ET-1 1003-0558
5(31)
1.5 Graafilised tähised
Kinnistu veevärgi projektis tuleb kasutada lisas 2 toodud graa-
filisi tähiseid.
1.6 Kinnistu veevärgi elementide ja materjalide
kooskõlastamine
Kõik materjalid, seadmed ja muud koostisosad, mida kasuta-
takse kinnistu veevärgi ehitamisel ja paigaldamisel peavad
vastama kehtivate normdokumentide nõuetele. Materjalide ja
seadmete valikul tuleb jälgida vee omadusi ja süsteemi otstar-
vet. Mingil juhul ei tohi valitud materjalid halvendada veevõr-
gus joogivee kvaliteeti. Juhul kui veevarustussüsteemi ehita-
misel kasutatakse erilahendusi, mis ei ole kinnitatud normdo-
kumentidega, peavad erilahendused kui süsteemi koostis-
osad olema võimkonnaga kooskõlastatud.
2 PROJEKTEERIMINE
2.1 Üldsätted
Kinnistu veevärgi projekteerimisel, ehitamisel ja paigalda-
misel tuleb järgida kehtivates õigusaktides ja standardites esi-
tatud nõudeid olenemata sellest, kas vett saadakse ühisvee-
värgist või kohalikust veevarustusallikast. Nõuded kehtivad
nii uute veevärkide projekteerimise ja ehitamise kui olemas-
olevate veevärkide remondi ja ümberehitamise kohta. Arvesta-
da tuleb ühisveevärgi seisundit ja hoone veetarbimist ning
otstarvet. Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb silmas pidada, et
vee kvaliteet kinnistu veevärgis ei halveneks.
Veevärgi projekteerimisel on valida kahe skeemi vahel:
- paigaldusklass A – suletud süsteem, mis töötab rõhu all;
- paigaldusklass B – atmosfäärirõhule avatud (mahutite-
ga) süsteem.
Võib kasutada ka mainitud süsteemidest kombineeritud ehi-
tusviisi.
2.2 Nõuded kinnistu veevärgile
2.2.1 Üldnõue
Tänavatoru garanteeritud minimaalrõhu korral peab kinnistu
veevärk tagama igas üksikus veevõtupunktis, kaasa arvatud
arvutuslik punkt, veevõtuseadme normaalseks tööks vajaliku
vooluhulga, rõhu ja veetemperatuuri.
2.2.2 Vooluhulga nõue
Kinnistu veevärgi projekteerimisel tuleb tänavatoru garantee-
ritud minimaalrõhu korral reeglina tagada veevõtupunktide
normvooluhulgad. Selleks võib arvutuslike veevõtupunktide
vooluhulki vähendada kuni 70%-ni nende normvooluhulgast
ning veevõrgu alumistes veevõtupunktides samal ajal ette
näha vooluhulgad, mis on maksimaalselt 150% vaadeldava
veevõtuseadme normvooluhulgast.
2.2.3 Veekatkestused
Hoones, kus veekatkestused pole lubatud, tuleb ette näha
veevarustuse ringvõrk, mis ühendatakse välisvõrguga vähe-
malt kahe tarnetoru abil. Kahe tarnetoru korral tuleb mõlemad
arvutada hoone arvutusvooluhulgale Qa; suurema arvu tarne-
torude korral arvutatakse igaüks neist 50%-le arvutusvooluhul-
gale (0,5 Qa).
2.2.4 Vajaliku rõhu nõue
Garanteeritud minimaalrõhu korral tänavatorus peab kinnistu
veevärk tagama nõutava vabarõhu kõigi veevõtuseadmete ees.
Kinnistu veevärgi kriitilistes ehk arvutuslikes veevõtupunktides
tuleb alati kasutada võimalikult väiksemat vabarõhku nõud-
vaid veevõtuseadmeid.
Veetorustiku arvutamisel tuleb arvesse võtta ekspluatatsiooni
käigus torude sisepinnale tekkiva sette mõju toru läbilaskevõi-
mele. Torud tuleb dimensioonida nii, et ei esineks vee pikaaja-
list seismist torustikus.
