - kaugus kahe
teineteisele lähima samas taktis
võnkuva punkti vahel.
Lainekõrgus – kaugus laine
madalaima ja kõrgeima punkti vahel
Peegeldumine - laine tagasi
pöördumine.
Murdumine - lainelevimissuuna
muutumist ühest keskkonnast teise
minnes.
Matemaatiline pendel - venimata
pika niidi otsa riputatud punktmass.
Füüsikaline pendel - suvalise kujuga
jäik keha mis saab rippudes võnkuda
ümber liikumatu punkti.
Difraktsioon – ainete paindumine
tõkete taha.
Interferents - kahe või enama laine
liitumine.
Võnkumine - perioodiline edasi-tagasi
liikumine teatud tasakaaluasendist
ühele ja siis teisele poole.
Harmooniline võnkumine –
võnkumine mida saab kirjeldada sin
või cos funktsiooniga.
Pikilaine - laine milles võnkumine
toimub piki levimissuunda.
Ristilaine - laine milles võnkumine
toimub risti levimissuunaga.
Vabavõnkumine - võnkumine mis
toimub sisejõudude mõjul.
Sundvõnkumine – võnkumine mis
toimub perioodilise välise jõu mõjul.
Amplituud - max hälve ehk suurim
kaugus tasakaaluasendist.
Hälve - Võnkuva keha kaugus
tasakaaluasendist.
Sagedus - Ajaühikutes tehtavate
täisvõngete arv.
Periood - Ühe täisvõnke
sooritamiseks kuluv aeg.
Faas: w=p/e p-faas w-nurksagedus t-
aeg
Faasiks nim nurka mille võrra keha on
algasendist liikunud fii=wt
Lainepikkus - kaugus kahe
teineteisele lähima samas taktis
võnkuva punkti vahel.
Lainekõrgus – kaugus laine
madalaima ja kõrgeima punkti vahel
Peegeldumine - laine tagasi
pöördumine.
Murdumine - lainelevimissuuna
muutumist ühest keskkonnast teise
minnes.
Matemaatiline pendel - venimata
pika niidi otsa riputatud punktmass.
Füüsikaline pendel - suvalise kujuga
jäik keha mis saab rippudes võnkuda
ümber liikumatu punkti.
Difraktsioon – ainete paindumine
tõkete taha.
Interferents - kahe või enama laine
liitumine.
Võnkumine - perioodiline edasi-tagasi
liikumine teatud tasakaaluasendist
ühele ja siis teisele poole.
Harmooniline võnkumine –
võnkumine mida saab kirjeldada sin
või cos funktsiooniga.
Pikilaine - laine milles võnkumine
toimub piki levimissuunda.
Ristilaine - laine milles võnkumine
toimub risti levimissuunaga.
Vabavõnkumine - võnkumine mis
toimub sisejõudude mõjul.
Sundvõnkumine – võnkumine mis
toimub perioodilise välise jõu mõjul.
Amplituud - max hälve ehk suurim
kaugus tasakaaluasendist.
Hälve - Võnkuva keha kaugus
tasakaaluasendist.
Sagedus - Ajaühikutes tehtavate
täisvõngete arv.
Periood - Ühe täisvõnke
sooritamiseks kuluv aeg.
Faas: w=p/e p-faas w-nurksagedus t-
aeg
Faasiks nim nurka mille võrra keha on
algasendist liikunud fii=wt
Lainepikkus - kaugus kahe
teineteisele lähima samas taktis
võnkuva punkti vahel.
Lainekõrgus – kaugus laine
madalaima ja kõrgeima punkti vahel
Peegeldumine - laine tagasi
pöördumine.
Murdumine - lainelevimissuuna
muutumist ühest keskkonnast teise
minnes.
Matemaatiline pendel - venimata
pika niidi otsa riputatud punktmass.
Füüsikaline pendel - suvalise kujuga
jäik keha mis saab rippudes võnkuda
ümber liikumatu punkti.
Difraktsioon – ainete paindumine
tõkete taha.
Interferents - kahe või enama laine
liitumine.
Võnkumine - perioodiline edasi-tagasi
liikumine teatud tasakaaluasendist
ühele ja siis teisele poole.
Harmooniline võnkumine –
võnkumine mida saab kirjeldada sin
või cos funktsiooniga.
Pikilaine - laine milles võnkumine
toimub piki levimissuunda.
Ristilaine - laine milles võnkumine
toimub risti levimissuunaga.
Vabavõnkumine - võnkumine mis
toimub sisejõudude mõjul.
Sundvõnkumine – võnkumine mis
toimub perioodilise välise jõu mõjul.
Amplituud - max hälve ehk suurim
kaugus tasakaaluasendist.
Hälve - Võnkuva keha kaugus
tasakaaluasendist.
Sagedus - Ajaühikutes tehtavate
täisvõngete arv.
Periood - Ühe täisvõnke
sooritamiseks kuluv aeg.
Faas: w=p/e p-faas w-nurksagedus t-
aeg
Faasiks nim nurka mille võrra keha on
algasendist liikunud fii=wt
Lainepikkus - kaugus kahe
teineteisele lähima samas taktis
võnkuva punkti vahel.
Lainekõrgus – kaugus laine
madalaima ja kõrgeima punkti vahel
Peegeldumine - laine tagasi
pöördumine.
Murdumine - lainelevimissuuna
muutumist ühest keskkonnast teise
minnes.