IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA

Õppekavarühm Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs

Õppekava nimetus Tarkvaraarendaja
Software Developer
Разработчик программного обеспечения
Õppekava kood EHIS-es 210138
ESMAÕPPE ÕPPEKAVA JÄTKUÕPPE ÕPPEKAVA
EKR 2 EKR 3 EKR 4 EKR 4 EKR 5 EKR 4 EKR 5
kutsekesk-
haridus
X
Õppekava maht: 240 EKAP
Õppekeel(ed):
eesti, vene
Õppekava koostamise alus:
Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 kutsestandard, vastu võetud Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu 13.11.2018
otsusega nr 12, tööandja JISS OÜ toetuskiri ja Kutseharidusstandard 26.08.2013 nr 130.
Õppekava õpiväljundid:
Õpetusega taotletakse, et õpilasel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad töötada noorem tarkvaraarendajana, kes:
* kirjutab tarkvara lähtekoodi vastavalt väljatöötatud arhitektuurile ning disainile;
* osaleb disaini väljatöötamisel ja pakub välja erinevaid tehnilisi lahendusi, arvestades süsteemi kui tervikut;
* kavandab toote või projekti, projekteerib, kavandab ja töötab välja rakenduse;
* oskab leida ebakõlasid ülesande püstitusel ja anda sisendit analüütikule ülesande täpsustamiseks, anda sisendit testijale
muudatuste ja arenduste testimiseks;
* töötab meeskonnas ja lahendab ülesandeid iseseisvalt, mõistes ja rakendades meeskonnas kasutatavat tarkvara arenduse
metoodikat;
* mõistab süsteemi erinevate komponentide omavahelist mõju ning oskab muudatuste ja arenduste tegemisel sellega arvestada;
* mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;
* suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana ja mõistab erialast võõrkeelset terminoloogiat;
* kasutab oma matemaatika teadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
* mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
* mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;
* kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks
Õppekava rakendamine:
Kutsekeskharidusõppes võivad õpinguid alustada põhiharidusega õppijad ja vähemalt 22-aastased põhihariduseta isikud, kellel on
põhiharidusele vastavad kompetentsid.
Õpe toimub statsionaarses ja mittestatsionaarses õppevormis. Õppes kasutatakse inglisekeelseid õppematerjale ja osa õppetööst
võib toimuda inglise keeles.
Nõuded õpingute alustamiseks:
Õppekava sihtrühm on põhiharidusega või vähemalt 22-aastased põhihariduseta isikud, kellel on põhiharidusele vastavad
kompetentsid.
Nõuded õpingute lõpetamiseks:
Õpingud loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse
kutseeksamiga. Õpingute lõpus õpilane koostab ja kaitseb lõputöö
Õpingute läbimisel omandatavad kvalifikatsioonid:
Noorem tarkvaraarendaja, tase 4
Lõpetamisel väljastatavad dokumendid:
Lõputunnistus koos hinnetelehega
Õppekava struktuur
Põhiõpingute moodulid (162 EKAP)
Nimetus Maht Õpiväljundid
Karjääri planeerimine ja ettevõtluse 6 EKAP - mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas
alused karjääriplaneerimise protsessis;
- mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist;
- mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas;
- mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel;