Juhul, kui garanteeritud minimaalrõhk tänavatoru tarnepunktis
ei ole piisav etteantud tingimustel tarbija veega varustami-
seks, tuleb kasutada rõhutõsteseadmeid.
2.2.5 Suurim rõhk
Rõhk tarnetorus veearvesti ees ei tohi ületada 700 kPa, vasta-
sel juhul tuleb kasutada automaatset rõhuregulaatorit. Viimast
kasutatakse ka siis, kui tänavatorus esinevad suured rõhu kõi-
kumised (üle 500 kPa).
Kinnistu veevärk peab pidama vastu võimalikule ülerõhule nii,
et ei teki lekkeid ega muid kahjustusi. Veevärk arvutatakse
töörõhule vähemalt 1000 kPa.
2.2.6 Müra veevärgis
Projekteeritud kinnistu veevärk peab toimima võimalikult ilma
müra ja vibratsioonita ning seadmestik olema esteetiliselt lait-
matu. Kui teisiti pole kokku lepitud, tuleb projekteerimisel ju-
hinduda Eesti standardite [7], EL-i riikide [10, 14] eeskujul
järgmistest mürapiirangutest:
a) müragrupp Ls d 20 dB (A). Veevõtuarmatuuri võib ka-
sutada ilma piiranguteta;
b) müragrupp Ls d 30 dB (A). Veevõtuarmatuuri võib
kasutada hoones, kus hoonekonstruktsiooni ja veevarustus-
süsteemi ehituse tõttu segavat müra ei kosta või kus on ta-
gatud, et rõhk enne veevõtuseadet ei ületa 300 kPa;
c) müragrupp Ls ! 30 dB (A). Veevõtuseadmeid võib ka-
sutada süsteemides, kus on tagatud, et rõhk süsteemis ei
ületa Ls 30 dB (A)-le vastavat rõhutaset.
2.3 Kinnistu veevärgi arvutus
Nii külma- kui soojaveetorustiku hüdrauliline arvutus on ühe-
sugune ja baseerub rõhukadude arvutusel torulõigu kahe
punkti vahel. Rõhukaod arvutatakse lähtudes toru läbimõõ-
dust, pikkusest, materjalist ja toru arvutusvooluhulgast. Voolu-
hulk omakorda sõltub paigaldatavatest veevõtuseadmetest,
nende arvust ja üheaegse kasutamise tõenäosusest.
Hoone veevõrgu arvutust saab teha
- detailiseeritud arvutusmeetodil;
- lihtsustatud arvutusmeetodil (vt [11], [14]);
- masinarvutuse teel (programmide koostamise aluseks
on detailiseeritud arvutusmeetod).
2.4 Vooluhulgad
2.4.1 Üldsätted
Kinnistu veevärgi (nii külma- kui soojaveevarustuse) pro-
jekteerimisel leitakse ja opereeritakse järgmiste vooluhulkadega:
- arvutusvooluhulk Qa l/s leitakse normvooluhulkade Qn
alusel (vt tabel 2.1);
- ööpäevane vooluhulk Qd m3/d leitakse elanike veetar-
bimisnormide alusel;
- keskmine tunnivooluhulk Qhk m3/h leitakse ööpäeva-
sest vooluhulgast;
- suurim tunnivooluhulk Qhm m3/h on elamute ja nende-
ga sarnase veekasutusega hoonete puhul, olenevalt hoone
suurusest 2,5 – 10 korda suurem keskmisest tunnivooluhul-
gast.
Märkus. Veetarbimine on Eestis vee kokkuhoiu tõttu kiiresti langenud.
Seepärast on varemkehtinud tarbimisnormatiivid [5] ülemäära suured.
Kuni uute Eesti tarbimisnormide või teiste samalaadsete normdoku-
mentide avaldamiseni tuleb projekteerimisel kasutada kohalike oma-
valitsuste poolt kehtestatud tarbimisnormatiive või Euroopa standardi-
tes elamute ja ühiskondlike hoonete jaoks soovitatud veetarbimist
[11]. Kui teisiti pole kokku lepitud, võib elanike arvu võtta võrdseks
elutubade arvuga hoones.