1/10

IT valdkonna alusteadmised
Programmeerimise alused
Tarkvara arendusmeetodid
Andmebaasisüsteemid
Veebirakenduste loomine
Tarkvarasüsteemide testimine
Programmeerimine II
- käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil.
10 EKAP - kasutab tavakasutaja tasemel enamlevinud rakendustarkvara;
- hindab riistvara komplekti vastavust tarkvara nõudmistele; - määratleb
nõuded riistvarale ja arvutivõrgule tarkvaralahenduse kasutamiseks;
- tunneb operatsioonisüsteemide tööpõhimõtteid, liike ja põlvkondi;
- kasutab korrektset operatsioonisüsteemide alast õppe- ja ingliskeelset
terminoloogiat;
- mõistab lihtsamate arvutivõrgu seadmete kasutusvaldkondi; - määratleb
nõuded riistvarale ja arvutivõrgule tarkvaralahenduse kasutamiseks;
- tunneb enamlevinud taristuteenuste põhilisi parameetreid ja seadistab
rakendusi erinevates operatsioonisüsteemides.
10 EKAP - kasutab matemaatika ja loogika põhiseoseid programmeerimise ülesannete
lahendamisel;
- tunneb erinevaid andmetüüpe ja andmestruktuure;
- loob lihtsamaid rakendusi kasutades arendusvahendeid (IDE);
- tunneb objektorienteeritud programmeerimise põhimõtteid ja -mõisteid;
- järgib programmeerimisel vastava programmeerimiskeele parimaid
praktikaid; - kasutab versioonihaldussüsteemi lähtekoodi hoiustamisel ja
ristkasutamisel; - dokumenteerib enda ja oma meeskonna tööd, lähtudes
üldistest parimatest praktikatest ja programmeerimiskeskkonna võimalustest;
- kasutab korrektselt õppe- ja ingliskeelset programmeerimise terminoloogiat.
10 EKAP - kirjeldab tarkvara arendusprotsessi olemust ja mudeleid; - kirjeldab tarkvara
arendusprotsessi põhietappe ja arendusmetoodikaid;
- visualiseerib tarkvaraarenduse seotud protsesse, struktuure ja muid osiseid,
kasutades sobivaid vahendeid (sh vastavat rakendustarkvara);
- kirjeldab projektijuhtimise põhimõtteid ja mõistab tarkvaraprojekti eripärasid;
- selgitab erinevate rakenduste arhitektuuride ja tüüpide eripärasid;
- järgib ja kasutab agiilse tarkvaraarenduse põhimõtteid ja väärtuseid vastavalt
etteantud metoodikale; - kasutab tarkvara arendusprotsessis korrektset õppe-
ja ingliskeelset terminoloogiat;
12 EKAP - mõistab andmebaaside mõistet ja kohta erineva struktuuriga infosüsteemides
ja tunneb erinevate andmebaasimootorite ja –tehnoloogiate erinevusi;
- valib sobiva andmetüübi, loob andmebaasi andmetabeleid ja teeb nendes
vajadusel muudatusi lähtuvalt parimatest praktikatest (sh normaliseerimine,
indekseerimine) ;
- kasutab päringukeelt (sh matemaatika- ja loogika tehteid ning funktsioone)
andmete sisestamiseks, muutmiseks, väljastamiseks ja andmebaasi struktuuri
muutmiseks ning kasutajate halduseks;
- järgib andmebaasi turvalisuse (sh terviklikkus ja ligipääsuõigused) tagamise
põhimõtteid ja parimaid praktikaid;
- rakendab andmebaase statistiliste ja reaalseid protsesse iseloomustavate
andmete kogumiseks, talletamiseks ja töötlemiseks;
- teostab andmebaasiserveri haldustegevusi, kasutades nii käsurida kui
graafilist kasutajaliidest;
- kasutab õppe- ja ingliskeelset andmebaaside terminoloogiat.
12 EKAP - kasutab veebirakenduses märgendikeeli ja stiililehti ning oskab nende abil
kujundada soovitud väljundi, mis vastab W3C standarditele ja parimatele
praktikatele;
- kasutab enamlevinud JavaScript'i teeke ja levinud raamistikke asünkroonsete
veebirakenduste ja nende osade loomiseks;
- kasutab serveripoolseid tehnoloogiaid veebirakenduse loomiseks; - mõistab
veebirakenduste turvalisuse olulisust ning põhilisi ründevektoreid.
6 EKAP - mõistab testimise põhimõtteid lähtudes testimise standarditest;
- koostab süsteemi testimisplaani;
- tagab rakenduse või teenuse toimimise vastavuse nõuetele, kasutades
sobivusel automaattestimist;
- kasutab UI testide loomise raamistikke;
- dokumenteerib testi tulemused lähtudes dokumenteerimise standarditest.
15 EKAP - teab objektorienteeritud programmeerimise põhimõtteid ja –mõisteid; tunneb
enamlevinud programmeerimismustreid;
- kasutab rakenduste koostamisel matemaatika- ja loogikafunktsioone;
- kasutab parimate praktikate kohaselt ORM (Object-Relational Mapping)
vahendeid;
2/10

Hajusrakenduste alused
IT juhtimine ja rakendamine
organisatsioonides
Kasutajaliidese disain
Mobiilirakendused
Pilverakendused
Lõputöö seminar ja ettevalmistus
kutseeksamiks
Lõputöö
Praktika
- mõistab ühiktestide olemust ning nende kasutamisvõimalusi;
- kasutab testides mock-klasse;
- kasutab korrektselt kokkulepitud koodistandardit;
- loob suurema keerukusastmega rakendusi, kasutades ka matemaatiliselt ja
loogiliselt keerukamaid algoritme ja rakenduse osiseid; - dokumenteerib
loodud rakendused inglise keeles.
6 EKAP - loob hajusa arhitektuuriga rakendusi ja olemasolevatele teenustele
klientrakendusi;
- loob veebiteenuseid, kasutades sünkroonseid ja asünkroonseid andmete
ülekandmise võimalusi, valides neist sobivaima lähteülesande lahendamiseks;
- realiseerib mõistlikud meetodid kasutajate tuvastamiseks ja veebiteenuste
turvalisuse tagamiseks sh terviklikkus ja käideldavus;
- dokumenteerib loodavad ja olemasolevad liidesed (liidestatud süsteemid,
integratsioonipunktid, integratsioonimeetodid, turvalisuse reeglid).
6 EKAP - mõistab infotehnoloogia mõju ja rolli ettevõtte juhtimises ning infoühiskonnas;
orienteerub IT-alases õiguskeskkonnas;
- mõistab teenuste osutamise taristu ülesehitust ja toimimist;
- eristab peamisi IT-taristu haldamise ja auditeerimise standardeid ning
raamistikke;
- kasutab rakenduste loomisel ja oma igapäevases tegevuses küberturbe
parimaid praktikaid;
- järgib oma töös klienditeeninduse ja meeskonnatöö parimaid praktikaid.
6 EKAP - analüüsib kasutajakogemust, kasutades selleks sobivaid meetodeid;
- katsetab erinevaid lahendusi, lähtudes A/B testimise põhimõtetest;
- kujundab kasutajaliidese visuaalse väljundi lähteülesande kohaselt.
6 EKAP - tunneb mobiilirakenduse loomise loogikat ja võimalikke tasuta
arendusvahendeid;
- arendab rühmatööna lihtsamaid rakendusi mõnele konkreetsele platvormile,
kasutades selleks arendusplatvormile sobivaid arendusvahendeid;
- loob rühmatööna kasutajaliidese, mis on mobiilseadmetel hästi kasutatav ja
järgivad parimaid tavasid ning enimlevinud disainimustreid.
6 EKAP - tunneb peamiste pilveteenuste liike, nende olemuslikke erinevusi ning
mõjusid rakenduste ja teenuste loomisel;
- loob rakendusi, mis on majutatav platvormteenuse (PaaS) ja infrastruktuuri
keskkondades (IaaS);
- loob teenuse, mis on majutatav platvormteenuse (PaaS) keskkonnas ja on
liidestatav mõne olemasoleva rakendusega;
loob tarkvara teenusena (SaaS) pakutava rakenduse.
3 EKAP - valib lõputööks sobiva teema lähtudes lõputöö nõuetest, praktikalt saadud
kogemusest ja huvidest;
- otsib infot ja hindab selle usaldusväärsust lõputööks kasutamiseks;
- loob õppekeeles õigekirja reeglitele vastavat teksti;
- tunneb oma praktilise lahenduse toimimise presenteerimise võimalusi;
- tunneb kutseeksami läbiviimise protseduuri ja selleks õppimise allikaid.
6 EKAP - loob praktilise lahenduse ja dokumenteerib selle vastavalt juhendile;
- vormistab kirjaliku töö vastavalt kehtestatud nõuetele;
- esitleb oma praktilist töö tulemust ja koostatud dokumentatsiooni.
42 EKAP - tunneb praktikakorralduse protsessi lähtudes kooli praktikakorralduse
eeskirjast;
- kandideerib praktikale, esitades oma tehtud töödest e-portfoolio ja täidab
praktikaga seonduva dokumentatsiooni vastavalt praktikakorrale;
- töötab praktika organisatsioonis vähemalt ühes tarkvaraarenduse projekti
meeskonnas;
- annab ülevaate tarkvaraarenduse protsessist ja -vahenditest tarkvaraprojekti
rakendamisel projektimeeskonnas.

Üldõpingute moodulid (66 EKAP)

Nimetus Maht Õpiväljundid
Keel ja kirjandus 6 EKAP - loeb teabe- ja ilukirjandust, teab tähtsamaid kirjandusvoole ja -žanre ning
eristab kirjandusteksti poeetilisi võtteid ja peamisi kujundeid;
- teab nii eesti kui ka maailmakirjanduse olulisemaid autoreid ja

3/10
 kirjandusteoseid, oskab loetud teoseid ja tekste tõlgendada, analüüsida ja
suhestada oma kaasajaga;
- mõistab kirjandusteksti mitmeti tõlgendatavust ning erinevate
kultuurikontekstide tausta teose mõistmisel;
- arutleb loetud, vaadatud või kuulatud teksti põhjal teemakohaselt ja
põhjendatult;
- analüüsib kriitiliselt erinevaid kirjandusteoseid ning infoallikaid, arendab nii
suulist kui ka kirjalikku väljendus- ja arutlusoskust ning loovust;
- koostab eri liiki tekste, kasutades alustekstidena nii teabe- ja
ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid neid kriitiliselt hinnates;
- väärtustab kirjandust kui mõttemaailma arendajat ja väärtushinnangute ning
maailmavaate kujundajat
Eesti keel teise keelena 12 EKAP - oskab keelt tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses
keskkonnas iseseisvalt toime tulla;
- on võimeline jätkama õpinguid eesti keeles ning kasutama eesti keelt
töökeskkonnas ja ametkondlikus suhtluses;
- mõistab ja väärtustab oma ning eesti kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning
arvestab suhtluses eesti kultuurinorme ja tavasid;
- analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tugevusi ja nõrkusi;
- omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused;
- kasutab eestikeelseid allikaid vajaliku info otsimiseks erinevates
valdkondades;
- omandab keeleoskuse, mis võimaldab avalikult esineda.
Matemaatika 18 EKAP - arutleb ja argumenteerib loogiliselt kasutades sh lausearvutuse põhimõtteid;
- kasutab oskuslikult matemaatika valemeid;
- modelleerib probleemi matemaatiliselt st tõlgib probleemi (sh tekstülesanded)
matemaatika keelde;
- leiab probleemile matemaatilise lahendustee kasutades matemaatika
vahendid selle lahendamiseks;
- kasutab probleemide lahendamisel kvalitatiivseid uurimismeetodeid ja
saadud tulemuste esitlemisel erinevaid matemaatilisi esitusviise ja
abivahendeid;
- selgitab esitatud ülesannete lahendusi tõlgendades saadud tulemusi ja
andes neile ka omapoolse hinnangu lähtudes ülesande sisust;
- kasutab matemaatika ja matemaatilise loogika põhiseoseid ja arvusüsteeme
erialaülesannete lahendamisel.
Inglise keel 15 EKAP - suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva
keelekasutajana; arvestab suhtlemisel inglise keelt kõnelejate kultuurinorme ja
-tavasid;
- esitab ja kaitseb erinevates mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma
seisukohti;
- kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja
kogemusi seoses valitud erialaga;
- tunneb huvi inglise keelt kõnelevate maade ühiskonna- ja kultuurielu vastu;
suudab teha üldistusi ning kokkuvõtteid;
- suhtleb inglise keelt emakeelena kõnelejaga spontaanselt ja ladusalt;
- loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti(sh akadeemilise kirja,
essee ja analüüsi, välismaale tööle asumiseks vajalikud võõrkeelsed
taotlusdokumendid);
- loeb inglisekeelset kirjandust ja trükimeediat, vaatab inglisekeelseid filme ja
telesaateid;
- kasutab võõrkeele oskuse arendamiseks endale sobivaid võõrkeele õppimise
strateegiaid ja teabeallikaid;
- on teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise rahvusvahelistest
võimalustest; on võimeline osalema rahvusvahelises projektis või
rahvusvahelisel kutsevõistlusel või kasutama inglise keelt rahvusvahelises
töökeskkonnas praktikal;
- on võimeline võõrkeele alaseks enesetäiendamiseks, et arendada iseseisvalt
edasi omandatud keeleoskust, et püsida konkurentsivõimelisena nii õppimises
kui tööturul.
Loodusained 6 EKAP Mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripära, saab aru mudelite
tähtsusest reaalsete objektide kirjeldamisel.
Mõtestab ja kasutab loodusainetes omandatud teadmisi keskkonnas toimuvate
nähtuste selgitamisel ja väärtustamisel ning igapäevaelu probleemide
lahendamisel.

4/10
 Mõistab teaduse ja tehnoloogia saavutuste mõju looduskeskkonnale ja
inimesele. Saab aru ümbritseva keskkonna mõjust inimese tervisele
Leiab iseseisvalt usaldusväärset loodusteaduslikku informatsiooni ja kasutab
seda erinevate ülesannete lahendamisel
Sotsiaalained 7 EKAP omab teadmisi, oskusi ja hoiakud, mis toetavad tervikliku ja terviseteadliku
inimese kujunemist
saab aru esinevatest nähtustest, protsessidest ja konfliktidest ühiskonnas ning
nende seostest ja vastastikusest mõjust
mõistab kultuurilise mitmekesisuse ning demokraatia ja selle kaitsmise
tähtsust ning jätkusuutliku arengu vajalikkust, aktsepteerides erinevusi
hindab üldinimlikke väärtusi, nagu vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus,
ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne, õiglus, isamaalisus ning lugupidamine
enda, teiste ja keskkonna vastu
Kunstiained 2 EKAP eristab näidete alusel kunstiliike ja muusikažanreid
tunneb maailma ning Eesti kunsti ja muusika olulisi teoseid ning seostab neid
ajalooga
analüüsib oma suhet kultuuriga ja loomingulisust läbi vahetu kogemuse,
kasutab kunsti ja muusikat elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks
väljendab ennast läbi loomingulise tegevuse

Valikõpingute moodulid (12 EKAP)

Nimetus Maht
Multimeedia toote disain 2 EKAP
Õpioskuste kujundamine 2 EKAP
Individuaalne valikaine 2 EKAP
Ettevalmistus tootja sertifikaadi eksamiks 6 EKAP
Erialased meistriklassid 2 EKAP
Häketonidel osalemine 1 EKAP
Täiendavad üldõpingud 6 EKAP
Täiendav praktika 6 EKAP
Valikõpingute valimise võimalused:
Õpilasel on õigus valida valikmooduleid 12 EKAP ulatuses antud õppekava ja/või kooli teistest õppekavadest või teiste õppeasutuste
õppekavadest kooli õppekorralduseeskirjas sätestatud korras (kutseharidusstandardi § 8 (7). Valikõpingud toetavad erialaõpinguid ja
õpioskuste kujunemist.

Praktika:
Põhiõpingutest moodustab praktika 42.00 EKAPit.
Õppekava kontaktisik:
Natella Mihhailova
erialade juht (IT ja multimeedia)
Telefon 53479870, natella.mihhailova@ivkhk.ee
Märkused:
Õppekava on koostatud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse, Tartu Kutsehariduskeskuse ja Tallinna Polütehnikumi koostöös IT
akadeemia programmi raames, mida koordineerib HITSA, koostamisel on tehtud koostööd TalTechi, Tallinna Ülikooli ja Tallinna
Tehnikakõrgkooli, HTM-i, ITL-i ja erinevate koolide koostööpartneritega.

Rakenduskavad on kättesaadavad Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kodulehel, aadressil

https://www.kutsehariduskeskus.ee/et/erialad/tarkvaraarendaja-%28it-akadeemia%29-tase-4-kutsekeskharidusope-2

************************************
kooli infosüsteem:
Kooli õppekava ja moodulite rakenduskavad on kättesaadavad:
https://ivkhk.siseveeb.ee/veebivormid/oppekavad/oppekava_pdf?oppekava=242
https://ivkhk.siseveeb.ee/veebivormid/oppekavad/oppekava_pdf?oppekava=242&rakenduskavad=jah (koos moodulite
rakenduskavadega)

5/10
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Lisa 1: õppekava rakendusplaan

Tarkvaraarendaja

Õppekava moodulite nimetused ja mahud(EKAP) Maht kokku 1. õppeaasta 2. õppeaasta 3. õppeaasta 4. õppeaasta
Põhiõpingute moodulid 162 22 38 49 53
Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 2 1 1 2
IT valdkonna alusteadmised 10 10
Programmeerimise alused 10 10
Tarkvara arendusmeetodid 10 10
Andmebaasisüsteemid 12 6 6
Veebirakenduste loomine 12 6 6
Tarkvarasüsteemide testimine 6 6
Programmeerimine II 15 15
Hajusrakenduste alused 6 2 4
IT juhtimine ja rakendamine organisatsioonides 6 6
Kasutajaliidese disain 6 6
Mobiilirakendused 6 2 4
Pilverakendused 6 6
Lõputöö seminar ja ettevalmistus kutseeksamiks 3 3
Lõputöö 6 6
Praktika 42 12 30
Üldõpingute moodulid 66 34 22 10
Keel ja kirjandus 6 3 3
Eesti keel teise keelena 12 5 5 2
Matemaatika 18 6 6 6
Inglise keel 15 7 8
Loodusained 6 6
Sotsiaalained 7 5 2
Kunstiained 2 2

6/10
Õppekava moodulite nimetused ja mahud(EKAP) Maht kokku 1. õppeaasta 2. õppeaasta 3. õppeaasta 4. õppeaasta
Valikõpingute moodulid 12 4 1 7
Multimeedia toote disain 2
Õpioskuste kujundamine 2
Individuaalne valikaine 2
Ettevalmistus tootja sertifikaadi eksamiks 6
Erialased meistriklassid 2
Häketonidel osalemine 1
Täiendavad üldõpingud 6
Täiendav praktika 6

7/10
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Lisa 2

Tarkvaraarendaja

Seosed kutsestandardi „Noorem tarkvaraarendaja,tase 4“ kompetentside ja eriala õppekava moodulite vahel.

Eriala õppekava moodulid

Karjääri planeerimine ja ettevõtluse

Lõputöö seminar ja ettevalmistus

IT juhtimine ja rakendamine
Tarkvarasüsteemide testimine
IT valdkonna alusteadmised

Tarkvara arendusmeetodid
Programmeerimise alused

Veebirakenduste loomine
Kompetentsi nimetus kutsestandardis

Hajusrakenduste alused
Andmebaasisüsteemid

Kasutajaliidese disain
Programmeerimine II

Mobiilirakendused
organisatsioonides

Pilverakendused

kutseeksamiks

Lõputöö

Praktika
alused
Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 1. annab projekti X X X X X X X X
kavandamiseks vajaliku sisendi aja ja muu ressursi vajaduste osas; 2. osaleb
tehnoloogiate ja töövahendite valiku protsessis.
Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 1. osaleb arhitektuuri X X X X X
planeerimisel, lähtudes süsteemi arhitektuuri nõuetest (jõudlus, hooldatavus,
laiendatavus, mastaabitavas, kättesaadavus, turvalisus ja juurdepääsetavus);
2. kasutab oma töös testimisest ja prototüüpimisest saadud sisendit; 3.
osaleb kasutajaliidese kavandamisel.
Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 1. hoiab end kursis X X X X X
IKT uusimate tehnoloogiliste saavutustega, kasutades asjakohaseid
informatsiooniallikaid
Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1. ja B.2) 1. hindab X X X X X X X X X X X
vastuvõtu tingimuste realiseeritavust kooskõlas olemasolevate piirangutega,
2. kavandab oma töö, lähtudes vastuvõtu tingimustest; 3. töötab välja ja
integreerib tarkvarakomponente, lähtudes ettevõttes kasutusel olevast
metoodikatest ja parimatest praktikatest (sh koodistandardid, agiilsed ja
klassikalised metoodikad, automaattestimine, tarkvaraarenduse mustrid,
mittefunktsionaalsed nõuded); 4. tagab, et tema tehtud töö tulemid on

8/10
hoiustatud ja dokumenteeritud ettevõtte poolt kasutatavas
versioonihaldussüsteemis; 5. tagab loodud tarkvarakomponentide
ühilduvuse teiste kasutatavate riistja tarkvarakomponentidega; 6. kasutab
arendusvahendeid eesmärgipäraselt ja efektiivselt.
Testimine (e-CF kompetents B.3.) 1. kirjutab (automaat)teste enda X X X
kirjutatud/kirjutatavale koodile; 2. testib enda loodud tarkvarakomponentide
põhifunktsionaalsust ja nõuetele vastavust, kasutades sobivat ja efektiivset
testimise metoodikat.
Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents X X X X X X X X X X
B.4.) Tegevusnäitajad: 1. tagab, et loodud tarkvarakomponendid on
paigaldatavad (sh kasutades automaatpaigaldussüsteeme); 2. paigaldab
loodud tarkvarakomponendid nõutavasse keskkonda (sh test-, eeltootmis- ja
tootmiskeskkond) vastavalt ettevõttes kasutatavale reliisiprotsessile; 3.
osaleb juurutusprotsessis.
Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 1. tagab X X X X X X X X X
dokumentatsiooni olemasolu ja ajakohasuse kogu loodud lahenduse
elutsükli jooksul; 2. dokumenteerimisel lähtub üldlevinud parimatest
praktikatest (sh programmeerimiskeelte dokumenteerimis-standardid ja
vahendid) ja ettevõttes kehtestatud nõuetest.
Läbiv kompetents 1. mõistab oma rolli ja mõju ettevõtte tegevusnäitajatele; X X X X X X X X X X X
2. osaleb meeskonnatöös, toetab meeskonna tulemuslikku tegutsemist; 3.
suhtleb kaastöötajate ja klientidega viisakalt, valides olukorrale vastava
käitumis- ja väljendusviisi; 4. osaleb teadmushalduse protsessides, jagab
parimaid praktikaid; oskab objektiivselt ja üheselt mõistetavalt informeerida
osapooli töö käigust; 5. lähtub oma töös eetilistest tõekspidamistest, hoiab
lahus isiklikud ja organisatsiooni huvid; 6. järgib infoturbe põhimõtteid ja
teavitab võimalikest turvaintsidentidest; on teadlik organisatsiooni
infoturbepoliitikast ja selle mõjust klientidele, tarnijatele ja alltöövõtjatele;
7. kasutab vähemalt ühte põhivoolu programmeerimiskeelt tasemel, mis
võimaldab iseseisvalt olemasolevat koodi lugeda ja uut koodi luua; 8.
tunneb tarkvara juriidilist raamistikku, sh erinevaid tarkvaralitsentse; 9.
jälgib organisatsiooni kvaliteedipoliitika rakendamist ning vahendab
asjakohast teavet; 10. esitab kirjalikud materjalid struktureeritult ja
loogiliselt ning keeleliselt korrektselt; 11. valdab eesti keelt tasemel B2 ja
inglise keelt tasemel B1.

9/10
 X – tähistatakse, millises moodulis antud kompetentsi tegevusnäitaja omandatust hinnatakse

10/10

Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)